17.11.2006   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 318/17

(1)

Komisjoni 25. juuni 1980. aasta direktiivi 80/723/EMÜ liikmesriikide ja riigi osalusega äriühingute vaheliste finantssuhete läbipaistvuse ning teatavate ettevõtjate finantsläbipaistvuse kohta (1) on korduvalt oluliselt muudetud. (2) Selguse ja otstarbekuse huvides tuleks kõnealune direktiiv kodifitseerida.

(2)

Riigi osalusega äriühingutel on liikmesriikide rahvamajanduses oluline osa.

(3)

Liikmesriigid annavad mõnikord teatavatele ettevõtjatele eri- või ainuõigusi või teevad makseid või hüvitavad muul viisil neid ettevõtjaid, kellele on tehtud ülesandeks üldist majandushuvi pakkuvate teenuste osutamine. Kõnealused ettevõtjad konkureerivad sageli ka muude ettevõtjatega.

(4)

Asutamislepingu artikli 295 kohaselt ei mõjuta asutamisleping ühelgi viisil omandiõiguslikku režiimi reguleerivaid eeskirju liikmesriikides. Konkurentsieeskirjade kohaldamisel ei tohi põhjendamatut vahet teha riigi osalusega äriühingute ja eraõiguslike ettevõtjate vahel. Käesolevat direktiivi kohaldatakse nii riigi osalusega äriühingute kui ka eraõiguslike ettevõtjate suhtes.

(5)

Asutamislepinguga nõutakse, et komisjon tagaks, et liikmesriigid ei annaks ühisturuga kokkusobimatut abi riigi osalusega ega eraõiguslikele äriühingutele.

(6)

Kuid selle kohustuse täitmist kipub segama riigi ametiasutuste ja riigi osalusega äriühingute vaheliste finantssuhete komplekssus.

(7)

Asutamislepingus sisalduva nii riigi osalusega kuika eraõiguslikele äriühingutele antava abi eeskirja õiglane ja tõhus kohaldamine on võimalik ainult siis, kui need finantssuhted on läbipaistvad.

(8)

Riigi osalusega äriühingute suhtes kohaldatav läbipaistvus peaks võimaldama selgelt eristada riigi rolli riigi ametiasutusena ja selle rolli omanikuna.

(9)

Asutamislepingu artikli 86 lõikega 1 kehtestatakse liikmesriikide jaoks kohustused riigi osalusega äriühingute ja nende ettevõtjate suhtes, kellele liikmesriigid annavad eri- või ainuõigused. Asutamislepingu artikli 86 lõiget 2 kohaldatakse ettevõtjate suhtes, kellele on tehtud ülesandeks üldist majandushuvi pakkuvate teenuste osutamine. Asutamislepingu artikli 86 lõikes 3 nähakse ette, et komisjon tagab artikli 86 sätete kohaldamise ja sätestatakse selle tarvis vajalikud vahendid. Asutamislepingu artikli 86 sätete kohaldamiseks peab komisjonil olema vajalik teave. Seetõttu on vaja kindlaks määrata läbipaistvuse saavutamise tingimused.

(10)

Tuleks teha selgeks, mida tuleb mõista mõistete “riigiasutused” ja “riigi osalusega äriühingud” all.

(11)

Liikmesriigid erinevad territoriaalsete haldusstruktuuride poolest. Käesolevat direktiivi kohaldatakse kõigi tasandite ametiasutuste suhtes igas liikmesriigis.

(12)

Riigiasutustel võib olla valitsev mõju riigi osalusega äriühingutele mitte ainult siis, kui need on omanikud või kui neil on enamusosalus, vaid ka tulenevalt volitustega juhtkonnas või järelevalveasutustes seoses äriühingu tegevust reguleerivate eeskirjade või osaluste jaotamisega.

(13)

Riiklike vahendite eraldamine riigi osalusega äriühingutele võib olla otsene või kaudne. Läbipaistvus tuleb saavutada sõltumata sellest, kuidas neid riiklikke vahendeid eraldatakse. Samuti võib olla vajalik tagada piisava teabe kättesaadavus riiklike vahendite eraldamise põhjuste ja tegeliku kasutuse kohta.

(14)

Keerulised olukorrad, mis on seotud nende riigi osalusega äriühingute ja eraõiguslike ettevõtjate vormilise mitmekesisusega, kellele on antud eri- või ainuõigused või tehtud ülesandeks üldist majandushuvi pakkuvate teenuste osutamine, samuti üheainsa ettevõtja võimalike tegevusalade hulk ning turu liberaliseerimise erinev määr eri liikmesriikides võivad raskendada konkurentsieeskirjade ja eriti asutamislepingu artikli 86 kohaldamist. Seetõttu peavad liikmesriikidel ja komisjonil olema üksikasjalikud andmed selliste ettevõtjate sisemise finants- ja organisatsioonilise struktuuri kohta, eelkõige eraldi ning usaldusväärne raamatupidamisarvestus ühe ja sama ettevõtja eri toimingute kohta.

(15)

Raamatupidamisarvestuses peaksid kajastuma eri tegevusalade erinevus, iga tegevusalaga seotud kulud ja tulud ning tulude ja kulude assigneerimise ja jaotamise viisid. Eraldi raamatupidamisarvestus peaks olema kättesaadav ühelt poolt kõigi toodete ja teenuste kohta, mille suhtes liikmesriik on andnud eri- või ainuõiguse või pannud ettevõtjale üldist majandushuvi pakkuva teenuse osutamise, ning teiselt poolt ettevõtja iga toote ja teenuse kohta. Eraldi raamatupidamisarvestuse kohustust ei peaks kohaldama nende ettevõtjate suhtes, kelle tegevusala piirdub üldist majandushuvi pakkuvate teenuste osutamisega ning kellel puuduvad tegevusalad väljaspool kõnealuste üldist majandushuvi pakkuvate teenuste raame. Tundub, et ei ole vaja nõuda eraldi raamatupidamisarvestust üldist majandushuvi pakkuvate teenuste või eri- või ainuõiguste vallas, kui see ei ole vajalik tulude ja kulude jaotamisel kõnealuste teenuste ja toodete ning selliste teenuste ja toodete vahel, mis ei ole seotud üldist majandushuvi pakkuvate teenuste või eri- või ainuõigustega.

(16)

Kõige tõhusam viis tagada konkurentsieeskirjade õiglane ja tõhus kohaldamine selliste ettevõtjate suhtes on nõuda, et liikmesriigid tagaksid asjaomaste ettevõtjate eraldi raamatupidamisarvestuse. Komisjon võttis 1996. aastal vastu teatise üldhuviteenuste kohta Euroopas (3) ja täiendas seda 2001. aasta teatisega, (4) rõhutades nende teenuste tähtsust. Tuleb arvesse võtta asjaomaste sektorite tähtsust, mis võivad hõlmata üldhuviteenuseid, asjaomaste ettevõtjate võimalikku tugevat turuseisundit ning liberaliseeritavates sektorites käivituva konkurentsi haavatavust. Proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt on vaja ja kohane läbipaistvuse põhieesmärgi saavutamiseks sätestada sellise eraldi raamatupidamisarvestuse eeskirjad. Käesolevas direktiivis piirdutakse sellega, mis on vajalik eesmärkide saavutamiseks kooskõlas asutamislepingu artikli 5 kolmanda lõigu sätetega.

(17)

Teatavates sektorites kohustavad ühenduse poolt vastu võetud sätted liikmesriike ja teatavaid ettevõtjaid pidama eraldi raamatupidamisarvestust. On vaja tagada ühenduse kõigi osade igasuguse majandustegevuse võrdne kohtlemine ning laiendada eraldi raamatupidamisarvestuse nõuet kõigile võrreldavatele olukordadele. Käesoleva direktiiviga ei tohiks muuta ühenduse muude sätetega samadel eesmärkidel kehtestatud erieeskirju ning seda ei tohiks kohaldada kõnealuste sätetega reguleeritavate ettevõtjate tegevuse suhtes.

(18)

Teatavad äriühingud tuleks käesoleva direktiivi kohaldamisest käibe suuruse tõttu välja jätta. See kehtib teatavate tegevuste suhtes, mille äritegevuse ulatus ei õigusta läbipaistvuse tagamiseks vajalikke halduskohustusi. Et võimalik mõju liikmesriikidevahelisele kaubandusele on piiratud, siis ei ole esialgu vaja eraldi raamatupidamisarvestust nõuda teatavat liiki teenuste osutamise kohta.

(19)

Käesolevat direktiivi tuleks kohaldada, ilma et see piiraks asutamislepingu sätete, eriti selle artikli 86 lõike 2, artiklite 88 ja 296 kohaldamist, ega muude eeskirjade kohaldamist, milles käsitletakse liikmesriikide kohustust esitada teavet komisjonile.

(20)

Juhul, kui hüvitis üldist majandushuvi pakkuvate teenuste täitmise eest on kohaseks ajavahemikuks kindlaks määratud avatud, läbipaistva ja mittediskrimineeriva menetluse tulemusena, ei ole sellistelt ettevõtjatelt vaja nõuda eraldi raamatupidamisarvestust.

(21)

Kui kõnealused äriühingud konkureerivad teiste äriühingutega, peaks nõutava teabe suhtes kohaldama ametisaladuse hoidmise kohustust.

(22)

Tootmissektoris toimiv aruandlussüsteem, mis põhineb riigiasutuste ja riigi osalusega äriühingute finantsvoogude tagantjärele kontrollimisel, võimaldab komisjonil täita oma ülesandeid. See kontrollisüsteem peab hõlmama täpsemat finantsteavet.

(23)

Liikmesriikide halduskoormuse piiramiseks tuleks aruandlussüsteemis ära kasutada nii avalikult kättesaadavaid andmeid kui ka teavet, mis on kättesaadav enamikule aktsionäridest. Tuleb lubada konsolideeritud aruannete esitamist. Tootmisvaldkonna suurematele äriühingutele sobimatu abi andmisel on suurim moonutav mõju konkurentsile ühisturul. Seetõttu võib praegu sellist aruandlussüsteemi kohaldada vaid nende äriühingute suhtes, mille aastakäive ületab 250 miljonit eurot.

(24)

Käesolev direktiiv ei mõjuta liikmesriikide kohustusi, mis on seotud I lisa B osas esitatud direktiivide ülevõtmise tähtaegadega,

a)

riiklikud vahendid, mille ametiasutused teevad vahetult kättesaadavaks asjaomastele riigi osalusega äriühingutele;

b)

riiklikud vahendid, mille ametiasutused teevad kättesaadavaks riigi osalusega äriühingute või rahaasutuste vahendusel;

c)

kõnealuste riiklike vahendite kasutamise tegelik eesmärk.

a)

eri tegevusaladega seotud kulud ja tulud;

b)

üksikasjalikud andmed eri tegevusaladega seotud kulude ja tulude assigneerimise ja jaotamise viiside kohta.

a)

tegevuskahjumi tasaarvestus;

b)

kapitali eraldamine;

c)

tagastamatud toetused või sooduslaenud;

d)

finantseelistuste andmine tulu loovutamise või võlasummade hüvitamise kaudu;

e)

kasutatud riiklikelt vahenditelt normaalkasumi eeldamine;

f)

ametiasutuste kehtestatud finantskohustuste hüvitamine.

a)

erinevatele tegevusaladele vastavat ettevõttesisest raamatupidamisarvestust peetakse eraldi;

b)

kõigi kulude ja tulude assigneerimine ja jaotamine toimub järjepidevalt kohaldatavate ja objektiivselt põhjendatud kuluarvestuspõhimõtete alusel;

c)

eraldi raamatupidamisarvestuse pidamise kuluarvestuspõhimõtted on selgelt kindlaks määratud.

a)

riigi osalusega äriühingutega teenuste puhul, mille pakkumine tõenäoliselt ei mõjuta liikmesriikidevahelist kaubandust märgatavas ulatuses;

b)

keskpankadega;

c)

avalik-õiguslike krediidiasutustega seoses sinna ametiasutuste poolt tavapärastel kaubanduslikel tingimustel paigutatud riiklike vahendite deposiitidega;

d)

riigi osalusega äriühingutega, mille kogu aastane netokäive artikli 1 lõikes 1 märgitud vahendite kättesaadavaks tegemise või kasutamise aastale eelnenud kahe eelarveaasta jooksul on olnud väiksem kui 40 miljonit eurot. Avalike krediidiasutuste vastav lävi on siiski bilansi kogusumma 800 miljonit eurot.

a)

ettevõtjate suhtes seoses teenustega, mille pakkumine tõenäoliselt ei mõjuta liikmesriikidevahelist kaubandust märgatavas ulatuses;

b)

ettevõtjate suhtes, kelle kogu aastane netokäive kahe eelarveaasta jooksul, mis eelnesid liikmesriigi poolt asutamislepingu artikli 86 lõike 1 kohaselt antud eri- või ainuõiguste kasutamise või asutamislepingu artikli 86 lõikest 2 lähtuvate üldist majandushuvi pakkuvate teenuste osutamise mis tahes aastale, on väiksem kui 40 miljonit eurot; avalike krediidiasutuste vastav lävi on siiski bilansi kogusumma 800 miljonit eurot;

c)

ettevõtjate suhtes, kellele asutamislepingu artikli 86 lõike 2 alusel on tehtud ülesandeks üldist majandushuvi pakkuvate teenuste osutamine, kui mis tahes kujul makstav hüvitis asjakohaseks ajavahemikuks on määratud avatud, läbipaistva ja mittediskrimineeriva menetluse tulemusena.

a)

aktsiakapitali või selle olemusega samaväärsete kvaasikapitalivahendite eraldamine, näidates ära selle eraldamise tingimused (tavalised, eelis-, viit- või vahetatavad aktsiad ja intressimäärad; nende juurde kuuluvad dividendi- või vahetusõigused);

b)

tagastamatud toetused või toetused, mida tagastatakse ainult teatavatel asjaoludel;

c)

kõik ettevõttele antud laenud, sealhulgas arvelduskrediit ja kapitalisüstide ettemaksud, määratledes laenu intressimäärad ja tingimused ning olemasolu korral tagatise, mille laenu saanud ettevõte on laenu andjale andnud;

d)

riigiasutuste poolt ettevõttele antud tagatised seoses laenu finantseerimisega (määratledes tingimused ja kõik tasud, mida ettevõte nende tagatiste eest on maksnud);

e)

väljamakstud dividendid ja jaotamata kasum;

f)

igasugune muu riigi sekkumine, eelkõige riigi osalusega äriühingu riigile võlgnevate summade kustutamine, sealhulgas laenude tagasimaksmine, toetused, ettevõtte tulumaksu või sotsiaalmaksu maksmine ja kõik muud analoogsed kulud.