EUR-Lex Access to European Union law

Back to EUR-Lex homepage

This document is an excerpt from the EUR-Lex website

Document 32004E0085

Nõukogu ühine seisukoht 2004/85/ÜVJP, 26. jaanuar 2004, mis käsitleb konfliktide vältimist, ohjamist ja lahendamist Aafrikas ning millega tunnistatakse kehtetuks ühine seisukoht 2001/373/ÜVJP

ELT L 21, 28.1.2004, p. 25–29 (ES, DA, DE, EL, EN, FR, IT, NL, PT, FI, SV)

Dokument on avaldatud eriväljaandes (CS, ET, LV, LT, HU, MT, PL, SK, SL)

Legal status of the document No longer in force, Date of end of validity: 12/04/2005; kehtetuks tunnistatud 32005E0304

ELI: http://data.europa.eu/eli/compos/2004/85/oj

32004E0085



Euroopa Liidu Teataja L 021 , 28/01/2004 Lk 0025 - 0029


Nõukogu ühine seisukoht 2004/85/ÜVJP,

26. jaanuar 2004,

mis käsitleb konfliktide vältimist, ohjamist ja lahendamist Aafrikas ning millega tunnistatakse kehtetuks ühine seisukoht 2001/373/ÜVJP

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu lepingut, eriti selle artiklit 15,

võttes arvesse Euroopa Ülemkogu Kölni, Helsingi, Feira ja Nice'i kohtumise otsuseid ning vägivaldsete konfliktide vältimise Euroopa Liidu programmi

ning arvestades järgmist:

(1) Esmavastutust Aafrika mandril toimuvate konfliktide vältimise, ohjamise ja lahendamise eest kannavad aafriklased ise.

(2) Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni põhikirja alusel kannab Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni Julgeolekunõukogu põhivastutust rahvusvahelise rahu ja julgeoleku säilitamise eest.

(3) Euroopa Liidu lepingu artikli 19 kohaldamine tagab ÜRO Julgeolekunõukogu otsuste koostamisel täielikult Euroopa Liidu seisukohtade ja huvide kaitse.

(4) Nõukogu võttis 14. mail 2001 vastu ühise seisukoha 2001/374/ÜVJP, mis käsitleb konfliktide vältimist, ohjamist ja lahendamist Aafrikas. [1]

(5) Rahu, julgeoleku ja stabiilsuse edendamine Aafrika mandril on üks Aafrika Liidu eesmärkidest ning liikmesriikide vaheliste konfliktide rahumeelne lahendamine on üks Aafrika Liidu asutamisaktis sätestatud põhimõtetest. Konfliktide vältimise, ohjamise ja lahendamise küsimust on arutatud Aafrika Ühtsuse Organisatsiooni ja selle õigusjärglase, Aafrika Liiduga peetavates dialoogides ning see küsimus on lülitatud Kairo deklaratsiooni ja tegevuskavasse.

(6) Konfliktide vältimine ning demokraatia, inimõigused, õigusriik ja head valitsemistavad on omavahel seotud, kusjuures arengukoostöö on konfliktide rahumeelse ohjamise suutlikkuse tugevdamisel strateegilise tähtsusega.

(7) Euroopa Ühendus ja liikmesriigid sõlmisid 23. juunil 2000 Cotonous koostöölepingu AKV riikidega.

(8) Euroopa Parlament võttis 30. novembril 2000 vastu resolutsiooni naiste osalemise kohta konfliktide rahumeelses lahendamises, ning AKV-EÜ parlamentaarne ühisassamblee võttis 21. märtsil 2002 vastu resolutsiooni soolise võrdõiguslikkuse küsimustes.

(9) Nõukogu võttis 8. detsembril 2003 vastu suunised laste ja relvastatud konflikti küsimuses,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA ÜHISE SEISUKOHA:

Artikkel 1

1. Käesoleva ühise seisukoha eesmärk on aidata vältida, ohjata ja lahendada vägivaldseid konflikte Aafrikas, tugevdada Aafrika valmisolekut ja tegevusvahendeid selles valdkonnas, eelkõige intensiivistades dialoogi Aafrika Liidu ja allpiirkondlike organisatsioonide ja algatuste ning kodanikuühiskonna organisatsioonide vahel ja nende toetuseks. Sellega seoses võtab Euroopa Liit täiendavaid meetmeid, et soodustada suuremat kooskõlastatust paljude võimalike osapoolte, sealhulgas ühenduse ja liikmesriikide võetavate meetmete vahel.

2. Euroopa Liit, tugevdades oma valmisolekut kriiside ohjamise ja konfliktide vältimise valdkonnas, tihendab eespoolnimetatud eesmärgi saavutamiseks veelgi koostööd ÜROga ning asjaomaste piirkondlike ja allpiirkondlike organisatsioonidega. Kriisiohjamise alast koostööd ÜROga edendatakse kriiside ohjamisel tehtavat koostööd käsitleva ÜRO/EL 24. septembri 2003. aasta ühisdeklaratsiooni kohaselt ning selle rakendamise osana. Euroopa Liit on olenemata Aafrika omandilise kuuluvuse tunnistamisest alati valmis oma jõududega vajaduse korral osalema kriiside ohjamisel Aafrikas.

3. Euroopa Liit töötab välja pikaajalised konfliktide vältimise ja rahu tugevdamise algatused ning tunnistab, et edu nendes valdkondades on ühtlasi Aafrika riikidele vajalik eeltingimus, et luua ja alal hoida suutlikkust tõhusalt toime tulla terrorismiga.

4. Euroopa Liit töötab välja ennetava, igakülgse ja integreeritud lähenemisviisi, mis moodustab ühtlasi üksikute liikmesriikide tegevuse ühise raamistiku. Selle osana ning varase reageerimissuutlikkuse tõstmiseks jätkab eesistujariik, keda abistab peasekretär/kõrge esindaja ning komisjon, iga-aastase uuringu koostamist, et identifitseerida potentsiaalsed vägivaldsed konfliktid ja neid kontrollida, ning esitab konfliktide puhkemise ja kordumise ärahoidmiseks vajalikud põhimõttelised valikud.

Artikkel 2

Konfliktide ärahoidmise edukus oleneb valmisolekust tegutseda enne, kui olukord muutub vägivaldseks. Seega, tunnistades vajadust reageerida olemasolevatele kriisidele, on Euroopa Liidu poliitika suunatud sellele, et tõkestada vägivaldsete konfliktide puhkemine ja levik varase tegutsemise abil ning ära hoida vägivaldsete konfliktide kordumine. Sellega seoses hõlmavad Euroopa Liidu meetmed järgmist:

- konfliktide ärahoidmine, püüdes tegeleda vägivaldsete konfliktide struktuursemate algpõhjuste lahendamisega ning samal ajal keskendudes otsestele põhjustele ehk käivitavatele teguritele,

- kriisiohjamine kriiside ägedates etappides ning jõupingutuste toetamine vägivalla lõpetamiseks,

- rahu tagamine vägivaldseid konflikte ohjeldamisele suunatud algatuste toetamise kaudu ning selliste konfliktide rahumeelsete lahenduste ettevalmistamine ja toetamine,

- olukorra taastamine, toetades konfliktijärgsete riikide ja ühiskondade majanduslikku, poliitilist ja sotsiaalset ülesehitamist, et tõkestada vägivalla uut levikut ning soodustada kestva rahu püsimist.

Artikkel 3

Püüdes paremini kaasa aidata konfliktide ohjamisele ning tegutsemisele olemasolevates kriisiolukordades, pöörab Euroopa Liit tähelepanu:

- rahvusvaheliste õigussüsteemide, vaidluste lahendamise mehhanismide ning piirkondliku tasandi koostöölepingute arengule,

- institutsioonide väljaarendamisele, suurendades Aafrika riiklike julgeoleku- ja kohtuorganite efektiivsust, seal hulgas terrorismivastaste meetmete osas, ning määrates kindlaks erimeetmed, et abistada Aafrika riike olemasolevatest rahvusvahelistest dokumentidest tulenevate kohustuste elluviimisel kõigis asjakohastes valdkondades, kaasa arvatud võitluses terrorismi ja salakaubaveo vastu,

- toetusele Rahvusvahelise Kriminaalkohtu Rooma statuudi ratifitseerimisel ja täielikul rakendamisel, mis võib olla tähtis riiklike institutsioonide väljakujundamisel võitluses karistamatuse vastu. See hõlmab ka kohtuorganite tugevdamist, millel on selles kontekstis oluline täiendav roll.

Artikkel 4

Euroopa Liit, pidades Aafrika Liitu ja Aafrika allpiirkondlikke organisatsioone keskseteks osalejateks konfliktide ärahoidmisel, ohjamisel ja lahendamisel Aafrikas:

1. püüab suuremal määral toetada piirkondlikke lepinguid ja konfliktide vältimiseks tehtavaid jõupingutusi, suurendades ettevõtete vastutust, õigusriigi tugevdamist, konfliktide ärahoidmise alast koolitust, arendades muu hulgas poliitilise ja majandusanalüüsi suutlikkust, varase hoiatamise süsteeme, läbirääkimis- ja vahendusoskusi, täiustades sanktsioonide määramise ja sundtäitmise rahvusvahelisi mehhanisme, arendades konflikte tekitavate majandustegurite mõjutamise süsteeme ning tugevdades nii piirkondlike organisatsioonide omavahelisi sidemeid, kui ka sidemeid kohalike, riiklike ja piirkondlike valitsusväliste osalejate ja muude rahvusvahelise üldsuse liikmete vahel. Ühendus ja liikmesriigid kooskõlastavad hoolikalt jõupingutusi piirkondlike ja allpiirkondlike organisatsioonide toetamisel konfliktide ärahoidmise valdkonnas, et välja töötada ühisalgatused ja luua sünergia, vajaduse korral ka ühisprogrammide abil;

2. toetab Aafrika Liitu ja teeb Aafrika Liiduga koostööd konfliktide ärahoidmise, ohjamise ja lahendamise alal, seades eesmärgiks pikaajalise partnerluse, esmajoones Kairo tippkohtumise järeltegevuse raames.

Artikkel 5

Teadvustades et konfliktide tulemuslikuks ärahoidmiseks on vaja strateegiat, et luua stabiilset ja prognoositavamat rahvusvahelist keskkonda võimaldavad tingimused, ning ulatuslikke ning tasakaalustatud abi- ja arendusabiprogramme, et leevendada vägivaldseid konflikte vallandavaid surveid, teeb Euroopa Liit jõupingutusi, et:

- toetada konfliktide ärahoidmise väljavaateid pakkuvaid põhisuundi ühenduse arengu- ja kaubanduspoliitika ning sellega seotud riiklike ja piirkondlike strateegiate raames,

- kasutada arendus- ja kaubanduskoostöös vajaduse korral konfliktiindikaatoreid ning rahu ja konfliktide mõju hindamise vahendeid, et vähendada abist ja kaubandusest ajendatud konfliktide ohtu ning et võimalikult suurendada selle positiivset mõju rahu tagamisele,

- tagada materiaalsete väljamaksete kiire jõudmine kogu elanikkonnani,

- parandada ühenduse ja liikmesriikide püüdluste kooskõlastamist kõnealuses valdkonnas,

- parandada arendus- ja kaubandusalast koostööd piirkondlike, allpiirkondlike ja kohalike ettevõtjatega, et tagada algatuste järjepidevus ja toetada aafriklaste meetmeid,

- kooskõlastada oma püüdlused rahvusvaheliste finantsinstitutsioonidega.

Artikkel 6

Aafrika rahutagamisoperatsioonide suutlikkuse tugevdamiseks võtab Euroopa Liit järgmised meetmed:

1. EL toetab pika aja jooksul Aafrika rahutagamisjõudude täiustamist piirkondlikul, allpiirkondlikul ja kahepoolsel tasandil ning Aafrika riikide suutlikkust aidata kaasa piirkondliku integratsiooni, rahu, julgeoleku ja arengu kindlustamisele. Olenemata suutlikkuse suurendamisest kaaluvad ühendus ja liikmesriigid iga üksikjuhtumi korral eraldi võimalust kasutada konfliktide ärahoidmisel ja kriiside ohjamisel Aafrikas oma operatiivvahendeid kooskõlas ÜRO põhikirjas sätestatud põhimõtetega ning tihedas koostöös ÜRO tegevusega piirkonnas, nagu seda on edukalt tõestanud operatsiooni "Artemis" kogemused Ituri territooriumil Kongo Demokraatlikus Vabariigis. Selliste kaalutluste puhul võetakse arvesse Euroopa Liidu kriisiohjamisjõudude raames väljaarendatud jõudude ulatust, seal hulgas tsiviiltöötajate kasutamist pikaajalistes rahuvalveoperatsioonides;

2. liikmesriigid ja komisjon vahetavad korrapäraselt teavet kõigi Aafrika rahutagamisjõudude toetuseks võetud meetmete kohta, et parandada kooskõlastatust ja arendada sünergiat. Kõnealusest teabest tehakse kokkuvõte käesoleva ühise seisukoha artiklis 14 ettenähtud iga-aastases ülevaates;

3. liikmesriigid ja komisjon peavad esmatähtsateks riikide ja piirkondade strateegiaid ning riskianalüüsi. Riiklike strateegiate väljatöötamisel saab kasutada unifitseeritud näitajaid ning eksperdirühmade abi. Riskianalüüsi ja riiklike strateegiate koostamisel oleks vaja rohkem kasutada kohalikke andmeid, sealhulgas teavet, mis saadakse varajase hoiatamise ja riskianalüüsi alase koolitusega kohalikelt ekspertidelt;

4. liikmesriigid ja komisjon püüavad Aafrika Liidu ja Aafrika allpiirkondlike organisatsioonide toetamisel Aafrika rahutagamisoperatsioonide suutlikkuse osas saavutada kahepoolse tegevuse paremat kooskõlastatust eelkõige Lääne-Aafrika riikide majandusühendusega, Lõuna-Aafrika arenguühenduse ja valitsustevahelise arenguametiga, Kesk-Aafrika riikide majandusühendusega ning Kesk-Aafrika majandus- ja rahandusühendusega;

5. liikmesriigid ja komisjon kutsuvad järjekindlalt üksteist või vajaduse korral eesistujariiki osalema Aafrika rahuvalvejõudude tugevdamiseks korraldatavatel õppustel ja seminaridel;

6. püütakse kooskõlastada ja vahetada tõhustamismeetmeid asjast huvitatud kolmandate isikutega, eelkõige Ameerika Ühendriikide, Kanada ja Jaapaniga, esmajoones kõnealuste riikidega peetava poliitilise dialoogi raames;

7. Euroopa Liit püüab jätkuvalt parandada kõigi Aafrika rahuvalveoperatsioonide suutlikkuse tugevdamiseks ettenähtud meetmete kooskõlastamist ÜROga, eelkõige rahuvalveoperatsioonide talitusega;

8. Euroopa Liit analüüsib, kuidas kõige paremini kooskõlastada liikmesriikide jõupingutusi väljaõppe, varustuse ja õppuste alal. Analüüsimisel võetakse arvesse ÜRO rahuvalveoperatsioone käsitlevas Brahimi ettekandes esitatud põhivaldkondi, nende hulgas sõjaväeüksuste ning juhtimis- ja kontrollistruktuuride koostalitlusvõimet;

9. Euroopa Liit kaalub aja jooksul ning lisandväärtuse olemasolu korral teatavate suutlikkust arendavate ad hoc programmide algatamist oma nimel, kas eraldi või koostöös üksikute liikmesriikide algatatud programmidega. Need tegevused võivad ulatuda rahuvalveõppuste ajal toimuvatest väikesemahulistest vaatlusmissioonidest kuni laiahaardelisemate koolitusprogrammideni.

Artikkel 7

Liikmesriigid jätkavad piiravat poliitikat relvaekspordi suhtes ning kohaldavad täielikult 1998. aastal vastuvõetud Euroopa Liidu relvaekspordi tegevusjuhendit. Liikmesriigid ja komisjon tunnistavad, et õigustatud julgeolekuvajadusi ületavate relvakoguste kättesaadavus ja hankimine võib olla ebastabiilsust suurendav tegur, et relvade salakaubaveo ohjeldamine aitab märkimisväärselt kaasa pingete vähendamisele ja leppimisprotsessidele ning:

- teevad koostööd, et soodustada relvaembargodest ning muudest ÜRO Julgeolekunõukogu asjakohastest otsustest kinnipidamist rahvusvahelisel tasandil ning toetada selliste meetmete tõhusa rakendamise algatusi,

- toetavad jätkuvalt ja aktiivselt piirkondlikke algatusi, mis aitavad relvade salakaubavedu tõkestada ning selle vastu võidelda,

- teevad koostööd, et innustada assotsieerunud riike ühinema Euroopa Liidu poolt vastuvõetud põhimõtete ja meetmetega. Euroopa Liit kaalub võimalust toetada edaspidi Aafrika jõupingutusi kontrolli suurendamiseks relvade tootmise, impordi ja ekspordi üle, toetada liigsete väikerelvakoguste kontrollimist ja kõrvaldamist ning Aafrika jõupingutusi väikerelvakogustega seotud probleemide lahendamisel kooskõlas nõukogu 12. juuli 2002. aasta ühismeetmega 2002/589/ÜVJP, mis käsitleb Euroopa Liidu osalemist väike- ja kergrelvade destabiliseeriva hankimise ja leviku vastases võitluses, [2]

- toetavad jätkuvalt ÜRO väike- ja kergrelvade ebaseadusliku kaubanduse kõiki aspekte käsitlevat tegevuskava ning tulirelvade, nende osade, lisaseadiste ja laskemoona ebaseadusliku valmistamise ja nendega kauplemise vastu võitlemise protokolli arutamist, millega täiendatakse ÜRO Peaassamblee poolt 31. mail 2001. aastal vastu võetud rahvusvahelise organiseeritud kuritegevuse vastu võitlemise Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni konventsiooni.

Artikkel 8

Tunnistades majandustegurite tähtsust Aafrikas toimuvates konfliktides ning diplomaatiliste ja majanduslike meetmete potentsiaalseid võimalusi vägivaldsete konfliktide ärahoidmisel ja lahendamisel,

1. Euroopa Liit:

- püüab käsitleda konflikte tekitavaid majandustegureid,

- püüab soodustada Aafrika edasist integreerumist maailmamajandusse ning toetada sellest tuleneva kasu ja võimaluste ühtlast jaotumist ühiskondade vahel,

- toetab majanduslikku ja poliitilist koostööd, nagu on piirkondlikud stabiliseerimislepingud, et tugevdada lepinguosaliste vahelisi suhteid kui konflikte ärahoidvat ning konfliktijärgse rahu säilitamise abinõu,

- püüab tagada, et kaubanduse piirkondliku integreerimise meetmed, mille poliitilise aspekti moodustavad turvavõrgud tundlike rühmade jaoks, toetaksid konfliktide ärahoidmist ja lahendamist;

2. peale selle Euroopa Liit:

- teeb koostööd, et soodustada vääriskaupade ebaseadusliku kasutamise ja kaubandusega seotud embargode ja ÜRO Julgeolekunõukogu muude asjakohaste otsuste ülemaailmset tunnustamist ning toetada kõnealuste meetmete tulemusliku rakendamise algatusi,

- tegutseb aktiivselt, et leida vahendeid tõkestamaks loodusvarade ebaseaduslikku ekspluateerimist, mis aitab kaasa vägivaldsete konfliktide puhkemisele, eskaleerumisele ja jätkumisele,

- kasutab vajaduse korral piiravaid meetmeid, sealhulgas majandus- ja finantssanktsioone, mis on suunatud osalejate vastu, kes saavad kasu vägivaldsetest konfliktidest ja teravdavad neid. Sellega seoses on tarvis lähemalt uurida erasektori (positiivset või negatiivset) osa konfliktide ärahoidmise ja lahendamise valdkonnas.

Artikkel 9

Konfliktide eri etappidel Euroopa Liit:

- hindab tähtsat osa, mis "valitsusvälistel osalejatel" võib olla kas konflikti tekitamisel või selle lahendamisele kaasa aitamisel või konflikti ärahoidmisel. Mõlemal juhul on vaja nende osa või võimalik positiivne panus arvesse võtta,

- soodustab naiste, rahu ja julgeoleku teemat käsitleva ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooni 1325 kohaldamist ning tagab, et sooline aspekt mõjutab kavandamist, rakendamist ja konfliktide mõju hindamist, konflikti eri osapoolte vajadusi ning konfliktide ärahoidmist, ohjamist ja lahendamist käsitlevat otsustamisprotsessi, kaasa arvatud rahuprotsessis ja -läbirääkimistel osalemise tasandit ja laadi,

- käsitleb tõhusalt ja põhjalikult relvastatud konfliktide lühiajalist, keskmise pikkusega ja pikaajalist mõju lastele, kasutades selleks mitmesuguseid Euroopa Liidu käsutuses olevaid vahendeid ning toetudes minevikus toimunud ja praegusele tegevusele Euroopa Liidu suuniste kohaselt, mis käsitlevad laste ja relvastatud konfliktide teemat. Euroopa Liit püüab mõjutada ka kolmanda riigi osalejaid (valitsused ja valitsusvälised osalejad, kaasa arvatud relvastatud rühmitused) võtma tõhusaid meetmeid relvastatud konfliktide mõjupiirkonda sattunud laste kaitseks.

Artikkel 10

Euroopa Liit peab silmas vajadust keskendada tähelepanu konfliktile ka pärast selle teravuse vähenemist ning vajadust aidata luua ühtsem ja süsteemsem lähenemisviis sõjajärgsete olukordade suhtes Aafrikas, ning:

- on valmis toetama julgeolekusektori ümberkorraldamist raamistikus, mis toetab demokraatia põhimõtteid ning inimõiguste, õigusriigi ja hea valitsemistava austamist, ning esmajoones nendes riikides, kus toimub üleminek vägivaldselt konfliktilt püsivale rahule,

- jätkab ja tugevdab toetust väikerelvade destabiliseeriva hankimise ja kontrollimatu levikuga seotud probleemide lahendamiseks,

- suurendab toetust desarmeerimisele ning demobiliseeritud endiste võitlejate püsivale taasintegreerimisele, pöörates erilist tähelepanu soolistele vajadustele ning sõjaväeliseks tegevuseks värvatud laste vajadustele,

- suurendab abi olemasolevate maamiinide kõrvaldamiseks, soodustab miiniohu teadvustamist ning Aafrika demineerimisjõudude arengut,

- jätkab meetmete toetamist, mille eesmärk on soodustada kodukohast lahkuma sunnitud isikute taasintegreerumist konfliktijärgsetes olukordades, kusjuures võetakse arvesse riigisisest ümberpaiknemist käsitlevaid ÜRO peasekretäri esindaja asjakohaseid juhtpõhimõtteid,

- soodustab rahvuslikku leppimist ja toetab taastamist, mis võimaldab konfliktist väljunud riikidel uuesti käivitada pikaajalise arengu poliitika,

- rõhutab vastavalt nõukogu 16. juuni 2003. aasta ühisele seisukohale 2003/444/ÜVJP Rahvusvahelise Kriminaalkohtu kohta [3] oma Aafrika vastaspooltega peetavas poliitilises dialoogis oma kindlat kohustust toetada Rahvusvahelist Kriminaalkohut ning seisukohta seoses USA ettepanekul sõlmitud kahepoolsete mittealistumist käsitlevate kokkulepetega.

Artikkel 11

Arvestades, et Aafrikas tekitab erilist muret seos usuliste rühmade radikaliseerumise ja nende vastuvõtlikkuse vahel värbamise suhtes terrorirühmitistesse, annab Euroopa Liit hinnangu võimalikule koostööle kõnealuses valdkonnas riiklikul ja piirkondlikul tasandil ning pakub konflikti ärahoidmist ja rahu tagamist silmas pidades võimalusi mitmesuguseid vahendeid kasutades tegeleda selle probleemiga. Sellega seoses tuletab Euroopa Liit meelde Brüsselis (11. oktoober 2001) toimunud Euroopa Liidu ja Aafrika ministrite konverentsil vastuvõetud ühisdeklaratsiooni terrorismi kohta ning Ouagadougous (28. november 2002) toimunud Euroopa Liidu ministrite konverentsil vastuvõetud ühisdeklaratsiooni terrorismi kohta.

Artikkel 12

Võttes arvesse HIV/AIDSi tähtsust ning epideemia ulatust Aafrika mandril, kinnitab Euroopa Liit, et HIV/AIDSi vastu võitlemine on konfliktide ärahoidmist ja leevendamist käsitlevate Euroopa Liidu strateegiate lahutamatu osa. Sellega kindlustatakse, et rahutagamisoperatsioonide abistamises sisalduvad ka HIV/AIDSi ärahoidmisega seotud teadlikkuse ja koolituse elemendid.

Artikkel 13

Nõukogu märgib, et komisjon kavatseb oma tegevusega ning vajaduse korral asjakohaste ühenduse meetmetega toetada käesoleva ühise seisukoha eesmärkide ja prioriteetide saavutamist.

Artikkel 14

Eesistujariigi, keda abistab kõrge esindajana tegutsev nõukogu peasekretär ja komisjon, ettekande põhjal vaadatakse see ühine seisukoht ja selle rakendamine uuesti läbi igal aastal ning seda muudetakse vajaduse korral.

Artikkel 15

Ühine seisukoht 2001/374/ÜVJP tunnistatakse kehtetuks.

Artikkel 16

Käesolev ühine seisukoht jõustub selle vastuvõtmise päeval.

Artikkel 17

Käesolev ühine seisukoht avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas.

Brüssel, 26. jaanuar 2004

Nõukogu nimel

eesistuja

B. Cowen

[1] EÜT L 132, 15.5.2001, lk 3.

[2] EÜT L 191, 19.7.2002, lk 1.

[3] ELT L 150, 18.6.2003, lk 67.

--------------------------------------------------

Top