32003R0151

Nõukogu määrus (EÜ) nr 151/2003,

27. jaanuar 2003,

teatava Venemaalt pärineva suundorienteeritud struktuuriga elektrotehnilise lehtterase impordi suhtes lõplike dumpinguvastaste tollimaksude kehtestamise kohta

EUROOPA ÜHENDUSTE NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 22. detsembri 1995. aasta määrust (EÜ) nr 384/96 kaitse kohta dumpinguhinnaga impordi eest riikidest, mis ei ole Euroopa Ühenduse liikmed [1] ("algmäärus"), eriti selle artikli 11 lõikeid 2 ja 3,

olles konsulteerinud nõuandekomiteega

ning arvestades järgmist:

A. MENETLUS

1. Eelnevad uurimised ja kehtivad meetmed

(1) Komisjon kehtestas otsusega nr 303/96/ESTÜ [2] lõplikud dumpinguvastased tollimaksud teatava Venemaalt pärineva CN-koodide 72251100 ja 72261110 alla liigitatud suundorienteeritud struktuuriga elektrotehnilise lehtterase ühendusse suunatud impordi suhtes. Kehtestatud dumpinguvastase tollimaksu määr oli 40,1 %. Seoses sellise impordiga pakutud kohustus kiideti heaks.

(2) Pidades silmas Euroopa Söe- ja Teraseühenduse asutamislepingu tähtaja möödumist 23. juulil 2002. aastal otsustas nõukogu määrusega (EÜ) nr 963/2002, [3] et dumpinguvastaseid menetlusi, mis algatati vastavalt komisjoni otsusele nr 2277/96/ESTÜ [4] (edaspidi "põhiotsus") ning on kõnealusel kuupäeval endiselt jõus, jätkatakse ning neid reguleerivad algmääruse sätted, mis jõustuvad 24. juulil 2002. aastal. Mis tahes dumpinguvastaseid meetmeid, mis on tingitud pooleliolevatest dumpinguvastastest uurimistest, reguleerivad samuti alates 24. juulist 2002. aastast algmääruse sätted.

2. Läbivaatamistaotlused

(3) Pärast teadaande avaldamist Venemaalt pärineva vaatlusaluse toote impordi suhtes kohaldatavate dumpinguvastaste meetmete kehtivuse eelseisva lõppemise kohta, [5] laekus komisjonile taotlus vaadata need meetmed uuesti läbi algmääruse artikli 11 lõike 2 alusel.

(4) Taotluse esitas Euroopa Raua- ja Terasetööstuse Konföderatsioon (Eurofer; edaspidi "taotleja") tootjate nimel, kes moodustasid põhiosa vaatlusaluse toote ühenduse toodangust. Taotlust põhjendati väitega, et nende meetmete kehtivuse lõppemine tingiks tõenäoliselt dumpingu ja ühenduse tootmisharule põhjustatava kahju jätkumise ja/või kordumise.

(5) Pärast nõuandekomiteega konsulteerimist leidis komisjon, et läbivaatamise algatamiseks on piisavalt tõendusmaterjali, ning algatas uurimise vastavalt algmääruse artikli 11 lõikele 2. [6]

(6) Samal ajal võttis komisjon enese algatusel vastu otsuse algatada artikli 11 lõike 3 kohane uurimine eesmärgiga uurida meetmete vormi sobivust. [7] Jooksvate uurimiste käigus laekusid komisjonile lähtuvalt algmääruse artikli 11 lõikest 3 ettevõtja Viz Stal ja ettevõtja Novolipetsk Iron and Steel Corporation turumajandusliku kohtlemise taotlused. Kõnealused taotlused esitati põhjendusega, et asjaomased eksportivad tootjad täitsid nüüd kõnealused tingimused ning nende dumpingumarginaalid olid seega oluliselt vähenenud. Kõnealuste turumajandusliku kohtlemise taotluste tulemusena otsustas komisjon algatada kooskõlas algmääruse artikli 11 lõikega 3 vahepealsed erirevisjonid, mille ulatus piirdus kõnealuste eksportivate tootjate dumpingu uurimisega. Seepärast leitakse, et selles etapis on asjakohane otsustada üksnes kehtivuse lõppemise läbivaatuse tulemuste alusel (mis algatati 20. veebruaril 2001. aastal). Meetmete vormiga piirduv vahepealne erirevisjon lõpetatakse koos turumajandusliku kohtlemise läbivaatustega, võttes seega arvesse eksportijate praeguseid majandustingimusi.

3. Käesolev uurimine

a) Menetlus

(7) Komisjon teavitas algatusest ametlikult läbivaatamist taotlevaid ühenduse tootjaid, eksportivaid tootjaid, importijaid, tarnijaid ja teadaolevaid asjaomaseid kasutajaid ning eksportiva riigi esindajaid ja andis huvitatud osapooltele võimaluse anda oma arvamustest kirjalikult teada ning taotleda ärakuulamist algatamisteates kehtestatud tähtaja jooksul.

b) Huvitatud pooled ja kontrollkäigud

(8) Komisjon saatis küsimustikud kõigile teadaolevatele asjaomastele osapooltele ning kõigile vaatlusaluse toote teadaolevatele tootjatele Brasiilias, Tšehhi Vabariigis, Indias, Jaapanis, Korea Vabariigis, Poolas ja Ameerika Ühendriikides, pidades kõnealuseid riike käesoleva uurimise puhul võimalikeks võrdlusmaadeks. Komisjonile laekusid vastused neljalt läbivaatamist taotlevalt ühenduse tootjalt, kahelt Venemaa eksportivalt tootjalt, ühelt tarnijalt ja 10 ühenduse kasutavalt äriühingult. Lisaks vastasid küsimustikule kaks ühenduse importijat, kes mõlemad olid seotud ühe Venemaa eksportiva tootjaga. Lõpuks vastas küsimustikule ka üks Brasiilia suundorienteeritud struktuuriga elektrotehnilise lehtterase tootja.

(9) Komisjon hankis ja kontrollis kogu teavet, mida ta dumpingu ja kahju jätkumise või kordumise kindlakstegemise ning ühenduse huvide kindlaks määramise eesmärgil pidas vajalikuks. Kontrollkäigud tehti järgmiste äriühingute valdustesse:

Läbivaatamist taotlevad ühenduse tootjad:

- Acciai Speciali Terni SpA, Terni, Itaalia

- EBG Gesellschaft für elektromagnetische Werkstoffe mbH, Gelsenkirchen, Saksamaa

- Orb Electrical Steels Limited, Newport, Ühendkuningriik

- Ugo SA, Isbergues, Prantsusmaa

Tarnija:

- Thyssen Krupp Stahl AG, Duisburg, Saksamaa

Kasutajad:

- Alstom T & D SA, Saint-Ouen, Prantsusmaa

- Blum GmbH, Vaihingen, Saksamaa

Venemaa eksportivad tootjad:

- Novolipetsk Iron and Steel Corporation (NLMK), Lipetsk

- VIZ STAL, Jekaterinburg

Muu koostööd tegev, kolmandas riigis asuv äriühing:

- Duferco Investment SA, Lugano, Šveits (Duferco Groupi impordikoordinaator)

Võrdlusriigi tootja:

- ACESITA SA, São Paulo ja Timóteo, Brasiilia.

(10) Järgmised äriühingud tegid samuti uurimisega koostööd, kuid nende valdustesse kontrollkäike ei tehtud:

Kasutajad:

- Alstom T & D SA, Le Petit Quevilly, Prantsusmaa

- Brush Transformers Limited, Loughborough, Ühendkuningriik

- Cogent Power Ltd, Bilston, Ühendkuningriik

- France Transfo SA, Maizières-les-Metz, Prantsusmaa

- Hawker Siddeley Power Transformers Limited, London, Ühendkuningriik

- Société Nouvelle Transfix SA, Toulon, Prantsusmaa

- South Wales Transformers Limited, Blackwood, Ühendkuningriik

- Surahammars Bruks AB, Surahammar, Rootsi.

(11) Kõiki asjaomaseid osapooli teavitati olulistest faktidest ja kaalutlustest, mille põhjal kavatseti soovitada olemasolevad meetmed jõusse jätta. Lisaks sellele anti neile pärast kõnealust teavitamist võimalus esitada teatava ajavahemiku jooksul oma märkused. Poolte märkused võeti arvesse ning vajaduse korral muudeti järeldusi vastavalt.

c) Uurimisperiood

(12) Dumpingu ja kahju jätkumist ja/või kordumist käsitlev uurimine hõlmas ajavahemikku 1. jaanuarist 2000 kuni 31. detsembrini 2000 (edaspidi "uurimisperiood"). Kahju jätkumise või kordumise tõenäosuse hindamise seisukohalt asjakohaste suundumuste uurimine hõlmas ajavahemikku 1997. aastast kuni uurimisperioodi lõpuni (edaspidi "analüüsiperiood").

B. VAATLUSALUNE TOODE JA SAMASUGUNE TOODE

1. Vaatlusalune toode

(13) Vaatlusalune toode on sama, mida käsitleti esialgse uurimise käigus, st Venemaalt pärinevad suundorienteeritud struktuuriga külmvaltsitud elektrotehnilise räniterase lehed ja ribad laiusega üle 500 mm, mis kuuluvad CN-koodide 72251100 ja 72261110 alla. Seda toodet kasutatakse elektromagnetiliste seadmete ja paigaldiste, näiteks toite- ja jaotustrafode tootmisel.

(14) Küllaltki keerukas suundorienteeritud struktuuriga elektrotehnilise lehtterase tootmise protsessis orienteeritakse kristallstruktuurid ühes suunas, mis ühtib lehe või lindi valtsimise suunaga ja mis võimaldab terasel juhtida magnetvälja kõrge kasuteguriga. Kõnealune toode peab vastama nõuetele magnetilise induktsiooni, pakketeguri ja hüstereesikadude suurima lubatava väärtusega seotud nõuete osas. Üldjuhul on toote mõlemad küljed kaetud õhukese isolatsioonikattega.

2. Samasugune toode

(15) Läbivaatamist taotlevate ühenduse tootjate poolt ühenduses toodetavat ja müüdavat suundorienteeritud struktuuriga elektrotehnilist lehtterast ning eksportivate tootjate poolt Venemaal toodetavat ja ühenduses müüdavat suundorienteeritud struktuuriga elektrotehnilist lehtterast käsitletakse algmääruse artikli 1 lõike 4 tähenduses samasuguste toodetena. Ühtlasi tehti kindlaks, et turumajanduslikus kolmandas riigis (võrdlusriigis), nt Brasiilias (vt põhjendused 20–28), riigisiseselt toodetaval ja müüdaval suundorienteeritud struktuuriga elektrotehnilisel lehtterasel olid samad füüsilised ja tehnilised põhiomadused kui Venemaal toodetaval ja ühendusse eksporditaval suundorienteeritud struktuuriga elektrotehnilisel lehtterasel. Seepärast peetakse neid samasugusteks toodeteks algmääruse artikli 1 lõike 4 tähenduses.

C. DUMPINGU JÄTKUMISE TÕENÄOSUS

1. Sissejuhatavad märkused

(16) Kooskõlas algmääruse artikli 11 lõikega 2 on aegumist käsitleva läbivaatamise eesmärk määrata kindlaks, kas uurimisperioodil valitses dumping ja kas meetmete kehtivuse lõppemine võib tõenäoliselt viia dumpingu jätkumise või kordumiseni.

(17) Seoses sellega uuriti käesoleval uurimisperioodil ühendusse eksporditud koguseid. Esialgse uurimisperioodi ajal oli Venemaa suundorienteeritud struktuuriga elektrotehnilise lehtterase ekspordi osa ühenduse turul 7,4 % ühenduse tarbest, samas kui käesoleval uurimisperioodil oli Venemaa suundorienteeritud struktuuriga elektrotehnilise lehtterase impordi turuosa ühenduses 2,2 %. See on sellegipoolest oluline, st ületab algmääruse artikli 5 lõikes 7 kindlaksmääratud vähima lubatud piiri.

(18) Käesoleva menetluse ajal oli koostöö tase kõrge. Mõlemad teadaolevad Venemaa eksportivad tootjad tegid koostööd ja vastasid komisjoni küsimustikule. Mõlema äriühingu vastuseid kontrolliti kohapeal.

2. Dumpingu jätkumise tõenäosus

(19) Dumpingu jätkumise tõenäosuse kontekstis uuriti, kas sel hetkel eksporditi Venemaalt dumpinguhinnaga. Seda tehti põhjendusega, et kui dumping praegu esineb, oleks see oluline märk dumpingu tõenäolisest jätkumisest ning suurenemisest tulevikus, kui meetmete kehtivusel lastakse lõppeda.

a) Võrdlusriik

(20) Esialgse uurimise ajal arvutatud dumpingumarginaali tulemuseks oli ühtne üleriigiline marginaal kogu Venemaalt pärineva suundorienteeritud struktuuriga elektrotehnilise lehtterase ühendusse suunatud impordi suhtes. Kooskõlas algmääruse artikli 11 lõikega 9 kasutati sama metoodikat nagu esialgses uurimises. Vastavalt sellele määrati normaalväärtus kindlaks teabe põhjal, mis hangiti kooskõlas algmääruse artikli 2 lõikega 7 väljavalitud asjakohaselt võrdlusriigilt.

(21) Esialgses uurimises valiti asjakohase võrdlusriigina välja Brasiilia. Nagu algatamisteates öeldud, kavatses komisjon kasutada Brasiiliat asjakohase võrdlusriigina ka käesolevas menetluses.

(22) Üks eksportiv tootja oli vastu Brasiilia valikule väites, et Tšehhi Vabariigi või Poola suundorienteeritud struktuuriga elektrotehnilise lehtterase siseturg oleks Venemaa turuga sarnasem.

(23) Teine eksportiv tootja oli vastu Brasiilia valikule väites, et kuna vaatlusaluse toote tootjaid on Brasiilias ainult üks, on konkurentsi tase sealsel siseturul madal.

(24) Nagu põhjenduses 8 osutatud, saatis komisjon küsimustikud kõigile tootjatele, kes kolmandates riikides, sealhulgas Tšehhi Vabariigis ja Poolas, vaatlusalust toodet teadaolevalt toodavad. Kõnealuseid tootjaid kutsuti käesoleva uurimisega koostööd tegema ja esitama teavet suundorienteeritud struktuuriga elektrotehnilise lehtterase tootmise ja omamaise müügi kohta. Mitte ükski nendest tootjatest ei soovinud siiski sellist teavet esitada ja käesoleva uurimisega koostööd teha.

(25) Seepärast tuleb märkida, et kuigi uurimine kinnitas, et Brasiilias on kõigest üks suundorienteeritud struktuuriga elektrotehnilise lehtterase tootja, ei toimunud mingit koostööd ühegi teise võimaliku võrdlusriigi teiste tootjatega. Seepärast leiti, et kõnealuse Brasiilia tootja poolt esitatud teave oli normaalväärtuse kindlaks määramise otstarbel kättesaadavatest parim ja kõige usaldusväärsem.

(26) Esmalt mainitud eksportiv tootja pakkus alternatiiviks, et juhul, kui mõlemad soovitatud riigid, Tšehhi Vabariik ja Poola, ei tee koostööd, tuleks kooskõlas algmääruse artikli 2 lõikega 7 kasutada normaalväärtuse kindlaksmääramisel nendest riikidest ühendusse toodava vaatlusaluse toote ekspordihindu. Seejuures põhineksid koostööd mittetegemise puhul ekspordihinnad siiski tegelike ja kontrollitud hindade asemel Eurostati andmetel. Selles suhtes leiti, et Eurostati andmeid kasutades oleksid tulemuseks vähem täpsed järeldused, sest ekspordihinnad salvestatakse üldisena tegemata mingisugust vahet ekspordihindu mõjutavatel erinevustel, nagu tootekvaliteet või kaubandustase. Kuna Brasiilia tootja tegi käesoleva uurimisega koostööd, peeti asjakohasemaks kasutada kõnealuse tootja tegelikke, kontrollitud andmeid, mille tagajärjeks olid seepärast täpsemad järeldused. Seega tuli ettepanek kasutada Tšehhi Vabariiki või Poolat võrdlusriigina tagasi lükata.

(27) Peale selle leiti, et Brasiilia tootmismaht ja tootmisprotsess olid võrreldavad Venemaa omadega. Tootmisprotsess on kogu maailmas tõepoolest sama. Nagu põhjenduses 15 nimetatud, tehti ühtlasi kindlaks, et Brasiilia siseturul toodetav ja müüdav toode oli samasugune, nagu Venemaal toodetud ja ühendusse eksporditav suundorienteeritud struktuuriga elektrotehniline lehtteras. Lisaks sellele oli omamaine suundorienteeritud struktuuriga elektrotehnilise lehtterase müük Brasiilia turul esindav võrrelduna Venemaa ekspordiga ühendusse. Brasiiliat kasutati võrdlusriigina ka esialgses uurimises.

(28) Seega ei olnud komisjonil põhjust arvata, nagu olnuks Brasiilia valik asjakohatu. Eespool nimetatut arvesse võttes ja mis tahes alternatiivide puudumisel valiti Brasiilia välja kui kõige sobivam võrdlusriik.

b) Normaalväärtus

(29) Kooskõlas algmääruse artikli 2 lõikega 1 kaaluti, kas Brasiilia suundorienteeritud struktuuriga elektrotehnilise lehtterase omamaist müüki, arvestades selle eest nõutavat hinda, oleks võimalik käsitleda tavapärase kaubandustegevuse käigus toimununa. Selleks uuris komisjon, kas omamaine müük oli tulutoov. Sel otstarbel võrreldi uurimisperioodi ajal tootmise kogumaksumust ühiku kohta uurimisperiood keskmiste müügi ühikuhindadega. Leiti, et müük oli tulutoov. Samuti näitas uurimine, et müüdi sõltumatutele klientidele. Sellest tulenevalt kasutati normaalväärtuse kindlaksmääramisel kooskõlas algmääruse artikli 2 lõikega 1 neid hindu, mida sõltumatud kliendid maksid või peavad maksma suundorienteeritud struktuuriga elektrotehnilise lehtterase eest Brasiilia siseturul tavapärase kaubandustegevuse käigus.

c) Ekspordihind

(30) Esialgse uurimise ajal tegid koostööd kolm eksportijat/tootjat, kellest üks oli kaupleja. Käesolev uurimine näitas, et kõnealune kaupleja oli enne käesolevat uurimisperioodi lõpetanud oma vaatlusaluse toote eksportimise ühendusse. Seepärast määrati käesoleva uurimise ajal ekspordihind kindlaks teabe alusel, mille esitasid ülejäänud kaks Venemaa tootjat, kes mõlemad tegid koostööd.

(31) Üks kõnealustest Venemaa eksportivatest tootjatest eksportis vaatlusalust toodet ühendusse kahe sõltumatu kaupleja kaudu, kellest mõlemad tegelesid üksnes arvete edasi esitamisega ühenduse ja muude kolmandate riikide lõppkasutajatele. Kõnealuse eksportiva tootja ekspordihinnad määrati kindlaks hindade baasil, mida nõuti esimestelt sõltumatutelt klientidelt, st sõltumatutelt kauplejatelt. Seega määrati ekspordihinnad kindlaks kooskõlas algmääruse artikli 2 lõikega 8 vaatlusaluse toote ühendusse eksportimiseks müümise eest tegelikult makstud või makstava hinna alusel.

(32) Teist Venemaa eksportivat tootjat omas ja juhtis suurel määral seotud Šveitsi valdus-kaubanduslik äriühing. Kogu eksport teostati läbi Šveitsi äriühingu kahele ühenduse seotud importijale, kes müüsid vaatlusalust toodet edasi ühenduse lõppklientidele. Seega moodustati ekspordihinnad kooskõlas algmääruse artikli 2 lõikega 9 jaemüügi hindade alusel esimesele sõltumatule ühenduse kliendile.

(33) Lisaks sellele importis Šveitsi seotud äriühing vaatlusalust toodet ühendusse läbi oma kahe ühenduses asutatud importiva äriühingu. Tal oli kaupleja funktsioon ning selle arvessevõtmiseks kohandati ekspordihinda, arvates ekspordihinnast maha vahendustasu. Kahe ühenduse seotud importija puhul arvati maha müügi-, üld- ja halduskulud. Lisaks sellele arvati iga kaasatud ühenduse importija puhul maha mõistlik kasumimarginaal. Kuna ükski sõltumatu importija menetlusega koostööd ei teinud ning muu usaldusväärsema teabe puudumisel peeti mõistlikuks kasumimarginaaliks 5 %.

(34) Esialgse uurimise ajal ei olnud eespool nimetatud eksportiv tootja seotud ühegi ühenduse või kolmanda riigi importijaga ning seepärast põhines ekspordihinna kindlaks määramine algselt kooskõlas algmääruse artikli 2 lõikega 8 tegelikult makstud või makstavatele hindadele.

d) Võrdlus

(35) Selleks et võimaldada normaalväärtuse ja ekspordihinna õiglast võrdlemist, võeti kooskõlas algmääruse artikli 2 lõikega 10 arvesse hindu ja hindade võrreldavust mõjutavaid erinevusi.

(36) Selles osas leiti, et Brasiilias toodetaval ja müüdaval suundorienteeritud struktuuriga elektrotehnilisel lehtterasel olid pisut erinevad tunnused paksuse ja suurima südamikuskao osas teatavatel elektrilistel eritingimustel. Seepärast viidi sisse muudatused Brasiilia siseturul müüdava suundorienteeritud struktuuriga elektrotehnilise lehtterase ning Venemaalt ühendusse eksporditava kõnealuse toote väiksemate füüsiliste erinevuste osas. Lisaks sellele viidi sisse muudatused, mis olid seotud ekspordi tollimaksudega ning Venemaa eksportiva tootja puhul ühtlasi ka laenukuludega, sest need mõjutasid eksportivate tootjate hinnatavaid ekspordihindu.

e) Dumpingumarginaal

(37) Võrreldi kaalutud keskmist normaalväärtust kaalutud keskmise ekspordihinnaga tehasehindade tasemel. Võrdlus näitas, et uurimisperioodil Venemaalt ühendusse suunduva suundorienteeritud struktuuriga elektrotehnilise lehtterase ekspordi dumpingumarginaal oli märkimisväärne. Dumpingumarginaal oli võrdne summaga, mille võrra normaalväärtus ületas ühendusse suunatud ekspordi hinnad. Ühtne üleriiklik kaalutud keskmine dumpingumarginaal ületas 80 % ning oli seega isegi pisut kõrgem kui esialgse uurimise ajal leitud dumpingumarginaal.

3. Impordi arengutendentsid meetmete kehtivuse lõppemise korral

(38) Ühtlasi uuriti, kuidas Venemaalt pärinev suundorienteeritud struktuuriga elektrotehnilise lehtterase import areneks meetmete lõppemise korral. Sel otstarbel uuriti ühendusse ja kolmandatesse riikidesse ning siseturule suunatud eksporti. Ühtlasi kaaluti Venemaa eksportivate tootjate hinnadünaamikat erinevatel turgudel.

a) Ühendusse suunatud ekspordimahu ja hindade arenemine

(39) Nagu eespool põhjenduses 1 nimetatud, kiitis komisjon heaks Venemaa eksportivate tootjate poolt esialgse uurimise ajal pakutud kohustuse. Kõnealune kohustus koosnes peamiselt aasta koguselistest piirnormidest, s.o pärast lõplike meetme kehtestamist piirati vaatlusaluse toote ekspordimahte kohustuses kindlaksmääratud ülemmäärani. Hoolimata kõnealusest kohustusest ja sellest, et ekspordimahud püsisid stabiilsena, jätkati siiski dumpinguhinnaga eksportimist. Uurimisest ei selgunud ühtki põhjust, miks dumping peaks meetmete kehtetuks tunnistamise korral kaduma või vähenema. Seepärast polnud põhjust uskuda, et kehtivate meetmete kehtetuks tunnistamisel suureneksid hinnad üle dumpinguhinna. Vastupidi, ilma kvoodipiiranguteta tõusevad ühendusse suunatud impordi mahud tõenäoliselt oluliselt, mis viib vägagi tõenäoliselt surveni langetada hindu ka edaspidi.

b) Siseturu ja kolmandate riikide turgude müügimahu ja hindade arenemine

(40) Leiti, et peamine osa ekspordist suunatakse ühendusse tõenäoliselt vastavate turgude hinnatasemete erinevuste tõttu. Lisaks sellele leiti, et ligipääs arvukatele võimalikele eksporditurgudele oli piiratud seoses olemasolevate arvestatavalt kõrgete tollitariifidega. Hoolimata kõnealustest piirangutest ületas kolmandatesse riikidesse suunatud eksport uurimisperioodil ühendusse suunatud eksporti ja omamaist müüki. Lisaks sellele muudab hiljutine euro vastuvõtmine ühendusse suunatud ekspordi ligitõmbavamaks kui eksport, mis on suunatud kolmandatesse riikidesse. Kõik kõnealused tegurid viitavad sellele, et kui uurimisalused meetmed peaks kehtetuks tunnistatama, on mis tahes suurenenud ekspordimahud tõenäoliselt suunatud ühenduse turule.

(41) 1997. aastast alates on müük Venemaa siseturul ja kolmandatesse riikidesse suunatud import suurenenud, samas kui ühendusse suunatud eksport vähenes pärast dumpinguvastaste meetmete kehtestamist ning püsis kohustuse tõttu suhteliselt stabiilsena väga madalal tasemel. Venemaa siseturu nõudlus, kuigi see on 1997. aastast alates kasvanud, on alati olnud liiga nõrk, et võtta vastu Venemaa eksportivate tootjate toodangumahte. Venemaa omamaise müügi kogumaht on alati olnud selgelt madalam kui ekspordi kogumaht (kõikidesse riikidesse). Nagu allpool põhjenduses 82 nimetatud, suurendasid Venemaa tootjad analüüsiperioodi ajal oma tootmisvõimsust, mis viis käesoleva uurimisperioodi ajal olulises ulatuses vabade mahtudeni ja kogunenud varudeni. Kui meetmed kehtetuks peaksid muutuma, kuulub peamine osa vabadest varudest tõenäoliselt ühendusse eksportimisele. Lisaks sellele ning võttes arvesse vabade mahtude suurust võivad Venemaa tootjad hõlpsasti suurendada oma tootmismahtu edasi tasemeni, mis ületab siseturu ja teiste võimalike kolmandate turgude vastuvõtmisvõime. Tegelikult ning nagu allpool põhjenduses 82 nimetatud, jõudis uurimisperioodil loodud tootmisvõimsus sellise tasemeni, mis on piisav, et katta kogu suundorienteeritud struktuuriga elektrotehnilise lehtterase nõudlus ühenduses. Seepärast ei ole põhjendamatu järeldada, et ekspordimahud, eriti ühendusse suunatud, suureneksid tulevikus, kui seoses kehtivate meetmete aegumisega oleks juurdepääs turule vaba.

(42) Nagu allpool põhjenduses 83 nimetatud, on Venemaa suundorienteeritud struktuuriga elektrotehnilise lehtterase tootjatel Euroopa ühenduses hästi väljatöötatud müügiorganisatsioon, mis hõlbustab vaatlusaluse toote müümist ja turustamist ühenduse turul.

(43) Järelikult võib põhjendatult eeldada, et meetmete puudumise korral ette arvatava ühendusse suunatud impordi suureneva mahu ja seega kättesaadava varustamise tõttu langevad hinnad meetmete kehtetuks tunnistamise korral edasi.

4. Järeldus dumpingu jätkumise tõenäosuse kohta

(44) Hoolimata kehtestatud meetmetest müüdi uurimisperioodil Venemaalt imporditavat suundorienteeritud struktuuriga elektrotehnilist lehtterast siiski dumpinguhinnaga. Tehti kindlaks, et dumping jätkus, ja on väga tõenäoline, et see jätkub ka meetmete kehtetuks tunnistamise korral. Veelgi enam, Venemaalt ühendusse suunduva suundorienteeritud struktuuriga elektrotehnilise lehtterase eksport suureneb tõenäoliselt oluliselt ning kõnealuste lisanduvate impordimahtude hinnad on dumpinguvastaste meetmete kehtetuks muutumise korral igati tõenäoliselt olulisel määral dumpinguhinnad.

D. ÜHENDUSE TOOTMISHARU

(45) Neli ühenduse tootjat, kes tegid uurimisega koostööd, esindasid uurimisperioodi ajal 100 % ühenduse suundorienteeritud struktuuriga elektrotehnilise lehtterase tootmisest. Seetõttu kujutavad nad endast ühenduse tootmisharu algmääruse artikli 4 lõike 1 ja artikli 5 lõike 4 tähenduses.

E. ÜHENDUSE TOOTMISHARU OLUKORD

1. Ühenduse tarbimine

(46) Ühenduse tarbimine arvutati välja ühenduse tootmisharu poolt ühenduse turul teostatud kumulatiivse müügimahu ja Eurostati või koostööd tegevate Venemaa eksportivate tootjate koguimpordi mahtu käsitlevate aruannete põhjal.

(47) Selle alusel suurenes aastatel 1997–1999 ühenduse tarbimine tonnides väljendatuna 5 %, vastavalt ligikaudu

186000

tonnilt

195500

tonnile. Siis langes see 4,9 %, jõudes uurimisperioodil ligikaudu

186000

tonnini. Üksikasjalikud andmed on järgmised:

Tarbimine | | 1997 | 1998 | 1999 | 2000 (uurimisperiood) |

tonni | 186087 | 183648 | 195601 | 186220 |

indeks | 100 | 99 | 105 | 100 |

2. Import Venemaalt

Impordimaht

(48) Eurostati ja koostööd tegevate eksportivate tootjate poolt esitatud teabe põhjal vaheldusid Venemaa impordimahud analüüsiperioodil ligikaudu

3750

ja

6701

tonni vahel. Üksikasjalikud impordiandmed on järgmised:

Tarbimine | | 1997 | 1998 | 1999 | 2000 (uurimisperiood) |

tonni | 5238 | 6701 | 5899 | 3750 |

indeks | 100 | 128 | 113 | 72 |

Impordi turuosa

(49) Venemaa impordi turuosa oli analüüsiperioodil vahemikus 2–3,6 %.

Venemaa toodete kvaliteedi paranemine ja Venemaa eksportijate hinnadünaamika

(50) Esialgse uurimise ajal müüdi Venemaa suundorienteeritud struktuuriga elektrotehnilist lehtterast ühenduse turul selle kvaliteedi puudujääkide tõttu olulistes kogustes teisejärgulise materjalina. Selle tulemusena lubas komisjon hindade langetamist ja kahjukõrvaldamise marginaali uurides hindu kohandada. Venemaa tootjate objektide parandamiseks tehtud investeeringute tulemusena on praegu Venemaalt imporditav suundorienteeritud struktuuriga elektrotehniline lehtteras suurel enamusel juhtudest esimesse kvaliteedirühma kuuluv materjal.

(51) Eurostati andmete põhjal vähenesid impordihinnad eurodes tonni kohta järsult 954 eurolt 1997. aastal 862 eurole 1998. aastal ja 741 eurole tonni kohta 1999. aastal, langedes absoluuthindades kahe aasta jooksul rohkem kui 200 eurot tonni kohta. Seejärel hinnad osaliselt paranesid, jõudes 860 euroni tonni kohta 2000. aastal, jäädes ikkagi ligikaudu 10 % madalamale tasemele kui 1997. aastal. Üksikasjalikud andmed on järgmised:

Ühikuhind tonni kohta | | 1997 | 1998 | 1999 | 2000 (uurimisperiood) |

eurot tonni kohta | 954 | 862 | 741 | 860 |

indeks | 100 | 90 | 78 | 90 |

(52) Ühtlasi võrdles komisjon Venemaa impordihindu, mis olid saadud küsimustike vastustest (CIF-hinna alusel) hindadega, mida nõudis sama toote eest ühenduse tööstus (tehasehinna alusel). Et võtta arvesse suundorienteeritud struktuuriga elektrotehnilise lehtterase mitmekesisust liigitati ühenduse tootmisharu poolt müüdavaid ja Venemaalt imporditavaid tooteid kategooriatesse vastavalt paksusele ja suurimale südamikuskaole teatavatel elektrilistel eritingimustel. Seejärel viidi läbi võrdlus samasugustel kaubandustingimustel ning kategooriate alusel mõlema imporditud toote ja ühenduse tööstuse toodete kaalutud keskmiste müügihindade vahel. Sellele tuginevalt leiti, et Venemaa impordihinnad on oluliselt madalamal ühenduse tööstuse omadest.

3. Import muudest kolmandatest riikidest

(53) Suundorienteeritud struktuuriga elektrotehnilise lehtterase koguimpordi mahud kõigist kolmandatest riikidest peale Venemaa vähenesid analüüsiperioodil ligikaudu 44300 tonnilt 1997. aastal 38600 tonnile uurimisperioodil. Oluline kogus kõnealusest impordist pärines Jaapanist või oli liigitatud Eurostatis kui "deklareeritud tundmatu päritoluga" kaup. Komisjon tegi kindlaks, et kõnealune salajane import ei pärinenud Venemaalt. Ülejäänud import pärines peamiselt Poolast või Tšehhi Vabariigist. Poolast pärinev import vaheldus analüüsiperioodi ajal u. 1600 tonni vähimtasemest 1999. aastal u 4800 tonni suurimtasemeni uurimisperioodil. Tšehhi Vabariigist pärinev import vähenes järsult u 7000 tonnist 1997. aastal alla 2000 tonnini uurimisperioodil.

(54) Uurimisperioodil moodustas kolmandatest riikidest peale Venemaa pärinev import 20,7 % turuosa, millest moodustasid Jaapan 11,2 %, Poola 2,6 % ja Tšehhi Vabariik 1,1 %. Tundmatu päritoluga impordi turuosa ulatus uurimisperioodil 4,7 %ni.

(55) Jaapanist pärineva impordi ja "deklareeritud tundmatu päritoluga" impordi ning muudest allikatest pärineva impordi hinnad olid oluliselt kõrgemad kui ühenduse tööstuse omad.

(56) Järgides samasugust suundumust, mida võis vaadelda ühenduse tööstuse hindade puhul ühenduse turul (vt põhjendus 58), vähenesid Poolas impordi hinnad aastatel 1997–1999 ning siis suurenesid pisut uurimisperioodil, et jõuda tasemeni, mis on siiski madalam 1997. Need hinnad olid pisut madalamad ühenduse tööstuse omadest kuid oluliselt kõrgemad kui Venemaa impordihinnad.

(57) Tšehhi Vabariigi impordihinnad püsisid enamjaolt stabiilsena ühenduse tööstuse ja Poola impordihindadest madalamal tasemel, kuid kõrgemal kui Venemaa impordihinnad samal aastal.

(58) Üksikasjalikud andmed kolmandatest riikidest peale Venemaa pärineva impordi mahtude (väljendatuna tonnides) ja hindade (väljendatuna eurodes tonni kohta) kohta on järgmised:

Muu kolmandate riikide import | 1997 | 1998 | 1999 | 2000 (uurimisperiood) |

Jaapan

Mahud | 15357 | 10730 | 15109 | 20859 |

Hinnad | 1324 | 1428 | 1362 | 1348 |

Tundmatu ala

mahud | 18774 | 19303 | 18200 | 8801 |

Hinnad | 1386 | 1471 | 1390 | 1359 |

Poola

Mahud | 2455 | 3224 | 1588 | 4863 |

Hinnad | 1101 | 1027 | 994 | 1070 |

Tšehhi Vabariik

Mahud | 7038 | 5540 | 2724 | 1964 |

Hinnad | 929 | 928 | 923 | 959 |

Muud

Mahud | 676 | 1718 | 1800 | 2121 |

Hinnad | 1739 | 1577 | 1481 | 1484 |

Kokku

Mahud | 44300 | 40515 | 39421 | 38608 |

Hinnad | 1282 | 1355 | 1335 | 1303 |

4. Ühenduse tööstuse olukord

Ühenduse tööstuse ümberkorraldamine

(59) Meenutati, et esialgse uurimise ajal leiti, et 1990. aasta ja uurimisperioodi lõpu vahel (1994. aasta aprilli lõpp) kannatas ühenduse tööstus materiaalse kahju all, mille moodustas peamiselt müügi langus ning sellest tulenev turuosa kaotus ja hindade langus. Nende tegurid viisid ühiselt kasumi vähenemiseni ja üldise rahalise kahjuni.

(60) Praeguste dumpinguvastaste meetmete kehtestamisest saati on ühenduse tööstus läbi teinud ümberkorraldamisprogrammi, mis oli suunatud selle konkurentsivõime parandamisele. Järgides komisjoni poolt 8. oktoobril 1999 heaks kiidetud ühinemist [8] muutusid kolm neljast ühenduse tootjast kontserni Thyssen Krupp Steel osaks.

Toodang ja varud

(61) Suundorienteeritud struktuuriga elektrotehnilise lehtterase toodang vähenes veidi aastatel 1997 ja 1998 ning siis suurenes u

220000

tonnini uurimisperioodil. See esindab 3 % suurenemist analüüsiperioodi ajal. Üksikasjalikud andmed on järgmised:

Toodang | | 1997 | 1998 | 1999 | 2000 (uurimisperiood) |

tonni | 212891 | 211655 | 220734 | 220176 |

indeks | 100 | 99 | 104 | 103 |

(62) Võttes arvesse tõsiasja, et ühenduse tööstus kasutas üldiselt tellimuspõhise tootmise süsteemi, mille mõjuks oli varude taseme minimeerimine, arvatakse seepärast, et varude taseme areng ei ole asjakohane tegur, mis omaks ühenduse tööstus olukorra suhtes tähtsust. Tõepoolest moodustusid varud peamiselt kaubast, mis ootas tarnimist juba tellinud klientidele.

Tootmisvõimsus

(63) Kuna suundorienteeritud struktuuriga elektrotehnilise lehtterase valmistamiseks vajalikke tootmisobjekte kasutatakse ka teiste toodete tootmiseks, ei olnud võimalik ega mõttekas määrata kindlaks vaatlusaluse tootega konkreetselt seonduvat tootmisvõimsust ning selle rakendamist.

(64) Sellegipoolest näitas suundorienteeritud struktuuriga elektrotehnilise lehtterase ja teiste toodete tootmise kogu tootmisvõimsuse tase, et ühenduse tööstusel oli ikka vaba mahtu, mis oleks tal võimaldanud toota suundorienteeritud struktuuriga elektrotehnilist lehtterast suuremates kogustes.

Müük

(65) Suundorienteeritud struktuuriga elektrotehnilise lehtterase müük ühenduse turul suurenes u 10 % aastatel 1997–1998 ning 1999 u

136500

tonni tasemelt 1997. ja 1998. aastal u

150000

tonnini 1999. aastal. Müük langes uurimisperioodil järsult u 5 % alla

144000

tonnini, mis toimus samas joones ühenduse tarbimisega. Üksikasjalikud andmed on järgmised:

Müük | | 1997 | 1998 | 1999 | 2000 (uurimisperiood) |

tonni | 136549 | 136432 | 150281 | 143862 |

indeks | 100 | 100 | 110 | 105 |

Turuosa

(66) Ühenduse tööstuse turuosa tõusis 3,4 protsendipunkti 73,4 %lt 1997. aastal 76,8 %le 1999. aastal enne järjekordset väikest suurenemist 77,3 %le uurimisperioodil ning suurenedes veel täiendavad 0,5 protsendipunkti kõnealusel aastal. Üksikasjalikud andmed on järgmised:

Turuosa | | 1997 | 1998 | 1999 | 2000 (uurimisperiood) |

% | 73,4 | 74,3 | 76,8 | 77,3 |

indeks | 100 | 101 | 105 | 105 |

Hinnad

(67) Ühenduse tööstuse hinnad ühenduse turul kujunesid järgmiselt:

Ühikuhind | | 1997 | 1998 | 1999 | 2000 (uurimisperiood) |

Eurot tonni kohta | 1140 | 1122 | 1044 | 1089 |

indeks | 100 | 98 | 92 | 96 |

(68) Suundorienteeritud struktuuriga elektrotehnilise lehtterase hinnad ühenduses vähenesid umbes 8 % aastatel 1997–1999 1140 eurolt tonni kohta 1997. aastal 1044 euroni tonni kohta 1999. aastal, mis moodustas absoluuthindades üldise vähenemise u 100 eurot tonni kohta vaid kahe aasta jooksul. Seda vähenemist tuleb vaadelda maailma teraseturu üldist ebastabiilsust silmas pidades, mis tulenes terasetoodete hindade üldisest langusest aastatel 1998–1999. Võttes siiski arvesse tõsiasja, et Venemaa impordihinnad olid analüüsiperioodi ajal madalaimad (vt põhjendused 51 ja 58), on selge, et ka Venemaa impordihinnad avaldasid kõnealusel perioodil ühenduse tööstuse hindadele negatiivset survet.

Tasuvus

(69) Ühenduse tööstuse müügi üldine tasuvus ühenduse turul vähenes analüüsiperioodil:

Tasuvus | | 1997 | 1998 | 1999 | 2000 (uurimisperiood) |

% | 2,6 | 4,3 | 1,7 | 1,8 |

(70) Võttes arvesse suundorienteeritud struktuuriga elektrotehnilise lehtterase tootmiseks vajamineva tootmisprotsessi keerukuse astet leiti, et kõnealuse tööstuse alalhoidmise jätkamiseks on põhjendatud kasumitase 8 %. 1997. aastal saavutatud taset ei saa pidada esindavaks, sest seda aastat mõjutasid suured rahalised kahjud, mille all kannatas üks ühenduse tootja, kellel oli raskusi toormetarnetega. Samal aastal saavutasid teised ühenduse tootjad rahuldava kasumi, keskmiselt u 8 %. Tasuvuse suurenemist ja vähenemist alates 1998. aastast kuni uurimisperioodini mainitakse ka selgituses, mis on esitatud põhjendustes 77 ja 80.

Rahakäive, kapitali kaasamise võime ja palgad

(71) Rahavoogude ja töötasude arvud arenesid nõnda:

| 1997 | 1998 | 1999 | 2000 (uurimisperiood) |

Rahakäive | 100 | 98 | 94 | 103 |

| 1997 | 1998 | 1999 | 2000 (uurimisperiood) |

Palgad | 100 | 98 | 94 | 103 |

Kapitali kaasamise võimega seoses analüüsiperioodil eriprobleeme ei tekkinud. Ühtlasi tuleb meenutada, et kolm ühenduse tootjat kuuluvad suuremasse rühma.

Investeeringud ja investeeringutasuvus

(72) Et toetada läbiviidavat tugevat ümberkorraldamisprogrammi, tegi ühenduse tööstus märkimisväärseid investeeringuid, et tootmist ja müüki tõhustada.

| 1997 | 1998 | 1999 | 2000 (uurimisperiood) |

Investeeringutasuvus (%) | – | 12,2 | 4,0 | 3,6 |

Tootlikkus ja tööhõive

(73) Üksikasjalised andmed tootlikkuse ja tööhõive kohta on järgmised:

Indeks 1997 = 100 | | 1997 | 1998 | 1999 | 2000 (uurimisperiood) |

Tootlikkus | 100 | 106 | 115 | 115 |

Töötajate arv | 100 | 94 | 90 | 90 |

(74) Pärast käesoleva uurimise aluste dumpinguvastaste meetmete kehtestamist ühenduse tööstuse tehtud oluliste ümberkorraldavate jõupingutuste tõttu paranes tootlikkus analüüsiperioodil kokku 15 %.

(75) Ümberkorraldamine vähendas samal ajavahemikul töötajate arvu 10 %.

Ühenduse tööstuse eksporditegevus

(76) Ühenduse tööstus oli kolmandate riikide turgudel väga aktiivne, eksportides ligikaudu ühe kolmandiku oma suundorienteeritud struktuuriga elektrotehnilise lehtterase toodangust. See näitab, et kõnealune tootmisharu on hästi sisse seatud ning võimeline taluma ülemaailmset konkurentsi. Olles silmitsi rahvusvahelise terasekriisiga vähenes see eksport 7 %, u

78000

tonnilt 1997. aastal

73000

tonnini 1999. aastal ning seejärel suurenes u

76000

tonnini uurimisperioodil. Üksikasjalikud andmed ühenduse tööstuse ekspordimahtude kohta on järgmised:

Eksport | | 1997 | 1998 | 1999 | 2000 (uurimisperiood) |

Maht (tonni) | 78209 | 73774 | 72961 | 76345 |

indeks | 100 | 94 | 93 | 98 |

Dumpingu suurus ja varasemast dumpingust toibumine

(77) Uurimisperioodi ajal tuvastatud tegeliku dumpingumarginaali suuruse mõju kohta ühenduse tööstusele tuleb märkida, et Venemaa suhtes täheldatud marginaal on kõrgem esialgse uurimisperioodi ajal tuvastatud marginaalist (vt põhjendus 37). Olukord paranes teataval määral pärast meetmete kehtestamist, kuid ei ole senini täielikult taastunud. Seetõttu oleks käesolevas uurimises täheldatud dumpingumarginaali mõju märkimisväärne, kui meetmed tunnistataks kehtetuks.

Kasv

(78) Meenutatakse, et ühenduse tarbimine suurenes 5 % aastatel 1997–1999 ning seejärel langes 4,9 % uurimisperioodil, naastes 1997. aastal saavutatud taseme lähedale.

Ühenduse tööstuse müügimahud järgisid kõnealusel ajavahemikul samasugust suundumust, kuigi kahanemine aastatel 1999–2000 oli vähem silmatorkav kui tarbimise vähenemine nendel aastatel.

5. Ühenduse tööstuse olukorra kokkuvõte

(79) Mahtude osas võimaldas Venemaalt pärineva vaatlusaluse toote impordi suhtes dumpinguvastaste meetmete kasutuselevõtt ühenduse tööstuse majanduslikul olukorral aastatel 1997–1999 paraneda. See võimaldas ühenduse tööstusel suurendada oma toodangut 3,7 % ja müüki ühenduse turul 10 %. Ühtlasi parandas ta samal ajavahemikul oma turuosa 3,4 protsendipunkti võrra. Sellegipoolest pöördus kõnealune suundumus uurimisperioodil ringi (tootmine –0,3, ühendusse suunatud tarned -4,3 protsendipunkti), samas kui tarbimine samal ajal vähenes 4,9 % (vt põhjendus 47).

(80) Pärast meetmete kehtestamist ühenduse tööstuse rahaline olukord esialgu paranes. Maailma teraseturu üldise ebastabiilsuse kannul alanesid ühenduse tööstuse hinnad, millele avaldasid survet hindu langetada ka Venemaa impordihinnad, aastatel 1997–1998 siiski u 8 %. Hoolimata ühenduse tootjate poolt läbiviidud märkimisväärsetest ümberkorraldustest, olulistest saavutustest tootlikkuse osas ning nende paranenud olukorrast müügimahtude osas, oli 1998. aastast kuni uurimisperioodini toimunud hindade languse tulemuseks ühenduse tööstuse kasumlikkuse ühtlane kahanemine.

(81) Seepärast järeldatakse, et hoolimata paranemisest, mida võis näha pärast dumpinguvastaste meetmete kehtestamist, on ühenduse tööstus ikka veel nõrgestatud olukorras.

F. KAHJU JÄTKUMISE JA/VÕI KORDUMISE TÕENÄOSUS

(82) Pidades silmas, et suundorienteeritud struktuuriga elektrotehnilise lehtterase tootmisobjekte võib ühtlasi kasutada teiste toodete valmistamiseks (vt põhjendus 63), ei olnud mõttekas Venemaa eksportijate tootmisvõimsust täpselt hinnata üksnes vaatlusaluse toote suhtes. Sellegipoolest, nagu osutatud põhjenduses 41, on suundorienteeritud struktuuriga elektrotehnilise lehtterase tootjad Venemaal suurendanud oma kogu kasulikku tootmisvõimsust (nii vaatlusaluse toote kui teiste toodete jaoks) analüüsiperioodil u 10 %. Nüüdseks saavutatud tase ületab kaugelt nende siseturu või muude võimalike kolmandate turgude vastuvõtuvõime. Nüüdseks saavutatud tootmisvõimsuse tase oleks tõesti piisav, et vastata kogu ühenduse suundorienteeritud struktuuriga elektrotehnilise lehtterase nõudlusele. Nagu juba põhjenduses 40 märgiti, on Venemaa suundorienteeritud struktuuriga elektrotehnilise lehtterase tootjatel käepärast märkimisväärsel määral vaba tootmisvõimsust, mida nad saaksid kasutada eksporditurgudele tarnimiseks. Kui need täiendavad mahud oleksid tõepoolest ühenduse turule suunatud, ületaksid need vabalt esialgse uurimise ajal täheldatud olulised tasemed.

(83) Alates 1994. aastast on Venemaa suundorienteeritud struktuuriga elektrotehnilise lehtterase tootjad arendanud Euroopa ühenduses välja oma müügiorganisatsiooni. Näiteks ühel eksportivatest tootjatel on nüüdseks ühenduses oma seotud müügiorganisatsioon. Võttes arvesse kõnealusel otstarbel tehtud investeeringuid on seepärast selge, et Venemaa tootjad kavatsevad oma müüki EL turul arendada.

(84) Nagu uurimisperioodilgi, müüvad Venemaa tootjad suundorienteeritud struktuuriga elektrotehnilist lehtterast ühenduse turul ikka veel hindadega, mis on oluliselt madalamad ühenduse tootjate omadest; selline hinnadünaamika koos nende võimega müüa suuremaid mahte viib kehtivate meetmete kehtetuks tunnistamisel tõenäoliselt ühenduse turul hinnalanguseni, nagu leiti esialgse uurimise ajal.

(85) Nagu osutatud põhjendustes 59–81, on ühenduse tööstus ikka veel ebakindlas olukorras, eriti kasumlikkuse osas. On tõenäoline, et kui ühenduse tööstus oleks vastamisi Venemaa dumpinguhinnaga impordi suurenenud mahtudega, oleks tulemuseks ühenduse tööstuse rahalise olukorra halvenemine, nagu leiti esialgse uurimise ajal. Sellele põhinedes järeldatakse seepärast, et meetmete kehtetuks tunnistamise tulemuseks oleks täie tõenäosusega ühenduse tööstusele põhjustatava kahju jätkumine ja/või kordumine.

G. ÜHENDUSE HUVID

1. Sissejuhatus

(86) Vastavalt algmääruse artiklile 21 uuriti, kas olemasolevate dumpinguvastaste meetmete kehtivuse pikendamine oleks vastuolus ühenduse huvidega tervikuna.

Kõnealune analüüs põhines kõigi erinevate asjaga seotute, s.o ühenduse tööstuse, selle toormetarnijate, importijate ja vaatlusaluse toote kasutajate huvide hindamisel. Kõnealuse analüüsi eesmärgil nõudis komisjon teavet kõigilt kindlaks tehtud huvitatud osapooltelt.

(87) Lisaks sellele tuleb märkida, et meetmete aegumise läbivaatamise kontekstis võimaldab selle olukorra kontroll, kus dumpinguvastaseid meetmeid on kohaldatud, hinnata kehtivate dumpinguvastaste meetmete mis tahes negatiivset põhjendamatut mõju asjaomastele osapooltele.

2. Ühenduse tööstuse huvid

(88) Nagu osutatud eespool nimetatud olukorra analüüsis, oli ühenduse tööstus võimeline parandama analüüsiperioodi alguses oma olukorda ning eriti taastama kasumlikkuse rahuldava taseme. See näitab, et kõnealusel tööstusel on võimalik dumpinguvastaste meetmete poolt ebaõiglaste kaubandustavade vastu pakutavast kaitsest kasu saada.

(89) Ühtlasi on ühenduse tööstus näidanud oma valmisolekut ja otsusekindlust ühendada oma konkurentsivõime nii ühenduse turul kui ülemaailmselt. Alates esialgsest uurimisest on tööstus läbi teinud suurema ümberkorraldamisprogrammi ning nüüd juhib seda kaks sõltumatut finantskontserni, et tsentraliseerida ja tagada kontserni Thyssen Krupp Group olemine suundorienteeritud struktuuriga elektrotehnilise lehtterase toormeallikas ning ühendada investeeringuid toodete kõrgema tehnilise taseme ja talitlustoime parandamiseks (südamikuskao vähendamine). Kolme kaebuse esitaja ühendamisega sama valdusfirma alla kavatseti tõepoolest luua suurem üksus, mis saaks tõhusamalt konkureerida maailmaturul teiste suundorienteeritud struktuuriga elektrotehnilise lehtterase tootjatega (u 11).

(90) On selge, et ühenduse tööstus oli analüüsiperioodi ajal ikka veel haavatavas olukorras, ning et see vajas küllaldase toodangumahu ja tarnete säilitamist nii oma siseturul kui eksporditurgudel, et hoida oma püsikulud talutaval tasemel ning püsida konkurentsivõimelisena. Teisisõnu oleks ühenduse tööstuse jõupingutused oma tootmise ratsionaliseerimiseks ja ümberkorraldamiseks jooksnud tühja, kui taasalgav ja suurenenud dumping takistaks sellel piisavate müügimahtude saavutamist.

(91) Võttes arvesse ühenduse tööstuse praegust elujõulisust ja tugevaid jõupingutusi, et püsida konkurentsivõimelisena nii Euroopa kui maailmatasemel, leitakse kokkuvõtteks, et kui meetmed kaotavad kehtivuse, kahjustaks ühenduse tööstuse olukorda järgnev eeldatav Venemaa suundorienteeritud struktuuriga elektrotehnilise lehtterase impordi suurenemine.

3. Varustavate tööstuste huvid

(92) Komisjoni küsimustikule vastas ainult üks tarnija. See äriühing, mis kuulub sama valdusfirma alla nagu eespool nimetatud kolm ühenduse tootjat (vt põhjendus 60), toodab erinevaid terasesorte ja eriti suundorienteeritud struktuuriga elektrotehnilise lehtterase valmistamiseks vajaminevat tooret. Praegu on see jäänud ainsaks tähtsaks kõnealust sorti terase tootjaks Euroopa Ühenduses, sest teised suuremad terasekontsernid on selle tootmise lõpetanud.

See äriühing on teinud olulisi investeeringuid, et elektrotehnilise räniterase tootmist ratsionaliseerida ja arendada. Need investeeringud leidsid aset eespool nimetatud ühinemisega samal ajal (vt põhjendus 60). Seda võib käsitleda kontserni üldise oma konkurentsipositsiooni parandamise osana.

Eespool nimetatu põhjal on selge, et kõnealune elektrotehnilise räniterase tarnija on ühenduse tööstuse olukorrast vägagi sõltuv. Veelgi enam, kuna on raske minna üle elektrotehnilise räniterase tootmiselt muude terasekvaliteetide tootmisele ilma märkimisväärseid kulutusi tegemata, viiks suundorienteeritud struktuuriga elektrotehnilise lehtterase tootmise mis tahes vähenemine tööhõive suurenemiseni.

(93) Seepärast järeldatakse, et ka tarnijate huvides on meetmete jõus püsimine.

4. Suundorienteeritud struktuuriga elektrotehnilise lehtterase importijate huvid

(94) Ükski sõltumatu importija käesoleva uurimisega koostööd ei teinud. Kättesaadava teabe alusel tuleb märkida, et vaatlusalune toode, mida üldiselt imporditakse spetsialiseerunud teraseimportijate/-kauplejate poolt, esindab üksnes väikest osa nende poolt käsitletavatest mitmekesisest terasetoodete valikust. Seepärast leitakse, et dumpinguvastaste meetmete jätkamisel oleks kõnealuste importijate/ kauplejate üldise olukorra suhtes üksnes minimaalne mõju, kui sedagi.

5. Toodet kasutavate tööstusharude huvid

(95) Ligikaudu 40 suundorienteeritud struktuuriga elektrotehnilise lehtterase kasutajat said nende tegevuse suhtes kohandatud küsimustiku.

Komisjonile laekus üheksa vastust, mis hõlmas vähem kui 20 % ühenduse suundorienteeritud struktuuriga elektrotehnilise lehtterase kogutarbimisest.

(96) Toodet kasutava tootmisharud (järgtööstused) võib jagada kahte põhivaldkonda:

- esimene lõikab suundorienteeritud struktuuriga elektrotehnilist lehtterast vastavalt eelnevalt kindlaks määratud kujule ning koostab kõnealustest detailidest trafosüdamikke, mis seejärel müüakse täiendavaks töötlemiseks edasi trafotootjatele,

- teine toodab trafosid. See tootmisharu kas kasutab eespool nimetatud äriühingute toodetud südamikke või valmistab neid ise enne trafode valmistamist.

(97) Trafosüdamikutootjate valdkond on välja arenenud hiljuti. Sellel alal on vähe ettevõtjaid ning vaid üks ühega kaebuse esitajatest seotud äriühing tegi uurimisega koostööd. Kuigi suundorienteeritud struktuuriga elektrotehniline lehtteras on trafosüdamike valmistamisel kõige olulisem kuluartikkel, ei viita miski sellele, et kõnealuse valdkonna suhtes avalduksid erilised surved hindu alandada. Tegelikult on trafotootjatele tarnivad ettevõtjad vägagi sõltuvad hindadest, mida trafotootjad saavad oma lõpptoodete müügist.

(98) Trafotootjate valdkond on vastupidi ammu rajatud tööstus, mis on alati tarninud suurtele energiatootjatele. Üldiselt kuulub kõnealune trafotööstus suurtesse ja üleilmsetesse tööstuskontsernidesse. Mõned neist on loonud ühtse ostuorganisatsiooni, mis koondab kõik kontserni tellimused, et parandada nende läbirääkimiste positsiooni suundorienteeritud struktuuriga elektrotehniline lehtterase tootjate suhtes. On olemas ka väiksemaid kontserne ja äriühinguid.

Suundorienteeritud struktuuriga elektrotehniline lehtteras esindab olulist kuluartiklit kõnealuse tööstuse lõpptoodete kogukuludest (10–30 % sõltuvalt trafo tüübist). Peamine kõnealuse tööstuse poolt väljendatud mure oli õiglase, konkurentsile rajatud turu säilitamine, mis võimaldaks neil toota ja ning müüa kvaliteetseid tooteid.

(99) Selles suhtes väitsid teatavad suundorienteeritud struktuuriga elektrotehnilise lehtterase kasutajad, et nad olid uurimisperioodil vastamisi teatavate ühenduse tootjate poolse tarnevaegusega märgatava vaba tootmisvõimsuse puudumise tõttu. Teised väitsid, et suundorienteeritud struktuuriga elektrotehnilist lehtterast ei olnud võimalik teistest allikatest importida. Siiski ei esitanud nad kõnealuste väidete toetuseks mingisuguseid tõendeid. Igal juhul on see selgelt vastuolus käesoleva uurimise järeldustega. Tõepoolest, nagu põhjenduses 64 osutatud, oli ühenduse tööstusel analüüsiperioodil vaba tootmisvõimsust, mis võimaldas tal toota suundorienteeritud struktuuriga elektrotehnilist lehtterast suuremates kogustes. Lisaks sellele oli võimalik suundorienteeritud struktuuriga elektrotehnilist lehtterast importida teistest allikatest, nagu Poolast ja Tšehhi Vabariigist (vt põhjendus 58). Seepärast olid need väited alusetud.

(100) Mis puudutab ühenduse suundorienteeritud struktuuriga elektrotehnilist lehtterase turu konkurentsiolukorda, väitsid mõned kasutajad, et meetmete jätkamine Venemaa impordi piiramisega hoiaks suundorienteeritud struktuuriga elektrotehnilise lehtterase hindu kunstlikult kõrgetena. See koormaks nende oma konkurentsivõimet ühenduse turul. Eurostati arvude alusel ilmnes siiski, et kolmandate riikide impordimahud on küllaltki piiratud ja seega Euroopa kasutajate turuosa ei halvenenud ja nende eksportmüügi maht ei alanenud. Imporditud trafode keskmine hind näis olevat peaaegu stabiilne. Seepärast näib, et olemasolevad dumpinguvastased meetmed kõnealuse tööstuse konkurentsivõimet ei vähendanud.

(101) Lisaks sellele kritiseeriti ka asjaolu, et kontsern Thyssen Krupp oli nii elektrotehnilise ränitehase ainutootja ühenduses kui ka neljast ühenduse suundorienteeritud struktuuriga elektrotehnilise lehtterase tootjast kolme omanik.

Komisjon on kontserni Thyssen Krupp eriolukorda üksikasjalikult analüüsinud ESTÜ lepingu konkurentsisätete seisukohalt (vt põhjendus 60 ja põhjendus 89). Uurimisperioodil ei esitatud mingisugust uut või edasist teavet, mis oleks viidanud, et konkurentsiolukord oleks pärast komisjoni eespool nimetatud uurimist muutunud. Seepärast on ka kõnealune kriitika alusetu.

(102) Eespool nimetatu alusel ilmneb, et meetmed kasutajate olukorda märkimisväärselt ei mõjuta. Lisaks sellele ei viita miski asjaolule, et nende jätkamine omab erinevat mõju tulevikus.

(103) Kui meetmed tunnistatakse kehtetuks riskeerib ühenduse tööstus olukord edasise nõrgenemisega, mida põhjustab dumpinguhinnaga impordi jätkumine/kordumine. Nagu põhjenduses 92 märgitud ning võttes arvesse suundorienteeritud struktuuriga elektrotehnilise lehtterase valmistamise eriloomust ja keerukust, on suundorienteeritud struktuuriga elektrotehnilise lehtterase kättesaadavate tarneallikate arv maailmatasemel tõepoolest küllaltki piiratud. Kui ühenduse tööstus peaks oma tegevust vähendama, muudaks see suundorienteeritud struktuuriga elektrotehnilise lehtterase kasutajad vähehaaval üha enam imporditud materjalidest sõltuvamaks.

(104) Selles suhtes tuleks ühtlasi märkida, et vaatlusalust toodet võib pidada kasutajatööstuste jaoks strateegiliseks tooteks. Tegelikult on suundorienteeritud struktuuriga elektrotehniline lehtteras unikaalne toode, mida ei saa tema peamistel kasutusaladel asendada ühegi teise alternatiivse materjaliga. Keerukas tootmisprotsess muudab suundorienteeritud struktuuriga terase tõepoolest enamikust teistest terasesortidest oluliselt erinevaks. Suundorienteeritud struktuuriga elektrotehnilist lehtterast kasutatakse peamiselt toite- ja jaotustrafode tootmisel. Seepärast on see võtmeelement energiajaotuse infrastruktuuri toestavas strateegilises valdkonnas. Seepärast on toodet kasutavate Euroopa tööstuste huvides, et ühenduse tarneallikad ei nõrgeneks edasiselt dumpinguhinnaga impordi jätkumise või kordumise tõttu.

6. Järeldus

(105) Võttes arvesse eespool toodud fakte ja kaalutlusi järeldatakse, et meetmete pikendamine ei ole vastuolus ühenduse kui terviku huvidega.

H. MEETMETE VORM

(106) Käesolev uurimine piirdus algotsuse artikli 11 lõikega 2. [9] Nagu eespool nimetatud (vt põhjendus 6) jätkatakse artikli 11 lõike 3 raames uurimisi meetmete vormi sobivuse ja turumajandusliku kohtlemise seisundi kohta. Kõnealuses kontekstis meenutatakse, et komisjoni 19. veebruari 1996. aasta otsusega nr 303/96/ESTÜ kiitis komisjon heaks kohustuse, mida tuleks säilitada kuni artikli 11 lõike 3 aluste läbivaatuste tulemuse saamiseni.

I. DUMPINGUVASTASED MEETMED

(107) Kõiki asjaomaseid osapooli teavitati olulistest faktidest, mille põhjal kavatseti soovitada olemasolevad meetmed nende praegusel kujul jõusse jätta. Lisaks sellele anti neile pärast kõnealust teavitamist võimalus esitada oma märkused. Ühtki uut märkust ei laekunud.

(108) Eespool öeldust tuleneb, et vastavalt algmääruse artikli 11 lõikele 2 tuleb Venemaalt pärineva suundorienteeritud struktuuriga elektrotehnilise lehtterase impordi suhtes kohaldatavad otsusega nr 303/96/ESTÜ kehtestatud dumpinguvastased meetmed säilitada,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

1. Käesolevaga kehtestatakse lõplik dumpinguvastane tollimaks Venemaalt pärineva suundorienteeritud struktuuriga elektrotehnilise räniterase külmvaltsitud üle 500 mm laiusega lehtede ja ribade, mis kuuluvad CN-koodide 72251100 (lehed laiusega vähemalt 600 mm) ja 72261110 (lehed laiusega üle 500 mm, ent alla 600 mm) alla, impordi suhtes.

2. Lõpliku dumpinguvastase tollimaksu määr, mida kohaldatakse vaba netohinna suhtes ühenduse piiril enne maksustamist, on 40,1 % (TARIC lisakood 8877).

3. Kui ei ole sätestatud teisiti, kohaldatakse kehtivaid tollimaksusätteid.

Artikkel 2

Olenemata artiklist 1 ei kohaldata tollimaksu vaatlusaluste eksporditavate toodete impordile, mille osas arveldatakse otse ühenduse ostjatega järgmiste äriühingute kaudu (mõlemad kuuluvad TARIC lisakoodi 8878 alla):

- Novolipetsk Iron and Steel Corporation (NLMK), Lipetsk,

- Viz Stal, Jekaterinburg.

Artikkel 3

Käesolev määrus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Ühenduste Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 27. jaanuar 2003

Nõukogu nimel

eesistuja

G. Papandreou

[1] EÜT L 56, 6.3.1996, lk 1. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 2238/2000 (EÜT L 257, 11.10.2000, lk 2).

[2] EÜT L 42, 20.2.1996, lk 7.

[3] EÜT L 149, 7.6.2002, lk 3. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 1310/2002 (EÜT L 192, 20.7.2002, lk 9).

[4] EÜT L 308, 29.11.1996, lk 11.

[5] EÜT C 216, 28.7.2000, lk 2.

[6] EÜT C 53, 20.2.2001, lk 13.

[7] EÜT C 53, 20.2.2001, lk 13.

[8] Vt konkurentsipoliitika peadirektoraadi (DG COMP) kodulehelt http://europa.eu.int/comm/competition/mergers/cases.

[9] Asendati algmäärusega (22. detsembri 1995. aasta määrus (EÜ) nr 384/96) pärast ESTÜ lepingu kehtivuse lõppemist.

--------------------------------------------------