16.9.2010   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 243/40

(1)

Komisjon avaldas 17. detsembril 2009. aastal Euroopa Liidu Teatajas teate (2) dumpinguvastase menetluse algatamise kohta teatavate Hiina Rahvavabariigist (edaspidi „Hiina” või „asjaomane riik”) pärit klaasfilamentkiust toodete impordi suhtes.

(2)

Menetlus algatati kaebuse põhjal, mille esitas 3. novembril 2009 Euroopa klaasfilamentkiu tootjate ühendus (European Glass Fiber Producers Association; edaspidi „kaebuse esitaja”) tootjate nimel, kelle toodang moodustab olulise osa, käesoleval juhul üle 50 %, liidu teatavate klaasfilamentkiust toodete kogutoodangust. Kaebus sisaldas tõendeid nimetatud toote müügi kohta dumpinguhindadega ja sellest tuleneva olulise kahju kohta, mida peeti menetluse algatamiseks piisavaks.

(3)

Komisjon andis menetluse algatamisest ametlikult teada kaebuse esitajale, teistele teadaolevatele liidu tootjatele, eksportivatele tootjatele ja Hiina esindajatele, importijatele, tarnijatele ja teadaolevalt asjaga seotud kasutajatele ning nende ühendustele. Huvitatud isikutele anti võimalus teha oma seisukohad kirjalikult teatavaks ja taotleda ärakuulamist algatamisteates sätestatud tähtaja jooksul.

(4)

Kõikidele huvitatud isikutele, kes seda taotlesid ja teatasid konkreetsed põhjused, miks neid tuleks ära kuulata, anti selline võimalus.

(5)

Arvestades eksportivate tootjate, importijate ja liidu tootjate ilmset suurt arvu, kavandati algatamisteate kohaselt dumpingu ja kahju kindlakstegemiseks väljavõtteline uuring kooskõlas algmääruse artikliga 17. Selleks, et komisjonil oleks võimalik kindlaks teha, kas väljavõtteline uuring on vajalik, ning vajaduse korral valimi moodustamiseks, paluti kõigil eksportivatel tootjatel, importijatel ja liidu tootjatel endast komisjonile teada anda ning esitada algatamisteates nimetatud põhiandmed oma vaatlusaluse tootega seotud tegevuse kohta uurimisperioodil (1. oktoobrist 2008 kuni 30. septembrini 2009).

(6)

Kaheksa Hiina eksportivat tootjat või eksportivate tootjate kontserni ja seitse liidu tootjat või tootjate kontserni esitasid nõutud teabe ja nõustusid enda kaasamisega valimisse. Pärast esitatud teabe läbivaatamist ning arvestades koostöösoovi üles näidanud eksportivate tootjate ja liidu tootjate suurt arvu, otsustati, et kõnealuste tootjate suhtes on vaja rakendada väljavõttelist uuringut (vt põhjendused 12 ja 13).

(7)

Uurimise valimi moodustamise etapis esitasid nõutud teabe algatamisteates kehtestatud tähtaja jooksul ainult kolm sõltumatut importijat. Seetõttu otsustati valimit mitte moodustada ja saata küsimustikud kõikidele importijatele, kes andsid endast teada.

(8)

Selleks, et võimaldada valimisse kuuluvatel Hiina eksportivatel tootjatel soovi korral taotleda turumajanduslikku või individuaalset kohtlemist, saatis komisjon valimisse kuuluvatele eksportivatele tootjatele taotluse vormid. Kõik äriühingud (kontsernid) taotlesid turumajanduslikku kohtlemist vastavalt algmääruse artikli 2 lõikele 7 või individuaalset kohtlemist, kui uurimise käigus peaks selguma, et nad ei vasta turumajandusliku kohtlemise tingimustele.

(9)

Komisjon tegi Hiina asjaomastele eksportivatele tootjatele, Hiina ametiasutustele ja kaebuse esitajale ametlikult teatavaks turumajandusliku kohtlemise kohta tehtud järeldused. Neile anti ka võimalus teha kirjalikult teatavaks oma seisukohad ning nõuda ärakuulamist, kui selleks on konkreetsed põhjused.

(10)

Komisjon saatis küsimustikud valimisse kuuluvatele eksportivatele tootjatele, valimisse kuuluvatele liidu tootjatele, importijatele ning kõikidele teadaolevatele kasutajatele ja kasutajate ühendustele. Vastused kõikidele küsimustikus esitatud küsimustele saadi valimisse kuuluvatelt Hiina eksportivatelt tootjatelt, kõikidelt valimisse kuuluvatelt liidu tootjatelt, kahelt importijalt ja 13 kasutajalt.

(11)

Komisjon kogus ja kontrollis kogu teavet, mida ta dumpingu esialgse kindlakstegemise, dumpingust tuleneva kahju või kahju tekkimise ohu ja liidu huvide seisukohast vajalikuks pidas. Kontrollkäigud tehti järgmiste äriühingute valdustesse:

(12)

Komisjon koostas kaheksa Hiina eksportiva tootja või eksportivate tootjate kontserni hulgast kooskõlas algmääruse artikliga 17 valimi suurima tüüpilise ekspordimahu põhjal, mida on võimalik ettenähtud aja jooksul piisavalt uurida. Valimisse kuulusid kolm äriühingut (või seotud äriühingute kontserni), kelle Hiinast ELi suunduva ekspordi maht moodustab 70 % koostööd teinud isikute ekspordi mahust. Vastavalt algmääruse artikli 17 lõikele 2 konsulteeriti asjaomaste isikutega, kes vastuväiteid ei esitanud.

(13)

Seitse liidu tootjat esitasid nõutud teabe ja olid nõus enda kaasamisega valimisse. Lähtudes nende koostööd teinud liidu tootjate esitatud teabest, koostas komisjon valimi kolmest liidu tootjast (kontsernist), kelle müük ja toodang olid kõige suuremad ning kelle müük moodustas 64 % kõikide koostööd teinud liidu tootjate müügist.

(14)

Dumpingu ja kahju uurimine toimus ajavahemikul 1. oktoobrist 2008 kuni 30. septembrini 2009 (edaspidi „uurimisperiood”). Kahju hindamise seisukohalt asjakohaste suundumuste uurimine hõlmas ajavahemikku alates 2006. aastast kuni uurimisperioodi lõpuni (edaspidi „vaatlusalune periood”).

(15)

Vaatlusalune toode on algatamisteates kirjeldatu kohaselt kuni 50 mm pikkused tükeldatud klaaskiud, klaaskiust heie, klaasfilamentkiust kamm- või kraaslindid ja lõng ning klaasfilamentkiust matid, välja arvatud klaasvillmatid, mis on praegu klassifitseeritud CN-koodide 7019 11 00, 7019 12 00, 7019 19 10 ja ex 7019 31 00 alla (edaspidi „vaatlusalune toode”).

(16)

Vaatlusalune toode on toormaterjal, mida kasutatakse kõige sagedamini termoplastsete ja termoreaktiivsete vaikude sarrustamiseks komposiitmaterjalide tootmisel. Selle tulemusel saadakse komposiitmaterjalid (klaaskiududega sarrustatud plastid), mida kasutatakse mitmesugustes tootmisharudes: autotööstuses, elektri-/elektroonikatööstuses, tuuleveskite labade tootmises, ehitustööstuses, mahutite/torude tootmises, tarbekaupade tootmises, lennundus-/sõjandustööstuses jne.

(17)

Käesolev menetlus hõlmab klaasfilamentkiust toodete nelja põhiliiki, s.o tükeldatud klaaskiud, klaaskiust heie, klaaskiust matid (välja arvatud klaasvillmatid) ja lõng. Uurimine näitas, et vaatamata erinevustele välimuses ja võimalikele erinevustele eri tooteliikide kasutusotstarvetes, on peaaegu kõigil eri liiki vaatlusalustel toodetel samasugused füüsikalised, keemilised ja tehnilised põhiomadused ning neid kasutatakse sisuliselt samaks otstarbeks. Leiti siiski, et kamm- või kraaslindi keemilised, füüsikalised ja tehnilised põhiomadused ei ole samad, sest need ei ole klaasfilamentkiud, vaid erineva pikkusega staapelkiud. Uurimise käigus ilmnes ka, et teatavat eriliiki heie ja lõng, mis on praegu hõlmatud vastavalt CN koodidega 7019 12 00 ja 7019 19 10, tuleks vaatluse alt välja jätta, kuna nende pinna puhul rakendatakse eritöötlust ja immutamist ning nende põletuskadu on üle 3 %, mistõttu on nende füüsikalised ja keemilised põhiomadused teistsugused.

(18)

Mitu tootmisahela järgmiste etappide lõngakasutajat on väitnud, et lõng tuleks täielikult välja jätta menetletavast tootevalikust, võttes arvesse asjaolu, et liidu toodang on peaaegu olematu, ning seetõttu, et lõng ja muud tooteliigid ei ole vastastiku asendatavad.

(19)

Uurimisest on siiski ilmnenud, et võimalik on vähemalt ühesuunaline asendatavus (s.t lõnga saab teatavate kasutusotstarvete puhul kasutada muude tooteliikide asemel isegi juhul, kui lõnga suhteliselt kõrge hinna tõttu ei ole see alati majanduslikult kõige paremini teostatav) ning seepärast ei saa teatava tooteliigi väike toodang olla põhjus, miks see tooteliik tuleks jätta välja menetletavast tootevalikust, kuni sellel on muude liikidega samasugused füüsikalised, keemilised ja tehnilised põhiomadused. Arvestades, et klaasfilamentkiust lõngal on teiste klaaskiust toodetega samad põhiomadused ning et nad on teataval määral vastastikku asendatavad, jõuti esialgsele järeldusele, et ei ole põhjust lõnga toote määratlusest välja jätta. Märgitakse siiski, et erilist tähelepanu pööratakse selle väite põhjalikumale hindamisele.

(20)

Leiti, et vaatlusalusel tootel ning Hiina ja esialgu võrdlusriigiks määratud Türgi omamaisel turul toodetavatel ja müüdavatel klaasfilamentkiust toodetel ning liidu tootmisharu toodetud ja liidus müüdavatel klaaskiust toodetel on samasugused füüsikalised, keemilised ja tehnilised omadused ja samasugune kasutusotstarve. Seepärast käsitatakse neid esialgu samasuguste toodetena algmääruse artikli 1 lõike 4 tähenduses.

(21)

Vastavalt algmääruse artikli 2 lõike 7 punktile b määratakse Hiinast pärit importi käsitlevates dumpinguvastastes uurimistes normaalväärtus kindlaks vastavalt nimetatud artikli lõigetele 1–6 nende tootjate puhul, kes vastasid algmääruse artikli 2 lõike 7 punktis c sätestatud tingimustele.

(22)

Need kriteeriumid on lühidalt ja kokkuvõtlikult järgmised:

(23)

Käesolevas uurimises taotlesid kõik kolm valimisse kuuluvat eksportivat tootjat või kontserni turumajanduslikku kohtlemist kooskõlas algmääruse artikli 2 lõike 7 punktiga b ja täitsid turumajandusliku kohtlemise taotluse vormi ettenähtud tähtaegade jooksul:

(24)

Eespool nimetatud valimisse kuuluvate eksportivate tootjate või kontsernide puhul püüdis komisjon leida kogu vajaliku teabe ning kontrollis turumajandusliku kohtlemise taotluses esitatud teavet ja kogu muud vajalikku teavet kõnealuste äriühingute valdustes.

(25)

Kontrollimisel tehti kindlaks, et kaks valimisse kuuluvat Hiina eksportivat tootjat või kontserni ei vastanud algmääruse artikli 2 lõike 7 punktis c sätestatud tingimustele turumajandusliku kohtlemise võimaldamiseks.

(26)

Eelkõige üks eksportiv tootja/kontsern ei suutnud tõendada, et tema äriotsused on riigist piisavalt sõltumatud. Enamik äriühingu nõukogu liikmetest oli määranud äriühing, millest suurem osa on riigi omanduses. Sellest tulenevalt on riigil võimalik takistada mis tahes otsuse vastuvõtmist. Seega on selge, et riigil on oluline roll selle äriühingu otsustusprotsessis. Lisaks ei suutnud äriühing tõendada, et tal on selge raamatupidamisdokumentide kogum, mida auditeeritakse sõltumatult ning kooskõlas rahvusvaheliste raamatupidamisstandarditega, sest äriühingu maksustatav tulu ei olnud finantsaruannetes korrektselt kajastatud.

(27)

Ka teine eksportiv tootja/kontsern ei suutnud tõendada, et tema äriotsused on riigist piisavalt sõltumatud. Kaks kontserni kuuluvat kauplejat on riigiettevõtted. Samuti saab riik oluliselt sekkuda ühe kontserni eksportiva tootja otsustusprotsessi, sest tal on selge vetoõigus riigi omanduses oleva emaettevõtja direktori kaudu. See tootja on omakorda kontserni kahe teise eksportiva tootja emaettevõtja ja peamine aktsionär ning seepärast on riigil ka kõnealusel juhul võimalik nende otsustusprotsessi oluliselt sekkuda. Lisaks sellele ei suutnud kolm kontserni eksportivat tootjat tõendada, et nad täidavad 2. kriteeriumi, kuna neist kahe tootja finantsaruannetes ei olnud märgitud, et nad said maksusoodustust, ning kolmanda tootja raamatupidamisdokumente ei auditeeritud sõltumatult. Lisaks ei täitnud kontserni viis äriühingut 3. kriteeriumi (peamiselt seetõttu, et maakasutusõiguse hinnad ei olnud turuhinnad).

(28)

Üks valimisse kuuluv eksportiv tootja, mis oli kahe seotud äriühinguga kontsern, tõendas algmääruse artikli 2 lõike 7 punktis c sätestatud kõikide tingimuste täitmist ja talle sai võimaldada turumajanduslikku kohtlemist.

(29)

Pärast turumajanduslikku kohtlemist käsitleva uurimise tulemuste avaldamist esitas märkuseid liidu tootmisharu ja kaks valimisse kuuluvat eksportivat tootjat või kontserni, kelle puhul oli tehtud ettepanek turumajanduslikku kohtlemist mitte võimaldada. Ükski märkus ei olnud siiski selline, mille tõttu oleks pidanud tulemusi muutma.

(30)

Algmääruse artikli 2 lõike 7 punkti a kohaselt on võimalik kehtestada artikli 2 lõike 7 kohaldamisalasse kuuluvate riikide suhtes kogu riiki hõlmav tollimaks, välja arvatud juhul, kui äriühingud suudavad tõendada, et nad vastavad kõikidele algmääruse artikli 9 lõikes 5 sätestatud kriteeriumidele. Viitamise hõlbustamiseks on need kriteeriumid allpool esitatud:

(31)

Kaks eespool nimetatud valimisse kuuluvat äriühingut/kontserni, kellele ei võimaldatud turumajanduslikku kohtlemist, taotlesid ka individuaalset kohtlemist, juhuks kui neile turumajanduslikku kohtlemist ei võimaldata.

(32)

Kättesaadava teabe alusel leiti, et kumbki äriühingutest/kontsernidest ei suutnud tõendada, et nad täidavad kumulatiivselt kõiki individuaalse kohtlemise nõudeid, mis on esitatud algmääruse artikli 9 lõikes 5. Nimelt tehti kindlaks, et äriühingud ei vastanud algmääruse artikli 9 lõike 5 punkti c tingimusele, mille kohaselt enamik aktsiatest peab kuuluma eraisikutele või äriühing peab olema riiklikust sekkumisest piisavalt sõltumatu, kuna (nagu on selgitatud põhjendustes 26 ja 27) leiti, et kõigi äriühingute enamik aktsiaid oli tegelikult riigi omanduses või riigi kontrolli all. Lisaks sellele leiti eespool märgitu kohaselt, et mõlemad kõnealused äriühingud (kontsernid) ei suutnud tõendada, et nad täidavad artikli 9 lõike 5 punktis e sätestatud kriteeriumi, nimelt seda, et nende otsustusprotsess on riiklikust sekkumisest piisavalt sõltumatu ning ei võimalda meetmetest kõrvalehoidmist, kui neile äriühingutele määratakse erinevad tollimaksumäärad. Järelikult tuli nende individuaalse kohtlemise taotlused tagasi lükata.

(33)

Seega järeldati, et individuaalset kohtlemist ei tuleks võimaldada mitte ühelegi valimisse kuuluvale eksportivale tootjale/kontsernile, millele ei võimaldatud turumajanduslikku kohtlemist.

(34)

Algmääruse artikli 2 lõike 2 kohaselt määras komisjon kõnealuse eksportiva tootja suhtes kõigepealt kindlaks, kas tema kogu omamaine klaaskiust toodete müük oli tüüpiline, s.t kas see moodustas vähemalt 5 % kogu tema vaatlusaluse toote eksportmüügist liitu. Uurimise käigus tehti kindlaks, et samasuguse toote omamaine müük oli tüüpiline.

(35)

Seejärel tegi komisjon kindlaks need tooteliigid, mida omamaisel turul müüsid tüüpilise omamaise kogumüügiga äriühingud ja mis olid liitu eksportimiseks müüdud liikidega identsed või väga sarnased.

(36)

Iga tooteliigi puhul, mida eksportivad tootjad müüsid omamaisel turul ning mis leiti olevat otseselt võrreldav liitu ekspordiks müüdud klaaskiust toodete liigiga, tehti kindlaks, kas omamaine müük oli piisavalt tüüpiline algmääruse artikli 2 lõike 2 kohaldamiseks. Konkreetset liiki toote omamaist müüki käsitati piisavalt tüüpilisena, kui vaatlusaluse liigi omamaise müügi kogumaht sõltumatutele klientidele uurimisperioodi jooksul moodustas ligikaudu 5 % liitu eksporditud võrreldavat liiki toote müügi kogumahust. Uurimise käigus tehti kindlaks, et omamaine müük ei olnud tüüpiline ainult nelja tooteliigi puhul.

(37)

Komisjon kontrollis seejärel, kas vaatlusaluse toote iga liigi puhul, mida müüdi omamaisel turul tüüpilises koguses, võis järeldada, et see müük toimus tavakaubanduse raames algmääruse artikli 2 lõike 4 tähenduses. Selleks tehti kindlaks, kui suure osa iga tooteliigi müügist moodustas uurimisperioodil tulutoov müük sõltumatutele klientidele omamaisel turul.

(38)

Kui tootmiskuludega võrduva või neid ületava netomüügihinnaga müüdud tooteliigi müügimaht moodustas üle 80 % seda liiki toote müügi kogumahust ja seda liiki toote kaalutud keskmine hind võrdus ühiku tootmiskuludega või ületas neid, arvutati tooteliigi normaalväärtus omamaise kogumüügi hindade kaalutud keskmisena.

(39)

Kui tooteliigi tulutoova müügi maht moodustas seda liiki toote müügi kogumahust kuni 80 %, või kui kaalutud keskmine müügihind oli ühiku tootmiskuludest väiksem, põhines normaalväärtus tegelikul omamaisel hinnal, mis võrdus asjaomase tooteliigi ainult tulutoova omamaise müügi kaalutud keskmise hinnaga.

(40)

Kui kõikide tooteliikide müük oli kahjumlik, tähendas see, et neid ei müüdud tavapärase kaubandustegevuse käigus.

(41)

Uurimise käigus tehti kindlaks, et ainult ühe võrreldava tooteliigi tulutoov müük moodustas üle 80 % omamaise müügi kogumahust ning seega arvutati keskmine hind normaalväärtuse kindlaksmääramiseks omamaise kogumüügi põhjal. Ühe tooteliigi puhul kasutati ainult tulutoovat müüki. Nelja tooteliigi puhul, mida ei müüdud omamaisel turul tüüpilistes kogustes, kasutas komisjon normaalväärtuse kindlaksmääramiseks väga sarnaste tooteliikide tüüpilisi omamaised hindu, mida oli nõuetekohaselt korrigeeritud.

(42)

Algmääruse artikli 2 lõike 7 kohaselt määrati nende eksportivate tootjate puhul, kellele ei saanud võimaldada turumajanduslikku kohtlemist, normaalväärtus kindlaks võrdlusriigis kehtivate hindade või arvestusliku väärtuse põhjal.

(43)

Algatamisteates viitas komisjon oma kavatsusele kasutada Hiina puhul normaalväärtuse kehtestamiseks sobiva võrdlusriigina Türgit ning kutsus huvitatud isikuid üles selle kohta märkusi esitama.

(44)

Kaks huvitatud isikut väitsid, et Türgi ei oleks sobiv võrdlusriik, kuid ei põhjendanud seda väidet. Üks teine huvitatud isik märkis, et võrdlusriigina tuleks kasutada hoopis Indiat, sest India areng on Hiina omaga võrreldaval tasemel; nende turgusid saaks omavahel võrrelda, sest mõlemal turul on tuuleenergiaseadmed väga olulised, ning kuna võrreldavaid tooteliike toodetaks sarnasel viisil. Lisaks kirjeldati India turgu kui avatud turgu, kus import moodustab olulise osa. Samuti märgiti, et mõlemas riigis oleks võrreldav ka toormaterjali kättesaadavus.

(45)

Komisjon soovis teha koostööd samasuguse toote tootjatega Türgis, Kanadas, USAs, Korea Vabariigis ja Indias. Valmidust koostööks näitas üles siiski ainult üks Türgi tootja, kes vastas küsimustikule.

(46)

Leitakse, et Türgi on omamaise müügimahu poolest representatiivne võrdlusriik. Normaalväärtus tuleb siiski kindlaks määrata ka ühe sellise samasuguse toote liigi puhul, mida Türgis ei toodeta. Lisaks märgitakse, et Türgis käimasolev klaaskiust tooteid käsitlev dumpinguvastane uurimine võib olla märk sellest, et Türgi omamaisel turul hinnad langevad. Võttes siiski arvesse seda, et Türgi oli ainuke käesolevas uurimises koostöövalmidust ülesnäidanud riik, otsustatakse esialgu, et võrdlusriigina tuleks kasutada Türgit.

(47)

Algmääruse artikli 2 lõike 7 punkti a kohaselt määrati nende eksportivate tootjate puhul, kellele turumajanduslikku kohtlemist ei võimaldatud, normaalväärtus kindlaks võrdlusriigi tootjalt saadud kinnitatud andmete põhjal kooskõlas eespool esitatud üldiste meetoditega, mida kohaldatakse kontsernide puhul, kellele võimaldatakse turumajanduslikku kohtlemist. Kui võrdlusriigi omamaisel turul müüdi kõiki tooteliike kahjumiga või sarnaseid tooteliike ei müüdud, määrati normaalväärtus kindlaks algmääruse artikli 2 lõigete 3 ja 6 alusel.

(48)

Enamikul juhtudel eksporditi vaatlusalust toodet liidus asuvatele sõltumatutele klientidele ja seepärast määrati ekspordihind kindlaks algmääruse artikli 2 lõike 8 kohaselt, st tegelikult makstud või makstavate ekspordihindade põhjal.

(49)

Leiti, et ühe eksportiva tootja väike ekspordimüük tema liidus asuvatele seotud äriühingutele on ette nähtud oma tarbeks ja seetõttu ei võetud kõnealust müüki esialgse dumpinguarvutuse puhul arvesse.

(50)

Normaalväärtust võrreldi ekspordihinnaga tehasest hankimise tasandil. Normaalväärtuse ja ekspordihinna õiglase võrdlemise tagamiseks võeti korrigeerimiste näol nõuetekohaselt arvesse hindu ja hindade võrreldavust mõjutavaid erinevusi vastavalt algmääruse artikli 2 lõikele 10. Asjakohased korrigeerimised tehti kõikidel juhtudel, mil neid peeti põhjendatuks, korrektseks ja tõendatuks. Korrigeerimine kiideti heaks kaudsete maksude, mereveo, kindlustuse, ekspordiriigi veo, kaubandustaseme (varustuskanalite erinevuste osas), garantiiga seotud kulu, laenukulu ja panga teenustasude puhul.

(51)

Ajutised dumpingumarginaalid väljendati protsendimäärana CIF-hinnast liidu piiril ilma tollimakse tasumata.

(52)

Selle koostööd teinud eksportivate tootjate kontserni individuaalse dumpingumarginaali kindlaksmääramiseks, kellele võimaldati turumajanduslikku kohtlemist, võrreldi kaalutud keskmist normaalväärtust kaalutud keskmise ekspordihinnaga vastavalt algmääruse artikli 2 lõigetele 11 ja 12.

(53)

Nende valimisse kuuluvate äriühingute puhul, kellele ei võimaldatud turumajanduslikku ega individuaalset kohtlemist, ning valimisse mittekuuluvate äriühingute puhul võeti dumpingumarginaaliks kolme valimisse kuuluva äriühingu/kontserni keskmine.

(54)

Pidades silmas koostöö kõrget taset uurimises (koostööd teinud äriühingute osakaal Hiinast pärit impordist uurimisperioodil oli ligikaudu 100 %), määrati koostööst hoiduvate äriühingute puhul üleriigiline marginaal kindlaks valimisse kuuluvate äriühingute/kontsernide puhul arvutatud kõige kõrgema marginaali alusel.

(55)

Selle põhjal on ajutine dumpingu tase järgmine:

(56)

Uurimisperioodil tootis samasugust toodet 11 liidu tootjat. Seitse nendest 11 tootjast tegid uurimises koostööd. Kõik need seitse tootjat olid kaebuse esitanud kontserni liikmed ning leiti, et nende arvele langes põhiosa samasuguse toote kogutoodangust liidus, käesoleval juhul üle 90 %. Ülejäänud neljast liidu tootjast üks oli samuti kaebuse esitaja, kaks toetasid kaebust aktiivselt ning neljas märkusi ei esitanud. Seepärast moodustavad kõnealused 11 tootjat liidu tootmisharu algmääruse artikli 4 lõike 1 ja artikli 5 lõike 4 tähenduses ning neid nimetatakse edaspidi „liidu tootmisharuks”.

(57)

Nagu on märgitud põhjenduses 13, moodustati valim kolmest tootjast, kelle toodang moodustab ligikaudu 64 % liidu kogutoodangust. Kuna kõnealustest tootjatest kaks olid seotud äriühingute kontsernid, millel oli liidus mitmeid tootmisüksusi, kuulus valimisse kokku üheksa äriühingut.

(58)

Teatavad huvitatud isikud väitsid, et valimisse kuuluvaid liidu tootjaid ei tuleks käsitada liidu tootmisharuna, sest kõigil kolmel äriühingul oli vaatlusalust toodet tootvaid seotud Hiina tootjaid. Uurimine kinnitas, et kolmest valimisse kuuluvast liidu tootjast kahel oli Hiinas seotud tootjaid. Leiti siiski, et sidemetest olenemata ei käitunud need kaks valimisse kuuluvat liidu tootjat viisil, mis oleks muutnud uurimise tulemused mitteusaldusväärseteks. Kogused, mis kõnealused liidu tootjad oma seotud Hiina äriühingutelt importisid, olid väikesed (alla 4 % Hiinast pärit impordist). Lisaks saab seda importi pidada ebaoluliseks võrreldes selliste asjaomaste liidu tootjate kogutoodanguga, keda ei tuleks mingil juhul käsitada importijatena, sest nad on selgelt klaaskiu tootjad. Asjaomaste liidu tootjatega seotud kahjunäitajaid kõnealune väike import ei mõjutanud. Eespool esitatut arvesse võttes leidis komisjon, et ühegi valimisse kuuluva liidu tootja väljajätmine liidu tootmisharu määratlusest ei ole põhjendatud algmääruse artikli 4 lõike 1 tähenduses.

(59)

Liidu tarbimise arvutamiseks võeti arvesse liidu tootmisharu müüki liidu turul ning Eurostatist saadud andmeid impordimahu kohta liidu turul.

(60)

Tarbimine liidus langes järsult (24 %) ajavahemikul aastast 2006 kuni uurimisperioodini. 2007. aastal ja 2008. aasta esimesel poolele tarbimine siiski veidi tõusis.

Tabel 1

(61)

Hiinast pärit vaatlusaluse toote import liidu turule kasvas vaatlusalusel perioodil oluliselt. Vaatlusalusel perioodil kasvas Hiinast pärit impordi maht üle 50 %. Hiinast pärit impordi maht suurenes üle kahe korra eelkõige ajavahemikul aastast 2006 kuni 2008. Impordi maht vähenes uurimisperioodil võrreldes aastaga 2008, kuid vähenemise määr (25 %) oli väiksem kui langus tarbimises (28 %).

Tabel 2

(62)

Hiinast pärit dumpinguhinnaga impordi turuosa on vaatlusalusel perioodil pidevalt kasvanud. Uurimisperioodil oli Hiina impordi turuosa 15,6 %, mis on peaaegu kaks korda suurem kui 2006. aastal.

Tabel 3

(63)

Tabelis 4 on esitatud Hiinast pärit dumpinguhinnaga impordi keskmine hind Euroopa piiril ilma tollimakse tasumata vastavalt Eursotati andmetele. Hiinast pärit impordi keskmine hind jäi vaatlusalusel perioodil suhteliselt stabiilseks. Seda võis märgata olenemata klaasfilamentkiu tootmiseks kasutatava toormaterjali märkimisväärsest hinnatõusust kogu maailmas vaatlusalusel perioodil (nagu on näidatud tabelis 18).

Tabel 4

(64)

Hiina eksportivate tootjate müügihindu ja valimisse kuuluvate liidu tootjate müügihindu liidus võrreldi liikide kaupa. Selleks võrreldi valimisse kuuluvate liidu tootjate hindasid, millega müüdi vaatlusalust toodet sõltumatutele klientidele, asjaomase riigi valimisse kuuluvate eksportivate tootjate hindadega. Vajaduse korral tehti kohandusi, et võtta arvesse erinevusi kaubandustasemes ja impordijärgseid kulusid.

(65)

Võrdlusest nähtus, et uurimisperioodil müüdi liidus Hiinast pärit vaatlusaluse toote importi hindadega, mis lõid liidu tootmisharu hindu (väljendatud protsendimäärana liidu tootmisharu hindadest) alla 23–39 %.

(66)

Komisjon uuris algmääruse artikli 3 lõike 5 kohaselt kõiki asjakohaseid liidu tootmisharu mõjutavaid majandustegureid ja -näitajaid. Edaspidi esitatud andmed kajastavad müügi ja turuosa puhul kogu liidu tootmisharu ning kõigi muude näitajate puhul valimisse kuuluvaid tootjaid.

(67)

Liidu toodang jäi aastatel 2006–2008 suhteliselt stabiilseks, kuid see vähenes järsult uurimisperioodi jooksul.

Tabel 5

(68)

Liidu tootmisharu tootmisvõimsus kujunes järgmiselt:

Tabel 6

(69)

Uurimisperioodil tootmisvõimsus vähenes. Hiinast pärit dumpinguhinnaga impordi põhjustatud langevate hindade ja väheneva turuosa tõttu demonteeriti või suleti ajutiselt mitu tootmisliini või kärbiti neid. Olenemata tootmisvõimsuse vähenemisest, vähenes tootmisvõimsuse rakendusaste 86 %-lt 61 %-le, s.t 29 %.

(70)

Tabelist 7 nähtub, et kõigepealt varud vähenesid 2007. aastal, kui tarbimine oli haripunktis, kuid need suurenesid oluliselt 2008. aastal selle aasta neljandas kvartalis järsult langenud nõudluse tõttu. Uurimisperioodil oli varude tase tavapärasem.

Tabel 7

(71)

Kõigi ELi turu liidu tootjate müügimaht, sh müük omatarbeks, kujunes järgmiselt:

Tabel 8

(72)

Liidu tootmisharu müügimaht tervikuna vähenes 30 %. Kuigi 2007. aastal suurenes tarbimine liidus 6 % (nagu on näidatud tabelis 1), kasvas liidu tootmisharu vaatlusaluse toote müügi maht liidu turul vaid 1 %. See tähendab, et kõnealusel perioodil ei saanud liidu tootmisharu kasu suurenenud tarbimisest. Pärast seda, 2008. aastal ja uurimisperioodil, vähenes liidu tootmisharu müügimaht oluliselt.

(73)

Liidu tootmisharu turuosa vähenes oluliselt aastatel 2007. ja 2008, mille järel see uurimisperioodil veidi suurenes. Liidu tootmisharu kaotas vaatlusalusel perioodil siiski turuosast 5,6 protsendipunkti ja nagu on näha tabelist 3, suurenes Hiinast pärit dumpinguhinnaga impordi turuosa vaatlusalusel perioodil ligikaudu kaks korda.

Tabel 9

(74)

Tabelist 10 nähtub, et liidu tootmisharu ei ole suutnud vaatlusalusel perioodil tõsta hindu, millega müüakse sõltumatutele klientidele. Vastupidiselt sellele on keskmised müügihinnad vähenenud 2 %, mis on eriti tähelepanuväärne, sest toormaterjali hinnad on tõusnud. Liidu tootmisharul ei olnud tegelikult võimalik kanda toormaterjali hinnatõusu üle müügihindadesse, kuna Hiinast pärit dumpinguhinnaga import osutas liidu turul hindu alandavat survet.

Tabel 10

(75)

Liidu tootjate tööhõive tase näitab, et liidu tootmisharu on vaatlusalusel perioodil tootmist ratsionaliseerinud eesmärgiga vähendada tootmiskulusid ja korvata toormaterjali hinnatõusu. Kogu perioodi jooksul töötajate arv tõesti vähenes 20 protsendipunkti võrra ning 15 protsendipunkti suurune langus koondus ajavahemikule aastast 2007 kuni uurimisperioodini.

Tabel 11

(76)

Tänu eelmises põhjenduses kirjeldatud liidu tootmisharu jõupingutustele suurenes aastatel 2007 ja 2008 liidu tootjate tööjõu tootlikkus oluliselt. See positiivne areng muutus vastupidiseks uurimisperioodil ning seetõttu langes tootlikkus vaatlusalusel perioodil 21 %. Tootlikkuse langus tulenes osaliselt nõudluse järsust langusest ja osaliselt sellest, et Hiinast pärit dumpinguhinnaga import lõi liidu tootmisharu hindu oluliselt alla, mille tõttu toodang vähenes märkimisväärselt, mis viis omakorda klaaskiu tootmiseks kasutatav tööjõu suurenemiseni tooteühiku kohta.

Tabel 12

(77)

Vaatlusalusel perioodil on liidu tootmisharul õnnestunud tööjõukulu kontrolli all hoida. Järgmisest tabelist nähtub tõepoolest, et keskmised aastapalgad tõusid aastatel 2007 ja 2008 veidi, kuid vähenesid uurimisperioodil. Kogu perioodi jooksul vähenes tööjõukulu ühiku kohta 3 %. See langus oleks siiski olnud suurem, kui lahkumishüvitisi ei oleks arvesse võetud.

Tabel 13

(78)

ELi tootmisharu tulususe kindlaksmääramiseks on samasuguse toote müügist saadud maksueelne puhaskasum väljendatud protsendina müügikäibest. Liidu tootjate tulususe kindlaksmääramiseks on kontrollitud arvandmeid parandatud, et käesolevat analüüsi ei mõjutaks erakorralised ettevõttespetsiifilised küsimused, millel oli ebaproportsionaalne mõju nende äriühingute kasuminäitajatele sellel perioodil. Pärast kõnealuseid parandusi kujunes vaatlusalusel perioodil valimisse kuuluvate tootjate tulusus ja investeeringutasuvus, mis oli seotud samasuguse toote müügiga liidus, järgmiselt:

Tabel 14

(79)

Nagu on näidatud eelmises tabelis, saavutas liidu tootmisharu väikese tulususe määra peaaegu kogu vaatlusalusel perioodil, välja arvatud aastal 2007, mil keskmine tulusus oli 4,7 %. Uurimisperioodil muutus kasum märkimisväärselt suureks kahjumiks: liidu tootmisharu keskmine kahjumimäär oli 15 %.

(80)

Investeeringutasuvus, mida väljendatakse investeeringute arvestusliku puhasväärtuse kasumiprotsendina, tundus järgivat tulususe suundumust. Investeeringutasuvus oli üpris väike kogu vaatlusaluse perioodi jooksul, välja arvatud aastal 2007. Uurimisperioodil langes liidu tootmisharu investeeringutasuvus – 16,8 %-ni.

(81)

Olenemata tarbimise kasvust ajavahemikul 2006–2008, nagu on kirjeldatud põhjenduses 60, ja liidu tootmisharu jõupingutustest ratsionaliseerida tootmiskulusid, nagu on kirjeldatud põhjendustes 75 ja 76, oli finantsolukord eespool kirjeldatu kohaselt kehv. Vaatlusalusel perioodil mõjutas Hiinast pärit dumpinguhinnaga impordi kiirelt kasvav maht liidu tootmisharu müügimahtu ja põhjustas ka suure hinnalanguse. Need tegurid on mõjutanud liidu tootmisharu finantsolukorda. Seda näitlikustab kõige paremini märkimisväärne 15 % kahjum uurimisperioodil.

(82)

Äritegevuse puhaskäive kujunes järgmiselt:

Tabel 15

(83)

Tabel kinnitab liidu tootmisharu kehva finantsolukorda ajavahemikul 2006–2008 ja sellest tulenevat olukorra ränka halvenemist uurimisperioodil.

(84)

Vaatlusalusel perioodil kujunesid valimisse kuuluvate tootjate investeeringud järgmiselt:

Tabel 16

(85)

Kõrgaastatel 2006 ja 2008 oli tänu ahjude renoveerimisele investeeringute tase suhteliselt kõrge. Kõnealuses kapitalimahukas tootmisharus tuleb ahjud renoveerida iga 7–10 aasta tagant ja sellega seotud kulud võivad olla 8–13 miljonit eurot (konfidentsiaalsuse tõttu esitatakse määr vahemikuna). Suur osa muudest, suurtest struktuurilisematest investeerimiskuludest on seotud sulamite tarbimisega läbiviikudes ja sellest tuleneva läbiviikude renoveerimisega.

(86)

Hiinast pärit impordi dumpingumarginaalid, nagu on märgitud põhjenduses 55, on väga kõrged. Dumpinguhinnaga impordi mahtu, turuosa ja hindu arvestades ei saa dumpingumarginaalide mõju pidada ebaoluliseks.

(87)

Olenemata liidu tootmisharu tõsistest jõupingutustest konkurentsivõimet tõsta, arenesid enamik liidu tootmisharuga seotud kahjunäitajatest vaatlusalusel perioodil negatiivses suunas. See on eriti hästi märgatav, kui analüüsida liidu tootmisharu finantstulemusi, eelkõige investeeringutasuvust, rahavoogu ja tulusust, mis kõik arenesid negatiivses suunas. Samuti on selget suundumust halvemuse poole näidanud ka tootmisnäitajad, tootmisvõimsus, tootmisvõimsuse rakendusaste, müügimaht ja turuosa.

(88)

Samal ajal lõi Hiinast pärit klaaskiu import uurimisperioodil liidu tootmisharu hindu alla kuni 39 % ja liidu tootmisharu kaotas vähem kui nelja aastaga turuosast 5 protsentipunkti.

(89)

Eespool kirjeldatut arvestades jõuti esialgsele järeldusele, et liidu tootmisharu on kandnud olulist kahju algmääruse artikli 3 lõike 5 tähenduses.

(90)

Algmääruse artikli 3 lõigete 6 ja 7 kohaselt kontrollis komisjon, kas dumpinguhinnaga import on põhjustanud liidu tootmisharule kahju ulatuses, mida võiks pidada oluliseks. Lisaks dumpinguhinnaga impordile uuriti ka muid teadaolevaid tegureid, mis oleksid võinud liidu tootmisharu samal ajal kahjustada, vältimaks nende tegurite tekitatud võimaliku kahju omistamist dumpinguhinnaga impordile.

(91)

Ajavahemikul aastast 2006 kuni uurimisperioodini suurenes vaatlusaluse toote dumpinguhinnaga impordi maht 51 % tänu, mille suurenes liidu turuosa 98 % (7,9 %-lt kuni 15,6 %-ni).

(92)

Hiinast pärit vaatlusaluse toote dumpinguhinnaga import vaatlusalusel perioodil kasvas samal ajal liidu tootmisharu enamiku kahjunäitajate halvenemisega. Liidu tootmisharu kaotas turuosast 5,6 protsendipunkti ja selle müügihinnad langesid 2 %, kuna dumpinguhinnaga import liidu turul osutas hindadele survet. Kuna hindu löödi olulisel määral alla, ei saanud liidu tootmisharu kasvanud tootmiskulu piisaval määral müügihindadesse üle kanda, mille tõttu oli tulususe tase madal ja uurimisperioodil negatiivne.

(93)

Samuti väärib märkimist, et Hiinast pärit dumpinguhinnaga impordi turuosa kasvas ka uurimisperioodil. Teisisõnu, nagu on märgitud ka põhjenduses 62, Hiinast pärit dumpinguhinnaga impordi maht vähenes aeglasemalt kui liidu tarbimine.

(94)

Teatavad huvitatud isikud väitsid, et dumpinguhinnaga impordi ja liidu tootmisharu kantud kahju vahel ei ole põhjuslikku seost. Ühe väite kohaselt oli Hiina ja liidu tootmisharu hindade vaheline erinevus olnud kogu vaatlusaluse perioodi vältel suhteliselt stabiilne, samas kui liidu tootmisharu tulusus samal ajal kõikus. Selles suhtes on vaja meeles pidada, et liidu tootmisharu müügile on lisaks hinnatasemele tugevat survet avaldanud ka madala dumpinguhinnaga impordi maht. Kuigi ka muudel teguritel võib olla olnud mõju liidu tootmisharu halvenenud olukorrale ning seega teataval määral ka liidu tootmisharu tulususele, ei saa need mingil juhul leevendada seda mõju, mis oli Hiinast pärit dumpinguhinnaga impordil, mis lõi pidevalt liidu hindu alla, pidades silmas eelkõige asjaolu, et mõju oli suhteliselt stabiilne hoolimata turul toimunud sellistest muutustest nagu tarbimise kasv ja langus või toormaterjali hinna kujunemine.

(95)

Sarnane põhjendus on esitatud ka väitele, mille kohaselt liidu tootmisharu tulususe näitajad ja liidu turuosa ei ole omavahel seotud. Liidu tootmisharu tulususe tase tõepoolest ajutiselt paranes aastatel 2006–2007 sellest olenemata, et osa turust kaotati. See tulenes 2007 aastal liidu turul paranenud tingimustest (vt 6 % liidu tarbimise kasvu, nagu on märgitud põhjenduses 60). Olulisem on siiski see, et aastatel 2006 ja 2007 keskendus liidu tootmisharu tootmise ratsionaliseerimisele toomiskulude vähendamise kaudu, millel oli samuti mõju liidu tootmisharu tulususele. Veel ühe näitena võib märkida, et ajavahemikul aastast 2008 kuni uurimisperioodini liidu tootmisharu turuosa veidi kasvas, samas kui selle tulususest sai 15 % kahjum. Samal perioodil suurendas Hiinast pärit dumpinguhinnaga import siiski ka oma turuosa ja lõi samal ajal liidu toomisharu müügihindu tugevalt alla. Sellest tulenes liidu tootmisharu kantud suur kahju. Mõlemad juhtumid näitavad tõepoolest, et dumpinguhinnaga impordi mõju hindamiseks liidu tootmisharu olukorrale ei saa arvesse võtta ainult ühte või kahte eraldiseisvat näitajat.

(96)

Eespool esitatu põhjal järeldatakse esialgu, et Hiinast pärit dumpinguhinnaga impordil, mis sisenes liidu turule suures ja pidevalt kasvavas mahus ning mis lõi oluliselt alla liidu tootmisharu hindasid kogu vaatlusaluse perioodi vältel, oli märkimisväärne negatiivne mõju liidu tootmisharu majanduslikule olukorrale.

(97)

Vaatlusalusel perioodil imporditi vähesel määral ka muudest kolmandatest riikidest. Muudest riikidest kui Hiinast pärit impordi koguturuosa vähenes 2 protsendipunkti 17 %-lt 15 %-ni. Suuruselt teise importijariigi Norra turuosa oli uurimisperioodil 3,3 %. Türgi turuosa oli uurimisperioodil 2,5 % ja suuruselt neljanda importijariigi USA turuosa oli uurimisperioodil 2 %.

Tabel 17

(98)

Eespool esitatud Eurostati andmetel põhinevast tabelist ilmneb, et muu impordi keskmised hinnad liidu piiril on üldiselt palju kõrgemad kui Hiinast pärit impordi hinnad, nagu on kokkuvõtlikult esitatud põhjenduses 63. Kui võrrelda neid Eurostatist saadud hindu põhjenduses 74 esitatud liidu tootmisharu hindadega, ilmneb, et Türgist pärit import lõi uurimisperioodil liidu tootmisharu hindu alla. Türgist pärit impordi turuosa uurimisperioodil oli siiski ainult 2,5 % ning see oli väiksem kui kõnealuse impordi turuosa 2006. aastal. Lisaks olid kõnealuse impordi hinnad pidevalt Hiinast pärit impordi hindadest 14–23 % kõrgemad. Import Malaisiast, Taiwanist ja Korea Vabariigist tundub samuti olevat allpool liidu tootmisharu hinnatasemest, kuid nende turuosad on väikesed ja kahanevad. Seega leiti, et Türgist, Malaisiast, Taiwanist ja Korea Vabariigist või mis tahes muust kolmandast riigist pärit impordil ei ole olnud liidu tootmisharu olukorrale negatiivset mõju. Eespool esitatu põhjal on mõistlik esialgu järeldada, et muudest riikidest pärit import ei kõrvaldanud põhjuslikku seost, mis leiti olevat kindlaks tehtud dumpingu ja liidu tootmisharu kantud olulise kahju vahel.

(99)

Teatavad isikud väitsid, et liidu tootmisharu kantud kahju põhjustas majanduskriis, mille tõttu nõudlus järsult langes.

(100)

Liidu tarbimises võis ajavahemikul aastast 2008 kuni uurimisperioodini tõepoolest täheldada tugevat langust, nagu on märgitud põhjenduses 60. Langus oli 28 % ja selle põhjuseks peetakse liitu sel perioodil tabanud majanduskriisi. Kriis mõjutas tugevalt enamikku sektoreid, kus kasutatakse vaatlusalust toodet sisaldavaid tooteid (autotööstus, tuuleenergia, ehitus jne), ning see põhjustas klaaskiu nõudluse languse ahela alguses.

(101)

Majandussurutise ja nõudluse vähenemise negatiivset mõju võimendas veelgi Hiinast pärit kasvav dumpinguhinnaga import, mis lõi alla liidu tootmisharu hindasid. Kuigi võib arvata, et majanduslangus mõjutas uurimisperioodil kantud kahju suurust, ei vähenda see mingil juhul liidu turul dumpinguhinnaga müüdud Hiinast pärit impordi kahjulikku mõju kogu vaatlusaluse perioodi jooksul. Isegi väheneva müügi tingimustes oleks liidu tootmisharu olnud võimeline säilitama müügimahu ja hindade piisava taseme, vähendades seega tarbimise languse negatiivset mõju. See oleks olnud võimalik ainult siis, kui turul ei oleks olnud madalast dumpinguhinnaga impordist tulenevat ebaõiglast konkurentsi. Lisaks võib uurimisperioodil liidu tootmisharu hindasid tugevalt alla löönud Hiinast pärit dumpinguhinnaga impordi mõju pidada majanduskriisi tingimustes veelgi kahjulikumaks.

(102)

Võttes arvesse eespool kirjeldatud olukorda, ei saa pidada võimalikuks, et majandussurutis võiks kõrvaldada põhjusliku seose liidu tootmisharu kantud kahju ja Hiinast pärit dumpinguhinnaga impordi vahel.

(103)

Teatavad huvitatud isikud väitsid, et dumpinguhinnaga impordi ja liidu tootmisharu finantsolukorra vahel ei ole põhjuslikku seost, sest liidu tootmisharu tulusus oli kõige parem aastatel, mil Hiinast pärit vaatlusealuse toote impordi maht oli kõige suurem, ning kõige halvem siis, kui Hiinast pärit impordi maht oli vaatlusaluse perioodi jooksul kõige väiksem.

(104)

Siinjuures tuleb kõigepealt märkida, et tarbimise arengul, eelkõige uurimisperioodi aegsel majandussurutisel, on kindlasti olnud mõju nii Hiinast pärit impordi mahule kui ka liidu tootmisharu finantsolukorrale, võttes arvesse kriisi üleilmset olemust.

(105)

Hiinast pärit dumpinguhinnaga import on eespool märgitu kohaselt siiski liidu tootmisharu müügihindu uurimisperioodi ajal, st majandussurutise ajal tugevalt alla löönud. Olukorda halvendas veelgi see, et Hiina eksportivad tootjad on suutnud majandussurutise ajal oma turuosa veidi suurendada, samas kui liidu tootmisharu kandis suurt kahjumit, sest ei suutnud müüa soodsamate hindadega.

(106)

Tuleb tõdeda, et eespool kirjeldatud hindade allalöömine, mis toimus Hiinast pärit dumpinguhinnaga impordi turuosa suurenemisega paralleelselt, on liidu tootmisharu kahjustanud isegi enam kui sama oleks toimunud ajal, mil tarbimine ei oleks majandussurutise tõttu olnud kõikuv.

(107)

Eespool kirjeldatut arvesse võttes ei saa mingil juhul järeldada, et Hiinast pärit dumpinguhinnaga impordi mahu suundumuste ja liidu tootmisharu finantstulemuste võrdlemist saab pidada teguriks, mis kõrvaldab põhjusliku seose dumpinguhinnaga impordi ja liidu tootmisharu kantud kahju vahel.

(108)

Teatavad huvitatud isikuid väitsid, et liidu tootmisharu tulususe vähenemise põhjustas ekspordimüügi või oma tarbeks tootmise vähenemine, mitte liidu tootmisharu müügi vähenemine liidus. Siinkohal tuleks meelde tuletada, et tulusust koos kõikide muude kahjunäitajatega, välja arvatud müügimaht, on hinnatud liidu turul sõltumatutele isikutele suunatud müügi põhjal. Teisisõnu on nii ekspordimüük kui ka oma tarbeks ettenähtud müük arvutustest välja jäetud. Samuti on tõsi, et ekspordi müügimaht on vähenenud veidi kiiremini kui liidu müük, kuid see ei pea paika oma tarbeks tootmise puhul, moodustas vaatlusalusel perioodil 22,4–24,4 % liidu kogumüügist. Lisaks sellele, pidades silmas ekspordimüügi osakaalu võrrelduna liidu tootmisharu müügiga ELis (mis kõikus vaatlusalusel perioodil 10–14 %), ei saa kõnealust müüki pidada nii oluliseks, et see seaks kahtluse alla põhjusliku seose dumpinguhinnaga impordi ja liidu tootmisharu kantud kahju vahel. Seetõttu lükatakse kõnealune väide tagasi.

(109)

Üks huvitatud isik väitis, et liidu tootmisharu olukorra halvenemise põhjustas vale otsus suurendada tootmisvõimsust. Siinkohal tuleks kõigepealt märkida, et klaaskiu turg on mitme aasta jooksul olnud kasvav turg ja otsust suurendada tootmisvõimsust teatavates tehastes ei saa pidada põhjendamatuks majandustegevuse kavandamiseks olukorras, kus tarbimine on kasvamas. Lisaks märgitakse, et liidu tootmisharu toomisvõimsus tegelikult vähenes vaatlusalusel perioodil (vt põhjendust 68).

(110)

Igal juhul tuleb märkida, et liidu toomisharu on suutnud vähendada peamise toormaterjaliga seotud kulusid ühiku kohta olenemata sellest, et toormaterjali hinnad vaatlusalusel perioodil tõusid.

Tabel 18

(111)

Eespool kirjeldatud toormaterjaliga seotud kulude arengu toodetud klaaskiu ühiku kohta põhjustasid investeeringud, mille eesmärk oli suurendada tõhusust ja konkurentsivõimet. Liidu tootmisharu on tõepoolest võtnud meetmeid tootmisprotsesside tõhustamiseks ja ratsionaliseerimiseks ning sisendile tehtavate kulutuste vähendamiseks vaatlusalusel perioodil.

(112)

Nagu on seoses tööjõukuludega põhjendustes 75–77 juba märgitud, vähendas liidu tootmisharu vaatlusalusel perioodil oma töötajate arvu 20 %, samas kui keskmised palgad vähenesid, kuigi arvesse võeti suurte lahkumishüvitiste mõju.

(113)

Eespool esitatud põhjuste tõttu ei võeta seega arvesse väidet, mille kohaselt liidu tootmisharu olukorra halvenemise põhjustas tegelikult suurenenud tootmiskulu, mis võis tuleneda ebaefektiivsusest või kõrgetest tööjõukuludest.

(114)

On väidetud, et kahju tekkis sellepärast, et Hiina eksportijate toodang oli suuremahuline ja nad kasutasid kaasaegset tehnoloogiat, mitte selle pärast, et vaatlusalust toodet müüdi dumpinguhinnaga. Tegelikult võib tõdeda, et ka liidu tootjate toodang on suuremahuline ja nad rakendavad kaasaegseid tootmisprotsesse.

(115)

Üks huvitatud isik väitis, et seotud Hiina tootjatelt pärit impordi kaudu võis liidu tootmisharu olla kahju tegelikult ise põhjustanud. Selle taustal tuleb märkida, et põhjenduses 58 märgitu kohaselt on sellise impordi maht olnud väga väike võrreldes nii liidu tootmisharu toodangu kui ka Hiinast pärit vaatlusaluse toote impordiga.

(116)

Seega ei saanud ei konkurentsivõime puudumist ega seotud Hiina tootjatelt pärit importi pidada teguriks, mis kõrvaldaks põhjusliku seose Hiinast pärit dumpinguhinnaga impordi ja kindlaks tehtud kahju vahel.

(117)

Eespool esitatud analüüsist ilmneb, et Hiinast pärit klaaskiu impordi kogus on vaatlusalusel perioodil oluliselt suurenenud ning järk-järgult vähendanud liidu tootmisharu turuosa. Veelgi enam, need suurenenud kogused, mis toodi liidu turule dumpinguhinnaga, lõid tugevalt alla liidu tootmisharu hindu ning takistasid seega liidu tootmisharul üle kandmast toormaterjali hinnatõusu oma klientidele. Kuigi teatava perioodi vältel suutis liidu tootmisharu korvata sellisest survest tulenevat negatiivset mõju tegevuse tõhustamise abil, ei olnud see enam võimalik pärast kriisi tõttu oluliselt vähenenud nõudlust.

(118)

Lisaks on analüüsitud muid tegureid, mis võisid liidu tootmisharu kahjustada. Siinkohal leiti, et kolmandatest riikidest pärit import, majanduskriisi mõju, liidu tootmisharu muude müügivaldkondade arendamine ja muud tegurid, sealhulgas põhjendustes 97–116 nimetatud tegurid, ei tundu olevat sellised, mis kõrvaldaksid kindlaks tehtud põhjusliku seose dumpinguhinnaga impordi ja liidu tootmisharu kantud kahju vahel.

(119)

Toetudes eelnevale analüüsile, milles on nõuetekohaselt esile toodud ja eristatud ühelt poolt kõikide teadaolevate tegurite mõju liidu tootmisharu olukorrale ja teiselt poolt dumpinguhindadega ekspordi kahjustav mõju, tehakse esialgne järeldus, et Hiinast pärit import on tekitanud liidu tootmisharule olulist kahju algmääruse artikli 3 lõike 6 tähenduses.

(120)

Kooskõlas algmääruse artikliga 21 uuris komisjon, kas olenemata dumpingu, kahju ja põhjusliku seose kohta tehtud järeldusest, on kaalukaid põhjusi, millest tulenevalt ei oleks meetmete võtmine käesoleval juhul liidu huvides. Sel eesmärgil hindas komisjon algmääruse artikli 21 lõike 1 kohaselt meetmete eeldatavat mõju kõikidele asjaomastele isikutele, samuti meetmete võtmata jätmise tõenäolisi tagajärgi.

(121)

Komisjon saatis sõltumatutele importijatele ja kasutajatele küsimustikud. Kokku saadeti 60 küsimustikku. Ettenähtud tähtaja jooksul vastasid küsimustikule kaks importijat ja 13 kasutajat. Lisaks esitas mitu importijat ja kasutajat menetluse käigus kirjalikke märkusi, milles väljendasid vastuseisu käesoleval juhul mis tahes meetmete võtmisele.

(122)

Nagu on märgitud põhjenduses 56, tootis samasugust toodet 11 liidu tootjat. Kaheksa kaebuse esitaja toodang moodustas 90 % liidu toodangust; kaebust toetas veel kaks äriühingut ning 11. äriühing ei esitanud märkusi.

(123)

Kolmes valimisse kuuluvas äriühingus, mille toodang moodustas ligikaudu 60 % liidu kogutoodangust, töötas 3 300 samasuguse toote tootmise, müügi ja haldusküsimustega otseselt seotud töötajat. Tuletatakse meelde, et kahjunäitajad arenesid üldiselt negatiivses suunas ning et eelkõige liidu tootmisharu turuosa ja finantstulemustega seotud kahjunäitajad nagu tulusus, investeeringutasuvus ja rahavoog, olid kõige halvemad. Liidu tootmisharu tulusus langes vaatlusalusel perioodil juba niigi madalalt 0,3 % tasemelt – 15 %-ni ning turuosa vähenes 5,6 protsendipunkti võrra.

(124)

Eeldatakse, et meetmete kehtestamine lõpetab hinnalanguse ja turuosa kahanemise ning et liidu tootmisharu müügihinnad hakkavad taastuma, mille tulemusena paraneb oluliselt liidu tootmisharu rahanduslik olukord.

(125)

On tõenäoline, et kui dumpinguvastaseid meetmeid ei kehtestata, halveneb liidu tootmisharu turu- ja finantsolukord jätkuvalt. Eeldatakse, et sellise juhul kahaneb liidu tootmisharu turuosa veelgi ja tootmisharu ei ole enam suuteline järgima Hiinast pärit impordi kehtestatud turuhindu. Tõenäoliselt on vaja tootmist ja investeeringuid veelgi vähendada ning liidus tootmisüksusi sulgeda, mille tõttu kaob suur hulk töökohti.

(126)

Seega saab teha esialgse järelduse, et dumpinguvastaste meetmete kehtestamine oleks selgelt liidu tootmisharu huvides.

(127)

Nagu on märgitud eespool, sõltumatute importijate puhul väljavõttelist uuringut ei kohaldatud ja uurimises tegid täielikult koostööd kaks sõltumatut importijat, kes vastasid küsimustikule. Kõnealuse kahe importija käibest ainult väike osa (vastavalt 7 % ja 25 %) tulenes Hiinast pärit vaatlusaluse tootega seotud tegevusest. Mõlemad olid dumpinguvastaste meetmete kehtestamise vastu, sest nad leidsid, et selle tõttu võib lõppeda Hiinast pärit vaatlusaluse toote importimine.

(128)

Kõnealuse kahe importija deklareeritud import moodustas siiski väga väikese osa (alla 1 %) Hiinast pärit koguimpordist uurimisperioodil. Ükski teine importija ei ole koostöö tegemiseks küsimustikule vastanud ega esitanud põhjendatud märkusi. Selle põhjal tehti esialgne järeldus, et ajutiste meetmete kehtestamisel ei ole olulist negatiivset mõju ELi importijate huvidele.

(129)

Käesolevasse menetlusse kaasatud klaasfilamentkiudusid kasutatakse mitmesugusel otstarbel. Koostööd tegid järgmised kasutajate rühmad: kudujad (kes toodavad kõrgekvaliteedilisi erikangaid ja standardsemaid kangaid, nt tuuleenergiaturbiinide jaoks ning kasutamiseks mereveo-, transpordi-, lennundus- ja infrastruktuurivaldkondades), voodrite tootjad, muu hulgas autotööstuses kasutatavate keemiliste ühendite tootjad, komposiitmaterjalidest pooltoodete ja valmistoodete tootjad.

(130)

Koostööd teinud kasutajate ostetud, Hiinast pärit vaatlusaluse toote hulk moodustas ligikaudu 20 % Hiinast pärit klaaskiu impordist uurimisperioodil. Küsimustikele esitatud vastustest ilmneb veel, et liidu kasutajate tootmisharus on tööl suur hulk inimesi. Kuigi selle tõendamiseks ei ole praeguses etapis põhjalikke ja põhjendatud andmeid esitatud, võib küsimustikule esitatud vastuste põhjal esialgu hinnata, et ELi järgtööstuses töötab 50 000–75 000 inimest. Samamoodi võib hinnata, et Hiina klaaskiudu uurimisperioodil kasutanud äriühingute klaaskiudu kasutavates osakondades töötab ligikaudu 27 000 inimest.

(131)

Enamik koostööd teinud kasutajatest teatasid, et nad ostavad klaaskiudu Hiinast, aga ka mujalt, sealhulgas Euroopa tootjatelt. Ainult mõned neist ostsid klaaskiudu ainult Hiinast. Kõnealuses sektoris on järgtööstuse tegevusvaldkonnad väga mitmekesised, aga ka äriühingute suurus võib olla väga erinev; teatavad äriühingud kuuluvad rahvusvahelistesse suurtesse kontsernidesse, samas kui teised on täielikult sõltumatud.

(132)

Küsimustikule esitatud vastustes ilmneb, et klaaskiudu kasutava tootmisharu olukord on võrdlemisi hea. Enamik koostööd teinud kasutajatest teatasid, et nad said nii kogu vaatlusaluse perioodi kui ka uurimisperioodi ajal vaatlusalust toodet sisaldavate toodete tootmisest ja müügist kasumit. Mõni kasutaja teatas siiski, et sai kõnealusest tegevusest uurimisperioodil kahjumit, kuid mitme teise kasutaja kasum oli vahemikus 5–10 %.

(133)

Klaaskiu ostukulud moodustavad üldiselt olulise osa klaaskiudu kasutava tootmisharu toodete tootmiskuludest. Esitatud andmete kohaselt võib see olla sõltuvalt tootest vahemikus 10 % kuni üle 50 %. Seega võib Hiina klaaskiu ostukulude suurenemisel olla oluline mõju teatavate kasutajate kuludele.

(134)

Küsimustikule esitatud koostööd teinud kasutajate vastuste põhjal on dumpinguvastaste meetmete keskmine mõju kasumile ligikaudu 1 % kasutajate äriühingute selliste osakondade käibest, kus kasutatakse klaaskiudu, kuid alla 0,5 % kõikide selliste äriühingute käibest, kus on klaaskiudu kasutavaid osakondi. Teisisõnu oleks mõju klaaskiudu kasutava osakonna tulususele keskmiselt 1 protsendipunkt ja kogu äriühingu tulususele alla 0,5 protsendipunkti.

(135)

Tuleks siiski märkida, et teatavate kasutajate äriühingute puhul võib eespool kirjeldatud mõju olla suurem, st kuni ligikaudu 5 % äriühingu käibest. Võttes arvesse teatavate kasutajate kasumi taset ja klaaskiu osakaalu nende tootmiskuludes, ei või jätta kõrvale võimalust, et klaaskiu järsul hinnatõusul on mõju nende tulususele, kui sellist kulude suurenemist ei saa üle kanda täielikult või vähemalt osaliselt nende klientidele.

(136)

Kokkuvõttes võib esialgu järeldada, et kuigi dumpinguvastaste meetmete mõju võib teatavate kasutajate äriühingute puhul olla suurem, mõjutavad need ülejäänud kasutajaid tõenäoliselt mõõdukalt.

(137)

Mitu kasutajat on väitnud, et suure osa vaatlusalust toodet kasutava tootmisharu vajatava klaaskiu ostuprotsess ei ole lihtne. Tarnijad peavad läbima pika ja keerulise heakskiitmismenetluse, mis võib kesta 6–12 kuud, ilma et positiivne tulemus oleks tagatud. Seega oleks tarnija vahetamine dumpinguvastaste tollimaksude tasumise vältimiseks kulukas, lühikeses perspektiivis võimatu ning tehnoloogilisest seisukohast riskantne.

(138)

Siinkohal ollakse nõus, et teatavate otstarvete puhul võib vaatlusaluse toote omadustest tuleneda pikk katsete tegemist hõlmav heakskiitmismenetlus. Ka mitme kasutaja esitatud märkuste põhjal tundub praegu siiski, et enamikul juhtudel on olemas võimalus hankida toodet mitmest allikast. Tuleks samuti meelde tuletada, et dumpinguvastaste meetmete eesmärk ei ole keelata teatavatele tarnijatele ligipääs liidu turule, vaid nende eesmärk on taastada aus kaubandus ja parandada moonutatud turuolukorda.

(139)

Seega järeldatakse esialgu, et Hiina klaaskiu suhtes meetmete kehtestamine tõenäoliselt ei põhjusta toormaterjali tarnimise peatumist toodet kasutavale tootmisharule.

(140)

Mitu kasutajat on märkinud, et neil ei ole võimalik üle kanda klaaskiu hinna tõusu nende klientidele. Kõnealused kasutajad väitsid, et nende toodete turul on tugev konkurents ja et nende klientidel oleks lihtne tarnijat vahetada, kui nad hindu tõstaksid.

(141)

Võttes arvesse kasutajate äriühingute mitmekesisust, on raske hinnata kasutajate suutlikkust üle kanda võimalikku hinnatõusu nende klientidele. Siiski võib küsimustikule esitatud kasutajate vastuste põhjal oletada, et isegi kui teatavatel kasutajatel ei ole võimalik üle kanda suuremat osa kulutuste suurenemisest oma klientidele, oleks selle mõju enamikul juhtudel käibele ja tulususele väga väike.

(142)

Mitu kasutajat väitsid, et dumpinguvastaste tollimaksude kehtestamise tõttu suureneks tootmisahela järgmise etapi toodete turul mujalt kui EList pärit konkurents, kuna tootmisahela järgmise etapi toodete suhtes ei kohaldata kaitsemeetmeid, ning muutuks Hiinast pärit import nii, et klaaskiu impordilt mindaks üle tootmisahela järgmise etapi toodetele nagu keemilised ühendid, kangad ja komposiitmaterjalidest tuuleenergiaturbiinide labad. Tegelikult on märgitud, et Hiinast pärit import juba konkureerib mitmel kõnealusel turul ning et klaaskiu suhtes meetmete kehtestamise korral kõnealune konkurents tõenäoliselt tugevneks. Seega väideti, et toodet kasutav tootmisharu peaks hakkama klaaskiu eest maksma kõrgemat hinda ning toime tulema tugevnenud konkurentsiga. Väidetavalt ei oleks sellises ettevõtluskeskkonnas võimalik mis tahes hinnatõusu puhul sellest suuremat osa klientidele üle kanda.

(143)

Siinkohal tuleks märkida, et tugevnenud konkurents, mis võib tuleneda dumpinguvastaste meetmete kehtestamisest, ei saa olla kõnealuste põhjendatud meetmete kehtestamata jätmise põhjus. Klaaskiudu kasutaval Euroopa tootmisharul on samad õigused nagu klaaskiudu tootval tootmisharul ning sellel on täielik õigus toetuda ELi kaubandusõigusele ja taotleda selle tooteid käsitlevat dumpinguvastast uurimist, kui neil on kindel positsioon ja nad saavad kahjustava dumpingu kohta esitada esmapilgul usutavaid tõendeid.

(144)

Seega ei saa eespool esitatud väide võimaliku tugevneva konkurentsi kohta, mis on tingitud mujalt kui EList pärit tootmisahela järgmise etapi toodetest, õigustada dumpinguvastaste meetmete kehtestamata jätmist.

(145)

Mitu kasutajat väitsid, et pärast uurimisperioodi liidu turul juba oli tarnedefitsiit ning et dumpinguvastaste meetmete kehtestamine ainult halvendaks olukorda, kuna seetõttu väheneks Hiinast pärit import, samas kui kõnealust importi on vaja suure ja kasvava nõudluse rahuldamiseks.

(146)

Kaebuse esitajad nõustusid, et teatavate liidu tootmisharu toodetavate tooterühmade tarne on takistatud, kuid nad leidsid, et selline olukord on ajutine ning põhjustatud majanduskriisi järgsest turu taastumisest tulenevatest liiga väikestest varudest. Kui tulusust suudetaks uuesti suurendada, oleks kaebuse esitajate väitel liidu tootmisharul võimalik toime tulla eeldatava ELi järgtööstusest edaspidi tuleneva nõudluse kasvuga, kasutades eelkõige rakendamata tootmisvõimsust, mida on võimalik kergesti uuesti käivitada, ning tehnoloogilisi uuendusi ja renoveeritud ahjusid.

(147)

Sellega seoses tuleks tähelepanu pöörata asjaolule, et dumpinguvastaste meetmete eesmärgiks on liidu tootmisharule kahjulikku mõju avaldava ebaõiglase kaubanduspraktika heastamine ja liidu turul normaalse konkurentsiolukorra taastamine, mitte importimise takistamine. Kuigi Hiinast pärit vaatlusaluse toote ELi hinnatase tõenäoliselt tõuseks pärast dumpinguvastaste meetmete kehtestamist, ei sulgeks soovitatavad meetmed liidu turgu Hiina eksportivatele tootjatele ja seepärast jätkuks Hiinast pärit vaatlusaluse toote importimine liidu turule.

(148)

Liidu tootmisharu suutlikkuse kohta korvata Hiina klaaskiu tarne võimalik puudumine tuleks märkida, et liidu tootmisharu praegust tootmisvõimsuse rakendusastet arvestades peaks pakkumine täielikult vastama turu nõudlusele. Isegi 116 413 tonni suurust Hiinast pärit klaaskiu importi uurimisperioodil oleks võimalik asendada liidu tootmisharu rakendamata tootmisvõimsusega, mille suuruseks hinnati 200 000 tonni uurimisperioodil.

(149)

Eespool esitatut arvesse võttes võib esialgu järeldada, et võimalikku tarnedefitsiiti saab korvata liidu tootmisharu tootmisvõimsuse rakendusaste tõstmisega nii muu kui ka Hiinast pärit vaatlusaluse toote muu kui dumpinguhinnaga impordi abil.

(150)

Lõpetuseks võib eeldada, et meetmete kehtestamine Hiinast pärit vaatlusaluse toote impordi suhtes annab liidu tootmisharule võimaluse parandada oma olukorda, kasvatada müügimahtu ning suurendada müügihindu ja turuosa. Kuigi võib ilmneda mõningane negatiivne mõju, nt kulude kasv teatavate kasutajate jaoks, ei ole see tõenäoliselt märkimisväärne võrreldes tootjate ja nende tarnijate eeldatava kasuga.

(151)

Eespool öeldu põhjal järeldatakse esialgu, et puuduvad kaalukad põhjused, mis õigustaksid Hiinast pärit vaatlusaluse toote impordi suhtes ajutiste meetmete kehtestamata jätmist. Esialgset hinnangut võib siiski pärast huvitatud isikute esitatud märkusi olla vaja põhjalikumalt analüüsida.

(152)

Dumpingu, kahju, põhjusliku seose ja liidu huvide kohta tehtud järeldusi silmas pidades tuleb Hiina Rahvavabariigist pärit vaatlusaluse toote impordi suhtes kehtestada ajutised meetmed, et vältida dumpinguhinnaga impordi põhjustatud edasist kahju liidu tootmisharule.

(153)

Ajutised meetmed Hiinast pärit impordi suhtes tuleks kehtestada tasemel, mis oleks piisav, et kõrvaldada liidu tootmisharule tekitatud kahju, mille on põhjustanud dumpinguhinnaga import, ületamata seejuures kindlaksmääratud dumpingumarginaali. Kahjustava dumpingu mõju kõrvaldamiseks vajaliku tollimaksumäära arvutamisel võetakse arvesse, et mis tahes meetmed peaksid võimaldama liidu tootmisharul katta oma tootmiskulud ja saavutada enne maksude mahaarvamist kasum, mida tootmisharu võiks usutavasti saada tavapärastes konkurentsitingimustes, st dumpinguhinnaga impordi puudumise korral.

(154)

Liidu tootmisharu väitis, et kahju kõrvaldamist võimaldava taseme kindlaksmääramiseks tuleks aluseks võtta 12–15 % sihtkasum. Seni esitatud tõendid ei näita siiski veenvalt, et kõnealune kasumitase on vajalik miinimum liidu tootmisharu tasuva ettevõtlustegevuse tagamiseks selles ettevõtlussektoris. Sellise kindla tõendusmaterjali puudumise tõttu, mis tõendaks sihtkasumi kõrgema taseme vajalikkust, järeldatakse esialgu, et kahju kõrvaldamist võimaldava taseme kindlaksmääramiseks on sobiv aluseks võtta 5 % sihtkasum.

(155)

Sellest lähtuvalt arvutati liidu tootmisharu samasuguse toote mittekahjustav hind. Mittekahjustava hinna kindlaksmääramiseks lahutati tegelik kasumimarginaal tehasehinnast ja liideti sel viisil arvutatud tasuvuspiiri hinnale eespool osutatud sihtkasumi marginaal.

(156)

Eespool esitatu tulemusel on esialgsed kahju kõrvaldamist võimaldavad tasemed järgmised:

(157)

Eespool öeldut silmas pidades ja kooskõlas algmääruse artikli 7 lõikega 2 tuleks kehtestada Hiinast pärit vaatlusaluse toote impordi suhtes ajutine dumpinguvastane tollimaks, mis vastaks väiksema tollimaksu reegli kohaselt dumpingumarginaali või kahju kõrvaldamist võimaldava kõige madalamale leitud tasemele, st kõikidel juhtudel dumpingumarginaalile.

(158)

(159)

Käesoleva määrusega äriühingutele kehtestatavad individuaalsed dumpinguvastase tollimaksu määrad määrati kindlaks käesoleva uurimise tulemuste põhjal. Seepärast kajastavad need olukorda, mis uurimise käigus nende äriühingute puhul tuvastati. Nimetatud tollimaksumäärasid (erinevalt „kõikide teiste äriühingute” suhtes kohaldatavast kogu riiki hõlmavast tollimaksust) kohaldatakse seega üksnes nende toodete impordi puhul, mis on pärit asjaomasest riigist ning toodetud nimetatud äriühingute, seega konkreetsete juriidiliste isikute poolt. Imporditavate toodete suhtes, mille tootjaks on mõni teine äriühing, kelle nime ega aadressi ei ole käesoleva määruse regulatiivosas konkreetselt nimetatud, sealhulgas konkreetselt nimetatud äriühingutega seotud isikud, ei tohi nimetatud määrasid kohaldada ning nende puhul kehtib „kõikide teiste äriühingute” suhtes kohaldatav tollimaksumäär.

(160)

Taotlus kohaldada nimetatud individuaalsete äriühingute jaoks ette nähtud dumpinguvastase tollimaksu määrasid (näiteks pärast juriidilise isiku nimevahetust või uue tootmise või müügiga tegeleva isiku asutamist) tuleb saata viivitamata komisjonile (4) koos kõikide vajalike andmetega, eelkõige nimevahetuse või tootmise või müügiga tegelevate isikutega seotud võimalike muudatustega äriühingu tootmistegevuses, omamaises või eksportmüügis. Vajaduse korral muudetakse määrust, ajakohastades nende äriühingute loetelu, kelle suhtes kohaldatakse individuaalseid tollimaksumäärasid.

(161)

Et tagada dumpinguvastase tollimaksu nõuetekohane jõustamine, ei tohiks kõikide teiste äriühingute suhtes kohaldatavat tollimaksumäära kohaldada üksnes koostööst hoiduvate eksportijate suhtes, vaid ka nende tootjate suhtes, kes uurimisperioodil liitu ei eksportinud.

(162)

Tõrgeteta asjaajamise huvides tuleks määrata ajavahemik, mille jooksul huvitatud isikud, kes andsid endast teada menetluse algatamisteates märgitud tähtaja jooksul, saavad esitada kirjalikult oma seisukohad ja taotleda ärakuulamist. Lisaks tuleb märkida, et tollimaksude kehtestamist käsitlevad järeldused käesolevas määruses on esialgsed ning need võidakse lõplike meetmete kehtestamise korral uuesti läbi vaadata,

European Commission

Directorate-General for Trade

Direction H

Office Nerv- 105

B-1049 Brussels.