This document is an excerpt from the EUR-Lex website
Document 32003R0043
Commission Regulation (EC) No 43/2003 of 23 December 2002 laying down detailed rules for applying Council Regulations (EC) No 1452/2001, (EC) No 1453/2001 and (EC) No 1454/2001 as regards aid for the local production of crop products in the outermost regions of the European Union
Komisjoni määrus (EÜ) nr 43/2003, 23. detsember 2002, milles sätestatakse nõukogu määruste (EÜ) nr 1452/2001, (EÜ) nr 1453/2001 ja (EÜ) nr 1454/2001 üksikasjalikud rakenduseeskirjad seoses toetusega taimekasvatussaaduste kohalikuks tootmiseks Euroopa Liidu äärepoolseimates piirkondades
Komisjoni määrus (EÜ) nr 43/2003, 23. detsember 2002, milles sätestatakse nõukogu määruste (EÜ) nr 1452/2001, (EÜ) nr 1453/2001 ja (EÜ) nr 1454/2001 üksikasjalikud rakenduseeskirjad seoses toetusega taimekasvatussaaduste kohalikuks tootmiseks Euroopa Liidu äärepoolseimates piirkondades
EÜT L 7, 11.1.2003, p. 25–57
(ES, DA, DE, EL, EN, FR, IT, NL, PT, FI, SV) Dokument on avaldatud eriväljaandes
(CS, ET, LV, LT, HU, MT, PL, SK, SL)
No longer in force, Date of end of validity: 02/06/2006; kehtetuks tunnistatud 32006R0793
Euroopa Liidu Teataja L 007 , 11/01/2003 Lk 0025 - 0057
Komisjoni määrus (EÜ) nr 43/2003, 23. detsember 2002, milles sätestatakse nõukogu määruste (EÜ) nr 1452/2001, (EÜ) nr 1453/2001 ja (EÜ) nr 1454/2001 üksikasjalikud rakenduseeskirjad seoses toetusega taimekasvatussaaduste kohalikuks tootmiseks Euroopa Liidu äärepoolseimates piirkondades EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON, võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, võttes arvesse nõukogu 28. juuni 2001. aasta määrust (EÜ) nr 1452/2001, millega kehtestatakse Prantsuse ülemeredepartemangude jaoks erimeetmed teatavate põllumajandussaaduste ja -toodete suhtes, muudetakse direktiivi 72/462/EMÜ ja tunnistatakse kehtetuks määrused (EMÜ) nr 525/77 ja (EMÜ) nr 3763/91 (Poseidom), [1] eriti selle artikli 5 lõiget 2, artikli 12 lõiget 4, artikli 13 lõiget 4, artikli 15 lõiget 7 ja artiklit 18, võttes arvesse nõukogu 28. juuni 2001. aasta määrust (EÜ) nr 1453/2001, millega kehtestatakse Assooride ja Madeira jaoks teatavate põllumajandussaaduste ja -toodete suhtes erimeetmed ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EMÜ) nr 1600/92 (Poseima), [2] eriti selle artikli 5 lõiget 3, artikli 6 lõiget 5, artikli 7 lõiget 2, artikli 9 lõiget 3, artikli 16 lõiget 2, artiklit 19, artikli 20 lõiget 7, artikli 21 lõiget 3, artikli 27 kolmandat lõiku, artikli 28 lõiget 3, artikli 30 lõiget 5 ja artiklit 31, võttes arvesse nõukogu 28. juuni 2001. aasta määrust (EÜ) nr 1454/2001, millega kehtestatakse Kanaari saarte jaoks teatavate põllumajandussaaduste ja -toodete suhtes erimeetmed ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EMÜ) nr 1601/92 (Poseican), [3] viimati muudetud komisjoni määrusega (EÜ) nr 1922/2002, [4] ning eriti selle artiklit 9 lõiget 2, artikli 10 lõiget 5, artikli 11 lõiget 2, artiklit 13 ja artikli 14 lõiget 3, võttes arvesse nõukogu 28. oktoobri 1996. aasta määrust (EÜ) nr 2200/96 puu- ja köögiviljaturu ühise korralduse kohta, [5] viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 1881/2002, [6] eriti selle artikli 11 lõike 2 punkti a ja artiklit 48, ning arvestades järgmist: (1) Õigusaktide lihtsustamise huvides tuleks käesolevasse määrusse inkorporeerida määrustega (EMÜ) nr 980/92, [7] (EMÜ) nr 2165/92, [8] (EMÜ) nr 2311/92, [9] (EMÜ) nr 3491/92, [10] (EMÜ) nr 3518/92, [11] (EÜ) nr 1524/98, [12] (EÜ) nr 2477/2001, [13] (EÜ) nr 396/2002, [14] (EÜ) nr 738/2002, [15] (EÜ) nr 1410/2002 [16] ja (EÜ) nr 1491/2002 [17] vastuvõetud sätted, need määrused tuleks kehtetuks tunnistada ning tuleks vastu võtta üksikasjalikud eeskirjad pindalatoetuste kohta, mida antakse põllumajandusettevõtjatele, kes kasvatavad Madeiral viinamarju mpv-kvaliteetveinide tootmiseks, toidukartulit, suhkruroogu ja vitspaju, ning kes kasvatavad Assooridel suhkrupeeti, seemnekartulit, sigurit ja teed vastavalt määruse (EÜ) nr 1453/2001 sätetele, ning põllumajandusettevõtjatele, kes kasvatavad toidukartulit vastavalt määrusele (EÜ) nr 1454/2001, ning toetuste kohta Prantsuse Guajaanas ja Réunionis kasvatatud banaanide kohalikuks turustamiseks. Äärepoolseimatele piirkondadele iseloomuliku kultuuri ja kliima eripära kajastamiseks tuleks sätestada nende toetuste andmise üksikasjalikud eeskirjad. (2) Pidades silmas mpv-kvaliteetveinide tootmise eripära, tuleks sätestada erieeskirjad hektaritoetuse kohta selles sektoris. (3) Määruse (EÜ) nr 1453/2001 artiklis 27 on sätestatud toetuse andmine kuni 2000 tonni värskete ananasside tootmiseks aastas. Tuleks sätestada kõnealuse toetuskava rakendamise üksikasjalikud eeskirjad. (4) Pidades silmas rohelise vanilli tootmiseks antavat toetust ja eeterliku vetiveeriaõli tootmiseks antavat toetust, võib neid kavasid rahuldavalt kohaldada olemasolevate turustruktuuridega, kui kehtestatakse kuivatatud vanilli ja vanilliekstraktide töötlejate ning eeterlike õlide kokkuostu ja turustamisega tegelevate kohalike asutuste heakskiitmise kord (kui need töötlejad ja asutused kohustuvad maksma toetust täies ulatuses toetust saavatele tootjatele ning vastavad kontrollinõuetele). Määruse (EÜ) nr 1452/2001 artikli 12 lõigetes 2 ja 3 sätestatud kogused on ülemmäärad, mida Prantsuse ametiasutuste edastatud hinnangute kohaselt keskmise pikkusega ajavahemiku jooksul ei saavutata. (5) Määruse (EÜ) nr 1452/2001 artiklis 16 on sätestatud toetus suhkruroo vedamiseks põllult, kust see on koristatud, vastuvõtukeskustesse. Toetuse suurus määratakse kindlaks vahemaa ja muude veoga seonduvate objektiivsete kriteeriumide alusel ning see ei või ületada poolt veokuludest, mille Prantsuse ametiasutused on kindla summa alusel tonni kohta igas departemangus kindlaks määranud. Toetust kohaldatakse suhkruroo suhtes, mis on ette nähtud töödelda suhkruks ja rummiks. (6) Veokulud on Prantsuse ülemeredepartemangudes väga erinevad. Seepärast tuleks kindlaks määrata kindlasummalised toetuse ülemmäärad, mis vastavad toetuse keskmisele suurusele igas departemangus ega ületa ühtsete ülemmäärade piires poolt ühe tonni kohta kindlaksmääratud veokuludest. Prantsuse ametiasutused peavad enda kehtestatud objektiivsete kriteeriumide alusel kindlaks määrama tootjatele antavate toetuste määrad ühiku kohta. Kõnealuseid määrasid võib muuta, eelkõige olenevalt veetavast tonnaažist. (7) Toetustaotlustele tuleb lisada vedu tõendav dokument. Võttes arvesse kava eripära, tuleks Prantsusmaal lubada võtta vastu kõik selle kohaldamiseks vajalikud täiendavad meetmed. (8) Määruse (EÜ) nr 1452/2001 artikli 13 alusel tuleks esiteks igas kategoorias kehtestatud aastakoguste piires ja kooskõlas kohaliku tootmise ja töötlemise arengu ulatusega koostada loetelu toodetest, mis vastavad toetuse saamise tingimustele, samuti kehtestatud toetussummadest, ning teiseks tuleks vastu võtta üksikasjalikud erieeskirjad, et tagada süsteemi jälgimine ja toetuse andmise tingimuste täitmine eelkõige seoses lepingutega ja tootjatele tagatud miinimumhinnaga. Seepärast tuleks käesolevasse määrusse inkorporeerida komisjoni 2. märtsi 2001. aasta määruse (EÜ) nr 449/2001 (milles sätestatakse puu- ja köögiviljatoodete tootmistoetuste süsteemi käsitleva nõukogu määruse (EÜ) nr 2201/96 üksikasjalikud rakenduseeskirjad, [18] viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 1426/2002 [19]) teatavad sätted. (9) Määruse (EÜ) nr 1452/2001 artiklis 17 ja määruse (EÜ) nr 1453/2001 artiklis 18 on sätestatud ühenduse toetus, mida antakse Prantsuse ülemeredepartemangudes ja Madeiral toodetud suhkruroo otseseks töötlemiseks suhkrusiirupiks, sahharoosisiirupiks või rummiks. (10) Seda toetust makstakse tingimusel, et suhkruroo tootjatele makstakse miinimumhinda eespool nimetatud artiklites kehtestatud aastaste maksimumkoguste piires. Toetus arvutatakse nii, et kahe toetussumma vahelise suhte puhul võetakse arvesse ka kasutatud toorme koguseid. Selguse huvides tuleks rummikoguseid väljendada puhta alkoholina. (11) Suhkrusiirupi või rummi valmistamiseks ettenähtud suhkruroole tuleks kehtestada miinimumhind, mille puhul võetakse arvesse pädevate asutuste antud konsultatsioone suhkruroo tootjatele ning suhkruroogu siirupiks ja rummiks töötlevatele ettevõtjatele. (12) Määruse (EÜ) nr 1453/2001 artiklis 20 on sätestatud, et toetust antakse puhastatud kontsentreeritud viinamarjavirde ja veinialkoholi ostmiseks Madeira liköörveini valmistamiseks. Madeirale viidavate eespool nimetatud toodete maksimumkogus tuleks kehtestada, võttes arvesse Madeira veini tootmiseks tavapäraselt kasutatavaid meetodeid. Toetuse summa tuleks kehtestada, võttes arvesse tarnekulusid Madeirale tulenevalt selle geograafilisest asendist ja toodete hinnast ühenduses ja maailmaturul. Kogemused on näidanud, et toetus 12,08 eurot hektoliitri kohta on piisav, et hüvitada need täiendavad kulud. (13) Määruse (EÜ) nr 1453/2001 artiklite 20 ja 31 alusel võib toetust anda Madeira liköörveinide ja Assooride "verdelho" veini laagerdamiseks. Selle toetuse andmise üksikasjalikud eeskirjad tuleks sätestada, võttes arvesse asjaomaste toodete eripära. (14) Määruse (EÜ) nr 1452/2001 artiklis 12, määruse (EÜ) nr 1453/2001 artiklis 5 ja määruse (EÜ) nr 1454/2001 artiklis 9 on sätestatud toetuse andmine nendes artiklites osutatud toodete turustamiseks äärepoolseimate piirkondade kohalikel turgudel. Toetus peab olema määratud kindla summa alusel, pidades silmas iga asjaomase toote keskmist väärtust, ning iga tooteliigi puhul kehtestatud aastakoguse piires. Käesoleva sätte rakendamise võimaldamiseks tuleks koostada piirkondlike turgude tarnevajadustel põhinev nimekiri toetuse saamise tingimustele vastavatest toodetest, määratleda selle nimekirjaga hõlmatud toodete keskmisel väärtusel põhinevad tooteliigid, kinnitada kõikide äärepoolseimate piirkondade jaoks maksimumkogus ning sätestada toetuse andmise üksikasjalikud eeskirjad. (15) Kindlaksmääratud koguste kontrollimiseks ja toetuse andmise tingimuste täitmise tagamiseks tuleks kehtestada erieeskirjad. Jaekaubandus- ja toitlustussektori ettevõtjate, kohalike asutuste ja teatavaid nõudeid täitma kohustuvate toiduainetööstuste heakskiitmise korra kehtestamine võimaldab kohalikku turustuskava nõuetekohaselt hallata. (16) Määruse (EÜ) nr 1453/2001 artikli 20 alusel võib toetust anda Madeira veini veo ja ühenduse turul turustamise eest. Tuleks kehtestada üleminekuaeg, mille jooksul toetust antakse, ning sätestada toetuse andmise üksikasjalikud eeskirjad. Toetuskava eesmärke silmas pidades tuleks toetust anda turustusvõimaluste ja tootmise kooskõlastamise soodustamiseks piisavalt pika aja jooksul. (17) Eri toetussummade andmiseks tuleks teha vahet määruses (EÜ) nr 2200/96 osutatud tootjaorganisatsioonide ja muude tootjate vahel. (18) Võttes arvesse toetust turustamiseks mujal ühenduses määruse (EÜ) nr 1452/2001 artiklites 5 ja 15, määruse (EÜ) nr 1453/2001 artiklis 6 ja määruse (EÜ) nr 1454/2001 artiklis 10 osutatud aastaste lepingute alusel, tuleb määratleda aastase lepingu laad ning toetuse summa arvutamiseks kasutatav baas, mis on 10 % turustatava toodangu väärtusest tarneklausli "vabastatud sihtkohas" alusel ning 13 %, kui kohaldatakse vastavalt määruse (EÜ) nr 1452/2001 artikli 15 lõiget 4, määruse (EÜ) nr 1453/2001 artikli 6 lõiget 4 ja määruse (EÜ) nr 1454/2001 artikli 10 lõiget 4. Lisaks tuleks kehtestada kord toetuse saamise tingimustele vastavate koguste kasutamiseks, kui piirmäärad ületatakse. (19) Komisjoni 3. märtsi 1997. aasta määruses (EÜ) nr 412/97, millega kehtestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 2200/96 üksikasjalikud rakenduseeskirjad seoses tootjaorganisatsioonide heakskiitmisega, [20] viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 1120/2001, [21] on kehtestatud tootjaorganisatsiooni loomiseks nõutav tootjate miinimumarv ja turustatava toodangu miinimumkogus. Prantsusmaa puhul ei ole ette nähtud eristamist, võttes arvesse erilisi tootmistingimusi Prantsuse ülemeredepartemangudes. Erinevate tootmistingimuste nõuetekohaseks arvessevõtmiseks oleks eristamine siiski vajalik. Selleks tuleks muuta määruse (EÜ) nr 412/97 lisas esitatud tabelit, et lisada Prantsuse ülemeredepartemangud nende piirkondade kategooriasse, mille kohta on sätestatud eritingimused. (20) Nende meetmete puhul kohaldatavad üldsätted, eriti sätted toetustaotluste, teatamise, järelevalve ja alusetult tehtud maksete tagajärgede kohta, tuleks esitada eraldi jaotises. (21) Toetustaotluste ja lisatavate dokumentide sisu, pidades silmas nende põhjendatuse hindamist, tuleks määratleda iga toetuskava puhul. (22) Kui toetustaotlustes on ilmseid vigu, peaks neid saama igal ajal parandada. (23) Toetustaotluste esitamise ja parandamise tähtaegadest tuleks kinni pidada, et riigiasutused saaksid kavandada ja seejärel teha toetustaotluste nõuetekohasuse tõhusat kontrolli. Seepärast tuleks kehtestada tähtajad, pärast mida esitatud taotlusi vastu ei võeta. Tuleks kohaldada vähendamist, et ergutada põllumajandusettevõtjaid tähtaegadest kinni pidama. (24) Põllumajandusettevõtjatel peaks olema õigus igal ajal oma taotlused täielikult või osaliselt tagasi võtta, eeldusel, et pädev asutus ei ole veel põllumajandusettevõtjale teatanud toetustaotluses sisalduvatest vigadest ega kohapealsest kontrollist, mille käigus avastatakse vead toetustaotluse osal, mida tagasivõtmine mõjutab. (25) Ühtse haldus- ja kontrollisüsteemi alusel hallatavaid toetuskavasid käsitlevate eeskirjade järgimist tuleks tõhusalt jälgida. Selleks ning ühtlase järelevalve taseme saavutamiseks kõikides liikmesriikides tuleks sätestada üksikasjalikult haldus- ja kohapealsete kontrollide läbiviimise kriteeriumid ja tehnilised menetlused. Vajaduse korral peaksid liikmesriigid püüdma kombineerida käesoleva määruse alusel tehtavaid kontrolle teiste ühenduse sätete alusel ettenähtud kontrollidega. (26) Tuleks kindlaks määrata eri toetuskavade alusel kohapeal kontrollitavate põllumajandusettevõtjate miinimumarv. (27) Kohapealsete kontrollide miinimummäära valim tuleks koostada osaliselt riskianalüüsi põhjal ja osaliselt juhuslikult. Tuleks täpsustada peamised riskianalüüsi puhul arvessevõetavad tegurid. (28) Kui avastatakse olulisi eeskirjade eiramisi, tuleks käesoleval ja järgmisel aastal tõsta kohapealsete kontrollide arvu, et saavutada asjaomaste toetustaotluste nõuetekohasuse osas vastuvõetav kindlusaste. (29) Kohapealsete kontrollide tulemuslikkuse tagamiseks on oluline, et inspektoritele teatatakse põhjused, miks asjaomastele põllumajandusettevõtjatele on kohapealne kontroll määratud. Liikmesriigid peaksid pidama sellise teabe kohta arvestust. (30) Võimaldamaks riigiasutustel ja ühenduse pädevatel asutustel tehtud kohapealseid kontrolle jälgida, tuleks koostada protokoll kontrollide üksikasjade kohta. Põllumajandusettevõtjale või tema esindajale tuleks anda võimalus protokollile alla kirjutada. Kaugseire abil tehtavate kontrollide puhul peaks liikmesriikidel olema lubatud sellist õigust ette näha üksnes juhul, kui kontrolli käigus avastatakse eeskirjade eiramisi. Olenemata tehtud kohapealse kontrolli liigist, peaks põllumajandusettevõtja eeskirjade eiramise avastamise korral saama protokolli koopia. (31) Ühenduse finantshuvide tõhusaks kaitsmiseks tuleks võtta asjakohased meetmed, et võidelda eeskirjade eiramise ja pettuste vastu. (32) Tuleks kehtestada vähendamised ja väljaarvamised, võttes arvesse proportsionaalsuse põhimõtet ning vääramatu jõu esinemisega seotud eriprobleeme ning erandlikke asjaolusid ja loodusõnnetusi. Kõnealused vähendamised ja väljaarvamised tuleks liigitada vastavalt eeskirjade eiramise tõsidusele ning näha vajaduse korral teatavaks ajaks ette täielik väljaarvamine ühest või mitmest toetuskavast. (33) Üldreeglina ei tohiks vähendamisi ja väljaarvamisi kohaldada, kui põllumajandusettevõtja on esitanud faktiliselt õigeid andmeid või kui ta muul viisil suudab tõestada, et viga ei tekkinud tema süül. (34) Põllumajandusettevõtja suhtes, kes mis tahes ajal teatab riigi pädevatele ametiasutustele vigu sisaldavatest toetustaotlustest, ei tohiks andmete ebatäpsuse põhjusest olenemata kohaldada vähendamisi ega väljaarvamisi, juhul kui asjaomasele põllumajandusettevõtjale ei ole teatatud pädeva asutuse kavatsusest teha kohapealne kontroll, ja tingimusel, et pädev asutus ei ole põllumajandusettevõtjale veel teatanud tema taotluses avastatud mis tahes eeskirjade eiramisest. Samu reegleid tuleks kohaldada elektroonilises andmebaasis sisalduvate ebaõigete andmete puhul. (35) Kui ühe põllumajandusettevõtja suhtes tuleb kohaldada mitut vähendamist, peaks neid vähendamisi kohaldama üksteisest sõltumatult ja ükshaaval. Käesoleva määrusega ettenähtud vähendamiste ja väljaarvamiste kohaldamine ei tohiks piirata muude ühenduse või siseriiklike sätetega kehtestatud täiendavate sanktsioonide kohaldamist. (36) Väikeste summade haldamine on liikmesriikide pädevate asutuste jaoks koormav ülesanne. Seepärast on asjakohane lubada neil jätta maksmata teatavast alammäärast väiksemad toetussummad ning tagasi nõudmata valesti makstud summad, kui tegemist on väga väikeste summadega. (37) Põllumajandusettevõtjad, kes ei suuda täita valdkondade eeskirjades sätestatud kohustusi vääramatu jõu või erandlike asjaolude tõttu, ei tohiks kaotada oma õigust saada toetust. Tuleks täpsustada, milliseid asjaolusid võib pädev asutus tunnistada erandlikeks asjaoludeks. (38) Hea usu põhimõtte ühetaolise kohaldamise tagamiseks ühenduse kõikides osades tuleks alusetult makstud summade tagasinõudmise puhul sätestada tingimused, mille alusel võib sellele põhimõttele tugineda, ilma et see piiraks nõukogu 17. mai 1999. aasta määrusega (EÜ) nr 1258/1999 (ühise põllumajanduspoliitika rahastamise kohta) [22] kehtestatud raamatupidamisarvestuse kontrollimise ja heakskiitmise raames asjaomaste kulude käsitlemist. (39) Üldjuhul peaksid liikmesriigid võtma vajalikud täiendavad meetmed käesoleva määruse nõuetekohase rakendamise tagamiseks. (40) Vajaduse korral tuleks komisjoni teavitada mis tahes meetmetest, mida liikmesriigid võtavad käesolevas määruses sätestatud toetuskavade rakendamiseks. Komisjoni tõhusa järelevalve võimaldamiseks peaksid liikmesriigid saatma talle toetuskavade kohta korrapäraselt teatavat statistikat. (41) Uute pindalatoetuste kavade kohaldamise tagamiseks, mille nõukogu on teatavates sektorites kehtestanud, tuleks artikli 1 punktides b, c, f ja g osutatud toetuskavasid ja banaanide kohaliku turustamise toetust, välja arvatud Prantsuse Guajaanas ja Réunionis toodetud jahubanaanide eest makstavat toetust, kohaldada alastes 1. jaanuarist 2002. (42) Et võimaldada ettevõtjatel täita juba sõlmitud aastaseid lepinguid, ei tuleks sätet, millega reguleeritakse turustusperioode või -aastaid, kohaldada jõus olevate lepingute suhtes. (43) Käesolevas määruses sätestatud meetmed on kooskõlas teraviljaturu, värske puu- ja köögiviljaturu, puu- ja köögiviljatooteturu, veinituru, humalaturu, elustaimeturu ja suhkruturu ühise korralduskomitee arvamusega, ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE: I JAOTIS PINDALATOETUS I PEATÜKK Üldkord Artikkel 1 Reguleerimisala Käesolevas peatükis on sätestatud järgmiste toetuskavade üksikasjalikud rakenduseeskirjad: a) pindalatoetused toidukartuli kasvatamiseks vastavalt määruse (EÜ) nr 1453/2001 artiklis 16 sätestatule; b) pindalatoetused suhkruroo kasvatamiseks vastavalt määruse (EÜ) nr 1453/2001 artiklis 17 sätestatule; c) pindalatoetused vitspaju kasvatamiseks vastavalt määruse (EÜ) nr 1453/2001 artiklis 21 sätestatule; d) pindalatoetused suhkrupeedi kasvatamiseks vastavalt määruse (EÜ) nr 1453/2001 artiklis 28 sätestatule; e) hektaritoetused seemnekartuli kasvatamiseks vastavalt määruse (EÜ) nr 1453/2001 artikli 30 lõikes 1 sätestatule; f) pindalatoetused siguri kasvatamiseks vastavalt määruse (EÜ) nr 1453/2001 artikli 30 lõikes 2 sätestatule; g) pindalatoetused tee kasvatamiseks vastavalt määruse (EÜ) nr 1453/2001 artikli 30 lõikes 4 sätestatule; h) pindalatoetused toidukartuli kasvatamiseks vastavalt määruse (EÜ) nr 1454/2001 artiklis 14 sätestatule. Artikkel 2 Toetuse saamise õigus 1. Artiklis 1 osutatud toetust makstakse igal kalendriaastal alade eest: a) mis on täis külvatud ja millel on tehtud kõik tavapärased harimistööd; b) mille kohta on esitatud toetustaotlus vastavalt artiklile 54. Lisaks artikli 1 punktis d nimetatud toetusele: - esitavad suhkrupeedi tootjad enne saagikoristust pädevatele asutustele deklaratsiooni külvipindade kohta, - peavad toetuse saamise tingimustele vastavad pindalad vähemalt 0,3 hektarit iga tootja puhul, - ei või peedi toodang hektari kohta olla alla 25 tonni, - tuleb peet tarnida töötlemiseks enne toetuse maksmist, - peavad töötlejad teatama pädevatele asutustele iga tootja tarnitud peedikoguse. 2. Artikli 1 punktis h osutatud toetust võib maksta kaks korda aastas sama maa kahe saagikoristuse eest. Artikkel 3 Vähendamised 1. Kui toetustaotlusega hõlmatud pindala ületab kehtestatud maksimumpindala, makstakse toetust taotluse esitanud tootjatele võrdeliselt nende taotlustes osutatud pindaladega. Selleks et kontrollida, kas määruse (EÜ) nr 1454/2001 artiklis 14 osutatud maksimumpindalast on kinni peetud, kui asjaomase maa-ala puhul on asjaomasel aastal kaks korda antud toetust, korrutatakse see pindala kahega. 2. Külvipindade eest, kus kasvatatakse ühel ajal nii mitmeaastaseid kui ka üheaastaseid kultuure, võib toetust maksta vastavalt artiklile 1, tingimusel et üheaastast kultuuri saab kasvatada samaväärsetes tingimustes kui mitmeaastaseid. Toetuse saamise tingimustele vastava pindala arvutamiseks võetakse arvesse üksnes üheaastaste kultuuride jaoks kasutatavat pindala. II PEATÜKK Madeira, Assooride ja Kanaari saarte mpv-kvaliteetveinid Artikkel 4 Toetuse saamise õigus 1. Määruse (EÜ) nr 1453/2001 artiklis 9 ja määruse (EÜ) nr 1454/2001 artiklis 13 sätestatud toetust antakse üksnes maa-alade eest, mis: - on täies ulatuse haritud ja koristatavad ning mida haritakse tavapärasel viisil, ning - millelt saadud toodang on hõlmatud saagideklaratsioonidega vastavalt komisjoni määruses (EÜ) nr 1282/2001 [23] sätestatule. 2. Seoses nende tootjate määramisega, kellele toetust makstakse: - lõpeb määruse (EÜ) nr 1453/2001 artikli 9 lõikes 2 ja määruse (EÜ) nr 1454/2001 artikli 13 lõikes 2 osutatud üleminekuperiood üksiktootjatele maksete tegemiseks 31. juulil 2007, - on tootjaorganisatsioonid need, kellele on osutatud veinituru ühist korraldust käsitleva nõukogu määruse (EÜ) nr 1493/1999 [24] artiklis 39. Asjaomased liikmesriigid sätestavad kriteeriumid, millele tootjarühmad peavad toetuse saamiseks vastama, ning teatavad need komisjonile. Artikkel 5 Toetustaotlused 1. Asjaomased isikud esitavad pindalatoetuste taotlused pädevale asutusele järgmise veiniaasta kohta selle asutuse nimetatud tähtaja jooksul, ent hiljemalt iga aasta 15. maiks. 2. Toetustaotluses on esitatud vähemalt järgmine: a) viinamarjakasvataja perekonnanimi, eesnimi ja aadress või viinamarjakasvatajate rühma või organisatsiooni nimetus ja aadress; b) mpv-kvaliteetveinide tootmiseks haritava maa suurus hektarites ja aarides koos vastavate katastritunnustega või haritava maa kontrollimise eest vastutava asutuse samaväärseks tunnistatud andmetega; c) kasutatud viinamarjasort; d) hinnanguline koristatav toodang. Artikkel 6 Toetuse maksmine Liikmesriik maksab toetust pärast asjaomaste alade saagi koristust ja tegeliku saagi registreerimist ning enne 1. aprilli veiniaastal, mille eest toetust on antud. II JAOTIS TOOTMISTOETUS I PEATÜKK Ananassid Artikkel 7 Reguleerimisala Käesolevas peatükis on sätestatud üksikasjalikud eeskirjad määruse (EMÜ) nr 1453/2001 artikliga 27 ettenähtud ananasside tootmistoetuse kava kohaldamiseks. Artikkel 8 Eeldeklaratsioon Tootjad, kes soovivad kasutada artiklis 7 osutatud ananasside tootmistoetuse kava, peavad esitama Portugali nimetatud pädevale asutusele deklaratsiooni enne selle asutuse kindlaksmääratud kuupäeva. Kindlaksmääratud kuupäev võimaldab teha vajalikke kohapealseid kontrolle. Deklaratsioon sisaldab vähemalt järgmist teavet: - nende maatükkide andmeid ja pindala hektarites ja aarides, kus ananasse kasvatatakse ja mis on kindlaks määratud vastavalt nõukogu määruse (EMÜ) nr 3508/92 [25] artiklitele 4 ja 5, - hinnangulisi toodetavaid koguseid. Artikkel 9 Toetustaotlused Tootjad esitavad oma toetustaotlused järgmiste kuude jooksul: - jaanuaris eelmise aasta juulist kuni detsembrini koristatud toodangu kohta, - juulis kõnealuse aasta jaanuarist kuni juunini koristatud toodangu kohta. Artikkel 10 Toetuse maksmine Pädevad asutused võtavad vajalikke meetmeid tagamaks, et aastakogused, mille eest toetust antakse, ei ületaks määruse (EÜ) nr 1453/2001 artiklis 27 sätestatud suurust. II PEATÜKK Vanill ja eeterlikud õlid Artikkel 11 Reguleerimisala Käesolevas peatükis on sätestatud järgmiste toetuskavade üksikasjalikud rakenduseeskirjad: a) CN-koodi ex09050000 alla kuuluva ja määruse (EÜ) nr 1452/2001 artikli 12 lõikes 2 sätestatud kuivatatud (musta) vanilli ja vanilliekstraktide tootmiseks ettenähtud rohelise vanilli tootmistoetus; b) CN-koodide 330121 ja 330126 alla kuuluvate määruse (EÜ) nr 1452/2001 artikli 12 lõikes 3 sätestatud eeterlike geraaniumi- ja vetiveeriaõlide tootmistoetus. Artikkel 12 Menetlus ja tehnilised omadused Pädevad asutused määratlevad toetuse saamise tingimustele vastava rohelise vanilli ja eeterlike geraaniumi- ja vetiveeriaõlide tootmismenetlused ja määravad kindlaks nende õlide tehnilised omadused. Artikkel 13 Töötlejad ning kohalikud kokkuostu- ja turustusorganisatsioonid 1. Artikli 11 punktis a osutatud toetust makstakse tootjatele pädevate asutuste heakskiidetud töötlejate kaudu. Artikli 11 punktis b osutatud toetust makstakse tootjatele pädevate asutuste heakskiidetud kohalike kokkuostu- ja turustusorganisatsioonide kaudu. 2. Pädevad asutused kiidavad heaks lõikes 1 osutatud töötlejad ja organisatsioonid, mis on tootmispiirkonnas asutatud ja millel on kuivatatud (musta) vanilli ja vanilliekstraktide valmistamiseks või eeterlike õlide kokkuostuks ja turustamiseks sobivad masinad ja seadmed ning mis täidavad artiklis 14 sätestatud kohustused. Artikkel 14 Töötlejate ja kohalike kokkuostu- ja turustusorganisatsioonide kohustused Heakskiidetud töötlejad ning kokkuostu- ja turustusorganisatsioonid kohustuvad eelkõige: - maksma tootjatele määruse (EÜ) nr 1452/2001 artikli 12 lõigetes 2 ja 3 osutatud toetust täies ulatuses tarnelepingute alusel hiljemalt ühe kuu jooksul pärast kuupäeva, kui pädev asutus on toetuse välja maksnud, - pidama eraldi raamatupidamisarvestust käesoleva määruse kohaldamisega seotud tehingute kohta, - võimaldama teha kõiki pädevate asutuste nõutud kontrollimisi ja edastama kogu teabe, mis on seotud käesoleva määruse kohaldamisega. Artikkel 15 Vähenduskoefitsient Kui toetustaotlustega hõlmatud kogused ületavad lubatud aastakoguseid, kehtestavad pädevad asutused vähenduskoefitsiendi, mida kohaldatakse kõikide taotluste suhtes. Artikkel 16 Toetuse maksmine Riigiasutused seavad toetuse maksmise tingimuseks olenevalt olukorrast tootja ja heakskiidetud töötlejate või kokkuostu- ja turustusorganisatsioonide ühiselt allakirjutatud tarnedokumentide esitamise. III PEATÜKK Suhkruroo transport Prantsuse ülemeredepartemangudes Artikkel 17 1. Määruse (EÜ) nr 1452/2001 artiklis 16 sätestatud toetust suhkruroo transpordiks põllult, kus see on koristatud, vastuvõtukeskustesse makstakse käesolevas peatükis sätestatud tingimuste alusel tootjatele, kes tarnivad oma suhkruroo otse vastuvõtukeskustesse. 2. Transporditoetuse saamise tingimustele vastab suhkru või rummi tootmiseks ettenähtud suhkruroog. 3. Toetust makstakse üksnes veatu ja standardse turustuskvaliteediga suhkruroo transpordi eest. 4. "Vastuvõtukeskus" tähendab kaalumiskeskust või, juhul kui suhkruroog toimetatakse otse kohale, tehast, sõltumata sellest, kas tegu on suhkru rafineerimistehasega või piiritustehasega. Artikkel 18 1. Veokulud tootjateni määratakse kindlaks põllu serva ja vastuvõtukeskuse vahelise vahemaa ning muude objektiivsete kriteeriumide põhjal, võttes arvesse ka põllule juurdepääsu tingimusi ja looduslike takistuste olemasolu. 2. Ilma et see piiraks lõike 3 kohaldamist, ei ületa tootjate jaoks kindlaksmääratud toetuse määr ühiku kohta: a) poolt lõike 1 kohaselt kindla summa alusel tonni kohta kindlaksmääratud veokuludest; b) järgmisi ülemmäärasid vastava departemangu puhul: - 5,49 eurot tonni kohta Réunioni puhul, - 5,34 eurot tonni kohta Guadeloupe’i puhul, - 3,96 eurot tonni kohta Martinique’i puhul, - 3,81 eurot tonni kohta Prantsuse Guajaana puhul. 3. Prantsusmaa ametiasutused määravad suhkruroo transporditoetuse kindlaks vastavalt järgmistele keskmistele määradele ühiku kohta iga departemangu puhul, sõltuvalt asjaomastest kogustest: - 3,2 eurot tonni kohta Réunioni puhul, - 2,5 eurot tonni kohta Guadeloupe’i puhul, - 2,0 eurot tonni kohta Martinique’i puhul, - 2,0 eurot tonni kohta Prantsuse Guajaana puhul. III JAOTIS TÖÖTLEMISTOETUS I PEATÜKK Puu- ja köögivili Artikkel 19 Reguleerimisala Määruse (EÜ) nr 1452/2001 artiklis 13 sätestatud toetust makstakse Prantsusmaa heakskiidetud töötlejatele käesolevas peatükis sätestatud tingimustel. Artikkel 20 Toetuse saamise õigus 1. Toetust makstakse I lisa A osa II veerus loetletud Prantsuse ülemeredepartemangudes koristatud sellise puu- ja köögivilja töötlemiseks, mille eest töötlejad on maksnud hinda, mis on vähemalt võrdne I lisa B osas loetletud toodete valmistamist käsitlevate töötlemislepingute kohase miinimumhinnaga. 2. Toetust makstakse aastakoguste piires, mis on tooteliigi A, B ja C puhul sätestatud I lisa A osa III veerus. 3. Iga tooteliigi suhtes kohaldatava toetuse suurus on sätestatud I lisa A osa IV veerus. Artikkel 21 Töötlejate heakskiitmine 1. Toetust taotlevad töötlejad peavad esitama pädevate asutuste nimetatud ametile heakskiitmise taotluse kuupäevaks, mille määravad need asutused, ning esitama kogu teabe, mida Prantsusmaa nõuab toetuskava haldamiseks ja järelevalveks. 2. Pädevad asutused kiidavad taotluse korral heaks töötlejaid või seaduslikult asutatud töötlejate ühendusi või rühmi, mis eelkõige: a) omavad puu- ja köögivilja töötlemiseks vajalikke seadmeid; ja b) võtavad kirjaliku kohustuse: - pidada eraldi arvestust artiklis 22 osutatud lepingute täitmise kohta, ja - esitada pädevatele asutustele nende nõudmisel kogu tõendav dokumentatsioon seoses lepingute täitmisega ja käesoleva määruse alusel võetud kohustustega. Artikkel 22 Töötlemislepingud 1. Määruse (EÜ) nr 1452/2001 artikli 13 lõikes 1 osutatud lepingud, edaspidi nimetatud "töötlemislepingud", sõlmitakse kirjalikult enne iga turustusaasta algust. Töötlemislepingu vorm võib olla üks järgmistest: a) leping ühelt poolt üksiktootja või määruse (EÜ) nr 2200/96 kohaselt heakskiidetud tootjaorganisatsiooni ja teiselt poolt töötleja või siseriiklike ametiasutuste heakskiidetud töötlejate ühenduse või rühma vahel; b) tarnekohustus, kui punktis a nimetatud tootjaorganisatsioon toimib töötlejana. 2. Iga leping katab kalendriaasta ja kaks sama lepinguosalist ei või omavahel sõlmida üle ühe lepingu aastas. 3. Töötlemislepingutes märgitakse eelkõige: a) lepingupoolte ärinimed; b) lepinguga hõlmatud toote või toodete täpne kirjeldus; c) tarnitava toorme kogused; d) töötlejale tarnimise ajakava; e) toorme eest makstav hind, välja arvatud eelkõige pakendamise, veo ja maksudega seotud kulud, mis esitatakse vajaduse korral eraldi. Müügihind ei ole madalam kui määruse (EÜ) nr 1452/2002 artikli 13 lõike 1 teises lõigus osutatud miinimumhind; f) toodetavad valmistooted. 4. Lepinguosalised võivad pädevate asutuste poolt iga toote kohta sätestatud tingimustel otsustada kirjalikus muudatuses suurendada esialgu lepingus sätestatud kogust kuni 30 % võrra. 5. Kui tootjaorganisatsioonid tegutsevad ka töötlejana, peetakse nende endi toodangut hõlmavaid töötlemislepinguid sõlmituks, kui lõikes 6 sätestatud tähtaja jooksul on pädevale asutusele edastatud järgmised andmed: a) toorme kasvatusala kogupindala koos katastritunnustega või kontrolliasutuse samaväärsena tunnustatud andmetega; b) arvestuslik kogusaak; c) töötlemiseks ettenähtud kogus; d) prognoositav töötlemisgraafik. 6. Töötleja või töötlejate ühendus edastab pädevatele asutustele koopia igast töötlemislepingust ja nendes tehtud muudatustest nende asutuste määratud tähtaja jooksul. Artikkel 23 Miinimumhinna maksmine 1. Ilma et see piiraks artikli 22 lõike 1 punktis b nimetatud juhtude kohaldamist, maksavad töötlejad toorme hinna tootjaorganisatsioonile või üksiktootjale üksnes panga- või postiülekandekorraldusega. Tootjaorganisatsioonid maksavad tootjatele esimeses lõigus nimetatud summa panga- või postiülekandekorraldusega täies ulatuses 15 tööpäeva jooksul alates selle kättesaamisest. Artikli 22 lõike 1 punktis b nimetatud juhul võib makse teha krediidi avamise teel. Prantsusmaa võtab vastu käesoleva lõike järgimise kontrollimiseks vajalikud meetmed ja määrab eelkõige sanktsioonid, mida kohaldatakse tootjaorganisatsioonide vastutavate isikute suhtes vastavalt rikkumise tõsidusele. 2. Prantsusmaa võib vastu võtta töötlemislepingutega seotud lisasätteid, mis hõlmavad eelkõige miinimumhinna ning oma lepinguliste kohustuste täitmata jätmise korral töötlejate, tootjaorganisatsioonide või tootjate makstavate kahjutasude maksetähtaegu, -tingimusi ja -viise. Artikkel 24 Toodete kvaliteet Ilma et see piiraks määruse (EÜ) nr 2200/96 artiklis 46 sätestatud korras kehtestatud või kehtestatavate kvaliteedi miinimumnõuete kohaldamist, peab töötlemislepingute alusel töötlejatele tarnitav tooraine olema veatu ja standardse turustuskvaliteediga ning töötlemiseks sobiv. Artikkel 25 Toetustaotlused 1. Töötlejad esitavad Prantsusmaa poolt määratud asutusele igal turustusaastal kaks toetustaotlust: a) esimene käsitleb tooteid, mida on töödeldud ajavahemikul 1. jaanuarist 31. maini; b) teine käsitleb tooteid, mida on töödeldud ajavahemikul 1. juunist 31. detsembrini. 2. Toetustaotlustes esitatakse eelkõige kasutatava toorme ja toodetud valmistoodete netomass ning nende kirjeldused vastavalt I lisa A ja B osale. Toetustaotlustega on kaasas artikli 23 lõike 1 esimeses lõigus sätestatud ülekandekorralduste koopiad. Tarnekohustuste korral võib need koopiad asendada tootja kinnitusega selle kohta, et töötleja on maksnud vähemalt miinimumhinnaga võrdse hinna. Need koopiad või kinnitused sisaldavad viiteid asjakohastele lepingutele. Artikkel 26 Vähenduskoefitsient 1. Kui artikli 22 lõikes 6 nimetatud andmetest ilmneb, et I lisa A osa III veerus tooteliigile määratud kogus võidakse ületada, määravad pädevad asutused ajutise vähenduskoefitsiendi, mida kohaldatakse kõikide selle tooteliigi kohta artikli 25 lõike 1 punkti a alusel esitatud toetustaotluste suhtes. See koefitsient on võrdne I lisa A osa III veerus nimetatud koguste ja lepingus määratud koguste pluss võimalike kokkulepitud lisakoguste suhtega ning see kinnitatakse hiljemalt 31. märtsil. 2. Lõike 1 kohaldamisel kehtestavad pädevad asutused turustusaasta lõpus lõpliku vähenduskoefitsiendi, mida kohaldatakse kõikide asjakohase tooteliigi kohta artikli 25 lõike 1 punktide a ja b alusel esitatud toetustaotluste suhtes. Artikkel 27 Arvestuse pidamine 1. Töötlejad peavad arvestust vähemalt järgmise kohta: a) ostetud ja töötlejale iga päev kättetoimetatavad toormesaadetised, mis on hõlmatud töötlemislepingute või nende muudatustega, ning selliste saadetiste võimalike kättetoimetamisteatiste numbrid; b) iga töötlejale kättetoimetatud saadetise kaal ning teise lepingupoole nimi ja aadress; c) toetuskõlbliku toorme töötlemisel iga päev saadavate valmistoodete kogused; d) töötleja juurest äraviidavate toodete kogused ja hinnad saadetiste kaupa koos vastuvõtja andmetega. Need andmed võib üles märkida viitena tõendavatele dokumentidele, tingimusel et viimased sisaldavad eespool nimetatud andmeid. 2. Töötlejad säilitavad maksetõendid iga toorme kohta, mis on ostetud töötlemislepingute või nende muudatuste alusel. 3. Töötlejad võimaldavad teha kõiki vajalikke ülevaatusi või kontrollimisi ja peavad sellist pädevate asutuste nõutavat lisaarvestust, mida viimastel on tarvis vajalike kontrollimiste tegemiseks. Kui ülevaatust või kontrollimist ei saa teha töötlejast tulenevatel põhjustel, olgugi et talle on sellest ametlikult teatatud, ei maksta kõnealuste turustusaastate suhtes toetust. II PEATÜKK Suhkur I jagu Suhkruroog Artikkel 28 Reguleerimisala Käesolevas peatükis on sätestatud järgmiste toetuskavade üksikasjalikud rakenduseeskirjad: a) ühenduse toetus suhkruroo otseseks töötlemiseks sahharoosisiirupiks või rummiks vastavalt määruse (EÜ) nr 1452/2001 artikli 17 sätetele; b) toetus suhkruroo otseseks töötlemiseks suhkrusiirupiks või rummiks vastavalt määruse (EÜ) nr 1453/2001 artikli 18 sätetele. Artikkel 29 Toetuse maksmine 1. Artiklis 28 osutatud toetust makstakse olenevalt olukorrast: a) mis tahes sahharoosisiirupitootjale või piiritusevalmistajale: - kelle tootmisettevõte asub mõnes Prantsuse ülemeredepartemangus, ning - kes toodab otse samas Prantsuse ülemeredepartemangus koristatud suhkruroost: i) alla 75 % puhtusastmega suhkrusiirupit, mida kasutatakse aperitiivide valmistamisel, või ii) nõukogu määruse (EMÜ) nr 1576/89 [26] artikli 1 lõike 4 punkti a alapunktis 2 määratletud rummi; b) mis tahes suhkrusiirupivalmistajale või piiritusevalmistajale, kelle tehas asub Madeira territooriumil ja kes töötleb otse Madeiral koristatud suhkruroogu. 2. Toetust makstakse igal aastal otse suhkrusiirupiks, sahharoosisiirupiks või rummiks töödeldud suhkruroo koguste eest, mille puhul suhkrusiirupitootja või piiritusevalmistaja tõendab, et ta on maksnud asjaomastele suhkrurootootjatele artiklis 30 osutatud miinimumhinna. 3. Töötlemistoetuse summa määratakse järgmiselt: a) artikli 28 punktis a nimetatud toetus: - sahharoosisiirupi puhul 9,0 eurot valge suhkruna väljendatud 100 kilogrammi suhkru kohta, - rummi puhul 64,22 eurot ühe hektoliitri toodetud puhta alkoholi kohta; b) artikli 28 punktis b nimetatud toetus: - suhkrusiirupi puhul 53 eurot valge suhkruna väljendatud 100 kilogrammi suhkru kohta, - rummi puhul 90 eurot ühe hektoliitri toodetud puhta alkoholi kohta. Artikkel 30 Suhkruroo miinimumhind 1. Määruse (EÜ) nr 1452/2001 artikli 17 lõike 1 teises lõigus ja määruse (EÜ) nr 1453/2001 artikli 18 lõike 1 teises lõigus osutatud miinimumhinnad määratakse järgmiselt: - Réunion: 51,01 eurot tonni suhkruroo kohta, - Martinique: 45,16 eurot tonni suhkruroo kohta, - Guadeloupe ja Prantsuse Guajaana: 55,95 eurot tonni suhkruroo kohta, - Madeira: 78,9 eurot tonni suhkruroo kohta. Miinimumhinda kohaldatakse veatu ning standardse turustuskvaliteedi ja suhkrusisaldusega suhkruroo suhtes. Suhkruroo tarnimine toimub tarneklausli "vabastatud tehase väravas" alusel. 2. Standardse suhkrusisalduse ning miinimumhinna suhtes kohaldatavate hinnatõstmiste ja -alandamiste ulatuse suhkruroo suhkrusisalduse erinemisel standardsest suhkrusisaldusest kehtestab piiritusevalmistajate või siirupitootjate ja suhkrurootootjate ühiskomitee ettepanekul pädev asutus. Artikkel 31 Miinimumhind 1. Siirupitootja või piiritusevalmistaja esitab suhkruroo tootjale miinimumhinna maksmise tõendamiseks vabas vormis tõendi. Tõendile märgitakse: a) siirupitootja või piiritusevalmistaja nimi; b) suhkrurootootja nimi; c) suhkruroo üldkogus, mille eest on makstud asjaomaseks kalendriaastaks määratud miinimumhinda ning mille asjaomane tootja on selle kalendriaasta jooksul siirupivabrikusse või piiritusetehasesse tarninud; d) selle toote kogus, mille eest on makstud miinimumhinda. 2. Kõnealusele tõendile kirjutavad alla suhkrurootootja ja siirupitootja või piiritusevalmistaja. 3. Tõendi originaaleksemplar jääb siirupitootjale või piiritusevalmistajale. Koopia antakse suhkruroo tootjale. Artikkel 32 Vähenduskoefitsient 1. Kui toetustaotlustega kaetud üldkogus asjaomasel kalendriaastal on suurem kui määruse (EÜ) nr 1452/2001 artikli 17 lõikes 2 ja määruse (EÜ) nr 1453/2001 artikli 18 lõikes 2 osutatud aastakogused, kohaldatakse asjaomase toote puhul iga taotluse korral standardset vähenduskoefitsienti. Prantsusmaa võib siiski jagada lõikes 1 osutatud rummikoguse departemangude kaupa vastavalt aastatel 1997 kuni 2001 igas departemangus müüdud rummi keskmisele kogusele. Kui toetustaotlustega hõlmatud kogused ületavad üldkoguse, võib vähenduskoefitsiente eristada departemangu kaupa. 2. Toetustaotlused esitatakse olenevalt olukorrast Prantsusmaa või Portugali nimetatud pädevatele asutustele. II jagu Peedisuhkur Artikkel 33 Käesolevas peatükis on sätestatud üksikasjalikud eeskirjad toetuse kohaldamiseks määruse (EÜ) nr 1453/2001 artikli 28 lõikes 2 sätestatud Assooridel koristatud suhkrupeedi töötlemiseks valgeks suhkruks. Artikkel 34 1. Töötlemisettevõtted esitavad oma taotlused kirjalikult pädevatele asutustele. Taotlustes märgitakse Assooridel koristatud suhkrupeedist saadud valge suhkru kogus ning taotlustele on lisatud: a) ostutõend suhkrupeedi ostmise kohta igalt tootjalt, kes on tarninud töödeldud suhkrupeeti; ja b) kirjalik kohustus mitte rafineerida toorsuhkrut suhkrupeedi valgeks suhkruks töötlemise ajal. 2. Lõikes 1 osutatud toetust makstakse üksnes pärast seda, kui on kindlaks tehtud, et valge suhkur on toodetud Assooridel koristatud suhkrupeedist. Artikkel 35 Portugal võtab kõik vajalikud meetmed, et tagada toetuse andmine üksnes maksimaalselt määruse (EÜ) nr 1453/2001 artiklis 28 osutatud ulatuses. III PEATÜKK Vein I jagu Puhastatud kontsentreeritud viinamarjavirde ja veinialkoholi ostutoetus Madeirale Artikkel 36 1. Madeira saarestikus tegutsevad tootjad, kes soovivad saada toetust Madeira liköörveinide valmistamisel magustamiseks kasutatava puhastatud kontsentreeritud viinamarjavirde ostmiseks või veinialkoholi ostmiseks vastavalt määruse (EMÜ) nr 1453/2001 artikli 20 lõigetele 2 ja 3, esitavad pädevale asutusele selle asutuse määratud kuupäevaks, aga hiljemalt 31. oktoobril avalduse, mis sisaldab vähemalt järgmist: - mujal ühenduses puhastatud kontsentreeritud viinamarjavirde või veinialkoholi ostmiseks sõlmitud lepingu koopia, - puhastatud kontsentreeritud viinamarjavirde või veinialkoholi kogus, mille suhtes toetust taotletakse, väljendatuna hektoliitrites ja mahuprotsentides, - viinamarjavirde või veinialkoholi ülevõtmise kuupäev, - liköörveinide valmistamistoimingute alustamiseks sätestatud kuupäev ja koht, kus kõnealuseid toiminguid tuleb teha. 2. Käesolevaga kehtestatakse toetuse summa 12,08 eurot hektoliitri kohta. 3. Toetust makstakse maksimaalselt 3600 hektoliitri puhastatud kontsentreeritud viinamarjavirde ostmiseks ja maksimaalselt 8000 hektoliitri veinialkoholi ostmiseks igal turustusaastal. Artikkel 37 1. Pädev asutus võtab kõik vajalikud meetmed, et veenduda taotluste õigsuses ja kontrollida, et toetustaotlustega hõlmatud puhastatud kontsentreeritud viinamarjavirret ja veinialkoholi kasutataks nõuetekohasel viisil. 2. Pädev asutus maksab tootjale toetust enne asjaomase veiniaasta lõppu, ilma et see piiraks täiendavast kontrollimisest tingitud võimalikke viivitusi. II jagu Toetus Madeira liköörveinide ja Assooride veinide laagerdamiseks Artikkel 38 1. Määruse (EÜ) nr 1453/2001 artikli 20 lõikega 5 ja artikliga 31 ettenähtud toetus Madeira liköörveinide ja Assooride "verdelho" veinide laagerdamiseks makstakse kõikide veinikoguste eest, mis on laagerdamise eesmärgil samal kuupäeval ladustatud ja mida on katkematult laagerdatud vähemalt viis aastat Madeira puhul ja kolm aastat Assooride puhul. 2. Toetust Madeira liköörveinide ja Assooride veini laagerdamiseks antakse kõnealuse piirkonna tootjatele, kes esitavad pädevale asutusele taotluse iga aasta esimese kahe kuu jooksul. 3. Toetust antakse esmajärjekorras kõige viimasest saagist valmistatud veinide eest. Taotlused eelmiste turustusaastate jooksul toodetud veinide kohta võetakse vastu, kui määruses (EÜ) nr 1453/2001 sätestatud maksimumkoguseid ei ole saavutatud, kusjuures eelistatakse nooremaid veine. 4. Kui taotlustega hõlmatud üldkogus ületab määruses (EÜ) nr 1453/2001 sätestatud maksimumkoguseid, kohaldatakse vähenduskoefitsienti. Toote üldkogus, mille kohta tootja esitab toetustaotluse, ei tohi ületada määruse (EÜ) nr 1282/2001 kohaselt asjaomase turustusaasta puhul tootedeklaratsiooniga hõlmatud kogust. 5. Portugali ametiasutused teatavad komisjonile: - üldkogused, mille kohta on igal aastal sõlmitud lepingud, - käesoleva lõike üksikasjalikud rakenduseeskirjad. 6. Toetuskava tingimustele vastata soovivad ettevõtjad sõlmivad pädeva asutusega laagerdamislepingu Madeira puhul vähemalt viieks aastaks ja Assooride puhul kolmeks aastaks. 7. Leping sõlmitakse üksnes eespool nimetatud ajavahemiku alguses ühe korra esitatud toetustaotluse alusel. Taotlused sisaldavad vähemalt järgmisi andmeid: a) taotluse esitanud tootja nimi ja aadress; b) laagerdamislepinguga hõlmatud partiide arv ning täpsed andmed iga partii kohta (eelkõige mahuti number, ladustatud kogus ja täpne asukoht); c) iga partii kohta saagiaasta, asjaomase liköörveini tehnilised omadused, eelkõige selle üldalkoholisisaldus, tegelik alkoholisisaldus, suhkrusisaldus, üldhappesus ja lenduvate hapete sisaldus; d) iga partii puhul mahuti liik; e) iga partii puhul märge ladustusaja esimese ja viimase päeva kohta. 8. Laagerdamislepingu nõuetekohane täitmine annab õiguse maksta välja lepingu allakirjutamisel kindlaksmääratud toetuse kogusumma. Madeiral masktakse toetust ühe kolmandiku suuruste osadena ladustamise esimesel, kolmandal ja viiendal aastal. Assooridel makstakse toetust ühe kolmandiku suuruste osadena igal ladustamise aastal. 9. Lepingu heakskiitmise eelduseks on lepinguperioodi hõlmava toetuse kogusummast 40 protsendile vastava täitmistagatise esitamine lepingu kehtivusajaks. Tagatis esitatakse kooskõlas komisjoni 22. juuli 1985. aasta määrusega (EMÜ) nr 2220/85, milles sätestatakse põllumajandustoodete tagatissüsteemi ühised üksikasjalikud rakenduseeskirjad. [27] 10. Pädev asutus tagab laagerdamislepingu tingimuste täitmise tootjate raamatupidamise kontrollimise ja kohapealsete kontrollidega. 11. Täitmistagatis vabastatakse, kui lepingu nõuetekohane täitmine on kinnitust leidnud. 12. Kui pädev asutus leiab, et lepinguga hõlmatud liköörvein on otsetarbimise eesmärgil pakkumiseks või tarbimiseks sobimatu, lõpetab ta lepingu. Lepingu lõpetamisega, välja arvatud vääramatu jõu korral, kaasneb makstud toetusesummade tagasinõudmine ja täitmistagatise konfiskeerimine. Nimetatud vääramatu jõu esinemise juhtudest tuleb pädevale asutusele teatada kolme tööpäeva jooksul pärast nende toimumist. IV JAOTIS I PEATÜKK Kohalik turustamine Artikkel 39 Reguleerimisala Käesolevas peatükis on sätestatud kohapeal koristatud või toodetud ning asjaomaste tootmispiirkondade turule tarnimiseks ettenähtud puuvilja, köögivilja, lillede ja elustaimede eest antud toetuse üksikasjalikud rakenduseeskirjad vastavalt määruse (EÜ) nr 1452/2001 artikli 12 lõike 1, määruse (EÜ) nr 1453/2001 artikli 5 lõike 1 ja määruse (EÜ) nr 1454/2001 artikli 9 lõike 1 sätetele. Artikkel 40 Toetuse saamise õigus 1. Loetelud artiklis 39 osutatud toetuse saamise tingimustele vastavatest toodetest, mis on klassifitseeritud liikide kaupa, on esitatud II, III, IV ja V lisa II veerus vastavalt Prantsuse ülemeredepartemangude, Assooride, Madeira ja Kanaari saarte kohta. 2. Tooted on hõlmatud artiklis 41 nimetatud tarnelepingutega ning vastavad kooskõlas määruse (EÜ) nr 2200/96 I jaotisega puu- ja köögiviljale kehtestatud standarditele ning kui selliseid standardeid ei ole vastu võetud, siis lepingutes sisalduvatele kvaliteedinõuetele. 3. Toetust antakse aastakoguste piires, mis on iga tooteliigi kohta sätestatud II, III, IV ja V lisa III veerus. 4. Iga tooteliigi puhul kohaldatavad toetuse summad on kehtestatud II, III, IV ja V lisa IV ja V veerus. V veerus esitatud summasid kohaldatakse vastavalt määruse (EÜ) nr 2200/96 artiklitele 11 ja 14 heakskiidetud tootjaorganisatsioonide puhul. IV veerus esitatud summasid kohaldatakse muude tootjate puhul. 5. Pädevad asutused annavad toetust tarnimiseks muusse departemangu kui see departemang, kus toode on koristatud, kui see Prantsuse ülemeredepartemangude tarnevajaduste tõttu ühe või mitme toote puhul põhjendatud on. Artikkel 41 Tarnelepingud 1. Tarnelepingud sõlmitakse ühelt poolt üksiktootjate, tootjarühmade või tootjaorganisatsioonide ja teiselt poolt artiklis 42 osutatud heakskiidetud ettevõtjate vahel. Lepingutes on märgitud eelkõige: a) lepingupoolte ärinimed; b) hõlmatud toodete täpne kirjeldus; c) tarnitav üldkogus ja prognoositav tarnegraafik; d) nende maatükkide andmed ja pindala, millel tooted on kasvatatud, ning kõigi asjaomaste põllumajandusettevõtjate nimed ja aadressid; e) kohustuse kehtivusaeg; f) pakendamis- ja esitusviis ning veoga seotud teave (tingimused ja kulud); g) täpne tarnimisetapp. 2. Lepinguosalised võivad suurendada lepingus esialgu määratletud kogust kuni 30 % võrra, sõlmides lepingu kirjaliku muudatuse. 3. Lepingud ja nende muudatused allkirjastatakse enne asjaomaste tarnete algust ja enne pädevate asutuste kehtestatud tähtpäeva, mis võib kõigi toodete puhul erineda. 4. Pädevad asutused võivad lepingute kohta vastu võtta lisasätteid, eelkõige seoses lepingujärgsete kohustuste täitmata jätmise hüvitamisega või kõigi lepingute miinimumkoguste kindlaksmääramisega. Kui toetuskava haldamine seda nõuab, võivad pädevad asutused määratleda turustusperioodid või -aastad, mis erinevad iga toote puhul artiklis 53 nimetatud ajavahemikest. Artikkel 42 Heakskiidetud ettevõtjad 1. Toidukaupade hulgi- ja jaemüügi või toitlustusettevõtjad, kohalikud asutused ning toiduainete töötlejad Assooridel, Madeiral ja Kanaari saartel, kes soovivad toetuskavas osaleda, esitavad pädevate asutuste poolt määratud organile enne nende asutuste poolt määratud tähtpäeva heakskiitmise taotluse. See organ kehtestab heakskiitmise tingimused ning avaldab heakskiidetud ettevõtjate nimekirja igal aastal vähemalt kuu aega enne lepingute allkirjastamise tähtpäeva. 2. Heakskiidetud ettevõtjad kohustuvad: a) turustama või Assooride, Madeira ja Kanaari saarte puhul töötlema tarnelepingutega hõlmatud tooteid üksnes tootmispiirkonnas; b) pidama tarnelepingute täitmise kohta eraldi arvestust; c) esitama pädevatele asutustele nende taotluse korral kõik tõendavad dokumendid, mis käsitlevad lepingute ja käesoleva määruse kohaselt võetud kohustuste täitmist. Artikkel 43 Deklaratsioonid Üksiktootjad, tootjarühmad ja tootjaorganisatsioonid, kes soovivad kava alusel toetust saada, saadavad deklaratsiooni koos artiklis 41 osutatud lepingu koopiaga pädevate asutuste nimetatud ametile enne nende asutuste poolt määratud tähtpäeva. Artikkel 44 Vähenduskoefitsient 1. Kui artiklis 43 osutatud dokumentidest selgub, et artikli 40 lõikes 3 ettenähtud kogused on tõenäoliselt ületatud, määravad pädevad asutused kindlaks ajutise vähenduskoefitsiendi, mida kohaldatakse kõnealust tooteliiki käsitlevate kõikide toetustaotluste suhtes, ning teatavad sellest huvitatud isikutele. Kõnealune koefitsient on võrdne ühelt poolt II, III, IV ja V lisa III veerus esitatud koguste ning teiselt poolt lepingutes ja nende muudatustes märgitud koguste suhtega ning see kinnitatakse enne toetuste andmise otsuse tegemist, aga hiljemalt üks kuu pärast artikli 41 lõikes 3 nimetatud tähtpäeva. 2. Lõike 1 kohaldamise korral kehtestavad pädevad asutused turustusaasta lõpus lõpliku vähenduskoefitsiendi, mida kohaldatakse kõikide asjakohase tooteliigi kohta turustusaasta jooksul esitatud toetustaotluste suhtes. II PEATÜKK Turustamine väljaspool tootmispiirkonda I jagu Riis, puuvili, juurvili, taimed ja lilled ning kartulid Artikkel 45 Reguleerimisala Käesolevas jaos on sätestatud järgmiste toetuskavade üksikasjalikud rakenduseeskirjad: a) määruse (EÜ) nr 1452/2001 artiklis 5 nimetatud toetus; b) määruse (EÜ) nr 1452/2001 artiklis 15 osutatud toetus; c) määruse (EÜ) nr 1453/2001 artiklis 6 osutatud toetus; d) määruse (EÜ) nr 1453/2001 artikli 30 lõikes 3 osutatud toetus; e) määruse (EÜ) nr 1454/2001 artiklis 10 osutatud toetus. Artikkel 46 Aastased lepingud 1. Aastane leping – leping, mille alusel ettevõtja, kes on mujal ühenduses, väljaspool äärepoolseimat tootmispiirkonda asutatud füüsiline või juriidiline isik, kohustub enne asjaomase toote või asjaomaste toodete turustusperioodi algust ostma kõik või osa üksiktootja, tootjarühma või tootjaorganisatsiooni liikme toodangust äärepoolseimates piirkondades, eesmärgiga turustada seda tootmispiirkonnast väljaspool. 2. Ettevõtjad, kes kavatsevad esitada toetustaotluse, saadavad aastase lepingu olenevalt olukorrast pädevatele Prantsusmaa, Portugali või Hispaania asutustele enne asjaomase toote või asjaomaste toodete turustusperioodi algust. Lepingud sisaldavad vähemalt järgmist teavet: a) lepingupoolte ärinimi ja asukoht; b) hõlmatud toodete täpne kirjeldus; c) tarnitav üldkogus ja prognoositav tarnegraafik; d) nende maatükkide andmed ja pindala, millel tooted on kasvatatud, ning kõigi asjaomaste põllumajandusettevõtjate nimed ja aadressid; e) kohustuse kehtivusaeg; f) pakendamis- ja esitusviis ning veoga seotud teave (tingimused ja kulud); g) täpne tarneetapp. Lepinguosalised võivad suurendada lepingus esialgu määratletud kogust kuni 30 % võrra, sõlmides lepingu kirjaliku muudatuse. 3. Pädevad asutused hindavad, kas lepingud vastavad kõikidele artiklis 45 osutatud sätetele ja käesolevale jaole. Pädevad asutused kontrollivad, kas lepingud sisaldavad kogu lõikes 2 nimetatud teavet. Nad teatavad ettevõtjale artikli 48 kohaldamise võimalikkusest. 4. Toetuse arvutamiseks hinnatakse sihtkohatsooni toimetatud turustatud toodangu väärtust aastalepingu, eelkõige veodokumentide ja kõikide muude maksetaotluse põhjendamiseks esitatud tõendavate dokumentide põhjal. Arvessevõetav turustatud toodangu väärtus on selle väärtus esimesse lossimissadamasse või mahalaadimislennuväljale tarnimisel. Pädevad asutused võivad nõuda toetuse arvutamiseks vajalikke mis tahes andmeid või täiendavaid tõendavaid dokumente. 5. Toetustaotlused esitab ostja või määruse (EÜ) nr 1453/2001 artiklis 6 osutatud juhtudel müüja, kes on alla kirjutanud toote turustamise kohustusele. Kui toetuskava haldamine seda nõuab, võivad pädevad asutused määratleda turustusperioodid või aastad, mis erinevad iga toote puhul artiklis 53 nimetatud ajavahemikest. Artikkel 47 Assooridel ja Madeiral toodetud lillede ja taimede turustamine 1. Määruse (EÜ) nr 1453/2001 artikli 6 kohaldamisel seoses Assooridel ja Madeiral toodetud lillede ja taimede turustamisega mujal ühenduses esitavad toetuskavas osaleda soovivad määruse (EÜ) nr 2200/96 artiklites 11, 13 ja 14 osutatud üksiktootjad, tootjarühmad ja tootjaorganisatsioonid oma taotlused Portugali pädevate asutuste nimetatud organile enne nende asutuste määratud tähtpäeva. See organ sätestab heakskiitmise tingimused ja avaldab igal aastal heakskiidetud üksiktootjate, tootjarühmade või tootjaorganisatsioonide loetelu vähemalt üks kuu enne turustusperioodi algust. 2. Eespool nimetatud üksiktootjad, tootjarühmad ja tootjaorganisatsioonid, kes soovivad vastata toetuskava tingimustele, peavad saatma deklaratsiooni pädevate asutuste nimetatud ametile enne asjaomaste toodete turustusperioodi algust, kohustudes eelkõige: a) turustama lilli ja taimi üksnes mujal ühenduses; b) teatama lepingu sõlminud ettevõtjate või vahendajate nimed ja nende asutamise kohad; c) teatama eelkõige: - turustatavad taimed ja lilled, - maatükkide katastrinumbrid ja pindalad, mis on kindlaks määratud vastavalt määruse (EMÜ) nr 3508/92 artiklitele 4 ja 5 ning kus kasvatatakse asjaomaseid tooteid, ning tootjaorganisatsioonide puhul iga asjaomase põllumajandusettevõtja nime ja aadressi; maatüki katastrinumbreid ei pea teatama CN-koodi 06039000 alla kuuluvate kuivatatud lillede puhul; d) teatama pakendamis- ja esitusmeetodi ja andmed transpordi (tingimused ja kulud) ja täpse tarnimisetapi kohta; e) pidama eraldi arvestust käesolevas artiklis osutatud müügi toimumise kohta; f) esitama Portugali pädevatele asutustele nende taotluse korral kõik tõendavad dokumendid, mis käsitlevad käesolevas artiklis osutatud müügi toimumist ja käesoleva määruse kohaselt võetud kohustuste täitmist. 3. Toetuse arvutamiseks hinnatakse sihtkohatsooni toimetatud turustatud toodangu väärtust asjaomaste veodokumentide ja kõikide muude maksetaotluse põhjendamiseks esitatud tõendavate dokumentide põhjal. Arvessevõetav turustatud toodangu väärtus on selle väärtus esimesse lossimissadamasse või mahalaadimislennuväljale tarnimisel. Pädevad asutused võivad nõuda mis tahes toetuse arvutamiseks vajalikke andmeid või täiendavaid tõendavaid dokumente. 4. Toetustaotlused esitavad määruse (EÜ) nr 2200/96 artiklites 11, 13 ja 14 osutatud üksiktootjad, tootjarühmad või tootjaorganisatsioonid, kes on kohustunud toodet turustama. Kui toetuskava haldamine seda nõuab, võivad pädevad asutused määratleda turustusperioodid või aastad, mis erinevad iga toote puhul artiklis 53 nimetatud ajavahemikest. Artikkel 48 Vähenduskoefitsient 1. Kui asjaomase toote puhul toetustaotlustega hõlmatud kogused ületavad määruse (EÜ) nr 1452/2001 artikli 15 lõikes 1 sätestatud koguse või CN-koodi ex08071090 alla kuuluvate melonite ja CN-koodi 08043000 alla kuuluvate ananasside puhul nimetatud artikli lõikes 6 sätestatud piirmäära või määruse (EÜ) nr 1454/2001 artikli 10 lõikes 2 sätestatud piirmäärad, määravad pädevad asutused standardse vähenduskoefitsiendi, mida kohaldatakse kõikide toetustaotluste puhul. 2. Prantsuse Guajaanast pärit riisi kohta: a) kehtestavad Prantsuse pädevad asutused vajadusel standardse vähenduskoefitsiendi, mida kohaldatakse asjaomaste taotluste suhtes selle tagamiseks, et kogus, mille eest igal aastal toetust antakse, ei ületaks kroovitud riisi ekvivalendina väljendatuna 12000 tonni taotlustega hõlmatud kõikide koguste puhul ning et selle ülemmäära piires ei ületaks ühenduses väljaspool Guadelope’i ja Martinique’i müüdud kogused 4000 tonni; b) standardne vähenduskoefitsient arvutatakse järgmiselt: i) kui toetustaotlustega hõlmatud üldkogus on väiksem kui 12000 tonni, kuid väljaspool Guadelope’i ja Martinique’i mujal ühenduses müüdud või turustatud riisi kogus on suurem kui maksimumkogus 4000 tonni, kohaldatakse järgmisest valemist saadud koefitsienti "i" üksnes viimati nimetatud koguste puhul: i = 4000x kus "x" = on Prantsuse Guajaanas toodetud ning mujal ühenduses kui Martinique’is ja Guadeloupe’is tegelikult müüdud ja turustatud riisikogus; ii) kui toetustaotlustega hõlmatud üldkogus on suurem kui 12000 tonni, kuid väljaspool Guadelope’i ja Martinique’i mujal ühenduses müüdud või turustatud riisi kogus on väiksem kui maksimumkogus 4000 tonni, kohaldatakse järgmisest valemist saadud koefitsienti "j" kõikide koguste puhul: j = 12000y kus "y" = on Prantsuse Guajaanast pärit riisi üldkogus, mis on toetustaotlustega hõlmatud; iii) kui toetustaotlustega hõlmatud üldkogus on suurem kui 12000 tonni ning väljaspool Guadelope’i ja Martinique’i mujal ühenduses müüdud või turustatud riisi kogus on suurem kui maksimumkogus 4000 tonni, kohaldatakse järgmisest valemist saadud koefitsienti "z": z = + k kus "x" = on Prantsuse Guajaanas toodetud ning mujal ühenduses kui Martinique’is ja Guadeloupe’is tegelikult müüdud ja turustatud riisikogus, "i" = on vähenduskoefitsient, mida kohaldatakse punktis i nimetatud Prantsuse Guajaanas toodetud ning mujal ühenduses kui Martinique’is ja Guadeloupe’is tegelikult müüdud ja turustatud riisikogust käsitlevate toetustaotluste suhtes, "k" = on Prantsuse Guajaanas toodetud ning Martinique’is ja Guadeloupe’is tegelikult müüdud ja turustatud riisikogus. Prantsuse pädevad asutused teatavad viivitamata komisjonile selle lõike kohaldamisest ning asjaomastest kogustest; c) toetust makstakse aastase lepingu või aastaste lepingute alusel tegelikult müüdud ja turustatud koguste eest vastavalt kohaldatavatele sätetele; d) käesoleva artikli kohaldamisel on töötluskoefitsient: - koorimata riisi töötlemisel kroovitud riisiks 0,45, - kooritud riisi töötlemisel kroovitud riisiks 0,69, - poolkroovitud riisi töötlemisel kroovitud riisiks 0,93. Artikkel 49 Ühisettevõtted Määruse (EÜ) nr 1452/2001 artikli 15 lõikes 4, määruse (EÜ) nr 1453/2001 artikli 6 lõikes 4 ja määruse (EÜ) nr 1454/2001 artikli 10 lõikes 4 ettenähtud täiendavat toetust makstakse juhul, kui tõendatakse, et osanikud kohustuvad vähemalt kolme aasta jooksul jagama ühisettevõtte eesmärgi saavutamiseks vajalikke teadmisi ja kogemusi. Kõnealused kohustused sisaldavad klauslit, mis keelab lepingu ülesütlemise enne eespool mainitud kolme aasta möödumist. Eespool mainitud kohustusi rikkunud ettevõtja ei saa asjaomaseks turustusaastaks toetustaotlust esitada. Artikkel 50 Riisi edasisaatmine ja reeksport 1. Tooteid, mille eest makstakse määruse (EÜ) nr 1452/2001 artikli 5 alusel toetust, ei tohi eksportida; lisaks ei tohi Guadeloupe’is ja Martinique’is müüdud ja turustatud tooteid edasi saata mujale ühendusse. Mujal ühenduses müüdud ja turustatud tooteid, mille eest on makstud esimeses lõigus nimetatud toetust, ei tohi edasi saata Guadeloupe’i, Martinique’i ega Prantsuse Guajaanasse. 2. Pädevad asutused võtavad kõik lõike 1 järgmise tagamiseks vajalikud järelevalvemeetmed. Selliste meetmete hulka kuuluvad eelkõige etteteatamata füüsilised kontrollid. Asjaomane liikmesriik teatab komisjonile sel eesmärgil võetud meetmetest. II jagu Madeira vein Artikkel 51 1. Määruse (EÜ) nr 1453/2001 artikli 20 lõikes 6 osutatud toetust antakse kuni 2005/06. veiniaasta lõpuni. 2. Kui toetust taotletakse väiksemate kui üheliitriste mahutite jaoks, kohaldatakse pudeli suuruse arvessevõtmiseks vähenduskoefitsienti. 3. Toetust makstakse saatjatele, kes esitavad pädevale asutusele taotluse iga partii kohta selle asutuse kehtestatud tähtaja kohta. 4. Taotlused sisaldavad vähemalt järgmisi andmeid: - haldussaatedokumendi 3. jao nõuetekohaselt täidetud koopia koos saatja ja saaja andmetega (nimi, aadress, riik), andmetega saadetud veini koguse kohta liitrites, tolliseadustiku kirjeldusega, Madeira Veiniinstituudi pitseriga, mis tõendab toodet, ja Madeira tolliasutuse pitseriga, mis tõendab, et toode on territooriumilt lahkunud, - vedaja/laevandusagendi arve koopia, kus on näidatud lõppsihtkoht, või mereveo lastikirja koopia, - ostjale esitatud arve koopia, kus on esitatud kogus liitrites, mis peab vastama haldussaatedokumendis esitatud kogusele. V JAOTIS UURINGUD Artikkel 52 1. Leping määruse (EÜ) nr 1453/2001 artiklis 7 ja määruse (EÜ) nr 1454/2001 artiklis 11 osutatud uuringu tegemiseks sõlmitakse pädevate asutuste vastutusel pakkumismenetluse teel. 2. Pädevad asutused saadavad komisjonile pakkumismenetluse eelnõu ja tingimused. Komisjon teeb teatavaks oma märkused, kui need on olemas, ühe kuu jooksul alates eelnõu kättesaamise kuupäevast. 3. Pädevad asutused edastavad valmis uuringu komisjonile, kes esitab vajadusel oma märkused 45 päeva jooksul uuringu kättesaamisest alates. 4. Ühenduse rahalist toetust makstakse, võttes arvesse: - määruse (EÜ) nr 1453/2001 artikli 7 ja määruse (EÜ) nr 1454/2001 artikli 11, nõuete ja tehtud märkuste järgimist, - Hispaania või Portugali ametiasutuste toetuse väljamaksmist. VI JAOTIS ÜLD- JA LÕPPSÄTTED I PEATÜKK Toetustaotlused Artikkel 53 Turustusaastad Turustusaastad kestavad 1. jaanuarist 31. detsembrini, välja arvatud veini puhul. Artikkel 54 Taotluste esitamine ja toetuse maksmine 1. Ilma et see piiraks artiklite 5, 25, 34 ja 36 kohaldamist, esitatakse toetustaotlused liikmesriigi pädevate asutuste nimetatud ametile vastavalt liikmesriigi kehtestatud näidistele ja ettenähtud tähtaegadele. I jaos nimetatud toetuse puhul kehtestatakse need tähtajad nii, et oleks aega vajalikeks kohapealseteks kontrollideks. 2. Iga toetustaotlus peab sisaldama vähemalt järgmist teavet: a) taotleja perekonnanimi, eesnimi ja aadress; b) I jaos nimetatud toetuse puhul haritud pindala hektarites ja aarides, mis on määratletud vastavalt määruse (EMÜ) nr 3508/92 artiklitele 4 ja 5; c) II jaotise I peatükis nimetatud toetuse puhul koristatud ananasside kogus ja toetustaotlusega hõlmatud kogus; d) II jaotise III peatükis nimetatud toetuse puhul lisatakse taotlustele suhkruroo saatelehed, mille on koostanud iga departemangu jaoks Prantsusmaa nimetatud pädevad organid või töötlemisettevõtted; e) II jaotise II peatükis, III jaotise I peatükis ning IV jaotise I ja II peatükis nimetatud toetuse puhul lisatakse taotlustele rühmitatud või üksikarved ja muud tõendavad dokumendid tehtud toimingute kohta, eelkõige tarnelepingute, töötlemislepingute või aastaste lepingute viitenumbrid. 3. Ilma et see piiraks artiklite 6 ja 9 kohaldamist, maksavad pädevad asutused pärast toetustaotluste ja asjakohaste tõendavate dokumentide tõendamist vastavalt käesolevale määrusele arvutatud toetuse välja nelja kuu jooksul pärast taotluste esitamise tähtaja lõppu. Kui kalendriaastal on I jaotise I peatükis nimetatud põllukultuuride puhul võimalik saada rohkem kui üks saak, algab esimeses lõigus määratud tähtaeg asjaomase aasta viimase saagikoristuse toetustaotluste esitamise tähtaja lõpust. 4. Liikmesriigid võivad võtta vastu täiendavaid eeskirju selle kohta, kuidas tootjaorganisatsioonid peavad oma liikmetele maksma IV jaos nimetatud toetust. Artikkel 55 Ilmsete vigade parandamine Toetustaotlust võib pärast selle esitamist igal ajal parandada juhtudel, kui pädev asutus avastab ilmse vea. Artikkel 56 Taotluse esitamise hilinemine Välja arvatud vääramatu jõu või artiklis 65 määratletud erandlike asjaolude korral vähendatakse pärast kooskõlas artikli 54 lõikega 1 sätestatud tähtaega esitatud toetustaotluse puhul summat, mida põllumajandusettevõtjal oleks taotluse õigeaegse esitamise korral olnud õigus saada, 1 % iga tööpäeva kohta. Kui taotluse esitamine hilineb üle 25 kalendripäeva, ei võeta seda vastu. Artikkel 57 Toetustaotluste tagasivõtmine 1. Toetustaotlust võib igal ajal täielikult või osaliselt tagasi võtta. Kui pädev asutus on põllumajandusettevõtjale juba teatanud toetustaotluses avastatud eeskirjade eiramistest või oma kavatsusest teha kohapealne kontroll ning kui kõnealuse kontrolli käigus avastatakse eeskirjade eiramisi, on eeskirjade eiramisest mõjutatud toetustaotluse osade puhul tagasivõtmine keelatud. 2. Lõikele 1 vastav tagasivõtmine tähendab, et taotleja on uuesti olukorras, mis eelnes asjaomase toetustaotluse või selle osa esitamisele. II PEATÜKK Kontroll Artikkel 58 1. Kontrollimine koosneb halduskorras läbivaatamisest ja kohapealsest kontrollist. Halduskorras läbivaatamine on ammendav ja sisaldab ristkontrolli, kasutades kõigil vajalikel juhtudel muu hulgas ka ühtse haldus- ja kontrollisüsteemi andmeid. Riigiasutused teevad riskianalüüsi põhjal kohapealseid pistelisi kontrolle ligikaudu 10 % toetustaotluste ulatuses. Liikmesriikidel on kõigil vajalikel juhtudel õigus tugineda määrusega (EMÜ) nr 3508/92 kehtestatud ühtsele haldus- ja kontrollisüsteemile. 2. III jaotise II peatüki I jaos nimetatud toetuse puhul kontrollitakse ka tarnitud suhkruroo koguseid ja miinimumhinna järgimist. Artikkel 59 Üldpõhimõtted 1. Kohapealsed kontrollid toimuvad ette teatamata. Kontrollimisest võib siiski vajaliku miinimumaja jooksul ette teatada, tingimusel et kontrolli eesmärki ei kahjustata. Selline etteteatamine ei ületa 48 tundi, välja arvatud nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel. 2. Käesoleva määrusega ettenähtud kontrollid ning mis tahes muud ühenduse eeskirjadega ettenähtud kontrollid tehakse vajaduse korral ühel ajal. 3. Kui põllumajandusettevõtja või tema esindajad takistavad kohapealse kontrolli tegemist, lükatakse asjaomane taotlus või taotlused tagasi. Artikkel 60 Taotluste valik kohapeal kontrollimiseks 1. Pädev asutus valib kohapeal kontrollitavad põllumajandusettevõtjad riskianalüüsi ning esitatud toetustaotluste esindatavuse alusel. Riskianalüüsis võetakse arvesse: a) asjaomase toetuse suurust; b) põllumajanduslike maatükkide arvu, toetustaotlusega hõlmatud pindala või toodetud, transporditud, töödeldud või turustatud kogust; c) toimunud muutusi võrreldes eelneva aastaga; d) möödunud aastatel tehtud kontrollide tulemusi, e) muid liikmesriigi määratavaid näitajaid. Esindatavuse tagamiseks valitakse kohapealseks kontrolli alla kuuluvate põllumajandusettevõtjate miinimumarvu hulgast 20–25 %. 2. Pädev asutus peab iga põllumajandusettevõtja puhul arvestust kohapealseks kontrollimiseks valimise põhjuste kohta. Kohapealset kontrolli tegevale inspektorile teatatakse need põhjused enne kontrolli algust. Artikkel 61 Kontrollakt 1. Iga kohapealse kontrolli kohta koostatakse kontrollakt, kuhu on märgitud andmed tehtud kontrollide kohta. Aktides peab olema eelkõige: a) kontrollitud toetuskavad ja taotlused; b) kohalolnud isikud; c) kontrollitud põllumajanduslikud maatükid, mõõdetud põllumajanduslikud maatükid, mõõtmistulemused iga mõõdetud maatüki kohta ning kasutatud mõõtmismeetodid; d) kontrolliga hõlmatud toodetud, transporditud, töödeldud või turustatud kogused, tulemused ja kasutatud meetodid; e) kas põllumajandusettevõtjale teatati kontrollist ette ning kui teatati, siis kui palju; f) täiendavalt võetud kontrollimeetmed. 2. Põllumajandusettevõtjatele või nende esindajatele antakse võimalus aruandele alla kirjutada, et tõendada oma kohalolekut kontrollimise ajal ja lisada märkusi. Eeskirjade eiramiste avastamise korral saab põllumajandusettevõtja kontrolliaruande koopia. Kui kohapealne kontroll tehakse kaugseire abil ning selle käigus ei avastata eeskirjade eiramisi, võib liikmesriik otsustada mitte anda põllumajandusettevõtjatele või nende esindajatele võimalust kontrolliaruandele alla kirjutada. III PEATÜKK Alusetult tehtud maksete tagajärjed Artikkel 62 Alusetult makstud summade tagasimaksmine 1. Alusetult tehtud makse korral peab põllumajandusettevõtja kõnealuse summa koos lõike 3 kohaselt arvutatud intressiga tagasi maksma. 2. Liikmesriigid võivad otsustada alusetult makstud summa tagasi nõuda, arvates selle summa maha põllumajandusettevõtjale tehtavatest ettemaksetest või pärast tagasimaksmise otsuse kuupäeva muude toetuskavade alusel tehtavatest maksetest. Põllumajandusettevõtja võib selle summa siiski enne mahaarvamist tagasi maksta. 3. Intress arvutatakse ajavahemiku alusel, mis jääb põllumajandusettevõtjale tagasimaksekohustusest teatamise ja tagasimakse või mahaarvamise vahele. Kohaldatav intressimäär arvutatakse vastavalt siseriiklikele õigusaktidele, kuid see ei tohi olla madalam kui intressimäär, mida kohaldatakse alusetult makstud summade tagastamisel siseriiklike sätete alusel. 4. Kui põhjendamatu makse tehti makse saaja esitatud valeandmete, valedokumentide või tema raske hooletuse tõttu, kohaldatakse põhjendamatult makstud summaga võrdset trahvi, millele on lisatud lõike 3 kohaselt arvutatud intress. 5. Lõikes 1 osutatud tagasimaksekohustust ei kohaldata, kui makse on tehtud pädeva asutuse või mõne teise asutuse vea tõttu ning põllumajandusettevõtjal ei olnud tõenäoliselt võimalik seda avastada. Kui viga on seotud faktiliste andmetega, mida kasutatakse asjaomase makse väljaarvutamisel, kehtib esimene lõik ainult juhul, kui tagasimaksmisotsusest ei ole teatatud 12 kuu jooksul alates makse tegemisest. 6. Lõikes 1 osutatud tagasimaksekohustust ei kohaldata, kui ajavahemik toetuse maksmise kuupäeva ja pädeva asutuse poolt makse saajale esmakordselt alusetust maksest teatamise kuupäeva vahel on üle kümne aasta. Esimeses lauses osutatud ajavahemikku vähendatakse nelja aastani, kui toetuse saaja tegutses heauskselt. 7. Tagasimakstavate summade suhtes, millest on tehtud käesoleva jaotise alusel kohaldatavad vähendused ja väljaarvamised, kehtib nelja-aastane aegumistähtaeg. 8. Lõikeid 5 ja 6 ei kohaldata ettemaksete puhul. 9. Liikmesriigid võivad otsustada, et tagasimaksmist ei nõuta summade puhul, mis ilma intressita ei ületa 100 eurot põllumajandusettevõtja ning lisatasuperioodi kohta, tingimusel et liikmesriikide siseriiklikud õigusaktid sisaldavad sellistel juhtudel kehtivaid eeskirju tagasi nõudmata jätmise kohta. 10. Tagasisaadud summad makstakse toetust maksvatele ametiasutustele või organitele, kes arvavad need maha Euroopa Põllumajanduse Arendus- ja Tagatisfondi rahastatavatest kulutustest. Artikkel 63 Pindalatoetuse vähendamised ja väljaarvamised liiga suure pindala deklareerimise puhul 1. I jaotises nimetatud toetuse korral, kui deklareeritud pindala ületab põllukultuurirühma puhul kontrolli käigus registreeritud pindala, arvutatakse toetus registreeritud pindala põhjal, millest arvatakse maha erinevuse kahekordne summa, kui see on üle 3 % või kahe hektari, kuid maksimaalselt 20 % määratud pindalast. Asjaomasele põllukultuurirühma eest ei anta pindalatoetust juhul, kui leitud vahe on üle 20 % registreeritud pindalast. 2. Kui I jaotises nimetatud toetuskavade alusel toetustaotlustega hõlmatud kindlaksmääratud kogupindala puhul ületab deklareeritud pindala registreeritud pindala rohkem kui 30 % ulatuses, ei maksta põllumajandusettevõtjale asjaomasel kalendriaastal toetust, mida ta saaks nimetatud toetuskavade alusel. Kui erinevus on üle 50 %, trahvitakse põllumajandusettevõtjat summa ulatuses, mis võrdub esimese lõigu alusel äraöeldud summaga. See summa peetakse kinni toetusemaksetest, mis on tehtud käesoleva määrusega hõlmatud mis tahes toetuskavade alusel või mida põllumajandusettevõtjal on õigus esitatud taotluste põhjal saada kolme kalendriaasta jooksul pärast erinevuse avastamise aastat. Artikkel 64 Erandid vähendamiste ja väljaarvamiste kohaldamisel 1. Käeoleva jaotisega ettenähtud vähendamisi ja väljaarvamisi ei kohaldata, kui põllumajandusettevõtja on esitanud faktiliselt õigeid andmeid või kui ta muul viisil suudab tõestada, et viga ei tekkinud tema süül. 2. Käesolevas jaotises ettenähtud vähendamisi ja väljaarvamisi ei kohaldata nende toetustaotluse osade suhtes, mille kohta põllumajandusettevõtja teatab pädevale asutusele kirjalikult, et need on valed või on muutunud valeks alates esitamisest, tingimusel et pädev asutus ei ole juba põllumajandusettevõtjale teatanud oma kavatsusest teha kohapealne kontroll või teatanud taotluses avastatud mis tahes eeskirjade eiramisest. Põllumajandusettevõtja esitatud teabe põhjal, mis on nimetatud esimeses lõigus, kohandatakse toetustaotlust, et peegeldada tegelikku olukorda. Artikkel 65 Vääramatu jõud ja erandlikud asjaolud 1. Teade vääramatu jõu kohta ja pädeva asutuse poolt nõutavad asjakohased tõendid tuleb esitada kõnealusele asutusele kirjalikult kümne tööpäeva jooksul alates päevast, mil põllumajandustootjal on võimalik seda teha. 2. Pädev asutus võib tunnistada erandlikeks asjaoludeks juhtumid nagu: a) põllumajandusettevõtja surm; b) põllumajandusettevõtja pikaajaline töövõimetus; c) raske loodusõnnetus, mis kahjustab tõsiselt põllumajandusettevõtte põllumajandusmaad. Artikkel 66 Heakskiitmise tagasivõtmine Riigiasutused tühistavad artiklis 42 osutatud heakskiitmised, kui nendega seotud kohustusi ei täideta. Nad võivad katkestada toetuse maksmise üheks või mitmeks turustusaastaks, olenevalt avastatud eeskirjade eiramiste raskusastmest. IV PEATÜKK Üldsätted Artikkel 67 Täiendavad riiklikud meetmed Liikmesriigid võtavad vastu kõik täiendavad meetmed, mis on vajalikud käesoleva määruse kohaldamiseks, eelkõige seoses II jaotise III peatükis nimetatud toetuse jaoks tarnitud suhkruroo koguste kontrollidega. Artikkel 68 Teavitamine 1. Liikmesriigid teatavad komisjonile hiljemalt: a) 30. aprilliks pindalad, mille kohta on asjaomaseks turustusaastaks tehtud I jaotise II peatükile vastavad toetustaotlused ning mille eest on toetus tegelikult välja makstud; b) 31. maiks: - pindalad, mille kohta on eelmiseks turustusaastaks tehtud I jaotise I peatükile vastavad toetustaotlused ning mille eest on toetus tegelikult välja makstud; - kogused, mille kohta asjaomaseks turustusaastaks on sõlmitud lepingud, tooteliigi või toote kaupa; c) 30. juuniks aruande käesolevas määruses osutatud meetmete rakendamise kohta eelmisel turustusaastal, esitades eelkõige: - kogused, mille eest on makstud III jaotises nimetatud toetust ja suurendatud toetust, esitatuna II, III või IV lisa A osas osutatud toodete kaupa, - kogused, mis vastavad IV jaotises nimetatud toetuse saamise tingimustele, esitatuna toodete kaupa, ning nende keskmine väärtus artikli 40 lõike 4 tähenduses; d) Portugal teatab komisjonile III jaotise II peatüki II jaos nimetatud toetuse puhul 45 tööpäeva jooksul pärast iga turustusaasta lõppu: - alad, millele kindlasummalist hektaritoetust on taotletud, samuti taotletud kogusumma ja makstud kogusumma, - toodetud valge suhkru kogused ja töötlemiseks ettenähtud eritoetuse makstud kogusummad; e) Prantsusmaa ja Portugal teatavad komisjonile III jaotise II peatüki I jaos nimetatud toetuse puhul 45 päeva jooksul pärast iga kalendriaasta lõppu: - suhkrusiirupi, sahharoosisiirupi ja rummi üldkogused, mille kohta toetustaotlus on esitatud, väljendatuna valge suhkruna või puhta alkoholina hektoliitrites, - toetust saanud vabrikud ja piiritusetehased, - iga vabriku või piiritusetehase toodetud suhkrusiirupi või rummi koguse ja saadud toetuse. 2. Prantsusmaa teatab enne iga turustusaasta lõppu II jaotises osutatud miinimumhinnad, mis on määratud kindlaks kooskõlas määruse (EÜ) nr 1452/2001 artikliga 13 iga I lisas sätestatud tooteliigi kohta, ning näitavad toetuse rakendamise aruandes: - II jaotise II peatükis nimetatud toetuse saamise tingimustele vastava rohelise vanilli ja eeterliku geraaniumi- ja vetiveeriaõli kogused, - III jaotise I peatükis nimetatud toetuse saamise tingimustele vastavad toormekogused toodete kaupa vastavalt I lisa A osale ning valmistoodete kogused, mis on esitatud netomassina ning liigitatud vastavalt I lisa B osale. 3. Portugal teatab enne iga aasta 1. novembrit komisjonile koristatud kogused, mille eest on makstud toetust. 4. Liikmesriigid teatavad komisjonile viivitamata juhtudest, mille puhul nad leiavad, et tegemist on vääramatu jõu või erandlike asjaoludega, mis õigustavad toetuse saamise õiguse säilimist. 5. II jaotise III peatükiga hõlmatud toetuse puhul teatab Prantsusmaa komisjonile: a) nelja kuu jooksul alates käesoleva määruse jõustumisest: - kriteeriumid, mille alusel määratakse kindlaks tootjatele antava toetuse määr ühiku kohta, - artikli 67 alusel võetud lisameetmed; b) määruse (EÜ) nr 1452/2001 artikliga 27 ettenähtud aastaaruandes iga departemangu kohta: - suhkruroo üldkogused tonnides, mille eest on toetust taotletud, - toetuse kogusumma ja toetussummade varieerumised veetud tonni kohta, - kõik punktis a osutatud kriteeriumide ja lisameetmete muudatused. Artikkel 69 Tootjaorganisatsioonid Prantsuse ülemeredepartemangudes Määruse (EÜ) nr 412/97 I lisa asendatakse käesoleva määruse VI lisaga. V PEATÜKK Lõppsätted Artikkel 70 Kehtetuks tunnistamine Käesolevaga tunnistatakse kehtetuks määrused (EMÜ) nr 980/92, (EMÜ) nr 2165/92, (EMÜ) nr 2311/92, (EMÜ) nr 3491/92, (EMÜ) nr 3518/92, (EÜ) nr 1524/98, (EÜ) nr 2477/2001, (EÜ) nr 396/2002, (EÜ) nr 738/2002, (EÜ) nr 1410/2002 ja (EÜ) nr 1491/2002. Artikkel 71 Jõustumine ja kohaldamine Käesolev määrus jõustub kolmandal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Ühenduste Teatajas. Käesolevat määrust kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2002, välja arvatud artikli 1 punktides b, c, f ja g osutatud toetuse puhul ning muude banaanide kui Prantsuse Guajaanas ja Réunionis toodetud jahubanaanide puhul IV jaotise I peatüki alusel antava toetuse puhul, mida kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2002. Artiklit 53 ei kohaldata enne käesoleva määruse jõustumist määruse (EÜ) nr 1452/2001 artikli 15, määruse (EÜ) nr 1453/2001 artikli 6 või määruse (EÜ) nr 1454/2001 artikli 10 alusel sõlmitud lepingute suhtes. 2003. aastal hinnatakse määruse (EÜ) nr 1452/2001 artikli 12 lõike 1, määruse (EÜ) nr 1453/2001 artikli 5 lõike 1 ja määruse (EÜ) nr 1454/2001 artikli 9 lõike 1 alusel antava toetuse summa määramisel toetuse saaja seisundit toetustaotluse esitamise ajal. Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides. Brüssel, 23. detsember 2002 Komisjoni nimel komisjoni liige Franz Fischler [1] EÜT L 198, 21.7.2001, lk 11. [2] EÜT L 198, 21.7.2001, lk 26. [3] EÜT L 198, 21.7.2001, lk 45. [4] EÜT L 293, 29.10.2002, lk 11. [5] EÜT L 297, 21.11.1996, lk 1. [6] EÜT L 285, 23.10.2002, lk 13. [7] Komisjoni 21. aprilli 1992. aasta määrus (EMÜ) nr 980/92, milles sätestatakse Prantsuse Guajaanas Martinique’is ja Guadeloupe’is toodetud riisi turustamise toetuskava üksikasjalikud rakenduseeskirjad (EÜT L 104, 22.4.1992, lk 31). Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 625/98 (EÜT L 85, 20.3.1998, lk 6). [8] Komisjoni 30. juuli 1992. aasta määrus (EMÜ) nr 2165/92, milles sätestatakse Madeira ja Assooride suhtes kehtivate kartulit ja salatsigurit käsitlevate erimeetmete üksikasjalikud rakenduseeskirjad (EÜT L 217, 31.7.1992, lk 29). Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 1984/96 (EÜT L 264, 17.10.1996, lk 12). [9] Komisjoni 31. juuli 1992. aasta määrus (EMÜ) nr 2311/92, millega kehtestatakse Assooride ja Madeira heaks puuvilja-, köögivilja-, taime- ja lillesektoris kohaldatavate erimeetmete üksikasjalikud rakenduseeskirjad (EÜT L 222, 7.8.1992, lk 24). Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 1445/93 (EÜT L 142, 12.6.1993, lk 27). [10] Komisjoni 2. detsembri 1992. aasta määrus (EMÜ) nr 3491/92, mis käsitleb suhkrupeedi kindlasummalise tootmistoetuse ja suhkrupeedist valge suhkru töötlemiseks eritoetuse andmist Assooridele (EÜT L 353, 3.12.1992, lk 21). Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 1713/93 (EÜT L 159, 1.7.1993, lk 94). [11] Komisjoni 4. detsembri 1992. aasta määrus (EMÜ) nr 3518/92, millega kehtestatakse ananassitootmisega Assooridel seonduvate erimeetmete üksikasjalikud rakenduseeskirjad (EÜT L 355, 5.12.1992, lk 21). Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 1445/93. [12] Komisjoni 16. juuli 1998. aasta määrus (EÜ) nr 1524/98, millega sätestatakse Prantsuse ülemeredepartemangude heaks puu- ja köögivilja, taimede ning lillede suhtes kohaldatavate erimeetmete üksikasjalikud rakenduseeskirjad (EÜT L 201, 17.7.1998, lk 29). Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 21/2002 (EÜT L 8, 11.1.2002, lk 15). [13] Komisjoni 17. detsembri 2001. aasta määrus (EÜ) nr 2477/2001 Prantsuse ülemeredepartemangudes suhkruroo veoks antava toetuse kohta (EÜT L 334, 18.12.2001, lk 5). [14] Komisjoni 1. märtsi 2002. aasta määrus (EÜ) nr 396/2002, millega kehtestatakse Kanaari saarte heaks võetud erimeetmete üksikasjalikud rakenduseeskirjad puu- ja köögivilja-, taime- ja lillesektoris (EÜT L 61, 2.3.2002, lk 4). [15] Komisjoni 29. aprilli 2002. aasta määrus (EÜ) nr 738/2002, milles käsitletakse Prantsuse ülemeredepartemangudes suhkruroo suhkrusiirupiks ja rummiks töötlemise toetust (EÜT L 113, 30.4.2002, lk 13). [16] Komisjoni 1. augusti 2002. aasta määrus (EÜ) nr 1410/2002, milles käsitletakse Madeiral suhkruroo suhkrusiirupiks ja rummiks töötlemise toetust (EÜT L 205, 2.8.2002, lk 24). [17] Komisjoni 20. augusti 2002. aasta määrus (EÜ) nr 1491/2002, milles sätestatakse nõukogu määrustega (EÜ) nr 1453/2001 ja (EÜ) nr 1454/2001 kehtestatud äärepoolseimate piirkondade veini erimeetmete üksikasjalikud rakenduseeskirjad (EÜT L 224, 21.8.2002, lk 49). Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 1796/2002 (EÜT L 272, 10.10.2002, lk 19). [18] EÜT L 64, 6.3.2001, lk 16. [19] EÜT L 206, 3.8.2002, lk 4. [20] EÜT L 62, 4.3.1997, lk 16. [21] EÜT L 153, 8.6.2001, lk 10. [22] EÜT L 160, 26.6.1999, lk 103. [23] EÜT L 176, 29.6.2001, lk 14. [24] EÜT L 179, 14.7.1999, lk 1. [25] EÜT L 355, 5.12.1992, lk 1. [26] EÜT L 160, 12.6.1989, lk 1. [27] EÜT L 205, 3.8.1985, lk 5. -------------------------------------------------- I LISA PRANTSUSE ÜLEMEREDEPARTEMANGUD A osa Määruse (EÜ) nr 1452/2001 artiklis 13 osutatud tooted Määruse (EÜ) nr 1452/2001 artikli 13 lõikes 2 osutatule maksimumkogused turustusaasta kohta Määruse (EÜ) nr 1452/2001 artikli 13 lõikes 2 osutatud toetuse summad I veerg | II veerg | III veerg | IV veerg | Tooteliigid | CN-kood | Toode | Kogused (tonnides) | Toetuse summa (eurot tonni kohta) | A | ex070310 | Sibulad rougail' ja archard'i jaoks | 8320 | 216 | ex07061000 | Porgandid rougail' ja archard'i jaoks | ex07099090 | Mehhiko kurgid, leivavili | 08030011 | Jahubanaanid (kõik Prantsuse ülemeredepartemangud) | 08030019 | Banaanid, v.a jahubanaanid (Prantsuse Guajaana ja Réunion) | 08043000 | Ananassid (v.a Martinique) | 081010 | Maasikad | ex08109095 | Maasik-guajaavid | ex08109095 | Mombiniploomid | B | ex070490 | Kapsas rougail' ja archard'i jaoks | 1550 | 354 | ex07099090 | Turbankõrvits | 071410 | Maniokk | 07142010 | Maguskartul | ex071490 | Tarod | ex080520 | Tangeriinid | 08055090 | Laimid | 08072000 | Papaiad | ex08109030 | Tšakad, litšid, rambutanid | ex08109040 | Karamboolad | ex08109095 | Ameerika mammead, Suriname kirsid, ogaõunad | ex08045000 | Guajaavid | C | 07032000 | Küüslauk rougail' ja archard'i jaoks | 560 | 412 | 07096099 | Punapiprad | 07082000 | Aedoad rougail' ja archard'i jaoks | ex071490 | Jamss | ex08045000 | Mangod | ex08059000 | Combava | ex08079040 | Kannatuslille viljad, marakujad ja grenadillid | B OSA Artikli 13 lõikes 2 nimetatud tooted CN-kood | Toode | ex0710 | Külmutatud köögivili, keetmata | ex0712 | Kuivatatud köögivili | ex0714 | Kuivatatud köögivili | 2001 | Puu- ja köögivili, äädika või äädikhappega konserveeritud | 20049098 | Külmutatud köögivili | ex200590 | Köögiviljakonservid ja köögivili, vaakumis steriliseeritud | ex200600 | Suhkrus konserveeritud puuvili | 2007 | Keedised, puuviljatarretised, marmelaadid, puuvilja- või pähklipüreed ja -pastad | ex2008 | Puuvilja viljaliha | 2009 | Puuvilja- ja marjamahlad | 200820 | Ananassid (v.a Martinique'is) | -------------------------------------------------- II LISA PRANTSUSE ÜLEMEREDEPARTEMANGUD Määruse (EÜ) nr 1452/2001 artikli 12 lõikes 1 osutatud tooted Määruse (EÜ) nr 1452/2001 artikli 12 lõikes 1 osutatud maksimumkogused ajavahemikus 1. jaanuarist kuni 31. detsembrini PUU- JA KÖÖGIVILI I veerg | II veerg | III veerg | IV veerg | V veerg | Tooteliigid | CN-kood | Toode | Kogused (tonnides) | Toetuse summa (eurot tonni kohta) | Toetuse summa (eurot tonni kohta) | A | 070190 | Kartul | 7800 | 80 | 160 | ex070610 | Porgand | ex07070005 | Kurk | 07099090 | Mehhiko kurgid, leivavili | 08030011 | Jahubanaanid (kõik Prantsuse ülemeredepartemangud) | 08030019 | Banaanid, v.a jahubanaanid (Prantsuse Guajaana ja Réunion) | 08043000 | Ananassid | 08071100 | Arbuusid | B | 07020000 | Tomat | 13000 | 120 | 241 | ex070310 | Sibul | ex0704 | Peakapsas | ex0705 | Salat | 07099010 | Salatitaimed, v.a salat ja sigur | 07093000 | Baklažaanid | 07142010 | Maguskartul | 07099070 | Kabatšokid | ex07149011 | Tarod | ex07091060 | Magus- ja mahepaprika | ex07096099 | Muud piprad | ex07099090 | Turbankõrvits | 08044000 | Avokaadod | ex08045000 | Mangod | ex0805 | Tsitrusviljad (apelsinid, mandariinid, sidrunid ja laimid, greibid ja pomelod) | 08071900 | Melonid | 08072000 | Papaiad | ex08109030 | Litšid ja rambutanid | ex08109085 | Maasik-guajaavid | C | 07032000 | Küüslauk | 700 | 158 | 315 | 070820 | Aeduba | 081010 | Maasikad | ex08109040 | Kannatuslille viljad, marakujad, grenadillid | 080930 | Virsikud | ex071490 | Jamss | 07099090 | Okra | ex091010 | Ingver | ex09103000 | Kollajuur e kurkum | I veerg | II veerg | III veerg | IV veerg | V veerg | Tooteliigid | CN-kood | Toode | Kogused (ühikutes) | Toetuse summa (eurot 1000 ühiku kohta) | Toetuse summa (eurot 1000 ühiku kohta) | A | ex06031080 | Troopikalilled (standardsed flamingolilled, kalganirohi, helikooniad, Nicolaia eliator, strelitsiad) | 2640000 | 150 | 157 | ex06049990 | Pealsed (beetlipähklid, kalasabapalmid) | 06029091 | Õistaimed õienuppude või õitega | C | ex06031080 | Troopikalilled (hübriidflamingolill, india kanna) | 2500000 | 300 | 315 | ex06031030 | Orhideed | 06031010 | Roosid | ex06049990 | Pealsed (draakonipuu, alokaasia) | 06029091 | Õistaimed (kurereha, pelargoon, begoonia, …) | -------------------------------------------------- III LISA ASSOORID Määruse (EÜ) nr 1453/2001 artiklis 5 osutatud tooted Määruse (EÜ) nr 1453/2001 artikli 5 lõike 1 neljandas lõigus osutatud maksimumkogused ajavahemikus 1. jaanuarist kuni 31. detsembrini PUU- JA KÖÖGIVILI I veerg | II veerg | III veerg | IV veerg | V veerg | Tooteliigid | CN-kood | Toode | Kogused (tonnides) | Toetuse summa (eurot tonni kohta) | Toetuse summa (eurot tonni kohta) | A | 07099090 | Muud puu- ja köögiviljad, mujal nimetamata | 60000 | 100 | 200 | 070190 | Muud kartulid | 07031019 | Šalottsibulad | 07041000 | Lillkapsas ja spargelkapsas | 07049090 | Muud lillkapsad, mujal nimetamata | 07049010 | Punane peakapsas | 070410 | Lillkapsas | 07049090 | Hiina kapsas | 07097000 | Spinat | 07089000 | Muud kaunviljad | 07061000 | Naeris | 071333 | Aedoad | 08044000 | Avokaadod | 080300 | Banaanid | 08045000 | Guajaavid | 080510 | Apelsinid | 080520 | Mandariinid/tangeriinid | 080550 | Sidrunid | B | 07039000 | Porrulauk | 10000 | 150 | 300 | 07094000 | Seller | 0705 | Salat ja sigur | 07099020 | Lehtpeet | 07069090 | Söögipeet | 071420 | Maguskartul | 07149090 | Muud kartulid | 07069090 | Redis | 07070005 | Kurk | 07099060 | Suhkrumais | 070960 | Punapiprad | 0709 | Muu köögivili | C | 070990 | Muud | 7000 | 200 | 400 | 07032000 | Küüslauk | 07099090 | Muud | 07081000 | Herned | 07082000 | Aeduba | 07099090 | Muud | 0709 | Muud köögiviljad, mujal nimetamata | 0810 | Muud värsked marjad ja puuviljad | 080810 | Õunad | 0810 | Kiivid | 080520 | Klementiinid | 08053090 | Laimid | 08071900 | Muud melonid | 0810 | Marakujad | 0810 | Maasikad | 0810 | Muud värsked marjad ja puuviljad | 08072000 | Papaiad | 08061010 | Lauaviinamarjad | 08024000 | Kastanid | I veerg | II veerg | III veerg | IV veerg | V veerg | Tooteliigid | CN-kood | Toode | Kogused (tonnides) | Toetuse summa (eurot tonni kohta) | Toetuse summa (eurot tonni kohta) | A | 0902 | Orange pekoe tee | 10 | 1480 | 2960 | B | 0902 | Pekoe tee | 10 | 1090 | 2180 | C | 0902 | Tee Broken leaf | 5 | 440 | 880 | A | 0904 | Punapiprad | 20 | 230 | 460 | A | 040900 | Mesi | 110 | 250 | 500 | ELUSTAIMED JA LILLED I veerg | II veerg | III veerg | IV veerg | V veerg | Tooteliigid | CN-kood | Toode | Kogused (tonnides) | Toetuse summa (eurot tonni kohta) | Toetuse summa (eurot tonni kohta) | A kategooria:Sibulad ja risoomid A1 | 060110 | Sibulad ja risoomid väärtusega 0,10 kuni 0,15 eurot tükk | 100000 | 0,010 | 0,015 | A2 | 060110 | Sibulad ja risoomid väärtusega 0,16 kuni 0,30 eurot tükk | 100000 | 0,015 | 0,020 | B kategooria:Eluslilled, pistikud ja pookoksad B1 | 0602 | Eluslilled, pistikud ja pookoksad väärtusega 1 kuni 3 eurot tükk | 46000 | 0,20 | 0,25 | B 2 | 0602 | Eluslilled, pistikud ja pookoksad väärtusega 3,01 kuni 5 eurot tükk | 10000 | 0,40 | 0,45 | B3 | 0602 | Eluslilled, pistikud ja pookoksad väärtusega 5,01 kuni 10 eurot tükk | 1000 | 0,70 | 0,75 | B 4 | 0602 | Eluslilled, pistikud ja pookoksad väärtusega 10,01 kuni 20 eurot tükk | 1000 | 1,5 | 1,75 | C kategooria:Värsked lilled C1 | 060310 | Värsked lilled väärtusega 0,20 kuni 0,40 eurot tükk | 65000 | 0,030 | 0,035 | C2 | 060310 | Värsked lilled väärtusega 0,41 kuni 0,70 eurot tükk | 30000 | 0,055 | 0,060 | C3 | 060310 | Värsked lilled väärtusega 0,71 kuni 1,5 eurot tükk | 25000 | 0,22 | 0,30 | C4 | 060310 | Värsked lilled väärtusega üle 1,5 euro tükk | 20000 | 0,50 | 0,55 | D kategooria:Pealsed, lehed ja oksad, värsked ja kuivatatud D1 | 0604 | Pealsed, lehed ja oksad, värsked ja kuivatatud, väärtusega 0,05 kuni 0,15 eurot tükk | 725000 | 0,10 | 0,15 | D2 | 0604 | Pealsed, lehed ja oksad, värsked ja kuivatatud, väärtusega 0,16 kuni 0,30 eurot tükk | 25000 | 0,22 | 0,25 | D3 | 0604 | Pealsed, lehed ja oksad, värsked ja kuivatatud, väärtusega 0,31 kuni 0,50 eurot tükk | 10000 | 0,40 | 0,45 | D4 | 0604 | Pealsed, lehed ja oksad, värsked ja kuivatatud, väärtusega üle 0,51 euro tükk | 10000 | 0,50 | 0,55 | -------------------------------------------------- IV LISA MADEIRA Määruse (EÜ) nr 1453/2001 artiklis 5 osutatud tooted Määruse (EÜ) nr 1453/2001 artikli 5 lõike 1 neljandas lõigus osutatud maksimumkogused ajavahemikus 1. jaanuarist kuni 31. detsembrini PUU- JA KÖÖGIVILI I veerg | II veerg | III veerg | IV veerg | V veerg | Tooteliigid | CN-kood | Toode | Kogus (tonnides) | Toetuse summa (eurot tonni kohta) | Toetuse summa (eurot tonni kohta) | A | ex07031019 | Muud sibulad | 1500 | 100 | 200 | ex07061000 | Porgand | ex07061000 | Naeris | ex07069090 | Muud | ex071420 | Maguskartul | ex07149090 | Jamss | 080711 | Õunad (välja arvatud siidriõunad) | B | ex07039000 | Porrulauk | 1000 | 125 | 250 | ex07049090 | Muu kapsas | ex07069090 | Söögipeet | ex07089000 | Põlduba | 07099060 | Suhkrumais | 0709 | Muud köögiviljad, mujal nimetamata | 080510 | Apelsinid | 08055010 | Sidrunid | 080810 | Õunad | 08082050 | Pirnid | ex080930 | Virsikud | 08094005 | Ploomid | 0810 | Muud mittetroopilised puuviljad, mujal nimetamata | C | 07020000 | Tomat | 750 | 150 | 300 | 07041000 | Lillkapsas ja spargelkapsas | ex0705 | Salatid | 07070005 | Kurk | 07081000 | Herned | 07099010 | Salatitaimed | 07099070 | Kabatšokid | ex07099090 | Muu puu- ja köögivili | ex08024000 | Kastanid | 08043000 | Ananassid | ex08044000 | Avokaadod | ex08045000 | Guajaavid | ex08052050 | Mandariinid | 08091000 | Aprikoosid | 08105000 | Kiivid | D | 07032000 | Küüslauk | 250 | 150 | 300 | 07082000 | Oad | ex07096010 | Magus- ja mahepaprika | ex07099090 | Muud puu- ja köögiviljad, mujal nimetamata | 08023100 | Koorimata kreeka pähklid | ex08045000 | Mangod | 08052070 | Tangeriinid | 08061010 | Värsked lauaviinamarjad | 08072000 | Papaiad | 08092095 | Lillkapsas | 08101000 | Maasikad | ex08079040 | Kannatuslille viljad | ex08079095 | Muud troopilised puuviljad | E | 070190 | Kartul | 10000 | 80 | 240 | ELUSTAIMED JA LILLED I veerg | II veerg | III veerg | IV veerg | V veerg | Tooteliigid | CN-kood | Toode | Kogus (ühikutes) | Toetuse summa (eurodes 1000 ühiku kohta) | Toetuse summa (eurodes 1000 ühiku kohta) | A | 06031010 | Roosid | 500000 | 100 | 200 | 06031020 | Nelgid | 06031040 | Gladioolid | 06031050 | Krüsanteemid | 06031080 | Muud (värsked) | 06039000 | Muud (mitte värsked) | B | ex06031080 | Helikooniad | 400000 | 120 | 240 | C | 06031080 | Prootead | 150000 | 120 | 240 | D | 06031030 | Orhideed | 650000 | 140 | 280 | 06031080 | Flamingolilled | E | 06031080 | Sterlitsiad | 400000 | 140 | 280 | -------------------------------------------------- V LISA KANAARI SAARED Määruse (EÜ) nr 1454/2001 artiklis 9 osutatud tooted Määruse (EÜ) nr 1454/2001 artikli 9 lõike 1 neljandas lõigus osutatud maksimumkogused ajavahemikus 1. jaanuarist kuni 31. detsembrini Määruse (EÜ) nr 1454/2001 artikli 9 lõikes 1 osutatud tooted PUU- JA KÖÖGIVILI I veerg | II veerg | III veerg | IV veerg | V veerg | Tooteliigid | CN-kood | Toode | Kogus (tonnides) | Toetuse summa (eurot tonni kohta) | Toetuse summa (eurot tonni kohta) | A | ex070310 | Sibul | 16320 | 40 | 120 | 070490 | Peakapsas | 07099060 | Suhkrumais | ex07099090 | Kõrvits | ex0709 | Muud köögiviljad, mujal nimetamata | 08054000 | Greibid | 08055010 | Sidrunid | 08071100 | Õunad (välja arvatud siidriõunad) | ex08071900 | Melonid | B | 07032000 | Küüslauk | 32830 | 90 | 180 | ex07039000 | Porrulauk | 07041000 | Lillkapsas | 0705 | Salat ja sigur | ex07061000 | Porgand | 07070005 | Kurk | 07093000 | Baklažaanid | 07094000 | Seller | ex07096010 | Punapiprad | 07099020 | Lehtpeet ja hispaania artišokk | 07099070 | Kabatšokid | 071420 | Maguskartul | 080510 | Apelsinid | ex080520 | Mandariinid | 08061010 | Lauaviinamarjad | 080810 | Õunad | 080820 | Pirnid | 08091000 | Aprikoosid | 080930 | Virsikud ja nektariinid | 08094005 | Ploomid | ex08109095 | Muud mittetroopilised puuviljad, mujal nimetamata | C | 07082000 | Aeduba | 14550 | 120 | 210 | ex07097000 | Spinat | ex070990 | Salatkress | ex0802 | Mandlid | 08042010 | Värsked viigimarjad | 08043000 | Ananassid | 08044000 | Avokaadod | ex08045000 | Mangod | 08072000 | Papaiad | 08101000 | Maasikad | ex08079095 | Viigikaktused ja muud troopilised puuviljad, mujal nimetamata | D | 070190 | Kartulid, mis on koristatud 1. aprillist 31. detsembrini | 30000 | 60 | 150 | LILLED JA ELUSTAIMED I veerg | II veerg | III veerg | IV veerg | V veerg | Tooteliigid | CN-kood | Toode | Kogus (ühikutes) | Toetuse summa (eurodes 1000 ühiku kohta) | Toetuse summa (eurodes 1000 ühiku kohta) | A kategooria:Pistikud A | 06029045 | Pistikud | 24000000 | 10 | 11 | B kategooria:Lilled B1 | ex060310 | Lilled väärtusega 0,07 kuni 0,15 eurot tükk | 8000000 | 18 | 19 | B 2 | ex060310 | Lilled väärtusega 0,16 kuni 0,45 eurot tükk | 6000000 | 40 | 44 | B3 | ex060310 | Lilled väärtusega 0,46 kuni 1,20 eurot tükk | 1090000 | 60 | 66 | C kategooria:Taimed C1 | ex060290 | Taimed väärtusega 0,15 kuni 0,45 eurot tükk | 2500000 | 45 | 48 | C2 | ex060290 | Taimed väärtusega 0,46 kuni 1,50 eurot tükk | 1000000 | 222 | 240 | C 3 | ex060290 | Taimed väärtusega 1,51 kuni 3,00 eurot tükk | 750000 | 456 | 480 | C4 | ex060290 | Taimed väärtusega 3,01 ja rohkem eurot tükk | 500000 | 601 | 637 | -------------------------------------------------- VI LISA TOOTJAORGANISATSIOONIDE, V.A TSITRUSVILJA TOOTJAORGANISATSIOONID, HEAKSKIITMISE KRITEERIUMID Liikmesriigid või teatavad piirkonnad | Tootjaorganisatsioonid, artikli 11 lõike 1 punkti a liigid i–iv | Tootjaorganisatsioonid, artikli 11 lõike 1 punkti a liigid vi–vii ning artikli 11 lõige 3 | Tootjate miinimumarv | Miinimumkogus (miljonit eurot) | Tootjate miinimumarv | Miinimumkogus (miljonit eurot) | Belgia, Saksamaa, Hispaania (v.a Baleaarid ja Kanaari saared), Prantsusmaa (v.a ülemeredepartemangud), Kreeka, Itaalia, Madalmaad, Austria, Ühendkuningriik (v.a Põhja-Iirimaa) | 40 või | 1,5 | 5 | 0,25 | 15 või | 2,5 | 5 | 3 | Taani, Iirimaa, Põhja-Iirimaa, Kreeka, Baleaarid ja Kanaari saared, Portugal (v.a Madeira ja Assoorid) | 15 või | 0,5 | 5 | 1 | Soome, Rootsi, Kreeka (muud noomid (piirkonnad) kui märkustes 1 ja 2 nimetatud) | 10 või | 0,25 | 5 | 0,5 | Kreeka (saared), Luksemburg, Madeira ja Assoorid, Prantsuse ülemeredepartemangud | 5 | 0,1 | 5 | 0,1 | --------------------------------------------------