11.11.2006

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 312/6

---

KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 1669/2006,

8. november 2006,

milles sätestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 1254/1999 üksikasjalikud rakenduseeskirjad veiseliha kokkuostu kohta

(kodifitseeritud versioon)

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 17. mai 1999. aasta määrust (EÜ) nr 1254/1999 veise- ja vasikalihaturu ühise korralduse kohta, (1) eriti selle artikli 27 lõiget 4 ja artiklit 41,

ning arvestades järgmist:

(1)	Komisjoni 15. märtsi 2000. aasta määrust (EÜ) nr 562/2000, milles sätestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 1254/1999 üksikasjalikud rakenduseeskirjad veiseliha kokkuostu kohta (2) on korduvalt oluliselt muudetud. (3) Selguse ja otstarbekuse huvides tuleks kõnealune määrus kodifitseerida.

(2)

Määruse (EÜ) nr 1254/1999 artikli 27 lõikega 1 on ette nähtud, et riikliku kokkuostu alustamine oleneb liikmesriigi või liikmesriigi piirkonna keskmisest turuhinnast. Tuleb sätestada liikmesriikide turuhindade arvutamise eeskirjad, mis käsitlevad eelkõige kasutatavaid kvaliteediklasse ja nende hindamist, koefitsiente, mida kasutatakse nende ümberarvestamiseks kvaliteedi võrdlusklassiks R3, ning kokkuostu alustamise ja lõpetamise korda.

(3)

Sekkumiskõlblikkuse tingimused peavad tagama, et ei ostetaks kokku tooteid, mis pole liikmesriigi toodangu seisukohalt tüüpilised ega vasta kehtivatele sanitaar- ja veterinaareeskirjadele ning mille kaal on suurem kui turul tavapäraselt nõutavatel toodetel. Iirimaal klassi O3 kuuluvate veiserümpade sekkumiskõlblikkusele esitatavad nõuded peaks laienema ka Põhja-Iirimaale, et vältida kaubandushäireid ühenduse selle piirkonna veiselihaturul.

(4)

Tuleks sätestada sekkumiskõlblike rümpade identifitseerimise erieeskirjad, mille kohaselt tuleb tapanumbri tempel kanda iga veerandrümba siseküljele. Rümbad tuleks esitada ühtsel viisil lõigatult, et hõlbustada jaotustükkide realiseerimist, tõhustada konditustamise kontrolli ning saada ühenduse kõigis osades ühtsele määratlusele vastavad jaotustükid. Seepärast ja vähendamaks maksimaalselt kondita jaotustükkide arvu ja korrastuskadusid ning kasutamaks saadud tooteid võimalikult tõhusalt, tuleks rümbad lõigata otselõigetena ning määratleda esi- ja tagaveerandid nii, et need sisaldaksid vastavalt viiendat ja kaheksandat ribi.

(5)

Turu tegelikku seisundit moonutada võivate spekulatsioonide ärahoidmiseks peaks igal huvitatud isikul olema võimalus esitada iga pakkumiskutse korral ainult üks pakkumine kategooria kohta. Hoidmaks ära valenime kasutamist, tuleks huvitatud isik määratleda ainult selliste ettevõtjate kategooriaga, kes majandustegevuse tõttu on sekkumises tavapäraselt osalenud.

(6)	Pakkumiste esitamisel saadud kogemusi silmas pidades tuleks ühtlasi ette näha, et vajaduse korral peavad huvitatud pooled pakkumisel osalemiseks sõlmima sekkumisasutustega lepingu spetsifikaatides sätestatud tingimustel.

(7)	Tuleks täpsustada tagatiste sularahas esitamise eeskirju, et võimaldada sekkumisametitel tagatisena vastu võtta pangatšekke.

(8)

Kõigi konkreetselt määratletud riskirühma kuuluvate toodete kasutamiskeelust tulenevalt ning selleks, et võtta arvesse suurenevaid kulusid ja sissetulekute vähenemist veise- ja vasikalihasektoris, tuleks viia keskmise turuhinna suhtes kohaldatav ning maksimaalse kokkuostuhinna määramisel kasutatav lisasumma vastavusse sel ajal kehtiva kõrgeima määraga.

(9)	Toodete tarnimiskogemus on näidanud, et sekkumiskeskustel tuleks lubada vajaduse korral lühendada toodete tarneaega, vältimaks kahe järjestikuse pakkumismenetlusega seotud tarnete kattumist.

(10)

Eeskirjade eiramise oht on eriti suur kokkuostetud rümpade süstemaatilise konditustamise korral. Sellepärast tuleks kehtestada nõue, et sekkumisametite külmhooned ja lihalõikusettevõtted ei tohi sõltuda tapamajadest ega asjaomastest edukatest pakkujatest. Teatavate liikmesriikide praktiliste raskuste arvestamiseks võib lubada erandeid käesolevast põhimõttest tingimusel, et konditustatavad kogused on rangelt piiratud ja et nende ülevõtmise kontroll võimaldab välja selgitada konditustatud liha päritolu ja vältida pettust niipalju kui võimalik. Viimaseid uuringuid silmas pidades tuleks rohkem rõhutada lihas sisalduvate keelatud jääkainete, eriti hormonaalset toimet avaldavate jääkainete kontrolli.

(11)

Sekkumisasutused võivad üle võtta ainult selliseid tooteid, mis vastavad ühenduse eeskirjades sätestatud kvaliteedi- ja esitamisnõuetele. Kogemus näitab, et tuleks ette näha teatavad üksikasjalikud ülevõtmis- ja kontrollieeskirjad. Eriti tuleks ette näha eelkontroll tapamajas, et kõlbmatu liha saaks varakult kõrvaldada. Tarnitud toodete vastuvõtukorra usaldusväärsuse suurendamiseks tuleks tööle võtta kvalifitseeritud personal, kelle erapooletuse tagab nende sõltumatus osapooltest ja korrapärane vahetumine. Samuti tuleks kindlaks määrata kontrollitavad valdkonnad.

(12)	Pidades silmas veiste spongioosse entsefalopaatia (BSE) juhtumeid, aitaks kogu liha konditustamise nõue vabastada laoruumi, mis on vajalik tõenäoliselt kokkuostetavate suurte veiseliha koguste jaoks, ja hõlbustaks liha hilisemat müüki.

(13)

Tõhustamaks sekkumisasutuste kontrolli toodete ülevõtmise üle, tuleks täpsustada sätted, mis käsitlevad eelkõige saadetiste määratlemise ning kokkuostetud toodete esialgse kontrollimise ja nende kaalu kontrollimise korda. Selleks tuleks karmistada sätteid, mis on seotud kokkuostetava liha konditustamise kontrolliga ning toodete tagasilükkamisega. See puudutab ka ladustatud toodete kontrollimist.

(14)	Rümpade suhtes kohaldatavates sätetes tuleks eelkõige täpsustada nende ülesriputamisviis ning kõik vigastused ja käsitsusviisid, mis võivad mõjutada toodete kaubanduslikku kvaliteeti või neid rikkuda ning mida tuleks töötlemisel vältida.

(15)

Nõuetekohase konditustamise tagamiseks peaks iga lihalõikusettevõtte juures olema vähemalt üks külmõhkkamber. Erandeid sellest nõudest tuleks lubada vaid hädavajadusel. Tuleks ette näha konditustamise pideva füüsilise kontrolli sätted, millega nõutakse eelkõige inspekteerijate sõltumatust ja määratakse kindlaks kontrollimiste miinimumarv.

(16)

Jaotustükkide ladustamiseeskirjad peaksid võimaldama jaotustükke kergesti identifitseerida. Selleks peavad liikmesriikide pädevad asutused võtma eelkõige toodete jälgitavuse ja ladustamisega seotud vajalikke meetmeid, et hõlbustada kokkuostetud toodete hilisemat realiseerimist, võttes arvesse kõiki loomade tervislikku seisundit puudutavaid nõudeid, kellelt tooted pärinevad. Peale selle tuleks jaotustükkide ladustamise parandamiseks ja nende identifitseerimise lihtsustamiseks ette näha pakendamisstandardid ning jaotustükid tuleks märgistada nende täisnimetusega või ühenduse koodiga.

(17)	Toodete kastidesse, kaubaalustele ja konteineritesse pakkimise eeskirju tuleks karmistada, et hõlbustada ladustatavate toodete identifitseerimist ja parandada nende säilivust, võidelda pettuseohuga ning parandada toodetele ligipääsu nende inspekteerimiseks ja müümiseks.

(18)	Käesolevas määruses sätestatud meetmed on kooskõlas veise- ja vasikalihaturu korralduskomitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

I   PEATÜKK

REGULEERIMISALA

Artikkel 1

Reguleerimisala

Käesoleva määrusega kehtestatakse määruse (EÜ) nr 1254/1999 artiklis 27 sätestatud veiseliha kokkuostu üksikasjalikud eeskirjad.

II   PEATÜKK

KOKKUOST

1.   JAGU

Üldeeskirjad

Artikkel 2

Ühendkuningriigi sekkumispiirkonnad

Ühendkuningriik koosneb kahest sekkumispiirkonnast:

—	I piirkond: Suurbritannia,

—	II piirkond: Põhja-Iirimaa.

Artikkel 3

Pakkumismenetluse kaudu toimuva kokkuostu väljakuulutamine ja lõpetamine

Määruse (EÜ) nr 1254/1999 artiklit 27 kohaldatakse kooskõlas järgmiste eeskirjadega:

a)

selleks et kontrollida, kas kõnesoleva artikli lõikes 1 sätestatud tingimused on täidetud: — võetakse liikmesriigi või selle piirkonna keskmise turuhinna puhul iga sekkumiskõlbliku kategooria osas arvesse liikmesriigile või asjaomasele piirkonnale käesoleva määruse I lisaga kehtestatud koefitsientide abil kvaliteediklassina R3 väljendatud kvaliteediklasside U, R ja O hindu, — registreeritakse komisjoni määruses (EÜ) nr 295/96 (4) sätestatud kvaliteediklasside keskmised turuhinnad kooskõlas seal sätestatud tingimustega, — peetakse liikmesriigi või liikmesriigi piirkonna iga sekkumiskõlbliku kategooria keskmiseks turuhinnaks kõigi teises taandes osutatud kvaliteediklasside turuhinna keskmist, mida on kaalutud vastavalt kvaliteediklassi osakaalule kõnealuse liikmesriigi või piirkonna loomade kogutapaarvus;

b)	iga kategooria kokkuostu väljakuulutamine otsustatakse liikmesriikides või liikmesriikide piirkondades registreeritud viimase kahe nädala turuhindade alusel;

c)	iga kategooria kokkuostu lõpetamine otsustatakse liikmesriikides või liikmesriikide piirkondades registreeritud viimase nädala turuhindade alusel.

Artikkel 4

Toodete sekkumiskõlblikkuse tingimused

1.   Kokku võib osta käesoleva määruse II lisas loetletud tooteid, mis kuuluvad järgmistesse määruse (EÜ) nr 1183/2006 (5) artikli 4 lõikes 1 määratud kategooriatesse:

a)	alla kaheaastaste kastreerimata noorte isasloomade liha (A-kategooria);

b)	kastreeritud isasloomade liha (C-kategooria).

2.   Rümpasid ja poolrümpasid võib kokku osta ainult juhul, kui:

a)	neile on antud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 854/2004 (6) I lisa I punkti III peatükis osutatud tervisemärk;

b)	neil ei ole omadusi, mis muudaksid nendest saadud tooted ladustamiseks või järgnevaks kasutamiseks kõlbmatuks;

c)	need ei pärine hädatapu korras tapetud loomadelt;

d)	need pärinevad ühendusest komisjoni määruse (EMÜ) nr 2454/93 (7) artikli 39 tähenduses;

e)	need on kehtivate veterinaarnõuete kohaselt kasvatatud loomade rümbad;

f)

need ei ületa ühenduse eeskirjades lubatud radioaktiivsuse piirtaset. Toote radioaktiivse saastumise taset jälgitakse üksnes juhul, kui olukord seda nõuab ning üksnes niikaua, kui see on vajalik. Vajaliku kontrolli kestus ja ulatus otsustatakse määruse (EÜ) nr 1254/1999 artikli 43 lõikes 2 ettenähtud korras;

g)	need pärinevad rümpade hulgast, mis ei kaalu üle 340 kg.

3.   Rümpasid ja poolrümpasid võib kokku osta ainult juhul, kui:

a)

need on esitatud, vajaduse korral asjaomase poole kulul veeranditeks lõigatult, kooskõlas käesoleva määruse III lisa nõuetega. Kõiki rümbaosi tuleb kontrollida, et hinnata nende vastavust kõnealuse lisa punktis 2 esitatud nõuetele. Kui kasvõi üks nõue on täitmata, lükatakse pakkumine tagasi; kui üks veerand lükatakse tagasi, sest see ei vasta ülalviidatud esitamisnõuetele ja eelkõige juhul, kui puudusi ei ole võimalik vastuvõtu ajal kõrvaldada, lükatakse tagasi ka teine sama poolrümba veerand;

b)	need on liigitatud vastavalt määruses (EÜ) nr 1183/2006 ette nähtud ühenduse skaalale. Pärast rümba kõigi osade üksikasjalikku kontrollimist lükkavad sekkumisametid tagasi kõik tooted, mis nende arvates ei ole liigitatud vastavalt nimetatud skaalale;

c)

need on identifitseeritavad, esiteks kategooria, lihakusklassi ja rasvasusklassi märgistuse järgi ning teiseks identifitseerimis- või tapanumbriga. Kategooriat, lihakusklassi ja rasvasust näitavad märgistused peavad olema täiesti loetavad ning tehtud mittetoksilise, kiirestikuivava ja kustutamatu templivärviga pädevate riigiasutuste kinnitatud korras. Tähtede ja numbrite kõrgus peab olema vähemalt 2 cm. Tagaveerandi märgistus kantakse seljaosale neljanda nimmelüli kõrgusele ning esiosa märgistus umbes 10–30 cm kaugusele rinnaku lõikeservast. Identifitseerimis- või tapanumber märgitakse iga veerandi sisekülje keskele, kasutades sekkumisameti lubatud pitserit või kustutamatut märgist;

d)	need on märgistatud vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 1760/2000 (8) kehtestatud süsteemile.

Artikkel 5

Sekkumiskeskused

1.   Liikmesriigid määravad sekkumismeetmete tõhususe tagamiseks sekkumiskeskused.

Nende keskuste sisseseade peab võimaldama:

a)	üle võtta kondiga liha;

b)	külmutada säilitamisele kuuluvat liha täiendava töötlemiseta;

c)	ladustada seda liha vähemalt kolm kuud tehniliselt rahuldavates tingimustes.

2.   Konditustamisele kuuluva kondiga liha jaoks võib ette näha ainult sellised sekkumiskeskused, mille lihalõikusettevõtted ja külmhooned ei ole seotud tapamaja ega eduka pakkujaga ning mille tegevus, juhtimine ja personal on viimastest sõltumatu.

Praktiliste raskuste korral võivad liikmesriigid lõigust 1 erandeid teha tingimusel, et nad tugevdavad liha vastuvõtmisel tehtavat kontrolli vastavalt artikli 14 lõikele 5.

2.   JAGU

Pakkumine ja ülevõtmine

Artikkel 6

Pakkumise väljakuulutamine ja lõpetamine

1.   Pakkumiskuulutused, pakkumiskutses tehtavad muudatused ja pakkumise lõpetamise teated avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas hiljemalt pakkumiste esitamistähtajale eelneval laupäeval.

2.   Pakkumise väljakuulutamisel võib määrata miinimumhinna, millest madalamaid pakkumisi vastu ei võeta.

Artikkel 7

Pakkumiste esitamine ja nendest teatamine

Pakkumiskutse ajal on pakkumiste esitamistähtaeg iga kuu teisel ja neljandal teisipäeval kell 12.00 (Brüsseli aja järgi), välja arvatud augusti teine teisipäev ja detsembri neljas teisipäev, mil pakkumisi vastu ei võeta. Kui teisipäev on riigipüha, tuuakse tähtaeg 24 tunni võrra ettepoole. Sekkumisametid teatavad saadud pakkumistest komisjonile 24 tunni jooksul alates pakkumiste esitamistähtajast.

Artikkel 8

Pakkumisele esitatavad nõuded

1.   Pakkumisi võivad esitada ainult:

a)	veiste tapamajad, mis on registreeritud või heaks kiidetud kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EMÜ) nr 853/2004 (9) artikliga 4, olenemata nende õiguslikust seisundist, ja

b)	elusloomade või lihaga kauplejad, kelle loomi tapetakse tapamajas nende enda arvel ja kes on kantud riiklikku käibemaksuregistrisse.

2.   Huvitatud pooled edastavad pakkumised pakkumise väljakuulutanud liikmesriikide sekkumisametitele, esitades kas kirjaliku hinnapakkumuse või kasutades mõnda muud sekkumisameti heakskiidetud kirjalikku teatamisvormi, saades mõlemal juhul vastu kättesaamistõendi.

Pakkumiste esitamine võib toimuda lepingu alusel vastavalt nõuetele, mille sekkumisametid on sätestanud vastavalt oma üldtingimustele.

3.   Huvitatud pooled võivad igas pakkumismenetluses teha ainult ühe pakkumise kategooria kohta.

Liikmesriigid peavad tagama, et pakkujad ei sõltuks üksteisest oma juhtimise, personali ega tegevuse poolest.

Kui ilmneb vastupidine olukord või kui pakkumised ei ole kooskõlas majandusnäitajatega, peetakse pakkumisi vastuvõetavaks ainult juhul, kui pakkuja esitab asjakohase tõenduse selle kohta, et teises lõigus sätestatud nõuded on täidetud.

Kui tehakse kindlaks, et üks pakkuja on esitanud üle ühe pakkumise, lükatakse kõik selle pakkuja tehtud pakkumised tagasi.

4.   Pakkumine peab sisaldama järgmisi andmeid:

a)	pakkuja nimi ja aadress;

b)	pakutav tootekogus tonnides kategooriate kaupa, mis on pakkumiskuulutuses piiritletud;

c)	R3 kvaliteediklassi kuuluvate toodete hind eurodes (mitte rohkem kui sajandikkohani ümardatud) 100 kg kohta vastavalt artikli 15 lõikele 3.

5.   Pakkumine kehtib üksnes juhul, kui:

a)	selle suurus on vähemalt 10 tonni;

b)	sellega on kaasas pakkuja kirjalik kohustus järgida kõiki asjaomase pakkumismenetlusega seotud sätteid ja

c)	on olemas tõendus selle kohta, et pakkuja on pakkumiste esitamistähtajaks esitanud asjaomase pakkumise artiklis 9 sätestatud tagatise.

6.   Pakkumisi ei tohi pärast artikliga 7 kindlaksmääratud esitamistähtaegu tagasi võtta.

7.   Pakkumised on konfidentsiaalsed.

Artikkel 9

Tagatised

1.   Pakkumiste jõusolek pärast pakkumiste esitamistähtaja möödumist ja toodete toimetamine sekkumisameti määratud lattu artikli 13 lõikes 2 sätestatud aja jooksul on põhikohustused, mille täitmine tagatakse 30 euro suuruse tagatise tasumisega toote iga 100 kilogrammi kohta.

Tagatis tasutakse selle liikmesriigi sekkumisametile, kus pakkumine on esitatud.

2.   Tagatised esitatakse ainult sularahas, nagu on määratud komisjoni määruse (EMÜ) nr 2220/85 (10) artiklis 13 ning artikli 14 lõigetes 1 ja 3.

3.   Vastuvõtmata pakkumiste korral vabastatakse tagatised niipea, kui pakkumistulemused on avaldatud.

Vastuvõetud pakkumiste korral vabastatakse tagatised siis, kui toodete ülevõtmine on lõpetatud, piiramata käesoleva määruse artikli 14 lõike 7 kohaldamist.

Artikkel 10

Pakkumiste vastuvõtmine

1.   Võttes arvesse iga pakkumiskutse puhul saadud pakkumisi, määratakse igale kategooriale kvaliteediklassiga R3 seotud maksimumkokkuostuhind määruse (EÜ) nr 1254/1999 artikli 43 lõikes 2 sätestatud korras.

Liikmesriigis või liikmesriigi piirkonnas võib erilistel asjaoludel määrata teistsuguse, keskmisi registreeritud turuhindu kajastava hinna.

2.   Võib otsustada mitte ühtegi pakkumist vastu võtta.

3.   Kui maksimumhinnaga võrdse või sellest madalama hinnaga pakutavad lõplikud kogused ületavad kogused, mida kavatsetakse kokku osta, võib kõigi kategooriate vastuvõetud koguseid vähendada, kasutades vähenduskoefitsiente, mis võivad järk-järgult suureneda vastavalt hinna ja pakutavate koguste vahelisele erinevusele.

Vähenduskoefitsiendid võivad erilistel asjaoludel liikmesriigiti või liikmesriikide piirkonniti erineda, pidades silmas vajadust tagada sekkumismehhanismide nõuetekohane funktsioneerimine.

Artikkel 11

Maksimumkokkuostuhind

1.   Arvesse ei võeta pakkumisi, mille määratud hind on kõrgem kui liikmesriigis või liikmesriigi piirkonnas registreeritud vastava kategooria keskmine turuhind, mis on ümber arvutatud I lisas sätestatud koefitsientidega kvaliteediklassiks R3, lisades 10 eurot 100 kilogrammi rümpade kaalu kohta.

2.   Ilma et see piiraks lõike 1 kohaldamist, lükatakse pakkumised tagasi, kui määratud hind on kõrgem kui artiklis 10 nimetatud ja vastava pakkumise puhul kehtestatud maksimumhind.

3.   Kui pakkujale määratud kokkuostuhind on kõrgem kui lõikes 1 nimetatud keskmine turuhind, kohandatakse määratud hinda, korrutades seda koefitsiendiga, mis on saadud IV lisas esitatud valemi A abil. Siiski ei tohi:

a)	kõnesolev koefitsient olla suurem kui 1;

b)	kõnesoleva koefitsiendi kasutamisel väheneda määratud hind rohkem kui kõnealuse hinna ja keskmise turuhinna erinevuse võrra.

Kui liikmesriigil on usaldusväärsed andmed ja asjakohased kontrollivahendid, võib ta teha otsuse arvutada koefitsiendi iga pakkuja jaoks IV lisa valemi B abil.

4.   Pakkumise korraldamisest tulenevad õigused ja kohustused ei ole loovutatavad.

Artikkel 12

Kokkuostu piiramine

Kui liikmesriikide sekkumisametitele pakutakse liha suuremates kogustes, kui neil on võimalik kohe vastu võtta, võivad nad kokkuostmisel piirduda kogustega, mida neil on võimalik üle võtta oma territooriumil või mõnes oma sekkumispiirkonnas.

Sellise piirangu puhul tagavad liikmesriigid kõigi asjaomaste isikute võrdse ligipääsu.

Artikkel 13

Teatamine edukatest pakkujatest ja tarnetest

1.   Sekkumisamet teatab pakkujatele nende pakkumiste tulemustest viivitamata.

Sekkumisametid väljastavad edukatele pakkujatele kohe nummerdatud tarnekorraldused, mis sisaldavad järgmisi andmeid:

a)	tarnitav kogus;

b)	vastuvõetud pakkumises nimetatud hind;

c)	toodete tarnimise ajakava;

d)	sekkumiskeskus või -keskused, kuhu tooted tuleb tarnida.

2.   Edukad pakkujad toimetavad tooted kätte hiljemalt 17. kalendripäevaks pärast esimest tööpäeva, mis järgneb määruse avaldamisele, millega määratakse kindlaks maksimumkokkuostuhinnad ja kokkuostetavad veiselihakogused.

Olenevalt vastuvõetud kogustest võib komisjon seda aega ühe nädala võrra pikendada. Tarned võib jaotada mitmeks saadetiseks. Peale selle võivad sekkumisametid lühendada toodete tarnimise ajakava, kuid mitte rohkem kui 14 kalendripäevani.

Artikkel 14

Ülevõtmine

1.   Sekkumisamet võtab liha üle sekkumiskeskuse lihalõikusettevõtte vastuvõtu kaalupunktis.

Tooted tarnitakse 10–20 tonniste saadetistena. Tootekogus võib olla alla 10 tonni ainult juhul, kui see on esialgsest pakkumisest järele jäänud või kui esialgset pakkumist on 10 tonni võrra vähendatud.

Tarnitud tooted tunnistatakse vastuvõetavaks ja võetakse üle, kui sekkumisamet on kontrollinud nende vastavust käesolevas määruses sätestatud nõuetele. Vastavust artikli 4 lõike 2 punktis e sätestatud nõuetele ning eelkõige nõukogu direktiivi 96/22/EÜ (11) artikliga 3 ja artikli 4 lõikega 1 keelatud ainete sisaldust kontrollitakse proovide analüüsimisega, mille suurus ja proovivõtumeetod on sätestatud asjakohastes veterinaarõigusaktides.

2.   Kui vahetult enne laadimist tapamaja laadimissektsioonis ja enne transportimist sekkumiskeskusesse ei toimu eelkontrolli, identifitseeritakse poolrümbad järgmiselt:

a)	kui piirdutakse rümpade märgistamisega, peab märgistus vastama artikli 4 lõike 3 punktile c ning tuleb täita dokument, kuhu on märgitud identifitseerimis- või tapanumber ja veise tapakuupäev;

b)	kui rümpadele kinnitatakse ka etiketid, peavad need vastama komisjoni määruse (EMÜ) nr 344/91 (12) artikli 1 lõigetele 2, 3 ja 4.

Kui poolrümbad lõigatakse veeranditeks, tehakse seda käesoleva määruse III lisas sätestatud korras. Veerandid rühmitatakse nii, et neid oleks võimalik ülevõtmisel rümpade või poolrümpade kaupa vastu võtta. Kui poolrümpasid ei ole enne sekkumiskeskusesse transportimist veeranditeks lõigatud, tehakse seda nende saabumisel sekkumiskeskusesse vastavalt III lisale.

Vastuvõtupunktis märgistatakse iga veerandrümp etiketiga, mis vastab määruse (EMÜ) nr 344/91 artikli 1 lõigetele 2, 3 ja 4; etiketil on näidatud ka veerandrümba kaal ja lepingu number. Etiketid kinnitatakse ilma metall- või plastikkinnituseta otse esi- või tagaveerandi esi- või tagakoodikõõluste külge või esi- või tagaveerandi kubemeosa turjaplaadikõõluse külge.

Vastuvõtu käigus kontrollitakse süstemaatiliselt kõigi tarnitud veerandrümpade esitusviisi, klassifikatsiooni, kaalu ja etiketti. Igal rümbal kontrollitakse ka ühe tagaveerandi temperatuuri. Vastu ei võeta rümpi, mille kaal ületab artikli 4 lõike 2 punktis g sätestatud maksimumkaalu.

3.   Eelkontrolli võib teha vahetult enne tapamaja laadimissektsiooni laadimist, kontrollitakse poolrümpade kaalu, klassifikatsiooni, esitusviisi ja temperatuuri. Vastu ei võeta rümpi, mille kaal ületab artikli 4 lõike 2 punktis g sätestatud maksimumkaalu. Tagasilükatud tooted märgistatakse vastavalt ja neid ei tohi enam eelkontrolliks või vastuvõtmiseks esitada.

Eelkontroll hõlmab saadetisi, milles on vastavalt sekkumisameti määratlusele kõige enam 20 tonni poolrümpasid. Kui pakkumine hõlmab veerandeid, võib sekkumisamet siiski lubada saadetisi, milles on üle 20 tonni poolrümpasid. Kui tagasilükatud poolrümpade kogus ületab 20 % kontrollitud saadetisest, lükatakse lõike 6 kohaselt tagasi kogu saadetis.

Poolrümbad lõigatakse enne sekkumiskeskusesse transportimist veeranditeks vastavalt III lisale. Iga veerandrümp kaalutakse ja märgistatakse etiketiga, mis vastab määruse (EMÜ) nr 344/91 artikli 1 lõigetele 2, 3 ja 4. Etiketile on märgitud ka veerandrümba kaal ja lepingu number. Etiketid kinnitatakse ilma metall- või plastikkinnituseta otse esi- või tagaveerandi esi- või tagakoodikõõluste külge või esi- või tagaveerandi kubemeosa turjaplaadikõõluse külge.

Iga rümba veerandid rühmitatakse nii, et neid oleks võimalik ülevõtmisel rümpade või poolrümpade kaupa vastu võtta.

Iga vastuvõtupunkti jõudnud saadetise juures peab olema kontrollakt, mis sisaldab kõiki üksikasju poolrümpade ja veerandrümpade kohta, sealhulgas esitatud ja vastuvõetud või tagasilükatud toodete kogust. Kontrollakt antakse üle vastuvõtuametnikule.

Enne tapamajast lahkumist transpordivahend plommitakse. Plommi number märgitakse veterinaartõendile või kontrollaktile.

Vastuvõtu käigus kontrollitakse tarnitud veerandrümpade esitlusviisi, klassifikatsiooni, kaalu, etiketti ja temperatuuri.

4.   Eelkontrolli ja sekkumiseks pakutavate toodete vastuvõtmist korraldab sekkumisameti ametnik või tema poolt volitatud isik, kes on liigitamise alal pädev, pole seotud tapamajas tehtava liigitamisega ning on edukast pakkujast täiesti sõltumatu. Sõltumatus tagatakse eelkõige kõnesolevate ametnike korrapärase vahetamisega sekkumiskeskustes.

Ülevõtmisel registreeritakse iga saadetise veerandrümpade kogukaal ja need andmed säilitatakse sekkumiskeskuses.

Vastuvõtuametnik peab täitma dokumendi, mis sisaldab üksikasjalikke andmeid esitatud ja vastuvõetud või tagasilükatud toodete kaalu ja koguse kohta.

5.   Kui võetakse üle kondiga liha, mida konditustatakse artikli 5 lõike 2 esimeses lõigus sätestatud nõuetele mittevastavas sekkumiskeskuses, sisaldavad identifitseerimis-, tarne- ja kontrollinõuded järgmist:

a)

lõikes 1 nimetatud ülevõtmisel tuleb konditustamisele suunatavate esi- ja tagaveerandite sise- ja väliskülg märgistada tähtedega INT vastavalt artikli 4 lõike 3 punktis c sätestatud eeskirjadele, mis käsitlevad kategooria ja tapanumbri märkimist ning vastavate märgistuste paigutust; siiski märgitakse tähed INT iga veerandi siseküljele – esiveeranditel kolmanda või neljanda ribi kõrgusele ning tagaveeranditel seitsmenda või kaheksanda ribi kõrgusele;

b)	munandikotirasv tuleb ülevõtmiseni alles jätta ning eemaldada enne kaalumist;

c)	tarnitud tooted jaotatakse saadetisteks vastavalt lõikele 1.

Kui tähtedega INT märgistatud rümpasid või veerandeid leitakse väljaspool nende jaoks eraldatud ala, viivad liikmesriigid läbi uurimise, võtavad tarvitusele vajalikud meetmed ja teatavad nendest komisjonile.

6.   Kui tagasilükatud toodete kogus ületab 20 % tarnitud saadetisest, lähtudes esitatud poolrümpade ja veerandrümpade arvust, lükatakse kogu saadetis tagasi, tagasilükatud tooted märgistatakse ja neid ei või enam eelkontrolliks või vastuvõtmiseks esitada.

7.   Kui tegelikult tarnitud ja vastuvõetud kogus on väiksem kui pakkumisel vastuvõetud kogus, siis:

a)	vabastatakse tagatis täielikult, kui erinevus ei ületa 5 % või 175 kilogrammi;

b)	tagatise andja jääb tagatisest ilma (välja arvatud vääramatu jõu korral): — osaliselt, võrdeliselt tarnimata või vastuvõtmata kogustega, juhul kui erinevus ei ületa 15 %, — täielikult kõigil teistel juhtudel vastavalt määruse (EMÜ) nr 2220/85 artiklile 1.

Artikkel 15

Edukale pakkujale makstav hind

1.   Sekkumisamet maksab edukale pakkujale tema pakkumises määratud hinna tähtaja jooksul, mis hakkab kulgema 45. päeval pärast toodete ülevõtmist ning lõpeb 65. päeval.

2.   Tasutakse ainult tegelikult tarnitud ja vastuvõetud koguste eest. Kui tegelik tarnitud ja vastuvõetud kogus on pakkumisel vastuvõetud kogusest suurem, tasutakse vaid pakkumisel vastuvõetud koguse eest.

3.   Kui võetakse üle mitte R3, vaid teistesse kvaliteediklassidesse kuuluvaid tooteid, kohandatakse edukale pakkujale makstavat hinda, kohaldades kokkuostetava kvaliteediklassi suhtes koefitsienti, nagu on sätestatud I lisas.

4.   Kui konditustamisele kuulub kogu liha, on kokkuostuhinnaks sekkumiskeskuse lihalõikusettevõtte vastuvõtu kaalupunktis kujunenud vaba hind.

Mahalaadimiskulud kannab edukas pakkuja.

Artikkel 16

Vahetuskurss

Artiklis 11 nimetatud koguse ja väljavalitud pakkumises nimetatud hinna suhtes kohaldatakse vahetuskurssi, mis kehtib päeval, millal jõustub määrus, milles on kindlaks määratud maksimumkokkuostuhind ja asjaomase pakkumise raames sekkumiseks kokkuostetavad veiselihakogused.

III   PEATÜKK

SEKKUMISAMETITE KOKKUOSTETUD LIHA KONDITUSTAMINE

Artikkel 17

Konditustamisnõue

Sekkumisametid ostavad kogu veiseliha sisse konditustatuna.

Artikkel 18

Konditustamise üldnõuded

1.   Liha võib konditustada ainult lihalõikusettevõtetes, mis on registreeritud või heaks kiidetud kooskõlas määruse (EÜ) nr 853/2004 artikliga 4 ja kus on vähemalt üks külmõhkkamber.

Komisjon võib liikmesriigi taotlusel vabastada erandina piiratud ajaks esimeses lõigus nimetatud kohustustest. Otsuse tegemisel võtab komisjon arvesse tehase ja sisseseade väljaarendamist, veterinaar- ja kontrollinõudeid ning eesmärki ühtlustada käesolevat valdkonda järk-järgult.

2.   Konditustatud jaotustükid peavad vastama määruses (EÜ) nr 853/2004 sätestatud tingimustele ja käesoleva määruse V lisa nõuetele.

3.   Konditustamist ei tohi alustada enne asjaomaste saadetiste ülevõtmise lõpetamist.

4.   Sekkumiseks mõeldud veiseliha konditustamisel, korrastamisel või pakendamisel ei tohi lihalõikusruumis olla mingisugust muud liha.

Sealiha võib lihalõikusruumis hoida veiselihaga samal ajal tingimusel, et seda töödeldakse eraldi tootmisliinil.

5.   Konditustamine toimub kell 7.00–18.00; konditustamist ei toimu laupäeviti, pühapäeviti ega riigipühadel. Konditustamise aega võib pikendada kuni kahe tunni võrra tingimusel, et kohal viibib kontrolliasutuse esindaja.

Kui konditustamist ei ole võimalik liha ülevõtmise päeval lõpetada, pitseerib pädev asutus või isik toodete ladustamiseks kasutatava külmruumi, mille konditustamise jätkudes võib avada ainult seesama asutus või isik.

Artikkel 19

Lepingud ja üldtingimused

1.   Konditustamine toimub lepingu alusel vastavalt tingimustele, mille sekkumisametid on kehtestanud vastavalt oma üldtingimustele.

2.   Sekkumisametite üldtingimustes sätestatakse nõuded lihalõikusettevõtetele ja vajalikele seadmetele ning nendega tagatakse jaotustükkide ettevalmistamist käsitlevate ühenduse eeskirjade järgimine.

Üldtingimustes sätestatakse konditustamise üksikasjalikud nõuded ja nimetatakse jaotustükkide ettevalmistamis-, korrastamis-, pakendamis-, külmutamis- ja säilitamisviisid, pidades silmas nende ülevõtmist sekkumisameti poolt.

Sekkumisametite üldtingimusi on võimalik saada VI lisas loetletud aadressidelt.

Artikkel 20

Konditustamiskontroll

1.   Sekkumisametid tagavad kogu konditustamise pideva füüsilise kontrolli.

Kontrolliks võib anda volituse kõnesolevatest kauplejatest, loomade esmastest töötlejatest ja ladustajatest sõltumatutele asutustele. Sel juhul tagavad sekkumisametid, et nende ametnikud korraldavad iga pakkumise korral liha konditustamise etteteatamata inspekteerimise. Inspekteerimiste käigus kontrollitakse jaotustükke sisaldavaid kaste pisteliselt enne ja pärast külmutamist ning võrreldakse kasutatud koguseid nii toodetud (lõigatud pehme liha) kogustega kui ka kontide ja rasvkoe ning korrastamisel saadud lihalõikmete kogusega. Iga jaotustüki puhul peab kontrollima vähemalt 5 % päeva jooksul täidetavatest kastidest ning kui kaste on piisavalt, peab iga jaotustüki kohta kontrollima vähemalt viit kasti.

2.   Esi- ja tagaveerandid tuleb konditustada eraldi. Igal konditustamispäeval:

a)	võrreldakse jaotustükkide ja täidetud kastide arvu;

b)	täidetakse vorm, kus on näidatud eraldi esi- ja tagaveerandite konditustamise saagised.

Artikkel 21

Konditustamise erinõuded

1.   Külmutamisele eelneva konditustamise, korrastamise ja pakendamise ajal ei tohi veiseliha sisetemperatuur ületada + 7 °C. Jaotustükke ei või enne kiirkülmutamist transportida, välja arvatud artikli 18 lõikes 1 sätestatud erandjuhtudel.

2.   Vahetult enne konditustamist tuleb täielikult eemaldada etiketid ning võõrollus.

3.   Kõik kondid, kõõlused, kõhred, turjaplaadid ja -väädid (ligamentum nuchae) ning suured sidekoelised moodustised tuleb puhtalt eemaldada. Jaotustükkide korrastamisel tuleb eemaldada rasvkude, kõhred, kõõlused, liigesekapslid ja muud korrastamisel saadud lihalõikmed, samuti kõik nähtavad närvi- ja lümfikoed.

4.   Suured veresooned ja -kämbud ning määrdunud osad tuleb eemaldada ettevaatlikult ja võimalikult väheste korrastuslõigetega.

Artikkel 22

Jaotustükkide pakkimine

1.   Jaotustükid pakitakse kohe pärast konditustamist vastavalt V lisas sätestatud nõuetele ja nii, et liha ei puutuks kastiga otseselt kokku.

2.   Kastide vooderduseks kasutatav polüetüleen ja jaotustükkide pakendamiseks kasutatavad polüetüleenkile või -kotid peavad olema vähemalt 0,05 mm paksused ning kõlbama toiduainete pakendamiseks.

3.   Kasutatavad kastid, kaubaalused ja konteinerid peavad vastama VII lisas sätestatud nõuetele.

Artikkel 23

Jaotustükkide ladustamine

Sekkumisametid tagavad, et kokkuostetud kondita veiseliha ladustatakse eraldi ja seda saab hõlpsalt identifitseerida pakkumiste, konditustamis- ja ladustamiskuude kaupa.

Jaotustükid ladustatakse külmhoonetes, mis asuvad liikmesriigi territooriumil, kellele sekkumisamet allub.

Kui määruse (EÜ) nr 1254/1999 artikli 43 lõikes 2 osutatud korras ei nähta ette konkreetseid erandeid, peab nendes ladudes olema võimalik hoida sekkumisameti poolt jaotatud konditustatud liha tehniliselt rahuldavates tingimustes vähemalt kolm kuud.

Artikkel 24

Konditustamiskulud

Artikli 19 lõikes 1 nimetatud lepingud ja nende raames tehtud maksed hõlmavad käesoleva määruse kohaldamisest tulenevaid töid ja kulusid, eelkõige:

a)	kondiga toodete transpordikulusid lihalõikusettevõttesse pärast nende vastuvõtmist;

b)	konditustamist, korrastamist, pakendamist ja kiirkülmutamist;

c)	külmutatud jaotustükkide ladustamist, laadimist ja vedu ning nende ülevõtmist sekkumisametite poolt nende määratud külmhoonetes;

d)	materjalide, eriti pakkematerjalide maksumust;

e)	sekkumisametite poolt lihalõikusettevõtetesse jäetud kontide, rasvkoe ja korrastamisel saadud lihalõikmete väärtust.

Artikkel 25

Tähtajad

Konditustamine, korrastamine ja pakendamine peab toimuma 10 tapmisjärgse kalendripäeva jooksul. Liikmesriigid võivad määrata ka lühema tähtaja.

Kiirkülmutamine toimub kohe pärast pakendamist ja algab igal juhul pakendamisega samal päeval; konditustatava liha kogus ei või ületada külmõhkkambrite päevast võimsust.

Külmõhkkambris külmutamisel peab konditustatud liha sisetemperatuur 36 tunni jooksul alanema – 7 °Cni või alla selle.

Artikkel 26

Toodete tagasilükkamine

1.   Kui artikli 20 lõikes 1 nimetatud kontrolli käigus selgub, et konditustamisettevõte on mõne jaotustüki puhul rikkunud artiklite 17–25 sätteid, kontrollitakse kõnesoleval päeval täidetud kastidest veel 5 %. Kui avastatakse uusi rikkumisi, kontrollitakse kõnealuse jaotustükiga täidetud kastide koguarvust veel 5 %. Kui neljandal 5 % kastide kontrollimisel selgub, et vähemalt 50 % kastide puhul on nende artiklite sätteid rikutud, kontrollitakse kõiki kaste, kuhu on päeva jooksul kõnealust jaotustükki pakitud. Kogu päevatoodangut pole vaja kontrollida juhul, kui sätteid on rikutud vähemalt 20 % teatava jaotustükiga täidetud kastide puhul.

2.   Kui lõikest 1 lähtudes avastatakse rikkumisi alla 20 % teatava jaotustükiga täidetud kastide puhul, lükatakse nende kastide sisu tagasi ja selle eest ei tule tasuda. Tagasilükatud jaotustükkide eest tasub konditustamisettevõte sekkumisametile vastavalt VIII lisas esitatud hinnale.

Kui sätteid on rikutud vähemalt 20 % teatava jaotustükiga täidetud kastide puhul, lükkab sekkumisamet tagasi kõnesoleva jaotustüki kogu päevatoodangu ja selle eest ei tule tasuda. Tagasilükatud jaotustükkide eest tasub konditustamisettevõte sekkumisametile vastavalt VIII lisas esitatud hinnale.

Kui sätteid on rikutud vähemalt 20 % päeva jooksul eri jaotustükkidega täidetud kastide puhul, lükkab sekkumisamet tagasi kogu päevatoodangu ja selle eest ei tule tasuda. Konditustamisettevõte tasub sekkumisametile 20 % kõrgema hinna kui see, mida sekkumisamet peab kooskõlas artikliga 15 edukale pakkujale maksma sekkumiseks ostetud kondiga algtoodete eest, mis on pärast konditustamist tagasi lükatud.

Kui on võimalik kohaldada kolmandat lõiku, ei kohaldata esimest ja teist lõiku.

3.   Erandina lõigetest 1 ja 2 ning juhul, kui konditustamisettevõte ei ole raske hooletuse või pettuse tõttu järginud artiklite 17–25 sätteid:

a)	lükkab sekkumisamet tagasi kõik päeva jooksul konditustamisel saadud tooted, mille puhul on rikutud eespool nimetatud sätteid ega tasu nende eest;

b)	tasub konditustamisettevõte sekkumisametile 20 % kõrgema hinna kui see, mida sekkumisamet peab kooskõlas artikliga 15 edukale pakkujale maksma sekkumiseks ostetud kondiga algtoodete eest, mis on pärast konditustamist punkti a alusel tagasi lükatud.

IV   PEATÜKK

TOODETE KONTROLL JA TEATAMINE

Artikkel 27

Toodete ladustamine ja kontroll

1.   Sekkumisametid tagavad, et käesoleva määrusega reguleeritud liha paigutatakse ja ladustatakse nii, et sellele saaks kergesti ligi pääseda ja et see vastaks artikli 23 esimese lõigu sätetele.

2.   Ladustamistemperatuur ei või olla kõrgem kui – 17 °C.

3.   Liikmesriigid võtavad tarvitusele kõik vajalikud meetmed, et tagada ladustatavate toodete kvalitatiivsete ja kvantitatiivsete omaduste rahuldav säilimine, ning asendavad vigastatud pakendid viivitamata. Liikmesriigid katavad asjassepuutuvad riskid kindlustusega kas ladustajate lepingulise kohustuse vormis või sekkumisameti üldkindlustuse vormis. Liikmesriigid võivad olla iseenda kindlustusandjad.

4.   Ladustamise ajal kontrollivad pädevad asutused regulaarselt enamikku toodete koguseid, mis on ladustatud pärast kuu vältel korraldatud pakkumisi vastuvõetud pakkumiste raames.

Selle kontrolli käigus lükatakse tagasi ja märgistatakse kõik tooted, mis ei vasta käesolevas määruses sätestatud nõuetele. Vajaduse korral nõuavad pädevad asutused vastutavatelt pooltelt maksed tagasi, ilma et see piiraks sanktsioonide kohaldamist.

Kontrolli korraldavad ametnikud, kes ei või saada juhiseid liha kokkuostvalt osakonnalt.

5.   Pädevad asutused võtavad toodete jälgitavuse ja ladustamisega seotud vajalikke meetmeid, et ladustatud tooteid saaks hiljem võimalikult tõhusalt laost välja viia ja müüa, võttes arvesse kõiki asjaomaste loomade tervislikku seisundit puudutavaid nõudeid.

Artikkel 28

Teatamine

1.   Liikmesriigid teatavad komisjonile koheselt kõikidest muudatustest sekkumiskeskuste loetelus ning võimaluse korral ka sekkumiskeskuste külmutus- ja laomahust.

2.   Liikmesriigid teatavad komisjonile kümne kalendripäeva jooksul pärast ülevõtmise lõppu tarnitud ja vastuvõetud sekkumiskogustest teleksi või telefaksi teel.

3.   Liikmesriigid teatavad komisjonile hiljemalt iga kuu 21. päevaks eelmise kuu järgmised andmed:

a)	igal nädalal ja kuul kokkuostetud kogused, jaotatuna toodete ja kvaliteediklasside kaupa vastavalt ühenduses kehtivale rümpade liigitusskaalale, mis on kehtestatud määrusega (EÜ) nr 1183/2006;

b)	asjassepuutuval kuul sõlmitud müügilepingutega hõlmatud konditustatud toodete kogused;

c)	asjassepuutuval kuul väljaantud tagasivõtukorralduste või samalaadsete dokumentidega hõlmatud konditustatud toodete kogused.

4.   Liikmesriigid teatavad komisjonile hiljemalt iga kuu lõpuks eelmise kuu järgmised andmed:

a)	asjassepuutuval kuul kokkuostetud kondiga veiselihast valmistatud konditustatud toodete kogused;

b)	kõigi konditustatud toodete lepinguga hõlmamata ja tegelikud kogused asjassepuutuva kuu lõpul ning üksikasjad lepinguga hõlmamata toodete ladustamisaja kohta.

5.   Lõigetes 3 ja 4 kasutatakse järgmisi mõisteid:

a)   lepinguga hõlmamata kogused– kogused, mis ei ole veel müügilepinguga hõlmatud;

b)   tegelikud kogused– lepinguga hõlmamata koguste ja müügilepinguga hõlmatud, aga veel ülevõtmata koguste koguhulk.

V   PEATÜKK

LÕPPSÄTTED

Artikkel 29

Kehtetuks tunnistamine

Määrus (EÜ) nr 562/2000 tunnistatakse kehtetuks.

Viiteid kehtetuks tunnistatud määrusele käsitatakse viidetena käesolevale määrusele kooskõlas X lisas esitatud vastavustabeliga.

Artikkel 30

Jõustumine

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

---

(1)  EÜT L 160, 26.6.1999, lk 21. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 1913/2005 (ELT L 307, 25.11.2005, lk 2).

(2)  EÜT L 68, 16.3.2000, lk 22. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 1067/2005 (ELT L 174, 7.7.2005, lk 60).

(3)  Vt IX lisa.

(4)  EÜT L 39, 17.2.1996, lk 1.

(5)  ELT L 214, 4.8.2006, lk 1.

(6)  ELT L 139, 30.4.2004, lk 206.

(7)  EÜT L 253, 11.10.1993, lk 1.

(8)  EÜT L 204, 11.8.2000, lk 1.

(9)  ELT L 139, 30.4.2004, lk 55.

(10)  EÜT L 205, 3.8.1985, lk 5.

(11)  EÜT L 125, 23.5.1996, lk 3.

(12)  EÜT L 41, 14.2.1991, lk 15.

---

---

---

---

---

---

---

---

---

---

---