32004R0658

Komisjoni määrus (EÜ) nr 658/2004,

7. aprill 2004,

lõplike kaitsemeetmete rakendamise kohta teatud tsitrusviljadest (mandariinidest jne) valmistatud toodete või konservide impordi suhtes

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 22. detsembri 1995. aasta määrust (EÜ) nr 3285/94 impordile kohaldatavate ühtsete eeskirjade kehtestamise ning määruse (EÜ) nr 518/94 [1] tühistamise kohta, mida on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 2474/2000, [2] ja eelkõige selle artikleid 7 ja 16,

võttes arvesse nõukogu 7. märtsi 1994. aasta määrust (EÜ) nr 519/94 teatud kolmandatest riikidest pärit impordile kohaldatavate ühtsete eeskirjade kehtestamise ning määruste (EÜ) nr 1765/82, (EMÜ) nr 1766/82 ja (EMÜ) nr 3420/83 [3] tühistamise kohta, mida on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 427/2003, [4] ja eelkõige selle artikleid 6 ja 15,

pärast konsulteerimist määruse (EÜ) nr 3285/94 ja määruse (EÜ) nr 519/94 artikli 4 alusel loodud nõuandekomiteega

ning arvestades järgmist:

1. TÖÖ KÄIK

(1) Hispaania valitsus teavitas 20. juunil 2003 komisjoni sellest, et teatud tsitrusviljadest (mandariinidest jne) valmistatud toodete ja konservide impordi suundumused näitavad, et on vajalikud määrusele (EÜ) nr 3285/94 ja määrusele (EÜ) nr 519/94 vastavad kaitsemeetmed, esitas andmed, mis sisaldavad olemasolevaid, määruse (EÜ) nr 3285/94 artiklis 10 ja määruse (EÜ) nr 519/94 artiklis 8 määratletud tõendeid ning palus komisjoni rakendada kõnealustele määrustele vastavaid kaitsemeetmeid.

(2) Hispaania väitis, et vaatlusaluste toodete import oli hiljuti tunduvalt ja kiiresti kasvanud nii absoluutmahus kui ühenduse toodangu ja tarbimise suhtes. Hispaania väitis peale selle, et Euroopa ühendusse suunatud impordi mahu kasv on negatiivselt mõjutanud ühenduses kehtivat hinnataset ning ühenduse tootjate turuosa ja müügimahtu, põhjustades neile märgatavat kahju. Hispaania kutsus samuti üles võimalikult kiiresti rakendama ühenduse kaitsemeetmeid.

(3) Komisjon teavitas liikmesriike olukorrast ja konsulteeris nendega küsimustes, mis käsitlesid impordi eeldusi, tingimusi ja suundumusi, märgatavat kahju või selle ohtu ning ühenduse asjaomaste toodete majandusliku ja kaubandusliku olukorra erinevaid aspekte.

(4) Komisjon algatas 11. juulil 2003 uurimise seoses märgatava kahjuga või selle ohuga ühenduse tootjatele, kes valmistavad imporditavate toodetega samasuguseid tooteid või imporditavate toodetega otseselt konkureerivaid tooteid.

(5) Komisjon kehtestas pärast esialgset uurimist komisjoni 7. novembri 2003. aasta määrusele (EÜ) nr 1964/2003 [5] vastavad ajutised kaitsemeetmed tsitrusviljadest (näiteks mandariinidest jne) valmistatud toodete ja konservide impordile.

(6) Komisjon käivitas vaatlusalust toodet käsitleva täieliku uurimise ja teavitas sellest ametlikult eksportivaid tootjaid ja importijaid ning neid esindavaid asjassepuutuvaid organisatsioone, eksportivate riikide esindajaid ja ühenduse tootjaid.

(7) Teatud eksportivad tootjad, ühenduse tootjad ja importijad esitasid kirjalikud märkused. Kõik asjaomased osapooled, kes ettenähtud tähtaja jooksul palusid enda ärakuulamist ja kes teatasid, et menetluse tulemused avaldavad nendele tõenäoliselt mõju ja väitsid, et nende ärakuulamiseks on erilised põhjused, said võimaluse avaldada oma arvamust. Osapoolte esitatud suulised ja kirjalikud märkused vaadati läbi ja neid võeti lõplike otsuste tegemisel arvesse. Komisjon hankis lõpliku otsuse tegemiseks vajaliku teabe ja kontrollis seda.

2. UURIMISTULEMUSED

2.1. VAATLUSALUNE TOODE JA SAMASUGUNE TOODE VÕI OTSESELT KONKUREERIV TOODE

2.1.1. Vaatlusalune toode

(8) Toodeteks, mille kohta komisjonile on teatatud, et impordi suundumused nõuavad kaitsemeetmete rakendamist, on mandariinidest (sealhulgas tangeriinidest ja satsumadest), klementiinidest, vilkingitest ja muudest samalaadsetest tsitrusviljade hübriididest valmistatud teatud tooted või konservid, mis ei sisalda alkoholilisandit, kuid sisaldavad suhkrulisandit (edaspidi "vaatlusalune toode").

(9) Vaatlusalust toodet klassifitseeritakse praegu CN-koodide 20083055 ja 20083075 alla. Kõnealused CN-koodid kehtivad kontaktpakendis olevale vaatlusalusele tootele vastavalt juhul, kui pakendi sisu netokaal ületab 1 kg ja juhul, kui pakendi sisu netokaal on maksimaalselt 1 kg.

(10) Uurimisel ilmnes, et vaatlusaluse toote saamiseks kooritakse ja tükeldatakse teatud väikesed tsitrusviljad (peamiselt satsumad), mis seejärel pakendatakse konserveerituna (14-16 %) suhkrusiirupisse. Koorida ja tükeldada on võimalik kas käsitsi või masinaga.

(11) Vaatlusalust toodet valmistatakse erineva kaaluga nii tarbijaturu kui toitlustussektori ja toiduainetetööstuse nõudluse rahuldamiseks. Suurem osa tarbijaturule ettenähtud toodetest on netokaaluga 312 g (kuivaksnõrgunult 175 g), kuid 850 g (480 g) toodete müügiosa kasvab. Suuremaid pakendisuuruseid, eelkõige 2,65 kg/(1500 g) ja 3,1 kg/(1700 g), kasutatakse toitlustussektoris ja toiduainetetööstuses, kusjuures kõige populaarsemaks suuruseks on 2,65 kg.

(12) Satsumasid, klementiine ja muid väikeseid tsitrusvilju tuntakse tavaliselt ühise nime all "mandariin". Enamus nendest erinevatest puuviljavariatsioonidest on sobivad kasutamiseks värske tootena või mahla valmistamiseks või konserveerimiseks. Need puuviljad on sarnased ja värsked mandariinid (sh tangeriinid ja satsumad), klementiinid, vilkingid ja samalaadsed tsitrushübriidid kuuluvad tõepoolest kõik ühe ja sama kuuekohalise CN-koodi alla (080520).

(13) Mõned eksportivad tootjad nõudsid, et mitte ainult mandariinikonserve, vaid kõiki puuviljakonserve tuleks käsitleda ühtse, vaatlusaluse imporditava tootena.

(14) Komisjon lükkas selle seisukoha tagasi ja kinnitas, et mandariinikonservid erinevad muud liiki puuviljakonservidest. Värsked puuviljad, millest valmistatakse muud liiki puuviljakonserve, omavad erinevaid kuuekohalisi koondnomenklatuuri koode. Ehkki mandariinikonservid ja muud puuviljakonservid kuuluvad HS-koodi 2008 alla, kuuluvad sinna ka muud erinevad tooted. Seetõttu ei ole HS-koodi 2008 alla kuulumist iseenesest põhjust lugeda oluliseks teguriks. Ehkki erinevatel puuviljakonservidel (nii ühte puuviljaliiki kui mitmeid liike sisaldavatel) on mõningaid ühiseid omadusi (näiteks pikk säilitusaeg, säilitamine suhkrusiirupis või puuviljamahlas), on toodete maitse, struktuur, suurus, kuju ja värvus erinevad ja nendega ei ole mandariinikonserve võimalik lihtsasti asendada. Ehkki kõik nimetatud on toiduained, on nende põhiline kasutusotstarve siiski erinev. Peale selle on iga toote tootmisprotsess erinev (sõltuvalt sellest, kas puuviljad vajavad kuivatamist, koorimist, hakkimist, viilutamist või tükeldamist).

(15) Lisaks väideti, et puuviljatooted ja -konservid ning värsked puuviljad on üks ja seesama vaatlusalune imporditav toode. Ka see väide lükati tagasi. Puuviljatooted ja -konservid klassifitseeritakse võrreldes värske puuviljaga erineva neljakohalise tariifikoodi alla. Värsket puuvilja ei töödelda ja selle säilivus on piiratud. Lõppkasutaja tavaliselt peseb, koorib, viilutab või hakib värskeid puuvilju, eemaldab nendest kivid või töötleb neid muul viisil. Värske puuvilja omadused nagu maitse, struktuur jne, samuti nende kasutusotstarve loetakse tavaliselt puuviljatoodete ja -konservidega võrreldes erinevaks.

(16) Vaatamata sellele, et vaatlusalust toodet võib valmistada mitmesse erinevasse liiki kuuluvatest väikestest tsitrusviljadest, ning sellele, et tooted võivad olla erineva kvaliteediga ja nende kontaktpakend võib olla erineva suurusega, näitab komisjoni uurimus, et kõigil kõnealustel toodetel on samasugused või samalaadsed füüsilised omadused, kasutusotstarve ja rakendus. Komisjon on seetõttu seisukohal, et vaatlusalune toode moodustab ühe ja sama toote, mis klassifitseeritakse eespool nimetatud vastava CN-koodi alla.

2.1.2. Samasugused tooted või otseselt konkureerivad tooted

(17) Komisjon on uurinud, kas ühenduse tootjate toodetud toode (edaspidi "samasugune toode") on samasugune nagu vaatlusalune importtoode.

(18) Vaatlusalust toodet toodetakse erineva kvaliteediga tootena ning selles on tavaliselt ligikaudu maksimaalselt 10 % katkiseid puuviljatükke (edaspidi "kõrge kvaliteediga toode"). Kõiki muid kvaliteete võib lugeda standardseteks. Mõned koostööd tegevad eksportijad ja importijad väitsid, et Hiina Rahvavabariigist (edaspidi "Hiinast") pärit mandariinikonservid on parema kvaliteediga kui EÜst pärit konservid, sest Hiinas kooritakse mandariine käsitsi. Nende väitel sisaldavad Hiinast imporditavad konservid tavaliselt vähem katkiseid puuviljatükke. Ehkki suurem osa importkonservidest on pärit Hiinast, on vaatlusaluse toote ja samasuguse toote kvaliteedi/tajutava kvaliteedi kohta vasturääkivaid tõendeid ning kvaliteedi kohta käivat väidet ei olnud võimalik kinnitada.

- üks importija importis vaatlusaluse toote kõrgekvaliteedilisi sorte aga ka odavamaid sorte. Kontrollimisel ilmnes, et kõnealune importija importis 2002. aastal kõrgekvaliteedilisi tooteid Hispaaniast mõnevõrra rohkem kui Hiinast, importides samal ajal kõik odavamat sorti tooted Hiinast.

- toodete kvaliteedi tagamiseks ja rangete hügieeninõuete täitmiseks on ühenduse tootjad investeerinud suuri summasid ulatuslikesse moderniseerimisprogrammidesse ja nende poolt kasutatavad tootmisprotsessid on kõrge automatiseerimisastmega. Ühenduse tootjad juhtisid tähelepanu sellele, et tänu suurtele jõupingutustele, mida tehakse hügieeninõuete täitmise kontrollimiseks importtoodete konserveerimisprotsessis, eelistatakse teatud riikides tarbida ühenduse tootjate valmistatud mandariinikonserve.

(19) Arvestades kõnealuseid asjaolusid, on komisjon jõudnud otsusele, et vaatlusaluse toote ja ühenduse tootjate valmistatud toote tegeliku kvaliteedi või tajutava kvaliteedi vahel ei ole olulisi erinevusi, ehkki nende vahel võib esineda väiksemaid erinevusi.

(20) Otsuse vastuvõtmisel toetus komisjon eelkõige järgmistele uurimistulemustele:

a) importtoode ja ühenduse toode kuuluvad rahvusvahelise klassifikatsioonisüsteemi alusel ühte ja samasse kuuekohalise koodiga tähistatud tariifirühma. Peale selle on nende füüsilised omadused, nagu maitse, suurus, kuju ja struktuur ühesugused. Kvaliteedi suhtes on mõningaid erinevusi, kuid tarbijad seda tavaliselt ei taju. Lisaks puudub mõnede Euroopa turul müüdavate importtoodete siltidel märge nende päritolu kohta, mis muudab tarbijatel raskeks eristada EÜ tooteid importtoodetest;

b) importtooteid ja ühenduses valmistatud tooteid müüdi samalaadsete või samasuguste müügikanalite kaudu, hinnainformatsioon oli ostjatele lihtsasti kättesaadav ning vaatlusalune toode ja ühenduse tootjate valmistatud toode konkureerisid peamiselt hinna alusel;

c) importtoode ja ühenduses valmistatud toode on samasuguse või samalaadse kasutusotstarbega ja seega olid need alternatiivsed tooted ja lihtsasti teineteisega asendatavad;

d) tarbijad tajusid importtoodet ja ühenduses valmistatud toodet alternatiivsete toodetena, mis rahuldavad teatud nõudlust, ning seetõttu loeti väiksemaid erinevusi, millele juhtisid tähelepanu teatud eksportijad ja importijad, lihtsalt ebaolulisteks variatsioonideks.

(21) Eespool öeldu põhjal järeldab komisjon, et vaatamata eespool nimetatud arvamusavaldustes väidetavatele erinevustele toodete omadustes ja kvaliteedis, on importtoode ja ühenduses valmistatud toode samasugused tooted.

2.2. ÜHENDUSE TOOTJATE MÄÄRATLUS

(22) Vaatlusaluse toote kogutoodang moodustas ühenduses konservivalmistushooajal 2002/2003 ligikaudu 40000 tonni. Vaatlusaluse toote kogu tootmisprotsess leidis aset Hispaanias.

(23) Ühenduse kaheksa tootjat (konservivalmistajat), kes tegid uurimisega täielikku koostööd, on kõik organisatsioonide liikmed, mis kuuluvad Hispaania puuvilja- ja köögiviljatöötlusettevõtete riiklikku ühendusse (FNACV). Hooajal 2002/03 moodustas vaatlusaluse toote toodang ühenduses 39600 tonni, millest eespool nimetatud tootjad valmistasid 34150 tonni, mis on rohkem kui 85 % ühenduse kogutoodangust. Nende toodang moodustab seega põhilise osa ühenduse kogutoodangust nii, nagu see on määratletud määruse (EÜ) nr 3285/94 artikli 5 lõike 3 punktis C ja määruse (EÜ) nr 519/94 artikli 15 lõikes 1. Sellest tulenevalt käsitletakse neid käesoleva menetluse kohaldamisel ühenduse tootjatena.

3. SUURENENUD IMPORT

3.1. SISSEJUHATUS

(24) Komisjon uuris, kas vaatlusaluse toote import ühendusse on kasvanud niivõrd suurel määral absoluutmahus või suhtes ühenduse kogutoodangusse ja/või, kas kasv on toimunud sellistel tingimustel, et see põhjustab või ähvardab põhjustada märgatavat kahju ühenduse tootjatele. Selles suhtes on komisjon keskendunud vaatlusaluse toote impordile kõige hilisemal perioodil, mille kohta on olemas andmed. Alljärgnevas tabelis iseloomustatakse impordi arengut ajavahemikus 1998/99-2002/03.

| 1998–1999 | 1999–2000 | 2000–2001 | 2001–2002 | 2002–2003 |

EÜ import | 16347 | 17573 | 20335 | 44804 | 44813 |

Ühenduse toodang | 81869 | 75767 | 60462 | 60329 | 39600 |

Import/Toodang | 20 % | 23 % | 34 % | 74 % | 113 % |

3.2. IMPORDI MAHT

(25) Aastatel 1999/2000 kasvas import võrreldes aastatega 1998/99 ligikaudu 7 %. Järgmisel aastal suurenes kasvutempo ligikaudu 16 % ja import kasvas aastatel 2000/01 20335 tonnini. Ajavahemikus 2000/01-2001/02 kasvas import hüppeliselt. Import kasvas üheainsa aasta jooksul 120 %, jõudes mahuni 44804 tonni, mis on enam kui 2,5 korda rohkem kui aastatel 1998/99. Konservivalmistushooajal 2002/03 püsis import ligikaudu saavutatud tasemel.

Kõige uuemad olemasolevad andmed kinnitavad kõnealuseid suundumusi. Viimaste andmete põhjal moodustas import ühendusse 2003. aastal (kõige hilisemal perioodil, mille kohta on andmeid) ligikaudu 54000 tonni ja – vaatamata 9. novembril 2003 rakendatud ajutistele kaitsemeetmetele – kõnealuse aasta viimases kvartalis 17000 tonni.

(26) Suhtes ühenduse kogutoodangusse kasvas import 20 protsendilt aastatel 1998/99 kuni 34 protsendini aastatel 2000/01, 74 protsendini aastatel 2001/02 ja 113 protsendini aastatel 2002/03. Kõige uuemad andmed kinnitavad kõnealuseid suundumusi.

3.3. IMPORDI TURUOSA

| 1998–1999 | 1999–2000 | 2000–2001 | 2001–2002 | 2002–2003 |

Impordi turuosa | 20 % | 24 % | 31 % | 56 % | 62 % |

(27) Impordi turuosa suurenes aastatel 2000/01 võrreldes aastatega 1998/99 20 protsendilt 31 protsendini ja seejärel ligikaudu kahekordistus (kasv 56 %) aastatel 2001/02. Impordi turuosa kasvas jätkuvalt 62 protsendini võrreldes tarbimisega aastatel 2002/2003. Komisjon on jõudnud järeldusele, et viimase aja kasvu võib võrreldes eelmiste konservivalmistushooaegadega lugeda järsuks, hüppeliseks ja oluliseks.

4. IMPORDIHINNAD

Allikas:

Eurostat.

| 1998–1999 | 1999–2000 | 2000–2001 | 2001–2002 | 2002–2003 |

Hind EUR/tonn | 631 | 670 | 792 | 691 | 605 |

(28) Imporditud toote keskmine CIF-hind EÜ piiril suurenes aastatel 1999/2000 võrreldes aastatega 1998/1999 kuus protsenti ja seejärel aastatel 2000/2001 võrreldes aastatega 1999/2000 veel 18 % enne, kui see aastatel 2001/2002 langes 691 euroni tonni kohta. Aastatel 2002/03 jätkus keskmise hinna langus, saavutades taseme 605 eurot. Komisjon juhib tähelepanu sellele, et ehkki aastatel 2000/2001 hinnad suurenesid, toimus impordi tunduv suurenemine aastatel 2001/2002 hindade alanemise tingimustes, ja hinnalangus jätkus aastatel 2002/2003 (12 %).

(29) Hinnalanguse tendentsi kinnitavad ka kõige uuemad kasutada olevad andmed. Importijate poolt esitatud uuendatud andmed impordi- ja edasimüügihindade ning -mahtude kohta ajavahemikus aprill 2003-detsember 2003 näitavad, et hinnad langesid kõnealusel perioodil jätkuvalt 13,5 %. Kuna mandariinikonservide impordihindu arvestatakse tavaliselt USA dollarites, on dollari kursi langus euro suhtes aidanud kaasa hinna alanemisele. USA dollari keskmine kurss euro suhtes oli perioodil aprill 2003-detsember 2003 1,15 dollarit ning perioodil 2002/2003 1,08 dollarit, mis tähendab kursi langust 6,6 %. Kuna hindade kogulangus moodustas 13,5 %, näib, et see ei ole tingitud ainult valuutakursi muutusest, vaid ka hindade reaalsest alanemisest ajutiste meetmete kasutuselevõtu eelsete ja nendele järgnevate kuude ajal.

(30) Hinnates tõenäolisi tulevasi hinnamuutusi, juhib komisjon tähelepanu ka sellele, et Saksamaa turuliidriks olev satsumade edasimüüja alandas 5. jaanuaril 2004 (st pärast esialgsete meetmete rakendamist) standardse, 314 milliliitrises purgis müüdava konservi hinda 0,35 eurolt 0,29 eurole.

5. ETTENÄGEMATA ARENG

(31) Viimase viie aasta sündmused tõid kaasa vaatlusaluse, eelkõige Hiinast pärit toote impordi järsu kasvu. Kõnealuseid sündmusi ei olnud kaubandusläbirääkimiste Uruguay vooru toimumise ajal võimalik ette näha. Tuleb märkida, et analüüsil keskendutakse Hiinale, sest vaatlusaluse toote impordist ühendusse on üle 98 % pärit Hiinast.

(32) Kuni 1990ndate aastate keskpaigani loeti vaatlusaluse toote Hiina tootmismahtu piisavalt suureks, et katta siseturu nõudlust ning eksporti peamistele ja kõige tasuvamatele eksporditurgudele ehk Jaapanisse ja Ameerika Ühendriikidesse (läänerannikule). Hiina eksport ühendusse oli väike ja suhteliselt stabiilne.

(33) Alljärgnevas tabelis esitatakse hinnangud ülemaailmse tarbimise ja Hiina tootmisvõimsuse, tootmismahu, ekspordi ja sisetarbimise kohta konservivalmistushooaegadel 1998/1999-2002/2003 indeksi kujul, hinnates ülemaailmset tarbimist aastatel 1998/1999 tasemega 100.

Allikas:

Eurostat ja muu avalikult kättesaadav teave ning seoses uurimisega esitatud teave. Andmed on indekseeritud, sest Hiina kohta andmed esitanud osapool soovis, et teave jääks konfidentsiaalseks.

| 1998–1999 | 1999–2000 | 2000–2001 | 2001–2002 | 2002–2003 |

Ülemaailmne tarbimine | 100 | 115 | 113 | 137 | 141 |

Hiina tootmisvõimsus | 70 | 96 | 113 | 139 | 148 |

Hiina tootmismaht | 57 | 82 | 86 | 109 | 124 |

Hiina sisetarbimine | 5 | 9 | 12 | 16 | 20 |

Hiina kogueksport (hinnanguline) | 48 | 65 | 70 | 96 | 104 |

(34) Aastatel 1998/1999 iseloomustab Hiina sisetarbimist indeks 5, tootmisvõimsust indeks 70 ja tegelikku tootmist indeks 57 (st sisetarbimise vajadusest tunduvalt rohkem). Aastateks 2002/2003 oli Hiina sisetarbimine kasvanud indeksini 20, kuid Hiina tootmisvõimsus oli kasvanud indeksini 148 ja tegelik tootmine indeksini 124 (88 % hinnangulisest ülemaailmsest tarbimisest). Ehkki Hiina sisetarbimine on kiirelt kasvanud, jääb see mahu poolest siiski väikeseks. Ülemaailmne tarbimine on kasvanud, kuid kasv on olnud astmeline (ligikaudu 7 % aastas). Sellistes tingimustes ei olnud võimalik ette näha, et Hiina tootmisvõimsus kasvab 16 % aastas, ületab aastateks 2002/2003 ülemaailmse tarbimise, ega jäta muudele tootjatele ruumi. Kuna Hiina sisetarbimine suurenes ainult indeksini 20, põhjustas Hiina tootmisvõimsuse ja -mahu kasv märgatavat survet ekspordikoguse tunduvale kasvule ja eksport suureneski vaadeldaval perioodil üle kahe korra, indeksilt 48 indeksini 104. Esitatud andmete tõlgendamisel tuleb arvestada, et Hiina eksport aastatel 2002/2003 ületas rohkem kui kolm korda Euroopa ühenduse hinnangulist kogutarbimist samal perioodil.

(35) Tundub, et ka EÜ ja USA vaheline kaubandusvaidlus lihahormoonide kohta aitas kaasa sellele, et Hiina eksport ühendusse suurenes. Vaatlusalune toode kuulus USAs koostatud nimekirja toodete kohta, millele kohaldatakse kõnealusest vaidlusest tulenevaid vastumeetmeid. Hiina tootjad nägid selles võimalust suurendada tunduvalt oma eksporti USAsse ja asendada ühenduse toodangut. See ergutas Hiinat oma tootmisvõimsust tunduvalt suurendama. Seda võimalust ei kasutatud siiski kunagi ära, mistõttu Hiina tootmismaht ületas tunduvalt nõudlust ja ületoodangule tuli leida alternatiivne väljund. Kõige ahvatlevamaks osutus EÜ turg ja Hiina suurendas tunduvalt oma toodangut ühenduse turule.

(36) Hiina rahanduspoliitika on samuti ergutanud eksporti, sest jüään on seotud USA dollariga kursiga ca 8,28 jüääni = 1 dollar; seda vaatamata sellele, et kõnealuste valuutade suhtelised väärtused on erinevad. Seetõttu on muutunud palju tõenäolisemaks, et vaatlusalust toodet eksporditakse ega müüda Hiina siseturul. Pärast seda, kui alates 2000. aasta oktoobrist USA dollari kurss euro suhtes ootamatult langes, kaotas jüään oma väärtust euro suhtes, mis muutis Euroopa turu Hiina eksportijatele atraktiivsemaks.

(37) Komisjoni analüüsist järeldub, et ettenägematud arengusuundumused, mis põhjustasid impordi kasvu ühendusse, on seotud mitmete kokkukuuluvate teguritega: Hiina tootmisvõimsuse pretsedenditu kasv, mis tõi kaasa tunduva surve suurendada eksporti; võimalus, et USA poolt rakendatavad, hormoonivaidlusega seotud vastumeetmed kõrvaldavad EÜ tooted USA turult, mis ergutaks Hiina tootmisvõimsuse ja -mahu kasvu; muutused tarbijaeelistustes alates aastast 2001; Hiina valitsuse valuutakursipoliitika seostatuna USA dollari ootamatu langusega alates 2000. aasta oktoobrist. Kõnealuste tegurite koostoime, mida kaubandusläbirääkimiste Uruguay vooru lõpus ei olnud võimalik prognoosida, lõid tingimused impordi pretsedendituks kasvuks ühendusse.

6. MÄRGATAV KAHJU

6.1. SISSEJUHATUS

(38) Määratlemaks lõplikult, kas samasuguse toote ühenduse tootjatele tekib märgatav kahju, st, kas ühenduse tootjate positsioon on üldises mõttes tunduvalt nõrgenenud, kujundas komisjon oma seisukoha kõigi asjaga seotud objektiivsete ja kvantitatiivselt mõõdetavate tegurite põhjal, mis avaldavad mõju ühenduse tootjate olukorrale. Komisjon analüüsis vaatlusaluse toote suhtes eelkõige tootmisvõimsuse arengut, tootmismahtu, tootmisvõimsuse rakendusastet, tööhõivet, tootlikkust, rahavoogusid, investeeritud kapitali tasuvust, kasutamist sidusturgudel, varusid, tarbimist, müüki, turuosa, hinda, hinna allalöömist ja kasumlikkust ajavahemikus 1998/1999- 2002/2003.

(39) Esitatakse ka ühenduse tarbimise analüüs, ehkki tarbimine ei ole kahju väljendav tegur.

6.1.1. Tarbimine

| 1998–1999 | 1999–2000 | 2000–2001 | 2001–2002 | 2002–2003 |

Tarbimine (t) | 80065 | 74056 | 65676 | 80960 | 72843 |

(40) Vaatlusaluse toote tarbimine ühenduses määrati ühenduse tootjate ja muude EÜ tootjate müügi kogumahu ja Eurostati poolt teatatud, vaatlusaluse toote ühendusse suunatud impordi kogumahu põhjal.

(41) Ajavahemikus 1998/1999-2000/2001 vähenes ühenduse tarbimine 18 % ehk 80065 tonnilt 65676 tonnini. Ajavahemikus 2000/01-2001/02 kasvas tarbimine 23 %, saavutades vaatlusaluse perioodi kõrgeima taseme (80960 tonni). Hiliseimal perioodil (2002/2003) vähenes tarbimine võrreldes aastatega 2001/2002 10 %, olles lähedal vaatlusaluse perioodi keskmisele väärtusele (74720 tonni aastas).

6.1.2. Tootmisvõimsus ja selle rakendusaste

| 1998–1999 | 1999–2000 | 2000–2001 | 2001–2002 | 2002–2003 |

Tootmisvõimsus (t) | 126760 | 129260 | 129260 | 129260 | 129260 |

Tootmisvõimsuse rakendusaste | 65 % | 59 % | 47 % | 47 % | 31 % |

(42) Komisjon analüüsis ühenduse tootjate tootmisvõimsust võrreldes kogu perioodi tootmisvõimsusega (1. oktoobrist järgmise aasta 30.septembrini). Kõnealust samasugust toodet toodetakse alates novembrist kuni veebruarini tootmisettevõtetes, millest mõnes võib muudel aastaaegadel töödelda muid puu- ja köögivilju. Novembrist veebruarini ei ole kõnealuses piirkonnas (Valencia ja Murcia, Hispaania) siiski võimalik töödelda muid puu- või köögivilju.

(43) Uurimisel ilmnes, et tootmise hinnanguline teoreetiline koguvõimsus püsis kogu uurimisperioodil stabiilne ja tootmisvõimsus tõusis ajavahemikus 1998/1999–1999/2000 veidi ainult üks kord (2 %).

(44) Tootmisvõimsuse rakendusaste langes ajavahemikus 1998/99-1999/2000 65 protsendilt 59 protsendini. Kõnealune langus on osaliselt tingitud tootmisvõimsuse kaheprotsendilisest langusest vaatlusalusel aastal, kuid suurem osa on põhjustatud tootmismahu vähenemisest 7,5 % ehk 81869 tonnilt 75767 tonnini. Tootmisvõimsuse rakendusaste alanes aastatel 2000/2001 veel 12 protsendiühikut (47 %-ni). Järgmisel aastal püsis tootmisvõimsuse rakendusaste stabiilne, kuid vähenes seejärel aastatel 2002/03 31 % (16 protsendiühiku võrra). Tootmisvõimsuse rakendusastme langus alates aastatest 1999/2000 peegeldab tootmismahu vähenemist vastavas ajavahemikus.

6.1.3. Ühenduse kogutoodang

| 1998–1999 | 1999–2000 | 2000–2001 | 2001–2002 | 2002–2003 |

Tootmismaht (t) | 81869 | 75767 | 60462 | 60329 | 39600 |

(45) Ühenduse tootmise kogumaht vähenes ajavahemikus 1998/99-2001/02 81869 tonnilt 60329 tonnini. Seejärel vähenes tootmismaht aastatel 2002/03 veel 35 %, saavutades vaatlusaluse perioodi madalaima taseme.

(46) Tootmismahu suundumust kinnitavad kõige uuemad kasutada olevad andmed (2003/2004), mis näitavad tootmismahu edasist vähenemist 26165 tonnini (osalised andmed). Ühenduse tootjatel ei ole võimalik investeerida ja pühenduda tootmisele, kui neil ei ole ettetellimisi oma peamistelt klientidelt. Selliseid tellimusi ei ole siiski ilma hinnakonkurentsis osalemiseta võimalik saada.

6.1.4. Tööhõive

| 1998–1999 | 1999–2000 | 2000–2001 | 2001–2002 | 2002–2003 |

Tööhõive (perioodi lõpuks) | 2502 | 2441 | 2462 | 2419 | 2343 |

(47) Vaatlusaluse tootega seotud tööhõive vähenes aastatel 1999/2000. Seejärel tööhõive mõnevõrra suurenes perioodil 2000/01, et uuesti väheneda ajavahemikus 2000/01-2002/03. Peale ühenduse tootjate poolt teadaantud tööhõive vähenemise vähenes viie aasta jooksul ka mandariinikonservide tootmisega seotud tööhõive ühenduses, sest mõned vaatlusalusest tootest konservide valmistajad lõpetasid oma vastava tegevuse enne kaitsemeetmete uurimise alustamist. Tuleb märkida, et suure osa tööjõust moodustavad hooajatöölised. Seetõttu tuleks eespool toodud tabelit käsitleda koos alljärgneva tabeliga töötundide kohta.

6.1.5. Töötunnid ja tootlikkus

| 1998–1999 | 1999–2000 | 2000–2001 | 2001–2002 | 2002–2003 |

Töötunnid | 944000 | 985000 | 823000 | 861000 | 625000 |

Tootlikkus (töötunnid/tonnid) | 15,9 | 16,8 | 15,6 | 16,8 | 17,7 |

(48) Ühenduse tootjate mõju tööhõivele on selgemini näha töötundidest, milles sisalduvad ka hooajatööliste tunnid. Töötunnid on ka paremaks tootlikkuse mõõtmise aluseks kui töötajate arv.

(49) Üldiselt võib täheldada töötundide arvu stabiilset vähenemist, kõige hilisemal perioodil 27 % ehk 861000 tunnilt 625000 tunnini. Tootlikkus vähenes ajavahemikus 1998/1999–2001/2002 15,9 töötunnilt ühe toodetud tonni kohta 16,8 tunnini ja vähenes viimasel perioodil (2002/2003) veelgi 17,7 tunnini. Tuleb arvestada, et erinevused tootlikkuses on peamiselt tingitud värske toote saagist.

6.1.6. Rahavoog ja investeeritud kapitali tasuvus

Majandusaasta | 1998 | 1999 | 2000 | 2001 | 2002 |

Rahavoog (indeks: 1999 = 100) | 2 | 100 | 80 | 116 | -4 |

Investeeritud kapitali tasuvus | 15,1 | 18,9 | 9,3 | 9,8 | 8,1 |

(51) Rahavoogu ja investeeritud kapitali tasuvust oli võimalik analüüsida ainult koostööd tegevate vaatlusalust toodet valmistavate ettevõtete ja mitte vaatlusaluse toote suhtes üldiselt ning tulemused esitatakse kalendriaastate kaupa. Kõnealuseid näitajaid võib seetõttu lugeda vähemtähtsateks kui muid näitajaid. Siiski on näha, et rahavoog ja investeeritud kapitali tasuvus vähenesid kõige hilisemal perioodil tunduvalt.

6.1.7. Müügimaht

| 1998–1999 | 1999–2000 | 2000–2001 | 2001–2002 | 2002–2003 |

Müügimaht ühenduses (t) | 63718 | 56483 | 45341 | 36156 | 28030 |

(51) Ühenduse tootjate samasuguse toote müük ühenduses vähenes ajavahemikus 1998/1999–2001/2002 63718 tonnilt 45341 tonnini, mis peegeldas tarbimise vähenemist ja impordi kasvu kõnealusel perioodil. Vaatamata tarbimise kasvule järgmisel aastal, jätkus ajavahemikus 2000/2001–2001/2002 siiski müügi vähenemine (20 %), saavutades taseme 36156 tonni, samal ajal kui import suurenes enam kui kaks korda ehk 44804 tonnini. Siit nähtub impordi üha suurenev osakaal turul. Kõige hilisemal perioodil jätkus müügimahu vähenemine, saavutades aastatel 2002/03 kõigi aegade madalaima taseme ehk 28030 tonni, mis tähendab nelja aasta jooksul 56-protsendilist vähenemist.

6.1.8. Turuosa

| 1998–1999 | 1999–2000 | 2000–2001 | 2001–2002 | 2002–2003 |

Turuosa | 79 % | 76 % | 69 % | 44 % | 38 % |

(52) Ühenduse tootjate turuosa vähenes ajavahemikus 1998/1999–2000/2001 79 protsendilt 69 protsendini ja vähenes seejärel aastatel 2001/2002 44 protsendini ja aastatel 2002/2003 38 protsendini. Tunduv vähenemine kahel viimasel perioodil näitab, et import on kõnealusel ajavahemikul tugevamini turule tunginud vaatamata sellele, et ühenduse tootjad alandasid perioodil 2000/2001–2001/2002 hindu 17 % ja seejärel aastatel 2002/2003 veelgi 6 %.

(53) Hindade alanemine koos lisandunud impordi tõttu toimunud turuosa kaotusega langes ajaliselt kokku ühenduse tootjate kasumlikkuse tunduva vähenemisega (käsitletakse allpool).

6.1.9. Samasuguse toote hind ja hinna allalöömine

| 1998–1999 | 1999–2000 | 2000–2001 | 2001–2002 | 2002–2003 |

Müügihinnad ühenduses ühiku kohta (EUR/tonn) | 826 | 790 | 925 | 827 | 781 |

Hiina ekspordi ühikhinnad koos tollimaksuga (EUR/tonn) [6] | 732 | 773 | 910 | 790 | 691 |

Hindade allalöömine (EUR/tonn) | 94 | 17 | 15 | 37 | 90 |

Hindade allalöömine | 11 % | 2 % | 2 % | 4 % | 12 % |

(54) Samasuguse toote keskmine hind alanes ajavahemikus 1998/1999–1999/2000, kuid tõusis aastatel 2000/2001 17 protsenti ehk 925 euroni tonni kohta. Keskmine hind jätkas seejärel langemist 827 euroni aastatel 2001/2002 ja 781 euroni aastatel 2002/2003.

(55) Määramaks kindlaks hinna allalöömise taset, uuriti hinnateavet võrreldavate ajavahemike jooksul samal kaubandustasandil ja sarnastele klientidele suunatud müügi korral. Ühenduse tootjate poolt küsitavate keskmiste tehasehindade ja eksportivate tootjate poolt ühenduse importijatelt küsitavate hindade (CIF-hinnad ühenduse piiril koos tollimaksuga) võrdlus näitab, et impordihinnad olid siseturu hindadest kõigil viiel uuritud perioodil 2–12 % madalamad.

6.1.10. Kasumlikkus

| 1998–1999 | 1999–2000 | 2000–2001 | 2001–2002 | 2002–2003 |

Müügi puhaskasum/-kahjum ühenduses | 4,0 % | 0,5 % | 6,8 % | –1,7 % | –4,3 % |

(56) Ühenduse tootjate müügi kasumlikkus ühenduses kõikus viie aasta pikkuse vaatlusperioodi jooksul märkimisväärselt. Kasumlikkus oli madalaim aastatel 2001/2002 ja aastatel 2002/2003 ning kõrgeim aastatel 2000/2001. Aastatel 2002/03, kui import suurenes suurima tasemeni vaatlusalusel perioodil, langes impordi keskmine hind 605 euroni/tonn ja ühenduse toote keskmine hind 781 euroni/tonn. Kõnealune hindade langus koos müügimahu vähenemisega leidis aset samal ajal, kui ühenduse tootjate kasumlikkus vähenes 6,8 protsendilt -1,7 protsendini aastatel 2001/2002; see suundumus süvenes aastatel 2002/2003, põhjustades kahjumit (-4,3 %).

(57) Turuhinnast madalama hinnaga müük näitab seda, kui palju importtoote hind on madalam ühenduse tootjate oodatavast hinnast olukorras, kui neile kahju ei tekitata. Turuhinnast madalam hind arvutati ühenduse toote kahju mittetekitava kaalutud keskmise tonnihinna alusel. See hind arvutati ühenduse toote vastavate tootmiskulude (kohandatuna transpordikulude arvessevõtmiseks nii, et oleks tagatud asjakohane võrdlus põhilisse geograafilisse tarbimispiirkonda suunduva impordiga) alusel, millele lisati 6,8-protsendiline kasuminorm. Kõnealune kasuminorm loeti mõistlikuks, sest see väljendab ühenduse tootjate kasumit tavalises kaubavahetuses, millele ei ole avaldanud mõju impordi ootamatu järsk lisandumine. Kahju mittetekitavat hinda võrreldi vaatlusaluse importtoote kaalutud keskmise tonnihinnaga 2003. aasta aprilli ja detsembri vahelisel perioodil, mis kehtib samal kaubanduslikul tasandil, CIF-hinnana ühenduse piiril, millele on lisatud tollimaks, impordijärgsed kulud ja importija kasum. Kõnealuse kahe hinna erinevust väljendati protsentuaalselt importtoote CIF-hinna suhtes ühenduse piiril ja tulemuseks oli hind, mis moodustas turuhinnast 57,9 %.

6.1.11. Varud

| 1998–1999 | 1999–2000 | 2000–2001 | 2001–2002 | 2002–2003 |

Varu aruandeperioodi lõpuks (t) | 13016 | 10628 | 11205 | 17279 | 11069 |

(58) Varud vähenesid ajavahemikus 1998/1999–2000/2001, kuid suurenesid seejärel tunduvalt aastatel 2001/2002 enne, kui aastatel 2002/2003 leidis aset uus vähenemine perioodil 2000/2001 saavutatud tasemeni, sest ühenduse tootjad alandasid oma varusid tootmise vähendamise teel. Varude kasv ajavahemikus 2000/2001–2001/2002 langes kokku ühenduse tootjate müügimahu 20-protsendilise vähenemisega ja järeldati, et varude kasv ongi peamiselt põhjustatud müügimahu vähenemisest.

6.1.12. Järeldus

(59) Andmetest ilmneb, et ehkki tootmisvõimsus vaadeldava perioodi alguses mõnevõrra suurenes, on areng tootmisvõimsuse rakendusastme, tootmismahu, tööhõive, tootlikkuse, rahavoo ja investeeritud kapitali tasuvuse suhtes olnud negatiivne. Arvestades seda, et tarbimine vähenes kahe aasta jooksul, suurenes seejärel peaaegu endise tasemeni ja vähenes uuesti aastatel 2002/2003, näitavad andmed müügi, turuosa, hindade ja kasumlikkuse suhtes nii aastatel 2001/2002 kui ka aastatel 2002/2003 negatiivset arengut. Varud suurenesid aastatel 2001/02, kuid vähenesid aastatel 2002/03 uuesti endise tasemeni.

(60) Komisjon juhib tähelepanu eelkõige sellele, et aastatel 2001/2002, kui import suurenes üle kahe korra (44804 tonnini), oli ühenduse tootjate müügimaht ühenduses madal (36156 tonni) ja ühenduse tootjate kasumlikkus vähenes (-1,7 %). Samal aastal tarbimine kasvas. Arvestades selliseid taustandmeid, oleks võinud oodata, et import järgib tarbimise taset ja hinnad stabiliseeruvad, kuid import suurenes rohkem kui kaks korda ning nii importtoodete kui ühenduse tootjate valmistatud toodete hinnad alanesid.

(61) Lisaks olgu märgitud, et ehkki tarbimine vähenes aastatel 2002/2003 10 %, impordi tase ei langenud ja tarbimise vähenemine mõjutas peamiselt ühenduse tootjaid, kelle müük alanes 22 % ja hinnad 6 %. Nimetatud põhjused ja eelmisest aastast pärinev laovarude ülejääk tingisid seda, et ühenduse tootjad olid sunnitud oma tootmist tunduvalt vähendama.

(62) Kõik nimetatud tegurid koos peegelduvad ühenduse tootjate majanduslikes näitajates. Ühenduse tootjad on kaotanud oma turuosa, mis saavutas oma madalaima taseme aastatel 2002/03. Ühenduse tootjate müük langes nii aastatel 2001/2002 kui aastatel 2002/2003 ka absoluutmahus. Seetõttu on ühenduse tootjad kõigil nimetatud aastatel olnud sunnitud oma tootmist vähendama. Selle tulemusena on nende tootmisvõimsuse rakendusaste langenud nii aastatel 2001/02 kui aastatel 2002/03. Tootlikkus ja tööhõive on samuti vähenenud nii aastatel 2001/02 kui aastatel 2002/03. Ühenduse müügimahu vähenemise ja hindade langemise koostoimel on ühenduse tootjate müügitulu vähenenud 29 % ehk 41,9 miljonilt eurolt aastatel 2000/2001 29,9 miljoni euroni aastatel 2001/2002 ja 21,9 miljoni euroni aastatel 2002/2003. Samaaegselt langes ühenduse tootjate kasumlikkus 6,8 protsendilt (-1,7) protsendini aastatel 2001/02 ja (-4,3) protsendini aastatel 2002/03.

(63) Arvestades kõiki nimetatud tegureid, jõudis komisjon seisukohale, et ühenduse tootjatele on tekitatud märgatavat kahju.

7. PÕHJUSLIK SEOS

(64) Määratlemaks põhjuslikku seost suurenenud impordi ja märgatava kahju vahel ning tagamaks, et muudest teguritest tingitud kahju ei loeta suurenenud impordi põhjustatuks, on komisjon toiminud järgmiselt:

- kahjulikuks peetavate tegurite kahjustavad mõjud on üksteisest eraldatud,

- kõnealune kahjustav mõju on omistatud seda põhjustavatele teguritele ja

- pärast seda, kui kahjustav mõju oli omistatud kõigile seda põhjustavatele teguritele, selgitas komisjon välja, kas impordi suurenemine on märgatava kahju tõeliseks ja oluliseks põhjuseks.

7.1. PÕHJUSLIKE TEGURITE ANALÜÜS

7.1.1. Suurenenud impordi mõju

(65) Mandariinikonservide turg on varustusallikate ja klientide suhtes läbipaistev. Kuna mandariinid on oma olemuselt tarbekaup, konkureerivad vaatlusalune toode ja samasugune toode peamiselt hinna alusel.

(66) Ajavahemikus 2000/2001–2002/2003 kasvas impordi turuosa 31 protsendilt 56 protsendini ja seejärel 62 protsendini, samal ajal kui ühenduse tootjate turuosa vähenes 69 protsendilt 44 protsendini ja seejärel 38 protsendini. Samal perioodil kasvas import 34 protsendilt 74 protsendini ja seejärel 113 protsendini ühenduse tootmismahust, mis viitab sellele, et import on tootmismahu suhtes kasvanud ka ühenduse tootjate kulul.

(67) Ajavahemikus 2000/2001–2002/2003 vähenes importtoote Eurostat-andmetele vastav keskmine ühikhind ühenduse turul 792 eurolt 691 euroni ja seejärel 605 euroni tonni kohta. Samal perioodil alanes ühenduse toote keskmine ühikhind 925 eurolt 827 euroni ja seejärel 781 euroni tonni kohta. Samasuguse toote keskmise ühikhinna languse mõjuks ühenduse tootjate müügitulule ühenduses oleks olnud vähenemine 11 % (4,4 miljoni euroni) aastatel 2001/2002 ja seejärel 6 % (1,7 miljoni euroni) aastatel 2002/2003. Arvestades samaaegset müügimahu vähenemist ühenduses, oli müügitulu tegelik vähenemine ühenduses aastatel 2001/02 12 miljonit eurot ja aastatel 2002/2003 8 miljonit eurot. Müügitulu vähenemine (koos suurenenud kuludega) alandas tunduvalt kasumlikkust ja ühenduse tootjatele põhjustati aastatel 2001/2002 1,7-protsendiline kahjum ja aastatel 2002/2003 4,3-protsendiline kahjum.

(68) Eespool nimetatud põhjustel järeldab komisjon, et madala hinnaga impordi suurenemise ja ühenduse tootjatele põhjustatud märgatava kahju vahel on korrelatsioon, ning seda, et impordi suurenemisel on olnud negatiivne mõju, mis eelkõige väljendus surves hindadele ning ühenduse tootjate müügimahu vähenemises ühenduse turul.

7.1.2. Tarbimise muutumise mõju

(69) Komisjon on teostanud täieliku uurimise ajavahemikus 1998/1999–2000/2001 asetleidnud tarbimise vähenemise kahjuliku mõju kohta. Tarbimise vähenemist tuleb käsitleda osana viie aasta pikkusel uurimisperioodil valitsenud üldisest suundumusest. Tarbimine vähenes 80065 tonnilt aastatel 1998/99 74056 tonnini aastatel 1999/2000 ja 65676 tonnini aastatel 2000/01, kuid kasvas seejärel aastatel 2001/02 15284 tonnilt 80960 tonnini enne uut langust 72843 tonnini aastatel 2002/03.

(70) Komisjon juhib tähelepanu sellele, et ehkki tarbimine saavutas vaatlusalusel perioodil 2000/2001 oma madalaima taseme, oli ühenduse tootjate kasumlikkus just nimetatud aastatel kõige kõrgem (6,8 %). Teisalt suurenes tarbimine aastatel 2001/2002 80960 tonnini (tarbimise suurim väärtus vaatlusalusel perioodil), kuid ühenduse tootjate kasumlikkus langes samal ajal -1,7 protsendini. Seetõttu ei ole tarbimise enda ja ühenduse tootjate kasumlikkuse ning üldise majandusliku olukorra vahel selget korrelatsiooni.

(71) Uurides tarbimise mõju ühenduse tootjate kasumlikkusele, tuleb arvestada kõigi turul osalejate reaktsioone tarbimise muutustele. Selles suhtes tõdeti, et ühenduse tootjad olid sunnitud oma müüki aastatel 2001/02 võrreldes aastatega 2000/01 ligikaudu 9185 tonni võrra vähendama, kuid import muutus järsult teises suunas (+ 24469 tonni). Analoogiliselt vähenes ühenduse tootjate müük aastatel 2002/2003 rohkem kui 8000 tonni võrra, kuid import püsis eelmise aasta tasemel.

(72) Mis puudutab hinnamõjutusi, siis pika säilivusajaga konservide tarbimises esinevad erinevused ei too tavaliselt endaga kaasa märgatavaid hinnamuutusi, kui tootmist kohandatakse turu vajadustele. Selles suhtes näivad ühenduse tootjad reageerivat nii, et vähendavad nii tootmismahtu kui ka müüki rohkem kui oleks vajalik tarbimise langusega kaasaskäimiseks. See kajastub ka analoogilises laovarude vähendamises.

(73) Kui surve hindadele alaneb, siis väheneb analoogiliselt ka madalate hindade kahjulik mõju. Tähtsaimaks teguriks on kasum ja kasumi vähenemine oleks olnud minimaalne, kui hinnad ja müügimaht ei oleks tunduvalt alanenud. Seetõttu on loogiline järeldada, et ilma madala hinnaga impordi järsu suurenemiseta ei oleks tarbimise vähenemine toonud kaasa kasumi olulist langust.

(74) Isegi kui kõik turul osalejad oleksid oma tootmist korrigeerinud, oleksid ühenduse tootjad ikkagi müünud vähem aastatel 1999/2000, 2000/2001 ja 2002/2003. Kuid tarbimine oli aastatel 2001/2002 oma kõrgeimal tasemel pärast aastaid 1998/1999 ja ligikaudu sama suur kui kõnealusel aastal. Ühenduse tootjate müük vähenes siiski aastatel 2001/2002 võrreldes aastatega 1998/1999 29438 tonni võrra ehk 43 %. Samal ajal suurenes import aastatel 2001/02 võrreldes aastatega 1998/99 28457 tonni võrra. Seetõttu suurenes import ajavahemikus 1998/1999–2001/2002 tunduvalt vaatamata sellele, et tarbimine oli ainult veidi suurem.

| 1998–1999 | 1999–2000 | 2000–2001 | 2001–2002 | 2002–2003 |

Tarbimise (t) tegelik areng | 80065 | 74056 | 65676 | 80960 | 72843 |

Tegelik turuosa | 80 % | 76 % | 69 % | 45 % | 38 % |

Turuosa simulatsioon [7] | 80 % | 71 % | 57 % | 45 % | 35 % |

(75) Eespool toodud tabelist ilmneb, et kui ka tarbimine oleks püsinud kogu vaatlusalusel perioodil konstantne, ei oleks ühenduse tööstusharu turuosa arenenud oluliselt erineval viisil. See näitab, et tarbimise areng avaldas ühenduse tööstusharu turuosale ainult piiratud mõju.

(76) Eespool nimetatud põhjustel võib järeldada, et ehkki tarbimise vähenemise ja avastatud kahjuliku mõju vahel on seos, ei ole see seos märkimisväärne.

7.1.3. Ekspordijõudluse muutumise mõju

| 1998–1999 | 1999–2000 | 2000–2001 | 2001–2002 | 2002–2003 |

Eksport (tonnides) | 80065 | 74056 | 65676 | 80960 | 72843 |

(77) Komisjon uuris ka ekspordi vähenemise mõju. Ajavahemikus 1998/1999–2000/2001 vähenes ühenduse tootjate mandariinikonservide eksport 21316 tonnilt 14544 tonnini, sest ühenduse tootjad kaotasid oma turuosa Hiinast pärit madala hinnaga toodetele (mis eelkõige oli tingitud hormoonivaidlusest, nagu üldosa punktis 35 on selgitatud). Ajavahemikus 2000/2001–2001/2002 kasvas eksport 18099 tonnini ja aastatel 2002/2003 17780 tonnini. Viie aasta jooksul vähenes eksport ligikaudu 3500 tonni võrra, kuid peamine vähenemine leidis aset ajavahemikus 1999/2000–2000/2001 (siis oli ühenduse tootjate kasumlikkus suurim). Aastatel 2001/2002 ühenduse tootjate eksport tegelikult suurenes. Kõige hilisemal perioodil, ajavahemikus 2001/2002–2002/2003 vähenes eksport 319 tonni võrra ehk 1,7 %, mis moodustas ühenduse kõnealuse aasta toodangust ainult 0,8 %.

(78) Tuleb samuti märkida, et kasumlikkuse määramisel punktis 6.1.10 võeti arvesse ainult ühenduse müüki. Seetõttu on ühenduse tootjate kasumlikkuse registreeritud langus kõige hilisemal perioodil suures osas mittesõltuv ekspordile avalduvast mõjust.

(79) Eespool nimetatud põhjustel järeldub, et ekspordi vähenemise ja täheldatud kahjuliku mõju vahel on teatud seos, mis avaldub näiteks selles, et vähenenud eksport on kaasa aidanud tootmismahu ja tootmisvõimsuse rakendusastme vähenemisele. Ollakse siiski seisukohal, et suurem osa kõnealusest mõjust leidis aset ajavahemikus 1999/2000–2000/2001 (kui ühenduse tootjad said veel kasumit) ning et aastatel 2002/2003 toimunud ekspordi väga väikesel vähenemisel, mis ei ületanud 1 % ühenduse tootmismahust, ei olnud nimetamisväärset mõju.

7.1.4. Ülemäärase tootmisvõimsuse mõju

(80) Komisjon on uurinud, kas kahjulik mõju võib olla põhjustatud ühenduse tootjate ülemäärasest tootmisvõimsusest. Hinnangulises teoreetilises tootmisvõimsuses leidis vaadeldaval perioodil aset ainult üks väike muutus, kui tootmisvõimsus aastatel 1999/2000 kasvas 2 % ehk 129260 tonnini.

(81) Kõnealune tootmisvõimsuse kasv tõi kaasa tootmisvõimsuse rakendusastme vähenemise aastatel 1999/2000 ja sellele järgneval aastal, sest ennustatud vajadust täiendava tootmisvõimsuse järele ei tekkinud. Sellest järeldub, et tootmisvõimsuse kasvu ja viie aasta pikkuse perioodi esimesel poolel täheldatud kahjuliku mõju vahel on seos, ehkki täiendava tootmisvõimsuse mõju ühenduse tootjate üldisele kasumlikkusele oli väga väike.

7.1.5. Tooraine pakkumise puudumise mõju

(82) Mõned eksportijad väitsid, et ühenduse tootjate tootmismahu vähenemise põhjuseks oli tooraine (st värskete väikeste tsitrusviljade) pakkumise puudumine EÜ turul. Värskete väikeste tsitrusviljade EÜ turgu käsitleva uurimuse põhjal on komisjon siiski seisukohal, et pakkumine on piisav töötleva tööstuse vajaduste katmiseks.

(83) Tabelis A on esitatud andmed värskete väikeste tsitrusviljade (klementiinide, mandariinide ja satsumade) tegeliku tootmismahu kohta aastatel 1998–2002.

Tabel A

Allikas:

CLAM

Aasta | 1998–1999 | 1999–2000 | 2000–2001 | 2001–2002 | 2002–2003 |

Tootmismaht | 2329341 | 2823106 | 2511550 | 2379634 | 2650000 |

7.1.6. Töötleva tööstuse vajadus värskete väikeste tsitrusviljade järele

(84) Tabelis B on esitatud andmed töötleva tööstuse poolt ajavahemikus 1998/1999–2002/2003 mandariinikonservide valmistamiseks kasutatud klementiinide ja satsumade koguse kohta.

Tabel B

Hooaeg | 1998–1999 | 1999–2000 | 2000–2001 | 2001–2002 | 2002–2003 |

Satsumad ja klementiinid | 120000 | 110000 | 95000 | 95000 | 60000 |

(85) Nagu tabelitest A ja B ilmneb, on värskete väikeste tsitrusviljade pakkumine EÜ turul töötleva tööstuse vajadusest palju suurem.

(86) Töötlev tööstus konkureerib siiski värskete satsumade ja klementiinide muude ostjatega ja selle konkurentsivõimet näib olevat mõjutanud samasuguse toote hinnalangus. Värskete, töötlemiseks ettenähtud mandariinide hind kehtestatakse konservivalmistajate ja puuviljakasvatajate vahel hooaja alguses sõlmitavate lepingute alusel. Tabelis C on esitatud andmed tootjate poolt värskete toodetena ja konserveerimiseks müüdavate mandariinide eest küsitava hinna kohta.

Tabel C

Hooaeg | 1998–1999 | 1999–2000 | 2000–2001 | 2001–2002 | 2002–2003 |

Värsked mandariinid (EUR/tonn) | 547 | 498 | 571 | 557 | 527 |

Konserveerimiseks ettenähtud mandariinid (EUR/tonn) | 256 | 255 | 313 | 245 | 172 |

(87) Hinnaerinevused sõltuvad kahest tegurist. Esiteks ei ole ühenduse tootjad enam võimelised samal määral ostma toorainet (värskeid satsumasid ja klementiine) hinnaga, mis tagaks nende normaalse kasumlikkuse. Teiseks püüavad puuviljakasvatajad seetõttu, et ühenduse tootjad pakuvad neile satsumade, mida kasutatakse konservivalmistamisel peamise toorainena, eest madalat hinda, oma puuviljakasvatust kasumlikkuse suurendamiseks ümber orienteerida satsumadelt klementiinidele. Kõnealune protsess ei tundu siiski olevat veel piisavalt välja kujunenud, et sellel oleks märgatavat mõju ühenduse tootjate poolt kättesaadavale pakkumisele.

(88) Seetõttu järeldab komisjon, et pakkumise puudumine ei avaldanud mõju ühenduse tootjatele tekkinud kahjule.

7.1.7. Muud tegurid

(89) Komisjoni teenistused ei ole lõpliku uurimise käigus täheldanud ega asjaomased osapooled tõstatanud muid kui eespool punktides 7.1.1 ja 7.1.6 käsitletud tegureid.

7.2. KAHJULIKU MÕJU SEOSTAMINE ERINEVATE PÕHJUSTEGA

(90) Ühenduse tootjatele tekkinud märgatav kahju esines peamiselt vähenenud müügimahu, alanenud ühikhindade, halvenenud kasumlikkuse ja majanduslikku kahju kujul. Komisjon tegi kindlaks kolm tegurit, mis peale impordi suurenemise mõjutasid kahju tekkimist: tarbimise langus, ekspordi vähenemine ja tootmisvõimsuse kasv.

(91) Esiteks vähenes tarbimine ajavahemikus 1998/1999–2000/2001, seejärel suurenes aastatel 2001/2002, kuid vähenes kõige hilisemal vaadeldaval perioodil uuesti. Impordi areng ei vastanud siiski üldse tarbimise arengule ning komisjon järeldas, et tarbimise vähenemine ajavahemikus 1998/1999–2000/2001 ei avaldanud märkimisväärset mõju tootmismahule ega hindadele. Tarbimise vähenemine aastatel 2002/2003 langes kokku ühenduse tootjate müügimahu vähenemisega ning hindade ja kasumlikkuse alanemisega ja komisjon järeldas, et tarbimise vähenemine mõjutas ühenduse tootjatele tekkinud märgatavat kahju.

(92) Komisjon uuris ka ühenduse tootjate ekspordi vähenemist viie aasta jooksul. Vähenemine leidis aset viie aasta pikkuse perioodi esimesel poolel. Perioodi lõpus, kui tekkis märgatav kahju, eksport siiski suurenes ja seejärel veidi vähenes. Seetõttu mõjutas ekspordi areng ühenduse tootjaid aastatel 2001/02 ja 2002/03 tunduvalt vähem kui impordi kasv.

(93) Komisjon uuris ka tootmisvõimsuse kasvu, mis leidis aset aastatel 1999/2000, ja mis seejärel püsis muutumatuna. Kõnealuse täiendava tootmisvõimsuse kulud ei olnud ühe aasta kohta arvestatuna märkimisväärsed.

(94) Olles veendunud selles, et muude tegurite mõju ei anna põhjust nende seostamiseks impordi suurenemisega, tõdes komisjon, et ühenduse tootjate müügimahu, müügihindade ja kasumlikkuse vähenemise ning impordi suurenemise vahel on tõeline ja märkimisväärne põhjuslik seos. Import ei kasvanud palju kiiremini kui tarbimine mitte ainult ajavahemikus 2000/2001–2001/2002, vaid kasvas ka tarbimise vähenemisel perioodil 1998/1999–2000/2001 ja aastatel 2002/2003.

7.2.1. Järeldus

(95) Olles uurinud muude teadaolevate tegurite kahjulikku mõju ja eraldanud need üksteisest ja impordi suurenemise kahjulikust mõjust ning taganud, et muude tegurite tekitatud mõju ei omistata impordile, on komisjon jõudnud järeldusele, et impordi suurenemise ja ühenduse tootjatele tekkinud märgatava kahju vahel on tõeline ja märkimisväärne seos.

8. ÜHENDUSE HUVID

8.1. SISSEJUHATAVAD MÄRKUSED

(96) Kaitsemeetmete eesmärgiks on korvata märgatavat kahju ja vältida vaatlusaluse toote ühenduse tootjate olukorra edasist halvenemist. Peale ettenägematu arengu, impordi suurenemise, märgatava kahju ja põhjuslike seoste on komisjon uurinud, kas on olemas sundivaid majanduslikke põhjuseid, mille alusel võiks järeldada, et lõplike meetmete rakendamine ei ole ühenduse huvides. Sel eesmärgil võeti olemasolevate tõendite põhjal arvesse meetmete mõju kõigile menetluses osalevatele osapooltele ning meetmete rakendamise või rakendamata jätmise tõenäolised tagajärjed.

8.2. ÜHENDUSE TOOTJATE HUVID

(97) Ühenduse tootjad on teinud suuri investeeringuid ja neil on kasutusel maailma kõrgeima mehhaniseerimis- ja automatiseerimisastmega tootmisseadmed. Tavalistes turutingimustes on ühenduse tootjad elujõulised ja konkurentsivõimelised. Uurimisperioodil on ühenduse tootjate tootmis- ja müügimaht tunduvalt langenud ja selle tagajärjel ei suuda nad enam tasuvalt tegutseda. Ühenduse tootjate olukord halveneks jätkuvalt, kui madala hinnaga import jätkuks senisel ulatuslikul määral.

(98) Lõplike kaitsemeetmete rakendamine annaks ühenduse tootjatele võimaluse oma tootmist ümber korraldada, mis võimaldaks neil tagada vaatlusaluse toote tootmise ja äritegevuse tervikuna pika aja jooksul. See annaks ühenduse tootjatele vajaliku aja ümberkorraldusteks ja võimaluse saada kasu tootmiskulude edasiseks vähendamiseks tehtavatest suurematest investeeringutest uurimis- ja arendustööle. Tööstusharu konsolideerimise kavad on juba hästi käivitunud, kuid konsolideerimise teostamine ja sellest kasu saamine võtavad tavaliselt aega. Lisaks on määratletud mitmeid kulude kokkuhoiu algatusi, mille hulka kuulub ka ühenduse tootjate koostöö suurendamine muud toorainet kui värskeid puuvilju ostvate ühenduse tootjate vahel (värskeid puuvilju ostvate tootjate vahel on juba sõlmitud ühised ostulepinguid).

8.3. ÜHENDUSE VÄRSKETE VÄIKESTE TSITRUSVILJADE TOOTJATE HUVID

(99) Ühenduse tootjaid toorainega varustavate värske puuvilja tootjate huvides on see, et nende toodetele oleks korralik ja prognoositav nõudlus sellise hinna eest, millega osutuks võimalikuks teenida normaalset kasumit. Tundub, et vaatlusaluse toote madala hinnaga, kuid suuremahulise impordi üheks mõjuks on tooraine (värskete väikeste tsitrusviljade, eelkõige satsumade) hinna allalöömine EÜ turul. Seetõttu on värske puuvilja tootjate huvides selliste meetmete rakendamine, mis tooksid kaasa vaatlusaluse toote ühendusse suunatud madala hinnaga impordi mahu vähendamise.

8.4. ÜHENDUSE KASUTAJATE JA IMPORTIJATE HUVID

(100) Meetmete mõju hindamiseks importijatele ja kasutajatele saatis komisjon välja küsimustikud vaatlusaluse toote teadaolevatele importijatele ja kasutajatele ühenduse turul. Vastus saadi üheksalt importijalt, kuid muudelt kui importijatega seotud kasutajatelt ei saadud mitte ühtegi vastust.

(101) Mõned vaatlusaluse toote importijad väitsid, et meetmete rakendamine ei ole vajalik, sest ühenduse tootjate probleemid olevat põhjustatud pigem kõrgetest hindadest ja ühenduses toimuvaks konservide valmistamiseks ettenähtud värskete mandariinide pakkumise puudumisest kui suurenenud impordist. Märgitakse siiski, et perioodi 2001/2002 lõpul ehk ajal, kui import suurenes 44804 tonnini ja ühenduse tootjate müük EÜ turul vähenes 36156 tonnini, kasvasid ühenduse tootjate laovarud 6074 tonnilt 17279 tonnini. See näib tõendavat, et ühenduse tootjate müügi vähenemine ei ole tingitud sellest, et nad ei jõua nõudlust rahuldada, vaid mingist muust põhjusest. Kõige tõenäolisemaks seletuseks tundub olevat suureneva, madalate hindadega impordi järjest suurem domineerimine.

(102) Importijad väitsid samuti, et on soodsam säilitada mitmeid varustusallikaid, ja et kui rakendatakse meetmeid, ei tohiks need olla minimaalse hinnasüsteemi või kvootide eraldamise kujul põhimõttel "esimesena tulnut teenindatakse esimesena", sest see lõhuks turgu veelgi. "Esimesena tulnut teenindatakse esimesena"-põhimõte soodustaks importi eelkõige aasta alguses, kuni kvoot on lõpuni ära kasutatud; seejärel suunduks nõudlus siseturu pakkumistele. Lisaks rõhutasid importijad, et Euroopa peamiste turgude kauplejatel ja tarbijatel peaks olema pidev juurdepääs hea kvaliteediga ja madalate hindadega toodetele.

(103) Lõplikud meetmed hõlmavad tariifikvoote, mis peegeldavad impordi traditsioonilist taset. Seetõttu ollakse seisukohal, et kasutajatele ja importijatele tekkida võiv kahjulik mõju ei ole suurem kui ühenduse tootjatele meetmete rakendamise tulemusena tekkiv oodatav kasu ja et rakendatavad meetmed on nii vähesed kui on vajalik, et vältida ühenduse tootjate olukorra edasist halvenemist.

8.5. ÜHENDUSE TARBIJATE HUVID

(104) Kuna vaatlusalune toode on tarbekaup, teavitas komisjon erinevaid tarbijaorganisatsioone uurimise alustamisest. Tarbijaorganisatsioonidelt ei saadud vastuseid, mistõttu mõju tarbijatele loetakse väheseks.

9. EÜ LAIENEMINE

9.1. IMPORT ÜHINEVATESSE RIIKIDESSE

(105) Kuna meetmed jõustuvad pärast EÜ laienemist 1. mail 2004, uuris komisjon impordi kasvu ka EÜ-25 riikide suhtes (nii absoluutmahus kui suhteliste näitajate alusel).

| 2000 | 2001 | 2002 | 2003 |

Ühinevate riikide import väljastpoolt EÜ-25 riike | 2562 | 4268 | 5350 | 6528 |

Ühinevate riikide import EÜ-15 riikidest | 1964 | 1014 | 1472 | 1500 [8] |

Kokku | 4527 | 5283 | 6821 | 8028 |

(106) Import ühinevatesse riikidesse väljastpoolt EÜ-25 riike suurenes 67 % ehk 2562 tonnilt 2000. aastal 4268 tonnini 2001. aastal ja seejärel 5350 tonnini (kasv 25 %) aastal 2002. 2003. aastal kasvas kõnealune import veelgi 22 % ehk 6528 tonnini.

(107) Määratlemaks seda, milline oleks viimastel aastatel olnud tõenäoline impordi suurenemine EÜ-25 riikidesse, tuleb EÜsse suunatud impordile liita juurde väljastpoolt EÜ-25 riike ühinevatesse riikidesse suunatud import.

| 2000 | 2001 | 2002 | 2003 |

EÜ import [9] | 17573 | 20335 | 44804 | 44813 |

Ühinevate riikide import väljastpoolt EÜ-25 riike | 2562 | 4268 | 5350 | 6528 |

Kokku | 20135 | 24603 | 50154 | 51341 |

(108) Nende andmete põhjal oleks koguimport EU-25 riikide osas ajavahemikus 2000–2001 kasvanud 22 % ehk 20135 tonnilt 24603 tonnini ja seejärel perioodil 2001–2002 104 % ehk 50154 tonnini. Import oleks seejärel aastal 2003 püsinud jätkuvalt kõrgel tasemel ja kasvanud 2 % ehk 51341 tonnini.

(109) Ühinevates riikides ei toodeta vaatlusalust toodet ja, nagu eespool on nimetatud, arenes import EÜ-25 riikidesse samal viisil nagu import EÜ-15 riikidesse. Seetõttu ollakse seisukohal, et märgatava kahju ja põhjuslike seoste analüüs EÜ-15 kohta kehtib ka EÜ-25 riikide suhtes.

(110) Komisjon uuris ka ühenduse huvide küsimust seoses EÜ-25 riikidega. Ühinevates riikides ei toodeta vaatlusalust toodet ega selle toorainet. Vaatlusaluse toote import ühinevatesse riikidesse moodustab siiski ligikaudu 12 % koguimpordist EÜ-25 riikidesse. Ühinevate riikide importijate, kasutajate ja tarbijate huvid ei erine EÜ-15 riikide importijate, kasutajate ja tarbijate huvidest mitte millegi poolest, ehkki viimases on importijaid, kasutajaid ja tarbijaid palju rohkem. EÜ-15 riikide importijate/kasutajate ja tarbijate huvid on samasugused kui EÜ-25 riikide importijate/kasutajate ja tarbijate huvid ning esindavad neid täielikult. Seetõttu ollakse seisukohal, et märgatava kahju ja põhjuslike seoste analüüs EÜ-15 riikide kohta kehtib ka EÜ-25 riikide suhtes.

(111) Kui mõni huvitatud osapool leiab, et pärast EÜ laienemist ei ole meetmete jätkamine nende senisel kujul EÜ-25 riikide suhtes põhjendatud, võib kõnealune osapool esitada komisjonile hiljemalt 15. mail 2004 üksikasjalikud põhjused selle kohta, miks komisjon peaks algatama meetmete uue läbivaatuse.

10. ÜLDKAALUTLUSED

(112) Vaatlusalune toode kuulub puu- ja köögiviljaturu ühise korralduse kohta 28. oktoobril 1996 vastuvõetud nõukogu määruse (EÜ) nr 2201/96, [10] mida on viimati muudetud komisjoni määrusega (EÜ) nr 386/2004, [11] artikli 1 lõikes 2 loetletud toodete nimekirja. Suurenenud impordi tõttu (nagu on kirjeldatud üldosa punktides 24–27) on vaatlusaluse toote turg ühenduses tugevasti häiritud, mis tõenäoliselt seab ohtu asutamislepingu artikli 33 eesmärkide saavutamise. Seetõttu on täidetud määruse (EÜ) nr 2201/96 artiklis 22 nimetatud tingimused, juhul kui neid kohaldatakse.

11. LÕPPJÄRELDUSED

(113) Komisjoni analüüsist uurimistulemuste kohta ilmneb, et kaitsemeetmete rakendamise eeldused on täidetud.

11.1. MEETMETE VORM JA TASE

(114) Ühenduse turu avatuna hoidmiseks ja tagamaks, et pakkumine rahuldab nõudlust, on otstarbekohane kehtestada tariifikvootide süsteem, mille korral kvooti ületava koguse korral makstakse täiendavat tollimaksu nii, et ühendusse on võimalik täiendavat tollimaksu makstes importida ka tariifikvooti ületavaid koguseid. Täiendav tollimaks tuleks kehtestada tasemel, mis võimaldaks ära hoida märgatava kahju tekkimist ühenduse tootjatele. Selles suhtes tuleb märkida, et kaitsemeetmetega (komisjoni määrus (EÜ) nr 1964/2003) kehtestatud täiendav tollimaks ei olnud piisav impordi taseme vähendamiseks lühikese ajavahemiku jooksul. Ajavahemikuks, mille jooksul kohaldati ajutisi meetmeid, ehk 9. novembrist 2003 kuni 10. aprillini 2004, vaatlusaluse toote impordi kasv jätkus ja hinnad langesid jätkuvalt. Vastavalt ajutistele meetmetele kehtis täiendav tollimaks 155 eurot tonni kohta. On ilmne, et Hiina eksportivate tootjate poolt küsitava keskmise hinna alanemine neelas kõnealuse tollimaksu osaliselt tänu euro tugevnemisele alla. Seetõttu peaks täiendav tollimaks soovitud mõju saavutamiseks olema rohkem kui 155 eurot tonni kohta.

(115) Täiendava tollimaksu tase on arvutatud sellise taotlushinna alusel, mille korral ühenduse tootjad saavutaksid oma käibelt kasumi 6,8 % ja mida on kohandatud transpordikulude arvessevõtmiseks, et tagada asjakohane võrreldavus tähtsamatesse geograafilistesse tarbimispiirkondadesse veetava impordiga. Tollimaksu suurust võrreldi seejärel samal kaubanduslikul tasandil ajavahemikus aprill 2003 – detsember 2003 kehtiva keskmise impordihinnaga, mis on kohandatud tollimaksu sisaldavaks CIF-hinnaks ühenduse piiril, millele on lisatud importimisjärgsed kulud ja importija kasum. Eespool nimetatud kasumitase põhines ühenduse tootjate poolt ajavahemikus 1998/99–2001/02 saavutatud tegeliku kasumi hinnangul. Turuhinnast madalama hinna tase arvutati 57,9-protsendilisena CIF-impordihinnast. Kindlasummaline tollimaks peaks seetõttu olema 301 eurot tonni kohta. Kuna euro kursi suured muutused Hiina jüääni suhtes on mõjutanud impordihindu, võib tollimaksu taset revideerida juhul, kui euro kurss langeb jüääni suhtes niivõrd, et see mõjutab märgatavalt hindu.

(116) Ühenduse turule pääsemise säilitamiseks peaksid tariifikvoodid põhinema kõige hilisema perioodi impordimahul. Kõige hilisemaks kolme aasta pikkuseks perioodiks, mille kohta on kasutada impordistatistika, on ajavahemik 1999/2000–2001/2002. (Aastaid 2002/2003 ei loeta representatiivseiks, sest sellel perioodil alustati kaitsemeetmeid). Tariifikvoodid peaksid seetõttu põhinema kõnealuste aastate keskmisel impordimahul (27570 tonni EÜ-15 riikide korral). Seda loetakse ilma täiendava tollimaksuta imporditava koguse maksimaalseks väärtuseks, võttes arvesse seda, et teatud importijate laovarud on tunduvalt kasvanud ning import on viimasel ajal olnud jätkuvalt kõrgel tasemel. Ollakse seisukohal, et kõnealuse impordimahu korral on ühenduse tootjatel võimalik kohaneda ja vältida oma olukorra edasist halvenemist.

(117) Komisjon märgib, et tariifikvootide suurus tuleb üle vaadata, et võtta arvesse 1. maiks 2004 kavandatud laienemist. Tariifikvootide suurust esimesel perioodil (27570 tonni EÜ-15 riikide korral) tuleks seetõttu suurendada EÜ-välistest riikidest ühinevatesse riikidesse aastatel 2000-2002 suunatud aastase keskmise impordimahu võrra. Keskmiseks impordimahuks on 4060 tonni. Seetõttu peaks EU-25 riikide tariifikvoot esimeseks perioodiks olema 31630 tonni. Kuna viimase perioodi pikkuseks on ainult 212 päeva, tuleks viimasele perioodile vastavat tegelikku impordikvooti vastavalt vähendada.

(118) Säilitamaks traditsioonilisi kaubavoogusid ja tagamaks, et ühenduse turg jääb avatuks uutele tarnivatele riikidele, tuleks tariifikvootide mahud jagada nende riikide vahel, kes on oluliselt huvitatud vaatlusaluse toote tarnimisest ühenduse turule. Osa kvootidest tuleks reserveerida riikidele, kellel antud hetkel ei ole selliseid olulisi huvisid. Pärast konsulteerimist Hiinaga, mis on ainus riik, kellel on olemas kõnealune oluline huvi, on komisjon seisukohal, et on otstarbekohane määrata Hiinale spetsiaalne tariifikvoot, mis põhineb selle riigi poolt kolme viimase aasta jooksul (perioodil 1999/2000–2001/2002) tarnitud toodete kogumahul. Suurem osa kõnealuse perioodi impordist on pärit Hiinast ja seetõttu tuleks Hiinale kohaldada riigile spetsiifilist tariifikvooti ning kõigile muudele riikidele teistsugust tariifikvooti.

(119) Eespool nimetatud põhjustel on Hiinale EÜ-25 suhtes ühe aasta pikkuseks perioodiks kehtestava esialgse kvoodi suuruseks 30843 tonni ja kõigile muudele riikidele samaks perioodiks 787 tonni. Kui kehtestatakse kõnealused kvoodid, oleks kõigile muudele riikidele määratud kvoot liiga väike konkurentsi tekitamiseks ja uute ettevõtjate turule tuleku võimaldamiseks. Oleks soovitatav, et ka muudel riikidel kui Hiinal oleks võimalik eksportida vaatlusalust toodet ühendusse. Seetõttu tuleks kõigile muudele riikidele määratavat kvooti suurendada 3 protsendini ühenduse keskmisest tarbimisest vaadeldaval perioodil (ehk 2314 tonnini ühe aasta jooksul), mis annab tariifikvoodi üldiseks baasväärtuseks 33157 tonni.

(120) Võttes arvesse meetmete liberaliseerimise kohustust, tuleks tariifikvootide aastast põhisuurust igal järgneval perioodil suurendada 5 % ehk 34815 tonnini ajavahemikul, mis lõpeb10. aprillil 2006, 36556 tonnini ajavahemikul, mis lõpeb 10. aprillil 2007 ja 22294 tonnini ajavahemikul, mis lõpeb 8. novembril 2007 (212 päeva). Komisjon teeb vastavalt määruse (EÜ) nr 3285/94 artiklile 21 vahekokkuvõtte, uurimaks meetmete mõju ja tegemaks kindlaks, kas ja millisel määral on otstarbekohane kiirendada liberaliseerimise tempot ja selgitamaks välja, kas meetmete rakendamine on endiselt vajalik. Seoses vahekokkuvõtte tegemisega võtab komisjon samuti arvesse ühenduse tootjate poolt teostatavaid ümberkorraldusi.

(121) Kooskõlas ühenduse õigusaktidega ja ühenduse rahvusvaheliste kohustustega ei tohiks kaitsemeetmeid kohaldada ühegi arenguriigist pärineva toote suhtes seni, kuni kõnealuse toote impordi osakaal ühendusse ei ületa 3 %. Ainsaks arengumaaks, kes ei vasta kõnealuse erandi suhtes kehtestatud nõuetele, on Hiina. Seetõttu tuleks määratleda need arengumaad, kelle suhtes lõplikke meetmeid ei kohaldata. Kõnealuste riikide loetelu on toodud lisas 2.

11.2. TARIIFIKVOOTIDE HALDAMINE

(122) Enne meetmete rakendamist taotlesid teatud importijad ja nende assotsiatsioonid sellise süsteemi kasutuselevõttu, mille abil importijatele, kes traditsiooniliselt impordivad vaatlusalust toodet Hiinast, tagataks impordi maht, mis vastaks nende poolt Hiinast traditsiooniliselt imporditavale tasemele. Muud importijad väitsid, et tariifikvootide süsteem peaks halduslike kohustuste vältimiseks ja konkurentsi säilitamiseks eelkõige toimima põhimõttel "esimesena tulnut teenindatakse esimesena".

(123) Kvootide haldamise asjakohase meetodi väljatöötamiseks vajaliku teabe saamiseks, avaldas komisjon 2. oktoobril 2003 teadaande. [12] Saadud andmete põhjal importis kõigil konservivalmistushooaegadel ehk aastatel 1999/2000, 2000/2001 ja 2001/2002 suurema osa vaatlusaluse toote impordist (üle 90 %) väike arv importijaid (eespool "traditsioonilised importijad"), kes importisid ühel konservivalmistushooajal keskmiselt vähemalt 500 tonni. Ülejäänud impordi teostasid muud importijad kui traditsioonilised importijad (edaspidi "muud importijad").

(124) Mõned importijad väitsid, et traditsiooniliste importijate künnisväärtust tuleks vähendada (näiteks 300 tonnini või sellest allapoole). Ajutiste meetmete kohaldamisel ilmnes, et oli palju importijaid, kes soovisid importida väikeseid koguseid. Seetõttu saavad väiksemaid koguseid importivad importijad tervikuna rohkem kasu, kui muudele kui traditsioonilistele importijatele ettenähtud tariifikvoodi osa suurendatakse selle asemel, et alandada traditsiooniliste importijate künnisväärtust.

(125) Uurides taotlust ajutiste meetmete kohaldamise kogemuste põhjal, juhib komisjon tähelepanu alljärgnevale:

- ilma garanteeritud litsentside süsteemita tõuseb Hiinast pärit importtoote hind tariifikvoodi kehtivusperioodi alguses tõenäoliselt järsult. Hind võib hiljem järsult langeda, kui importijad saavutavad või ületavad impordi taseme, mis on vajalik nende tellimuste täitmiseks (nn ootamatuse efekt). Tariifikvootide jätkamisel "esimesena tulnut teenindatakse esimesena" põhimõttel toimib ootamatuse efekt, mis võib tekitada kahju ühenduse tootjatele, sest konservivalmistushooaja alguses keskendub nõudlus Hiinast pärit impordile ja siirdub ühenduse tootjate valmistatud toodetele alles siis, kui tariifikvoot on ammendatud. See võib vähendada ühenduse tootjate müüki konservivalmistushooaja alguses ja neile on probleemiks ka tõsistest hinnamuutustest tingitud ebakindlus. Sellisel juhul sattuks ohtu lõplike meetmete abil taotletavate eesmärkide saavutamine.

- praeguste, vaatlusalust toodet Hiinast tavaliselt suurtes kogustes importivate importijate huvides on see, kui tagatakse traditsioonilise kaubavoo püsivus ning kui nendel on ka edaspidi võimalik vaatlusalust toodet Hiinast ilma täiendava tollimaksuta importida. Ka on uute importijate huvides see, kui neil on mingisugune võimalus importida vaatlusalust toodet Hiinast ilma täiendava tollimaksuta.

- on jaemüüjate ja tarbijate huvides, kui vaatlusalust toodet tarnitakse piisavalt ühenduse turule ja turuhind püsib stabiilsena,

- lõplike meetmete vorm peaks olema selline, et oleks võimalik saavutada püstitatud eesmärke, minimeerides samal ajal asjatuid turuhäireid, st hindade järske muutusi ja ühenduse tootjatele avalduvat negatiivset mõju, ning samuti seda, et importijatele avalduvad halduslikud kohustused oleksid võimalikud väikesed. Selles suhtes juhitakse tähelepanu sellele, et ajutiste meetmete rakendamise perioodil vaatlusaluse toote import tegelikult suurenes, samal ajal kui vähemalt ühe peamise tarnija poolt küsitav jaemüügihind vähenes 17 %.

- meetmed peaksid olema sellises vormis, et need intensiivistavad tootjate vahelist konkurentsi ja tagavad, et uutel, muudel kui traditsioonilistel importijatel oleks võimalik tulla turule.

(126) Arvestades nimetatud asjaolusid, on komisjon seisukohal, et tariifikvootide haldamine põhimõttel "esimesena tulnut teenindatakse esimesena" ei ole otstarbekas. Pigem peaks nendel majanduselus osavõtjatel, kes traditsiooniliselt on ühendusse või ühinevatesse riikidesse importinud märkimisväärses koguses vaatlusalust toodet (traditsioonilistel importijatel) olema võimalus taotleda luba importida vaatlusalust toodet teatud mahus ilma täiendava tollimaksuta, kui kõnealune maht põhineb nende Hiinast pärit traditsioonilisel tasemel. Samal ajal peaks muudel tootjatel, kes soovivad importida vaatlusalust toodet Hiinast ühendusse, kuid kes ei vasta kõnealustele kriteeriumidele (muud importijad), olema võimalus taotleda luba importida vaatlusalust toodet ilma, et sellele rakendataks täiendavat tollimaksu.

(127) Seetõttu tuleks võtta kasutusele lubade süsteem, mille korral vaatlusaluse toote ilma tollimaksuta importimise õigus eeldab impordiloa olemasolu. Kõnealuse süsteemi detailsed eeskirjad peaksid täiendama põllumajandustoodete impordi- ja ekspordilitsentside kohaldamise eeskirjade kohta 9. juunil 2000 väljaantud komisjoni määruses (EÜ) nr 1291/2000, [13] mida on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 322/2004, [14] sätestatud eeskirju või kehtestama nendele erandeid.

(128) Tagamaks süsteemi tõhusat töötamist, tuleks litsentside taotlemise õigust piirata selliste ettevõtjatega, füüsiliste või juriidiliste isikutega, üksikisikutega või gruppidega, kellel on värsket kogemust toodete importimisel ühendusse või ühinevatesse riikidesse. Vajalikud on ka meetmed, mis võimaldaksid miinimumini viia impordilitsentsidega spekuleerimist, mille tulemuseks võib olla, et tariifikvoodid jäävad täielikult kasutamata. Seetõttu peaksid importijad impordilitsentsi saamiseks olema hiljuti ühendusse importinud mõõduka minimaalse koguse samalaadseid tooteid. Arvestades vaatlusaluse toote olemust ja väärtust, loetakse mõistlikuks, et importijad peavad impordilitsentsi taotlemiseks olema ühel või mitmel viimasel konservivalmistushooajal (2000/2001, 2001/2002 ja 2002/2003) importinud vähemalt 50 tonni määruse (EÜ) nr 2201/96 artikli 1 lõikes 2 määratletud töödeldud puu- ja köögiviljatooteid lõplike meetmete esimesel poolel (ajavahemikus 11. aprill 2004 – 10. aprill 2005). Lisaks tuleks kehtestada säte, et vaatlusaluse toote iga tonni eest, millele impordilitsentsi taotletakse, tuleks nõuda kindlustusmakse maksmist. Kindlustusmakse peaks olema piisavalt kõrge spekulatiivsete taotluste ärahoidmiseks, kuid mitte nii kõrge, et see oleks takistuseks ettevõtjate taotlustele, kelle tegelik ärialane tegevus on seotud töödeldud puu- ja köögiviljatoodetega. Ollakse seisukohal, et selles suhtes võib lugeda normaalseks kindlustusmakset, mis moodustab vaatlusaluse importtoote väärtusest ligikaudu 20 %.

(129) Ajutiste meetmete rakendamisel said traditsioonilised importijad 85 % tariifikvoodist (23435 tonni aastas) ja muud importijad 15 % (4135 tonni aastas). Meetmed peaksid olema sellised, et oleks võimalik säilitada traditsiooniliste importijate positsioon, jättes samal ajal ka muudele importijatele võimaluse turulepääsuks. On olemas suur arv importijaid, kes on Hiinast importinud satsumakonserve, kuid kes ei ole saavutanud 500-tonnist impordimahtu, mis on vajalik selleks, et neid käsitletaks traditsiooniliste importijatena. Võttes arvesse kõnealuste importijate imporditavaid erinevaid mahtusid, jõuti järeldusele, et impordimahu läviväärtuse vähendamise asemel on õiglasem suurendada selliste importijate tariifikvooti.

(130) Turu avatuna hoidmiseks, konkurentsi säilitamiseks ja väiksemates mahtudes importivatele importijatele turulepääsu võimaldamiseks ollakse seisukohal, et ehkki viimastel konserveerimishooaegadel on suurema osa vaatlusalusest tootest importinud traditsioonilised importijad, tuleks Hiinast pärit vaatlusalusele tootele kehtestatud tariifikvoodist 25 % anda muudele importijatele. Andes seoses lõplike meetmetega kasutada olevast aastasest tariifikvoodist 75 % traditsioonilistele importijatele, püsiks nende kvoot 23132 tonni tasemel. See säilitaks traditsiooniliste importijate positsiooni, võimaldades muudel importijatel saada kõrgema protsendimäära, kui seda nägid ette ajutised meetmed. Seetõttu tuleks muudele importijatele ettenähtud koguseid suurendada 7711 tonnini (25 % tariifikvoodist).

(131) Traditsioonilistele importijatele tuleks näha ette võimalus nende taotluse alusel ja teatud objektiivsete kriteeriumite täitmisel saada Hiinast pärit vaatlusaluse toote importimiseks impordilitsentse traditsioonilistele importijatele vaadeldavaks perioodiks kehtestatud tariifikvoodi piires. Muudele importijatele tuleks ette näha võimalus nende taotluse alusel ja teatud objektiivsete kriteeriumite täitmisel saada impordilitsentse muudele importijatele vaatlusaluseks perioodiks kehtestatud tariifikvoodi piires. Kõnealused kriteeriumid on hädavajalikud tagamaks seda, et igal traditsioonilisel importijal oleks võimalus säilitada oma positsiooni turul muude traditsiooniliste importijate suhtes, nii et ühelgi traditsioonilisel importijal ei oleks võimalik turgu kontrollida ja et säiliks importijate vaheline konkurents. Traditsioonilistele importijatele on selles suhtes kõige sobivamaks objektiivseks kriteeriumiks kolmel viimasel konservivalmistushooajal (2000/01, 2001/02 ja 2002/03) imporditud vaatlusaluse toote maksimaalne kogus (netokaal) ühe hooaja kohta lõplike meetmete kehtimise esimesel etapil (11. aprillist 2004 kuni 10. aprillini 2005). Muudele importijatele on kõige sobivamaks objektiivseks kriteeriumiks 20-protsendiline piirväärtus Hiinast pärit toodete muudele importijatele kehtestatud tariifikvoodist (st 3 % Hiinast pärit toodete tariifikvoodist).

(132) Kuna traditsioonilised importijad ei impordi vaatlusalust toodet märkimisväärses koguses mujalt kui Hiinast ja kuna kehtestatav tariifikvoot on tunduvalt kõrgem varasemate konserveerimishooaegade impordist, ollakse muudest riikidest kui Hiinast pärit vaatlusaluse toote impordi suhtes seisukohal, et kogu tariifikvoot peaks olema ühtemoodi kasutatav kõigile importijatele ja (eespool nimetatud põhjustel) kõige sobivamaks objektiivseks kriteeriumiks impordilitsentside taotluste piiramiseks on 20-protsendiline piirväärtus asjaomastest riikidest pärit toodete tariifikvoodist.

(133) Võimalus arenguriikidest pärit importkaupade suhtes tariifikvoote mitte kohaldada sõltub kõnealuste kaupade päritolust. Võimalus Hiinast ja kõigist muudest riikidest pärit importkaupade suhtes tariifikvooti kohaldada sõltub ühtlasi ka kaupade päritolust. Seetõttu tuleb kohaldada ühenduses praegu kehtivaid päritolu määramise kriteeriume. Tariifikvootide tõhusa haldamise tagamiseks tuleks nõuda, et vaatlusaluse toote impordi kohta esitataks ühenduse piiril päritolusertifikaat, välja arvatud juhul, kui vaatlusaluse toote impordi kohta on olemas kinnitatud eeskirjadele vastav ja tariifsete soodusmeetmete rakendamiseks antud või koostatud päritolutõend.

11.3. AJALINE KEHTIVUS

(134) Lõplikud meetmed ei tohi kehtida kauem kui neli aastat, kaasa arvatud 9. novembril 2003 jõustunud ajutiste meetmete kehtivusaeg. Lõplike meetmete kehtivus peab seetõttu lõppema hiljemalt 8. novembril 2007,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Tariifikvootide süsteem

1. Käesolevaga avatakse tariifikvootide süsteem teatud, käesoleval hetkel CN-koodide 20083055 and 20083075 alla klassifitseeritavate mandariinidest (sealhulgas tangeriinidest ja satsumadest), klementiinidest, vilkingitest ja muudest samalaadsetest tsitrusviljade hübriididest valmistatud teatud toodete või konservide, mis ei sisalda alkoholilisandit, kuid sisaldavad suhkrulisandit (edaspidi "mandariinikonservide"), impordile ühendusse. Tariifikvootide määrad ja nende kehtivusajad on toodud lisas 1.

2. Nõukogu määruses (EÜ) nr 2658/87 [15] kehtestatud kokkuleppelist tollimaksumäära või mõnda rakendatud soodustollimäära kohaldatakse jätkuvalt punktis 1 nimetatud kvootide alusel imporditavatele mandariinikonservidele.

3. Kui artiklist 9 ei tulene teisiti, kohaldatakse nende mandariinikonservide impordile, mis on imporditud ilma artikli 3 lõikes 1 ettenähtud kõnealuste mandariinikonservide päritolumaa kohta kehtivate litsentside esitamiseta, täiendavat tollimaksu 301 eurot tonni kohta.

Artikkel 2

Mõisted

Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:

a) konservivalmistushooaeg – 12 kuu pikkune ajavahemik ühe aasta 1. oktoobrist järgmise aasta 30. septembrini;

b) ühinevad riigid – Läti, Leedu, Eesti, Poola, Ungari, Tšehhi Vabariik, Slovakkia, Sloveenia, Malta ja Küpros;

c) importija – ettevõtja, füüsiline või juriidiline isik, üksikisik või grupp, kes on ühendusse või ühinevatesse riikidesse viimase kolme konservivalmistushooaja jooksul ühel või mitmel aastal importinud vähemalt 50 tonni määruse (EÜ) nr 2201/96 artikli 1 lõikes 2 ettenähtud, töödeldud puu- ja köögiviljatooteid hooajal sõltumata nende toodete päritolust;

d) traditsiooniline importija – importija, kes on kolme viimase konservivalmistushooaja jooksul ühendusse või ühinevatesse riikidesse importinud mandariinikonserve keskmiselt vähemalt 500 tonni hooajal sõltumata kõnealuste toodete päritolust;

e) kvoot – mandariinikonservide maksimaalne kogus, mida traditsiooniline importija on ühel kolmest viimasest konservivalmistushooajast ühel aastal importinud.

f) muud importijad – importijad, kes ei ole traditsioonilised importijad;

g) päritolu – riik, millest import pärineb ja milleks on kas Hiina või mõni muu riik kui Hiina.

Artikkel 3

Impordilitsentside süsteem

1. Kogu artikli 1 lõikes 1 määratletud kvootide alla loetav import eeldab määruse (EÜ) nr 1291/2000 kohase impordilitsentsi (edaspidi "litsentsi") esitamist vastavalt käesoleva määruse sätetele.

2. Litsentside suhtes ei kohaldata määruse (EÜ) nr 1291/2000 artikli 8 lõiget 4. Litsentside lahtrisse 19 märgitakse "0".

3. Erandina määruse (EÜ) nr 1291/2000 artiklis 9 sätestatu suhtes ei ole litsentsidest tulenevad õigused edasiantavad.

4. Määruse (EÜ) nr 1291/2000 artikli 15 lõikes 2 ettenähtud kindlustusmakse määraks on 150 eurot netotonni kohta.

Artikkel 4

Litsentside kehtivus

1. Litsentsitaotluste ja litsentside lahtrisse 8 kantakse toote päritoluriik. Sõna "jah" märgitakse lahtris 8 ristiga. Litsentsid kehtivad ainult kõnealuses lahtris märgitud riigist pärit toodete korral.

2. Litsentsid kehtivad ainult sellel perioodil, milleks nad on välja antud. Litsentsi lahtrisse 24 märgitakse litsentsi kehtivusperiood (näiteks: "litsents kehtib ainult 11. aprillist 2004 kuni 10. aprillini 2005").

Artikkel 5

Litsentsitaotlused

1. Litsentsitaotlusi tohivad esitada ainult importijad.

Taotlused esitatakse antud riigi pädevatele asutustele. Importijad peavad oma taotlustele lisama dokumendid, mis tõendavad antud riigi pädevatele asutustele, et artikli 2 lõigetes c ja d sätestatud eeldused on täidetud.

2. Litsentsitaotlusi 10. aprillil lõppevaks perioodiks on võimalik esitada 1.–7. mail 2004. Kõigil muudel juhtudel võib hilisemate perioodide kohta käivaid litsentsitaotlusi esitada 1.–8. veebruaril vahetult enne vastava perioodi algust.

3. Traditsioonilise importija taotlus võib hõlmata kogust, mis ei ületa asjaomasele traditsioonilisele tootjale Hiinast pärit mandariinikonservide impordile kehtestatud kvooti ega ületa rohkem kui 20 % kõigist muudest riikidest pärit mandariinikonservide impordile kehtestatud tariifikvoodist.

4. Muude importijate taotlused võivad hõlmata kogust, mis ei ületa rohkem kui 3 % Hiinast pärit mandariinikonservide impordile lisas 1 kehtestatud kvooti ega rohkem kui 20 % kõigist muudest riikidest pärit mandariinikonservide impordile kehtestatud kvooti.

5. Litsentsitaotluse lahtrisse 20 märgitakse olenevalt taotluse esitajast kas "traditsiooniline importija" või "muu importija" ning "määruse (EÜ) 658/2004 alusel esitatud taotlus".

Artikkel 6

Tariifikvootide omistamine

1. Eespool artikli 1 lõikes 1 määratletud tariifikvoot omistatakse Hiinast pärit impordile igaks perioodiks järgmiselt:

a) 75 % traditsioonilistele importijatele;

b) 25 % muudele importijatele.

Kui mingil perioodil ei kasuta üks importijate rühm oma kvooti täielikult ära, võib ülejäänud kvoodiosa omistada importijate teisele rühmale.

2. Muudest riikidest kui Hiinast pärit impordile artikli 1 lõikes 1 määratletud kvoot kehtib nii traditsioonilistele kui muudele importijatele.

Artikkel 7

Liikmesriikide teabevahetus komisjoniga

1. Liikmesriigid teavitavad komisjoni sellest, kas impordilitsentsi taotlused on esitatud ja millised on taotlustes sisalduvad kogused.

2. Eespool punktis 1 nimetatud andmed ajavahemiku 11. aprill 2004 – 10. aprill 2005 kohta esitatakse hiljemalt 11. mail 2004 kell 12.00 (Brüsseli aeg).

3. Hilisemate perioodide kohta punktis 1 ettenähtud andmed esitatakse hiljemalt 10. veebruaril kell 12.00 (Brüsseli aeg) vahetult enne asjaomase perioodi algust.

4. Eespool punktis 1 nimetatud teave esitatakse elektroonilisel kujul vormil, mille komisjon saadab selleks otstarbeks liikmesriikidele. Vormil esitatav teave jaotatakse artiklis 2 ettenähtud importijate liigi ja päritolu alusel.

Artikkel 8

Litsentside väljaandmine

1. Komisjon võtab liikmesriikide poolt artikli 7 kohaselt esitatud andmete alusel ja arvestades artiklis 2 sätestatut vastu otsuse litsentside väljaandmise proportsiooni kohta artiklis 2 määratletud päritolu liikide ja importijate liikide vahel. Otsus võetakse perioodi 11. aprill 2004 – 10. aprill 2005 korral vastu hiljemalt 2. juunil 2004 ja kõigil muudel juhtudel hiljemalt 15. märtsiil vahetult enne asjaomase perioodi algust.

2. Kui komisjon jõuab liikmesriikide poolt artikli 7 kohaselt esitatud andmete alusel seisukohale, et litsentsitaotlused ületavad artiklite 1 ja 6 alusel määratud koguseid, kehtestab komisjon kõnealustele litsentsitaotlustele protsendimäära, mille alusel tuleb kõnealuses taotluses sisalduvat kogust vähendada.

3. Antud riigi pädevad asutused annavad litsentsid välja neljandal tööpäeval pärast punktis 1 määratletud määruse jõustumist.

4. Kui punkti 1 alusel määratud kogus, millele litsents antakse, on taotletud kogusest väiksem, võib litsentsitaotluse kolme tööpäeva jooksul alates kõnealuse punkti alusel vastuvõetud meetmete jõustumisest tagasi võtta. Taotluse sellise tagasivõtmise korral vabastatakse kindlustusmakse otsekohe.

Artikkel 9

Arengumaad

Lisas 2 nimetatud arengumaadest pärit mandariinikonservide impordile tariifikvoote ei kohaldata ega omistata.

Artikkel 10

Üldsätted

1. Käesoleva määruse kohaldamisalasse kuuluvate mandariinikonservide päritolu määratakse kindlaks ühenduses kehtivate eeskirjade kohaselt.

2. Välja arvatud punktis 3 määratletud juhul, eeldab kolmandatest maadest pärit mandariinikonservide vabasse ringlusse laskmine ühenduses kõnealuse riigi pädeva asutuse poolt väljaantud sellise päritolutõendi esitamist, mis vastab komisjoni määruse (EMÜ) nr 2454/93 [16] artiklis 47 ettenähtud tingimustele.

3. Punktis 2 nimetatud päritolusertifikaati ei nõuta mandariinikonservide impordil, millele kehtib päritolutõend, mis on välja antud või koostatud vastavalt asjakohastele ühenduse eeskirjadele üldiste tariifsete soodustuste saamiseks.

4. Päritolutõendit aktsepteeritakse ainult juhul, kui mandariinikonservid vastavad ühenduses päritolumaa määramiseks kehtivatele kriteeriumidele.

Artikkel 11

Liikmesriigid ja komisjon teevad tihedat koostööd, et tagada käesoleva määruse täitmine.

Artikkel 12

Käesolev määrus jõustub 11. aprillil 2004 ja kehtib 8. novembrini 2007.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõigis liikmesriikides.

Brüssel, 7. aprill 2004

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Pascal Lamy

[1] EÜT L 349, 31.12.1994, lk 53.

[2] EÜT L 286, 11.11.2000, lk 1.

[3] EÜT L 67, 10.3.1994, lk 89.

[4] ELT L 65, 8.3.2003, lk 1.

[5] ELT L 290, 8.11.2003, lk 3.

[6] Allikas:Eurostat.

[7] Simulatsioon, kui tarbimise tase on kogu perioodil konstantne ja oma aastatel 1998/99 saavutatud tasemel.

[8] Hinnanguline

[9] Andmed konservivalmistushooaja kohta — ühe aasta 1. oktoobrist järgmise aasta 30. septembrini.

[10] EÜT L 297, 21.11.1996, lk 29.

[11] ELT L 64, 2.3.2004, lk 25.

[12] ELT C 236, 2.10.2003, lk 30.

[13] EÜT L 152, 24.6.2000, lk 1.

[14] ELT L 58, 26.2.2004, lk 3.

[15] EÜT L 256, 7.9.1987, lk 1. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 2344/2003 (ELT L 346, 31.12.2003, lk 1.).

[16] EÜT L 253, 11.10.1993, lk 1. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 2286/2003 (ELT L 343, 31.12.2003, lk 1).

--------------------------------------------------

I LISA

Ajavahemik | Hiinale kehtestatud kvoot (tonnides) | Kõigile muudele riikidele kehtestatud kvoot |

11.4.2004– 10.4.2005 | 30843 | 2314 |

11.4.2005– 10.4.2006 | 32385 | 2430 |

11.4.2006– 10.4.2007 | 34004 | 2551 |

11.4.2007– 8.11.2007 | 20738 | 1556 |

--------------------------------------------------

II LISA

Nimekiri arengumaadest, kelle suhtes meetmeid ei kohaldata, kuna nende riikide osakaal ühendusse suunatud impordist ei ületa 3 %.

Araabia Ühendemiraadid, Afganistan, Antigua ja Barbuda, Angoola, Argentina, Barbados, Bangladesh, Burkina Faso, Bahrein, Burundi, Benin, Brunei Darussalam, Boliivia, Brasiilia, Bahamas, Bhutan, Botswana, Belize, Kongo Demokraatlik Vabariik, Kesk-Aafrika Vabariik, Kongo, Elevandiluurannik, Tšiili, Kamerun, Kolumbia, Costa Rica, Kuuba, Rohelise Neeme saared, Djibouti, Dominica, Dominikaani Vabariik, Alžeeria, Ecuador, Egiptus, Eritrea, Etioopia, Fidži, Mikroneesia Liiduriigid, Gabon, Grenada, Ghana, Gambia, Guinea, Ekvatoriaal- Guinea, Guatemaala, Guinea-Bissau, Guajaana, Honduras, Haiti, Hongkong, Indoneesia, India, Iraak, Iraan (Iraani Islamivabariik), Jamaica, Jordaania, Kenya, Kambodža, Kiribati, Komoorid, St Kitts ja Nevis, Kuveit, Laose Rahvademokraatlik Vabariik, Liibanon, St Lucia, Sri Lanka, Libeeria, Lesotho, Liibüa Araabia Vabariik, Maroko, Madagaskar, Marshalli saared, Mali, Myanmar, Mongoolia, Mauritaania, Mauritius, Maldiivid, Malawi, Mehhiko, Malaisia, Mosambiik, Namibia, Niger, Nigeeria, Nicaragua, Nepal, Nauru, Omaan, Panama, Peruu, Paapua Uus-Guinea, Filipiinid, Pakistan, Palau, Paraguay, Qatar, Rwanda, Saudi Araabia, Saalomoni saared, Seišellid, Sudaan, Sierra Leone, Senegal, Somaalia, Surinam, Sao Tomé ja Principe, El Salvador, Süüria Araabia Vabariik, Svaasimaa, Tšaad, Togo, Tai, Tuneesia, Tonga, Ida-Timor, Trinidad ja Tobago, Tuvalu, Tansaania (Ühendvabariik), Hiina Taipei, Uganda, Uruguay, St Vincent ja Põhja-Grenadiinid, Venezuela, Vietnam, Vanuatu, Samoa, Jeemen, Lõuna-Aafrika, Sambia ja Zimbabwe.

--------------------------------------------------