Choose the experimental features you want to try

This document is an excerpt from the EUR-Lex website

Document 32010R0632

Komisjoni määrus (EL) nr 632/2010, 19. juuli 2010 , millega muudetakse määrust (EÜ) nr 1126/2008 (millega võetakse vastu teatavad rahvusvahelised raamatupidamisstandardid kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 1606/2002) seoses rahvusvahelise raamatupidamisstandardiga (IAS) 24 ja rahvusvahelise finantsaruandlusstandardiga (IFRS) 8 EMPs kohaldatav tekst

ELT L 186, 20.7.2010, pp. 1–9 (BG, ES, CS, DA, DE, ET, EL, EN, FR, IT, LV, LT, HU, MT, NL, PL, PT, RO, SK, SL, FI, SV)

Dokument on avaldatud eriväljaandes (HR)

Legal status of the document No longer in force, Date of end of validity: 15/10/2023; mõjud tunnistatud kehtetuks 32023R1803

ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2010/632/oj

20.7.2010   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 186/1


KOMISJONI MÄÄRUS (EL) nr 632/2010,

19. juuli 2010,

millega muudetakse määrust (EÜ) nr 1126/2008 (millega võetakse vastu teatavad rahvusvahelised raamatupidamisstandardid kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 1606/2002) seoses rahvusvahelise raamatupidamisstandardiga (IAS) 24 ja rahvusvahelise finantsaruandlusstandardiga (IFRS) 8

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 19. juuli 2002. aasta määrust (EÜ) nr 1606/2002 rahvusvaheliste raamatupidamisstandardite kohaldamise kohta, (1) eelkõige selle artikli 3 lõiget 1,

ning arvestades järgmist:

(1)

Komisjoni määrusega (EÜ) nr 1126/2008 (2) on vastu võetud teatavad 15. oktoobri 2008. aasta seisuga kehtinud rahvusvahelised standardid ja tõlgendused.

(2)

Rahvusvaheliste Raamatupidamisstandardite Nõukogu (IASB) avaldas 4. novembril 2009 muudetud rahvusvahelise raamatupidamisstandardi (IAS) 24 Seotud osapooli käsitleva teabe avalikustamine (edaspidi „muudetud IAS 24”). Muudetud IAS 24 muudatuste eesmärk on lihtsustada seotud osapoole määratlust, kõrvaldades teatavad sisemised vastuolud ning andes mõningaid vabastusi valitsusega seotud (majandus) üksustele seoses teabe hulgaga, mida sellistel (majandus) üksustel tuleb esitada seotud osapoolte vaheliste tehingute kohta.

(3)

Konsulteerimine Euroopa finantsaruandluse nõuanderühma (EFRAG) tehniliste ekspertide rühmaga (TEG) kinnitab, et muudetud IAS 24 vastab vastuvõtmiseks vajalikele tehnilistele kriteeriumidele, mis on sätestatud määruse (EÜ) nr 1606/2002 artikli 3 lõikes 2. Kooskõlas komisjoni 14. juuli 2006. aasta otsusega 2006/505/EÜ, millega luuakse standardialaste nõuannete järelevalverühm, kes nõustab komisjoni Euroopa finantsaruandluse nõuanderühma (EFRAG) arvamuste objektiivsuse ja erapooletuse hindamisel, (3) kaalus standardialaste nõuannete järelevalverühm EFRAGi arvamust kinnitamise kohta ja teavitas komisjoni, et arvamus on tasakaalustatud ja objektiivne.

(4)

Seoses muudetud IAS 24 vastuvõtmisega tuleb muuta rahvusvahelist finantsaruandlusstandardit (IFRS) 8, et tagada rahvusvaheliste raamatupidamisstandardite kooskõla.

(5)

Seepärast tuleks vastavalt muuta määrust (EÜ) nr 1126/2008.

(6)

Käesoleva määrusega ettenähtud meetmed on kooskõlas raamatupidamise regulatiivkomitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määruse (EÜ) nr 1126/2008 lisa muudetakse järgmiselt.

1.

Rahvusvaheline raamatupidamisstandard (IAS) 24 asendatakse muudetud ISA 24-ga vastavalt käesoleva määruse lisale.

2.

Rahvusvahelist finantsaruandlusstandardit (IFRS) 8 muudetakse vastavalt käesoleva määruse lisale.

Artikkel 2

Kõik ettevõtted rakendavad IAS 24 ja IFRS 8 muudatusi, nagu on sätestatud käesoleva määruse lisas, hiljemalt alates oma esimese pärast 31. detsembrit 2010 algava majandusaasta alguskuupäevast.

Artikkel 3

Käesolev määrus jõustub kolmandal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 19. juuli 2010

Komisjoni nimel

president

José Manuel BARROSO


(1)   EÜT L 243, 11.9.2002, lk 1.

(2)   ELT L 320, 29.11.2008, lk 1.

(3)   ELT L 199, 21.7.2006, lk 33.


LISA

RAHVUSVAHELISED RAAMATUPIDAMISSTANDARDID

IAS 24

IAS 24 Seotud osapooli käsitleva teabe avalikustamine

IFRS 8

IFRS 8 Tegevussegmendid muudatus

Paljundamine lubatud Euroopa Majanduspiirkonnas. Väljaspool EMPd on kõik olemasolevad õigused kaitstud, v.a õigus paljundada isiklikuks kasutamiseks või muul õiguspärasel otstarbel. Lisateavet on võimalik saada IASB veebilehelt www.iasb.org

Rahvusvaheline raamatupidamisstandard 24

Seotud osapooli käsitleva teabe avalikustamine

EESMÄRK

1

Käesoleva standardi eesmärk on tagada, et (majandus)üksuse finantsaruanded sisaldaksid vajalikku teavet pööramaks tähelepanu võimalusele, et (majandus)üksuse finantsseisund ja kasum või kahjum võivad olla mõjutatud seotud osapoolte olemasolust ning selliste osapooltega tehtud tehingutest ning laekumata ja tasumata saldodest, sealhulgas siduvatest kohustustest.

RAKENDUSALA

2

Käesolevat standardit rakendatakse:

a)

seotud osapoolte vaheliste suhete ja tehingute kindlaksmääramisel;

b)

(majandus)üksuse ja sellega seotud osapoolte vaheliste laekumata ja tasumata saldode, sealhulgas siduvate kohustuste kindlaksmääramisel;

c)

asjaolude kindlaksmääramisel, mille olemasolul tuleb punktides a ja b esitatud andmed avalikustada; ja

d)

nimetatud teabe avalikustamise otsustamisel.

3

Käesolev standard nõuab seotud osapoolte vaheliste suhete, tehingute ning laekumata ja tasumata saldode, sealhulgas siduvate kohustuste avalikustamist emaettevõtja, ühisettevõtja või investori konsolideeritud ja konsolideerimata finantsaruannetes, mis on esitatud kooskõlas IAS 27-ga Konsolideeritud ja konsolideerimata finantsaruanded. Käesolevat standardit kohaldatakse ka üksikute finantsaruannete suhtes.

4

Seotud osapoolte vahelised tehingud ning laekumata ja tasumata saldod teiste kontserni kuuluvate (majandus)üksustega avalikustatakse (majandus)üksuse finantsaruannetes. Kontserni konsolideeritud finantsaruannete koostamisel elimineeritakse grupisisesed seotud osapoolte vahelised tehingud ning laekumata ja tasumata saldod.

SEOTUD OSAPOOLI KÄSITLEVA TEABE AVALIKUSTAMISE EESMÄRK

5

Suhted seotud osapoolte vahel on äritegevuse tavapärane osa. Näiteks teostavad (majandus)üksused tihti oma tegevust osaliselt tütarettevõtete, ühisettevõtmiste ja sidusettevõtete kaudu. Sellises olukorras on (majandus)üksusel võimalik mõjutada investeerimisobjekti finants- ja tegevuspoliitikat kontrolli, ühise kontrolli või märkimisväärse mõju kaudu.

6

Seotud osapoolte vaheline suhe võib avaldada mõju (majandus)üksuse kasumile või kahjumile ning finantsseisundile. Seotud osapooled võivad astuda sellistesse tehingutesse, mida mitteseotud osapooled ei teeks. Näiteks ei pruugi emaettevõttele soetusmaksumuses kaupu müüv (majandus)üksus müüa neid samadel tingimustel teisele kliendile. Samuti ei pruugi seotud osapoolte vahelised tehingud toimuda samades summades nagu mitteseotud osapoolte vahelised tehingud.

7

(Majandus)üksuse kasumit või kahjumit ja finantsseisundit võivad mõjutada suhted seotud osapoolte vahel isegi siis, kui seotud osapoolte vahelisi tehinguid ei toimu. Sellise suhte olemasolu iseenesest võib olla piisav, et mõjutada (majandus)üksuse tehinguid teiste osapooltega. Näiteks võib tütarettevõte lõpetada suhte kaubanduspartneriga, kui emaettevõte omandab sõsarettevõtte, mis tegutseb samas valdkonnas kui eelmine kaubanduspartner. Teise võimalusena võib üks osapool tegevusest hoiduda teise osapoole märkimisväärse mõju tõttu – näiteks võib emaettevõte anda tütarettevõttele juhtnööre mitte tegeleda uurimis- ja arendustegevusega.

8

Nimetatud põhjustel võib teave (majandus)üksuse ja seotud osapoolte vaheliste tehingute ning laekumata ja tasumata saldode, sealhulgas siduvate kohustuste ja suhete kohta mõjutada finantsaruannete kasutajate poolt (majandus)üksuse tegevusele antavat hinnangut, sealhulgas ka hinnangut (majandus)üksuse riskide ja võimaluste kohta.

MÕISTED

9

Käesolevas standardis kasutatakse allpool toodud mõisteid järgmises tähenduses:

Seotud osapool on isik või (majandus)üksus, kes on seotud finantsaruandeid koostava (majandus)üksusega (käesolevas standardis nimetatud kui „aruandev (majandus)üksus”)

a)

Isik või selle isiku lähedased pereliikmed on seotud aruandva (majandus)üksusega, kui see isik:

i)

omab aruandva (majandus)üksuse üle kontrolli või ühist kontrolli;

ii)

omab märkimisväärset mõju aruandva (majandus)üksuse üle või

iii)

on aruandva (majandus)üksuse või aruandva (majandus)üksuse emaettevõtte juhtkonna üks võtmeisik.

b)

(Majandus)üksus on seotud aruandva (majandus)üksusega, kui kehtib üks järgmistest tingimustest:

i)

(majandus)üksus ja (aruandev) majandusüksus on sama kontserni liikmed (mis tähendab, et iga emaettevõte, tütarettevõte ja sõsarettevõte on seotud teistega);

ii)

üks (majandus)üksus on teise (majandus)üksuse sidusettevõte või ühisettevõtmine (või sellise kontserni liikme sidusettevõte või ühisettevõtmine, mille liige on teine (majandus)üksus);

iii)

mõlemad (majandus)üksused on sama kolmanda osapoole ühisettevõtmised;

iv)

üks (majandus)üksus on kolmanda (majandus)üksuse ühisettevõtmine ja teine (majandus)üksus on kolmanda (majandus)üksuse sidusettevõte;

v)

(majandus)üksus on töösuhtejärgsete hüvitiste skeem aruandva (majandus)üksuse või sellega seotud (majandus)üksuse töötajate kasuks. Kui aruandev (majandus)üksus on ise selline skeem, on skeemi sissemakseid tegevad tööandjad samuti seotud aruandva (majandus)üksusega;

vi)

(majandus)üksuse üle omab kontrolli või ühist kontrolli punktis a määratletud isik;

vii)

punkti a alapunktis i määratletud isik omab märkimisväärset mõju (majandus)üksuse üle või on (majandus)üksuse (või (majandus)üksuse emaettevõtte) juhtkonna üks võtmeisik.

Seotud osapoolte vaheline tehing on ressursside, teenuste või kohustuste üleandmine aruandva (majandus)üksuse ja seotud osapoole vahel sõltumata sellest, kas see toimub tasu eest või tasuta.

Isiku lähedased pereliikmed on sellised pereliikmed, kelle puhul võib eeldada, et nad mõjutavad kõnealust isikut, või kellele kõnealune isik võib mõju avaldada nende suhetes (majandus)üksusega, sealhulgas:

a)

selle isiku lapsed ja abikaasa või elukaaslane;

b)

selle isiku abikaasa või elukaaslase lapsed ja

c)

selle isiku või tema abikaasa või elukaaslase ülalpeetavad.

Hüvitis hõlmab kõiki hüvitisi töötajatele (vastavalt IAS 19-le Hüvitised töötajatele), kaasa arvatud hüvitised töötajatele, mille suhtes rakendatakse IFRS 2-e Aktsiapõhine makse. Hüvitised töötajatele on igas vormis saadud, saadaolev või võimaldatav tasu, mida (majandus)üksus annab või (majandus)üksuse nimel antakse töötajatele tööalaste teenuste eest (majandus)üksusele. See hõlmab ka (majandus)üksuse emaettevõtte poolt makstavat tasu (majandus)üksuse eest. Hüvitiste hulka kuuluvad:

a)

lühiajalised hüvitised töötajatele, näiteks palgad ja sotsiaalkindlustusmaksed, tasuline iga-aastane puhkus ja tasuline haiguspuhkus, kasumi jagamine ja boonused (kui makstakse kaheteistkümne kuu jooksul pärast perioodi lõppu) ja mitterahalised hüvitised (näiteks arstiabi, eluase, autod ning tasuta või subsideeritud kaubad või teenused) praegustele töötajatele;

b)

töösuhtejärgsed hüvitised, näiteks pensionid, muud pensionihüvitised, elukindlustus ja arstiabi pärast töösuhte lõppemist;

c)

muud pikaajalised hüvitised töötajatele, sealhulgas pikaajalise tööalase teenistuse eest antav puhkus või õppejõule antav puhkus teadustööks, tähtpäevadega seotud hüvitised või muud pikaajalise teenistusega seotud hüvitised, pikaajalised invaliidsushüvitised ning ka kasumi jagamine, boonused ja edasilükatud hüvitised, kui neid ei maksta täies ulatuses kaheteistkümne kuu jooksul pärast perioodi lõppu;

d)

töösuhte lõpetamise hüvitised ja

e)

aktsiapõhine makse.

Kontroll on võime valitseda (majandus)üksuse finants- ja tegevuspoliitika üle, et saada selle tegevusest majanduslikku kasu.

Ühine kontroll on lepingupõhiselt kokkulepitud kontrolli jagamine majandustegevuse üle.

Juhtkonna võtmeisikud on isikud, kellel on volitused (majandus)üksuse tegevuse kavandamiseks, juhtimiseks ja kontrollimiseks otseselt või kaudselt, ning kes kannavad selle eest vastutust, sealhulgas ka asjaomase (majandus)üksuse direktorid (tegevdirektor või muu).

Märkimisväärne mõju on võime osaleda (majandus)üksuse finants- ja tegevuspoliitikat puudutavate otsuste langetamisel, omamata kontrolli selliste poliitikate üle. Märkimisväärset mõju võib saavutada aktsiaosaluse, põhikirja või lepingu kaudu.

Valitsus on valitsus, valitsusasutused ja samalaadsed kohalikud, riiklikud või rahvusvahelised organid.

Valitsusega seotud (majandus)üksus on (majandus)üksus, mille üle valitsus omab kontrolli, ühist kontrolli või märkimisväärset mõju.

10

Iga võimalikku seotud osapoolte vahelist suhet hinnates pööratakse tähelepanu suhte sisule, mitte pelgalt selle õiguslikule vormile.

11

Käesoleva standardi kontekstis ei ole seotud osapoolteks:

a)

kaks (majandus)üksust vaid selle alusel, et neil on ühine direktor või muu juhtkonna võtmeisik või selle alusel, et üks (majandus)üksuse juhtkonna võtmeisik omab märkimisväärset mõju teise (majandus)üksuse üle;

b)

kaks ühisettevõtjat vaid selle alusel, et need omavad ühisettevõtmise üle ühist kontrolli;

c)

i)

rahastajad;

ii)

ametiühingud;

iii)

kommunaalettevõtted ja

iv)

valitsusasutused, mis ei oma kontrolli, ühist kontrolli ega märkimisväärset mõju aruandva (majandus)üksuse üle;

vaid selle alusel, et neil on (majandus)üksusega tavapärased tehingud (isegi kui need võivad mõjutada (majandus)üksuse tegevusvabadust või otsustusvabadust);

d)

klient, tarnija, frantsiisiandja, turustaja või agent, kellega (majandus)üksusel on märkimisväärses mahus äritehinguid ning sellest on tulenenud majanduslik sõltuvus.

12

Seotud osapoole mõistes hõlmab sidusettevõte selle tütarettevõtteid ja ühisettevõtmine hõlmab selle tütarettevõtteid. Seetõttu on näiteks omavahel seotud sidusettevõtte tütarettevõte ja investor, kes omab märkimisväärset mõju sidusettevõtte üle.

AVALIKUSTAMINE

Kõik (majandus)üksused

13

Emaettevõtete ja tütarettevõtete vahelised suhted avalikustatakse, vaatamata sellele, kas nimetatud seotud osapoolte vahel on olnud tehinguid või mitte. (Majandus)üksus avalikustab emaettevõtte nime ning lõplikku kontrolli omava osapoole, kui see on eelmisest erinev. Kui (majandus)üksuse emaettevõte ega lõplikku kontrolli omav osapool avalikkusele kättesaadavaid konsolideeritud finantsaruandeid ei koosta, avalikustatakse hierarhiliselt järgmise emaettevõtte nimi, mis neid koostab.

14

Et finantsaruannete kasutajad saaksid kujundada arusaamise seotud osapoolte vaheliste suhete mõjust (majandus)üksusele, on kontrolli olemasolul vaja avalikustada seotud osapoolte vahelised suhted sõltumata sellest, kas seotud osapoolte vahelisi tehinguid on toimunud.

15

Emaettevõtte ja tütarettevõtete vaheliste seotud osapoolte suhete avalikustamise nõue täiendab IAS 27, IAS 28 Investeeringud sidusettevõtetesse ja IAS 31 Osalemised ühisettevõtmistes esitatud avalikustamise nõudeid.

16

Paragrahvis 13 viidatakse hierarhiliselt järgmisele emaettevõttele. See on kontserni esimene emaettevõte pärast vahetut emaettevõtet, mis koostab avalikkusele kättesaadavaid konsolideeritud finantsaruandeid.

17

(Majandus)üksus avalikustab kõik juhtkonna võtmeisikute hüvitised kokku ja igas järgmises kategoorias:

a)

lühiajalised hüvitised töötajatele;

b)

töösuhtejärgsed hüvitised;

c)

muud pikaajalised hüvitised töötajatele;

d)

töösuhete lõpetamise hüvitised ja

e)

aktsiapõhised maksed.

18

Kui (majandus)üksusel on olnud seotud osapoolte vahelisi tehinguid finantsaruannetega hõlmatud perioodidel, avalikustab ta seotud osapoolte vahelise suhte olemuse ning samuti teabe nende tehingute ning laekumata ja tasumata saldode, sealhulgas siduvate kohustuste kohta, mis on kasutajatele vajalik mõistmaks suhte võimalikku mõju finantsaruannetele. Nimetatud avalikustamise nõuded täiendavad paragrahvis 17 esitatud nõudeid. Avalikustatakse vähemalt järgmine teave:

a)

tehingute summa;

b)

laekumata ja tasumata saldode, sealhulgas siduvate kohustuste summad ja

i)

neile seatud tähtajad ja tingimused, kaasa arvatud see, kas need on tagatud, ning arvelduseks antava tasu olemus ja

ii)

üksikasjalikud andmed saadud või antud garantiide kohta;

c)

laekumata saldode summaga seotud ebatõenäoliselt laekuvate nõuete provisjonid ja

d)

perioodil kajastatud kulud seoses bilansist välja kantud või ebatõenäoliselt laekuvate nõuetega seotud osapoolte vastu.

19

Paragrahvis 18 nõutud teabe avalikustamine toimub eraldi iga järgmise kategooria puhul:

a)

emaettevõte;

b)

(majandus)üksuse üle ühist kontrolli või märkimisväärset mõju omavad (majandus)üksused;

c)

tütarettevõtted;

d)

sidusettevõtted;

e)

ühisettevõtmised, milles (majandus)üksus on ühisettevõtja;

f)

(majandus)üksuse või selle emaettevõtte juhtkonna võtmeisikud ja

g)

muud seotud osapooled.

20

Paragrahvis 19 esitatud summade liigitamine, mis kajastavad nõudeid või võlgnevusi erineva kategooria seotud osapoolte suhtes, täiendab IAS 1-s Finantsaruannete esitamine toodud avalikustamise nõudeid, mille kohaselt tuleb teave avalikustada kas finantsseisundi aruandes või lisades. Kategooriaid on täiendatud, võimaldamaks seotud osapoolte saldode põhjalikumat analüüsi ning rakendamaks neid seotud osapoolte tehingute korral.

21

Järgnevalt mõned näited avalikustatavate tehingute kohta juhul, kui need toimuvad seotud osapoolega:

a)

toodangu (valmis või lõpetamata) ost või müük;

b)

kinnisvara ja muude varade ost või müük;

c)

teenuste osutamine või saamine;

d)

rendid;

e)

uurimis- ja arendustegevuse üleandmised;

f)

litsentsilepingutega toimuvad üleandmised;

g)

finantseerimisalased üleandmised (sealhulgas laenud ning rahalised ja mitterahalised sissemaksed omakapitali);

h)

garantiide või tagatiste andmine;

i)

siduvad kohustused millegi tegemiseks teatud sündmuse, sealhulgas täitmisele kuuluvate lepingute (*1) (kajastatud ja kajastamata) tulevikus esinemise või mitteesinemise korral ja

j)

kohustiste arveldamine (majandus)üksuse eest või (majandus)üksuse poolt selle seotud osapoole eest.

22

Emaettevõtte või tütarettevõtte osalemine kindlaksmääratud hüvitistega skeemis, mille puhul riskid on jagatud kontserni (majandus)üksuste vahel, on seotud osapoolte vaheline tehing (vt IAS 19 paragrahv 34B).

23

Teave selle kohta, et seotud osapoolte vahelised tehingud tehti sõltumatute osapoolte vaheliste tehingutega võrdväärsetel tingimustel, avalikustatakse vaid juhul, kui selliseid tingimusi on võimalik põhjendada.

24

Sama liiki tehingud võib avalikustada kogusummana, välja arvatud juhul, kui eraldi avalikustamine on vajalik, et mõista seotud osapoolte vaheliste tehingute mõju (majandus)üksuse finantsaruannetele.

Valitsusega seotud (majandus)üksused

25

Aruandev (majandus)üksus vabastatakse paragrahvis 18 toodud avalikustamise nõuetest seotud osapoolte vaheliste tehingute ning laekumata ja tasumata saldode, sealhulgas siduvate kohustuste suhtes, mis tal on:

a)

valitsusega, mis omab kontrolli, ühist kontrolli või märkimisväärset mõju aruandva (majandus)üksuse üle; ja

b)

seotud osapooleks oleva teise (majandus)üksusega, kui sama valitsus omab kontrolli, ühist kontrolli või märkimisväärset mõju nii aruandva (majandus)üksuse kui ka teise (majandus)üksuse üle.

26

Kui aruandev (majandus)üksus kohaldab paragrahvi 25 kohast vabastust, avalikustab ta paragrahvis 25 viidatud tehingute ning laekumata ja tasude saldode kohta järgmise teabe:

a)

valitsuse nimi ja aruandva (majandus)üksusega oleva suhte olemus (st kontroll, ühine kontroll või märkimisväärne mõju);

b)

piisavalt üksikasjalikult järgmised andmed, et võimaldada (majandus)üksuse finantsaruannete kasutajatel saada aru seotud osapoolte vaheliste tehingute mõjust tema finantsaruannetele:

i)

iga eraldiseisvalt märkimisväärse tehingu olemus ja summa ja

ii)

teiste tehingute puhul, mis on märkimisväärsed koos, kuid mitte eraldi vaadatuna, kvalitatiivsed või kvantitatiivsed andmed nende ulatuse kohta. Tehingute tüüpide hulka kuuluvad paragrahvis 21 loetletud tüübid.

27

Kasutades oma otsustusvõimet, et määrata kindlaks paragrahvi 26 punkti b kohaselt avalikustatava teabe üksikasjalikkuse tase, võtab aruandev (majandus)üksus arvesse seotud osapoolte vaheliste suhete lähedust ja teisi asjaolusid, mis on olulised tehingu märkimisväärsuse taseme kindlakstegemisel, näiteks kas:

a)

see on märkimisväärne suuruse mõttes;

b)

seda teostatakse mitteturutingimustel;

c)

seda teostatakse väljaspool igapäevast äritegevust, näiteks äride ost ja müük;

d)

seda avalikustatakse reguleerivate või järelevalvet teostavate asutuste poolt;

e)

sellest antakse aru tippjuhtkonnale;

f)

selle suhtes on vaja aktsionäride heakskiitu.

JÕUSTUMISKUUPÄEV JA ÜLEMINEK

28

(Majandus)üksus rakendab käesolevat standardit tagasiulatuvalt 1. jaanuaril 2011 või pärast seda algavate aruandeaastate suhtes. Varasem rakendamine on lubatud kas kogu standardi või paragrahvides 25–27 toodud osalise vabastuse suhtes valitsusega seotud (majandus)üksuste puhul. Kui (majandus)üksus rakendab kas kogu standardit või eespool nimetatud osalist vabastust enne 1. jaanuari 2011 algava perioodi suhtes, avalikustab ta selle asjaolu.

IAS 24 (2003) TAGASIVÕTMINE

29

Käesoleva standardiga asendatakse ISA 24 Seotud osapooli käsitlev teave (parandatud 2003).

(*1)  IAS 37-s Eraldised, tingimuslikud kohustised ja tingimuslikud varad määratletakse täitmisele kuuluvad lepingud lepingutena, mille kumbki osapool ei ole oma kohustusi täitnud või mille mõlemad osapooled on oma kohustused täitnud osaliselt ja võrdsel määral.

LISA

IFRS 8 Tegevussegmendid muudatus

A1

Paragrahv 34 muudetakse järgmiselt (uus tekst on allajoonitud ja tühistatud tekst on läbitõmmatud) ja lisatakse paragrahv 36B.

34

(Majandus)üksus esitab teabe oma tähtsamatest klientidest sõltumise määra kohta. Kui ühe (majandus)üksuse välise kliendiga sõlmitud tehingutelt teenitav tulu moodustab vähemalt 10 % (majandus)üksuse tuludest, avalikustab (majandus)üksus selle asjaolu, igalt selliselt kliendilt teenitud kogutulu ning neid tulusid avaldava segmendi või avaldatavate segmentide nimed. (Majandus)üksus ei pea avalikustama olulise kliendi nime ega igas segmendis sellelt kliendilt teenitud tulude summasid. Käesoleva IFRSi tähenduses käsitatakse ühe kliendina (majandus)üksuste rühma, mis on aruandvale (majandus)üksusele teadaolevalt ühise kontrolli all, . Siiski on vaja kasutada otsustusvõimet, et hinnata, kas valitsust (riiklikku, osariigi, provintsi, territooriumi, kohalikku või välisriigi, sealhulgas valitsusasutusi ja sarnaseid kohalikke, riiklikke või rahvusvahelisi organeid) ja (majandus)üksusi, mis on aruandvale (majandus)üksusele teadaolevalt selle valitsuse kontrolli all, käsitatakse ühe kliendina. Selle hindamisel võtab aruandev (majandus)üksus arvesse nende (majandus)üksuste vahelise majandusliku integratsiooni määra.

36B

IAS 24-ga Seotud osapooli käsitlev teave (parandatud 2009) muudeti paragrahvi 34 1. jaanuaril 2011 või hiljem algavate aruandeaastate puhul. Kui (majandus)üksus rakendab IAS 24 (parandatud 2009) varasema perioodi suhtes, rakendab ta paragrahvi 34 muudatust selle varasema perioodi suhtes.

Top