28.9.2006   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 269/10

(1)

Vastavalt ühinemisakti artiklile 2 on institutsioonide poolt enne ühinemist vastu võetud aktid Bulgaariale ja Rumeeniale siduvad ja neid kohaldatakse nendes riikides vastavalt kõnealustes lepingutes ja eespool nimetatud aktis sätestatud tingimustele.

(2)

Ühinemisakti artikkel 37 võimaldab komisjonil võtta vajalikke meetmeid, kui Bulgaaria või Rumeenia tõsiselt häirib või vahetult ohustab siseturu toimimist sellega, et ta ei täida ühinemisläbirääkimistel võetud kohustusi.

(3)

Nõukogu 29. septembri 2003. aasta määruse (EÜ) nr 1782/2003 (millega kehtestatakse ühise põllumajanduspoliitika raames kohaldatavate otsetoetuskavade ühiseeskirjad ja teatavad toetuskavad põllumajandustootjate jaoks ning muudetakse määrusi (EMÜ) nr 2019/93, (EÜ) nr 1452/2001, (EÜ) nr 1453/2001, (EÜ) nr 1454/2001, (EÜ) nr 1868/94, (EÜ) nr 1251/1999, (EÜ) nr 1254/1999, (EÜ) nr 1673/2000, (EMÜ) nr 2358/71 ja (EÜ) nr 2529/2001) (1) artikliga 17 nähakse ette, et liikmesriigid loovad ühtse haldus- ja kontrollisüsteemi, edaspidi “ühtne süsteem”.

(4)

Bulgaaria ja Rumeenia peavad alates ühinemisest kasutama ühtset süsteemi, et kontrollida suurt osa ühenduse põllumajandustoetustest nendes riikides. Bulgaaria ja Rumeenia poolt käesoleva määruse vastuvõtmise kuupäevani esitatud teabe ning läbiviidud kontrollide põhjal on komisjon teinud järelduse, et ühtse süsteemi olemasolu ja toimivus on nendes riikides tõeliselt ohus.

(5)

Bulgaaria või Rumeenia ühtse süsteemi tõsised puudused võivad põhjustada olukorra, kus selle süsteemiga kontrollitavaid põllumajandustoetuste makseid kas ei kontrollita üldse või ei tehta seda nõuetekohaselt. Seetõttu on olemas tõsine oht, et toetust võivad saada tootjad, kellel ei ole kas üldse või osaliselt õigust saada põllumajandustoetust, asetades nad seega soodsamasse olukorda, kui ühenduse õigusaktidega on ette nähtud. Kummagi riigi puhul moodustavad ühtse süsteemiga kontrollitavad otsetoetuste ja maaelu arenguga seotud kulud umbes 80 % kogu põllumajanduskuludest, ulatudes suurtesse, s.o sadade miljonite eurode suurustesse summadesse, mis näitab, kui oluline on nõuetekohaselt toimiv ühtne süsteem ühise põllumajanduspoliitika kehtestamiseks nendes kahes riigis ning ühenduse siseturu sujuvaks toimimiseks. Kuna soodsam olukord koos kõnealuste summadega mõjutab tõenäoliselt põllumajandustoodete kaubandust siseturul, võib see kujutada vahetut ohtu siseturu toimimisele.

(6)

Üksnes nõukogu 21. juuni 2005. aasta määruse (EÜ) nr 1290/2005 (ühise põllumajanduspoliitika rahastamise kohta) artikleid 17 ja 27 kohaldades ei saa nimetatud ohtu asjakohaselt käsitleda, (2) arvestades kõnealuste sätetega ette nähtud süsteemide ja menetluste eripära. Seetõttu tuleb kasutada ühinemisakti artiklit 37, mis lubab komisjonil võtta vajalikke meetmeid ohu kõrvaldamiseks.

(7)

Sõltumatu asutuse aruande põhjal peavad nii Bulgaaria kui ka Rumeenia pärast ühinemist esitama komisjonile deklaratsiooni selle kohta, kas neil on ühtne süsteem ja kas see toimib. Puuduste korral peavad riigid need viivitamata kõrvaldama.

(8)

Kui komisjon järeldab Bulgaaria ja Rumeenia esitatud deklaratsiooni, sõltumatu asutuse aruande või enda auditi tulemuste põhjal, et puudused püsivad ja on nii tõsised, et mõjutavad ühtse süsteemiga hõlmatud põllumajanduskulude haldamise ja kontrollimise üldise süsteemi nõuetekohast toimivust ning kujutavad seega vahetut ohtu siseturu toimimisele, peab komisjon määratud üheaastaseks perioodiks ajutiselt vähendama Bulgaariale ja Rumeeniale määruse (EÜ) nr 1290/2005 artiklite 14 ja 26 alusel tehtavaid igakuiseid makseid ja vahemakseid. Ajutine vähendamine peab vastama protsendimäärale, mida komisjon kohaldab vastavalt oma suunistele vastavuse kontrolli raames, kui liikmesriigi kontrollisüsteem on väga puudulik ning kui on tõendeid ulatusliku eeskirjade eiramise kohta. Selline ajutine vähendamine on vajalik, et asjaomane riik kõrvaldaks ühtse süsteemi puudused, et vältida või avastada eeskirjavastaselt tehtud makseid ja pettusi ning sisse nõuda alusetult tehtud kulutused, millega kõrvaldatakse vahetu oht ühenduse siseturu toimimisele.

(9)

Kaheteistkümne kuu möödumisel peab komisjon kontrollima, kas jätkata igakuiste maksete ja vahemaksete ajutist vähendamist või mitte.

(10)

Ajutist vähendamist tuleb kohaldada üksnes ühtse süsteemiga hallatavate ja kontrollitavate toetusmeetmete suhtes.

(11)

Ajutist vähendamist tuleks kontrollida määruse (EÜ) nr 1290/2005 artiklis 31 osutatud vastavuskontrolli menetluse raames ning see ei tohiks piirata sellega seoses tehtavaid otsuseid,

a)

määruse (EÜ) nr 1782/2003 artiklis 18 osutatud ühtse haldus- ja kontrollisüsteemi (edaspidi “ühtne süsteem”) osad on nende territooriumil ühenduse asjaomaste õigusaktide kohaselt loodud selles ulatuses, et need seonduvad Bulgaarias ja Rumeenias kohaldatavate abikavade haldamise ja kontrolliga;

b)

ühtne süsteem ja käesoleva määruse artiklis 3 osutatud toetuse nõuetekohaseks maksmiseks vajalikud teised osad toimivad nende territooriumil.

a)

Bulgaaria või Rumeenia ei täida artikli 1 lõigetest 1 ja 2 tulenevaid kohustusi;

b)

artikli 1 lõike 1 punktis a osutatud osad ei ole loodud;

c)

kuigi artikli 1 lõike 1 punktis a osutatud osad on loodud, on ühtsel süsteemil või artiklis 3 osutatud toetuse nõuetekohaseks maksmiseks vajalikel teistel osadel nii tõsiseid puudusi, et need mõjutavad üldise süsteemi nõuetekohast toimimist.

a)

määruse (EÜ) nr 1782/2003 artikli 143b kohane üleminekuaja lihtsustatud sissetulekutoetus uute liikmesriikide põllumajandustootjatele või kõnealuse määruse III ja IV jaotises osutatud abikavad;

b)

määruse (EÜ) nr 1782/2003 artiklis 143c sätestatud riiklikud täiendavad otsetoetused, mida rahastatakse ühinemisakti VIII lisa I jao E alajao alusel;

c)

nõukogu määruse (EÜ) nr 1698/2005 (3) artikli 36 punkti a alapunktides i–v ja artikli 36 punkti b alapunktides i–v sätestatud toetused, välja arvatud toetused, mis on seotud kõnealuse määruse artikli 39 lõikes 5 osutatud meetmetega ja artikli 36 punkti b alapunktide i ja iii kohaste meetmetega, kui on tegemist rajamiskuludega.