25.8.2004   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 275/1

(1)

Praegu jõus olev meede Taist pärinevate raud- ja terastoruliitmike impordi suhtes on lõplik dumpinguvastane tollimaks, mis kehtestati algselt nõukogu määrusega (EÜ) nr 584/96, (2) mida muudeti nõukogu määrusega (EÜ) nr 1592/2000 (3) ja mis kinnitati hiljem tollimaksu kehtivuse pikendamise kontrollmenetluse raames korraldatud uurimise tulemuste põhjal nõukogu määrusega (EÜ) nr 964/2003. (4)

(2)

Nimetatud impordi suhtes võetud meetmete puhul on tegemist väärtuselise tollimaksuga, välja arvatud kahe Tai eksportiva tootja puhul, kelle võetud kohustused kiideti heaks komisjoni otsusega 96/252/EÜ, (5) viimati muudetud komisjoni otsusega 2000/453/EÜ. (6)

(3)

2001. aasta aprillis algatas komisjon üheaegselt aegumise läbivaatamise raames korraldatava uurimise (7) vastavalt algmääruse artikli 11 lõikele 2 ja ex officio vahepealse läbivaatamise vastavalt algmääruse artikli 11 lõikele 3. Algmääruse artikli 11 lõike 2 alusel korraldatud läbivaatamine viidi lõpule nõukogu määrusega (EÜ) nr 964/2003, millega säilitati kehtivad meetmed. Algmääruse artikli 11 lõike 3 alusel korraldatud vahepealne läbivaatamine jäi aga pärast aegumise läbivaatamise lõpuleviimist lahtiseks.

(4)

2001. aasta aprillis algatas komisjon ex officio ja omal algatusel vastavalt algmääruse artikli 11 lõikele 3 vahepealse läbivaatamise selleks, et kontrollida meetmete vormi sobivust Taist pärineva impordi puhul. Seoses sellega tuleks märkida, et kahe asjaomase Tai eksportija, Awaji Sangyo (Thailand) Co., Ltd ja TTU Industrial Corp. Ltd (edaspidi “asjaomased eksportijad”) puhul heaks kiidetud kohustuste täitmise jälgimisel ilmnesid probleemid, mis kahjustasid meetmete parandavat mõju. Olles konsulteerinud nõuandekomiteega, algatas komisjon meetmete vormiga piirduva uurimise. Läbivaatamise algatamisest teatati samaaegselt aegumise läbivaatamise algatamisega, mille tulemused toetasid olemasolevate meetmete säilitamist.

(5)

Komisjon andis ametlikult teada läbivaatamise algatamisest teadaolevatele taotluse esitanud ühenduse tootjatele, eksportivatele tootjatele Tais, importijatele/ettevõtjatele, töötlevatele tööstusharudele ja kasutajate ühendustele ning Tai valitsuse esindajatele. Otseselt asjassepuutuvatele isikutele andis komisjon võimaluse esitada oma seisukohad kirjalikult ja taotleda asja arutamist.

(6)

Pärast uurimise tulemuste avaldamist vastavalt algmääruse artikli 11 lõikele 2 esitas üks Tai eksportivatest tootjatest, Awaji Sangyo (Thailand) Co., Ltd (edaspidi “taotleja”), 2002. aasta aprillis taotluse tema suhtes kohaldatavate dumpinguvastaste meetmete vahepealseks läbivaatamiseks, mis hõlmaks ainult ettevõtja dumpingualast olukorda, vastavalt algmääruse artikli 11 lõikele 3. Taotluses väideti, et asjaolude püsiva muutumise tulemusena oli normaalväärtus oluliselt vähenenud, mille tulemusena oli dumpingu ulatus omakorda vähenenud või oli dumping likvideeritud, nii et ettevõtte impordi suhtes meetmete jätkuv kohaldamine kehtival tasemel ei olnud dumpingu korvamiseks enam vajalik.

(7)

Pärast nõuandekomiteega konsulteerimist leidis komisjon, et vahepealse läbivaatamise algatamiseks oli piisavalt tõendusmaterjali, ning avaldas algatamisteate (8) ja alustas uurimist.

(8)

Komisjon teavitas ametlikult ekspordiriigi esindajaid ja taotlejat dumpinguaspektidega piirduva vahepealse läbivaatamise algatamisest ning andis otseselt seotud isikutele võimaluse esitada kirjalikult oma seisukohad ja taotleda asja arutamist. Samuti saatis komisjon taotlejale küsimustiku.

(9)

Komisjon püüdis leida kõik andmed, mida ta dumpingu kindlakstegemise seisukohast vajalikuks pidas, kontrollis nimetatud andmeid ning teostas kontrolli taotleja ruumides.

(10)

Dumpinguaspektidega piirduv uurimine hõlmas ajavahemikku 1. jaanuarist 2001 kuni 31. detsembrini 2002 (edaspidi “uurimisperiood”).

(11)

Vaatlusalune toode, mida vahepealsed läbivaatamised käsitlevad, on sama, mida on käsitletud eelnevates uurimistes, st selle moodustavad teatavad Taist pärinevad põkk-keevitusel ja muuks otstarbeks kasutatavad rauast või terasest (välja arvatud roostevabast terasest) toruliitmikud (välja arvatud valatud toruliitmikud, äärikud ja keermestatud toruliitmikud), mille maksimaalne välisläbimõõt on kuni 609,6 mm (edaspidi “vaatlusalune toode” või “toruliitmikud”). Nimetatud tooted kuuluvad praegu CN-koodide ex 7307 93 11 (TARICi kood 7307931199), ex 7307 93 19 (TARICi kood 7307931999), ex 7307 99 30 (TARICi kood 7307993098) ja ex 7307 99 90 (TARICi kood 7307999098) alla.

(12)

Sarnaselt eelnevatele uurimistele on uurimistulemused näidanud, et Tais valmistatud raud- või terastoruliitmikel, mida müüakse Tais ja/või eksporditakse ühendusse, on samasugused füüsilised ja keemilised põhiomadused nagu on ühenduses ühenduse tootjate poolt müüdavatel toruliitmikel, mistõttu peetakse neid samasugusteks toodeteks algmääruse artikli 1 lõike 4 tähenduses.

(13)

Normaalväärtuse kindlaksmääramiseks kontrolliti kõigepealt, kas taotleja kogu samasuguse toote omamaine müük oli representatiivne võrreldes kogu nende eksportmüügiga ühendusse. Vastavalt algmääruse artikli 2 lõikele 2 leiti, et see oli nii, kuna taotleja omamaise müügi maht moodustas vähemalt 5 % kogu taotleja eksportmüügist ühendusse.

(14)

Seejärel kontrolliti, kas taotleja omamaine müük oli iga ühendusse eksporditava tooteliigi puhul piisavalt representatiivne. Müüki peeti representatiivseks sel juhul, kui tooteliigi omamaise müügi kogumaht oli uurimisperioodil vähemalt 5 % ühendusse eksporditud sama tooteliigi müügi kogumahust. Selle alusel leiti, et kõigi ühendusse eksporditavate tooteliikide puhul peale ühe oli omamaine müük representatiivne.

(15)

Kontrollimaks seda, kas iga tooteliigi omamaise müügi puhul võib olla kindel, et see müük toimus tavakaubanduse raames, määrati kindlaks, kui suure osa kõnealuse liigi müügist moodustas kasumlik müük sõltumatutele klientidele. Kui toodangu arvestusliku maksumusega vähemalt samaväärse netohinnaga müüdud tooteliigi müügimaht vastas vähemalt 80 protsendile kõnealuse tooteliigi müügi kogumahust ja kui kõnealuse tooteliigi kaalutud keskmine hind oli vähemalt samaväärne toodangu maksumusega, põhines normaalväärtus tegelikul omamaisel hinnal, mis võrdus kogu uurimisperioodi jooksul toimunud kõnealuse tooteliigi omamaise müügi hindade kaalutud keskmisega olenemata sellest, kas nimetatud müük oli kasumlik või mitte. Kui tooteliigi kasumliku müügi maht oli väiksem kui 80 %, kuid siiski üle 10 % müügi kogumahust, põhines normaalväärtus tegelikul omamaisel hinnal, mis võrdus ainult asjaomase tooteliigi omamaise kasumliku müügi kaalutud keskmisega.

(16)

Kui ükskõik millise toruliitmike liigi kasumliku müügi maht oli vähem kui 10 % kõnealuse tooteliigi müügi kogumahust omamaisel turul, leiti, et seda konkreetset liiki müüdi ebapiisavates kogustes, et normaalväärtuse saaks kindlaks määrata omamaise hinna põhjal.

(17)

Kui taotleja müüdud konkreetse tooteliigi omamaiseid hindu ei olnud võimalik normaalväärtuse kindlaksmääramiseks kasutada, tuli kasutada mõnda muud meetodit. Sellisel juhul kasutati teiste eksportivate tootjate ja muu põhjendatud meetodi puudumisel arvestuslikku normaalväärtust.

(18)

Kõigil juhtudel, kus kasutati arvestuslikku normaalväärtust, arvutati normaalväärtus vastavalt algmääruse artikli 2 lõikele 3 selliselt, et liideti eksporditud liikide tootmiskuludele, mida vajaduse korral korrigeeriti, sobiv summa müügi-, üld- ja halduskulude tarvis ning mõistlik kasumimarginaal. Selleks uuris komisjon, kas asjaomase eksportiva tootja omamaisel turul kantud üld- ja halduskulusid ning realiseeritud kasumit käsitlevad andmed on usaldusväärsed. Tegelikke omamaiseid üld- ja halduskulusid peeti usaldusväärseteks, kuna asjaomase ettevõtte omamaise müügi mahtu võis pidada representatiivseks. Omamaine kasumimarginaal määrati kindlaks tavakaubanduse raames teostatud omamaise müügi põhjal.

(19)

Kuna vaatlusalust toodet eksporditi otse ühenduses asuvale sõltumatule kliendile, määrati ekspordihind kindlaks kooskõlas algmääruse artikli 2 lõikega 8 ühendusse eksportimiseks müümisel tegelikult makstud või makstavate hindade põhjal.

(20)

Tooteliikide õiglaseks võrdlemiseks nii tehasest hankimise tasandil kui ka samal kaubandustasandil võeti nõuetekohaselt arvesse ekspordihinna ja normaalväärtuse võrreldavust väidetavalt ja tõendatult mõjutavaid erinevusi. Kohandused tehti impordimaksude, allahindluste, transpordi-, kindlustus-, käitlemis- ja pakendamiskulude, krediidi ning vahendustasude arvessevõtmiseks kooskõlas algmääruse artikli 2 lõikega 10.

(21)

Dumpingumarginaali arvutamiseks võrdles komisjon kaalutud keskmist normaalväärtust kaalutud keskmise ekspordihinnaga ühendusse.

(22)

Eespool kirjeldatud võrdlus kinnitas taotleja puhul dumpingu olemasolu. Kindlaksmääratud dumpingumarginaal, mida väljendatakse protsendimäärana CIF-koguhinnast ühenduse piiril ilma tollimakse tasumata, oli 7,4 %.

(23)

Komisjoni tavapäraste tegevuspõhimõtete kohaselt uuriti, kas muutunud asjaolusid võib põhjendatult pidada püsivaks.

(24)

Leiti, et ei ole põhjust eeldada, et omamaised müügihinnad ja normaalväärtus ei püsi lähitulevikus stabiilsetena.

(25)

Komisjon uuris ekspordihindade võimalikku kujunemist madalama tollimaksu määra kohaldamise tulemusena. Sellega seoses võeti arvesse, et esialgse menetluse raames heaks kiidetud kohustus piiras taotleja müüki ühenduse turul. Nagu on mainitud allpooltoodud põhjenduses 35, leiti, et seda liiki kohustus ei olnud enam asjakohane. Sellest tulenevalt uuriti, kas madalama tollimaksu kohaldamine eksportmüügi suhtes võib viia taotleja valmistatud vaatlusaluse toote ühendusse suunatud impordi mahu märkimisväärse suurenemiseni.

(26)

Uurimise tulemused näitasid, et taotleja tootmisvõimsus oli esialgsest uurimisperioodist saadik märkimisväärselt kasvanud ja viimase kolme aasta jooksul vähemal määral kasvanud ning taotleja tootmisvõimsuse rakendamise tase püsis 100 % ligidal.

(27)

Kuid uurimise tulemused näitasid ka, et ettevõte ekspordib enamuse oma toodangust stabiilsetele turgudele muudes kolmandates riikides. Tegelikult eksportis taotleja rohkem kui 90 % oma vaatlusaluse toote toodangust uurimisperioodi jooksul peaaegu täielikult muudesse kolmandatesse riikidesse. Taotleja muudesse kolmandatesse riikidesse suunatud ekspordimaht oli esialgsest uurimisperioodist saadik kolmekordistunud ja suurenes jätkuvalt ka viimase kolme aasta jooksul. Samuti tehti kindlaks, et ekspordihinnad muudesse kolmandatesse riikidesse olid ligikaudu 25 % kõrgemad kui hinnad ühendusse eksportimisel.

(28)

Kuna taotlejal ei ole eriti palju vaba mahtu, mida saaks kasutada müügimahu suurendamiseks ühendusse dumpinguvastaste meetmete alandamisel, käsitletakse eespooltoodud uurimistulemusi, sh andmeid, mis käsitlevad eksporti kolmandatesse riikidesse ja eelkõige hindu nendesse riikidesse eksportimisel, tõendina selle kohta, et dumpinguhinnaga impordi kordumine varasema uurimise käigus kindlakstehtud tasemel on lähitulevikus ebatõenäoline.

(29)

Sellest tulenevalt järeldatakse, et muutused asjaoludes, eelkõige märkimisväärselt vähenenud normaalväärtus, on püsivat laadi. Võttes arvesse dumpingu madalamat taset, leitakse, et seetõttu on asjakohane taotleja puhul dumpinguvastaseid meetmeid muuta.

(30)

Kooskõlas algmääruse artikli 9 lõikega 4 ei tohiks dumpinguvastased tollimaksud ületada kehtestatud dumpingumarginaali, vaid peavad olema marginaalist väiksemad, kui sellisest väiksemast tollimaksust piisab ühenduse tootmisharule tehtava kahju kõrvaldamiseks. Kuna tollimaks oli taotleja puhul arvutatud dumpingumarginaali põhjal, tuleks tollimaksu kohandada vastavalt käesoleva uurimise tulemusena kindlakstehtud madalamale dumpingumarginaalile, mis on 7,4 %.

(31)

Eespooltoodust tuleneb, et algselt määrusega (EÜ) nr 584/96 kehtestatud ja määrusega (EÜ) nr 964/2003 säilitatud dumpinguvastast tollimaksu tuleks taotleja puhul muuta.

(32)

Huvitatud isikuid teavitati olulistest faktidest ja kaalutlustest, mille põhjal kavatseti soovitada tootja puhul määrusega (EÜ) nr 964/2003 kehtestatud dumpinguvastase tollimaksu muutmist.

(33)

Algselt kahe asjaomase eksportija puhul heaks kiidetud kohustused olid sisuliselt koguselised kohustused, mille kohaselt ettevõtted kohustusid tagama, et nende eksport ühendusse ei ületa teatavat ekspordi kogumahu ülemmäära.

(34)

Vastavalt algmääruse artikli 8 lõikele 1 on selliste kohustuste eesmärk kõrvaldada dumpinguhinnaga impordi kahjulik mõju, mis saavutatakse sel teel, et eksportija kas tõstab hindu või lõpetab dumpinguhinnaga ekspordi. Uurimised on näidanud, et käesoleval juhtumil olid 1996. aastal algselt heaks kiidetud kohustused seda liiki, millega lihtsalt piirati impordi kogust ühendusse, kuid mille tulemusena ei õnnestunud saavutada hindade tõusmist mittekahjustava tasemeni taastamaks heade kaubandustavade rakendamist ühenduse turul. Seetõttu ei saa antud juhul nimetatud kohustusi nende praegusel kujul enam lugeda asjakohasteks ja tõhusateks vahenditeks dumpingu kahjustava mõju kõrvaldamisel. Lisaks sellele ei ole komisjonil võimalik tõhusalt kontrollida, kas vaatlusaluse toote eksporditavad kogused piirduvad kohustustes osutatud kogustega.

(35)

Sellest tulenevalt jõuti järeldusele, et kehtivad kohustused ei ole enam asjakohased.

(36)

Huvitatud isikuid teavitati kõigist olulistest faktidest ja kaalutlustest, mille põhjal sellele järeldusele jõuti.

(37)

Taist ja muudest riikidest pärit teatavate raud- ja terastoruliitmike impordi suhtes kohaldatavaid dumpinguvastaseid meetmeid, mis kinnitati määrusega (EÜ) nr 964/2003, tuleks muuta i) taotleja puhul, et võtta arvesse uurimise tulemusena kindlakstehtud madalamat dumpingumarginaali, ja ii) asjaomaste eksportijate puhul, et võtta arvesse meetmete vormi käsitleva vahepealse läbivaatamise tulemusi,