(1)

29. aprillil 2004 avaldas komisjon Euroopa Liidu Teatajas (2) teadaande dumpinguvastase menetluse algatamise kohta Hiina Rahvavabariigist (edaspidi “HRV”) pärinevate kaubaaluste käsivedukite ja nende oluliste osade impordi suhtes ühendusse.

(2)

Menetlus algatati kaebuse põhjal, mille esitasid 2004. aasta märtsis neli ühenduse tootjat, kes valmistavad suurema osa, käesoleval juhul üle 60 % kõigist ühenduses toodetavatest kaubaaluste käsivedukitest ja nende olulistest osadest, st keredest ja hüdraulikasüsteemidest (edaspidi “taotlejad”). Kaebus sisaldas tõendeid nimetatud toote müügi kohta dumpinguhindadega ja sellest tuleneva olulise kahju kohta, mida peeti menetluse algatamiseks piisavaks.

(3)

Komisjon tegi menetluse algatamise ametlikult teatavaks taotluse esitanud ühenduse tootjatele, teistele ühenduse tootjatele, eksportivatele tootjatele, importijatele ja kasutajatele, kes on teadaolevalt asjaga seotud, ja HRV esindajatele. Arvestades teadaolevate eksportivate tootjate suurt arvu HRVs, kavandati algatamisteates valimi moodustamine dumpingu kindlakstegemiseks kooskõlas algmääruse artikliga 17. Uurimisel tegi aga koostööd ainult neli Hiina eksportivat tootjat ja seepärast otsustati, et valimi moodustamine ei ole vajalik. Huvitatud isikutele anti võimalus teha oma seisukohad kirjalikult teatavaks ja taotleda asja arutamist algatamisteates sätestatud tähtaja jooksul.

(4)

Mitmed HRV eksportivad tootjad, ühenduse tootjad, importijad, kasutajad ja importijate ühendus tegid oma seisukohad kirjalikult teatavaks. Rahuldati kõigi nende isikute taotlused, kes esitasid taotluse eespool sätestatud tähtaja jooksul ja teatasid konkreetsed põhjused, miks peaks asja arutama.

(5)

Komisjon taotles teavet küsimustike ning turumajanduse ja individuaalse kohtlemise taotluse vormide kaudu, mis saadeti vastavalt vajadusele kõigile teadaolevatele pooltele. Laekunud teavet kontrolliti võimaluste piires ja kuivõrd seda peeti vajalikuks dumpingu, sellest tuleneva kahju ja ühenduse huvide kindlakstegemiseks. Seoses sellega sai komisjon täidetud küsimustikud ning vajaduse korral taotluse vormid järgmistelt äriühingutelt:

(6)

Kõigi koostööd tegevate HRV eksportivate tootjate ja kõigi ühenduse tootjate valdustesse tehti kontrollkäigud.

(7)

Pidades silmas vajadust kehtestada normaalväärtus HRV eksportivate tootjate jaoks, kelle suhtes ei rakendatud turumajanduslikku kohtlemist, toimus kontroll võrdlusriigina kasutatud Kanada järgmise tootja valdustes:

(8)

Dumpingut ja kahju tekitamist käsitlev uurimine hõlmas ajavahemikku 1. aprillist 2003 kuni 31. märtsini 2004 (edaspidi “uurimisperiood” või “UP”). Kahju hindamise seisukohast oluliste suundumuste uurimine hõlmas ajavahemikku alates 1. jaanuarist 2000 kuni uurimisperioodi lõpuni (edaspidi “vaatlusperiood”).

(9)

Kaubaaluste käsivedukeid kasutatakse tavaliselt kaubaalustele paigutatud kaupade ja materjalide käitlemiseks. Need ei ole iseliikuvad, st neid lükkavad ja tõmbavad inimesed. Kaubaaluste käsivedukid koosnevad neljast põhiosast: kere (mis on valmistatud terasest), hüdraulikasüsteem, käepide ja rattad. Põhitähtsusega osad on kere, mille peale asetatakse kaubaalus, ja hüdraulikasüsteem, mis võimaldab koorma tõstmist käigumehhanismiga.

(10)

Vaatlusalune toode on kaubaaluste käsivedukid, mitte iseliikuvad, mida kasutatakse tavaliselt kaubaalustele paigutatud kaupade käitlemiseks, ja nende olulised osad, st kere ja hüdraulikasüsteem, mis pärinevad HRVst (edaspidi “vaatlusalune toode”), mis tavaliselt kuuluvad CN-koodide ex 8427 90 00 ja ex 8431 20 00 alla. On olemas erinevat tüüpi kaubaaluste käsivedukeid ja nende olulisi osi, olenevalt eelkõige tõstejõust, kahvliharude pikkusest, kere valmistamiseks kasutatud terase tüübist, hüdraulikasüsteemi tüübist, rataste tüübist ja piduri olemasolust. Kõigil eri tüüpidel on samad põhilised tehnilised omadused ja kasutusalad. Sellest tulenevalt käsitatakse kõiki olemasolevaid tüüpe käesoleva uurimisega seoses ühe tootena.

(11)

Uurimise käigus esitasid mõned huvitatud isikud märkusi vaatlusaluse toote määratluse kohta. Nimetatud isikud väitsid, et keret ja hüdraulikasüsteemi ei peaks kaasama vaatlusaluse toote mõistesse, kuna a) kere ja hüdraulikasüsteemi turud ning kaubaaluste käsivedukite turg on erinevad; b) kaubaaluste käsivedukeid ja/või hüdraulikasüsteeme tootvad äriühingud on erinevad, eelkõige Hiina eksportivad tootjad ei ekspordi ühendusse keresid ja hüdraulikasüsteeme ning c) nii keret kui hüdraulikasüsteemi kasutatakse ka muude toodete, mitte üksnes kaubaaluste käsivedukite tarbeks.

(12)

Seoses väitega, et kere ja hüdraulikasüsteemi turud on erinevad, tuleb märkida, et komisjonile ei ole esitatud tõendeid nende osade eraldi turgude eksisteerimise kohta kasutajate seisukohast. Kõigi poolte kommentaarid näitavad hoopis seda, et kaubaaluste käsivedukite tootjad toodavad ühtlasi nende olulisi osi ning teatavatel juhtudel tarnivad neid oma vedukite varuosadena. On väga raske, kui mitte võimatu, paigaldada ükskõik millise tootja valmistatud suvaline kere või hüdraulikasüsteem teise tootja kaubaaluste käsivedukile. Tavaliselt varustavad tootjad oma tooteid ostvaid tarbijaid oluliste osadega.

(13)

Mis puudutab teist väidet kere ja hüdraulikasüsteemi tootjate kohta, tuleb märkida, et eksportivatelt tootjatelt saadud kontrollitud teave näitab seda, et kõik käesoleva uurimisega hõlmatud eksportivad tootjad toodavad ise keresid ja enamik neist toodab ise ka hüdraulikasüsteeme. Kuigi võib leiduda selliste osade sõltumatuid tootjaid, on nende toodang kohandatud spetsiaalselt kaubaaluste käsivedukite tootjate jaoks ning see on põhjus, miks neid osi avatud turul harva müüakse. Lisaks sellele on uurimine näidanud, et kõnealuseid osi on eksportinud ühendusse teatavad koostööd tegevad eksportivad tootjad. Seetõttu näitavad esitatud tõendid, et ka teine väide tuleks tagasi lükata.

(14)

Seoses kolmanda väitega, et keret ja hüdraulikasüsteemi kasutatakse ka teistes toodetes, tuleb märkida, et huvitatud isikute poolt näidetena esitatud tooted erinevad selgelt kaubaaluste käsivedukitest, mitte üksnes tehniliste omaduste, vaid ka kasutusotstarbe poolest. Isegi kui neil toodetel on samuti hüdraulikasüsteem ja terasest kere, on need teistsuguse suuruse, kuju või tõstejõuga kui kaubaaluste käsivedukites kasutatavad, ega kuulu seetõttu vaatlusaluse toote eespool toodud määratluse alla. Seepärast, tuginedes olemasolevale teabele ja eespool toodule, näib ülimalt ebatõenäoline, et kaubaaluste käsivedukite hüdraulikasüsteemi ja/või keret saaks sellisel kujul integreerida teistesse toodetesse.

(15)

Sellest tulenevalt analüüsiti huvitatud isikute märkusi, kuid need ei õigustanud esialgse järelduse muutmist vaatlusaluse toote kohta, mis on sätestatud eespool põhjenduses 10.

(16)

Erinevusi ei leitud vaatlusaluse toote ning kaubaaluste käsivedukite ja nende oluliste osade vahel, mida valmistatakse ja müüakse võrdlusriigi Kanada siseturul. Neil kaubaaluste käsivedukitel ja nende olulistel osadel on samad põhilised tehnilised omadused ja kasutusalad nagu ühendusse eksporditavatel vedukitel.

(17)

Samuti ei leitud erinevusi vaatlusaluse toote ning kaubaaluste käsivedukite ja nende oluliste osade vahel, mida valmistavad kaebuse esitajad ja mida müüakse ühenduse turul. Kummalgi on samad tehnilised omadused ja kasutusalad.

(18)

Sellest tulenevalt loetakse Kanada siseturul müüdavaid kaubaaluste käsivedukeid ja nende olulisi osi ning ühenduses toodetavaid ja müüdavaid kaubaaluste käsivedukeid ja nende olulisi osi vaatlusaluse tootega samasugusteks algmääruse artikli 1 lõike 4 tähenduses.

(19)

Algmääruse artikli 2 lõike 7 punkti b kohaselt määratakse HRVst pärineva impordi dumpinguvastastes uurimistes normaalväärtus kooskõlas nimetatud artikli lõigetega 1–6 nende tootjate puhul, kes leiti vastavat algmääruse artikli 2 lõike 7 punktis c sätestatud kriteeriumidele, st kui on tõestatud, et samasuguse toote tootmine ja müük toimub valdavalt turumajanduse tingimustes. Lühidalt ja ainult võrdluse lihtsustamiseks on need kriteeriumid esitatud allpool toodud kokkuvõtlikus vormis:

(20)

Neli Hiina tootjat taotlesid turumajanduslikku kohtlemist vastavalt algmääruse artikli 2 lõike 7 punktile b ja saatsid ettenähtud tähtaegade jooksul eksportivatele tootjatele mõeldud turumajanduslikku kohtlemist käsitleva täidetud taotlusvormi.

(21)

Komisjon püüdis leida kõik andmed, mida ta vajalikuks pidas, ja kontrollis kogu turumajandusliku kohtlemise taotlustes esitatud teavet kõnealuste äriühingute valdustes.

(22)

Kõigi nelja äriühingu puhul tehti kindlaks, et üldiselt võeti nende otsused hindade ja kulude kohta vastu ilma riigi olulise sekkumiseta artikli 2 lõike 7 punkti c tähenduses ning et kulud ja hinnad kajastasid turuväärtust. Nende tootmiskulud ja finantsolukord ei kannatanud endisest mitteturumajanduslikust süsteemist kaasatoodud oluliste moonutuste all, õiguslikku kindlust ja stabiilsust tagasid pankroti- ja varaalased õigusaktid ja konverteerimine toimus turukursiga. Ükski neljast äriühingust ei vastanud aga kriteeriumile 2, mis käsitleb sõltumatult auditeeritud raamatupidamisarvestuse olemasolu, mis on kooskõlas rahvusvaheliste raamatupidamisstandarditega (edaspidi “IAS”). Selgus, et äriühingud rikuvad ühte või mitut järgmist standardit: IAS 1, IAS 2, IAS 8, IAS 16, IAS 21, IAS 32 ja IAS 36. Seetõttu järeldati, et algmääruse artikli 2 lõike 7 punktis c sätestatud tingimustele ei vasta ükski järgmisest neljast äriühingust:

(23)

Asjaomastele eksportivatele tootjatele ja ühenduse tootmisharule anti võimalus teha märkusi eespool toodud järelduste kohta.

(24)

Kõik neli eksportivat tootjat väitsid, et otsus oli vale ja et nende suhtes peaks kohaldatama turumajanduslikku kohtlemist.

(25)

Üks eksportivatest tootjatest väitis, et algmääruse artikli 2 lõike 7 lõppeesmärk on teha kindlaks, kas äriühingud reageerivad turu signaalidele ilma riigi sekkumiseta. Algmääruse artikli 2 lõike 7 punkti c viit kriteeriumi, eelkõige raamatupidamisstandardeid käsitlevat kriteeriumi 2, tuleks seetõttu alati tõlgendada sellest lõppeesmärgist lähtudes. Kuna riigi sekkumist ei tuvastatud, tuleks äriühingu suhtes kohaldada turumajanduslikku kohtlemist.

(26)

Tuleb märkida, et algmääruse artikli 2 lõike 7 punktis c loetletud viis kriteeriumi on üksteisest sõltumatud ning turumajandusliku kohtlemise kohaldamiseks peab neist iga kriteerium olema täidetud. Riigi sekkumist kui sellist ei ole mainitud ei sõltumatu kriteeriumina ega kriteeriumina, mis võiks tühistada teised kriteeriumid. Kui riigi sekkumise puudumine iseenesest oleks piisav turumajandusliku kohtlemise rakendamiseks, ei oleks muid kriteeriume vaja. Lisaks sellele võib IASi ja HRVs kohaldatavate raamatupidamiseeskirjade jõustamise ilmset puudumist näha riigi turumajanduse normaalsesse toimimisse sekkumise vormina.

(27)

Üks eksportivatest tootjatest väitis, et komisjon ei teinud oma otsust turumajandusliku kohtlemise kohta algmääruse artikli 2 lõike 7 punktis c sätestatud kolmekuulise tähtaja jooksul. Ühtlasi väitis see eksportiv tootja, et komisjon oli juba saanud ja kontrollinud tema vastust dumpingualasele küsimustikule enne turumajandusliku kohtlemise taotluse põhiasjaolude üle otsustamist, ning see heidab tõsist kahtlust komisjoni motivatsioonile turumajandusliku kohtlemise taotluse tagasilükkamiseks.

(28)

Seoses väitega kolmekuulise tähtaja kohta tuleb märkida, et käesoleva juhtumi algatamisfaasis nähti asjaga seotud eksportivate tootjate suure arvu tõttu ette valimi moodustamise sätete kasutamine. Enamiku eksportivate tootjate koostööst hoidumise tõttu otsustati hiljem, et valimi moodustamine ei ole vajalik ning et nii turumajandusliku kohtlemise kui dumpingu osas uuritakse ainult koostööd tegevaid eksportivaid tootjaid. See menetlus tekitas uurimises viivituse, pärast mida otsustati praktilistel kaalutlustel viia üheaegselt läbi turumajandusliku kohtlemise taotluste ja dumpinguvastaste küsimustike kohapealsed kontrollimised. Pealegi tuleb seoses sellega märkida, et kõnealusest tähtajast kinnipidamata jätmine ei too kaasa mingeid ilmseid õiguslikke tagajärgi ning et eespool nimetatud eksportija ei märkinud turumajandusliku kohtlemise üle otsustamiseks vajalikust pikemast perioodist tulenevat negatiivset mõju. Lisaks sellele olid kõik laekunud turumajandusliku kohtlemise taotlused puudulikud ning nõudsid arvukalt olulisi selgitusi ja lisateavet, mis pikendas uurimist. Kolm eksportijat, sealhulgas väite arutlusele toonud eksportija, esitasid täiendavad märkused pärast turumajandusliku kohtlemise hindamise lõpuleviimist. Eespool toodut arvesse võttes jõuti järeldusele, et kehtiva turumajandusliku kohtlemise otsuse saab antud juhul teha või vastu võtta samuti pärast kolmekuist perioodi.

(29)

Seoses argumendiga küsimustiku vastuse kontrollimise kohta tuleb märkida, et algmääruses ei ole sätestatud, et dumpingualane uurimine algab üksnes pärast turumajandusliku kohtlemise üle otsustamist. Tegelikult nõutakse algmääruse artikli 5 lõikes 10 ja artikli 6 lõikes 2, et kogu asjaomane teave, sealhulgas vastused dumpinguküsimustikule, tuleb esitada 40 päeva jooksul pärast algatamist või 37 päeva jooksul pärast valimi moodustamist, kui valimi moodustamist rakendatakse. See toimub igal juhul enne turumajandusliku kohtlemise üle otsustamist. Komisjon vaatab läbi kõik turumajandusliku kohtlemise taotlused nende põhiasjaoludest lähtudes ja algmääruse artikli 2 lõike 7 punktis c sätestatud kriteeriumide alusel. Dumpingualased uurimised toimuvad tavaliselt paralleelselt turumajandusliku kohtlemise taotlustega.

(30)

Kolm eksportivad tootjat väitis, et kuna nende raamatupidamine on auditeeritud sõltumatu raamatupidamisfirma poolt ja on kooskõlas Hiina üldtunnustatud raamatupidamispõhimõtetega, peab kriteerium 2 olema täidetud. Samuti väitsid nad seda, et nende teguviis mitte konverteerida oma valuutat iga päev Hiina jüaanideks (renminbi) on kooskõlas IAS 21 nõuetega. Nende väitel pole vahet, kas konverteerimine toimub kord aastas või kord päevas, kuna Hiina jüaan (renminbi) on seotud USA dollariga. Lisaks sellele väitis kaks eksportivat tootjat, et IAS 21 lubab lahknevusi tavareeglist, kui vahetuskurssides ei toimu olulisi kõikumisi.

(31)

Tuleb märkida, et vastavalt algmääruse artikli 2 lõike 7 punkti c kriteeriumidele uurib komisjon, kas äriühingute raamatupidamist auditeeritakse kooskõlas IASiga. Vastavus või mittevastavus Hiina standarditele ei ole turumajandusliku kohtlemise individuaalsel hindamisel otsustav. Seoses kahega neljast uuritud äriühingust tuleb märkida, et audiitorite märkmed nende aastaaruannetes viitasid sellele, et raamatupidamisarvestuses eirati Hiina raamatupidamisstandardeid.

(32)

Mis puudutab võrdlust USA dollariga, on asjakohased kaks küsimust: esiteks, isegi kui enamik uuritud äriühingute tehingutest sooritati USA dollarites, oli äriühingutel, kes ei täitnud IAS 21 nõudeid, ka tehinguid teistes vääringutes, ning nendel juhtudel võisid kõikumised olla märkimisväärsed. Lisaks tuleb märkida, et asjaomaste äriühingute poolt toimus oluline eksportmüük muudele kui ühenduse turgudele ning kuna uurimine puudutab üksnes ühenduse turgu, ei ole kõnealuseid tehinguid kontrollitud. Teiseks ei puutu asjasse, kas teatavale perioodile tagasi vaadates täheldatakse kergete kõikumiste esinemist. Seda ei saa teada sama perioodi, aasta või isegi pikema aja alguses, kui asjaomased äriühingud kehtestasid valuutavahetuskursid eksportmüügi kirjendamiseks oma raamatupidamises. Kuna võib olla liikumisi, mida ei ole ette nähtud ja mis võivad avaldada märkimisväärset mõju äriühingute hinnakujundusele ja kasumile, ei saa eelnevalt kehtestatud vahetuskurss olla kooskõlas turumajanduse tingimustes tegutsevate äriühingute tavadega.

(33)

Seoses IAS 21 nõuetega tuleb märkida, et IAS 21 näeb ette järgmist: “Välisvaluutatehingu esmasel kajastamisel aruandevaluutas arvestatakse välisvaluuta summa ümber aruandevaluutaks, kasutades aruandevaluuta ja välisvaluuta vahelist kurssi tehingu kuupäeval.” Selle standardiga seoses esitatakse ka järgmine selgitus: “Tehingukuupäeva valuutakurssi nimetatakse tihti hetkekursiks (spot-kursiks). Praktilistel põhjustel kasutatakse tihti kurssi, mis on ligikaudselt sama tehingukuupäeva tegeliku kursiga; näiteks võib kõigi antud perioodi jooksul samas valuutas tehtud tehingute suhtes kasutada nädala või kuu keskmist kurssi. Samas juhul, kui valuutakursid oluliselt kõiguvad, ei anna perioodi keskmise kursi kasutamine usaldusväärset tulemust”. Seega sätestab IAS 21 selgelt, et põhimõtteliselt tuleb kasutada päevakursse. Nädala või kuu keskmisi on lubatud kasutada üksnes tehingu kuupäeval kehtinud tegeliku kursi ligikaudsete väärtustena. kui vahetuskurssides ei toimu olulisi kõikumisi Käesoleval juhul aga ajakohastasid äriühingud oma raamatupidamiskurssi kord aastas või veelgi harvemini. Sellist korda ei saa lugeda standardiga IAS 21 kooskõlas olevaks. Pealegi nõuavad isegi Hiina raamatupidamisstandardid sellisel juhul päeva või kuu vahetuskursside kasutamist. Seetõttu viitab asjaolu, et audiitorid ei kommenteerinud eespool kirjeldatud välisvaluutatehinguid puudutavat teguviisi, et auditeerimine ei toimunud kooskõlas rahvusvaheliste raamatupidamisstandarditega. See seab kahtluse alla raamatupidamisandmete usaldusväärsuse.

(34)

Sellest tulenevalt järeldatakse, et märkused, milles väidetakse, et tuleb rakendada turumajanduslikku kohtlemist, ei ole põhjendatud.

(35)

Lisaks algmääruse artikli 2 lõike 7 punktile a kehtestatakse antud artikliga hõlmatud riikidele üleriiklik tollimaks, kui üldse, välja arvatud nendel juhtudel, kui äriühingud suudavad kooskõlas algmääruse artikli 9 lõikega 5 tõestada, et nende ekspordihinnad ja -kogused ning müügitingimused on vabalt määratletavad, et valuutakursi arvestus toimub turukursiga ja et võimalik riigi sekkumine ei võimalda meetmetest kõrvalehoidmist, kui eksportijatele kehtestatakse erinevad tollimaksumäärad.

(36)

Neli eksportivat tootjat, kes taotlesid ka turumajanduslikku kohtlemist, taotlesid ühtlasi individuaalset kohtlemist, kui nad ei peaks saama turumajandusliku kohtlemise osaliseks. Saadaolevale teabele tuginedes leiti, et kõik neli äriühingut vastasid kõigile individuaalse kohtlemise nõuetele, mis on sätestatud algmääruse artikli 9 lõikes 5.

(37)

Seetõttu leiti, et järgmise nelja HRV eksportiva tootja suhtes tuleks kohaldada individuaalset kohtlemist:

(38)

Algmääruse artikli 2 lõike 7 punkti a kohaselt tuleb mitteturumajanduslike riikide puhul ja, kuivõrd turumajanduslikku kohtlemist ei saa kohaldada, üleminekumajandusega riikide puhul normaalväärtus määrata võrdlusriigi hinna või arvestusliku väärtuse põhjal.

(39)

Algatamisteates väljendas komisjon oma kavatsust kasutada HRV normaalväärtuse määramisel asjakohase võrdlusriigina Kanadat ja kutsus huvitatud isikuid üles selle kohta märkusi esitama.

(40)

Uurimisest selgus, et Kanadal on konkurentsivõimeline kaubaaluste käsivedukite turg, kusjuures umbes 50 % turust varustatakse kohaliku toodanguga ja ülejäänu tuleb kolmandatest riikidest pärit impordist. Tootmismaht Kanadas moodustab rohkem kui 5 % Hiina vaatlusaluse toote ühendusse ekspordi mahust. Seetõttu leiti, et Kanada turg on HRV normaalväärtuse määramiseks piisavalt representatiivne.

(41)

Kaks eksportivat tootjat ja importijate/kauplejate assotsiatsioon olid vastu ettepanekule kasutada võrdlusriigina Kanadat. Argumendid Kanada valimise vastu olid, et: a) Kanada tooted on erinevad, kuna nende valmistamisel kasutatakse tugevamaid komponente, mis vastavad USA, mitte ühenduse standarditele; b) Kanada ja Hiina turg ei ole võrreldavad, kuna nende arengutase ja suurus on erinevad ning c) koostööd tegev Kanada tootja on seotud ühe ühenduse tootjaga. Kõnealused eksportivad tootjad soovitasid sobivate võrdlusriikidena Malaisiat või Indiat.

(42)

Pärast neid märkusi võttis komisjon ühendust seitsme India ja ühe Malaisia teadaoleva kaubaaluste käsivedukite tootjaga, saates neile asjaomase küsimustiku. Ükski neist tootjatest aga ei teinud uurimisel koostööd ja neist kahest riigist ei antud komisjonile normaalväärtuse kohta mingit teavet. Seetõttu ei olnud komisjonil võimalik kaaluda ühtki eksportivate tootjate esitatud riiki alternatiivse võrdlusriigina.

(43)

Seoses poolte märkustega Kanada toodete kvaliteedi ja standardite erinevuste kohta väideti põhiosas seda, et Kanada vedukite keskmine kaal ja kahvli laius on suurem kui Hiina vedukitel. Siiski ei tuvastanud komisjon Kanada ja Hiina toodete vahel kaalu või kahvli laiuse puhul mingeid üldisi märkimisväärseid erinevusi. Nii Kanada kui Hiina toodetel on erinevad kaalu ja kahvli laiuse kategooriad ning suur hulk toodetest olid üksteisega võrreldavad. Nende toodete puhul, mis ei olnud otseselt võrreldavad, sai teha asjakohaseid kohandusi, mida on selgitatud põhjenduses 51. Teine oluline tegur on veduki tõstejõud. Selles osas ei tuvastatud Hiina ja Kanada kaubaaluste käsivedukite tõstejõudu puudutavaid olulisi üldisi erinevusi. Seepärast järeldati, et Kanada ja Hiina toodete kvaliteedis ei ole olulisi erinevusi.

(44)

Seoses eksportivate tootjate märkustega Kanada ja Hiina turu arengutaseme ja suuruse kohta tuleb otsustava elemendina arvestada, kas kõnealune turg on piisavalt suur olemaks representatiivne võrreldes vaatlusaluse toote ühendusse toimuva ekspordi mahuga. Nagu eespool põhjenduses 40 on kirjas, leitakse käesoleval juhul, et Kanada turg on piisavalt suur, et olla antud osas representatiivne. Tõsiasi, et Hiina turg on kokkuvõttes suurem kui Kanada turg, ei puutu antud juhul Kanada võimalikuks võrdlusriigiks sobivuse hindamisel asjasse. Arvestades asjaolu, et HRVd loetakse arengumaaks, samas kui Kanada seda ei ole, tuleb märkida, et Kanada ja Hiina toodete kvaliteet on võrreldav, nagu on kirjas eespool põhjenduses 43. Hiina ja Kanada tootjate valdustes tehtud kohapealsete kontrollimiste alusel jõuti järeldusele, et Hiina ja Kanada tootjate tootmisrajatiste ja -metoodika vahel puudusid olulised erinevused. Neil põhjustel ei ole HRV staatus arengumaana selles suhtes asjakohane teema ning see ei muuda põhjendamatuks otsust kasutada käesoleval juhul võrdlusriigina Kanadat.

(45)

Väitele, et Kanada koostööd tegeva tootja ja ühenduse tootja seotus heidab tõsiseid kahtlusi esitatud andmete objektiivsuse ja täpsuse suhtes, ei leitud uurimise käigus alust. Komisjon kontrollis eelkõige äriühingu andmete kohapealse kontrollimise käigus, kas seotus avaldab mingit moonutavat mõju Kanada tootja hindadele, tootmiskuludele ja tasuvusele. Viiteid sellistele moonutustele ei täheldatud. Komisjon tegi kindlaks, et esitatud teave on täpne ja usaldusväärne ning seda saab kasutada käesolevas uurimises.

(46)

Eespool toodut silmas pidades võetakse vastu esialgne otsus, et Kanada on asjakohane võrdlusriik vastavalt algmääruse artikli 2 lõike 7 punktile a.

(47)

Algmääruse artikli 2 lõike 7 punkti a kohaselt määrati koostööd tegevate eksportivate tootjate puhul normaalväärtus kindlaks võrdlusriigi tootjalt saadud kontrollitud teabe alusel, st Kanada siseturul võrreldavate tootetüüpide eest makstud või makstavate hindade alusel, kuivõrd leiti, et neid kujundatakse tavalise kauplemise käigus.

(48)

Selle tulemusena määrati normaalväärtus Kanada koostööd tegeva tootja sõltumatutele tarbijatele kehtiva omamaise müügihinna kaalutud keskmisena tüüpide lõikes.

(49)

Kahe eksportiva tootja kogu eksportmüük ühendusse toimus otse ühenduse sõltumatutele tarbijatele. Seetõttu kehtestati ekspordihind kooskõlas algmääruse artikli 2 lõikega 8 tegelikult makstud või makstavatest hindadest lähtudes. Seoses kahe ülejäänud eksportiva tootjaga toimus osa nende eksportmüügist ühendusse importijatele, kellega eksportijatel olid sõlmitud kompensatoorsed lepingusuhted, mis muutis hinnad ebausaldusväärseks. Neil juhtudel määrati ekspordihind vastavalt algmääruse artikli 2 lõikele 9 sõltumatutele tarbijatele ühenduses kehtivate edasimüügihindade alusel. Kõigi importimise ja edasimüügi vahel tehtud kulude, sealhulgas müügi, üld- ja halduskulude ning kasumi kohta tehti kohandused. Selleks otstarbeks kasutatud kasum oli vaatlusaluse toote koostööd tegevate sõltumatute importijate teenitud keskmine kasum.

(50)

Normaalväärtuse ja ekspordihinna võrdlemine toimus tehasehindade alusel ja samal kauplemistasandil. Õiglase võrdluse tagamiseks võeti kooskõlas algmääruse artikli 2 lõikega 10 arvesse erinevusi tegurites, mille puhul on tõendatud nende mõju hindadele ja hindade võrreldavusele. Sellest lähtudes tehti vajaduse korral mööndusi erinevuste osas transpordikuludes, kindlustusmaksetes, käitlemis- ja laadimiskuludes, pakendamiskuludes, krediidikuludes ja allahindluses.

(51)

Seoses võrdlusriigi Kanadaga tehti uurimisel kindlaks, et kõigis Kanada kaubaaluste käsivedukites kasutati käsipidurit, samas kui enamiku Hiina toodete puhul seda ei kasutatud. Seepärast tehti Kanada hindades asjakohane korrektiiv vastavalt algmääruse artikli 2 lõike 10 punktile a, et kõrvaldada käsipiduri mõju. Lisaks olid mõned Kanada tooted ka kahvliharudega, mille kõrgus oli Hiina toodetest väiksem. Seepärast tehti nende toodete Kanada hindades ka asjakohane korrektiiv vastavalt algmääruse artikli 2 lõike 10 punktile a, et kõrvaldada kõnealuse erinevuse mõju.

(52)

Nelja individuaalse kohtlemise saanud eksportiva tootja puhul võrreldi võrdlusriigi jaoks kehtestatud normaalväärtuse kaalutud keskmist iga ühendusse eksporditud tüübi osas eksportivate tootjate poolt ühendusse eksporditud vastava tüübi ekspordihinna kaalutud keskmisega, nagu on ette nähtud algmääruse artikli 2 lõikes 11.

(53)

Selleks et arvutada välja kõigi teiste eksportijate suhtes HRVs kohaldatav üleriiklik dumpingumarginaal, määras komisjon kõigepealt kindlaks koostöö taseme. Võrreldi HRVst pärit vaatlusaluse toote koguimporti Eurostati statistika andmetel ja nelja koostööd teinud eksportiva tootja poolt eksporditud koguseid. Arvestades, et kogu ekspordimaht uurimisperioodil koostööd teinud eksportivate tootjate andmetel oli oluliselt madalam kui impordimaht Eurostati statistika kohaselt, jõuti esialgsele järeldusele, et eksisteerib oluline koostööst hoidumine (umbes 47 % vaatlusaluse toote koguimpordist ühendusse). Selleks et vältida eksportivate tootjate kasusaamist koostööst hoidumisest ja kuna puudusid viited sellele, nagu oleks koostööd mittetegevate tootjate dumpingumarginaalid madalamad, kehtestati üleriiklik dumpingumarginaal koostööd tegevate eksportivate tootjate enim eksporditud tootetüüpide jaoks kehtestatud dumpingumarginaalide keskmisena, mis osutus kõrgemaks kui koostööd tegeva eksportiva tootja jaoks kehtestatud individuaalne dumpingumarginaal.

(54)

Ajutised dumpingumarginaalid, väljendatud protsendimäärana vabast netohinnast ühenduse tollipiiril, millest ei ole tollimaksu maha arvatud, on järgmised:

(55)

Uurimisel tehti koostööd teinud äriühingute esitatud teabe alusel kindlaks, et uurimisperioodil tootsid kaubaaluste käsivedukeid:

Võib leiduda veel mõningaid tähtsusetu tootmismahuga väga väikseid tootjaid, kes ei ole teinud uurimisel koostööd.

(56)

Seetõttu võetakse vastu esialgne järeldus, et viie eespool nimetatud tootja toodetavad kaubaaluste käsivedukid moodustavad ühenduse toodangu algmääruse artikli 4 lõike 1 tähenduses.

(57)

Kaebuse esitasid neli tootjat: Bolzoni SpA, BT Products AB, Franz Kahl GmbH ja Pramac Lifters SpA, kes tegid uurimisel koostööd. Koos annavad need tootjad rohkem kui 60 % ühenduse kaubaaluste käsivedukite kogutoodangust. Selles lähtudes leitakse, et nad moodustavad “ühenduse tootmisharu” algmääruse artikli 4 lõike 1 ja artikli 5 lõike 4 tähenduses ja edaspidi kasutatakse nende puhul antud mõistet.

(58)

Ühenduse tarbimise aluseks oli kogu kaubaaluste käsivedukite ühendusse toimunud impordi koondmaht Eurostati statistika andmetel, ühenduse tootmisharu kogu kontrollitud müük ja ühe ühenduse tootja müük, kes lõpetas tootmise 2004. aastal.

(59)

Kaubaaluste käsivedukite tarbimine ühenduses uurimisperioodil oli ligikaudu 493 000 ühikut. See number on 17 % kõrgem kui vaatlusperioodi alguses.

(60)

Eurostati andmete põhjal kasvas HRVst pärineva impordi maht vaatlusperioodil märkimisväärselt, st 138 % võrra. Impordi kasv oli eriti märgatav aastatel 2002–2003, kui import suurenes 51 % võrra.

(61)

Dumpinguhinnaga impordi turuosa kasvas vaatlusperioodil järsult rohkem kui 100 % võrra. Selline turuosa kasv tuli tervikuna varem ühenduse tootmisharu käes olnud turuosast.

(62)

Eurostati andmetel langes HRVst pärineva dumpinguhinnaga impordi keskmine hind 2000. aastast uurimisperioodini 34 % võrra. Hinnad olid kuni 2001. aastani stabiilsed, langedes seejärel 2002. aastal 12 % võrra ning 2002. ja 2003. aasta vahel veel 25 % võrra.

(63)

Hindade allalöömise kindlakstegemiseks analüüsis komisjon uurimisperioodi hinnaandmeid. Ühenduse tootmisharu sõltumatutele tarbijatele kehtiva tehase müügihinna kaalutud keskmist pärast allahindluste ja mahahindluste mahaarvamist võrreldi koostööd teinud Hiina eksportivate tootjate võrreldavate tüüpide impordihinna kaalutud keskmisega samal kauplemistasandil, st müüki turustajatele. Impordihinnad olid CIF-tasemel ja impordiga seoses tavaliselt makstavate tollimaksude kaasamiseks tehti asjakohane korrektiiv. Kahel juhul, kui leiti, et importijad on sõlminud Hiina eksportivate tootjatega kompensatoorsed lepingusuhted, kasutati nende importijate sõltumatutele tarbijatele kehtivaid edasimüügihindu.

(64)

Sellest lähtudes tehti esialgne otsus, et HRVst pärineva impordi puhul toimub hindade allalöömine. Kõigi eksportivate tootjate hindade allalöömise tase, väljendatult protsendimäärana ühenduse tootmisharu keskmisest müügihinnast, leiti olevat üle 55 %.

(65)

Kooskõlas algmääruse artikli 3 lõikega 5 hõlmas dumpinguhinnaga impordi mõju uurimine ühenduse tööstusharule kõigi alates 2000. aastast (baasaasta) kuni uurimisperioodini tootmisharu olukorda mõjutanud majanduslike tegurite ja indeksite hindamist.

(66)

Ühenduse tootmisharu toodang kahanes vaatlusperioodil 33 % võrra. Samas kui tootmismaht püsis enam-vähem muutumatuna, vähenes tootmisvõimsuse rakendamine samal perioodil kooskõlas tootmisega.

(67)

Müügi kahanemise tagajärjel on laovarude üldine tase veidi tõusnud. Sellegipoolest näitas uurimine, et varude arengut ei käsitata ühenduse tootmisharu majandusliku olukorra kuigivõrd asjaomase näitajana, kuna ühenduse tootjad toodavad üldiselt eritellimuste alusel ning seetõttu koosnevad varud tavaliselt klientidele lähetamist ootavatest kaupadest

(68)

Kuigi tarbimine ühenduses kasvas 2000. aasta ja uurimisperioodi vahel, on ühenduse tootmisharu müügimaht märkimisväärselt langenud. Selle tagajärjel langes turuosa järsult, nagu eespool näidatud. Seda tuleb vaadelda vastukaaluks HRVst pärineva impordi arengule, mille turuosa kasvas vaatlusperioodil märkimisväärselt.

(69)

Ühenduse tootmisharu kaotas 2000. aasta ja uurimisperioodi vahel 34 % oma turuosast.

(70)

Ühenduse tootmisharu enda sõltumatutele tarbijatele ühenduses müügiks ettenähtud toodangu ühikuhinnad langesid vaatlusperioodil. Langus oli eriti märgatav aastatel 2001–2003, kui müügihind langes 6 % võrra.

(71)

Traditsiooniliselt sõltusid hinnad sellel turul toote kvaliteedist, müügijärgsest teenindusest ja tootjate pakutavatest garantiidest. Vaatlusperioodi ajal on olukord aga radikaalselt muutunud ja hind on uurimisperioodil muutunud otsustavaks müügiteguriks. Samas kui ühiku müügihinnad langesid 2000. aasta ja uurimisperioodi vahel 8 % võrra, on toodangu ühikuhind kasvanud, kuna peamise tooraine – terase – hind, mis moodustab olulise osa tootmiskuludest, on tõusnud, eriti just uurimisperioodil.

(72)

Kuna ühenduse tootmisharu hinnad ei suutnud dumpinguhinnaga impordist tuleneva hindade allasurumise tõttu kohaneda tootmiskulude tõusuga, koges ühenduse tootmisharu tasuvuse langust.

(73)

Uurimisel selgus, et dumpinguhinnaga import lõi uurimisperioodil rohkem kui 59 % võrra alla ühenduse tootmisharu keskmise allasurutud müügihinna (vt põhjendus 64 eespool). Kõnealune allalöömine tõi ühenduse tootmisharu jaoks selgelt kaasa kahjumit tootvad hinnad, seda ajal, kui nad oleksid pidanud tõusma, et katta kasvanud kulusid.

(74)

2000. aasta ja uurimisperioodi vahel, kui tarbimine ühenduses kasvas 17 % võrra, langes ühenduse tootmisharu müügimaht ühenduse turul 24 % võrra. Ühenduse tootmisharu turuosa langes 12 protsendipunkti võrra, samas kui, nagu eespool näidatud, dumpinguhinnaga import suurendas oma turuosa sama perioodi jooksul 29 protsendipunkti võrra.

(75)

Ühenduse tootmisharu tasuvus on perioodi jooksul järsult langenud, tuues kaasa kahjumi 2002. aastal, kusjuures olukord halvenes 2003. aastal ja uurimisperioodil.

(76)

Vaatlusperioodil tehti suuri investeeringuid, eriti 2001. ja 2002. aastal. Peab märkima, et ühenduse tootjad on tugevapõhjalised äriühingud, kellel on kaubaaluste käsivedukite tootmises pikaajalised traditsioonid. Seetõttu olid asendusinvesteeringud, mis moodustasid suurema osa investeeringutest, vajalikud konkurentsivõime säilitamiseks.

(77)

Turutingimuste ja konkreetsemalt müügihindade languse tõttu lükati uued investeeringud uurimisperioodil suures osas edasi või tühistati, hoolimata tarbimise üha kasvavast laienemisest ühenduses.

(78)

Investeeringute tasuvus, mis on väljendatud ühenduse tootmisharu puhaskasumi ja investeeringute raamatupidamisliku puhasväärtuse suhtena, järgis tasuvuse suundumust, ning langes vaatlusperioodil 1 063 % võrra.

(79)

Ühenduse tootmisharu rahakäive langes vaatlusperioodil 385 % võrra, olles kooskõlas tasuvuse suundumusega.

(80)

Uurimisel tehti kindlaks, et ühenduse tootmisharu jaoks muutus raskemaks kapitali kaasamine vaatlusperioodil, eelkõige üha suuremate kõnealuse perioodi lõpupoole ja uurimisperioodil kantud kahjude tõttu.

(81)

Samasuguse tootega seotud tööhõive on vaatlusperioodil langenud. Tootlikkus ühe töötaja kohta (määratud toodetud ühikute arvu jagamise teel töötajate arvuga) langes 2000. ja 2002. aasta vahel 11 % võrra ja 2003. aasta ja uurimisperioodi vahel veel 3 % võrra. See tuleneb siiski sellest, et tootmismahu langus on tööhõive omast kiirem. Keskmine tööjõukulu töötaja kohta, mis kajastab palkasid, isegi ei tõusnud kooskõlas inflatsiooniga, vaid püsis vaatlusperioodil pigem stabiilsel tasemel.

(82)

Ühenduse tootjad on teinud jõupingutusi tootmisrajatiste optimeerimiseks, sulgedes tehaseid ja vähendades töötajate arvu. Ühenduse tootjatel on õnnestunud piirata koondamiste arvu, viies osa tööjõust üle oma ettevõtte raames tasuvamatele tegevusaladele.

(83)

Tegeliku dumpingumarginaali mõju ühenduse tootmisharule ei saa lugeda tähtsusetuks, arvestades asjaomase impordi mahtu ja hindu.

(84)

Lisaks puudusid uurimisperioodil vähimadki märgid selle kohta, et ühenduse tootmisharu on toibumas võimaliku varasema dumpingu või subsideerimise tagajärgedest.

(85)

Vaatlusperioodil kasvas ühenduse turul tunduvalt HRVst pärineva odava dumpinguhinnaga impordi osakaal ja kõigi ühenduse tootmisharu olukorra asjaomaste kahjunäitajate suundumus oli negatiivne.

(86)

Mõned näitajad halvenesid vaatlusperioodil väga tõsiselt. See kehtis tootmismahu, müügimahu, turuosa, tasuvuse, investeeringute tasuvuse ja rahakäibe kohta.

(87)

Võttes arvesse kõiki tegureid, eriti ühenduse tootmisharu turuosa langust kasvava tarbimise ajal ja märkimisväärset rahalist kahju, mis tõi kaasa investeeringutaseme vähenemise uurimisperioodil, järeldatakse esialgu, et ühenduse tootmisharu on kandnud olulist kahju algmääruse artikli 3 lõigete 1 ja 5 tähenduses.

(88)

Kooskõlas algmääruse artikli 3 lõigetega 6 ja 7 uuris komisjon, kas HRVst pärinevate kaubaaluste käsivedukite dumpinguhinnaga import on põhjustanud ühenduse tootmisharule osaks saanud olulise kahju. Lisaks dumpinguhinnaga impordile uuriti ka muid teadaolevaid tegureid, mis võisid samal ajal kahjustada ühenduse tootmisharu, vältimaks nende tegurite tekitatud võimaliku kahju omistamist dumpinguhinnaga impordile.

(89)

HRVst pärinev dumpinguhinnaga import kasvas vaatlusperioodil 138 % võrra. Kõnealune kasv toimus kiiremas tempos kui tarbimine ühenduses, mis kasvas samal perioodil 17 % võrra. Suurenenud import ja tarbimise kasv toimusid samaaegselt ühenduse tootmisharu müügimahtude langusperioodiga. Dumpinguhinnaga impordi turuosa kasvas vaatlusperioodil rohkem kui 100 % võrra. Impordi turuosa kasv langes kokku ühenduse tootmisharu turuosa vastava langusega uurimisperioodil. Seetõttu on selge, et import võttis üle ühenduse tootmisharu kaotatud turuosa.

(90)

Kõnealune impordi kasv viis ühtlasi väga olulise marginaali võrra alla ühenduse tootmisharu hinnad, nii et saab põhjusega öelda, et see põhjustas hindade langemise, mis tõi kaasa ühenduse tootmisharu kahjumi. Dumpinguhinnaga impordi madal hinnatase põhjustas samuti hindade allasurumise ning ühenduse tootmisharul ei õnnestunud tõsta oma hindu kulude kasvu katmiseks. Lisaks ei õnnestunud ühenduse tootmisharul suurendada oma tootmisvõimsuse rakendamist, mis olnuks põhjendatult võimalik, arvestades vaatlusperioodil aset leidnud tarbimise kasvu.

(91)

Seepärast tehakse esialgne järeldus, et vaatlusaluse impordi avaldatav surve, mis kasvatas oluliselt mahtu ja turuosa ning mis toimus madala dumpinguhinnaga, mängis otsustavat rolli ühenduse tootmisharu olukorra halvendamisel, eriti ärajäänud müügi ja kaotatud turuosa, tasuvuse, investeeringute tasuvuse ja kapitali kaasamise võime osas.

(92)

Tuleb märkida, et ühenduse tootmisharu ekspordi tulemuslikkus on uurimisperioodil langenud. Samas moodustas ekspordi maht väljaspool ühendust vaatlusperioodil ainult 11 % ühenduse tootmisharu müügi kogumahust. Leiti, et keskmiselt olid ekspordihinnad vaatlusperioodil madalamad kui hinnad ühenduses. See tuleneb peamiselt erinevast tootevalikust. Tuleb märkida, et Hiina tootjate esindatus eksporditurgudel on toonud kaasa ühenduse tootmisharu ekspordikasumi vähenemise. Vastupidiselt müügile ühenduses teeniti ekspordi pealt kuni uurimisperioodini endiselt väikest kasumit ning seetõttu ei saanud see ühenduse tootmisharule osaks saanud kahjule oluliselt kaasa aidata.

(93)

Võttes arvesse eksportmüügi väikest panust ühenduse tootmisharu äritegevusse tervikuna, ei saa seda käsitada asjaomastele äriühingutele olulist kahju põhjustava tegurina.

(94)

On täheldatud, et vaatlusperioodil tehti suuri ja olulisi investeeringuid. 2001. ja 2002. aasta vahel tehtud suured investeeringud planeeriti juba 1999, see tähendab enne Hiina laiaulatuslikku tungimist ühenduse turule, ning neid oleks tavaolukorras dumpinguhinnaga impordi puudumisel loetud mõistlikeks otsusteks. Pealegi moodustas suurema osa investeeringust asendusinvesteering.

(95)

Seoses impordiga muudest kolmandatest riikidest ei saa sellest lähtuda mingit olulist kahju, sest muudest allikatest kui HRVst pärit import on vähene. Ülejäänud import moodustab ainult 11 % koguimpordist ja turuosast, mis on langenud alates 2000. aastast, olles uurimisperioodil vaid 4 %.

(96)

Uurimine on näidanud ka seda, et ühenduse laienemine ei ole muutnud neid järeldusi, mis on tehtud viieteistkümne “vana” liikmesriigi alusel. Uutes liikmesriikides puudub arvestatav tootmine, kuna tegutsevad ainult mõned väiketootjad Poolas, Tšehhi Vabariigis, Slovakkias ja Sloveenias.

(97)

Teatavad huvitatud isikud väitsid, et ühenduse tootmisharule osaks saanud kahju oli Hiina tootjate jaoks soodsa euro/USD vahetuskursi tagajärg.

(98)

Konkreetsel vaatlusaluse toote juhul on ka import muudest riikidest kui HRV saanud kasu euro kursi tõusust. Nende müügimahud on vaatlusperioodil siiski langenud, samas kui HRVst pärinev import on sama aja jooksul kasvanud 138 % võrra. Kuigi esmapilgul ei saa välistada, et euro kursi tõus USD suhtes võib olla soodustanud vaatlusaluse toote importi HRVst, näitab asjaolu, et kursikõikumised ei avaldanud mõju impordile teistest riikidest, et seda ei saa lugeda HRVst pärineva dumpinguhinnaga impordi hoogustumist põhjustanud teguriks.

(99)

Ühtlasi väitsid teatavad huvitatud isikud, et ühenduse tootmisharu pakkus mõnele nende suurimale kliendile tooteid HRVst imporditud kaubaaluste käsivedukite hindadest oluliselt madalamate hindadega. Nende sõnul on põhjuseks see, et kaubaaluste käsivedukeid kasutatakse suuremate ja kallimate käsitsemisseadmete “müügivahendina”. See võib olla ühenduse tootmisharu väidetava kahju põhjuseks.

(100)

Tuleb märkida, et kaubaaluste käsivedukit kasutatakse tihti “müügivahendina”, veenmaks tarbijaid ostma komplekti kaubaaluste käsivedukeid ja/või teisi kallimaid materjalide käsitsemise seadmeid. Samas puuduvad märgid nende oluliste koguste või eriti madalate hindade kohta.

(101)

Ühenduse importijad on väitnud, et ühenduse tootmisharule osaks saanud kahju põhjuseks on muu hulgas madala kvaliteediga toodete toomine ühenduse turule ja detailide tellimine allhankijatelt.

(102)

Uurimisel on koguni avastatud, et mõned ühenduse tootjad on juurutanud uusi mudeleid, mille kvaliteet ja hind on nende standardmudelitega võrreldes madalam. Samas kinnitavad nad, et see on pigem reageering kõnealuste toodete dumpinguhinnaga impordi suurele sissevoolule HRVst kui turu normaalne areng.

(103)

Sama põhjust nimetavad ühenduse tootjad seoses sellega, miks nad on kasutanud teatavate osade tarnimiseks allhankeid. Nad tajuvad sundi viia kasum maksimumini ja vähendada kahjumit, samal ajal kui Hiina dumping kestab.

(104)

Uurimine on näidanud, et dumpinguhinnaga impordi suured kogused on põhjustanud ühenduse tootmisharu hindade olulise languse, kuna kõnealune tootmisharu on üritanud edutult säilitada turuosa ja rahuldavat tootmisvõimsuse rakendamist, peamiselt Hiina-poolse hindade allalöömise ja allasurumise tõttu. Samal ajal on HRVst pärineva impordi maht ja turuosa järsk tõus jätkunud. Komisjon on jõudnud esialgsele järeldusele, et Hiina importijad on ühenduse tootmisharule osaks saanud kahju peamine, kui mitte ainus, põhjus.

(105)

Arvestades eespool toodud analüüsi, mille käigus eristati nõuetekohaselt kõikide teadaolevate tegurite võimalik mõju ühenduse tootmisharule dumpinguhinnaga impordi kahjustavast mõjust, tehakse esialgne järeldus, et kõnealused muud tegurid ei aidanud mingil arvestataval määral kaasa ühenduse tootmisharule osaks saanud kahjule. Seepärast võetakse vastu esialgne järeldus, et ühenduse tootmisharule osaks saanud oluline kahju, millest annavad tunnistust kõik kahjunäitajad ja eelkõige selle kahjumlik olukord, müügi ja investeeringute negatiivne tulem ja raskused kapitali kaasamisel, on põhjustatud HRVst pärinevast dumpinguhinnaga impordist.

(106)

Komisjon uuris, kas hoolimata ajutisest järeldusest kahjustava dumpingu olemasolu kohta leidus kaalukaid põhjuseid, mis võiksid viia järelduseni, et käsitletaval juhul ei ole meetmete võtmine ühenduse huvides. Selleks uuriti kooskõlas algmääruse artikli 21 lõikega 1 kõikide esitatud tõendite põhjal nii võimalike meetmete mõju kõikidele kõnealuse menetluse osalistele kui ka meetmete võtmatajätmise tagajärgi.

(107)

Varem koosnes ühenduse tootmisharu arvukatest kaubaaluste käsivedukite väike- ja suurtootjatest. Uurimisest selgus, et mitu äriühingut on vaatlusperioodi ajal, selle kestel või vahetult vaatlusperioodi järel tootmise lõpetanud. Mitmed neist endistest tootjatest on muutnud oma põhitegevusala ning tegutsevad nüüd vaatlusaluse toote importijate/kauplejatena. Ühenduse tootmisharu moodustaval neljal äriühingul on 2003. aastal ja uurimisperioodil tulnud võtta drastilisi ümberkorraldusmeetmeid, näiteks sulgeda tootmisrajatisi ja rakendada ulatuslikku koondamispoliitikat.

(108)

Pärast dumpinguvastaste meetmete kehtestamist eeldatakse ühenduse tootmisharu müügimahu ja müügihindade tõusu ühenduse turul. See parandab ühenduse tootmisharu tasuvust ja leevendab täiendavate sulgemiste ohtu. Lisaks sellele nähakse ette ka seda, et mõned tootmisrajatised, mis tuli sulgeda, võidakse uuesti avada, luues uusi töövõimalusi.

(109)

Teisalt, kui dumpinguvastaseid meetmeid ei kehtestata, on tõenäoline, et ühenduse tootmisharu langus jätkub. Tõenäoliselt langeb jätkuvalt ühenduse tootmisharu turuosa ja kahjum jätkub lühiajalises perspektiivis. Pikemas perspektiivis lakkaks tootmine ühenduses.

(110)

Ühenduse kaubaaluste käsivedukite tarnijad ei ole käesolevas uurimises küsimustikule vastates oma seisukohti esitanud. Samas on selge, et kui meetmeid ei kehtestata, kahjustaks see tõsiselt mitmeid tarnijaid, kes peaksid tõenäoliselt oma tegevuse lõpetama. Põhjus on see, et nende hüdraulikasüsteemide tootmiseks vajalike detailide väiketarnijate või rataste tarnijate pinnalpüsimine sõltub detailide müügist kaubaaluste käsivedukite tootjatele ühenduses.

(111)

Suur hulk sõltumatuid importijaid/kauplejaid vastas tähtaja jooksul küsimustikule ja tegi uurimisel koostööd. Kõik nad olid meetmete kehtestamise vastu.

(112)

Käesoleval juhul reageerinud importijad/kauplejad varieeruvad suures ulatuses olenevalt oma suurusest ja kaubaaluste käsivedukite äri tähtsusest nende tegevuses. On õige, et väike arv importijaid/kauplejaid sõltub küllaltki palju kaubaaluste käsivedukite ärist, mis võib moodustada kuni 95 % nende käibest. Enamiku importijate ja kauplejate puhul näitas uurimine, et kaubaaluste käsivedukite müük moodustab nende kogukäibest vähem kui 3 %. Kui dumpinguvastased meetmed kehtestatakse, ei ole tõenäoline, et see mõjutaks tõsiselt neid kauplejaid, kuna kaubaaluste käsivedukite äri ei ole nende peamine tegevusala ning neil on väga kerge oma tootevaliku rõhuasetust muuta. Peale selle on või olid paljud neist importijatest/kauplejatest ühenduse tootmisharu kliendid ning saavad vajaduse korral oma äritegevuse ümber suunata, kui meetmeid peaks rakendatama.

(113)

Importijad püstitasid ka väite, et ühenduse toodang on nõudluse rahuldamiseks ebapiisav ning seetõttu on vaja importi. Samuti väitsid nad, et ühenduse tootjad ei suuda tagada sama kvaliteeti ja paindlikkust, kui rääkida vaatlusaluse toote tarnimisest. On selge, et ühenduse tootmine ei suuda rahuldada tarbimisvajadust ühenduses, kuid ühenduses on väga oluline kasutamata tootmisvõimsus ning eksisteerivad ka teised impordiallikad, mis võivad katta osa puudujäägist. Dumpinguvastaste meetmete eesmärk ei ole kõrvaldada dumpinguhinnaga importi, vaid tagada impordi tulek ühendusse õiglaste hindadega.

(114)

Seetõttu võetakse vastu esialgne järeldus, et kui meetmed ka kehtestatakse, ei mõjuta need oluliselt kaubaaluste käsivedukite sõltumatute importijate ja nendega kauplevate ettevõtjate olukorda ühenduses.

(115)

Kaubaaluste käsivedukite suuremad kasutajad on laod, kaubahallid, transpordi- ja käitlemisettevõtted. Vastused asjaomasele küsimustikule saadi kahelt kasutajalt. Kasutajad olid meetmete kehtestamise suhtes erapooletul seisukohal. Pealegi ei esitatud ühtki elementi dumpinguvastaste meetmete tõenäolise mõju kohta nende äritegevusele. Igal juhul leitakse, et kaubaaluste käsivedukid on nende äritegevuses väheolulised.

(116)

Kasutajate edasise koostöö puudumine käesoleval juhul viib esialgse järelduseni, et dumpinguvastased meetmed ei mõjutaks oluliselt ühenduse kasutajaid.

(117)

Tuleks märkida, et ühenduse tootmisharu muutus kahjumlikuks seetõttu, et tal oli raskusi ebaõiglaselt madala dumpinguhinnaga impordiga võistlemisel.

(118)

Arvatakse, et meetmete kehtestamine taastab turul õiglase konkurentsi. Seejärel peaks ühenduse tootmisharu suutma vähemalt suurendada müügimahtu ja võimalik, et piiratud määral müügihindu, luues seeläbi vajaliku tasemega kasumi, mis põhjendaks jätkuvat investeerimist tootmisrajatistesse. Meetmete rakendamata jätmine ohustaks tõsiselt ühenduse tootmisharu elujõulisust, mille kadumine vähendaks kasutajatele tarnimist ja konkurentsi.

(119)

Eespool esitatule tuginedes võetakse vastu esialgne järeldus, et ajutiste dumpinguvastaste meetmete kehtestamine ei oleks vastuolus ühenduse huvidega.

(120)

Dumpingu, kahju, põhjuslike seoste ja ühenduse huvide kohta tehtud esialgseid järeldusi silmas pidades leitakse, et tuleb kehtestada ajutised meetmed, et dumpinguhinnaga import ei tekitaks ühenduse tootmisharule täiendavat kahju.

(121)

Ajutiste meetmete taseme kindlakstegemiseks on arvesse võetud nii leitud dumpingumarginaali kui ka tollimaksu määra, mis on vajalik ühenduse tootmisharule osaks saanud kahju kõrvaldamiseks.

(122)

Ajutised meetmed tuleks kehtestada tasemel, millest piisab kõnealuse impordi põhjustatud kahju kõrvaldamiseks, ületamata leitud dumpingumarginaali. Kahjustava dumpingu mõju kõrvaldamiseks vajaliku tollimaksu määra arvutamisel kaaluti, et mis tahes meetmed peaksid võimaldama ühenduse tootmisharul katta oma tootmiskulud ja saada enne maksude mahaarvamist sellist üldkasumit, mille saavutamist võiks mõistlikuks pidada seda tüüpi tootmisharus samasuguse toote müügiga ühenduses tavapärastes konkurentsitingimustes, st dumpinguhinnaga impordi puudumisel. Selleks arvutuseks kasutatud maksustamiseelne kasumimarginaal oli 5 % käibest, kuna tõendati, et see on kasumi tase, mida võib mõistlikult eeldada kahjustava dumpingu puudumisel, sest selline oli ühenduse tootmisharu kasumi tase enne, kui Hiina import ühendusse hakkas vaatlusperioodil oluliselt kasvama. Sellest lähtudes arvutati ühenduse tootmisharu jaoks välja samasuguse toote mittekahjustav hind. Mittekahjustav hind on saadud, lisades eespool nimetatud 5protsendilise kasumimarginaali tootmiskuludele.

(123)

Seejärel määrati kindlaks vajalik hinnatõus, tuginedes hinna allalöömise arvutuste jaoks kehtestatud kaalutud keskmise impordihinna võrdlusele ühenduse tootmisharu poolt ühenduse turul müüdavate toodete keskmise mittekahjustava hinnaga. Seejärel väljendati antud võrdlusest tulenevaid erinevusi protsentidena impordi keskmisest CIF-hinnast. Need erinevused olid kõigil juhtudel leitud dumpingumarginaalist suuremad.

(124)

Kuna kahju kõrvaldamist võimaldav tase on kõrgem kui kehtestatud dumpingumarginaal, peaksid ajutised meetmed vastavalt algmääruse artikli 7 lõikele 2 põhinema viimasel. HRV suhtes kohaldatava ajutise dumpinguvastase tollimaksu määr peaks olema järgmine:

(125)

Uurimisel tehtud järelduste põhjal kehtestati käesolevas määruses sätestatud äriühingute individuaalsed dumpinguvastase tollimaksu määrad. Seepärast peegeldavad need olukorda, mis uurimise käigus nimetatud äriühingute osas tuvastati. Need tollimaksumäärad (erinevalt üleriiklikust tollimaksust, mida kohaldatakse “kõigi muude äriühingute” suhtes) on seega kohaldatavad üksnes nende asjaomasest riigist pärinevate toodete impordi suhtes, mis on toodetud nimetatud äriühingute ja seega konkreetsete juriidiliste isikute poolt. Imporditavate toodete suhtes, mille on tootnud või saatnud mõni teine käesoleva määruse regulatiivosas konkreetselt nime ja aadressi pidi nimetamata äriühing, sealhulgas konkreetselt nimetatutega seotud isikud, ei tohi neid määrasid kohaldada ning nende suhtes kehtivad “kõigi muude äriühingute” suhtes kohaldatavad tollimaksu määrad.

(126)

Taotlused kõnealuste äriühingutele määratavate individuaalsete dumpinguvastaste tollimaksumäärade kohaldamiseks (nt pärast üksuse nime muutmist või uute tootmis- või müügiüksuste loomist) tuleb adresseerida komisjonile (3) viivitamata koos kogu asjaomase teabega, eelkõige muudatuste kohta äriühingu tegevuses seoses tootmise, omamaise ja eksportmüügiga, mis on seotud näiteks kõnealuse nimemuutusega või kõnealuse muutusega toomis- ja müügiüksustes. Vajaduse korral muudab komisjon määrust pärast nõuandekomiteega konsulteerimist ja ajakohastab nende äriühingute loetelu, kelle suhtes kohaldatakse individuaalset tollimaksumäära.

(127)

Laitmatu juhtimise huvides tuleks kehtestada periood, mille jooksul huvitatud isikud, kes andsid endast teada algatamisteates sätestatud tähtaja jooksul, võivad teha kirjalikult teatavaks oma seisukohad ja taotleda ärakuulamist. Lisaks sellele tuleb märkida, et käesoleva määrusega seoses tehtud järeldused tollimaksu rakendamise kohta on esialgsed ning võivad kuuluda ümbervaatamisele lõplikku tollimaksu silmas pidades,