19.9.2012   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 252/33

(1)

21. detsembril 2011 avaldas komisjon Euroopa Liidu Teatajas teate (2) dumpinguvastase menetluse algatamise kohta teatavate Hiina Rahvavabariigist (edaspidi „asjaomane riik” või „Hiina RV”) pärit orgaanilise kattega terastoodete impordi suhtes Euroopa Liitu (edaspidi „algatamisteade”).

(2)

Menetlus algatati kaebuse põhjal, mille esitas 7. novembril 2011 Eurofer (edaspidi „kaebuse esitaja”), kelle toodang moodustab olulise osa, käesoleval juhul üle 70 % orgaanilise kattega terastoodete kogutoodangust liidus. Kaebus sisaldas esmapilgul usutavaid tõendeid nimetatud toote müügi kohta dumpinguhindadega ja sellest tuleneva olulise kahju kohta ning kõnealuseid tõendeid peeti menetluse algatamiseks piisavaks.

(3)

Komisjon teatas menetluse algatamisest ametlikult kaebuse esitajatele, teistele teadaolevatele liidu tootjatele, teadaolevatele Hiina RV eksportivatele tootjatele, asjaga teadaolevalt seotud importijatele, hulgimüüjatele, kasutajatele, tarnijatele ja nende ühendustele ning Hiina RV esindajatele. Komisjon teavitas ka Kanada ja Lõuna-Aafrika Vabariigi tootjaid, sest neid riike peeti algatamisteates võimalikeks võrdlusriikideks. Huvitatud isikutele anti võimalus teavitada kirjalikult oma seisukohtadest ja taotleda ärakuulamist algatamisteates sätestatud tähtaja jooksul.

(4)

Eksportivate tootjate, liidu tootjate ja sõltumatute importijate ilmse rohkuse tõttu nähti algatamisteates ette algmääruse artikli 17 kohane väljavõtteline uuring. Et komisjon saaks otsustada, kas väljavõtteline uuring on vajalik, ning selle vajalikkuse korral valimi moodustada, paluti kõikidel teadaolevatel eksportivatel tootjatel ja sõltumatutel importijatel endast komisjonile teada anda ning esitada algatamisteates märgitud põhiandmed oma tegevuse kohta, mis on seotud vaatlusaluse tootega ja toimunud ajavahemikus 1. oktoobrist 2010 kuni 30. septembrini 2011.

(5)

Liidu tootjatega seoses teatas komisjon algatamisteates, et on moodustanud liidu tootjatest esialgse valimi. Valim koosnes kuuest liidu tootjast, kes olid komisjonile teadaolevad samasuguse toote tootjad ja kes valiti müügikoguste, tootmismahu, äriühingu suuruse ja geograafilise asendi järgi liidus. Valimi moodustanud liidu tootjad toodavad 46 % liidu toodangust ja nende vaatlusaluse toote müük moodustab 38 % liidu müügist. Huvitatud isikutel paluti algatamisteates esialgse valimi suhtes arvamust avaldada. Üks liidu tootja kinnitas, et ta ei soovi olla valimisse kaasatud ja tema asemele võeti valimisse suuruselt järgmine liidu tootja.

(6)

26 Hiina RV eksportivat tootjat või eksportivate tootjate rühma esitasid ettenähtud teabe ja olid nõus enda kaasamisega valimisse. Eksportivatelt tootjatelt saadud andmete põhjal valis komisjon esialgu välja kolm eksportivat tootjat, kelle ekspordimaht liitu oli suurim. Üks valimisse kaasatud eksportiv tootja ei esitanud aga korrektseid andmeid ekspordi kohta ja ta jäeti valimist välja. Kaks ülejäänud eksportivat tootjat, kes seejärel valimisse kaasati, keeldusid koostööd tegemast. Seega otsustas komisjon lõpuks piirduda valimi moodustamisel kahe eksportiva tootjaga, kes olid algselt valimi moodustamiseks välja valitud, ning kelle ekspordimaht liitu oli suurim. Nende ekspordimaht moodustab üle 30 % kõigi koostööd tegevate Hiina RV eksportivate tootjate ekspordist.

(7)

Võimaldamaks Hiina RV eksportivatel tootjatel soovi korral taotleda turumajanduslikku kohtlemist või individuaalset kohtlemist, saatis komisjon turumajandusliku ja individuaalse kohtlemise taotluse vormid asjaga teadaolevalt seotud Hiina RV eksportivatele tootjatele, Hiina RV ametiasutustele ja muudele Hiina RV eksportivatele tootjatele, kes endast menetluse algatamise teates sätestatud tähtaja jooksul teada olid andnud. Kolm Hiina RV eksportivat tootjat, sealhulgas üks valimisse kuuluv tootja, taotlesid turumajanduslikku kohtlemist algmääruse artikli 2 lõike 7 kohaselt või individuaalset kohtlemist juhul, kui uurimise käigus peaks selguma, et nad ei vasta turumajandusliku kohtlemise kohaldamise tingimustele. Üks neist eksportivatest tootjatest, kes valimisse ei kuulunud, võttis hiljem oma taotluse tagasi. Teine valimisse kuuluv eksportiv tootja taotles üksnes individuaalse kohtlemise kohaldamist.

(8)

Viis sõltumatut importijat esitas nõutud teabe ja oli nõus valimisse kuuluma. Arvestades koostöövalmis importijate vähesust, ei peetud väljavõttelist uuringut enam vajalikuks.

(9)

Komisjon saatis küsimustikud kahele valimisse kuuluvale Hiina RV eksportivale tootjale, veel 14 Hiina RV eksportivale tootjale, kes seda soovisid, neljale Kanada tootjale, kolmele Lõuna-Aafrika Vabariigi tootjale, viiele Korea Vabariigi tootjale, viiele Brasiilia Liitvabariigi tootjale, kes olid võrdlusriigi valimisel kandidaatriigid, lisaks kuuele valimisse kuuluvale liidu tootjale, viiele koostööd tegevale liidu importijale ja teadaolevatele kasutajatele.

(10)

Küsimustiku vastused saadi üheksalt Hiina RV eksportivalt tootjalt ja nendega seotud äriühingult, ühelt Kanada tootjalt ja veel ühelt võimaliku võrdlusriigi (Lõuna-Korea) tootjalt. Küsimustikule vastasid ka kuus valimisse kuuluvat liidu tootjat, kaks sõltumatut importijat ja kümme kasutajat.

(11)

Komisjon kogus ja kontrollis teavet, mida ta pidas vajalikuks dumpingu, dumpingust tuleneva kahju ja ELi huvide esialgse kindlakstegemise seisukohast. Kontrollkäigud tehti järgmiste äriühingute valdustesse:

(12)

Dumpingu ja kahju uurimine hõlmas ajavahemikku 1. oktoobrist 2010 kuni 30. septembrini 2011 (edaspidi „uurimisperiood”). Kahju hindamise seisukohast oluliste suundumuste uurimine hõlmas ajavahemikku 1. jaanuarist 2008 kuni uurimisperioodi lõpuni (edaspidi „vaatlusalune periood”).

(13)

Vaatlusalune toode on teatavad Hiina Rahvavabariigist pärit orgaanilise kattega terastooted, st legeerimata või legeeritud terasest (v.a roostevaba teras) lehtvaltstooted, mis on vähemalt ühelt poolt värvitud, lakitud või plastiga kaetud, v.a ehituses kasutatavad sandwich-tüüpi kergpaneelid, mis koosnevad kahest metallplaadist, mille vahel on stabiliseeriv isolatsioonimaterjal, ning tsingitolmuga pinnatud tooted (tsingiga rikastatud värv, mis sisaldab tsinki 70 % massist või rohkem) ja mis kuuluvad praegu CN-koodide ex 7210 70 80, ex 7212 40 80, ex 7225 99 00 ja ex 7226 99 70 alla.

(14)

Orgaanilise kattega terastooteid kasutatakse peamiselt ehituses, ka selleks et täiendavalt töödelda ehituses kasutatavaid mitmesuguseid tooteid (näiteks nn sandwich-tüüpi kergpaneelid, katusedetailid, välisviimistlus jne). Lisaks kasutatakse vaatlusalust toodet kodumasinate ja koduelektroonika tootmiseks või ehitusel kasutatavate detailide (uksed, radiaatorid, valgustid jne) puhul.

(15)

Uurimine on näidanud, et orgaanilise kattega terastoodetel, mida liidu tootmisharu toodab ja müüb liidus, ja orgaanilise kattega terastoodetel, mida toodetakse ja müüakse Hiina RV siseturul ja mida Hiina RVst liitu imporditakse ning ka orgaanilise kattega terastoodetel, mida toodetakse ja müüakse võrdlusriigiks valitud Kanada siseturul, on samasuguseid füüsikalised ja keemilised põhiomadused ning nende lõppkasutus on sama. Seetõttu käsitatakse neid esialgu samasuguste toodetena algmääruse artikli 1 lõike 4 tähenduses.

(16)

Mõned huvitatud isikud väitsid, et Hiina RVst pärit tooted ei ole võrreldavad liidu tootmisharu müüdavate toodetega, sest esimest müüakse erineval turuosal ja erinevas hinnaklassis ning tema lõppkasutusala on erinev (näiteks väliskonstruktsioonide valmistamine), kusjuures oluline osa liidu tootmisharu toodangust on kõrgekvaliteediline materjal, mida kasutatakse üksnes nišituru kodumasinate valmistamiseks.

(17)

Uurimine näitas, et kuigi liidu tootjad müüsid tõesti osa oma toodangust turuosale, mis tegeleb kodumasinatega, müüdi sama toodet ka ehitusmaterjalide tööstusele, mis väidetavalt moodustab Hiina RVst pärit ekspordi peamise turuosa. Lisaks leiti, et nende sektorite hinnatasemed on suures osas võrreldavad sama tooteliigiga, mida müüakse muudele kasutajatele.

(18)

Tuleks märkida, et vaatlusalune toode on üldjuhul standardne ja hoolimata lõppkasutusalast on tal samasugused füüsikalised ja keemilised põhiomadused kui samasugusel tootel. Seega lükatakse nimetatud väide esialgu tagasi.

(19)

Kasutajad, Hiina RV eksportijad ja liidu tootjad esitasid mitu taotlust teatava tooteliigi tootevalikust väljajätmise kohta. Tooteliigid, mida paluti välja jätta, olid näiteks kroomitud või tinaga kaetud teras, anorgaanilise tsinksilikaatvärviga või muu anorgaanilise materjaliga kaetud lehtvaltsteras.

(20)

Siiski ei tehtud esialgu otsust, kuna mõni taotlus ei olnud piisavalt põhjendatud, et selle põhjal otsust teha. Seega otsustati neid väiteid veel uurida.

(21)

Kooskõlas algmääruse artikli 2 lõike 7 punktiga b määratakse Hiina RVst pärit importi käsitlevates dumpinguvastastes uurimistes normaalväärtus kindlaks vastavalt nimetatud artikli lõigetele 1–6 nende tootjate puhul, kes vastasid algmääruse artikli 2 lõike 7 punktis c sätestatud tingimustele. Selguse huvides on need kriteeriumid esitatud kokkuvõtlikult allpool:

(22)

Nagu eespool põhjenduses 8 on märgitud, taotlesid kolm Hiina RV eksportivat tootjat turumajandusliku kohtlemise kohaldamist ja tagastasid komisjonile turumajandusliku kohtlemise taotlusvormid ettenähtud tähtaja jooksul. Üks neist eksportivatest tootjatest võttis oma taotluse hiljem tagasi.

(23)

Mis puutub ülejäänud kahte Hiina RV eksportivasse tootjasse, kes taotlesid turumajandusliku kohtlemise kohaldamist, siis otsustati Euroopa Kohtus 2. veebruaril 2012 tehtud kohtuotsuse (3) alusel, et kontrollitakse nii valimisse kuuluva eksportiva tootja (Zhangjiagang Panhua Steel Strip Co. Ltd ja temaga seotud äriühingud) kui ka valimisse mittekuuluva eksportiva tootja (Union Steel China ja temaga seotud äriühing) esitatud taotlusi. Komisjon hankis kõik andmed, mida vajalikuks peeti, ning kontrollis turumajandusliku kohtlemise taotluses esitatud andmeid kõnealuse äriühingu valdustes.

(24)

Ükski koostööd tegev Hiina RV eksportivate tootjate rühm ei vastanud turumajandusliku kohtlemise kohaldamise tingimustele, sest peamise tooraine (kuumvaltsitud terastraat poolil) kulud olid tugevasti moonutatud, kuna Hiina RV sekkus oma riigi teraseturule, ning kulud ei peegeldanud täiel määral turuväärtust, nagu on nõutud algmääruse artikli 2 lõike 7 punkti c esimeses taandes.

(25)

Hiina RV valitsuse sekkumist terasesektorisse tõendab fakt, et suur osa suurematest Hiina terasetootmisettevõtetest on riigi omandis, ning et terase tootmisvõimsus ja toodang on määratud mitmesuguste viisaastakuplaanidega, eelkõige praegu kehtiva raua- ja terasesektori 12. viisaastakuplaaniga (2011–2015).

(26)

Riik kontrollib suuresti ka asjaomast tooraineturgu. Koksi (mis koos rauamaagiga on terasetootmise peamine tooraine) puhul kehtivad koguselised ekspordipiirangud ja eksporditollimaks on 40 %. Seega võib teha järelduse, et Hiina RV teraseturg on riigi sekkumise tagajärjel moonutatud.

(27)

Turu moonutatust kajastab hind, mida uuritud äriühingud uurimisperioodil kuumvaltsitud terastraadi poolide eest maksid. Leiti, et hinnad on oluliselt madalamad rahvusvahelise turu hindadest. Seega võib teha järelduse, et orgaanilise kattega terastoodete tootmine on kasulik, sest kuumvaltsitud terastraadi poolide hind oli valitsuse sekkumise tagajärjel ebatüüpiline ja see moonutas orgaanilise kattega terastoodete hinda Hiina RVs. Kõnealune hinnamoonutus mõjub Hiina RV eksportivate tootjate kuludele väga soodsalt, sest peamise tooraine (kuumvaltsitud terastraat poolil) kulu moodustab umbes 80 % tootmiskuludest. Seega ei ole esimene kriteerium täidetud.

(28)

Lisaks eespool esitatud üldolukorra kirjeldusele, ei vastanud üks eksportiv tootja ka teisele kriteeriumile, sest kolme temaga seotud äriühingu raamatupidamisdokumentides esines olulisi puudusi.

(29)

Komisjon teavitas Hiina RV asjaomaseid äriühinguid ja Hiina RV ametiasutusi ning kaebuse esitajat ametlikult turumajandusliku kohtlemise kohta tehtud järeldustest. Teavitatutele anti ka võimalus teha oma seisukohad kirjalikult teatavaks ning taotleda ärakuulamist, kui selleks on konkreetsed põhjused.

(30)

Oma kirjalikud seisukohad esitasid kaebuse esitaja, üks Hiina RV eksportiv tootja ja Hiina RV ametiasutused. Kaebuse esitaja nõustus turumajandusliku kohtlemise kohta tehtud järeldustega. Hiina RV eksportiv tootja seadis esmajoones kahtluse alla selle, kas uuritud äriühingute poolt kuumvaltsitud terastraadi poolide eest makstud hind oli rahvusvahelisel turul kehtivast hinnast oluliselt madalam, ent ta ei esitanud oma väite kinnituseks mingeid fakte. Kuid Eurostati andmed, mida kinnitavad ka muud kättesaadavad statistilised andmed, (4) näitavad selgelt, et need hinnad olid rahvusvahelisel turul kehtivast hinnast oluliselt madalamad (Hiina RV hindu võrreldi Euroopas, Põhja-Ameerikas, Lõuna-Ameerikas ja Jaapanis kehtivate hindadega). Seepärast lükatakse kõnealune väide tagasi.

(31)

Hiina RV ametiasutused väitsid, et kuigi toorainena kasutatavate kuumvaltsitud terastraadi poolide hind võis tootmisharus üldiselt olla moonutatud, ei välista see seda, et äriühing vastab esimesele kriteeriumile, mille kohaselt peab hinnamoonutused määrama kindlaks äriühingute tasandil. Kuid nagu eelnevalt põhjenduses 27 mainiti, kajastub peamise tooraine hinna moonutatus kõigi uuritud äriühingute makstud hindade peal. Esiteks ei vaidlustanud seda fakti üksi osapool ja teiseks, turumajandusliku kohtlemise kohaldamise võimalikkust uuriti äriühingu tasandil ja järeldustes ei piirdutud üldiste horisontaalsete aspektidega. Seega lükatakse kõnealune väide tagasi.

(32)

Hiina RV ametiasutused väitsid veel, et viisaastakuplaanid on mittesiduvad juhised, millel puudub Hiina RVs õigusjõud. Kuid nagu ka põhjenduses 25 on märgitud, ei saa hoolimata nende plaanide konkreetsest õiguslikust staatusest eitada, et nende plaanide kaudu on Hiina RV valitsuse sekkumisel suur mõju terase tootmisvõimsuse ja toodangu üle. Seega lükatakse kõnealune väide tagasi.

(33)

Väideti ka, et turumajandusliku kohtlemise taotluste läbivaatamisel ei toiminud komisjon Euroopa Kohtus 2. veebruaril 2012 (5) ja 19. juulil 2012 (6) tehtud kohtuotsuste (kohtuasjas Brosmann ja kohtuasjas Zhejiang Xinan Chemical tehtud otsused) kohaselt. Mis puutub sellesse väitesse, siis tuleks märkida, et menetlemisel järgiti Brosmanni kohtuasja. Seda märkisid oma kirjalikus esildises ka Hiina RV ametiasutused ise. Zhejiangi kohtuasjas tehtud otsus käsitles riigi sekkumist äriühingu otsuste puhul. Käesolevas menetluses on siiski peamine põhjus, miks turumajandusliku kohtlemise kohaldamisest keelduti see, et peamise tooraine hind ei peegelda turuväärtust. Seega lükatakse kõnealune väide esialgu tagasi.

(34)

Väideti veel, et kuna vaatlusaluse toote osas paralleelselt toimuva subsiidiumivastase menetluse käigus uuriti samuti sisendi moonutatuse küsimust, oleks komisjon pidanud arvesse võtma tõendeid, mida selle küsimuse kohta saadi paralleelse menetluse käigus. Mis puutub sellesse väitesse, siis tuleks märkida, et praeguse dumpinguvastase menetluse raames toimuva turumajandusliku kohtlemise uurimise käigus kontrolliti, kas peamise tooraine kulud peegeldavad turuväärtust Järeldus, et orgaanilise kattega terastoodete tootmine Hiina RVs on kasulik kuumvaltsitud terastraadi poolide ebatüüplise hinna tõttu, nagu on märgitud põhjenduses 27, on seega antud juhul täiesti kehtiv ja see ei välista mingil viisil mistahes võimalikke järeldusi, mida tehakse subsiidiumivastase uurimise käigus või siis vastupidi. Subsiidiumivastase uurimise käigus tehtavad mistahes võimalikud järeldused eristuvad selgelt turumajandusliku kohtlemise kindlaksmääramise menetluse omadest. Seega lükatakse kõnealune väide esialgu tagasi.

(35)

Hiina RV ametiasutused väitsid ka, et komisjon ei avaldanud neile turumajandusliku kohtlemise kohta tehtud järeldusi. See ei ole aga õige, sest komisjoni talitused edastasid 12. juulil 2012 Hiina RV esindusele Euroopa Liidu juures suulise teate koos dokumendiga, milles avalikustati turumajandusliku kohtlemise kohta tehtud järeldused.

(36)

Ning veel märgiti, et komisjon kasutab võrdlusriigi tootjalt saadud kontrollimata andmeid ajutise dumpinguvastase tollimaksu kehtestamisel. See pole siiski õige, sest komisjon kasutas andmeid, mida analüüsiti ja mille osas leiti, et nad on usaldusväärsed, nagu põhjenduses 48 selgesti on tõendatud. Komisjon pidi koostöö eesmärgil pöörduma Kanada sarnase tootja poole, sest Korea sarnane tootja peatas koostöö vahetult enne kavandatud ja kokkulepitud kontrollkäigu toimumist (vt põhjendus 45). Kohapealne kontrollkäik tootja valdustesse tehakse seega siis, kui menetluse esialgne etapp on läbi. Väideti ka, et võrdlusriigi Korea äriühing peatas oma koostöö turumajandusliku kohtlemise kohta tehtud otsuse pärast. See ei ole aga nii, sest koostöö peatati 3. juulil, kuid turumajandusliku kohtlemise kohta tehtud järeldused avalikustati 12. juulil 2012.

(37)

Ükski esitatud väidetest ei olnud piisav turumajandusliku kohtlemise kohaldamise kohta esitatud järelduste muutmiseks.

(38)

Vastavalt eelöeldule ei suutnud kumbki koostööd teinud ja turumajanduslikku kohtlemist taotlenud Hiina RV eksportivate tootjate rühmadest tõendada, et nad vastavad algmääruse artikli 2 lõike 7 punktis c sätestatud kriteeriumidele.

(39)

Algmääruse artikli 2 lõike 7 punkti a kohaselt kehtestatakse selle artikliga hõlmatud riikide suhtes vajaduse korral üleriigiline tollimaks, välja arvatud juhtudel, kui äriühingud suudavad tõendada, et nad vastavad algmääruse artikli 9 lõikes 5 sätestatud kriteeriumidele. Selguse huvides on need kriteeriumid allpool kokkuvõtlikult esitatud:

(40)

Valimisse kaasatud ja turumajanduslikku kohtlemist taotlenud eksportiv tootja taotles individuaalset kohtlemist juhul, kui tema suhtes ei kohaldata turumajanduslikku kohtlemist. Teine eksportiv tootja, kes oli kaasatud valimisse, taotles üksnes individuaalset kohtlemist. Olemasoleva teabe põhjal leiti esialgu, et need kaks Hiina RV eksportivat tootjat vastavad individuaalse kohtlemise kriteeriumidele.

(41)

Kuus koostööd tegevat eksportivat tootjat esitasid individuaalse kontrollimise taotlused algmääruse artikli 17 lõike 3 kohaselt, ainult üks neist kuuest taotles turumajanduslikku kohtlemist. Tehti esialgne otsus, et individuaalselt kontrollitakse seda eksportivat tootjat, kes taotles turumajanduslikku kohtlemist (äriühing Union Steel China). Otsus sellise teguviisi kasuks ei olnud põhjendamatult koormav, sest seda eksportivat tootjat oli juba kontrollitud seoses tema esitatud turumajandusliku kohtlemise taotlusega.

(42)

See eksportiv tootja taotles turumajanduslikku kohtlemist ning ka individuaalset kohtlemist juhul, kui tema suhtes ei kohaldata turumajanduslikku kohtlemist. Pärast äriühingu Union Steel China esitatud taotluse kontrollimist otsustati esialgu kohaldada tema suhtes individuaalset kohtlemist, sest ta vastas individuaalse kohtlemise kriteeriumidele.

(43)

Vastavalt algmääruse artikli 2 lõike 7 punktile a määratakse normaalväärtus neile eksportivatele tootjatele, kellele ei ole võimaldatud turumajanduslikku kohtlemist, võrdlusriigi omamaiste hindade või arvestusliku normaalväärtuse põhjal.

(44)

Algatamisteates väljendas komisjon soovi kasutada sobiva võrdlusriigina normaalväärtuse määramisel Kanadat või Lõuna-Aafrikat ning palus huvitatud isikutel selle kohta arvamust avaldada.

(45)

Komisjon uuris ka, kas mõni teine riik võiks sobida võrdlusriigiks, ja saatis küsimustikud orgaanilise kattega terastoodete tootjatele Kanadas ja Lõuna-Aafrikas ning ka Brasiilias ja Lõuna-Koreas. Ainult kaks orgaanilise kattega terastoodete tootjat, üks Kanadast ja teine Lõuna-Koreast, vastasid küsimustikule. Mõlema riigi puhul on tegemist avatud turgudega, kus impordi suhtes ei kehti tollimaksud ning kus vaatlusalust toodet imporditakse mitmest kolmandast riigist ja olulistes kogustes. Lisaks oli Lõuna-Koreas veel vähemalt neli vaatlusaluse toote tootjat, seega on Lõuna-Korea siseturul konkurents nõutaval tasemel. Käesoleva menetluse väga varases etapis, 3. juulil 2012, vahetult enne komisjoni talituste kontrollkäiku, tühistas aga Lõuna-Korea tootja, ilma et ta oleks seda põhjendanud, oma koostöösoovi.

(46)

Seega valiti võrdlusriigiks Kanada. Kanadas on ka vähemalt neli vaatlusaluse toote tootjat, seega on ka Kanada siseturul konkurents nõutaval tasemel. Uurimisel ei ilmnenud ühtegi põhjust, miks Kanada ei võiks sobida normaalväärtuse määramiseks.

(47)

Mitu huvitatud isikut väitsid, et Kanada tootja kulude struktuuri ei saa võrrelda Hiina RV eksportiva tootja kulude struktuuriga. Kulude struktuuri osas ei leitud aga suuri erinevusi ning seega lükati see väide tagasi.

(48)

Koostööd teinud Kanada tootja vastuses esitatud teavet analüüsiti ning see osutus piisavalt usaldusväärseks, et määrata selle põhjal normaalväärtus.

(49)

Seega tehakse esialgne järeldus, et Kanada on algmääruse artikli 2 lõike 7 alapunkti a kohaselt sobiv ja põhjendatud võrdlusriik.

(50)

Kuna üks valimisse kaasatud äriühing ja see äriühing, kelle individuaalse kontrollimise taotlus rahuldati, ei suutnud kumbki tõendada, et nad vastavad turumajandusliku kohtlemise kriteeriumidele, ning kuna teine valimisse kaasatud äriühing ei taotlenud turumajanduslikku kohtlemist, siis määrati kõigi Hiina RV eksportivate tootjate jaoks normaalväärtus kindlaks võrdlusriigis asuva tootja käest saadud teabe põhjal.

(51)

Vastavalt algmääruse artikli 2 lõikele 2 uuris komisjon kõigepealt, kas Kanadas on samasuguse toote müük sõltumatutele klientidele tüüpiline. Leiti, et Kanada koostööd tegeva tootja toodetud samasuguse toote müük Kanada siseturul on toimunud tüüpilistes kogustes, kui võrrelda valimisse kaasatud eksportiva tootja ja selle eksportiva tootja, kelle individuaalse kontrollimise taotlus rahuldati, vaatlusaluse toote ekspordikoguseid liitu.

(52)

Seejärel uuris komisjon, kas nimetatud müüki võiks käsitada tavapärase kaubandustegevuse käigus toimunud müügina vastavalt algmääruse artikli 2 lõikele 4. Selleks tehti kindlaks, kui suure osa kasumlikust müügist moodustas müük sõltumatutele klientidele. Müügitehinguid käsitati kasumlikena, kui konkreetse tooteliigi ühikuhind oli tootmiskuludega võrdne või suurem. Seega määrati kindlaks Kanada tootja tootmiskulud uurimisperioodil.

(53)

Nende tooteliikide puhul, mille müügist riigi siseturul rohkem kui 80 % toimus kuludest kõrgema hinnaga ja mille keskmine kaalutud müügihind oli võrdne ühiku keskmiste kaalutud tootmiskuludega või ületas neid, arvutati normaalväärtus tooteliigi kohta kõnealuse tooteliigi kogu omamaise müügi tegelike hindade kaalutud keskmisena, olenemata sellest, kas selline müük oli kasumlik või mitte.

(54)

Kui tooteliigi kasumlik müük moodustas seda liiki toote müügi kogumahust kuni 80 % või kui kõnealuse tooteliigi kaalutud keskmine müügihind oli ühiku tootmiskuludest väiksem, põhines normaalväärtus tegelikul omamaisel hinnal, mis arvutati kõnealuse tooteliigi üksnes kasumliku omamaise müügi hindade kaalutud keskmisena uurimisperioodil.

(55)

Tooteliikide puhul, mida ei müüdud kasumlikult, arvutati normaalväärtus nii, et Kanada tootja tootmiskuludele liideti müügi-, üld- ja halduskulud ning kasumlikult müüdud tooteliigi kasumimarginaal.

(56)

Kuna kõigi koostööd tegevate eksportivate tootjate puhul, kellele võimaldati individuaalset kohtlemist, toimus eksportmüük otse sõltumatutele klientidele liidus, määrati ekspordihind kindlaks vaatlusaluse toote eest tegelikult makstud või makstavate hindade alusel vastavalt algmääruse artikli 2 lõikele 8.

(57)

Normaalväärtust ja ekspordihinda võrreldi tehasest hankimise hindade alusel. Normaalväärtuse ja ekspordihinna õiglase võrdlemise tagamiseks võeti kohanduste näol nõuetekohaselt arvesse hindu ja hindade võrreldavust mõjutavaid erinevusi vastavalt algmääruse artikli 2 lõikele 10. Vajaduse korral võeti kohandamisel arvesse transpordi-, kindlustus-, käitlemis- ja lisakulusid, pakendamis- ja laenukulusid ning pangatasusid kõikidel juhtudel, kui need osutusid põhjendatuks ja täpseks ning kui tõendid neid kinnitasid.

(58)

Vastavalt algmääruse artikli 2 lõigetele 11 ja 12 määrati eksportivate tootjate puhul, kellele võimaldati individuaalne kohtlemine, dumpingumarginaalid kindlaks võrdlusriigis selle tooteliigi suhtes kehtiva kaalutud keskmise normaalväärtuse ja iga äriühingu puhul selle tooteliigi suhtes kehtiva kaalutud keskmise ekspordihinna võrdluse alusel ja väljendati protsendimäärana CIF-hinnast liidu piiril ilma tollimakse tasumata.

(59)

Valimisse mitte kaasatud eksportivate tootjate jaoks arvutati valimisse kaasatud eksportivate tootjate dumpingumarginaalide põhjal kaalutud keskmine. Sellest lähtuvalt on valimisse mitte kaasatud eksportivate tootjate jaoks määratud ajutine dumpingumarginaal, mida väljendatakse protsentides CIF-hinnast liidu piiril tollimakse tasumata, 61,1 %.

(60)

Selleks et arvutada üleriigiline dumpingumarginaal, mida kohaldatakse koostööst hoidunud või mitte teadaolevate Hiina RV eksportivate tootjate suhtes, määrati esiteks kindlaks koostöö tase; selleks võrreldi koostööd tegevate eksportivate tootjate esitatud andmeid liitu suunatud ekspordi mahu kohta vastava Eurostati statistikaga.

(61)

Võttes arvesse, et koostöö tase Hiina RVs oli umbes 70 %, arvutati kõigi teiste Hiina RV eksportijate jaoks üleriigiline dumpingumarginaal lähtudes kõrgeimast dumpingumarginaalist, mis oli kehtestatud eksportivate tootjate puhul tüüpilise tooteliigi suhtes. Selle alusel määrati esialgseks üleriigiliseks dumpingutasemeks 77,9 % CIF-hinnast liidu piiril ilma tollimakse tasumata.

(62)

Sellest lähtuvalt on ajutised dumpingumarginaalid, mida väljendatakse protsentides CIF-hinnast liidu piiril tollimakse tasumata, järgmised:

(63)

Liidu kogutoodangu kindlaksmääramiseks vaatlusalusel perioodil kasutati liidu tootjate kohta kogu kättesaadavat teavet, sealhulgas kaebuses esitatud teavet, liidu tootjatelt enne ja pärast uurimise algatamist kogutud andmeid ning valimisse kaasatud liidu tootjatele saadetud küsimustiku kontrollitud vastuseid.

(64)

Uurimisperioodil tootis orgaanilise kattega terastooteid 22 liidu tootjat. Eelnevat põhjendust arvesse võttes leiti, et liidu kogutoodang uurimisperioodil, oli hinnanguliselt umbes 3 645 298 tonni. Liidu tootjad, kelle toodang moodustab liidu kogutoodangu, moodustavad algmääruse artikli 4 lõike 1 ja artikli 5 lõike 4 tähenduses liidu tootmisharu (edaspidi „liidu tootmisharu”).

(65)

Uurimise käigus tehti kindlaks, et suur osa valimisse kuuluvate liidu tootjate toodangust oli ette nähtud sisekasutuseks, st sageli seda lihtsalt transporditi ühest kohast teise (ilma arveteta) ja / või tarniti üksnes transpordikulude alusel sama äriühingu või äriühingute grupi ühest tehasest teise edasiseks töötlemiseks.

(66)

Et teha kindlaks, kas liidu tootmisharu on kandnud kahju või mitte ning selgitada välja tarbimine ja mitmesugused liidu tootmisharu majanduslikud näitajad, uuriti, kas ja mil määral tuleb analüüsimisel arvesse võtta liidu tootmisharu toodetud samasuguse toote edasist kasutamist.

(67)

Et anda liidu tootmisharu olukorrast võimalikult terviklik pilt, koguti ja analüüsiti kogu orgaanilise kattega terastoodetega seotud tegevust käsitlevaid andmeid ja tehti kindlaks, kas toodang oli ette nähtud äriühingu sisekasutuseks või vabaturu jaoks.

(68)

Järgmiste liidu tootmisharu majandusnäitajate osas on kindlaks tehtud, et olukorra adekvaatseks analüüsiks ja hindamiseks tuleb keskenduda vabaturul valitsevale olukorrale, nimelt vaatlusaluse toote müügimahule ja müügihinnale liidu turul, turuosale, majanduskasvule, ekspordimahule ja hinnale. Seega korrigeeriti kahjunäitajaid teadaoleva sisekasutuse ja liidu tootmisharule müüdud koguste alusel ning sisekasutust ja müüki analüüsiti eraldi.

(69)

Muude majandusnäitajate puhul leiti uurimise käigus siiski, et neid saab põhjendatult uurida üksnes kogu tegevust vaadeldes. Tõepoolest sõltuvad tootmine (nii suletud turu kui vabaturu jaoks), tootmisvõimsus, tootmisvõimsuse rakendamine, investeeringud, varud, tööhõive, tootlikkus, palgad ja kapitali kaasamise võime kogu äritegevusest, sõltumata sellest, kas toodangut müüakse suletud turul või vabaturul.

(70)

Liidu tootmisharu müüb samasugust toodet sõltumatutele klientidele ning müüb või transpordib seda seotud äriühingutele, näiteks terasetöötlemiskeskustele edasiseks töötlemiseks.

(71)

Et arvutada orgaanilise kattega terastoodete tõenäolist tarbimist liidus, liitis komisjon kogu orgaanilise kattega terastoodete liitu suunatud impordile (vastavalt Eurostati andmetele) liidu tootmisharu toodetud samasuguse toote müügimahu ja sisekasutusmahu liidus (vastavalt kaebuses esitatud andmetele, mida kontrolliti valimisse kaasatud liidu tootjate juures tehtud kontrollkäikudel).

(72)

Mis puutub Eurostati esitatud andmetesse impordi kohta, tuleks märkida, et asjakohaste CN-koodide kirjeldused (vt eespool põhjendust 13) ei piirdu uurimisaluse toote kirjeldustega ja seega võivad Eurostati esitatud andmed nende koodide alusel toimunud impordi kohta hõlmata ka muid tooteid. Kuna aga puudub teave sellise muu impordi võimalike koguste kohta või ei ole tõendeid, et need kogused võiksid olla olulised, tehti esialgne otsus, et kasutatakse kõiki Eurostati esitatud andmeid asjaomaste CN-koodide aluselt toimunud impordi kohta.

(73)

Eelneva põhjal on liidu tarbimine arenenud järgmiselt:

(74)

Kogu tarbimine ELi turul kahanes vaatlusaluse perioodil 9 %. Ülemaailmse majanduskriisi tagajärjel vähenes tarbimine aastatel 2008 ja 2009 ligikaudu 24 %, seda eelkõige just ehitussektoris. Pärast seda hakkas tarbimine taastuma ning suurenes 2009. aasta ja uurimisperioodi vahelisel ajal 20 %, kuid jäi siiski alla esialgset, 2008. aasta taset.

(75)

Hiina RVst pärit import liitu muutus vaatlusalusel perioodil järgmiselt:

(76)

Olenemata tarbimise arengust suurenes Hiina RVst pärit impordi maht vaatlusalusel perioodil märkimisväärselt – 49 %. Majanduskriisi negatiivsete mõjude tagajärjel vähenes 2009. aastal järsult ka Hiina RVst pärit impordi maht. Siiski järgnes sellele Hiina RVst pärit impordi ülikiire taastumine, st 2009. aasta ja uurimisperioodi vahelisel ajal kasavs import muljetavaldavalt 367 %.

(77)

Samuti suurenes kõnealuse impordi turuosa vaatlusalusel perioodil 63 %. Kuigi turuosa langes 2009. aastaks rohkem kui poole võrra 2008. aastaga võrreldes, oli kasvutrend 2009. aastast uurimisperioodi lõpuni hämmastav, turuosa kasvas 290 %.

(78)

Hiina RVst pärit impordi ühiku keskmine müügihind langes vaatlusalusel perioodil 9 %. 2008. ja 2009. aasta vahemikus langes see oluliselt (17 %), seejärel suurenes see 2009. ja 2010. aasta vahemikus viis protsendipunkti ja veel kolm protsendipunkti uurimisperioodil.

(79)

Vaatlusalusel perioodil olid Hiina RVst pärit impordi hinnad pidevalt madalamad kui liidu tootmisharu müügihinnad. Eespool esitatud tabelis on selgitatud, et kui 2009. aastal, olukorras, kus majanduskriis oli tipus, ei suutnud isegi hindade langetamine 17 % võrra hoida Hiina RVst pärit impordi turuosa, sest tarbimine vähenes järsult ja turg aeglustus oluliselt, siis hindade jätkuv kärpimine järgnevatel aastatel selgitab seda, miks Hiina RVst pärit impordi turuosa 2009. aasta ja uurimisperioodi vahelisel ajal muljet avaldavalt suurenes.

(80)

Hindade allalöömise kindlakstegemiseks uurimisperioodil võrreldi valimisse kaasatud liidu tootjate poolt sõltumatutele klientidele pakutavaid kaalutud keskmisi müügihindu liidu turul tooteliikide kaupa (korrigeerituna tehasehindade tasemele) vastavate Hiina RV koostööd tegevate tootjate imporditud toodete (tooteliikide kaupa) kaalutud keskmiste hindadega, mida maksis esimene sõltumatu klient liidus ja mis olid kindlaks määratud CIF-hindade põhjal, mida oli nõuetekohaselt kohandatud, võtmaks arvesse impordijärgseid kulusid.

(81)

Hindu võrreldi tooteliikide kaupa samal kaubandustasandil toimunud tehingutes, tehes vajaduse korral nõuetekohased kohandused, ning pärast maha- ja allahindluste mahaarvamist. Võrdluse tulemus, väljendatuna protsendina valimisse kaasatud liidu tootjate uurimisperioodiaegsest käibest, näitas, et Hiina RV eksportivate tootjate kaalutud keskmine hindade allalöömise marginaal oli 25,9 %.

(82)

Komisjon uuris algmääruse artikli 3 lõike 5 kohaselt kõiki liidu tootmisharu mõjutavaid asjakohaseid majandustegureid ja -näitajaid.

(83)

Nagu on märgitud põhjenduses 5, kasutati liidu tootmisharule põhjustatud võimaliku kahju uurimiseks väljavõttelist uuringut.

(84)

Kuue valimisse kaasatud ELi tootja esitatud ja kontrollitud andmeid kasutati selleks, et määrata kindlaks mikromajanduslikud näitajad, nagu ühikuhind, ühiku tootmiskulu, kasumlikkus, rahavoog, investeeringud, investeeringutasuvus, kapitali kaasamise võime ja varud.

(85)

Makromajanduslike näitajate (liidu tootmisharu toodang, tootmisvõimsus, tootmisvõimsuse rakendamine ja ärakasutamine, müügimaht, turuosa, tööhõive ja tootlikkus) määramiseks kasutati kaebuses esitatud andmeid orgaanilise kattega terastoodete kõigi tootjate kohta liidus, neid võrreldi muudest allikatest pärit ja valimisse kaasatud liidu tootjatelt saadud kontrollitud andmetega.

(86)

Liidu kogutoodangu kindlaksmääramiseks vaatlusalusel perioodil kasutati liidu tootmisharu kohta kogu kättesaadavat teavet, sealhulgas kaebuses esitatud teavet, liidu tootjatelt enne ja pärast uurimise algatamist kogutud andmeid ning valimisse kaasatud liidu tootjatele saadetud küsimustiku kontrollitud vastuseid.

(87)

Tabelist ilmneb, et tootmine vähenes vaatlusalusel perioodil 14 %. Koos nõudluse kahanemisega vähenes 2009. aastal järsult ka tootmine, pärast seda 2010. aastal olukord osaliselt paranes ja uurimisperioodil järgnes langes tootmine taas veidi, seda hoolimata tarbimise suurenemisest.

(88)

Tootmisvõimsus vähenes vaatlusalusel perioodil 4 %. Tootmisvõimsuse rakendamine järgis sama trendi mis tootminegi ja vähenes vaatlusalusel perioodil 10 %.

(89)

Liidu tootmisharu müügimaht sõltumatutele klientidele vähenes 2009. aastal järsult. 2010. aastal suurenes müügimaht 19 protsendipunkti, kuid langes siis uurimisperioodil kolm protsendipunkti.

(90)

Liidu tootmisharu turuosa vähenes vaatlusalusel perioodil 4 %. Pärast esialgset turuosa suurenemist 2009. aastal koges liidu tootmisharu 2010. aastal ja uurimisperioodil oma turuosa vähenemist, lõpptulemusena oli liidu tootmisharu turuosa uurimisperioodil 6 % väiksem kui 2009. aastal. Turuosa langus toimus samaaegselt tarbimise 20 % kasvuga. Seega ei suutnud liidu tootmisharu kasvavast tarbimisest tulu lõigata ning müügimahtu taastada ega eelnevalt kaotatud turuosa tagasi saada.

(91)

Kui liidu tarbimine vähenes vaatlusalusel perioodil 9 % ja liidu tootmisharu müügimaht sõltumatutele klientidele vähenes 13 %, vähenes liidu tootmisharu turuosa 2,3 protsendipunkti (2008. aasta 59 %-lt uurimisperioodi 56,7 %-ni).

(92)

Tööhõive liidu tootmisharus järgis pidevat langustrendi. Seega, töötajate koguarv väljendatuna täistööaja ekvivalendina vähenes vaatlusalusel perioodil tootmisharus 20 % ja langes uurimisperioodiks madalaimale tasemele. Samas suurenes tootlikkus vaatlusalusel perioodil 8 %, mis tõendab, et tootmisharu üritas tootmiskulusid ratsionaliseerida.

(93)

Valimisse kaasatud liidu tootjate kehtestatud keskmised müügihinnad sõltumatutele klientidele ELis langesid vaatlusalusel perioodil 3 %. Koos tarbimise ja müügimahu suurenemisega tõusid hinnad ajavahemikul 2009. aastast uurimisperioodini 23 %, kuid ei saavutanud 2008. aasta taset.

(94)

Sarnaselt suurenesid samasuguse toote keskmised tootmis- ja müügikulud vaatlusalusel perioodil 6 %, sest tootmiskulud ühiku kohta tõusid, samas kui müügi-, üld- ja halduskulud ühiku kohta langesid 34 %.

(95)

Pärast seda, kui 2009. aastal langes sõltumatutele klientidele müümisel ühiku hind 21 % (millega kaasnes ka vastav kahju), hakkas ühikuhind uuesti taastuma. 2010. aastal ja uurimisperioodil suurenesid liidu tootmisharu kulud ja tal oli võimalik kulude katmiseks hindu tõsta vaid vähesel määral, millest piisas üksnes selleks, et hoida kasumlikkus 2010. aasta ja uurimisperioodiga samal tasemel. Selle tulemusena kaotati veelgi turuosa, sest Hiina RVst pärit impordihinnad olid pidevalt alla liidu tootmisharu hindade.

(96)

Liidu tootmisharu kasumlikkuse kindlaksmääramiseks on samasuguse toote sõltumatutele klientidele suunatud müügist saadud maksueelne puhaskasum väljendatud protsendina müügikäibest. 2009. aastal, kui oli majanduskriis, vähenes liidu tootmisharu kasumlikkus dramaatiliselt ning selle tagajärjel ulatus kahju 13,9 %-ni. 2010. aastal hakkas kasumlikkus taastuma, kuid kuna tootmiskulud kasvasid, siis ei suutnud kasumlikkus jõuda tasemele, mida oleks saanud tootmisharu puhul pidada jätkusuutlikuks (6,7 %, vt põhjendust 156). Kogu vaatlusaluse perioodi vältel langes kasumlikkus 61 %.

(97)

Rahavoogude arengutrend järgis suures osas kasumlikkuse negatiivset arengutrendi. Madalaimale tasemele jõudis see 2010. aastal. Samuti vähenes investeeringutasuvus 56 % kukkudes 2008. aasta 13,8 %-lt uurimisperioodil 6 %-le.

(98)

Kasumlikkuse, rahavoo ja investeeringutasuvuse selline muutumine vaatlusalusel perioodil piiras liidu tootmisharu võimet investeerida oma tegevusse ning õõnestas liidu tootmisharu arengut. Liidu tootmisharu suutis teha olulisi investeeringuid vaatlusaluse perioodi alguses, kuid pärast seda, 2009. aastal langesid investeeringud järsult ja vähenesid vaatlusalusel perioodil kokkuvõttes 73 %.

(99)

Nagu eespool kinnitatud halvenesid liidu tootmisharu finantstulemused, kuid samas ei avaldanud see vaatlusalusel perioodil olulist mõju kapitali kaasamise võimele.

(100)

Kuue valimisse kaasatud liidu tootja varud moodustasid uurimisperioodil 8 % tootmismahust. Lõppvarude tase suurenes vaatlusalusel perioodil 12 %. Samas tuleks märkida, et varud ei ole tootmisharu puhul oluline näitaja, sest tootmine toimub peamiselt tellimuste alusel. Varude suurenemine leidis aset peamiselt 2009. aastal ja uurimisperioodil ning see langes kokku Hiina RVst pärit dumpinguhinnaga impordi järsu tõusuga.

(101)

Valimisse kuulunud ELi tootjate keskmised tööjõukulud suurenesid vaatlusalusel perioodil üksnes 2 %, st alla inflatsioonimäära. Uurimine näitas, et valimisse kuulunud tootjad kärpisid oluliselt, eelkõige üld- ja halduskulusid, ning panid rõhku tõhususele.

(102)

Nagu eespool põhjenduses 65 märgitakse, on ELis piisavalt suur orgaanilise kattega terastoodetele turg, mis koosneb liidu tootmisharu ettevõtjatest, kes tegelevad orgaanilise kattega terastoodete edasise töötlemisega. Selle turu analüüsimisel võeti arvesse valimisse kaasatud liidu tootjate ja muude liidu tootjate enda tarbeks kasutatava toodangu mahtu ja müüki seotud äriühingutele (müük suletud turul).

(103)

Leiti, et sisekasutus ja müük suletud turul oli suunatud edasiseks töötlemiseks äriühingutes endis või nendega seotud äriühingutes, mis kuulusid valimisse kaasatud liidu tootjate rühma. Need äriühingud tegelesid peamiselt ehitusmaterjaliäriga, st olid orgaanilise kattega terastoodete lõppkasutajad.

(104)

Eespool kirjeldatu põhjal tehti kindlaks, et liidu tootjate sisekasutus ja müük suletud turul moodustasid 27 % kogu tootmismahust uurimisperioodil. Vaatlusalusel perioodil vähenesid sisekasutus ja müük seotud äriühingutele 19 % ja turuosa langes 11 %.

(105)

Sisekasutuse ja suletud turul toimunud müügi väärtust hinnati küsimustike vastuste põhjal, mis saadi valimisse kaasatud tootjatelt ja milles esitatud andmeid kontrolliti kohapealsetel kontrollkäikudel. Uurimisel tehti kindlaks, et sisekasutuse ja suletud turul toimunud müügi vahel ei olnud toote lõppkasutuse osas erinevusi. Sisekasutuse kohta esitasid andmed need äriühingud, kelle edasine töötlemine toimus sama juriidilise isiku valdustes, müük suletud turul oli müük teistele seotud juriidilistele isikutele, kusjuures koostati ka arve. Lisaks olid sisekasutuseks ja seotud äriühingutele suunatud müügi hinnakujundusmeetodid sarnased, st toote eest küsiti õiglast väärtust (nn meetod, kus hind peegeldab kulusid) nii valimisse kaasatud seotud äriühingute kui ka äriühingusiseste järgnevate tootmisüksuste käest.

(106)

Seega suurenes keskmine tonni hind vaatlusalusel perioodil 1 % ja oli seega 2 % madalam kui valimisse kaasatud äriühingute poolt sõltumatutele klientidele müüdava toote hind uurimisperioodil.

(107)

Pidades silmas, et enamik suletud turul toimuvaks müügist ja ettevõttesiseseks kasutuseks ettenähtud toodangust oli mõeldud edasiseks töötlemiseks liidu tootjate ehitusmaterjaliäris, oli selline müük ja sisekasutus kaudselt avatud teiste turulolijate konkurentsile, sealhulgas Hiina RVst pärit dumpinguhinnaga impordile. Edasise töötlemise etapi sisenõudlus sõltuks võimalusest müüa töödeldud toodangut vabal turul, mis ei ole mõjutatud dumpinguhinnaga impordi poolt. Seega võib teha järelduse, et mahu ja turuosa vähenemine vaatlusalusel perioodil toimus Hiina RVst pärit dumpinguhinnaga impordi tekitatud konkurentsi tagajärjel.

(108)

Kuna see on vaatlusaluse toote suhtes esimene dumpinguvastane menetlus, puuduvad andmed, mille põhjal hinnata varasema võimaliku dumpingu või subsideerimise mõju.

(109)

Kõik marginaalid, mis alljärgnevalt dumpingut käsitlevas osas kindlaks määrati ja täpsustati on miinimumtasemest oluliselt kõrgemad. Võttes arvesse Hiina RVst pärit dumpinguhinnaga impordi mahtu ja hindasid, ei saa tegeliku dumpingumarginaali mõju ELi turule tähtsusetuks pidada.

(110)

Uurimine näitas, et vaatlusalusel perioodil kõik liidu tootmisharu majanduslikku seisundit kirjeldavaid kahjunäitajaid halvenesid või ei järginud tarbimise arengut.

(111)

Vaatlusalusel perioodil, kui tarbimine vähenes, kasvas Hiina RVst pärit impordi maht pidevalt ja olulisel määral. Samal ajal kahanes liidu tootmisharu müügimaht kokku 13 % ja turuosa vähenes 59 %-lt 2008. aastal 56,7 %-le uurimisperioodil. Isegi kui tarbimine 2009. aastast uurimisperioodini taas 20 % kasvas, jätkus pärast aasta kestnud majanduskriisi, mis mõjutas nõudlust, liidu tootmisharu turuosa kahanemine. Hiina RVst pärit impordi märkimisväärse kasvu tõttu ELi turul ei olnud liidu tootmisharul võimalik turuosa tagasi saada. Madala dumpinguhinnaga import suurenes vaatlusalusel perioodil, lüües pidevalt alla liidu tootmisharu hindu.

(112)

Lisaks halvenesid oluliselt ka liidu tootmisharu finantstulemustega seotud kahjunäitajad, nagu rahavoog ja kasumlikkus. See tähendab, et vähenes ka liidu tootmisharu suutlikkus kaasata kapitali ja investeerida.

(113)

Eelöeldut arvestades järeldati, et liidu tootmisharu kandis olulist kahju algmääruse artikli 3 lõike 5 tähenduses.

(114)

Vastavalt algmääruse artikli 3 lõigetele 6 ja 7 uuriti, kas Hiina RVst pärit dumpinguhinnaga import on põhjustanud liidu tootmisharule kahju ulatuses, mida võiks liigitada oluliseks. Lisaks dumpinguhinnaga impordile uuriti muid teadaolevaid tegureid, mis oleksid võinud samal ajal liidu tootmisharule kahju tekitada, vältimaks nende tegurite tekitatud võimaliku kahju omistamist dumpinguhinnaga impordile.

(115)

Uurimine näitas, et vaatlusalusel perioodil vähenes liidu tarbimine 9 %, samas kui Hiina RVst pärit dumpinguhinnaga impordi maht suurenes märkimisväärselt, ligikaudu 49 %, ning samuti kasvas selle turuosa 63 % (8,3 %-lt 2008. aastal 13,6 %-le uurimisperioodil). Samal ajal kahanes liidu tootmisharu sõltumatutele klientidele toimunud müügi maht 13 % ja sellise müügi turuosa langes 4 % (59 %-lt 2008. aastal 56,7 %-le uurimisperioodil).

(116)

Ning kuigi majanduskriis mõjutas negatiivselt ka Hiina RVst pärit importi ning selle maht langes ajavahemikus 2008–2009 68 %, siis 2009. aasta ja uurimisperioodi vahel taastus Hiina RVst pärit import ülikiiresti ning suurenes uurimisperioodi lõpuks 367 %, seda hoolimata asjaolust, et liidu tarbimine kasvas sel ajal vaid 20 %. Vähendades uurimisperioodil võrreldes 2008. aastaga ühiku hinda 9 % ja lüües liidu tootmisharus kehtinud hindu alla 25,9 %, suurenes Hiina RVst pärit impordi turuosa 2008. aastast uurimisperioodini 63 % ja jõudis 13,6 %-ni.

(117)

Samal ajal, 2008. aastast uurimisperioodini, langes liidu tootjate sõltumatutele klientidele toimunud müügi maht kokku 13 %. Ajal, mil turg hakkas taastuma, st 2009. aastast uurimisperioodini, suutis liidu tootmisharu tõsta sõltumatutele klientidele toimunud müügi mahtu üksnes 8 %, ta kaotas aga turuosa 9 %, seega oli suurenenud tarbimisest kasu vaid vähesel määral. Tõepoolest oli tarbimise taastumine kõige kasulikum Hiina RVst pärit impordile, teised turul tegutsejad jäid selles osas kaugele maha.

(118)

Hiina RVst pärit impordi keskmised hinnad langesid vaatlusalusel perioodil 9 %. Kuigi pärast 2009. aasta järsku langust hakkasid hinnad taas tõusma, jäid nad 2009. aastal ja uurimisperioodil liidu tootmisharu kehtestatud hindadest pidevalt madalamale tasemele. Liidu tootmisharu ühiku hind ELi sõltumatutele klientidele toimunud müügi puhul langes ainult 3 %, see näitas mõningast vastupidavust Hiina RVst pärit impordi hinnasurvele. Ilmselt suutsid hinnad püsida sel tasemel madala müügimahu ja sellise müügi väiksema kasumlikkuse arvelt, sest hinnad langesid 61 % (6,7 %-lt 2008. aastal 2,6 %-le uurimisperioodil) ja tootmiskulud kasvasid.

(119)

Eespool kirjeldatut arvesse võttes tehti järeldus, et Hiina RVst pärit dumpinguhinnaga impordi kiire kasv hinnataseme juures, millega liidu tootmisharu hindu pidevalt alla löödi, oli määravaks teguriks liidu tootmisharule tekitatud olulise kahju puhul ja takistas liidu tootmisharul liidu tarbimise taastumisest täit kasu saada.

(120)

Uurimisperioodil moodustas Hiina RVst pärit liitu suunatud import 56 %, teised olulisemad impordiallikad olid India Vabariik 11 %-ga ja Lõuna-Korea 19 %-ga. Erinevalt Hiina RVst pärit impordist vähenes Indiast pärit import hoolimata keskmise hinna järsust langusest (12 %) vaatlusalusel perioodil kokku 12 % ja kaotas turuosa 3 %. Lõuna-Koreast pärit import suurenes vaid 4 %, selle keskmine hind jäi samale tasemele, mis ta oli 2008. aastal. Indiast pärit impordi turuosa moodustas uurimisperioodil 2,7 %, samas Lõuna- Koreast pärit import säilitas 4,6 % turuosa.

(121)

Muudest riikidest pärit import moodustas 14 % koguimpordist, see vähenes 33 % ja selle keskmine hind püsis samal tasemel kui 2008. aastal.

(122)

Kuigi muudest riikidest pärit impordi keskmised hinnad olid alla liidu tootmisharu hinnataset, on sellise impordi mõju ilmselt marginaalne või puudub täiesti. Esiteks puudub teave, et muudest allikatest pärit import oleks olnud ebaõiglane. Teiseks püsis vastupidiselt Hiina RVst pärit impordile muudest allikatest pärit impordi üldine hinnatase pigem stabiilsena kogu vaatlusaluse perioodi jooksul ning see tõendab, et liidu tootmisharu suudab sellise impordi turuosaga edukalt konkureerida. Kolmandaks vähenes muudest kolmandatest riikidest pärit import vaatlusalusel perioodil ja on praegugi väga madalal tasemel, seda nii üldiselt kui ka kõnealuse mõlema peamise eksportiva riigi puhul eraldi. Samuti tõendab sellise impordi turuosa vähenemine, et kõnealune import ei saanud põhjustada liidu tootmisharule kahju.

(123)

Liidu tootmisharu toodetud orgaanilise kattega terastoodete eksport kolmandatesse riikidesse vähenes vaatlusalusel perioodil 10 %. Samas oli keskmine hind suhteliselt kõrge ja tõusis vaatlusalusel perioodil 2 %. Eksport moodustas ELi kogutoodangust 17 % ja aitas sellisena kaasa liidu tootmisharu mastaabisäästu saavutamisele ja üldiste tootmiskulude vähendamisele. Seega võib teha järelduse, et liidu tootmisharu eksporttegevus ei saanud olla olulise kahju võimalikuks põhjuseks.

(124)

See üldpilt peegeldub valimisse kaasatud liidu tootjate ekspordis sõltumatutele klientidele kolmandates riikides. Sõltumatute klientide arv vähenes vaatlusalusel perioodil 14 %, ka siin oli ühiku ekspordihind märgatavalt kõrgem (keskmiselt 2–12 % võrra, olenevalt aastast) kui ELis toimuva müügi hind. Kuna aga ekspordimaht moodustas kogutoodangust vaid 3 %, ei saanud see mõjutada ELi turule põhjustatud kahju.

(125)

Uurimise ajal esitati väide, et kaebuse esitajad (seotud äriühingute kaudu) olid seotud vaatlusaluse toote impordiga Hiina RVst ja et selline import moodustavat 20–40 % Hiina RVst pärit koguimpordist. Selle väite tõestuseks ei esitatud siiski tõendeid. Olles neid väiteid uurinud, leiti, et liidu tootjad importisid uurimisperioodil ainult umbes 10 000 tonni. See näitaja oli põhimõtteliselt kooskõlas andmetega, mida kaebuse esitaja menetluse algatamise taotluses esitas. Tehti kindlaks, et liidu tootjate seotud äriühingud impordivad umbes samas koguses (vastavalt algmääruse artiklile 19 ei kuulu sellised andmed avaldamisele). Selline import kokku moodustab ainult 2–3 % Hiina RVst pärit koguimpordist. Seega ei saa teha järeldust, et liidu tootmisharu importis Hiina RVst sellistes kogustes või sellisel moel, mis 1) paneks algmääruse artikli 4 lõike 1 punkti a kohaselt kahtluse alla sinna kuuluvate tootjate staatuse liidu tootjana või 2) põhjustaks talle endale kahju. Seega lükatakse kõnealune väide esialgu tagasi.

(126)

Mõned huvitatud isikud väitsid, et liidu tootmisharule põhjustas kahju tema seotus järgmise töötlemisetapiga, kus toodeti ehitusmaterjale (nt sandwich-tüüpi kergpaneelid, trapetsikujulised metallplaadid), kas otse samas äriühingus või samasse äriühingute gruppi kuuluvas seotud äriühingus. Täpsemalt väideti, et liidu tootmisharu tegi orgaanilise kattega terastooted oma töötlemisettevõtetele kättesaadavaks madalama hinnaga kui oleks olnud sõltumatutele klientidele pakutud hind, seega subsideeriti neid ettevõtteid grupisiseselt ja anti neile võimalus lüüa töötlemissektoris konkurentide hinnad alla.

(127)

Nagu eespool põhjendustes 102–107 on kirjeldatud, olid sisekasutuse ja suletud turul toimuva müügi puhul keskmised väärtused tonni kohta uurimisperioodil vaid 2 % madalamad kui sõltumatutele klientidele toimuva müügi hinnad. Uurimine näitas ka, et vägagi tõenäoliselt mõjutas dumpinguhinnaga impordi tagajärjel tekkinud ebaõige konkurents kaudselt sisekasutust ja müüki suletud turul. Tõepoolest, kui liidu tootjate töötlemisettevõtted oleksid saanud väidetavat kasu, siis oleksid kahjunäitajate suundumused seda ka peegeldanud. Seega lükatakse kõnealune väide esialgu tagasi.

(128)

Vähemalt osaliselt selgitab majanduskriis ja selle mõju ehitussektorile nõudluse kahanemist ja hinnasurvet vaatlusperioodil. Nagu eespool on öeldud, vähenes tarbimine 2009. aastal 24 %. 2010. aastal hakkas aga turg taastuma ja uurimisperioodi lõpuks oli tarbimine suurenenud 20 %.

(129)

Kahju ja põhjusliku seose analüüsimisel vaadeldi siiski 2009. aasta turu jaotust ja sellele järgnevat taastumist (2009. aastast kuni uurimisperioodini) eraldi. Kahju ja põhjusliku seose analüüsimine näitas selgelt, et tarbimise taastumisest sai kasu üksnes Hiina RVst pärit import, mis pidevalt lõi alla liidu tootmisharu hindu ning muutis seega kõigi osalejate võrdsed võimalused kriisist väljatulemiseks lõputuks võitluseks ellujäämise nimel.

(130)

Mõned huvitatud isikud väitsid, et liidu tootmisharule, mis koosneb peamiselt vertikaalselt ühendatud terasetootjatest, põhjustas kahju mitte Hiina RVst pärit import, vaid et kahju oli tingitud ELi terasetööstuse strukturaalsetest probleemidest, näiteks ülemäärasest tootmisvõimsusest. Väideti ka, et terasetööstuse koondumine, mis toimus enne vaatlusalust perioodi, tõi kaasa ülemäärase tootmisvõimsuse ja mistahes kahju oli tingitud liiga suure hulga tootmisettevõtete olemasolust.

(131)

Orgaanilise kattega terastoodete tootmine on tõesti kapitalimahukas ja tootmisharu püsikulud on suhteliselt kõrged. Siiski ei saa teha järeldust, et enne vaatlusalust perioodi toimunud terasetööstuse koondumine tekitas ülemäärase tootmisvõimsuse. Uurimine näitas, et pärast 2009. aastal toimunud tootmisvõimsuse suurendamist vähendas tootmisharu 2010. aastal ja uurimisperioodil oma tootmisvõimsust. Uurimisperioodil oli tootmisvõimsuse tase väiksem kui 2008. aasta (aasta enne, kui majanduskriisi oli tunda täies mahus) tegelik tarbimine. ELi tarbimine ei ole siiani 2008. aasta tasemeni tõusnud.

(132)

Uurimine näitab isegi seda, et ülemäärase tootmisvõimsuse negatiivse mõju saab ainult väga vähesel määral siduda orgaanilise kattega terastoodete tootjatega ELis. Esiteks näitas uurimine, et liidu tootmisharu on ilmselt astunud samme tõhususe säilitamiseks, müügi-, üld- ja halduskulusid vähendati oluliselt (34 %) ning kogu tootmisharu tootlikkus kasvas 8 % (valimisse kaasatud äriühingute puhul 6 %). Teiseks, pidev investeerimine tootmisliinidesse ja paindlikkus kasutada neid liine muude toodete tootmiseks aitasid kaasa mastaabisäästu saavutamisele ja vältimatute püsikulude vähendamisele. Kui valimisse kaasatud äriühingute tootmisvõimsuse rakendamine vähenes vaatlusalusel perioodil 18 %, siis keskmised tootmiskulud (sealhulgas tooraine kulud) suurenesid ainult 9 %. Seetõttu ei saa teha järeldust, et ülemäärane tootmisvõimsus kõrvaldab põhjusliku seose. Seetõttu lükati väide esialgu tagasi.

(133)

Eespool on selgitatud, et Hiina RVst pärit dumpinguhinnaga impordi maht ja turuosa suurenesid märkimisväärselt nii vaatlusalusel perioodil, eelkõige ajavahemikus 2009. aastast kuni uurimisperioodini. Leiti, et see import lõi pidevalt alla hindu, mida liidu tootmisharu küsis liidu turul, ja seda eriti uurimisperioodil.

(134)

Hiina RVst pärit madala dumpinguhinnaga impordi mahu ja turuosa kasv langes kokku liidu tootmisharu majandusliku olukorra halvenemisega. Olukord halvenes veelgi uurimisperioodil, kui liidu tootmisharul ei olnud hoolimata tarbimise taastumisest võimalik varem kaotatud turuosa tagasi võita ning kasumlikkust tõsta ning mil muud finantsnäitajad, nagu rahavoog ja investeeringutasuvus jäid pidama 2010. aasta tasemele ja tööhõive langes oma madalaimale tasemele.

(135)

Kui uuriti muid teadaolevaid tegureid, mis oleks võinud kahjustada liidu tootmisharu, selgus, et need ei ole piisavad, et kõrvaldada Hiina RVst pärit dumpinguhinnaga impordi ja liidu tootmisharu kantud kahju vahelist põhjuslikku seost.

(136)

Eespool esitatud analüüsi põhjal, mille käigus eristati nõuetekohaselt kõikide teadaolevalt liidu tootmisharu olukorda mõjutanud tegurite toime dumpinguhindadega ekspordi kahjulikust mõjust, jõuti esialgsele järeldusele, et Hiina RVst pärit dumpinguhinnaga import tekitas liidu tootmisharule olulist kahju algmääruse artikli 3 lõike 6 tähenduses.

(137)

Komisjon uuris vastavalt algmääruse artiklile 21, kas hoolimata kahjustava dumpinguhinnaga müügi kohta tehtud esialgsetest järeldustest on olemas kaalukaid põhjusi, mis viiksid järelduseni, et käesoleval juhul ei ole ajutiste meetmete võtmine liidu huvides. Liidu huvide analüüs põhines kõikide asjaga seotud huvide, sealhulgas liidu tootmisharu, importijate ja vaatlusaluse toote kasutajate huvide hindamisel.

(138)

Euroferi esitatud andmete kohaselt moodustavad liidu tootmisharu 22 teadaolevat tootjat, kelle toodang moodustab kogu orgaanilise kattega terastoodete toodangu liidus. Tootjad asuvad liidu eri liikmesriikides ja nad annavad seoses vaatlusaluse tootega tööd rohkem kui 5,400 inimesele.

(139)

Ükski neist tootjatest ei olnud uurimise algatamise vastu. Nagu makromajanduslikest näitajatest näha, koges kogu ELi tootmisharu olukorra halvenemist ja negatiivset mõju, mida põhjustas dumpinguhinnaga import.

(140)

Liidu tootmisharu on Hiina RVst pärit dumpinguhinnaga impordi tõttu kandnud olulist kahju. Tuletatakse meelde, et vaatlusalusel perioodil muutusid kõik kahjunäitajad negatiivses suunas. Mõju oli suur eelkõige koostööd tegevate liidu tootjate finantstulemustega seotud kahjunäitajate, nagu kasumlikkuse ja investeeringutasuvuse osas. Meetmete puudumisel on majandusolukorra edasine halvenemine liidu tootmisharus vägagi tõenäoline.

(141)

Eeldatakse, et ajutiste dumpinguvastaste tollimaksude kehtestamine taastab ELi turul tingimused õiglase kaubanduse arendamiseks ning võimaldab liidu tootmisharul viia orgaanilise kattega terastoodete hinna vastavusse mitmesuguste seotud kulude ja turutingimustega. Võib eeldada, et tänu ajutiste meetmete kehtestamisele oleks liidu tootmisharul võimalik tagasi saada vähemalt osa vaatlusalusel perioodil kaotatud turuosast ning sellel oleks edaspidi positiivne mõju tootmisharu kasumlikkusele ja üldisele finantsolukorrale.

(142)

Juhul kui meetmeid ei kehtestata, on tõenäoline, et turuosa väheneb veelgi ja liidu tootmisharu jääks ka edaspidi kahjumisse. See ei oleks jätkusuutlik ei keskmises ega pikemas perspektiivis. Samuti on tõenäoline, et mõni tootja peaks oma tootmisüksused sulgema, sest on vaatlusalusel perioodil väga suuri kahjusid kannatanud. Arvestades tekkinud kahjumit ja tootmisesse vaatlusaluse perioodi alguses tehtud suuri investeeringuid, võib eeldada, et enamik liidu tootjaid ei suudaks tehtud investeeringuid katta, kui meetmeid ei võeta.

(143)

Sellepärast tehti esialgne järeldus, et dumpinguvastaste tollimaksude kehtestamine oleks liidu tootmisharu huvides.

(144)

Nagu eespool põhjenduses 10 on märgitud andsid endast teada viis importijat, kuid ainult kaks neist vastasid küsimustikule. Kaebuses loetletud umbes 100 kasutajast andis oma huvist menetluse suhtes teada 19 kasutajat. Lõpuks esitas küsimustiku vastused 10 äriühingut.

(145)

Kõige aktiivsemad kasutajad ja importijad esitasid ühise kirjaliku esildise ja neid kuulati uurimise vältel mitu korda ära. Allpool on analüüsitud nende peamisi väiteid meetmete kehtestamise kohta.

(146)

Esitati väide, et orgaanilise kattega terastoodete turul ELis puudub konkurents ja et Hiina RVst pärit import on vajalik, et orgaanilise kattega terastooteid importivatel ja kasutavatel äriühingutel oleks rohkem kauplemisruumi. Lisaks väideti, et liidu tootmisharu on oma oligopoolse korralduse kaudu seotud turu kontrollimisega. Esialgses uurimise etapis need väited kinnitust ei leidnud. Enamgi veel, leiti, et liidu tootjad konkureerivad samadel turgudel ja müüvad sageli samadele klientidele või siis teiste liidu tootjate ehitusettevõtetele. Pidades silmas, et ei esitatud tõendeid anekdootlike väidete kohta nagu esineks hinnaläbirääkimiste pidamisel raskusi, ning et lisaks viiele liidu tootjate rühmale, kes esitasid need väited, tegutses ELis veel 11 orgaanilise kattega terastoodete tootjat, kelle hulgas olid mõned väga suured ettevõtted, ning arvestades, et oli ka teisi impordiallikaid, ei peeta seda väidet põhjendatuks ning see lükatakse esialgu tagasi.

(147)

Väideti ka, et meetmete kehtestamine Hiina RVst pärit impordi suhtes tekitaks orgaanilise kattega terastoodete turul ELis tarnedefitsiidi. Pidades aga silmas eespool kirjeldatud tarneallikate mitmekesisust, samuti liidu tootmisharu tootmisvõimsuse vaba jääki, ei peeta tõenäoliseks, et selline defitsiit tekkida võiks. Seega lükatakse kõnealune väide esialgu tagasi.

(148)

Kümne koostööd tegeva kasutaja import moodustas uurimisperioodil 7 % Hiina RVst pärit koguimpordist. Uurimine näitas, et kõik kasutajad kasutasid mitmeid erinevaid tarneallikaid. Keskmiselt osteti Hiina RVst 15 % kogu orgaanilise kattega terastoodete kogustest, suurimas koguses osteti ELi tootjatelt (73 %) ja 12 % imporditi muudest kolmandatest riikidest. Tõepoolest, tänu sellele, et vaatlusaluse toote suhtes kehtivad väga suures osas ühtsed standardid, on klientide seotus pigem suhteline, ning nii kasutajad kui ka importijad võivad kerge vaevaga tarneallikaid muuta, sest vaatlusaluse toote kvaliteet on ühesugune.

(149)

Uurimine näitas, et kõik koostööd tegevad kasutajad (välja arvatud üks neist) teenisid vaatlusalust toodet kasutavas sektoris kasumit ja nende kasumlikkus uurimisperioodil ulatus olenevalt äriühingust 1 %-st 13 %-ni. Nende äriühingute kasumlikkus ei sõltunud oluliselt Hiina RVst pärit vaatlusaluse toote impordist.

(150)

Kasutajatele saadetud küsimustike vastuste põhjal hinnati kavandatud meetmete mõju. Seega isegi kui eeldada, et koostööd tegevate kasutajate jaoks läheks käiku halvim võimalik stsenaarium (mis on ebatõenäoline), st olukord, kus hinnatõusu ei õnnestu vältida ning kus kasutajad sõltuksid Hiina RVst pärit impordist samades kogustes kui varem, oleks tollimaksude mõju nende tootmiskuludele selline, et need suureneksid 1 kuni 5 % ja kasumlikkus väheneks 1 kuni 2,8 protsendipunkti enamiku impordi puhul ja 4 protsendipunkti impordi puhul, mille suhtes kehtiks jääktollimaks. Samas on tõenäolisem, et mõju on eespool kirjeldatust tunduvalt väiksem, sest Hiina RVst pärit import moodustab kasutajate äritegevusest vaid väikese osa. Võib arvata, et dumpinguvastastest meetmetest tulenevat kulude suurenemist saab suhteliselt lihtsalt tarbijatele edasi kanda. Enamgi veel, arvestades seda, et lisaks paljudele ELi tootjatele on ka mitmeid teisi olulisi impordiallikaid, kelle suhtes meetmeid ei kehtestata, näiteks India ja Lõuna-Korea, siis arvatakse, et pärast meetmete kehtestamist hakkavad turul kehtivad hinnad järgima ka neid tegureid.

(151)

Kahe koostööd tegeva importija import Hiina RVst moodustas uurimisperioodil Hiina RVst pärit koguimpordist umbes 6 % (kooskõlas algmääruse artikliga 19 jäetakse täpne kogus avalikustamata). Samuti nagu kasutajategi puhul, oli ka importijatel Hiina RV kõrval veel teisigi tarneallikaid. Veel tehti kindlaks, et importijate kasumlikkust mõjutaksid meetmed ilmselt rohkem kui kasutajate oma, seda juhul, kui nad kasutavad importimisel jätkuvalt samu käitumismustreid kui uurimisperioodil. Samas kalduvad importijad olema kauplejatena tegelikkuses isegi paindlikumad kui kasutajad ning kõige tõenäolisem on, et nad on esimesed, kes otsivad alternatiivseid tarneallikaid.

(152)

Selles kontekstis tuleks veel arvesse võtta asjaolu, et osa Hiina RVst pärit impordi kasumist, mida kasutajad ja importijad said, on võimalikuks osutunud Hiina RV eksportijate ebaõiglase hinnadiskrimineerimise tõttu ja mitte loomuliku konkurentsieelise tulemusena. Seega kui dumpinguhinnaga impordist tulenevad kaubandusmoonutused kõrvaldatakse ja ELi turul võrdsed võimalused taastatakse, hakkab orgaanilise kattega terastoodete turul taas toimima terve, turumajandustingimustest lähtuv dünaamika ja hinnakujundus, kus teisi turul tegutsejaid (kasutajad, tootjad, lõppkasutajad), kes ei saa dumpinguhinnaga impordist vahetut kasu, ei panda ebasoodsamasse seisu.

(153)

Eespool esitatut silmas pidades ja tuginedes kättesaadavale teabele liidu huvide kohta, jõuti esialgsele järeldusele, et puuduvad mõjuvad põhjused, mis õigustaksid Hiina RVst pärit vaatlusaluse toote impordi suhtes ajutiste meetmete võtmata jätmist.

(154)

Pidades silmas dumpingu, kahju, põhjuslike seoste ja liidu huvide kohta tehtud järeldusi, tuleks kehtestada ajutised dumpinguvastased meetmed, et dumpinguhinnaga import ei tekitaks liidu tootmisharule edasist kahju.

(155)

Kõnealuste meetmete taseme määramisel võeti arvesse kindlaks määratud dumpingumarginaale ning liidu tootmisharule tekitatud kahju kõrvaldamiseks vajalikku tollimaksumäära.

(156)

Dumpingu kahjustava mõju kõrvaldamiseks vajaliku tollimaksu arvutamisel võeti arvesse, et meetmed peaksid liidu tootmisharul võimaldama katta tootmiskulusid ja saada sellist maksueelset kasumit, mille teenimine võiks olla mõeldav liidus seda liiki tootmisharus samasuguse toote müügilt tavapärastes konkurentsitingimustes, st dumpinguhinnaga impordi puudumisel. Otsustati, et kasumi arvutamisel, mida võiks saavutada dumpinguhinnaga impordi puudumisel, lähtutakse 2008. aastast, mil liidu turul ei olnud veel nii palju Hiina RVst pärit importi. Seega leitakse, et 6,7 %-list käibepõhist kasumimarginaali võib pidada sobivaks miinimumiks, mille liidu tootmisharu võiks kahjustava dumpingu puudumisel eeldatavalt saavutada.

(157)

Lähtuvalt sellest arvutati liidu tootmisharu samasuguse toote mittekahjustav hind. Kahjusid vältiva hinna saamiseks liideti eespool nimetatud 6,7 %-line kasumimarginaal tootmiskuludele.

(158)

Seejärel määrati kindlaks vajalik hinnatõus; selleks võrreldi Hiina RV koostööd tegevate eksportivate tootjate kehtestatud kaalutud keskmist impordihinda, mida oli impordikulude ja tollimaksude arvesse võtmiseks vajalikul määral kohandatud, mittekahjustava hinnaga, millega liidu tootmisharu müüs uurimisperioodil tooteid liidu turul. Seejärel väljendati selles võrdluses leitud kõik erinevused protsendimäärana võrreldud tooteliikide keskmisest CIF-impordihinnast.

(159)

Eelöeldut silmas pidades leiti, et algmääruse artikli 7 lõike 2 kohaselt tuleks vastavalt väiksema tollimaksu reeglile kehtestada Hiina RVst pärit impordi suhtes ajutine dumpinguvastane tollimaks, mis vastaks dumpingu- või kahjumarginaali määrale, olenevalt sellest, kumb on madalam.

(160)

Käesoleva määrusega äriühingute suhtes kehtestatavad individuaalsed dumpinguvastase tollimaksu määrad määrati kindlaks käesoleva uurimise järelduste põhjal. Seepärast kajastavad need olukorda, mis tehti uurimise käigus kindlaks kõnealuste äriühingute puhul. Nimetatud tollimaksumäärasid (erinevalt „kõikide muude äriühingute” suhtes kohaldatavast üleriigilisest tollimaksust) kohaldatakse seega üksnes nende toodete impordi puhul, mis on pärit Hiina RVst ning mille on tootnud nimetatud äriühingud, seega nimetatud konkreetsed juriidilised isikud. Imporditavate toodete suhtes, mida toodab mõni muu käesoleva määruse regulatiivosas konkreetselt nimetamata äriühing, sealhulgas konkreetselt nimetatud äriühingutega seotud isikud, ei tohi kõnealuseid määrasid kohaldada ning nende puhul kehtib kõikide muude äriühingute suhtes kohaldatav tollimaksumäär.

(161)

Taotlus kohaldada nimetatud individuaalsete äriühingute jaoks ettenähtud dumpinguvastase tollimaksu määrasid (näiteks pärast juriidilise isiku nimevahetust või uue tootmise või müügiga tegeleva üksuse asutamist) tuleb saata viivitamata komisjonile (7) koos kõikide vajalike andmetega, eelkõige nimevahetuse või tootmise või müügiga tegelevate üksustega seotud võimalike muudatustega äriühingu tootmistegevuses, omamaises või eksportmüügis. Vajaduse korral muudetakse määrust vastavalt, ajakohastades nende äriühingute loetelu, kelle suhtes kohaldatakse individuaalseid tollimaksumäärasid.

(162)

Et tagada dumpinguvastase tollimaksu nõuetekohane jõustamine, tuleks jääktollimaksu määra kohaldada mitte üksnes koostööst hoiduvate eksportivate tootjate suhtes, vaid ka nende tootjate suhtes, kes uurimisperioodil Euroopa Liitu ei eksportinud.

(163)

Eelnevat arvesse võttes määrati dumpingumarginaalid ja kahjumarginaalid ning ajutised tollimaksud järgmiselt:

(164)

Tõrgeteta asjaajamise huvides tuleks määrata ajavahemik, mille jooksul huvitatud isikud, kes andsid endast teada menetluse algatamisteates märgitud tähtaja jooksul, saavad esitada kirjalikult oma seisukohad ja taotleda ärakuulamist. Lisaks tuleb märkida, et käesolevas määruses tehtud järeldused tollimaksude kehtestamise kohta on esialgsed ning need võidakse lõplike meetmete kehtestamisel uuesti läbi vaadata,