EUR-Lex Access to European Union law

Back to EUR-Lex homepage

This document is an excerpt from the EUR-Lex website

Document 32006L0111

Komisjoni direktiiv 2006/111/EÜ, 16. november 2006 , liikmesriikide ja riigi osalusega äriühingute vaheliste finantssuhete läbipaistvuse ning teatavate ettevõtjate finantsläbipaistvuse kohta (kodifitseeritud versioon) (EMPs kohaldatav tekst)

ELT L 318, 17.11.2006, p. 17–25 (ES, CS, DA, DE, ET, EL, EN, FR, IT, LV, LT, HU, NL, PL, PT, SK, SL, FI, SV)
ELT L 348M, 24.12.2008, p. 906–919 (MT)

Dokument on avaldatud eriväljaandes (BG, RO, HR)

Legal status of the document In force

ELI: http://data.europa.eu/eli/dir/2006/111/oj

17.11.2006   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 318/17


KOMISJONI DIREKTIIV 2006/111/EÜ,

16. november 2006,

liikmesriikide ja riigi osalusega äriühingute vaheliste finantssuhete läbipaistvuse ning teatavate ettevõtjate finantsläbipaistvuse kohta

(EMPs kohaldatav tekst)

(kodifitseeritud versioon)

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artikli 86 lõiget 3,

ning arvestades järgmist:

(1)

Komisjoni 25. juuni 1980. aasta direktiivi 80/723/EMÜ liikmesriikide ja riigi osalusega äriühingute vaheliste finantssuhete läbipaistvuse ning teatavate ettevõtjate finantsläbipaistvuse kohta (1) on korduvalt oluliselt muudetud. (2) Selguse ja otstarbekuse huvides tuleks kõnealune direktiiv kodifitseerida.

(2)

Riigi osalusega äriühingutel on liikmesriikide rahvamajanduses oluline osa.

(3)

Liikmesriigid annavad mõnikord teatavatele ettevõtjatele eri- või ainuõigusi või teevad makseid või hüvitavad muul viisil neid ettevõtjaid, kellele on tehtud ülesandeks üldist majandushuvi pakkuvate teenuste osutamine. Kõnealused ettevõtjad konkureerivad sageli ka muude ettevõtjatega.

(4)

Asutamislepingu artikli 295 kohaselt ei mõjuta asutamisleping ühelgi viisil omandiõiguslikku režiimi reguleerivaid eeskirju liikmesriikides. Konkurentsieeskirjade kohaldamisel ei tohi põhjendamatut vahet teha riigi osalusega äriühingute ja eraõiguslike ettevõtjate vahel. Käesolevat direktiivi kohaldatakse nii riigi osalusega äriühingute kui ka eraõiguslike ettevõtjate suhtes.

(5)

Asutamislepinguga nõutakse, et komisjon tagaks, et liikmesriigid ei annaks ühisturuga kokkusobimatut abi riigi osalusega ega eraõiguslikele äriühingutele.

(6)

Kuid selle kohustuse täitmist kipub segama riigi ametiasutuste ja riigi osalusega äriühingute vaheliste finantssuhete komplekssus.

(7)

Asutamislepingus sisalduva nii riigi osalusega kuika eraõiguslikele äriühingutele antava abi eeskirja õiglane ja tõhus kohaldamine on võimalik ainult siis, kui need finantssuhted on läbipaistvad.

(8)

Riigi osalusega äriühingute suhtes kohaldatav läbipaistvus peaks võimaldama selgelt eristada riigi rolli riigi ametiasutusena ja selle rolli omanikuna.

(9)

Asutamislepingu artikli 86 lõikega 1 kehtestatakse liikmesriikide jaoks kohustused riigi osalusega äriühingute ja nende ettevõtjate suhtes, kellele liikmesriigid annavad eri- või ainuõigused. Asutamislepingu artikli 86 lõiget 2 kohaldatakse ettevõtjate suhtes, kellele on tehtud ülesandeks üldist majandushuvi pakkuvate teenuste osutamine. Asutamislepingu artikli 86 lõikes 3 nähakse ette, et komisjon tagab artikli 86 sätete kohaldamise ja sätestatakse selle tarvis vajalikud vahendid. Asutamislepingu artikli 86 sätete kohaldamiseks peab komisjonil olema vajalik teave. Seetõttu on vaja kindlaks määrata läbipaistvuse saavutamise tingimused.

(10)

Tuleks teha selgeks, mida tuleb mõista mõistete “riigiasutused” ja “riigi osalusega äriühingud” all.

(11)

Liikmesriigid erinevad territoriaalsete haldusstruktuuride poolest. Käesolevat direktiivi kohaldatakse kõigi tasandite ametiasutuste suhtes igas liikmesriigis.

(12)

Riigiasutustel võib olla valitsev mõju riigi osalusega äriühingutele mitte ainult siis, kui need on omanikud või kui neil on enamusosalus, vaid ka tulenevalt volitustega juhtkonnas või järelevalveasutustes seoses äriühingu tegevust reguleerivate eeskirjade või osaluste jaotamisega.

(13)

Riiklike vahendite eraldamine riigi osalusega äriühingutele võib olla otsene või kaudne. Läbipaistvus tuleb saavutada sõltumata sellest, kuidas neid riiklikke vahendeid eraldatakse. Samuti võib olla vajalik tagada piisava teabe kättesaadavus riiklike vahendite eraldamise põhjuste ja tegeliku kasutuse kohta.

(14)

Keerulised olukorrad, mis on seotud nende riigi osalusega äriühingute ja eraõiguslike ettevõtjate vormilise mitmekesisusega, kellele on antud eri- või ainuõigused või tehtud ülesandeks üldist majandushuvi pakkuvate teenuste osutamine, samuti üheainsa ettevõtja võimalike tegevusalade hulk ning turu liberaliseerimise erinev määr eri liikmesriikides võivad raskendada konkurentsieeskirjade ja eriti asutamislepingu artikli 86 kohaldamist. Seetõttu peavad liikmesriikidel ja komisjonil olema üksikasjalikud andmed selliste ettevõtjate sisemise finants- ja organisatsioonilise struktuuri kohta, eelkõige eraldi ning usaldusväärne raamatupidamisarvestus ühe ja sama ettevõtja eri toimingute kohta.

(15)

Raamatupidamisarvestuses peaksid kajastuma eri tegevusalade erinevus, iga tegevusalaga seotud kulud ja tulud ning tulude ja kulude assigneerimise ja jaotamise viisid. Eraldi raamatupidamisarvestus peaks olema kättesaadav ühelt poolt kõigi toodete ja teenuste kohta, mille suhtes liikmesriik on andnud eri- või ainuõiguse või pannud ettevõtjale üldist majandushuvi pakkuva teenuse osutamise, ning teiselt poolt ettevõtja iga toote ja teenuse kohta. Eraldi raamatupidamisarvestuse kohustust ei peaks kohaldama nende ettevõtjate suhtes, kelle tegevusala piirdub üldist majandushuvi pakkuvate teenuste osutamisega ning kellel puuduvad tegevusalad väljaspool kõnealuste üldist majandushuvi pakkuvate teenuste raame. Tundub, et ei ole vaja nõuda eraldi raamatupidamisarvestust üldist majandushuvi pakkuvate teenuste või eri- või ainuõiguste vallas, kui see ei ole vajalik tulude ja kulude jaotamisel kõnealuste teenuste ja toodete ning selliste teenuste ja toodete vahel, mis ei ole seotud üldist majandushuvi pakkuvate teenuste või eri- või ainuõigustega.

(16)

Kõige tõhusam viis tagada konkurentsieeskirjade õiglane ja tõhus kohaldamine selliste ettevõtjate suhtes on nõuda, et liikmesriigid tagaksid asjaomaste ettevõtjate eraldi raamatupidamisarvestuse. Komisjon võttis 1996. aastal vastu teatise üldhuviteenuste kohta Euroopas (3) ja täiendas seda 2001. aasta teatisega, (4) rõhutades nende teenuste tähtsust. Tuleb arvesse võtta asjaomaste sektorite tähtsust, mis võivad hõlmata üldhuviteenuseid, asjaomaste ettevõtjate võimalikku tugevat turuseisundit ning liberaliseeritavates sektorites käivituva konkurentsi haavatavust. Proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt on vaja ja kohane läbipaistvuse põhieesmärgi saavutamiseks sätestada sellise eraldi raamatupidamisarvestuse eeskirjad. Käesolevas direktiivis piirdutakse sellega, mis on vajalik eesmärkide saavutamiseks kooskõlas asutamislepingu artikli 5 kolmanda lõigu sätetega.

(17)

Teatavates sektorites kohustavad ühenduse poolt vastu võetud sätted liikmesriike ja teatavaid ettevõtjaid pidama eraldi raamatupidamisarvestust. On vaja tagada ühenduse kõigi osade igasuguse majandustegevuse võrdne kohtlemine ning laiendada eraldi raamatupidamisarvestuse nõuet kõigile võrreldavatele olukordadele. Käesoleva direktiiviga ei tohiks muuta ühenduse muude sätetega samadel eesmärkidel kehtestatud erieeskirju ning seda ei tohiks kohaldada kõnealuste sätetega reguleeritavate ettevõtjate tegevuse suhtes.

(18)

Teatavad äriühingud tuleks käesoleva direktiivi kohaldamisest käibe suuruse tõttu välja jätta. See kehtib teatavate tegevuste suhtes, mille äritegevuse ulatus ei õigusta läbipaistvuse tagamiseks vajalikke halduskohustusi. Et võimalik mõju liikmesriikidevahelisele kaubandusele on piiratud, siis ei ole esialgu vaja eraldi raamatupidamisarvestust nõuda teatavat liiki teenuste osutamise kohta.

(19)

Käesolevat direktiivi tuleks kohaldada, ilma et see piiraks asutamislepingu sätete, eriti selle artikli 86 lõike 2, artiklite 88 ja 296 kohaldamist, ega muude eeskirjade kohaldamist, milles käsitletakse liikmesriikide kohustust esitada teavet komisjonile.

(20)

Juhul, kui hüvitis üldist majandushuvi pakkuvate teenuste täitmise eest on kohaseks ajavahemikuks kindlaks määratud avatud, läbipaistva ja mittediskrimineeriva menetluse tulemusena, ei ole sellistelt ettevõtjatelt vaja nõuda eraldi raamatupidamisarvestust.

(21)

Kui kõnealused äriühingud konkureerivad teiste äriühingutega, peaks nõutava teabe suhtes kohaldama ametisaladuse hoidmise kohustust.

(22)

Tootmissektoris toimiv aruandlussüsteem, mis põhineb riigiasutuste ja riigi osalusega äriühingute finantsvoogude tagantjärele kontrollimisel, võimaldab komisjonil täita oma ülesandeid. See kontrollisüsteem peab hõlmama täpsemat finantsteavet.

(23)

Liikmesriikide halduskoormuse piiramiseks tuleks aruandlussüsteemis ära kasutada nii avalikult kättesaadavaid andmeid kui ka teavet, mis on kättesaadav enamikule aktsionäridest. Tuleb lubada konsolideeritud aruannete esitamist. Tootmisvaldkonna suurematele äriühingutele sobimatu abi andmisel on suurim moonutav mõju konkurentsile ühisturul. Seetõttu võib praegu sellist aruandlussüsteemi kohaldada vaid nende äriühingute suhtes, mille aastakäive ületab 250 miljonit eurot.

(24)

Käesolev direktiiv ei mõjuta liikmesriikide kohustusi, mis on seotud I lisa B osas esitatud direktiivide ülevõtmise tähtaegadega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA DIREKTIIVI:

Artikkel 1

1.   Liikmesriigid tagavad ametiasutuste ja riigi osalusega äriühingute vaheliste finantssuhete läbipaistvuse käesoleva direktiivi kohaselt, et tuleksid selgesti esile:

a)

riiklikud vahendid, mille ametiasutused teevad vahetult kättesaadavaks asjaomastele riigi osalusega äriühingutele;

b)

riiklikud vahendid, mille ametiasutused teevad kättesaadavaks riigi osalusega äriühingute või rahaasutuste vahendusel;

c)

kõnealuste riiklike vahendite kasutamise tegelik eesmärk.

2.   Ilma et see piiraks ühenduse erisätete kohaldamist, tagavad liikmesriigid, et iga eraldi raamatupidamisarvestuse kohustusega ettevõtja finants- ja organisatsiooniline struktuur kajastuks eraldi raamatupidamisarvestuses õigesti, et tuleksid selgesti esile:

a)

eri tegevusaladega seotud kulud ja tulud;

b)

üksikasjalikud andmed eri tegevusaladega seotud kulude ja tulude assigneerimise ja jaotamise viiside kohta.

Artikkel 2

Käesolevas direktiivis kasutatakse järgmisi mõisteid:

a)   ametiasutused– kõik ametiasutused, sealhulgas üleriigilised, regionaalsed, kohalikud ja kõik muud territoriaalasutused;

b)   riigi osalusega äriühingud– kõik ettevõtjad, kelle suhtes ametiasutused võivad otseselt või kaudselt kasutada valitsevat mõju omandiõiguse, finantsosaluse või ettevõtja suhtes kehtivate eeskirjade alusel.

Ametiasutuste valitsevat mõju eeldatakse juhul, kui sellistel asutustel on otseselt või kaudselt:

c)   tootmissektoris toimivad riigi osalusega äriühingud– kõik ettevõtjad, kelle põhiline tegevusala, mille arvele langeb vähemalt 50 % aastasest kogukäibest, kuulub tootmise valdkonda. Kõne all on need ettevõtjad, kelle tegevus liigitatakse NACE (Rev.1) D jao – “Tootmine” – alla (alajaod DA kuni DN (k.a)); (5)

d)   eraldi raamatupidamisarvestuse pidamise kohustusega äriühing– iga äriühing, kes kasutab eri- või ainuõigust, mille talle on asutamislepingu artikli 86 lõike 1 kohaselt andnud liikmesriik, või kellele on asutamislepingu artikli 86 lõike 2 alusel tehtud ülesandeks üldist majandushuvi pakkuva teenuse osutamine ja kes saab seoses sellise teenuse osutamisega mis tahes vormis hüvitist ning kellel on teisi tegevusalasid;

e)   erinevad tegevusalad– ühelt poolt kõik tooted või teenused, millega seoses on ettevõtjale antud eri- või ainuõigus, või kõik üldist majandushuvi pakkuvad teenused, mille osutamine on ettevõtjale usaldatud ning teiselt poolt ettevõtja iga muu üksiktoode või -teenus;

f)   ainuõigused– õigused, mis liikmesriik mis tahes õigus- või haldusaktiga annab ühele ettevõtjale, reserveerides talle õiguse osutada teenust või tegutseda teatavas geograafilises piirkonnas;

g)   eriõigused– õigused, mis liikmesriik annab piiratud arvule ettevõtjatele mis tahes õigus- või haldusaktiga, millega teatavas geograafilises piirkonnas:

Artikkel 3

Artikli 1 lõikes 1 osutatud läbipaistvust kohaldatakse eelkõige ametiasutuste ja riigi osalusega äriühingute vaheliste finantssuhete järgmiste aspektide suhtes:

a)

tegevuskahjumi tasaarvestus;

b)

kapitali eraldamine;

c)

tagastamatud toetused või sooduslaenud;

d)

finantseelistuste andmine tulu loovutamise või võlasummade hüvitamise kaudu;

e)

kasutatud riiklikelt vahenditelt normaalkasumi eeldamine;

f)

ametiasutuste kehtestatud finantskohustuste hüvitamine.

Artikkel 4

1.   Artikli 1 lõikes 2 nimetatud läbipaistvuse tagamiseks võtavad liikmesriigid vajalikud meetmed tagamaks, et kõigi eraldi raamatupidamisarvestuse pidamise kohustusega ettevõtjate:

a)

erinevatele tegevusaladele vastavat ettevõttesisest raamatupidamisarvestust peetakse eraldi;

b)

kõigi kulude ja tulude assigneerimine ja jaotamine toimub järjepidevalt kohaldatavate ja objektiivselt põhjendatud kuluarvestuspõhimõtete alusel;

c)

eraldi raamatupidamisarvestuse pidamise kuluarvestuspõhimõtted on selgelt kindlaks määratud.

2.   Lõiget 1 kohaldatakse ainult ühenduse erisätetega hõlmamata tegevusalade suhtes ning see ei mõjuta liikmesriikide või ettevõtjate asutamislepingust või kõnealustest erisätetest tulenevaid kohustusi.

Artikkel 5

1.   Artikli 1 lõikes 1 nimetatud läbipaistvust silmas pidades ei kohaldata käesolevat direktiivi finantssuhetele, mis ametiasutustel on:

a)

riigi osalusega äriühingutega teenuste puhul, mille pakkumine tõenäoliselt ei mõjuta liikmesriikidevahelist kaubandust märgatavas ulatuses;

b)

keskpankadega;

c)

avalik-õiguslike krediidiasutustega seoses sinna ametiasutuste poolt tavapärastel kaubanduslikel tingimustel paigutatud riiklike vahendite deposiitidega;

d)

riigi osalusega äriühingutega, mille kogu aastane netokäive artikli 1 lõikes 1 märgitud vahendite kättesaadavaks tegemise või kasutamise aastale eelnenud kahe eelarveaasta jooksul on olnud väiksem kui 40 miljonit eurot. Avalike krediidiasutuste vastav lävi on siiski bilansi kogusumma 800 miljonit eurot.

2.   Artikli 1 lõikes 2 nimetatud läbipaistvust silmas pidades ei kohaldata käesolevat direktiivi:

a)

ettevõtjate suhtes seoses teenustega, mille pakkumine tõenäoliselt ei mõjuta liikmesriikidevahelist kaubandust märgatavas ulatuses;

b)

ettevõtjate suhtes, kelle kogu aastane netokäive kahe eelarveaasta jooksul, mis eelnesid liikmesriigi poolt asutamislepingu artikli 86 lõike 1 kohaselt antud eri- või ainuõiguste kasutamise või asutamislepingu artikli 86 lõikest 2 lähtuvate üldist majandushuvi pakkuvate teenuste osutamise mis tahes aastale, on väiksem kui 40 miljonit eurot; avalike krediidiasutuste vastav lävi on siiski bilansi kogusumma 800 miljonit eurot;

c)

ettevõtjate suhtes, kellele asutamislepingu artikli 86 lõike 2 alusel on tehtud ülesandeks üldist majandushuvi pakkuvate teenuste osutamine, kui mis tahes kujul makstav hüvitis asjakohaseks ajavahemikuks on määratud avatud, läbipaistva ja mittediskrimineeriva menetluse tulemusena.

Artikkel 6

1.   Liikmesriigid tagavad, et teave artikli 1 lõikes 1 märgitud finantssuhete kohta hoitakse komisjoni käsutuses viis aastat pärast selle eelarveaasta lõppu, mil riiklikud vahendid olid asjaomastele ettevõtjatele kättesaadavad. Kui samu vahendeid kasutatakse hilisema eelarveaasta jooksul, arvestatakse viieaastast tähtaega kõnealuse eelarveaasta lõpust alates.

2.   Liikmesriigid tagavad, et teave artikli 1 lõikes 2 märgitud ettevõtjate finants- ja organisatsioonilise struktuuri kohta hoitakse komisjoni käsutuses viis aastat pärast selle majandusaasta lõppu, mida kõnealune teave käsitleb.

3.   Kui komisjon peab vajalikuks, esitavad liikmesriigid komisjonile lõigetes 1 ja 2 nimetatud teabe ning kogu vajaliku taustteabe, eelkõige teabe taotletavate eesmärkide kohta.

Artikkel 7

Komisjon ei avalikusta talle artikli 6 lõikes 3 alusel esitatud teavet, mille suhtes kohaldatakse ametisaladuse hoidmise kohustust.

Esimene lõik ei takista avalikustamast üldist teavet ega ülevaateid, mis ei sisalda käesoleva direktiivi rakendusalasse kuuluvate teatavate riigi osalusega äriühingute kohta käivat teavet.

Artikkel 8

1.   Liikmesriigid, kelle riigi osalusega äriühingud tegutsevad tootmisvaldkonnas, esitavad igal aastal komisjonile lõigetes 2 ja 3 sätestatud finantsteabe lõikes 5 sisalduva ajakava kohaselt.

2.   Iga riigi osalusega äriühingu kohta, mis tegutseb tootmisvaldkonnas ja vastab lõikele 4, nõutakse finantsteavet majandusaasta aruande ja raamatupidamise aastaaruande kohta kooskõlas nõukogu direktiivi 78/660/EMÜ (6) määratlusega. Majandusaasta aruanne ja raamatupidamise aastaaruanne sisaldavad bilanssi, kasumiaruannet ja selgitavaid märkusi koos raamatupidamispoliitika, nõukogu aruannete, piirkondlike ja tegevusaruannetega. Lisaks sellele esitatakse teatised aktsionäride koosolekute kohta ning mis tahes muu asjakohane teave.

Nõutud aruanded esitatakse iga üksiku riigi osalusega äriühingu kohta eraldi ning ka valdusettevõtja või allvaldusettevõtja kohta, kes konsolideerib mitmed riigi osalusega äriühingud, kui valdusettevõtja või allvaldusettevõtja konsolideeritud müüki võib liigitada “tootmiseks”.

3.   Äriühingu kohta esitatakse järgmised andmed, kui need ei kajastu majandusaasta aruandes ja raamatupidamise aastaaruandes või lõikes 2 viidatud teabes:

a)

aktsiakapitali või selle olemusega samaväärsete kvaasikapitalivahendite eraldamine, näidates ära selle eraldamise tingimused (tavalised, eelis-, viit- või vahetatavad aktsiad ja intressimäärad; nende juurde kuuluvad dividendi- või vahetusõigused);

b)

tagastamatud toetused või toetused, mida tagastatakse ainult teatavatel asjaoludel;

c)

kõik ettevõttele antud laenud, sealhulgas arvelduskrediit ja kapitalisüstide ettemaksud, määratledes laenu intressimäärad ja tingimused ning olemasolu korral tagatise, mille laenu saanud ettevõte on laenu andjale andnud;

d)

riigiasutuste poolt ettevõttele antud tagatised seoses laenu finantseerimisega (määratledes tingimused ja kõik tasud, mida ettevõte nende tagatiste eest on maksnud);

e)

väljamakstud dividendid ja jaotamata kasum;

f)

igasugune muu riigi sekkumine, eelkõige riigi osalusega äriühingu riigile võlgnevate summade kustutamine, sealhulgas laenude tagasimaksmine, toetused, ettevõtte tulumaksu või sotsiaalmaksu maksmine ja kõik muud analoogsed kulud.

Punktis a osutatud aktsiakapital hõlmab riigi osalusega äriühingule sama kontserni siseselt või väliselt antud aktsiakapitali, mille on riik andnud otse, ja kogu aktsiakapitali, mille on andnud riigi osalusega valdusettevõtja või muu riigi osalusega äriühing, sealhulgas finantseerimisasutused. Alati näidatakse ära raha andja ja saaja vaheline suhe.

4.   Lõigetega 2 ja 3 nõutav teave esitatakse kõigi riigi osalusega äriühingute kohta, mille käive viimasel finantsaastal ületas 250 miljonit eurot.

Eespool nõutud teave esitatakse eraldi iga riigi osalusega äriühingu kohta, kaasa arvatud liikmesriikides asuvad äriühingud, ning see sisaldab andmeid erinevate riigi osalusega kontsernide siseste ja vaheliste tehingute kohta ning tehingute kohta, mis on sõlmitud otse riigi osalusega äriühingu ja riigi vahel.

Teatavad riigi osalusega äriühingud jaotavad oma tegevuse mitmeks juriidiliselt eraldiseisvaks äriühinguks. Selliste ettevõtete puhul rahuldub komisjon ühe konsolideeritud aruandega. Kontserniaruanne peaks peegeldama samas või tihedalt seotud sektoris tegutseva kontserni majanduslikku tegelikkust. Erinevate ja ainult finantsosaluste konsolideeritud aruannetest ei piisa.

5.   Lõigetes 2 ja 3 alusel nõutav teave esitatakse komisjonile igal aastal.

Teave esitatakse 15 tööpäeva jooksul alates asjaomase riigi osalusega äriühingu majandusaasta aruande avaldamise kuupäevast. Igal juhul ning konkreetselt nende äriühingute puhul, mis ei avalda majandusaasta aruannet, esitatakse nõutav teave hiljemalt üheksa kuu möödumisel äriühingu finantsaasta lõpust.

6.   Hindamaks äriühingute arvu, mille suhtes kohaldatakse käesolevat aruandlussüsteemi, esitavad liikmesriigid komisjonile käesoleva artikli alla kuuluvate äriühingute nimekirja ja nende käibed. Nimekiri ajakohastatakse igal aastal 31. märtsiks.

7.   Liikmesriigid esitavad komisjonile mis tahes lisateavet, mida see peab vajalikuks esitatud andmete põhjalikuks hindamiseks.

Artikkel 9

Komisjon teatab käesoleva direktiivi tulemustest liikmesriikidele korrapäraselt.

Artikkel 10

Direktiiv 80/723/EMÜ, mida on muudetud I lisa A osas loetletud direktiividega, tunnistatakse kehtetuks; see ei mõjuta liikmesriikide kohustusi, mis on seotud I lisa B osas esitatud direktiivide ülevõtmise tähtaegadega.

Viiteid kehtetuks tunnistatud direktiivile käsitatakse viidetena käesolevale direktiivile kooskõlas II lisas esitatud vastavustabeliga.

Artikkel 11

Käesolev direktiiv jõustub 20. detsembril 2006. aastal.

Artikkel 12

Käesolev direktiiv on adresseeritud liikmesriikidele.

Brüssel, 16. november 2006

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Neelie KROES


(1)  EÜT L 195, 29.7.1980, lk 35. Direktiivi on viimati muudetud direktiiviga 2005/81/EÜ (ELT L 312, 29.11.2005, lk 47).

(2)  Vt I lisa A osa.

(3)  EÜT C 281, 26.9.1996, lk 3.

(4)  EÜT C 17, 19.1.2001, lk 4.

(5)  EÜT L 83, 3.4.1993, lk 1.

(6)  EÜT L 222, 14.8.1978, lk 11.


I LISA

A   OSA

KEHTETUKS TUNNISTATUD DIREKTIIV KOOS MUUDATUSTEGA

(viidatud artiklis 10)

Komisjoni direktiiv 80/723/EMÜ

(EÜT L 195, 29.7.1980, lk 35)

Komisjoni direktiiv 85/413/EMÜ

(EÜT L 229, 28.8.1985, lk 20)

Komisjoni direktiiv 93/84/EMÜ

(EÜT L 254, 12.10.1993, lk 16)

Komisjoni direktiiv 2000/52/EÜ

(EÜT L 193, 29.7.2000, lk 75)

Komisjoni direktiiv 2005/81/EÜ

(EÜT L 312, 29.11.2005, lk 47)


B   OSA

SISERIIKLIKKU ÕIGUSESSE ÜLEVÕTMISE TÄHTAJAD

(viidatud artiklis 10)

Direktiiv

Ülevõtmise tähtaeg

80/723/EMÜ

31. detsember 1981

85/413/EMÜ

1. jaanuar 1986

93/84/EMÜ

1. november 1993

2000/52/EÜ

31. juuli 2001

2005/81/EÜ

19. detsember 2006


II LISA

VASTAVUSTABEL

Direktiiv 80/723/EMÜ

Käesolev direktiiv

Artikkel 1

Artikkel 1

Artikli 2 lõike 1 sissejuhatav osa

Artikli 2 sissejuhatav osa

Artikli 2 lõike 1 punkt a

Artikli 2 punkt a

Artikli 2 lõike 1 punkt b

Artikli 2 punkti b esimene lõik

Artikli 2 lõike 1 punktid c kuni f

Artikli 2 punktid c kuni f

Artikli 2 lõike 1 punkti g sissejuhatav osa

Artikli 2 punkti g sissejuhatav osa

Artikli 2 lõike 1 punkti g esimene taane

Artikli 2 punkti g alapunkt i

Artikli 2 lõike 1 punkti g teine taane

Artikli 2 punkti g alapunkt ii

Artikli 2 lõike 1 punkti g kolmas taane

Artikli 2 punkti g alapunkt iii

Artikli 2 lõike 2 sissejuhatav osa

Artikli 2 punkti b teise lõigu sissejuhatav osa

Artikli 2 lõike 2 punkt a

Artikli 2 punkti b teise lõigu alapunkt i

Artikli 2 lõike 2 punkt b

Artikli 2 punkti b teise lõigu alapunkt ii

Artikli 2 lõike 2 punkt c

Artikli 2 punkti b teise lõigu alapunkt iii

Artikkel 3

Artikkel 3

Artikkel 3a

Artikkel 4

Artikkel 4

Artikkel 5

Artikkel 5

Artikkel 6

Artikli 5a lõige 1

Artikli 8 lõige 1

Artikli 5a lõike 2 esimese lõigu sissejuhatav osa

Artikli 8 lõike 2 esimene lõik

Artikli 5a lõike 2 esimese lõigu punkt i

Artikli 8 lõike 2 esimene lõik

Artikli 5a lõike 2 teise lõigu sissejuhatav osa

Artikli 8 lõike 3 esimese lõigu sissejuhatav osa

Artikli 5a lõike 2 teise lõigu punkt ii

Artikli 8 lõike 3 esimese lõigu punkt a

Artikli 5a lõike 2 teise lõigu punkt iii

Artikli 8 lõike 3 esimese lõigu punkt b

Artikli 5a lõike 2 teise lõigu punkt iv

Artikli 8 lõike 3 esimese lõigu punkt c

Artikli 5a lõike 2 teise lõigu punkt v

Artikli 8 lõike 3 esimese lõigu punkt d

Artikli 5a lõike 2 teise lõigu punkt vi

Artikli 8 lõike 3 esimese lõigu punkt e

Artikli 5a lõike 2 teise lõigu punkt vii

Artikli 8 lõike 3 esimese lõigu punkt f

Artikli 5a lõike 3 esimene lõik

Artikli 8 lõike 4 esimene lõik

Artikli 5a lõike 3 teise lõigu esimene lause

Artikli 8 lõike 4 teine lõik

Artikli 5a lõike 3 teise lõigu teine lause

Artikli 8 lõike 3 teise lõigu esimene lause

Artikli 5a lõike 3 teise lõigu kolmas lause

Artikli 8 lõike 3 teise lõigu teine lause

Artikli 5a lõike 3 teise lõigu viimane lause

Artikli 8 lõike 2 teine lõik

Artikli 5a lõike 3 kolmas lõik

Artikli 8 lõike 4 kolmas lõik

Artikli 5a lõike 4 esimene lõik

Artiklil 8 lõike 5 esimene lõik

Artikli 5a lõike 4 teine lõik

Artikli 8 lõike 5 teine lõik

Artikli 5a lõike 4 kolmas lõik

Artikli 8 lõige 6

Artikli 5a lõige 5

Artikli 5a lõige 6

Artikli 8 lõige 7

Artikli 6 lõige 1

Artikli 7 esimene lõik

Artikli 6 lõige 2

Artikli 7 teine lõik

Artikkel 7

Artikkel 9

Artikkel 8

Artikkel 10

Artikkel 11

Artikkel 9

Artikkel 12

I lisa

II lisa


Top