1.1.

Põhivõrguettevõtjad peaksid püüdma vastu võtta kõik äritehingud, sealhulgas piiriülese kaubandusega seotud tehingud.

1.2.

Ülekoormuse puudumise korral ei tohi piirata juurdepääsu võrkude vastastikusele sidumisele. Kuna ülekoormus tavaliselt puudub, ei ole piiriülesele ülekandeteenusele juurdepääsuks vaja kehtestada üldise jaotamise alalist korda.

1.3.

Kui plaanipärased äritehingud on vastuolus võrgu turvalise toimimisega, leevendavad põhivõrguettevõtjad ülekoormust vastavalt elektrivõrgu ohutu toimimise nõuetele, püüdes kindlustada, et kõik seonduvad kulud jääksid majanduslikult tõhusale tasemele. Korrigeerivat edasisaatmist või vahetuskauba tegemist kavandatakse juhul, kui väiksema maksumusega meetmeid ei ole võimalik rakendada.

1.4.

Struktuurilise ülekoormuse puhul rakendavad põhivõrguettevõtjad viivitamata asjakohaseid ülekoormuse juhtimise eeskirju ja korda, mis on eelnevalt määratletud ja kokku lepitud. Ülekoormuse juhtimise meetoditega tagatakse kogu eraldatud edastamisvõimsusega seotud tegelike elektrivoogude vastavus võrgu turvastandarditele.

1.5.

Ülekoormuse juhtimiseks vastuvõetud meetoditega antakse tõhusaid hinnasignaale turuosalistele ja põhivõrguettevõtjatele, edendatakse konkurentsi ja need sobivad piirkondlikuks ja ühendusesiseseks kasutamiseks.

1.6.

Ülekoormuse juhtimiseks ei või kasutada tehingupõhist eristamist. Konkreetse ülekandeteenuse taotlus lükatakse tagasi ainult juhul, kui kõik järgmised tingimused on täidetud:

1.7.

Asjakohaste võrgupiirkondade määratlemisel, mille piires ja vahel ülekoormuse juhtimist kohaldatakse, juhinduvad põhivõrguettevõtjad kulutasuvuse ja negatiivse mõju minimeerimise põhimõtetest elektrienergia siseturul. Eelkõige ei või põhivõrguettevõtjad piirata ühendusvõimsust, et vähendada ülekoormust oma kontrollpiirkonnas, välja arvatud eelnimetatud põhjustel ja toimimisohutusega seotud põhjustel. (1) Kui selline olukord tekib, peavad põhivõrguettevõtjad seda kirjeldama ja kõigile kasutajatele läbipaistvalt esitama. Selline olukord on lubatud üksnes seni, kuni leitakse pikaajaline lahendus. Põhivõrguettevõtjad kirjeldavad pikaajalise lahenduse leidmise meetodeid ja projekte ning esitavad need läbipaistvalt kõigile kasutajatele.

1.8.

Elektrivõrgu tasakaalustamisel enda kontrolli all olevas piirkonnas võrgusiseste operatiivsete meetmete ja edasisaatmisega, võtavad põhivõrguettevõtjad arvesse nimetatud meetmete mõju külgnevatele kontrollpiirkondadele.

1.9.

Hiljemalt 1. jaanuariks 2008 kehtestatakse koordineeritult ohutute toimimistingimustega mehhanismid mitu korda päevas toimivaks võrkudevahelise võimsuse ülekoormuse juhtimiseks, et maksimeerida kauplemisvõimalusi ja kindlustada piiriülene tasakaal.

1.10.

Riiklikud reguleerivad asutused hindavad korrapäraselt ülekoormuse juhtimise meetodeid, pöörates erilist tähelepanu kooskõlale käesolevas määruses ja suunistes kehtestatud põhimõtete ja eeskirjadega ning nende põhimõtete ja eeskirjade alusel reguleerivate asutuste endi poolt kehtestanud tähtaegade ja tingimustega. Sellise hindamise käigus konsulteeritakse kõikide turul tegutsejatega ja võetakse arvesse kõik asjaomased uurimused.

2.1.

Tõhusa piiriülese kaubanduse soodustamiseks peavad ülekoormuse juhtimise meetodid olema turupõhised. Seepärast jagatakse võimsust ainult otsestel (võimsus) või kaudsetel (võimsus ja energia) enampakkumistel. Mõlemaid meetodeid võib kasutada koos samas võrkudevahelises ühenduses. Mitu korda päevas toimuva kauplemise puhul võib kasutada pidevat kauplemist.

2.2.

Sõltuvalt konkurentsitingimustest võib osutuda vajalikuks, et ülekoormuse juhtimise mehhanismid võimaldaksid edastamisvõimsuse nii pika- kui lühiajalist jaotamist.

2.3.

Võimsuse jaotamise menetlusega jaotatakse olemasoleva ühendusvõimsuse ettenähtud osa ning sellele lisaks mis tahes allesjäänud võimsus, mis on jäänud jaotamata, ja mis tahes võimsus, mille selle omanikud on lasknud vabaks pärast eelmisi jaotamisi.

2.4.

Põhivõrguettevõtjad optimeerivad võimsuse stabiilsuse määra, võttes arvesse asjaomaste põhivõrguettevõtjate kohustusi ja õigusi ning turuosaliste kohustusi ja õigusi, et soodustada tegelikku ja tõhusat konkurentsi. Väikese osa võimsusest võib pakkuda turule väiksemat stabiilsustaset eeldades, kuid turuosalistele antakse kogu aeg täpset teavet piiriüleste liinide kaudu edastamise täpsete tingimuste kohta.

2.5.

Võimsuste pika- ja lühiajalisele jaotamisele juurdepääsu õigused on stabiilse edastamisvõimsuse õigused. Nende suhtes kehtivad määramise ajal põhimõtted “kasuta või kaota” või “kasuta või müü”.

2.6.

Põhivõrguettevõtjad määravad erinevate ajakavade vahel võimsuste jaotamise jaoks sobiva struktuuri. See võib hõlmata võimalust reserveerida miinimumprotsent ühendusvõimsusest iga päev või mitu korda päevas jaotatavate võimsuste tarbeks. Kõnealuse jaotusstruktuuri peavad läbi vaatama vastavad reguleerivad asutused. Oma ettepanekute kavandamisel peavad põhivõrguettevõtjad võtma arvesse:

2.7.

Võimsuse jaotamisel ei tohi teha vahet turuosaliste vahel, kes soovivad kasutada oma õigusi sõlmida kahepoolseid tarnelepinguid või teha pakkumisi võimsuste vahetamisteks. Võidavad kõrgeima väärtusega pakkumised, ükskõik kas need on teatava kindla ajavahemiku jooksul tehtud kaudsed või otsesed pakkumised.

2.8.

Piirkondades, kus elektrienergia ennakturud on hästi arenenud ja oma tõhusust tõendanud, võib kogu ühendusvõimsuse jaotada kaudsel enampakkumisel.

2.9.

Muude kui uute võrkudevaheliste ühenduste puhul, millele tehakse käesoleva määruse artikli 7 kohaselt erand, ei ole võimsuse jaotamise meetodite hulgas lubatud varuhindade kehtestamine.

2.10.

Põhimõtteliselt võivad kõik potentsiaalsed turuosalised osaleda jaotamisprotsessis piiranguteta. Vältimaks ohtu tekitada või suurendada probleeme seoses mõne turuosalise turgu valitseva seisundi potentsiaalse kasutamisega, võivad pädevad reguleerivad ja/või konkurentsiasutused vajaduse korral kehtestada üldised piirangud või turgu valitsevast seisundist tulenevalt seada piirangud konkreetsele äriühingule.

2.11.

Turuosalised peavad määratud tähtpäevaks kindlasti teatama põhivõrguettevõtjatele võimsuste kasutamise iga ajakava kohta. Tähtaeg sätestatakse arvestusega, et põhivõrguettevõtjatel oleks võimalik loovutada kasutamata võimsused järgmise asjaomase ajakava jaoks ümberjaotamiseks – sealhulgas mitu korda päevas toimivaks sessiooniks.

2.12.

Võimsusega võib järelturul vabalt kaubelda, kui põhivõrguettevõtjat on eelnevalt piisavalt vara teavitatud. Kui põhivõrguettevõtja keeldub järelturul kauplemisest (tehingust), peab ta seda selgelt ja läbipaistvalt kõigile turuosalistele teatama ja selgitama ning teavitama sellest reguleerivat asutust.

2.13.

Võimetuse korral täita võimsuse jaotamisega seotud kohustusi kannavad finantstagajärgi need, kes on sellise olukorra eest vastutavad. Kui turuosalised ei suuda kasutada võimsust, mille kasutamiseks nad on võtnud kohustuse või kui nad on otsese enampakkumise teel omandatud võimsuse puhul võimetud sellega järelturul kauplema või seda õigeaegselt tagastama, kaotavad nad õiguse sellele võimsusele ning maksavad kulusid kajastava tasu. Kõik kulusid kajastavad tasud võimsuse kasutamata jätmise eest peavad olema põhjendatud ja proportsionaalsed. Kui põhivõrguettevõtja ei täida oma kohustusi, peab ta turuosalisele samamoodi kompenseerima võimsusõiguste kaotuse. Sellest tulenevaid kahjusid sellisel juhul arvesse ei võeta. Peamised põhimõtted ja meetodid, mida kasutatakse kohustuste täitmise võimetusest tuleneva vastutuse kindlaksmääramiseks, sätestatakse eelnevalt finantstagajärgede suhtes ning riiklik reguleeriv asutus või asjaomased riiklikud reguleerivad asutused peavad need läbi vaatama.

3.1.

Ühendusvõimsuste korral koordineerivad ja rakendavad võimsuste jaotamist asjaomased põhivõrguettevõtjad, kasutades ühist jaotamiskorda. Juhul, kui kahe riigi (põhivõrguettevõtja) vaheline kaubavahetus võib märkimisväärselt mõjutada kolmanda riigi (põhivõrguettevõtja) tegelike elektrivoogude tingimusi, tuleb ülekoormuse juhtimise meetodeid koordineerida kõigi põhivõrguettevõtjate vahel, keda mõjutab ülekoormuse juhtimise ühine kord. Riiklikud reguleerivad asutused ja põhivõrguettevõtjad tagavad, et ühtegi ülekoormuse juhtimise menetlust, mis märkimisväärselt mõjutab tegelikke elektrivooge teistes võrkudes, ei töötata välja ühepoolselt.

3.2.

Ühist koordineeritud ülekoormuse juhtimise meetodit ja menetlust võimsuste jaotamiseks turule vähemalt kord aastas, kord kuus ja üks päev ette kohaldatakse hiljemalt 1. jaanuaril 2007 järgmistes piirkondades asuvate riikide vahel:

Rohkem kui ühte piirkonda kuuluvaid riike hõlmava ühenduse puhul võib kohaldatud ülekoormuse juhtimise meetod erineda, et tagada vastavus meetoditele, mida kohaldatakse teistes piirkondades, kuhu need riigid kuuluvad. Sellisel juhul teevad asjaomased põhivõrguettevõtjad ettepaneku meetodi kohta, mille asjaomased reguleerivad asutused peavad läbi vaatama.

3.3.

Punktis 2.8. nimetatud riigid võivad jaotada kogu ühendusvõimsuse üks päev ette jaotamise põhimõttel.

3.4.

Kõigis neis seitsmes piirkonnas määratletakse ülekoormuse juhtimise kooskõlastatud kord eesmärgiga luua tõeliselt lõimunud Euroopa elektrienergia siseturg. Turuosalised ei peaks seisma silmitsi kokkusobimatute piirkondlike süsteemidega.

3.5.

Ausa ja tõhusa konkurentsi ning piiriülese kaubanduse edendamiseks peab põhivõrguettevõtjatevaheline koordineerimine punktis 3.2. sätestatud piirkondades hõlmama kõiki etappe alates võimsuse arvutamisest ja jaotamise optimeerimisest kuni võrgu ohutu toimimiseni koos vastutuse kindlaksmääramisega. Selline koordineerimine hõlmab eelkõige järgmist:

3.6.

Koordineerimine hõlmab ka põhivõrguettevõtjatevahelist teabevahetust. Teabevahetuse iseloom, aeg ja sagedus peavad olema kooskõlas punktis 3,5 nimetatud tegevuste ja elektriturgude toimimisega. Eelkõige võimaldab kõnealune teabevahetus põhivõrguettevõtjatel ennustada võimalikult täpselt võrgu üldist seisukorda, et hinnata vooge oma võrgus ja olemasolevaid võrkudevahelisi ühendusvõimsusi. Iga põhivõrguettevõtja, kes kogub andmeid teiste põhivõrguettevõtjate nimel, peab osalevatele põhivõrguettevõtjatele tagasi saatma kogutud andmete tulemused.

4.1.

Olemasolev edastamisvõimsus jaotatakse piisavalt aegsasti. Enne iga jaotamist avaldavad asjaomased põhivõrguettevõtjad koos jaotatava võimsuse, võttes vajaduse korral arvesse stabiilsetest edastamisõigustest vabaks antud koguseid ja asjakohastel juhtudel seonduvaid tasakaalustatud määramisi koos ajavahemikega, mille jooksul kõnealust võimsust vähendatakse või see ei ole kättesaadav (näiteks hoolduse tõttu).

4.2.

Võrgu turvalisust täiel määral silmas pidades leiab edastamisõiguste määramine aset piisavalt vara, enne kõigi asjaomaste korrastatud turgude üks-päev-ette-sessioone ja enne, kui avaldatakse teade võimsuse kohta, mis jaotatakse üks päev ette või mitu korda päevas toimiva jaotusmehhanismi raames. Vastassuunalise edastamisõiguse määramised tasakaalustatakse eesmärgiga kasutada tõhusalt ära võrkude vastastikust sidumist.

4.3.

Olemasoleva edastamisvõimsuse järjestikused päevasisesed jaotamised päevaks D toimuvad päevadel D-1 ja D pärast kavandatud või tegelike tootmiskavade avaldamist.

4.4.

Valmistades ette üks päev ette jaotatavat võrguoperatsiooni, vahetavad põhivõrguettevõtjad naaberpõhivõrgu ettevõtjatega teavet, mis hõlmab nende prognoosi võrgutopoloogia, tootmisüksuste olemasolu ja prognoositava tootmise ning koormusvoogude kohta, et optimeerida kogu võrgu kasutamist vastavalt võrgu ohutut toimimist käsitlevatele eeskirjadele.

5.1.

Põhivõrguettevõtjad avaldavad kõik võrgu kättesaadavuse, kasutamise ja võrgule juurdepääsuga seotud asjakohased andmed, sealhulgas aruande, kus ja miks esineb ülekoormust, ülekoormuse juhtimiseks kasutatud meetodid ja kavad selle edaspidiseks juhtimiseks.

5.2.

Põhivõrguettevõtjad avaldavad üldise kirjelduse ülekoormuse juhtimise meetodi kohta, mida on erinevates olukordades kasutatud turule kättesaadava võimsuse maksimeerimiseks, ja üldise kava kogu edastamisvõimsuse arvutamiseks eri ajakavade jaoks võrgu elektriliste ja füüsikaliste näitajate põhjal. Kava peavad läbi vaatama liikmesriikide reguleerivad asutused.

5.3.

Põhivõrguettevõtjad kirjeldavad üksikasjalikult ülekoormuse juhtimisel ja võimsuste jaotamisel kasutatavat töökorda koos võimsuse taotlemise aegade ja menetlustega, pakutavaid tooteid ning nii põhivõrguettevõtja kui ka võimsuse omandaja kohustusi ja õigusi, sealhulgas vastutust, mis tuleneb võimetusest täita kohustusi, ning teevad need asjaolud läbipaistvalt kättesaadavaks kõigile potentsiaalsetele võrgukasutajatele.

5.4.

Talitluse ja planeerimise turvastandardid on lahutamatu osa teabest, mille põhivõrguettevõtjad avaldavad üldsusele kättesaadavas dokumendis. Kõnealuse dokumendi peab läbi vaatama riiklik reguleeriv asutus.

5.5.

Põhivõrguettevõtjad avaldavad kõik piiriülese kaubandusega seotud andmed võimalikult optimaalse prognoosi alusel. Selle kohustustuse täitmiseks peavad turuosalised esitama põhivõrguettevõtjatele asjaomase teabe. Kõnealuse teabe avaldamise viisi peavad läbi vaatama reguleerivad asutused. Põhivõrguettevõtjad avaldavad vähemalt järgmise teabe:

5.6.

Kogu asjakohane teave peab olema turu jaoks kättesaadav õigel ajal, et pidada läbirääkimisi kõigi tehingute üle (nt millal peetakse läbirääkimisi tööstustarbijate aastaste tarnelepingute sõlmimiseks või millal tuleb saata pakkumised korrastatud turgudele).

5.7.

Põhivõrguettevõtjad avaldavad asjaomase teabe prognoositava nõudluse ja tootmise kohta vastavalt punktides 5.5. ja 5.6. osutatud ajakavadele. Põhivõrguettevõtjad avaldavad asjaomase vajaliku teabe ka piiriülese tasakaalustava turu kohta.

5.8.

Prognooside avaldamise puhul avaldatakse prognoosis käsitletud ajavahemikule järgneva ajavahemiku jooksul või hiljemalt järgmisel päeval (D+1) prognoosi järel ka tegelikud järelväärtused.

5.9.

Kogu põhivõrguettevõtjate avaldatud teave tehakse üldsusele vabalt kättesaadavaks kergesti juurdepääsetavas vormis. Kõik andmed peavad samuti olema kättesaadavad piisavate ja normeeritud teabevahendite kaudu, mis määratakse kindlaks tihedas koostöös turuosalistega. Andmed peavad sisaldama teavet eelmiste ajavahemike kohta (vähemalt kaks aastat), et uutel turule tulijatel oleks samuti võimalik sellistele andmetele juurde pääseda.

5.10.

Põhivõrguettevõtjad vahetavad korrapäraselt piisavalt täpsete elektrivõrgu ja koormusvoogude andmete pakette, et võimaldada igal põhivõrguettevõtjal arvutada koormusvoogusid oma piirkonnas. Samad andmepaketid tehakse kättesaadavaks ka reguleerivatele asutustele ja taotluse korral Euroopa Komisjonile. Reguleerivad asutused ja Euroopa Komisjon tagavad, et kõnealust andmepaketti käsitleksid konfidentsiaalselt nii nemad ise kui ka iga konsultant, kes teeb nende jaoks analüütilist tööd nimetatud andmete põhjal.

6.1.

Eelnevalt täpsustatud ajakavaga seotud ülekoormuse juhtimise menetlus võib luua tulu ainult selle ajakava käigus tekkiva ülekoormuse puhul, välja arvatud uute võrkudevaheliste ühenduste puhul, millele tehakse käesoleva määruse artikli 7 kohaselt erand. Kõnealuste tulude jaotamise korra vaatavad läbi reguleerivad asutused ja see ei tohi moonutada jaotamisprotsessi ühegi võimsust või elektrienergiat taotleva osalise huvides ega tekitada negatiivset stiimulit ülekoormuse vähendamiseks.

6.2.

Riiklikud reguleerivad asutused selgitavad ühendusvõimsuste jaotamisest tuleneva tulu kasutamist läbipaistvalt.

6.3.

Ülekoormusest saadav tulu jagatakse asjaomaste põhivõrguettevõtjate vahel vastavalt nende vahel kokkulepitud tingimustele, mille on läbi vaadanud vastavad reguleerivad asutused.

6.4.

Põhivõrguettevõtjad määratlevad eelnevalt selgelt, mil viisil nad kasutavad ülekoormusest saadavat võimalikku tulu, ja annavad aru kõnealuse tulu tegelikust kasutamisest. Reguleerivad asutused kontrollivad, et kõnealune kasutamine oleks kooskõlas käesoleva määruse ja suunistega ning et kogu ülekoormusest saadav tulu, mis tuleneb ühendusvõimsuste jaotamisest, kasutataks ühel või mitmel käesoleva määruse artikli 6 lõikes 6 kirjeldatud eesmärgil.

6.5.

Iga aasta 31. juuliks avaldavad reguleerivad asutused aruande, milles esitatakse ära 12 kuu jooksul, kuni sama aasta 30. juunini saadud tulu ja kõnealuse tulu kasutamine koos tõendusega, et see kasutus on kooskõlas käesoleva määruse ja suunistega ning et kogu ülekoormusest saadud tulu kasutatakse ühel või mitmel määratud eesmärgil.

6.6.

Võrkude ühendusvõimsuse säilitamise või suurendamise eesmärgil investeeringuteks kasutatav ülekoormusest saadav tulu eraldatakse eelistatavalt konkreetsetele eelnevalt kindlaksmääratud projektidele, millega soodustatakse olemasoleva kaasneva ülekoormuse vähendamist ning mida samuti võib rakendada mõistliku aja jooksul, eriti seoses loa andmise menetlusega.