8.5.2012

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 121/1

---

NÕUKOGU MÄÄRUS (EL) nr 389/2012,

2. mai 2012,

milles käsitletakse halduskoostööd aktsiisimaksude valdkonnas ja millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 2073/2004

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artiklit 113,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

olles edastanud seadusandliku akti eelnõu liikmesriikide parlamentidele,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi arvamust (1),

võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust (2),

toimides seadusandliku erimenetluse kohaselt

ning arvestades järgmist:

(1)

Nõukogu 16. novembri 2004. aasta määrusega (EÜ) nr 2073/2004 (halduskoostöö kohta aktsiisimaksude valdkonnas) (3) nähakse ette ühine süsteem, mille kaudu liikmesriigid abistavad üksteist ning teevad koostööd komisjoniga, et tagada aktsiisimakse käsitlevate õigusaktide nõuetekohane kohaldamine ning võidelda aktsiisimaksudest kõrvalehoidmise ja sellest tulenevate konkurentsimoonutustega siseturul. Saadud kogemusi ja hiljutist arengut silmas pidades on vaja kõnealuses määruses teha mitmeid muudatusi. Vajalike muudatuste arvu silmas pidades tuleks määrus selguse huvides seetõttu asendada.

(2)

Siseturu väljakujundamiseks on jätkuvalt vaja aktsiisimaksude valdkonnas halduskoostöö süsteemi, mis hõlmaks selliste õigusaktide kõiki aspekte, mis käsitlevad aktsiisimaksu kohaldamist nõukogu 16. detsembri 2008. aasta direktiivi 2008/118/EÜ (mis käsitleb aktsiisi üldist korda) (4) artiklis 1 osutatud kauba suhtes.

(3)

Tõhususe, kiiruse ja kokkuhoiu huvides on esmatähtis edendada elektrooniliste vahendite osa teabevahetuses. Pidades silmas teatavate taotluste korduvust ja liidu keelelist mitmekesisust, on oluline tagada standardformaatide laialdasem kasutamine teabevahetusel, et võimaldada seeläbi teabetaotluste kiiremat menetlemist. Neid nõudeid saab kõige paremini täita Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. juuni 2003. aasta otsusega 1152/2003/EÜ (aktsiisiga maksustatava kauba liikumise ja jälgimise arvutistamise kohta) (5) loodud arvutipõhise süsteemi süstemaatilisema kasutamisega. See süsteem pakub nüüd laiemaid võimalusi kui määruse (EÜ) nr 2073/2004 jõustumise ajal ja seda arendatakse pidevalt edasi. Seega peaksid liikmesriigid seda igal võimalusel kasutama.

(4)

Selleks et luua tõepärane pilt teatavate isikute aktsiisiga seonduvast olukorrast, peab aktsiisiteabevahetus olema väga laiaulatuslik, kuid samas ei ole liikmesriikidel vabadust teha sihipäratuid päringuid või taotleda teavet, mis tõenäoliselt ei ole konkreetse isiku või kindlakstehtud isikute rühma või kategooria puhul aktsiisi seisukohast asjakohane.

(5)

Teabevoogude nõuetekohaseks kooskõlastamiseks on vaja säilitada määruse (EÜ) nr 2073/2004 sätted, milles käsitletakse igas liikmesriigis asuvat ühtset kontaktpunkti. Kuna tõhusamaks tegevuseks võib olla vaja rohkem liikmesriikide asutuste ja ametnike vahelisi otsekontakte, tuleks säilitada ka delegeerimist ja pädevate ametnike määramist käsitlevad sätted.

(6)

Selleks et vajalik teave tehtaks kättesaadavaks õigel ajal, tuleks säilitada määruse (EÜ) nr 2073/2004 sätted, mis nõuavad, et taotluse saanud asutus tegutseks võimalikult kiiresti ja hiljemalt seatud tähtaja jooksul. Taotluse saanud liikmesriigile juba kättesaadava teabe esitamise tähtaeg peaks siiski olema lühem kui standardne tähtaeg.

(7)	Aktsiisikorra tõhusaks kontrollimiseks kauba piiriülese liikumise puhul on vaja ka edaspidi ette näha liikmesriikide poolt üheaegsete kontrollide tegemise ning halduskoostöö raames ühe liikmesriigi ametnikel teise liikmesriigi territooriumil viibimise võimalust.

(8)	Piiriüleselt haldusotsustest ja meetmetest teatamisega seotud probleeme tuleks lahendada määruse (EÜ) nr 2073/2004 vastavaid küsimusi käsitlevaid sätteid säilitades.

(9)	Tulemuslikuks pettustevastaseks võitluseks tuleks säilitada sätted, milles käsitletakse ilma eelneva päringuta toimuvat teabevahetust. Sellise teabevahetuse hõlbustamiseks tuleks täpsustada kohustuslikult vahetatava teabe kategooriaid.

(10)	Liikmesriikidel peaks jätkuvalt olema võimalik vahetada vabatahtlikult aktsiisimakse käsitlevate õigusaktide nõuetekohaseks kohaldamiseks vajalikku teavet, kui kõnealune teave ei kuulu automaatselt vahetatava teabe kategooriate alla.

(11)	Tagasiside on asjakohane vahend vahetatava teabe kvaliteedi pideva parandamise tagamiseks. Seetõttu tuleks ette näha tagasiside andmise raamistik.

(12)

Ettevõtjate lubasid ja maksuladusid käsitlevate teatavate konkreetsete andmete elektrooniline säilitamine on aktsiisimaksusüsteemi nõuetekohase toimimise ja pettustevastase võitluse seisukohast hädavajalik. See võimaldab kõnealuste andmete vahetamist liikmesriikide vahel ning automatiseeritud juurdepääsu teabele. Seda on võimalik saavutada riikide aktsiisiteabesüsteemides juba leiduvat teavet kasutades, riikides aktsiisiettevõtjate ja nende liidusiseste tehingute kohta käiva teabe vahetamist hõlbustavat riskianalüüsi arendades ning mitmesugust maksustatavaid isikuid ja nende tehinguid käsitlevat teavet lisades. Kuna aktsiisimaksu kehtestamise või tagastamise menetlused ning aegumistähtajad ja muud tähtajad on liikmesriikides erinevad, tuleb aktsiisimakse käsitlevate õigusaktide piiriülese kohaldamise käigus vastastikuse abistamise tulemuslikkuse tagamiseks kehtestada miinimumperiood, mille vältel iga liikmesriik peaks seda teavet säilitama.

(13)	Selleks et elektroonilistes andmebaasides säilitatav teave oleks usaldusväärne, tuleks ette näha selle korrapärane ajakohastamine.

(14)	Ettevõtjad peaksid olema võimelised kiiresti tegema aktsiisikauba liikumiseks vajalikke kontrolle. Neile tuleks anda komisjoni hallatava ja riikide andmebaasidest saadud teavet sisaldava keskregistri kaudu võimalus lasta aktsiisinumbrite kehtivust elektrooniliselt kontrollida.

(15)	Siseriiklikud pangasaladuse eeskirjad võivad vähendada käesolevas määruses sätestatud mehhanismide tõhusust. Seepärast ei tohiks liikmesriikidel olla õigust keelduda teabe esitamisest üksnes selliste eeskirjade alusel.

(16)	Käesolev määrus ei tohiks mõjutada muid liidu tasandil vastu võetavaid meetmeid, mis aitavad kaasa võitlemisele aktsiisiga seotud eeskirjade eiramise ja pettuste vastu, vaid peaks neid täiendama.

(17)

Õigusselguse eesmärgil on käesolevas määruses kasulik kinnitada, et kui teavet või dokumente saadakse õigusasutuse loal või taotlusel, tuleb nende edastamiseks teise liikmesriigi pädevale asutusele saada õigusasutuse luba, kui sellise loa olemasolu nõutakse teavet või dokumente edastava liikmesriigi siseriiklike õigusaktidega.

(18)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. oktoobri 1995. aasta direktiiviga 95/46/EÜ (üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise kohta) (6) reguleeritakse käesoleva määruse raames toimuvat isikuandmete töötlemist liikmesriikides. Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. detsembri 2000. aasta määrusega (EÜ) nr 45/2001 (üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ühenduse institutsioonides ja asutustes ning selliste andmete vaba liikumise kohta) (7) reguleeritakse käesoleva määruse kohaselt komisjoni teostatud isikuandmete töötlemist.

(19)	Teabevahetus kolmandate riikidega on osutunud aktsiisimakse käsitlevate õigusaktide nõuetekohaseks kohaldamiseks kasulikuks ja seepärast tuleks see säilitada. Direktiivis 95/46/EÜ sätestatakse kolmandatele riikidele teabe edastamiseks eritingimused, mida liikmesriigid peavad järgima.

(20)

Käesoleva määruse tulemuslikuks kohaldamiseks võib osutuda vajalikuks piirata teatavate direktiivis 95/46/EÜ sätestatud õiguste ja kohustuste, eelkõige artiklis 10, artikli 11 lõikes 1 ning artiklites 12 ja 21 määratletud õiguste ulatust, et kaitsta liikmesriikide majanduslikke ja rahanduslikke huvisid, pidades silmas liikmesriikide võimalikku saamata jäävat tulu ja käesoleva määrusega hõlmatud teabe olulisust pettustevastase võitluse tulemuslikkuse seisukohalt. Võttes arvesse vajadust säilitada tõendeid oletatavalt toimunud maksualaste õigusnormide eiramise või maksupettuste korral ning et vältida aktsiisimakse käsitlevate õigusaktide järgimise korrektse hindamise mõjutamist, võib käesoleva määruse alusel toimuva isikuandmete vahetamise käigus osutuda vajalikuks piirata andmetöötleja kohustusi ja andmesubjekti õigusi teabe esitamisel, andmetele juurdepääsul ja töötlemistoimingute avalikustamisel. Liikmesriikidel peaks olema kohustus kohaldada selliseid piiranguid määral, mil need on vajalikud ja proportsionaalsed.

(21)

Käesoleva määruse teatavate artiklite rakendamise ühetaoliste tingimuste tagamiseks ja käesoleva määruse alusel liikmesriikide poolt vahetatavate andmete põhikategooriate kirjeldamiseks tuleks komisjonile anda rakendusvolitused. Kõnealuseid volitusi tuleks kasutada kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. veebruari 2011. aasta määrusega (EL) nr 182/2011, millega kehtestatakse eeskirjad ja üldpõhimõtted, mis käsitlevad liikmesriikide läbiviidava kontrolli mehhanisme, mida kohaldatakse komisjoni rakendamisvolituste teostamise suhtes (8).

(22)	Kuna kõnealused rakendusaktid on üldised meetmed määruse (EL) nr 182/2011 artikli 2 lõike 2 punkti a tähenduses, tuleks nende vastuvõtmiseks kasutada kontrollimenetlust.

(23)	Käesoleva määruse toimimist on vaja jälgida ja hinnata. Seepärast tuleks ette näha sätted liikmesriikide poolt statistika ja muu teabe kogumise kohta ning komisjoni poolt korrapäraste aruannete ettevalmistamise kohta.

(24)

Kuna käesoleva määruse eesmärki, nimelt liikmesriikidevahelise halduskoostöö hõlbustamine ja tõhustamine, mis eeldab ühtsustatud lähenemist, ei suuda liikmesriigid piisavalt saavutada ning ühtsust ja tõhusust silmas pidades on seda parem saavutada liidu tasandil, võib liit võtta meetmeid kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev määrus nimetatud eesmärgi saavutamiseks vajalikust kaugemale.

(25)

Käesolevas määruses austatakse põhiõigusi ja järgitakse Euroopa Liidu põhiõiguste hartas tunnustatud põhimõtteid, eelkõige õigust isikuandmete kaitsele (artikkel 8). Käesoleva määrusega seatud piiranguid silmas pidades ei minda käesoleva määruse raames töödeldavate andmete töötlemisel kaugemale, kui see on vajalik ja asjakohane liikmesriikide legitiimsete fiskaalhuvide kaitseks.

(26)	Määrus (EÜ) nr 2073/2004 tuleks kehtetuks tunnistada.

(27)	Euroopa Andmekaitseinspektoriga on konsulteeritud ning ta võttis vastu arvamuse (9),

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

I   PEATÜKK

ÜLDSÄTTED

Artikkel 1

Sisu ja reguleerimisala

1.   Käesoleva määrusega nähakse ette tingimused, mille kohaselt liikmesriikides aktsiisimakse käsitlevate õigusaktide kohaldamisel pädevad asutused peavad omavahel ja komisjoniga koostööd tegema, et tagada kõnealuste õigusaktide järgimine. Selleks sätestatakse käesolevas määruses eeskirjad ja menetlused, mis võimaldavad liikmesriikide pädevatel asutustel teha koostööd ja vahetada omavahel elektrooniliselt või muul viisil teavet, mis on vajalik aktsiisimakse käsitlevate õigusaktide nõuetekohase kohaldamise tagamiseks.

2.   Käesolev määrus ei mõjuta kriminaalasjades antavat vastastikust abi käsitlevate eeskirjade kohaldamist liikmesriikides.

3.   Käesolev määrus ei piira laiaulatuslikumate kohustuste täitmist, mis on seotud vastastikuse abistamisega ja mis tulenevad muudest õigusaktidest, sealhulgas kahe- või mitmepoolsetest kokkulepetest.

Artikkel 2

Mõisted

Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:

1)   „pädev asutus”– vastavalt artikli 3 lõikele 1 määratud ametiasutus;

2)   „taotluse esitanud asutus”– liikmesriigi aktsiisiteabevahetuse keskasutus, teabevahetuse asutus või pädev ametnik, kes esitab pädeva asutuse nimel abitaotluse;

3)   „taotluse saanud asutus”– liikmesriigi aktsiisiteabevahetuse keskasutus, teabevahetuse asutus või pädev ametnik, kes võtab pädeva asutuse nimel abitaotluse vastu;

4)   „aktsiisiasutus”– mis tahes asutus, kus saab täita aktsiisieeskirjadega kehtestatud formaalsusi;

5)   „sündmusepõhine automaatne teabevahetus”– huvi pakkuvat sündmust käsitleva, eelnevalt määratletud vormis teabe süstemaatiline edastamine eelneva taotluseta niipea, kui kõnealune teave muutub kättesaadavaks, v.a direktiivi 2008/118/EÜ artiklis 21 sätestatud teabevahetus;

6)   „korrapärane automaatne teabevahetus”– eelnevalt kindlaksmääratud vormis teabe korrapärane edastamine eelneva taotluseta ja eelnevalt kindlaksmääratud korrapäraste ajavahemike tagant;

7)   „omaalgatuslik teabevahetus”– punktidega 5 või 6 või direktiivi 2008/118/EÜ artikliga 21 hõlmamata teabe edastamine teisele liikmesriigile eelneva taotluseta;

8)   „arvutipõhine süsteem”– Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. juuni 2003. aasta otsuses 1152/2003/EÜ (aktsiisiga maksustatava kauba liikumise ja jälgimise arvutistamise kohta) (10) sätestatud aktsiisiga maksustatava kauba liikumise ja jälgimise arvutipõhine süsteem;

9)   „isik”– füüsiline isik; juriidiline isik; mis tahes isikute ühendus, kes ei ole juriidiline isik, kuid kes võib liidu või siseriikliku õiguse kohaselt sooritada õigustoiminguid; ning mis tahes muu õiguslik üksus, mis tahes laadis ja vormis, olenemata sellest, kas tegemist on juriidilise isikuga või mitte;

10)   „ettevõtja”– isik, kes oma majandus- või kutsetegevuse kaudu on ametialaselt seotud aktsiisimakse käsitlevate õigusaktidega hõlmatud tegevustega, sõltumata sellest, kas tal on selleks luba või mitte;

11)   „elektrooniline”– mis tahes elektrooniliste seadmete kasutamine, mille abil saab andmeid töödelda (sh edastada ja pakkida) ja säilitada, sh punktis 8 määratletud arvutipõhine süsteem;

12)   „aktsiisinumber”– liikmesriikide poolt aktsiisiga seoses artikli 19 lõike 1 punktides a ja b osutatud ettevõtjate dokumentidele ja ruumidele määratud identifitseerimisnumber;

13)   „aktsiisikauba liikumine liidus”– aktsiisikauba liikumine kahe või enama liikmesriigi vahel direktiivi 2008/118/EÜ IV peatüki kohase aktsiisi peatamise korra alusel või V peatüki 2. jao kohaselt pärast tarbimisse lubamist;

14)   „haldusuurimine”– kõik kontrolli-, järelevalve- või muud meetmed, mida aktsiisimakse käsitlevate õigusaktide kohaldamisel pädevad asutused võtavad oma ülesannete täitmisel, et tagada kõnealuste õigusaktide nõuetekohane kohaldamine;

15)   „CCN/CSI võrk”– ühine tegevusalus, mis põhineb ühisel teabevõrgul (CCN) ja ühisel süsteemiliidesel (CSI) ning mille liit on välja töötanud selleks, et tagada elektrooniline teabevahetus pädevate asutuste vahel tolli ja maksustamise valdkonnas;

16)   „aktsiisimaksud”– direktiivi 2008/118/EÜ artikli 1 lõikes 1 osutatud maksud;

17)   „vastastikuse haldusabi dokument”– arvutisüsteemis loodud dokument, mida kasutatakse artiklite 8, 15 või 16 kohaseks teabevahetuseks ja artikli 8 või 16 kohasteks järelmeetmeteks;

18)   „vastastikuse haldusabi tagavaradokument”– paberdokument, mida kasutatakse artikli 8 või 15 kohaseks teabevahetuseks, kui arvutisüsteemi ei ole võimalik kasutada;

19)   „üheaegne kontroll”– aktsiisimakse käsitlevate õigusaktidega seoses ettevõtja või temaga seotud isikute seisundi suhtes tehtav kooskõlastatud kontroll, mida korraldab vähemalt kaks osalevat liikmesriiki, kellel on ühine või vastastikku täiendav huvi.

Artikkel 3

Pädevad asutused

1.   Iga liikmesriik määrab pädeva asutuse, kelle nimel käesolevat määrust tuleb kohaldada. Liikmesriik teavitab komisjoni viivitamata kõnealusest määramisest ja selle kõigist järgnevatest muudatustest.

2.   Komisjon teeb pädevate asutuste loetelu teatavaks ja avaldab selle teabe Euroopa Liidu Teatajas.

Artikkel 4

Aktsiisiteabevahetuse keskasutused ja teabevahetuse asutused

1.   Iga liikmesriigi pädev asutus määrab ühe aktsiisiteabevahetuse keskasutuse, kellele delegeeritakse põhivastutus aktsiisimakse käsitlevate õigusaktidega seotud halduskoostöö valdkonnas toimuva suhtlemise eest teiste liikmesriikidega. Liikmesriik teavitab sellest komisjoni ja teiste liikmesriikide pädevaid asutusi.

Käesoleva määruse kohaldamiseks võib aktsiisiteabevahetuse keskasutusele teha samuti ülesandeks suhelda komisjoniga.

2.   Lisaks aktsiisiteabevahetuse keskasutusele võib iga liikmesriigi pädev asutus määrata käesoleva määruse alusel otse teavet vahetama teabevahetuse asutusi, kellel on vastavalt liikmesriigi siseriiklikule õigusele või poliitikale antud pädevus.

Aktsiisiteabevahetuse keskasutus tagab nende teabevahetuse asutuste nimekirja ajakohastamise ja selle kättesaadavuse teiste asjaomaste liikmesriikide aktsiisiteabevahetuse keskasutustele.

Artikkel 5

Pädevad ametnikud

1.   Iga liikmesriigi pädev asutus võib samuti määrata liikmesriigi kehtestatud tingimustel pädevaid ametnikke, kes võivad käesoleva määruse alusel otse teavet vahetada.

Pädev asutus võib sellise määramise ulatust piirata.

Aktsiisiteabevahetuse keskasutuse ülesanne on pädevate ametnike loetelu ajakohastada ja teha see kättesaadavaks teiste asjaomaste liikmesriikide aktsiisiteabevahetuse keskasutustele.

2.   Artiklite 12 ja 13 alusel teavet vahetavaid ametnikke käsitatakse kõnealuste artiklite mõistes pädevate ametnikena pädevate asutuste kehtestatud tingimuste kohaselt.

Artikkel 6

Aktsiisiteabevahetuse keskasutuste, teabevahetuse asutuste ja pädevate ametnike kohustused

1.   Aktsiisiteabevahetuse keskasutus kannab põhivastutust aktsiisikauba liikmesriikidevahelist liikumist käsitleva teabe vahetamise eest ja eriti kannab ta põhivastutust:

a)	artikli 8 kohase teabevahetuse eest;

b)	liikmesriikide poolt artikli 14 alusel nõutud haldusotsustest ja meetmetest teatamise eest;

c)	artikli 15 kohase kohustusliku teabevahetuse eest;

d)	artikli 16 kohase vabatahtliku omaalgatusliku teabevahetuse eest;

e)	artikli 8 lõike 5 ja artikli 16 lõike 2 kohaste järelmeetmete tagasiside andmise eest;

f)	artiklis 19 osutatud elektroonilises andmebaasis säilitatava teabe vahetamise eest;

g)	artikli 34 kohase statistilise ja muu teabe esitamise eest.

2.   Kui teabevahetuse asutused või pädevad ametnikud saadavad või võtavad vastu abitaotlusi või vastavad sellistele abitaotlustele, teavitavad nad sellest oma liikmesriigi aktsiisiteabevahetuse keskasutust viimase poolt kehtestatud tingimustel.

3.   Kui teabevahetuse asutus või pädev ametnik võtab vastu abitaotlused, mis eeldavad tegutsemist väljaspool tema territoriaalset või tegevuspädevust, edastab ta sellised taotlused viivitamata oma liikmesriigi aktsiisiteabevahetuse keskasutusele ja vastutava teabevahetuse asutuse pädevale ametnikule ning teatab sellest taotluse esitanud asutusele. Sellisel juhul algavad artiklis 11 sätestatud tähtajad päeval, mis järgneb päevale, mil abitaotlus edastati aktsiisiteabevahetuse keskasutusele ja vastutava teabevahetuse asutuse pädevale ametnikule, kuid mitte hiljem kui üks nädal pärast käesoleva lõike esimese lause kohase taotluse kättesaamist.

Artikkel 7

Õigusasutuse loal või taotlusel saadud teave või dokumendid

1.   Õigusasutuse loal või taotlusel õigusasutuse poolt saadud teabe või dokumentide edastamiseks teise liikmesriigi pädevale asutusele on vaja õigusasutuse eelnevat luba, kui sellise loa olemasolu nõutakse siseriiklikes õigusaktides.

2.   Kui õigusasutus ei anna teabe edastamise taotluse korral luba taotluse saanud asutusele, teavitab see taotluse esitanud asutust sellest vastavalt artikli 25 lõikele 5.

II   PEATÜKK

KOOSTÖÖ TAOTLUSE KORRAL

Artikkel 8

Taotluse saanud asutuse üldised kohustused

1.   Taotluse esitanud asutuse nõudel edastab taotluse saanud asutus aktsiisimakse käsitlevate õigusaktide nõuetekohase kohaldamise tagamiseks vajaliku teabe, sh kogu konkreetset juhtumit või konkreetseid juhtumeid käsitleva teabe, eelkõige aktsiisikauba liidusisest liikumist käsitleva teabe.

2.   Lõikes 1 osutatud teabe edastamiseks korraldab taotluse saanud asutus selle teabe saamiseks kõik vajalikud haldusuurimised.

3.   Lõikes 1 osutatud taotlus võib sisaldada põhjendatud taotlust teostada teatav haldusuurimine. Kui taotluse saanud asutus otsustab, et haldusuurimist ei ole vaja teostada, teatab ta taotluse esitanud asutusele viivitamata oma otsuse põhjused.

4.   Taotletava teabe saamiseks või taotletava haldusuurimise teostamiseks peab taotluse saanud asutus või mis tahes haldusasutus, kelle poole ta pöördub, toimima nii, nagu tegutseks ta omal algatusel või oma liikmesriigi muu asutuse taotlusel.

5.   Taotluse saanud asutus võib nõuda, et taotluse esitanud asutus annaks tagasisidet selle kohta, milliseid järelmeetmeid on taotluse esitanud liikmesriik esitatud teabe alusel võtnud. Ilma et see piiraks tema liikmesriigis kohaldatavaid salastatuse ja andmekaitse eeskirju, annab taotluse esitanud asutus juhul, kui sellekohane taotlus on esitatud, sellist tagasisidet nii kiiresti kui võimalik, tingimusel et see ei too talle kaasa ebaproportsionaalset koormust.

Artikkel 9

Taotluse ja vastuse vorm

1.   Artikli 8 kohaseid teabe saamise ja haldusuurimiste taotlusi ning selliste taotluste vastuseid vahetatakse vastastikuse haldusabi dokumendi abil, võttes arvesse käesoleva artikli lõiget 4.

Kui arvutisüsteemi ei ole võimalik kasutada, kasutatakse vastastikuse haldusabi dokumendi asemel vastastikuse haldusabi tagavaradokumenti.

2.   Komisjon võtab vastu rakendusaktid, et määrata kindlaks:

a)	vastastikuse haldusabi dokumentide ülesehitus ja sisu;

b)	vastastikuse haldusabi dokumentide vahetamisega seotud eeskirjad ja menetlused;

c)	vastastikuse haldusabi tagavaradokumendi näidisvorm ja sisu;

d)	vastastikuse haldusabi tagavaradokumendi kasutamisega seotud eeskirjad ja menetlused.

Komisjon võib vastu võtta ka rakendusaktid artikli 8 lõikes 5 osutatud tagasiside andmise ülesehituse ja sisu kindlaksmääramiseks.

Kõnealused rakendusaktid võetakse vastu vastavalt artikli 35 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusele.

3.   Iga liikmesriik määrab kindlaks olukorrad, mille puhul võidakse leida, et arvutipõhist süsteemi ei ole võimalik kasutada.

4.   Kui vastastikuse haldusabi dokumendi kasutamine ei ole otstarbekas, võib sõnumeid erandkorras osaliselt või täielikult vahetada mõne muu vahendi abil. Sellistel juhtudel lisatakse sõnumile selgitus, miks vastastikuse haldusabi dokumendi kasutamine ei olnud otstarbekas.

Artikkel 10

Dokumentide esitamine

1.   Artikli 8 kohaselt esitatavad mis tahes sisuga dokumendid lisatakse artikli 9 lõikes 1 osutatud vastastikuse haldusabi dokumendile.

Kui see on võimatu või ebaotstarbekas, esitatakse dokumendid elektrooniliste vahendite abil või muul viisil.

2.   Taotluse saanud asutus on kohustatud esitama originaaldokumendid ainult siis, kui sellised dokumendid on vajalikud taotluse esitanud asutuse seatud eesmärgil ning see ei ole vastuolus taotluse saanud asutuse asukohajärgse liikmesriigi kehtivate õigusaktidega.

Artikkel 11

Tähtajad

1.   Taotluse saanud asutus esitab artiklis 8 osutatud teabe võimalikult kiiresti ja hiljemalt kolme kuu möödudes taotluse kättesaamise kuupäevast.

Kui teave on juba taotluse saanud asutuse käsutuses, on tähtaeg üks kuu.

2.   Teatavatel erijuhtudel võivad taotluse saanud ja taotluse esitanud asutus omavahel kokku leppida lõikes 1 sätestatust erinevad tähtajad.

3.   Kui taotluse saanud asutus ei saa taotlusele lõikes 1 sätestatud tähtaja jooksul vastata, teatab ta vastastikuse haldusabi dokumenti kasutades taotluse esitanud asutusele ühe kuu jooksul selle põhjused ning eeldatava aja, millal ta vastuse anda saab.

Artikkel 12

Teiste liikmesriikide ametnike osalemine haldusuurimistes

1.   Selleks et vahetada aktsiisimakse käsitlevate õigusaktide nõuetekohase kohaldamise tagamiseks vajalikku teavet, võivad taotluse esitanud asutuse volitatud ametnikud viibida taotluse esitanud ja taotluse saanud asutuse kokkuleppel ning taotluse saanud asutuse kehtestatud korras taotluse saanud liikmesriigi haldusasutuste ametiruumides, või mujal, kus kõnealused asutused täidavad oma ülesandeid.

Kui soovitav teave sisaldub dokumentides, millele taotluse saanud asutuse ametnikel on juurdepääs, esitatakse taotluse esitanud asutuse ametnikele nendest koopiad.

2.   Taotluse esitanud asutuse määratud ametnikud võivad taotluse esitanud ja taotluse saanud asutuse kokkuleppel ning taotluse saanud asutuse kehtestatud korras viibida taotluse saanud liikmesriigi territooriumil läbiviidavate haldusuurimiste juures, et vahetada aktsiisimakse käsitlevate õigusaktide nõuetekohase kohaldamise tagamiseks vajalikku teavet.

Kui selline kokkulepe on saavutatud, on taotluse esitanud asutuse ametnikel juurdepääs samadele ruumidele ja dokumentidele kui taotluse saanud asutuse ametnikel, seda aga viimaste vahendusel ja ainuüksi käimasoleva haldusuurimise eesmärgil. Taotluse esitanud asutuse ametnikud viivad uurimist või küsitlusi läbi üksnes taotluse saanud asutuse ametnike nõusolekul ja järelevalve all. Nad ei kasuta taotluse saanud asutuse ametnikele antud inspekteerimisvolitusi.

3.   Lõigete 1 ja 2 kohaselt mõnes muus liikmesriigis viibivatel taotluse esitanud asutuse ametnikel peab olema igal ajal esitamiseks volikiri, millest nähtuvad nende isik ja ametiseisund.

Artikkel 13

Üheaegsed kontrollid

1.   Aktsiisimakse käsitlevate õigusaktide nõuetekohase kohaldamise tagamiseks vajaliku teabe vahetamiseks võivad vähemalt kaks liikmesriiki omavahel riskianalüüsi põhjal kokku leppida, et nad kontrollivad üheaegselt oma territooriumil ühe või mitme ettevõtja või muu ühist või vastastikku täiendavat huvi pakkuva isiku aktsiisimaksualast olukorda, kui nad leiavad, et sellised kontrollimised on tõhusamad kui ainult ühe liikmesriigi teostatavad kontrollimised.

2.   Lõike 1 kohaselt üheaegse kontrolli algatamiseks esitab ühe liikmesriigi pädev asutus teiste asjaomaste liikmesriikide pädevatele asutustele ettepaneku.

Ettepanekus:

a)	määratakse kindlaks üheaegseks kontrollimiseks väljapakutud juht või juhud;

b)	identifitseeritakse ükshaaval kõik isikud, kelle suhtes sellist kontrolli kavatsetakse teha;

c)	põhjendatakse ühiskontrollide vajalikkust;

d)	täpsustatakse ajavahemik, mille jooksul sellised kontrollimised kavatsetakse läbi viia.

3.   Pädevad asutused, kes saavad lõikes 2 osutatud ettepaneku, kinnitavad ettepaneku teinud pädevale asutusele oma nõusolekut osaleda üheaegses kontrollis või teatavad oma põhjendatud keeldumisest nii kiiresti kui võimalik, kuid mitte hiljem kui üks kuu pärast kõnealuse ettepaneku kättesaamist.

4.   Iga üheaegses kontrollis osalev pädev asutus määrab esindaja, kes vastutab üheaegse kontrollitegevuse järelevalve ja kooskõlastamise eest.

5.   Pädevad asutused teavitavad pärast üheaegse kontrolli teostamist viivitamata teiste liikmesriikide aktsiisiteabevahetuse keskasutusi üheaegse kontrolli käigus tuvastatud meetoditest või toimimisviisidest, millega tegelikult rikuti või võidi rikkuda aktsiisimakse käsitlevaid õigusakte, kui see teave võib pakkuda teistele liikmesriikidele erilist huvi.

Artikkel 14

Haldusotsustest ja -meetmetest teatamise taotlused

1.   Kooskõlas oma liikmesriigis kohaldatavate, samasuguseid teatamisi reguleerivate eeskirjadega teavitab taotluse saanud asutus taotluse esitanud asutuse nõudmisel adressaati kõigist taotluse esitanud liikmesriigi haldusasutuste poolt seoses aktsiisimakse käsitlevate õigusaktide kohaldamisega tehtud otsustest ja võetud meetmetest.

2.   Lõikes 1 osutatud teatamistaotluses märgitakse teatatava otsuse või meetme sisu ning adressaadi nimi, aadress ja muud vajalikud tunnusandmed.

3.   Taotluse saanud asutus teatab taotluse esitanud asutusele viivitamata lõikes 1 osutatud teatamistaotluse alusel võetud meetmetest ja kuupäevast, mil otsusest või meetmest anti adressaadile teada.

4.   Kui taotluse saanud asutus ei ole võimeline lõikes 1 osutatud teatamistaotluse alusel tegutsema, teavitab ta sellest taotluse esitanud asutust kirjalikult ühe kuu jooksul alates taotluse kättesaamisest.

Taotluse saanud asutus ei tohi keelduda sellise taotluse alusel tegutsemisest teatatava otsuse või meetme sisu tõttu.

5.   Taotluse esitanud asutus esitab käesoleva artikli kohase teatamistaotluse üksnes juhul, kui ta ei saa adressaati teavitada eeskirjade kohaselt, millega taotluse esitanud liikmesriigis asjaomast teavitamist reguleeritakse või kui selline teavitamine tekitaks ebaproportsionaalseid raskusi.

6.   Käesolevat artiklit ei kohaldata nõukogu 16. märtsi 2010. aasta direktiivi 2010/24/EL (vastastikuse abi kohta maksude, maksete ja teiste meetmetega seotud nõuete sissenõudmisel) (11) artiklis 8 osutatud dokumentide suhtes.

III   PEATÜKK

TEABEVAHETUS ILMA EELNEVA TAOTLUSETA

Artikkel 15

Kohustuslik teabevahetus

1.   Iga liikmesriigi pädev asutus edastab eelneva taotluseta ning korrapärase või sündmusepõhise automaatse teabevahetuse teel kõigi teiste asjaomaste liikmesriikide pädevatele asutustele teabe, mis on vajalik aktsiisimakse käsitlevate õigusaktide nõuetekohase kohaldamise tagamiseks, järgmistel juhtudel:

a)	kui teises liikmesriigis on toimunud aktsiisimakse käsitlevate õigusaktide eiramine või rikkumine või kui selle toimumist kahtlustatakse;

b)	kui ühes liikmesriigis toimunud või oletatavalt toimunud aktsiisimakse käsitlevate õigusaktide eiramisel või rikkumisel võib olla tagajärgi teises liikmesriigis;

c)	on olemas pettuse või aktsiisi saamata jäämise oht teises liikmesriigis;

d)	kui aktsiisikaup, millele kohaldatakse aktsiisi peatamise korda, on täielikult hävinenud või pöördumatult kahjustunud;

e)	aktsiisikauba liikumisel liidus on esinenud erakorraline sündmus, mis ei ole ette nähtud direktiivi 2008/118/EÜ sätetes ja mis võib mõjutada ettevõtja aktsiisiga maksustamise arvestamist.

2.   Asutus, kes on lõike 1 kohaselt edastanud teabe teisele asutusele, võib nõuda, et kõnealune teine asutus annaks tagasisidet järelmeetmete kohta, mis ta on võtnud esitatud teabe alusel. Ilma et see piiraks tema liikmesriigis kohaldatavaid salastatuse ja andmekaitse eeskirju, saadab teine asutus juhul, kui sellekohane taotlus on esitatud, sellise tagasiside nii kiiresti kui võimalik, ilma et see tooks talle kaasa ebaproportsionaalset halduskoormust.

3.   Kui lõikes 1 osutatud teave käsitleb aktsiisikauba liikumist liidus, edastatakse teave lõike 4 kohast vastastikuse haldusabi dokumenti kasutades.

Kui kõnealuse dokumendi kasutamine ei ole otstarbekas, võib teavet erandkorras osaliselt või täielikult vahetada mõne muu vahendi abil. Sellistel juhtudel lisatakse sõnumile selgitus, miks vastastikuse haldusabi dokumendi kasutamine ei olnud otstarbekas.

4.   Kui arvutisüsteemi ei ole võimalik kasutada, kasutatakse lõikes 3 osutatud dokumendi asemel vastastikuse haldusabi tagavaradokumenti.

5.   Komisjon võtab vastu rakendusaktid, et määrata kindlaks:

a)

lõike 1 kohaselt vahetatava teabe täpsed kategooriad, mis füüsiliste isikute puhul hõlmavad selliseid andmeid nagu nende nimi, perekonnanimi, tänava nimi, maja number, postiindeks, linn, liikmesriik, maksuviitenumber või muu tunnusnumber, kaubakood või -kirjeldus ning olemasolu korral teised seonduvad isikuandmed;

b)	korrapärase teabevahetuse sagedus ja lõike 1 kohase sündmusepõhise teabevahetuse tähtajad iga vahetatava teabe kategooria kohta;

c)	vastastikuse haldusabi dokumentide ülesehitus ja sisu;

d)	vastastikuse haldusabi tagavaradokumendi vorm ja sisu;

e)	punktides c ja d nimetatud dokumentide vahetamisega seotud eeskirjad ja menetlused.

Käesoleva artikli lõike 4 kohaldamiseks võib komisjon vastu võtta ka rakendusaktid selliste olukordade kindlaksmääramiseks, mille puhul pädevad asutused võivad leida, et arvutipõhist süsteemi ei ole võimalik kasutada.

Kõnealused rakendusaktid võetakse vastu vastavalt artikli 35 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusele.

Artikkel 16

Vabatahtlik andmevahetus

1.   Liikmesriikide pädevad asutused võivad üksteisele eelneva taotluseta ja omaalgatusliku teabevahetuse teel edastada kogu aktsiisimakse käsitlevate õigusaktide nõuetekohase kohaldamise tagamiseks vajaliku teabe, millest nad on teadlikud ja mille vahetamine ei kuulu artikli 15 reguleerimisalasse.

Selleks võivad nad kasutada arvutipõhist süsteemi, kui süsteemis on sellist teavet võimalik töödelda.

2.   Pädev asutus, kes on lõike 1 kohaselt edastanud teabe teisele asutusele, võib nõuda, et kõnealune teine asutus annaks tagasisidet järelmeetmete kohta, mis ta on võtnud esitatud teabe alusel. Ilma et see piiraks tema liikmesriigis kohaldatavaid salastatuse ja andmekaitse eeskirju, saadab teine asutus juhul, kui sellekohane taotlus on esitatud, sellise tagasiside nii kiiresti kui võimalik, ilma et see tooks talle kaasa ebaproportsionaalset halduskoormust.

3.   Komisjon võtab vastu rakendusaktid, et määrata kindlaks:

a)	vastastikuse haldusabi dokumentide ülesehitus ja sisu, et hõlmata lõikes 1 osutatud teabe kõige levinumad liigid;

b)	vastastikuse haldusabi dokumendi vahetamisega seotud eeskirjad ja menetlused.

Komisjon võib vastu võtta ka rakendusaktid lõikes 2 osutatud tagasiside andmise ülesehituse ja sisu kindlaksmääramiseks.

Kõnealused rakendusaktid võetakse vastu vastavalt artikli 35 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusele.

Artikkel 17

Liikmesriikide kohustus hõlbustada ilma eelneva taotluseta toimuvat teabevahetust

Liikmesriigid võtavad vajalikud haldus- ja korralduslikud meetmed, et hõlbustada käesolevas peatükis sätestatud teabevahetust.

Artikkel 18

Kohustuste piiramine

Liikmesriigid ei pea käesoleva peatüki rakendamiseks panema isikutele mingeid uusi teabe kogumisega seotud kohustusi ega kandma ebaproportsionaalset halduskoormust.

IV   PEATÜKK

ETTEVÕTJAID KÄSITLEVA ELEKTROONILISE TEABE SÄILITAMINE JA VAHETAMINE

Artikkel 19

Ettevõtjate ja maksuladude lubasid käsitleva teabe säilitamine ja vahetamine

1.   Iga liikmesriik haldab elektroonilist andmebaasi, mis sisaldab järgmisi registreid:

a)

register ettevõtjate kohta, kes kuuluvad ühte järgmistest kategooriatest: i) volitatud laopidajad direktiivi 2008/118/EÜ artikli 4 punkti 1 tähenduses; ii) registreeritud kaubasaaja direktiivi 2008/118/EÜ artikli 4 punkti 9 tähenduses; iii) registreeritud kaubasaatja direktiivi 2008/118/EÜ artikli 4 punkti 10 tähenduses;

b)	register direktiivi 2008/118/EÜ artikli 4 punkti 11 tähenduses maksuladudena tunnustatud ruumide kohta.

2.   Lõikes 1 osutatud registrid sisaldavad järgmisi andmeid:

a)	pädeva asutuse poolt ettevõtjale või ruumile väljastatud kordumatu aktsiisinumber;

b)	ettevõtja või ruumi nimi ja aadress;

c)

loaga hõlmatud toodete aktsiisikauba kategooria (CAT) ja/või aktsiisikauba kood (EPC) vastavalt komisjoni 24. juuli 2009. aasta määruse (EÜ) nr 684/2009 (millega rakendatakse nõukogu direktiivi 2008/118/EÜ seoses aktsiisi peatamise korra alusel toimuva aktsiisikaupade liikumise arvutipõhiste menetlustega) (12) II lisa koodide loetelule nr 11;

d)	täiendavat teavet edastava aktsiisiteabevahetuse keskasutuse või aktsiisiasutuse andmed;

e)	kuupäev, millest alates luba kehtib või seda muudetakse, või asjakohasel juhul kuupäev, millal luba kehtivuse kaotab;

f)

volitatud laopidajate puhul maksuladu või selliste maksuladude nimekiri, mille suhtes tema luba kehtib, ning kui seda on siseriiklikes õigusaktides nõutud, siis märge selle kohta, et ta võib aktsiisikauba lähetamise ajal jätta kaubasaajat käsitlevad andmed välja, jagada kauba liikumise vastavalt direktiivi 2008/118/EÜ artiklile 23 või lubada aktsiisikauba vedu vahetu kättetoimetamise kohta vastavalt kõnealuse direktiivi artikli 17 lõikele 2;

g)	registreeritud kaubasaajate puhul, juhul kui see on siseriiklike õigusaktidega ette nähtud, märge selle kohta, et tal on vastavalt direktiivi 2008/118/EÜ artikli 17 lõikele 2 lubatud aktsiisikauba vedu vahetu kättetoimetamise kohta;

h)	direktiivi 2008/118/EÜ artikli 19 lõikes 3 osutatud registreeritud kaubasaajate puhul, kes ei ole nimetatud käesoleva lõike punktis i, aktsiisikauba kogust käsitleva loa sisu, andmed lähteliikmesriigi kaubasaatja kohta ning loa kehtivusaeg;

i)	direktiivi 2008/118/EÜ artikli 19 lõikes 3 osutatud registreeritud kaubasaajate puhul, kellel on lubatud saada veini direktiivi 2008/118/EÜ artiklis 40 sätestatud erandit kasutavatelt kaubasaatjatelt, aktsiisikauba kogust käsitleva loa sisu ning loa kehtivusaeg;

j)	maksuladude puhul volitatud laopidaja või selliste volitatud laopidajate nimekiri, kellel on lubatud kõnealust maksuladu kasutada.

3.   Iga liikmesriigi aktsiisiteabevahetuse keskasutus või teabevahetuse asutus tagab, et riikide registrites olev teave on täielik, täpne ja ajakohane.

4.   Lõikes 2 osutatud vastavates riikide registrites sisalduvat teavet ettevõtjate kohta, kelle tegevuse tulemusel liigub aktsiisikaup liikmesriikide vahel aktsiisi peatamise korra alusel, vahetatakse automaatselt keskregistri kaudu.

Komisjon peab registrit arvutipõhise süsteemi osana viisil, mis tagab alati täpse ja ajakohase pildi kõigi liikmesriikide esitatud kõigist riiklikest registriandmetest.

Liikmesriikide aktsiisiteabevahetuse keskasutused või teabevahetuse asutused edastavad nii riiklike registrite sisu kui ka kõik selle muudatused komisjonile õigeaegselt.

Artikkel 20

Juurdepääs teabele ja teabe parandamine

1.   Komisjon tagab, et isikud, kes on seotud aktsiisikauba liikumisega liikmesriikide vahel aktsiisi peatamise korra alusel, võivad saada elektrooniliste vahendite abil kinnitust artikli 19 lõikes 4 osutatud keskregistris olevate aktsiisinumbrite kehtivuse kohta. Komisjon edastab kõik ettevõtja poolt kõnealuse teabe parandamiseks esitatud taotlused selle ettevõtja loa eest vastutavale aktsiisiteabevahetuse keskasutusele või teabevahetuse asutusele.

2.   Liikmesriikide aktsiisiteabevahetuse keskasutused või teabevahetuse asutused tagavad, et ettevõtjad võivad saada kinnitust nende kohta artikli 19 lõike 2 alusel säilitatavate andmete kohta ning taotleda ebaõigete andmete parandamist.

3.   Liikmesriigi pädev asutus võib kõnealuse liikmesriigi kehtestatud tingimustel lubada aktsiisiteabevahetuse keskasutusel või määratud teabevahetuse asutustel edastada kinnituse artikli 19 lõike 2 alusel säilitatavate andmete kohta.

Artikkel 21

Andmete säilitamine

1.   Iga liikmesriik säilitab aktsiisikauba liidus liikumist käsitlevat teavet ja artiklis 19 osutatud riiklikes registrites sisalduvaid kandeid vähemalt viis aastat alates selle kalendriaasta lõpust, mil liikumine algas, selleks et sellist teavet saaks kasutada käesoleva määrusega ettenähtud menetlusteks. Riiklikesse registritesse enne 1. juulit 2012 sisestatud andmete osas võib seda ajavahemikku lühendada kolmele aastale.

2.   Arvutipõhise süsteemi kaudu kogutud teavet hoitakse selles süsteemis nii, et seda teavet on artiklis 8 osutatud teabe esitamise taotlusele vastamiseks võimalik süsteemis välja otsida ja täiendavalt töödelda.

Artikkel 22

Rakendamine

Komisjon võtab vastu rakendusaktid, et teha järgmist:

a)	täpsustada artikli 19 lõikes 1 osutatud andmebaaside ja artikli 19 lõikes 4 osutatud keskregistri automaatse ajakohastamise tehnilisi üksikasju;

b)	täpsustada artikli 20 lõike 1 kohase teabele juurdepääsu ja teabe parandamisega seotud eeskirju ja menetlusi.

Kõnealused rakendusaktid võetakse vastu vastavalt artikli 35 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusele.

V   PEATÜKK

ABI REGULEERIVAD ÜLDTINGIMUSED

Artikkel 23

Keelte kasutamise kord

Abitaotlused, sealhulgas teatamistaotlused, ja lisatavad dokumendid võib koostada ükskõik millises taotluse saanud ja taotluse esitanud asutuse vahel kokkulepitud keeles. Kõnealustele taotlustele on vaja lisada tõlge taotluse saanud asutuse asukohajärgse liikmesriigi ametlikku keelde või ühte selle ametlikest keeltest üksnes siis, kui taotluse saanud asutus esitab põhjenduse, milles selgitatakse tõlke nõudmist.

Artikkel 24

Teenuse kvaliteet

1.   Komisjon ja liikmesriigid tagavad, et käesolevas määruses kirjeldatud teabevahetuseks vajaliku arvutipõhise süsteemi osad on töökorras, nõuetekohaselt hooldatud ja neid arendatakse edasi.

2.   Komisjon ja liikmesriigid sõlmivad teenustaseme kokkuleppe ja lepivad kokku arvutipõhise süsteemi turvapoliitikas. Selleks et tagada arvutipõhise süsteemi kõigi osade ja elektroonilise side turvaline toimimine ning ülesannete võrdne jaotus kõnealuse süsteemi edasisel arendamisel, määratakse teenustaseme kokkuleppes kindlaks komisjoni ja liikmesriikide osutatavate teenuste tehniline kvaliteet ja maht.

Artikkel 25

Taotluse saanud asutuse kohustuste üldine ulatus

1.   Taotluse saanud asutus esitab taotluse esitanud asutusele käesoleva määrusega kooskõlas nõutud teabe, kui:

a)	taotluse esitanud asutus on kasutanud kõiki tavapäraseid teabeallikaid, mida ta kõnealustel tingimustel nõutud teabe saamiseks kasutada sai, ohustamata soovitud tulemuse saavutamist, ning

b)	taotluse esitanud asutuse poolt konkreetse ajavahemiku jooksul esitatud taotluste arv ja laad ei põhjusta taotluse saanud asutusele ebaproportsionaalset halduskoormust.

2.   Käesoleva määrusega ei kohustata liikmesriigi pädevat asutust teostama uurimisi või esitama teavet, kui selle liikmesriigi õigusaktid või haldustavad ei võimalda asutustel oma liikmesriigi tarbeks nimetatud uurimisi teostada või nimetatud teavet koguda või kasutada.

3.   Liikmesriigi pädev asutus võib keelduda teabe edastamisest, kui taotluse esitanud liikmesriik ei saa õiguslikel põhjustel edastada samasugust teavet.

4.   Teabe esitamisest võib keelduda, kui see tooks kaasa äri-, tööstus- või kutsesaladuse või ärimeetodi avalikustamise või kui teabe avalikustamine oleks vastuolus avaliku korraga.

5.   Taotluse saanud asutus teatab taotluse esitanud asutusele abitaotluse rahuldamata jätmise põhjustest. Statistilistel eesmärkidel teavitavad pädevad asutused igal aastal ka komisjoni nimetatud keeldumiste põhjuste liikidest.

6.   Lõikeid 2, 3 ega 4 ei tõlgendata mingil juhul nii, et taotluse saanud asutusel on õigus keelduda teabe esitamisest vaid põhjusel, et kõnealune teave on panga, muu finantseerimisasutuse, tema nimel tegutseva, volitatud või usaldusisiku valduses või on seotud juriidilise isiku omandihuvidega.

Artikkel 26

Kulud

Liikmesriigid loobuvad vastastikku kõikidest käesoleva määruse kohaldamisega seotud kulude hüvitamise nõuetest, välja arvatud ekspertidele makstavate tasude puhul.

Artikkel 27

Miinimumsumma

1.   Abitaotluse suhtes võidakse kohaldada miinimumkünnist, mis põhineb potentsiaalsel aktsiisimaksul.

2.   Komisjon võib vastu võtta rakendusaktid, et täpsustada käesoleva artikli lõikes 1 osutatud miinimumkünnist.

Kõnealused rakendusaktid võetakse vastu vastavalt artikli 35 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusele.

Artikkel 28

Ametisaladus, andmekaitse ja käesoleva määruse kohaselt edastatud teabe kasutamine

1.   Liikmesriikide poolt käesoleva määruse kohaselt edastatud või kogutud teabe või mis tahes teabe suhtes, millele mõnel ametnikul või muul töötajal või tööettevõtjal oli juurdepääs oma kohustuste täitmise ajal, kehtib ametisaladuse hoidmise kohustus ja kaitse, mis samalaadsele teabele on ette nähtud selle teabe saanud liikmesriigi õigusaktides.

2.   Lõikes 1 osutatud teavet võib kasutada järgmistel eesmärkidel:

a)	aktsiisimaksude arvestusbaasi kehtestamine;

b)	aktsiisimaksude kogumine või halduskontroll;

c)	aktsiisikauba liikumise järelevalve;

d)	aktsiisimaksude valdkonna riskianalüüs;

e)	uurimised aktsiisimaksude valdkonnas;

f)	muude direktiivi 2010/24/EL artikliga 2 hõlmatud maksude, maksete ja tasude kehtestamine.

Teavet andva liikmesriigi pädev asutus võib siiski lubada selle teabe kasutamist taotluse esitanud asutuse liikmesriigis muuks otstarbeks, kui taotluse saanud asutuse liikmesriigi õigusaktid lubavad seda teavet viimatinimetatud liikmesriigis sarnaseks otstarbeks kasutada.

Käesoleva artikli lõikes 1 osutatud teavet võib siseriiklike õigusaktidega lubatud ulatuses ja piiramata artikli 1 lõike 2 kohaldamist kasutada seoses maksuseaduste rikkumisega algatatud kohtu- või haldusmenetlustega, millega võivad kaasneda karistused, ilma et see piiraks menetluses osalevate kostjate ja tunnistajate õigusi reguleerivate eeskirjade kohaldamist.

3.   Kui taotluse esitanud asutus leiab, et taotluse saanud asutuselt saadud teave võib olla kasulik mõne muu liikmesriigi pädevale asutusele, võib ta selle kõnealusele asutusele edastada. Ta teatab sellest taotluse saanud asutusele.

Taotluse saanud asutus võib seada mõnele muule liikmesriigile teabe edastamise tingimuseks, et tema on andnud selleks eelnevalt oma nõusoleku.

4.   Kogu käesoleva määruse kohase liikmesriikidepoolse isikuandmete töötlemise suhtes kohaldatakse direktiivi 95/46/EÜ siseriiklikke rakendussätteid.

Käesoleva määruse nõuetekohaseks kohaldamiseks piiravad liikmesriigid direktiivi 95/46/EÜ artiklis 10, artikli 11 lõikes 1 ja artiklites 12 ja 21 sätestatud kohustuste ja õiguste ulatust niivõrd, kuivõrd see on vajalik kõnealuse direktiivi artikli 13 lõike 1 punktis e osutatud huvide kaitsmiseks. Sellised piirangud peavad olema kõnealuse huvi suhtes proportsionaalsed.

Artikkel 29

Juurdepääs teabele komisjoni loal

Komisjoni poolt nõuetekohaselt volitatud isikutele võidakse anda juurdepääs artikli 28 lõikes 4 osutatud teabele ainult sellises ulatuses, mis on vajalik CCN/CSI võrgu hooldamiseks, käitamiseks ja arendamiseks ning keskregistri tööks.

Selliste isikute suhtes kehtib ametisaladuse hoidmise kohustus. Juurdepääsetavat teavet kaitstakse nagu määruse (EÜ) nr 45/2001 kohaseid isikuandmeid.

Artikkel 30

Saadud teabe väärtus tõendusmaterjalina

Liikmesriigi pädevad asutused võivad tõenditena kasutada neile käesoleva määruse kohaselt edastatud aruandeid, õiendeid ja muid dokumente või nende tõestatud koopiaid või väljavõtteid, mille on edastanud teise liikmesriigi pädeva asutuse ametnikud, ning teha seda samadel alustel kui selle liikmesriigi mõne muu asutuse esitatud samalaadsete dokumentide puhul.

Artikkel 31

Koostöökohustus

1.   Käesoleva määruse kohaldamiseks võtab liikmesriik kõik vajalikud meetmed, et:

a)	tagada artiklites 3–5 osutatud asutuste vahel tõhus sisemine kooskõlastatus;

b)	seada sisse otsene koostöö käesoleva lõike punktis a osutatud kooskõlastamiseks volitatud asutuste vahel;

c)	tagada käesoleva määrusega ettenähtud teabevahetussüsteemi tõrgeteta toimimine.

2.   Komisjon edastab viivitamata iga liikmesriigi pädevale asutusele kogu aktsiisimakse käsitlevate õigusaktide nõuetekohase kohaldamise tagamiseks vajaliku teabe, mille ta saab ja mida ta saab esitada.

Artikkel 32

Suhted kolmandate riikidega

1.   Liikmesriigi pädev asutus, kes saab teavet kolmandalt riigilt, võib selle teabe edasi anda selliste liikmesriikide pädevatele asutustele, kes võivad olla sellest huvitatud, ja eelkõige seda taotlevatele pädevatele asutustele, kuivõrd see on asjaomase kolmanda riigiga sõlmitud abistamiskokkulepetega lubatud. Sellist teavet võib edastada ka komisjonile, kui see on käesoleva määruse kohaldamisel liidu huvides.

2.   Kui asjaomane kolmas riik on võtnud juriidilise kohustuse teha vajalikku koostööd tõendite kogumiseks aktsiisimakse käsitlevaid õigusakte tõenäoliselt rikkuvate tehingute ebaseaduslikkuse kohta, võib liikmesriigi pädev asutus kooskõlas oma siseriiklike õigusaktidega, mis käsitlevad isikuandmete edastamist kolmandatele riikidele, edastada käesoleva määruse alusel saadud teabe kolmandale riigile kolmandas riigis kohaldatavate aktsiisimaksude või sarnaste maksude, maksete ja tasude nõuetekohase kohaldamise eesmärgil ning teavet edastanud pädevate asutuste nõusolekul vastavalt nende siseriiklikele õigusaktidele.

Artikkel 33

Ettevõtjatele osutatav abi

1.   Selle liikmesriigi asutused, kus aktsiisikauba saatja asub, võivad kõnealusele kaubasaatjale abi osutada, kui viimasel ei õnnestu saada direktiivi 2008/118/EÜ artikli 24 lõikes 4 osutatud vastuvõtmise kinnitust, kõnealuse direktiivi artikli 25 lõikes 3 osutatud ekspordikinnitust või kui tal ei õnnestu kõnealuse direktiivi artikli 33 lõikes 1 osutatud olukordades saada kõnealuse direktiivi artiklis 34 osutatud saatedokumendi koopiat.

Sellise abi osutamine ei mõjuta abistatud kaubasaaja maksukohustusi.

2.   Kui liikmesriik osutab käesoleva artikli lõike 1 kohast abi ja peab vajalikuks saada teavet mõnest teisest liikmesriigist, taotleb ta seda teavet vastavalt artiklile 8. Teine liikmesriik võib keelduda taotletud teavet hankimast, juhul kui kaubasaatja ei ole ära kasutanud kõiki talle kättesaadavaid teabeallikaid, saamaks kinnitust, et aktsiisikauba liikumine liikmesriikide vahel on lõppenud.

VI   PEATÜKK

HINDAMINE JA LÕPPSÄTTED

Artikkel 34

Kokkulepete hindamine, operatiivse statistika kogumine ja aruandlus

1.   Liikmesriigid ja komisjon kontrollivad ja hindavad käesoleva määruse kohaldamist. Selleks teeb komisjon korrapäraselt liikmesriikide kogemustest kokkuvõtteid, mille eesmärk on parandada käesoleva määrusega kehtestatud süsteemi tööd.

2.   Liikmesriigid edastavad komisjonile järgmise teabe:

a)	kogu kättesaadav teave, millel on seos nende kogemustega käesoleva määruse rakendamisel, sh kõik statistilised andmed, mida on vaja selle hindamiseks;

b)	kogu kättesaadav teave meetodite või toimimisviiside kohta, millega tegelikult rikuti või võidi rikkuda aktsiisimakse käsitlevaid õigusakte, kui kõnealused meetodid või toimimisviisid paljastavad puudujäägid või lüngad käesolevas määruses määratletud menetluste täitmisel.

Selleks et hinnata halduskoostöö süsteemi tõhusust aktsiisimakse käsitlevate õigusaktide kohaldamise tagamisel ning aktsiisimaksudest kõrvalehoidmise ja pettustega võitlemisel, võivad liikmesriigid edastada komisjonile ka muu kui esimeses lõigus osutatud kättesaadava teabe.

Komisjon edastab liikmesriikide edastatud teabe teistele asjaomastele liikmesriikidele.

Teabe ja statistikaandmete edastamise kohustus ei tohi tuua endaga kaasa halduskoormuse põhjendamatut suurenemist.

3.   Artikli 28 kohaselt võib komisjon diagnoosimise ja statistika eesmärgil võtta teavet otse arvutisüsteemi loodud sõnumitest.

4.   Lõigete 1–3 kohaldamise eesmärgil liikmesriikide poolt edastatud või komisjoni poolt võetud teave ei tohi sisaldada individuaalseid ega isikuandmeid.

5.   Komisjon võtab vastu rakendusaktid, et käesoleva artikli rakendamise eesmärgil kindlaks määrata liikmesriikide poolt esitatavad asjakohased statistilised andmed, komisjoni tehtavad väljavõtted andmetest ning komisjoni ja liikmesriikide poolt ette valmistatavad statistikaaruanded.

Kõnealused rakendusaktid võetakse vastu vastavalt artikli 35 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusele.

Artikkel 35

Aktsiisikomitee

1.   Komisjoni abistab direktiivi 2008/118/EÜ artikli 43 lõike alusel 1 loodud aktsiisikomitee. Kõnealune komitee on komitee määruse (EL) nr 182/2011 tähenduses.

2.   Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artiklit 5.

Artikkel 36

Määruse (EÜ) nr 2073/2004 kehtetuks tunnistamine

Määrus (EÜ) nr 2073/2004 tunnistatakse kehtetuks.

Viiteid kehtetuks tunnistatud määrusele käsitatakse viidetena käesolevale määrusele käesoleva määruse lisas esitatud vastavustabeli kohaselt.

Artikkel 37

Aruandlus Euroopa Parlamendile ja nõukogule

Komisjon annab Euroopa Parlamendile ja nõukogule käesoleva määruse kohaldamise kohta aru iga viie aasta järel käesoleva määruse jõustumise kuupäevast ja tuginedes eelkõige liikmesriikide poolt esitatud teabele.

Artikkel 38

Kahepoolsed kokkulepped

Kui pädevad asutused sõlmivad käesoleva määrusega reguleeritud kahepoolsetes küsimustes kokkuleppeid muul eesmärgil kui üksikjuhtumitega tegelemiseks, teatavad nad sellest viivitamata komisjonile. Komisjon teavitab omakorda teiste liikmesriikide pädevaid asutusi.

Artikkel 39

Jõustumine

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolevat määrust kohaldatakse alates 1. juulist 2012.

---

(1)  29. märtsi 2012. aasta arvamus (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata).

(2)  ELT C 68, 6.3.2012, lk 45.

(3)  ELT L 359, 4.12.2004, lk 1.

(4)  ELT L 9, 14.1.2009, lk 12.

(5)  ELT L 162, 1.7.2003, lk 5.

(6)  EÜT L 281, 23.11.1995, lk 31.

(7)  EÜT L 8, 12.1.2001, lk 1.

(8)  ELT L 55, 28.2.2011, lk 13.

(9)  18. jaanuari 2012. aasta arvamus.

(10)  ELT L 162, 1.7.2003, lk 5.

(11)  ELT L 84, 31.3.2010, lk 1.

(12)  ELT L 197, 29.7.2009, lk 24.

---

---