11.8.2011   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 206/1

(1)

Pärast aegumise läbivaatamise ja vahepealse läbivaatamise ühendatud menetlust (edaspidi „läbivaatamise liitmenetlus”) kehtestas nõukogu 2005. aasta mais määrusega (EÜ) nr 713/2005 (2) lõpliku tasakaalustava tollimaksu teatavate Indiast pärit laia toimespektriga antibiootikumide, nimelt annusteks jaotamata ja jaemüügiks pakendamata amoksitsilliintrihüdraadi, ampitsilliintrihüdraadi ja tsefaleksiini impordi suhtes, mis kuuluvad CN-koodide ex29411000 ja ex29419000 alla (edaspidi „vaatlusalune toode”). Võetud meede oli väärtuseline tollimaks vahemikus 17,3 % kuni 32 %. Algsed meetmed olid kehtestatud nõukogu määrusega (EÜ) nr 2164/98 (3).

(2)

Pärast osalist vahepealset läbivaatamist muutis nõukogu määrusega (EÜ) nr 1176/2008 (4) ühe India eksportija suhtes kohaldatava lõpliku tasakaalustava tollimaksu määra.

(3)

Pärast teate avaldamist kehtivate lõplike meetmete eelseisva aegumise kohta (5) sai komisjon algmääruse artikli 18 lõike 2 kohase taotluse määruse (EÜ) nr 713/2005 aegumise läbivaatamise algatamiseks liidu tootjatelt DSM ja Sandoz (edaspidi „taotluse esitajad”), kelle toodang moodustab olulise osa, käesoleval juhul üle 50 %, teatavate laia toimespektriga antibiootikumide liidu kogutoodangust.

(4)

Taotlus põhines väitel, et meetmete kehtivuse lõppemine põhjustaks tõenäoliselt subsideerimise ja liidu tootmisharule tekitatava kahju jätkumise või kordumise.

(5)

Enne aegumise läbivaatamise algatamist ning vastavalt algmääruse artikli 10 lõikele 9 ja artikli 22 lõikele 1 teatas komisjon India valitsusele, et on saanud nõuetekohaselt dokumenteeritud läbivaatamise taotluse. India valitsust kutsuti konsultatsioonidele, et selgitada taotlusest tulenevat olukorda ja jõuda vastastikusele kokkuleppele lahenduse suhtes. India valitsus vastas sellele kutsele alles väga hilja ja seetõttu ei ole selliseid konsultatsioone toimunud.

(6)

Olles pärast nõuandekomiteega konsulteerimist otsustanud, et aegumise läbivaatamise algatamiseks on piisavalt tõendeid, andis komisjon 12. mail 2010. aastal Euroopa Liidu Teatajas avaldatud teates (6) (edaspidi „algatamisteade”) teada, et algatatakse aegumise läbivaatamine vastavalt algmääruse artiklile 18.

(7)

Subsideerimise jätkumise või kordumise uurimine hõlmas ajavahemikku alates 1. aprillist 2009 kuni 31. märtsini 2010 (edaspidi „läbivaatamise uurimisperiood” ehk „uurimisperiood”). Kahju jätkumise või kordumise tõenäosuse hindamise seisukohalt oluliste arengusuundumuste uurimine hõlmas ajavahemikku 1. jaanuarist 2007 kuni läbivaatamise uurimisperioodi lõpuni (edaspidi „vaatlusalune periood”).

(8)

Komisjon teatas aegumise läbivaatamise algatamisest ametlikult taotluse esitajatele, teistele teadaolevatele liidu tootjatele, eksportivatele tootjatele, importijatele, tarnijatele, teadaolevalt asjaga seotud kasutajatele ja India valitsusele. Huvitatud isikutele anti võimalus teha oma seisukohad teatavaks kirjalikult ja taotleda ärakuulamist algatamisteates sätestatud tähtaja jooksul.

(9)

Kõikidele huvitatud isikutele, kes seda taotlesid ja teatasid konkreetsed põhjused, miks neid tuleks ära kuulata, anti selline võimalus.

(10)

Pidades silmas vaatlusaluse tootega seotud ja taotluses nimetatud India eksportivate tootjate ilmset suurt arvu, leiti kooskõlas algmääruse artikliga 27, et on asjakohane uurida, kas tuleks kasutada väljavõttelist uuringut. Selleks et komisjonil oleks võimalik otsustada, kas oleks vaja kasutada väljavõttelist uuringut, ning vajaduse korral valim moodustada, paluti eespool nimetatud isikutel vastavalt algmääruse artiklile 27 endast 15 päeva jooksul pärast läbivaatamise algatamist teada anda ning esitada komisjonile algatamisteates nõutud teave. Vaid kolm eksportivat tootjat andsid endast teada. Seetõttu väljavõttelist uuringut ei kohaldatud.

(11)

Komisjon saatis küsimustikud kõigile teadaolevatele huvitatud isikutele ja neile, kes olid endast algatamisteates sätestatud tähtaja jooksul teada andnud. Vastused saadi kolmelt liidu tootjalt, kolmelt eksportivalt tootjalt ja India valitsuselt. Ükski teine tootja ei vastanud küsimustikule ega esitanud mingit teavet. Ükski importija ei vastanud küsimustikule ning ükski muu importija ei andnud uurimise käigus komisjonile mingit teavet ega andnud endast teada.

(12)

Üks tootjatest väitis, et liidu tootmisharu olukorra hindamine peaks hõlmama ka andmeid veel ühelt väidetavalt liidu tootjalt. Kuna tehti kindlaks, et viimati nimetatud äriühing ei olnud siiski vaatlusaluse toote tootja, siis lükati kõnealune väide tagasi.

(13)

Komisjon kogus ja kontrollis kõiki andmeid, mida ta pidas vajalikuks subsideerimise ja sellest tuleneva kahju jätkumise või kordumise tõenäosuse ning liidu huvide kindlakstegemiseks. Kontrollkäigud tehti järgmiste huvitatud isikute valdustesse.

(14)

Käesoleva läbivaatamisega hõlmatud toode on sama kui määruses (EÜ) nr 713/2005 käsitletud toode, nimelt Indiast pärit, annusteks jaotamata ning jaemüügiks pakendamata amoksitsilliintrihüdraat, ampitsilliintrihüdraat ja tsefaleksiin, mis kuuluvad CN-koodide ex29411000 ja ex29419000 alla (edaspidi „vaatlusalune toode”).

(15)

Uurimine (nagu eelmine läbivaatamisega seotud uuriminegi) kinnitas, et vaatlusalune toode ning eksportivate tootjate toodetud ja India siseturul müüdud tooted, nagu ka liidu tootjate liidus toodetud ja müüdud tooted on samade põhiliste füüsikaliste ja tehniliste omaduste ning kasutusaladega ning seepärast käsitatakse neid algmääruse artikli 2 punkti c tähenduses samasuguste toodetena.

(16)

Nagu on märgitud põhjenduses 11, andsid endast teada ja vastasid küsimustikule kolm eksportivat tootjat. Kuid üksnes kaks neist kolmest eksportivast tootjast teatasid, et nad on vaatlusalust toodet uurimisperioodil liitu müünud.

(17)

Läbivaatamistaotluses sisalduva teabe ja komisjoni küsimustikule antud vastuste põhjal uuriti järgmisi kavasid, mis väidetavalt hõlmavad subsiidiumide andmist.

(18)

Eespool punktides a–f nimetatud kavad põhinevad 1992. aasta väliskaubanduse arendamise ja reguleerimise seadusel (Foreign Trade (Development and Regulation) Act, 1992, nr 22), mis jõustus 7. augustil 1992. aastal (edaspidi „väliskaubandusseadus”). Väliskaubandusseadusega on India valitsust volitatud välja andma teateid ekspordi- ja impordipoliitika kohta. Need võetakse kokku väliskaubanduspoliitika (Foreign Trade Policy, edaspidi „FT-poliitika”) dokumentides, mida kaubandusministeerium annab välja iga viie aasta tagant ja ajakohastab regulaarselt. Kõnealuse uurimisperioodi puhul on olulised kaks FT-poliitika dokumenti: FT-poliitika 2004–2009 ja FT-poliitika 2009–2014. Viimane jõustus 2009. aasta augustis. Lisaks sellele on India valitsus sätestanud FT-poliitikat 2004–2009 ja FT-poliitikat 2009–2014 käsitleva korra vastavate menetlusjuhendite I köites („Handbook of Procedures, Volume I”; edaspidi vastavalt „HOP I 2004–2009” ja „HOP I 2009–2014”). Ka menetlusjuhendit ajakohastatakse korrapäraselt.

(19)

Punktis g nimetatud kava põhineb 1949. aasta panganduse reguleerimise seaduse (Banking Regulation Act) jagudel 21 ja 35A, mis lubavad India Reservpangal (Reserve Bank of India) juhtida kommertspanku ekspordikrediidi valdkonnas.

(20)

Punktis h nimetatud kava põhineb 1961. aasta tulumaksuseadusel (Income Tax Act), mida muudetakse igal aastal rahandusseadusega (Finance Act).

(21)

Punktis i nimetatud kava haldab Pandžabi valitsus ja see põhineb tööstuspoliitikal ning Pandžabi valitsuse soodustuste eeskirjal.

(22)

Punktis j nimetatud kava haldab Gujarati valitsus ja see põhineb Gujarati tööstussoodustuste poliitikal.

(23)

Kava on üksikasjalikult kirjeldatud FT-poliitika 2004–2009 ja FT-poliitika 2009–2014 punktides 4.1.1–4.1.14 ning HOP I 2004–2009 ja HOP I 2009–2014 menetlusjuhendite punktides 4.1–4.30A.

(24)

Eellubade kava koosneb kuuest allkavast, mida on üksikasjalikumalt kirjeldatud põhjenduses 25. Need allkavad erinevad muu hulgas abikõlblikkuse ulatuse poolest. Tegeliku ekspordi eellubade kava ja aastase vajaduse eellubade kava alusel võivad soodustusi saada tootvad eksportijad ning eksportivad müüjad, kes on seotud neid varustavate tootjatega. Lõppeksportijat varustavad tootvad eksportijad saavad taotleda vahetarnete eellubade kava kohaldamist. Peatöövõtjad, kelle tarned kuuluvad ekspordiga samaväärsete toimingute kategooriatesse, mis on nimetatud FT-poliitika 2004–2009 ja FT-poliitika 2009–2014 punktis 8.2, näiteks ekspordisuunitlusega üksusele tarnijad, saavad taotleda eellubade kava alusel soodustusi ekspordiga samaväärsete toimingute eest. Toetusi ekspordiga samaväärsete toimingute eest saavad taotleda ka tootvate eksportijate vahetarnijad eelnevate vabastusotsuste ja sisemaiste akreditiivide allkavade alusel.

(25)

Eellube võidakse väljastada järgmistel juhtudel.

(26)

Uurimisperioodil sai üks kahest koostööd teinud eksportijast eellubade kava alusel soodustusi. Kõnealune äriühing kasutas punktis i nimetatud tegeliku ekspordi allkava. Seetõttu ei ole vaja kindlaks määrata muude, kasutamata allkavade tasakaalustatavust.

(27)

Imporditud sisendmaterjalid ei ole üleantavad ja neid tuleb kasutada eksporttoote tootmiseks. Ekspordikohustus tuleb täita vastavalt eelloa väljastamise järel ette nähtud ajakavale. Pärast läbivaatamise liitmenetlust on seda pikendatud 36 kuuni (24 kuud koos kahe kuuekuulise pikendusega).

(28)

India asutuste tehtava kontrolli eesmärgil on eelloa omanik iga eelloa puhul õiguslikult kohustatud pidama kindlaksmääratud vormis tegeliku tarbimise registrit („tõest ja nõuetekohast arvestust”) tollimaksuvabalt imporditud / omamaiselt turult hangitud kauba kohta (menetlusjuhendite HOP I 2004–2009 ja HOP I 2009–2014 punktid 4.26 ja 4.30 ning 23. liide). Seda registrit kontrollib sõltumatu audiitor / kuluarvestuse ja majandustegevuse audiitor, kes annab välja tõendi, milles kinnitatakse, et ettenähtud registreid ja asjakohaseid dokumente on kontrollitud ning et 23. lisas nõutud teave on igas suhtes tegelikkusele vastav ja õige.

(29)

Uurimisperioodil eellubade kava tegeliku ekspordi allkava kasutamise suhtes määrab India valitsus kindlaks nii imporditoetuse kui ka ekspordikohustuse mahu ja väärtuse, mis märgitakse eelloale. Lisaks peavad valitsusametnikud impordi ja ekspordi toimumise ajal dokumenteerima eelloal vastavad impordi- ja eksporditehingud. Selle kava raames lubatud impordi mahu määrab India valitsus kindlaks standardsete sisend- ja väljundnormide (standard input-output norms, edaspidi „SION”) alusel. Enamiku toodete, sealhulgas vaatlusaluse toote kohta, on SIONid olemas ja neid avaldab India valitsus. Läbivaatamise liitmenetlusest alates on SIONe korrigeerimisel vähendatud ning uurimisperioodil olid need põhitoorainest sisendi puhul ning tootest ja tarneahelast olenevalt 2,3 % kuni 16,1 % väiksemad kui läbivaatamise liitmenetluse ajal.

(30)

Kõnealusele SIONide vähendamisele vaatamata tehti kindlaks, et ühe vaatlusaluse toote puhul oli tegelik tarbimine ikkagi väiksem kui SIONid. Peale selle tehti kindlaks, et kohustusele vaatamata ei pidanud äriühing põhjenduses 28 osutatud 23. liite kohast välisaudiitori kontrollitavat tarbimisregistrit. Vaatamata kõnealuse nõude rikkumisele sai äriühing eellubade kava alusel soodustusi, mis pealegi – pidades silmas kindlakstehtud SIONide ülehindamist – ületasid õigusaktides sätestatut.

(31)

India valitsus ja üks eksportiv tootja esitasid märkused eellubade kava kohta.

(32)

India valitsus väitis, et eellubade kava toimib lubatud tagastuse või asendamise puhul kasutatava tagastussüsteemina, mille suhtes kohaldatakse algmääruse I, II ja III lisa sätetele vastavat kontrollisüsteemi, et jälgida seost tollimaksuvabade imporditud sisendite ja tulemusena saadud eksporttoodete vahel. Lisaks väitis India valitsus, et algmääruse kohaselt võib tasakaalustada üksnes nende impordimaksude vähendamist või tagastamist, mis ületavad eksporditud toodete tootmiseks tarbitud imporditud sisendite suhtes kohaldatud makse. Kontrollisüsteemi suhtes kinnitasid nad asjakohase kontrollisüsteemi toimimist. Selles kontekstis viitasid nad mitmele kontrollivahendile, mis olid India valitsusele selliseks kontrolliks kättesaadavad, sealhulgas SIONid, impordi- ja ekspordidokumentide teave koguste kohta ning hüvitiste kinnitamine pärast impordi ja ekspordi toimumist. India valitsus tuletas ka meelde, et kavaga nähakse ette tollimaksu tasumine täies ulatuses koos intressiga, kui mingi osa materjalist jääb kasutamata.

(33)

Eellubade kava liidus müügiks kasutanud eksportival tootjal ei olnud märkusi seoses kava kirjelduse ja tegeliku rakendamisega, mis on eespool kokku võetud punktides a kuni c, kuid ta vaidlustas mitmeid arvnäitajaid subsiidiumi summa arvutuses. Kuigi arvutust kontrolliti ning parandusi ei olnud vaja teha, selgitati kõnealused küsimused asjaomasele äriühingule.

(34)

Imporditollimaksust vabastamine on subsiidium algmääruse artikli 3 lõike 1 punkti a alapunkti ii ja artikli 3 lõike 2 tähenduses, st India valitsuse antud rahaline toetus, millest uuritud eksportija sai kasu.

(35)

Lisaks sellele sõltub eellubade kavaga hõlmatud tegelik eksport juriidiliselt eksporditegevusest ning seetõttu käsitatakse seda konkreetse ja tasakaalustatavana vastavalt algmääruse artikli 4 lõike 4 esimese lõigu punktile a. Ilma ekspordikohustuseta äriühingud selle kava alusel soodustusi ei saa.

(36)

Seepärast leidis käesoleva aegumise läbivaatamisega kinnitust asjaolu, et kõnealusel juhul kasutatud allkava ei saa käsitada tollimaksu lubatava tagastussüsteemina või asendamise puhul kasutatava tagastussüsteemina algmääruse artikli 3 lõike 1 punkti a alapunkti ii tähenduses. See ei vasta algmääruse I lisa punktis i, II lisas (tagastussüsteemi määratlus ja eeskirjad) ja III lisas (asendamise puhul kasutatava tagastussüsteemi määratlus ja eeskirjad) sätestatud eeskirjadele. Kuigi on olemas kontrollisüsteem või -menetlus selleks, et teha kindlaks, kas ja millises koguses kasutati eksporditud toote tootmisel sisendeid (algmääruse II lisa II osa punkt 4 ja asendamise puhul kasutatava tagastussüsteemide puhul III lisa II osa punkt 2), ei kohaldanud India valitsus seda tõhusalt. SIONeid eraldivõetuna ei saa käsitada tegeliku tarbimise kontrollisüsteemina, sest on selgunud, et need on liiga soodsad, ning tehti kindlaks, et India valitsus ei nõua välja ülemäära saadud soodustusi. Tõepoolest ei teostanud India valitsus tõhusat kontrolli, mis oleks lähtunud nõuetekohaselt peetud tegeliku tarbimise registrist. Samuti ei korraldanud India valitsus tegelikult kasutatud sisendeil põhinevat edasist uurimist, kuigi seda tuleks tulemuslikult rakendatud kontrollisüsteemi puudumisel tavaliselt teha (algmääruse II lisa II osa punkt 5 ja III lisa II osa punkt 3). Lõpuks leidis kinnitust, et kuigi see on õiguslikult kohustuslik, ei olnud sõltumatute audiitorite osalus kontrollimenetluses tegelikkuses tagatud.

(37)

Seepärast on tegeliku ekspordi eellubade kava tasakaalustatav.

(38)

Lubatavate tollimaksu tagastussüsteemide või asendamise puhul kasutatavate tagastussüsteemide puudumisel on tasakaalustatav hüvitis kogu tagastatud imporditollimaks, mis oleks tavaliselt tulnud tasuda sisendite importimisel. Sellega ja põhjenduses 32 esitatud India valitsuse väitega seoses märgitakse, et algmäärusega nähakse ette mitte üksnes tollimaksu „ülemäärase” tagastuse tasakaalustamine. Vastavalt algmääruse artikli 3 lõike 1 punkti a alapunktile ii ja I lisa alapunktile i võib tasakaalustada üksnes tollimaksude ülemäärast tagastamist eeldusel, et on täidetud algmääruse II ja III lisa tingimused. Käesoleval juhul ei olnud need tingimused siiski täidetud. Seega, kui asjakohase kontrollimenetluse puudumine on kindlaks tehtud, ei ole eespool nimetatud erand tagastussüsteemide suhtes kohaldatav ning tasakaalustamiseks kohaldatakse tavaeeskirja tasumata tollimaksusumma (saamatajäänud tulu) kohta, mitte aga väidetava ülemäärase maksu tagastamist. Nagu on sätestatud algmääruse II lisa II osas ja III lisa II osas, ei kuulu uurimist korraldava asutuse ülesannete hulka sellise ülemäärase tagastuse väljaarvutamine. Vastupidi sellele peab ta algmääruse artikli 3 lõike 1 punkti a alapunkti ii kohaselt tegema kindlaks üksnes piisavad tõendid väidetava kontrollisüsteemi asjakohasuse ümberlükkamiseks.

(39)

Eellubade kava kasutanud eksportija subsiidiumisumma arvutati uurimisperioodil allkava alusel vaatlusaluse toote jaoks imporditud materjalilt saamata jäänud imporditollimaksude (põhitollimaks ja spetsiaalne lisatollimaks) põhjal (lugeja). Kooskõlas algmääruse artikli 7 lõike 1 punktiga a arvati subsiidiumi saamiseks makstud tasud põhjendatud nõuete esitamise korral subsiidiumisummast maha. Algmääruse artikli 7 lõike 2 kohaselt jagati see subsiidiumisumma vaatlusaluse toote ekspordikäibega uurimisperioodil (nimetaja), sest subsiidium sõltub eksporditegevusest ja seda ei antud toodetud, eksporditud või transporditud koguste alusel.

(40)

Kava kasutanud ainsale koostööd teinud tootjale selle kava raames kehtestatud subsiidiumi määr uurimisperioodil ulatub 12,3 protsendini.

(41)

Imporditollimaksude hüvituskava on üksikasjalikult kirjeldatud FT-poliitika 2004–2009 ja FT-poliitika 2009–2014 dokumentide punktis 4.3 ning HOP I 2004–2009 ja HOP I 2009–2014 menetlusjuhendite 4. peatükis.

(42)

Selle kava raames saavad toetust taotleda kõik tootvad eksportijad ja eksportivad müüjad.

(43)

Toetuse saamise kriteeriumidele vastav eksportija võib taotleda DEPBS-krediiti, mis arvutatakse protsendina selle kava raames eksporditud toodete väärtusest. India ametiasutused on kehtestanud sellised DEPBS-määrad enamiku toodete, sealhulgas vaatlusaluse toote jaoks. Määrad kehtestatakse SIONide (vt põhjendus 29) ja eeldatava impordikoguse suhtes kohaldatud tollimaksu alusel, sõltumata sellest, kas imporditollimakse on tegelikult tasutud või mitte. Praeguse uurimisega seotud uurimisperioodil oli DEPBS-määrad amoksitsilliintrihüdraadi puhul 8 % ning ampitsilliintrihüdraadi ja tsefaleksiini puhul 7 %, seega kõigil juhtudel suuremad kui läbivaatamise liitmenetluse ajal.

(44)

Selleks et kõnealuse kava raames soodustusi saada, peab äriühing eksportima. Eksporditehingu ajal peab eksportija esitama India ametiasutustele deklaratsiooni, milles on märgitud, et eksport toimub DEPBS-kava raames. Kaupade eksportimiseks väljastab India toll ekspedeerimismenetluse ajal ekspordi saatelehe. Sellel dokumendil on muu hulgas näidatud DEPBS-krediidi summa, mis tuleb kõnealuse eksporditehingu eest anda. Sellest ajahetkest teab eksportija saadava toetuse suurust. Kui tolliasutused on väljastanud ekspordi saatelehe, siis ei ole India valitsusel enam DEPBS-krediidi andmise üle otsustusõigust. Toetuse arvutamisel kasutatakse asjakohast DEPBS-määra, mida kohaldati ekspordideklaratsiooni esitamise ajal. Seetõttu puudub võimalus tagasiulatuvalt toetuse taset muuta.

(45)

Tehti kindlaks, et vastavalt India raamatupidamisstandarditele saab DEPBS-krediidi pärast ekspordikohustuse täitmist kanda tekkepõhise tuluna raamatupidamisaruannetesse. Sellist krediiti võib kasutada tollimaksude tasumiseks mis tahes piiramatult imporditavate toodete, välja arvatud kapitalikaupade edasise impordi puhul. Kõnealuse krediidi alusel imporditud kaupu võib müüa siseturul, kus nende suhtes kohaldatakse müügimaksu, või kasutada muul viisil. DEPBS-krediit on vabalt üleantav ja kehtib 24 kuud alates väljastamise kuupäevast.

(46)

DEPBS-krediidi taotlused esitatakse elektrooniliselt ja nad võivad hõlmata piiramata arvu eksporditehinguid. Tegelikult puuduvad DEPBS-krediidi suhtes kohaldatavad ranged tähtajad. DEPBS-kava haldamiseks kasutatav elektrooniline süsteem ei välista automaatselt eksporditehinguid, mis ületavad menetlusjuhendite HOP I 2004–2009 ja HOP I 2009–2014 punktis 4.47 nimetatud taotluste esitamise tähtaega. Peale selle on menetlusjuhendite HOP I 2004–2009 ja HOP I 2009–2014 punktis 9.3 selgelt sätestatud, et taotlusi, mis saabuvad pärast taotluse esitamise tähtaja möödumist, võib alati arvesse võtta, kui kehtestada väike trahv (s.o 10 % ettenähtud summast).

(47)

Tehti kindlaks, et üks koostööd teinud India eksportiv tootja kasutas kõnealust kava uurimisperioodi ajal.

(48)

India valitsus väitis, et „soodustust toetuse saajale” saab kindlaks määrata ja subsiidiumi tasakaalustatavust kindlaks teha üksnes siis, kui DEPBS-krediidi litsentsid on turul müüdud, sest nende kaudu võiks saada kasu vaid siis, kui nad on turul ära müüdud. Teisisõnu, DEPBS-krediit ei oleks tasakaalustatav, kui seda kasutatakse tollimaksu tasumiseks imporditud kaupade eest, mida kasutatakse sisenditena eksporditavate toodete tootmiseks.

(49)

DEPBS-kavaga võimaldatakse subsiidiume algmääruse artikli 3 lõike 1 punkti a alapunkti ii ja artikli 3 lõike 2 tähenduses. DEPBS-krediit on India valitsuse antav rahaline toetus, sest krediiti kasutatakse lõpuks imporditollimaksude korvamiseks ja see vähendab India valitsusele tulu tollimaksudest, mis muidu kuuluksid tasumisele. Lisaks saab DEPBS-krediidist kasu eksportija, sest selle kaudu ei parane likviidsus mitte üksnes siis, kui litsents müüakse turul, nagu väitis India valitsus, vaid ka siis, kui seda kasutatakse imporditud kauba eest tollimaksu tasumiseks.

(50)

Lisaks sõltub DEPBS-kava juriidiliselt eksporditegevusest ja seepärast käsitatakse seda konkreetse ja tasakaalustatavana vastavalt algmääruse artikli 4 lõike 4 esimese lõigu punktile a.

(51)

Seda kava ei saa käsitada tollimaksu lubatava tagastussüsteemina ega asendamise puhul rakendatava tagastussüsteemina algmääruse artikli 3 lõike 1 punkti a alapunkti ii tähenduses. See ei vasta algmääruse I lisa punktis i, II lisas (tagastamise määratlus ja kord) ja III lisas (asendamise puhul kasutatava tagastamise määratlus ja kord) sätestatud rangetele eeskirjadele. Eksportijal ei ole tegelikult mingit kohustust kasutada tollimaksuvabalt imporditud kaupa tootmisprotsessis ning krediidisumma arvutamise aluseks ei ole tegelikud kasutatud sisendid. Lisaks ei ole olemas süsteemi ega menetluskorda, millega saaks kinnitada, mis sisendeid on kasutatud eksporditud toote tootmisprotsessis või kas imporditollimakse on tasutud ülemäära algmääruse I lisa punkti i ning II ja III lisa tähenduses. Lisaks on eksportijal õigus saada DEPBS-kava alusel toetust sõltumata sellest, kas ta üldse impordib mingeid sisendeid. Toetuse saamiseks piisab, kui eksportija lihtsalt ekspordib kaupu, tõendamata sisendite importimist. Seega on DEPBS-kava alusel õigus abi saada isegi eksportijatel, kes hangivad kõik sisendid kodumaalt ega impordi mingeid sisendina kasutatavaid kaupu.

(52)

Vastavalt algmääruse artikli 3 lõikele 2 ja artiklile 5 arvutati tasakaalustatavad subsiidiumid, lähtudes kasust, mille subsiidiumi saaja uurimisperioodil uurimistulemuste järgi subsideerimisest sai. Seoses sellega võeti arvesse, et ajaliselt saab saaja kasu siis, kui toimub selle kavaga hõlmatud eksporditehing. Sel hetkel on India valitsus kohustatud loobuma tollimaksudest, andes seega rahalist toetust algmääruse artikli 3 lõike 1 punkti a alapunkti ii tähenduses.

(53)

Ülaltoodut arvestades peeti asjakohaseks hinnata DEPBS-kava alusel saadud kasu kui kõigi selle kava raames uurimisperioodil tehtud eksporditehingutega saadud krediitide summat.

(54)

Põhjendatud nõuete esitamisel arvati krediidisummast maha subsiidiumi saamiseks makstud lõivud ja sel viisil saadud subsiidiumisummast saadi lugeja vastavalt algmääruse artikli 7 lõike 1 punktile a.

(55)

Algmääruse artikli 7 lõike 2 kohaselt jagati need subsiidiumisummad kogu uurimisperioodi ekspordikäibega, mis oli asjakohane nimetaja, sest subsiidium sõltus eksporditegevusest ja seda ei antud toodetud, eksporditud või veetud koguste alusel.

(56)

Arvestades eespool öeldut, ulatub kava kasutanud koostööd teinud eksportiva tootja suhtes selle kava raames kehtestatud subsiidiumi määr uurimisperioodil 6,9 protsendini.

(57)

Kapitalikaupade ekspordisoodustuste kava on üksikasjalikult kirjeldatud FT-poliitika 2004–2009 ja FT-poliitika 2009–2014 dokumentide 5. peatükis ning HOP I 2004–2009 ja HOP I 2009–2014 menetlusjuhendite 5. peatükis.

(58)

Selle kava raames saavad toetust taotleda varustavate tootjate ja teenusepakkujatega seotud tootvad eksportijad ja eksportivad müüjad.

(59)

Ekspordikohustuse tingimusel on äriühingul lubatud importida kapitalikaupu (uusi ja kuni kümne aasta vanuseid kasutatud kapitalikaupu) vähendatud tollimaksumääraga. Selle jaoks väljastab India valitsus taotluse esitamisel ja lõivu tasumisel EPCGS-litsentsi. Kavaga nähakse ette vähendatud tollimaksumäära (5 %), mis on kohaldatav kõigi selle kava raames imporditavate kapitalikaupade suhtes. Ekspordikohustuse täitmiseks peab imporditud kapitalikaupu kasutama teatava perioodi jooksul teatava hulga eksporttoodete tootmiseks. Vastavalt FT-poliitika 2009–2014 dokumendile võib kapitalikaupu EPCGS-kava raames importida 0-protsendise tollimaksumääraga, aga sel juhul on ekspordikohustuse täitmiseks antav ajavahemik lühem.

(60)

EPCGS-litsentsi omanik võib kapitalikaupu hankida ka oma riigist. Sellisel juhul võib omamaine kapitalikaupade tootja ise ära kasutada nende kapitalikaupade tootmiseks vajalike komponentide tollimaksuvaba importimist. Teise võimalusena võib omamaine tootja nõuda ekspordiga samaväärsete toimingute hüvitamist seoses kapitalikaupade tarnimisega EPCGS-litsentsi omanikule.

(61)

Tehti kindlaks, et mõlemad koostööd teinud eksportivad tootjad kasutasid kõnealust kava uurimisperioodil.

(62)

Pärast teabe avalikustamist vaidlustas India valitsus EPCGS-kava tasakaalustatavuse. Eelkõige väitis ta, et EPCGS-kava alusel kapitalikaupade ostmiseks antud subsiidiume ei tuleks enam pidada sõltuvaks eksporditegevusest juhul, kui ekspordikohustus täideti enne uurimisperioodi. Üks eksportiv tootja, kelle kohta tehti kindlaks, et ta on saanud EPCGS-subsiidiume, väitis, et neid subsiidiume ei tohiks arvesse võtta, sest neid ei olnud kasutatud vaatlusaluse toote tootmiseks kasutatavate kapitalikaupade ostmiseks.

(63)

EPCGS-kavaga antakse subsiidiume algmääruse artikli 3 lõike 1 punkti a alapunkti ii ja artikli 3 lõike 2 tähenduses. Tollimaksu vähendamine on India valitsuse antav rahaline toetus, sest see kontsessioon vähendab India valitsuse tulu tollimaksudest, mis muidu kuuluksid tasumisele. Lisaks saab tollimaksuvähendusest kasu eksportija, sest säästetud imporditollimaks parandab äriühingu likviidsust.

(64)

Väide, et kapitalikaupade ostmiseks antud EPCGS-subsiidiume ei tuleks enam lugeda sõltuvaks eksporditegevusest juhul, kui ekspordikohustus täideti enne uurimisperioodi, tuleb tagasi lükata. Tõepoolest ei vaidlustata, et EPCG-kava sõltub juriidiliselt eksporditegevusest, kuna selliseid EPCGS-litsentse ei väljastata ilma ekspordikohustuseta. Seepärast käsitatakse seda algmääruse artikli 4 lõike 4 esimese lõigu punkti a alusel konkreetse ja tasakaalustatavana. Selles suhtes ei ole ekspordikohustuse tegeliku täitmise ajahetk üldse oluline. Seoses küsimusega, kas kapitalikaupu kasutatakse vaatlusaluse toote tootmiseks või mitte, võimaldab EPCGS-kava kooskõlas FT-poliitika 2009–2014 peatükiga 5.2 kapitalikaupade importi tootmise ettevalmistuseks, tootmiseks ja tootmisjärgseks etapiks (sealhulgas toote täieliku või osalise kokkupaneku komplektide ja ka arvutitarkvarasüsteemide jaoks). Seepärast on selge, et ka kaupade puhul, mida ei kasutata vaatlusaluse toote tootmiseks, võib EPCGS-kava kaudu soodustusi saada. Lisaks tehti kindlaks, et EPCGS-kavast tulenev ekspordikohustus täideti vaatlusaluse toote ekspordiga. Seepärast lükatakse väide tagasi.

(65)

EPCGS-kava ei saa käsitada tollimaksu lubatava tagastussüsteemina ega asendamise puhul rakendatava tagastussüsteemina algmääruse artikli 3 lõike 1 punkti a alapunkti ii tähenduses. Kapitalikaubad ei kuulu selliste lubatud süsteemide kohaldamisalasse, nagu on sätestatud algmääruse I lisa punktis i, sest neid ei kasutata eksporditavate toodete tootmiseks.

(66)

Subsiidiumisumma arvutati vastavalt algmääruse artikli 7 lõikele 3 imporditud kapitalikaupadelt maksmata tollimaksu alusel, mis jagati ajavahemikuga, mis vastab selliste kaupade tavapärasele amortisatsiooniajale asjaomases tootmisharus. Sellele summale lisati intress, et kajastada aja jooksul saadava toetuse koguväärtust. Selleks otstarbeks peeti asjakohaseks kasutada Indias uurimisperioodil kehtinud kohalikus vääringus laenude turuintressimäära.

(67)

Algmääruse artikli 7 lõigete 2 ja 3 kohaselt jagati see subsiidiumisumma uurimisperioodi ekspordikäibega (nimetaja), sest subsiidium sõltub eksporditegevusest.

(68)

Kava kasutanud koostööd teinud eksportivale tootjale selle kava raames kehtestatud subsiidiumi määr jääb uurimisperioodil vahemikku 0,1 % – 0,5 %.

(69)

FMSi on üksikasjalikult kirjeldatud FT-poliitika 2004–2009 punktides 3.9.1–3.9.2.2 ja FT-poliitika 2009–2014 punktides 3.14.1–3.14.3 ning menetlusjuhendi HOP I 2004–2009 punktides 3.20–3.20.3 ja menetlusjuhendi HOP I 2009–2014 punktides 3.8–3.8.2.

(70)

Selle kava raames saavad toetust taotleda kõik tootvad eksportijad ja eksportivad müüjad.

(71)

Selle kava raames on õigus saada tollimaksukrediiti 2,5 % ulatuses kava raames eksporditud toodete FOB-väärtusest kõigi toodete ekspordi puhul riikidesse, mis on esitatud menetlusjuhendite HOP I 2004-2009 ja HOP I 2009–2014 liite 37 punktis C. Selle kavaga ei ole hõlmatud teatavat tüüpi eksporditegevus, näiteks imporditud või transiitkauba eksport, ekspordiga samaväärsed toimingud, teenuste eksport ning erimajandustsoonides tegutsevate või ekspordiga tegelevate üksuste ekspordikäive. Samuti ei kuulu selle kava raamidesse teatavat tüüpi tooted, näiteks teemandid, väärismetallid, maak, teravili, suhkur ja naftasaadused.

(72)

FMSi raames antav tollimaksukrediit on vabalt üleantav ja kehtib 24 kuu jooksul alates asjakohase krediidi määramise sertifikaadi väljastamise kuupäevast. Seda krediiti võib kasutada mis tahes sisendite või kauba, sealhulgas kapitalikaupade järgneva impordi tollimaksude tasumiseks.

(73)

Krediidi määramise sertifikaat väljastatakse punktis, mille kaudu eksport toimub, pärast ekspordi toimumist või kauba lähetamist. Kui taotleja esitab ametiasutustele koopiad kõigist asjakohastest ekspordidokumentidest (näiteks eksporditellimus, arved, saatelehed, panga sertifikaadid), siis puudub India valitsusel tollimaksukrediidi andmise üle otsustusõigus.

(74)

Pärast teabe avalikustamist väitis India valitsus, et krediidi määramise sertifikaadi kaudu ei saaks selle saaja mingit kasu enne sertifikaadi müümist turul ja seetõttu ei oleks see tasakaalustatav. Teisisõnu, väideti, et FMS-tollimaksukrediit ei ole tasakaalustatav, kui seda kasutatakse tollimaksu tasumiseks imporditud kaupade eest, mida kasutatakse sisenditena eksporditavate toodete tootmiseks. Koostööd teinud eksportiv tootja, kes oli saanud soodustusi FMSi kaudu, väitis, et kava on geograafiliselt seotud muude riikidega ja seetõttu ei saa liit seda tasakaalustada.

(75)

FMSi raames võimaldatakse subsiidiume algmääruse artikli 3 lõike 1 punkti a alapunkti ii ja artikli 3 lõike 2 tähenduses. FMS-tollimaksukrediit on India valitsuse antav rahaline toetus, sest krediiti kasutatakse lõpuks impordi tollimaksude korvamiseks, vähendades sellega India valitsuse tulu tollimaksudest, mis muidu kuuluksid tasumisele. Lisaks saab eksportija FMS-tollimaksukrediidist kasu olenemata sellest, kas krediidi määramise sertifikaati kasutatakse imporditollimaksu korvamiseks või müüakse turul, sest see parandab eksportija likviidsust.

(76)

Peale selle sõltub FMS juriidiliselt eksporditegevusest ja seepärast käsitatakse seda konkreetse ja tasakaalustatavana vastavalt algmääruse artikli 4 lõike 4 esimese lõigu punktile a. Tõsiasi, et liidu riigid ei ole FMSiga hõlmatud, ei ole vastuolus ei kava tegeliku rakendamise ega viisiga, kuidas FMSi toetust kasutatakse, nagu on selgitatud põhjendustes 72–74. Seepärast tuli kõnealune väide tagasi lükata.

(77)

Kõnealust kava ei saa käsitada tollimaksu lubatava tagastussüsteemina ega asendamise puhul rakendatava tagastussüsteemina algmääruse artikli 2 lõike 1 punkti a alapunkti ii tähenduses. See ei vasta algmääruse I lisa punktis i, II lisas (tagastamise määratlus ja kord) ja III lisas (asendamise puhul kasutatava tagastamise määratlus ja kord) sätestatud rangetele eeskirjadele. Eksportijal ei ole tegelikult mingit kohustust kasutada tollimaksuvabalt imporditud kaupa tootmisprotsessis ning krediidisumma arvutamise aluseks ei ole tegelikud kasutatud sisendid. Puudub süsteem või menetluskord, millega saaks kinnitada, mis sisendeid eksporditud toote tootmisprotsessis kasutatakse või kas imporditollimakse on tasutud ülemäära algmääruse I lisa punkti i ning II ja III lisa tähenduses. Eksportijal on õigus saada FMS-soodustusi sõltumata sellest, kas ta üldse impordib mingeid sisendeid. Toetuse saamiseks piisab, kui eksportija lihtsalt ekspordib kaupu, tõendamata sisendite importimist. Seega on FMSi alusel õigus abi saada isegi eksportijatel, kes hangivad kogu oma tooraine kohapeal ega impordi sisendina kasutatavaid kaupu. Pealegi võib eksportija kasutada FMS-tollimaksukrediiti kapitalikaupade importimiseks, kuigi kapitalikaupade suhtes ei kohaldata algmääruse I lisa punktis i sätestatud lubatavaid tollimaksu tagastussüsteeme, sest kapitalikaupu ei kasutata eksporditavate kaupade tootmisel lõplikult ära.

(78)

Tasakaalustava subsiidiumi summa arvutamisel võeti arvesse subsiidiumi saaja saadud kasu uurimisperioodil, mis tehti kindlaks kava kasutanud koostööd teinud eksportiva tootja tekkepõhiselt tehtud raamatupidamiskannete põhjal kui eksporditehingu toimumisel saadud tulu. Vastavalt algmääruse artikli 7 lõigetele 2 ja 3 on see subsiidiumisumma (lugeja) jagatud kogu uurimisperioodi ekspordikäibega, sest subsiidium sõltub eksporditegevusest ja selle andmisel ei võetud arvesse valmistatud, toodetud, eksporditud või transporditud koguseid.

(79)

Kava kasutanud koostööd teinud eksportivale tootjale selle kava raames kehtestatud subsiidiumi määr uurimisperioodil on väiksem kui 0,1 %.

(80)

Uurimise käigus selgus, et koostööd teinud India tootjad ei saanud uurimisperioodil tollimaksuta impordilubade kava raames mingit toetust. Seetõttu ei olnud nimetatud kava edasine analüüs käesoleva uurimise seisukohast vajalik.

(81)

Uurimise käigus selgus, et koostööd teinud India tootjad ei saanud uurimisperioodil mingeid soodustusi ekspordi suunitlusega üksuste, eksportkauba tootmise eritsoonide ega erimajandustsoonide kavade kaudu. Seetõttu ei olnud nimetatud kavade edasine analüüs käesoleva uurimise seisukohast vajalik.

(82)

Kava üksikasjad on sätestatud India Reservpanga kõikidele India kommertspankadele suunatud koondringkirjas eksportijatele ekspordikrediidi kohta ruupiates ja välisvaluutas DBOD nr DIR. (Exp). BC 07/04.02.02/2009-10.

(83)

Selle kava raames saavad toetust taotleda tootvad eksportijad ja eksportivad müüjad.

(84)

Selle kava raames sätestab India Reservpank nii India ruupiates kui ka välisvaluutas ekspordikrediidi suhtes kohaldatava maksimaalse kohustusliku piirintressimäära, mida kommertspangad võivad eksportijatelt nõuda. ECS koosneb kahest allkavast: veoeelse ekspordikrediidi kava (niinimetatud pakkimislaen), mis hõlmab eksportijale antavaid laene kaupade ostmise, töötlemise, tootmise, pakkimise ja/või veo rahastamiseks enne eksportimist, ning veojärgse ekspordikrediidi kava, millega nähakse ette käibekapitalilaenud ekspordiga seotud debitoorse võlgnevuse rahastamiseks. Ka kohustab India Reservpank pankasid andma ekspordi rahastamiseks teatava osa laenude kogusummast.

(85)

India Reservpanga koondringkirja tulemusel võivad eksportijad saada ekspordilaene soodsa intressimääraga võrreldes tavapäraste kommertslaenude (sularahalaenud) intressimääradega, mille suuruse määravad üksnes turutingimused. Intressimäärade erinevused võivad olla väiksemad hea krediidireitinguga äriühingute puhul. Tegelikult võivad kõrge krediidireitinguga äriühingud saada ekspordikrediiti ja sularahalaene samadel tingimustel.

(86)

ECS-krediidi soodusintressimäärad, mis on kehtestatud põhjenduses 85 nimetatud India Reservpanga koondringkirjas, võivad vähendada eksportija intressikulusid selliste laenukuludega võrreldes, mis määrataks üksnes turutingimuste alusel, ning seega saab selline eksportija kasu algmääruse artikli 3 lõike 2 tähenduses. Ekspordi rahastamine ei ole iseenesest vähem riskantne omamaiste tehingute rahastamisest. Tegelikult käsitatakse seda tavaliselt isegi riskantsemana ning tagatise kindlus sellise laenu andmisel põhineb finantseerimisobjektist sõltumata üksnes asjaomase kommertspanga ärilisel otsusel. Pankade intressimäärade erinevused tulenevad India Reservpanga meetodist kehtestada maksimaalsed laenumäärad igale kommertspangale eraldi. Lisaks ei oleks kommertspangad muidu kohustatud pakkuma eksporti rahastavatele laenuvõtjatele välisvaluutas antavale ekspordikrediidile soodsamaid intressimäärasid.

(87)

Hoolimata asjaolust, et ECSi raames annavad sooduslaenu kommertspangad, on see soodustus valitsuse antav rahaline toetus algmääruse artikli 3 lõike 1 punkti a alapunkti iv tähenduses. Selles kontekstis tuleks märkida, et ei algmääruse artikli 3 lõike 1 punkti a alapunkt iv ega WTO subsiidiumide ja tasakaalustusmeetmete lepingus ei nõuta, et subsiidium peaks kajastuma avaliku sektori raamatupidamisaruannetes (näiteks India valitsuse poolt kommertspankade kulude hüvitamine), nõutakse vaid valitsuse korraldust algmääruse artikli 3 lõike 1 punkti a alapunktides i, ii või iii sätestatud funktsioonide teostamiseks. India Reservpank on avalik-õiguslik asutus ning kuulub algmääruse artikli 2 punktis b esitatud valitsuse määratluse alla. India Reservpank on sajaprotsendiliselt riigi oma, täidab valitsuspoliitika (näiteks rahanduspoliitika) eesmärke ja selle juhtkonna nimetab ametisse India valitsus. India Reservpank annab algmääruse artikli 3 lõike 1 punkti a alapunkti iv teise taande tähenduses korraldusi eraasutustele, sest kommertspangad on seotud India Reservpanga määratud tingimustega, muu hulgas nendega, mis kehtestatakse ekspordikrediidi intressi piirmäärade suhtes, mis on kohustuslikud India Reservpanga koondringkirja ning India Reservpanga korralduste alusel selle kohta, et kommertspangad peavad eraldama teatava summa laenude kogusummast ekspordi rahastamiseks. Kõnealune korraldus kohustab kommertspankasid täitma neid ülesandeid, mida on nimetatud algmääruse artikli 3 lõike 1 punkti a alapunktis i – käesoleval juhul on tegemist sooduslaenudega ekspordi rahastamiseks. Selline otsene rahaline ülekanne teatavatel tingimustel antava laenu kujul kuuluks tavatingimustes valitsuse pädevusse ja siinkirjeldatud kord ei erine tegelikult valitsuste tavalisest tegevusest algmääruse artikli 3 lõike 1 punkti a alapunkti iv tähenduses. Kõnealust subsiidiumi käsitatakse konkreetse ja tasakaalustatavana, sest soodusintressimäärasid kohaldatakse üksnes eksporditehingute rahastamise suhtes ning need sõltuvad seetõttu eksporditegevusest vastavalt algmääruse artikli 4 lõike 4 punktile a.

(88)

Subsiidiumisumma on arvutatud uurimisperioodi jooksul kasutatud ekspordikrediidilt makstud intresside ja selle summa vahe alusel, mis oleks kuulunud tasumisele, kui ainsa koostööd teinud eksportiva tootja suhtes oleks kohaldatud tavalise kommertskrediidi puhul kehtinud intressimäärasid. Kõnealune subsiidiumisumma (lugeja) on jagatud uurimisperioodi kogu ekspordikäibega (nimetaja) vastavalt algmääruse artikli 7 lõikele 2, sest subsiidium sõltub eksporditegevusest ja selle andmisel ei võetud arvesse valmistatud, toodetud, eksporditud või transporditud koguseid.

(89)

Kava kasutanud koostööd teinud eksportiva tootja puhul uurimisperioodil kindlaks tehtud subsiidiumi määr oli tühine.

(90)

Uurimise käigus selgus, et koostööd teinud India tootjad ei saanud uurimisperioodil tulumaksuvabastuse kava raames mingeid soodustusi. Seetõttu ei olnud nimetatud kava edasine analüüs käesoleva uurimise seisukohast vajalik.

(91)

Uurimise käigus selgus, et koostööd teinud India tootjad ei saanud uurimisperioodil Pandžabi tööstussoodustuste kava raames mingeid soodustusi. Seetõttu ei olnud nimetatud kava edasine analüüs käesoleva uurimise seisukohast vajalik.

(92)

Uurimise käigus selgus, et koostööd teinud India tootjad ei saanud uurimisperioodil Gujarati tööstussoodustuste kava raames mingeid soodustusi. Seetõttu ei olnud nimetatud kava edasine analüüs käesoleva uurimise seisukohast vajalik.

(93)

Vastavalt algmääruse sätetele määratud tasakaalustatavate subsiidiumide summa jääb uuritud eksportivate tootjate puhul vahemikku 7,5 % kuni 12,4 % (ad valorem). Nimetatud subsideerimissumma ületab algmääruse artikli 14 lõikes 5 nimetatud de minimis läve.

(94)

Seepärast leitakse, et vastavalt algmääruse artiklile 18 jätkus subsideerimine uurimisperioodil.

(95)

Kooskõlas algmääruse artikli 18 lõikega 2 uuriti, kas kehtivate meetmete aegumisega kaasneks tõenäoliselt subsideerimise jätkumine või kordumine.

(96)

Sellega seoses tuletatakse meelde, et koostööd tegid vaid kaks teadaolevat vaatlusaluse toote eksportivat tootjat. India ja liidu kättesaadava statistilise teabe põhjal ei ole võimalik kindlaks teha kõnealuste eksportijate osa kõigi vaatlusaluse toote eksportijate kogu müügimahust liitu. Kõnealused statistilised andmed võimaldaksid siiski oletada, et on olemas teisi tootjaid, kes saaksid vaatlusalust toodet liitu müüa.

(97)

Tehti kindlaks, et uurimisperioodil said koostööd teinud eksportivad tootjad jätkuvalt kasu India valitsuselt saadava tasakaalustatava subsideerimise kaudu. Eespool analüüsitud subsideerimiskavadega antakse korduvaid soodustusi ja puuduvad märgid selle kohta, et need programmid lähitulevikus järk-järgult kasutuselt kõrvaldataks või neid muudetaks või et koostööd teinud eksportivad tootjad nende kavade alusel enam soodustusi ei saaks.

(98)

Puudub kättesaadav teave, mis osutaks, et teised eksportivad tootjad ei saaks edaspidi kasu eespool analüüsitud subsiidiumikavade kaudu. Seepärast tehakse järeldus, et subsideerimine jätkus üleriigilisel tasandil.

(99)

Eespool kirjeldatut silmas pidades tehakse järeldus, et subsideerimine jätkus uurimisperioodil ja jätkuks tõenäoliselt ka edaspidi.

(100)

Läbivaatamise uurimisperioodi jooksul tootsid liidus samasuguseid tooteid järgmised liidu tootjad: Sandoz, DSM, Deretil, ACS Dobfar SpA ja Antibioticos S.A.. Taotluse esitajad taotlesid kehtivate subsiidiumivastaste meetmete aegumise läbivaatamist. Liidu toodangu kindlaksmääramiseks kasutati kogu kättesaadavat teavet liidu tootjate kohta, sealhulgas taotluses esitatud teavet ning liidu tootjatelt enne ja pärast läbivaatamise uurimise algatamist kogutud andmeid. Selle põhjal oli liidu kogutoodang uurimisperioodil hinnanguliselt 7 093 tonni.

(101)

Kõik liidu tootjad (kes annavad liidu kogutoodangu) moodustavad liidu tootmisharu algmääruse artikli 9 lõike 1 tähenduses ning neid nimetatakse edaspidi „liidu tootmisharuks”. Kuna küsimustiku vastused esitanud kolme liidu tootja samasuguse toote toodang moodustas uurimisperioodil 95 % samasuguse toote liidu kogutoodangust, käsitatakse nende tootjate andmeid representatiivsetena kogu liidu tootmisharu suhtes.

(102)

Selleks et analüüsida impordimahu ja hinna suundumusi, kasutati Eurostati impordistatistikat vaatlusalusel perioodil kohaldatud TARIC-koodide kohta: 2007. ja 2008. aastal TARIC-koode 2941101010, 2941102010 ja 2941900030 ning 2009. ja järgnevate aastate kohta TARIC-koode 2941100010 ja 2941900030.

(103)

Võttes arvesse liidu tootjate arvu ja fakti, et üks liidu tootja tootis samasugust toodet teise tootjaga sõlmitud töötlemislepingu alusel, siis on teave liidu tootmisharu kohta esitatud vajaduse korral indeksite või vahemikena üksnes selleks, et kaitsta andmete konfidentsiaalsust.

(104)

Liidu tootmisharu müüb samasugust toodet sõltumatutele klientidele ning müüb või annab seda üle seotud äriühingutele edasiseks töötlemiseks.

(105)

Müüki sõltumatutele üksustele käsitati vabaturuna. Müüki või üleandmist seotud üksustele käsitati suletud turuna.

(106)

Selleks et arvutada vaatlusaluse toote ja samasuguse toote liidu tarbimine, lisas komisjon järgmised andmed:

(107)

Tuleb märkida, et müügimahtude dubleeriva arvestamise vältimiseks jäeti eespool esitatud arvutusest välja töötlemislepinguga hõlmatud müük kahe liidu tootja vahel.

(108)

Eelöeldu põhjal on vaatlusaluse ja samasuguse toote liidu tarbimine vaatlusalusel perioodil järk-järgult suurenenud 28 % võrra.

(109)

Vastavalt Eurostati andmetele on Indiast pärit vaatlusaluse toote impordi maht vaba ringluse jaoks vaatlusalusel perioodil vähenenud 96 % võrra. Märkimisväärne langus – 51 protsendipunkti – toimus 2008. aastal, millele järgnes edasine vähenemine 43 protsendipunkti võrra 2009. aastal ja kahe protsendipunkti võrra uurimiseperioodil.

(110)

Mõnevõrra erinevat suundumust võib täheldada seestöötlemise korraga hõlmatud impordi puhul, mille kohta ei kehti tasakaalustavad maksud ja tollimaksud. Pärast esialgset impordi langust 92 % võrra 2007. ja 2008. aasta vahel, suurenes import 2009. aastal ning jäi uurimisperioodi jooksul suhteliselt stabiilseks.

(111)

Indiast pärit vaatlusaluse toote impordi keskmine hind vaba ringluse jaoks suurenes 34 % võrra 2007. ja 2009. aasta vahel, seejärel langes uurimisperioodil järsku kuni tasemini, mis oli 26 % väiksem 2007. aasta tasemest. Ka seestöötlemise korraga hõlmatud impordihinnad järgisid langussuundumust ja vähenesid vaatlusalusel perioodil 16 % võrra. Kahe impordirežiimi hinnasuundumuste erinevust võib põhjendada vaatlusaluse toote peamiselt imporditud liigiga, s.o tsefaleksiiniga, mis on suhteliselt kallim kui muud vaatlusalused tooted.

(112)

Vaba ringluse jaoks või seestöötlemise korraga hõlmatud Indiast pärit impordi turuosa oli vaatlusalusel perioodil väga väike ja vähenes mõlemal juhul.

(113)

Üks liidu tootja osutas, et Eurostati andmetel põhinevat India importi oli valesti hinnatud, sest India ekspordistatistikas olid suuremad ekspordimahud kui Eurostati andmetes. Seoses sellega tuleb märkida, et komisjoni tavapraktika on kasutada impordistatistika alusena Eurostati andmeid. Lisaks märgitakse, et India ekspordistatistikas ei ole näidatud ekspordi sihtkohta ega seda, kas see tegelikult oli suunatud liitu. Seetõttu tuli see väide tagasi lükata.

(114)

Pidades silmas liidu turule vabasse ringlusse jõudnud Indiast pärit impordi äärmiselt väikest kogust, ei saa hinna allalöömise kohta teha arvestatavat järeldust. Seestöötlemise korraga hõlmatud impordi puhul tehti kindlaks, et hinna allalöömise marginaal oli negatiivne. Kõnealune import oli koguselt siiski väiksem kui kümme tonni ja oli seotud vaid ühe tooteliigiga (tsefaleksiiniga), mis on ka kõige kallim ja kõige väiksema turuosaga tooteliik turul. Seepärast jõuti järeldusele, et seestöötlemise korraga hõlmatud imporditehinguid käsitlevad andmed ei olnud representatiivsed hinna allalöömise arvestatavaks arvutamiseks ega sobi edasiseks analüüsiks.

(115)

Üks liidu tootja osutas, et kahe impordikategooria, s.o vaba ringlusega ja seestöötlemise korraga hõlmatud impordi eraldi analüüs ei olnud kooskõlas varasema läbivaatamise menetluse lahendusega ja oli vastuolus komisjoni praktikaga.

(116)

Selles suhtes tuleb märkida, et nagu on järeldatud põhjenduses 115, olid nii seestöötlemise korraga hõlmatud kui ka vaba ringluse jaoks imporditud kogused arvestatavate järelduste tegemiseks ebapiisavad. Arvestades impordi väikest koondmahtu, on see järeldus samamoodi kohaldatav ka kõnealuse mahu kohta.

(117)

Läbivaatamisaluse toote import muudest riikidest kui India on vaatlusalusel perioodil suurenenud 62 %, seejuures suurenes turuosa järsku rohkem kui 10 protsendipunkti võrra, 37,6 protsendist kuni 47,7 protsendini, mis langes kokku suurenenud tarbimisega liidu turul. Muude eksportivate riikide seas olid Singapur, Hiina ja Omaan peamised tarnijad liidu turul.

(118)

Keskmised impordihinnad kolmandatest riikidest vähenesid vaatlusalusel perioodil oluliselt – 43 % võrra. Kuigi peamiste eksportivate riikide (Singapur, Hiina ja Omaan) hinnad lõid liidu hinna uurimisperioodil alla umbes 20 % võrra iga üksiku toote puhul ning impordimahtu võib käsitada olulisena, ei mõjutanud sellise madala hinnaga import ilmselt liidu tootmisharu kasumlikkust.

(119)

Üks liidu tootja väitis, et erinevate impordihindade suundumuste analüüsis oleks pidanud arvesse võtma eri tooteliike. Sellega seoses tuleks märkida, et kooskõlas tavapraktikaga peab hinnasuundumuste analüüsi muu hulgas tegema vaatlusaluse toote põhjal, olenemata iga tooteliigi osakaalust. Lisaks märgitakse, et käesoleval juhul ei tehtud järeldust kolmandate riikide impordihindade suundumuse kohta vaatlusalusel perioodil. Seepärast tuli kõnealune väide tagasi lükata.

(120)

Kõik liidu tootjad väitsid, et muu hulgas Hiinast ja Omaanist imporditi amoksitsilliintrihüdraati peamiselt veterinaarkasutuseks ja seda oleks pidanud eespool nimetatud hindade analüüsi puhul arvesse võtma. Sellega seoses märgitakse, et läbivaatamisalune toode hõlmab nii humaan- kui ka veterinaarravimitena kasutatavaid antibiootikume. Lisaks ei olnud kõnealuse väite toetuseks esitatud teave tõendatud. Seepärast tuli kõnealune väide tagasi lükata.

(121)

Üks liidu tootja vaidlustas amoksitsiilliintrihüdraadi ja amptsilliintrihüdraadi hinnavõrdluse aluse uurimisperioodil, pidades silmas asjaolu, et Eurostati andmetes ei eristata neid kahte tooteliiki. Kuna sellega seoses tehti kindlaks, et mõlema tooteliigi liidu tootmisharu hinnad on väga sarnased, siis ei olnud koondhinna võrdlus põhjendamatu.

(122)

Singapuri impordi käsitlemisel väitsid kõik liidu tootjad, et import toimus siirdehinna alusel seotud isikute vahel. Sellistel tingimustel kõnealuse impordi lisamine moonutaks muude kolmandate riikide keskmisi hindu. Märgitakse, et kui kõnealune import tuleks hinnavõrdlusest välja jätta, siis eespool nimetatud järeldus seoses hinna allalöömise marginaaliga ei muutuks oluliselt ning järeldus selle kohta, et madala hinnaga import ei mõjutanud liidu tootmisharu kasumlikkust, jääks paikapidavaks.

(123)

Järgmiste liidu tootmisharu majandusnäitajate puhul on kindlaks tehtud, et järeldusi võimaldav analüüs ja hindamine tuleb keskendada vabaturul valitsevale olukorrale: müügimahule ja -hinnale liidu turul, turuosale ja kasumlikkusele. Kui oli võimalik ja põhjendatud, siis võrreldi kõnealuseid tulemusi järgmiseks suletud turu andmetega, selleks et saada täielik ülevaade liidu tootmisharu olukorrast.

(124)

Muude majandusnäitajate puhul tehti siiski uurimisega kindlaks, et neid saab põhjendatult uurida üksnes kogu tegevust vaadeldes. Tõepoolest sõltuvad tootmine (nii suletud turu kui ka vabaturu jaoks), tootmisvõimsus, tootmisvõimsuse rakendamine, investeeringud, aktsiad, tööhõive, tootlikkus, palgad ja kapitali kaasamise võime kogu tegevusest, sõltumata sellest, kas toodangut müüakse suletud turul või vabaturul.

(125)

Pärast seda, kui ühelt liidu tootjalt olid saadud märkused nende faktide ja kaalutluste lõpliku teatavakstegemise kohta, mille põhjal tehti ettepanek menetlus lõpetada, parandati mõned majandusnäitajad järgmistes põhjendustes. Kõnealused muudatused ei olnud sellised, mis muudaksid järeldust liidu tootmisharu olukorra kohta.

(126)

Liidu tootmisharu tootmisvõimsus oli stabiilne 2007. ja 2008. aasta vahel, enne 2008. kuni 2009. aastani toimunud suurenemist 4 % ning edasist suurenemist 3 % võrra uurimisperioodil.

(127)

Siiski ei järginud tootmismaht seda tõusu ühe liidu tootja ettenägematute tehniliste raskuste tõttu 2008. aastal, mil tootmismaht vähenes 5 % ja taastus seejärel järk-järgult kuni uurimisperioodini.

(128)

Tootmisvõimsuse suurenemise ja tootmise väikese languse tulemusel vähenes tootmisvõimsuse rakendamine vaatlusalusel perioodil jätkuvalt ning jõudis uurimisperioodil tasemeni, mis oli 9 % väiksem kui 2007. aastal.

(129)

Liidu tootmisharu müügimaht sõltumatutele isikutele oli uurimisperioodil mõnevõrra väiksem 2007. aasta tasemest, vähenedes 7 % võrra 2009. aastal ja seejärel suurenedes uurimisperioodi jooksul kuue protsendipunkti võrra.

(130)

Liidu tootmisharu keskmine müügihind sõltumatutele klientidele liidu turul suurenes vaatlusalusel perioodil 4 %. Hinnad tõusid järsult 21 % võrra 2008. aastal enne 17-protsendipunktist langust 2009. aastal ning jäid stabiilseks uurimisperioodil.

(131)

Üks liidu tootja väitis, et Indiast pärit impordi hinna mõju liidu tootmisharule ei olnud õigesti hinnatud. Sellega seoses märgitakse kõigepealt, et mingit hinna allalöömist ei ole kindlaks tehtud, nagu on märgitud põhjenduses 115. Lisaks on põhjenduses eespool märgitud, et liidu tootmisharu hinnad suurenesid vaatlusalusel perioodil 4 %. Leiti, et kõnealustes tingimustes ei olnud Indiast pärit impordil mingit negatiivset mõju liidu tootmisharu olukorrale.

(132)

Vähenev müük sõltumatutele isikutele liidu turul kajastus turuosa arengus, mis võrreldes 2007. aastaga vähenes uurimisperioodil 22 protsendipunkti.

(133)

Samal ajal kui liidu tootmisharu müük sõltumatutele isikutele vähenes vaatamata suurenevale nõudlusele vaatlusalusel perioodil, suurenes müük suletud turul 28 %.

(134)

Liidu tootmisharu suletud turuga seotud turuosa suurenes 9 protsendipunkti võrra 2008. aastal, kuid vähenes siis järk-järgult 2007. aasta tasemeni.

(135)

Liidu tootmisharu turuosa tervikuna tehti kindlaks, liites liidu vabaturu ja suletud turu mahud. Kuigi kõnealune maht suurenes vaatlusalusel perioodil 14 %, vähenes liidu tootmisharu turuosa 10 protsendipunkti võrra, kuigi turu tarbimine samal perioodil suurenes 28 %. See tõendab, et liidu tootmisharu ei saanud kasu tarbimise kasvust.

(136)

Varud kahanesid 54 % võrra 2007. aastast kuni uurimisperioodi lõpuni, mida võib peamiselt selgitada nõudluse suurenemisega suletud turul.

(137)

Liidu tootmisharu sõltumatutele isikutele suunatud müügi tulusus liidu turul paranes uurimisperioodi jooksul oluliselt – 153 protsendipunkti võrra. Kõnealust arengut saab selgitada hindade keskmise suurenemisega 2 % võrra ja tootmiskulu vähenemisega. Viimase aegumise läbivaatamise uurimisperioodil saavutatud kasumimarginaaliga võrreldes oli kasum suurenenud üle 400 protsendipunkti.

(138)

Tuleks märkida, et kui 2007. aasta välja arvata, siis on liidu tootmisharu kasumi tase vaatlusalusel perioodil ületanud viimases aegumise läbivaatamise uurimises kindlaks määratud kasumimarginaali, s.o 10 % (edaspidi „sihtkasum”).

(139)

Kaks liidu tootjat väitsid, et kasumlikkust ei ole õigesti hinnatud, sest toodetega seotud tarnijate saadud kasum ei ole maha arvatud nende kuludest. Sellega seoses on pidevaks tavaks olnud arvata maha tooraine tootmisega seotud isikute saadud kasum. Kõnealustel tingimustel tuli see väide tagasi lükata.

(140)

Liidu tootmisharu suletud turu müügi kasumlikkus paranes uurimisperioodil 51 %. Seda arengut selgitab suuresti hindade keskmine suurenemine 10 % võrra. Kuna kõnealune hinnasuundumus põhineb siirdehindadel, siis ei tohiks selle alusel arvestatavaid järeldusi teha.

(141)

Investeeringud suurenesid vaatlusalusel perioodil. Investeeringud olid seotud tootmisvõimsuse kasvuga, eesmärgiks oli tarnida nii suletud kui ka vabaturule.

(142)

Uurimine näitas ka, et investeeringutasuvus (s.o toote maksueelne puhaskasum väljendatuna protsendina toote valmistamiseks kasutatud põhivara raamatupidamislikust puhasväärtusest) vähenes vaatlusalusel perioodil märgatavalt.

(143)

Rahakäive suurenes vaatlusalusel perioodil 7 %, kuna kasumlikkuse vähenemist sai kompenseerida varude vähendamisega vaatlusaluse perioodi teises pooles.

(144)

Tööhõive suurenes vaatlusalusel perioodil 9 %, mis on kooskõlas investeeringutega tootmisvõimsusesse, samal ajal suurenes keskmine töötasu kõigest 6 %. Pärast ühe liidu tootja ootamatuid tehnilisi raskusi vähenes tootlikkus kokku 11 %.

(145)

Arvestades Indiast pärineva subsideeritud impordi mahtu, ei saa tegeliku subsideerimissumma mõju pidada oluliseks.

(146)

Liidu tootmisharu olukord on pärast viimast läbivaatamisega seotud uurimist ning vaatlusalusel perioodil oluliselt paranenud. Seepärast võib liidu tootmisharu taastumist varasemast subsideerimisest hinnata täielikuks.

(147)

Ajavahemikul 2007. aasta ja läbivaatamise uurimisperioodi vahel oli vaatlusaluse toote subsideeritud impordi kogus tühine. Kui jätta kõrvale teatavad kahjunäitajad, nagu turuosa, tootmismaht ja investeeringutasuvus, siis oli enamiku kahjunäitajate, sealhulgas kasumlikkuse (+ 153 %), müügihinna (+ 4 %), müügimahu (+ 14 %), tööhõive (+ 10 %) ja investeeringute (+ 29 %) areng vaatlusalusel perioodil positiivne. Kui 2007. aasta välja arvata, siis ületas kasumi tase liidu turul eelmise aegumise läbivaatamise uurimisega kindlaks määratud kasumimarginaali, s.o 10 %. Enamiku näitajate positiivne suundumus tuleneb peamiselt liidu tootmisharu usaldusväärsusest ja pikaajalisest kliendisuhtest, mis tal on tekkinud viimaste aastate jooksul, kuid ka hinnatasemest, mida ta on suutnud turul saavutada.

(148)

Üks liidu tootja väitis, et hinna ja kasumi suundumuste analüüsis peaks arvestama tooraine nappust 2007. ja 2008. aastal. Väideti, et see nappus põhjustas erakordse hinnatõusu ja kasumi suurenemise 2008. aastal ning piiratud määral ka 2009. aastal. Sellega seoses on tabelitest 5.5.2.1 ja 5.5.4.1 näha, et hinna ja kasumi erakordne tase säilis ainult 2008. aastal. Tooraine nappus ei mõjutanud enam 2009. aastal ja uurimisperioodil saavutatud kasumi taset. Põhjenduses 139 esitatud järeldus selle kohta, et kasum ületas kogu vaatlusalusel perioodil sihtkasumit, peab paika.

(149)

Seoses müügiga suletud turul tagas võimalus müüa osa oma toodangust suletud turul liidu tootmisharu tootmisvõimsuse rakendamise kõrge taseme ja võimaldas liidu tootmisharul vähendada püsikulusid ning jääda kulude suhtes konkurentsivõimeliseks.

(150)

Kokkuvõttes leitakse, et arvestades liidu tootmisharu näitajate positiivset arengut, ei kandnud liidu tootmisharu vaatlusalusel perioodil olulist kahju.

(151)

Pidades silmas vaatlusalusel perioodil liitu imporditud vaatlusaluse toote väikseid koguseid, ei kahjustanud subsideeritud import liidu tootmisharu tegevust. Nagu eespool märgitud, on jõutud järeldusele, et tootmisharule ei põhjustatud vaatlusalusel perioodil olulist kahju.

(152)

Tuletatakse meelde, et liidu tootmisharu ei kandnud vaatlusalusel perioodil olulist kahju, kuna enamik kahjunäitajatest olid positiivse suundumusega. Kooskõlas algmääruse artikli 18 lõikega 2 on seepärast uuritud, kas kehtivate meetmete lõpetamine võiks tõenäoliselt põhjustada kahju jätkumist või kordumist.

(153)

Uurimisega tehti kindlaks, et kolme koostööd teinud India tootja tootmisvõimsuse rakendamine oli uurimisperioodil väga kõrgel tasemel. Sellel alusel oleks rakendamata tootmisvõimsus, mida saaks meetmete puudumisel suunata liidu turule, piiratud.

(154)

Pärast teabe avalikustamist väitsid mitmed liidu tootjad, et India rakendamata tootmisvõimsus on suur ja et koostööd teinud India eksportiva tootja tootmisvõimsuse rakendamise määr ei olnud representatiivne India sektori kohta tervikuna. Üks liidu tootja väitis isegi, et seitsme juhtiva India eksportija rakendamata tootmisvõimsus ületaks suurel määral liidu vabaturu tarbimise mahu.

(155)

Sellega seoses tuleb kõigepealt rõhutada, et kolme koostööd teinud eksportiva tootja tootmisvõimsuse rakendamist kaaluti keskmise suhtes, mis arvutati kontrollitud andmete alusel ja konkreetselt vaatlusaluse toote kohta. Pealegi on kolm asjaomast koostööd teinud eksportivat tootjat suurtootjad ja kuuluvad väite esitaja poolt eespool viidatud seitsme „juhtiva” India eksportija hulka. Vastupidi sellele põhinevad liidu tootjate esitatud andmed kõnealuse seitsme India tootja rakendamata tootmisvõimsuse kohta peamiselt „teadmistel turust” ning kuigi seda konkreetselt küsiti, ei suutnud nad kindlatel faktidel põhinevate tõenditega väidet põhjendada. Seepärast tuli see teave jätta arvesse võtmata ning olemasolevate kontrollitud andmete põhjal on kindlaks tehtud, et India rakendamata tootmisvõimsus on piiratud.

(156)

India ametlike statistikaandmete alusel tehti kindlaks, et India kümne põhiekspordituru ekspordi müügihinnad olid ligi 20 % väiksemad kui liidu tootmisharu müügihinnad liidu turul uurimisperioodil. Kõnealused India ekspordihinnad olid kooskõlas teiste peamiste asjaosaliste hindadega liidu turul, nagu on esitatud põhjenduses 119. Tehti kindlaks, et madala hinnaga impordil kõnealustest muudest riikidest vaatlusalusel perioodil ei olnud negatiivset mõju liidu tootmisharu tegevusele. Nendes tingimustes leitakse, et kui meetmetel lastakse aeguda, siis ei kahjustaks India ekspordihinnad tõenäoliselt liidu tootmisharu, sest tootmisharu konkureerib juba muude eksportivate riikidega, kelle hinnapoliitika on samasugune, ilma olulise kahju tekketa.

(157)

Kaks liidu tootjat teatasid ka, et meetmete aegumise korral suunaksid India tootjad praegu muudel turgudel toimuva eksportmüügi liitu, arvestades liidu turu köitvust seoses hindadega. Kõigepealt märgitakse, et kui India tootjad suunavad oma ekspordi liitu, siis hakkavad nad konkureerima muude kolmandate riikidega, kes juba ekspordivad märkimisväärseid koguseid liitu. Peale selle, nagu on märgitud põhjenduses 119, on jõutud järeldusele, et sama hinnaga, nagu on India ekspordihind muudel turgudel, ei ole import kolmandatest riikidest mõjutanud liidu tootmisharu tegevust. Sellel alusel järeldatakse, et kui sama hinnaga India ekspordi kogus liitu suureneks muude ekspordi turgudega võrreldes, siis ei kannaks liidu tootmisharu mingit olulist kahju.

(158)

Kaks liidu tootjat väitsid ka, et USA impordikeeld teatavate antibiootikumide tootvate India tehaste suhtes põhjustaks lisakoguste ümbersuunamise liidu turule. Sellega seoses jäävad eelnevas põhjenduses esitatud järeldused ekspordi ümbersuunamise kohta siiski paikapidavateks.

(159)

Kuigi suletud turg moodustas vaatlusalusel perioodil 50 % kuni 60 % liidu tootmisharu vabast ja suletud turust kokku, suurenes tarbimine liidu tootmisharu suletud turul samal ajal rohkem kui 20 % võrra. Võttes arvesse kõnealuse turu omadusi ja suurust, arvatakse, et kui meetmetel lastakse aeguda, siis ei mõjutaks India ekspordi suurenemine suletud turgu ning seega tagataks jätkuvalt liidu tootmisharu tootmisvõimsuse rakendamise suur määr ning mastaabisääst.

(160)

Eespool öeldu alusel jõuti järeldusele, et kui meetmetel lastakse aeguda, siis ei põhjustaks subsideeritud import Indiast tõenäoliselt olulist kahju liidu tootmisharule, sest enamiku kahjunäitajate areng oli vaatlusalusel perioodil positiivne vaatamata märkimisväärsele ja suurenevale impordile muudest riikidest, kelle kehtestatud hind oli samasugune India ekspordihinnaga muudesse riikidesse. Seepärast jõuti järeldusele, et olulise kahju kordumine ei ole tõenäoline, kui meetmetel lastakse aeguda.

(161)

Üks liidu tootja väitis, et oleks tulnud teha liidu huvide analüüs. Seoses sellega ei ole liidu huvide analüüsil mõtet, kuna on jõutud järeldusele, et kahju kordumise tõenäosus puudub. Nendes tingimustes lükatakse kõnealune väide tagasi.

(162)

Pidades silmas subsideerimise jätkumise tõenäosust, millele on viidatud põhjenduses 100, ja mõju, mis sellel võib olla kaubavoogudele tulevikus, hakkab komisjon vaatlusaluse toote impordi mahtu jälgima. Kui peaks esinema märkimisväärseid muutusi selle kogustes, siis kaalub komisjon, milliseid meetmeid vajaduse korral võtta.

(163)

Järelevalveperiood piirdub kahe aastaga pärast käesoleva määruse avaldamist.

(164)

Pidades silmas käesoleva läbivaatamisega seotud uurimise tulemusi, leiti, et on asjakohane tunnistada kehtetuks tasakaalustav tollimaks teatavate Indiast pärit laia toimespektriga antibiootikumide impordi suhtes.

(165)

Huvitatud isikutele on teatatud olulistest faktidest ja kaalutlustest, mille põhjal on tehtud ettepanek uurimine lõpetada, ning neile on antud võimalus arvamust avaldada. Saadud märkusi on käsitletud eespool asjakohastes punktides ja need märkused ei olnud sellised, et nende tõttu oleks tulnud eespool esitatud järeldusi muuta,