EUR-Lex Access to European Union law

Back to EUR-Lex homepage

This document is an excerpt from the EUR-Lex website

Document 32006R1923

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1923/2006, 18. detsember 2006 , millega muudetakse määrust (EÜ) nr 999/2001, millega sätestatakse teatavate transmissiivsete spongioossete entsefalopaatiate vältimise, kontrolli ja likvideerimise eeskirjad (EMPs kohaldatav tekst)

ELT L 404, 30.12.2006, p. 1–8 (ES, CS, DA, DE, ET, EL, EN, FR, IT, LV, LT, HU, MT, NL, PL, PT, SK, SL, FI, SV)

Dokument on avaldatud eriväljaandes (BG, RO, HR)

Legal status of the document In force

ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2006/1923/oj

30.12.2006   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 404/1


EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EÜ) nr 1923/2006,

18. detsember 2006,

millega muudetakse määrust (EÜ) nr 999/2001, millega sätestatakse teatavate transmissiivsete spongioossete entsefalopaatiate vältimise, kontrolli ja likvideerimise eeskirjad

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artikli 152 lõike 4 punkti b,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut,

võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust, (1)

pärast konsulteerimist Regioonide Komiteega,

toimides asutamislepingu artiklis 251 sätestatud korras (2)

ning arvestades järgmist:

(1)

Määruse (EÜ) nr 999/2001 (3) eesmärk on kehtestada ühenduses ühtne õiguslik raamistik transmissiivsetele spongioossetele entsefalopaatiatele (TSEle).

(2)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 8. juuni 2005. aasta määrusega (EÜ) nr 932/2005 (millega muudetakse määrust (EÜ) nr 999/2001 üleminekumeetmete kohaldamisaja pikendamise osas) (4) pikendati määruses (EÜ) nr 999/2001 sätestatud üleminekumeetmete kohaldamisaega hiljemalt kuni 1. juulini 2007.

(3)

Rahvusvahelise Episootiaameti korralisel istungjärgul 2003. aasta mais võeti vastu otsus lihtsustada kehtivaid rahvusvahelisi kriteeriume riikide liigitamiseks vastavalt nende veiste spongioosse entsefalopaatia (BSE) riskile. Ettepanek võeti vastu korralisel istungjärgul 2005. aasta mais. Määruse (EÜ) nr 999/2001 artikleid tuleks kohandada nii, et neis kajastuks uus rahvusvaheliselt kokku lepitud kategooriatesse jaotamise süsteem.

(4)

Proovivõttu ja analüüsi puudutavad uued arengud nõuavad üldiste muudatuste tegemist määruse (EÜ) nr 999/2001 X lisas. Seetõttu on vajalik teha teatud tehnilisi muudatusi määruse (EÜ) nr 999/2001 praeguses mõistes “kiirtestid”, et lihtsustada hiljem kõnealuse lisa ülesehituse muutmist.

(5)

Ühenduse õigusaktide selguse huvides on asjakohane selgitada, et mõistet “lihamass”, mis on sätestatud muudes toidu ohutust käsitlevates ühenduse õigusaktides, tuleks määruses (EÜ) nr 999/2001 kohaldada seoses TSE likvideerimise meetmetega.

(6)

Määrus (EÜ) nr 999/2001 kehtestab BSE ja skreipi seireprogrammi. Juhtiv teaduskomitee soovitas oma 6.–7. märtsi 2003. aasta arvamuses kehtestada sarvloomade TSE seireprogramm. Seetõttu tuleks laiendada kõnealuses määruses sätestatud seiresüsteemi teistele TSEdele koos võimalusega võtta vastu täiendavaid meetmeid kõnealuse süsteemi hilisemaks rakendamiseks.

(7)

Ühtlustatud aretusprogramm lammaste TSEde resistentsuse selekteerimiseks kehtestati üleminekumeetmena komisjoni 13. veebruari 2003. aasta otsusega 2003/100/EÜ (millega kehtestatakse miinimumnõuded aretusprogrammide kehtestamiseks, et saavutada lammaste resistentsus transmissiivsete spongioossete entsefalopaatiate suhtes) (5). Kõnealuse programmi jaoks alalise õigusliku aluse kehtestamiseks ja selleks, et selliseid programme oleks võimalik muuta, et võtta arvesse teadusuuringute hinnatud tulemusi ja nende rakendamise üldisi tagajärgi, tuleks muuta määrust (EÜ) nr 999/2001.

(8)

Määrus (EÜ) nr 999/2001 keelab teatavate töödeldud loomsete valkude söötmise teatavatele loomadele koos võimalusega sätestada erandeid. Uued arengud loomade söötmise keelu osas võivad nõuda kõnealuse määruse IV lisa muutmist. On vaja teha teatavaid tehnilisi muudatusi vastava artikli olemasolevas sõnastuses, selleks et lihtsustada hiljem kõnealuse lisa ülesehituse muutmist.

(9)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 3. oktoobri 2002. aasta määruses (EÜ) nr 1774/2002 (milles sätestatakse muuks otstarbeks kui inimtoiduks ettenähtud loomsete kõrvalsaaduste sanitaareeskirjad) (6) kehtestatakse eeskirjad määratletud riskiteguriga materjali ja TSEdega nakatunud loomade kõrvaldamiseks. Nüüd on vastu võetud ka eeskirjad loomsete saaduste veoks läbi ühenduse. Ühenduse õigusaktide järjepidevuse tagamiseks tuleks määruses (EÜ) nr 999/2001 sisalduvad olemasolevad eeskirjad selliste materjalide ja loomade kõrvaldamise kohta asendada viitega määrusele (EÜ) nr 1774/2002 ning viide veoeeskirjadele määruses (EÜ) nr 999/2001 tuleks välja jätta.

(10)

Määratletud riskiteguriga materjali käsitlevad uued arengud nõuavad ka üldisi muudatusi määruse (EÜ) nr 999/2001 V lisas. On vaja teha teatavaid tehnilisi muudatusi kõnealuse määruse vastavate sätete olemasolevas sõnastuses, et lihtsustada hiljem kõnealuse lisa ülesehituse muutmist.

(11)

Kuigi uimastamine koljuõõnde süstitud gaasiga ei ole ühenduses lubatud, võib gaasi süstimine toimuda ka pärast uimastamist. Seetõttu on vaja määruse (EÜ) nr 999/2001 praegused tapmismeetodeid käsitlevad sätted läbi vaadata eesmärgiga keelata uimastamisjärgne gaasi süstimine koljuõõnde.

(12)

Komisjoni määrusega (EÜ) nr 1915/2003 (millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 999/2001) (7) kehtestatakse uued sätted lammaste ja kitsede skreipi likvideerimise kohta. Vastavalt sellele on vaja keelata lammaste ja kitsede liikumine väljapoole põllumajandusettevõtteid, kus ametlikult kahtlustatakse skreipi esinemist.

(13)

Arenevate teaduslike teadmiste alusel peaks määrus (EÜ) nr 999/2001 võimaldama veiste, lammaste ja kitsede, nende sperma, embrüote ja munarakkude turuleviimist ja eksportimist käsitlevate eeskirjade reguleerimisala laiendamist teistele liikidele.

(14)

Juhtiva teaduskomitee 26. juuni 1998. aasta arvamus osutab, et kaltsiumdivesinikfosfaadi tootmiseks vajaliku toormaterjali hankimisel tuleb järgida teatud piiranguid. Vastavalt sellele tuleks jätta kaltsiumdivesinikfosfaat välja toodete loetelust, millele määruse (EÜ) nr 999/2001 kohaselt ei laiene turuleviimise piirangud. Piimale ja piimatoodetele kohaldatavate piirangute puudumist tuleks selgitada.

(15)

Arenevate teaduslike teadmiste ja riski klassifikatsiooni alusel ning hoolimata võimalusest vastu võtta kaitsemeetmed peaks määrus (EÜ) nr 999/2001 lubama komiteemenetluse kohaselt vastu võtta konkreetsemaid nõudeid kontrolli all hoitava või määratlemata TSE riskiga liikmesriikidest või kolmandatest riikidest pärinevate loomsete saaduste turuleviimise ja ekspordi kohta.

(16)

Määruse (EÜ) nr 999/2001 rakendusmeetmed tuleks vastu võtta vastavalt nõukogu 28. juuni 1999. aasta otsusele 1999/468/EÜ, millega kehtestatakse komisjoni rakendusvolituste kasutamise menetlused (8).

(17)

Eelkõige tuleks komisjonile anda volitused võtta vastu otsuseid, millega kiidetakse heaks kiirtestid, kohandatakse loomade vanust, kehtestatakse lubatud tase, lubatakse noormäletsejalistele kaladelt saadud valkude söötmist ning laiendatakse teatavaid sätteid teistele loomaliikidele; kehtestada eeskirjad, millega nähakse ette määratletud riskiteguriga materjali kõrvaldamise ja hävitamise nõuetega seotud erandid; kehtestada kriteeriumid riigi epidemioloogilise olukorra paranemise tõestamiseks ja kriteeriumid teatavate piirangute ja tootmisprotsesside suhtes erandite tegemiseks. Kuna tegemist on üldmeetmetega, mille eesmärk on määruse (EÜ) nr 999/2001 vähemoluliste sätete muutmine ja/või selle määruse täiendamine uute vähemoluliste sätete lisamisega, tuleks need meetmed võtta vastu vastavalt otsuse 1999/468/EÜ artiklis 5a sätestatud kontrolliga regulatiivkomitee menetlusele.

(18)

Seepärast tuleks määrust (EÜ) nr 999/2001 vastavalt muuta,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määrust (EÜ) nr 999/2001 muudetakse järgmiselt.

1)

Lisatakse järgmine põhjendus:

“(8a)

Tuleks lubada teatavate mittemäletsejalistelt pärit töödeldud loomsete valkude söötmine mittemäletsejalistele, arvestades liigisisese ringlussevõtu keeldu, mis on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 3. oktoobri 2002. aasta määruses (EÜ) nr 1774/2002 (milles sätestatakse muuks otstarbeks kui inimtoiduks ettenähtud loomsete kõrvalsaaduste sanitaareeskirjad) (9) ning kontrolli puudutavaid aspekte, mis on eriti seotud teatud liikidele omaste töödeldud loomsete valkude eristamisega, nagu on sätestatud komisjoni poolt 15. juulil 2005. aastal vastu võetud teatises TSE suuniste kohta.

2)

Lisatakse järgmised põhjendused:

“(11a)

Oma 28. oktoobri 2004. aasta resolutsioonis (10) väljendas Euroopa Parlament muret mäletsejalistele loomsete valkude söötmise üle, kuna need ei ole täiskasvanud kariloomade loomuliku toidu osa. BSE ning suu- ja sõrataudi kriisi künnisel on nõustutud üha enam sellega, et parim moodus inimeste ja loomade tervise kaitsmiseks on pidada ja sööta loomi viisil, mis võtab arvesse iga liigi eripära. Ettevaatuspõhimõtte kohaselt ning kooskõlas mäletsejaliste loomuliku toiduvaliku ja elutingimustega on seepärast vajalik säilitada keeld sööta mäletsejalistele loomseid valke kujul, mis ei ole tavaliselt nende loomuliku toiduvaliku osa.

(11b)

Lihamass saadakse liha kontidelt eemaldamisel nii, et lihaskiu struktuur hävib või muundub. Lihamass võib sisaldada kondi- ja luuümbrise tükke. Seega ei ole lihamass võrreldav tavalise lihaga. Järelikult tuleks selle kasutamine inimtoiduks üle vaadata.

3)

Artikli 3 lõiget 1 muudetakse järgmiselt:

a)

punkt l asendatakse järgmisega:

“l)

kiirtestid — X lisas loetletud sõelumismeetodid, mille tulemused selguvad 24 tunniga;”

b)

lisatakse järgmised punktid:

“n)

lihamass ehk MSM — toode, mis on saadud liha eraldamisel lihaga kaetud kontidelt pärast konditustamist, kasutades mehaanilisi vahendeid, mille tulemuseks on lihaskiu struktuuri hävimine või muundumine;

o)

passiivne järelevalve — teavitamine kõikidest TSE kahtlusega loomadest, ja selliste loomade laboratoorsed uuringud, juhul kui TSEd ei ole võimalik välistada kliiniliste uuringute abil;

p)

aktiivne järelevalve — selliste loomade uurimine, kelle kohta ei ole teatatud TSE taudikahtlusest (nt hädatapmisele kuuluvad loomad, tapaeelsel kontrollil haigustunnustega loomad, surnud loomad, terved tapaloomad ja TSE juhtumi tõttu praagitud loomad), eelkõige selleks, et määrata kindlaks TSE areng ja levimus riigis või selle piirkonnas.”

4)

Artiklit 5 muudetakse järgmiselt:

a)

lõige 1 asendatakse järgmisega:

“1.   Liikmesriikide või kolmandate riikide või nende piirkondade (edaspidi “riigid või piirkonnad”) BSE staatus määratakse kindlaks liigitamisega ühte järgmisest kolmest kategooriast:

ebaoluline BSE risk vastavalt II lisa määratlusele,

kontrollitud BSE risk vastavalt II lisa määratlusele,

määramata BSE risk vastavalt II lisa määratlusele.

Riikide või piirkondade BSE staatust võib määrata ainult II lisa A peatükis sätestatud kriteeriumide alusel. Need kriteeriumid hõlmavad riskianalüüsi tulemust, mis on saadud kõigi võimalike tegurite põhjal veiste spongioosse entsefalopaatia avaldumiseks vastavalt II lisa B peatüki määratlusele, ja nende arengut aja jooksul ning aktiivse ja passiivse järelevalve kõikehõlmavaid meetmeid, milles võetakse arvesse riigi või piirkonna riskikategooriat.

Liikmesriigid ja kolmandad riigid, kes soovivad jääda nende kolmandate riikide nimekirja, kes on kiidetud heaks ühendusse elusloomade või käesolevas määruses käsitletud toodete eksportimiseks, esitavad komisjonile oma BSE staatuse määramiseks taotluse koos asjaomase teabega II lisa A peatükis määratletud kriteeriumide kohta ning II lisa B peatükis määratletud võimalike riskitegurite kohta ning nende kujunemise kohta aja jooksul.”;

b)

lõige 4 asendatakse järgmisega:

“4.   Liikmesriigid ja kolmandad riigid, mis ei ole kooskõlas lõike 1 kolmanda lõiguga esitanud taotlust oma territooriumilt elusloomade ja loomsete saaduste lähetamiseks, täidavad määramata BSE riskiga riikidele kohaldatavaid impordinõudeid, kuni nad on esitanud sellise taotluse ja lõplik otsus nende BSE staatuse kohta on vastu võetud.”

5)

Artiklit 6 muudetakse järgmiselt:

a)

lõige 1 asendatakse järgmisega:

“1.   Iga liikmesriik viib igal aastal vastavalt III lisale läbi TSEde seireprogrammi, mis põhineb aktiivsel ja passiivsel järelevalvel. Programm hõlmab ka kiirtestide abil läbiviidavat sõelumismenetlust, kui selline menetlus on asjaomase loomaliigi osas kättesaadav.

Kiirtestid kiidetakse sel eesmärgil heaks artikli 24 lõikes 3 osutatud korras ning kantakse X lisa loetellu.”;

b)

lisatakse järgmised lõiked:

“1a.   Lõikes 1 osutatud iga-aastane seireprogramm hõlmab minimaalselt järgmiseid alampopulatsioone:

a)

kõik üle 24 kuu vanused veised, kes on saadetud hädatapmisele või kelle puhul on tapaeelsetel kontrollidel täheldatud haigustunnuseid,

b)

kõik üle 30 kuu vanused veised, kes on tapetud tavatingimustel inimtoiduks,

c)

kõik üle 24 kuu vanused veised, keda ei ole tapetud inimtoiduks, vaid kes on surnud või hukatud põllumajandusettevõttes, transpordi ajal või tapamajas (surnud loomad).

Liikmesriigid võivad otsustada teha punkti c sätetest erandeid kõrvalistel madala loomkoormusega aladel, kus surnud loomade kogumist ei ole korraldatud. Seda võimalust kasutavad liikmesriigid teavitavad komisjoni ja esitavad asjaomaste alade nimekirja koos erandite põhjendustega. Erandid ei hõlma rohkem kui 10 % veiste populatsioonist liikmesriigis.

1b.   Pärast konsulteerimist vastava teaduskomiteega võib teaduse arengut arvestades ja artikli 24 lõikes 3 osutatud korras kohandada lõike 1 a punktides a ja c kehtestatud vanust.

Liikmesriigi taotlusel, kes suudab tõendada riigi epidemioloogilise olukorra paranemist kindlate kriteeriumide alusel, mis kehtestatakse artikli 24 lõikes 3 osutatud korras, võidakse selle konkreetse liikmesriigi iga-aastased seireprogrammid uuesti läbi vaadata.

Asjaomane liikmesriik peab tõendama oma suutlikkust määrata võetud meetmete tõhusust ning tagama põhjalikule riskianalüüsile tuginedes inimeste ja loomade tervise kaitse. Liikmesriik peab eelkõige tõendama:

a)

selgesti vähenevat või püsivalt madalat BSE levimust ajakohastele uurimistulemustele tuginedes;

b)

et ta on rakendanud ja jõustanud vähemalt kuue aasta jooksul täies mahus BSE kontrollikavad (ühenduse õigusaktid elusloomade jälgitavuse ja tuvastamise kohta ning BSE järelevalve kohta);

c)

et ta on rakendanud ja jõustanud vähemalt kuue aasta jooksul ühenduse õigusaktid põllumajandusloomade täieliku söödakeelu kohta.”;

c)

lisatakse järgmine lõige:

“5.   Käesoleva artikli rakenduseeskirjad võetakse vastu artikli 24 lõikes 2 osutatud korras.”;

6)

Lisatakse järgmine artikkel:

“Artikkel 6a

Aretusprogrammid

1.   Liikmesriigid võivad kehtestada aretusprogrammid oma lambapopulatsioonide TSEde resistentsuse selekteerimiseks. Kõnealused programmid peavad hõlmama raamistikku teatavate karjade TSE suhtes resistentseks tunnistamiseks ja neid võib laiendada ka teistele loomaliikidele teadusliku tõendusmaterjali alusel, mis kinnitab kõnealuste liikide teatavate genotüüpide resistentsust TSE suhtes.

2.   Lõikes 1 sätestatud programmide erieeskirjad võetakse vastu artikli 24 lõikes 2 osutatud korras.

3.   Liikmesriigid, kes kehtestavad aretusprogrammid, esitavad komisjonile regulaarselt aruandeid, et programme oleks võimalik teaduslikult hinnata, eelkõige nende mõju TSEde esinemissagedusele, aga samuti geneetilisele mitmekesisusele ja varieerivusele ning vanade, haruldaste või vastava piirkonnaga hästi kohanenud lambatõugude säilimisele. Aretusprogrammide teaduslikke tulemusi ja üldisi tagajärgi hinnatakse korrapäraselt ning vajaduse korral neid programme vastavalt muudetakse.”

7)

Artiklit 7 muudetakse järgmiselt:

a)

lõiked 1 kuni 4 asendatakse järgmisega:

“1.   Loomadelt saadud valkude söötmine mäletsejalistele on keelatud.

2.   Kooskõlas IV lisaga laiendatakse lõikes 1 sätestatud keeldu muudele loomadele kui mäletsejalistele ning seda piiratakse selles osas, mis puudutab nende loomade söötmist loomsete saadustega.

3.   Lõikeid 1 ja 2 kohaldatakse ilma, et see piiraks kõnealustes lõigetega hõlmatud keelu suhtes kehtestatud eranditele osutavas IV lisas sätestatu kohaldamist.

Komisjon võib artikli 24 lõikes 3 osutatud korras ja tuginedes mäletsejalistest noorloomade toitumisvajaduste teaduslikule hindamisele ja vastavalt käesoleva artikli rakendamiseks vastu võetud käesoleva artikli lõikes 5 osutatud eeskirjadele ning pärast selle erandiga seotud kontrolli puudutavate aspektide hindamist, lubada noormäletsejalistele kaladelt saadud valkude söötmist.

4.   Määratlemata BSE riskiga liikmesriikidel või nende piirkondadel ei lubata eksportida ega ladustada põllumajandusloomadele ettenähtud sööta, mis sisaldab imetajatelt saadud valke, või imetajatele (v.a. koerad, kassid ja karusloomad) ettenähtud sööta, mis sisaldab imetajatelt saadud töödeldud valke.

Määratlemata BSE riskiga kolmandatel riikidel või nende piirkondadel ei lubata ühendusse eksportida põllumajandusloomadele ettenähtud sööta, mis sisaldab imetajatelt saadud valke, või imetajatele (v.a. koerad, kassid ja karusloomad) ettenähtud sööta, mis sisaldab imetajatelt saadud töödeldud valke.

Liikmesriigi või kolmanda riigi taotlusel võidakse artikli 24 lõikes 2 osutatud korras ning järgides artikli 24 lõikes 3 osutatud korras kehtestatavaid üksikasjalikke kriteeriume võtta vastu otsus teha käesoleva lõike piirangute suhtes üksikerandeid. Iga erandi puhul arvestatakse käesoleva artikli lõikes 3 toodud sätteid.”;

b)

lisatakse järgmine lõige:

“4a.   Soodsa riskianalüüsi alusel, milles võetakse arvesse vähemalt nakkuse ulatust ja võimalikku allikat ning saadetise lõppsihtkohta, võidakse artikli 24 lõikes 3 osutatud korras võtta vastu otsus kehtestada söödas leiduvate, juhuslikust ja tehniliselt vältimatust saastumisest põhjustatud loomsete valkude ebaoluliste koguste lubatud tase.”;

c)

lõige 5 asendatakse järgmisega:

“5.   Käesoleva artikli rakenduseeskirjad, eelkõige ristsaastumise vältimise ning käesolevale artiklile vastavuse kontrollimiseks vajalikud proovivõtu- ja analüüsimeetodite eeskirjad võetakse vastu artikli 24 lõikes 2 osutatud korras. Need eeskirjad põhinevad komisjoni aruandel, mis käsitleb loomset päritolu sööda hankimist, töötlemist, kontrolli ja jälgitavust.”

8)

Artiklis 8 asendatakse lõiked 1 kuni 5 järgmistega:

“1.   Määratletud riskiteguriga materjal kõrvaldatakse ja hävitatakse kooskõlas käesoleva määruse V lisaga ja määrusega (EÜ) nr 1774/2002. Seda ei impordita ühendusse. V lisas osutatud määratletud riskiteguriga materjali loetelu hõlmab vähemalt üle 12 kuu vanuste veiste aju, seljaaju, silmi ja mandleid ning artikli 24 lõikes 3 osutatud korras määratud vanuse ületanud veiste selgroogu. Võttes arvesse artikli 5 lõike 1 esimeses lõigus kehtestatud erinevaid riskikategooriaid ning artikli 6 lõike 1a ja lõike 1b punkti b nõudeid, muudetakse vastavalt V lisa määratletud riskiteguriga materjali loetelu.

2.   Käesoleva artikli lõiget 1 ei kohaldata nendelt loomadelt pärit kudede suhtes, mis on artikli 24 lõikes 3 osutatud korras läbinud selleks eesmärgiks heakskiidetud alternatiivse testi, kui see test on loetletud X lisas ja seda kohaldatakse V lisas sätestatud tingimustel ning testi tulemused on negatiivsed.

Liikmesriigid, mis lubavad vastavalt käesolevale lõikele kasutada kõnealust alternatiivset testi, teavitavad sellest teisi liikmesriike ja komisjoni.

3.   Kontrolli all hoitava või määratlemata BSE riskiga liikmesriikides või nende piirkondades, ei tohi nende veiste, lammaste või kitsede puhul, mille liha on ette nähtud inim- või loomatoiduks, vigastada kesknärvisüsteemikudesid pärast uimastamist koljuõõnde viidava pika vardakujulise instrumendiga ega uimastamisega seoses koljuõõnde süstitud gaasiga.

4.   V lisas esitatud vanusega seotud andmeid on võimalik kohandada. Sellised kohandused põhinevad viimastel teaduslikult tõestatud uurimistulemustel TSE esinemise statistilise tõenäosuse kohta ühenduse veiste, lammaste ja kitsede populatsiooni asjaomases vanuserühmas.

5.   Artikli 24 lõikes 3 osutatud korras võib vastu võtta eeskirjad, mis näevad ette erandid käesoleva artikli lõigetest 1–4 seoses artikli 7 lõikes 1 sätestatud söötmise keelu tõhusa rakendamise kuupäevaga ning vajadusel kontrollitud BSE riskiga kolmandate riikide või nende piirkondade puhul seoses kuupäevaga, millest alates tuleb tõhusalt rakendada keeldu kasutada imetajatelt pärit valku mäletsejaliste söödas, selleks et piirata nõudeid kõrvaldada ja hävitada määratletud riskiteguriga materjal enne nimetatud kuupäeva asjaomastes riikides või piirkondades sündinud loomadega.”

9)

Artiklis 9 asendatakse lõiked 1 ja 2 järgmisega:

“1.   VI lisas loetletud loomsed saaduseid tootmisel kasutatakse artikli 24 lõikes 3 osutatud korras heakskiidetud tootmisprotsesse.

2.   Kontrolli all hoitava või määratlemata BSE riskiga riikidest või piirkondadest pärit veiste, lammaste ja kitsede luid ei kasutata lihamassi tootmiseks. Enne 1. juulit 2008 esitavad liikmesriigid komisjonile aruande lihamassi kasutamise ja tootmismeetodi kohta oma territooriumil. See aruanne hõlmab avaldust selle kohta, kas liikmesriik kavatseb lihamassi tootmist jätkata.

Seejärel esitab komisjon Euroopa Parlamendile ja nõukogule teatise lihamassi edasise vajaduse ja kasutamise kohta ühenduses, sealhulgas tarbijatele suunatud teabepoliitika kohta.”

10)

Artiklit 12 muudetakse järgmiselt:

a)

lõige 1 asendatakse järgmisega:

“1.   TSE taudikahtlusega looma jaoks kehtestatakse ametlik liikumispiirang kuni pädeva asutuse poolt läbi viidava kliinilise ja epidemioloogilise kontrolli tulemuste saamiseni või loom tapetakse ametliku järelevalve all laboratoorse uuringu läbiviimiseks.

Kui TSEsse nakatumist kahtlustatakse ametlikult mõne liikmesriigi põllumajandusettevõtte veise puhul, kehtestatakse kuni uuringutulemuste saamiseni kõnealuses ettevõttes kõikide veiste suhtes ametlik liikumispiirang. Kui TSEsse nakatumist kahtlustatakse ametlikult mõne liikmesriigi põllumajandusettevõtte lamba või kitse puhul, kehtestatakse kuni uuringutulemuste saamiseni kõnealuses ettevõttes kõikide lammaste ja kitsede suhtes ametlik liikumispiirang.

Kui on siiski tõendeid selle kohta, et põllumajandusettevõte, kus loom asus TSE kahtluse tekkimise ajal, ei ole tõenäoliselt selline ettevõte, kus loom võis nakatuda TSEsse, võib pädev asutus otsustada, et ametlik liikumispiirang kehtestatakse ainult taudikahtlusega looma suhtes.

Vajaduse korral võib pädev asutus sõltuvalt olemasolevatest epidemioloogilistest andmetest otsustada, kas liikumispiirang kehtestatakse lisaks põllumajandusettevõttele, kus loom nakkuse sai, ka teistele põllumajandusettevõtetele.

Liikmesriigi võib artikli 24 lõikes 2 osutatud korras ja erandina käesolevas lõikes sätestatud ametlikest liikumispiirangutest vabastada kõnealuste piirangute kohaldamisest, kui kõnealune liikmesriik kohaldab samaväärset julgeolekut pakkuvaid meetmeid, tuginedes inimeste või loomade tervisele avalduda võiva võimaliku riski nõuetekohasele hindamisele.”;

b)

lõige 3 asendatakse järgmisega:

“3.   Kõik taudikahtlusega looma kehaosad on negatiivse diagnoosi saamiseni ametliku kontrolli all või hävitatakse vastavalt määrusele (EÜ) nr 1774/2002.”

11)

Artikli 13 lõiget 1 muudetakse järgmiselt:

a)

esimese lõigu punkt a asendatakse järgmisega:

“a)

kõik looma kehaosad hävitatakse vastavalt määrusele (EÜ) nr 1774/2002, välja arvatud vastavalt käesoleva määruse III lisa B peatükile andmekogu jaoks säilitatav materjal.”;

b)

esimese lõigu punkt c asendatakse järgmisega:

“c)

kõik käesoleva lõike punktis b osutatud uurimise käigus kindlaksmääratud ja vastavalt käesoleva määruse VII lisa punktile 2 ohustatud loomad ja nende saadused tapetakse ja hävitatakse vastavalt määrusele (EÜ) nr 1774/2002.”;

c)

esimese lõigu järele lisatakse järgmine lõik:

“Liikmesriigi taotlusel ja soodsa riskianalüüsi alusel, milles võetakse eelkõige arvesse kontrollimeetmeid selles liikmesriigis, võidakse artikli 24 lõikes 2 osutatud korras vastu võtta otsus lubada käesolevas lõikes osutatud veiste kasutamist kuni nende tootliku eluea lõpuni.”;

12)

Artikli 15 lõige 3 asendatakse järgmisega:

“3.   Artikli 24 lõikes 3 osutatud korras võib lõigete 1 ja 2 sätteid laiendada teistele loomaliikidele.

4.   Käesoleva artikli rakenduseeskirjad võib vastu võtta artikli 24 lõikes 2 osutatud korras.”;

13)

Artiklit 16 muudetakse järgmiselt:

a)

lõike 1 punkt b asendatakse järgmisega:

“b)

piim ja piimatooted, toornahad ning toornahast saadud želatiin ja kollageen.”;

b)

lõiked 2 ja 3 asendatakse järgmisega:

“2.   Loomsed saadused, mis on imporditud kontrollitud või määramata BSE riskiga kolmandast riigist, peavad olema saadud tervetelt veistelt, lammastest ja kitsedest, kelle kesknärvisüsteemikudesid ei ole vigastatud või kelle koljuõõnde pole süstitud gaasi, nagu on osutatud artikli 8 lõikes 3.

3.   Määratlemata BSE riskiga riigist või piirkonnast pärinevaid veistelt saadud materjale sisaldavaid loomseid toiduaineid ei viida turule, välja arvatud juhul, kui need on pärit loomadelt, kes:

a)

on sündinud kaheksa aastat pärast mäletsejatele imetajatelt saadud loomse valgu söötmise keelu tõhusa jõustumise kuupäeva ja and

b)

on sündinud, keda on kasvatatud ja kes on jäänud karjadesse, mis on olnud tõendatult BSE-vabad vähemalt seitse aastat.

Lisaks sellele ei saadeta mäletsejalistelt pärinevaid toiduaineid määratlemata BSE riskiga liikmesriigist või selle piirkonnast teise liikmesriiki ega impordita määratlemata BSE riskiga kolmandast riigist.

Seda keeldu ei kohaldata VIII lisa C peatükis loetletud loomset päritolu toodetele, mis vastavad VIII lisa C peatükis esitatud nõuetele.

Nende toodetega peab kaasas olema riikliku veterinaararsti väljastatud veterinaartõend, mis kinnitab, et tooted on toodetud kooskõlas käesoleva määrusega.”

14)

Lisatakse järgmine artikkel:

“Artikkel 23a

Vastavalt artikli 24 lõikes 3 osutatud kontrolliga regulatiivkomitee menetlusele võetakse vastu järgmised meetmed, mille eesmärk on muuta käesoleva määruse vähemolulisi sätteid, sealhulgas täiendades neid:

a)

artikli 6 lõikes 1 ja artikli 8 lõikes 2 osutatud kiirtestide heakskiitmine,

b)

artikli 6 lõikes 1b osutatud vanuse kohandamine,

c)

artikli 6 lõikes 1b osutatud kriteeriumid riigi epidemioloogilise olukorra paranemise tõendamiseks,

d)

artikli 7 lõikes 3 osutatud otsus lubada noormäletsejalistele kaladelt saadud valkude söötmist,

e)

artikli 7 lõikes 4 osutatud kriteeriumid piirangutest erandite tegemiseks,

f)

artikli 7 lõikes 4a osutatud otsus kehtestada koguste lubatud tase,

g)

artikli 8 lõikes 1 osutatud otsus vanuse kohta,

h)

artikli 8 lõikes 5 osutatud eeskirjad, mis näevad ette erandid seoses määratletud riskiteguriga materjali kõrvaldamise ja hävitamise nõuetega,

i)

artikli 9 lõikes 1 osutatud tootmisprotsesside heakskiitmine,

j)

artikli 15 lõikes 3 osutatud otsus laiendada teatavaid sätteid teistele loomaliikidele.”

15)

Artikkel 24 asendatakse järgmisega:

“Artikkel 24

Komiteed

1.   Komisjoni abistab toiduahela ja loomatervishoiu alaline komitee. Artiklit 6a puudutavates küsimustes konsulteerib komisjon siiski ka alalise zootehnikakomiteega.

2.   Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse otsuse 1999/468/EÜ artikleid 5 ja 7, võttes arvesse selle otsuse artikli 8 sätteid.

Nimetatud otsuse artikli 5 lõikes 6 osutatud ajavahemik on kolm kuud ja käesoleva määruse artikli 4 lõikes 2 osutatud kaitsemeetmete puhul 15 päeva.

3.   Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse otsuse 1999/468/EÜ artikli 5a lõikeid 1-4 ja artiklit 7, võttes arvesse selle otsuse artikli 8 sätteid.”

16)

Lisatakse järgmine artikkel:

“Artikkel 24a

Otsused, mis võetakse vastu vastavalt mõnele artiklis 24 osutatud menetlusele, põhinevad inimeste või loomade tervisele avalduda võiva võimaliku riskiga nõuetekohasel hindamisel ning olemasolevaid teaduslikke tõendeid arvesse võttes säilitavad — või teaduslikult õigustatud juhtudel — tõstavad ühenduses tagatud inimeste ja loomade tervise kaitse taset.”

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 18. detsember 2006

Euroopa Parlamendi nimel

president

J. BORRELL FONTELLES

Nõukogu nimel

eesistuja

J.-E. ENESTAM


(1)  ELT C 234, 22.9.2005, lk 26.

(2)  Euroopa Parlamendi 17. mai 2006. aasta arvamus (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata), nõukogu 24. novembri 2006. aasta ühine seisukoht (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata) ja Euroopa Parlamendi 12. detsembri 2006. aasta seisukoht (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata).

(3)  EÜT L 147, 31.5.2001, lk 1. Määrust on viimati muudetud komisjoni määrusega (EÜ) nr 1041/2006 (ELT L 187, 8.7.2006, lk 10).

(4)  ELT L 163, 23.6.2005, lk 1.

(5)  ELT L 41, 14.2.2003, lk 41.

(6)  EÜT L 273, 10.10.2002, lk 1. Määrust on viimati muudetud komisjoni määrusega (EÜ) nr 208/2006 (ELT L 36, 8.2.2006, lk 25).

(7)  ELT L 283, 31.10.2003, lk 29.

(8)  EÜT L 184, 17.7.1999, lk 23. Otsust on muudetud otsusega 2006/512/EÜ (ELT L 200, 22.7.2006, lk 11).

(9)  EÜT L 273, 10.10.2002, lk 1. Määrust on viimati muudetud komisjoni määrusega (EÜ) nr 208/2006 (ELT L 36, 8.2.2006, lk 25).”

(10)  ELT C 174 E, 14.7.2005, lk 178.”


Top