Choose the experimental features you want to try

This document is an excerpt from the EUR-Lex website

Document 32011D0310

    2011/310/EL: Komisjoni rakendusotsus, 24. mai 2011 , millega kehtestatakse kontrolli ja inspekteerimise eriprogramm seoses pelaagilise kalapüügiga Kirde-Atlandi läänepiirkonna vetes (teatavaks tehtud numbri K(2011) 3415 all)

    ELT L 138, 26.5.2011, p. 59–65 (BG, ES, CS, DA, DE, ET, EL, EN, FR, IT, LV, LT, HU, MT, NL, PL, PT, RO, SK, SL, FI, SV)

    Legal status of the document No longer in force, Date of end of validity: 31/12/2012

    ELI: http://data.europa.eu/eli/dec_impl/2011/310/oj

    26.5.2011   

    ET

    Euroopa Liidu Teataja

    L 138/59


    KOMISJONI RAKENDUSOTSUS,

    24. mai 2011,

    millega kehtestatakse kontrolli ja inspekteerimise eriprogramm seoses pelaagilise kalapüügiga Kirde-Atlandi läänepiirkonna vetes

    (teatavaks tehtud numbri K(2011) 3415 all)

    (Ainult eesti-, hispaania-, hollandi-, inglis-, leedu-, läti-, poola-, portugali-, prantsus-, saksa- ja taanikeelne tekst on autentsed)

    (2011/310/EL)

    EUROOPA KOMISJON,

    võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

    võttes arvesse nõukogu 20. novembri 2009. aasta määrust (EÜ) nr 1224/2009, millega luuakse ühenduse kontrollisüsteem ühise kalanduspoliitika eeskirjade järgimise tagamiseks, muudetakse määrusi (EÜ) nr 847/96, (EÜ) nr 2371/2002, (EÜ) nr 811/2004, (EÜ) nr 768/2005, (EÜ) nr 2115/2005, (EÜ) nr 2166/2005, (EÜ) nr 388/2006, (EÜ) nr 509/2007, (EÜ) nr 676/2007, (EÜ) nr 1098/2007, (EÜ) nr 1300/2008, (EÜ) nr 1342/2008 ning tunnistatakse kehtetuks määrused (EMÜ) nr 2847/93, (EÜ) nr 1627/94 ja (EÜ) nr 1966/2006, (1) eriti selle artiklit 95,

    ning arvestades järgmist:

    (1)

    Heeringa-, makrelli-, stauriidi-, anšoovise- ja põhjaputassuu varude püügi (edaspidi „pelaagiline kalapüük”) suhtes kehtivad ICES V–IX püügipiirkonna ELi vetes (edaspidi „läänepiirkonna veed”) kaitse- ja kontrollimeetmed, mis on kehtestatud muu hulgas järgmiste õigusaktidega:

    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. detsembri 2010. aasta määrus (EL) nr 1236/2010, millega kehtestatakse Kirde-Atlandi tulevase mitmepoolse kalandusalase koostöö konventsiooniga hõlmatud piirkonnas kohaldatav kontrolli- ja rakendussüsteem (2);

    nõukogu 18. detsembri 2008. aasta määrus (EÜ) nr 1300/2008, millega kehtestatakse Šotimaa lääneranniku vete heeringavarude ja nende püügi mitmeaastane kava (3);

    nõukogu 18. jaanuari 2011. aasta määrus (EL) nr 57/2011, millega määratakse 2011. aastaks kindlaks teatavate kalavarude ja kalavarurühmade püügivõimalused, mida kohaldatakse ELi vetes ning ELi kalalaevade suhtes teatavates väljaspool ELi asuvates vetes (4).

    (2)

    ICES I–X, XII ja XIV püügipiirkonnas ning CECAFi püügipiirkonna ELi vetes püütud heeringa, makrelli ja stauriidi üle 10 tonni kaaluvate koguste lossimise suhtes kehtib komisjoni määrusega (EÜ) nr 1542/2007 (5) kehtestatud kord.

    (3)

    Üldjuhul kehtivad läänepiirkonna vetes pelaagilise kalapüügi, sh pelaagiliste liikide lossimise ja ümberlaadimise suhtes määrusega (EÜ) nr 1224/2009 kehtestatud kontrollimeetmed.

    (4)

    Kõnealuste kaitse- ja kontrollimeetmete ühtse ja tõhusa kohaldamise tagamiseks ELi tasandil on vaja kehtestada kontrolli ja inspekteerimise eriprogramm, mis hõlmab Taanit, Saksamaad, Eestit, Iirimaad, Hispaaniat, Prantsusmaad, Lätit, Leedut, Madalmaid, Poolat, Portugali, ja Ühendkuningriiki.

    (5)

    Kõnealune kontrolli ja inspekteerimise eriprogramm tuleks kehtestada ajavahemikuks alates käesoleva otsuse jõustumisest kuni 31. detsembrini 2012.

    (6)

    Kontrolli ja inspekteerimise eriprogramm peaks hõlmama asjaomaste liikmesriikide pädevate asutuste poolt tehtava kontrolli ja inspekteerimise ühiseeskirju. Kõnealuste eeskirjadega tuleks kindlaks määrata kontrolli ja inspekteerimise sageduse kriteeriumid, samuti kontrolli ja inspekteerimise prioriteedid ja kord. Asjaomased liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed kooskõlas kõnealuste ühiseeskirjadega.

    (7)

    Kui pelaagilise kalapüügi saagist eksporditakse suur osa kolmandatesse riikidesse, siis on asjakohane laiendada kontrolli- ja inspekteerimismeetmeid kogu ahelale, kaasa arvatud kaubandus.

    (8)

    Liikmesriigid peaksid tegema ühiseid inspekteerimis- ja järelevalvetoiminguid, vajaduse korral kooskõlas ühiskasutuskavaga, mille Ühenduse Kalanduskontrolli Agentuur (CFCA) on kehtestanud vastavalt nõukogu määruse (EÜ) nr 768/2005 (6) artiklile 9.

    (9)

    Asjaomased liikmesriigid peaksid kontrolli ja inspekteerimise eriprogrammi kohaldamise tulemusi perioodiliselt hindama, võimaluse korral teeb seda CFCA.

    (10)

    Käesoleva otsusega ettenähtud meetmed on kehtestatud kooskõlas asjaomaste liikmesriikidega.

    (11)

    Käesoleva otsusega ettenähtud meetmed on kooskõlas kalanduse ja vesiviljeluse korralduskomitee arvamusega,

    ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

    Artikkel 1

    Sisu

    Käesoleva otsusega kehtestatakse kontrolli ja inspekteerimise eriprogramm, et tagada pelaagilise kalapüügi suhtes läänepiirkonna vetes kohaldatavate kaitse- ja kontrollimeetmete ühtne ja tõhus rakendamine.

    Artikkel 2

    Reguleerimisala

    1.   Kontrolli ja inspekteerimise eriprogramm hõlmab järgmist:

    a)

    läänepiirkonna vetes pelaagilise kalapüügiga tegelevate kalalaevade kõik püügitoimingud, sh lossimine ja ümberlaadimine;

    b)

    kõik lossimisele järgnevad toimingud, sh läänepiirkonna vetes püütud pelaagiliste liikide kaalumine, turustamine, külmutamine, töötlemine, ladustamine, ülevõtmine, transport, import ja eksport.

    2.   Kontrolli ja inspekteerimise eriprogrammi kohaldatakse alates selle jõustumisest kuni 31. detsembrini 2012.

    3.   Kontrolli ja inspekteerimise eriprogrammi rakendavad Taani, Saksamaa, Eesti, Iirimaa, Hispaania, Prantsusmaa, Läti, Leedu, Madalmaad, Poola, Portugal ja Ühendkuningriik.

    Artikkel 3

    Mõisted

    Käesolevas otsuses kasutatakse järgmisi mõisteid:

    a)   „pelaagilised liigid”– heeringas, makrell, stauriid, anšoovis ja põhjaputassuu;

    b)   „pelaagiline kalapüük”– heeringa-, makrelli-, stauriidi-, anšoovise- ja põhjaputassuu varude püük;

    c)   „läänepiirkonna veed”– ICES V–IX püügipiirkonna ELi veed;

    d)   „import”– importimine nõukogu 29. septembri 2008. aasta määruse (EÜ) nr 1005/2008 (millega luuakse ühenduse süsteem ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi vältimiseks, ärahoidmiseks ja lõpetamiseks ning muudetakse määrusi (EMÜ) nr 2847/93, (EÜ) nr 1936/2001 ja (EÜ) nr 601/2004 ning tunnistatakse kehtetuks määrused (EÜ) nr 1093/94 ja (EÜ) nr 1447/1999) (7) artikli 2 lõike 11 määratluse kohaselt;

    e)   „eksport”– eksportimine määruse (EÜ) nr 1005/2008 artikli 2 lõike 13 määratluse kohaselt.

    Artikkel 4

    Ühiseeskirjad ja riiklikud meetmed

    1.   Kontrolli ja inspekteerimise eriprogrammi ühiseeskirjad, eelkõige eesmärgid, prioriteedid ja kord, samuti inspekteerimise kriteeriumid, on sätestatud I lisas.

    2.   Kontrolli ja inspekteerimise eriprogrammi rakendamiseks vajalike meetmetega, mis liikmesriigid on vastu võtnud määruse (EÜ) nr 1224/2009 artikli 95 lõike 4 kohaselt, reguleeritakse II lisas loetletud valdkondi.

    Artikkel 5

    Liikmesriikide vaheline ja kolmandate riikidega tehtav koostöö

    1.   Artikli 2 lõikes 3 osutatud liikmesriigid teevad koostööd kontrolli ja inspekteerimise eriprogrammi rakendamiseks.

    2.   Kõik teised liikmesriigid teevad kontrolli ja inspekteerimise eriprogrammi rakendamiseks koostööd artikli 2 lõikes 3 osutatud liikmesriikidega ja kolmandate riikide pädevate asutustega.

    3.   Kui liikmesriigid teevad määruse (EÜ) nr 768/2005 III peatüki raames koostööd, võib kontrolli ja inspekteerimise eriprogrammi või selle osi rakendada Ühenduse Kalanduskontrolli Agentuuri poolt vastu võetud ühiskasutuskava kaudu.

    Artikkel 6

    Ühine inspekteerimine ja järelevalve

    1.   Artikli 2 lõikes 3 osutatud liikmesriigid teostavad inspekteerimist ja järelevalvet ühiselt, vajaduse korral määruse (EÜ) nr 768/2005 III peatüki raames.

    2.   Ühise inspekteerimise ja järelevalve eesmärgil teevad asjaomased liikmesriigid järgmist:

    a)

    tagavad, et ühises inspekteerimises ja järelevalves kutsutakse osalema teiste asjaomaste liikmesriikide inspektorid;

    b)

    kehtestavad ühise tegevuskorra, mida kohaldatakse neile kuuluvate järelevalvet teostavate aluste suhtes.

    3.   Komisjoni ametnikud ja ELi inspektorid võivad osaleda ühises inspekteerimises ja järelevalves.

    Artikkel 7

    Teave

    1.   Artikli 2 lõikes 3 osutatud liikmesriigid edastavad komisjonile ja CFCA-le iga kvartali 10. päevaks elektrooniliselt järgmise teabe eelnenud kvartali kohta:

    a)

    tehtud inspekteerimis- ja kontrollitoimingud;

    b)

    kõik avastatud rikkumised, sealhulgas iga rikkumise kohta järgmised andmed:

    i)

    kalalaev (nimi, lipuriik ja pardatähis) või ettevõte, mis tegeleb asjaomastest pelaagilistest liikidest valmistatud toodete töötlemise ja/või kaubandusega;

    ii)

    inspekteerimise kuupäev, kellaaeg ja koht ning

    iii)

    rikkumise olemus;

    c)

    avastatud rikkumiste hetkeolukord edasisel kontrollimisel.

    2.   Rikkumine kantakse igasse järgnevasse aruandesse kuni meetmete lõpetamiseni asjaomase liikmesriigi õigusnormide kohaselt. Igas järgnevas aruandes:

    a)

    märgitakse rikkumisjuhtumi hetkeolukord (nt juhtum on menetluses, edasikaebamisel, alles uurimisel) ning

    b)

    kirjeldatakse üksikasjalikult kõiki määratud karistusi (nt trahvide suurus, konfiskeeritud kala ja/või püügivahendite väärtus, kirjalik hoiatus).

    3.   Juhul, kui pärast rikkumise avastamist ei ole meetmeid võetud, peab aruandes olema vastav selgitus.

    Artikkel 8

    Hindamine

    Artikli 2 lõikes 3 osutatud liikmesriigid saadavad komisjonile ja CFCA-le 31. märtsiks 2013 hindamisaruande inspekteerimis- ja kontrollitoimingute kohta, mis on tehtud kõnealuse kontrolli ja inspekteerimise eriprogrammi raames.

    Artikkel 9

    Adressaadid

    Käesolev otsus on adresseeritud Taani Kuningriigile, Saksa Föderatiivsele Vabariigile, Eesti Vabariigile, Iirimaale, Hispaania Kuningriigile, Prantsuse Vabariigile, Läti Vabariigile, Leedu Vabariigile, Madalmaade Kuningriigile, Poola Vabariigile, Portugali Vabariigile ning Suurbritannia ja Põhja-Iirimaa Ühendkuningriigile.

    Brüssel, 24. mai 2011

    Komisjoni nimel

    komisjoni liige

    Maria DAMANAKI


    (1)  ELT L 343, 22.12.2009, lk 1.

    (2)  ELT L 348, 31.12.2010, lk 17.

    (3)  ELT L 344, 20.12.2008, lk 6.

    (4)  ELT L 24, 27.1.2011, lk 1.

    (5)  ELT L 337, 21.12.2007, lk 56.

    (6)  ELT L 128, 21.5.2005, lk 1.

    (7)  ELT L 286, 29.10.2008, lk 1.


    I LISA

    KONTROLLI JA INSPEKTEERIMISE ERIPROGRAMMI KÄSITLEVAD ÜHISEESKIRJAD

    1.   EESMÄRK

    Kontrolli- ja inspekteerimise eriprogrammi üldeesmärk on kontrollida vastavust kohaldatavatele õigusaktidele, mis käsitlevad:

    a)

    koguselisi püügipiiranguid ja nendega seotud eritingimusi, sealhulgas kvoodi täituvuse järelevalvet;

    b)

    pelaagiliste liikide püügi suhtes kohaldatavate õigusaktidega nõutavaid dokumente, eelkõige registreeritud ja edastatud teabe usaldusväärsust;

    c)

    lossimise ja kaalumise korda;

    d)

    ümberlaadimist;

    e)

    valikulise püügi keeldu, mis on sätestatud nõukogu 27. novembri 2009. aasta määruse (EÜ) nr 1288/2009 (tehniliste üleminekumeetmete kehtestamise kohta ajavahemikuks 1. jaanuarist 2010 kuni 30. juunini 2011) (1) artikli 1 lõike 2 punktis b, ning määruse (EÜ) nr 1224/2009 artikli 90 lõike 1 punkti c kohast püütud pelaagiliste liikide lossimata jätmist.

    2.   STRATEEGIA

    Liikmesriigid kontrollivad ja inspekteerivad määruse (EÜ) nr 1224/2009 artikli 4 lõikes 18 määratletud riskijuhtimise põhjal kalalaevade ja muude majandusettevõtjate püügitegevust ja kõiki sellega seonduvaid toiminguid kogu ahela vältel.

    Inspekteerimist pärast lossimist või ümberlaadimist kasutatakse eelkõige täiendava ristkontrolli mehhanismina, et kontrollida saagi ja lossimise kohta registreeritud ja edastatud teabe usaldusväärsust.

    3.   PRIORITEEDID

    Püügivahendite eri kategooriatele määratakse iga-aastase püügikava põhjal eri prioriteetsustase. Seetõttu sätestab iga liikmesriik riskijuhtimise põhjal konkreetsed prioriteedid.

    4.   JÄRELEVALVEÜLESANDED

    Järelevalvet teostatakse reaalajas kõigi püügiloaga kalalaevade suhtes, mis on varustatud laevaseiresüsteemiga (VMS), nende andmeid võrreldakse lossimis-, ümberlaadimis- ja müügidokumentide ning ülevõtmisdeklaratsioonidega, samuti kõigi inspekteerimis- ja järelevalvearuannetega.

    Järelevalvet tehakse iga lossimis-, müügi-, impordi- ja eksporditehingu suhtes.

    5.   INSPEKTEERIMISE SIHTKRITEERIUMID

    Liikmesriigid määravad vajaduse korral kindlaks täiendavad inspekteerimise sihtkriteeriumid ja koostavad riskijuhtimise põhjal inspekteerimise ajakava vastavalt määruse (EÜ) nr 1224/2009 artikli 4 lõikele 18 hiljemalt üks kuu pärast käesoleva otsuse jõustumist aastaks 2011 ja enne 1. jaanuari 2012 aastaks 2012.

    Inspekteerimise koht

    Kriteerium

    Inspekteerimine merel

    Kriteerium määratakse kindlaks pärast iga piirkonna kalapüügi üksikasjalikku analüüsi. Merel inspekteerimise kriteeriumid viitavad läänepiirkonna vetes merel viibitud patrullipäevade arvule, kusjuures eripiirkondade patrullipäevade jaoks võib kasutada eraldi kriteeriumi.

    Riskijuhtimisel põhinevad inspekteerimise eriprogrammid on seotud järgmisega:

    valikulise püügi keeld;

    vette tagasi laskmine enne täielikku pardalevõtmist;

    komisjoni 10. märtsi 2010. aasta määruse (EL) nr 201/2010 (millega kehtestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 1006/2008 (mis käsitleb ühenduse kalalaevadele loa andmist püügitegevuseks ühenduse vetest väljaspool ning kolmandate riikide laevade juurdepääsu ühenduse vetele) üksikasjalikud rakenduseeskirjad) (2) IV lisa sätted, mida kohaldatakse kolmanda riigi kalalaevade suhtes, kes kavatsevad püüda põhjaputassuud või makrelli ELi vetes.

    Lossimine

    10 tonni ületavate heeringa, makrelli ja stauriidi koguste lossimisel määratud sadamates inspekteeritakse täielikult vähemalt 10 % lossimiste arvust.

    Määratud sadamates lossitud heeringa-, makrelli- ja stauriidikogustest inspekteeritakse täielikult vähemalt 15 %.

    Inspekteerimiseks valitakse lossimisi riskianalüüsi põhjal.

    Riskijuhtimisel põhinevad inspekteerimise eriprogrammid on seotud järgmisega:

    muud kui määratud sadamad ja lossimiskohad;

    heeringa, makrelli ja stauriidi lossimine kogustes alla 10 tonni;

    makrelli võimalik lossimine muude nimetuste all, näiteks Scomber japonicus (MAS).

    Anšoovise ja põhjaputassuu lossimise kriteeriumid määratakse kindlaks iga piirkonna lossimistegevuse üksikasjaliku analüüsi põhjal.

    Ümberlaadimine

    Riskijuhtimise põhjal inspekteeritakse vähemalt 5 % ümberlaadimiste arvust.

    Esmamüük

    Vähemalt 10 % heeringa, makrelli ja stauriidi esmamüügist määratud sadamates inspekteeritakse täielikult, kriteerium peaks põhinema riskianalüüsil.

    Vähemalt 15 % määratud sadamates müüdud heeringa-, makrelli- ja stauriidikogustest inspekteeritakse täielikult, kriteerium peaks põhinema riskianalüüsil.

    Import ja eksport

    Juhul kui liikmesriikidele on kättesaadav teave impordi- ja ekspordivoogude kohta, inspekteeritakse riskijuhtimise põhjal vähemalt 5 % imporditud või eksporditud kogustest.

    Õhuseire

    Kriteeriumid määratakse kindlaks pärast igas piirkonnas toimunud kalapüügi üksikasjalikku analüüsi, võttes arvesse liikmesriikide käsutuses olevaid ressursse.

    6.   MENETLUSED

    6.1.   Üldised inspekteerimisülesanded

    Inspektorid kontrollivad järgmist teavet ja märgivad selle aruandesse:

    a)

    inspekteeritud tegevusega seotud vastutavate isikute isikuandmed;

    b)

    kalalaevatunnistused ja püügiload;

    c)

    kõik asjakohased dokumendid;

    d)

    püütud liikide ja koguste üksikasjalik kontroll kohaldatavatele ELi õigusaktidele vastavuse suhtes.

    Inspekteerimisaruandesse kantakse kõik asjakohased tähelepanekud, mis on tehtud inspekteerimise käigus merel, sadamates või mõnes muus majandusettevõttes.

    Kõnealuseid tähelepanekuid võrreldakse nõuetekohaselt teiste pädevate asutuste poolt inspektoritele kättesaadavaks tehtud teabega, sealhulgas laevaseiresüsteemi (VMS) teabega, elektroonilise registreerimise ja aruandluse süsteemi (ERS) teabega ning püügiloaga laevade nimekirjadega.

    6.2.   Õhuseire inspekteerimisülesanded

    Inspektorid esitavad ristkontrolli eesmärgil aruande seireandmete kohta ja eelkõige kontrollivad teavet nähtud kalalaevade kohta, võrreldes seda VMS ja ERS teabega ning püügiloaga laevade nimekirjaga.

    6.3.   Inspekteerimisülesanded merel

    Kui kalapüügilaeva, töötlemis- või transpordilaeva pardal on üks või mitu pelaagilist liiki, kontrollivad inspektorid alati pardal hoitava kala liike ja koguseid ja võrdlevad neid asjakohastes pardadokumentides märgitud kogustega.

    Inspektorid kontrollivad järjepidevalt:

    kas kalalaevadel on luba tegutseda asjaomases pelaagilise kalapüügi püügipiirkonnas;

    kas kalalaevad on varustatud toimiva laevaseiresüsteemiga;

    kas asjakohane teave on kantud nõuetekohaselt püügipäevikusse;

    kas pardal olevad püügivahendid vastavad asjakohastele nõuetele;

    laevajooniseid ja eelkõige, kas on võimalus kalu vette lasta allpool veeliini;

    automaatset sortimist võimaldavate seadmete olemasolu;

    pardal olevate pelaagiliste liikide kogust ja esitusviisi.

    6.4.   Inspekteerimisülesanded lossimisel

    Inspektorid kontrollivad järjepidevalt:

    kas kalalaevadel on luba tegutseda asjaomases pelaagilise kalapüügi püügipiirkonnas;

    kas lossimiseks saabumise eelteatis oli saadetud ja sisaldas õiget teavet pardal oleva kalasaagi kohta;

    kas pädevad asutused on andnud loa pelaagiliste liikide lossimiseks, kui see on asjakohane;

    kas kalalaevad on varustatud toimiva VMS and ERS süsteemiga;

    kas asjakohane teave on nõuetekohaselt kantud püügipäevikusse ja kas püügipäeviku lehekülgi edastatakse õigeaegselt;

    kas pelaagiliste liikide transpordil ja töötlemises osalevate kalalaevade puhul on asjakohased dokumendid pardal olemas ja nõuetekohaselt täidetud;

    pardal olevate pelaagiliste kalade liike ja koguseid;

    kas vajaduse korral kohaldatakse kaalumiskohustust;

    kas pardal olevad püügivahendid vastavad kalapüügiloale ning on kooskõlas kohaldatavate tehniliste meetmetega.

    6.5.   Inspekteerimisülesanded ümberlaadimisel

    Inspektorid kontrollivad järjepidevalt:

    kas kalalaeval on luba tegutseda asjaomases pelaagilise kalapüügi piirkonnas;

    kas sadamas toimuva ümberlaadimise puhul oli sadamasse saabumise eelteade saadetud ja sisaldas õiget teavet ümberlaadimise kohta;

    kas ümberlaadida soovivad laevad on saanud eelneva loa;

    kas ümberlaadimise eelteates märgitud liike ja koguseid kontrollitakse;

    kas asjakohased dokumendid, sealhulgas ümberlaadimisdeklaratsioon on pardal olemas ja nõuetekohaselt täidetud.

    6.6.   Transporti, turustamist ja ülevõtmist käsitlevad inspekteerimisülesanded

    Inspektorid kontrollivad järjepidevalt püütud liike ja kogust ning laeva, mis selle kala püüdis, võrdlevad seda teavet lossimisdeklaratsiooni ja püügipäevikuga ning kontrollivad:

    transpordiga seoses eelkõige, kas asjakohased dokumendid on olemas ja nõuetekohaselt täidetud;

    turustamisega seoses eelkõige, kas asjakohased dokumendid on olemas ja nõuetekohaselt täidetud;

    ülevõtmisega seoses eelkõige, kas asjakohased dokumendid on olemas ja nõuetekohaselt täidetud.


    (1)  ELT L 347, 24.12.2009, lk 6.

    (2)  ELT L 61, 11.3.2010, lk 10.


    II LISA

    LIIKMESRIIKIDE VÕETUD, ARTIKLI 4 LÕIKES 2 OSUTATUD MEETMETE MINIMAALNE SISU

    Riiklike meetmetega määratakse muu hulgas kindlaks järgmine:

    1)   KONTROLLIVAHENDID

    Inimvahendid

    Kaldal ja merel tegutsevate inspektorite arv ning nende lähetamise ajavahemikud ja piirkonnad.

    Tehnilised vahendid

    Patrull-laevade ja õhusõidukite arv ning nende lähetamise ajavahemikud ja piirkonnad.

    Rahalised vahendid

    Inimressursside, patrull-laevade ja õhusõidukite lähetamise eelarve.

    2)   SADAMATE MÄÄRAMINE

    Määruse (EÜ) nr 1542/2007 kohaselt nõutav määratud sadamate loetelu.

    3)   KAALUMISE KORD

    Kohaldatavad süsteemid peavad vastama eeskirjadele, mis on eelkõige määrusega (EÜ) nr 1542/2007 kehtestatud kaalumise korra ja kaalukodade kohta.

    4)   PÜÜGIKAVAD

    Kvootide eraldamise, kvoodi kasutamise ja selle järelevalve süsteemide üksikasjad.

    5)   JÄRELEVALVE

    Pelaagiliste liikide püügi, lossimise, ümberlaadimise, turustamise, impordi ja ekspordi järelevalvesüsteemi üksikasjad.

    6)   INSPEKTEERIMISPROTOKOLLID

    Inspekteerimistoimingute üksikasjalikud protokollid.

    7)   SUUNISED

    Selgitavad suunised inspektoritele, tootjaorganisatsioonidele ja kaluritele.

    8)   ANDMEVAHETUSPROTOKOLLID

    Protokollid suhtlemiseks teiste liikmesriikide määratud pädevate asutustega, kes vastutavad kontrolli ja inspekteerimise eriprogrammi eest.


    Top