This document is an excerpt from the EUR-Lex website
Document 32006D0679
2006/679/EC: Commission Decision of 28 March 2006 concerning the technical specification for interoperability relating to the control-command and signalling subsystem of the trans-European conventional rail system (notified under document number C(2006) 964) (Text with EEA relevance)
2006/679/EÜ: Komisjoni otsus, 28. märts 2006 , mis käsitleb üleeuroopalise tavaraudteevõrgustiku kontrolli ja signaalimise alasüsteemi tehnilisi koostalitlusnõudeid (teatavaks tehtud numbri K(2006) 964 all) (EMPs kohaldatav tekst)
2006/679/EÜ: Komisjoni otsus, 28. märts 2006 , mis käsitleb üleeuroopalise tavaraudteevõrgustiku kontrolli ja signaalimise alasüsteemi tehnilisi koostalitlusnõudeid (teatavaks tehtud numbri K(2006) 964 all) (EMPs kohaldatav tekst)
ELT L 284, 16.10.2006, p. 1–176
(ES, CS, DA, DE, ET, EL, EN, FR, IT, LV, LT, HU, NL, PL, PT, SK, SL, FI, SV) Dokument on avaldatud eriväljaandes
(BG, RO, HR)
ELT L 223M, 25.8.2010, p. 18–193
(MT)
No longer in force, Date of end of validity: 25/01/2012; kehtetuks tunnistatud 32012D0088
16.10.2006 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 284/1 |
KOMISJONI OTSUS,
28. märts 2006,
mis käsitleb üleeuroopalise tavaraudteevõrgustiku kontrolli ja signaalimise alasüsteemi tehnilisi koostalitlusnõudeid
(teatavaks tehtud numbri K(2006) 964 all)
(EMPs kohaldatav tekst)
(2006/679/EÜ)
EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,
võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,
võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 19. märtsi 2001. aasta direktiivi 2001/16/EÜ üleeuroopalise tavaraudteevõrgustiku koostalitlusvõime kohta, (1) eriti selle artikli 6 lõiget 1,
ning arvestades järgmist:
(1) |
Kooskõlas direktiivi 2001/16/EÜ artikli 2 punktiga c on üleeuroopaline tavaraudteevõrgustik jagatud struktuurilisteks ja funktsionaalseteks alasüsteemideks. Iga alasüsteemi kohta tuleb koostada tehnilised koostalitlusnõuded. |
(2) |
Tehniliste koostalitlusnõuete kehtestamise esimene sammuna peab ühiseks esindusorganiks määratud Raudtee Koostalitlusvõime Euroopa Assotsiatsioon (AEIF) koostama tehniliste koostalitlusnõuete projekti. |
(3) |
Kooskõlas direktiivi 2001/16/EÜ artikli 6 lõikega 1 on AEIF volitatud koostama kontrolli ja signaalimise alasüsteemi tehniliste koostalitlusnõuete projekti. Selle tehniliste koostalitlusnõuete projekti põhiparameetrid võeti vastu komisjoni 29. aprilli 2004. aasta otsusega 2004/447/EÜ, millega muudetakse 30. mai 2002. aasta otsuse 2002/731/EÜ A lisa ja kehtestatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 2001/16/EÜ osutatud üleeuroopalise tavaraudteevõrgustiku kontrolli ja signaalimise alasüsteemi A klassi süsteemi (ERTMS) põhiomadused (2). |
(4) |
Põhiparameetrite alusel koostatud tehniliste koostalitlusnõuete projektile lisati kulude ja tulude analüüsi sisaldav sissejuhatav aruanne, mis on sätestatud direktiivi artikli 6 lõikes 5. |
(5) |
Tehniliste koostalitlusnõuete projekti on vaadanud läbi komitee, mis on moodustatud nõukogu 23. juuli 1996. aasta direktiiviga 96/48/EÜ üleeuroopalise kiirraudteevõrgustiku koostalitlusvõime kohta (3). |
(6) |
Direktiivi 2001/16/EÜ artikli 1 kohaselt hõlmavad üleeuroopalise tavaraudteevõrgustiku koostalitlusvõime saavutamiseks vajalikud tingimused võrgustiku töös osalevate infrastruktuuride ja veeremite projekteerimist, ehitust, kasutuselevõtmist, uuendamist, ümberehitamist ja töötamist. Käesolevate tehniliste koostalitlusnõuete jõustumise ajal juba kasutusel olevate infrastruktuuride ja veeremite puhul tuleks tehnilisi koostalitlusnõudeid kohaldada alates ajast, mil asjaomastel infrastruktuuridel või veeremitel töid kavandatakse. Samas varieerub tehniliste koostalitlusnõuete kohaldamise määr vastavalt kavandatavate tööde ulatusele ja määrale ning kavatsetavate rakendustega kaasnevatele kuludele ja tuludele. Et niisugused tükiviisi tehtavad tööd aitaksid saavutada täielikku koostalitlusvõimet, peab neid toetama ühtne rakendamisstrateegia. Selles kontekstis tuleks eristada ümberehitamist, uuendamist ja hooldusega seotud asendamist. |
(7) |
Direktiivi 2001/16/EÜ ja tehnilisi koostalitlusnõudeid kohaldatakse uuendamiste suhtes, kuid mitte hooldusega seotud asendamiste suhtes. Liikmesriike tuleks siiski julgustada kohaldama tehnilisi koostalitlusnõudeid ka hooldusega seotud asendamiste suhtes, kui see on võimalik ning kui see on hooldusega seotud asendamiste raames põhjendatud. |
(8) |
Olemasolevad tavaraudteeliinid ja veeremid on juba varustatud direktiivi 2001/16/EÜ olulistele nõuetele vastavate kontrolli- ja signaalimissüsteemidega. Sellised vanemad süsteemid töötati välja ja võeti kasutusele vastavalt siseriiklikele eeskirjadele. Põhiline teave vanemate süsteemide kohta on toodud tehniliste koostalitlusnõuete B lisas. Et direktiivi 2001/16/EÜ artikli 16 lõike 2 kohaselt peab koostalitlusvõime vastavustõendamine toimuma viitega tehnilistele koostalitlusnõuetele, on vaja käesoleva otsuse avaldamise ja lisatud tehniliste koostalitlusnõuete täieliku rakendamise vahelisel üleminekuperioodil sätestada tingimused, millele vanemad süsteemid peale tehnilistes koostalitlusnõuetes selgesõnaliselt esitatud nõuete peavad vastama. Liikmesriigid peavad teavitama teisi liikmesriike ja komisjoni koostalitlusvõime saavutamiseks vajalikest ja direktiivi 2001/16/EÜ olulistele nõuetele vastavatest kasutusel olevatest siseriiklikest tehnilistest eeskirjadest, asutustest, kellele nad teevad ülesandeks viia läbi vastavushindamise või kasutussobivuse hindamise menetlus, ning alasüsteemide koostalitlusvõime hindamiseks kasutatavast kontrollimenetlusest vastavalt direktiivi 2001/16/EÜ artikli 16 lõikele 2. |
(9) |
Sel eesmärgil peaksid liikmesriigid kohaldama võimalikult ulatuslikult direktiivi 2001/16/EÜ põhimõtteid ja kriteeriume artikli 16 lõike 2 rakendamiseks, kasutades direktiivi 2001/16/EÜ artikli 20 alusel määratud asutusi. Komisjon peaks analüüsima liikmesriikide poolt edastatud teavet siseriiklike eeskirjade, menetluste, menetluse eest vastutavate asutuste ja nende menetluste kestuse kohta, ning peaks vajaduse korral konsulteerima komiteega täiendavate meetmete võtmise vajaduse üle. |
(10) |
Samalaadset menetlust tuleks kohaldada ka nende küsimuste suhtes, mis on tehniliste koostalitlusnõuete G-lisas liigitatud kui “lahtised küsimused”. |
(11) |
Tehnilised koostalitlusnõuded ei tohiks nõuda kindla tehnoloogia või kindlate tehniliste lahenduste kasutamist, välja arvatud juhul, kui see on üleeuroopalise tavaraudteevõrgustiku koostalitlusvõime seisukohast vältimatu. |
(12) |
Tehnilised koostalitlusnõuded põhinevad asjaomase eelnõu ettevalmistamise ajal parimatel kättesaadavatel erialastel teadmistel. Tehnoloogia areng ning talitluse või ohutusega seotud ja sotsiaalsed nõuded võivad muuta vajalikuks käesolevate tehniliste koostalitlusnõuete muutmise või täiendamise. Sel otstarbel on kavandatud muudatuste haldamisprotsess, et tehniliste koostalitlusnõuete A lisa nõudeid konsolideerida ja ajakohastada. Nimetatud ajakohastamine, mis kuulub praegu AEIF-i kui ühise esindusorgani haldusalasse, hakkab kuuluma Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 881/2004 (4) loodud Euroopa Raudteeagentuuri haldusalasse kohe, kui see on töövalmis. Vajaduse korral algatatakse kooskõlas direktiivi 2001/16/EÜ artikli 6 lõikega 3 põhjalikum ja ulatuslikum läbivaatamis- või ajakohastamismenetlus, mis hõlmab käesolevates tehnilistes koostalitlusnõuetes määratletud asjakohase menetluse muudatusi. |
(13) |
Käesoleva otsusega vastu võetavate tehniliste koostalitlusnõuete rakendamisel tuleks arvesse võtta spetsiifilisi kriteeriume seoses kasutusele võetavate infrastruktuuride ja veeremite tehnilise ja talitlusliku vastavusega võrgule, millesse need integreeritakse. Need vastavusnõuded eeldavad kompleksset tehnilist ja majanduslikku analüüsi, mis tuleks teha iga juhtumi puhul eraldi. Sellise analüüsi tegemisel tuleks arvesse võtta direktiivis 2001/16/EÜ nimetatud eri alasüsteemide vahelisi liideseid, kõnealuses direktiivis viidatud liinide ja veeremite eri kategooriaid ning olemasoleva võrgustiku tehnilisi ja talitluslikke olusid. |
(14) |
On oluline, et selline analüüs tehtaks ühtsete rakenduseeskirjade ja suuniste raamistikus. Seetõttu on vajalik, et liikmesriigid töötaksid välja käesoleva otsuse reguleerimisalasse kuuluvate tehniliste koostalitlusnõuete rakendamise siseriikliku strateegia, kus tuleks näidata etapid, mis tuleb läbida koostalitleva võrgustiku suunas liikumiseks. Sellised siseriiklikud strateegiad tuleks ühendada ja sobitada EL-i üldplaani raamistikku, millega luuakse alus tehniliste koostalitlusnõuete rakendamiseks EL-i perspektiivis. |
(15) |
Lisatud tehnilistes koostalitlusnõuetes kirjeldatud sihtsüsteem (A-klassi süsteem) tugineb arvutipõhisel tehnoloogial, mille kasutusaeg on praegu kasutatavate tavapäraste raudtee signaal- ja sideseadmete kasutusajast tunduvalt lühem. Sellisel kujul eeldab nimetatud sihtsüsteem pigem ennetavat kui parandavat kasutusstrateegiat, et vältida süsteemi võimalikku vananemist enne, kui see on täielikult kasutusele võetud. Lisaks sellele tekitaks liiga ebaühtlane kasutuselevõtt üleeuroopalises raudteevõrgustikus suuri kulusid ja tegevusega seotud üldkulusid. Sihtsüsteemi ühise üleeuroopalise rakenduskava koostamine aitaks kaasa kogu üleeuroopalise raudteevõrgustiku ühtlasele arengule kooskõlas üleeuroopalise transpordivõrgu ühenduse strateegiaga. Selline kava peaks põhinema vastavatel siseriiklikel rakenduskavadel ja andma asjakohase teadmistebaasi, et toetada eri huvirühmade otsuseid ning eelkõige komisjoni otsuseid finantsabi andmise kohta raudteeprojektidele. Komisjon peaks kooskõlas asutamislepingu artikli 155 lõikega 2 koordineerima sellise kava väljatöötamist. |
(16) |
Üleminek A-klassi sihtsüsteemile, mis on määratletud tehnilistes koostalitlusnõuetes, nõuab selle protsessi lihtsustamiseks asjakohaste siseriiklike meetmete võtmist. Taoliste meetmete eesmärgiks peaks olema lubada olemasolevatele vanematele süsteemidele vastavate A-klassi seadmete kasutamist või hõlbustada ennetavat tegevust, mis aitaks vähendada A-klassi seadmete kasutuselevõtuaega. Esimesena mainitud eesmärgiga seoses peab erilist tähelepanu pöörama vanemate siseriiklike kontrolli alasüsteemide B-klassi seadmete välistele spetsiaalsetele andmeedastusmoodulitele. |
(17) |
Seepärast tuleks vastu võtta üleeuroopalise tavaraudteevõrgustiku “kontrolli ja signaalimise” alasüsteemi tehnilised koostalitlusnõuded. Sellega seoses tuleks otsust 2004/447/EÜ vastavalt muuta. |
(18) |
Käesoleva otsusega ettenähtud meetmed on kooskõlas direktiiviga 96/48/EÜ moodustatud komitee arvamusega, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:
Artikkel 1
Käesoleva otsuse lisas kehtestatakse üleeuroopalise tavaraudteevõrgustiku “kontrolli ja signaalimise” alasüsteemiga seotud tehnilised koostalitlusnõuded, mida on nimetatud direktiivi 2001/16/EÜ artikli 6 lõikes 1.
Kui käesoleva otsuse artiklitest 2 ja 3 ei tulene teisiti, kohaldatakse tehnilisi koostalitlusnõudeid täies ulatuses direktiivi 2001/16/EÜ I lisas määratletud üleeuroopalise tavaraudteevõrgustiku infrastruktuuri ja veeremite suhtes.
Artikkel 2
1. Tehniliste koostalitlusnõuete B-lisas nimetatud süsteemide ning G-lisas “lahtiste küsimustena” liigitatud punktide puhul on direktiivi 2001/16/EÜ artikli 16 lõike 2 kohase koostalitlusvõime vastavustõendamisel järgitavateks tingimusteks tehnilised eeskirjad, mida kasutatakse käesoleva otsuse kohaldamisalasse kuuluvale alasüsteemile kasutusluba andvas liikmesriigis.
2. Kõik liikmesriigid teatavad kuue kuu jooksul pärast käesoleva otsuse teatavakstegemist teistele liikmesriikidele ja komisjonile järgmised andmed:
a) |
lõikes 1 nimetatud kohaldatavate tehniliste eeskirjade nimekiri tehniliste koostalitlusnõuete G-lisas nimetatud “lahtiste küsimuste” kohta; |
b) |
lõikes 1 nimetatud tehniliste eeskirjade kohaldamisel rakendatavad vastavushindamise ja kontrollimise menetlused; |
c) |
asutused, kellele liikmesriik teeb ülesandeks viia läbi kõnealuseid vastavushindamise ja kontrollimise menetlusi. |
Artikkel 3
Liikmesriigid koostavad tehniliste koostalitlusnõuete siseriikliku rakenduskava vastavalt lisa 7. peatükis kirjeldatud kriteeriumidele.
Nad edastavad kõnealuse rakenduskava teistele liikmesriikidele ja komisjonile hiljemalt ühe aasta jooksul alates käesoleva otsuse kohaldamise alguskuupäevast.
Nende rakenduskavade alusel koostab komisjon EL-i üldplaani, järgides lisa 7. peatükis sätestatud põhimõtteid.
Artikkel 4
Liikmesriigid tagavad, et tehniliste koostalitlusnõuete B-lisas nimetatud vanemate B-klassi süsteemide funktsionaalsus ja nende liidesed jääksid käesolevalt kirjeldatud raamidesse, välja arvatud muudatused, mida peetakse vajalikuks kõnealuste süsteemide ohutusalaste puuduste leevendamiseks.
Liikmesriigid teevad kättesaadavaks vanemaid süsteeme puudutava teabe, mis on vajalik tehniliste koostalitlusnõuete A-lisas määratletud A-klassi seadmete ja nende vanemate B-klassi seadmete koostalitlust võimaldavate seadmete väljatöötamiseks ja neile ohutustunnistuste väljaandmiseks.
Artikkel 5
Liikmesriigid võtavad kõik vajalikud meetmed, et tagada 31. detsembriks 2007 lisa 7. peatükis määratletud välise spetsiaalse andmeedastusmooduli (edaspidi “STM”) kättesaadavus tehniliste koostalitlusnõuete B-lisas loetletud vanemate B-klassi kontrollisüsteemide jaoks.
Artikkel 6
Käesoleva otsuse kohaldamise alguskuupäevast tunnistatakse kehtetuks otsuse 2004/447/EÜ artikkel 2.
Artikkel 7
Käesolev otsus jõustub kuus kuud pärast selle teatavakstegemise kuupäeva.
Artikkel 8
Käesolev otsus on adresseeritud liikmesriikidele.
Brüssel, 28. märts 2006
Komisjoni nimel
asepresident
Jacques BARROT
(1) EÜT L 110, 20.4.2001, lk 1. Direktiivi on muudetud direktiiviga 2004/50/EÜ (ELT L 164, 30.4.2004, lk 114).
(2) ELT L 155, 30.4.2004, lk 65.
(3) EÜT L 235, 17.9.1996, lk 6. Direktiivi on viimati muudetud direktiiviga 2004/50/EÜ.
(4) ELT L 164, 30.4.2004, lk 1.
LISA
Üleeuroopalise tavaraudteevõrgustiku kontrolli ja signaalimise alasüsteemi tehnilised koostalitlusnõuded
SISUKORD
1. |
SISSEJUHATUS |
1.1. |
TEHNILINE KOHALDAMISALA |
1.2. |
GEOGRAAFILINE KOHALDAMISALA |
1.3. |
KÄESOLEVATE KTKde SISU |
2. |
ALASÜSTEEMI MÕISTE JA KOHALDAMISALA |
2.1. |
ÜLDINE |
2.2. |
ÜLEVAADE |
2.2.1. |
Koostalitlusvõime |
2.2.2. |
Juhtkäskude süsteemide klassid |
2.2.3. |
Rakendustasemed |
2.2.4. |
Infrastruktuurivõrgu piirid |
3. |
JUHTKÄSKUDE ALASÜSTEEMI OLULISED NÕUDED |
3.1. |
ÜLDINE |
3.2. |
JUHTKÄSKUDE ALASÜSTEEMI KONKREETSED ASPEKTID |
3.2.1. |
Ohutus |
3.2.2. |
Töökindlus ja käideldavus |
3.2.3. |
Töötervishoid |
3.2.4. |
Keskkonnakaitse |
3.2.5. |
Tehniline ühilduvus |
4. |
ALASÜSTEEMI ISELOOMUSTUS |
4.1. |
SISSEJUHATUS |
4.2. |
ALASÜSTEEMI FUNKTSIONAALSED JA TEHNILISED NÄITAJAD |
4.2.1. |
Juhtkäskude ohutusomadused, mis on seotud koostalitlusvõimega |
4.2.2. |
Rongisisesed ETCS-funktsioonid |
4.2.3. |
Raudteeäärsed ETCS-funktsioonid |
4.2.4. |
EIRENE funktsioonid |
4.2.5. |
ETCSi ja EIRENE raadioliidesed |
4.2.6. |
Rongisisesed juhtkäskude alasüsteemi siseliidesed |
4.2.7. |
Raudteeäärsed juhtkäskude alasüsteemi siseliidesed |
4.2.8. |
Võtmehaldus |
4.2.9. |
ETCS-ID haldamine |
4.2.10. |
HABD (teljepuksi ülekuumenemise detektor) |
4.2.11. |
Ühilduvus raudteeäärsete rongituvastussüsteemidega |
4.2.12. |
Elektromagnetiline ühilduvus |
4.2.13. |
ETCSi DMI (juhi-masina liides) |
4.2.14. |
EIRENE DMI (juhi-masina liides) |
4.2.15. |
Järelevalveotstarbelise andmesalvestuse liides |
4.2.16. |
Raudteeäärsete juhtobjektide nähtavus |
4.3. |
TEISTE ALASÜSTEEMIDE LIIDESTE FUNKTSIONAALSED JA TEHNILISED NÄITAJAD |
4.3.1. |
Käitamise ja liikluskorralduse alasüsteemi liides |
4.3.2. |
Veeremi alasüsteemi liides |
4.3.3. |
Infrastruktuuri alasüsteemi liidesed |
4.3.4. |
Energia alasüsteemi liidesed |
4.4. |
KASUTUSEESKIRJAD |
4.5. |
HOOLDUSEESKIRJAD |
4.5.1. |
Seadme tootja vastutus |
4.5.2. |
Tellijate vastutus |
4.5.3. |
Infrastruktuuriettevõtja või raudtee-ettevõtja vastutus |
4.5.4. |
Hooldusplaan |
4.6. |
KUTSEKVALIFIKATSIOON |
4.7. |
TÖÖTERVISHOIU JA TÖÖOHUTUSE NÕUDED |
4.8. |
INFRASTRUKTUURI- JA VEEREMIREGISTRID |
5. |
KOOSTALITLUSVÕIME KOMPONENDID |
5.1. |
MÕISTED |
5.2. |
KOOSTALITLUSVÕIME KOMPONENTIDE LOEND |
5.2.1. |
Koostalitlusvõime põhikomponendid |
5.2.2. |
Koostalitlusvõime komponentide rühmitamine |
5.3. |
KOMPONENTIDE TOIMIVUS JA NÄITAJAD |
6. |
KOMPONENTIDE VASTAVUSHINDAMINE JA/VÕI KASUTUSSOBIVUSE HINDAMINE NING ALASÜSTEEMI VASTAVUSTÕENDAMINE |
6.0. |
SISSEJUHATUS |
6.1. |
KOOSTALITLUSVÕIME KOMPONENDID |
6.1.1. |
Hindamisprotseduurid |
6.1.2. |
Moodulid |
6.2. |
JUHTKÄSKUDE ALASÜSTEEM |
6.2.1. |
Hindamisprotseduurid |
6.2.2. |
Moodulid |
7. |
JUHTKÄSKUde KTKde RAKENDAMINE |
7.1. |
ÜLDINE |
7.2. |
JUHTKÄSKUDE KTKde RAKENDAMISE KONKREETSED KÜSIMUSED |
7.2.1. |
Üldised üleminekukriteeriumid |
7.2.2. |
Ajastuskriteeriumid |
7.2.3. |
Rakendamine: infrastruktuur (statsionaarsed seadmed) |
7.2.4. |
Rakendamine: veerem (rongisisesed seadmed) |
7.2.5. |
Eriüleminekuviisid |
7.2.6. |
Valikuliste funktsioonide nõudmise tingimused |
7.3. |
MUUDATUSTE JUHTIMINE |
7.3.1. |
Sissejuhatus |
7.3.2. |
Arendusalused |
7.3.3. |
ERTMSi konsolideerimisetapp |
7.3.4. |
Arendusaluste avaldamine |
7.3.5. |
Uute arendusaluste kasutuselevõtt |
7.3.6. |
Muudatuste juhtimise protsess – nõuded |
7.3.7. |
Konfiguratsioonijuhtimiskava – nõuded |
7.3.8. |
Haldus |
7.4. |
ERIJUHTUMID |
7.4.1. |
Sissejuhatus |
7.4.2. |
Erijuhtumite loend |
7.5. |
ÜLEMINEKUSÄTTED |
LISA A |
1. LIIDE |
2. LIIDE |
LISA B |
LISA C |
ÜLDNÕUDED |
INFRASTRUKTUURIREGISTER |
VEEREMIREGISTER |
SPETSIIFILISTE OMADUSTE JA NÕUETE LOENDID |
LISA D |
LISA E |
LISA F |
LISA G |
LISA H |
1. SISSEJUHATUS
1.1. Tehniline kohaldamisala
Käesolevad koostalitluse tehnilised kirjeldused (KTKd) hõlmavad direktiivi 2001/16/EÜ II lisa punktis 1 esitatud nimekirjas sisalduvat juhtkäskude ja signaalimise alasüsteemi. Käesolevas dokumendis nimetatakse seda “juhtkäskude alasüsteemiks”.
Täpsemad andmed juhtkäskude alasüsteemi kohta on esitatud 2. peatükis “Alasüsteemi mõiste ja kohaldamisala”.
1.2. Geograafiline kohaldamisala
Käesolevate KTKde geograafiliseks kohaldamisalaks on üleeuroopaline tavaraudteesüsteem, nagu seda kirjeldatakse direktiivi 2001/16/EÜ I lisas.
1.3. Käesolevate KTKde sisu
Vastavalt direktiivi 2001/16/EÜ artikli 5 lõikele 3 on käesolevate KTKde eesmärk järgmine:
a) |
sätestada direktiiviga ettenähtud kohaldamisala (võrgustiku või veeremi osa, millele viidatakse direktiivi I lisas; alasüsteem või alasüsteemi osa, millele viidatakse direktiivi II lisas) – 2. peatükk “Alasüsteemi mõiste ja kohaldamisala”; |
b) |
kehtestada olulised nõuded iga asjaomase juhtkäskude alasüsteemi ja selle liideste kohta – 3. peatükk “Juhtkäskude alasüsteemi olulised nõuded”; |
c) |
näha ette funktsionaalsed ja tehnilised kirjeldused, millele alasüsteem ja selle liidesed peavad vastama. Vajadusel võivad need kirjeldused varieeruda olenevalt alasüsteemi kasutusviisist, näiteks olenevalt direktiivi I lisas sätestatud liini-, jaama- ja veeremiliikidest – 4. peatükk “Alasüsteemi iseloomustus”; |
d) |
määrata kindlaks koostalitlusvõime komponendid ja liidesed, mida peavad reguleerima Euroopa tehnilised kirjeldused, sealhulgas Euroopa standardid, et saavutada koostalitlusvõime üleeuroopalise tavaraudteesüsteemi piires – 5. peatükk “Koostalitlusvõime komponendid”; |
e) |
määrata kindlaks vastavus- või kasutussobivuse hindamise menetluse iga vaadeldava juhtumi kohta. Eelkõige hõlmab see otsuses 93/465/EÜ määratletud mooduleid või, kui see on asjakohane, erimenetlust, mida tuleb kasutada koostalitlusvõime komponentide vastavuse või kasutussobivuse hindamisel ja alasüsteemide EÜ vastavustõendamisel – 6. peatükk “Komponentide vastavuse ja/või kasutussobivuse hindamine ja alasüsteemi vastavustõendamine”; |
f) |
sätestada KTKde rakendamise strateegia. Eelkõige on vaja määratleda etapid, mis tuleb läbida, et saavutada astmeline üleminek praegusest olukorrast lõpliku olukorrani, kus vastavus KTKdele on muutunud normiks – 7. peatükk “Juhtkäskude KTKde rakendamine”; |
g) |
sätestada asjaomase personali kutsekvalifikatsioon ning töötervishoiu ja tööohutuse tingimused, mis on nõutavad asjaomase alasüsteemi kasutamiseks ja hooldamiseks, samuti KTKde rakendamiseks – 4. peatükk “Alasüsteemi iseloomustus”. |
Lisaks võib vastavalt artikli 5 lõikele 5 käesolevate KTKde osas ette näha erijuhtumid; need on esitatud 7. peatükis “Juhtkäskude KTKde rakendamine”.
Lisaks sisaldab käesolevate KTKde 4. peatükk “Alasüsteemi iseloomustus” ka punktides 1.1 “Tehniline kohaldamisala” ja 1.2 “Geograafiline kohaldamisala” nimetatud kohaldamisalas kehtivaid kasutus- ja hooldusnõudeid.
2. ALASÜSTEEMI MÕISTE JA KOHALDAMISALA
2.1. Üldine
Juhtkäskude alasüsteem on rongide ohutut liiklemist võimaldavate funktsioonide ja nende rakendustoimingute kogum.
Juhtkäskude KTKdega määratakse kindlaks olulised nõuded juhtkäskude alasüsteemi nende osade jaoks, mis on seotud koostalitlusvõimega ning seetõttu on vaja EÜ vastavustõendamise deklaratsiooni.
Juhtkäskude alasüsteemi nende omaduste kindlaksmääramisel, mis on seotud üleeuroopalise tavaraudteesüsteemi koostalitlusvõimega, võetakse arvesse järgmist:
1. |
FUNKTSIOONE, mis on vajalikud raudteeliikluse ohutuks kontrollimiseks ning toimimiseks, sealhulgas halvenenud tingimustes; |
2. |
LIIDESEID; |
3. |
oluliste nõuete täitmiseks vajalikku FUNKTSIOONIVÕIMET. |
Nende funktsioonide, liideste ja funktsioonivõime kirjeldused on sätestatud 4. peatükis “Alasüsteemi iseloomustus”, kus viidatakse nende aluseks olevatele standarditele.
2.2. Ülevaade
Üleeuroopalise tavaraudteevõrgu koostalitlusvõime sõltub osaliselt rongisiseste juhtseadmete võimest toimida koos mitmesuguste raudteeäärsete seadmetega.
Rongis olevate seadmete liikuvuse tõttu on juhtkäskude alasüsteem jagatud kahte ossa: rongis olev koost ja raudteeäärne koost (vt lisa D Joonis 8.).
2.2.1. Koostalitlusvõime
Käesolevate KTKdega määratakse kindlaks tehnilise koostalitlusvõime saavutamise tagamiseks vajalikud funktsioonid, liidesed ja funktsioonivõimega seotud nõuded. Tehniline koostalitlusvõime on vajalik toimingute koostalitlusvõime saavutamiseks, kus liiklemise aluseks on kabiinides kuvatavad järjepidevad andmed ning liiklemine on kooskõlas tavaraudteevõrgu ühtlustatud toimivusnõuetega. Käesolevad KTKd sisaldavad ka funktsioone, mis on vajalikud liikluse koostalitlusvõime saavutamiseks (vt punkt 4.3.1 “Käitamise ja liikluskorralduse alasüsteemi liides”).
2.2.2. Juhtkäskude süsteemide klassid
Juhtkäskude alasüsteemis on kindlaks määratud kaks automaatblokeerimissüsteemide ja raadiosidesüsteemide klassi:
A-klass: |
ühtlustatud süsteem, |
B-klass: |
enne direktiivi 2001/16/EÜ jõustumist kasutatud juhtsüsteemid ja rakendused, mis on sätestatud lisas B. |
Koostalitlusvõime saavutamiseks peab rongisisene juhtseadmete koost tagama järgmist:
— |
A-klassi infrastruktuuri kasutamise korral A-klassi raadio- ja andmesideliidesed, |
— |
B-klassi infrastruktuuri korral B-klassi raadio- ja andmesideliidesed. Signaalimisandmete osas on see saavutatav spetsiaalse andmeedastusmooduli (STM) abil, mis võimaldab rongisisese A-klassi süsteemi kasutamist raudteeäärse B-klassi süsteemiga varustatud ning B-klassi andmeid kasutavatel liinidel. Rongisisese A-klassi süsteemi ja STMide liidesed on ette nähtud käesolevate KTKdega. |
Liikmesriigid peavad tagama B-klassi süsteemide haldamise kogu nende kasutusea jooksul; eelkõige ei tohi spetsifikaatide mis tahes muudatused kahjustada koostalitlusvõimet.
2.2.3. Rakendustasemed
Käesolevate KTKdega ette nähtud liidestega määratakse kindlaks andmeedastusviisid rongidesse ning rongidest. Käesolevates KTKdes esitatud A-klassi spetsifikaadid pakuvad võimalusi, mille hulgast võib iga projekti puhul valida selle vajadustele vastava andmeedastusvahendi. Ette on nähtud kolm rakendustaset.
1. tase: |
andmeedastus toimub punktülekande (Eurobalise) ja mõningatel juhtudel poolpidevülekande (Euroloop või sõidusignaalide uuendamise süsteem) abil. Ronge tuvastatakse rööbasteel asuvate seadmetega, milleks üldjuhul on rööpaahelad või teljeloendurid. Signaalimisandmed edastatakse juhile kabiinisiseste seadmete või vajadusel raudteeäärsete signaalide abil. |
2. tase: |
andmeedastus toimub püsiraadioside (GSM-R) abil. Mõningate funktsioonide puhul on raadiosidet vaja täiendada punktülekandega (Eurobalise). Ronge tuvastatakse rööbasteel asuvate seadmetega, milleks üldjuhul on rööpaahelad või teljeloendurid. Signaalimisandmed edastatakse juhile kabiinisiseste seadmete või vajadusel raudteeäärsete signaalide abil. |
3. tase: |
andmeedastus toimub püsiraadioside (GSM-R) abil. Mõningate funktsioonide puhul on raadiosidet vaja täiendada punktülekandega (Eurobalise). Ronge tuvastatakse rongisiseste seadmete abil, mis edastavad andmeid raudteeäärsele juhtseadmete koostule. Signaalimisandmed edastatakse juhile kabiinisiseste seadmete abil. |
Käesolevate KTKde nõudeid kohaldatakse kõikidel rakendustasemetel. Rakendamist käsitletakse 7. peatükis (Juhtkäskude KTKde rakendamine). Vastava taseme rongisisese A-klassi süsteemiga varustatud rong peab suutma toimida sellel tasemel ning madalamatel tasemetel.
2.2.4. Infrastruktuurivõrgu piirid
Raudteeäärsete juhtseadmete koostude kohalikud tehnilised liidesed naaberinfrastruktuuridega ei tohi piirata rongide takistusteta liikumist üle infrastruktuuripiiride.
Ükski KTKdes sätestatud isik ei tohi mis tahes põhjustel kehtestada kasutuspiiranguid vastavate KTKde kohase rongisisese A-klassi süsteemiga varustatud kiir- või tavarongi kasutamiseks kiir- või tavaliinil, mille infrastruktuur on vastavate KTKde kohaselt varustatud A-klassi raudteeäärse süsteemiga, kui rongi veeremi registri ning kõnealuse marsruudi infrastruktuuri registri alusel on koostalitlusvõimes veendutud.
3. JUHTKÄSKUDE ALASÜSTEEMI OLULISED NÕUDED
3.1. Üldine
Vastavalt koostalitlusvõimet käsitleva direktiivi 2001/16/EÜ artikli 4 lõikele 1 peavad üleeuroopaline tavaraudteesüsteem, alasüsteemid ja koostalitlusvõime komponendid vastama direktiivi III lisas sätestatud olulistele üldnõuetele. Need olulised nõuded hõlmavad järgmisi valdkondi:
— |
ohutus, |
— |
töökindlus ja käideldavus, |
— |
töötervishoid, |
— |
keskkonnakaitse, |
— |
tehniline ühilduvus. |
Direktiiviga lubatakse olulisi nõudeid kohaldada kogu üleeuroopalise tavaraudteesüsteemi suhtes või eraldi iga alasüsteemi ja selle koostalitlusvõime komponentide suhtes.
Allpool käsitletakse olulisi nõudeid ükshaaval. B-klassi süsteemidega seotud nõuete eest vastutab asjaomane liikmesriik.
3.2. Juhtkäskude alasüsteemi konkreetsed aspektid
3.2.1. Ohutus
Iga projekti puhul, millele suhtes käesolevaid tehnilisi kirjeldusi kohaldatakse, võetakse vajalikud meetmed, tõendamaks et õnnetusjuhtumi riskitase jääb juhtkäskude alasüsteemiga ettenähtud piiresse ega ületa teenuse osas seatud eesmärke. Et ohutuse saavutamiseks kasutatavad lahendused ei kahjustaks koostalitlusvõimet, järgitakse punktis 4.2.1 “Juhtkäskude ohutusomadused, mis on seotud koostalitlusvõimega” sätestatud põhiparameetri nõudeid.
A-klassi süsteemi puhul jaotatakse alasüsteemi üldised ohutuseesmärgid rongisiseste ja raudteeäärsete koostude vahel. Üksikasjalikud nõuded on ette nähtud punktis 4.2.1 “Juhtkäskude ohutusomadused, mis on seotud koostalitlusvõimega” sätestatud põhiparameetriga. See ohutusnõue tuleb täita koos käideldavuse nõuetega, mis on sätestatud punktis 3.2.2 “Töökindlus ja käideldavus”
Tavaraudteel kasutatavate B-klassi süsteemide puhul peab asjaomane liikmesriik (määratud lisas B) tegema järgmist:
— |
tagama B-klassi süsteemi konstruktsiooni vastavuse riiklikele ohutusnõuetele, |
— |
tagama B-klassi süsteemi rakendamise vastavuse riiklikele ohutusnõuetele, |
— |
määrama kindlaks B-klassi süsteemi ohutu kasutamise parameetrid ja kasutustingimused (sealhulgas hoolduse ja halvenenud tingimuste puhuks). |
3.2.2. Töökindlus ja käideldavus
a) |
A-klassi süsteemi puhul jaotatakse alasüsteemi üldised töökindlus- ja käideldavuseesmärgid rongisiseste ja raudteeäärsete koostude vahel. Üksikasjalikud nõuded on ette nähtud punktis 4.2.1 “Juhtkäskude ohutusomadused, mis on seotud koostalitlusvõimega”. |
b) |
Kõikide juhtkäskude alasüsteemi hõlmavate süsteemide hooldust tuleb korraldada sellise kvaliteediga, et tagada riskitaseme, komponentide kasutusea ja kulumise kontroll. Hoolduse kvaliteet peab olema selline, et hooldustööd ei vähendaks ohutust. Vt punkt 4.5 “Hoolduseeskirjad”. |
3.2.3. Töötervishoid
Vastavalt Euroopa normidele ning Euroopa õigusaktidega kooskõlas olevatele riiklikele normidele tuleb võtta ettevaatusabinõud, mis tagavad, et juhtkäskude alasüsteemides kasutatavad materjalid ja süsteemide konstruktsioon ei ohustaks neid kasutavate isikute tervist.
3.2.4. Keskkonnakaitse
Vastavalt Euroopa normidele ning Euroopa õigusaktidega kooskõlas olevatele riiklikele normidele
— |
ei tohi juhtseadmed suure kuumuse või tulekahju korral eraldada lubatud piirmääradest rohkem keskkonnale kahjulikke ja ohtlikke aure ega gaase, |
— |
ei tohi juhtseadmed sisaldada aineid, mis võivad seadmete tavapärase kasutamise korral liigselt keskkonda saastata, |
— |
peavad juhtseadmed vastama kehtivatele Euroopa õigusaktidele, millega piiratakse raudteega külgnevatel aladel elektromagnetiliste häirete põhjustamist ja tundlikkust elektromagnetiliste häirete suhtes, |
— |
peavad juhtseadmed vastama kehtivatele mürasaastenormidele, |
— |
ei tohi juhtseadmed põhjustada lubamatut vibratsiooni, mis võib kahjustada infrastruktuuri seisundit (nõuetekohaselt hooldatud infrastruktuuri puhul). |
3.2.5. Tehniline ühilduvus
Tehniline ühilduvus hõlmab koostalitlusvõime saavutamiseks vajalikke funktsioone, liideseid ja funktsioonivõimet.
Tehnilise ühilduvuse nõuded on jaotatud kolme kategooriasse:
— |
esimeses kategoorias sätestatakse koostalitlusvõimega seotud üldised insenertehnilised nõuded, täpsemalt keskkonnanõuded, elektromagnetilise ühilduvuse (EMC) nõuded raudtee alal ja paigaldusnõuded. Need ühilduvusnõuded on sätestatud käesolevas peatükis, |
— |
teises kategoorias kirjeldatakse juhtkäskude alasüsteemi kohaldamisviisi ning funktsioone, mida see peab koostalitlusvõime saavutamiseks täitma. Seda kategooriat kirjeldatakse 4. peatükis, |
— |
kolmandas kategoorias kirjeldatakse juhtkäskude alasüsteemi kasutusviisi, millega tagatakse koostalitlusvõime saavutamine. Seda kategooriat kirjeldatakse 4. peatükis. |
3.2.5.1. Mehaaniline ühilduvus
3.2.5.1.1.
A klassi süsteemide nõuetele vastavad süsteemid peavad suutma töötada üleeuroopalise tavaraudteevõrgu asjaomases osas valitsevates kliimatingimustes ja füüsilistes tingimustes. Veeremi liideste osas vt punkt 4.3.2.5 “Füüsilised keskkonnatingimused”, infrastruktuuri liideste osas vt punkt 4.3.3.3 “Füüsilised keskkonnatingimused”.
B-klassi süsteemide nõuetele vastavad süsteemid peavad olema kooskõlas vähemalt vastava B-klassi süsteemi suhtes kohaldatavate füüsiliste keskkonnaspetsifikaatidega, et need suudaksid töötada asjaomastel tavaraudteeliinidel valitsevates kliimatingimustes ja füüsilistes tingimustes.
3.2.5.1.2.
Põhiparameetrit kirjeldatakse punktis 4.2.12 “Elektromagnetiline ühilduvus”. Veeremi liideste osas vt punkt 4.3.2.6 “Elektromagnetiline ühilduvus”, infrastruktuuri liideste osas vt punkt 4.3.3.4 “Elektromagnetiline ühilduvus” ja energia alasüsteemi liideste osas vt punkt 4.3.4.1 “Elektromagnetiline ühilduvus”.
3.2.5.2. Juhtkäskude alasüsteemi ühilduvus
4. peatükis ning seda täiendavates lisades A ja B sätestatakse juhtkäskude alasüsteemi koostalitlusvõime nõuded.
Lisaks tagavad käesolevad KTKd koos üleeuroopaliste kiirraudteesüsteemi juhtkäskude KTKdega juhtkäskude alasüsteemi osas üleeuroopalise kiirraudtee- ja tavaraudteesüsteemi tehnilise koostalitlusvõime, juhul kui mõlemad on varustatud A-klassi süsteemiga.
4. ALASÜSTEEMI ISELOOMUSTUS
4.1. Sissejuhatus
Üleeuroopaline tavaraudteesüsteem, mille suhtes kohaldatakse direktiivi 2001/16/EÜ ning mille üheks osaks on juhtkäskude alasüsteem, on ühtne süsteem, mille nõuetelevastavust on vaja kontrollida. Nõuetelevastavust tuleb kontrollida eelkõige alasüsteemi tehniliste kirjelduste osas, liideste osas, mille kaudu see on süsteemiga ühendatud, ning kasutus- ja hooldusnõuete osas.
Kõiki asjakohaseid olulisi nõudeid arvesse võttes iseloomustavad juhtkäskude alasüsteemi järgmised põhiparameetrid:
— |
juhtkäskude ohutusomadused, mis on seotud koostalitlusvõimega (punkt 4.2.1), |
— |
rongisisesed ETCS-funktsioonid (punkt 4.2.2), |
— |
raudteeäärsed ETCS-funktsioonid (punkt 4.2.3), |
— |
EIRENE funktsioonid (punkt 4.2.4), |
— |
ETCSi ja EIRENE raadioliidesed (punkt 4.2.5), |
— |
rongis olevad juhtkäskude alasüsteemi siseliidesed (punkt 4.2.6), |
— |
raudteeäärsed juhtkäskude alasüsteemi siseliidesed (punkt 4.2.7), |
— |
võtmehaldus (punkt 4.2.8), |
— |
ETCS-ID haldamine (punkt 4.2.9), |
— |
HABD (teljepuksi ülekuumenemise detektor) (4.2.10), |
— |
ühilduvus raudteeäärsete rongituvastussüsteemidega (punkt 4.2.11), |
— |
Elektromagnetiline ühilduvus (punkt 4.2.12), |
— |
ETCSi DMI (juhi-masina liides) (punkt 4.2.13), |
— |
EIRENE DMI (juhi-masina liides) (punkt 4.2.14), |
— |
järelevalveotstarbelise andmesalvestuse liides (4.2.15), |
— |
Raudteeäärsete juhtobjektide nähtavus (punkt 4.2.16). |
Järgmiste punktide nõudeid kohaldatakse alati, olenemata süsteemi klassist:
— |
4.2.10 “HABD (teljepuksi ülekuumenemise detektor)”, |
— |
4.2.11 “Ühilduvus raudteeäärsete rongituvastussüsteemidega”, |
— |
4.2.12 “Elektromagnetiline ühilduvus”, |
— |
4.2.16 “Raudteeäärsete juhtobjektide nähtavus”. |
Kõiki teisi punkti 4.2 “Alasüsteemi funktsionaalsed ja tehnilised näitajad”
nõudeid kohaldatakse alati üksnes A-klassi süsteemidele. B-klassi süsteemidega seotud nõuete eest vastutab asjaomane liikmesriik. Lisas B käsitletakse B-klassi süsteemi omadusi ning määratletakse vastutavad liikmesriigid.
STMid, mis võimaldavad rongis olevat A-klassi süsteemi kasutada B-klassi infrastruktuuris, peavad vastama B-klassi nõuetele.
Koostalitlusvõime saavutamiseks ei ole vaja standardida kogu juhtkäskude alasüsteemi kõiki funktsioone. Rongi automaatkaitse ja automaatjuhtimise funktsioonid, mida käsitletakse 4. peatükis, on järgmised:
— |
rongisisesed standardsed funktsioonid, mis tagavad, et iga rong reageerib raudteeäärsetest seadmetest saadud andmetele prognoositaval viisil, |
— |
raudteeäärsed standardsed funktsioonid, mis suudavad töödelda riigisiseste blokeerimis- ja signaalsüsteemide andmeid ning teisendada need andmed rongidele edastatavateks standardteadeteks, |
— |
raudteeäärsete ja rongisiseste seadmete vahelise teabevahetuse standardliidesed. |
Juhtkäskude funktsioonid on jagatud kategooriatesse, mis näitavad muu hulgas, kas tegemist on valikuliste või kohustuslike funktsioonidega. Need kategooriad on sätestatud lisa A punktis 1 ning lisa A punktis 32 ning funktsioonide klassifikatsioon on märgitud nende tekstis.
Lisa A punktis 3 on esitatud lisas A osutatud tehnilistes kirjeldustes kasutatavate ETCSi mõistete sõnastik.
3. peatükis sätestatud olulisi nõudeid silmas pidades on liideste funktsionaalsed ja tehnilised näitajad järgmised.
4.2. Alasüsteemi funktsionaalsed ja tehnilised näitajad
4.2.1. Juhtkäskude ohutusomadused, mis on seotud koostalitlusvõimega
Käesolev põhiparameeter kirjeldab rongisiseste seadmete ja raudteeäärsete seadmete ohutusnõudeid.
Olulist ohutuse nõuet silmas pidades (vt punkt 3.2.1 “Ohutus”) kehtestatakse käesoleva põhiparameetriga kohustuslikud koostalitlusnõuded.
— |
Et ohutuse saavutamiseks kasutatavad lahendused ei kahjustaks koostalitlusvõimet, järgitakse lisa A punktis 47 sätestatud nõudeid. |
— |
Iga rongisisese koostu või raudteeäärse koostu ohutuse osas on ETCSi 1. või 2. taseme ohutusnõue (1) järgmine: lubatav ohu määr (THR) 10-9/h (juhuslike tõrgete osas), mis vastab 4. ohutustasemele. A-klassi seadmete üksikasjalikud nõuded on sätestatud lisa A punktis 27. Lubatava ohu määra väärtuse osas võib raudteeäärsetele seadmetele kehtestada leebemad ohutusnõuded, kui need tagavad teenuse ettenähtud ohutustaseme. |
— |
Järgitakse lisa A punktis 28 sätestatud töökindlus- ja käideldavusnõudeid. |
4.2.2. Rongisisesed ETCS-funktsioonid
Käesolevas põhiparameetris kirjeldatakse rongisiseseid ETCS-funktsioone. See sisaldab kõiki rongi ohutuks liiklemiseks vajalikke funktsioone. Funktsioonide toimivus peab vastama lisa A punktile 14. Neid funktsioone rakendatakse vastavalt lisa A punktidele 1, 2, 4, 13, 23, 24 ja 53 ning allpool sätestatud tehnilistele näitajatele.
— |
Teabevahetus raudteeäärse juhtseadmete koostuga. ETCSi 1. taseme rakenduste sõidusignaalide uuendamise süsteemi andmevahetus on rongisisestele seadmetele kohustuslik üksnes 7. peatükis sätestatud tingimustel. ETCSi andmeedastuse raadiosidefunktsioon on kohustuslik üksnes ETCSi 2. või 3. taseme rakendustele.
|
— |
Teabe edastamine juhile
|
— |
Teabe edastamine STMidele. Vt lisa A punktid 8, 25, 26, 36, 52. See funktsioon hõlmab järgmist:
|
— |
Rongi automaatkaitse funktsioon ja kabiinisisene signaalimine. Vt lisa A punktid 6, 7, 31, 37. See funktsioon hõlmab järgmist:
|
— |
Rongi komplektsuse (terviklikkuse) kontroll – kohustuslik 3. tasemel, 1. ja 2. taseme puhul ei nõuta. |
— |
Seadmete seisundi seire ja tugi tõrgete korral. See funktsioon hõlmab järgmist:
|
— |
Järelevalveotstarbeline andmesalvestustugi. Vt lisa A punktid 5, 41, 55. |
— |
Valvsusfunktsioon. Vt lisa A punkt 42. See võib olla järgmine:
|
4.2.3. Raudteeäärsed ETCS-funktsioonid
Käesolevas põhiparameetris kirjeldatakse raudteeäärseid ETCS-funktsioone. See hõlmab kõiki ETCS-funktsioone, millega tagatakse konkreetse rongi ohutu liiklemine. Funktsioonide toimivus peab vastama lisa A punktile 14. Neid funktsioone rakendatakse vastavalt lisa A punktidele 1, 2, 4, 13, 23, 24, 31, 37 ja 53 ning järgmistele tehnilistele näitajatele:
— |
teabevahetus raudteeäärsete signaalseadmetega (blokeering, signaal), |
— |
konkreetse rongi asukoha määramine Eurobalise'i koordinaatsüsteemis (2. ja 3. tase), |
— |
raudteeäärsete signaalseadmete andmete teisendamine rongisisese juhtseadmete koostu standardvormingusse, |
— |
liikumissuuniste genereerimine, sealhulgas liini kirjeldus ja konkreetsele rongile antud käsud, |
— |
teabevahetus rongisisese juhtseadmete koostuga. See hõlmab järgmist:
|
— |
liini vabastamise andmete saatmine blokeerimisseadmesse. Seda funktsiooni nõutakse üksnes 3. taseme puhul. |
4.2.4. EIRENE funktsioonid
Käesolevas põhiparameetris kirjeldatakse EIRENE kõne- ja andmesidefunktsioone:
— |
juhi kõnedega seotud funktsioonid, |
— |
liiklusega seotud raadiofunktsioonid, |
— |
andmeside. |
Kõiki neid funktsioone rakendatakse vastavalt lisa A punktides 32, 33 ja 48 sätestatud tehnilistele nõuetele ning nende toimivus peab vastama lisa A punktile 54.
4.2.5. ETCSi ja EIRENE raadioliidesed
Käesolevate liideste täielik tehniline kirjeldus koosneb kahest osast:
— |
ERTMS-funktsioonide sissetuleva ja väljamineva teabe edastusprotokollide ning teabevahetuse turvalisuse tagamise tehniline kirjeldus, |
— |
seadmetevaheliste liideste tehniline kirjeldus. Seadmetevahelisi liideseid kirjeldatakse
|
Käesolevas põhiparameetris kirjeldatakse raudteeäärsete ja rongisiseste juhtseadmete koostude vahelist raadioliidest. Selle alla kuuluvad järgmised:
— |
füüsilised, elektrilised ja elektromagnetilised väärtused, mida tuleb järgida ohutu toimimise huvides, |
— |
kasutatav sideprotokoll, |
— |
sidekanali kättesaadavus. |
Kohaldatakse järgmisi tehnilisi kirjeldusi:
— |
raadioside rongiga, A-klassi raadiosideliidesed toimivad R-GSMi sagedustel. Vt lisa A punkt 35. Protokollid peavad vastama lisa A punktidele 10, 18, 19, 39 ja 40, |
— |
Eurobalise'i ja Euroloopi side rongiga, Eurobalise'i sideliidesed peavad vastama lisa A punktidele 9 ja 43. Euroloopi sideliidesed peavad vastama lisa A punktidele 16 ja 50. |
4.2.6. Rongisisesed juhtkäskude alasüsteemi siseliidesed
Käesolev põhiparameeter koosneb kolmest osast.
4.2.6.1. ETCSi ja STMi vaheline liides
Spetsiaalne andmeedastusmoodul (STM) võimaldab kasutada rongisisest ETCSi B-klassi süsteemidega varustatud liinidel.
Rongisiseste ETCS-funktsioonide ja B-klassi süsteemide STMide vaheline liides on määratletud lisa A punktides 4, 8, 25 ja 26. Lisa A punktis 45 sätestatakse K-liides. K-liidese kasutamine on vabatahtlik, kuid kui seda kasutatakse, peab see vastama lisa A punktile 45.
4.2.6.2. GSM-R/ETCS
A-klassi raadiofunktsioonide ja rongisiseste ETCS-funktsioonide vaheline liides. Asjaomased nõuded on sätestatud lisa A punktides 4, 7, 20, 22 ja 34.
4.2.6.3. Läbisõidu mõõtmine
Läbisõidu mõõtmise funktsiooni ja rongisiseste ERTMS-/ETCS-funktsioonide vaheline liides peab vastama lisa A punktis 44 nimetatud nõuetele. See liides kuulub käesoleva põhiparameetri alla üksnes juhul, kui läbisõidu mõõtmise seade moodustab eraldi koostalitlusvõime komponendi (vt punkt 5.2.2 “Koostalitlusvõime komponentide rühmitamine”).
4.2.7. Raudteeäärsed juhtkäskude alasüsteemi siseliidesed
Käesolev põhiparameeter koosneb kuuest osast.
4.2.7.1. RBCde vaheline funktsiooniliides
Käesoleva liidese raames määratakse kindlaks andmed, mida peavad vahetama kaks kõrvuti asuvat raadio teel blokeerimise juhtkeskust (RBC), et rong saaks liikuda ohutult ühe RBC tööpiirkonnast teise. See hõlmab järgmist:
— |
andmeid, mida “üleandev” RBC saadab “vastuvõtvale” RBCle, |
— |
andmeid, mida “vastuvõttev” RBC saadab “üleandvale” RBCle. |
Kõnealused nõuded on sätestatud lisa A punktis 12.
4.2.7.2. RBCde vaheline tehniline liides
Kahe RBC vaheline tehniline liides. Asjaomased nõuded on sätestatud lisa A punktis 58.
4.2.7.3. GSM-R/RBC
A-klassi raadiosüsteemi ja raudteeäärsete ETCS-funktsioonide vaheline liides. Asjaomased nõuded on sätestatud lisa A punktides 4, 20, 22 ja 34.
4.2.7.4. Eurobalise/LEU
Eurobalise'i ja raudteeäärse elektroonilise seadme (LEU) vaheline liides. Asjaomased nõuded on sätestatud lisa A punktis 9. See liides kuulub käesoleva põhiparameetri alla üksnes juhul, kui Eurobalise ja LEUd on eraldi koostalitlusvõime komponendid (vt punkt 5.2.2. “Koostalitlusvõime komponentide rühmitamine”).
4.2.7.5. Euroloop/LEU
Euroloopi ja LEU vaheline liides. Asjaomased nõuded on sätestatud lisa A punktis 16. See liides kuulub käesoleva põhiparameetri alla üksnes juhul, kui Euroloop ja LEUd on eraldi koostalitlusvõime komponendid (vt punkt 5.2.2. “Koostalitlusvõime komponentide rühmitamine”).
4.2.7.6. ERTMSi raudteeäärsete seadmete eelpaigalduse nõuded
Raudteeäärsete A-klassi seadmete ja raudteeäärse juhtkäskude infrastruktuuri vaheline liides. Asjaomased nõuded on sätestatud lisa A punktis 59. Selles punktis kirjeldatakse raudteeäärsete A-klassi seadmete eelpaigaldust.
4.2.8. Võtmehaldus
Käesolev põhiparameeter käsitleb raadio teel edastatavaid ohutusandmeid, mida kaitstakse krüptograafilisi võtmeid kasutavate mehhanismidega. Infrastruktuuriettevõtjad ja raudtee-ettevõtjad tagavad võtmete kontrollimiseks ja haldamiseks vajaliku haldussüsteemi. Võtmehaldusliides peab olema
— |
eri infrastruktuuriettevõtjate võtmehaldussüsteemide vahel, |
— |
raudtee-ettevõtjate ja infrastruktuuriettevõtjate võtmehaldussüsteemide vahel, |
— |
võtmehaldussüsteemi ning rongisiseste ja raudteeäärsete ETCS-seadmete vahel. |
Koostalitlusvõimeliste piirkondade võtmehaldussüsteemide vahelise võtmehalduse nõuded on sätestatud lisa A punktis 11.
4.2.9. ETCS-ID haldamine
Käesolev põhiparameeter käsitleb raudteeäärsetes ja rongisisestes koostudes sisalduvate seadmete kordumatuid ETCS-identimiskoode. Nõuded on sätestatud lisa A punktis 23. Muutujate määramist kirjeldatakse lisa A punktis 53.
Rongisiseste juhtseadmete tarnijad vastutavad lisa A punktis 53 sätestatud vahemikku kuuluvate kordumatute identimiskoodide haldamise eest. Veeremi valdajad tagavad haldussüsteemi, millega kontrollitakse ja hallatakse identimiskoode seadmestiku kogu kasutusea jooksul.
Lisa A punktiga 53 määratakse liikmesriikidele identimiskoodide vahemikud. Liikmesriigid vastutavad nende vahemike jaotamise eest oma riigi tellijate vahel.
Raudteeäärsete seadmestike tellijad vastutavad neile määratud vahemikku kuuluvate kordumatute identimiskoodide haldamise eest. Infrastruktuuriettevõtja tagab haldussüsteemi, millega kontrollitakse ja hallatakse identimiskoode seadmestiku kogu kasutusea jooksul.
4.2.10. HABD (teljepuksi ülekuumenemise detektor)
Käesoleva põhiparameetriga nähakse ette nõuded raudteeäärsetele seadmetele, mille ülesandeks on mõõta möödasõitva veeremi teljepukside temperatuuri, et teha kindlaks, kas see ületab teatud piirväärtust, ning edastada kõnealused andmed juhtimiskeskusesse. Nõuded on sätestatud lisa A liites 2.
Rongisiseste detektoritega varustatud veeremiga seonduvat käsitletakse ka kiirraudteeveeremi KTKde punktis 4.2.11.
4.2.11. Ühilduvus raudteeäärsete rongituvastussüsteemidega
Käesolev põhiparameeter kirjeldab nende raudteeäärsete tuvastussüsteemide omadusi, mille käivitab veeremi KTKdele vastav veerem.
Veeremil peavad olema raudteeäärsete rongituvastussüsteemide toimimiseks vajalikud omadused. Liiklusvahendi omadustega seotud nõuded on sätestatud lisa A liites 1. Need omadused on sätestatud kiirraudteeveeremi KTKde ja kaubavagunite KTKde järgmises tabelis näidatud punktides ning need lisatakse tulevastele veeremi KTKdele.
Parameeter |
Juhtkäskude KTKde liide 1 |
Kiirraudteeveeremi KTKd |
Kaubavagunite KTKd |
Vedurite, EMRide, DMRide ja rööbasbusside KTKd |
Käitamise ja liikluskorralduse KTKd (kiirraudtee) |
Käitamise ja liikluskorralduse KTKd (tavaraudtee) |
Telgede vahe |
2.1, sh joonis 6 |
Veel kindlaks määramata |
4.2.3.2 |
? |
|
– |
Rattageomeetria |
2.2, sh joonis 7 |
4.2.10 |
5.4.2.3 |
? |
|
– |
Veeremi mass (minimaalne teljekoormus) |
3.1 |
4.1.2 |
4.2.3.2 |
? |
|
– |
Metallivaba ruum rataste ümber |
3.2 |
Veel kindlaks määramata |
6. peatükk (2) |
? |
|
– |
Veeremi metallimass |
3.3 |
Veel kindlaks määramata |
Avatud punkt |
? |
|
– |
Ratta materjal |
3.4 |
Veel kindlaks määramata |
5.4.2.3 |
? |
|
– |
Rataste impedants |
3.5 |
4.2.10e |
4.2.3.3.1 |
? |
|
– |
Veeremi impedants |
3.6 |
Veel kindlaks määramata |
Puudub |
? |
|
– |
Liivatamisseadme kasutamine |
4.1 |
Veel kindlaks määramata |
Puudub |
? |
|
Läbi arutamata |
Liitpiduriklotside kasutamine |
4.2 |
Veel kindlaks määramata |
Avatud punkt |
? |
|
– |
Veovool |
5.1 |
Veel kindlaks määramata |
Puudub |
? |
|
– |
Elektriliste/magnetpidurite kasutamine |
5.2 |
4.1.5, 4.2.15, 4.3.6 |
Puudub |
? |
|
|
Elektri-, magnet-, elektromagnetväli |
5.3 |
4.1.9 |
Puudub |
? |
|
– |
4.2.12. Elektromagnetiline ühilduvus
Käesolev põhiparameeter on jagatud kahte ossa.
4.2.12.1. Juhtkäskude alasüsteemi sisene elektromagnetiline ühilduvus
Juhtseadmed ei tohi häirida teisi juhtseadmeid.
4.2.12.2. Veeremi ja raudteeäärsete juhtseadmete elektromagnetiline ühilduvus
See hõlmab elektromagnetilise ühilduvusega (EMC) seotud mõjureid (juhitav ja indutseeritav veovool ja muu rongist pärinev elektrivool, elektromagnetvälja omadused ja staatilised väljad), mida tuleb veeremi puhul silmas pidada, et tagada raudteeäärsete juhtseadmete nõuetekohane toimimine. See hõlmab väärtuste mõõtmise kirjeldust.
Raudteeäärsete rongituvastussüsteemide omadused peavad olema sellised, et need ühilduksid veeremi KTKdele vastava veeremiga.
Lisa A liites 1 sätestatakse rongituvastussüsteemide veeremiga ühilduvuse tagamiseks vajalikud omadused. Need omadused lisatakse veeremi KTKdele.
4.2.13. ETCSi DMI (juhi-masina liides)
Käesolev põhiparameeter kirjeldab andmeid, mida rongisisene ETCS-süsteem annab juhile ning mida juht ERTMSi/ETCSi rongisisesesse süsteemi sisestab. Vt lisa A punkt 51.
Selle alla kuuluvad järgmised:
— |
ergonoomia (sh nähtavus), |
— |
kuvatavad ETCSi funktsioonid, |
— |
juhi sisendist käivituvad ETCSi funktsioonid. |
4.2.14. EIRENE DMI (juhi-masina liides)
Käesolev põhiparameeter kirjeldab andmeid, mida EIRENE rongisisene süsteem annab juhile ning mida juht EIRENE rongisisesesse süsteemi sisestab. Vt lisa A punktid 32, 33, 51.
Selle alla kuuluvad järgmised:
— |
ergonoomia (sh nähtavus), |
— |
kuvatavad EIRENE funktsioonid, |
— |
väljuva kõne andmed, |
— |
sissetuleva kõne andmed. |
4.2.15. Järelevalveotstarbelise andmesalvestuse liides
Käesolev põhiparameeter kajastab järgmist:
— |
kontrollmeeriku ja allalaadimisseadme vahelist andmevahetust, |
— |
sideprotokolle, |
— |
füüsilist liidest, |
— |
andmesalvestuse funktsionaalseid nõudeid ning andmesalvestusfunktsiooni kasutamist. |
Kõikide liikmesriikide järelevalveasutustel on ametlike ja uurimisülesannete täitmisel juurdepääs salvestatud andmetele, mis vastavad kohustuslikele andmesalvestusnõuetele.
Vt lisa A punktid 4, 5, 41, 55.
4.2.16. Raudteeäärsete juhtobjektide nähtavus
Käesolev põhiparameeter kajastab järgmist:
— |
valgustpeegeldavate märkide omadusi, |
— |
juhi nähtavusala. Raudteeäärsed juhtobjektid, mida juht peab jälgima, tuleb paigutada käitamise ja liikluskorralduse KTKdes sätestatud juhi nähtavusala silmas pidades. |
4.3. Teiste alasüsteemide liideste funktsionaalsed ja tehnilised näitajad
4.3.1. Käitamise ja liikluskorralduse alasüsteemi liides
Kõik viited tavaraudtee käitamise ja liikluskorralduse KTKdele on avatud punktid ning kinnitatakse pärast kõnealuste KTKde heakskiitmist.
4.3.1.1. Kasutuseeskirjad
Euroopa tavaraudteevõrgu suhtes kohaldatakse samu ühtlustatud kasutuseeskirju, mida kirjeldatakse tavaraudtee käitamise ja liikluskorralduse KTKdes (vt ka juhtkäskude alasüsteemi KTKde punkt 4.4. “Kasutuseeskirjad”).
Tavaraudtee käitamise KTKd – punkt 4.4 (kinnitatakse edaspidi).
4.3.1.2. ETCSi juhi-masina liides
Käesolev liides kirjeldab andmeid, mida ERTMSi/ETCSi rongisisene süsteem annab juhile ning mida juht ERTMSi/ETCSi rongisisesesse süsteemi sisestab. Juhtkäskude põhiparameetrit kirjeldatakse punktis 4.2.13. “ETCSi DMI (juhi-masina liides)”.
Käesolevat liidest kasutatakse A-klassi süsteemi puhul. B-klassi süsteemidele esitatavad nõuded kehtestab asjaomane liikmesriik (vt lisa B).
Tavaraudtee käitamise KTKd – punkt 4.4 (kinnitatakse edaspidi).
4.3.1.3. EIRENE juhi-masina liides
Käesolev põhiparameeter kirjeldab andmeid, mida EIRENE rongisisene süsteem annab juhile ning mida juht EIRENE rongisisesesse süsteemi sisestab. Juhtkäskude põhiparameetrit kirjeldatakse punktis 4.2.14 “EIRENE DMI (juhi-masina liides)”.
Käesolevat liidest kasutatakse A-klassi süsteemi puhul. B-klassi süsteemidele esitatavad sellealased nõuded kehtestab asjaomane liikmesriik (vt lisa B).
Tavaraudtee käitamise KTKd – punkt 4.4 (kinnitatakse edaspidi).
4.3.1.4. Järelevalveotstarbelise andmesalvestuse liides
Käesolev liides hõlmab andmesalvestuse funktsionaalseid nõudeid ning andmesalvestusfunktsiooni kasutamist. Juhtkäskude põhiparameetrit kirjeldatakse punktis 4.2.15 “Järelevalveotstarbelise andmesalvestuse liides”.
Käesolevat liidest kasutatakse A-klassi süsteemi puhul. B-klassi süsteemidele esitatavad sellealased nõuded kehtestab asjaomane liikmesriik (vt lisa B).
Tavaraudtee käitamise KTKd – punkt 4.2.3.5 (kinnitatakse edaspidi).
4.3.1.5. Rongi garanteeritud pidurdustõhusus ja omadused
Juhtkäskude alasüsteemiga nähakse ette rongi garanteeritud pidurdustõhususe määratlemine. Käitamise ja liikluskorralduse KTKdega nähakse ette rongi garanteeritud pidurdustõhususe kindlaksmääramise normid. Veeremi KTKdega nähakse ette veeremiüksuste pidurdustõhususe kindlaksmääramise viis.
Käesolevat liidest kasutatakse A-klassi süsteemi puhul. B-klassi süsteemidele esitatavad sellealased nõuded kehtestab asjaomane liikmesriik (vt lisa B).
Tavaraudtee käitamise KTKd – punkt 4.2.2.4 (kinnitatakse edaspidi).
4.3.1.6. Rongisiseste ETCS-funktsioonide isoleerimine
Käesolev liides hõlmab rongisiseste ETCS-funktsioonide isoleerimisega seotud nõudeid tõrgete puhul. Juhtkäskudega seotud nõuded on esitatud punktis 4.2.2 “Rongisisesed ETCS-funktsioonid”.
Käesolevat liidest kasutatakse A-klassi süsteemi puhul. B-klassi süsteemidele esitatavad sellealased nõuded kehtestab asjaomane liikmesriik (vt lisa B).
Tavaraudtee käitamise KTKd – punkt 4.4 (kinnitatakse edaspidi).
4.3.1.7. Võtmehaldus
Käesolev liides hõlmab võtmehalduse toimimisnõudeid. Juhtkäskude süsteemi põhiparameeter on sätestatud punktis 4.2.7.6 “ERTMSi raudteeäärsete seadmete eelpaigalduse nõuded”.
Käesolevat liidest kasutatakse A-klassi süsteemi puhul.
Tavaraudtee käitamise KTKd: kinnitatakse edaspidi.
4.3.1.8. Teljepuksi ülekuumenemise detektorid
Käesolev liides hõlmab teljepuksi ülekuumenemise detektorite toimimisnõudeid. Juhtkäskude põhiparameetrit kirjeldatakse punktis 4.2.10 (HABD (teljepuksi ülekuumenemise detektor)).
Tavaraudtee käitamise KTKd – punkt 4.2.3.5.1 (kinnitatakse edaspidi).
4.3.1.9. Juhi valvsus
Käesolev liides hõlmab juhi valvsuse funktsiooni toimimisnõudeid. Juhtkäskude alasüsteemi põhiparameeter on esitatud punktis 4.2.2 “Rongisisesed ETCS-funktsioonid”.
Tavaraudtee käitamise KTKd – punkt 4.3.3.7 (kinnitatakse edaspidi).
4.3.1.10. Liivatamisfunktsioon
Käesolev liides hõlmab juhtide tegutsemisjuhiseid, mille eesmärk on vältida liivatamisest tulenevaid häireid raudteeäärsete rongituvastusseadmete töös. Juhtkäskude süsteemi põhiparameeter on sätestatud punktis 4.2.11 “Ühilduvus raudteeäärsete rongituvastussüsteemidega”.
Tavaraudtee käitamise KTKd – praegu liikluskorralduse KTKdega reguleerimata, kuna need pole piisavalt üksikasjalikud; kinnitatakse edaspidi.
4.3.1.11. Juhi nähtavusala
Käesolev liides käsitleb juhi nähtavusala läbi kabiini esiklaasi. Juhtkäskude alasüsteemi nõuded on sätestatud punktis 4.2.16. “Raudteeäärsete juhtobjektide nähtavus”.
Tavaraudtee käitamise KTKd – punkt 4.3.2.2 (kinnitatakse edaspidi).
4.3.2. Veeremi alasüsteemi liides
Kõik viited tavaraudtee veeremi KTKde vedukite ja rööbasbusside osale on avatud punktid. Vedukid on vedurid, elekterveoga mootorrongid ja diiselmootoriga mootorrongid.
4.3.2.1. Ühilduvus raudteeäärsete rongituvastussüsteemidega
Raudteeäärsete rongituvastussüsteemide omadused peavad olema sellised, et neid oleks võimalik kasutada veeremi KTKdele vastava veeremiga. Juhtkäskude süsteemi põhiparameeter ja viited asjaomastele veeremi KTKdele on sätestatud punktis 4.2.11 “Ühilduvus raudteeäärsete rongituvastussüsteemidega”.
4.3.2.2. Veeremi ja raudteeäärsete juhtseadmete elektromagnetiline ühilduvus
Käesolev liides käsitleb elektromagnetilise ühilduvuse (EMC) mõjurite (juhitav ja indutseeritav veovool ja muu rongist pärinev elektrivool, elektromagnetvälja omadused ja staatilised väljad) piirmäärasid, mida tuleb veeremi puhul silmas pidada, et tagada raudteeäärsete juhtseadmete nõuetekohane toimimine. Juhtkäskude süsteemi põhiparameeter on sätestatud punktis 4.2.12.2 “Veeremi ja raudteeäärsete juhtseadmete elektromagnetiline ühilduvus”.
Kaubavagunite KTKd – ei kohaldata.
Kiirraudteeveeremi KTKd – punkt 4.1.9.
Vedukite ja rööbasbusside – KTKd.
4.3.2.3. Rongi garanteeritud pidurdustõhusus ja omadused
Juhtkäskude alasüsteemiga nähakse ette rongi garanteeritud pidurdustõhususe määratlemine. Veeremi KTKdega nähakse ette veeremiüksuste pidurdustõhususe kindlaksmääramise viis. Käitamise ja liikluskorralduse KTKdega nähakse ette rongi garanteeritud pidurdustõhususe kindlaksmääramise normid.
Käesolevat liidest kasutatakse A-klassi süsteemi puhul. B-klassi süsteemidele esitatavad sellealased nõuded kehtestab asjaomane liikmesriik (vt lisa B).
Kaubavagunite KTKd – punkt 4.2.4.1.2.
Kiirraudteeveeremi KTKd – punktid 4.1.5, 4.3.7, 4.3.9.
Vedukite ja rööbasbusside KTKd.
4.3.2.4. Juhtkäskudega seotud rongisiseste antennide asukoht
Eurobalise'i ja Euroloopi antennide asukoht veeremil peab olema selline, et raudteegeomeetria äärmustes, millesse veerem võib sattuda, oleks tagatud töökindel andmevahetus. Arvesse võetakse veeremi liikumist ja käitumist. Juhtkäskude alasüsteemi põhiparameeter on esitatud punktis 4.2.2 “Rongisisesed ETCS-funktsioonid”.
Käesolevat liidest kasutatakse A-klassi süsteemi puhul. B-klassi süsteemidele esitatavad nõuded kehtestab asjaomane liikmesriik (vt lisa B).
GSM-R-antenni asukoht veeremiüksuste katusel oleneb eelkõige mõõtmistest, mis tehakse iga uut tüüpi veeremiüksuse osas ning mille puhul võetakse arvesse ka teiste (uute või olemasolevate) antennide asukohti. Katsetingimustes peab antenni võimsus vastama punktis 4.2.5 “ETCSi ja EIRENE raadioliidesed” sätestatud nõuetele. Katsetingimusi kirjeldatakse samuti punktis 4.2.5 “ETCSi ja EIRENE raadioliidesed”.
Kaubavagunite KTKd – ei kohaldata.
Kiirraudteeveeremi KTKd – lisa 0, 0,5, punkt 4.2.4.
Vedukite ja rööbasbusside KTKd.
4.3.2.5. Füüsilised keskkonnatingimused
Rongile paigaldamiseks ette nähtud juhtseadmete kliimatingimused ja füüsilised keskkonnatingimused määratakse kindlaks nende liinide infrastruktuuriregistrite alusel, kus rongi kavatsetakse kasutada, ja lisa A punkti A4 alusel.
Kiirraudteeveeremi KTKd – punkt 4.3.12.
Kaubavagunite KTKd – ei kohaldata.
Vedukite ja rööbasbusside KTKd.
4.3.2.6. Elektromagnetiline ühilduvus
Euroopa tavaraudteevõrgus kasutamiseks ettenähtud rongisisese juhtseadmete koostu seadmete üldise kasutamise võimaldamiseks tuleb vastavalt lisa A punktile A6 kindlaks määrata rongi prognoositavad elektromagnetilised tingimused. Eurobalise'i sidesüsteemi suhtes kohaldatakse lisa A punkti 9 erisätteid.
B-klassi süsteemidele esitatavad nõuded kehtestab asjaomane liikmesriik (vt lisa B).
Kiirraudteeveeremi KTKd.
Kaubavagunite KTKd – ei kohaldata.
Vedukite ja rööbasbusside KTKd.
4.3.2.7. Rongisiseste ETCS-funktsioonide isoleerimine
Käesolev liides käsitleb rongisiseste ETCS-funktsioonide isoleerimist. Juhtkäskudega seotud nõuded on esitatud punktis 4.2.2 “Rongisisesed ETCS-funktsioonid”.
Käesolevat liidest kasutatakse A-klassi süsteemi puhul. B-klassi süsteemidele esitatavad sellealased nõuded kehtestab vastutav liikmesriik (vt lisa B).
Kiirraudteeveeremi KTKd – punkt 4.2.4 (lisatakse hiljem).
Kaubavagunite KTKd – ei kohaldata.
Vedukite ja rööbasbusside KTKd.
4.3.2.8. Andmeliidesed
Rongi ja rongisisese juhtseadmete koostu andmeliides on sätestatud lisa A punktis 7.
Käesolevat liidest kasutatakse A-klassi süsteemi puhul. B-klassi süsteemidele esitatavad sellealased nõuded kehtestab asjaomane liikmesriik (vt lisa B).
Kiirraudteeveeremi KTKd – punktid 4.2.4, 4.3.13.
Kaubavagunite KTKd – ETCSi 1. ja 2. taseme osas ei kohaldata.
Vedukite ja rööbasbusside KTKd.
Raadioside ja veeremi alasüsteemi vaheliste liideste nõuded on sätestatud lisa A punktis 33.
Käesolevat liidest kasutatakse A-klassi süsteemi puhul. B-klassi süsteemidele esitatavad sellealased nõuded kehtestab asjaomane liikmesriik (vt lisa B).
Vastavad spetsifikaadid on sätestatud järgmiselt:
— |
kaubavagunite KTKd – ei kohaldata, |
— |
kiirraudteeveeremi KTKd – punkt, |
— |
vedukite ja rööbasbusside KTKd. |
4.3.2.9. Teljepuksi ülekuumenemise detektorid
Käesolev liides hõlmab teljepuksi ülekuumenemise detektorite tehnilisi nõudeid. Juhtkäskude alasüsteemi põhiparameetrit kirjeldatakse punktis 4.2.10 “HABD (teljepuksi ülekuumenemise detektor)”.
Vastavad spetsifikaadid on sätestatud järgmiselt:
— |
kaubavagunite KTKd – punkt 4.2.3.3.2, |
— |
kiirraudteeveeremi KTKd – punktid 4.2.11, 4.3.13, |
— |
vedukite ja rööbasbusside KTKd. |
4.3.2.10. Veeremiüksuste esilaternad
Käesolev liides hõlmab veeremiüksuste esilaternate värvuse ja valgustugevusega seotud tehnilisi nõudeid, et tagada raudteeäärsete valgustpeegeldavate märkide ja peegeldava riietuse nähtavus. Juhtkäskude alasüsteemi nõuded on sätestatud punktis 4.2.16 “Raudteeäärsete juhtobjektide nähtavus”.
Kaubavagunite KTKd – ei kohaldata.
Kiirraudteeveeremi KTKd – punkt 4.2.20.
Vedukite ja rööbasbusside KTKd.
4.3.2.11. Juhi valvsus
Käesolev liides hõlmab juhi valvsuse funktsiooniga seotud tehnilisi nõudeid. Juhtkäskude alasüsteemi põhiparameeter on esitatud punktis 4.2.2 “Rongisisesed ETCS-funktsioonid”.
Kaubavagunite KTKd – ei kohaldata.
Kiirraudteeveeremi KTKd – punkt 4.2.2.
Vedukite ja rööbasbusside KTKd.
4.3.2.12. Läbisõidu mõõtmine
Läbisõidumõõdiku ja rongisiseste ETCS-funktsioonide hulka kuuluva läbisõidu mõõtmise funktsiooni vaheline liides.
Käesolev veeremi KTKde liides on punktis 4.2.6.3 “Läbisõidu mõõtmine” sätestatud põhiparameetri osas vajalik üksnes juhul, kui läbisõidumõõtur on eraldi koostalitlusega seotud komponent (vt punkt 5.2.2 “Koostalitlusvõime komponentide rühmitamine”). Käesolevat liidest kasutatakse A-klassi süsteemi puhul. B-klassi süsteemidele esitatavad sellealased nõuded kehtestab asjaomane liikmesriik (vt lisa B). Kiirraudteeveeremi KTKd – punkt 4.2.4.
Kaubavagunite KTKd – ei kohaldata.
Vedukite ja rööbasbusside KTKd.
4.3.2.13. Järelevalveotstarbelise andmesalvestuse liides
Käesolev liides hõlmab andmesalvestusega seotud tehnilisi nõudeid.Juhtkäskude põhiparameetrit kirjeldatakse punktis 4.2.15 “Järelevalveotstarbelise andmesalvestuse liides”.
Käesolevat liidest kasutatakse A-klassi süsteemi puhul. B-klassi süsteemidele esitatavad nõuded kehtestab asjaomane liikmesriik (vt lisa B).
Kaubavagunite KTKd – ei kohaldata.
Kiirraudteeveeremi KTKd – punkt 4.3.13.
Vedukite ja rööbasbusside KTKd.
4.3.2.14. Rongisiseste seadmete eelpaigaldus
Käesolev liides hõlmab veeremi A-klassi seadmete eelpaigalduse ulatust, nagu on sätestatud lisa A punktis 57.
Käesolevat liidest kasutatakse A-klassi süsteemi puhul.
Kiirraudteeveeremi KTKd – punkt 4.2.4.
4.3.3. Infrastruktuuri alasüsteemi liidesed
4.3.3.1. Rongituvastussüsteemid
Infrastruktuuri rajamisel tuleb tagada, et raudteeäärsed rongituvastussüsteemid vastavad punktis 4.2.11 “Ühilduvus raudteeäärsete rongituvastussüsteemidega” sätestatud nõuetele.
Infrastruktuuri KTKd – viide juhtkäskude alasüsteemi KTKdele lisatakse tulevikus neile KTKdele, et infrastruktuuri KTKd vastaksid juhtkäskude alasüsteemi nõuetele.
4.3.3.2. Raudteeäärsed antennid
Raudteeäärsete alasüsteemide antennid tuleb paigutada selliselt, et raudteegeomeetria äärmustes, millesse veerem võib sattuda, oleks tagatud töökindel andmevahetus. Arvesse võetakse veeremi liikumist ja käitumist. Vt punkt 4.2.5 “ETCSi ja EIRENE raadioliidesed”.
Käesolevat liidest kasutatakse A-klassi süsteemi puhul. B-klassi süsteemidele esitatavad sellealased nõuded kehtestab asjaomane liikmesriik (vt lisa B).
Infrastruktuuri KTKd: määratakse kindlaks edaspidi rööpavahest lähtuvalt.
4.3.3.3. Füüsilised keskkonnatingimused
Infrastruktuuri prognoositavad kliimatingimused ja füüsilised keskkonnatingimused kantakse infrastruktuuriregistrisse, nagu on sätestatud lisa A punktis A5.
4.3.3.4. Elektromagnetiline ühilduvus
Infrastruktuuri prognoositavad elektromagnetilised tingimused määratakse kindlaks lisa A punkti A7 kohaselt. Eurobalise'i sidesüsteemi suhtes kohaldatakse lisa A punkti 9 erisätteid. Rongisisene juhtseadmete koost, mis vastab lisa A punktile A6 ja lisa A punktis 9 Eurobalise'i suhtes sätestatud erinõuetele, loetakse asjaomastele olulistele nõuetele vastavaks.
4.3.4. Energia alasüsteemi liidesed
4.3.4.1. Elektromagnetiline ühilduvus
Maarajatiste prognoositavad elektromagnetilised tingimused määratakse kindlaks lisa A punkti A7 kohaselt. Eurobalise'i sidesüsteemi suhtes kohaldatakse lisa A punkti 9 erisätteid. Rongisisene juhtseadmete koost, mis vastab lisa A punktile A6 ja lisa A punktis 9 Eurobalise'i suhtes sätestatud erinõuetele, loetakse asjaomastele olulistele nõuetele vastavaks.
4.4. Kasutuseeskirjad
Juhtkäskude alasüsteemi kasutuseeskirjad on üksikasjalikult sätestatud käitamise ja liikluskorralduse KTKdes.
4.5. Hoolduseeskirjad
Käesolevate KTKde alla kuuluva alasüsteemi hoolduseeskirjad peavad tagama 4. peatükis toodud põhiparameetrites sätestatud väärtuste püsimise ettenähtud piirides koostude kogu kasutusea jooksul. Jooksva hoolduse või remonditööde käigus võib süsteem siiski põhiparameetrites sätestatud väärtustele mitte vastata; hoolduseeskirjad peavad taga, et nende toimingute käigus ei väheneks ohutus.
Nimetatud tulemuste saavutamiseks tuleb täita järgmised tingimused.
4.5.1. Seadme tootja vastutus
Alasüsteemis kasutatava seadme tootja peab kindlaks määrama järgmise:
— |
kõik hooldusnõuded ja -protseduurid (sealhulgas nõuetekohase toimimise jälgimine, diagnostika- ja katsemeetodid ning -vahendid), mis on vajalikud käesolevate KTKde kohustuslikes nõuetes sätestatud oluliste nõuete ja väärtuste järgimiseks seadme kogu kasutusea jooksul (paigaldamisele eelnev vedu ja säilitamine, tavapärane kasutamine, tõrked, remondimeetmed, kontrollimine ja töösse sekkumine, demonteerimine jne), |
— |
kõik tervise- ja ohutusriskid, mis võivad mõjutada üldsust ning hoolduspersonali, |
— |
teestruktuuri esimese hoolduse tingimused (st teestruktuuri vahetatavate osade (LRU) määratlus), heakskiidetud ühilduvad riistvara- ja tarkvaraversioonid, rikkis LRUde väljavahetamise ja nt rikkis LRUde ladustamise ning rikkis LRUde parandamise tingimused, |
— |
tehnilised tingimused, mille alusel võib rikkis seadmetega rongiga sõita teekonna lõpuni või töökotta (tehnilise seisundi halvenemise seisukohalt, nt funktsioonid osaliselt või täielikult välja lülitatud, teistest funktsioonidest isoleeritud vms), |
— |
kontrollimised, mis tuleb teha juhul, kui seade on erandliku koormuse all (nt erandlikud keskkonnatingimused või põrutused). |
4.5.2. Tellijate vastutus
Tellijad peavad
— |
tagama, et kõikide käesolevate KTKde kohaldamisalasse kuuluvate komponentide (koostalitlusvõime komponendid ja muud komponendid) osas on kindlaks määratud punktis 4.5.1 “Seadme tootja vastutus” sätestatud hoolduseeskirjad, |
— |
kehtestama kõikide käesolevate KTKde kohaldamisalasse kuuluvate komponentide hoolduseeskirjad, võttes arvesse riske, mis tulenevad eri seadmete koostoimest alasüsteemis ning liidestest teiste alasüsteemidega. |
4.5.3. Infrastruktuuriettevõtja või raudtee-ettevõtja vastutus
Rongisisese või raudteeäärse koostu toimimise eest vastutav infrastruktuuriettevõtja või raudtee-ettevõtja
— |
kehtestab punktis 4.5.4 “Hooldusplaan” sätestatud hooldusplaani. |
4.5.4. Hooldusplaan
Hooldusplaani aluseks on punktide 4.5.1 “Seadme tootja vastutus”, 4.5.2 “Tellijate vastutus” ja 4.5.3 “Infrastruktuuriettevõtja või raudtee-ettevõtja vastutus” sätted ning see hõlmab vähemalt järgmist:
— |
seadme kasutustingimused, mille aluseks on tootjate kehtestatud nõuded, |
— |
hooldusprogrammide andmed (nt ennetavate hooldustööde ja parandustööde määratlus, maksimaalne ennetavate hooldustööde vaheline aeg ja vastavad ettevaatusabinõud, mis tuleb võtta alasüsteemi ja hoolduspersonali ohutuse tagamiseks, pidades silmas hooldustöödest tulenevaid häireid juhtkäskude alasüsteemi töös), |
— |
varuosade säilitamise nõuded, |
— |
teestruktuuri esmase hoolduse määratlus, |
— |
rikkis seadmete käitlemise eeskirjad, |
— |
hoolduspersonali ametialase pädevuse miinimumnõuded, pidades silmas tervise- ja ohutusriske, |
— |
hoolduspersonali vastutus ja volitused (nt juurdepääs seadmetele, süsteemi töö piirangute ja/või katkestuste haldamine, LRUde väljavahetamine, rikkis LRUde parandamine, süsteemi tavapärase töö taastamine), |
— |
ETCS-identimiskoodide haldamise protseduurid. Vt punkt 4.2.9 “ETCS-ID haldamine”, |
— |
ohutust oluliselt mõjutavate vigade ja sagedaste süsteemiriketega seotud teabe seadme tootjale edastamise viisid. |
4.6. Kutsekvalifikatsioon
Juhtkäskude alasüsteemi kasutamiseks nõutav kutsekvalifikatsioon kuulub käitamise ja liikluskorralduse KTKde kohaldamisalasse.
Juhtkäskude alasüsteemi hooldusega seotud kvalifikatsiooninõuded sätestatakse üksikasjalikult hooldusplaanis (vt punkt 4.5.4 “Hooldusplaan”).
4.7. Töötervishoiu ja tööohutuse nõuded
Lisaks hooldusplaanides sätestatud nõuetele (vt punkt 4.5 “Hoolduseeskirjad”), tuleb võtta ettevaatusabinõusid hoolduspersonali ja kasutajate tervise ja ohutuse kaitsmiseks vastavalt Euroopa normidele ja Euroopa õigusaktidega kooskõlas olevatele riiklikele normidele.
4.8. Infrastruktuuri- ja veeremiregistrid
Juhtkäskude alasüsteemi käsitatakse kahe koostuna:
— |
rongisisene koost, |
— |
raudteeäärne koost. |
Tavaraudtee infrastruktuuri ja veeremi nõuded ning juhtseadmete kooste käsitlevad veeremiregistri andmed on sätestatud lisas C (liinide ja rongide omadused).
5. KOOSTALITLUSVÕIME KOMPONENDID
5.1. Mõisted
Direktiivi 2001/16/EÜ artikli 2 punktis d sätestatakse, et:
koostalitlusvõime komponendid on “alasüsteemis kasutatav või alasüsteemis kasutamiseks mõeldud mis tahes lihtkomponent, komponentide kogum, alakoost või kogukoost, millest otseselt või kaudselt sõltub üleeuroopalise tavaraudteesüsteemi koostalitlusvõime. Mõiste “komponent” hõlmab nii materiaalseid kui ka mittemateriaalseid esemeid, näiteks tarkvara.”
Nagu sätestatakse 2. peatükis, jaguneb juhtkäskude alasüsteem kaheks koostuks, mistõttu direktiivis antud üldist mõistet tuleb kohandada järgmiselt:
koostalitlusvõime juhtkomponendid on raudteeäärses koostus või rongisiseses koostus kasutatav või kasutamiseks mõeldud mis tahes lihtkomponent, komponentide kogum või seadmete alakoost, millest otseselt või kaudselt sõltub üleeuroopalise tavaraudteesüsteemi koostalitlusvõime. Mõiste “komponent” hõlmab nii materiaalseid kui ka mittemateriaalseid esemeid, näiteks tarkvara.
5.2. Koostalitlusvõime komponentide loend
5.2.1. Koostalitlusvõime põhikomponendid
Juhtkäskude alasüsteemi koostalitlusvõime komponendid on loetletud
— |
rongisisese koostu kohta tabelis 5.1.a, |
— |
raudteeäärse koostu kohta tabelis 5.2.a. |
Koostalitlusvõime komponendi “ohutusplatvorm” on koostisosa (geneeriline toode, olenemata kasutusviisist), mis sisaldab riistvara ja alustarkvara (püsivara ja/või operatsioonisüsteem ja/või tugirakendused) ja mida saab kasutada keerukamate süsteemide koostamiseks (geneerilised rakendused, st rakenduste liigid).
5.2.2. Koostalitlusvõime komponentide rühmitamine
Juhtkäskude koostalitlusvõime põhikomponentidest, mis on sätestatud tabelites 5.1.a ja 5.2.a, võib koostada suuremaid üksusi. Rühm määratletakse seejärel koostalitlusvõime integreeritud komponentide funktsioonide ning rühmast väljapoole ulatuvate liideste alusel. Sellise rühma tekke korral käsitatakse seda koostalitlusvõime komponendina.
— |
Tabelis 5.1.b on loetletud rongisisese koostu koostalitlusvõime komponendid. |
— |
Tabelis 5.2.b on loetletud raudteeäärse koostu koostalitlusvõime komponendid. |
Kui liidese määratlemiseks käesolevate KTKdega ettenähtud kohustuslikud näitajad puuduvad, võib vastavusdeklaratsiooni koostamiseks koostalitlusvõime komponente rühmitada.
5.3. Komponentide toimivus ja näitajad
Iga koostalitlusvõime põhikomponendi või koostalitlusvõime komponentide rühma osas sätestatakse 5. peatükis järgmised andmed:
— |
3. veerus funktsioonid ja liidesed. Tuleb silmas pidada, et koostalitlusvõime komponentidel on ka valikulisi funktsioone ja/või liideseid, |
— |
4. veerus iga funktsiooni või liidese vastavushindamise kohustuslikud näitajad, võimalusel koos viitega 4. peatüki vastavale punktile, |
— |
5. veerus vastavushindamiseks kasutatavad moodulid, mida kirjeldatakse käesolevate KTKde 6. peatükis. |
Tuleb silmas pidada, et iga koostalitlusvõime põhikomponendi või komponentide rühma suhtes kehtivad punkti 4.5.1 “Seadme tootja vastutus” nõuded.
Tabel 5.1.a.
Rongisisese juhtseadmete koostu koostalitlusvõime põhikomponendid
1 |
2 |
3 |
4 |
5 |
|
Nr |
Koostalitlusvõime komponent (KK) |
Omadused |
Lisa A punkti n alusel hinnatavad erinõuded |
Moodul |
|
1 |
Rongisisene ERTMS/ETCS |
Ohutus |
4.2 |
|
|
Rongisisesed ETCS-funktsioonid |
4.2.2 |
H2 või B ja D või B ja F |
|||
Välja arvatud:
|
|
||||
ETCSi ja EIRENE raadioliidesed |
4.2.5 |
|
|||
RBC (2. ja 3. tase) |
|
||||
Sõidusignaalide uuendamise seade (1. tasemel vabatahtlik) |
|
||||
Eurobalise'i raadioliides |
|
||||
Euroloopi raadioliides (1. tasemel vabatahtlik) |
|
||||
Liidesed |
|
||||
STM (K-liidese kasutamine vabatahtlik) |
0 |
||||
Rongisisene ERTMS GSM-R |
4.2.6.2 |
||||
Läbisõidu mõõtmine |
4.2.6.3 |
||||
Võtmehaldussüsteem |
4.2.7.6 |
||||
ETCS-ID haldamine |
4.2.9 |
||||
ETCSi juhi-masina liides |
4.2.13 |
||||
Võtmehaldus |
4.3.1.7 |
||||
Füüsilised keskkonnatingimused |
4.3.2.5 |
||||
EMC |
4.3.2.6 |
||||
Andmeliides. See hõlmab ka juhi valvsuse (valikuline) ja rongi terviklikkuse funktsioone (üksnes 3. tasemel) |
4.3.2.8 |
||||
Ohutusteabesalvesti |
puudub |
||||
2 |
Rongisisene ohutusplatvorm |
Ohutus |
4.2 |
H2 või B ja D või B ja F |
|
3 |
Ohutusteabesalvesti |
Rongisisesed ETCS-funktsioonid |
4.2.2 |
H2 või B ja D või B ja F |
|
Üksnes järelevalveotstarbeline andmesalvestus |
|
||||
Liidesed |
|
|
|||
Kontrollmeeriku allalaadimisvahend |
|
||||
Rongisisene ERTMS/ETCS |
puudub |
||||
Keskkonnatingimused |
4.3.2.5 |
||||
EMC |
4.3.2.6 |
||||
4 |
Läbisõidu mõõtmine |
Ohutus |
4.2 |
H2 või B ja D või B ja F |
|
Rongisisesed ETCS-funktsioonid |
4.2.2 |
||||
Üksnes läbisõidu mõõtmine |
|
||||
Liidesed |
|
|
|||
Rongisisene ERTMS/ETCS |
4.2.6.3 |
||||
Keskkonnatingimused |
4.3.2.5 |
||||
EMC |
4.3.2.6 |
||||
5 |
Väline STM |
Funktsioonid ja ohutus |
puudub |
H2 või B ja D või B ja F |
|
Vastavalt riiklikele nõuetele |
|
||||
Liidesed |
|
|
|||
Rongisisene ERTMS/ETCS |
0 |
||||
B-klassi süsteemi raadioliides Vastavalt riiklikele nõuetele |
puudub |
||||
Keskkonnatingimused Vastavalt riiklikele nõuetele |
puudub |
||||
EMC Vastavalt riiklikele nõuetele |
puudub |
||||
6 |
Rongisisene ERTMS/GSM-R |
EIRENE funktsioonid |
4.2.4 |
H2 või B ja D või B ja F |
|
Andmeside üksnes 2. või 3. tasemel või 1. tasemel sõidusignaalide uuendamise süsteemiga |
|
||||
Liidesed |
|
|
|||
Rongisisene ERTMS/ETCS Üksnes 2. või 3. tasemel või 1. tasemel sõidusignaalide uuendamise süsteemiga |
4.2.6.2 |
||||
GSM-R |
4.2.5 |
||||
EIRENE juhi-masina liides |
4.2.14 |
||||
Keskkonnatingimused |
4.3.2.5 |
||||
EMC |
4.3.2.6 |
Tabel 5.1.b.
Rongisisese juhtseadmete koostu koostalitlusvõime komponentide rühmad
Käesolev tabel on struktuurinäide. koostada võib ka teistsuguseid rühmi.
1 |
2 |
3 |
4 |
5 |
Nr |
Koostalitlusvõime komponent |
Omadused |
Lisa A punkti n alusel hinnatavad erinõuded |
Moodul |
1 |
Rongisisene ohutusplatvorm Rongisisene ERTMS/ETCS Ohutusteabesalvesti Läbisõidu mõõtmine |
Ohutus |
4.2 |
|
Rongisisesed ETCS-funktsioonid |
4.2.2 |
H2 või B ja D või B ja F |
||
ETCSi ja EIRENE raadioliidesed |
4.2.5 |
|||
RBC (2. ja 3. tase) |
|
|
||
Sõidusignaalide uuendamise seade (1. tasemel vabatahtlik) |
|
|||
Eurobalise'i raadioliides |
|
|||
Euroloopi raadioliides (1. tasemel vabatahtlik) |
|
|||
Liidesed |
|
|||
STM (K-liidese kasutamine vabatahtlik) |
0 |
|||
Rongisisene ERTMS GSM-R |
4.2.6.2 |
|||
Võtmehaldussüsteem |
4.2.7.6 |
|||
ETCS-ID haldamine |
4.2.9 |
|||
ETCSi juhi-masina liides |
4.2.13 |
|||
Füüsilised keskkonnatingimused |
4.3.2.5 |
|||
EMC |
4.3.2.6 |
|||
Kontrollmeeriku allalaadimisvahend |
|
|||
Andmeliides. See hõlmab ka juhi valvsuse (valikuline) ja rongi terviklikkuse funktsioone (üksnes 3. tasemel) |
4.3.2.8 |
Tabel 5.2.a
Raudteeäärse juhtseadmete koostu koostalitlusvõime põhikomponendid
1 |
2 |
3 |
4 |
5 |
Nr |
Koostalitlusvõime komponent |
Omadused |
4. peatüki alusel hinnatavad erinõuded |
Moodul |
1 |
RBC |
Ohutus |
4.2 |
|
Raudteeäärsed ETCS-funktsioonid |
4.2.3 |
H2 või B ja D või B ja F |
||
Välja arvatud Eurobalise'i, sõidusignaalide uuendamise süsteemi ja Euroloopi side |
|
|||
ETCSi ja EIRENE raadioliidesed |
4.2.5 |
|
||
Üksnes raadioside rongiga |
|
|
||
Liidesed |
|
|
||
Naabruses asuv RBC |
0, 4.2.7.2 |
|
||
Raudteeäärne ERTMS GSM-R |
4.2.7.3 |
|
||
Võtmehaldussüsteem |
4.2.7.6 |
|
||
ETCS-ID haldamine |
4.2.9 |
|
||
Blokeerimine |
puudub |
|
||
Keskkonnatingimused |
4.3.3.3 |
|
||
EMC |
4.3.3.4 |
|
||
2 |
Sõidusignaalide uuendamise seade |
Ohutus |
4.2 |
|
Raudteeäärsed ETCS-funktsioonid |
4.2.3 |
H2 või B ja D või B ja F |
||
Välja arvatud Eurobalise'i ja Euroloopi side ning 2. ja 3. taseme funktsioonid |
|
|||
ETCSi ja EIRENE raadioliidesed |
4.2.5 |
|
||
Üksnes raadioside rongiga |
|
|||
Liidesed |
|
|||
Raudteeäärne ERTMS GSM-R |
4.2.7.3 |
|||
Võtmehaldussüsteem |
4.2.7.6 |
|||
ETCS-ID haldamine |
4.2.9 |
|||
Blokeerimine ja LEU |
4.2.3 |
|||
Keskkonnatingimused |
4.3.3.3 |
|||
EMC |
4.3.3.4 |
|||
3 |
Eurobalise |
Ohutus |
4.2 |
|
ETCSi ja EIRENE raadioliidesed |
4.2.5 |
H2 või B ja F või B ja D |
||
Üksnes Eurobalise'i side rongiga |
|
|||
Liidesed |
|
|
||
Eurobalise/LEU |
4.2.7.4 |
|||
ETCS-ID haldamine |
4.2.9 |
|||
Keskkonnatingimused |
4.3.3.3 |
|||
EMC |
4.3.3.4 |
|||
4 |
Euroloop |
Ohutus |
4.2 |
|
ETCSi ja EIRENE raadioliidesed |
4.2.5 |
H2 või B ja F või B ja D |
||
Üksnes Euroloopi side rongiga |
|
|||
Liidesed |
|
|
||
Euroloop/LEU |
4.2.7.5 |
|||
ETCS-ID haldamine |
4.2.9 |
|||
Keskkonnatingimused |
4.3.3.3 |
|||
EMC |
4.3.3.4 |
|||
5 |
Eurobalise/LEU |
Ohutus |
4.2 |
|
Raudteeäärsed ETCS-funktsioonid |
4.2.3 |
H2 või B ja F või B ja D |
||
Välja arvatud sõidusignaalide uuendamise süsteemi ja Euroloopi side ning 2. ja 3. taseme funktsioonid |
|
|||
Liidesed |
|
|
||
Raudteeäärne signaalimine |
puudub |
|||
Eurobalise |
4.2.7.4 |
|||
ETCS-ID haldamine |
4.2.9 |
|||
Keskkonnatingimused |
4.3.3.3 |
|||
EMC |
4.3.3.4 |
|||
6 |
Euroloop/LEU |
Ohutus |
4.2 |
|
Raudteeäärsed ETCS-funktsioonid |
4.2.3 |
H2 või B ja F või B ja D |
||
Välja arvatud sõidusignaalide uuendamise süsteemi ja Eurobalise'i side ning 2. ja 3. taseme funktsioonid |
|
|||
Liidesed |
|
|
||
Raudteeäärne signaalimine |
puudub |
|||
Euroloop |
4.2.7.5 |
|||
ETCS-ID haldamine |
4.2.9 |
|||
Keskkonnatingimused |
4.3.3.3 |
|||
EMC |
4.3.3.4 |
|||
7 |
Raudteeäärne ohutusplatvorm |
Ohutus |
4.2 |
H2 või B ja D või B ja F |
Tabel 5.2.b
Raudteeäärse juhtseadmete koostu koostalitlusvõime komponentide rühmad
Käesolev tabel on struktuurinäide. Koostada võib ka teistsuguseid rühmi.
1 |
2 |
3 |
4 |
5 |
Nr |
Koostalitlusvõime komponent |
Omadused |
4. peatüki alusel hinnatavad erinõuded |
Moodul |
1 |
Raudteeäärne ohutusplatvorm Eurobalise Eurobalise/LEU |
Ohutus |
4.2 |
|
Raudteeäärsed ETCS-funktsioonid |
4.2.3 |
H2 või B ja D või B ja F |
||
Välja arvatud Euroloopi side ning 2. ja 3. taseme funktsioonid |
|
|||
ETCSi ja EIRENE raadioliidesed |
4.2.5 |
|
||
Üksnes Eurobalise'i side rongiga |
|
|||
Liidesed |
|
|||
Raudteeäärne signaalimine |
puudub |
|||
ETCS-ID haldamine |
4.2.9 |
|||
Keskkonnatingimused |
4.3.3.3 |
|||
EMC |
4.3.3.4 |
|||
2 |
Raudteeäärne ohutusplatvorm Euroloop Euroloop/LEU |
Ohutus |
4.2 |
|
Raudteeäärsed ETCS-funktsioonid |
4.2.3 |
H2 või B ja D või B ja F |
||
Välja arvatud Eurobalise'i side ning 2. ja 3. taseme funktsioonid |
|
|||
ETCSi ja EIRENE raadioliidesed |
4.2.5 |
|
||
Üksnes Euroloopi side rongiga |
|
|||
Liidesed |
|
|||
Raudteeäärne signaalimine |
puudub |
|||
ETCS-ID haldamine |
4.2.9 |
|||
Keskkonnatingimused |
4.3.3.3 |
|||
EMC |
4.3.3.4 |
6. KOMPONENTIDE VASTAVUSHINDAMINE JA/VÕI KASUTUSSOBIVUSE HINDAMINE NING ALASÜSTEEMI VASTAVUSTÕENDAMINE
6.0. Sissejuhatus
Käesolevate KTKde kohaldamisalas tagatakse käesolevate KTKde 3. peatükis viidatud vajalike oluliste nõuete täitmine 4. peatükis sätestatud nõuete järgimisega ning seejärel 5. peatükis koostalitlusvõime komponentide nõuete järgimisega, mida kinnitab koostalitlusvõime komponendi vastavushindamise ja/või kasutussobivuse hindamise positiivne tulemus ning alasüsteemi vastavustõendamine, mida kirjeldatakse 6. peatükis.
Kui aga osa olulisi nõudeid kuulub riiklike eeskirjade alla seoses
a) |
B-klassi süsteemide kasutamisega (sealhulgas STMide riigisisesed funktsioonid); |
b) |
KTKde avatud punktidega; |
c) |
direktiivi 2001/16/EÜ artikli 7 kohaste eranditega; |
d) |
punktis 7.3 kirjeldatud erijuhtumitega, |
viiakse asjakohane vastavushindamine läbi kõnealuse liikmesriigi vastutusel ning kehtestatud korra kohaselt.
6.1. Koostalitlusvõime komponendid
6.1.1. Hindamisprotseduurid
Koostalitlusvõime komponendi (KK) (ja/või koostalitlusvõime komponentide kogumite) tootja või tema ühenduses asuv volitatud esindaja koostavad enne nende turuleviimist EÜ vastavusdeklaratsiooni, nagu on ette nähtud direktiivi 2001/16/EÜ artikliga 13.1 ja IV lisaga.
Käesolevate KTKde 5. peatükis määratletud koostalitlusvõime komponentide ja/või koostalitlusvõime komponentide kogumite hindamisprotseduuri käigus rakendatakse punktis 6.1.2 “Moodulid” sätestatud mooduleid.
Mõned käesolevates KTKdes nimetatud tehnilised kirjeldused sisaldavad kohustuslikke ja/või valikulisi funktsioone. Teavitatud asutus
— |
kontrollib, et olemas on kõik koostalitlusvõime komponendi kohustuslikud funktsioonid, |
— |
kontrollib, millised valikulised funktsioonid on olemas, |
ning viib läbi vastavushindamise.
Tarnija märgib EÜ vastavusdeklaratsiooni, millised valikulised funktsioonid on olemas.
Teavitatud asutus kontrollib, et ükski komponendis kasutatav täiendav funktsioon ei põhjusta vastuolu kasutatud kohustuslike või valikuliste funktsioonidega.
6.1.1.1. Spetsiaalne andmeedastusmoodul (STM)
STM peab vastama riiklikele nõuetele ning selle heakskiitmise eest vastutab asjaomane liikmesriik, nagu on sätestatud lisas B.
STMi ja rongisiseste ERTMS-/ETCS-süsteemide liidese osas peab teavitatud asutus läbi viima vastavushindamise. Teavitatud asutus kontrollib, kas liikmesriik on STMi riikliku osa heaks kiitnud.
6.1.1.2. EÜ kasutussobivuse deklaratsioon
Juhtkäskude alasüsteemi koostalitlusvõime komponentide puhul EÜ kasutussobivuse deklaratsiooni ei nõuta.
6.1.2. Moodulid
Juhtkäskude alasüsteemi alla kuuluvate koostalitlusvõime komponentide hindamiseks võib tootja või tema ühenduses asuv volitatud esindaja valida tabelite 5.1a, 5.1b, 5.2a ja 5.2b kohased moodulid
— |
tüübihindamismenetluse (moodul B) projekteerimis- ja arendusfaasis koos kvaliteedijuhtimise süsteemi menetlusega (moodul D) tootmisfaasis või |
— |
tüübihindamismenetluse (moodul B) projekteerimis- ja arendusfaasis koos tootetõendusega (moodul F) või |
— |
täieliku kvaliteedijuhtimise süsteemi koos projektihindamise menetlusega (moodul H2). |
Moodulite kirjeldus on esitatud käesolevate KTKde lisas E.
Mooduli D (tootmise kvaliteedijuhtimise süsteem) võib valida üksnes juhul, kui tootja kasutab tootmise, lõpptoodangu kontrollimise ja katsetamise osas kvaliteedisüsteemi, mille on heaks kiitnud ning mille kohaldamist jälgib teavitatud asutus.
Mooduli H2 (täielik kvaliteedijuhtimise süsteem koos projektihindamisega) võib valida üksnes juhul, kui tootja kasutab projekteerimise, tootmise, lõpptoodangu kontrollimise ja katsetamise osas kvaliteedisüsteemi, mille on heaks kiitnud ning mille kohaldamist jälgib teavitatud asutus.
Mõningate moodulite puhul kehtivad järgmised täiendavad selgitused:
— |
lisas E kirjeldatud mooduli B (tüübihindamine) osas, seoses 4. peatükiga:
|
— |
lisas E kirjeldatud mooduli F (tootetõendus) osas ei ole seoses 3. peatükiga lubatud statistiline tõendamine, st kõik koostalitlusvõime komponendid tuleb eraldi läbi vaadata, |
— |
mooduli H2 (täielik kvaliteedijuhtimise süsteem koos projektihindamisega) punkti 6.3 osas nõutakse tüübikatsetust. |
Olenemata valitud moodulist kohaldatakse nende koostalitlusvõime komponentide tõendamise puhul, millele kohaldatakse ohutuse põhiparameetri nõudeid (punkt 4.2. “Alasüsteemi funktsionaalsed ja tehnilised näitajad”), lisa A punkti 47 ning lisade A1, A2 ja A3 sätteid.
Olenemata valitud moodulist kontrollitakse, kas koostalitlusvõime komponendi tarnija poolsed hooldussoovitused vastavad käesolevate KTKde punktile 4.5 “Hoolduseeskirjad”.
Kui kasutatakse moodulit B (tüübihindamine), toimub hindamine kontrollidokumentide ja tehnilise dokumentatsiooni alusel (vt mooduli B (tüübihindamine) kirjelduse punktid 3 ja 4.1).
Kui kasutatakse moodulit H2 (täielik kvaliteedijuhtimise süsteem koos projektihindamisega), hõlmab projektihindamine kõiki tõendeid selle kohta, et käesolevate KTKde punkti 4.5 “Hoolduseeskirjad” nõuded on täidetud.
6.2. Juhtkäskude alasüsteem
6.2.1. Hindamisprotseduurid
Käesolevas peatükis käsitletakse juhtkäskude alasüsteemi EÜ vastavustõendamise deklaratsiooni. Nagu 2. peatükis märgiti, käsitatakse juhtkäskude alasüsteemi kahe koostuna:
— |
rongisisene koost, |
— |
raudteeäärne koost. |
Mõlema koostu puhul nõutakse EÜ vastavustõendamise deklaratsiooni.
Tellija või tema ühenduses asuva volitatud esindaja taotlusel viib teavitatud asutus rongisisese ja raudteeäärse koostu osas läbi direktiivi 2001/16/EÜ VI lisa kohase EÜ vastavustõendamise.
Tellija koostab juhtkäskude alasüsteemi kohta EÜ vastavustõendamise deklaratsiooni vastavalt direktiivi 2001/16/EÜ artikli 18 lõikele 1 ja V lisale.
EÜ vastavustõendamise deklaratsiooni sisu peab olema direktiivi 2001/16/EÜ V lisa kohane. See hõlmab koostus kasutatud koostalitlusvõime komponentide integreerimise vastavustõendamist; tabelites 6.1 ja 6.2 määratletakse vastavustõendamise alla kuuluvad omadused ning viidatakse kohustuslikele tehnilistele kirjeldustele.
Mõned käesolevates KTKdes nimetatud tehnilised kirjeldused sisaldavad kohustuslikke ja/või valikulisi funktsioone. Teavitatud asutus
— |
kontrollib, kas koostul on olemas kõik kohustuslikud funktsioonid, |
— |
kontrollib, kas on olemas kõik vastavalt kas raudteeäärse või rongisisese koostu puhul nõutavad valikulised funktsioonid. |
Teavitatud asutus kontrollib, ega ükski komponendis kasutatav täiendav funktsioon põhjusta vastuolu kasutatud kohustuslike või valikuliste funktsioonidega.
Andmed raudteeäärse koostu ja rongisisese koostu konkreetse rakendamise kohta esitatakse infrastruktuuriregistris ja veeremiregistris, nagu on sätestatud lisas C.
Raudteeäärse koostu või rongisisese koostu EÜ vastavustõendamise deklaratsioonis esitatakse kõik nimetatud registritesse kandmiseks vajalikud andmed. Registreid hallatakse vastavalt koostalitlusvõime direktiivi 2001/16/EÜ artiklile 24.
Raudteeäärse koostu või rongisisese koostu EÜ vastavustõendamise deklaratsioon koos vastavustunnistustega on piisavad, et tagada raudteeäärse koostu koostalitlus rongisisese koostuga, millel on vastavad veeremiregistrisse ja infrastruktuuriregistrisse kantud omadused, ning alasüsteemi EÜ vastavustõendamise deklaratsiooni ei ole täiendavalt vaja.
6.2.1.1. Rongisisese koostu funktsionaalse integreerituse vastavustõendamine
Tuleb läbi viia veeremile paigaldatud rongisisese juhtseadmete koostu vastavustõendamine. Juhtseadmete osas, mis ei ole määratletud üksnes A-klassi seadmetena, kuuluvad käesolevate KTKde alla ka koostalitlusvõimega (nt STMi/ERTMSi/ETCSi rongisisene liides) seotud vastavustõendamise nõuded.
Enne rongisiseste funktsioonide vastavustõendamist tuleb koostus sisalduvaid koostalitlusvõime komponente hinnata vastavalt punktile 6.1, mille tulemusel neile antakse EÜ vastavusdeklaratsioon. Teavitatud asutus hindab, kas need on rakenduse jaoks sobivad (nt kasutatud valikulisi funktsioone silmas pidades).
A-klassi funktsioonide puhul, mille vastavustõendamine on juba toimunud koostalitlusvõime komponendi tasandil, ei ole täiendavat vastavustõendamist vaja.
Integreerituse kontrollimiseks tehakse katsed, mille eesmärk on näidata, et koostus kasutatud komponendid on omavahel õigesti ühendatud ning omavad liideseid rongiga, et tagada koostu konkreetse rakenduse osas nõutav funktsionaalsus ja toimivus. Kui samadele veeremiühikutele paigaldatakse identsed rongisisesed juhtseadmete koostud, tuleb integreeritust kontrollida vaid üks kord ühel veeremiühikul.
Kontrollitakse järgmist:
— |
rongisisese juhtseadmete koostu õige paigaldamine (nt tehniliste eeskirjade täitmine, vastastikku ühendatud seadmete koostöö, ohtlike seoste puudumine ja, kui vaja, rakendusekohaste andmete talletamine), |
— |
veeremiliideste nõuetekohane toimimine (nt rongi pidurid, valvsussüsteemid, rongi komplektsus), |
— |
vastavate omadustega (nt ETCSi rakendusaste, kasutatud valikulised funktsioonid) raudteeäärse juhtseadmete koostuga sidepidamise võime, |
— |
kõikide vajalike andmete kogumise ja ohutusandmete salvestusseadmes talletamise võime (ka ETCSi alla mittekuuluvate süsteemide puhul, kui vaja). |
Kontrolli võib läbi viia depoos.
Et kontrollida rongisisese koostu võimet suhelda raudteeäärse koostuga, kontrollitakse selle võimet võtta vastu sertifitseeritud Eurobalise'i ja (kui see funktsioon on rongis olemas) Euroloopi teateid ning luua GSM-R ühendusi kõnede (kui see funktsioon on olemas) ja andmete edastamiseks.
Kui koost sisaldab ka B-klassi seadmeid, kontrollib teavitatud asutus, kas asjaomase liikmesriigi kehtestatud integratsioonikatsete nõuded on täidetud.
6.2.1.2. Raudteeäärse koostu funktsionaalse integreerituse vastavustõendamine
Tuleb läbi viia infrastruktuuri paigaldatud raudteeäärse juhtseadmete koostu vastavustõendamine. Juhtseadmete osas, mis ei ole määratletud üksnes A-klassi seadmetena, kuuluvad käesolevate KTKde alla ka koostalitlusvõimega (nt EMC) seotud vastavustõendamise nõuded.
Enne raudteeäärsete funktsioonide vastavustõendamist tuleb koostus sisalduvaid koostalitlusvõime komponente hinnata vastavalt punktile 6.1 ning neil peab olema EÜ vastavusdeklaratsioon. Teavitatud asutus hindab, kas need on rakenduse jaoks sobivad (nt kasutatud valikulisi funktsioone silmas pidades).
A-klassi funktsioonide puhul, mille vastavustõendamine on juba toimunud koostalitlusvõime komponendi tasandil, ei ole täiendavat vastavustõendamist vaja.
Raudteeäärse juhtseadmete koostu projekteerimisel tuleb KTKde nõuetele lisada riiklikud nõuded, mis hõlmavad näiteks järgmist:
— |
liini kirjeldust, kaldeid jms omadusi, vahekaugusi, marsruudi komponentide ja Eurobalise'i/Euroloopi seadmete asukohti, kaitstavaid kohti jne, |
— |
signaalimisandmeid ja nõudeid, millele ERTMS-/ETCS-süsteem peab vastama. |
Integreerituse kontrollimiseks viiakse läbi katsed, mille eesmärk on veenduda, et koostus kasutatud komponendid on omavahel õigesti ühendatud ning omavad liideseid riiklike raudteeäärsete seadmetega, et tagada koostu konkreetse rakenduse puhul nõutav funktsionaalsus ja toimivus.
Uuritakse järgmisi raudteeäärseid liideseid:
— |
A-klassi raadiosüsteemi ja ERTMSi/ETCSi (vajadusel RBC või sõidusignaalide uuendamise seadme) vaheline liides, |
— |
Eurobalise'i ja LEU vaheline liides, |
— |
Euroloopi ja LEU vaheline liides, |
— |
naabruses asuvate RBCde vaheline liides, |
— |
ERTMSi/ETCSi (RBC, LEU, sõidusignaalide uuendamise seadme) ning vajadusel blokeerimis- või riiklike signaalseadmete vaheline liides. |
Kontrollitakse järgmist:
— |
raudteeäärse juhtseadmete koostu õige paigaldus (st tehniliste eeskirjade täitmine, vastastikku ühendatud seadmete koostöö, ohtlike seoste puudumine ja, kui vaja, rakendusekohaste andmete talletamine vastavalt eespool nimetatud riiklikele nõuetele), |
— |
riiklike raudteeäärsete seadmete liideste töö nõuetekohasus, |
— |
vastavate omadustega (nt ETCSi rakendusaste) rongisisese juhtseadmete koostuga sidepidamise võime. |
6.2.1.3. Hindamine üleminekuetappidel
Olemasoleva raudteeäärse või rongisisese juhtseadmete koostu võib täiendada etapiviisiliselt vastavalt punktidele 7.2.3 ja 7.2.4. Iga etapi puhul täidetakse üksnes selle etapi jaoks ette nähtud KTKde nõuded, edasiste etappide nõudeid ei täideta.
Tellija võib teavitatud asutusele esitada taotluse koostu hindamiseks konkreetsel etapil.
Olenemata tellija valitud moodulitest kontrollib teavitatud asutus, kas
— |
konkreetseks etapiks ette nähtud KTKde nõuded on täidetud, |
— |
varem hinnatud KTKde nõuded on endiselt täidetud. |
Juba hinnatud ja muutmata funktsioone, mida asjaomane etapp ei mõjuta, ei ole vaja uuesti hinnata.
Tõendi(te)le, mille teavitatud asutus pärast koostu positiivset hindamist välja annab, lisatakse tõendite kehtivust piiravad reservatsioonid, mis kirjeldavad täidetud ja täitmata KTKde nõudeid.
Reservatsioonid kantakse vajadusel veeremiregistrisse ja/või infrastruktuuriregistrisse.
6.2.2. Moodulid
Kõik allpool loetletud moodulid on sätestatud käesolevate KTKde lisas E.
6.2.2.1. Rongisisene koost
Rongisisese koostu vastavustõendamiseks võib tellija või tema ühenduses asuv volitatud esindaja valida
— |
tüübihindamismenetluse (moodul SB) projekteerimis- ja arendusfaasis koos kvaliteedijuhtimise süsteemi menetlusega (moodul SD) tootmisfaasis või |
— |
tüübihindamismenetluse (moodul SB) projekteerimis- ja arendusfaasis koos tootetõenduse menetlusega (moodul SF) või |
— |
täieliku kvaliteedijuhtimise süsteemi koos projektihindamise menetlusega (moodul SH2). |
6.2.2.2. Raudteeäärne koost
Raudteeäärse koostu vastavustõendamiseks võib tellija või tema ühenduses asuv volitatud esindaja valida
— |
üksiktoote tõenduse menetluse (moodul SG) või |
— |
tüübihindamismenetluse (moodul SB) projekteerimis- ja arendusfaasis koos kvaliteedijuhtimise süsteemi menetlusega (moodul SD) tootmisfaasis või |
— |
tüübihindamismenetluse (moodul SB) projekteerimis- ja arendusfaasis koos tootetõenduse menetlusega (moodul SF) või |
— |
täieliku kvaliteedijuhtimise süsteemi koos projektihindamise menetlusega (moodul SH2). |
6.2.2.3. Moodulite rongisiseste ja raudteeäärsete koostude puhul kasutamise kord
Mooduli SD (tootmise kvaliteedijuhtimise süsteem) võib valida üksnes juhul, kui tellijal on lepingud üksnes selliste tootjatega, kes kasutavad tootmise, lõpptoodangu kontrollimise ja katsetamise osas kvaliteedisüsteemi, mille on heaks kiitnud ning mille kohaldamist jälgib teavitatud asutus.
Mooduli SH2 (täielik kvaliteedijuhtimise süsteem koos projektihindamisega) võib valida üksnes juhul, kui kõikide vastavustõendamise objektiks oleva alasüsteemiga seotud tööde (projekteerimine, tootmine, montaaž, paigaldamine) osas rakendatakse projekteerimise, tootmise, lõpptoodangu kontrollimise ja katsetamise kvaliteedisüsteemi, mille on heaks kiitnud ning mille kohaldamist jälgib teavitatud asutus.
Olenemata valitud moodulist hõlmab projektihindamine käesolevate KTKde punktis 4.5 “Hoolduseeskirjad” sätestatud nõuete täitmise kontrolli.
Olenemata valitud moodulist tuleb kohaldada lisa A punktide 47 ja A1 ning vajadusel A2 ja A3 sätteid.
Mooduli SB (tüübihindamine) 4. punkti osas nõutakse projektihindamist.
Mooduli SH2 (täielik kvaliteedijuhtimise süsteem koos projektihindamisega) punkti 4.3 osas nõutakse tüübikatsetust.
Seoses
— |
mooduli SD punktiga 5.2 (tootmise kvaliteedijuhtimise süsteem), |
— |
mooduli SF punktiga 7 (tootetõendus), |
— |
mooduli SG punktiga 4 (üksiktoote tõendus) ja |
— |
mooduli SH2 punktiga 5.2 (täielik kvaliteedijuhtimise süsteem koos projektihindamisega) on valideerimine täielikes töötingimustes ette nähtud punktis 0 (rongisisese koostu valideerimine) ja punktis 0 (raudteeäärse koostu valideerimine). |
Rongisisese koostu valideerimine
Rongisisese koostu valideerimine täielikes töötingimustes on tüübikatsetus. Selle võib läbi viia koostu ühe eksemplariga ning see viiakse läbi töökatsetena, mis võimaldavad kontrollida järgmist:
— |
läbisõidu mõõtmise funktsioonide toimivust, |
— |
juhtseadmete koostu ühilduvust veeremi seadmetega ja keskkonnanõuetega (nt EMC) selliselt, et rongisisese koostu rakendamisel saadud andmeid saaks kasutada ka teiste samatüübiliste vedurite puhul, |
— |
veeremi ühilduvust raudteeäärse juhtseadmete koostuga (nt EMC aspektid, rööpaahelate ja teljeloendurite töö). |
Katsesõidud tehakse infrastruktuuris, mis võimaldab kontrollimist läbi viia Euroopa tavaraudteevõrgu omadustega samaväärsetes tingimustes (nt kalded, rongi kiirus, vibratsioon, veojõud, temperatuur).
Kui katsed näitavad, et kõikidel juhtudel nõudeid ei täideta (nt KTKde nõuded on täidetud vaid teatud kiiruseni), märgitakse KTKdele vastavusega seotud tulemused vastavustunnistusele ja veeremiregistrisse.
Raudteeäärse koostu valideerimine
Raudteeäärse koostu valideerimiseks täielikes töötingimustes tehakse tõendatud omadustega veeremiga töökatsed, mis võimaldavad kontrollida veeremi ja raudteeäärse juhtseadmete koostu ühilduvust (nt EMC aspektid, rööpaahelate ja teljeloendurite töö). Katsesõidud tehakse sobiva tõendatud omadustega veeremiga, mis võimaldab katsed läbi viia kasutamise käigus esineda võivates tingimustes (nt rongi kiirus, veojõud).
Katsesõitudega kontrollitakse ka raudteeäärse koostu poolt rongijuhile antud andmete vastavust tegelikule marsruudile (nt kiirusepiirangud jne).
Kui käesolevate KTKdega on ette nähtud raudteeäärse koostu valideerimise tehnilised kirjeldused, kuid neid ei ole veel sätestatud, valideeritakse raudteeäärne koost asjakohaste välikatsete abil (mille määrab kindlaks asjaomase raudteeäärse koostu tellija).
6.2.2.4. Hoolduse hindamine
Hoolduse nõuetekohasuse hindamise eest vastutab liikmesriigi volitatud asutus. Lisas F kirjeldatakse menetlust, mille abil kõnealune asutus teeb kindlaks, kas hoolduseeskirjad vastavad käesolevate KTKde nõuetele ning tagavad kõikide põhiparameetrite ja oluliste nõuete järgimise alasüsteemi kogu kasutusea jooksul.
Tabel 6.1
Rongisisese juhtseadmete koostu vastavustõendamise nõuded
1 |
2 |
2a |
3 |
4 |
5 |
Nr |
Kirjeldus |
Märkused |
Juhtseadmete liidesed |
Liidesed alasüsteemide ktkdega |
Käesolevate KTKde 4. peatüki kohaselt hinnatavad omadused |
1 |
Ohutus |
Teavitatud asutus peab tagama täieliku ohutuskontrolli menetluse, mis sisaldab ohujuhtumit. |
|
|
4.2 |
2 |
Rongisisesed ETCS-funktsioonid |
Neid funktsioone täidavad rongisisesed ERTMSi/ETCSi KKd. |
|
|
4.2.2 |
Märkused |
|
|
|
||
Juhi valvsuse jälgimine |
Kui valvsust jälgitakse väljastpoolt, võib valvsusseadme ja rongisisese ERTMSi/ETCSi vahel olla summutusliides. |
OPE RST |
4.3.1.9 4.3.2.11 |
||
Rongi terviklikkuse jälgimine. Kui rong on komplekteeritud 3. taseme nõuete kohaselt, peavad terviklikkuse jälgimise funktsiooni toetama veeremil asuvad tuvastusseadmed. |
Rongisisese ERTMS/ETCSi ja tuvastusseadmete vaheline liides |
RST |
4.3.2.8 |
||
3 |
EIRENE funktsioonid |
Neid funktsioone täidavad rongisisesed ERTMSi/ETCSi KKd. |
|
|
4.2.4 |
Andmeside üksnes 1. tasemel sõidusignaalide uuendamise süsteemiga või 2. ja 3. tasemel. |
|
|
|
||
4 |
ETCSi ja EIRENE raadioliidesed |
Neid funktsioone täidavad rongisisese ERTMSi/ETCSi ja rongisisese ERTMSi/GSM-Ri KKd. |
Raudteeäärne juhtseadmete koost |
|
4.2.5 |
Raadioside rongiga üksnes 1. tasemel sõidusignaalide uuendamise süsteemiga (vabatahtlik) või 2. ja 3. tasemel. |
|
|
|
||
Euroloopi side on valikuline. |
|
|
|
||
5 |
Võtmehaldus |
Võtmehalduse turbepoliitika |
|
OPE |
4.2.7.6 4.3.1.7 |
6 |
ETCS-ID haldamine |
ETCS-ID haldamise poliitika |
|
OPE |
4.2.9 |
7 |
Liidesed |
|
|
|
|
|
STM |
Teavitatud asutus kontrollib, kas asjaomase liikmesriigi kehtestatud integratsioonikatsete nõuded on täidetud. |
Rongisisese ERTMSi/ETCSi ja väliste STMide KKd |
|
0 |
|
Rongisisene ERTMS/GSM-R |
|
Rongisisese ERTMSi/ETCSi ja rongisisese ERTMSi/GSM-Ri KKd |
|
4.2.6.2 |
|
Läbisõidu mõõtmine |
See liides ei ole vajalik, kui seadmed tarnitakse komponentide rühmana. |
Rongisisese ERTMSi/ETCSi ja läbisõidu mõõtmise KKd |
RST |
4.2.6.3 |
4.3.2.12 |
|||||
|
ETCSi DMI |
Rongisisese ERTMSi/ETCSi KK osa |
|
OPE |
4.2.13 |
|
EIRENE DMI |
Rongisisese ERTMSi/GSM-Ri osa |
|
|
4.3.1.2 4.2.14 |
|
|
|
OPE |
4.3.1.3 |
|
|
Järelevalveotstarbelise andmesalvestuse liides |
Ohutusteabesalvesti KK osa |
|
OPE |
4.3.1.4 |
|
|
|
RST |
4.3.2.13 |
|
|
Rongi pidurdustõhusus |
Asjaomasele veeremile kohandatuse kontroll. |
|
OPE |
4.3.1.5 |
|
RST |
4.3.2.3 |
|||
|
Isoleerimine |
|
|
OPE |
4.3.1.6 |
|
RST |
4.3.2.7 |
|||
|
Antennide paigaldamine |
|
|
RST |
0 |
|
Keskkonnatingimused |
Juhtseadmete koostu nõuetekohase toimimise kontroll konkreetsetes keskkonnatingimustes. Kontroll tuleb teha täielikes töötingimustes valideerimise käigus. |
|
RST |
4.3.2.5 |
|
EMC |
Juhtseadmete koostu nõuetekohase toimimise kontroll konkreetsetes keskkonnatingimustes. Kontroll tuleb teha täielikes töötingimustes valideerimise käigus. |
|
RST |
4.3.2.6 |
|
Andmeliidesed |
Rongisisese ERTMSi/ETCSi KK osa. |
|
RST |
4.3.2.8; 4.3.2.11 |
|
Rongi liidese nõuetekohane toimimine. See liides hõlmab juhi valvsust (vabatahtlik) ja rongi terviklikkust (üksnes 3. tasemel). |
|
OPE |
4.3.1.9 |
Tabel 6.2
Raudteeäärse juhtseadmete koostu vastavustõendamise nõuded
1 |
2 |
2a |
3 |
4 |
5 |
Nr |
Kirjeldus |
Märkused |
Juhtseadmete liidesed |
Liidesed alasüsteemide KTKdega |
Käesolevate KTKde 4. peatüki kohaselt hinnatavad omadused |
1 |
Ohutus |
Teavitatud asutus peab tagama täieliku ohutuskontrolli menetluse, mis sisaldab ohujuhtumit. |
|
|
4.2 |
2 |
Raudteeäärsed ETCS-funktsioonid |
Neid funktsioone täidavad RBCde, LEUde ja sõidusignaalide uuendamise seadmete KKd, olenevalt rakendusest. |
|
|
4.2.3 |
3 |
EIRENE funktsioonid |
Andmeside üksnes 1. tasemel sõidusignaalide uuendamise süsteemiga, või 2. ja 3. tasemel. |
|
|
4.2.4 |
4 |
ETCSi ja EIRENE raadioliidesed |
Neid funktsioone täidavad RBCd, sõidusignaalide uuendamise seadmed, Eurobalise, Euroloop ja raudteeäärsed GSM-R-seadmed, olenevalt rakendusest. |
Rongisisene juhtseadmete koost |
|
4.2.5 |
Raadioside rongiga üksnes 1. tasemel sõidusignaalide uuendamise süsteemiga (vabatahtlik) või 2. ja 3. tasemel. |
|
|
|
||
Euroloopi side on vabatahtlik |
|
|
|
||
5 |
Võtmehaldus |
Võtmehalduse turbepoliitika |
|
OPE |
4.2.7.6 4.3.1.7 |
6 |
ETCS-ID haldamine |
ETCS-ID haldamise poliitika |
|
OPE |
4.2.9 |
7 |
HABD |
|
|
OPE |
4.2.10 |
RST |
4.3.1.8 4.3.2.9 |
||||
8 |
Liidesed RBC/RBC |
Üksnes 2. ja 3. tasemel. |
Kõrvuti asuvate RBCde vahel |
|
0 |
Raudteeäärne GSM-R |
Üksnes 2. ja 3. tasemel või 1. tasemel sõidusignaalide uuendamise süsteemiga (vabatahtlik). |
RBCde või sõidusignaalide uuendamise seadmete ja raudteeäärse GSM-Ri vahel |
|
4.2.7.3 |
|
Eurobalise/LEU |
See liides ei ole vajalik, kui seadmed tarnitakse komponentide rühmana. |
Juhtseadmete KKde vahel |
|
4.2.7.4 |
|
Euroloop/LEU |
Euroloop on vabatahtlik. |
Juhtseadmete KKde vahel |
|
4.2.7.5 |
|
See liides ei ole vajalik, kui seadmed tarnitakse komponentide rühmana. |
|
|
|
||
Antennide paigaldamine |
|
|
IN |
4.3.3.2 |
|
Keskkonnatingimused |
Juhtseadmete koostu nõuetekohase toimimise kontroll konkreetsetes keskkonnatingimustes. Kontroll tuleb teha täielikes töötingimustes valideerimise käigus. |
|
IN |
4.3.3.3 |
|
EMC |
Juhtseadmete koostu nõuetekohase toimimise kontroll konkreetsetes keskkonnatingimustes. Kontroll tuleb teha täielikes töötingimustes valideerimise käigus. |
|
IN ENE |
4.3.3.4 4.3.4.1 |
|
9 |
Rongituvastussüsteemide ühilduvus |
Omadused, mille veerem peab aktiveerima. |
|
RST |
4.2.11 4.3.1.10 |
IN |
4.3.2.1 4.3.3.1 |
||||
10 |
Veeremi ja rongituvastussüsteemide elektromagnetiline ühilduvus |
|
|
RST |
4.2.12.2 4.3.2.2 |
Ühilduvus rongide esilaternatega |
Raudteeäärsete valgustpeegeldavate märkide ja rõivaste omadused. |
|
RST |
4.2.16 4.3.2.10 |
|
Ühilduvus juhi nähtavusalaga |
Raudteeäärsete seadmete paigaldamine, mida juht peab nägema. |
|
OPE |
4.2.16 4.3.1.11 |
7. JUHTKÄSKUDE KTKde RAKENDAMINE
7.1. Üldine
Käesoleva peatükiga nähakse ette KTKde rakendamise strateegia ja seonduvad tehnilised lahendused, eelkõige A-klassi süsteemidele ülemineku põhitingimused. Tuleb arvesse võtta, et aeg-ajalt tuleb KTKde rakendamist kooskõlastada teiste KTKde rakendamisega.
Juhtkäskude alasüsteemi suhtes, nagu see on määratletud direktiivis 2001/16/EÜ, kehtivad täies ulatuses 2. ja 6. peatüki sätted ning vajadusel punkti 7.3 erisätted.
7.2. Juhtkäskude KTKde rakendamise konkreetsed küsimused
7.2.1. Üldised üleminekukriteeriumid
Juhtkäskude alasüsteemis on sätestatud kaks automaatblokeerimissüsteemide ja raadiosidesüsteemide klassi (A ja B).
Tunnustatakse, et muu hulgas majanduslikel kaalutlustel ja paigaldusvõimalustega seotud aspektide tõttu ei ole võimalik A-klassi seadmeid kõikidele olemasolevatele tavaraudteeliinidele paigaldada. Praeguse (ühtlustamiseelse) olukorra (B-klass) ja A-klassi kasutuselevõtu vahelisel üleminekuperioodil esineb mitmesuguseid võimalikke koostalitlusvõime alaseid lahendusi, mida võiks käesolevate KTKde raames rakendada. Need lahendused on kohaldatavad nii Euroopa tavaraudtee infrastruktuuri, sealhulgas ühendusliinide, kui ka Euroopa tavaraudteel kasutatavate rongide puhul. Allpool on toodud mõningad illustreerivad näited.
— |
ERTMSi/ETCSi raames on ette nähtud STM-moodulid (spetsiaalsed andmeedastusmoodulid), mis lisatakse ETCSile, et võimaldada asjakohaste STMidega varustatud rongi kasutamist olemasoleva ühtlustamiseelse infrastruktuuri puhul. Teiseks lahenduseks võib olla infrastruktuuri nii A- kui ka B-klassi süsteemide paigaldamine. |
— |
GSM-R-süsteemide kogu riiki hõlmav rakendamine on ELi 15 vanast liikmesriigist enamikus juba alanud. Nende riiklike võrkude esimesed sidumised on kavas 2004. aastal. Mõne aja pärast järgnevad ka teised võrgud. Mõnedel raudteedel on valitud lahendus, mille raames mobiilsideseadmed projekteeritakse selliselt, et need töötavad mõlemas süsteemis (kaks režiimi = GSM-R ja >=1 analoograadio), teised on valinud lahenduse, kus kasutatakse kahte võrku, kuid rongides on vaid üks seade. GSM-Ril “STMe” ei ole. Rongiraadiod, millel on täiendavad liidesed B-klassi raadiosidesüsteemidega (kaherežiimilised) võivad töötada ka B-klassi võrgu liinidel, kui nad on selleks spetsiaalselt projekteeritud. See lahendus on aga üksnes ajutine, et võimaldada rahvusvaheliste rongide ennetähtaegset liiklemist. |
7.2.1.1. Üleminekuviisid
Nii olemasolevatel süsteemidel kui ka tulevastel ühtlustatud süsteemidel on nii infrastruktuuri poolel kui ka rongis asuvaid komponente. Seepärast tuleb näha ette üleminekustrateegia mõlema koostu jaoks. Käesolevas punktis käsitletakse näidete varal B-klassist A-klassile ülemineku viise.
Üleminekustrateegiates tuleb erilist tähelepanu pöörata järgmisele jaotusele:
— |
rongiraadioside (B-klassist A-klassi), |
— |
automaatblokeerimine (B-klassist A-klassi), |
— |
rongituvastussüsteem, |
— |
teljepuksi kuumenemise tuvastussüsteem, |
— |
elektromagnetiline ühilduvus (EMC). |
Neist igaühe puhul võib kasutada erinevaid üleminekuviise.
Võimalikke B-klassist A-klassile ülemineku viise automaatblokeerimissüsteemide osas selgitatakse alljärgnevate näidete abil.
Joonis 1
Joonisel 1 kujutatakse teekonda algseisundist, kus eksisteerivad üksnes mitteühilduvad süsteemid (tähistatud sõnaga ALGUS), lõppseisundisse (tähistatud sõnaga EESMÄRK).
Järgmisel kahel joonisel kujutatakse kahte äärmuslikku praegusest seisundist tulevasse seisundisse ülemineku võimalust.
Joonis 2
Joonisel 2 kujutatakse üleminekuprotsessi, kus kogu alginvesteering tehakse rongisisestesse seadmetesse. Võimalikuks tehniliseks lahenduseks on STM, mille võib ühendada rongisisese ETCSi tuumaga ning mis tõlgib olemasolevate süsteemide andmed ETCS-tuumas töötlemiseks kõlblikku vormi. Pärast seda, kui kogu asjaomase veeremi seadmed on varustatud ETCS-tuuma ja B-klassi süsteemide kombinatsiooniga, võib teeäärsed seadmed asendada ETCS-seadmetega või ehitada ETCS-süsteemil põhinevaid uusi liine. Olemasoleva B-klassi süsteemi võib neilt liinidelt kõrvaldada.
Joonis 3
Joonisel 3 kujutatakse teist äärmuslikku üleminekuprotsessi. Sel juhul varustataks asjaomane raudtee olemasolevad liinid täiendavalt veel ka ETCS-süsteemiga. Pärast seda, kui kõikidel liinidel on lisaks riiklikule süsteemile ka ETCS, võib veeremisisesed seadmed vahetada ETCSi vastu. Kui kogu asjaomane veerem on ETCSiga varustatud, võib riikliku süsteemi teeäärsed seadmed kõrvaldada.
Joonis 4
Joonisel 4 kujutatakse kahe eespool nimetatud äärmuse kombinatsiooni. Võimalikud üleminekuviisid peavad jääma nende kahe äärmuse vahele. Praktikas peaksid need mõlemad viisid olema omavahel kombineeritud.
Joonis 5
Joonisel 5 kujutatakse näidet, kus rongisisesed ETCS-seadmed ja raudteeäärsed ETCS-seadmeid liinide osadele paigaldatakse vaheldumisi. See meetod viib miinimumini süsteemi kui terviku (st rongisisesed ja raudteeäärsed seadmed liiniosadel, kuhu need on paigaldatud) kasutamiseks vajaliku alginvesteeringu. Teiselt poolt toob see kaasa piirangud võrgus veeremi kasutamisel.
Sobiva üleminekustrateegia valik oleneb suuresti varustatud liinide ja varustatud veeremi suhetest ning kavandatavatest veeremiostudest ja liinide täiendamisest.
Silmas tuleks pidada ka rahvusvahelisi koridore ja veeremi rahvusvahelist kasutust. Kui konkreetsel liinil ei ole üleminekut ette nähtud ning see on varustatud üksnes B-klassi süsteemiga, saab koostalitluse tagada asjaomase B-klassi süsteemi STMi abil.
Üleminek peab aga võimaldama teistel raudtee-ettevõtjatel mis tahes ajal võrgule ligi pääseda. Vajalike rongisiseste ETCS-seadmete ning lisades B ja C kirjeldatud olemasoleva süsteemiga varustatud veeremit peab kõnealusel liinil olema võimalik igal juhul kasutada.
7.2.2. Ajastuskriteeriumid
7.2.2.1. Sissejuhatus
ETCS ja GSM-R on arvutipõhised süsteemid, mille puhul tehnoloogia areng on kiirem ning kasutusiga võib olla lühem kui praegustel traditsioonilistel raudtee signaal- ja sidevahenditel. Seepärast on nende puhul vaja pigem aktiivset kui passiivset rakendusstrateegiat, et vältida süsteemi aegumist enne, kui süsteem on täielikult ellu rakendatud.
Sellele vaatamata tooks liigselt killustatud rakendamine Euroopa raudteevõrgus, peamiselt üleeuroopalistes raudteekoridorides, kaasa suuri kulutusi ja üldisi tegevuskulusid, mida põhjustab vajadus tagada tagasiulatuv ühilduvus ning ühendamine mitmesuguste olemasolevate seadmetega. Lisaks võiks erinevate riiklike rakendusstrateegiate kooskõlastamisega saavutada sünergiaid aja, kulude ja riskide vähendamise osas, tehes näiteks ühiseid hankeid ning koostööd süsteemide valideerimisel ja sertifitseerimisel.
Kuna taoline aktiivne rakendusstrateegia näib kogu üleminekuprotsessi alusena olevat möödapääsmatu, tuleb tavaraudteevõrgu jaoks vastuvõetavate spetsiifiliste sätete osas arvesse võtta nende tehnoloogiate olemasolevat ja kavandatavat kasutusmäära ning kõnealust rakendamist mõjutavaid majanduslikke, kasutusalaseid, tehnilisi ja finantsaspekte.
Sellega seoses on ilmne, et tuleb selgelt eristada ETCSi ja GSM-Ri, pidades silmas ülemineku praegust taset kogu Euroopas ning üleminekutõkete raskust ja ulatust, mis toob GSM-Ri ja ETCSi tavavõrgus rakendamisel kaasa erinevad rakenduspõhimõtted. Neid konkreetseid põhimõtteid kirjeldatakse üksikasjalikumalt alljärgnevates punktides.
7.2.2.2. GSM-R – rakenduspõhimõtted
Praegune GSM-Ri kasutuselevõtu ulatus kogu Euroopa raudteevõrgus (praegu umbes 100 000 km ELi 15 vanast liikmesriigist 11-s) ning taoliste rakendustegevusest lõpetamiseks üldjuhul kuluv 4–5 aasta pikkune aeg tähendab, et rakenduspõhimõtetega tuleb lahendada eelkõige kolm põhiküsimust:
— |
tagada GSM-R-teenuse piiriülene järjepidevus, vältides “mustade aukude” teket ühenduse mõningates piirkondades, |
— |
üleminekuaegade üleeuroopaline ühtlustamine, et vähendada märgtavalt üldkulutusi ja ajakulu, mis tulenevad potentsiaalsest vajadusest pidada üleval dubleeritud analoog- ja digitaalsideinfrastruktuure ning rongisiseseid seadmeid, |
— |
15 vana liikmesriigi ja uute liikmesriikide vahel “kahekiiruselise” Euroopa kujunemise vältimine. Tuleb saavutada ühtlane liikumine, kusjuures seda eesmärki soodustavad käimasolevad programmid uute liikmesriikide raudteevõrkude oluliseks parendamiseks. |
7.2.2.3. GSM-R – rakenduseeskirjad
Neid asjaolusid silmas pidades ning võttes arvesse, et GSM-Ri infrastruktuur on nii kiir- kui ka tavaraudtee rakenduste telekommunikatsioonivahendiks, tuleks seniste rakenduste osas praegu kohaldatavaid rakenduskriteeriume, mis on loetletud allpool, kohaldada ka tavaraudtee osas.
Raudteeäärsed seadmedGSM-Ri paigaldamine on kohustuslik — paigaldatavate uute CCS-raadioseadmete osas, — juba kasutatavate CCS-raadioseadmete täiendamise puhul, kui muudetakse alasüsteemi funktsioone või toimivust. — paigaldatavate uute CCS-raadioseadmete osas, — juba kasutatavate CCS-raadioseadmete täiendamise puhul, kui muudetakse alasüsteemi funktsioone või toimivust.
Rongisisesed seadmedGSM-Ri paigaldamine veeremile, mis on ette nähtud kasutamiseks liinil, millest vähemalt osa on varustatud A-klassi liidestega (isegi kui need on paigaldatud B-klassi süsteemi peale), on kohustuslik
Olemasolevad süsteemidLiikmesriigid peavad tagama, et käesolevate KTKde lisas B nimetatud olemasolevate süsteemide funktsioonid ja nende liidesed vastavad ka edaspidi praegustele tehnilistele kirjeldustele, välja arvatud muudatuste osas, mida peetakse vajalikuks nimetatud süsteemide ohutusega seotud vigade parandamiseks. Liikmesriigid teevad kättesaadavaks olemasolevaid süsteeme käsitlevad andmed, mis on vajalikud A-klassi seadmete ja olemasolevate B-klassi seadmete koostalitlusvõimet võimaldavate aparaatide arendamiseks ja sertifitseerimiseks.
Et võimaldada aktiivset rakendamist, julgustatakse liikmesriike edendama ja toetama ka GSM-Ri paigaldamist mis tahes uuendus- või hooldustööde käigus, mis mõjutavad juba kasutusel olevat infrastruktuuri tervikuna ning hõlmavad investeeringuid, mis on GSM-R-seadmete paigaldamisega seotud investeeringutest vähemalt ühe suurusjärgu võrra suuremad.
7.2.2.4. ERTMS/ETCS – rakenduspõhimõtted
7.2.2.4.1.
Tänase seisuga tuleb ERTMSi/ETCSi tavaraudteerakenduste puhul kasutada teistsuguseid rakenduspõhimõtteid, milles võetakse arvesse üleminekuga seotud keerukust signaalsüsteemide vallas, seonduvaid kulutusi ning varade pikemat eeldatavat kasutusiga võrreldes GSM-Riga. Sellised tõkked ei tohi aga mingil juhul põhjustada kõrvalekaldeid punktis 7.2.2.1 sätestatud üldistest rakenduspõhimõtetest, eelkõige vajadusest hoida rakendustempot sobival tasemel, eriti üleeuroopalise raudteevõrgu (TEN) põhikoridorides ja põhiliinidel.
7.2.2.4.2.
Selgelt vastuoluliste eesmärkide ühildamiseks ning killustatud lähenemise ja eeldatavate investeerimispiirangute vältimiseks on vaja määratleda raudteel esialgsed tuumikprojektid, kus ERTMSi/ETCSi kasutuselevõtt on äritegevuse ja teenuste perspektiivi silmas pidades tõepoolest põhjendatud ega too kaasa vastuvõetamatuid tõkkeid rakenduskulude osas. Neid esmatähtsaid eesmärke silmas pidades ning pärast asjaomase sektoriga nõupidamist leiti, et kõnealune tuumik peaks hõlmama ühtset üleeuroopalise raudteevõrgu esmatähtsate koridoride kogumit. Taolise lähenemisviisiga püütakse saavutada kolme eesmärki:
i. |
võimaldada luua üleeuroopalise raudtee koostalitlusvõimeline magistraalvõrk (edaspidi ETCS-Net), mis võimaldaks uute ja parema kvaliteediga raudteeteenuste väljatöötamist ning tooks kokkuvõttes kaasa raudteevedude konkurentsivõime kasvu eelkõige suure kasvupotentsiaaliga turusegmentides, nimelt rahvusvaheliste kaubavedude alal; |
ii. |
luua alus riikidevahelisteks kooskõlastuspüüeteks ja rahastamisvahendite koondamiseks, et kiirendada ja laiendada ERTMSi/ETCSi kasutuselevõttu üleeuroopalise raudteevõrgu põhimarsruutidel; |
iii. |
teha samme “kriitilise massi” saavutamiseks, et ERTMS/ETCS oleks kogu Euroopa tavaraudteevõrgu signaalsüsteemide uuendamise ja täiendamise puhul loomulikuks turunõudlusel põhinevaks lahenduseks. |
ETCS-Neti visand on esitatud allpool. Sellesse kuuluvate koridoride üksikasjalik loend on lisas H.
Et tagada ühtse võrgu väljaarendamine, mis oleks laiendatud tervikteenuste arendamise magistraalvõrguks, hõlmab ülalpool kujutatud ETCS-Net nii kiirliine (4) kui ka tavaliine. ERTMSi/ETCSi kasutuselevõttu kiirliinidel käsitletakse otsuses 2002/731/EÜ, tavaliinide osas aga kohaldatakse allpool toodud rakenduspõhimõtteid.
Et nimetatud magistraalvõrk aitaks kaasa rahvusvaheliste raudteeveoteenuste ulatuslikku ümberkujundamisele klientide jaoks käegakatsutava aja jooksul, on vaja selle täielikuks realiseerimiseks kehtestada üsna ambitsioonikas ajakava. Pidades silmas seda mõjutavaid mitmesuguseid tegureid (nt potentsiaalsete investeeringute maht, raudteede ja tööstustarnijate tehniline ja projektijuhtimise alane võimekus, tegevuse piiriülese kooskõlastamise vajadus), võib esialgseks ajakavaks võtta 10–12 aastat.
7.2.2.4.3.
Et saavutada kogu ETCS-Neti väljakujundamine nimetatud aja jooksul, on vaja rakendusprotsess “käima lükata”, määrates kindlaks teatava projektide kogumi (edaspidi “esmane kogum”), kus ETCSi kasutuselevõtt on kohustuslik. Selline lähenemisviis kujundab põhimõtteliselt kolmeastmelise arenguperspektiivi, mida võib kujutada järgmiselt:
Selle kohustusliku sammu rahalise mõju minimeerimiseks peaks algsesse kogumisse kuuluvate projektide valiku üheks kriteeriumiks olema ühenduse rahastamise kättesaadavus tavapäraseid signaalimistöödeks eraldatavaid summasid oluliselt ületaval tasemel. Kõnealuse “algse kogumi” koostamisel tuleb arvesse võtta üleeuroopaliste võrkude suunistega (Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus nr 884/2004/EÜ) (5) ette nähtud prioriteetseid raudteeprojekte ning suuremaid ehitus/rekonstrueerimistöid, mida rahastatakse struktuurifondidest (nõukogu määrus (EÜ) nr 1260/1999) (6) ja/või ühtekuuluvusfondidest (nõukogu määrus (EÜ) nr 1264/1999) (7).
Algne kogum on eespool kirjeldatud ETCS-Neti rakendusstsenaariumi täitmise nurgakiviks. Selle eesmärgi täitmiseks peab “algse kogumi” kriteeriumidele mittevastavate koridoride eri riikides asuvate osadega seotud rakendusstrateegia (tööde ajastus ja planeerimine) olema selgelt piiritletud. Et seda tagada, peavad liikmesriigid välja töötama riiklikud ERTMSi rakenduskavad, milles käsitletakse punktis 7.2.2.6 nimetatud mitmesuguseid rakendusküsimusi.
Praeguse ETCS-Neti magistraalvõrgu ulatust võib järgmisel etapil (võimalik, et käesolevate KTKde läbivaatamise käigus) muuta, et võtta arvesse rakendamise tegelikku kulgu ning transporditurgude vajaduste pidevat muutumist.
Veeremi osas tuleb rakenduspõhimõtetes silmas pidada asjaolu, et ERTMS/ETCS kui kavandatav süsteem koosneb infrastruktuuri osast ja rongisisesest osast. Seepärast on ülioluline, et kõikide väljatöötatavate rakenduspõhimõtete puhul peetaks ühtviisi silmas neid kahte süsteemi osa, kuna üheskoos võimaldavad need süsteemil toimida. Infrastruktuuri osas tuleb lisaks nõuetekohaselt arvesse võtta võimalike kohustuslike sammude rahalise mõju minimeerimist.
Seda eesmärki saab kõige paremini kindlustada “marginaalsete kulude” lähenemisviisiga, kus rongisiseste ERTMS/ETCS-seadmete paigaldamine seotakse suuremate investeerimisotsustega. Eelkõige kehtib see uue veeremi soetamisel või ulatuslike ümberehitustööde puhul, kus signaalseadmete ja nende paigaldamise maksumus moodustab üksnes väikese protsendi tehtava investeeringu kogumahust. Taolise poliitika rakendamine aitab pikemas perspektiivis saavutada rongisiseste ETCS-seadmete kujunemist uue veeremi standardvarustuseks.
7.2.2.4.4.
Eelpaigaldus hõlmab mis tahes rongisiseste või raudteeäärsete ERTMS/ETCS-seadmete ja GSM-R-seadmete või muude ETCSi ja GSM-Ri kasutamist võimaldavate seadmete (nt kaablid ja juhtmed, mehaanilised paigaldusvahendid, liidesed, vooluvarustus ja muud spetsiaalsed signaal- ja sidevahendid) paigaldamist, mille eesmärk on saavutada teatav ERTMSi kasutamise valmidus, täitmata seejuures täielikult A-klassi nõudeid.
Selle lähenemisviisi eesmärk on tagada ERTMS-valmidus, ühitades eelpaigaldustööd suuremate infrastruktuuri ehitus- või ümberehitustöödega või veeremi tehasetöödega (8). See võimaldab vähendada hilisemaid A-klassi nõuetele vastavate täisfunktsionaalsete ERTMS/ETCS- või GSM-R-seadmete kasutuselevõtu kulusid. ERTMS-valmiduse määr peab siiski olenema iga projekti tehnilistest, kasutusalastest ja majanduslikest eripäradest ning A-klassi nõuetele vastavate seadmete kavandatava kasutuselevõtu ajast.
Seepärast on vajalik kehtestada eelpaigalduse osas hierarhiline lähenemisviis, mille aluseks on “eelpaigaldusetapid”. Eeldatakse, et need etapid varieeruvad lihtsalt ruumi eraldamisest, kanalite ja mehaaniliste paigaldusvahendite paigutamisest (1. etapp) kuni kõikide selliste komponentide paigaldamiseni, mida paigaldiste tavapärase kasutusea jooksul ei ohusta aegumine (3. etapp). Eelpaigaldusega seotud üksikasjad määratletakse lisale A lisatavates punktides 57 (rongisisesed) ja 59 (raudteeäärsed seadmed).
7.2.2.5. ERTMS/ETCS – rakenduseeskirjad
Kõik eelmises punktis loetletud aspektid liigitatakse lõpuks järgmiselt.
Raudteeäärsed seadmedERTMSi/ETCSi paigaldamine on kohustuslik — paigaldatavate uute CCS-automaatblokeerimisseadmete osas, — juba kasutatavate CCS-automaatblokeerimisseadmete täiendamise puhul, kui muudetakse alasüsteemi funktsioone või toimivust, — see kuulub tavaraudtee prioriteetsete projektide hulka, mis on kindlaks määratud otsuse nr 884/2004/EÜ II lisas sätestatud suunistega, — see saab struktuurifondidest (määrus (EÜ) nr 1260/1999) ja/või ühtekuuluvusfondidest (määrus (EÜ) nr 1264/1999) rahalist toetust, mille summa ületab 30 % projekti kogukuludest. — paigaldatavate uute CCS-automaatblokeerimisseadmete osas, — juba kasutatavate CCS-automaatblokeerimisseadmete täiendamise puhul, kui muudetakse alasüsteemi funktsioone või toimivust, — olemasoleva veeremi “ulatuslike ümberehitustööde” puhul, (9)
— paigaldatavate uute CCS-automaatblokeerimisseadmete osas, — juba kasutatavate CCS-automaatblokeerimisseadmete täiendamise puhul, kui muudetakse alasüsteemi funktsioone või toimivust,
kui konkreetne raudteeinfrastruktuuri projekt vastab ühele järgmistest kriteeriumidest:
Teiste uute projektide või ümberehitusprojektide osas, mis nimetatud kriteeriumidele ei vasta ning kuuluvad üleeuroopalise tavaraudteevõrgu alla, nagu see on määratletud otsuse 884/2004/EÜ 7. juuni 2004. aasta paranduses, tehakse punktides 7.2.2.4.4 ja 7.2.3.2 nimetatud 1. etapi eelpaigaldustööd. Liinid, mis moodustavad osa ETCS-Neti magistraalvõrgust, kuid ei kuulu algsesse kogumisse, peavad eelpaigalduse osas vastama 3. eelpaigaldusetapi nõuetele.Et võimaldada aktiivset rakendamist, julgustatakse liikmesriike edendama ja toetama ka ERTMSi/ETCSi paigaldamist mis tahes uuendus- või hooldustööde käigus, mis on seotud juba kasutusel oleva infrastruktuuriga ning hõlmavad investeeringuid, mis on ERTMS/ETCS-seadmete paigaldamisega seotud investeeringutest vähemalt ühe suurusjärgu võrra suuremad.Rongisisesed seadmedVeeremi puhul, mis on ette nähtud kasutamiseks tavaraudtee infrastruktuuril, kus ERTMSi/ETCSi paigaldamine on kohustuslik, tehakse paigaldustööd vastavalt 7.2.2.6 nimetatud ELi üldplaaniga kooskõlla viidud riiklikule üleminekustrateegiale, välja arvatud alljärgneva erandi osas.ERTMSi/ETCSi paigaldamine, millele vajadusel lisatakse asjakohased B-klassi süsteemidega koostöötamist võimaldavad spetsiaalsed andmeedastusmoodulid (STM), on kohustuslik
kui tegemist on algse kogumi liinidel piiriüleseks kasutamiseks ette nähtud veeremiga.ERTMSi/ETCSi eelpaigaldamine punktides 7.2.2.4.4 ja 7.2.4.4 nimetatud 1. etapi nõuete kohaselt
veeremi osas, mis on ette nähtud kasutamiseks üleeuroopalises tavaraudteevõrgus, nagu see on määratletud otsuse nr 884/2004/EÜ 7. juuni 2004. aasta paranduses. Seadmete puhul, mis on ette nähtud ETCS-Neti magistraalvõrgu liinidel kasutamiseks, kehtivad 3. eelpaigaldusetapi nõuded.Olemasolevad süsteemidLiikmesriigid peavad tagama, et käesolevate KTKde lisas B nimetatud olemasolevate süsteemide funktsioonid ja nende liidesed vastavad ka edaspidi praegustele tehnilistele kirjeldustele, välja arvatud muudatuste osas, mida peetakse vajalikuks nimetatud süsteemide ohutusega seotud vigade parandamiseks. Liikmesriigid teevad kättesaadavaks olemasolevaid süsteeme käsitlevad andmed, mis on vajalikud A-klassi seadmete ja olemasolevate B-klassi seadmete koostalitlusvõimet võimaldavate aparaatide arendamiseks ja ohutuse tõendamiseks.
7.2.2.6. Riiklikud ERTMSi rakenduskavad ja ELi üldplaan
Eespool kirjeldatud rakenduspõhimõtetest ja punktides 7.2.2.3 ning 7.2.2.4.4 sätestatud kohustuslikest eeskirjadest lähtudes peavad liikmesriigid tavaraudteevõrgu jaoks koostama ametliku riikliku ERTMSi rakenduskava, milles käsitletakse nii ERTMSi/ETCSi kui ka GSM-Ri.
ERTMSi/ETCSi osas on kõnealuse riikliku kava väljatöötamise lähtekohaks punktis 7.2.2.4 nimetatud ETCS-Neti magistraalvõrgu väljakujundamine. Kava lõppeesmärk on sätestada ERTMSi/ETCSi kasutuselevõtu vallas konkreetsetele asjaoludele vastavad kohustused, mis asendavad algse kogumi osas ette nähtud üldsuuniseid. Taoline paindlikkus ei tohi siiski kahjustada algse kogumi osas juba kehtestatud kohustuste täitmist (10).
Riiklikes kavades sätestatakse eelkõige järgmine:
— |
sihtliinid: nende riiklike liinide või liiniosade selge määratlus, kus rakendamine on ette nähtud. See kehtib eelkõige ETCS-Neti projektiga ette nähtud riikidevaheliste koridoride riigisiseste lõikude osas (11). Sellega seoses võetakse nõuetekohaselt arvesse riiklikke ERTMSi/ETCSi rakenduskavasid, mis on teatavaks tehtud vastavalt ETCS-Neti magistraalvõrgu hulka kuuluvaid kiirraudteelõike käsitlevale otsusele 2002/731/EÜ, |
— |
tehnilised nõuded: erinevate rakenduste (nt GSM-R-rakenduste kõne- või andmesidevõrgu, ERTMSi/ETCSi funktsionaalse taseme, ERTMSi/ETCSi seadmete või dubleerivate seadmete) olulised tehnilised omadused, |
— |
rakendusstrateegia ja plaanimine: ülevaade rakenduskavast (sealhulgas tööde järjestus ja ajastus), |
— |
üleminekustrateegia: ettenähtud riiklikel liinidel või lõikudel infrastruktuuri ja veeremi alasüsteemide osas üleminekuks ette nähtud strateegia (nt A- ja B-klassi süsteemide koostöö, konkreetsel ajal B-klassi süsteemidel A-klassi süsteemidele üleminek, ETCSi-põhistele vahelahendustele, nt SCMT (12) või piiratud järelevalvele tuginev üleminek), |
— |
võimalikud piirangud: ülevaade potentsiaalsetest aspektidest, mis võivad mõjutada rakenduskava elluviimist (nt suuremahuliste infrastruktuuritööde hulka kuuluvad signaalimistööd, teenuse piiriülese järjepidevuse tagamine). |
Kõnealused riiklikud kavad koondatakse lõpuks kuue kuu jooksul alates nende teatavakstegemisest ELi üldplaaniks. Üldplaani eesmärk on sobiva teadmusbaasi loomine erinevate huvirühmade otsuste toetamiseks – eelkõige komisjonile raudteeprojektide rahalise toetuse jaotamiseks – ja, kui vaja, erinevate riiklike rakenduste ühitamiseks ajakavade või rakendusstrateegiate osas, kui see on vajalik ühtse terviku saavutamiseks. Kogu protsessi võib kujutada järgmiselt:
ELi üldplaan sisaldab lisaks ülevaadet tegevusprogrammist, et näha ette kavandatav rakendusmeetmete kogum plaanimisest elluviimiseni.
ELi üldplaan lisatakse käesolevatele KTKdele läbivaatamismenetluse käigus, asendades praegu algse kogumi osas ette nähtud kohustuslikud rakendusmeetmed. Seejärel
— |
peavad kõik lepinguid sõlmivad üksused põhjendama kõiki juhtkäskude alasüsteemide paigaldamisega seotud tegevusi lisaks kehtivatele õigusnormidele ka ELi üldplaani alusel, |
— |
peavad liikmesriigid oma riiklikke ERTMSi rakenduskavasid täpselt kohandama, kui see on vajalik ELi üldplaani kooskõlastamiseks. Eelkõige tagatakse läbivaatamise käigus, et liikmesriigis vastu võetud üleminekustrateegia – eelkõige veeremiga seonduv – ei takistaks ETCS-Neti strateegilise eesmärgi saavutamist ning uute liikmesriikide juurdepääsu vastavalt ELi üldplaaniga ette nähtud ajakavale ja tingimustele, |
— |
kui riikliku kava ja ELi üldplaani kooskõlastamine ei ole võimalik, jäävad selle konkreetse liikmesriigi osas kehtima algse kogumi osas ette nähtud kohustuslikud nõuded. |
ELi üldplaan ja riiklikud ERTMSi rakenduskavad on dünaamilised dokumendid, mida tuleb täiendada, et need kajastaksid rakendusmeetmete tegelikku kulgu igas liikmesriigis ja kogu Euroopa raudteevõrgus.
7.2.3. Rakendamine: infrastruktuur (statsionaarsed seadmed)
Järgmisi nõudeid kohaldatakse direktiivis 2001/16/EÜ sätestatud liinikategooriate suhtes:
— |
reisijateveoteenusteks ette nähtud liinid, |
— |
segavedudeks (reisijad ja kaubad) ette nähtud liinid, |
— |
spetsiaalselt kaubaveoteenusteks projekteeritud või ümber ehitatud liinid, |
— |
reisijaamad, |
— |
kaubajaamad, sealhulgas ühendveoterminalid, |
— |
eespool nimetatud komponente ühendavad liinid. |
Juhtkäskude alasüsteemis hõlmab kahte automaatblokeerimissüsteemide ja raadiosidesüsteemide klassi (A ja B). Eespool nimetatud liinid, mis praegu ei ole A-klassi seadmetega varustatud, varustatakse kas
— |
A-klassi funktsioonide ja liidestega vastavalt lisas A viidatud spetsifikaatidele või |
— |
A-klassi funktsioonide ja liidestega vastavalt lisas A viidatud spetsifikaatidele ja B-klassi funktsioonide ja liidestega vastavalt B lisale või |
— |
B-klassi funktsioonide ja liidestega vastavalt B lisale, viies läbi ka A-klassi eelpaigalduse, või |
— |
üksnes B-klassi funktsioonide ja liidestega vastavalt lisale B. |
Juhul, kui käesolevate KTKde rakendusalasse kuuluvaid liine A-klassi süsteemidega ei varustata, peab liikmesriik võtma kõik meetmed, et tagada oma olemasoleva B-klassi süsteemi või süsteemide osas välise spetsiaalse andmeedastusmooduli (STM) kättesaadavus. Sellega seoses tuleb nõuetekohaselt tagada STMi vaba turg, kus kehtivad õiglased kaubandustingimused. Juhul kui tehnilistel või ärilistel põhjustel (13) ei ole võimalik STMi kättesaadavust ettenähtud ajaks (14) tagada, teavitab asjaomane liikmesriik komiteed selle probleemi põhjustest ning leevendusmeetmetest, mida ta kavatseb võtta, et tagada eelkõige välisriikide ettevõtjate juurdepääs infrastruktuurile.
7.2.3.1. Täiendavad B-klassi seadmed A-klassi liinidel
ETCSi ja/või GSM-Riga varustatud liinil võivad olla täiendavad B-klassi seadmed, et võimaldada üleminekuetapil A-klassi nõuetele mittevastava veeremi kasutamist. A-klassi süsteemi varusüsteemina võib kasutada rongisiseseid B-klassi seadmeid. See ei tähenda aga, et infrastruktuuriettevõtja võiks nõuda B-klassi süsteemide olemasolu kõnealusel liinil sõitvatel koostalitlusvõimelistel rongidel.
Kui paigaldatud on nii A- kui B-klassi süsteemid, võivad mõlemad süsteemid rongis paralleelselt töötada, kui riiklikud tehnilised nõuded ja kasutuseeskirjad seda lubavad ning koostalitlusvõimet ei kahjustata. Riiklikud tehnilised nõuded ja kasutuseeskirjad kehtestab asjaomane liikmesriik.
7.2.3.2. A-klassi eelpaigaldus
Raudteeäärne eelpaigaldus on mis tahes ETCS- või GSM-R-seadmete või muude ETCSi või GSM-Ri kasutamist võimaldavate seadmete (nt kaablite ja juhtmete, blokeerimisliideste, LEUde või kiudoptiliste põhiseadmete) paigaldamine, mis on olemas, kuid mida võib mitte kasutada ning mille eesmärk on vähendada edaspidi täisfunktsionaalsete ERTMS/ETCS- või GSM-R-seadmete kasutuselevõtuga seotud kulusid. ETCSi osas peavad punktis 7.2.2.4.4 sätestatud kolm eelpaigaldusetappi vastama lisa A punktis 59 sätestatud nõuetele (lisatakse hiljem).
Kavandatava eelpaigalduse ulatus tuleks kindlaks määrata kasutuselevõtmiseks ette nähtud signaal- või sideseadmete rakendamise plaanimise käigus. Eelkõige tuleb GSM-R-võrgu plaanimise varajastel etappidel silmas pidada kõiki teenuseid, mida tulevikus kavandatakse (kõned, ohutusega olulisel määral mitteseotud andmed, ETCS).
7.2.3.3. Raudteeäärse juhtseadmete koostu või selle osade täiendamine või uuendamine
Raudteeäärse koostu täiendamine või uuendamine võib hõlmata järgmist:
— |
raadiosidesüsteemi (B-klassi puhul, võimalik vaid uuendamine), |
— |
automaatblokeerimissüsteemi, |
— |
rongituvastussüsteemi liidest, |
— |
teljepuksi ülekuumenemise detektorsüsteemi, |
— |
EMC-omadusi. |
Seepärast võib näiteks järgmiste raudteeäärsete juhtseadmete koostu erinevaid osi täiendada ja uuendada eraldi (kui sellega ei kahjustata koostalitlusvõimet):
— |
EIRENE funktsioonid ja liidesed (vt punktid 4.2.4 ja 4.2.5), |
— |
ETCSi/ERTMSi funktsioonid ja liidesed (vt punktid 4.2.1, 4.2.3, 4.2.5, 4.2.7, 4.2.8), |
— |
rongituvastussüsteem (vt punkt 4.2.11), |
— |
teljepuksi ülekuumenemise detektor (vt punkt 4.2.10), |
— |
EMC-omadused (vt punkt 4.2.12). |
Pärast täiendusi, mille tulemusena minnakse üle A-klassi süsteemile, võivad B-klassi seadmed jääda kasutusse samaaegselt A-klassi omadega.
7.2.3.4. Infrastruktuuriregistrid
Infrastruktuuriregister pakub raudtee-ettevõtjatele A- ja B-klassiga seotud teavet vastavalt lisa C nõuetele. Infrastruktuuriregistris märgitakse, kas tegemist on kohustuslike või valikuliste (15) funktsioonidega; tuleb ära märkida ka rongisisese konfiguratsiooni piirangud.
Kui mõningate juhtkäskude ja signaalimise alasüsteemi ning teiste alasüsteemide vaheliste liideste osas puuduvad paigaldamise hetkel Euroopa tehnilised kirjeldused (nt rongituvastussüsteemi ja veeremi elektromagnetiline ühilduvus), kantakse vastavad omadused ja kohaldatavad standardid infrastruktuuriregistritesse. Igal juhul on see võimalik üksnes lisas C loetletud aspektide osas.
7.2.4. Rakendamine: veerem (rongisisesed seadmed)
Vastavalt direktiivile 2001/16/EÜ tuleb kõik veeremikategooriad, millesse kuuluv veerem võib liikuda kogu üleeuroopalises tavaraudteevõrgus või selle osas, jagada
— |
rahvusvaheliseks kasutuseks ette nähtud veeremiks ja |
— |
siseriiklikuks kasutuseks ette nähtud veeremiks, |
võttes nõuetekohaselt arvesse veeremi kasutamist kohalikel, piirkondlikel või pikamaavedudel.
Eespool nimetatud veerem peab olema varustatud kas
— |
A-klassi funktsioonide ja liidestega vastavalt lisas A viidatud spetsifikaatidele või |
— |
A-klassi funktsioonide ja liidestega vastavalt lisas A viidatud spetsifikaatidele ja B-klassi funktsioonide ja liidestega vastavalt B lisale või |
— |
B-klassi funktsioonide ja liidestega vastavalt B lisale, viies läbi ka A-klassi eelpaigalduse, või |
— |
üksnes B-klassi funktsioonide ja liidestega vastavalt lisale B või |
— |
vastavalt punktile 7.2.5.2, |
et seda oleks võimalik kasutada kõikidel liinidel, kus seda kasutada kavatsetakse.
7.2.4.1. Üksnes A-klassi seadmetega veerem
A-klassi koost peab tagama, et käesolevate KTKdega ette nähtud rongisisesed funktsioonid, liidesed ja minimaalne toimivus oleksid vastavuses asjaomaste liinidega, nagu on kirjeldatud lisas C. A-klassi seadmete paigaldamisel võib ära kasutada täiendavaid veeremi ja juhtkäskude süsteemi vaheliste liideste spetsifikaate.
7.2.4.2. Üksnes B-klassi seadmetega veerem
B-klassi seadmed peavad tagama, et käesolevate KTKdega ette nähtud rongisisesed funktsioonid, liidesed ja minimaalne toimivus oleksid vastavuses asjaomaste liinidega, nagu on kirjeldatud lisas C.
7.2.4.3. A- ja B-klassi seadmetega veerem
Veeremi võib varustada nii A- kui ka B-klassi seadmetega, et seda oleks võimalik kasutada erinevatel liinidel. B-klassi süsteeme võib rakendada järgmiselt:
— |
kasutades STMi, mis ühendatakse A-klassi koostuga (“väline STM”), või |
— |
need A-klassi koostu sisse ehitada. |
B-klassi süsteemi võib rakendada ka eraldi (või, kui tegemist on täiendamise või uuendamisega, jätta need alles), kui tegemist on B-klassi süsteemidega, mille puhul STM ei ole veeremiomaniku seisukohalt majanduslikult mõttekas. Kui aga STMi ei kasutata, peab raudtee-ettevõtja tagama, et ülemineku puudumine (ETCSi poolne raudteeäärsete A- ja B-klassi süsteemide vaheliste üleminekute haldamine) lahendatakse nõuetekohaselt. Liikmesriik võib sellealased nõuded kanda infrastruktuuriregistrisse.
Sõites liinil, mis on varustatud nii A- kui ka B-klassi süsteemidega, võivad B-klassi süsteemid olla A-klassi süsteemide varusüsteemideks, kui rong on varustatud nii A- kui ka B-klassi süsteemiga. See ei tohi aga olla koostalitlusvõimega seotud nõue, samuti ei kehti see GSM-Ri suhtes.
7.2.4.4. A-klassi eelpaigaldus
Rongisisene eelpaigaldus on mis tahes ETCS- või GSM-R-seadmete või muude ETCSi või GSM-Ri kasutamist võimaldavate seadmete (nt kaablite ja juhtmete, antennide, andurite, vooluvarustuse või paigaldusseadmete) paigaldamine, mis on olemas, ent mida võib mitte kasutada ning mille eesmärk on vähendada edaspidi täisfunktsionaalsete A-klassi nõuetele vastavate ERTMS/ETCS- või GSM-R-seadmete kasutuselevõtuga seotud kulusid. ETCSi osas peavad punktis 7.2.2.4.4 sätestatud kolm eelpaigaldusetappi vastama lisa A punktis 57 sätestatud nõuetele (lisatakse hiljem).
Kavandatava eelpaigalduse ulatus tuleks kindlaks määrata rongisiseste signaal- või sideseadmete projekteerimise käigus. Eelpaigalduse osas võib ära kasutada täiendavaid veeremi ja juhtkäskude süsteemi vaheliste liideste spetsifikaate.
7.2.4.5. Vastupidine STM
Vt punkt 7.2.5.2.
7.2.4.6. Rongisisese juhtseadmete koostu või selle osade täiendamine või uuendamine
Rongisisese koostu täiendamine või uuendamine võib hõlmata järgmist:
— |
raadiosidesüsteemi (B-klassist A-klassi), |
— |
automaatblokeerimissüsteemi (B-klassist A-klassi). |
Seepärast võib näiteks järgmiste rongisisese juhtseadmete koostu erinevaid osi täiendada ja uuendada eraldi (kui sellega ei kahjustata koostalitlusvõimet):
— |
EIRENE funktsioonid ja liidesed (vt punktid 4.2.4 ja 4.2.5), |
— |
ETCSi/ERTMSi funktsioonid ja liidesed (vt punktid 4.2.1, 4.2.3, 4.2.5, 4.2.7, 4.2.8). |
Pärast täiendusi, mille tulemusena minnakse üle A-klassi süsteemile, võivad B-klassi seadmed jääda kasutusse samaaegselt A-klassi omadega.
7.2.4.7. Veeremiregistrid
Veeremiregistrist peab olema võimalik saada C lisa nõuetele vastavaid andmeid.
Kui mõningate juhtkäskude ja signaalimise alasüsteemi ning teiste alasüsteemide vaheliste liidestega seotud KTKde nõuded paigaldamise hetkel puuduvad (nt rongituvastussüsteemi ja veeremi elektromagnetiline ühilduvus, ilmastikutingimused ja füüsilised tingimused, milles rong võib töötada, rongi tehnilised parameetrid, nagu rongi pikkus, rongi maksimaalne telgede vahe, rongi esimese ja viimase vaguni nina pikkus, pidurdusnäitajad), sätestatakse vastavad näitajad ja kohaldatavad standardid veeremiregistrites. See võimalik üksnes lisas C loetletud aspektide osas.
Märkus. Konkreetse liini iga juhtkäskude alasüsteemi rakenduse osas on lisas C ette nähtud rongisiseste seadmete nõuded, mis tuleb kanda infrastruktuuriregistrisse koos märkega, kas tegemist on kohustuslike või valikuliste funktsioonidega, (16) ning märkida ära rongi koosseisuga seotud piirangud.
7.2.5. Eriüleminekuviisid
7.2.5.1. Erilahendus A-klassi süsteemi osaliseks täiendavaks kasutamiseks
Üleminekuetapil, kus A-klassi funktsioone täitvate rongisiseste seadmetega on varustatud vaid osa veeremist, võib olla vaja, et liinile oleks osaliselt või täielikult paigaldatud mõlemad süsteemid.
ETCSi osas ei ole kahel rongisisesel süsteemil funktsionaalset seost, välja arvatud üleminekute juhtimine rongi liikumise ajal (erandiks on B-klassi süsteemide STMide vajaduste täitmine juhtudel, kus STMe kasutatakse).
ETCSi osas võib funktsionaalse süsteemi ehitada ka ühtlustatud ja ühtlustamiseelsete süsteemide komponente kombineerides. Selliseks näiteks on ETCSi 1. taseme kombinatsioon, kus kasutatakse Eurobalise'i punktülekande vahendina ja sõidusignaalide uuendamise lahendust, mis ei põhine ühtlustatud lahendusel, vaid riiklikul süsteemil. See lahendus eeldab ühtlustatud ja ühtlustamiseelse süsteemi vahelise rongisisese andmesideühenduse olemasolu. Seepärast ei vasta lahendus A- ega B-klassi nõuetele ning ei ole koostalitlusvõimeline.
Siiski võib seda kombinatsiooni kasutada koostalitlusvõimelisel liinil riikliku täiendusena. See on lubatud üksnes juhul kui ronge, millel puudub kahe süsteemi vaheline andmeühendus, saab kasutada ühtlustatud või ühtlustamiseelses süsteemis, ilma et teise süsteemi andmeid vaja oleks. Kui see ei ole võimalik, ei saa asjaomast liini juhtkäskude alasüsteemi seisukohalt koostalitlusvõimeliseks tunnistada.
7.2.5.2. A-klassi raadioliidese osalise alternatiivkasutuse erilahendus
Infrastruktuuri võib vastavalt direktiivi 2001/16/EÜ artikli 5 lõikele 6 kasutada ka liiklemiseks selliste rongidega, mis ei vasta käesolevate KTKde nõuetele, kui see ei takista oluliste nõuete täitmist.
Need rongid saavad B-klassi signaalinfrastruktuurilt andmeid A-klassi rongidevahelise teabevahetuse kaudu.
7.2.5.3. Konkurentsikriteeriumid
Koostalitlusvõimeliste rongide muudel infrastruktuuridel liiklemist või koostalitlusvõimetute rongide koostalitlusvõimelistel infrastruktuuridel liiklemist võimaldav mis tahes meede ei tohi kahjustada tarnijate vahelist vaba konkurentsi.
Eelkõige tuleb huvitatud tarnijatele anda teavet juba paigaldatud seadmete vaheliste asjaomaste liideste kohta ning uute seadmete kohta, mida osta kavatsetakse.
7.2.6. Valikuliste funktsioonide nõudmise tingimused
Raudteeäärse juhtseadmete süsteemi ning selle ja teiste alasüsteemide vaheliste liideste omadustest tulenevalt võivad mõningad raudteeäärsed funktsioonid, mis ei ole kohustuslikud, olla mõningates rakendustes oluliste nõuete täitmiseks vajalikud.
Riiklike või valikuliste funktsioonide kasutamine raudteeäärsetes seadmetes ei tohi takistada selliste rongide sisenemist infrastruktuuri, mis vastavad üksnes rongisisese A-klassi süsteemi kohustuslikele nõuetele, välja arvatud järgmised valikulised rongisisesed funktsioonid:
— |
ETCSi 3. taseme raudteeäärse rakenduse puhul on nõutav rongisisene rongi terviklikkuse kontrollsüsteem, |
— |
ETCSi 1. taseme raudteeäärse rakenduse puhul, kus kasutatakse sõidusignaalide uuendamise süsteemi, on nõutav vastav rongisisene sõidusignaalide uuendamise funktsioon, kui käivituskiiruseks on ohutusega seotud põhjustel seatud null (nt kaitse ohtlikes punktides), |
— |
kui ETCSi tööks on vajalik andmeedastus raadioside teel, peavad GSM-Ri andmeedastusteenused vastama ETCSi andmeedastusnõuetele, |
— |
K-liidese rakendamiseks võib olla vajalik rongisisene koost, mille hulka kuulub KERi STM. |
7.3. Muudatuste juhtimine
7.3.1. Sissejuhatus
Muudatused on iseloomulikud kõikidele reaalsetes keskkondades kasutatavatele arvutipõhistele süsteemidele. Nende põhjuseks on uute nõudmiste teke või olemasolevate nõudmiste muutumine seoses töös tekkinud tõrgete või talitlusvõime või muude mittefunktsionaalsete omaduste parandamise vajadusega.
Muudatusi tuleb aga juhtida, kuna seda nõuavad ohutuse tagamisega seotud kaalutlused ning tagasiulatuva ühilduvuse eesmärgid, pidades silmas minimaalset ajakulu ja üldkulusid seoses juba kasutatavate ERTMS-seadmetega (17) (st olemasolevate ERTMS-vahenditega). Seepärast on oluline määratleda olemasolevate ERTMS-seadmete muudatuste rakendamiseks ja haldamiseks selge strateegia, et vältida häireid raudtee töös, kahjustamata seejuures põhieesmärke, milleks on ohutuse ja koostalitlusvõime tagamine. Kõnealuse strateegia määratlemisel on olulisimad kaks põhiküsimust:
— |
konfiguratsioonijuhtimisraamistiku loomine, millega määratakse kindlaks süsteemi arengu juhtimise standardid ja protseduurid. See peaks hõlmama kavandatavate süsteemimuudatuste registreerimise ja elluviimise, nende muudatuste süsteemi komponentidega seostamise ning süsteemi uute versioonide jälgimise viise, |
— |
süsteemi arendusaluste avaldamise poliitika. |
7.3.2. Arendusalused
Realistliku rakendamise ja kasutuselevõtmise seisukohalt on ülioluline süsteemi stabiilsus. Stabiilsus on vajalik järgmistele asjaosalistele:
— |
raudteeinfrastruktuuri-ettevõtjatele ja raudtee-ettevõtjatele, kes peavad kasutama ERTMS/ETSC või GSM-Ri eri versioone, |
— |
tööstusele, kus vajatakse aega jätkuva koostalitlusvõime määramiseks, arendamiseks ja katsetamiseks. |
Arendusalus on sisuliselt stabiilne süsteemituum, millel on vajalik funktsionaalsus, jõudlus ja muud mittefunktsionaalsed omadused (nt RAMS) (18). Varasemad kogemused seda liiki süsteemidega on siiski näidanud, et stabiilse ja rakendamiskõlbliku arendusaluse saamiseks on vaja välja lasta mitu versiooni (19). Seda võib kujutada astmelise protsessina:
Tagasisideahelate tõttu on kõnealune protsess ülimalt läbipõimunud. See välistab mitme protsessi paralleelse teostamise, kuna taoline lähenemisviis viiks ebastabiilsete, segadusttekitavate ja tööd takistavate olukordadeni. Arendusaluseid ei tohi seega välja töötada paralleelselt, vaid jadana, nagu on kujutatud ERTMS/ETCSi (20) 7 kohta:
7.3.3. ERTMSi konsolideerimisetapp
ERTMSi spetsifikaatide esimene arendusalus (ETCS ja GSM-R) lisati kiirraudtee juhtkäskude ja signaalimise KTKdele (otsus 2002/731/EÜ). Hiljuti avaldati nende spetsifikaatide uus versioon (otsus 2004/447/EÜ). Sellega tehti süsteemis pisimuudatusi ning kehtestati samas rongisiseste juhtseadmete vastavushindamise struktuurse lähenemisviisi alused.
Praegu jätkuv ERTMSi konsolideerimisprotsess (ETCS ja GSM-R) keskendub selgelt kahele põhiküsimusele:
— |
olemasoleva arendusaluse konsolideerimine, et see oleks tugevamaks koostalitlusvõime lähtepunktiks, ja |
— |
mitmete kasutusalaste ja tehniliste avatud punktide sulgemine. |
Töös juhindutakse seniste pilootprojektide tulemustest, esialgsetest kommertsrakendustest ja eri tarnijate toodete struktuursest ristkatsetuste programmist. See peaks kokkuvõttes viima uue arendusaluse avaldamiseni, mille osas alustatakse konfiguratsioonijuhtimist 2005. aasta esimesel poolel.
Sellel etapil võib olla vajalik spetsiaalsete A-klassi süsteemide kasutamist käsitlevate vastastikuste lepingute sõlmimine raudteeinfrastruktuuri-ettevõtjate ja raudtee-ettevõtjate vahel.
7.3.4. Arendusaluste avaldamine
Olemasolevatest kogemustest lähtudes võib ETCSi arendusaluste vaheliseks ajavahemikuks hinnata ligikaudu neli kuni viis aastat ja GSM-Ri puhul ligikaudu kaks aastat.
Uus arendusalus peaks üldjuhul tooma kaasa olulisi muudatusi süsteemi funktsioonides või toimivuses. See võib hõlmata näiteks järgmisi aspekte:
— |
olemasolevate riiklike funktsioonide kogumi lisamine koostalitlusvõimelisele tuumale, kui neid funktsioone on võimalik üldkasutatavaks muuta, |
— |
täiendavate koostalitlusvõime komponentide lisamine rongisisesele ja raudteeäärsele ETCSile, |
— |
GSM-Ril põhinevad lisandväärtusteenused. |
Iga arendusalus peab hõlmama ka eelmise arendusaluse funktsioone. Silumisversioone, mille eesmärk on kõrvaldada süsteemi vigu või turvaalaseid puudujääke, tuleks käsitada konkreetse alusjoone eri versioonidena. Kui turvanõuetest ei tulene teisiti, peavad sama arendusaluse versioonid ühilduma eelmiste versioonidega.
Tulenevalt erinevates arendusalustes sisalduvatest uutest funktsioonidest ei saa erinevad arendusalused olla eelmistega ühilduvad. Suurima tehniliselt võimaliku leviku soodustamiseks peaksid erinevad arendusalused aga sisaldama ühiseid põhifunktsioone, mille osas tuleks tagada tagasiulatuv ühilduvus. Kõnealune ühine põhialus peaks tagama minimaalse tuuma koostalitlusvõimeliseks toimimiseks nõuetekohasel tasemel.
7.3.5. Uute arendusaluste kasutuselevõtt
Raudteeinfrastruktuuri-ettevõtjatel ja raudtee-ettevõtjatel ei ole kunagi võimalik üleöö ühelt arendusaluselt teisele üle minna. Seepärast tuleb iga arendusalus töötada välja kooskõlas vastava üleminekustrateegiaga. See aitab lahendada probleeme, nagu näiteks erinevatele ETCSi ja GSM-Ri spetsifikaatide versioonidele vastavate ETCSi ja GSM-Ri vahendite samaaegne kasutamine, ülemineku eelisvaldkonnad (eelistades infrastruktuuri või veeremit või liikudes samaaegselt) ning ülemineku ajakavad ja prioriteedid.
7.3.6. Muudatuste juhtimise protsess – nõuded
Nagu varem öeldud, on muudatused suurte tarkvarapõhiste süsteemide puhul möödapääsmatud. Seepärast tuleb muudatuste juhtimise protseduurid tagama muudatusega seotud kulude ja tulude nõuetekohase analüüsi ning muudatuste kontrollitud rakendamise. Selleks on vaja kindlaksmääratud muudatuste juhtimise protsessi ja seonduvaid töövahendeid, et tagada muudatuste registreerimine ja säästev kohaldamine tehniliste kirjelduste suhtes. Protsessi konkreetsetest üksikasjadest olenemata tuleks see üldiselt kavandada struktuurse süsteemina:
Kogu eespool kirjeldatud muudatuste juhtimise protsessi aluseks peaks olema muudatuste juhtimise standardite ja protseduuride kogumit sisaldav konfiguratsioonijuhtimise kava. Kõnealusele kavaga seotud üldnõudeid kirjeldatakse punktis 7.3.7. Muudatuste juhtimise kavale tuleks lisada heakskiidetud muudatuste rakendusstrateegia (mille aluseks on nõuetekohane protsess ja nõuetekohane dokumentatsioon), mis sisaldab eelkõige järgmist:
— |
muudatuste põhjuseks olevate tehniliste piirangute andmed, |
— |
andmed selle kohta, kes vastutab muudatuse rakendusprotseduuride eest, |
— |
tehtavate muudatuste valideerimise kord, |
— |
muudatuste juhtimise, väljalaskmise, ülemineku ja leviku poliitika. |
7.3.7. Konfiguratsioonijuhtimiskava – nõuded
Konfiguratsioonijuhtimiskavaga tuleks ette näha muudatuste juhtimise standardid ja protseduurid, mis hõlmavad eelkõige järgmist:
— |
juhitavate üksuste määratlemine ning nende üksuste kindlaksmääramise ametlik skeem, |
— |
andmed selle kohta, kes vastutab konfiguratsioonijuhtimise protseduuride ning kontrollitavate üksuste konfiguratsioonijuhtimise otsustusstruktuurile esitamise eest, |
— |
konfiguratsioonijuhtimise poliitika, mida kasutatakse muudatuste juhtimiseks ja versioonide haldamiseks, |
— |
andmed registrite kohta, mida tuleb konfiguratsioonijuhtimise protsessi raames pidada, |
— |
konfiguratsioonijuhtimises kasutatavate töövahendite kirjeldus ning nende vahendite rakendamise protsess, |
— |
konfiguratsiooniandmete talletamiseks kasutatava konfiguratsiooniandmebaasi määratlus. |
ETCSi ja GSM-Ri konfiguratsioonijuhtimise protsesside konkreetsed üksikasjad tuleb ette näha spetsifikaatidega, mis lisatakse käesolevate KTKde lisas A sisalduvasse spetsifikaatide loendisse vastavalt punktina 60 (ETCS) ja 61 (GSM-R).
7.3.8. Haldus
ERTMS/ETCSi ja GSM-Ri spetsifikaatide muudatuste juhtimine toimub määrusega (EÜ) nr 881/2004 loodud Euroopa Raudteeameti (ERA) egiidi all. ERA vastutab muudatuste juhtimise protsessi haldamise, sealhulgas spetsifikaatide avaldamise, kvaliteedi tagamise ning konfiguratsioonijuhtimise eest.
Seega on ERA ülesanne tegutseda keskse süsteemihaldurina, kes tsentraliseerib protsessi ja tagab üldise sidususe tingimustes, kus see on killustatud mitmete eri osapoolte vahel, nagu näitab järgmine tabel.
Ülesanne |
ERTMS/ETCS |
GSM-R |
Spetsifikaatide avaldamine |
ERTMSi kasutajate grupp, UIC ja UNISIG |
EIRENE grupp, ERIGi ja GSM-Ri ala tööstusgrupp |
Kvaliteedi tagamine |
ERTMSi kasutajate grupp |
EIRENE grupp, ERIGi ja GSM-Ri ala kasutajate grupp |
Konfiguratsioonijuhtimine |
AEIF |
Süsteemihaldurina tegutsedes tagab ERA oma ülesannete täitmiseks koostöö, milles osaleb esinduslik läbilõige protsessi huvirühmadest, täpsemalt raudtee-ettevõtjad, tarnijad, teavitatud asutused ja ohutusasutused. Eelkõige peaksid huvirühmad
i. |
toetama protsessi järgmistes valdkondades:
|
ii. |
osalema muudatuste juhtnõukogus (MJN), mis luuakse punkti 7.3.6 kohaseks muudatustaotluste käsitlemiseks. MJN peaks tagama tehtavate muudatuste süsteemiperspektiivi ning nende mõju üldise hindamise. |
Tuleb tagada protsesside kooskõlastatud üleminek praegustelt AEIFi juhitavatelt muudatuste juhtimise struktuuridelt ERA juhitavatele. Et üleminek toimuks sujuvalt, on vaja teha eelkõige järgmist:
— |
vormistada ja dokumenteerida praegune muudatuste juhtimise protsess lisas A nimetatud dokumentide raames, et võtta see aluseks edaspidise muudatuste juhtimise järjepidevuse ja kvaliteedi tagamisel, |
— |
näha ette umbes 12-kuuline üleminekuaeg, mille käigus kaks struktuuri tegutsevad paralleelselt ning omavahel kokkulepitud korras. |
ERA alustab formaalset muudatuste juhtimist alates 2005. aasta arendusalusest, mis töötatakse välja punktis 7.3.3 nimetatud konsolideerimisetapi tulemusena.
7.4. Erijuhtumid
7.4.1. Sissejuhatus
Järgmistel erijuhtudel võib kohaldada järgmisi erisätteid.
Erijuhtumid jagunevad kahte kategooriasse: sätteid kohaldatakse püsivalt (P-juhtum) või ajutiselt (A-juhtum). Ajutise kohaldamise juhtudel soovitatakse asjaomastel liikmesriikidel täita vastava alasüsteemi nõuded kas aastaks 2010 (A1-juhtum), nagu on eesmärgiks seatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. juuli 1996. aasta otsusega 1692/96/EÜ üleeuroopalise transpordivõrgu arendamist käsitlevate ühenduse suuniste kohta, (21) või aastaks 2020 (A2-juhtum) (22).
Käesolevates KTKdes käsitatakse A3-juhtumitena neid ajutisi juhtumeid, mis eksisteerivad veel pärast aastat 2020.
7.4.2. Erijuhtumite loend
7.4.2.1. Iga konkreetse juhtumi kategooria on sätestatud lisa A 1. liites.
Nr |
Erijuhtum |
Põhjendus |
Ajaline kehtivus |
1 |
Saksamaal kasutatavate veeremiüksuste teljevahe ja ratta läbimõõdu suhe on sätestatud lisa A 1. liite punktis 2.1.5. |
Olemasolevad teljeloendusseadmed, kantud infrastruktuuriregistrisse |
P |
2 |
Poolas kasutatavate veeremiüksuste maksimaalne esiülend (nina) on sätestatud lisa A 1. liite punktis 2.1.6. |
Olemasolevate rööpaahelaseadmete paigutus |
A3 |
3 |
Saksamaal kasutatavate veeremiüksuste esimese 5 telje miinimumvahed on sätestatud lisa A 1. liite punktis 2.1.7. |
Kohaldatakse ülesõidukohtadega liinidel vastavalt infrastruktuuriregistrile |
A3 |
4 |
Prantsusmaa kiirliinidel ja Belgia kiirliinil L1 kasutatava veeremiüksuse või rongikoosseisu esimese ja viimase telje miinimumkaugus on sätestatud lisa A 1. liite punktis 2.1.8. |
Olemasolevad rööpaahelaseadmed, kantud infrastruktuuriregistrisse |
Prantsusmaa A3 Belgia A3 |
5. |
Belgias kasutatava veeremiüksuse või rongikoosseisu esimese ja viimase telje miinimumvahe on sätestatud CCC CR KTKde lisa A 1. liite punktis 2.1.9. |
Olemasolevad rööpaahelaseadmed, kantud infrastruktuuriregistrisse |
A3 |
6. |
Prantsusmaal kasutatavate veeremiüksuste rataste miinimumläbimõõt on sätestatud lisa A 1. liite punktis 2.2.2. |
Olemasolevad teljeloendusseadmed, kantud infrastruktuuriregistrisse |
A3 |
7. |
Saksamaal, Austrias ja Rootsis kasutatavate veeremiüksuste minimaalne teljekoormus on sätestatud lisa A 1. liite punktis 3.1.3. |
Mõningate rööpaahelate šuntimiseks vajalik minimaalne teljekoormus, mis on kehtestatud EBA (Eisenbahn-Bundesamt) nõudega ning kehtib mõningatel Saksamaa peamistel liinidel endise Saksa DV alal (Deutsche Reichsbahn). Infrastruktuuriregistrisse on kantud 42 Hz ja 100 Hz rööpaahelad. Uuendamine ei ole lubatud. Austria ja Rootsi andmed lisatakse hiljem. |
A3 |
8. |
Prantsusmaa kiirliinidel ja Belgia kiirliinil L1 kasutatava veeremiüksuse või rongikoosseisu miinimummass on sätestatud lisa A 1. liite punktis 3.1.4. |
Olemasolevad rööpaahelaseadmed |
Prantsusmaa A3 Belgia A3 |
9. |
Belgia kiirliinidel (välja arvatud kiirliin L1) kasutatava veeremiüksuse või rongikoosseisu miinimummass on sätestatud lisa A 1. liite punktis 3.1.5. |
Kiirliinidel on veerem homogeensem. Rööpa veerepind on väiksem, kui tavavõrgus. Rataste mistahes libisemist sõidu või seisu ajal mõõdetakse alati, kui veeremiüksuse või rongikoosseisu mass on üle 90 tonni. |
A3 |
10. |
Saksamaal ja Poolas kasutatavate veeremiüksuste minimaalne metallimass ja heakskiitmise tingimused on sätestatud lisa A 1. liite punktis 3.3.1. |
Kohaldatakse detektorühendustega ülesõidukohtadega liinidel vastavalt infrastruktuuriregistrile |
Saksamaa P Poola P |
11. |
Poolas kasutatavate veeremiüksuste rattapaari veerepindade maksimaalne reaktants on sätestatud lisa A 1. liite punktis 3.5.3. |
Olemasolevad rööpaahelaseadmed |
A3 |
12. |
Prantsusmaal kasutatavate veeremiüksuste rattapaari veerepindade maksimaalne reaktants on sätestatud lisa A 1. liite punktis 3.5.4. |
Olemasolevad rööpaahelaseadmed |
A3 |
13. |
Madalmaades kasutatava veeremiüksuse täiendavad šuntimisnõuded on sätestatud lisa A 1. liite punktis 3.5.5. |
Olemasolevad madalpinge- rööpaahelaseadmed, kantud infrastruktuuriregistrisse |
A3 |
14. |
Belgias kasutatavate veeremiüksuste pantograafi ja ratta minimaalne impedants on sätestatud lisa A 1. liite punktis 3.6.1. |
Olemasolevad B-klassi seadmed |
A3 |
15. |
Saksamaal kasutatava juhtveeremi esimesel kandevankril ei ole lubatud magnetpidur ja pöörisvoolpidur, nagu on sätestatud lisa A 1. liite punktis 5.2.3. |
Kohaldatakse ülesõidukohtadega liinidel vastavalt infrastruktuuriregistrile |
A3 |
16. |
Ühendkuningriigis ei ole alla 40 km/h kiirusel lubatud mootorrongide veovõime parandamiseks ette nähtud liivatamine esimese telje ees, nagu on sätestatud lisa A 1. liite punktis 4.1.4. |
Rööpaahelad ei pruugi ohutult toimida, kui mootorrongi esimese telje ees toimub liivatamine |
A3 |
7.4.2.2. Kreeka erijuhtum
Kategooria T1 – ajutine: kuni 1 000 mm rööpavahega teedel kasutatav veerem ja kuni 1 000 mm rööpavahega liinid. Neil liinidel kohaldatakse riiklikke norme.
7.4.2.3. Balti riikide (Läti, Leedu, Eesti) erijuhtum
T-kategooria, avatud – 1 520 mm rööpavahega liinidel on olemasolevate B-klassi seadmete funktsionaalne ja tehniline täiendamine lubatud, kui seda peetakse vajalikuks, et võimaldada Vene Föderatsiooni ja Valgevene raudtee-ettevõtjate vedurite kasutamist. Neis vedurites olevad seadmed ei pea vastama punkti 7.2.2.5 nõuetele. Kõnealused liinid on kantud veeremiregistrisse.
7.5. Üleminekusätted
Käesolevates KTKdes viidatud avatud punkte käsitletakse läbivaatamise käigus.
(1) ERTMS/ETCS 3. taseme ohutusnõuded kehtestatakse edaspidi.
(2) Seda nõuet peetakse silmas veeremi projekteerimisparameetrina ja veeremi alasüsteemi hindamisel.
(3) Erineva ulatusega nõuded: seonduvad juhi väljaõppe ja marsruudi tundmisega.
(4) Kiirliinid on märgitud punktiirjoonega.
(5) ELT L 167, 30.4.2004, lk 1.
(6) EÜT L 161, 26.6.1999, lk 1. Määrust on muudetud määrusega (EÜ) nr 173/2005 (ELT L 29, 2.2.2005, lk 3).
(7) EÜT L 161, 26.6.1999, lk 57.
(8) See hõlmab ulatuslikumate hooldustöödega seotud tehasetöid.
(9) ETCS-seadmete paigaldamise puhul on “ulatuslikud ümberehitustööd” sellised hooldustööd, mis hõlmavad konkreetsele veeremitüübile ETCS-seadmete paigaldamise kuludest vähemalt 10 korda suuremat investeeringut.
(10) Kohustuste ulatus määratakse järgmiste kriteeriumide alusel: i) ERTMSi/ETCSi rakendamiseks ette nähtud koridoride olulisus turul; ii) ERTMSi/ETCSiga hõlmatud liinide hulk.
(11) Eeldatakse, et valiku teevad koridoripõhise analüüsi alusel ühiselt asjaomased huvirühmad: liikmesriigid, infrastruktuuriettevõtjad, raudtee-ettevõtjad ja võimalusel tarniv tööstus.
(12) Sistema Controllo Marcia Treno. Itaalia B-klassi süsteem, mis on ehitatud ETCSi komponentidest.
(13) S.t välise STMi tasuvust ei ole võimalik tehniliselt tagada või B-klassi süsteemide intellektuaalomandi õiguste kuuluvusega seotud aspektid takistavad STM-toote kiiret väljatöötamist.
(14) 31. detsember 2007.
(15) Funktsiooni klassifikatsioon: vt 4. jaotis.
(16) Funktsiooni klassifikatsioon: vt 4. jaotis.
(17) Nii ERTMS/ETCS kui ka GSM-R.
(18) Arendusalus on süsteemi arengu eesmärgipärase juhtimise viiteline alguspunkt.
(19) Välja lastud versioon on süsteemi versioon, mida jagatakse raudteeklientidele. Süsteemi versioonid võivad hõlmata erinevad funktsioone, toimida erinevalt või parandada süsteemi vigu või ohutuse või turvalisuse alaseid puudujääke.
(20) Selle teemaga seotud muid aspekte käsitletakse järgnevates punktides.
(21) EÜT L 228, 9.9.1996, lk 1. Otsust on viimati muudetud otsusega nr 884/2004/EÜ (ELT L 167, 30.4.2004, lk 1).
(22) Olenevalt KTKdest ja erijuhtumist võib määrata ka muid tähtaegu (Ax).
LISA A
KOHUSTUSLIKE SPETSIFIKAATIDE LOEND (1)
Index N |
Reference |
Document Name |
Version |
1 |
UIC ETCS FRS |
ERTMS/ETCS Functional Requirement Specification |
4.29 (3) |
2 |
99E 5362 |
ERTMS/ETCS Functional Statements |
2.0.0 |
3 |
UNISIG SUBSET-023 |
Glossary of Terms and Abbreviations |
2.0.0 |
4 |
UNISIG SUBSET-026 |
System Requirement Specification |
2.2.2 |
5 |
UNISIG SUBSET-027 |
FFFIS Juridical Recorder-Downloading Tool |
2.2.9 |
6 |
UNISIG SUBSET-033 |
FIS for Man-Machine Interface |
2.0.0 (2) |
7 |
UNISIG SUBSET-034 |
FIS for the Train Interface |
2.0.0 |
8 |
UNISIG SUBSET-035 |
Specific Transmission Module FFFIS |
2.1.1 |
9 |
UNISIG SUBSET-036 |
FFFIS for Eurobalise |
2.3.0 |
10 |
UNISIG SUBSET-037 |
Euroradio FIS |
2.3.0 |
11 |
Reserved 05E537 |
Off line key management FIS |
|
12 |
UNISIG SUBSET-039 |
FIS for the RBC/RBC Handover |
2.1.2 |
13 |
UNISIG SUBSET-040 |
Dimensioning and Engineering rules |
2.1.0 |
14 |
UNISIG SUBSET-041 |
Performance Requirements for Interoperability |
2.1.0 |
15 |
UNISIG SUBSET-108 |
Interoperability-related consolidation on TSI annex A documents (mainly SUBSET-026 v2.2.2) |
1.0.0 |
16 |
UNISIG SUBSET-044 |
FFFIS for Euroloop sub-system |
2.2.0 (4) |
17 |
Intentionally Deleted |
|
|
18 |
UNISIG SUBSET-046 |
Radio In-fill FFFS |
2.0.0 |
19 |
UNISIG SUBSET-047 |
Track-side-Trainborne FIS for Radio In-Fill |
2.0.0 |
20 |
UNISIG SUBSET-048 |
Trainborne FFFIS for Radio In-Fill |
2.0.0 |
21 |
UNISIG SUBSET-049 |
Radio In-fill FIS with LEU/Interlocking |
2.0.0 |
22 |
Intentionally deleted |
|
|
23 |
UNISIG SUBSET-054 |
Assignment of Values to ETCS variables |
2.0.0 |
24 |
Intentionally deleted |
|
|
25 |
UNISIG SUBSET-056 |
STM FFFIS Safe Time Layer |
2.2.0 |
26 |
UNISIG SUBSET-057 |
STM FFFIS Safe Link Layer |
2.2.0 |
27 |
UNISIG SUBSET-091 |
Safety Requirements for the Technical Interoperability of ETCS in Levels 1 & 2 |
2.2.11 |
28 |
Reserved |
Reliability – Availability Requirements |
|
29 |
UNISIG SUBSET-102 |
Test specification for Interface “k” |
1.0.0 |
30 |
Intentionally deleted |
|
|
31 |
UNISIG SUBSET-094 |
Functional Requirements for an On-board Reference Test Facility |
2.0.0 |
32 |
EIRENE FRS |
GSM-R Functional Requirements Specification |
7 |
33 |
EIRENE SRS |
GSM-R System Requirements Specification |
15 |
34 |
A11T6001 12 |
(MORANE) Radio Transmission FFFIS for EuroRadio |
12 |
35 |
ECC/DC(02)05 |
ECC Decision of 5 July 2002 on the designation and availability of frequency bands for railway purposes in the 876-880 and 921-925 MHz bands. |
|
36a |
Intentionally deleted |
|
|
36b |
Intentionally deleted |
|
|
36c |
UNISIG SUBSET-074-2 |
FFFIS STM Test cases document |
1.0.0 |
37a |
Intentionally deleted |
|
|
37b |
UNISIG SUBSET-076-5-2 |
Test cases related to features |
2.2.2 |
37c |
UNISIG SUBSET-076-6-3 |
Test sequences |
2.0.0 |
37d |
UNISIG SUBSET-076-7 |
Scope of the test specifications |
1.0.0 |
37e |
Intentionally deleted |
|
|
38 |
Reserved |
Marker boards |
|
39 |
UNISIG SUBSET-092-1 |
ERTMS EuroRadio Conformance Requirements |
2.2.5 |
40 |
UNISIG SUBSET-092-2 |
ERTMS EuroRadio Test cases Safety Layer |
2.2.5 |
41 |
Reserved UNISIG SUBSET 028 |
JRU Test Specification |
|
42 |
Intentionally deleted |
|
|
43 |
UNISIG SUBSET 085 |
Test Specification for Eurobalise FFFIS |
2.1.2 |
44 |
Reserved |
Odometry FIS |
|
45 |
UNISIG SUBSET-101 |
Interface “K” Specification |
1.0.0 |
46 |
UNISIG SUBSET-100 |
Interface “G” specification |
1.0.1 |
47 |
Intentionally deleted |
|
|
48 |
Reserved |
Test specification for mobile equipment GSM-R |
|
49 |
UNISIG SUBSET-059 |
Performance requirements for STM |
2.1.1 |
50 |
Reserved |
Test specification for EUROLOOP |
|
51 |
Reserved UNISIG |
Ergonomic aspects of the DMI |
|
52 |
UNISIG SUBSET-058 |
FFFIS STM Application Layer |
2.1.1 |
53 |
Reserved AEIF-ETCS-Variables-Manual |
AEIF-ETCS-Variables-Manual |
|
54 |
Intentionally deleted |
|
|
55 |
Reserved |
Juridical recorder baseline requirements |
|
56 |
Reserved 05E538 |
ERTMS Key Management Conformance Requirements |
|
57 |
Reserved UNISIG SUBSET-107 |
Requirements on pre-fitting of ERTMS on-board equipment |
|
58 |
Reserved UNISIG SUBSET-097 |
Requirements for RBC-RBC Safe Communication Interface |
|
59 |
Reserved UNISIG SUBSET-105 |
Requirements on pre-fitting of ERTMS track side equipment |
|
60 |
Reserved UNISIG SUBSET-104 |
ETCS version management |
|
61 |
Reserved |
GSM-R version management |
|
62 |
Reserved UNISIG SUBSET-099 |
RBC-RBC Test specification for Safe Communication Interface |
|
63 |
Reserved UNISIG SUBSET-098 |
RBC-RBC Safe Communication Interface |
|
KOHUSTUSLIKE EN STANDARDITE LOEND
Index N |
Reference |
Document Name and comments |
Version |
A1 |
EN 50126 |
Railway applications – The specification and demonstration of reliability, availability, maintainability and safety (RAMS) |
1999 |
A2 |
EN 50128 |
Railway applications – Communication, signalling and processing systems – Software for railway control and protection systems |
2001 |
A3 |
EN 50129 |
Railway applications – Communication, signalling and processing systems – Safety related electronic systems for signalling |
2003 |
A4 |
EN 50125-1 |
Railway applications – Environmental conditions for equipment – Part 1: equipment on board rolling stock |
1999 |
A5 |
EN 50125-3 |
Railway applications – Environmental conditions for equipment – Part 3: equipment for signalling and telecommunications |
2003 |
A6 |
EN 50121-3-2 |
Railway applications – Electromagnetic compatibility – Part 3-2: Rolling stock – Apparatus |
2000 |
A7 |
EN 50121-4 |
Railway applications – Electromagnetic compatibility – Part 4: Emission and immunity of the signalling and telecommunications apparatus |
2000 |
A8 |
EN 50238 |
Railway applications – Compatibility between rolling stock and train detection systems |
2003 |
TEABESPETSIFIKAATIDE LOEND
Märkus
1. tüübi spetsifikaadid tähistavad kohustuslike seni “reserveeritud” spetsifikaadi ettevalmistustööde seisu.
2. tüübi spetsifikaadid annavad lisateavet, põhjendades kohustuslike spetsifikaatide nõudeid ning aidates neid kohaldada.
Indeks B32 peab tagama ühtsed viited lisa A dokumentides. Kuna seda kasutatakse ainult viidatud dokumentide toimetamiseks ja edaspidiste muudatuste tegemiseks nendes, ei ole see liigitatud tüübina ega seotud mõne lisa A kohustusliku dokumendiga.
Index N |
Reference |
Document Name |
Version |
Type |
B1 |
EEIG 02S126 |
RAM requirements (chapter 2 only) |
6 |
2 (index 28) |
B2 |
EEIG 97S066 |
Environmental conditions |
5 |
2 (index A5) |
B3 |
UNISIG SUBSET-074-1 |
Methodology for testing FFFIS STM |
1.0.0 |
2 (index 36) |
B4 |
EEIG 97E267 |
ODOMETER FFFIS |
5 |
1 (Index 44) |
B5 |
O_2475 |
ERTMS GSM-R QoS Test Specification |
1.0.0 |
2 |
B6 |
UNISIG SUBSET-038 |
Off-line Key Management FIS |
1 (Index11) |
1. |
B7 |
Reserved UNISIG SUBSET-074-3 |
FFFIS STM test specification traceability of test cases with Specific Transmission Module FFFIS |
1.0.0 |
2 (Index 36) |
B8 |
UNISIG SUBSET-074-4 |
FFFIS STM Test Specification Traceability of testing the packets specified in the FFFIS STM Application Layer |
1.0.0 |
2 (Index 36) |
B9 |
UNISIG SUBSET 076_0 |
ERTMS/ETCS Class 1, Test plan |
2.2.3 |
2 (Index 37) |
B10 |
UNISIG SUBSET 076_2 |
Methodology to prepare features |
2.2.1 |
2 (Index 37) |
B11 |
UNISIG SUBSET 076_3 |
Methodology of testing |
2.2.1 |
2 (Index 37) |
B12 |
UNISIG SUBSET 076_4_1 |
Test sequence generation: Methodology and Rules |
1.0.0 |
2 (Index 37) |
B13 |
UNISIG SUBSET 076_4_2 |
ERTMS ETCS Class 1 States for Test Sequences |
1.0.0 |
2 (Index 37) |
B14 |
UNISIG SUBSET 076_5_3 |
On-Board Data Dictionary |
2.2.0 |
2 (Index 37) |
B15 |
UNISIG SUBSET 076_5_4 |
SRS v.2.2.2 Traceability |
2.2.2 |
2 (Index 37) |
B16 |
UNISIG SUBSET 076_6_1 |
UNISIG test data base |
2.2.2. |
2 (Index 37) |
B17 |
UNISIG SUBSET 076_6_4 |
Test Cases Coverage |
2.0.0 |
2 (Index 37) |
B18 |
|
|
|
|
B19 |
UNISIG SUBSET 077 |
UNISIG Causal Analysis Process |
2.2.2 |
2 (Index 27) |
B20 |
UNISIG SUBSET 078 |
RBC interface: Failure modes and effects analysis |
2.2.2 |
2 (Index 27) |
B21 |
UNISIG SUBSET 079 |
MMI: Failure Modes and Effects Analysis |
2.2.2 |
2 (Index 27) |
B22 |
UNISIG SUBSET 080 |
TIU: Failure Modes and Effects Analysis |
2.2.2 |
2 (Index 27) |
B23 |
UNISIG SUBSET 081 |
Transmission system: Failure Modes and Effects Analysis |
2.2.2 |
2 (Index 27) |
B24 |
UNISIG SUBSET 088 |
ETCS Application Levels 1&2 -Safety Analysis |
2.2.10 |
2 (Index 27) |
B25 |
TS50459-1 |
Railway applications -European Rail Traffic Management System – Driver Machine Interface" part 1 – Ergonomic principles of ERTMS/ETCS/GSM-R Information |
2005 |
2 (Index 51) |
B26 |
TS50459-2 |
Railway applications – Communication, signalling and processing systems -European Rail Traffic Management System – Driver Machine Interface" part 2 – Ergonomic arrangements of ERTMS/ETCS Information |
2005 |
2 (Index 51) |
B27 |
TS50459-3 |
Railway applications – Communication, signalling and processing systems -European Rail Traffic Management System – Driver Machine Interface" part 3 – Ergonomic arrangements of ERTMS/GSM-R Information |
2005 |
2 (Index 51) |
B28 |
TS50459-4 |
Railway applications – Communication, signalling and processing systems -European Rail Traffic Management System – Driver Machine Interface" part 4 – Data entry for the ERTMS/ETCS/GSM-R systems |
2005 |
2 (Index 51) |
B29 |
TS50459-5 |
Railway applications – Communication, signalling and processing systems -European Rail Traffic Management System – Driver Machine Interface" part 5 – Symbols |
2005 |
2 (Index 51) |
B30 |
TS50459-6 |
Railway applications – Communication, signalling and processing systems -European Rail Traffic Management System – Driver Machine Interface" part 6 – Audible Information |
2005 |
2 (Index 51) |
B31 |
EN50xxx |
Railway applications -European Rail Traffic Management System – Driver Machine Interface" part 7 – Specific Transmission Modules |
|
2 (Index 51) |
B32 |
Reserved |
Guideline for references |
|
Non |
B33 |
EN 310515 |
Global System for Mobile communication (GSM); Requirements for GSM operation in railways. |
2.1.0 |
|
B34 |
05E466 |
Operational DMI information |
1 |
1 (Index 51) |
B35 |
Reserved UNISIG SUBSET-069 |
ERTMS Key Management Conformance Requirements |
|
1 (Index 56) |
B36 |
04E117 |
ETCS/GSM-R Quality of Service user requirements – Operational Analysis |
|
2 (Index 22) |
B37 |
UNISIG SUBSET-093 |
GSM-R Interfaces – Class 1 requirements |
2..3.0 |
1 (Index 32, 33) |
B38 |
UNISIG SUBSET-107A |
Requirements on pre-fitting of ERTMS on-board equipment |
1.0.0 |
2 (Index 57) |
B39 |
UNISIG SUBSET-076-5-1 |
ERTMS ETCS Class 1 Feature List |
2.2.2 |
2 (Index 37) |
B40 |
UNISIG SUBSET-076-6-7 |
Test Sequences Evaluation and Validation |
1.0.0 |
2 (Index 37) |
B41 |
UNISIG SUBSET-076-6-8 |
Generic train data for test Sequences |
1.0.0 |
2 (Index 37) |
B42 |
UNISIG SUBSET-076-6-10 |
Test Sequence Viewer (TSV) |
2.10 |
2 (Index 37) |
B43 |
04E083 |
Safety Requirements and Requirements to Safety Analysis for Interoperability for the Control-Command and Signalling Sub-System |
1.0 |
1 |
B44 |
04E084 |
Justification Report for the Safety Requirements and Requirements to Safety Analysis for Interoperability for the Control-Command and Signalling Sub-System. |
1.0 |
2(Index B43) |
(1) Viited ERTMS-süsteemile tuleb pärast konsolideerimist uuesti läbi vaadata.
(2) Käesoleva dokumendi sisu kehtib ainult osa puhul, mis ei ole vastuolus indeksiga 51.
(3) Versioon tuleb uuendada (KSK kontrollkäsu CR muudatusnõuded FRSi osas on edastatud CCMile).
(4) Esitada Euroopa postside- ja telekommunikatsiooniadministratsioonide konverentsile sageduse kinnitamiseks.
1. liide
RONGITUVASTUSSÜSTEEMIDE OMADUSED, MIS ON VAJALIKUD ÜHILDUVUSEKS VEEREMIGA
1. ÜLDINE
1.1. |
Rongituvastussüsteemid projekteeritakse selliselt, et need suudaksid ohutult ja töökindlalt tuvastada veeremi, mille näitajate piirväärtused on käesolevas liites sätestatud. Juhtkäskude KTKde punktiga 4.3 “Teiste alasüsteemide liideste funktsionaalsed ja tehnilised näitajad” tagatakse KTKdele vastavate veeremi vastavus käesoleva liite nõuetele. |
1.2. |
Veeremi pikimõõtmed on järgmised:
Joonisel 6 on näitena esitatud kolmeteljeline kahe kandevankriga veerem (n=6). |
Joonis 6
1.3. |
Rattapaarina käsitatakse mis tahes kahte vastastikku paiknevat ratast, ka juhul, kui neil puudub ühine telg. Kõik viited rattapaaridele käsitlevad rataste keskpunkti. |
1.4. |
Ratta mõõtmete määramisel kohaldatakse joonist 2, kus
Teisi joonisel 7 näidatud mõõtmeid käesolevates KTKdes ei kasutata. |
1.5. |
Esitatud väärtused on absoluutsed piirväärtused, mis sisaldavad mõõtmise hälbeid. |
1.6. |
Infrastruktuuriettevõtja võib kehtestada leebemad piirangud, mis kantakse infrastruktuuriregistrisse. |
Joonis 7
2. VEEREMI GEOMEETRIA
2.1. Teljevahed
2.1.1. |
Teljevahe ai (joonis 6) ei tohi olemasolevatel liinidel ületada 17 500 mm ja uutel liinidel 20 000 mm. |
2.1.2. |
Teljevahe bx (joonis 6) ei tohi ületada 4 200 mm. |
2.1.3. |
Teljevahe ai (joonis 6) peab olema vähemalt ai = v×7,2 kus v on veeremi maksimumkiirus km/h ja ai mõõtühikuks on mm, kui veeremi maksimumkiirus ei ületa 350 km/h; suuremate kiiruste puhul määratakse piirmäärad kindlaks vastavalt vajadusele. |
2.1.4. |
Teljevahe L – (b1+ b2) (joonis 6) peab olema vähemalt 3 000 mm. |
2.1.5. Saksamaa erijuhtum
Teljevahe (ai, joonis 6) ja ratta läbimõõdu suhte piirangud määratakse kindlaks edaspidi.
- Avatud punkt -
2.1.6. Poola ja Belgia erijuhtum
Teljevahe bx (joonis 6) ei tohi ületada 3 500 mm.
2.1.7. Saksamaa erijuhtum
Teljevahe ai (joonis 6) ei tohi rongi esimese 5 telje puhul (või kõikide telgede puhul, kui rongil on vähem kui 5 telge) olla väiksem kui 1 000 mm, kui kiirus ei ületa 140 km/h; suuremate kiiruste puhul kohaldatakse punkti 2.1.1.
2.1.8. Prantsusmaa TENi kiirliinide ja Belgia TENi kiirliini L1 erijuhtum
Üksiku veeremi või rongikoosseisu esimese ja viimase telje vahe peab olema vähemalt 15 000 mm.
2.1.9. Belgia erijuhtum
Teljevahe L – (b1 + b2) (joonis 6) peab olema vähemalt 6 000 mm.
2.2. Rattageomeetria
2.2.1. |
Mõõde BR (joonis 7) peab olema vähemalt 133 mm. |
2.2.2. |
Mõõde D (joonis 7) peab olema vähemalt:
|
2.2.3. |
Mõõde Sd (joonis 7) peab olema vähemalt 20 mm. |
2.2.4. |
Mõõtme Sh (joonis 7) vahemik on 27,5 – 36 mm.
|
3. VEEREMI KONSTRUKTSIOON
3.1. Veeremi mass
3.1.1. |
Teljekoormus peab olema vähemalt 5 t, välja arvatud juhul, kui veeremi pidurdusjõud saadakse piduriklotsidelt, millisel juhul teljekoormus peab olemasolevatel liinidel kasutamiseks olema vähemalt 3,5 t. |
3.1.2. |
Uutel või ümberehitatud liinidel peab teljekoormus olema vähemalt 3,5 t. |
3.1.3. Austria, Saksamaa, Rootsi ja Belgia erijuhtum
Teljekoormus peab mõningatel infrastruktuuriregistris märgitud liinidel olema vähemalt 5 t.
3.1.4. Belgia TENi kiirliinide (v.a L1) erijuhtum
Kui üksiku veeremi või rongikoosseisu esimese ja viimase telje vahe on võrdne või suurem kui 16 000 mm, peab veeremi või rongikoosseisu mass olema üle 90 tonni. Kui nimetatud vahe on väiksem kui 16 000 mm ja võrdne või suurem kui 15 000 mm, peab mass olema väiksem kui 90 t ja võrdne või suurem kui 40 t ning veerem peab olema varustatud kahe paari hõõrdeklotsidega, mille elektribaas on võrdne või suurem kui 16 000 mm.
3.1.5. Prantsusmaa TENi kiirliinide ja Belgia TENi kiirliini L1 erijuhtum
Üksiku veeremi või rongikoosseisu mass peab olema vähemalt 90 t.
3.2. Metallivaba ruum rataste ümber
3.2.1. |
Määratakse kindlaks ruum, kuhu võib paigaldada üksnes rattaid ja nende osi (käigukastid, piduriosad, liivatamistoru) või ferromagnetiliste omadusteta komponente. - Avatud punkt - |
3.3. Veeremi metallimass
3.3.1. Saksamaa ja Poola erijuhtum
Veerem peab raudteeäärsest katseringist möödudes vastama selle nõudele või selle rataste vahel peab olema minimaalne metallimass, millel on ettenähtud kuju, kõrgus rööpa vertikaalpinnast ja elektrijuhtivus.
- Avatud punkt -
3.4. Ratta materjal
3.4.1 |
Ratastel peavad olema ferromagnetilised omadused. |
3.5. Rataste impedants
3.5.1. |
Rattapaari vastastikuste rataste veerepindade vaheline elektritakistus ei tohi olla suurem kui
|
3.5.2. |
Takistuse mõõtmiseks mõõdetakse pinget, mis jääb 1,8 VDC ja 2,0 VDC vahele (avatud pinge). |
3.5.3. Poola erijuhtum
Rattapaari veerepindade reaktants peab vähemalt 10 ARMS mõõtevoolu ja 2 VRMS avatud pingega olema väiksem kui f/100 millioomi, kui f on 500 Hz – 40 kHz.
3.5.4. Prantsusmaa erijuhtum
Rattapaari veerepindade reaktants peab 2 VRMS mõõtepingega (avatud pinge) olema väiksem kui f/100 millioomi, kui f on 500 Hz – 10 kHz.
3.5.5. Madalmaade erijuhtum
Lisaks lisa A 1. liite üldnõuetele võib vedurite ja mootorrongide suhtes kohaldada rööpaahelatega seotud lisanõudeid. Liinid, kus need nõuded kehtivad, märgitakse infrastruktuuriregistrisse.
- Avatud punkt -
3.6. Veeremi impedants
3.6.1. |
Pantograafi ja veeremi rataste minimaalne impedants peab olema
|
4. ISOLATSIOONIEMISSIOONID
4.1. Liivatamisseadmete kasutamine
4.1.1. |
Pidurdus- ja veojõu suurendamiseks on lubatud puistata rööbastele liiva. Lubatud liivakogus liivatamisseadme kohta 30 s jooksul on:
|
4.1.2. |
Aktiivsete liivatamisseadmete maksimaalne arv on
|
4.1.3. Ühendkuningriigi erijuhtum
Liivatamine veojõu suurendamiseks ei ole lubatud mootorrongide esimese telje ees kiirusel kuni 40 km/h.
- Avatud punkt -
4.2. Liitpiduriklotside kasutamine
4.2.1. |
Liitpiduriklotside kasutustingimused määrab uurimisrühm kindlaks 2005. aasta lõpuks. - Avatud punkt - |
5. ELEKTROMAGNETILISED HÄIRED
5.1. Veovool
5.1.1. |
Piirangud ja kaasnevad selgitused sisalduvad eraldi dokumendis, mis on koostamisel. - Avatud punkt - |
5.2. Elektriliste/magnetpidurite kasutamine
5.2.1. |
Magnet- ja pöörisvoolpidurite kasutamine on lubatud üksnes hädapidurduse korral või seisu ajal. Infrastruktuuriregistrisse võib kanda magnet- ja pöörisvoolpidurite hädapidurduse korral või seisu ajal kasutamise keelu. |
5.2.2. |
Infrastruktuuriregistrisse võib märkida, et pöörisvoolpidureid ja magnetpidureid võib kasutada sõidupiduritena. |
5.2.3. Saksamaa erijuhtum
Juhtsõiduki esimesel kandevankril on magnetpidur ja pöörisvoolpidur keelatud, kui infrastruktuuriregistris pole märgitud teisiti.
5.3. Elektri-, magnet-, elektromagnetväli
5.3.1. |
- Avatud punkt - |
6. 1 520/1 524 MM RÖÖPAVAHEGA LIINIDE ERINÕUDED
1. |
1 520/1 524 mm rööpavahega liinidele paigaldatavatel rongituvastussüsteemidel peavad olema eespool loetletud omadused, välja arvatud käesolevas punktis loetletud omadused. |
2. |
Teljevahe ai ei tohi ületada 19 000 mm. |
3. |
Mõõde BR peab olema vähemalt 130 mm. |
4. |
Rattapaari vastasrataste veerepindade vaheline elektritakistus ei tohi olla üle 0,06 oomi. |
5. |
Veduriga rongidel võib töötavate liivatamisseadmete arv olla kuni 6 liivatamisseadet rööpa kohta. |
2. liide
Teljepuksi ülekuumenemise detektori nõuded
- Avatud punkt -
LISA B
B-KLASS
SISUKORD
— |
Lisa B kasutamine |
— |
1. osa: signaalimine |
— |
2. osa: raadio |
— |
3. osa: üleminekumaatriks |
LISA B KASUTAMINE
Käesolevas lisas tutvustatakse rongi automaatblokeeringu-, juht- ja hoiatussüsteeme ja raadiosidesüsteeme, mis eksisteerivad enne A-klassi rongijuhtimis- ja raadiosidesüsteemide kasutuselevõttu, mis on ette nähtud kasutamiseks Euroopa kiirraudteevõrgus ja kuni teatavate liikmesriigi poolt määratud kiirusteni ka tavavõrgus. Kõnealuseid B-klassi süsteeme ei arendatud ühtlustatud Euroopa tehniliste kirjelduste alusel seepärast võib nende tarnijatel olla varaline õigus nendele tehnilistele kirjelduste. Nende tehniliste kirjelduste esitamine ja haldamine ei ole vastuolus siseriiklike õigusaktidega, eelkõige patendialaste normidega.
Üleminekuetapil, mil need süsteemid asendatakse järk-järgult ühtlustatud süsteemiga, on vaja tehnilisi kirjeldusi koostalitlusvõime huvides kohandada. Selle eest vastutab asjaomane liikmesriik või tema esindaja koostöös vastava süsteemi tarnijaga, nagu on sätestatud üleeuroopalise kiir- ja tavaraudteevõrgu juhtkäskude alasüsteemide KTKdega.
Raudtee-ettevõtjad, kellel on vaja paigaldada oma rongidele mõni neist süsteemidest, peavad võtma ühendust asjaomase liikmesriigiga. Lisas C käsitletakse iga süsteemi geograafilist paiknemist ning nõutakse kõikide liinide kohta infrastruktuuriregistreid, milles kirjeldatakse seadmete liiki ja seonduvaid kasutuseeskirju. Infrastruktuuriregistri abil tagab infrastruktuuriettevõtja raudteeäärse juhtseadmete koostu ning tema pädevusse kuuluva käsiraamatu kooskõla.
Liikmesriik annab raudtee-ettevõtjale nõu mõlema KTK ja lisa C nõuetele vastava ohutu paigaldamise osas.
B-klassi seadmed peavad sisaldama dubleerimisvõimalust, nagu on ette nähtud lisaga C.
Käesolevas lisas esitatakse põhiandmed B-klassi süsteemide kohta. Iga loetletud süsteemi osas tagab ettenähtud liikmesriik selle koostalitlusvõime säilitamise ning selle rakendamiseks, eelkõige kasutuselevõtu heakskiitmiseks vajalike andmete esitamise.
1. osa. Signaalimine
SISUJUHT
1. |
ALSN |
2. |
ASFA |
3. |
ATB |
4. |
ATP-VR/RHK |
5. |
BACC |
6. |
CAWS and ATP |
7. |
Crocodile |
8. |
Ebicab |
9. |
EVM |
10. |
GW ATP |
11. |
Indusi/PZB |
12. |
KVB |
13. |
LS |
14. |
LZB |
15. |
MEMOR II+ |
16. |
RETB |
17. |
RSDD/SCMT |
18. |
SELCAB |
19. |
SHP |
20. |
TBL |
21. |
TPWS |
22. |
TVM |
23. |
ZUB 123 |
Järgmised süsteemid on toodud ainult informatsiooniks ega ole liikmesriikides kasutusel:
23. |
ZUB 121 |
ALSN
Alaline veduri automaatsignaalimissüsteem
Автоматическая Локомотивная Сигнализация Непрер$вного действия (venekeelne originaalnimetus)
Kirjeldus
ALSN on kabiinisisese signaalimise ja rongi automaatse peatamise seadmetest koosnev süsteem. See on kasutusel Läti Raudtee suurematel liinidel ja naaberriikides Leedus ja Eestis. (Informatsiooniks: see on kasutusel ka Vene Föderatsioonis ja Valgevenes.)
Süsteem koosneb kodeeritud rööpaahelatest (RA) ja rongisisestest seadmetest.
Rööpaahelad on üsna tavalise konstruktsiooniga, vastuvõtjad põhinevad releetehnoloogial.
Avatud liinid on varustatud järgmisega:
— |
kodeeritud vahelduvvoolu (VV) RAdega, mis töötavad sagedusel 50, (1) 75 või 25 Hz, või |
— |
alaliste RAdega, mis tagavad läheneva rongi suhtes kodeerimisrežiimi sisselülitamise olenevalt rongi sõidusuunast,
|
Jaamad on varustatud järgmisega:
— |
alaliste RAdega, mis tagavad läheneva rongi suhtes kodeerimisrežiimi sisselülitamise olenevalt rongi sõidusuunast,
|
Rongisisene seade sisaldab järgmisi osi: elektrooniline võimendi, releepõhine dekooder, pneumoelektriline klapp pidurisüsteemi sisse/väljalülitamiseks, valgussignaal, mis annab edasi raudteeäärsete signaalide andmeid, ja valvsuslüliti, et kinnitada teabe kättesaamist juhi poolt.
Süsteem on ohutusotstarbeline ning ei välista kõiki ohte, kuna tegemist on raudteeäärsete signaalide täiendusega, kuid juhi jälgimiseks on süsteem siiski piisavalt ohutu.
Kodeeritud rööpaahelate ja rongisiseste seadmete vaheline andmeside toimub rööbastest kõrgemal asuvate induktiivselt sidestatud pooliga vastuvõtuantennide kaudu.
Süsteem on ette nähtud kasutamiseks rongi liikumiskiirusel kuni 160 km/h.
Põhiomadused
— |
Andmeedastus rongi:
|
— |
Rongis kättesaadav info (väljaspool ALSNi): tegelik kiirus, läbitud tee pikkus. |
— |
Juhile esitatavad andmed:
|
— |
Järelevalve:
|
— |
Reageerimine: hädapidurdus järgmistel juhtudel:
|
Vastutavad liikmesriigid: Eesti, Läti, Leedu
ASFA
Kirjeldus
ASFA on rongisisese signaalimise ja rongi automaatkaitse süsteem, mis on paigaldatud enamikule RENFE liinidele (1 676 mm), FEVE meetrise rööpavahega liinidele ja NAFA uuele Euroopa rööpavahega liinile.
ASFA leidub kõikidel liinidel, mida koostalitlusvõime osas silmas peetakse.
Andmete edastamine rongi põhineb magnetühendustega resonantsahelatel, mis suudavad edastada üheksat liiki andmeid. raudteeäärne resonantsahel on häälestatud konkreetse signaali sagedusele. Rongisisene magnetühendusega faasilukustusring lukustatakse raudteeäärsele sagedusele. Süsteem on ohutusotstarbeline ja ei välista kõiki ohte, kuid see on juhi jälgimiseks piisavalt ohutu. See tuletab juhile meelde signaalide seisundit aj kohustab teda piirangute vastuvõtmist kinnitama.
Raudteeäärsed ja rongisisesed seadmed on tavapärase konstruktsiooniga.
Põhiomadused
— |
Üheksa sagedust, sagedusala: 55 kHz – 115 kHz |
— |
Rongi sees saab valida kolme erineva rongiliigi vahel. |
— |
Järelevalve:
|
— |
Reageerimine: hädapidurdus kõikidel juhtudel, kui jälgimisel ilmneb tõrge. Hädapiduri vabastamiseks tuleb rong peatada. |
Vastutav liikmesriik: Hispaania
ATB
ATBst on kaks põhiversiooni: esimese põlvkonna ATB ja uue põlvkonna ATB
Esimese põlvkonna ATB kirjeldus
Esimese põlvkonna ATB on paigaldatud enamikule NSi liinidest.
Süsteem koosneb üsna tavalise konstruktsiooniga kodeeritud rööpaahelatest ja arvutipõhistest (ACEC) või tavaelektroonilistest (GRS) rongisisestest seadmetest.
Kodeeritud rööpaahelate ja rongisiseste seadmete vaheline andmeside toimub rööbastest kõrgemal asuvate induktiivselt sidestatud pooliga vastuvõtuantennide kaudu.
Põhiomadused
— |
Andmeedastus rongi:
|
— |
Rongi omadusi rongi sees ei kuvata (kiiruse kood raudteeäärsetest seadmetest). |
— |
Juhile esitatavad andmed:
|
— |
Järelevalve:
|
— |
Reageerimine: hädapidurdus kiiruse ületamise korral, kui juht ei reageeri hoiatavale helisignaalile. |
Vastutav liikmesriik: Madalmaad
Uue põlvkonna ATB kirjeldus
Osadele NSi liinidele paigaldatud ATC-süsteem.
Süsteem koosneb raudteeäärsetest majakatest ja rongisisestest seadmetest. Võimalik kasutada ka kaabliringil põhinevat sõidusignaalide uuendamise funktsiooni.
Andmeedastus toimub aktiivse majaka ja rongisisese antenni vahel. Süsteem on suunatundlik, majakad on paigaldatud rööbaste vahele väikese hälbega telgjoonest.
Rongisisesed ATBNG-seadmed on raudteeäärsete esimese põlvkonna ATB-seadmetega täielikult koostalitlusvõimelised.
Põhiomadused
— |
Andmeedastus rongi:
|
— |
Juhi sisestatavad põhiandmed:
|
— |
Juhile esitatavad andmed:
|
— |
Järelevalve:
|
— |
Reageerimine:
Hädapidurdus juhul, kui ületatakse kiirust või kui juht ei reageeri hoiatavale helisignaalile. |
Vastutav liikmesriik: Madalmaad
ATP-VR/RHK
Rongi automaatblokeerimissüsteem (Automatic Train Protection – ATP), Junakulunvalvonta (JKV)
Üldkasutatav nimetus Junakulunvalvonta (JKV) (rongi automaatblokeerimissüsteem soome keeles).
Kirjeldus
Soome ATP-VR/RHK süsteem on tõrkekindel ATP-süsteem, mis põhineb Ebicab 900-tehnoloogial (JGA baliisidega) või ATSS-tehnoloogial (mini-transponder baliisidega). Süsteem koosneb raudteeäärsetest baliisidest ja signaalikodeerijatest või arvutitest ning rongisisestest arvutipõhistest seadmetest.
Andmeedastus toimub passiivsete raudteeäärsete baliiside (2 tk igas baliisipunktis) ja rongisisese veeremiüksuse all asuva antenni vahel, mis annab möödasõidul baliisidele ka toidet. Baliiside ja rongisiseste seadmete sidestus on induktiivtüüpi.
Põhiandmed
— |
Baliisergutus:
|
— |
Andmeedastus rongi:
|
— |
Seotus:
|
— |
Juhi sisestatavad rongi andmed:
|
— |
Juhile esitatavad andmed:
|
— |
Järelevalve: üldine – kõik andmed signaalide, pöörmete ja kiirusepiirangute kohta saadetakse sihtpunktist 2 400 või 3 600 m kaugusele (olenevalt liini piirkiirusest). Süsteem arvutab iga sihtpunkti jaoks välja pidurduskõverad ning esitab juhile kõige rangemad piirangud:
|
— |
Muud funktsioonid:
|
— |
Reageerimine:
|
Vastutav liikmesriik: Soome
BACC
Kirjeldus
BACC on paigaldatud kõikidele FSi võrgu liinidele, kus kiirus ületab 200 km/h, ja teistele liinidele, mis hulka kuulub suurem osa koostalitlusvõime seisukohalt olulistest liinidest.
Süsteem koosneb harilikest kodeeritud rööpaahelatest, mis töötavad kahel kandevsagedusel, et teenindada kaht tüüpi ronge. Rongisisesed seadmed on arvutipõhised.
Kodeeritud rööpaahelate ja rongisiseste seadmete vaheline andmeside toimub induktiivmeetodil, rööbastee kohal paiknevate raamvastuvõtuantennide kaudu.
Põhiomadused
— |
Andmeedastus rongi:
|
— |
Rongisiseste seadmete osas kaks võimalikku rongitüüpi (kiiruse kood raudteeäärsetest seadmetest). |
— |
Juhile esitatavad andmed:
|
— |
Järelevalve:
|
— |
Reageerimine: hädapidur kiiruse ületamise korral. |
Vastutav liikmesriik: Itaalia
CAWS ja ATP
(kasutusel Iarnród Éireanni võrgus)
Süsteem koosneb kodeeritud rööpaahelatest (RA) ja rongisisestest seadmetest. Koodi edastamine toimub rongi ette mõlema rööpa kohale monteeritud raamvastuvõtuantennide kaudu.
Kodeeritud rööpaahelad on paigaldatud kõikidele tiheda liiklusega Dublini linnalähiliinidele ja linnadevahelistele liinidele Corkini, Limerickini, Athlone'ini ja Belfasti suunal kuni Ühendkuningriigi piirini.
Diiselveerem on varustatud pideva automaathoiatussüsteemi (CAWS) seadmetega. Seadmed on ka neil Ühendkuningriigi rongidel, mis sõidavad iga päev Iirimaale. Süsteem tõlgib saadud kodeeritud signaali värvsignaaliks, mis kuvatakse juhile.
Elektriveerem on varustatud pideva automaathoiatussüsteemi (CAWS) seadmetega. Süsteem tõlgib saadud kodeeritud signaali värvsignaaliks, mis kuvatakse juhile. Elektrivedurit kasutatakse üksnes Dublini linnalähivõrgu elektrifitseeritud alal.
Põhiomadused (Dublini linnalähivõrgu elektrifitseeritud ala):
— |
83 1/3 Hz kandevsagedus, |
— |
50, 75, 120, 180, 270 ja 420 CPM täisnurklaineimpulssidega edastatavad koodid. ATP tõlge: 29 km/h, 30 km/h, 50 km/h, 50 km/h, 75 km/h, 100 km/h. CAWSi tõlge: kollane, roheline, kollane, roheline, topeltkollane, roheline, |
— |
lubatud kiirused põhinevad samuti kuvataval signaalil; kiirusepiirang väheneb punasele signaalile lähenedes järk-järgult nullini. |
Põhiomadused (väljaspool Dublini linnalähivõrgu elektrifitseeritud ala):
— |
50 Hz kandevsagedus, |
— |
3 täisnurklaineimpulssidega edastatavat koodi – 50, 120 ja 180 CPM. CAWSi tõlge: kollane, topeltkollane, roheline. |
Rongi automaatblokeerimissüsteem
— |
Juhile esitatavad andmed:
|
— |
Juhi sisestatavad andmed:
|
— |
Järelevalve:
|
— |
Reageerimine:
|
Pidev automaathoiatussüsteem
— |
Juhile esitatavad andmed:
|
— |
Juhi sisestatavad andmed:
|
— |
Järelevalve:
|
— |
Reageerimine:
|
Vastutav liikmesriik: Iiri Vabariik
Crocodile
Kirjeldus
Crocodile on paigaldatud RFFi, SNCB ja CFLi kõikidele suurematele liinidele. Crocodile on olemas kõikidel koostalitlusvõime seisukohalt olulistel liinidel.
Süsteem põhineb rööbasteele paigaldatud teraslatil, mis puutub vastu rongile kinnitatud harja. Sõltuvalt ülekantavast signaalist tagab akutoide latile pinge +/- 20 V. Signaali olemasolust teatatakse juhile ning juht peab hoiatuse kättesaamist kinnitama. Kui kättesaamist ei kinnitata, rakendatakse automaatpidurdust. Crocodile ei jälgi kiirust ega teepikkust. Tegemist on üksnes hoiatussüsteemiga.
Raudteeäärsed ja rongisisesed seadmed on lihtsa konstruktsiooniga.
Põhiomadused
— |
Alalisvoolutoitega latt (± 20 V). |
— |
Rongisiseselt ei kuvata rongi omadusi. |
— |
Järelevalve: juhipoolne kättesaamise kinnitus. |
— |
Reageerimine: kui hoiatuse kättesaamist ei kinnitata, rakendatakse hädapidurit. Hädapiduri saab vabastada pärast rongi seiskumist. |
Vastutavad liikmesriigid: Belgia, Prantsusmaa, Luksemburg
Ebicab
Ebicabist on kasutusel kaks versiooni: Ebicab 700 ja Ebicab 900.
Ebicab 700 kirjeldus
Rootsis, Norras, Portugalis ja Bulgaarias kasutatav tõrkekindel standardne ATP-süsteem. Rootsis ja Norras kasutatav identne tarkvara võimaldab rongidel liikuda üle piiri juhte või vedureid vahetamata, ehkki signaalsüsteemid ja eeskirjad on erinevad. Portugalis ja Bulgaarias kasutatakse teistsugust tarkvara.
Süsteem koosneb raudteeäärsetest baliisidest ja signaalikodeerijatest või automaatblokeeringuga järjestiksidesüsteemist ning rongisisestest arvutipõhistest seadmetest.
Andmeedastus toimub passiivsete raudteeäärsete baliiside (2–5 tk signaali kohta) ja rongisisese veeremiüksuse all asuva antenni vahel, mis annab möödasõidul baliisile ka toidet. Baliis ja rongisiseste seadmete sidestus on induktiivtüüpi.
Põhiomadused
— |
Baliisergutus:
|
— |
Andmeedastus rongi:
|
— |
Ühendused:
|
— |
Juhi sisestatavad rongi andmed:
|
— |
Juhile esitatavad andmed:
|
— |
Järelevalve:
|
— |
Reageerimine: helisignaal lubatud kiiruse ületamisel >5 km/h võrra, sõidupidur >10 km/h võrra ületamisel. Juht saab sõidupiduri vabastada pärast lubatud kiiruseni aeglustamist; Ebicab pidurdab nii palju kui vaja, olenemata juhi tegevusest; hädapidurit kasutatakse üksnes reaalsetes ohuolukordades, st juhul kui sõidupidurist ei piisa; hädapiduri saab vabastada pärast rongi seiskumist. |
— |
Rakendatud vabatahtlikud funktsioonid:
|
Vastutavad liikmesriigid: Portugal, Rootsi
Ebicab 900 kirjeldus
Süsteem koosneb raudteeäärsetest baliisidest ja signaalikodeerijatest või automaatblokeeringuga järjestiksidesüsteemist ning rongisisestest arvutipõhistest seadmetest.
Andmeedastus toimub passiivsete raudteeäärsete baliiside (2–4 tk signaali kohta) ja rongisisese veeremiüksuse all asuva antenni vahel, mis annab möödasõidul baliisile ka toidet. Baliisi ja rongisiseste seadmete sidestus on induktiivtüüpi.
Põhiomadused
— |
Baliisergutus:
|
— |
Andmeedastus rongi:
|
— |
Seotus:
|
— |
Juhi sisestatavad rongi andmed:
|
— |
Juhile esitatavad andmed:
|
— |
Järelevalve:
|
— |
Reageerimine: helisignaal lubatud kiiruse ületamisel >3 km/h võrra, sõidupidur >5 km/h võrra ületamisel. Juht saab sõidupiduri vabastada pärast lubatud kiiruseni aeglustamist. Ebicab pidurdab nii palju kui vaja, olenemata juhi tegevusest. |
Vastutav liikmesriik: Hispaania
EVM
Kirjeldus
EVM on paigaldatud kõikidele Ungari Riikliku Raudtee (MÁV) võrgu põhiliinidele. Need liinid on olulised ka koostalitlusvõime seisukohalt. Sellega on varustatud suurem osa veduripargist.
Süsteemi raudteeäärne osa koosneb kodeeritud rööpaahelatest, mis kasutavad info edastamiseks ühte kandevsagedust. Kandevsageduse kodeerimine toimub 100 % amplituudmodulatsiooniga, kasutades elektroonilist kodeerijat.
Kodeeritud rööpaahelate ja rongisiseste seadmete vaheline andmeside toimub induktiivmeetodil, rööbastee kohal paiknevate raamvastuvõtuantennide kaudu.
Põhiandmed
— |
Andmeedastus rongi:
|
— |
Juhile esitatavad andmed:
|
— |
Järelevalve:
|
— |
Reageerimine:
|
— |
Liusafunktsioonid:
|
Vastutav liikmesriik: Ungari
GW ATP SKEEM
Kirjeldus
GW ATP on Ühendkuningriigi Great Westerni (GW) liinidel London (Paddington) – Bristol Temple Meads/Bristol Parkway/Newbury kasutatav automaatblokeerimissüsteem (ATP). Süsteem põhineb Belgias kasutatava TBLiga sarnasel riistvaral, ehkki tehnilises osas ning süsteemide töös on mõningaid erinevusi.
Süsteemi kasutatakse vaid rongide puhul, mille kiirus on üle 160 km/h.
Süsteemi põhifunktsioonid on järgmised:
— |
täielik automaatblokeerimine, kui rong on seadmetega varustatud ja liigub vastavalt seadmestatud infrastruktuuris, |
— |
veeremi maksimumkiiruse järelevalve ja kohaltveeremise tõkestamine, kui rong on seadmetega varustatud ja liigub vastavalt seadmestatud infrastruktuuris. |
Andmeid edastatakse raudtee äärest signaalseadmete juures asuvate majakate kaudu. Vajadusel kasutatakse sõidusignaalide uuendamise ahelaid, et toimivust parandada.
Põhiandmed
— |
Andmeedastus rongi:
|
— |
Juhi sisestatavad rongi andmed:
|
— |
Juhi liides:
|
— |
Järelevalve:
|
Vastutav liikmesriik: Ühendkuningriik
INDUSI/PZB
(Induktive Zugsicherung/Punktförmige Zugbeeinflussung)
Kirjeldus
Austrias ja Saksamaal koostalitlusvõime tagamiseks paigaldatud ATP-süsteem.
Magnetvälja kaudu sidestatud raudteeäärsed ja rongisisesed resonantsahelad edastavad rongile ühe kolmest teatevariandist. Süsteem ei ole tõrkekindel, kuid see on juhi jälgimiseks piisavalt ohutu. Süsteem töötab taustal, st ei anna juhile andmeid signaalide olekute kohta, vaid näitab ainult, et rong on järelevalve all.
Põhiomadused
— |
3 sagedust:
|
— |
Juhi sisestatavad rongi andmed: pidurdusandmed (pidurdusprotsent ja pidurdusrežiim 3 järelevalvekategooria puhul). |
— |
Järelevalve:
|
— |
Reageerimine: hädapidurdus kõikidel juhtudel, kui järelevalvemärguandeid ei järgita. Hädapiduri saab vabastada eritingimustes. |
Vastutavad liikmesriigid: Austria, Saksamaa
KVB
Kirjeldus
Prantsusmaa RFFi võrgu standardne ATP-süsteem. Kõik elektrifitseeritud tavaliinid on süsteemiga varustatud; see võimaldab kiiruse järelevalvet, blokeerimist ohtlikes kohtades ja ajutisi kiirusepiiranguid. Kasutusel 99 % tavaliinidest. Osaliselt paigaldatud ka kiirliinidele, võimaldades kohtteabe ja ajutiste kiirusepiirangute jälgimist juhtudel, kus ettenähtud kiirusi ei määrata TVM-koodidega.
Süsteem koosneb raudteeäärsetest signaalikodeerijatega baliisidest ning rongisisestest arvutipõhistest seadmetest. Süsteem täiendab harilikke signaalsüsteeme.
Andmeedastus toimub passiivsete raudteeäärsete baliiside (2–9 tk signaali kohta) ja rongisisese veeremiüksuse all asuva antenni vahel, mis annab möödasõidul baliisile ka toidet. Baliisi ja rongisiseste seadmete sidestus on induktiivtüüpi. Andmeedastust kasutatakse ka ATPga mitteseotud kohtteabe (nt uksed, raadiokanalid) edastamiseks.
KVBle võib lisada ka püsiandmeedastuse, võimaldades sõidusignaalide uuendamise funktsiooni (nagu Euroloop).
Sõidusignaalide uuendamiseks kasutatakse püsiandmeedastust. See toimub sagedusmanipulatsiooniga (FSK) kahe Fp kandja abil, 20 kHz ja 25 kHz (mõlema rööpa jaoks üks). Edastatavad andmed on binaarsed, 80-bitistes pakettides (64 kasulikku bitti). Sõidusignaalide uuendamise teate edastamiseks on vaja saata kolm järjestikust 80-bitist paketti. Seda nimetatakse “pikaks” sõnumiks.
Bitt “1” edastatakse sagedussignaaliga Fp + 692 Hz, bitt “0” edastatakse sagedussignaaliga Fp – 750 Hz.
Omadused
— |
Baliisergutus:
|
— |
Andmeedastus rongi:
|
— |
Kui tegemist ei ole fikseeritud koosseisuga, peab juht sisestama järgmised rongi andmed:
|
— |
Juhile esitatavad andmed:
|
KVB viimases versioonis antakse üksnes märku ohusignaalile lähenemisest lühikese signaaliga (000), eelmärguanded “b” ja “p”. Kiirusemärguandeid ei anta.
— |
Järelevalve:
|
— |
Reageerimine: juhi hoiatamine. Hädapidurdus kõikidel juhtudel, kui liikumismärguandeid ei järgita. Hädapiduri saab vabastada ainult pärast rongi seiskumist. |
Vastutav liikmesriik: Prantsusmaa
LS
Kirjeldus
LS on paigaldatud kõikidele Tšehhi Raudtee (CD) ja Slovaki Vabariigi Raudtee (ZSR) võrgu põhiliinidele ning teistele liinidele, kus lubatud kiirus ületab 100 km/h. Need liinid on koostalitlusvõime seisukohalt olulised.
Süsteemi raudteeäärne osa koosneb kodeeritud rööpaahelatest, mis töötavad ühel kandevsagedusel. Kandevsageduse kodeerimine toimub 100 % amplituudmodulatsiooniga. Valdav enamus veduripargist on rongisiseste seadmetega varustatud. Süsteemi rongisisest osa on täiendatud ja seadmed on nüüd osaliselt arvutipõhised.
Kodeeritud rööpaahelate ja rongisiseste seadmete vaheline andmeside toimub induktiivmeetodil, rööbastee kohal paiknevate raamvastuvõtuantennide kaudu.
Põhiandmed
— |
Andmeedastus rongi:
|
— |
Juhile esitatavad andmed:
|
— |
Järelevalve:
|
— |
Reageerimine: hädapidurdus juhul, kui juht ei reageeri kiirusepiirangu teate saamisele. |
Vastutavad liikmesriigid: Tšehhi Vabariik, Slovaki Vabariik
LZB
(Linienförmige Zugbeeinflussung)
Kirjeldus
Saksamaal kõikidele üle 160 km/h kiirusega liinidele paigaldatud ATC-süsteem. Need liinid moodustavad suure osa koostalitlusvõime seisukohalt olulistest liinidest. LZB on paigaldatud ka Austria ja Hispaania liinidele.
Süsteem koosneb raudteeäärsest poolest, mille tehnilised osad on järgmised:
— |
blokeerimissüsteemide kohandamine ja vastav andmeedastus, |
— |
andmetöötlus ja MMI LZB keskuses, |
— |
andmevahetus teiste LZB keskustega, |
— |
andmevahetussüsteem saatmiseks ja vastuvõtmiseks rongidest. |
Rongisisestel seadmetel on üldjuhul integreeritud Indusi funktsioon.
Raudteeäärsete ja rongisiseste seadmete andmevahetus raudteeäärse induktiiv-silmusahela ja rongisiseste ferriitantennide kaudu.
Põhiomadused
— |
Andmeedastus rongi:
|
— |
Andmeedastus rongist:
|
— |
Juhi sisestatavad rongi andmed:
|
— |
Juhile esitatavad andmed:
|
— |
Järelevalve:
|
— |
Reageerimine: hädapidurdus, kui liikumismärguandeid ei järgita. Hädapiduri saab kiiruseületamise puhul vabastada pärast kiiruse vähenemist lubatud piiresse. |
— |
LZB kasutusreeglid: DB kasutab süsteemi tõrkekindla automaatblokeerimissüsteemina, teeäärseid signaale ei ole vaja; kui seadmetega varustamata rongide jaoks olemas on olemas teeäärsed signaalid, ei kehti need LZBga juhitavate rongide jaoks. Üldjuhul on LZB ühendatud automaatse mootori- ja pidurijälgimissüsteemiga. |
Vastutavad liikmesriigid: Austria, Saksamaa, Hispaania
MEMOR II+
Kirjeldus
Luksemburgi raudteevõrgu kõikidele liinidele paigaldatud ATP-süsteem, mida kasutatakse blokeerimiseks ohtlikes punktides ja ajutiste kiirusepiirangute rakendamiseks. MEMOR II+ täiendab Crocodile-süsteemi.
Süsteem põhineb vastavalt ühel või kahel rööbasteele paigaldatud teraslatil, mis puutub kokku rongi külge kinnitatud harjadega. Lattidel on pinge +/- 20 V kuni +/- 20 V, olenevalt signaali olekust. Süsteem ei ole tõrkekindel, kuid see on juhi jälgimiseks piisavalt ohutu. Süsteem töötab taustal, st see ei anna juhile andmeid signaalide olekute kohta, vaid näitab ainult, et rong on järelevalve all.
Põhiomadused
— |
Raudteeäärsed alalisvoolulatid (± 12 kuni +/- 20 V). |
— |
Rongi sees ei ole juhil vaja rongi andmeid sisestada, rongis on vaid üks varem kindlaks määratud kiiruskõver. |
— |
Järelevalve:
|
— |
Reageerimine:
|
— |
Juhile esitatavad andmed:
|
Märkused
Luksemburgi raudteeinfrastruktuuri paigaldatakse käesoleval ajal ECTSi 1. taseme seadmeid. ECTSi järkjärguline kasutuselevõtt asendab MEMOR II ja Crocodile'i. Selleks on vaja üleminekuperioodi, et rongisisesed seadmed ETCSi jaoks kohandada. Lõpuks jääb Luksemburgi raudteeinfrastruktuurivõrgus ainsa kehtiva süsteemina kasutusele ECTSi 1. taseme süsteem.
Vastutav liikmesriik: Luksemburg
RETB
Kirjeldus
RETB (Radio Electronic Token Block – elektrooniliste raadiolubade süsteem) on mõningatel Ühendkuningriigi väikese koormusega liinidel (kolm liini Šotimaal ja üks Walesis) kasutatav signaalimissüsteem, mis kuulub tavaraudtee koostalitlusvõime direktiivi kohaldamisalasse.
Süsteemi põhifunktsioonid on järgmised:
— |
signaalimiskeskusest rongidele sõidulubade andmine elektrooniliste “piletite” abil, mis saadetakse raadio teel rongis asuvatesse seadmetesse, |
— |
sõidulubade kuvamine juhile, |
— |
sõiduloa “pileti” tagasisaatmine, kui rong on lubatud sõidu lõpetanud. |
RETB-süsteemi kasutamine põhineb juhi ja signaalija vahelisel sideprotokollil, mida rakendatakse sõiduloa “piletite” taotlemisel, saatmisel ja tagastamisel.
RETB ei sisalda automaatblokeerimise funktsiooni (seepärast puudub rongi RETB-seadmetel liides pidurisüsteemiga). Rongi automaatblokeerimine on siiski tagatud standardsete TPWS-seadmete abil (kirjeldatud lisas B, allpool). Rongisisesed TPWS-seadmed sisaldavad AWS-funktsiooni (samuti kirjeldatud lisas B), mis annab juhile heli- ja valgussignaale sõiduloa peatse lõppemise ning kiirusepiirangute lähenemise kohta.
Rongisisesed seadmed
Rongisisesteks seadmeteks on raadioseadmed ja RETB kabiinikuvar (Cabin Display Unit – CDU).
Sõiduloa “piletite” edastamiseks kasutatav raadiosüsteem on ÜK-s kasutatava NRN-süsteemi (samuti kirjeldatud lisas B) eriversioon. Raadioseadmeid kasutatakse nii andmete kui ka kõnede edastamiseks.
)
CDU sisaldab:
— |
võtmega lülitit rongisiseste seadmete sisselülitamiseks, |
— |
“vastuvõtunuppu” liikumise alustamiseks vajaliku sõiduloa vastuvõtmiseks juhtimiskeskusest, |
— |
tekstinäidikut, millel kuvatakse selle liinilõigu nimi, millel sõitmiseks on sõiduluba antud, |
— |
“saatmisnuppu” sõiduloa tagastamiseks juhtimiskeskusesse pärast rongi teekonna lõppu. |
Rong peab eespool nimetatud otstarbel olema varustatud ka TPWS-süsteemiga (sisaldab AWS-funktsiooni), kuid rongi TPWS- ja RETB-seadmetel omavahelisi liideseid ei ole.
Vastutav liikmesriik: Ühendkuningriik
RSDD/SCMT
(Ripetizione Segnali Discontinua Digitale/Sistema Controllo Marcia del Treno)
Kirjeldus
RSDD/SCMT on rongi automaatblokeerimissüsteem; seda võib kasutada eraldi või BACC-infrastruktuuris.
Rongisiseste seadmete abil on võimalik kooskõlastatult hallata eri allikatest saabuvaid andmeid.
Süsteem koosneb raudteeäärsetest baliisidest ja kodeerijatest ning rongisisesest antennist, mis möödasõidul annab ka baliisidele toidet. Sidestus on indukutiivne.
Loogiliselt on olemas kaht liiki baliise. “Süsteemibaliisid”, mis sisaldavad eelseisva liini andmeid, ning “signaalbaliisid”, mis sisaldavad andmeid signaali oleku kohta.
Tegelikult on ette nähtud kolme tüüpi baliisid, mis kasutavad üles- ja allalülis samu sagedusi, kuid erineva ülekandemahuga.
— |
Ergutussagedus:
|
— |
Andmeedastus rongi:
|
— |
Rongi omadused: rongi püsiomadused laaditakse hoolduskeskustes, rongi koosseisuga seotud andmed sisestab juht. Rongisisest läbisõidu mõõtmise süsteemi kalibreeritakse spetsiaalsete baliisidega, et seda oleks võimalik rongi järelevalveks kasutada. |
— |
Juhile esitatavad andmed:
|
— |
Järelevalve. Tavatingimustes (täielik järelevalve) kontrollib rong järgmisi näitajaid:
Kui liini üht või mitut omadust ei ole võimalik rongisisesele süsteemile saata (nt tõrke korral), on võimalik süsteemi kasutada osaliseks järelevalveks. Sel juhul lülitatakse MMi välja ja juht peab liiklema teeäärsete signaalide järgi. |
— |
Reageerimine:
|
Vastutav liikmesriik: Itaalia
SELCAB
Kirjeldus
Madrid–Sevilla kiirliinile ning jaamade lähistele LZB täiendamiseks paigaldatud ATC-süsteem. Rongisisesed LZB 80-seadmed (Hispaania) suudavad töödelda ka SELCABi andmeid.
Raudteeäärsete ja rongisiseste seadmete andmevahetus toimub raudteeäärse poolpideva edastusega induktiiv-silmusahela ja rongisiseste ferriitantennide kaudu.
Põhiomadused
— |
Andmeedastus rongi:
|
— |
Juhi sisestatavad rongi andmed:
|
— |
Juhile esitatavad andmed:
|
— |
Järelevalve:
|
— |
Reageerimine: hädapidurdus, kui järelevalvesüsteemi liikumismärguandeid ei järgita. Hädapiduri saab kiiruseületamise puhul vabastada pärast kiiruse vähenemist lubatud piiresse. |
Vastutavad liikmesriigid: Hispaania
SHP
Samoczynne Hamowanie Pociągu
Kirjeldus
Poolas koostalitlusvõime saavutamiseks paigaldatud AWS-süsteem.
Magnetvälja kaudu sidestatud raudteeäärsed ja rongisisesed resonantsahelad edastavad rongile ühte liiki teateid. Süsteemi peetakse tõrkekindlaks. See on integreeritud rongisisese juhi valvsuse jälgimise süsteemiga. Valvsussüsteem kaitseb ka veeremi iseenesliku liikumise (lohisemise) eest, kui kiirus ületab lubatud maksimumkiirust 10 % võrra. Süsteem töötab taustal, st see ei anna juhile andmeid signaalide olekute kohta, vaid näitab ainult, et rong on järelevalve all.
Põhiomadused
— |
Sagedus
|
— |
Järelevalve:
|
— |
Resoneeriva ahela asukoht:
|
Reageerimine:
Kui rong möödub resoneerivast ahelast (paigaldatud raudtee kõrvale), süttib rongisisene signaallamp, nõudes juhi kinnitust. Kui kinnitust 3 sekundi jooksul ei anta, aktiveeritakse helisignaal. Kui kinnitust ei anta 2 sekundi jooksul pärast helisignaali aktiveerimist, käivitatakse hädapidur. Hädapiduri saab vabastada eritingimustes.
Töötav juhi valvsuse jälgimise süsteem aktiveeritakse, kui kiirus ületab veeremi lubatud maksimumkiirust 10 % võrra. 16 sekundit hiljem süttib signaallamp ning juhi kinnitust nõutakse sama aja jooksul kui SHP-funktsiooni puhul. Seejärel nõutakse kinnitust iga 60 sekundi järel. SHP käivitab 60 sek valvsuskontrolli aja uuesti.
Vastutav liikmesriik: Poola
TBL 1/2/3
Kirjeldus
TBL on osale NMBSi/SNCB liinidest paigaldatud ATC-süsteem (praeguse seisuga: 1 200 majakat ja 120 rongisisest seadet TBL1, 200 majakat ja 300 rongisisest seadet TBL2, kõikidel üle 160 km/h kiirusega liinidel TBL2 olemas).
Süsteem koosneb raudteeäärsetest baliisidest iga signaali juures ja rongisisestest seadmetest. TBL1 on hoiatussüsteem, TBL2/3 on kabiinisisene signaalsüsteem. TBL 2/3 osas on olemas sõidusignaalide uuendamise baliisid ja uuendamise silmusahelad.
Raudteeäärne osa on TBL2 nõuete kohane, kui sellel on liides blokeerimisreleedega, ja TBL3 nõuetele vastav, kui sellel on järjestikliides elektroonilise blokeerimissüsteemiga.
Rongisiseste seadmete tähis on TBL2. Need hõlmavad TBL2, TBL1 ja Crocodile'i funktsioone.
Andmeedastus toimub aktiivse baliisi ja rongisiseste antennide vahel. Süsteem on suunatundlik, baliisid on paigaldatud rööbaste vahele väikese hälbega telgjoonest.
Põhiomadused
— |
Andmeedastus rongi:
|
— |
Juhi sisestatavad rongi andmed (TBL2):
|
— |
Juhile esitatavad andmed:
|
— |
Järelevalve:
|
— |
Reageerimine:
|
Vastutavad liikmesriigid: Belgia
TPWS
Kirjeldus
TPWSi eesmärk on parandada ohutust eelkõige pöörmetel. See sisaldab AWS-funktsioone, mis on märgitud kaldkirjas. TPWS on kasutusel kõikidel koostalitlusvõime seisukohalt olulistel liinidel.
Süsteem tagab alljärgnevate funktsioonide täitmise.
— |
Standardsel pidurduskaugusel juhi hoiatamine järgmistest piirangutest:
|
— |
Rongi blokeerimine (varem kindlaks määratud parameetritega rong) järgmistel tingimustel:
|
Süsteem põhineb püsimagnetitel ja poolidel, mis tekitavad tee kohale magnetvälja. Süsteem ei ole tõrkekindel, kuid hõlmab meetmeid ja põhimõtteid, mis muudavad juhi eksitamise võimaluse nii väikeseks kui mõistlikult võimalik.
TPWS annab juhile visuaalselt märku järgmisest:
— |
viimase magneti olek: tee vaba või piirang (“päevalill”-indikaator), |
— |
et TPWS on pidurdamise põhjus, |
— |
süsteemi tõrge/sidekatkestus. |
TPWSi juhtseadmed on:
— |
piiravat tingimust käsitleva hoiatuse kättesaamise kinnitusnupp, |
— |
nupp ohuolekus olevast signaalist möödumiseks, mille märguanne kehtib piiratud aja, |
— |
eralduslülitid. |
TPWSi helimärguanded on:
— |
“kelluke” – signaal neutraalses olekus, |
— |
“pasun” – piirav tingimus, mille kättesaamist tuleb kinnitada. |
TPWS-süsteemil on liides rongi pidurisüsteemiga ning see rakendab täisvõimsusel hädapiduri, kui:
— |
“pasuna” kuulmist ei kinnitata 2,5 sekundi jooksul, |
— |
viivitamata, kui rong möödub “kiirusepiirangumärgist” täiskiirusel, |
— |
viivitamata, kui rong möödub ohuolekus signaalist. |
Tehnoloogia ei ole protsessoripõhine, ent see ei ole edaspidi välistatud.
Muud omadused:
— |
magnetväljade polaarsuse (põhjapooluse, lõunapooluse) järjestus näitab täpselt, kas signaal on sõiduasendis või mitte, |
— |
kiirusepiirangu tähistamiseks ja rongi peatumisfunktsioonide rakendamiseks kasutatakse üht mitmest sageduspiirkonna 60 kHz siinuselisest elektromagnetväljast (kasutatakse kuni kaheksat sagedust), |
— |
pidurdusvõimega seostuvad rongiparameetrid seadistatakse juhtmestiku paigaldamisel ja need määravad ära teatud suurimad kiirused kiirusepiirangumärkidega kohakuti jõudmisel; rongiparameetrite sisestamine ei ole hetkel kasutusel, kuid selle võib ette näha, |
— |
juhi kinnitus piirava tingimuse kättesaamise kohta nõutav 2,5 sekundi jooksul, muul juhul käivitatakse hädapidur, |
— |
hädapiduri saab vabastada üks minut pärast piduri rakendamist, kui pidurdamisvajaduse teate kättesaamist on samuti kinnitatud. |
Vastutav liikmesriik: Ühendkuningriik
TVM
Kirjeldus
TVM on kabiinisisene signaalimisega seotud juhtkäskude süsteem. See on välja töötatud spetsiaalselt REFi kiirliinide jaoks. Vanem versioon TVM 300 on paigaldatud Pariisi–Lyoni liinile (LGV SE) ja Pariisi–Tours/Le Mansi (LGV A) liinidele. Uuem versioon TVM 430 on kasutusel liinil Pariis–Lille–Calais (LGV N), SNCB osal Brüsseli suunal, liinil Lyon–Marseilles/Nimes (LGV Mediterranée), Eurotunnelis ja Ühendkuningriigi La Manche'i tunneli ühendusliinil (Channel Tunnel Rail Link). TVM 430 ühildub TVM 300ga.
TVM 300 ja TVM 430 põhinevad kodeeritud rööpaahelatel, mis on püsivaks ülekandevahendiks, ning induktiiv-silmusahelatel või baliisidel (KVB- või TBL-tüüpi), mis on kohtteabe edastamise vahenditeks.
Kodeeritud rööpaahelate ja rongisiseste seadmete vaheline andmeside toimub induktiivmeetodil, rööbasteest kõrgemal paiknevate raamvastuvõtuantennide kaudu.
Põhiomadused
— |
Andmeedastus rongi rööpaahelate kaudu:
|
— |
Andmeedastus rongidele induktiiv-silmusahelate kaudu:
|
— |
Eurotunnelis liiklevatel rongidel sisestatakse rongiparameetrid veduris asuvatesse seadmetesse (ei kehti TGV rongide kohta, mille korral kasutatakse püsivaid väärtusi). |
— |
Juhile esitatavad andmed: värviliste valgussignaalidega edastatavad käsud kohustusliku kiiruse kohta. |
— |
Järelevalve:
|
— |
Reageerimine: hädapidurdus kiiruseületamise korral. |
Vastutavad liikmesriigid: Belgia, Prantsusmaa ja Ühendkuningriik
ZUB 123
Kirjeldus:
Taanis koostalitlusvõime saavutamiseks paljudele liinidele paigaldatud ATC-süsteem.
Süsteem koosneb järgmistest osadest.
— |
Raudteeäärsed seadmed:
|
— |
Rongisisesed seadmed:
|
ZUB 123 rongisisesed seadmed on tõrkekindlad.
Põhiomadused
— |
3 sagedust:
|
— |
Andmeedastusrežiimid:
|
— |
Rongisisene andmetöötlus:
|
— |
Juhile esitatavad andmed:
|
— |
Lisaindikaatorid ja nupud |
— |
Rongi andmete sisestamine:
|
— |
Järelevalve:
|
— |
Reageerimine:
|
Vastutav liikmesriik: Taani
ZUB 121
(üksnes informatsiooniks)
Kirjeldus
Šveitsis paljudele koostalitlusvõime seisukohalt olulistele SBB ja BLSi liinidele koostalitlusvõime saavutamiseks paigaldatud ATC-süsteem.
Süsteem koosneb järgmistest osadest.
— |
Liiniseadmed:
|
— |
Rongisisesed seadmed:
|
Omadused
— |
3 sagedust:
|
— |
Andmeedastusrežiimid:
|
— |
Juhile esitatavad andmed:
|
— |
Lambid ja helisignaalseade:
|
— |
Nupud:
|
— |
Rongi andmete sisestamine: kasutatakse rongisisest raadioseadmete juhtpaneeli. |
— |
Järelevalve/käsud:
|
— |
Reageerimine:
|
Vastutav riik: Šveits
2. osa. Raadio
SISUJUHT
1. |
UIC raadiosidesüsteem, peatükid 1–4 |
2. |
UIC raadiosidesüsteem, peatükid 1–4 + 6 |
3. |
UIC raadiosidesüsteem, peatükid 1–4 + 6 (Iirimaa süsteem) |
4. |
UIC raadiosidesüsteem, peatükid 1–4 + 6 + 7 |
Sissejuhatus Ühendkuningriigi süsteemidesse |
5. |
BR 1845 |
6. |
BR 1609 |
7. |
FSi ETACS ja GSM |
8. |
UIC raadiosidesüsteem, peatükid 1–4 (Cascais' liinile paigaldatud TTT raadiosidesüsteem) |
9. |
TTT raadiosidesüsteem CP_N |
10. |
PKP raadiosidesüsteem |
11. |
VRi rongiraadio |
12. |
TRS – Tšehhi Raudtee raadiosidesüsteem |
13. |
LDZ raadiosidesüsteem |
14. |
CH – Kreeka Raudtee raadiosidesüsteem |
16. |
Eesti raadiosidesüsteem |
17. |
Leedu raadiosidesüsteem |
Need süsteemid on hetkel liikmesriikides kasutusel. Üksikasjalikud andmed tuleb kanda infrastruktuuriregistrisse, nagu on sätestatud lisas C.
Informatsiooniks on esitatud järgmised süsteemid, mida liikmesriikides ei kasutata:
15. |
UIC raadiosidesüsteem, peatükk: Bulgaaria |
UIC raadiosidesüsteem, peatükid 1–4
Kirjeldus
Käesolev raudteeäärse piirkonna ja rongi vaheliseks sideks väljatöötatud raadiosidesüsteem vastab tehnilistele normidele, mis on sätestatud UIC eeskirjas 751-3, 3. väljaanne, 1.7.1984. See on rahvusvaheliseks raudteeliikluseks vajalik minimaalne eeskiri.
Käesolev UIC raadiosidesüsteem on analoograadiosidesüsteem, mis koosneb raudteeäärsetest ja mobiilsetest (rongisisestest) seadmetest.
Käesolevatele baaseeskirjadele vastavad raadiosidesüsteemid võimaldavad kõnesidet simpleks- ja dupleksrežiimis ning juhtsignaalide (toonid) kasutamist, kuid mitte selektiivkutsungeid ega andmeedastust.
Põhiandmed
— |
Sagedused:
|
— |
Tundlikkus:
|
— |
Kiirgusvõimsus:
|
— |
Antenni andmed:
|
— |
Polarisatsioon:
|
— |
Sagedushälve:
|
— |
Töörežiimid:
|
— |
Rongisisene kanalite ümberlülitamine:
|
— |
Signaaltoonid:
|
Vastutavad liikmesriigid: Prantsusmaa, Saksamaa, Ungari, Luksemburg
UIC raadiosidesüsteem, peatükid 1–4 + 6
Kirjeldus
Käesolev raudteeäärse piirkonna ja rongi vaheliseks sideks väljatöötatud raadiosidesüsteem vastab tehnilistele normidele, mis on sätestatud UIC eeskirjas 751-3, 3. väljaanne, 1.7.1984.
Käesolev UIC raadiosidesüsteem on analoograadiosidesüsteem, mis koosneb raudteeäärsetest ja mobiilsetest (rongisisestest) seadmetest.
Käesolevatele baaseeskirjadele vastavad raadiosidesüsteemid võimaldavad kõnesidet simpleks- ja dupleksrežiimis ning juhtsignaalide (toonid) kasutamist, selektiivkutsungeid ning andmeedastust.
Põhiandmed
— |
Sagedused:
|
— |
Tundlikkus:
|
— |
Kiirgusvõimsus:
|
— |
Antenni andmed:
|
— |
Polarisatsioon:
|
— |
Sagedushälve:
|
— |
Töörežiimid:
|
— |
Rongisisene kanalite ümberlülitamine:
|
— |
Signaaltoonid:
|
— |
Sõnumi struktuur:
|
— |
Sõnumi edastamine:
|
— |
Sõnumid (koodid antud kuueteistkümnendkujul):
|
Vastutavad liikmesriigid: Austria, Belgia, Taani, Saksamaa, Holland, Hispaania
UIC raadiosidesüsteem, peatükid 1–4 + 6 (Iiri süsteem)
Kirjeldus
Käesolev raudteeäärse piirkonna ja rongi vaheliseks sideks väljatöötatud raadiosidesüsteem vastab tehnilistele normidele, mis on sätestatud UIC eeskirjas 751-3, 3. väljaanne, 1.7.1984.
Käesolev UIC raadiosidesüsteem on analoograadiosidesüsteem, mis koosneb raudteeäärsetest ja mobiilsetest (rongisisestest) seadmetest.
Käesolevatele baaseeskirjadele vastavad raadiosidesüsteemid võimaldavad kõnesidet simpleks- ja dupleksrežiimis ning juhtsignaalide (toonid) kasutamist, selektiivkutsungeid ning andmeedastust.
Põhiandmed
— |
Sagedused:
|
— |
Tundlikkus:
|
— |
Kiirgusvõimsus:
|
— |
Antenni andmed:
|
— |
Polarisatsioon:
|
— |
Sagedushälve:
|
— |
Töörežiimid:
|
— |
Rongisisene kanalite ümberlülitamine:
|
— |
Signaaltoonid:
|
— |
Sõnumi struktuur:
|
— |
Sõnumi edastamine:
|
— |
Sõnumid
|
Vastutavad liikmesriigid: Iiri Vabariik, Ungari
Informatsiooniks: sama raadiosidesüsteemi kasutatakse Norras
UIC raadiosidesüsteem, peatükid 1–4 + 6 + 7
Kirjeldus
Käesolev raudteeäärse piirkonna ja rongi vaheliseks sideks väljatöötatud raadiosidesüsteem vastab tehnilistele normidele, mis on sätestatud UIC eeskirjas 751-3, 3. väljaanne, 1.7.1984. 7. peatüki väljaanne 1.1.1988.
Käesolev UIC raadiosidesüsteem on analoograadiosidesüsteem, mis koosneb raudteeäärsetest ja mobiilsetest (rongisisestest) seadmetest.
Käesolevatele baaseeskirjadele vastavad raadiosidesüsteemid võimaldavad kõnesidet simpleks- ja dupleksrežiimis ning juhtsignaalide (toonid) kasutamist, selektiivkutsungeid ning andmeedastust. Laiendatud on andmeedastusvõimalusi. Seda võimalust ei käsitata UIC brošüüris kohustuslikuna. Seda ei saa tagada kahepoolse ega mitmepoolse lepinguga ning seda tuleks kasutada üksnes riigisiseselt.
Põhiandmed
— |
Sagedused:
|
— |
Tundlikkus:
|
— |
Kiirgusvõimsus:
|
— |
Antenni andmed:
|
— |
Polarisatsioon:
|
— |
Sagedushälve:
|
— |
Töörežiimid:
|
— |
Rongisisene kanalite ümberlülitamine:
|
— |
Signaaltoonid:
|
— |
Sõnumi struktuur:
|
— |
Sõnumi edastamine:
|
— |
Sõnumid (koodid antud kuueteistkümnendkujul):
|
— |
Sõnumi jätkamine (kui taotletakse koodiga 03):
|
Vastutav liikmesriik: Prantsusmaa
Sissejuhatus Ühendkuningriigi süsteemidesse
Kogu Ühendkuningriigi raudteevõrk, sealhulgas Ühendkuningriigi kiirraudtee magistraalvõrgu kiirliinid, on varustatud NRN-süsteemiga (National Radio Network – riiklik raadiosidevõrk). Need kiirliinid on:
— |
lääneranniku pealiin (London-Glasgow), |
— |
idaranniku pealiin (London-Edinburgh), |
— |
lääneregiooni põhiliin (Great Western) (London-Bristol/South Wales). |
Tiheda liiklusega linnalähipiirkondadesse Londoni, Liverpooli ja Glasgow ümber, kus võib asuda ka kiirraudteevõrgu lõike, on paigaldatud rongisisene “Cab Secure”-süsteem (kabiinisisene kaitsesüsteem). Lisaks on “Cab Secure”-süsteemiga varustatud kõik Ühendkuningriigi kagupiirkonna liinid, sealhulgas olemasolev La Manche'i tunneli marsruut rannikult London Waterloosse.
Põhiliinidel sõitvad reisirongid ja kaubarongid on varustatud NRNiga, linnalähirongid ja osa lähiliiklusest on aga varustatud CSRiga. Üldjuhul on rongides vaid üks raadiosidesüsteem, kuid mõnedele rongidele, mis liiguvad nii NRNi kui CSRi piirkondades, on paigaldatud mõlemad raadiosidesüsteemid. Eelkõige kehtib see rongide puhul, mis on varustatud CSRiga, kuid mis osa ajast töötavad väljaspool CSRiga infrastruktuuri.
BR 1845 väljaanded G ja H (teeäärne)
BR 1661 väljaanne A (rongisisene)
Üldkasutatav nimetus Cab Secure Radio (CSR, kabiinisisene ohutusotstarbeline raadiosidesüsteem)
Kirjeldus
Käesolev raudteeäärse piirkonna ja rongi vaheliseks sideks väljatöötatud raadiosidesüsteem vastab Railtracki spetsifikaatides (BRi spetsifikaat 1845, väljaanded G ja H, ja BR 1661, väljaanne A) sätestatud tehnilistele normidele.
Cab Secure raadiosidesüsteem on analoograadiosidesüsteem, mis koosneb raudteeäärsetest ja mobiilsetest (rongisisestest) seadmetest.
Käesolevatele baaseeskirjadele vastavad raadiosidesüsteemid võimaldavad kõnesidet dupleksrežiimis ning juhtsignaalide (toonid) kasutamist, selektiivkutsungeid ning andmeedastust.
Põhiandmed
— |
Sagedused:
|
— |
Tundlikkus:
|
— |
Kiirgusvõimsus:
|
— |
Antenni andmed:
|
— |
Polarisatsioon:
|
— |
Sagedushälve:
|
— |
Töörežiimid:
|
— |
Rongisisene kanalite ümberlülitamine:
|
— |
Signaaltoonid:
|
— |
Sõnumi struktuur:
|
— |
Sõnumi edastamine:
|
— |
Sõnumid (koodid antud kuueteistkümnendkujul):
|
Vastutav liikmesriik: Ühendkuningriik
BR 1609 väljaanne 2
Üldkasutatav nimetus National Radio Network (NRN, riiklik raadiosidevõrk)
Kirjeldus
Käesolev raudteeäärse piirkonna ja rongi vaheliseks sideks väljatöötatud raadiosidesüsteem vastab tehnilistele normidele, mis on sätestatud Railtracki eeskirjas BR 1609, 2. väljaanne, august 1987.
National Radio Network on analoograadiosidesüsteem, mis koosneb raudteeäärsetest ja mobiilsetest (rongisisestest) seadmetest.
Käesolevatele baaseeskirjadele vastavad raadiosidesüsteemid võimaldavad kõnesidet dupleksrežiimis (teeäärsed seadmed), kõnesidet simpleksrežiimis (rongisisesed seadmed), ülekanderežiimi ning juhtsignaalide (toonid) kasutamist, selektiivkutsungeid ning andmeedastust.
Põhiandmed
— |
Sagedused: 174 MHz – 225 MHz sagedusala 2. alamdiapasoon,
|
— |
Tundlikkus:
|
— |
Kiirgusvõimsus:
|
— |
Antenni andmed:
|
— |
Polarisatsioon:
|
— |
Töörežiimid:
|
— |
Rongisisene kanalite ümberlülitamine:
|
— |
Helisagedusala:
|
— |
Sagedushälve:
|
— |
Sõnumite edastamine:
|
— |
Sõnumi struktuur:
|
— |
Rongist saadetavate sõnumite liigid:
|
— |
Rongi saadetavate sõnumite liigid:
|
Vastutav liikmesriik: Ühendkuningriik
FSi ETACS ja GSM
Kirjeldus
Hetkel FSi võrgus kasutatav rong-maa sidesüsteem põhineb eelkõige riikliku operaatori poolt analoog- (ETACS) ja digitaalse (GSM) mobiiltelefonivõrgu 900 MHz sagedusalas pakutavatel teenustel. Need võrgud on ühendatud välise alasüsteemiga, mille on välja töötanud operaator koostöös FSiga ning mis võimaldab teatavaid FSi nõutud erifunktsioone, mis on seotud näiteks:
— |
rongi- ja jaamakutsungite adresseerimisega funktsionaalsete numbrite, mitte aga terminalinumbrite abil, |
— |
funktsioone kinnises grupis, spetsiaalsete piirangutingimustega, |
— |
eriotstarbeliste andmebaaside konfigureerimist ja kasutamist otse FSi töötajate poolt, et määrata teenustele juurdepääsu õigused eri liiki kasutajatele, jne. |
Tänu kahe riikliku mobiilivõrgu ulatuslikule levialale FSi raudteevõrgus on võimalik nii rahuldada üldised rong-maa sidevajadused.
FS leppis riikliku teenusepakkujaga kokku lisafunktsioonide osas ja võttis need kasutusele. Neid rakendatakse ülimalt töökindlate hajutatud arvutisüsteemide abil. Seepärast moodustavad need osa ISO/OSI mudeli rakenduskihist.
Vastutav liikmesriik: Itaalia
UIC raadiosidesüsteem, peatükid 1–4 (Cascais' liinile paigaldatud TTT raadiosidesüsteem)
Kirjeldus
Käesolev raudteeäärse piirkonna ja rongi vaheliseks sideks väljatöötatud raadiosidesüsteem vastab tehnilistele normidele, mis on sätestatud UIC eeskirjas 751-3, 3. väljaanne, 1.7.1984. See on rahvusvaheliseks raudteeliikluseks vajalik minimaalne normide kogum.
Käesolev UIC raadiosidesüsteem on analoograadiosidesüsteem, mis koosneb raudteeäärsetest ja mobiilsetest (rongisisestest) seadmetest.
Käesolevatele baaseeskirjadele vastavad raadiosidesüsteemid võimaldavad kõnesidet simpleks- ja dupleksrežiimis ning juhtsignaalide (toonid) kasutamist, kuid mitte selektiivkutsungeid ega andmeedastust.
Põhiandmed
— |
Sagedused:
|
— |
Tundlikkus:
|
— |
Kiirgusvõimsus:
|
— |
Antenni andmed:
|
— |
Polarisatsioon:
|
— |
Sagedushälve:
|
— |
Töörežiimid:
|
— |
Rongisisene kanalite ümberlülitamine:
|
— |
Signaaltoonid:
|
Vastutav liikmesriik: Portugal
TTT raadiosidesüsteem CP_N
Kirjeldus
Käesolev TTT raadiosidesüsteem on spetsiaalselt välja töötatud kõne- ja andmeedastuseks ning vastavalt CP tingimustele.
CP_N-raadiosidesüsteem on analoograadiosidesüsteem, mis koosneb raudteeäärsetest ja mobiilsetest (rongisisestest) seadmetest.
Raadiosidesüsteem kasutab digitaalset selektiivkutsungit (MPT 1327 kohaselt – 1 200 bit/s FFSK) ja baasjaama osas signaalimiseks 50-boodist infra-FSKd.
Süsteem võimaldab kõnesidet simpleks- ja pooldupleksrežiimis ning selektiivkutsungeid ja andmeedastust pooldupleksrežiimis.
Põhiandmed.
— |
Sagedused:
|
— |
Tundlikkus:
|
— |
Kiirgusvõimsus:
|
— |
Antenni andmed:
|
— |
Polarisatsioon:
|
— |
RF-modulatsioon:
|
— |
Sagedushälve:
|
— |
Töörežiimid:
|
— |
Rongisisene kanalite ümberlülitamine:
|
— |
Sõnumi struktuur:
|
— |
Sõnumi edastamine:
|
Vastutav liikmesriik: Portugal
PKP raadiosidesüsteem
Kirjeldus
Poolas koostalitlusvõime seisukohalt olulistele liinidele paigaldatav raadiosidesüsteem.
PKP 150 MHz sagedusalas töötav raadiosidesüsteem on analoogsüsteem, mis koosneb raudteeäärsetest, rongisisestest ja kaasaskantavatest seadmetest.
Raadiosidesüsteem võimaldab kõnesidet simpleksrežiimis ning juhtsignaalide (toonid) kasutamist, selektiivkutsungeid, kuid üldjuhul mitte andmeedastust. Süsteemil on integreeritud RADIOSTOP-funktsioon.
Põhiandmed
— |
Sagedused:
|
— |
Tundlikkus:
|
— |
Kiirgusvõimsus:
|
— |
Antenni andmed:
|
— |
Polarisatsioon:
|
— |
Töörežiimid:
|
— |
Kanalite ümberlülitamine:
|
— |
Helisagedusala:
|
— |
Selektiivkutsungite signaaltoonid:
|
— |
Sagedushälve:
|
— |
Selektiivne rühmakutsung:
|
— |
RADIOSTOP-funktsioon:
|
— |
Võrk on varustatud automaatsete registreerimispunktidega:
|
Vastutav liikmesriik: Poola
VRi rongiraadio
Üldkasutatav nimetus Linjaradio (soome keeles, “liiniraadio” eesti keeles)
Kirjeldus
Käesolev spetsiaalselt raudteeäärse piirkonna ja rongi vaheliseks sideks väljatöötatud raadiosidesüsteem vastab Soome Raudtee tehnilistele nõuetele.
Linjaradio on analoograadiosidesüsteem, mis koosneb raudteeäärsetest ja mobiilsetest (rongisisestest) seadmetest.
Käesolevatele baasnormidele vastavad raadiosidesüsteemid võimaldavad kõnesidet dupleksrežiimis (tee äärest rongi ja vastupidi), kõnesidet pooldupleksrežiimis (juhtide vahel) ning juhi kutsungeid dispetšerile, kasutades selektiivkutsungitoone.
Põhiandmed.
— |
Sagedused:
|
— |
Tundlikkus:
|
— |
Kiirgusvõimsus:
|
— |
Antenni andmed:
|
— |
Polarisatsioon:
|
— |
Sagedushälve:
|
— |
Töörežiimid:
|
— |
Rongisisene kanalite ümberlülitamine:
|
— |
Signaaltoonid:
|
— |
Selektiivkutsungite toonid:
|
Vastutav liikmesriik: Soome
TRS – Tšehhi Raudtee raadiosidesüsteem
Kirjeldus
Raudtee raadiosidesüsteem TRS on ette nähtud dupleksrežiimis sidepidamiseks sõitva rongi juhi ning dispetšeri või signaalija vahel, kasutades teele paigaldatud ribavõrku.
TRS-süsteem võimaldab dupleksrežiimis vestlust, rutiinse teabe edastamist (käsud, raportid), üldkutsungit ja üldkutsungite ja hädakutsungite saatmist ning pooldupleksrežiimis sidet (kõned ja hädakutsungid) juhtide vahel, kasutades baasjaama piires taasedastamist. Süsteemi kontseptsioon võimaldab luua spetsiaalse sidemooduli, mis töötab simpleksvõrgus 160 MHz ala sagedustel, võimaldades rongijuhtidele ja teistel abonentidele simplekssidet eelnevalt kindlaksmääratud kanalil.
Rongi kuuekohalist identifitseerimisnumbrit sisaldavad selektiivkutsungid saadetakse suunal dispetšer/signaalija-juht, identifitseerimistunnus (rongi number) saadetakse suunal rong-dispetšer/signaalija.
Rutiinsete andmete (käsud ja raportid) edastamine toimub sõnumi abil. TRSil on varustatud digitaalsete kodeeritud lühisõnumite edastamise võimalus mõlemal suunal (FFSK, 1 200 bit/s). Üks käskudest on rongi automaatseiskamine, mida võib kasutada dispetšer või signaalija ja mis aktiveerib veeremi hädapiduri (kui rongis on LS 90-tüüpi ATP või juhi valvsuse süsteemi liides).
TRS on juhtsignaalide osas täielikult kooskõlas UIC 751-3 kohustusliku soovitusega. See tähendab, et TRSi ja teiste tootjate süsteemide vahel on võimalik kõneside, üldkutsungite ja hädakutsungite saatmine. Sidepidamiseks kasutatakse nelja rahvusvaheliselt kooskõlastatud sagedust 450 MHz sagedusala A-diapasoonis, vastavalt UIC nõuetele.
Põhiandmed.
— |
Sagedused:
|
— |
Tundlikkus:
|
— |
Kiirgusvõimsus:
|
— |
Töörežiimid:
|
— |
Signaaltoonid:
|
Vastutav riik: Tšehhi Vabariik
LDZi raadiosidesüsteem
Kirjeldus
Rongiraadiosidesüsteem (RRS) on simpleksrežiimis töötav kõneside analoogsüsteem ning seda kasutatakse rongiliikluse operatiivseks korraldamiseks. Süsteemiga on varustatud kogu LDZ võrk.
RRS koosneb raudteeäärsetest (baasraadiojaamad (DRS) ja kuni 28 kohalikku raadiojaama (LRS), mis on omavahel ühendatud kahejuhtmelise sidekanaliga) ja mobiilsetest (rongisisesed raadiojaamad (BRS) ja kaasaskantavad raadiojaamad (HRS)) seadmetest.
28 LRSi selektiivsideks kasutatakse kuut sagedust sagedusalas 1 000–1 700 Hz.
Põhiandmed
— |
Sagedused:
|
— |
Tundlikkus:
|
— |
Kiirgusvõimsus:
|
— |
Antenni andmed:
|
— |
Polarisatsioon:
|
— |
Töörežiimid:
|
— |
Kanalite ümberlülitamine:
|
— |
Helisagedusala:
|
— |
Selektiivkutsungite signaaltoonid:
|
— |
Ülekandesageduse hälve:
|
— |
Võrk on varustatud automaatsete registreerimispunktidega. |
— |
LRSi antennide liigid:
|
Lisaks TRSile kasutatakse jaamaraadioside süsteemi, mis hõlmab manööverdustööde, hooldus-tehnilist ja hädaolukordades kasutatavat eriotstarbelist sidet. Süsteem põhineb tsoonipõhimõttel ning töötab 150 ja 450 MHz vahemikus umbes 5–10 MHz sagedusaladel.
Vastutav liikmesriik: Läti
CH – Kreeka Raudtee raadiosidesüsteem
Kirjeldus
Käesolev raudteeäärse piirkonna ja rongi vaheliseks sideks väljatöötatud raadiosidesüsteem vastab osaliselt tehnilistele normidele, mis on sätestatud UIC eeskirjas 751-3, 3. väljaanne, 1.7.1984. See on riigisiseseks raudteeliikluseks vajalik minimaalne normide kogum. tegemist on analoogsüsteemiga, mis toetab kõnesidet pooldupleksrežiimis. Selektiivkutsungeid, juhtsignaale (toonid) ja andmeedastust ei kasutata.
Põhiandmed
— |
Sagedused
|
— |
Tundlikkus:
|
— |
Kiirgusvõimsus:
|
— |
Antenni andmed:
|
— |
Polarisatsioon:
|
— |
Sagedushälve:
|
— |
Töörežiim:
|
— |
Rongisisene kanalite ümberlülitamine:
|
Vastutav liikmesriik: Kreeka
UIC raadiosidesüsteem, peatükk: Bulgaaria
(üksnes informatsiooniks)
Kirjeldus
Käesolev raudteeäärse piirkonna ja rongi vaheliseks sideks väljatöötatud raadiosidesüsteem vastab tehnilistele normidele, mis on sätestatud UIC eeskirjas 751-3, 3. väljaanne, 1.7.1984. See on rahvusvaheliseks raudteeliikluseks vajalik minimaalne normide kogum.
Käesolev UIC raadiosidesüsteem on analoograadiosidesüsteem, mis koosneb raudteeäärsetest ja mobiilsetest (rongisisestest) seadmetest.
Käesolevatele baaseeskirjadele vastavad raadiosidesüsteemid võimaldavad kõnesidet simpleks- ja dupleksrežiimis ning juhtsignaalide (toonid) kasutamist, selektiivkutsungeid ning andmeedastust.
Põhiandmed
— |
Sagedused:
|
— |
sagedussamm 25 kHz, |
— |
10 MHz vahedega duplekssageduspaarid, |
— |
grupis 4 kanalit, rahvusvahelise liikluse puhul eelistatavalt 62...65. |
— |
Tundlikkus:
|
— |
Kiirgusvõimsus:
|
— |
Antenni andmed:
|
— |
tunnelisisesed lekkekaablid või väga kitsa suunadiagrammiga antennid (teeäärne), |
— |
50-oomine koormustakisti. |
— |
Polarisatsioon:
|
— |
Töörežiimid:
|
— |
Sagedushälve:
|
— |
Rongisisene kanalite ümberlülitamine:
|
— |
Juhtsignaalid:
|
— |
Sõnumi struktuur:
|
Vastutav riik: Bulgaaria
Eesti Raudtee raadiosidevõrk
Eesti Raudtee rongisidevõrk on rajatud vastavalt Eesti transpordi- ja sideministri 9. juuli 1999. aasta määrusele nr 39 “Raudtee tehnokasutuseeskiri”.
Raadiosidevõrk koosneb kahest alasüsteemist, täpsemalt rongiraadiosidesüsteemist ja piirkondlikest raadiosidesüsteemidest (jaamaraadiosidesüsteemid).
Raadiosidesüsteem võimaldab kõnesidet kõikide rongi- ja veduritüüpidega kõikidel riigisisestel põhi- ja haruliinidel.
Jaamaraadiosidesüsteemid katavad täielikult raudteejaamade tööpiirkondi ning neid kasutavad jaamakorraldajad ja vedurijuhid.
Integreeritud rongiraadiosidevõrguga on varustatud kõik liinid ja raudteejaamad üle kogu riigi.
Rongiraadioside osas kasutab Eesti Raudtee põhisüsteemina SmarTrunk II detsentraliseeritud (skaneerivat) digitaalset raadiosidesüsteemi. See moodulsüsteem koosneb muu hulgas järgmistest komponentidest: dispetšerkeskuse seadmed, järgurid, jaamakorraldajate raadioterminalid, rongisisesed raadioseadmed ja kaasaskantavad raadioseadmed.
Magistraalsüsteemi põhiandmed:
— |
VHF 146–174 MHz sagedusala, |
— |
14 duplekskanalit, |
— |
töö pooldupleksrežiimis. |
Jaamaraadiosidesüsteemides töötavad Motorola GM350-seeria ja GM Pro-seeria raadiojaamad VHF simplekskanalitel.
Rongides olevate Motorola GM350 ja GM160 raadioseadmete abil saab pidada sidet riigis asuvate erinevate raadiosideinfrastruktuuridega põhiliinidel ja jaamades.
Ohutuse ja sujuva raudteeliikluse eest vastutavate isikute kasutuses on Motorola GP- ja P-seeria kaasaskantavad raadioseadmed.
Naaberriikidest Lätist ja Venemaalt saabuvate rongide liikluse korraldamiseks on Eesti Raudteel paralleelselt põhisidevõrguga endiselt kasutusel spetsiaalne piirkondlik rongiraadiosidesüsteem simplekskanalitel 2 130 kHz ja 2 150 kHz.
Vastutav liikmesriik: Eesti
Leedu Raudtee rongiraadiosidesüsteem
Kirjeldus
Rongiraadiosidesüsteem (RRS) on simpleksrežiimis töötav kõneside analoogsüsteem ning seda kasutatakse rongiliikluse operatiivseks korraldamiseks. Süsteemiga on varustatud kogu Leedu Raudtee võrk.
RRS koosneb raudteeäärsetest (baasraadiojaamad (DRS) ja kuni X kohalikust raadiojaamast (LRS), mis on omavahel ühendatud kahejuhtmelise sidekanaliga) ja mobiilsetest (rongisisesed raadiojaamad (BRS) ja kaasaskantavad raadiojaamad (HRS)) seadmetest.
LRSide selektiivsideks kasutatakse kuut 1 000–1 700 Hz sagedusala.
Põhiandmed
— |
Sagedused:
|
— |
Tundlikkus:
|
— |
Kiirgusvõimsus:
|
— |
Antenni andmed:
|
— |
50- või 75-oomine koormustakisti, olenevalt raadioseadme tüübist. |
— |
Polarisatsioon:
|
— |
Töörežiimid:
|
— |
Kanalite ümberlülitamine:
|
— |
Helisagedusala:
|
— |
Selektiivkutsungite signaaltoonid:
|
— |
Ülekandesageduse hälve:
|
— |
Võrk on varustatud automaatsete registreerimispunktidega. |
— |
LRSi antennide liigid:
|
Manööverdustööde raadiosidesüsteem
Kirjeldus
Suuremates raudteejaamades manööverdamiseks kasutatakse simpleks-analoograadiosidesüsteemi kõnesideks 150 MHz diapasoonis. Selle süsteemi raadiojaamu kasutatakse üksnes kohalikes raadiosidevõrkudes, mis ei ole omavahel ühendatud. Süsteem võimaldab avatud kanalil raadiosidet statsionaarsete (dispetšeritel), mobiilsete (manöövervedurites) ja kaasaskantavate (rongikoostajatel) seadmete vahel.
Põhiandmed
— |
Sagedused:
|
— |
Tundlikkus:
|
— |
Kiirgusvõimsus:
|
— |
Polarisatsioon:
|
— |
Töörežiimid:
|
— |
Kanalite ümberlülitamine:
|
— |
Ülekandesageduse hälve:
|
Vastutav liikmesriik: Leedu
3. osa. A- ja B-klassi süsteemide vaheline üleminekumaatriks (signaalimine)
MAATRIKSI EESMÄRK
Käesolev MAATRIKS sisaldab Euroopa kiir- ja tavaraudtee koostalitlusvõimega seotud üleminekuid käsitlevat teksti.
SISSEJUHATUS
Alljärgnev maatriks annab ülevaate võimalikest üleminekutest käesolevas lisas määratletud erinevate B-klassi süsteemide vahel ning A-klassi ja B-klassi süsteemide vahel.
Maatriks ei kohusta ERTMS/ETCS-süsteemi ega käesolevas lisas sätestatud STMide osas rakendama konkreetseid tehnilisi lahendusi. Need lahendused sätestatakse juhtkäskude alasüsteemi tehnilistes kirjeldustest (mida käsitletakse nii üleeuroopalise kiir- kui tavaraudteesüsteemi osas juhtkäskude KTKde 5. peatükis) või B-klassi süsteeme ja STMe käsitlevates asjakohastes siseriiklikes dokumentides. On oluline silmas pidada, et maatriksiga ei nähta ette täiendavaid tehnilisi nõudeid ERTMS/ETCS-süsteemi ega STMide jaoks. Maatriks annab üksnes teavet üleminekute kohta, mis võivad kiir- ja tavaraudteevõrgus aset leida.
Maatriksit võib kasutada abivahendina direktiivide 96/48/EÜ ja 2001/16/EÜ rakendamisega seotud tehniliste ja majandusotsuste vastuvõtmisel.
Kahe B-klassi süsteemi vaheliste üleminekute osas on koostalitlusvõime nõudeks, et ülemineku tehniline lahendus ei oleks vastuolus KTKdega ning oleks eelkõige kooskõlas neis viidatud dokumentidega, mis käsitlevad ERTMS/ETCS-süsteemi. Tuleb märkida et tegelik 1. klassi tehniline kirjeldus toetab üleminekuid üksnes STMide osas (vt SRS, punkt 5.10, eelkõige 5.10.3.11, ja punkt 7.4.2.9). Kahe B-klassi süsteemi vahelise ülemineku teostamiseeskirju käsitatakse siseriikliku küsimusena.
ÜLEMINEKUMAATRIKS
Kuidas maatriksit lugeda
Maatriksi diagonaalil on loetletud üleeuroopalise kiir- ja tavaraudteevõrguga seotud A-klassi süsteem ja kõik B-klassi süsteemid.
Maatriksi kõik väljad on täidetud, sisaldades numbrit (märge selle kohta, et selles veerus/reas asuvate süsteemide vahel, kus väli asub, on üleminek lubatud) või halli värviga, mis näitab, et üleminekut ei toimu ega kavandata.
Numbrid tähistavad ülemineku reguleerimise ja seonduvate menetluste eest vastutavaid riike.
A-klassi ja B-klassi süsteemide vahelised üleminekud (1. veerg) peavad toimuma dokumendis SUBSET 035 sätestatud korras.
Näide:
Süsteemivahetused
Kui üleminek toimub ETCSi STMi abil, tuleb kasutada dokumendis SUBSET-035 sätestatud mõisteid.
Süsteemivahetused (A- ja B-klass)
Maatriksis sätestatakse nõutavad jooksvad üleminekud. Jooksev üleminek on juhtum, kus üks süsteem võtab teiselt süsteemilt üle vastutuse rongi jälgimise eest. Taolise ülemineku puhul kogeb juht üldjuhul järgmist:
— |
muutub rongi liikumise jälgimise viis, |
— |
muutub viis, kuidas juht süsteemiga suhtleb. |
Ülemineku eest vastutavad liikmesriigid:
1 |
Madalmaad, Belgia |
2 |
Itaalia, Prantsusmaa |
3 |
Hispaania, Portugal |
4 |
Madalmaad, Saksamaa |
5 |
Itaalia, Austria |
6 |
Prantsusmaa, Belgia, Luksemburg, Saksamaa |
7 |
Itaalia, Prantsusmaa |
8 |
Prantsusmaa, Belgia, Luksemburg |
9 |
Prantsusmaa, Saksamaa |
10 |
Hispaania |
11 |
Saksamaa, Austria |
12 |
Itaalia |
13 |
Itaalia, Prantsusmaa |
14 |
Austria, Itaalia |
15 |
Prantsusmaa, Itaalia |
16 |
Hispaania |
17 |
Hispaania |
18 |
Madalmaad, Belgia |
19 |
Belgia |
20 |
Belgia, Saksamaa |
21 |
Prantsusmaa, Belgia |
22 |
Prantsusmaa |
23 |
Prantsusmaa |
24 |
Belgia, Prantsusmaa |
25 |
Prantsusmaa, Ühendkuningriik (üleminek toimub La Manche'i tunneli ÜK-poolses otsas) |
26 |
Prantsusmaa |
27 |
Prantsusmaa |
28 |
Prantsusmaa |
29 |
Taani, Rootsi |
30 |
Saksamaa, Taani |
31 |
Austria, Ungari |
32 |
Austria, Tšehhi Vabariik, Saksamaa, Slovaki Vabariik |
33 |
Ungari, Slovaki Vabariik, Tšehhi Vabariik |
34 |
Prantsusmaa, Šveits |
35 |
Saksamaa, Šveits |
36 |
Prantsusmaa, Šveits |
37 |
Ühendkuningriik |
38 |
Ühendkuningriik (üksnes rongid, mille Vmax > 160km/h) |
39 |
Saksamaa, Poola |
40 |
Poola, Tšehhi Vabariik, Slovaki Vabariik |
41 |
Iirimaa, Ühendkuningriik |
42 |
Leedu, Poola (ALSNi ja SHP vahel) |
4. osa. Liikmesriikides kasutatavate rongituvastussüsteemide elektromagnetilised omadused
Käesolevasse osasse lisatakse liikmesriikides kasutatavate rongituvastussüsteemide elektromagnetilised omadused, sealhulgas katsespetsifikaat.
Avatud punkt -
(1) Eestis on kasutusel ainult 50 Hz.
LISA C
LIINIANDMED JA RONGIANDMED, MIS TULEB KANDA REGISTRITESSE VASTAVALT DIREKTIIVI 2001/16/EÜ ARTIKLILE 24
Üldnõuded
Vastavalt 7. peatükile kannab infrastruktuuriettevõtja käesolevas lisas sätestatud liiniandmed infrastruktuuriregistrisse.
Vastavalt 7. peatükile kannab raudtee-ettevõtja käesolevas lisas sätestatud rongiandmed infrastruktuuriregistrisse.
Nagu on sätestatud punktis 6.2 “Juhtkäskude alasüsteem”, tuleb enne rongi teeleasumist võrrelda vastava veeremiregistri ja infrastruktuuriregistri andmeid, et teha kindlaks koostalitlusvõime.
Lisas C käsitletakse juhtseadmete koostude neid aspekte, mida ei hõlma lisa A ega lisa B, ning A- ja B-klassi süsteemide osas lubatud võimalusi (vt lisa D joonis 2).
Registritesse tuleb kanda andmed erinõuete kohta, millele veerem peab vastama, et tagada rongituvastussüsteemide töö.
Infrastruktuuriregister
Käesolevate KTKdega nähakse seadmete, funktsioonide ja infrastruktuuriga seotud väärtuste osas ette mõningad variandid. Lisaks on juhul, kui KTKde nõuded ei hõlma kogu raudteeäärset juhtseadmete koostu, olemasolevate tehniliste süsteemide ja eelkõige konkreetsete kasutusalaste nõuete osas võimalikud teatavad erinõuded, mille eest vastutab infrastruktuuriettevõtja.
Nimetatud teave hõlmab näiteks järgmist:
— |
valikuvõimalusi lisas A loetletud tehnilise ühilduvuse nõuete raames, |
— |
valikuvõimalusi lisas B loetletud tehnilise ühilduvuse nõuete raames, |
— |
EMC-näitajaid (tulenevalt KTKde nõuete alla mittekuuluvate seadmete, näiteks teljeloendurite kasutamisest), |
— |
liinil valitsevaid ilmastikutingimusi ja füüsilisi tingimusi. |
See teave peab olema kättesaadav konkreetset liini käsitleva käsiraamatuna (infrastruktuuriregister) ning raudtee-ettevõtjad peavad seda kasutama. Andmed võivad sisaldada ka muid teiste KTKdega seotud üksikasju (nt käitamise ja liikluskorralduse KTKde reegliraamatu lisas B käsitletakse süsteeme ja halvenenud tingimusi).
Infrastruktuuriregister võib käsitleda ühte liini või mitut samade omadustega liini.
Eesmärgiks on tagada infrastruktuuriregistris ja veeremiregistris nimetatud nõuete ja omaduste vastavus käesolevatele KTKdele; eelkõige ei tohi need takistada koostalitlusvõimet.
Veeremiregister
Käesolevate KTKde raames on raudtee-ettevõtjale rongitüübiga seotud seadmete, funktsioonide ja näitajate osas ette nähtud mõningad valikuvõimalused. Kuna käesolevad KTKd ei hõlma kogu rongisisest juhtseadmete koostu, on infrastruktuuriettevõtjal lisaks vaja lisateavet B-klassi süsteemide kasutamise kohta ning rongi omaduste kohta, mis seonduvad raudteeäärsete B-klassi mittekuuluvate süsteemidega. Nimetatud teave hõlmab näiteks järgmist:
— |
valikuvõimalusi lisas A loetletud tehnilise ühilduvuse nõuete raames, |
— |
valikuvõimalusi lisas B loetletud tehnilise ühilduvuse nõuete raames, |
— |
EMC-näitajaid (tulenevalt KTKde nõuete alla mittekuuluvate seadmete kasutamisest asjaomastel liinidel), |
— |
geomeetrilisi ja elektrialaseid näitajaid, nagu rongi pikkus, rongi maksimaalne teljevahe, rongi esimese ja viimase vaguni nina pikkus, ühel teljel asuvate rataste maksimaalne elektritakistus (seoses lisa A 1. liitega (veeremi rongituvastussüsteemidega ühilduvuse tagamiseks vajalikud omadused), tulenevalt rööpaahelate konstruktsiooni alastest normidest), |
— |
A-klassi süsteemide pidurdusnäitajad, |
— |
B-klassi süsteemide pidurdusnäitajad, |
— |
üldised pidurdusnäitajad, |
— |
pidurite liigid, |
— |
pöörisvoolpidurite olemasolu, |
— |
magnetpidurite olemasolu, |
— |
ilmastikutingimused ja füüsilised tingimused, milles kasutamiseks rong on ette nähtud. |
See teave peab olema kättesaadav konkreetset rongi käsitleva käsiraamatuna (veeremiregister) ning infrastruktuuriettevõtjad peavad seda kasutama. Register võib käsitleda ka rongi juhitavuseks või juhtkäskude süsteemi abil juhtimiseks vajalike lisafunktsioonide võimalust või vajalikkust, nt liiklemine neutraalsetel liinilõikudel, kiiruse vähendamine eritingimustes olenevalt rongi ja liini omadustest (tunnelid) ja teiste KTKde üksikasju.
Veeremiregister võib käsitleda ühte rongi või samade omadustega rongikategooriat.
Spetsiifiliste omaduste ja nõuete loendid
Alljärgnev loend on infrastruktuuriregistri ja veeremiregistri jaoks kohustuslik, et oleks võimalik konkreetseid omadusi ja nõudeid piisavalt kirjeldada ning koostalitlusvõimet soodustada. Loend hõlmab üksnes tehnilisi küsimusi, kasutamisega seotud küsimusi käsitletakse käitamise ja liikluskorralduse KTKdes.
Nõuete täitmiseks võib rakendada standardit. Sel juhul peavad kõnealused käsiraamatud sisaldama vastavat viidet.
Igal juhul tuleb veeremiregistrisse ja infrastruktuuriregistrisse kanda või neile lisada kõik erinõuded (mõõtmismeetodid).
B-klassi süsteemide osas kohaldatakse lisas B nimetatud vastutava liikmesriigi rakendatud meetmeid. Infrastruktuuriregister sisaldab järgmist:
— |
vastutav liikmesriik, |
— |
lisa B alasüsteemi nimi, |
— |
versioon ja kasutuselevõtu kuupäev, |
— |
kiirusepiirangud ja muud B-klassi tingimused/nõuded, mis tulenevad süsteemi piirangutest, |
— |
üksikasjalikud andmed vastavalt alljärgnevatele loenditele. |
Koostalitlusvõimelise liini ja koostalitlusvõimelise rongi spetsiifiliste tehniliste näitajate ja nendega seotud nõuete loend
Nr |
Infrastruktuuriregister |
Veeremiregister |
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
1 |
Iga raudteeäärse juhtseadmete koostu osa kohta (EIRENE funktsioonid ja liidesed, ETCSi/ERTMSi funktsioonid ja liidesed, rongituvastussüsteemid, teljepuksi ülekuumenemise detektor, EMC), kui need on paigaldatud etapiviisiliselt:
|
Iga rongisisese juhtseadmete koostu osa kohta (EIRENE funktsioonid ja liidesed, ETCSi/ERTMSi funktsioonid ja liidesed), kui need on paigaldatud etapiviisiliselt:
|
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
2 |
|
|
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
3 |
ERTMSi/ETCSi 1. tase sõidusignaalide uuendamise funktsiooniga: milline tehniline rakendus on nõutav veeremi puhul. |
ERTMSi/ETCSi 1. tase sõidusignaalide uuendamise funktsiooniga: millist tehnilist rakendust kasutatakse. |
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
4 |
Märkida:
mis on koostalitlusvõimelisele liinile paigaldatud, nende versioonid (sealhulgas versioonide kehtivustähtaeg, kas on vaja samaaegselt kasutada mitut süsteemi ja vastutav liikmesriik). |
Märkida:
mis on koostalitlusvõimelisele liinile paigaldatud, nende versioonid (sealhulgas versioonide kehtivustähtaeg, kas on vaja samaaegselt kasutada mitut süsteemi ja vastutav liikmesriik). |
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
5 |
Tehnilised eritingimused, mida nõutakse erinevate B-klassi automaatblokeerimis-, juhtimis- ja hoiatussüsteemide vaheliseks ümberlülitamiseks. ERTMSi/ETCSi ja B-klassi süsteemide vaheliseks ümberlülitamiseks nõutavad tehnilised eritingimused. |
Rongis rakendatud eritingimused erinevate B-klassi automaatblokeerimis-, juhtimis- ja hoiatussüsteemide vaheliseks ümberlülitamiseks. |
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
6 |
Eri raadiosidesüsteemide vaheliseks ümberlülitamiseks nõutavad tehnilised eritingimused. |
Eri raadiosidesüsteemide vaheliseks ümberlülitamiseks nõutavad tehnilised eritingimused. |
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
7 |
Tehniliselt halvenenud olukorrad:
|
Võimalikud tehniliselt halvenenud olukorrad:
|
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
8 |
Kiirusepiirangud, mida rakendatakse seoses piiratud pidurdusvõimega, nt lühike pidurdusteekond ja kallakud:
Riiklikud tehnilised normid B-klassi süsteemide kasutamiseks, rongide osas (nt pidurdusnäitajatega seotud nõuded, UIC voldikule nr 512 (1.1.79, 8. väljaanne ja 2 muudatust) vastavad andmed jne. |
|
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
9 |
Raudteeäärsete juhtseadmete häiringutundlikkus rongist lähtuva kiirguse suhtes (elektromagnetiline ühilduvus) ja võime vastu võtta rongist edastatavaid signaale. Võimalusel täpsustada Euroopa standardite (prEN 50238 ja muude tulevikus vatsuvõetavate standardite – sätestatakse hiljem) ohutuse ja töökindluse/käideldavuse sihtnõuete järgi. Pöörisvoolpidurite lubatavus (liigid) Magnetpidurite lubatavus (liigid) |
Rongist lähtuv elektromagnetkiirgus ja rongi võime saata elektromagnetilisi signaale (elektromagnetiline ühilduvus). Võimalusel täpsustada Euroopa standardite (prEN 50238 ja muude tulevikus vatsuvõetavate standardite – sätestatakse hiljem) ohutuse ja töökindluse/käideldavuse sihtnõuete järgi. Pöörisvoolpidurite olemasolu (liik) Magnetpidurite olemasolu (liik) |
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
10 |
Raudteeäärse piirkonna kliima- ja füüsilised tingimused. Vastavalt lisa A punktile A5. |
Kliima- ja füüsilised tingimused, milles rongisisest koostu võib kasutada. Vastavalt lisa A punktile A4. |
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
11 |
Kirjeldada nõutavaid tehnilisi lahendusi seoses direktiivi 96/48/EÜ ja 2001/16/EÜ kohaselt tehtud eranditega. |
Nõutavad tehnilised lahendused seoses direktiivi 96/48/EÜ ja 2001/16/EÜ kohaselt tehtud eranditega. |
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
12 |
HABD |
|
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
13 |
Liinilõigu miinimumpikkus Liinilõigu ja lõpp-punkti vaheline miinimumkaugus Kõrvutiasetsevate liinilõikude kokkupuutuvate otste minimaalne kaugusdiferentsiaal Rööpaahela minimaalne šuntimistundlikkus Pöörisvoolpidurite kasutamine Magnetpidurite kasutamine Piiramatu liivatamise luba (jah, või piirangute kirjeldus) |
Kõrvutiasuvate rattapaaride maksimaalne vahe Esiotsa ja rattapaari maksimaalne vahe Minimaalne teljevahe Ratta minimaalne laius Ratta harja miinimumkõrgus Ääriku miinimumlaius Ääriku miinimumkõrgus Minimaalne teljekoormus Ratta materjal Rattapaari vastasrataste maksimaalne takistus Veeremi maksimaalne impedants Maksimaalne liivatamisvõimsus Liivatamise peatamise võimalus juhil Pöörisvoolpidurite kasutamine Kaks paari hõõrdeklotse, mille elektribaas on võrdne või suurem kui 16 000 mm |
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
14 |
Erijuhtumid Teljevahe ja ratta läbimõõdu suhte piirangud (Saksamaa) Kaugus esimesest või viimasest teljest veeremi lähima otsani maksimaalselt 3 500 mm (Poola, Belgia) Rongi esimese 5 telje vahed (või kõikide telgede, kui rongil on neid kuni 5) vähemalt 1 000 mm (Saksamaa) Veeremi esimese ja viimase telje vahe vähemalt 6 000 mm (Belgia) Üksiku veeremi või rongikoosseisu esimese ja viimase telje vahe suurem kui 15 000 mm (Prantsusmaa, Belgia) Rataste miinimumläbimõõt 450 mm (Prantsusmaa) Minimaalne teljekoormus vähemalt 5 t (Saksamaa, Austria, Rootsi, Belgia) Veeremi miinimummass vähemalt 90 t (Belgia) Kui üksiku veeremi või rongikoosseisu esimese ja viimase telje vahe on võrdne või suurem kui 16 000 mm, peab veeremi või rongikoosseisu mass olema üle 90 tonni. Kui vahe on väiksem kui 16 000 mm ja võrdne või suurem kui 15 000 mm, peab mass olema väiksem kui 90 t ja võrdne või suurem kui 40 t ning veerem peab olema varustatud kahe paari hõõrdeklotsidega, mille elektribaas on võrdne või suurem kui 16 000 mm (Prantsusmaa, Belgia) Veeremi metallimassi miinimummõõde (Saksamaa, Poola) Rattapaari veerepindade minimaalne reaktants (Poola, Prantsusmaa) Täiendavad nõuded veeremi šuntimisomaduste osas (Madalmaad) Pantograafi ja rataste vaheline nõutav impedants vähemalt 1,0 oomi, induktsioon, 50 Hz, 3 kVDC (Belgia) Liivatamine keelatud mootorrongide esimese telje ees kiirusel alla 40 km/h Juhtsõiduki esimesel kandevankril magnetpidur ja pöörisvoolpidur keelatud (Saksamaa) |
|
(1) Üksnes teavituseks, see moodustab osa vastava registri sissejuhatusest ja kustutatakse pärast registri loomist.
LISA D
Juhtkäskude KTKd (tavaraudteesüsteem)
Käesoleval joonisel on esitatud üksnes põhimõte.
Joonis 8
LISA E
KOOSTALITLUSVÕIME KOMPONENTIDE MOODULID
Moodul B: Tüübihindamine
1. |
Käesolevas moodulis kirjeldatakse menetluse seda osa, mille puhul teavitatud asutus kinnitab, et kavandatud toote näidis vastab selle suhtes kohaldatavate KTKde nõuetele. |
2. |
EÜ tüübihindamise taotluse esitab tootja või tema ühenduses asuv volitatud esindaja. Taotlus peab sisaldama järgmisi andmeid:
Taotleja peab teavitatud asutusele esitama kavandatava toote näidise, edaspidi “tüüp”. Tüübi alla võivad kuuluda mitmed koostalitlusvõime komponendi versioonid, kui versioonide erinevus ei mõjuta KTKde sätete kohaldamist. Teavitatud asutus võib nõuda lisanäidiseid, kui see on katsetusteks vajalik. Kui tüübihindamismenetluse raames tüübikatsetusi ei taotleta ning tüüp on punktis 3 nimetatud tehnilise dokumentatsiooniga piisavalt määratletud, võib teavitatud asutus nõustuda näidiste esitamatajätmisega. |
3. |
Tehnilise dokumentatsiooni järgi peab olema võimalik hinnata koostalitlusvõime komponendi vastavust KTKdes esitatud nõuetele. Kui see on hindamiseks vajalik, peavad need hõlmama koostalitlusvõime komponendi projekteerimist, valmistamist ja tööpõhimõtet. Tehniline dokumentatsioon peab sisaldama järgmisi andmeid:
|
4. |
Teavitatud asutus peab |
4.1. |
tehnilise dokumentatsiooniga põhjalikult tutvuma; |
4.2. |
kontrollima, et katseteks esitatud näidis(ed) on toodetud vastavalt tehnilisele dokumentatsioonile ning teostama või laskma teostada KTKde ja asjakohaste Euroopa tehniliste kirjelduste sätete kohased tüübikatsetuse; |
4.3. |
kui KTKdega nähakse ette konstruktsiooni läbivaatus, teostama projekteerimismeetodite, projekteerimisvahendite ja projekteerimise tulemuste kontrolli, et hinnata nende vastavust koostalitlusvõime komponendi osas kehtivatele nõuetele projekteerimisprotsessi lõppedes; |
4.4. |
kui KTKdega on ette nähtud tootmisprotsessi läbivaatus, kontrollima koostalitlusvõime komponendi ettenähtud tootmisprotsessi, hindama selle mõju toote nõuetelevastavuse seisukohalt ja/või põhjalikult tutvuma projekteerimisprotsessi lõpul läbi viidud tootjapoolse kontrolliga; |
4.5. |
tegema kindlaks osad, mis on projekteeritud vastavalt KTKde ja Euroopa tehniliste kirjelduste asjakohastele nõuetele, ning osad, mis on projekteeritud kõnealuste Euroopa tehniliste kirjelduste nõudeid arvesse võtmata; |
4.6. |
tegema või laskma teha punktidele 4.2, 4.3 ja 4.4 vastavad asjakohased hindamised ja vajalikud katsed, et kontrollida, kas asjakohaseid Euroopa tehnilisi kirjeldusi on tegelikult kohaldatud, kui tootja on valinud nende kohaldamise; |
4.7. |
teostama või laskma teostada vajalikud kontrollid vastavalt punktidele 4.2, 4.3 ja 4.4, et teha kindlaks, kas tootja valitud lahendused on kooskõlas KTKde nõuetega, juhul kui asjakohaseid Euroopa tehnilisi kirjeldusi ei ole kohaldatud; |
4.8. |
leppima taotluse esitajaga kokku kontrolli teostamise ja vajalike katsete tegemise koha suhtes. |
5. |
Kui tüüp vastab käesolevate KTKde nõuetele, peab teavitatud asutus andma taotlejale tüübihindamistõendi. Tõendis peab olema kirjas tootja nimi ja aadress, uuringute tulemusel tehtud järeldused, tõendi kehtivuse tingimused ja vajalikud andmed heakskiidetud tüübi identifitseerimiseks. Selle kehtivusaeg ei tohi olla üle viie aasta. Tõendile tuleb lisada tehnilise dokumentatsiooni asjakohaste osade loend, mille ärakirja tuleb säilitada teavitatud asutuses. Kui tootjale või tema ühenduses asuvale volitatud esindajale ei anta tüübihindamistõendit, peab teavitatud asutus oma keeldumist üksikasjalikult põhjendama. Tuleb ette näha edasikaebamise kord. |
6. |
Taotleja peab teatama tüübihindamistõendiga seotud tehnilisi dokumente hoidvale teavitatud asutusele kõigist kinnitatud tootes tehtud muudatustest, mis tuleb täiendavalt kinnitada juhul, kui need võivad mõjutada KTKde oluliste nõuete täitmist või toote ettenähtud kasutustingimusi. Sel juhul viib teavitatud asutus läbi üksnes need kontrollid ja katsetused, mis on muudatustega seotud ja nende osas vajalikud. Täiendava kinnituse võib anda algse tüübihindamistõendi lisas või uues tõendis, tühistades eelnevalt vana tõendi. |
7. |
Kui punktis 6 nimetatud muudatusi ei ole tehtud, võib lõppeva kehtivusajaga tõendit pikendada veel üheks kehtivusajaks. Kõnealuse pikendamise taotlemiseks esitab taotleja kinnituskirja selle kohta, et nimetatud muudatusi ei ole tehtud ning, kui puuduvad vastupidised andmed, annab teavitatud asutus pikenduse punktis 5 nimetatud kehtivusajaks. Seda menetlust võib korrata ka edaspidi. |
8. |
Kõik teavitatud asutused peavad edastama teistele teavitatud asutustele asjakohast teavet väljastatud ja tühistatud tüübihindamistõendite kohta ning tüübihindamistõendite kohta, mille väljaandmisest on keeldutud. |
9. |
Teistel teavitatud asutustel on õigus saada tüübihindamistõendite ja/või nende lisade ärakirju. Tõendite lisasid (vt punkt 5) tuleb säilitada teistes teavitatud asutustes. |
10. |
Tootja või tema ühenduses asuv esindaja peab tehnilisi dokumente ning tüübihindamistõendite ja nende lisade ärakirju säilitama vähemalt kümme aastat pärast viimase koostalitlusvõime komponendi valmimist. Kui tootja ega tema volitatud esindaja ei asu ühenduses, vastutab tehniliste dokumentide kättesaadavuse eest isik, kes tegeleb koostalitlusvõime komponendi viimisega ühenduse turule. |
Moodul D: Tootmise kvaliteedijuhtimise süsteem
1. |
Käesolevas moodulis kirjeldatakse menetlust, mille puhul tootja või tema ühenduses asuv volitatud esindaja, kes täidab punktis 2 sätestatud nõudeid, tagab ja kinnitab, et asjaomased koostalitlusvõime komponendid vastavad tüübihindamistõendis kirjeldatud tüübinäidisele ja on kooskõlas nende suhtes kohaldatavate KTKde nõuetega. |
2. |
Tootmisel, lõpptoodangu kontrollimisel ja katsetamisel kasutab tootja punktis 3 nimetatud kinnitatud kvaliteedijuhtimise süsteemi ja tema suhtes kohaldatakse punktis 4 sätestatud järelevalvet. |
3. |
Kvaliteedijuhtimise süsteem |
3.1. |
Tootja peab oma kvaliteedijuhtimise süsteemi hindamiseks asjakohaste koostalitlusvõime komponentide osas esitama taotluse enda valitud teavitatud asutusele. Taotlus peab sisaldama:
|
3.2. |
Kvaliteedijuhtimise süsteem peab tagama, et koostalitlusvõime komponendid vastavad tüübihindamistõendis kirjeldatud tüübinäidisele ja nende suhtes kohaldatavate KTKde nõuetele. Kõik tootja poolt vastuvõetud elemendid, nõuded ja sätted tuleb süstemaatiliselt ja kavakindlalt kirjalike normide, menetluste ja juhenditena dokumenteerida. Kvaliteedijuhtimise süsteemi käsitlevad dokumendid peavad võimaldama kvaliteedikavasid, -plaane, -käsiraamatuid ja -aruandeid tõlgendada ühtemoodi. Eelkõige peavad neis olema piisavalt kirjeldatud:
|
3.3. |
Teavitatud asutus hindab kvaliteedijuhtimise süsteemi, et teha kindlaks, kas see vastab punktis 3.2 sätestatud nõuetele. Vastavust nimetatud nõuetele eeldatakse, kui tootja rakendab EN/ISO 9001-2000 standardis sätestatud tootmise, lõpptoodangu kontrollimise ja katsetamise osas kvaliteedisüsteemi, mis võtab arvesse selle koostalitlusvõime komponendi iseärasusi, mille suhtes seda rakendatakse. Kui taotleja kasutab sertifitseeritud kvaliteedijuhtimise süsteemi, võtab teavitatud asutus seda omapoolsel hindamisel arvesse. Kontroll peab hõlmama konkreetset tooteliiki, mille alla koostalitlusvõime komponent kuulub. Kontrollivas rühmas peab olema vähemalt üks liige, kellel on asjaomase tootetehnoloogia hindamise kogemusi. Hindamise käigus tuleb teha kontrollkäik tootja ettevõttesse. Otsusest tuleb teatada tootjale. Teade peab sisaldama kontrolli põhjal tehtud järeldusi ning põhjendatud hindamisotsust. |
3.4. |
Tootja peab täitma kinnitatud kvaliteedijuhtimise süsteemist tulenevaid kohustusi ja hoidma kõnealust süsteemi nõuetekohase ja tõhusana. Kui tootja või tema ühenduses asuv volitatud esindaja kavatseb kvaliteedijuhtimise süsteemi ajakohastada, peab ta sellest teatama kvaliteedijuhtimise süsteemi kinnitanud teavitatud asutusele. Teavitatud asutus peab kavandatavaid muudatusi hindama ja otsustama, kas muudetud kvaliteedijuhtimise süsteem vastab punktis 3.2 sätestatud nõuetele või on vaja uut hindamist. Otsusest tuleb teatada tootjale. Teade peab sisaldama kontrolli põhjal tehtud järeldusi ning põhjendatud hindamisotsust. |
4. |
Teavitatud asutuse vastutusalasse kuuluva kvaliteedijuhtimise süsteemi järelevalve |
4.1. |
Järelevalve eesmärk on tagada, et tootja täidab heakskiidetud kvaliteedijuhtimise süsteemist tulenevaid kohustusi nõuetekohaselt. |
4.2. |
Tootja peab teavitatud asutusel lubama ülevaatamiseks pääseda tootmis-, ülevaatus- ja katsetuskohtadesse ning laoruumidesse ja edastama talle kogu vajaliku teabe, eelkõige:
|
4.3. |
Teavitatud asutus peab regulaarselt auditeerima, et tootja säilitab ja täidab kvaliteedijuhtimise süsteemi, ja andma tootjale selle kohta auditeerimisaruande. Auditeid tehakse vähemalt üks kord aastas: Kui tootja kasutab sertifitseeritud kvaliteedijuhtimise süsteemi, võtab teavitatud asutus seda järelevalve teostamisel arvesse. |
4.4. |
Lisaks sellele võib teavitatud asutus tootjale ette teatamata teha kontrollkäike. Selliste külastuste käigus võib teavitatud asutus vajaduse korral teha või lasta teha katseid kontrollimaks, kas kvaliteedijuhtimise süsteem toimib nõuetekohaselt. Teavitatud asutus peab tootjale esitama kontrollkäikude aruande ja katsete tegemise korral ka katseprotokolli. |
5. |
Kõik teavitatud asutused peavad edastama teistele teavitatud asutustele vajaliku teabe kinnitatud, tühistatud või tagasilükatud kvaliteedijuhtimise süsteemide kohta. Teised teavitatud asutused võivad taotluse korral saada kvaliteedijuhtimise süsteemide heakskiitude koopiaid. |
6. |
Tootja peab vähemalt kümme aastat pärast viimase toote valmimist säilitama riigi ametiasutuste jaoks järgmisi dokumente:
|
7. |
Tootja või tema ühenduses asuv volitatud esindaja peab koostama koostalitlusvõime komponendi EÜ vastavusdeklaratsiooni. See deklaratsioon peab sisaldama vähemalt direktiivide 96/48/EÜ või 2001/16/EÜ IV lisa punktis 3 sätestatud andmeid. EÜ vastavusdeklaratsioon ja sellele lisatud dokumentatsioon peab olema kuupäevastatud ja allkirjastatud. Deklaratsioon peab olema samas keeles, kui tehniline dokumentatsioon, ning sisaldama järgmist:
Viidata tuleb järgmistele tõenditele:
|
8. |
Tootja või tema ühenduses asuv volitatud esindaja peab EÜ vastavusdeklaratsiooni ärakirja säilitama vähemalt kümme aastat pärast viimase koostalitlusvõime komponendi valmimist. Kui tootja ega tema volitatud esindaja ei asu ühenduses, vastutab tehniliste dokumentide kättesaadavuse eest isik, kes tegeleb koostalitlusvõime komponendi viimisega ühenduse turule. |
9. |
Kui KTKdega on lisaks EÜ vastavusdeklaratsioonile ette nähtud EÜ kasutussobivuse deklaratsioon, tuleb see deklaratsioon lisada pärast seda, kui tootja on selle mooduli V kohaselt välja andnud. |
Moodul F: tootetõendus
1. |
Käesolevas moodulis kirjeldatakse menetlust, mille puhul tootja või tema ühenduses asuv volitatud esindaja kontrollib ja tõendab, et asjaomased koostalitlusvõime komponendid, mille kohta kehtivad punkti 3 sätted, vastavad EÜ tüübihindamistõendis kirjeldatud tüübinäidisele ja nende suhtes kohaldatavate KTKde nõuetele. |
2. |
Tootja võtab kõik vajalikud meetmed selleks, et tootmisprotsess tagaks kõikide koostalitlusvõime komponentide vastavuse tüübihindamistõendis kirjeldatud tüübile ja selle suhtes kohaldatavatele KTKde nõuetele. |
3. |
Teavitatud asutus peab läbi viima vajalikud uuringud ja katsed, et kontrollida koostalitlusvõime komponendi vastavust tüübihindamistõendis kirjeldatud tüübile ning KTKde nõuetele. Tootja (3) võib valida iga koostalitlusvõime komponendi kontrollimise ja katsetamise, nagu on sätestatud punktis 4, või koostalitlusvõime komponentide statistilise läbivaatamise ja katsetamise, nagu on sätestatud punktis 5. |
4. |
Vastavustõendamine iga koostalitlusvõime komponendi kontrollimise ja katsetamise teel |
4.1. |
Iga toodet tuleb eraldi kontrollida ja nõuetekohaselt katsetada veendumaks, et toode vastab tüübihindamistõendis sätestatud tüübile ning selle suhtes kohaldatavatele KTKde sätetele. Kui KTKdega (või KTKdes viidatud Euroopa standardiga) ei ole katsetamist ette nähtud, kohaldatakse vastavaid Euroopa tehnilisi kirjeldusi (4) või samaväärseid katseid. |
4.2. |
Teavitatud asutus peab heakskiidetud toodete osas läbi viidud katsete kohta koostama kirjaliku vastavustunnistuse. |
4.3. |
Tootja või tema volitatud esindaja peab nõudmise korral saama esitada teavitatud asutuse vastavustunnistuse. |
5. |
Statistiline vastavustõendamine |
5.1. |
Tootja peab esitama oma koostalitlusvõime komponendid ühtlike partiidena ja võtma kõik vajalikud meetmed kindlustamaks, et tootmisprotsess tagab iga toodetava partii ühtlikkuse. |
5.2. |
Kõik koostalitlusvõime komponendid peavad olema vastavustõendamiseks saadaval ühtlike partiidena. Igast partiist tuleb võtta juhuslik valim. Kõiki valimisse kuuluvad koostalitlusvõime komponente kontrollitakse ja katsetatakse ükshaaval, et tagada toote vastavus tüübihindamistõendis sätestatud tüübile ning selle suhtes kohaldatavatele KTKde sätetele ja otsustada, kas partii kiidetakse heaks või lükatakse tagasi. Kui KTKdega (või KTKdes viidatud Euroopa standardiga) ei ole katsetamist ette nähtud, kohaldatakse vastavaid Euroopa tehnilisi kirjeldusi või samaväärseid katseid. |
5.3. |
Statistilises menetluses tuleb kasutada nõuetekohaseid elemente (statistiline meetod, valimikujundus jne), olenevalt hinnatavast omadusest, nagu see on KTKdega ette nähtud. |
5.4. |
Heakskiidetud partiide kohta koostab teavitatud asutus kirjaliku vastavustunnistuse, milles kirjeldatakse tehtud katsetusi. Kõiki sellistes partiides sisalduvad koostalitlusvõime komponendid võib turule viia, välja arvatud valimi mittevastavaks osutunud eksemplarid. Kui partii lükatakse tagasi, peab teavitatud asutus või pädev asutus võtma vajalikke meetmeid, et selle partii turuleviimist tõkestada. Kui partiisid lükatakse tagasi korduvalt, võib teavitatud asutus statistilise vastavustõendamise peatada. |
5.5. |
Tootja või tema ühenduses asuv volitatud esindaja peab nõudmise korral saama esitada teavitatud asutuse vastavustunnistuse. |
6. |
Tootja või tema ühenduses asuv volitatud esindaja peab koostama koostalitlusvõime komponendi EÜ vastavusdeklaratsiooni. See deklaratsioon peab sisaldama vähemalt direktiivide 96/48/EÜ või 2001/16/EÜ IV lisa punktis 3 sätestatud andmeid. EÜ vastavusdeklaratsioon ja sellele lisatud dokumentatsioon peab olema kuupäevastatud ja allkirjastatud. Deklaratsioon peab olema samas keeles kui tehniline dokumentatsioon, ning sisaldama järgmist:
Viidata tuleb järgmistele tõenditele:
|
7. |
Tootja või tema ühenduses asuv volitatud esindaja peab EÜ vastavusdeklaratsiooni ärakirja säilitama vähemalt kümme aastat pärast viimase koostalitlusvõime komponendi valmimist. Kui tootja ega tema volitatud esindaja ei asu ühenduses, vastutab tehniliste dokumentide kättesaadavuse eest isik, kes tegeleb koostalitlusvõime komponendi viimisega ühenduse turule. |
8. |
Kui KTKdega on lisaks EÜ vastavusdeklaratsioonile ette nähtud EÜ kasutussobivuse deklaratsioon, tuleb see deklaratsioon lisada pärast seda, kui tootja on selle mooduli V kohaselt välja andnud. |
Moodul H2: Täielik kvaliteedijuhtimise süsteem koos projekti läbivaatusega
1. |
Käesolevas moodulis kirjeldatakse menetlust, mille raames teavitatud asutus kontrollib koostalitlusvõime komponendi projekti ja tootjat või tema ühenduses asuvat volitatud esindajat, kes täidab punktis 2 nimetatud kohustusi ning tagab ja avaldab, et koostalitlusvõime komponent vastab selle suhtes kohaldatavate KTKde nõuetele. |
2. |
Tootja peab kasutama projekteerimiseks, tootmiseks ning lõpptoodangu kontrollimiseks ja katsetamiseks heakskiidetud kvaliteedijuhtimise süsteemi, nagu on sätestatud punktis 3, ning tema suhtes tuleb kohaldada järelevalvet vastavalt punktile 4. |
3. |
Kvaliteedijuhtimise süsteem |
3.1. |
Tootja peab oma kvaliteedijuhtimise süsteemi hindamiseks asjakohaste koostalitlusvõime komponentide osas esitama taotluse enda valitud teavitatud asutusele. Taotlus peab sisaldama:
|
3.2. |
Kvaliteedijuhtimise süsteem peab tagama koostalitlusvõime komponendi vastavuse selle suhtes kohaldatavate KTKde nõuetele. Kõik tootja kohaldatavad alused, nõuded ja sätted tuleb kirjalike meetmete, menetluste ja juhistena kavakindlalt ja nõuetekohaselt dokumenteerida. Kvaliteedijuhtimise süsteemi käsitlevad dokumendid peavad tagama, et kvaliteedipõhimõtete ja -menetluste väljendusi, nagu kvaliteedikavad, -plaanid, -käsiraamatud ja -aruanded, mõistetakse ühtemoodi. Eelkõige peavad neis olema piisavalt kirjeldatud:
Kvaliteedipoliitika ja protseduurid hõlmavad eelkõige selliseid hindamisetappe nagu KTKdes sätestatud projektihindamine, tootmisprotsesside ja tüübikatsetuste hindamine koostalitlusvõime komponendi erinevate omaduste ja toimivuse osas. |
3.3. |
Teavitatud asutus peab hindama kvaliteedijuhtimise süsteemi, et teha kindlaks, kas see vastab punktis 3.2 sätestatud nõuetele. Vastavust nimetatud nõuetele eeldatakse, kui tootja rakendab EN/ISO 9001-2000 standardis sätestatud projekteerimise, tootmise, lõpptoodangu kontrollimise ja katsetamise osas kvaliteedisüsteemi, mis võtab arvesse selle koostalitlusvõime komponendi iseärasusi, mille suhtes seda rakendatakse. Kui taotleja kasutab sertifitseeritud kvaliteedijuhtimise süsteemi, võtab teavitatud asutus seda hindamisel arvesse. Kontroll peab hõlmama konkreetset tootekategooriat, millesse koostalitlusvõime komponent kuulub. Kontrollivas rühmas peab olema vähemalt üks liige, kellel on asjaomase tootetehnoloogia hindamise kogemusi. Hindamise käigus peab tegema kontrollkäigu tootja ettevõttesse. Otsusest tuleb teatada tootjale. Teade peab sisaldama kontrolli põhjal tehtud järeldusi ning põhjendatud hindamisotsust. |
3.4. |
Tootja peab täitma kinnitatud kvaliteedijuhtimise süsteemist tulenevaid kohustusi ja hoidma kõnealust süsteemi nõuetekohase ja tõhusana. Kui tootja või tema ühenduses asuv volitatud esindaja kavatseb kvaliteedijuhtimise süsteemi ajakohastada, peab ta sellest teatama kvaliteedijuhtimise süsteemi kinnitanud teavitatud asutusele. Teavitatud asutus peab kavandatavaid muudatusi hindama ja otsustama, kas muudetud kvaliteedijuhtimise süsteem vastab punktis 3.2 sätestatud nõuetele või on vaja uut hindamist. Otsusest tuleb teatada tootjale. Teade peab sisaldama hindamistulemusi ning põhjendatud hindamisotsust. |
4. |
Teavitatud asutuse vastutusalasse kuuluva kvaliteedijuhtimise süsteemi järelevalve |
4.1. |
Järelevalve eesmärk on tagada, et tootja täidab heakskiidetud kvaliteedijuhtimise süsteemist tulenevaid kohustusi nõuetekohaselt. |
4.2. |
Tootja peab teavitatud asutusel lubama ülevaatamiseks pääseda projekteerimis-, tootmis-, ülevaatus- ja katsetuskohtadesse ning laoruumidesse ja edastama talle kogu vajaliku teabe, sealhulgas järgmise:
|
4.3. |
Teavitatud asutus peab regulaarselt tegema auditeid kindlustamaks, et tootja säilitab ja kohaldab kvaliteedijuhtimise süsteemi, ning esitama tootjale selle kohta auditeerimisaruande. Kui tootja kasutab sertifitseeritud kvaliteedijuhtimise süsteemi, võtab teavitatud asutus seda järelevalve teostamisel arvesse. Auditeid tehakse vähemalt üks kord aastas. |
4.4. |
Lisaks sellele võib teavitatud asutus tootjale ette teatamata teha kontrollkäike. Selliste kontrollkäikude ajal võib teavitatud asutus teha või lasta teha katseid, et vajaduse korral kontrollida kvaliteedijuhtimise süsteemi nõuetekohast toimimist. Ta peab esitama tootjale kontrollkäigu aruande ja katse tegemise korral ka katseprotokolli. |
5. |
Tootja peab vähemalt kümme aastat pärast viimase toote valmimist säilitama riigi ametiasutuste jaoks järgmisi dokumente:
|
6. |
Projekti läbivaatamine |
6.1. |
Tootja peab koostalitlusvõime komponendi projekti hindamiseks esitama taotluse enda valitud teavitatud asutusele. |
6.2. |
Taotlus peab võimaldama koostalitlusvõime komponendi projektist, valmistamisest ja tööpõhimõttest arusaamist ning selle alusel peab olema võimalik hinnata vastavust käesolevate KTKde nõuetele. See peab sisaldama järgmisi andmeid:
|
6.3. |
Taotleja esitab oma nõuetekohase labori poolt läbi viidud või tellitud katsete, (6) sealhulgas vajadusel tüübikatsetuste tulemused. |
6.4. |
Teavitatud asutus peab taotluse läbi vaatama ning hindama katsete tulemusi. Kui projekt vastab selle suhtes kohaldatavatele KTKde nõuetele, peab teavitatud asutus andma taotlejale EÜ projekti hindamistõendi. Tõend peab sisaldama uurimisel tehtud järeldusi, kehtivustingimusi ja vajalikke andmeid kinnitatud projekti kohta ning vajaduse korral toote toimimise kirjeldust. Selle kehtivusaeg ei tohi olla üle 5 aasta. |
6.5. |
Taotleja peab teatama EÜ projekti hindamistõendi väljastanud teavitatud asutusele kõikidest muudatustest kinnitatud projektis. Kui muudatused kinnitatud projektis mõjutavad vastavust KTKde olulistele nõuetele või toote kasutamise suhtes esitatavatele tingimustele, vajavad need lisakinnitust teavitatud asutuselt, kes on asjaomase EÜ projekti hindamistõendi välja andnud. Sel juhul viib teavitatud asutus läbi üksnes need kontrollid ja katsetused, mis on muudatustega seotud ja nende osas vajalikud. Täiendav kinnitus väljastatakse esialgse EÜ projekti hindamistõendi lisana. |
6.6. |
Kui punktis 6.4 nimetatud muudatusi ei ole tehtud, võib lõppeva kehtivusajaga tõendit pikendada veel üheks kehtivusajaks. Kõnealuse pikendamise taotlemiseks esitab taotleja kinnituskirja selle kohta, et nimetatud muudatusi ei ole tehtud ning, kui puuduvad vastupidised andmed, annab teavitatud asutus pikenduse punktis 6.3 nimetatud kehtivusajaks. Seda menetlust võib korrata ka edaspidi. |
7. |
Kõik teavitatud asutused peavad edastama teistele teavitatud asutustele vajaliku teabe kinnitatud, tühistatud või tagasilükatud kvaliteedijuhtimise süsteemide ning EÜ projekti hindamistõendite kohta. Teised teavitatud asutused võivad taotluse korral saada koopiaid:
|
8. |
Tootja või tema ühenduses asuv volitatud esindaja peab koostama koostalitlusvõime komponendi EÜ vastavusdeklaratsiooni. See deklaratsioon peab sisaldama vähemalt direktiivide 96/48/EÜ või 2001/16/EÜ IV lisa punktis 3 sätestatud andmeid. EÜ vastavusdeklaratsioon ja sellele lisatud dokumentatsioon peab olema kuupäevastatud ja allkirjastatud. Deklaratsioon peab olema samas keeles kui tehniline dokumentatsioon, ning sisaldama järgmist:
Viidata tuleb järgmistele tõenditele:
|
9. |
Tootja või tema ühenduses asuv volitatud esindaja peab EÜ vastavusdeklaratsiooni ärakirja säilitama vähemalt kümme aastat pärast viimase koostalitlusvõime komponendi valmimist. Kui tootja ega tema volitatud esindaja ei asu ühenduses, vastutab tehniliste dokumentide kättesaadavuse eest isik, kes tegeleb koostalitlusvõime komponendi viimisega ühenduse turule. |
10. |
Kui KTKdega on lisaks EÜ vastavusdeklaratsioonile ette nähtud EÜ kasutussobivuse deklaratsioon, tuleb see deklaratsioon lisada pärast seda, kui tootja on selle mooduli V kohaselt välja andnud. |
ALASÜSTEEMIDE EÜ VASTAVUSTÕENDAMISE MOODULID
Moodul SB: Tüübihindamine
1. |
Käesolevas moodulis kirjeldatakse EÜ vastavustõendamise korda, mille kohaselt teavitatud asutus kontrollib ja kinnitab tellija või tema ühenduses asuva esindaja taotluse alusel, kas juhtkäskude alasüsteemi tüüp, mis esindab kavandatavat toodangut, vastab:
Käesoleva mooduli raames ette nähtud tüübihindamine võib hõlmata erinevaid hindamisetappe – projekti hindamine, tüübikatsetus või tootmisprotsessi läbivaatus, mis on sätestatud vastavates KTKdes. |
2. |
Tellija (9) peab esitama alasüsteemi EÜ taatluse (tüübihindamine) taotluse teavitatud asutusele, mille ta valib oma äranägemisel. Taotlus peab sisaldama:
|
3. |
Taotleja peab teavitatud asutusele esitama alasüsteemi näidise, (10) mis esindab kavandatavat toodangut (edaspidi “tüüp”). Tüübi alla võivad kuuluda mitmed alasüsteemi versioonid, kui versioonide erinevus ei mõjuta KTKde sätete kohaldamist. ùTeavitatud asutus võib nõuda lisanäidiseid, kui see on kontrollimiseks vajalik. Kui konkreetsed katse- või kontrollimeetodid seda nõuavad ning see on KTKs või KTKdes viidatud Euroopa tehniliste kirjeldustega (11) ette nähtud, tuleb esitada alakooste või kooste näidis või näidised või alasüsteemi eelkoostatud näidis. Tehniline dokumentatsioon ja näidis(ed) peavad võimaldama toote projektist, valmistamisest ja tööpõhimõttest arusaamist ning selle alusel peab olema võimalik hinnata vastavust käesolevate KTKde nõuetele. Tehniline dokumentatsioon peab sisaldama:
Kui KTKdega nõutakse täiendavaid andmeid tehnilise dokumentatsiooni kohta, tuleb need lisada. |
4. |
Teavitatud asutus peab |
4.1. |
tutvuma põhjalikult tehniliste dokumentidega; |
4.2. |
kontrollima, et alasüsteemi või alasüsteemi koostude või alakoostude näidis(ed) on toodetud vastavalt tehnilisele dokumentatsioonile ning teostama või laskma teostada KTKde ja asjakohaste Euroopa tehniliste kirjelduste sätete kohased tüübikatsetused. Tootmist kontrollitakse sobiva hindamismooduli kohaselt; |
4.3. |
kui KTKdega nähakse ette projekti vastavustõendamine, teostama projekteerimismeetodite, projekteerimisvahendite ja projekteerimise tulemuste kontrolli, et hinnata nende vastavust alasüsteemiga seotud nõuetele projekteerimisprotsessi lõppedes; |
4.4. |
tegema kindlaks osad, mis on projekteeritud vastavalt KTKde ja Euroopa tehniliste kirjelduste asjakohastele nõuetele, ning osad, mis on projekteeritud kõnealuste Euroopa tehniliste kirjelduste nõudeid arvesse võtmata; |
4.5. |
teostama või laskma teostada vajalikud kontrollid ja katsetused vastavalt punktidele 4.2. ja 4.3, et teha kindlaks, kas valitud on õiged Euroopa tehnilised kirjeldused ning kas neid on ka tegelikult kohaldatud; |
4.6. |
teostama või laskma teostada vajalikud kontrollid vastavalt punktidele 4.2 ja 4.3, et teha kindlaks, kas valitud lahendused on kooskõlas KTKde nõuetega, juhul kui asjakohaseid Euroopa tehnilisi kirjeldusi ei ole kohaldatud; |
4.7. |
taotlejaga kokku leppima kontrollide ja vajalike katsete läbiviimise koha. |
5. |
Kui tüüp vastab käesolevate KTKde sätetele, peab teavitatud asutus andma taotlejale tüübihindamistõendi. Tõendis peab olema kirjas tehnilises dokumentatsioonis märgitud tellija ja tootja(te) nimi ja aadress, kontrollide tulemusel tehtud järeldused, tõendi kehtivuse tingimused ja vajalikud andmed heakskiidetud tüübinäidise identifitseerimiseks. Tõendile tuleb lisada tehnilise dokumentatsiooni asjakohaste osade loend, mille ärakirja tuleb säilitada teavitatud asutuses. Kui teavitatud asutus keeldub andmast tellijale tüübihindamistõendit, peab ta esitama üksikasjaliku põhjenduse. Tuleb ette näha edasikaebamise kord. |
6. |
Kõik teavitatud asutused peavad edastama teistele teavitatud asutustele asjakohast teavet väljastatud ja tühistatud tüübihindamistõendite kohta ning tüübihindamistõendite kohta, mille väljaandmisest on keeldutud. |
7. |
Teistel teavitatud asutustel on õigus saada tüübihindamistõendite ja/või nende lisade ärakirju. Tõendite lisasid tuleb säilitada teistes teavitatud asutustes. |
8. |
Tellija peab kogu alasüsteemi kasutusea jooksul säilitama tüübihindamistõendite tehnilise dokumentatsiooni koopiaid ja nende täiendusi. Need tuleb saata igale liikmesriigile, kes seda taotleb. |
9. |
Taotleja peab teatama tüübihindamistõendiga seotud tehnilisi dokumente hoidvale teavitatud asutusele kõigist muudatustest, mis võivad mõjutada KTKde nõuete täitmist või alasüsteemi ettenähtud kasutustingimusi. Sel juhul tuleb alasüsteem täiendavalt kinnitada. Täiendav kinnitus antakse algse tüübihindamistõendi lisana või väljastatakse uus tõend, olles varasema tõendi eelnevalt tühistanud. |
Moodul SD: Tootmise kvaliteedijuhtimise süsteem
1. |
Käesolevas moodulis kirjeldatakse EÜ vastavustõendamise menetluskorda, mille kohaselt teavitatud asutus kontrollib ja kinnitab tellija või tema ühenduses asuva volitatud esindaja taotluse alusel, kas juhtkäskude alasüsteemi tüüp, millele teavitatud asutus on juba välja andnud tüübihindamistõendi, vastab
ning on kasutuselevõtmiseks kõlblik. |
2. |
Teavitatud asutus viib menetluse läbi tingimusel, et
|
3. |
Alasüsteemi puhul, mille osas tuleb läbi viia EÜ vastavustõendamine, peavad tellija või peatöövõtjad, kui neid on, tootmisel ja lõpptoodangu kontrollimisel ning katsetamisel kasutama heakskiidetud kvaliteedijuhtimise süsteemi, mis on sätestatud punktis 5 ja mille suhtes kohaldatakse punktis 6 sätestatud järelevalvet. Kui kogu alasüsteemi projekti eest (sealhulgas eelkõige alasüsteemi integreerimise eest) vastutab tellija ise või kui tellija on otseselt seotud tootmisega (sealhulgas koostetöö ja paigaldamine), peab ta nende tegevuste osas kasutama heakskiidetud kvaliteedijuhtimise süsteemi, mille osas rakendatakse punktis 6 nimetatud järelevalvet. Kui kogu alasüsteemi projekti eest (sealhulgas eelkõige alasüsteemi integreerimise eest) vastutab peatöövõtja, peab ta tootmise ning lõpptoodangu kontrollimise ja katsetamise osas igal juhul kasutama heakskiidetud kvaliteedijuhtimise süsteemi, mille suhtes rakendatakse punktis 6 sätestatud järelevalvet. |
4. |
EÜ vastavushindamise menetlus |
4.1. |
Tellija peab teavitatud asutusele, mille ta valib oma äranägemisel, esitama alasüsteemi EÜ vastavushindamise taotluse (tootmise kvaliteedijuhtimise süsteemi kaudu), sealhulgas kvaliteedijuhtimise süsteemide järelevalve kooskõlastamise osas, nagu on ette nähtud punktidega 5.3 ja 6.5. Tellija peab oma valikust ja taotluse esitamisest teavitama asjaomaseid tootjaid. |
4.2. |
Taotlus peab võimaldama alasüsteemi projektist, valmistamisest, koostamisest, paigaldamisest, hooldamisest ja tööpõhimõttest arusaamist ning selle alusel peab olema võimalik hinnata tüübihindamistõendis sätestatud tüübile ja käesolevate KTKde nõuetele vastavust. Taotlus peab sisaldama järgmist:
ja kui kõnealune dokumentatsioon neid ei sisalda, siis järgmist:
|
4.3. |
Teavitatud asutus kontrollib taotlust esmalt tüübihindamise ja tüübihindamistõendi kehtivuse seisukohalt. Kui teavitatud asutus leiab, et tüübihindamistõend ei ole enam kehtiv või on ebapiisav ning vaja on uut hindamist, peab ta oma otsust põhjendama. |
5. |
Kvaliteedijuhtimise süsteem |
5.1. |
Tellija ja peatöövõtjad, kui neid on, peavad oma kvaliteedijuhtimise süsteemide hindamiseks esitama taotluse teavitatud asutusele, mille nad valivad oma äranägemisel. Taotlus peab sisaldama järgmist:
Isikud, kes on seotud vaid alasüsteemi projekti teatava osaga, peavad esitama andmed üksnes selle osa kohta. |
5.2. |
Kogu alasüsteemi projekti eest vastutava tellija või peatöövõtja puhul peab kvaliteedijuhtimise süsteem tagama alasüsteemi üldise vastavuse tüübihindamistõendis sätestatud tüübile ning alasüsteemi üldise vastavuse käesolevate KTKde nõuetele. Teiste peatöövõtjate osas peavad kvaliteedijuhtimise süsteemid tagama, et nende vastav osa alasüsteemis vastab tüübihindamistõendis kirjeldatud tüübile ja käesolevate KTKde nõuetele. Kõik taotleja(te) vastuvõetud elemendid, nõuded ja sätted tuleb süstemaatiliselt dokumenteerida kirjalike põhimõtete, menetluste ja juhenditena. Kvaliteedijuhtimise süsteemi käsitlevad dokumendid peavad tagama, et kvaliteedipõhimõtete ja -menetluste väljendusi, nagu kvaliteedikavad, -plaanid, -käsiraamatud ja -aruanded, mõistetakse ühtemoodi. See peab eelkõige sisaldama kõikide taotlejate järgmiste andmete:
Uuringud, katsed ja kontrollid hõlmavad järgmisi etappe:
|
5.3. |
Teavitatud asutus, mille tellija on valinud, peab kontrollima, et kõikidel punktis 5.2 nimetatud alasüsteemi etappidel rakendatakse taotleja(te) kvaliteedijuhtimise süsteemi(de)ga ette nähtud heakskiitmise ja järelevalve korda (15). Kui alasüsteemi vastavus tüübihindamistõendis kirjeldatud tüübile ja alasüsteemi vastavus käesolevate KTKde nõuetele põhineb enam kui ühel kvaliteedijuhtimise süsteemil, kontrollib teavitatud asutus eelkõige:
|
5.4. |
Punktis 5.1 nimetatud teavitatud asutus peab hindama kvaliteedijuhtimise süsteemi, et teha kindlaks, kas see vastab punktis 5.2 nimetatud nõuetele. Vastavust nimetatud nõuetele eeldatakse, kui tootja rakendab EN/ISO 9001-2000 standardis sätestatud tootmise, lõpptoodangu kontrollimise ja katsetamise osas kvaliteedisüsteemi, mis võtab arvesse selle koostalitlusvõime komponendi iseärasusi, mille suhtes seda rakendatakse. Kui taotleja kasutab sertifitseeritud kvaliteedijuhtimise süsteemi, võtab teavitatud asutus seda hindamisel arvesse. Audit hõlmab üksnes asjaomast alasüsteemi, võttes arvesse taotleja konkreetset osa alasüsteemis. Kontrollivas rühmas peab olema vähemalt üks liige, kellel on asjaomase alasüsteemi tehnoloogia hindamise kogemusi. Hindamise käigus peab tegema kontrollkäigu taotleja ettevõttesse. Otsusest tuleb teatada taotlejale. Teade peab sisaldama kontrolli põhjal tehtud järeldusi ning põhjendatud hindamisotsust. |
5.5. |
Tellija ja peatöövõtjad, kui neid on, kohustuvad täitma kinnitatud kvaliteedijuhtimise süsteemist tulenevaid kohustusi ja hoidma süsteemi asjakohase ja tõhusana. Nad peavad teavitama kvaliteedijuhtimise süsteemi kinnitanud teavitatud asutust kõikidest olulistest muudatustest, mis mõjutavad alasüsteemi vastavust KTKde nõuetele. Teavitatud asutus peab kavandatavaid muudatusi hindama ja otsustama, kas muudetud kvaliteedijuhtimise süsteem vastab punktis 5.2 sätestatud nõuetele või on vaja uut hindamist. Ta peab oma otsusest teatama taotlejale. Teade peab sisaldama hindamise põhjal tehtud järeldusi ning põhjendatud hindamisotsust. |
6. |
Teavitatud asutuse vastutusalasse kuuluvate kvaliteedijuhtimise süsteemide järelevalve |
6.1. |
Järelevalve eesmärk on tagada, et võimalik tellija ja peatöövõtjad täidavad kinnitatud kvaliteedijuhtimise süsteemist tulenevaid kohustusi nõuetekohaselt. |
6.2. |
Võimalik tellija ja peatöövõtjad peavad punktis 5.1 nimetatud teavitatud asutusele saatma (või laskma saata) kõik selleks vajalikud dokumendid, sealhulgas: alasüsteemiga seotud rakenduskavad ja tehnilised andmestikud (kuivõrd need on seotud taotleja konkreetse osaga alasüsteemis), eelkõige:
|
6.3. |
Teavitatud asutus peab regulaarselt läbi viima auditeid kindlustamaks, et võimalik tellija ja peatöövõtjad järgivad ja kohaldavad kvaliteedinõudeid, ja andma neile selle kohta auditeerimisaruande. Kui nad kasutavad sertifitseeritud kvaliteedijuhtimise süsteemi, võtab teavitatud asutus seda järelevalve teostamisel arvesse. Auditeid teostatakse vähemalt kord aastas ning vähemalt üks audit peab toimuma punktis 8 nimetatud EÜ vastavushindamise menetluse alla kuuluva alasüsteemiga seotud vastavate tegevuste (tootmine, montaaž või paigaldamine) ajal. |
6.4. |
Teavitatud asutus võib lisaks etteteatamata külastada taotleja(te) asjaomaseid objekte. Selliste külastuste käigus võib teavitatud asutus vajaduse korral teha täielikke või osalisi auditeid või teha või lasta teha kontrollimisi veendumaks, et kvaliteedijuhtimise süsteem toimib vastavalt nõuetele. Ta peab taotleja(te)le andma inspekteerimisaruande ning auditi- ja/või katsearuanded, kui neid on. |
6.5. |
Kui tellija poolt valitud teavitatud asutus, kes EÜ vastavustõendamise eest vastutab, ei teosta kõikide asjaomaste kvaliteedijuhtimise süsteemide järelevalvet, peab ta kooskõlastama järelevalvetegevuse mõne teise selle eest vastutava teavitatud asutusega, et:
Kooskõlastamise käigus on teavitatud asutusel õigus
|
7. |
Punktis 5.1 nimetatud teavitatud asutusel peab olema kontrolliks, auditeerimiseks ja järelevalveks juurdepääs ehitusplatsidele, tootmishoonetele, montaaži- ja paigalduskohtadele, laopindadele ja, kui vaja, eelkooste- ja katserajatistele ning üldiselt kõikidele kohtadele ja ruumidele, mida ta peab oma ülesannete täitmisel vajalikuks, pidades silmas taotleja konkreetset osa alasüsteemi projektis. |
8. |
Tellija peab vähemalt 10 aastat pärast viimase alasüsteemi valmimist säilitama riigi ametiasutuste jaoks kättesaadavana järgmisi dokumente:
|
9. |
Kui alasüsteem vastab KTKde nõuetele, peab teavitatud asutus tüübihindamise ning kvaliteedijuhtimise süsteemi(de) kinnitamise ja järelevalve alusel koostama tellijale ette nähtud vastavustunnistuse ning viimane koostab omakorda EÜ vastavustõendamise deklaratsiooni, mis on ette nähtud selle liikmesriigi järelevalveasutusele, kus alasüsteem asub ja/või kus seda kasutatakse. EÜ vastavustõendamise deklaratsioon ja sellele lisatud dokumentatsioon peab olema kuupäevastatud ja allkirjastatud. Deklaratsioon peab olema samas keeles kui tehniline dokumentatsioon ning sisaldama vähemalt direktiivi V lisas sätestatud andmeid. |
10. |
Tellija valitud teavitatud asutus vastutab EÜ vastavustõendamise deklaratsioonile lisatava tehnilise dokumentatsiooni koostamise eest. Tehniline dokumentatsioon hõlmab vähemalt direktiivi artikli 18 lõikes 3 nimetatud andmeid, eelkõige järgmist:
|
11. |
Kõik teavitatud asutused peavad edastama teistele teavitatud asutustele vajaliku teabe kinnitatud, tühistatud või tagasilükatud kvaliteedijuhtimise süsteemide kohta. Teised teavitatud asutused võivad taotluse korral saada kvaliteedijuhtimise süsteemide heakskiitude koopiaid. |
12. |
Tellijale tuleb anda vastavustunnistusega kaasnevad andmestikud. Ühenduses asuv teavitatud asutus peab tehnilise dokumentatsiooni koopiat säilitama kogu alasüsteemi kasutusea jooksul; see tuleb saata igale liikmesriigile, kes seda taotleb. |
Moodul SF: Tootetõendus
1. |
Käesolevas moodulis kirjeldatakse EÜ vastavustõendamise menetluskorda, mille kohaselt teavitatud asutus kontrollib ja kinnitab tellija või tema ühenduses asuva volitatud esindaja taotluse alusel, kas juhtkäskude alasüsteemi tüüp, millele teavitatud asutus on juba välja andnud tüübihindamistõendi, vastab:
ning on kasutuselevõtmiseks kõlblik. |
2. |
Tellija (18) peab esitama alasüsteemi EÜ vastavustõendamise (tootetõendus) taotluse teavitatud asutusele, mille ta valib oma äranägemisel. Taotlus peab sisaldama järgmist:
|
3. |
Menetluse selles osas kontrollib ja kinnitab tellija, et asjaomane alasüsteem vastab tüübihindamistõendis nimetatud tüübile ning alasüsteemi suhtes kohaldatavate KTKde nõuetele. Teavitatud asutus viib menetluse läbi tingimusel, et enne hindamist välja antud tüübihindamistõend on taotlusega hõlmatud alasüsteemi osas kehtiv. |
4. |
Tellija võtab kõik vajalikud meetmed selleks, et tootmisprotsess (sealhulgas koostalitlusvõime komponentide montaaž ja integreerimine peatöövõtjate (19) poolt, kui neid on) tagaks alasüsteemi vastavuse tüübihindamistõendis kirjeldatud tüübile ja selle suhtes kohaldatavatele KTKde nõuetele. |
5. |
Taotlus peab võimaldama alasüsteemi projektist, tootmisest, paigaldamisest ja tööpõhimõttest arusaamist ning selle alusel peab olema võimalik hinnata tüübihindamistõendis sätestatud tüübile ja käesolevate KTKde nõuetele vastavust. Taotlus peab sisaldama järgmist:
ja kui kõnealune dokumentatsioon neid ei sisalda, siis järgmist:
Kui KTKdega nõutakse täiendavaid andmeid tehnilise dokumentatsiooni kohta, tuleb need lisada. |
6. |
Teavitatud asutus kontrollib taotlust esmalt tüübihindamise ja tüübihindamistõendi kehtivuse seisukohalt. Kui teavitatud asutus leiab, et tüübihindamistõend ei ole enam kehtiv või on ebapiisav ning vaja on uut hindamist, peab ta oma otsust põhjendama. Teavitatud asutus peab läbi viima vajalikud uuringud ja katsed, et kontrollida alasüsteemi vastavust tüübihindamistõendis kirjeldatud tüübile ning KTKde nõuetele. Teavitatud asutus kontrollib ja katsetab punkti 4 kohaselt kõiki seeriatoodanguna valmistatavaid alasüsteeme. |
7. |
Vastavustõendamine iga alasüsteemi (seeriatoodang) kontrollimise ja katsetamise teel |
7.1. |
Teavitatud asutus peab läbi viima katsetused, uuringud ja kontrollid, et tagada alasüsteemi kui seeriatoodangu nõuetekohasus vastavalt KTKde sätetele. Uuringud, katsetused ja kontrollid laienevad ka KTKdega ette nähtud etappidele. |
7.2. |
Iga alasüsteemi (seeriatoodang) tuleb eraldi uurida, katsetada ja kontrollida (20) veendumaks, et see vastab tüübihindamistõendis sätestatud tüübile ning kohaldatavate KTKde sätetele. Kui KTKdega (või KTKdes viidatud Euroopa standardiga) ei ole katsetamist ette nähtud, kohaldatakse vastavaid Euroopa tehnilisi kirjeldusi või samaväärseid katseid. |
8. |
Teavitatud asutus võib tellijaga (ja peatöövõtjatega) kokku leppida kohad, kus katsetused läbi viiakse, ning võib kokku leppida, et alasüsteemi lõppkatsetused ja valideerimise täielikes töötingimustes, kui see on KTKdega ette nähtud, viib läbi tellija teavitatud asutuse vahetu järelevalve all ja osalusel. Teavitatud asutusel on katsetusteks ja kontrollideks juurdepääs tootmishoonetele, koostekohtadele ja -rajatistele ning, kui vaja, eelkooste- ja katsetuskohtadele, mis on talle vajalikud KTKdega ette nähtud ülesannete täitmiseks. |
9. |
Kui alasüsteem vastab KTKde nõuetele, peab teavitatud asutus koostama tellijale ette nähtud vastavustunnistuse ning viimane koostab omakorda EÜ vastavustõendamise deklaratsiooni, mis on ette nähtud selle liikmesriigi järelevalveasutusele, kus alasüsteem asub ja/või kus seda kasutatakse. Nende toimingute aluseks on tüübihindamine ning kõikide seeriatoodete osas vastavalt punktile 7 läbi viidud katsetused, uuringud ja kontrollid, mida nõuavad KTKd ja/või asjaomased Euroopa tehnilised kirjeldused. EÜ vastavustõendamise deklaratsioon ja sellele lisatud dokumentatsioon peab olema kuupäevastatud ja allkirjastatud. Deklaratsioon peab olema samas keeles kui tehniline dokumentatsioon ning sisaldama vähemalt direktiivi V lisas sätestatud andmeid. |
10. |
Teavitatud asutus vastutab EÜ vastavustõendamise deklaratsioonile lisatava tehnilise dokumentatsiooni koostamise eest. Tehniline dokumentatsioon hõlmab vähemalt direktiivide artikli 18 lõikes 3 nimetatud andmeid, eelkõige järgmist:
|
11. |
Tellijale tuleb anda vastavustunnistusega kaasnevad andmestikud. Tellija peab tehnilise dokumentatsiooni koopiat säilitama kogu alasüsteemi kasutusea jooksul; see tuleb saata igale liikmesriigile, kes seda taotleb. |
Moodul SH2: Täielik kvaliteedijuhtimise süsteem koos projekti hindamisega
1. |
Käesolevas moodulis kirjeldatakse EÜ vastavustõendamise korda, mille kohaselt teavitatud asutus kontrollib ja kinnitab tellija või tema ühenduses asuva esindaja taotluse alusel, kas juhtkäskude alasüsteemi vastab
ning on kasutuselevõtmiseks kõlblik. |
2. |
Teavitatud asutus viib menetluse, sealhulgas alasüsteemi konstruktsiooni läbivaatuse läbi tingimusel, et tellija (23) ja peatöövõtjad vastavad punkti 3 nõuetele. “Peatöövõtjad” on ettevõtted, kelle tegevusest oleneb KTKde oluliste nõuete täitmine. See hõlmab järgmist:
See ei hõlma tootjaid-allhankijaid, kes tarnivad osi ja koostalitlusvõime komponente. |
3. |
Alasüsteemi puhul, mille osas tuleb läbi viia EÜ vastavustõendamise menetlus, peavad tellija või peatöövõtjad, kui neid on, tootmisel ja lõpptoodangu kontrollimisel ning katsetamisel kasutama heakskiidetud kvaliteedijuhtimise süsteemi, mis on sätestatud punktis 5 ja mille suhtes kohaldatakse punktis 6 sätestatud järelevalvet. Kui kogu alasüsteemi projekti eest (sealhulgas eelkõige alasüsteemi integreerimise eest) vastutab peatöövõtja, peab ta tootmise ning lõpptoodangu kontrollimise ja katsetamise osas igal juhul kasutama heakskiidetud kvaliteedijuhtimise süsteemi, mille suhtes rakendatakse punktis 6 sätestatud järelevalvet. Kui kogu alasüsteemi projekti eest (sealhulgas eelkõige alasüsteemi integreerimise eest) vastutab tellija ise või kui tellija on otseselt seotud projekteerimise ja/või tootmisega (sealhulgas koostetöö ja paigaldamine), peab ta nende tegevuste osas kasutama heakskiidetud kvaliteedijuhtimise süsteemi, mille osas rakendatakse punktis 6 nimetatud järelevalvet. Taotlejad, kes osalevad üksnes koostetöös ja paigaldamises, võivad tootmise ja toodete lõppkontrolli ning katsetamise osas rakendada üksnes kinnitatud kvaliteedijuhtimise süsteemi. |
4. |
EÜ vastavustõendamise kord |
4.1. |
Tellija peab oma äranägemisel valitud teavitatud asutusele esitama alasüsteemi EÜ vastavustõendamise taotluse (täielik kvaliteedijuhtimise süsteem koos projekti hindamisega), sealhulgas kvaliteedijuhtimise süsteemide kooskõlastamise osas, nagu on ette nähtud punktidega 5.4 ja 6.6. Tellija peab oma valikust ja taotluse esitamisest teavitama asjaomaseid tootjaid. |
4.2. |
Taotlus peab võimaldama toote projektist, tootmisest, koostetööst, paigaldamisest, hooldusest ja tööpõhimõttest arusaamist ning selle alusel peab olema võimalik hinnata vastavust KTKde nõuetele. Taotlus peab sisaldama järgmist:
|
4.3. |
Tellija esitab oma nõuetekohase labori poolt läbi viidud või tellitud uuringute, kontrollide ja katsete, (24) sealhulgas vajadusel tüübikatsetuste tulemused. |
4.4. |
Teavitatud asutus peab läbi vaatama taotluse projekti hindamist käsitleva osa ning hindama katsete tulemusi. Kui projekt vastab selle suhtes kohaldatavatele direktiivi ja KTKde sätetele, peab ta taotlejale väljastama konstruktsiooni läbivaatuse aruande. Aruanne peab sisaldama projekti läbivaatamisel tehtud järeldusi, kehtivustingimusi ja vajalikke andmeid kinnitatud projekti kohta ning vajaduse korral alasüsteemi toimimise kirjeldust. Kui teavitatud asutus keeldub tootjale projekti hindamistõendit andmast, peab ta esitama üksikasjaliku põhjenduse. Tuleb ette näha edasikaebamise kord. |
5. |
Kvaliteedijuhtimise süsteem |
5.1. |
Tellija ja peatöövõtjad, kui neid on, peavad oma kvaliteedijuhtimise süsteemide hindamiseks esitama taotluse teavitatud asutusele, mille nad valivad oma äranägemisel. Taotlus peab sisaldama järgmist:
Isikud, kes on seotud vaid alasüsteemi projekti teatava osaga, peavad esitama andmed üksnes selle osa kohta. |
5.2. |
Kogu alasüsteemi projekti eest vastutava tellija või peatöövõtja puhul peab kvaliteedijuhtimise süsteem tagama alasüsteemi üldise vastavuse käesolevate KTKde nõuetele. Teiste peatöövõtjate kvaliteedijuhtimise süsteemid peavad tagama, et nende vastav osa alasüsteemis vastab KTKde nõuetele. Kõik tootja kasutatud elemendid, nõuded ja sätted tuleb süstemaatiliselt dokumenteerida kirjalike põhimõtete, menetluste ja juhenditena. Kvaliteedijuhtimise süsteemi käsitlevad dokumendid peavad tagama, et kvaliteedipõhimõtete ja -menetluste väljendusi, nagu kvaliteedikavad, -plaanid, -käsiraamatud ja -aruanded, mõistetakse ühtemoodi. Eelkõige peab süsteem sisaldama piisavat kirjeldust järgmise kohta:
Uuringud, katsed ja kontrollid hõlmavad järgmisi etappe:
|
5.3. |
Teavitatud asutus, mille tellija on valinud, peab kontrollima, et kõikidel punktis 5.2 nimetatud alasüsteemi etappidel rakendatakse taotleja(te) kvaliteedijuhtimise süsteemi(de)ga ette nähtud heakskiitmise ja järelevalve korda (26). Kui alasüsteemi vastavus KTKde nõuetele tuleneb rohkem kui ühe kvaliteedijuhtimise süsteemi kohaldamisest, kontrollib teavitatud asutus eelkõige järgmist:
|
5.4. |
Punktis 5.1 nimetatud teavitatud asutus peab hindama kvaliteedijuhtimise süsteemi, et teha kindlaks, kas see vastab punktis 5.2 nimetatud nõuetele. Vastavust nimetatud nõuetele eeldatakse, kui taotleja rakendab EN/ISO 9001/2000 standardis sätestatud tootmise, lõpptoodangu kontrollimise ja katsetamise osas kvaliteedijuhtimise süsteemi, mis võtab arvesse selle alasüsteemi iseärasusi, mille suhtes seda rakendatakse. Kui taotleja kasutab sertifitseeritud kvaliteedijuhtimise süsteemi, võtab teavitatud asutus seda hindamisel arvesse. Audit hõlmab üksnes asjaomast alasüsteemi, võttes arvesse taotleja konkreetset osa alasüsteemis. Kontrollivas rühmas peab olema vähemalt üks liige, kellel on asjaomase alasüsteemi tehnoloogia hindamise kogemusi. Hindamise käigus peab tegema kontrollkäigu taotleja ettevõttesse. Otsusest tuleb teatada taotlejale. Teade peab sisaldama kontrolli põhjal tehtud järeldusi ning põhjendatud hindamisotsust. |
5.5. |
Tellija ja peatöövõtjad, kui neid on, kohustuvad täitma kinnitatud kvaliteedijuhtimise süsteemist tulenevaid kohustusi ja hoidma süsteemi asjakohase ja tõhusana. Nad peavad teavitama kvaliteedijuhtimise süsteemi kinnitanud teavitatud asutust kõikidest olulistest muudatustest, mis mõjutavad alasüsteemi nõuetelevastavust. Teavitatud asutus peab kavandatavaid muudatusi hindama ja otsustama, kas muudetud kvaliteedijuhtimise süsteem vastab punktis 5.2 sätestatud nõuetele või on vaja uut hindamist. Otsusest teatatakse tootjale. Teade peab sisaldama hindamise põhjal tehtud järeldusi ning põhjendatud hindamisotsust. |
6. |
Teavitatud asutuse vastutusalasse kuuluvate kvaliteedijuhtimise süsteemide järelevalve |
6.1. |
Järelevalve eesmärk on tagada, et võimalik tellija ja peatöövõtjad täidavad kinnitatud kvaliteedijuhtimise süsteemidest tulenevaid kohustusi nõuetekohaselt. |
6.2. |
Tellija ja peatöövõtjad, kui neid on, peavad punktis 5.1 nimetatud teavitatud asutusele saatma (või laskma saata) kõik selleks vajalikud dokumendid, eelkõige alasüsteemiga seotud rakenduskavad ja tehnilised andmestikud (mis on seotud taotleja konkreetse panusega alasüsteemi), sealhulgas järgmise:
|
6.3. |
Teavitatud asutus peab regulaarselt läbi viima auditeid kindlustamaks, et võimalik tellija ja peatöövõtjad järgivad ja kohaldavad kvaliteedinõudeid, ja andma neile selle kohta auditeerimisaruande. Kui nad kasutavad sertifitseeritud kvaliteedijuhtimise süsteemi, võtab teavitatud asutus seda järelevalve teostamisel arvesse. Auditeid teostatakse vähemalt kord aastas ning vähemalt üks audit peab toimuma punktis 4 nimetatud EÜ vastavustõendamise alla kuuluva alasüsteemiga seotud vastavate tegevuste (projekt, tootmine, montaaž või paigaldamine) ajal. |
6.4. |
Teavitatud asutus võib lisaks etteteatamata külastada taotleja(te) asjaomaseid objekte, mis on nimetatud punktis 5.2. Selliste külastuste käigus võib teavitatud asutus vajaduse korral teha täielikke või osalisi auditeid või teha või lasta teha kontrollimisi veendumaks, et kvaliteedijuhtimise süsteem toimib vastavalt nõuetele. Ta peab taotleja(te)le andma inspekteerimisaruande ning auditi- ja/või katsearuanded, kui neid on. |
6.5. |
Kui tellija poolt valitud teavitatud asutus, kes EÜ vastavustõendamise eest vastutab, ei teosta kõikide punkti 5 kohaselt asjaomaste kvaliteedijuhtimise süsteemide järelevalvet, peab ta kooskõlastama järelevalvetegevuse mõne teise selle eest vastutava teavitatud asutusega, et
Kooskõlastamise käigus on teavitatud asutusel õigus:
|
7. |
Punktis 5.1 nimetatud teavitatud asutusel peab olema kontrolliks, auditeerimiseks ja järelevalveks juurdepääs projekteerimiskohtadele, ehitusplatsidele, tootmishoonetele, montaaži- ja paigalduskohtadele, laopindadele ja, kui vaja, eelkooste- ja katserajatistele ning üldiselt kõikidele kohtadele ja ruumidele, mida ta peab oma ülesannete täitmisel vajalikuks, pidades silmas taotleja konkreetset osa alasüsteemi projektis. |
8. |
Tellija peab vähemalt 10 aastat pärast viimase alasüsteemi valmimist säilitama riigi ametiasutuste jaoks kättesaadavana järgmisi dokumente:
|
9. |
Kui alasüsteem vastab KTKde nõuetele, peab teavitatud asutus projektihindamise ning kvaliteedijuhtimise süsteemi(de) kinnitamise ja järelevalve alusel koostama tellijale ette nähtud vastavustunnistuse ning viimane koostab omakorda EÜ vastavustõendamise deklaratsiooni, mis on ette nähtud selle liikmesriigi järelevalveasutusele, kus alasüsteem asub ja/või kus seda kasutatakse. EÜ vastavustõendamise deklaratsioon ja sellele lisatud dokumentatsioon peab olema kuupäevastatud ja allkirjastatud. Deklaratsioon peab olema samas keeles kui tehniline dokumentatsioon ning sisaldama vähemalt direktiivi V lisas sätestatud andmeid. |
10. |
Tellija valitud teavitatud asutus vastutab EÜ vastavustõendamise deklaratsioonile lisatava tehnilise dokumentatsiooni koostamise eest. Tehniline dokumentatsioon hõlmab vähemalt direktiivi artikli 18 lõikes 3 nimetatud andmeid, eelkõige:
|
11. |
Kõik teavitatud asutused peavad edastama teistele teavitatud asutustele vajaliku teabe kinnitatud, tühistatud või tagasilükatud kvaliteedijuhtimise süsteemide kohta ning välja antud ja tühistatud või tagasilükatud EÜ projekti hindamistõendite kohta. Teised teavitatud asutused võivad taotluse korral saada koopiaid:
|
12. |
Tellijale tuleb anda vastavustunnistusega kaasnevad andmestikud. Tellija peab tehnilise dokumentatsiooni koopiat säilitama kogu alasüsteemi kasutusea jooksul; see tuleb saata igale liikmesriigile, kes seda taotleb. |
Moodul SG: Üksiktoote tõendus
1. |
Käesolevas moodulis kirjeldatakse EÜ vastavustõendamise korda, mille kohaselt teavitatud asutus kontrollib ja kinnitab tellija või tema ühenduses asuva esindaja taotluse alusel, kas juhtkäskude alasüsteem
ning on kasutuselevõtmiseks kõlblik. |
2. |
Tellija (29) peab esitama alasüsteemi EÜ vastavushindamise (üksiktoote tõendus) taotluse teavitatud asutusele, mille ta valib oma äranägemisel. Taotlus peab sisaldama järgmist:
|
3. |
Tehniline dokumentatsioon peab võimaldama toote projektist, tootmisest, koostetööst, paigaldamisest, hooldusest ja tööpõhimõttest arusaamist ning selle alusel peab olema võimalik hinnata vastavust KTKde nõuetele. Tehniline dokumentatsioon peab sisaldama:
Kui KTKdega nõutakse täiendavaid andmeid tehnilise dokumentatsiooni kohta, tuleb need lisada. |
4. |
Teavitatud asutus peab taotluse ja tehnilise dokumentatsiooni läbi vaatama ja tegema kindlaks osad, mis on projekteeritud vastavalt KTKde ja Euroopa tehniliste kirjelduste asjakohastele nõuetele, ning osad, mis on projekteeritud kõnealuste Euroopa tehniliste kirjelduste nõudeid arvesse võtmata. Teavitatud asutus peab alasüsteemi kontrollima ja tegema vajalikud katsed (või osalema nende tegemises), et teha kindlaks, kas kasutatud on õigeid Euroopa tehnilisi kirjeldusi, kas neid on ka tegelikult kohaldatud ja, kui asjakohaseid Euroopa tehnilisi kirjeldusi ei ole kohaldatud, kas kasutatud lahendused vastavad KTKde nõuetele. Uuringud, katsetused ja kontrollid laienevad ka KTKdega ette nähtud järgmistele etappidele:
Teavitatud asutus võtab arvesse varasemaid kontrolle või katseid, mida teised sõltumatud või pädevad asutused (31) on samaväärsetes tingimustes edukalt sooritanud. Seejärel otsustab teavitatud asutus, kas nende kontrollide või katsete tulemusi kasutada. Kui ta otsustab neid aktsepteerida, uurib teavitatud asutus varasemate kontrollide või katsete tulemusi ning teeb kindlaks, kas nende tulemused vastavad KTKde nõuetele. Igal juhul jääb teavitatud asutusele nende osas lõplik vastutus. |
5. |
Teavitatud asutus võib tellijaga kokku leppida kohad, kus katsetused läbi viiakse, ning võib kokku leppida, et alasüsteemi lõppkatsetused ja katsetused täielikes töötingimustes, kui need on KTKdega ette nähtud, viib läbi tellija teavitatud asutuse vahetu järelevalve all ja osalusel. |
6. |
Teavitatud asutusel on katsetusteks ja kontrollideks juurdepääs projekteerimiskohtadele, tootmishoonetele, koostekohtadele ja -rajatistele ning, kui vaja, eelkooste- ja katsetuskohtadele, mis on talle vajalikud KTKdega ette nähtud ülesannete täitmiseks. |
7. |
Kui alasüsteem vastab KTKde nõuetele, peab teavitatud asutus KTKde ja/või asjaomaste Euroopa tehniliste kirjeldustega ette nähtud katsete, vastavustõendamiste ja kontrollide tulemuste alusel koostama tellijale ette nähtud vastavustunnistuse ning viimane koostab omakorda EÜ vastavustõendamise deklaratsiooni, mis on ette nähtud selle liikmesriigi järelevalveasutusele, kus alasüsteem asub ja/või kus seda kasutatakse. EÜ vastavustõendamise deklaratsioon ja sellele lisatud dokumentatsioon peab olema kuupäevastatud ja allkirjastatud. Deklaratsioon peab olema samas keeles kui tehniline dokumentatsioon ning sisaldama vähemalt direktiivi V lisas sätestatud andmeid. |
8. |
Teavitatud asutus vastutab EÜ vastavustõendamise deklaratsioonile lisatava tehnilise dokumentatsiooni koostamise eest. Tehniline dokumentatsioon hõlmab vähemalt direktiivi artikli 18 lõikes 3 nimetatud andmeid, eelkõige järgmist:
|
9. |
Tellijale tuleb anda vastavustunnistusega kaasnevad andmestikud. Tellija peab tehnilise dokumentatsiooni koopiat säilitama kogu alasüsteemi kasutusea jooksul; see tuleb saata igale liikmesriigile, kes seda taotleb. |
(1) Euroopa tehniliste kirjelduste määratlus on esitatud direktiivides 96/48/EÜ ja 2001/16/EÜ. Euroopa tehniliste kirjelduste kasutusviisi selgitatakse HSi KTKde kohaldamisjuhises.
(2) Euroopa tehniliste kirjelduste määratlus on esitatud direktiivides 96/48/EÜ ja 2001/16/EÜ. Euroopa tehniliste kirjelduste kasutusviisi selgitatakse HSi KTKde kohaldamisjuhises.
(3) Tootja valikuvõimalust võib konkreetsete KTKdega piirata.
(4) Euroopa tehniliste kirljelduste määratlus on esitatud direktiivides 96/48/EÜ ja 2001/16/EÜ. Euroopa tehniliste kirjelduste kasutusviisi selgitatakse HSi KTKde kohaldamisjuhises.
(5) Euroopa tehniliste kirjelduste määratlus on esitatud direktiivides 96/48/EÜ ja 2001/16/EÜ. Euroopa tehniliste kirjelduste kasutusviisi selgitatakse HSi KTKde kohaldamisjuhises.
(6) Katsetulemused esitatakse koos taotlusega või hiljem.
(7) Seda moodulit saab kasutada tulevikus, kui HS-direktiivi 96/48/EÜ KTKd uuendatakse.
(8) Olulised nõuded kajastuvad tehnilistes näitajates, liidestes ja tõhususnõuetes, mis on sätestatud KTKde 4. peatükis.
(9) “Tellija” on käesoleva mooduli tähenduses “alasüsteemi tellija, nagu on määratletud direktiivis, või tema ühenduses asuv volitatud esindaja”.
(10) KTKde vastava osaga võib kindlaks määrata sellealased nõuded.
(11) Euroopa tehniliste kirjelduste määratlus on esitatud direktiivides 96/48/EÜ ja 2001/16/EÜ. Euroopa tehniliste kirjelduste kasutusviisi selgitatakse HSi KTKde kohaldamisjuhises.
(12) Seda moodulit saab kasutada tulevikus, kui HS-direktiivi 96/48/EÜ KTKd uuendatakse.
(13) Olulised nõuded kajastuvad tehnilistes näitajates, liidestes ja tõhususnõuetes, mis on sätestatud KTKde 4. peatükis.
(14) “Tellija” on käesoleva mooduli tähenduses “alasüsteemi tellija, nagu on määratletud direktiivis, või tema ühenduses asuv volitatud esindaja”.
(15) Veeremi KTKde osas võib teavitatud asutus osaleda vedurite või rongide kõikides katsetustes, mis toimuvad KTKde vastavas peatükis sätestatud tingimustes.
(16) Seda moodulit saab kasutada tulevikus, kui HS-direktiivi 96/48/EÜ KTKd uuendatakse.
(17) Olulised nõuded kajastuvad tehnilistes näitajates, liidestes ja tõhususnõuetes, mis on sätestatud KTKde 4. peatükis.
(18) “Tellija” on käesoleva mooduli tähenduses “alasüsteemi tellija, nagu on määratletud direktiivis, või tema ühenduses asuv volitatud esindaja”.
(19) “Peatöövõtjad” on ettevõtted, kelle tegevusest oleneb KTKde oluliste nõuete täitmine. See tähistab ettevõtet, kes vastutavad kogu alasüsteemi projekti eest või ettevõtteid, kes osalevad alasüsteemi projekti teatud osas (teostades näiteks alasüsteemi koostetöid või paigaldust).
(20) Eelkõige osaleb teavitatud asutus veeremi KTKde osas veeremi või rongi lõppkatsetustel. See sätestatakse KTKde vastavas peatükis.
(21) Seda moodulit saab kasutada tulevikus, kui HS-direktiivi 96/48/EÜ KTKd uuendatakse.
(22) Olulised nõuded kajastuvad tehnilistes näitajates, liidestes ja tõhususnõuetes, mis on sätestatud KTKde 4. peatükis.
(23) “Tellija” on käesoleva mooduli tähenduses “alasüsteemi tellija, nagu on määratletud direktiivis, või tema ühenduses asuv volitatud esindaja”.
(24) Katsetulemused esitatakse koos taotlusega või hiljem.
(25) Euroopa tehniliste kirjelduste määratlus on esitatud direktiivides 96/48/EÜ ja 2001/16/EÜ ja HSi KTKde rakendussuunistes.
(26) Veeremi KTKde osas võib teavitatud asutus osaleda veeremi või rongide kõikides katsetustes, mis toimuvad KTKde vastavas peatükis sätestatud tingimustes.
(27) Seda moodulit saab kasutada tulevikus, kui HS-direktiivi 96/48/EÜ KTKd uuendatakse.
(28) Olulised nõuded kajastuvad tehnilistes näitajates, liidestes ja tõhususnõuetes, mis on sätestatud KTKde 4. peatükis.
(29) “Tellija” on käesoleva mooduli tähenduses “alasüsteemi tellija, nagu on määratletud direktiivis, või tema ühenduses asuv volitatud esindaja”.
(30) Euroopa tehniliste kirjelduste määratlus on esitatud direktiivides 96/48/EÜ ja 2001/16/EÜ ja HSi KTKde rakendussuunistes.
(31) Varasemate kontrollide ja katsete aktsepteerimise tingimused peavad olema samaväärsed teavitatud asutuse allhanketingimustega (vt uue lähenemisviisi sinise raamatu § 6.5); eelkõige võib teavitatud asutus neid sobivaid tõendeid arvestada üksnes juhul, kui asjaomased asutused järgivad teavitatud asutustega samaväärseid sõltumatus- ja pädevusnõudeid.
LISA F
VASTAVUSHINDAMISMENETLUS
Hoolduseeskirjade hindamine
1. |
Käesolev vastavushindamise protseduur hõlmab menetluse seda osa, mille raames liikmesriigi poolt volitatud asutus teeb kindlaks ja hindab, kas kavandatavat hooldust kajastavad hoolduseeskirjad vastavad asjaomaste KTKde sätetele ja tagavad põhiparameetrite ning oluliste nõuete täitmise süsteemi kogu kasutusea jooksul. |
2. |
Hoolduseeskirjade hindamise taotluse peab liikmesriigi poolt volitatud asutusele esitama tellija (või tema ühenduses asuv volitatud esindaja), kes hoolduseeskirju kavandab. Taotlus peab sisaldama järgmist:
Esitatavad hoolduseeskirju käsitlevad dokumendid on nende dokumentide lõppversioonid, mille taotleja on heaks kiitnud. Liikmesriigi poolt volitatud asutus võib nõuda täiendavaid eksemplare, kui need on hindamiseks vajalikud. |
3. |
Hoolduseeskirju käsitlevad dokumendid peavad sisaldama vähemalt järgmisi andmeid:
|
4. |
Tehniliste dokumentide järgi peab olema võimalik hinnata hoolduseeskirjade vastavust KTKde sätetele. Kui see on hindamiseks vajalik, peavad need hõlmama hoolduseeskirjade väljatöötamise erinevaid etappe. Hoolduseeskirjade aluseks olev tehniline dokumentatsioon peab sisaldama järgmist:
|
5. |
Liikmesriigi poolt volitatud asutus peab
|
6. |
Kui hoolduseeskirjad vastavad KTKde sätetele, annab liikmesriigi poolt volitatud asutus taotlejale hoolduseeskirjade hindamise aruande. Aruanne peab sisaldama tootja nime ja aadressi, uuringute tulemusel tehtud järeldusi, tõendi kehtivuse tingimusi ja vajalikke andmeid heakskiidetud hoolduseeskirjade identifitseerimiseks. Tehnilise dokumentatsiooni vajalikud osad, sealhulgas hoolduseeskirjade kirjeldus ja nende rakendustingimused, tuleb lisada aruandele ning liikmesriigi poolt volitatud asutus peab säilitama nende koopia. Kui tellijale keeldutakse hoolduseeskirjade hindamise aruannet andmast, peab liikmesriigi poolt volitatud asutus esitama üksikasjaliku põhjenduse. Tuleb ette näha edasikaebamise kord. |
(1) Selleks on vaja hoolduseeskirjadega ette näha näiteks järgmine:
— |
rakendusprotseduur ja –juhised, |
— |
koolituse või täiendõppe vajadus, |
— |
kontrollid, valideerimine, järelevalve, inspekteerimine, andmestud ja alasüsteemi kinnitamise kord hooldustoimingute eri etappidel, |
— |
konkreetsete vahendite või teenuste hooldustoimingutes või katsetustes kasutamise tingimused. |
LISA G
AVATUD PUNKTID
AVATUD PUNKTIDE PRIORITEET
Eristatakse kahte prioriteeti:
prioriteet nr 1 (P1): kõige kiireloomulisem osa,
prioriteet nr 2 (P2): kõige vähem kiireloomuline osa
Liidesed
Punkt 4.3
Ülesõidukohtade funktsioon (P1)
Liidesed kasutamise ja liikluse korraldamise KTKdega (P1)
Liidesed veeremi vedurite ja vagunite KTKdega (P1)
Lisa A
Punkt 1 |
FRS (ülesõidukohtade teemaga seoses) (P1, seotud LXiga) |
Punkt 16 |
Euroloopi FFFIS on hetkel olemas vaid projekti kujul (UNISIG SUBSET-044 versioon 2.1.0), kuna sagedusala muutus. See muutub õiguslikult siduvaks, kui lahtised küsimused (nt sageduste jaotamine, ühilduvus olemasolevate süsteemidega, ristkatsetused) on lahendatud ja koostatud lõplik versioon. Kõik osalevad pooled on lubanud tööd toetada, et lõppversioon valmiks 2005. aasta keskpaigaks. |
Punkt 24 |
Selgituste ja muudatuste spetsifikaat, esialgne (P1) |
Punkt B32 |
Viitamissuunised (P1) |
Punkt 36 |
STMi katsespetsifikaat (P1) |
Punkt 28 |
Töökindluse ja käideldavuse nõuded (P1) |
Punkt 41 |
Punktiga 55 seotud JRU katsespetsifikaadid (P1) |
Punkt 42 |
Järelevalvenõuded (P2) |
Punkt 44 |
Läbisõidu mõõtmise FIS (P2) |
Punkt 45 |
K liides (P1) |
Punkt 47 |
Koostalitlusvõime riski- ja ohuanalüüsi nõuded (P1) |
Punkt 48 |
GSM-R mobiilsideseadmete katsespetsifikaadid (P1) |
Punkt 50 |
EUROLOOPi spetsifikaat (P1) |
Punkt 51 |
DMI ergonoomiaaspektid (P1) |
Punkt 53 |
ETCSi UIC mõjutatavate muutujate väärtused (P1) |
Punkt 54 |
Kasutajapoolsed teenuse kvaliteedinõuded (esialgsed) (P1) |
Punkt 55 |
Juriidilise kontrollmeeriku arendusaluse nõuded (üldnõuded P1) |
Punkt 57 |
ERTMSi rongisiseste seadmete eelpaigalduse nõuded (P1) |
Punkt 58 |
RBC – RBC liides (P1) |
Punkt 59 |
ERTMSi raudteeäärsete seadmete eelpaigalduse nõuded (P1) |
Punkt 60 |
ETCSi versioonide haldamine (P1) |
Punkt 61 |
GSM-Ri versioonide haldamine (P1) |
GSM-R:
GSM-Ri võrkude vastastikune sidumine ja rändlus (roaming) (P1)
GSM-Ri määratlemine ja kasutuseeskirjad (P1)
Piiriületus (P1)
GPRS ja ASCI (P2)
GSM-Ri versioonide haldamine (muudatuste juhtimine ja haldamine) (P1)
Lisa A 1. liide: (P1)
2.1.5. |
Teljevahe ja ratta läbimõõdu suhe |
3.2.1. |
Metallivaba ruum rataste ümber |
3.3.1. |
Veeremi metallimass |
3.5.5. |
Täiendavad nõuded veduritele ja mootorrongidele |
4.1. |
Liivatusseadme kasutamine |
4.2.1. |
Liitpiduriklotside kasutamine |
5.1.1. |
Elektromagnetilised häired (veovool) |
5.3.1. |
Elektromagnetilised häired (elektri-, magnet-, elektromagnetväli) |
Lisa A 2. liide: (P1)
HABD
Lisa B 4. osa.
ETCSi 1. klassi juhtmoodulitega seotud avatud punktid
Mõningate ETCSi muutujate määratlemine (P1)
Täiendavad liidesed
Töötajate kaitse süsteemide funktsioonid ja liidesed signaalimissüsteemidega (P2)
Sõidupiduri liides. Seda tuleb arutada veeremi KTKde väljatöötamise käigus.
LISA H
ETCS-NETI KORIDORIDE SÜNTEES
ETCS-Neti tavaraudteelõigud, mis on sätestatud otsuse nr 884/2004/EÜ (1) II lisas
Raudteetelg Berliin – Verona/Milano – Bologna – Napoli – Messina – Palermo
— |
Halle/Leipzig – Nürnberg |
— |
Nürnberg – München |
— |
München – Kufstein |
— |
Kufstein – Innsbruck |
— |
Brenneri tunnel, piiriülene lõik |
— |
Verona – Napoli |
— |
Milano – Bologna |
Betuwe liin
Raudteetelg Lyon – Trieste – Divaèa/Koper – Divaèa – Ljubljana – Budapest – Ukraina piir
— |
Lyon – St Jean de Maurienne |
— |
Mont – Cenis' tunnel, piiriülene lõik |
— |
Bussoleno – Torino |
— |
Torino – Venezia |
— |
Venezia – Ronchi Sud – Trieste Divaèa |
— |
Koper – Divaèa – Ljubljana |
— |
Ljubljana – Budapest |
Ühendveotelg Portugal/Hispaania – ülejäänud Euroopa
— |
La Coruña – Porto |
— |
Porto – Valladolid |
Põhjamaade raudtee/maanteekolmnurga telg
— |
Rootsi raudteeprojektid, sealhulgas Stockholm – Malmö, Stockholm – Charlottenberg (Norra piir) ja Kornsjö (Norra piir) – Göteborg – Malmö. |
— |
Kerava – Lahti |
— |
Helsingi – Vainikkala (Venemaa piir) |
Kaubaraudtee telg Sines – Madrid – Pariis
— |
Uus suure läbilaskevõimega raudteetelg läbi Püreneede |
— |
Sines – Badajoz |
— |
Algeciras – Bobadilla |
Raudteetelg Pariis – Strasbourg – Stuttgart – Viin – Bratislava
— |
Baudrecourt – Strasbourg – Stuttgart, piiriületusega üle Kehli silla |
— |
Stuttgart – Ulm |
— |
München – Salzburg, piiriülene lõik |
— |
Salzburg – Viin |
— |
Viin – Bratislava, piiriülene lõik |
Fehmarni raudteetelg
— |
Fehmarni raudtee/maanteeühendus |
— |
Raudtee Sundist Taani pääsuks |
— |
Raudtee Hamburgist Saksamaale pääsuks |
— |
Hannoveri – Hamburgi/Bremeni raudtee |
Raudteetelg Ateena – Sofia – Budapest – Viin – Praha – Nürnberg/Dresden
— |
Kreeka/Bulgaaria piir – Kulata – Sofia – Vidin/Calafat |
— |
Curtici – Braşov (Bukaresti ja Constanţa suunal) |
— |
Budapest – Viin, piiriülene lõik |
— |
Bøeclav – Praha – Nürnberg, piiriülene lõik Nürnberg – Praha. |
— |
Praha – Linzi raudteetelg |
Raudteetelg Gdańsk – Varssavi – Brno/Bratislava – Viin
— |
Gdański – Varssavi – Katowice raudtee |
— |
Katowice – Bøeclavi raudtee |
— |
Katowice – Žilina – Nove Mesto n.V. raudtee |
Raudteetelg Lyon/Genova – Basel – Duisburg – Rotterdam/Antwerpen
— |
Lyon – Mulhouse – Mülheim (2), piiriülene lõik Mulhouse – Mülheim |
— |
Genova – Milano/Novara – Šveitsi piir |
— |
Basel – Karlsruhe |
— |
Frankfurt (või Mainz) – Mannheim |
— |
Duisburg – Emmerich |
— |
“Raudne Rein” Rheidt – Antwerpen, piiriülene lõik |
Raudtee/maanteetelg Iirimaa/Ühendkuningriik/Mandri-Euroopa
— |
Felixstowe – Nuneaton |
— |
Crewe – Holyhead |
“Rail Baltica” telg Varssavi – Kaunas – Riia – Tallinn – Helsingi
— |
Varssavi – Kaunas – Vilnius |
— |
Kaunas – Riia |
— |
Riia – Tallinn |
“Eurocaprail” Brüsseli – Luxembourgi – Strasbourgi raudteeteljel
— |
Brüssel – Luxembourg – Strasbourg (2012). |
ETCS-Neti tavaraudteelõigud, mis ei kuulu otsuse nr 884/2004/EÜ II lisa alla. I osa (3)
TENi II koridor – E20 Berliini – Varssavi teljel, Poola
TENi III koridor – E30 läänepiiri (Zgorzelec) ja Krakowi vahel, Poola
TINA/AGTC topeltliin CE-59 – põhja-lõunasuunaline liiklus Skandinaaviast Balkanile, Poola
Budapest – Bukarest – Constanţa (IV üleeuroopalise koridori osa)
Ljubljana – Zagreb/Belgrad/Bar/Skopje – Thessaloniki (X üleeuroopalise koridori osa)
ETCS-Neti tavaraudteelõigud, mis ei kuulu otsuse nr 884/2004/EÜ II lisa alla. II osa
Antwerpen – Athus/Bettembourg – Basel – Milano
Hallsberg/Mjölby, Rootsi
ETCS Sundi püsiühendusel läbi Taani üle Storebelti ühenduse
Aachen – Horka/Frankfurt (O), Saksamaa
Saksamaa
— |
Kehl – Salzburg |
— |
Flensburg – Kufstein |
— |
Emmerich – Basel, osaliselt läbi Saksamaa |
— |
Hamburg – Bad Schandau |
— |
Darmstart – Passau |
Prantsusmaa
— |
Metz – Dijon – Lion – Avignon – Perpignan (Hispaania piir) |
— |
Le Havre – Rouen – Amien – Arras |
— |
Pariis – Tours – Bordeaux – Dax |
— |
Pariis – Remis – Metz (TGV EST) |
— |
Pariis – Macon – Lion (TGV Sud-Est) |
— |
Calais – Metz |
Stockholm – Nyland – Umea
ETCS-Neti kiirraudteelõigud (4)
Kiirraudtee telg Pariis – Brüssel – Köln – Amsterdam – London
— |
La Manche'i tunnel – London |
— |
Brüssel – Liège – Köln |
— |
Brüssel – Rotterdam – Amsterdam |
Kiirraudtee telg Edela-Euroopas
— |
Lissabon/Porto – Madrid |
— |
Madrid – Barcelona |
— |
Cordoba – Sevilla |
— |
Barcelona – Figueras – Perpignan |
— |
Perpignan – Montpellier |
— |
Montpellier – Nîmes |
— |
Madrid – Vitoria – Irún/Hendaye |
— |
Irún/Hendaye – Dax, piiriülene lõik |
— |
Dax – Bordeaux |
— |
Bordeaux – Tours |
Kiirraudtee telg idas
— |
Pariis – Baudrecourt |
— |
Metz – Luxembourg |
— |
Saarbrücken – Mannheim |
Lääneranniku pealiin
Ibeeria poolsaare kiirraudtee koostalitlusvõime
— |
Madrid – Andalucía |
— |
Kirde suund |
— |
Madrid – Levante ja Vahemeri |
— |
Põhja/loode koridor, sealhulgas Vigo – Porto |
— |
Extremadura |
(1) ERTMSi/ETCSi rakendamist käesolevasse loendisse kuuluvatel kiirraudteelõikudel käsitletakse otsuses 2002/731/EÜ.
(2) Sealhulgas TGV Rhin-Rhône, välja arvatud lääneharu.
(3) Projektid, mis viiakse täielikult või osaliselt ellu liikmesriikides, kus kohaldatakse määrust (EÜ) nr 1260/1999 ja määrust (EÜ) nr 1264/1999 (ühtekuuluvusfondid).
(4) Rakendamist käsitletakse otsuses 2002/731/EÜ.