Choose the experimental features you want to try

This document is an excerpt from the EUR-Lex website

Document 32009D0756

    2009/756/EÜ: Komisjoni otsus, 9. oktoober 2009 , millega kehtestatakse viisainfosüsteemis biomeetriliseks isikutuvastuseks ja kontrolliks kasutatavate sõrmejälgede eraldusvõime ja kasutamise tehniline kirjeldus (teatavaks tehtud numbri K(2009) 7435 all)

    ELT L 270, 15.10.2009, p. 14–17 (BG, ES, CS, DA, DE, ET, EL, EN, FR, IT, LV, LT, HU, MT, NL, PL, PT, RO, SK, SL, FI, SV)

    Dokument on avaldatud eriväljaandes (HR)

    Legal status of the document In force

    ELI: http://data.europa.eu/eli/dec/2009/756/oj

    15.10.2009   

    ET

    Euroopa Liidu Teataja

    L 270/14


    KOMISJONI OTSUS,

    9. oktoober 2009,

    millega kehtestatakse viisainfosüsteemis biomeetriliseks isikutuvastuseks ja kontrolliks kasutatavate sõrmejälgede eraldusvõime ja kasutamise tehniline kirjeldus

    (teatavaks tehtud numbri K(2009) 7435 all)

    (Ainult bulgaaria-, eesti-, hispaania-, hollandi-, itaalia-, kreeka-, leedu-, läti-, malta-, poola-, portugali-, prantsus-, rootsi-, rumeenia-, saksa-, slovaki-, sloveeni-, soome-, tšehhi- ja ungarikeelne tekst on autentsed)

    (2009/756/EÜ)

    EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

    võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

    võttes arvese Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. juuli 2008. aasta määrust (EÜ) nr 767/2008, mis käsitleb viisainfosüsteemi (VIS) ja liikmesriikidevahelist teabevahetust lühiajaliste viisade kohta (VIS määrus), (1) eriti selle artikli 45 lõiget 2,

    ning arvestades järgmist:

    (1)

    Nõukogu 8. juuni 2004. aasta otsusega 2004/512/EÜ viisainfosüsteemi (VIS) kehtestamise kohta (2) loodi liikmesriikide vahel viisaandmete vahetamiseks VIS süsteem ning kohustati komisjoni see süsteem välja töötama.

    (2)

    Määruses (EÜ) nr 767/2008 sätestatakse VISi eesmärk ja funktsioonid ning VISiga seotud ülesanded ning kehtestatakse liikmesriikidevahelise viisaandmete vahetamise tingimused ja kord eesmärgiga hõlbustada viisataotluste läbivaatamist ja asjakohaste otsuste vastuvõtmist.

    (3)

    Komisjoni 22. septembri 2006. aasta otsuses 2006/648/EÜ (millega nähakse ette viisainfosüsteemi väljatöötamisega seotud biomeetriliste tunnuste standardeid käsitlevad tehnilised kirjeldused) (3) on sätestatud, et täiendavad kirjeldused töötatakse välja hiljem.

    (4)

    Selleks, et liikmesriigid saaksid hakata tegema ettevalmistusi biomeetria kasutuselevõtuks, tuleb nüüd kehtestada VISis biomeetriliseks isikutuvastuseks ja kontrolliks kasutatavate sõrmejäljekujutiste eraldusvõime ja kasutamise tehniline kirjeldus.

    (5)

    On ülitähtis, et biomeetrilised andmed oleksid kvaliteetsed ja usaldusväärsed. Seetõttu on vaja kindlaks määrata tehnilised standardid, mille abil on võimalik kvaliteedi- ja usaldusväärsusnõuded täita. Kui kontrollimiseks kasutatakse nelja sõrmejälge, on ekslikult eitavate vastuste ja võrdluse ebaõnnestumise määr palju madalam kui vaid ühe sõrmejälje kasutamisel. Seetõttu peaks keskses viisainfosüsteemis (CS-VIS) olema võimalik teostada biomeetrilist kontrolli nelja sõrmejälje järgi.

    (6)

    Käesolev otsus on kooskõlas ICAO standarditega ja sellega ei looda uusi standardeid.

    (7)

    Euroopa Liidu lepingule ja Euroopa Ühenduse asutamislepingule lisatud Taani seisukohta käsitleva protokolli artikli 2 kohaselt ei osalenud Taani määruse (EÜ) nr 767/2008 vastuvõtmisel, mistõttu see ei ole tema suhtes siduv ega kohaldatav. Võttes siiski arvesse, et määruses (EÜ) nr 767/2008 arendatakse edasi Schengeni acquis’d Euroopa Ühenduse asutamislepingu kolmanda osa IV jaotise alusel, teatas Taani 13. oktoobri 2008. aasta kirjaga ja kooskõlas nimetatud protokolli artikliga 5 Schengeni acquis’ ülevõtmisest oma riigi õigusesse. Seega on käesolev otsus rahvusvahelise õiguse kohaselt Taani suhtes siduv.

    (8)

    Nõukogu 29. mai 2000. aasta otsuse 2000/365/EÜ (Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi taotluse kohta osaleda teatavates Schengeni acquis’ sätetes) (4) kohaselt ei osalenud Ühendkuningriik määruse (EÜ) nr 767/2008 vastuvõtmisel, mistõttu see ei ole tema suhtes siduv ega kohaldatav, sest selles arendatakse edasi Schengeni acquis’ sätteid. Seepärast ei ole Ühendkuningriik käesoleva otsuse adressaat.

    (9)

    Nõukogu 28. veebruari 2002. aasta otsuse 2002/192/EÜ (Iirimaa taotluse kohta osaleda teatavates Schengeni acquis’ sätetes) (5) kohaselt ei osalenud Iirimaa määruse (EÜ) nr 767/2008 vastuvõtmisel, mistõttu see ei ole tema suhtes siduv ega kohaldatav, sest selles arendatakse edasi Schengeni acquis’ sätteid. Seepärast ei ole Iirimaa käesoleva otsuse adressaat.

    (10)

    Käesolev otsus on Schengeni acquis’ edasiarendus või muul viisil sellega seotud 2003. aasta ühinemisakti artikli 3 lõike 2 ja 2005. aasta ühinemisakti artikli 4 lõike 2 tähenduses.

    (11)

    Islandi ja Norra puhul kujutab käesolev otsus vastavalt Euroopa Liidu Nõukogu ning Islandi Vabariigi ja Norra Kuningriigi vahelisele lepingule nende riikide osalemise kohta Schengeni acquis’ sätete rakendamises, kohaldamises ja edasiarendamises (6) nende Schengeni acquis’ sätete edasiarendamist, mis kuuluvad nõukogu 17. mai 1999. aasta otsuse 1999/437/EÜ (Euroopa Liidu Nõukogu ning Islandi Vabariigi ja Norra Kuningriigi vahel sõlmitud lepingu teatavate rakenduseeskirjade kohta nende kahe riigi ühinemiseks Schengeni acquis’ sätete rakendamise, kohaldamise ja edasiarendamisega) (7) artikli 1 punktis B osutatud valdkonda.

    (12)

    Šveitsi puhul kujutab käesolev otsus vastavalt Euroopa Liidu, Euroopa Ühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vahelisele lepingule Šveitsi Konföderatsiooni ühinemise kohta Schengeni acquis’ rakendamise, kohaldamise ja edasiarendamisega nende Schengeni acquis’ sätete edasiarendamist, mis kuuluvad valdkonda, millele on osutatud nõukogu otsuse 1999/437/EÜ artikli 1 punktis B, mida tuleb tõlgendada koostoimes nõukogu otsuse 2008/146/EÜ (8) (mis käsitleb kõnealuse lepingu sõlmimist Euroopa Liidu nimel) artikliga 3.

    (13)

    Liechtensteini puhul kujutab käesolev otsus endast nende Schengeni acquis’ sätete edasiarendamist Euroopa Liidu, Euroopa Ühenduse, Šveitsi Konföderatsiooni ja Liechtensteini Vürstiriigi vahelise protokolli (mis käsitleb Liechtensteini Vürstiriigi ühinemist Euroopa Liidu, Euroopa Ühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vahelise lepinguga Šveitsi Konföderatsiooni ühinemise kohta Schengeni acquis’ rakendamise, kohaldamise ja edasiarendamisega) tähenduses, mis kuuluvad valdkonda, millele osutatakse otsuse 1999/437/EÜ artikli 1 punktis B, mida tuleb tõlgendada koostoimes nõukogu 28. veebruari 2008. aasta otsuse 2008/261/EÜ (9) (mis käsitleb kõnealuse protokolli Euroopa Ühenduse poolt allakirjutamist ja selle teatavate sätete ajutist kohaldamist) artikliga 3.

    (14)

    Käesoleva otsusega ette nähtud meetmed on kooskõlas Euroopas Parlamendi ja nõukogu 20. detsembri 2006. aasta määruse (EÜ) nr 1987/2006 (mis käsitleb teise põlvkonna Schengeni infosüsteemi (SIS II) loomist, toimimist ja kasutamist) (10) artikli 51 lõikega 1 loodud komitee seisukohaga,

    ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

    Artikkel 1

    Lisas esitatakse viisainfosüsteemis biomeetriliseks isikutuvastuseks ja kontrolliks kasutatavate sõrmejälgede eraldusvõime ja kasutamise tehniline kirjeldus.

    Artikkel 2

    Käesolev otsus on adresseeritud Austria Vabariigile, Belgia Kuningriigile, Bulgaaria Vabariigile, Eesti Vabariigile, Hispaania Kuningriigile, Itaalia Vabariigile, Kreeka Vabariigile, Küprose Vabariigile, Leedu Vabariigile, Luksemburgi Suurhertsogiriigile, Läti Vabariigile, Madalmaade Kuningriigile, Malta Vabariigile, Poola Vabariigile, Portugali Vabariigile, Prantsuse Vabariigile, Rootsi Kuningriigile, Rumeeniale, Saksamaa Liitvabariigile, Slovaki Vabariigile, Sloveenia Vabariigile, Soome Vabariigile, Tšehhi Vabariigile ja Ungari Vabariigile.

    Brüssel, 9. oktoober 2009

    Komisjoni nimel

    asepresident

    Jacques BARROT


    (1)  ELT L 218, 13.8.2008, lk 60.

    (2)  ELT L 213, 15.6.2004, lk 5.

    (3)  ELT L 267, 27.9.2006, lk 41.

    (4)  EÜT L 131, 1.6.2000, lk 43.

    (5)  EÜT L 64, 7.3.2002, lk 20.

    (6)  EÜT L 176, 10.7.1999, lk 36.

    (7)  EÜT L 176, 10.7.1999, lk 31.

    (8)  ELT L 53, 27.2.2008, lk 1.

    (9)  ELT L 83, 26.3.2008, lk 3.

    (10)  ELT L 381, 28.12.2006, lk 4.


    LISA

    1.   Sõrmejälgede eraldusvõime

    Kesksesse viisainfosüsteemi (CS-VIS) kantakse ainult niisugused kümne sõrmejälje kujutised, mille nominaalne eraldusvõime on 500 dpi (lubatud kõrvalekalle +/- 5 dpi) ja millel on 256 halltooni.

    2.   Isikute biomeetriline tuvastamine ja päringute tegemine kümne sõrmejälje alusel

    Keskses viisainfosüsteemis biomeetriliste andmete kohta sooritatavates päringutes (isikute biomeetriline tuvastamine) kasutatakse kümmet vajutusega saadud sõrmejälge. Puuduvad sõrmed tähistatakse vastavalt standardile ANSI/NIST-ITL 1-2000 (1) ja päringu sooritamisel kasutatakse olemasolevaid sõrmi (kui neid on).

    3.   Biomeetriline kontroll nelja sõrmejälje alusel

    Keskses viisainfosüsteemis teostatakse biomeetriline kontroll nelja sõrmejälje järgi.

    Kasutatakse järgmiste kas parema või vasaku käe sõrmede jälgi, kui need on olemas: nimetissõrm (NISTi tähis 2 või 7), keskmine sõrm (NISTi tähis 3 või 8), neljas sõrm (NISTi tähis 4 või 9), väike sõrm (NISTi tähis 5 või 10).

    Ergonoomilistel põhjustel ning standardimise ja visuaalsetest vajadustest lähtudes kasutatakse ühe ja sama käe sõrmi, alustades parema käe sõrmedest.

    Iga sõrmejälje kujutise juurde märgitakse sõrme tähis vastavalt ANSI/NIST-ITL 1-2000 standardile.

    Kui sõrmi ei saa tähistada või kui tähistus osutub valeks, võib riiklik süsteem taotleda kõigi permutatsioonide kontrollimist kesksüsteemis (2).

    Kõik puuduvad või sidemega sõrmed tähistatakse nõuetekohaselt vastavalt ANSI/NIST-ITL 1-2000 standardile ja viisainfosüsteemi liidese juhenddokumendile.

    4.   Biomeetriline kontroll ühe või kahe sõrmejälje alusel

    Liikmesriigid võivad biomeetriliseks kontrolliks kasutada ühte või kahte sõrmejälge nelja sõrmejälje asemel.

    Vaikimisi kasutatakse järgmisi sõrmejälgi:

    a)

    ühe sõrme kasutamisel nimetissõrm (NISTi tähis 2 või 7);

    b)

    kahe sõrme kasutamisel nimetissõrm (NISTi tähis 2 või 7) ja keskmine sõrm (NISTi tähis 3 või 8).

    Lisaks võib kasutada veel kahte sõrme:

    a)

    ühe sõrme kasutamisel pöial (NISTi tähis 1 või 6) või keskmine sõrm (NISTi tähis 3 või 8);

    b)

    kahe sõrme kasutamisel –

    i)

    nimetissõrm (NISTi tähis 2 või 7) ja neljas sõrm (NISTi tähis 4 või 9) või

    ii)

    keskmine sõrm (NISTi tähis 3 või 8) ja neljas sõrm (NISTi tähis 4 või 9).

    Ergonoomilistel põhjustel ning standardimise ja visuaalsetest vajadustest lähtudes kasutatakse ühe ja sama käe sõrmi, alustades parema käe sõrmedest.

    Iga sõrmejälje kujutise juurde märgitakse sõrme tähis vastavalt standardile ANSI/NIST-ITL 1-2000.

    Kui sõrmi ei saa tähistada või kui tähistus osutub valeks, võib riiklik süsteem taotleda kõigi permutatsioonide kontrollimist kesksüsteemis.

    Kõik puuduvad või sidemega sõrmed tähistatakse nõuetekohaselt vastavalt ANSI/NIST-ITL 1-2000 standardile ja viisainfosüsteemi liidese juhenddokumendile.


    (1)  ANSI/NIST-ITL 1-2000 standard „Data Format for the Interchange of Fingerprint, Facial, Scarmark & Tattoo (SMT) Information” (sõrmejälje-, näojoone-, armi- ja tätoveeringuandmete vahetusvorming), kättesaadav aadressil http://www.itl.nist.gov/ANSIASD/sp500-245-a16.pdf.

    (2)  Permutatsioonide kontrollimisel võrdleb kesksüsteem kontrollitavaid sõrmejälgi (ühte, kahte, kolme või nelja) korduvalt kõigi kandidaatsõrmejälgedega (mida on tavaliselt kümme), kuni tuvastatakse sõrmejälgede vastavus või kuni võrdlus lõpeb ilma vastavuse tuvastamiseta.


    Top