32003D2317

Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus nr 2317/2003/EÜ,

5. detsember 2003,

millega kehtestatakse programm kõrghariduse kvaliteedi parandamiseks ja kultuuridevahelise mõistmise edendamiseks kolmandate riikidega tehtava koostöö kaudu (Erasmus Mundus) (2004–2008)

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artiklit 149,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut, [1]

võttes arvesse Euroopa majandus- ja sotsiaalkomitee arvamust, [2]

võttes arvesse regioonide komitee arvamust, [3]

toimides asutamislepingu artiklis 251 sätestatud korras [4]

ning arvestades järgmist:

(1) Euroopa Ühendus peaks kaasa aitama kvaliteetse hariduse edendamisele muu hulgas kolmandate riikidega tehtava koostöö kaudu.

(2) Euroopa Ülemkogu Lissaboni kohtumise (23. ja 24. märts 2000) järeldustes rõhutatakse, et kui Euroopa tahab vastata globaliseerumise väljakutsele, peavad liikmesriigid kohandama oma haridus- ja kutseõppesüsteemid infoühiskonna nõuetele.

(3) Euroopa Ülemkogu Stockholmi kohtumisel (23. ja 24. märtsil 2001) märgiti, et haridus- ja koolitussüsteemide eesmärkide järelevalvet tuleks hinnata ülemaailmsest perspektiivist lähtudes. Euroopa Ülemkogu Barcelona kohtumisel (15. ja 16. märtsil 2002) kinnitati, et avanemine laiemale maailmale on üks haridus- ja koolitussüsteemide 2010. aasta tööprogrammi kolmest aluspõhimõttest.

(4) Bolognas (19. juunil 1999) kohtunud Euroopa haridusministrid tõdesid oma ühisdeklaratsioonis, et on vaja tagada Euroopa kõrgharidussüsteemi Euroopa suurtele kultuuri- ja teadussaavutustele vastav ülemaailmne atraktiivsus.

(5) Prahas (19. mail 2001) kogunenud kõrghariduse eest vastutavad Euroopa ministrid rõhutasid muu hulgas, et Euroopast ja mujalt maailmast pärit üliõpilaste hulgas on vaja suurendada Euroopa kõrghariduse atraktiivsust.

(6) Oma teatises kolmandate riikidega kõrghariduse valdkonnas tehtava koostöö parandamise kohta tõdes komisjon, et globaliseerumise väljakutsetele vastamiseks on vaja kõrghariduse suuremat internatsionaliseerumist, täpsustas selles valdkonnas kolmandate riikidega tehtava koostöö strateegia üldeesmärgid ja soovitas konkreetseid meetmeid nende eesmärkide saavutamiseks.

(7) Euroopa keelte aasta 2001 eesmärkide rakendamise raames keelelise mitmekesisuse ja keeleõppe edendamist käsitlevas nõukogu 14. veebruari 2002 aasta resolutsioonis [5] rõhutatakse, et oma suhetes kolmandate riikidega on Euroopa Liidul vaja arvesse võtta keelelise mitmekesisuse põhimõtet.

(8) Euroopa Liidu kõrgharidusasutused püüavad suurendada rahvusvaheliselt liikuvate üliõpilaste osatähtsust. Laialdaselt tunnustatakse Euroopa kõrgharidusasutuste suurt potentsiaali, mis tuleneb nende individuaalsetest tugevatest külgedest, haridustöö mitmekesisusest ja suurtest võrgustamise ning kolmandate riikidega tehtava koostöö kogemustest, mistõttu nad võivad pakkuda ainulaadseid kõrgetasemelisi kursusi ning jagada rahvusvahelisest liikuvusest saadavat kasu laiemalt nii ühenduses kui selle partnerriikides.

(9) Euroopa kõrgharidusasutused peavad püsima arengu esirinnas. Selleks peaksid nad edendama koostööd selliste kolmandates riikides toimivate haridusasutustega, mis on oma arengus saavutanud ühenduse kõrgharidusasutustele vastava taseme. Kõrgharidust tuleb vaadelda tervikuna, mille lahutamatu osa on kõrgem kutseõpe, võttes arvesse selliseid erilisi koolitusviise nagu inseneride või kõrgemate tehnikute koolituskursused.

(10) Kõnealuse programmi eesmärk on aidata kaasa Euroopa kõrghariduse kvaliteedi parandamisele ja hea tahte sündimisele programmis osalenute hulgas ning samal ajal mõjutada Euroopa Liidu nähtavust ja mõistmist kogu maailmas.

(11) Kõnealuse programmiga nähakse ette Erasmus Mundus meistrikursuste korraldamine, mis võimaldab üliõpilastel Euroopas reisida ja õppida mitmes erinevas ülikoolis. Seda uut kõrghariduse Euroopa mõõdet tuleks arvesse võtta selliste olemasolevate programmide nagu Socrates (Erasmus) läbivaatamisel, et võtta asjakohaseid meetmeid Euroopa üliõpilaste juurdepääsu soodustamiseks kõnealusele programmile.

(12) Ühenduse meetmeid tuleks juhtida läbipaistval, kasutajasõbralikul, avatud ja arusaadaval viisil.

(13) Rahvusvahelise liikuvuse edendamisel peaks ühendus arvesse võtma nähtust, mida üldiselt tuntakse "ajude väljavooluna".

(14) Ühendus peab tõhustama oma pingutusi dialoogi ja kultuuridevahelise mõistmise edendamisel kogu maailmas, pidades silmas kõrghariduse sotsiaalset mõõdet ning demokraatia ideaale ja inimõiguste austamist, sealhulgas meeste ja naiste võrdõiguslikkust, sest liikuvus edendab uute kultuuri- ja elukeskkondade avastamist ja hõlbustab nende mõistmist, ja seda tehes peab ühendus tagama, et ükski kodanike rühm ei jääks kõrvale ega oleks ebasoodsas olukorras, nagu Euroopa Liidu põhiõiguste hartas tõdetakse.

(15) Ühenduse meetmete lisandväärtuse suurendamiseks on vaja tagada käesoleva otsuse ja muude vastavate ühenduse õigusaktide, poliitika ja tegevuse, eriti otsusega nr 1513/2002/EÜ [6] kehtestatud kuuenda teadusuuringute raamprogrammi ja kõrgharidussektori väliskoostööprogrammide raames rakendatud meetmete järjepidevus ja vastastikune täiendavus.

(16) Euroopa Majanduspiirkonna (EMP) lepingus nähakse hariduse, koolituse ja noorsoo valdkonnas ette tihedam koostöö ühelt poolt Euroopa Ühenduse ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Euroopa Majanduspiirkonnas tegutsevate Euroopa Vabakaubanduse Assotsiatsiooni riikide (EMP/EFTA riikide) vahel; tingimused ja üksikasjalikud eeskirjad ülalnimetatud riikide osalemiseks kõnealuses programmis tuleks kehtestada vastavalt EMP lepingu asjakohastele sätetele.

(17) Tingimused ja üksikasjalikud eeskirjad Kesk- ja Ida-Euroopa riikide (KIE riigid) osalemiseks kõnealuses programmis tuleks kehtestada vastavalt Euroopa lepingutes, nende lisaprotokollides ja asjaomaste assotsiatsiooninõukogude otsustes ettenähtud sätetele. Küprose osalemist tuleks rahastada lisaassigneeringutest selle riigiga kokkulepitavas korras. Malta ja Türgi osalemist tuleks rahastada lisaassigneeringutest asutamislepingu sätete kohaselt.

(18) Komisjon ja liikmesriigid peaksid omavahelises koostöös kõnealust programmi regulaarselt kontrollima ja hindama, et võimaldada selle kohandamist eeskätt meetmete rakendamise tähtsuse järjekorra osas; programmi hindamine peaks sisaldama sõltumatut välishinnangut.

(19) Kuna liikmesriigid ei saa küllaldaselt saavutada Euroopa tasandi koostöös kvaliteetse hariduse edendamist käsitlevate kavandatavate meetmete eesmärke muu seas seetõttu, et selleks on vaja mitmepoolseid partnerlussuhteid ning mitmepoolset liikuvust ja teabevahetust ühenduse ja kolmandate riikide vahel, ning seepärast saab neid eesmärke paremini saavutada ühenduse tasandil tänu ühenduse tegevuse ja meetmete rahvusvahelisele mõõtmele, võib ühendus vastu võtta meetmed asutamislepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõtte kohaselt. Selles artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev otsus nimetatud eesmärkide saavutamiseks vajalikust kaugemale.

(20) Käesoleva otsusega sätestatakse programmi kogu kehtivuse ajaks finantsraamistik, mis on eelarvepädevatele institutsioonidele iga-aastase eelarvemenetluse ajal peamine juhis Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni 6. mai 1999. aasta institutsioonidevahelise kokkuleppe (eelarvedistsipliini ja -menetluse parandamise kohta) [7] punkti 33 tähenduses.

(21) Käesoleva otsuse rakendamiseks vajalikud meetmed tuleks vastu võtta vastavalt nõukogu 28. juuni 1999. aasta otsusele 1999/468/EÜ, millega kehtestatakse komisjoni rakendusvolituste kasutamise menetlus, [8]

ON VASTU VÕTNUD JÄRGMISE OTSUSE:

Artikkel 1

Programmi kehtestamine

1. Käesoleva otsusega kehtestatakse programm Erasmus Mundus (edaspidi "programm") kõrghariduse kvaliteedi parandamiseks Euroopa Liidus ja kultuuridevahelise mõistmise edendamiseks kolmandate riikidega tehtava koostöö kaudu.

2. Kõnealust programmi rakendatakse alates 1. jaanuarist 2004 kuni 31. detsembrini 2008.

3. Kõnealune programm toetab ja täiendab liikmesriikide võetavaid meetmeid, teadvustades siiski täielikult liikmesriikide vastutust hariduse sisu, haridus- ja koolitussüsteemide korralduse ning oma kultuurilise ja keelelise mitmekesisuse eest.

Artikkel 2

Mõisted

Käesolevas otsuses kasutatakse järgmisi mõisteid:

1. kõrgharidusasutus – mis tahes õppeasutus, mis siseriiklike õigusaktide või tavade kohaselt pakub kõrgtasemel kvalifikatsiooni või kraadi, õppeasutuse nimest hoolimata;

2. kolmanda riigi kõrghariduse teise astme üliõpilane – muu kolmanda riigi kui EMP/EFTA riigi või Euroopa Liidu kandidaatriigi kodanik, kes on juba omandanud esimese kõrghariduse kraadi, ei ole ühegi liikmesriigi või osaleva riigi elanik, nagu on sätestatud artiklis 11, ei ole viimase viie aasta jooksul kokku üle 12 kuu tegelnud oma põhitegevusega (õppimine, töö jne) mis tahes liikmesriigis või osalevas riigis ning on heaks kiidetud registreerimiseks või registreeritud Erasmus Mundus meistrikursusele, nagu lisas on kirjeldatud;

3. kolmanda riigi teadlane – muu kolmanda riigi kui EMP/EFTA riigi või Euroopa Liidu kandidaatriigi kodanik, kes ei ole ühegi liikmesriigi või osaleva riigi elanik, nagu on sätestatud artiklis 11, ei ole viimase viie aasta jooksul kokku üle 12 kuu tegelnud oma põhitegevusega (õppimine, töö jne) mis tahes liikmesriigis või osalevas riigis ning kellel on väljapaistev akadeemiline ja/või kutsealane kogemus;

4. kõrghariduse teise ja järgnevate astmete õpe – õppimine kõrghariduskursustel, mis järgnevad vähemalt kolme aasta pikkusele esimese kraadi saamiseks toimunud õppele ja mis viib teise või kõrgema kraadini.

Artikkel 3

Programmi eesmärgid

1. Programmi üldine eesmärk on parandada Euroopa kõrghariduse kvaliteeti kolmandate maadega tehtava koostöö edendamise kaudu, et parandada inimressursside arengut ning saavutada rahvaste- ja kultuuridevaheline dialoog ja mõistmine.

2. Programmi erieesmärgid on järgmised:

a) edendada kõrghariduses pakutavat kvaliteeti, millel on eriline Euroopa lisandväärtus ja mis on atraktiivne nii Euroopa Liidus kui selle piiridest väljaspool;

b) õhutada kogu maailma kõrgelt kvalifitseeritud kõrghariduse teise astme üliõpilasi ja teadlasi kvalifikatsiooni ja/või kogemusi omandama Euroopa Liidus;

c) arendada liigendatumat koostööd Euroopa Liidu ja kolmandate riikide kõrgharidusasutuste vahel ning suurendada Euroopa Liidust väljapoole suunduvat liikuvust ühe osana Euroopa õppeprogrammidest;

d) parandada Euroopa Liidu kõrghariduse kättesaadavust ning tõhustada selle profiili ja nähtavust.

3. Komisjon püüab programmi eesmärke järgides kinni pidada ühenduse üldisest meeste ja naiste võrdõiguslikkuse poliitikast. Lisaks tagab komisjon, et ükski kodanike rühm ei jääks programmist välja ega oleks ebasoodsas olukorras.

Artikkel 4

Programmi meetmed

1. Artiklis 3 sätestatud programmi eesmärke järgitakse järgmiste meetmete abil:

a) Erasmus Mundus meistrikursused, mis valitakse kavandatud koolituse ja üliõpilaste vastuvõtuolude kvaliteedi alusel;

b) stipendiumikava;

c) partnerluslepingud kolmandate riikide kõrgharidusasutustega;

d) Euroopa kui õppimiskoha atraktiivsuse suurendamise meetmed;

e) tehnilise abi meetmed.

2. Need meetmed realiseeritakse lisas kirjeldatud menetlusi kasutades ja järgmiste vajaduse korral kombineeritavate lähenemisviiside kaudu:

a) toetus kogemuste ja heade tavade vahetust hõlbustavate ühiste haridusprogrammide ja koostöövõrgustike arendamisele;

b) suurem toetus kõrghariduse valdkonnas tegutsevate isikute liikuvusele ühenduse ja kolmandate riikide vahel;

c) keeleoskuse edendamine eelistatavalt sel viisil, et üliõpilastele antakse võimalus õppida vähemalt kahte Erasmus Mundus meistrikursusi pakkuvate kõrgkoolide asukohariikides kõneldavat keelt, ja erinevate kultuuride mõistmise edendamine;

d) toetus katseprojektidele, mis põhinevad kõrghariduse uuenduslikkuse ja kvaliteedi arendamiseks kavandatud riikidevahelistel partnerlussuhetel;

e) toetus kõrghariduse suundumuste ja arengu analüüsi- ja järelevalvemeetmetele rahvusvahelisest perspektiivist lähtudes.

Artikkel 5

Programmis osalejad

Lisas täpsustatud rakendustingimuste ja -korralduse kohaselt ning pidades silmas artikli 2 mõisteid, on programmis osalejad eeskätt järgmised:

a) kõrgharidusasutused;

b) üliõpilased, kellel on kõrgharidusasutuse poolt antud esimene kraad;

c) teadlased või spetsialistid, kes peavad loenguid või tegelevad uurimistegevusega;

d) otseselt kõrgharidusega seotud töötajad;

e) kõrghariduse valdkonnas toimivad muud avalikud või eraasutused, kes võivad osaleda vaid lisas esitatud meetmetes 4 ja 5.

Artikkel 6

Programmi rakendamine ja koostöö liikmesriikidega

1. Komisjon:

a) tagab programmiga hõlmatud ühenduse meetmete mõjusa rakendamise vastavalt lisale;

b) võtab arvesse liikmesriikide poolt kolmandate riikidega tehtavat kahepoolset koostööd;

c) konsulteerib Euroopa tasandil kõrghariduse valdkonnas tegutsevate asjaomaste ühenduste ja organisatsioonidega ja teavitab artiklis 8 nimetatud komiteed nende arvamustest;

d) otsib koosmõjusid ja arendab ühismeetmeid muude ühenduse programmide ja meetmetega kõrghariduse ja uurimistegevuse valdkonnas.

2. Liikmesriigid:

a) võtavad vajalikke meetmeid, et tagada programmi tõhus toimimine liikmesriikide tasandil ja kõikide asjaomaste haridusega seotud poolte osalemine siseriiklike tavade kohaselt, ning teevad pingutusi, et võtta vastu sellised meetmed, mis võivad osutuda asjakohasteks õigus- ja haldustakistuste kõrvaldamisel;

b) määravad asjakohased struktuurid tihedaks koostööks komisjoniga;

c) soodustavad võimalikke koosmõjusid liikmesriikide tasandil teostatavate muude ühenduse programmidega ja võimalike siseriiklike algatustega.

3. Komisjon tagab koostöös liikmesriikidega:

a) käesoleva programmiga toetatavate meetmetega seotud asjakohase teavitamise, reklaami ja järelevalve.

b) programmi raames võetavate meetmete tulemuste levitamise.

Artikkel 7

Rakendusmeetmed

1. Käesoleva otsuse rakendamiseks vajalikud järgmised meetmed võetakse vastu artikli 8 lõikes 2 nimetatud menetluskorra kohaselt:

a) iga-aastane tööplaan, kaasa arvatud prioriteedid;

b) valikukriteeriumid ja -menetlused, kaasa arvatud valimiskomisjoni koosseis ja sisemine töökord, ning meetme 1 valikute tulemused, võttes arvesse lisas ettenähtud sätteid;

c) programmi rakendamise üldsuunised;

d) aastaeelarve ja rahaliste vahendite jaotus programmi erinevate meetmete ja soovituslike stipendiumisummade kaupa;

e) programmi järelevalve ja hindamise ning tulemuste levitamise ja edastamise kord.

2. Valiku tulemusi käsitlevad otsuseettepanekud, välja arvatud meetme 1 valikud, ja kõik muud käesoleva otsuse rakendamiseks vajalikud meetmed võetakse vastu artikli 8 lõikes 3 nimetatud nõuandemenetluse kohaselt.

Artikkel 8

Komitee

1. Komisjoni abistab komitee.

2. Kui viidatakse käesolevale lõikele, kohaldatakse otsuse 1999/468/EÜ artikleid 4 ja 7, võttes arvesse selle artiklis 8 sätestatut.

Otsuse 1999/468/EÜ artikli 4 lõike 3 kohaseks tähtajaks kehtestatakse kaks kuud.

3. Kui viidatakse käesolevale lõikele, kohaldatakse otsuse 1999/468/EÜ artikleid 3 ja 7, võttes arvesse selle artiklis 8 sätestatut.

4. Komitee võtab vastu oma töökorra.

Artikkel 9

Rahastamine

1. Programmi rakendamise finantsraamistikuks artiklis 1 täpsustatud ajavahemikul määratakse 230 miljonit eurot. 31. detsembrile 2006 järgneva ajavahemiku osas loetakse see summa kinnitatuks, kui see kõnealuse faasi osas vastab aastal 2007 algaval ajavahemikul jõus olevatele finantsperspektiividele.

2. Eelarvepädevad institutsioonid kinnitavad iga-aastased assigneeringud finantsperspektiivi piires.

Artikkel 10

Järjepidevus ja vastastikune täiendavus

1. Komisjon tagab koostöös liikmesriikidega järjepidevuse ja vastastikuse täiendavuse muude asjakohaste ühenduse õigusaktide, poliitika ja tegevusega, eelkõige kuuenda teadusuuringute raamprogrammiga ja väliskoostööprogrammidega kõrghariduse valdkonnas.

2. Komisjon teatab artikli 8 lõikes 1 nimetatud komiteele regulaarselt asjaomastes valdkondades tehtud algatustest, tagab tõhusad seosed ja vajaduse korral ühismeetmed programmi ja ühenduse poolt kolmandate riikidega tehtava koostöö raames hariduse valdkonnas teostatavate programmide ja meetmete vahel, kahepoolsed kokkulepped ja pädevad rahvusvahelised organisatsioonid kaasa arvatud.

Artikkel 11

EMP/EFTA riikide ja Euroopa Liidu kandidaatriikide osalemine

EMP/EFTA riikide ja Euroopa Liidu kandidaatriikide programmis osalemise tingimused ja üksikasjalikud eeskirjad kehtestatakse Euroopa Ühenduse ja nende riikide vahelisi suhteid reguleerivate dokumentide vastavate sätete kohaselt.

Artikkel 12

Järelevalve ja hindamine

1. Komisjon kontrollib käesolevat programmi regulaarselt koostöös liikmesriikidega. Järelevalve- ja hindamisprotsessi tulemusi tuleb käesoleva programmi rakendamisel arvesse võtta.

Järelevalve hõlmab lõikes 3 nimetatud aruandeid ja eritegevust.

2. Komisjon hindab programmi regulaarselt, võttes arvesse artiklis 3 nimetatud eesmärke, programmi mõju tervikuna ning programmi meetmete ning muude vastavate ühenduse õigusaktide, poliitika ja tegevuse kohaste meetmete vastastikust täiendavust.

3. Komisjon esitab Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa majandus- ja sotsiaalkomiteele ning regioonide komiteele:

a) uute liikmesriikide ühinemisel aruande ühinemise tõttu programmile avaldatavate finantsmõjude kohta ja vajaduse korral ettepanekud nende mõjude suhtes kohaldatavate meetmete kohta. Euroopa Parlament ja nõukogu teevad nende ettepanekute kohta otsuse võimalikult kiiresti;

b) 30. juuniks 2007 hindamise vahearuande käesoleva programmi rakendamisel saavutatud tulemuste ja rakendamise kvalitatiivsete aspektide kohta;

c) 31. detsembriks 2007 teatise käesoleva programmi jätkamise kohta;

d) 31. detsembriks 2009 järelhindamise aruande.

Artikkel 13

Jõustumine

Käesolev otsus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Brüssel, 5. detsember 2003

Euroopa Parlamendi nimel

president

P. Cox

Nõukogu nimel

eesistuja

P. Lunardi

[1] EÜT C 331 E, 31.12.2002, lk 25.

[2] ELT C 95, 23.4.2003, lk 35.

[3] ELT C 244, 10.10.2003, lk 14.

[4] Euroopa Parlamendi 8. aprilli 2003. aasta arvamus (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata), nõukogu 16. juuni 2003. aasta ühine seisukoht (ELT C 240 E, 7.10.2003, lk 1) ja Euroopa Parlamendi 21. oktoobri 2003. aasta otsus (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata).

[5] EÜT C 50, 23.2.2002, lk 1.

[6] Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. juuni 2002. aasta otsus nr 1513/2002/EÜ, mis käsitleb Euroopa Ühenduse teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja tutvustamistegevuse kuuendat raamprogrammi, mille eesmärk on toetada Euroopa teadusruumi loomist ja innovatsiooni (2002–2006) (EÜT L 232, 29.8.2002, lk 1).

[7] EÜT C 172, 18.6.1999, lk 1; Lepingut on muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsusega 2003/429/EÜ (ELT L 147, 14.6.2003, lk 25).

[8] EÜT L 184, 17.7.1999, lk 23.

--------------------------------------------------

LISA

ÜHENDUSE MEETMED JA VALIKUMENETLUSED

MEEDE 1:

MEEDE 2:

MEEDE 3:

MEEDE 4:

MEEDE 5:

VALIKUMENETLUSED

MEEDE 1: ERASMUS MUNDUS MEISTRIKURSUSED

1. Ühendus valib Euroopa jätkukursused, mida programmis nimetatakse Erasmus Mundus meistrikursusteks ja mis valitakse kavandatud kursuse ja üliõpilaste vastuvõtuolude kvaliteedi alusel, nagu on sätestatud käesoleva lisa osas "Valikumenetlused".

2. Käesoleva programmi kohaldamisel korraldatakse Erasmus Mundus meistrikursused nii, et:

a) need hõlmavad vähemalt kolme kõrgharidusasutust kolmest erinevast liikmesriigist;

b) need rakendavad õppeprogrammi, mis hõlmab õppeperioodi vähemalt kahes punktis a nimetatud kolmest kõrgharidusasutusest;

c) need omavad partnerõppeasutustes sooritatud õppeperioodide tunnustamiseks Euroopa ainepunktide ülekande süsteemil põhinevat või sellega sobivat sisemist mehhanismi;

d) nende tulemus on liikmesriikide poolt tunnustatud või akrediteeritud ühiste ning kahe- või mitmekordsete kraadide andmine osalevates kõrgharidusasutustes;

e) kolmandate riikide üliõpilastele, kellele on käesoleva programmi raames rahalist toetust antud, reserveeritakse vähemalt teatav arv kohti ja hoolitsetakse nende vastuvõtu eest;

f) kehtestatakse läbipaistvad vastuvõtutingimused, milles muu hulgas võetakse nõuetekohaselt arvesse soolise võrdõiguslikkuse ja õigluse küsimusi;

g) ollakse nõus austama toetusesaajate (üliõpilased ja teadlased) valikumenetluse suhtes kohaldatavaid eeskirju;

h) kehtestatakse asjakohane korraldus, et lihtsustada kolmandate riikide üliõpilaste õppimapääsemisvõimalusi ja parandada nende vastuvõtuolusid (teabevahendid, majutus, jne);

i) luuakse võimalus kasutada vähemalt kahte nendes liikmesriikides räägitavat Euroopa keelt, kus Erasmus Mundus meistrikursustega seotud kõrgharidusasutused paiknevad, ja üliõpilastele võimaldatakse vajaduse korral keelealast ettevalmistust ja abi eeskätt kõnealustes kõrgharidusasutustes korraldatavate kursuste abil, ilma et see piiraks õppekeele kasutamist.

3. Erasmus Mundus meistrikursused valitakse viieaastaseks perioodiks, mille suhtes igal aastal kohaldatakse arenguaruandel põhinevat lihtsustatud uuendamismenetlust; see periood võib sisaldada aastast ettevalmistustegevust enne tegeliku kursuse algust. Programmi kestuse ajal püütakse saavutada erinevate õppevaldkondade tasakaalustatud esindatust. Ühendus võib anda Erasmus Mundus meistrikursustele rahalist toetust ja rahastamine eeldab iga-aastast uuendamismenetlust.

MEEDE 2: STIPENDIUMID

1. Ühendus kehtestab ühtse üldise stipendiumikava, mis on ette nähtud kolmandate riikide kõrghariduse teise astme üliõpilastele ja teadlastele.

a) Ühendus võib anda rahalist toetust kolmandate riikide üliõpilastele, kes on konkursi läbi vastu võetud Erasmus Mundus meistrikursustele.

b) Ühendus võib anda rahalist toetust Erasmus Mundus meistrikursustel külalistena osalevatele kolmandate riikide teadlastele, kes abistavad õpetamis- ja uurimistöös Erasmus Mundus meistrikursustel osalevates kõrgharidusasutustes.

2. Stipendiumid on kolmandate riikide kõrghariduse teise astme üliõpilastele ja teadlastele kättesaadavad artiklis 2 määratletud viisil ilma muu osalemise eeltingimuseta kui Euroopa Liidu ja kõnealuste üliõpilaste ja teadlaste päritoluriigi vaheliste suhete olemasolu.

3. Komisjon võtab meetmeid tagamaks, et ükski üliõpilane või teadlane ei saaks samal eesmärgil antavat toetust rohkema kui ühe ühenduse programmi raames.

MEEDE 3: PARTNERLUSLEPINGUD KOLMANDATE RIIKIDE KÕRGHARIDUSASUTUSTEGA

1. Ühendus võib toetada struktuurisuhteid Erasmus Mundus meistrikursuste ja kolmandate riikide kõrgharidusasutuste vahel. Lisaks kvaliteedi üldkriteeriumidele tuleks arvesse võtta ka programmis osalevate kolmandate riikide kõrgharidusasutuste erinevat geograafilist jaotust. Partnerluslepinguga luuakse Erasmus Mundus meistrikursustega seotud Euroopa Liidu üliõpilaste ja teadlaste väljapoole suunduva liikuvuse raamistik.

2. Partnerlusleping eeldab järgmist:

- sellega on seotud üks Erasmus Mundus meistrikursus ja vähemalt üks kolmanda riigi kõrgharidusasutus,

- seda toetatakse kuni kolme aasta pikkuste ajavahemike kaupa,

- see moodustab Erasmus Mundus meistrikursustel osalevate üliõpilaste ja kursuste õpetajate väljapoole suunduva liikuvuse raamistiku; partnerluslepingus osalemiseks kõlblikud üliõpilased ja teadlased peavad olema Euroopa Liidu kodanikud või kolmandate riikide kodanikud, kes enne väljapoole suunduva liikuvuse algust on olnud Euroopa Liidu seadusjärgsed elanikud vähemalt kolm aastat (muul eesmärgil kui õppimine),

- partnerluslepinguga tagatakse vastuvõtva (st muu kui Euroopa) kõrgharidusasutuse õppeperioodide tunnustamine.

3. Partnerlustegevus võib lisaks sisaldada järgmist:

- projekti õppekava arendamist toetavad õpetamisülesanded partnerasutuses,

- õpetajate, koolitajate, haldurite ja muude vastavate spetsialistide vahetus,

- uute kõrghariduses kasutatavate meetodite arendamine ja levitamine, kaasa arvatud info- ja sidetehnoloogia kasutamine, e-õpe ning avatud ja kaugõpe,

- koostöökavade arendamine koos kolmandate riikide kõrgharidusasutustega, pidades silmas kursuse korraldamist kõnealuses riigis.

MEEDE 4: ATRAKTIIVSUSE SUURENDAMINE

1. Selle meetme kaudu võib ühendus toetada Euroopa hariduse profiili ja nähtavuse ning kättesaadavuse parandamisele suunatud tegevust. Lisaks toetab ühendus programmi eesmärkidele kaasa aitavaid täiendavaid tegevusi, kaasa arvatud kvaliteedi tagamise rahvusvahelise mõõtmega seotud tegevused, ainepunktide tunnustamine, Euroopa kvalifikatsioonide tunnustamine välismaal ja kvalifikatsioonide vastastikune tunnustamine kolmandate riikidega, õppekavade arendamine ja liikuvus.

2. Toetuse saamiseks kõlblike asutuste hulka võivad kuuluda teatavas riigis või rahvusvahelisel tasandil kõrghariduse valdkonnas tegutsevad avalikud või eraorganisatsioonid. Tegevus toimub võrgustikes, mis hõlmavad vähemalt kolme organisatsiooni kolmest erinevast liikmesriigist; osaleda võivad ka kolmandate riikide organisatsioonid. Tegevus (mis võib hõlmata seminare, konverentse, töörühmi, info- ja sidetehnoloogiavahendite arendamist, avaldatavate materjalide ettevalmistamist, jne) võib aset leida kas liikmesriikides või kolmandates riikides.

3. Edendustegevusega püütakse luua sidemed kõrghariduse ja teadusuuringute vahel ning ära kasutada võimalikke koosmõjusid.

4. Selle meetme kaudu võib ühendus aidata rahvusvahelistel temaatilistel võrgustikel nimetatud küsimustega tegeleda.

5. Ühendus võib vajaduse korral toetada koos kolmandate riikidega teostatavaid katseprojekte, et arendada kõnealuste riikidega koostööd kõrghariduse valdkonnas.

6. Ühendus toetab kõikide Erasmus Mundus meistrikursused lõpetanud üliõpilaste (kolmandate riikide ja Euroopa) vilistlasühendusi.

MEEDE 5: TEHNILINE ABI

Komisjon võib programmi teostamisel kasutada eksperte, rakendusasutusi, liikmesriikide olemasolevaid pädevaid asutusi ja vajaduse korral muid tehnilise abi vorme, mida võib rahastada programmi üldisest finantsraamistikust.

VALIKUMENETLUSED

Valikumenetlused sätestatakse artikli 7 lõike 1 kohaselt. Nendes menetlustes tuleks järgida järgmisi sätteid:

a) meetmete 1 ja 3 kohaste ettepanekute valiku teostab valimiskomisjon, mille esimees on komisjoni poolt valitud isik ja mis koosneb akadeemilisse ringkonda kuuluvatest kõrgtaseme asjatundjatest, kes esindavad Euroopa Liidu kõrghariduse mitmekesisust. Valimiskomisjon tagab Erasmus Mundus meistrikursuste ja partnerluslepingute kõrgeima akadeemilise taseme;

b) igale Erasmus Mundus meistrikursusele eraldatakse konkreetne arv stipendiume meetme 2 kohaselt. Kolmandate riikide üliõpilaste valiku teostavad Erasmus Mundus meistrikursustel osalevad kõrgharidusasutused. Valikumenetlustega tagatakse Euroopa tasandi esmane valik, et vältida eri õppevaldkondade, üliõpilaste ja teadlaste lähtepiirkondade ning sihtliikmesriikide tõsist tasakaalustamatust;

c) meetme 4 kohased ettepanekud valib välja komisjon;

d) valikumenetlused hõlmavad konsultatsioone artikli 6 lõike 2 punkti b kohaselt määratud struktuuridega.

--------------------------------------------------