2.8.2006   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 212/3

(1)

Määruses (EÜ) nr 2160/2003 on sätestatud kodulindude salmonelloosi avastamise ja tõrje eeskirjad. Määruse (EÜ) nr 2160/2003 artikli 8 lõike 1 punkti d kohaselt võidakse otsustada, et teatavaid konkreetseid tõrjemeetmeid ei ole lubatud kasutada liikmesriikide kehtestatud tõrjeprogrammi osana nimetatud määruses püstitatud ühenduse eesmärkide saavutamiseks.

(2)

Samuti võidakse määruse (EÜ) nr 2160/2003 artikli 8 lõike 1 punktide a ja b kohaselt otsustada kohaldada konkreetseid tõrjemeetodeid zoonooside ja zoonoositekitajate esinemissageduse vähendamiseks loomade esmatoodangu ja teistes toiduahela etappides ning vastu võtta nende meetodite kasutamistingimusi käsitlevad eeskirjad.

(3)

Vastavalt määruse (EÜ) nr 2160/2003 artiklile 15 peab komisjon enne konkreetseid tõrjemeetodeid käsitlevate eeskirjade kohta ettepaneku tegemist konsulteerima Euroopa Toiduohutusametiga (EFSA).

(4)

Komisjon konsulteeris Euroopa Toiduohutusametiga antimikroobikumide ja vaktsiinide kasutamise kohta kodulindude salmonelloosi tõrjeks. Pärast konsultatsiooni esitas Euroopa Toiduohutusamet 21. oktoobril 2004 nende küsimuste kohta kaks eraldi arvamust.

(5)

Oma arvamuses antimikroobikumide kasutamise kohta kodulindude salmonelloosi tõrjeks soovitas Euroopa Toiduohutusamet hoiduda antimikroobikumide kasutamisest seoses resistentsuse kujunemisest, valikust ja levikust tuleneva ohuga rahvatervisele. Antimikroobikume tohiks kasutada vaid ametlikult määratletud tingimuste kohaselt, mis tagavad rahvatervise kaitse, ning nende kasutamist tuleb eelnevalt asjakohaselt põhjendada ja selle peab registreerima pädev asutus.

(6)

Seepärast on Euroopa Toiduohutusameti arvamusest lähtudes asjakohane sätestada, et antimikroobikume ei tohiks kasutada määruse (EÜ) nr 2160/2003 artikli 6 kohaselt vastuvõetavate riiklike tõrjeprogrammide osana, välja arvatud Euroopa Toiduohutusameti arvamuses nimetatud erandjuhtudel.

(7)

Kõikidel juhtudel võib kasutada üksnes neid veterinaarravimeid, mis on lubatud vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 6. novembri 2001. aasta direktiivile 2001/82/EÜ veterinaarravimeid käsitlevate ühenduse eeskirjade kohta (2) või Euroopa Parlamendi ja nõukogu 31. märtsi 2004. aasta määrusele (EÜ) nr 726/2004, (3) milles sätestatakse ühenduse kord inim- ja veterinaarravimite lubade andmise ja järelevalve kohta ning millega asutatakse Euroopa Ravimihindamisamet.

(8)

Antimikroobseid veterinaarravimeid nimetatakse käesolevas määruses antimikroobikumideks. Vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. septembri 2003. aasta määrusele (EÜ) nr 1831/2003 (loomasöötades kasutatavate söödalisandite kohta) (4) peetakse ka söödalisandina lubatud tooteid antimikroobikumideks. Need ained tuleks käesoleva määruse kohaldamisalast välja jätta, sest nende lisandite kasutamine võib olla abinõu, millega piirata salmonelloosi edasikandumist sööda kaudu, kuna neid aineid ei seostata resistentsuse kujunemise, valiku ja levikuga.

(9)

Euroopa Toiduohutusamet järeldab oma arvamuses vaktsiinide kasutamise kohta kodulindude salmonelloosi tõrjeks, et kodulindude vaktsineerimist peetakse täiendavaks meetmeks, millega saab suurendada lindude resistentsust salmonelloosi suhtes ning vähendada nakkuse levikut.

(10)

Oma arvamuses rõhutab Euroopa Toiduohutusamet eelkõige ka seda, et kui tuvastamismeetoditega on võimalik eristada vaktsiinitüvesid looduslikest tüvedest, võib kogu lindude eluperioodi jooksul ohutult kasutada nii praegu olemasolevaid elusvaktsiine kui ka inaktiveeritud vaktsiine, välja arvatud tapmisele eelneval keeluajal ning välja arvatud elusvaktsiine munakanadel munemisperioodil. Kui eesmärgiks on nakkuse kõrge levimuse vähendamine, peetakse munakanade vaktsineerimist kasulikuks meetmeks nakkuse leviku ja munade saastumise vähendamisel. Salmonella enteritidis on saastunud munade tarbimise tagajärjel peamine salmonelloosipuhangute põhjustaja inimestel.

(11)

Seepärast on Euroopa Toiduohutusameti arvamusest lähtudes asjakohane sätestada, et praegu saadaolevaid elusvaktsiine ei tohiks kasutada määruse (EÜ) nr 2160/2003 artikli 6 kohaselt vastuvõetavate riiklike tõrjeprogrammide osana munakanadel munemisperioodil. Elusvaktsiine ei tohiks kasutada, kui tootja ei näe ette asjakohast meetodit salmonelloosi bakterioloogiliselt looduslike tüvede eristamiseks vaktsiinitüvedest.

(12)

Lähtudes kehtivatest teaduslikest tõenditest peaks kõrge levimusega liikmesriikides olema Salmonella enteritidis’e vastaste elus või inaktiveeritud vaktsiinide kasutamine rahvatervise kaitse parandamise eesmärgil kohustuslik. Vastavalt komisjoni otsusele 2004/665/EÜ (5) ja määruse (EÜ) nr 2160/2003 artikli 4 lõike 2 punkti d kohaste tõrjekavade raames teostatud alusuuringule tuleks alusuuringus näidatud Salmonella enteritidis’e esinemissagedus võtta kohustusliku vaktsineerimise künniseks.

(13)

Komisjoni määrusega (EÜ) nr 1091/2005, millega rakendatakse määrust (EÜ) nr 2160/2003 konkreetsete tõrjemeetodite kasutamisnõuete suhtes riiklike salmonelloositõrje programmide raames, (6) on ette nähtud sätted antimikroobikumide ja vaktsiinide kasutamise kohta Gallus gallus aretuskarjade puhul riiklike tõrjeprogrammide raames.

(14)

Selguse huvides on asjakohane tühistada määrus (EÜ) nr 1091/2005 ja asendada see käesoleva määrusega.

(15)

Käesoleva määrusega ettenähtud meetmed on kooskõlas toiduahela ja loomatervishoiu alalise komitee arvamusega,

a)

lindudel ilmneb salmonelloosinakkus koos kliiniliste tunnustega sellisel viisil, mis võib lindudele põhjustada ülemääraseid kannatusi; antimikroobikumidega ravitud nakatunud karju peetakse siiski salmonelloosi nakatunuks; aretuskarjades võetakse asjakohaseid meetmeid, et ülejäänud aretuspüramiidis maksimaalselt vähendada salmonelloosi leviku riski;

b)

väärtusliku geneetilise materjali päästmine aretuskarjades, kaasa arvatud eliitkarjades, ohustatud liikide ja teadusuuringuteks peetavates karjades, et luua uusi salmonelloosivabu karju; antimikroobikumidega ravitud lindudelt korjatud haudemunadest koorunud tibudelt võetakse kasvatamise ajal proove iga kahe nädala tagant, kusjuures kava eesmärk on avastada salmonelloosi 1 % levimus 95 % usaldusväärsusega;

c)

muul otstarbel kui salmonelloositõrje salmonelloosi nakkuskahtlusega karjas on iga üksikjuhtumi puhul vajalik pädeva asutuse luba, eriti peale toidu kaudu levinud haiguspuhangu epidemioloogilist uurimist või salmonelloosi avastamist haudejaamas või ettevõttes; liikmesriigid võivad hädaolukordades siiski lubada ravi ilma eelneva loata, tingimusel et proovid võtab määruse (EÜ) nr 854/2004 artikli 2 punktis g määratletud heakskiidetud veterinaararst (7) ning ravist teavitatakse viivitamata pädevat asutust; karju peetakse salmonelloosi nakatunuks, kui proove ei võetud vastavalt käesoleva lõike sätetele.

—

pädev asutus on rahul linnukasvatusettevõttes ja munatootmisettevõttes võetud ennetavate meetmetega ning

—

kasvatusettevõttes ja munatootmisettevõttes ei ole esinenud Salmonella enteritidis’e juhtumeid 12 kuu jooksul enne loomade saabumist.