4.12.2009   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 295/1

(1)

Euroopa Liidus on inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsioon (edaspidi „konventsioon”) üldiseks aluseks kahtlustatavate ja süüdistatavate isikute õiguste kaitsele kriminaalmenetluses, mis käesolevas resolutsioonis hõlmab kohtueelset etappi ja kohtumenetluse etappi.

(2)

Ühtlasi on konventsioon, nii nagu seda tõlgendab Euroopa Inimõiguste Kohus, oluline alus selleks, et liikmesriigid saaksid usaldada üksteise kriminaalkohtusüsteeme ning et kõnealune usaldus saaks tugevneda. Samal ajal on ruumi Euroopa Liidu poolseteks edasisteks meetmeteks, et tagada konventsiooni nõuete täielik rakendamine ja nendest kinnipidamine, samuti vajaduse korral tagada kohaldatavate nõuete järjepidev kohaldamine ning täiustada olemasolevaid nõudeid.

(3)

Euroopa Liit on edukalt loonud liikumis- ja elukohavabadusel rajaneva ala, millest kodanikud saavad kasu üha enam reisides, õppides ja töötades väljaspool oma elukohariiki. Siiski on sisepiiridel kontrolli kaotamise ning vaba liikumise ja elamise õiguse suureneva kasutamise vältimatuks tagajärjeks selliste isikute arvu suurenemine, kes on seotud kriminaalmenetlusega väljaspool oma elukohariiki. Neil juhtudel muutuvad kahtlustatavate või süüdistatavate isikute menetlusõigused eriti oluliseks, et tagada õigus õiglasele kohtupidamisele.

(4)

Kuigi Euroopa Liidu tasandil on võetud mitmesuguseid meetmeid tagamaks kodanike ohutuse kõrge tase, on samuti olemas vajadus käsitleda spetsiifilisi probleeme, mis võivad tekkida, kui isik on kriminaalmenetluse raames kahtlustatav või süüdistatav.

(5)

See tingib vajaduse konkreetsete meetmete võtmiseks menetlusõiguse valdkonnas, et tagada õiglane kriminaalmenetlus. Kõnealused meetmed, mis võivad hõlmata õigusakte ning muid meetmeid, suurendavad kodanike kindlustunnet, et Euroopa Liit ja selle liikmesriigid kaitsevad ja tagavad nende õigusi.

(6)

Tamperes 1999. aastal kogunenud Euroopa Ülemkogu jõudis järeldusele, et seoses vastastikuse tunnustamise põhimõtte rakendamisega tuleks alustada tööd ka menetlusõiguse selliste aspektidega, mille osas vastastikuse tunnustamise põhimõtte kohaldamise hõlbustamiseks peetakse vajalikuks ühiseid miinimumnõudeid, austades sealjuures liikmesriikide põhiõigusi (järeldus 37).

(7)

Ka 2004. aasta Haagi programmis on sätestatud, et vastastikuse tunnustamise kui õigusalase koostöö nurgakivi edasise elluviimisega peaks kaasnema kriminaalmenetluse menetlusõiguste selliste ühiste nõuete väljatöötamine, mis põhineksid liikmesriikide olemasolevate kaitsemeetmete uurimisel ja mis koostataks liikmesriikide õigustraditsioone austades (punkt III 3.3.1.).

(8)

Vastastikuse tunnustamise põhimõtte rakendamine eeldab seda, et liikmesriikide pädevad asutused usaldavad teiste liikmesriikide kriminaalkohtusüsteeme. Euroopa Liidus vastastikuse usalduse suurendamise eesmärgil on oluline, et lisaks konventsioonile oleks olemas menetlusõiguste kaitset käsitlevad Euroopa Liidu normid, mida liikmesriikides nõuetekohaselt rakendataks ja kohaldataks.

(9)

Hiljutised uuringud näitavad ekspertide laialdast toetust Euroopa Liidu meetmete võtmisele menetlusõiguse valdkonnas – nii õigusaktide kui muude meetmete kujul – ning samuti vajadust suurendada liikmesriikide õigusasutuste vastastikust usaldust (1). Euroopa Parlament toetab seda seisukohta (2). Oma teatises Stockholmi programmi kohta (3) on Euroopa Komisjon arvamusel, et on hädavajalik tugevdada õigust kaitsele, kui soovitakse tagada liikmesriikide vastastikust usaldust ja üldsuse usaldust Euroopa Liidu vastu.

(10)

Viimastel aastatel toimunud arutelud menetlusõiguste üle Euroopa Liidu kontekstis ei ole kaasa toonud konkreetseid tulemusi. Siiski on tehtud suuri edusamme politsei- ja õigusalase koostöö raames seoses meetmetega, mis lihtsustavad süüdistuse esitamist. Nüüd on aeg astuda samme nimetatud meetmete ja üksikisiku menetlusõiguste kaitse paremaks tasakaalustamiseks. Tuleks teha jõupingutusi menetluslike tagatiste tugevdamiseks ja õigusriigi põhimõtete täielikumaks järgimiseks kriminaalmenetluste käigus, sõltumata sellest, millisesse Euroopa Liidu punkti kodanikud otsustavad reisida õppima, töötama või elama.

(11)

Pidades silmas nende küsimuste tähtsust ja keerulisust, tundub asjakohane käsitleda neid järkjärgulise lähenemisviisi alusel, tagades samal ajal üldise järjepidevuse. Käsitledes tulevasi meetmeid valdkondade kaupa, saab tähelepanu keskendada igale eraldiseisvale meetmele, mis võimaldab probleeme kindlaks teha ja käsitleda viisil, mis loob igale meetmele lisaväärtust.

(12)

Pidades silmas, et käesoleva resolutsiooni lisas esitatud meetmete loetelu ei ole täielik, peaks nõukogu ühtlasi kaaluma võimalust käsitleda ka nende menetlusõiguste kaitsmise küsimust, mida loetelus ei ole.

(13)

Kõik uued ELi õigusaktid selles valdkonnas peaksid olema kooskõlas miinimumnõuetega, mis on sätestatud konventsioonis, nii nagu seda tõlgendab Euroopa Inimõiguste Kohus,

1.

Euroopa Liidu tasandil tuleks võtta meetmeid kahtlustatavate või süüdistatavate isikute õiguste tugevdamiseks kriminaalmenetluses. Meetmed võivad hõlmata nii õigusakte kui ka muid meetmeid.

2.

Nõukogu kinnitab tulevaste meetmete alusena käesoleva resolutsiooni lisas esitatud teekaardi, mille eesmärk on tugevdada kahtlustatavate või süüdistatavate isikute menetlusõigusi kriminaalmenetluses (edaspidi nimetatud „teekaart”). Teekaardis sisalduvaid õigusi, mida võiks täiendada teiste õigustega, peetakse põhilisteks menetlusõigusteks ning nende õigustega seotud meetmeid tuleks praegusel etapil käsitada esmatähtsatena.

3.

Komisjonil palutakse esitada ettepanekuid seoses teekaardis esitatud meetmetega ning kaaluda punktis F nimetatud rohelise raamatu esitamist.

4.

Nõukogu vaatab läbi kõik teekaardi raames esitatavad ettepanekud ning lubab nendega tegeleda esmajärjekorras.

5.

Nõukogu teeb vastavalt kohaldatavatele eeskirjadele täiel määral koostööd Euroopa Parlamendiga ja nõuetekohast koostööd Euroopa Nõukoguga.