II LISA

ÜLDMÕISTED, SÕIDUKITE KLASSIFITSEERIMISE KRITEERIUMID, SÕIDUKI- JA KERETÜÜBID

SISSEJUHATAV OSA

Üldmõisted ja üldsätted

1.   Mõisted

„Istekoht”– koht, kuhu mahub istuma üks isik, kelle laius on vähemalt sama,

a)kui mannekeenil, mis vastab 50. protsentiilile meestest (juhi puhul);b)kui mannekeenil, mis vastab 5. protsentiilile täiskasvanud naistest (kõikidel muudel juhtudel).

„Iste”– ühele isikule ette nähtud tervikkonstruktsioon koos istmekattega, mis võib, aga ei tarvitse olla sõiduki kerega lahutamatult ühendatud.

1.2.1.   Iste mõiste hõlmab nii üksikistet kui ka pinkistet.

1.2.2.   Mõiste hõlmab ka klappistet ja eemaldatavat istet.

„Kaubad”– kõik esemed, mida võib paigutada ühest kohast teise.

Kauba mõiste hõlmab pakendamata tooteid, tööstuskaupu, vedelikke, elusloomi, põllukultuure ja jagamatut lasti.

„Täismass”– suurim tehniliselt lubatud täismass vastavalt I lisa punktile 2.8.

2.   Üldsätted

2.1.   Istekohtade arv

2.1.1.   Istekohtade arvu käsitlevaid nõudeid kohaldatakse ainult istmete suhtes, mis on ettenähtud kasutamiseks tänavasõidul.

2.1.2.   Nõudeid ei kohaldata istmete suhtes, mis on ettenähtud kasutamiseks paigalseisvas sõidukis, ning mis on kasutajatele selgelt tähistatud kas piktogrammi või asjakohase tekstiga sildiga.

2.1.3.   Istekohtade arvu kindlaksmääramisel lähtutakse järgmistest nõuetest:

a)	iga üksikiste on üks istekoht;

b)	pinkistme puhul on istmepolstri tasandil iga vähemalt 400 mm laiune pind üks istekoht. Käesolevad tingimusted ei piira tootja õigust lähtuda punktis 1.1 osutatud üldsätetest.

c)

punktis b osutatud pinda ei arvestata ühe istekohana, kui i) pinkiste sisaldab osi, mis ei võimalda paigutada mannekeeni istuma tavapärasesse asendisse (fikseeritud konsool, polsterdamata ala või istumispinda katkestav siseliist); ii) vahetult eeldatava istekoha ees asuva põhjapaneeli kuju (näiteks tunnel) ei võimalda paigutada mannekeeni istuma tavapärasesse asendisse.

2.1.4.   Sõidukite puhul, mis kuuluvad Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. novembri 2001. aasta direktiivi 2001/85/EÜ (mis käsitleb reisijateveoks mõeldud sõidukite, millel on lisaks juhiistmele rohkem kui kaheksa istekohta, erieeskirju ning direktiivide 70/156/EMÜ ja 97/27/EÜ muutmist) (1) kohaldamisalasse, lähtutakse punkti 2.1.3 alapunktis b osutatud mõõtude puhul eri klassidesse kuuluvates sõidukites ühe isiku jaoks ettenähtud minimaalsest pinnast.

2.1.5.   Kui sõidukis on eemaldatavate istmete istmekinnitused, võetakse eemaldatavaid istmeid arvesse istekohtade arvu kindlaksmääramisel.

2.1.6.   Kasutajaga ratastoolile ettenähtud ala on üks istekoht.

2.1.6.1.   Käesolev säte ei piira direktiivi 2001/85/EÜ VII lisa punktides 3.6.1 ja 3.7 sätestatud nõuete kohaldamist.

2.2.   Täismass

2.2.1.   Poolhaagise veoks ettenähtud veduki kategooria kindlaksmääramisel võetakse arvesse täismassi, mis hõlmab ka poolhaagiselt sadulhaakeseadisele ülekantavat maksimaalset tugikoormust.

2.2.2.   Kesktelghaagise või jäiga haakeseadmega haagise vedamiseks ettenähtud mootorsõiduki kategooria kindlaksmääramisel võetakse arvesse täismassi, mis hõlmab ka ühendamisel vedukile ülekantavat maksimaalset tugikoormust.

2.2.3.   Poolhaagise, kesktelghaagise või jäiga haakeseadmega haagise korral võetakse kategooria kindlaksmääramisel arvesse täismassi, mis vastab telje või teljerühma kaudu maapinnale ülekantavale maksimaalsele tugikoormusele, kui haagis on ühendatud vedukiga.

2.2.4.   Eeliku kategooria kindlaksmääramisel võetakse arvesse täismassi, mis hõlmab ka poolhaagiselt sadulhaakeseadisele ülekantavat maksimaalset tugikoormust.

2.3.   Erivarustus

2.3.1.   Püsivalt paigaldatud seadmete ja aparatuuriga sõidukid kuuluvad N või O kategooriasse.

2.4.   Ühik

2.4.1.   Kui ei ole sätestatud teisiti, vastavad kõik mõõtühikud ja nende sümbolid nõukogu direktiivile 80/181/EMÜ (2).

3.   Sõiduki kategooria kindlaksmääramine

3.1.   Sõidukitüübi liigitamise eest eriotstarbeliste sõidukite kategooriasse vastutab tootja.

Selleks peab sõiduk vastama kõikidele käesolevas lisas kirjeldatud asjakohastele kriteeriumidele.

3.2.   Tüübikinnitusasutus võib nõuda tootjalt asjakohast lisateavet, mis kinnitaks, et sõidukitüüp tuleb liigitada eriotstarbeliste sõidukite kategooriasse (kood SG).

A   OSA

Sõidukikategooria kindlaksmääramise kriteeriumid

1.   Sõidukikategooriad

Euroopa või riikliku tüübikinnituse andmisel ning üksiksõiduki kinnituse andmisel määratakse kindlaks sõidukikategooria järgmise liigituse kohaselt:

(Kinnitus antakse ainult punktides 1.1.1–1.1.3, 1.2.1–1.2.3 ja 1.3.1–1.3.4. osutatud kategooriatesse kuuluvatele sõidukitele.)

1.1.	M-kategooria:	peamiselt reisijate ja nende pagasi veoks projekteeritud ja valmistatud mootorsõidukid.
1.1.1.	M1-kategooria:	M-kategooria sõidukid, millel on lisaks juhiistmele kuni kaheksa istekohta. M1-kategooriasse kuuluvates sõidukites ei ole ruumi seisukohtade jaoks. Istekohtade arv võib piirduda ühe istekohaga (juhiiste).
1.1.2.	M2-kategooria:	M-kategooria sõidukid, millel on lisaks juhiistmele rohkem kui kaheksa istekohta ning mille täismass on kuni 5 tonni. M2-kategooriasse kuuluvates sõidukites võib lisaks istekohtadele olla ruumi ka seisukohtade jaoks.
1.1.3.	M3-kategooria:	M-kategooria sõidukid, millel on lisaks juhiistmele rohkem kui kaheksa istekohta ning mille täismass on üle 5 tonni. M3-kategooriasse kuuluvates sõidukites võib olla ruumi seisukohtade jaoks.
1.2.	N-kategooria:	peamiselt kaubaveoks projekteeritud ja valmistatud mootorsõidukid.
1.2.1.	N1-kategooria:	N-kategooria sõidukid, mille täismass on kuni 3,5 tonni.
1.2.2.	N2-kategooria:	N-kategooria sõidukid, mille täismass on üle 3,5 tonni, kuid alla 12 tonni.
1.2.3.	N3-kategooria:	N-kategooria sõidukid, mille täismass on üle 12 tonni.
1.3.	O-kategooria:	Kaupade või reisijate veoks (sh reisijate majutamiseks) projekteeritud ja valmistatud haagised.
1.3.1.	O1-kategooria:	O-kategooria sõidukid, mille täismass on kuni 0,75 tonni.
1.3.2.	O2-kategooria:	O-kategooria sõidukid, mille täismass on üle 0,75 tonni, kuid alla 3,5 tonni.
1.3.3.	O3-kategooria:	O-kategooria sõidukid, mille täismass on üle 3,5 tonni, kuid alla 10 tonni.
1.3.4.	O4-kategooria:	O-kategooria sõidukid, mille täismass on üle 10 tonni.

2.   Sõidukite alamkategooriad

2.1.   Maastikusõidukid

„Maastikusõiduk” – M- või N-kategooriasse kuuluv sõiduk, millel on tehnilised eriomadused, mis võimaldavad selle kasutamist väljaspool tavapärast teedevõrku.

Selliste sõidukite puhul lisatakse kategooriat tähistavale tähele ja numbrile täht „G”.

Kriteeriumid sõidukite liigitamiseks maastikusõidukite alamkategooriasse on sätestatud käesoleva lisa A osa punktis 4.

2.2.   Eriotstarbelised sõidukid

2.2.1.   „Eriotstarbeline sõiduk” – M-, N- või O-kategooriasse kuuluv sõiduk, millel on tehnilised eriomadused funktsiooni täitmiseks, milleks on vaja spetsiaalseid kohandusi ja/või seadmeid.

Mittekomplektsete sõidukite (mille puhul nähakse ette nende kuulumine eriotstarbeliste sõidukite alamkategooriasse) kategooriat tähistavale tähele ja numbrile lisatakse täht „S”.

Eri tüüpi eriotstarbelised sõidukid on määratletud ja loetletud punktis 5.

2.3.   Eriotstarbelised maastikusõidukid

2.3.1.   „Eriotstarbeline sõiduk” – M- või N-kategooriasse kuuluv sõiduk, millel on punktides 2.1 ja 2.2 osutatud tehnilised eriomadused.

Selliste sõidukite puhul lisatakse kategooriat tähistavale tähele ja numbrile täht „G”.

Mittekomplektsete sõidukite (mille puhul nähakse ette nende kuulumine eriotstarbeliste sõidukite alamkategooriasse) kategooriatähisele lisatakse veel ka täht „S”.

3.   Sõidukite N-kategooriasse liigitamise kriteeriumid

3.1.   Sõidukitüübi N-kategooriasse liigitamise aluseks on sõiduki tehnilised omadused, millele on osutatud punktides 3.2–3.6.

3.2.   Põhimõtteliselt peavad kõik istekohad olema lastiruumist täielikult eraldatud.

3.3.   Erandina punkti 3.2 nõuetest võib reisijaid ja kaupu vedada samas ruumis tingimusel, et lastiruum on varustatud kinnitusvahenditega, mis on ette nähtud reisijate kaitsmiseks veose liikumise eest transportimise ajal, sh äkkpidurdusel ja järskudes kurvides.

3.4.   Kinnitusvahendid (kinnitussüsteemid) veose kinnitamiseks vastavalt punkti 3.3 nõuetele ning eraldussüsteemid sõidukitele, mille täismass on üle 7,5 tonni, peavad olema projekteeritud vastavalt standardi ISO 27956: 2009 „Maanteesõidukid – Veoste kinnitamine kaubikutes – Nõuded ja katsemeetodid” punktidele 3 ja 4.

3.4.1.   Punktis 3.4 osutatud nõuete täitmist saab kontrollida tootja esitatud vastavustõendi alusel.

3.4.2.   Alternatiivina punktis 3.4 osutatud nõuetele, võib tootja tüübikinnitusasutusele rahuldaval viisil tõestada, et paigaldatud kinnitusvahendid tagavad samasuguse kaitstuse taseme, kui osutatud standardite kohaldamisel.

3.5.   Lisaks juhiistmele ei tohi istekohti olla rohkem kui

a)	6 (N1-kategooria sõidukite puhul);

b)	8 (N2- või N3-kategooria sõidukite puhul).

3.6.   Sõidukite kaubaveovõimsus väljendatuna kilogrammides peab olema võrdne reisijateveo võimsusega või sellest suurem.

3.6.1.   Seepärast peavad järgmised võrratused olema rahuldatud kõikidel juhtudel ning eriti juhul, kui kõik istekohad on hõivatud:

a)	kui N = 0: P – M ≥ 100 kg

b)	kui 0 < N ≤ 2: P – (M + N × 68) ≥ 150 kg;

c)	kui N > 2: P – (M + N x 68) ≥ N x 68.

Võrratustes on tähtedel järgmine tähendus:

„P”	– suurim tehniliselt lubatud täismass;
„M”	– sõidukorras sõiduki mass;
„N”	– istekohtade arv lisaks juhiistmele.

3.6.2.   M hõlmab selliste seadmete massi, mis on sõidukile paigaldatud nii kaupade veoks (nt tsistern, kerekonstruktsioon jne), käsitlemiseks (nt kraana, luuktõstuk jne) kui ka kinnitamiseks (nt veose kinnitussüsteemid).

Võrratuses ei hõlma M nende seadmete massi, mida ei kasutata eespool nimetatud eesmärkidel (nt kompressor, vints, elektrigeneraator, ringhäälinguseadmed jne).

3.7.   Punktides 3.2–3.6 osutatud nõuded peavad olema täidetud sõidukitüübi kõikide variantide ja versioonide puhul.

3.8.   Sõidukite N1-kategooriasse liigitamise kriteeriumid.

3.8.1.   Sõiduk liigitatakse N1-kategooria sõidukiks, kui kõik kohaldatavad kriteeriumid on täidetud.

Kui üks või rohkem kriteeriume on täitmata, liigitatakse sõiduk M1-kategooria sõidukiks.

3.8.2.   Selliste sõidukite liigitamisel, kus juht ja veos asuvad samas veoruumis (nt keretüüp BB), peavad lisaks punktides 3.2–3.6 osutatud üldistele kriteeriumidele olema täidetud ka punktides 3.8.2.1–3.8.2.3.5 loetletud kriteeriumid.

3.8.2.1.   Asjaolu, et istmerea ja lastiruumi vahele on paigaldatud täielik või osaline barjäär või vahesein, ei vabasta nõutud kriteeriumide täitmise kohustusest.

3.8.2.2.   Kriteeriumid on järgmised:

a)	kaupade laadimine toimub selleks ettenähtud tagaukse, tagaluugi või külgukse kaudu;

b)

tagaukse või tagaluugi puhul peab laadimisava vastama järgmistele kriteeriumidele: i) kui sõidukisse on paigaldatud vaid üks rida istmeid või ainult juhiiste, on laadimisava kõrgus vähemalt 600 mm; ii) kui sõidukisse on paigaldatud kaks rida istmeid või rohkem, on laadimisava kõrgus vähemalt 800 mm ja pindala vähemalt 12 800 cm2;

c)

lastiruum peab vastama järgmistele nõuetele: „lastiruum” – sõiduki osa, mis asub istmerea/istmeridade taga või juhiistme taga, kui sõidukisse on paigaldatud vaid juhiiste; i) lastiruumi laadimispind on üldjuhul ühetasane; ii) kui sõidukisse on paigaldatud vaid üks rida istmeid või ainult juhiiste, on lastiruumi pikkus vähemalt 40 % teljevahest; iii) kui sõidukisse on paigaldatud kaks rida istmeid või rohkem, on lastiruumi pikkus vähemalt 30 % teljevahest. Kui viimase istmerea istmeid on lihtne sõidukist eemaldada eritööriistu kasutamata, peab lastiruumi pikkus vastama nõuetele, kui sõidukisse on paigaldatud kõik istmed; iv) lastiruumi pikkus peab vastama nõuetele kui esimese või olemasolu korral viimase rea istmed on sõitjatele kasutamiseks tavapärases püstiasendis.

3.8.2.3.   Mõõtmise eritingimused

3.8.2.3.1.   Mõisted

a)   „Laadimisava kõrgus”– vertikaalne vahekaugus kahe horisontaaltasapinna vahel, mis puutuvad vastavalt ukseava alumise osa kõrgeimat punkti ja ukseava ülaosa madalaimat punkti;

b)   „laadimisava pindala”– suurima võimaliku ava suurim pinna ortogonaalprojektsioon sõiduki keskjoonega risti asuval vertikaaltasapinnal, kui tagauks/tagauksed või tagaluuk on maksimaalselt avatud;

c)   „teljevahe”– punktides 3.8.2.2 ja 3.8.3.1 esitatud mõistete rakendamiseks, vahekaugus:

i)esi- ja tagatelje keskjoone vahel (kaheteljeline sõiduk) võiii)esitelje keskjoone ning teisest ja kolmandast teljest võrdsel kaugusel asuva kujuteldava telje keskjoone vahel (kolmeteljeline sõiduk).

3.8.2.3.2.   Istme reguleerimine

a)	Istmed seatakse kõige kaugemasse tagumisse asendisse;

b)	kui istme seljatugi on reguleeritav, seatakse see kolmemõõtmelise H-punkti seadme abil selliselt, et kere kaldenurk oleks 25 kraadi;

c)	kui istme seljatugi ei ole reguleeritav, on see sõiduki tootja poolt ettenähtud asendis;

d)	kui istme kõrgus on reguleeritav, seatakse iste kõige madalamasse asendisse.

3.8.2.3.3.   Sõidukiga seotud tingimused

a)	Koormatud sõiduki mass vastab sõiduki täismassile;

b)	sõiduki rattad on otsesõidusuunas.

3.8.2.3.4.   Punkti 3.8.2.3.2 nõudeid ei kohaldata, kui sõidukisse on paigaldatud barjäär või vahesein.

3.8.2.3.5.   Lastiruumi pikkuse mõõtmine

a)	Kui sõidukisse ei ole paigaldatud barjääri või vaheseina, mõõdetakse pikkust vertikaalpinnast, mis puutub istme seljatoe ülaosa kõige kaugemale ulatuvat punkti, kuni tagumise sisepaneelini või suletud tagaukse või -luugini;

b)	kui sõidukisse on paigaldatud barjäär või vahesein, mõõdetakse pikkust vertikaalpinnast, mis puutub barjääri või vaheseina kõige kaugemale ulatuvat punkti, kuni tagumise sisepaneelini või suletud tagaukse või -luugini;

c)	pikkust käsitlevad nõuded peavad olema täidetud vähemalt horisontaaljoonel, mis moodustub sõiduki keskjoonel asuva vertikaalse pikitasandi ja lastiruumi põrandatasandi ristumisel.

3.8.3.   Selliste sõidukite liigitamisel, kus juht ja veos ei asu samas sektsioonis (nt keretüüp BE), peavad lisaks punktides 3.2–3.6 osutatud üldistele kriteeriumidele olema täidetud ka punktides 3.8.3.1–3.8.3.4 loetletud kriteeriumid.

3.8.3.1.   Kui sõidukil on kinnine lastiruum kohaldatakse järgmisi nõudeid:

a)	kaupu peab saama laadida tagaukse, -luugi või -paneeli kaudu või muul viisi;

b)	laadimisava kõrgus on vähemalt 800 mm ja pindala vähemalt 12 800 cm2;

c)	lastiruumi pikkus on vähemalt 40 % teljevahest.

3.8.3.2.   Kui sõidukil on avatud lastiruum, kohaldatakse ainult punkti 3.8.3.1 alapunktide a ja c nõudeid.

3.8.3.3.   Punkti 3.8.3 kohaldamisel kohaldatakse punkti 3.8.2 nõudeid mutatis mutandis.

3.8.3.4.   Lastiruumi pikkust käsitlevad nõuded peavad olema täidetud vähemalt horisontaaljoonel, mis moodustub sõiduki keskjoonel asuva vertikaalse pikitasandi ja lastiruumi põrandatasandi ristumisel.

4.   Sõidukite maastikusõidukite alamkategooriasse liigitamise kriteeriumid

4.1.   M1- või N1-kategooria sõidukid liigitatakse maastikusõidukite alamkategooriasse, kui nad vastavad kõikidele järgmistele tingimustele:

a)	vähemalt üks esitelg ja vähemalt üks tagatelg on projekteeritud nii, et neid saab üheaegselt vedama panna, sõltumata sellest, kas ühe veotelje saab mootorist lahutada;

b)	sõidukile on paigaldatud vähemalt üks diferentsiaalilukustuse või samasuguse toimega mehhanism;

c)	ilma haagiseta sõiduk on võimeline ületama vähemalt 25 % tõuse;

d)	järgmisest kuuest nõudest on täidetud vähemalt viis: i) esiülendinurk on vähemalt 25°; ii) tagaülendinurk on vähemalt 20°; iii) nõlvanurk on vähemalt 20°; iv) esitelje kliirens on vähemalt 180 mm; v) tagatelje kliirens on vähemalt 180 mm; vi) kliirens telgede vahel on vähemalt 200 mm.

4.2.   M2-, N2- või M3-kategooria sõidukid, mille täismass ei ületa 12 tonni, liigitatakse maastikusõidukite alamkategooriasse, kui nad vastavad kas punktis a sätestatud tingimustele või nii punktis b kui ka punktis c sätestatud tingimustele:

a)	kõiki telgi saab üheaegselt vedama panna, sõltumata sellest, kas ühe või mitu veotelge saab mootorist lahutada;

b)

i) vähemalt üks esitelg ja vähemalt üks tagatelg on projekteeritud nii, et neid saab üheaegselt vedama panna, sõltumata sellest, kas ühe veotelgedest saab mootorist lahutada; ii) sõidukile on paigaldatud vähemalt üks diferentsiaalilukustuse või samasuguse toimega mehhanism; iii) ilma haagiseta sõiduk on võimeline ületama 25 % tõuse;

c)

järgmisest kuuest nõudest on täidetud vähemalt viis, kui sõiduki täismass ei ületa 7,5 tonni, ning kuuest nõudest on täidetud vähemalt neli, kui sõiduki täismass on üle 7,5 tonni: i) esiülendinurk on vähemalt 25°; ii) tagaülendinurk on vähemalt 25°; iii) nõlvanurk on vähemalt 25°; iv) esitelje kliirens on vähemalt 250 mm; v) kliirens telgede vahel on vähemalt 300 mm; vi) tagatelje kliirens on vähemalt 250 mm.

4.3.   M3- või N3-kategooria sõidukid, mille täismass on üle 12 tonni, liigitatakse maastikusõidukite alamkategooriasse, kui nad vastavad kas punktis a sätestatud tingimustele või nii punktis b kui ka punktis c sätestatud tingimustele:

a)	kõiki telgi saab üheaegselt vedama panna, sõltumata sellest, kas ühe või mitu veotelge saab mootorist lahutada;

b)

i) vähemalt pooled telgedest (kolmeteljelise sõiduki puhul kaks telge kolmest, viieteljelise sõiduki puhul mutatis mutandis) on projekteeritud nii, et neid saab üheaegselt vedama panna, sõltumata sellest, kas ühe või mitu veotelge saab mootorist lahutada; ii) sõidukile on paigaldatud vähemalt üks diferentsiaalilukustuse või samasuguse toimega mehhanism; iii) ilma haagiseta sõiduk on võimeline ületama 25 % tõuse;

c)	järgmisest kuuest nõudest on täidetud vähemalt neli: i) esiülendinurk on vähemalt 25°; ii) tagaülendinurk on vähemalt 25°; iii) nõlvanurk on vähemalt 25°; iv) esitelje kliirens on vähemalt 250 mm; v) kliirens telgede vahel on vähemalt 300 mm; vi) tagatelje kliirens on vähemalt 250 mm.

4.4.   Käesolevas jaos nimetatud geomeetriliste parameetrite vastavuse kontrollimise kord sätestatakse 1. liites.

5.   Eriotstarbelised sõidukid

	Nimetus	Kood	Määratlus
5.1.	Autoelamu	SA	majutusvõimalusega M-kategooria sõiduk, mille varustusse kuuluvad vähemalt: a) istmed ja laud; b) magamisasemed, mis võivad olla ka istmest magamisasemeks muudetavad; c) toiduvalmistamise seadmed; d) panipaigad. Nimetatud varustus peab olema eluruumis kindlalt kinnitatud, välja arvatud laud, mis võib olla lihtsasti eemaldatav.
5.2.	Soomussõiduk	SB	veetavate reisijate või kauba kaitseks ettenähtud kuulikindla soomusega sõidukid.
5.3.	Kiirabiauto	SC	M-kategooria sõiduk, mis on ettenähtud haigete või vigastatud inimeste veoks ja millel on selleks vajalik erivarustus. Haigete transportimiseks ettenähtud ala peab vastama standardi EN 1789: 2007 („Meditsiinis kasutatavad liiklusvahendid ja nende varustus — Kiirabiautod”) tehnilistele nõuetele, välja arvatud punktile 6.5 „Varustuse loetelu”.
5.4.	Matuseauto	SD	M-kategooria sõiduk, mis on ettenähtud surnute transportimiseks ja millel on vastav erivarustus.
5.5.	Ratastooliga juurdepääsetav sõiduk	SH	M1-kategooria sõiduk, mis on konstrueeritud või ümberehitatud nii, et seda saab tänavasõidul kasutada üks või mitu ratastoolis istuvat isikut.
5.6.	Haagissuvila	SE	O-kategooria sõiduk nagu on määratletud standardi ISO 3833: 1977 punktis 3.2.1.3.
5.7.	Liikurkraana	SF	N3-kategooria sõiduk, mis ei ole kohandatud kaubaveoks, vaid on varustatud kraanaga, mille tõstemoment on vähemalt 400 kNm.
5.8.	Eriotstarbeline sõiduk	SG	Eriotstarbeline sõiduk, mis ei sobi käesoleva osa ühegi muu määratluse alla.
5.9.	Eelik	SJ	O-kategooria sõiduk, mis on varustatud sadulhaakeseadega poolhaagise haakimiseks, mis võimaldab muuta selle haagiseks.
5.10.	Erakorraliste raskevedude haagised	SK	Jagamatu lasti veoks ettenähtud O4-kategooria sõiduk, millele on tema mõõtude tõttu kehtestatud kiirus- ja liikluspiirangud. Siia kuuluvad ka hüdraulised moodulhaagised olenemata moodulite arvust.

6.   Märkused

6.1.   Tüübikinnitust ei anta:

a)	käesoleva lisa A osa punktis 5 määratletud eelikule;

b)	käesoleva lisa A osa punktis 4 määratletud jäiga haakeseadmega täishaagisele;

c)	tänavasõidul inimeste veoks kasutatavatele haagistele.

6.2.   Punkt 6.1 ei piirata riiklike väikeseeriate tüübikinnitust käsitleva artikli 23 kohaldamist.

B   OSA

Sõidukitüübi, -variandi ja -versiooni kindlasmääramise kriteeriumid

1.   M1-kategooria:

1.1.   Sõidukitüüp

1.1.1.   „Sõidukitüüp” – hõlmab sõidukeid, millel on kõik järgmised ühised omadused:

a)	valmistaja äriühingu nimi. Äriühingu õigusliku omandivormi muutmisel ei ole vaja taotleda uut tüübikinnitust;

b)	kerekonstruktsiooni oluliste osade projekteerimine ja montaaž (kandekere puhul); Kehtib mutatis mutandis ka sõidukite puhul, mille kerekonstruktsioon on kinnitatud poltidega või keevitatud eraldi raamile;

c)	tootja ja eelmise komplekteerimisastme sõiduk (mitmes komplekteerimisastmes valmistatud sõidukite puhul).

1.1.2.   Erandina punkti 1.1.1 alapunktist b, kui tootja kasutab kerekonstruktsiooni alusraami ja otse tuuleklaasi ees asuva esikonstruktsiooni olulisi koostisosi eri keretüübiga (nt sedaan ja kupee) sõidukite valmistamiseks, võib need sõidukid liigitada samasse tüüpi. Tootja esitab selle kohta tõendid.

1.1.3.   Tüüp hõlmab vähemalt ühte varianti ja ühte versiooni.

1.2.   Variant

1.2.1.   „Variant” – hõlmab sõidukitüüpi kuuluvaid sõidukeid, millele on ühised kõik järgmised konstruktsioonilised omadused:

a)	külguste arv või keretüüp nagu on määratletud C osa punktis 1, kui tootja lähtub punktis 1.1.2 osutatud kriteeriumidest;

b)	jõuseadme järgmised konstruktsioonilised omadused: i) energiavarustuse tüüp (sisepõlemismootor, elektrimootor või muu); ii) tööpõhimõte (ottomootor, survesüütemootor või muu); iii) silindrite arv ja paigutus (sisepõlemismootori puhul) (L4, V6 või muu);

c)	telgede arv;

d)	veotelgede arv ja ühendusviis;

e)	juhttelgede arv;

f)	komplektsuse aste (nt komplektne/mittekomplektne).

1.3.   Versioon

1.3.1.   „Versioon” – hõlmab varianti kuuluvaid sõidukeid, millele on ühised kõik järgmised omadused:

a)	suurim tehniliselt lubatud täismass;

b)	mootori töömaht (sisepõlemismootor);

c)	mootori maksimaalne võimsus või maksimaalne püsinimivõimsus (elektrimootor);

d)	kütuse liik (bensiin, diisel, vedelgaas, kahe-kütuse-käitus või muu);

e)	maksimaalne istekohtade arv;

f)	mootori müratase;

g)	heitgaasi väljalaske tase (nt Euro 5, Euro 6 või muu);

h)	süsinikdioksiidi kombineeritud heitkogus (kaalutud, kombineeritud);

i)	elektrienergia kulu (kaalutud, kombineeritud);

j)	kombineeritud kütusekulu (kaalutud, kombineeritud);

k)	Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. aprilli 2009. aasta määruse (EÜ) nr 443/2009 artikli 12 kohane uuenduslike tehnoloogiate kogum (3).

2.   M2- ja M3-kategooria

2.1.   Sõidukitüüp

2.1.1.   „Sõidukitüüp” – hõlmab sõidukeid, millel on kõik järgmised ühised omadused:

a)	valmistaja äriühingu nimi. Äriühingu õigusliku omandivormi muutmisel ei ole vaja taotleda uut tüübikinnitust;

b)	kategooria;

c)	järgmised projekteerimise ja valmistamisega seotud aspektid: i) šassii oluliste koostisosade konstruktsioon ja valmistamine; ii) kerekonstruktsiooni oluliste osade projekteerimine ja valmistamine (kandekere puhul);

d)	korruste arv (ühe- või kahekorruseline);

e)	sektsioonide arv (jäik/liigendraamiga);

f)	telgede arv;

g)	energiavarustuse viis (sõidukisisene või sõidukiväline);

h)	tootja ja eelmise komplekteerimisastme sõiduk (mitmes komplekteerimisastmes valmistatud sõidukite puhul).

2.1.2.   Tüüp hõlmab vähemalt ühte varianti ja ühte versiooni.

2.2.   Variant

2.2.1.   „Variant” – hõlmab sõidukitüüpi kuuluvaid sõidukeid, millele on ühised kõik järgmised konstruktsioonilised omadused:

a)	keretüüp nagu on määratletud C osa punktis 2;

b)	sõiduki klass või klasside kombinatsioon nagu on määratletud direktiivi 2001/85/EÜ I lisa punktis 2.1.1 (ainult komplektsete ja komplekteeritud sõidukite puhul);

c)	komplektsuse aste (nt komplektne/mittekomplektne/komplekteeritud).

d)	jõuseadme järgmised konstruktsioonilised omadused: i) energiavarustuse tüüp (sisepõlemismootor, elektrimootor või muu); ii) tööpõhimõte (ottomootor, survesüütemootor või muu); iii) silindrite arv ja paigutus (sisepõlemismootori puhul) (L6, V8 või muu);

2.3.   Versioon

2.3.1.   „Versioon” – hõlmab varianti kuuluvaid sõidukeid, millele on ühised kõik järgmised omadused:

a)	suurim tehniliselt lubatud täismass;

b)	sõiduki varustatus haagise veoks või mitte;

c)	mootori töömaht (sisepõlemismootor);

d)	mootori maksimaalne võimsus või maksimaalne püsinimivõimsus (elektrimootor);

e)	kütuse liik (bensiin, diisel, vedelgaas, kahe-kütuse-käitus või muu);

f)	mootori müratase;

g)	heitgaasi väljalaske tase (nt Euro IV, Euro V või muu);

3.   N1-kategooria

3.1.   Sõidukitüüp

3.1.1.   „Sõidukitüüp” – hõlmab sõidukeid, millel on kõik järgmised ühised omadused:

a)	valmistaja äriühingu nimi. Äriühingu õigusliku omandivormi muutmisel ei ole vaja taotleda uut tüübikinnitust;

b)	kerekonstruktsiooni oluliste osade projekteerimine ja montaaž (kandekere puhul);

c)	šassii oluliste osade konstruktsioon ja valmistamine (muu kui kandekere puhul);

d)	tootja ja eelmise komplekteerimisastme sõiduk (mitmes komplekteerimisastmes valmistatud sõidukite puhul).

3.1.2.   Erandina punkti 3.1.1 alapunktist b, kui tootja kasutab kerekonstruktsiooni alusraami ja otse tuuleklaasi ees asuva esikonstruktsiooni olulisi koostisosi eri keretüübiga (nt erineva teljevahe ja katuse kõrgusega kaubikud ja raamautod) sõidukite valmistamiseks, võib need sõidukid liigitada samasse tüüpi. Tootja esitab selle kohta tõendid.

3.1.3.   Tüüp hõlmab vähemalt ühte varianti ja ühte versiooni.

3.2.   Variant

3.2.1.   „Variant” – hõlmab sõidukitüüpi kuuluvaid sõidukeid, millele on ühised kõik järgmised konstruktsioonilised omadused:

a)	külguste arv või keretüüp nagu on määratletud C osa punktis 3 (komplektsete ja komplekteeritud sõidukite puhul), kui tootja lähtub punktis 3.1.2 osutatud kriteeriumidest;

b)	komplektsuse aste (nt komplektne/mittekomplektne/komplekteeritud);

c)	jõuseadme järgmised konstruktsioonilised omadused: i) energiavarustuse tüüp (sisepõlemismootor, elektrimootor või muu); ii) tööpõhimõte (ottomootor, survesüütemootor või muu); iii) silindrite arv ja paigutus (sisepõlemismootori puhul) (L6, V8 või muu);

d)	telgede arv;

e)	veotelgede arv ja ühendusviis;

f)	juhttelgede arv.

3.3.   Versioon

3.3.1.   „Versioon” – hõlmab varianti kuuluvaid sõidukeid, millele on ühised kõik järgmised omadused:

a)	suurim tehniliselt lubatud täismass;

b)	mootori töömaht (sisepõlemismootor);

c)	mootori maksimaalne võimsus või maksimaalne püsinimivõimsus (elektrimootor);

d)	kütuse liik (bensiin, diisel, vedelgaas, kahe-kütuse-käitus või muu);

e)	maksimaalne istekohtade arv;

f)	mootori müratase;

g)	heitgaasi väljalaske tase (nt Euro 5, Euro 6 või muu);

h)	süsinikdioksiidi kombineeritud heitkogus (kaalutud, kombineeritud);

i)	elektrienergia kulu (kaalutud, kombineeritud);

j)	kombineeritud kütusekulu (kaalutud, kombineeritud).

4.   N2- ja N3-kategooria

4.1.   Sõidukitüüp

4.1.1.   „Sõidukitüüp” – hõlmab sõidukeid, millel on kõik järgmised ühised olulised omadused:

a)	valmistaja äriühingu nimi. Äriühingu õigusliku omandivormi muutmisel ei ole vaja taotleda uut tüübikinnitust;

b)	kategooria;

c)	šassii konstruktsioon ja valmistamisprotsess on kogu tooteseeria jaoks sama;

d)	telgede arv;

e)	tootja ja eelmise komplekteerimisastme sõiduk (mitmes komplekteerimisastmes valmistatud sõidukite puhul).

4.1.2.   Tüüp hõlmab vähemalt ühte varianti ja ühte versiooni.

4.2.   Variant

4.2.1.   „Variant” – hõlmab sõidukitüüpi kuuluvaid sõidukeid, millele on ühised kõik järgmised konstruktsioonilised omadused:

a)	kere kontseptsioon või keretüüp vastavalt 2. liite C osa punktile 3 (ainult komplektsete sõidukite korral);

b)	komplektsuse aste (nt komplektne/mittekomplektne/komplekteeritud);

c)	jõuseadme järgmised konstruktsioonilised omadused: i) energiavarustuse tüüp (sisepõlemismootor, elektrimootor või muu); ii) tööpõhimõte (ottomootor, survesüütemootor või muu); iii) silindrite arv ja paigutus (sisepõlemismootori puhul) (L6, V8 või muu);

d)	veotelgede arv ja ühendusviis;

e)	juhttelgede arv.

4.3.   Versioon

4.3.1.   „Versioon” – hõlmab varianti kuuluvaid sõidukeid, millele on ühised kõik järgmised omadused:

a)	suurim tehniliselt lubatud täismass;

b)

Varustatus järgmiste haagise veoks või mitte: i) piduriteta haagis; ii) pealejooksupiduriga haagis nagu on määratletud ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni eeskirja 13 punktis 2.12; iii) ahelpidurdus- või osapidurdussüsteemiga haagis nagu on määratletud ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni eeskirja 13 punktides 2.9 ja 2.10; iv) O4-kategooria haagis, mille puhul autorongi täismass ei ületa 44 tonni; v) O4-kategooria haagis, mille puhul autorongi täismass on üle 44 tonni;

c)	mootori töömaht;

d)	mootori maksimaalne võimsus;

e)	kütuse liik (bensiin, diisel, vedelgaas, kahe-kütuse-käitus või muu);

f)	mootori müratase;

g)	heitgaasi väljalaske tase (nt Euro IV, Euro V või muu).

5.   O1- ja O2-kategooria

5.1.   Sõidukitüüp

5.1.1.   „Sõidukitüüp” – hõlmab sõidukeid, millel on kõik järgmised ühised omadused:

a)	valmistaja äriühingu nimi. Äriühingu õigusliku omandivormi muutmisel ei ole vaja taotleda uut tüübikinnitust;

b)	kategooria;

c)	kontseptsioon nagu on määratletud C osa punktis 4;

d)	järgmised projekteerimise ja valmistamisega seotud aspektid: i) šassii oluliste koostisosade konstruktsioon ja valmistamine; ii) kerekonstruktsiooni oluliste osade konstruktsioon ja valmistamine (kandekere puhul);

e)	telgede arv;

f)	tootja ja eelmise komplekteerimisastme sõiduk (mitmes komplekteerimisastmes valmistatud sõidukite puhul).

5.1.2.   Tüüp hõlmab vähemalt ühte varianti ja ühte versiooni.

5.2.   Variant

5.2.1.   „Variant” – hõlmab sõidukitüüpi kuuluvaid sõidukeid, millele on ühised kõik järgmised konstruktsioonilised omadused:

a)	keretüüp nagu on määratletud 2. liites (komplektsete ja komplekteeritud sõidukite puhul);

b)	komplektsuse aste (nt komplektne/mittekomplektne/komplekteeritud);

c)	pidurdussüsteemi tüüp (nt pidurita/pealejooksupiduriga/pidurivõimendiga).

5.3.   Versioon

5.3.1.   „Versioon” – hõlmab varianti kuuluvaid sõidukeid, millele on ühised kõik järgmised omadused:

a)	suurim tehniliselt lubatud täismass;

b)	vedrustuse tüüp (õhk-, teras- või kummivedrustus, torsioonvedrustus või muu)

c)	haakekonksu tüüp (kolmnurkne, torujas või muu).

6.   O3- ja O4-kategooria

6.1.   Sõidukitüüp

6.1.1.   „Sõidukitüüp” – hõlmab sõidukeid, millel on kõik järgmised ühised omadused:

a)	valmistaja äriühingu nimi; Äriühingu õigusliku omandivormi muutmisel ei ole vaja taotleda uut tüübikinnitust;

b)	kategooria;

c)	haagise tüüp vastavalt C osa 4 punktis esitatud määratlustele;

d)	järgmised projekteerimise ja valmistamisega seotud aspektid: i) šassii oluliste koostisosade konstruktsioon ja valmistamine; ii) kerekonstruktsiooni oluliste osade konstruktsioon ja valmistamine (kandekerega haagiste puhul);

e)	telgede arv;

f)	tootja ja eelmise komplekteerimisastme sõiduk (mitmes komplekteerimisastmes valmistatud sõidukite puhul).

6.1.2.   Tüüp hõlmab vähemalt ühte varianti ja ühte versiooni.

6.2.   Variandid

6.2.1.   „Variant” – hõlmab sõidukitüüpi kuuluvaid sõidukeid, millele on ühised kõik järgmised projekteerimise ja valmistamisega seotud aspektid:

a)	keretüüp nagu on määratletud 2. liites (komplektsete ja komplekteeritud sõidukite puhul);

b)	komplektsuse aste (nt komplektne/mittekomplektne/komplekteeritud);

c)	vedrustuse tüüp (teras-, õhk-või hüdrauliline vedrustus);

d)	järgmised tehnilised näitajad: i) pikendatav või mittepikendatav šassii; ii) haagise põhja kõrgus (tavaline, madal või poolmadal).

6.3.   Versioon

6.3.1.   „Versioon” – hõlmab varianti kuuluvaid sõidukeid, millele on ühised kõik järgmised omadused:

a)	suurim tehniliselt lubatud täismass;

b)	direktiivi 96/53/EÜ I lisa punktides 3.2 ja 3.3 viidatud alajaotised või nende kombinatsioonid, millesse rühma moodustava kahe järjestikuse telje vahel asuv teljevahe kuulub;

c)	teljed määratletakse järgmiselt: i) ülestõstetavad teljed (arv ja asukoht); ii) koormatavad teljed (arv ja asukoht); iii) juhtteljed (arv ja asukoht).

7.   Ühised nõuded kõikidele sõidukikategooriatele

7.1.   Kui sõiduk kuulub oma täismassi, istekohtade arvu või mõlema kriteeriumi tõttu mitmesse kategooriasse, võib tootja ise otsustada, kumma sõidukikategooria kriteeriumidest ta variandi või versiooni määratlemisel lähtub.

7.1.1.   Näited:

a)	kui sõidukile A on lähtuvalt tema täismassist antud N1- (3,5 tonni) ja või N2-kategooria (4,2 tonni) tüübikinnitus, võib N2-kategooria sõiduki puhul lähtuda N1-kategooria sõiduki parameetritest ja vastupidi;

b)	kui sõidukile B on lähtuvalt istmekohtade arvust (7+1 või 10+1) antud M1- ja M2-kategooria tüübikinnitus, võib M2-kategooria sõiduki puhul lähtuda M1-kategooria sõiduki parameetritest ja vastupidi.

7.2.   Mitmeastmelise tüübikinnitusmenetluse korral on võimalik anda N-kategooria sõidukile tüübikinnitus lähtudes M1- või M2-kategooria nõuetest, kui järgmise komplekteerimisetapi jooksul on kavas teha N-kategooria sõidukist vastava kategooria sõiduk.

7.2.1.   Selline võimalus on ainult mittekomplektsete sõidukite puhul.

Sellised sõidukid tuleb märgistada kindla variandikoodiga, mille tootja annab baassõidukile.

7.3.   Tüübi, variandi ja versiooni märgistamine

7.3.1.   Tootja annab igale sõidukitüübile, -variandile ja -versioonile ladina tähtedest ja/või araabia numbritest koosneva koodi.

Sulgude ja sidekriipsude kasutamine on lubatud, kui need ei asenda tähti või numbreid.

7.3.2.   Kood peab olema terviklik: tüüp-variant-versioon.

7.3.3.   Tüüp-variant-versioon peab võimaldama selgelt ja ühemõtteliselt määratleda tehniliste omaduste kordumatu kombinatsiooni, lähtudes käesoleva lisa B osas kindlaks määratud kriteeriumidest.

7.3.4.   Tootja võib kahe või enama kategooria nõuetele vastava sõidukitüübi puhul kasutada sama koodi.

7.3.5.   Ühe sõidukikategooria raames tohib tootja kasutada sõidukitüübi koodi vaid ühe tüübikinnituse jaoks.

7.4.   Tüüpi, varianti ja versiooni tähistava koodi pikkus

7.4.1.   Kood ei tohi olla pikem kui

a)	15 ühikut (sõidukitüübi kood);

b)	25 ühikut (variandi kood);

c)	35 ühikut (versiooni kood);

7.4.2.   Täielik ladina tähtedest ja/või araabia numbritest koosnev tüüpi, varianti ja versiooni tähistav kood ei tohi olla pikem kui 75 ühikut.

7.4.3.   Tüüpi, varianti ja versiooni tähistava täieliku koodi kasutamisel tuleb tüübi, variandi ja versiooni koodide vahele jätta tühik.

Tüübi, variandi ja versiooni koodi näide: 159AF[…tühik]0054[…tühik]977K(BE).

C   OSA

Keretüübi mõiste

0.   Üldsätted

0.1.   I lisa punktis 9 ja III lisa 1. osas osutatud keretüüp ning IX lisa punktis 38 osutatud kerekonstruktsioon märgitakse koodidena.

Koodide loetelu kohaldatakse peamiselt komplektsete ja komplekteeritud sõidukite suhtes.

0.2.   M-kategooria sõidukite puhul märgitakse keretüüp kahe tähega vastavalt punktidele 1 ja 2.

0.3.   N- ja O-kategooria sõidukite puhul märgitakse keretüüp kahe tähega vastavalt punktidele 3 ja 4.

0.4.   Vajaduse korral (eelkõige punktides 3.1. ja 3.6. ning 4.1–4.4 osutatud keretüüpide puhul) lisatakse koodile kaks numbrit.

0.4.1.   Numbrite loetelu sätestatakse käesoleva lisa 2. liitega.

0.5.   Eriotstarbeliste sõidukite puhul peab keretüüp olema kooskõlas sõiduki kategooriaga.

1.   M1-kategooria sõidukid

Viide	Kood	Nimetus	Määratlus
1.1.	AA	sedaan	ISO standardi 3833-1977 punktis 3.1.1.1 määratletud sõiduk, millel on vähemalt neli külgakent
1.2.	AB	luukpära	punktis 1.1 osutatud sedaan, millel on tagaluuk
1.3.	AC	universaal	ISO standardi 3833-1977 punktis 3.1.1.4 määratletud sõiduk
1.4.	AD	kupee	ISO standardi 3833-1977 punktis 3.1.1.5 määratletud sõiduk
1.5.	AE	kabriolett	ISO standardi 3833-1977 punktis 3.1.1.6 määratletud sõiduk; Kabriolett võib olla ka usteta.
1.6.	AF	mitmeotstarbeline sõiduk	muu kui tähise AG ja tähiste AA kuni AE all nimetatud sõiduk, mis on ette nähtud reisijate ja nende pagasi või kauba veoks ühes sõidukisektsioonis
1.7.	AG	kombi	ISO standardi 3833-1977 punktis 3.1.1.4.1 määratletud sõiduk; Pagasiruum peab olema reisijaruumist täielikult eraldatud. Juhiistme võrdluspunkti kõrgus teepinnast peab olema vähemalt 750 mm.

2.   M2- või M3-kategooria sõidukid

Viide	Kood	Nimetus	Määratlus
2.1.	CA	ühekorruseline sõiduk	sõiduk, mille reisijateruum paikneb ühel korrusel või ei moodusta kahte üksteise kohal paiknevat korrust;
2.2.	CB	kahekorruseline sõiduk	direktiivi 2001/85/EÜ I lisa punktis 2.1.6 määratletud sõiduk;
2.3.	CC	ühekorruseline liigendsõiduk	direktiivi 2001/85/EÜ I lisa punktis 2.1.3 määratletud ühekorruseline sõiduk;
2.4.	CD	kahekorruseline liigendsõiduk	direktiivi 2001/85/EÜ I lisa punktis 2.1.3.1 määratletud sõiduk;
2.5.	CE	madala põrandaga ühekorruseline sõiduk	direktiivi 2001/85/EÜ I lisa punktis 2.1.4 määratletud ühekorruseline sõiduk;
2.6.	CF	madala põrandaga kahekorruseline sõiduk	direktiivi 2001/85/EÜ I lisa punktis 2.1.4 määratletud kahekorruseline sõiduk;
2.7.	CG	madala põrandaga ühekorruseline liigendsõiduk	sõiduk, mille tehnilised omadused vastavad nii punktile 2.3 kui ka 2.5;
2.8.	CH	madala põrandaga kahekorruseline liigendsõiduk	sõiduk, mille tehnilised omadused vastavad nii punktile 2.4 kui ka 2.6;
2.9.	CI	ülalt lahtine ühekorruseline sõiduk	osalise katusega või katuseta sõiduk;
2.10.	CJ	ülalt lahtine kahekorruseline sõiduk	katuseta sõiduk või sõiduk, mille teisel korrusel on osaline katus;
2.11.	CX	bussi šassii	mittekomplektne sõiduk, mille puhul on kokku monteeritud vaid šassii talad või torud, jõuseade ja teljed ning, millele on kavas lisada veoettevõtja vajadustele vastav kerekonstruktsioon.

3.   N1-, N2- või N3-kategooria sõidukid

Viide	Kood	Nimetus	Määratlus
3.1.	BA	veoauto	sõiduk, mis on projekteeritud ja valmistatud ainult või peamiselt kaupade veoks (võib vedada ka haagist);
3.2.	BB	kaubik	veoauto, milles juht ja veos asuvad samas ruumis;
3.3.	BC	sadulveok	veduk, mis on projekteeritud ja valmistatud ainult või peamiselt poolhaagiste veoks;
3.4.	BD	vedukauto	veduksõiduk, mis on projekteeritud ja valmistatud ainult või peamiselt muude haagiste kui poolhaagiste veoks;
3.5.	BE	pikap	sõiduk, mille täismass ei ületa 3 500 kg ning, milles juht ja veos ei asu samas ruumis;
3.6.	BX	kabiiniga või kapotiga šassii	mittekomplektne sõiduk, mille puhul on kokku monteeritud vaid kabiin (täielikult või osaliselt), šassii talad, jõuseade ja teljed, ning millele on kavas lisada veoettevõtja vajadustele vastav kerekonstruktsioon.

4.   O-kategooria sõidukid

Viide	Kood	Nimetus	Määratlus
4.1.	DA	poolhaagis	haagis, mis on projekteeritud ja valmistatud haakimiseks veduki või eelikuga ning, mille vertikaalkoormus vedukile või eelikule on märkimisväärne. Haakimisel kasutatakse veopolti või sadulhaakeseadist;
4.2.	DB	täishaagis	haagis, millel on vähemalt kaks telge, millest vähemalt üks on juhitav, a) mis on varustatud (haagise suhtes) vertikaalsuunas liigutatava haakeseadmega ja b) mille staatiline vertikaalkoormus vedukile on väiksem kui 100 daN;
4.3.	DC	kesktelghaagis	haagis, mille telg paikneb (teljed paiknevad) (ühtlaselt koormatud) sõiduki raskuskeskme lähedal, nii et vedukile kantakse üle ainult väike staatiline vertikaalkoormus, mis ei ületa 10 % haagise täismassile vastavast koormusest, või 1 000 daN koormust (olenevalt sellest, kumb on väiksem);
4.4.	DE	jäiga haakeseadmega haagis	ühe teljega või teljerühmaga haagis, mille haakeseadise konstruktsiooni eripära tõttu vedukile üle kantav staatiline vertikaalkoormus ei ole suurem kui 4 000 daN ning, mis ei vasta kesktelghaagise määratlusele. Haakimisel ei kasutata veopolti või sadulhaakeseadist.

1. liide

Menetlus, mille käigus kontrollitakse, kas sõiduki saab liigitada maastikusõidukiks

0.   Üldsätted

0.1.   Sõiduki liigitamisel maastikusõidukiks kohaldatakse käesolevas liites kirjeldatud menetlust.

1.   Geomeetriliste mõõtmiste tingimused

1.1.   M1- või N1-kategooria sõiduk peab olema koormamata, sellele lisatakse jahutusvedelik, määrdeained, kütus, tööriistad ja varuratas (kui see on ettenähtud originaalvarustuses) ning juhiistmele paigutatakse mannekeen, mis vastab 50. protsentiilile meestest.

Mannekeeni võib asendada samalaadse seadmega, millel on samasugune mass.

1.2.   Muud kui punktis 1.1 nimetatud koormatakse suurima tehniliselt lubatud täismassini.

Koormuse jaotumine telgedele peab esindama halvimat juhtu, kuid vastama siiski asjaomastele kriteeriumidele.

1.3.   Tehnilisele teenistusele esitatakse sõidukitüübi representatiivsõiduk, mis vastab punktis 1.1 või 1.2 esitatud tingimustele. Sõiduk on statsionaarses asendis ja selle rattad on otsesõidusuunas.

Pind, millel mõõtmised tehakse, peab olema võimalikult tasane ja horisontaalne (suurim kaldenurk 0,5 %).

2.   Esi- ja tagaülendinurga ning nõlvanurga mõõtmine

2.1.   Esiülendinurka mõõdetakse vastavalt standardi ISO 612: 1978 punktile 6.10.

2.2.   Tagaülendinurka mõõdetakse vastavalt standardi ISO 612: 1978 punktile 6.11.

2.3.   Nõlvanurka mõõdetakse vastavalt standardi ISO 612: 1978 punktile 6.9.

2.4.   Tagaülendinurga mõõtmisel võib reguleeritava kõrgusega tagumised allasõidutõkked seada ülemisse asendisse.

2.5.   Punktis 2.4 esitatud ettekirjutus ei kohusta paigaldama baassõidukile originaalvarustusena tagumisi allasõidutõkkeid. Baassõiduki tootja peab teavitama järgmise etapi tootjat, et sõidukile tagumiste allasõidutõkete paigaldamisel peab tagaülendinurk vastama nõuetele.

3.   Kliirensi mõõtmine

3.1.   Kliirens telgede vahel

3.1.1.

„Kliirens telgede vahel”– minimaalne vahekaugus teepinna ja sõiduki madalaima kinnispunkti vahel. Määratluse kohaldamisel võetakse arvesse eesmise teljerühma viimase telje ja tagumise teljerühma esimese telje vahelist kaugust.

3.1.2.

Joonisel viirutatud alasse ei tohi ulatuda ükski sõiduki jäik osa.

3.2.   Telje kliirens

3.2.1.

„Telje kliirens”– kaare kõrgus, mis läbib ühe telje rataste (topeltrataste korral sisemiste rataste) rehvide kokkupuutekeskmeid teepinnaga ja puutub sõiduki madalamat kinnispunkti rataste vahel.

3.2.2.

Vajaduse korral mõõdetakse teljerühma kõikide telgede kliirensit.

4.   Tõusuvõime

„Tõusuvõime”– sõiduki võime võtta tõuse.

4.2.   M2-, M3-, N2- ja N3-kategooria mittekomplektsete ja komplektsete sõidukite tõusuvõime määratakse kindlaks katseliselt.

4.3.   Tehniline teenistus viib katse läbi sõidukitüübi representatiivsõidukiga.

4.4.   Tootja taotluse korral ja XVI lisas täpsustatud tingimustel võib sõidukitüübi representatiivsõiduki tõusuvõimet tõendada virtuaalse katsemeetodiga.

5.   Katsetingimused ja katse läbimise või mitteläbimise kriteeriumid

5.1.   Kuni 31. oktoobrini 2014 kohaldatakse direktiivi 97/27/EÜ I lisa punktis 7.5 sätestatud tingimusi.

Alates 1. novembrist 2014 kohaldatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 661/2009 (4) sätestatud katsetingimusi kooskõlas nimetatud määruse artikliga 14.

5.2.   Sõiduk peab võtma tõusu püsikiirusel, ükski ratas ei tohi piki- või külgsuunas libiseda.

2. liide

Numbrid, mis täiendavad kerede märgistamise koode

01	lamedapõhjaline;

02	küljele avanev;

03	kastitaoline;

04	isoleeritud seinte ja sisetemperatuuri hoidvate seadmetega kere;

05	isoleeritud seintega, kuid sisetemperatuuri hoidvate seadmeteta kere;

06	kardin-külgedega;

07	vahetusveovahend (vahetatav pealiskonstruktsioon);

08	konteinerveo sõiduk;

09	luuktõstukiga sõiduk;

10

kallur;

11

tsistern;

12	tsistern ohtlike kaupade veoks;

13	elusloomade veok;

14	sõidukite treiler;

15	betoonisegisti;

16	sõiduk betoonisegu ümberpumpamiseks;

17	metsaveosõiduk;

18	prügiveomasin;

19	tänavapühkimisauto, tänavapesuauto, survepesuauto;

20	kompressor;

21	paaditreiler;

22	purilennuki treiler;

23	jaemüügiks või eksponeerimiseks kohandatud sõiduk;

24	puksiirauto;

25	redelauto;

26	kraanaga sõiduk (v.a II lisa A osa punktis 5 määratletud liikurkraana);

27	tööplatvormiga tõstuk;

28

puurauto;

29	madalapõhjaline haagis;

30	klaasiveo treiler;

31	tuletõrjeauto;

99	käesolevas loetelus nimetamata kerekonstruktsioon.