32002R1386

Komisjoni määrus (EÜ) nr 1386/2002,

29. juuli 2002,

millega kehtestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 1164/94 üksikasjalikud rakenduseeskirjad seoses Ühtekuuluvusfondist antava abi suhtes kohaldatavate juhtimis- ja kontrollisüsteemidega ning finantskorrektsioonide tegemise korraga

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 16. mai 1994. aasta määrust (EÜ) nr 1164/94, millega asutatakse Ühtekuuluvusfond, [1] muudetud määrustega (EÜ) nr 1264/1999 ja (EÜ) nr 1265/1999, [2] ja eriti selle artikli 12 lõiget 4 ja II lisa artikli H punkti 4

ning arvestades järgmist:

(1) Määruse (EÜ) nr 1164/94 artikli 12 lõige 1 kohustab liikmesriike võtma meetmeid tagamaks, et Ühtekuuluvusfondi vahendeid kasutatakse tõhusalt ja nõuetekohaselt ning kooskõlas usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõttega.

(2) Selleks on vaja, et liikmesriigid annaksid piisavaid juhiseid nende organite asjakohaste ülesannete korraldamiseks, kes vastutavad projektide teostamise, kulude tõendamise ja Ühtekuuluvusfondi tegevuse üldise juhtimise ja kooskõlastamise eest asjaomases liikmesriigis.

(3) Määrus (EÜ) nr 1164/94 kohustab liikmesriike tegema komisjoniga koostööd, et tagada oma juhtimis- ja kontrollisüsteemide sujuv toimimine, ja andma komisjonile igakülgset abi kontrollimisel, sealhulgas pistelisel kontrollimisel.

(4) Ühtlustamaks norme, mille kohaselt tõendatakse kulutusi, mille suhtes taotletakse väljamakseid fondist, tuleks sätestada selliste tõendite sisu ja piiritleda nende aluseks oleva teabe laad ja omadused.

(5) Võimaldamaks komisjonil teha määruse (EÜ) nr 1164/94 artikli 12 lõike 2 kohaseid kontrollimisi, peaksid liikmesriigid esitama talle nõudmise korral andmed, mida projektide teostamise ja Ühtekuuluvusfondi tegevuse üldise juhtimise ja kooskõlastamise eest vastutavad asutused vajavad nimetatud määruses sätestatud juhtimis-, seire- ja hindamisnõuete täitmiseks. On vaja sätestada selliste andmete sisu ning failide vorming ja edastusviisid juhul, kui andmed esitatakse elektrooniliselt. Komisjon peaks tagama elektrooniliste ja muude andmete konfidentsiaalsuse ja turvalisuse.

(6) Käesoleva määruse kohaldamine ei tohiks piirata nõukogu 11. novembri 1996. aasta määrust (Euratom, EÜ) nr 2185/96, mis käsitleb komisjoni kohapealset kontrolli ja inspekteerimist, et kaitsta Euroopa ühenduste finantshuve pettuste ja muu eeskirjade eiramise eest. [3]

(7) Käesoleva määruse kohaldamine ei tohiks piirata komisjoni 26. juuli 1994. aasta määrust (EÜ) nr 1831/94 eeskirjade eiramise ja valesti makstud summade sissenõudmise kohta seoses Ühtekuuluvusfondi kaudu toimuva rahastamisega ning infosüsteemi loomise kohta selles valdkonnas. [4]

(8) Tuleks kehtestada üksikasjalikud sätted, mis käsitlevad määruse (EÜ) nr 1164/94 II lisa artikli H kohast menetlust, sealhulgas alusetult makstud summade tagasinõudmist, nende tagastamist komisjonile ja viivist,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

I PEATÜKK

Sisu ja reguleerimisala

Artikkel 1

Käesoleva määrusega kehtestatakse määruse (EÜ) nr 1164/94 üksikasjalikud rakenduseeskirjad seoses juhtimis- ja kontrollisüsteemidega ning finantskorrektsioonide tegemise korraga, mida kohaldatakse Ühtekuuluvusfondist (edaspidi "fond") nimetatud määruse artikli 3 kohasteks, esimest korda pärast 1. jaanuari 2000 heakskiidetud abikõlblikele meetmetele antava abi suhtes.

II PEATÜKK

Juhtimis- ja kontrollisüsteemid

Artikkel 2

1. Iga liikmesriik tagab, et järgmistele organitele ja asutustele antakse piisavad juhised selliste juhtimis- ja kontrollisüsteemide sisseseadmiseks, mida on vaja fondi vahendite laitmatu juhtimise tagamiseks kooskõlas üldtunnustatud põhimõtete ja normidega:

a) määruse (EÜ) nr 1164/94 artikli 10 lõike 4 kohaselt projektide teostamise eest vastutavad organid (edaspidi "rakendusüksus");

b) asutused või organid, kes vastutavad selliste kulude tõendamise eest, mille suhtes taotletakse väljamakseid fondist määruse (EÜ) nr 1164/94 artikli 12 lõike 1 punkti d ja II lisa artikli D punkti 4 alusel, sealhulgas kõnealuse määruse II lisa artikli D punkti 1 kohaselt määratud asutused või organid, kui need erinevad esimesena nimetatutest (edaspidi "makseasutused");

c) fondi tegevuse üldise juhtimise ja kooskõlastamise eest liikmesriigis vastutavad asutused (edaspidi "juhtimisasutused"); ja

d) avalik-õiguslikud või eraõiguslikud organid või üksused, kes tegutsevad juhtimis- või makseasutuste vastutusel või täidavad nende nimel ülesandeid suhetes rakendusüksustega (edaspidi "vahendusasutused").

Eelkõige aitavad need juhised nendel asutustel või organitel sisse seada süsteeme, mida on vaja mitte üksnes selleks, et anda piisavat kinnitust ühenduse abi saamiseks esitatavate taotluste õigsuse, nõuetekohasuse ja vastuvõetavuse kohta, vaid ka tagamaks, et projektid teostatakse kooskõlas asjakohase otsuse tingimuste ja nende projektide eesmärkidega.

2. Käesoleva määruse kohaldamisel kuuluvad rakendusüksuste hulka, juhul kui rakendusüksus ei ole raha lõppsaaja, ka organid ja ettevõtted, kes osalevad projektide teostamises kas tegevusloa omanikuna, ülesande täitjana või muul viisil.

3. Kui teisiti ei ole sätestatud, tähendab käesoleva määruse kohaldamisel "projekt" üksikut projekti, projekti etappi või projektide rühma, mis kuulub määruse (EÜ) nr 1164/94 artikli 1 lõike 3 alla, või mis tahes meedet, mis kuulub selle määruse artikli 3 lõike 2 alla ja mille suhtes on tehtud selle määruse artikli 10 lõike 6 kohane otsus (edaspidi "heakskiitev otsus").

Artikkel 3

Juhtimis-, makse- ja vahendusasutuste ning rakendusüksuste juhtimis- ja kontrollisüsteemidega nähakse proportsionaalsuse alusel ja vastavalt nende hallatava abi mahule ette järgmist:

a) ülesannete selge määratlus ja jaotus ning, kuivõrd see on vajalik usaldusväärse finantsjuhtimise tagamiseks, piisav ülesannete lahusus asjaomase organisatsiooni piires;

b) tõhusad süsteemid, et tagada ülesannete rahuldav täitmine;

c) vahendusasutuste puhul vastutavale ametiasutusele aru andmine oma ülesannete täitmise ja selleks kasutatud vahendite kohta.

Artikkel 4

1. Artiklis 3 osutatud juhtimis- ja kontrollisüsteemid sisaldavad menetlusi, mille abil kontrollida, kas esitatud kulud on õiged ja kas projekt on ettevalmistusjärgust rahastatava investeeringu rakendumiseni teostatud kooskõlas asjakohase heakskiitva otsuse tingimuste, projekti eesmärkide ja selliste kohaldatavate riiklike ja ühenduse eeskirjadega, mis käsitlevad eelkõige tingimusi, mille alusel antakse kuludeks fondist toetust, keskkonnakaitset, transporti, üleeuroopalisi võrke, konkurentsi ja riigihankeid.

Kõnealune kontrollimine hõlmab kõiki rahalisi, tehnilisi ja halduslikke tegureid, millest sõltub eraldatud vahendite tõhus kasutamine.

2. Menetlustega nähakse ette projektide kohapealse kontrollimise dokumenteerimine. Dokumentides näidatakse tehtud töö, kontrolli tulemused ja lahknevuste suhtes võetud meetmed. Kui füüsiline või halduskontroll ei ole ammendav, vaid hõlmab üksnes tööde või tehingute valimit, märgitakse dokumentides valitud tööd või tehingud ja kirjeldatakse valikumeetodit.

Artikkel 5

1. Esimest korda pärast 1. jaanuari 2000 heakskiidetud projektide puhul teatavad liikmesriigid kolme kuu jooksul käesoleva määruse jõustumisest komisjonile oma territooriumil fondi tegevuse eest vastutavate juhtimis-, makse- ja vahendusasutuste korraldusest, nendes asutustes ja organites kehtivatest juhtimis- ja kontrollisüsteemidest ja artikli 2 lõikes 1 osutatud juhiste kohaselt kavandatavatest täiustustest.

2. Kõnealune teade sisaldab iga juhtimis- ja makseasutuse ning vahendusasutuse kohta järgmist teavet:

a) neile antud ülesanded;

b) ülesannete jaotus nende üksuste vahel või piires, sealhulgas juhtimisasutuse ja makseasutuse vahel, kui tegemist on ühe ja sama asutusega;

c) tööde ülevaatamise ja heakskiitmise kord, mille alusel kulude hüvitamise nõudeid vastu võetakse, kontrollitakse ja kinnitatakse ja mille alusel abisaajatele tehtavad maksed kinnitatakse, sooritatakse ja raamatupidamisarvestusse kantakse;

d) juhtimis- ja kontrollisüsteemide auditeerimise kord.

3. Koostöös liikmesriigiga veendub komisjon, et juhtimis- ja kontrollisüsteemid, millest on teatatud lõigete 1 ja 2 kohaselt, vastavad määruse (EÜ) nr 1164/94 ja käesoleva määruse nõuetele, ja annab teada kõikidest nende süsteemidega seotud asjaoludest, mis takistavad fondi tegevuse kontrollimise läbipaistvust ja asutamislepingu artiklist 274 tulenevate komisjoni ülesannete täitmist. Süsteemide toimimine vaadatakse korrapäraselt üle.

Artikkel 6

1. Juhtimis- ja kontrollisüsteemid tagavad piisava kontrolljälje olemasolu.

2. Kontrolljälg loetakse piisavaks, kui see võimaldab:

a) uurida komisjonile teatatud tõendatud kogusummade vastavust üksikutele kuludokumentidele ja tõendavatele dokumentidele, mida hoitakse erinevatel haldustasanditel ja rakendusüksustes;

b) kontrollida eraldisi ja ülekandeid, mis on tehtud olemasolevatest ühenduse ja liikmesriigi rahastamisvahenditest;

c) kontrollida projektide teostamise kohta esitatud teabe õigsust, pidades silmas heakskiitva otsuse tingimusi ja projektide eesmärke.

3. Suunav kirjeldus piisava kontrolljälje andmeid käsitlevate nõuete kohta on esitatud I lisas.

4. Juhtimisasutus veendub, et:

a) on olemas menetlused tagamaks, et dokumente, mis on seotud projektide raames tehtud üksikute kulutuste, maksete ja tööde ning nende kontrollimisega ja mida on vaja piisava kontrolljälje jaoks, hoitakse määruse (EÜ) nr 1164/94 II lisa artikli G punkti 3 ja käesoleva määruse I lisa nõuete kohaselt;

b) neid säilitavate asutuste ja nende asukohtade kohta peetakse arvestust;

c) need dokumendid esitatakse kontrollimiseks isikutele ja asutustele, kellel on tavaliselt õigus selliste dokumentidega tutvuda.

5. Lõike 4 punktis c osutatud isikuteks ja asutusteks on:

a) juhtimis-, makse- ja vahendusasutuste ning rakendusüksuse töötajad, kes töötlevad maksenõudeid;

b) juhtimis- ja kontrollisüsteeme auditeerivad üksused;

c) makseasutuse töötaja või üksus, kes vastutab vahe- ja lõppmaksenõuete tõendamise eest määruse (EÜ) nr 1164/94 artikli 12 lõike 1 punkti d ja II lisa artikli D punkti 2 alapunkti d kohaselt, ja nimetatud määruse artikli 12 lõike 1 punkti f kohaselt deklaratsiooni väljastav isik või organ;

d) riiklike auditeerimisasutuste ja ühenduse volitatud ametnikud.

Nad võivad nõuda, et neile antaks lõikes 4 osutatud raamatupidamis- ja muude dokumentide väljavõtted või koopiad.

Artikkel 7

Makseasutus peab arvestust ühenduse abist juba sooritatud maksetest tagasinõudmisele kuuluvate summade kohta ja tagab, et summad nõutakse tagasi põhjendamatu viivituseta. Pärast tagasinõudmist tagastab makseasutus eeskirju eirates makstud summad koos viivisega, arvates asjakohased summad maha oma järgmisest kuluaruandest ja komisjonile asjakohase projektide suhtes esitatavast maksetaotlusest. Kui sellest ei piisa, võib komisjon nõuda, et ülemäärane summa talle tagasi makstaks.

Makseasutus saadab komisjonile üks kord aastas määruse (EÜ) nr 1831/94 alusel esitatava neljanda tagasimaksete kvartaliaruande lisana aruande kõnealusel kuupäeval tagasinõudmisel olevate summade kohta, liigitatuna tagasinõudemenetluse algatamise aasta järgi.

III PEATÜKK

Kulude tõendamine

Artikkel 8

1. Määruse (EÜ) nr 1164/94 artikli 12 lõike 1 punktis d ja II lisa artikli D punkti 2 alapunkti d neljandas taandes osutatud vahe- ja lõppmakseid käsitlevate kuluaruannete kohta koostab tõendid käesoleva määruse II lisaga ettenähtud vormis makseasutuse töötaja või üksus, kes on oma tegevuses maksenõudeid kinnitavatest üksustest sõltumatu.

2. Enne kuluaruande tõendamist veendub makseasutus, et järgmised tingimused on täidetud:

a) juhtimisasutus, vahendusasutused ja rakendusüksus on täitnud määruse (EÜ) nr 1164/94, eelkõige selle artikli 12 lõike 1 punktide c ja e ja II lisa artiklid D punkti 2 alapunktide b ja d nõudeid ja heakskiitva otsuse tingimusi;

b) kuluaruanne hõlmab üksnes kulutusi, mis:

i) on juba tegelikult tehtud heakskiitvas otsuses sätestatud abikõlblikkusperioodi jooksul ja mille kohta on olemas maksekviitungid või samaväärse tõendusjõuga raamatupidamisdokumendid;

ii) on seotud töödega, mida ei oldud abitaotluse esitamise ajaks sisuliselt lõpule viidud;

iii) on põhjendatud projekti edenemise või lõpuleviimisega heakskiitva otsuse tingimuste ja projekti eesmärkide kohaselt.

3. Et enne kuluaruande esitamist komisjonile saaks alati arvesse võtta kontrollisüsteemi ja kontrolljälje piisavust, tagab juhtimisasutus, et makseasutusele teatatakse juhtimisasutuses, vahendusasutustes ja rakendusüksuses rakendatavatest menetlusest, mille abil:

a) kontrollitakse, kas esitatud kulud on õiged ja kas projekti teostatakse asjakohase heakskiitva otsuse tingimuste ja projekti eesmärkide kohaselt;

b) tagatakse kehtivate eeskirjade täitmine;

c) säilitatakse kontrolljälg.

4. Kui juhtimisasutus ja makseasutus on üks ja sama asutus või kuuluvad sama asutuse juurde, tagab see asutus, et rakendatakse menetlusi, mis tagavad lõigetes 2 ja 3 sätestatud menetlustega võrdväärsed kontrollistandardid.

IV PEATÜKK

Pisteline kontrollimine

Artikkel 9

1. Liikmesriigid korraldavad asjakohaste valimi koostamise põhimõtete alusel projektide kontrollimisi, mille eesmärk on eelkõige:

a) kontrollida olemasolevate juhtimis- ja kontrollisüsteemide tõhusust;

b) kontrollida riskianalüüsi põhjal valikuliselt eri tasanditel esitatavaid kuludeklaratsioone.

2. Ajavahemikku 2000–2006 käsitlevad kontrollimised hõlmavad vähemalt 15 % abikõlblikest kogukuludest, mis on tehtud projektidele, mis on esimest korda heaks kiidetud nimetatud ajavahemikus. Seda protsendimäära võib vähendada võrdeliselt kulutustega, mis on tehtud enne käesoleva määruse jõustumist. Kontrollimised põhinevad esindaval tehingute valimil, võttes arvesse lõike 3 nõudeid.

Liikmesriigid püüavad kontrollimised jaotada ühtlaselt kogu asjakohasele ajavahemikule. Nad tagavad ülesannete vajaliku lahususe selliste kontrollimiste ja projektide teostamise või nendega seotud maksetoimingute vahel.

3. Kontrollitava tehingu valimi koostamisel võetakse arvesse:

a) vajadust kontrollida asjakohast valikut eri liiki ja eri ulatusega projektidest;

b) kõiki riiklike või ühenduse kontrollimiste käigus avastatud ohutegureid;

c) vajadust tagada projektide juhtimises ja teostamises osalevate erinevat liiki organite ja kahe tegevusvaldkonna (transport ja keskkond) rahuldav kontrollimine.

Artikkel 10

Kontrollimiste abil püüavad liikmesriigid kindlaks teha:

a) kas juhtimis- ja kontrollisüsteeme rakendatakse ja kas need on tõhusad;

b) kas projekti teostatakse kooskõlas heakskiitva otsuse tingimuste ja projekti eesmärkidega;

c) kas küllaldase arvu raamatupidamisandmete puhul on need vastavuses tõendavate dokumentidega, mis on vahendusasutuste ja rakendusüksuse valduses;

d) kas on olemas piisav kontrolljälg;

e) kas piisava hulga kululiikide puhul on asjakohaste kulude laad ja ajastus vastavuses ühenduse nõuete, projekti heakskiidetud tehniliste näitajate ja tegelikult tehtud töödega;

f) kas riik on kaasfinantseerimise puhul tegelikult teinud kättesaadavaks oma osa rahast; ja

g) kas kaasfinantseeritavad projektid on teostatud kooskõlas ühenduse eeskirjade ja poliitikaga, nagu nõutakse määruse (EÜ) nr 1164/94 artiklis 8.

Artikkel 11

Kontrollimiste käigus tehakse kindlaks, kas avastatud probleemid on süsteemset laadi ja kas need võivad ohustada ka muid või kõiki projekte, mida teostab üks ja sama rakendusüksus asjaomases liikmesriigis. Samuti tehakse kontrollimiste käigus kindlaks selliste olukordade põhjused ja edasise kontrolli vajalikkus ning piiritletakse vajalikud parandus- ja ennetusmeetmed.

Artikkel 12

Määruse (EÜ) nr 1164/94 II lisa artikli G punkti 1 kohaselt teatavad liikmesriigid komisjonile iga aasta 30. juuniks ja esimest korda 30. juuniks 2003 sellest, kuidas nad on eelnenud kalendriaastal kohaldanud käesoleva määruse artikleid 9–11, ja artikli 5 lõike 1 alusel teatatud juhtimis- ja kontrollisüsteemide kirjelduste vajalikest täiendustest või ajakohastamistest.

V PEATÜKK

Projekti lõpetamisel esitatav deklaratsioon

Artikkel 13

Määruse (EÜ) nr 1164/94 artikli 12 lõike 1 punkti f alusel projektide lõpetamise deklaratsioone väljastama määratud isik või üksus on oma töös sõltumatu:

a) juhtimisasutusest, rakendusüksusest ja vahendusasutustest;

b) makseasutuse töötajast või üksusest, kes vastutab artikli 8 lõikes 1 osutatud tõendite koostamise eest.

Ta teostab kontrolli kooskõlas rahvusvaheliselt tunnustatud auditistandarditega. Rakendusüksus, juhtimisasutus, makseasutus ja vahendusasutused esitavad talle kogu nõutava teabe ja võimaldavad juurdepääsu raamatupidamisdokumentidele ja tõendavatele dokumentidele, mida on vaja deklaratsiooni koostamiseks.

Artikkel 14

Deklaratsioonid põhinevad juhtimis- ja kontrollisüsteemide, juba tehtud kontrollimiste järelduste ja vajaduse korral tehingute täiendava valimi ja määruse (EÜ) nr 1164/94 II lisa artikli F punkti 4 alusel koostatud lõpparuande uurimisel. Deklaratsiooni väljastav isik või üksus teeb kõik vajalikud järelepärimised saamaks piisavat kinnitust selle kohta, et tõendatud kuluaruanne on õige ja et selle aluseks olevad tehingud on õiguspärased ja nõuetekohased ning et projekt on teostatud heaskiitva otsuse tingimuste ja projekti eesmärkide kohaselt.

Deklaratsioonid koostatakse III lisas esitatud näidise põhjal ja neile lisatakse aruanne, mis sisaldab kogu asjakohast teavet deklaratsiooni põhjenduseks, sealhulgas kokkuvõtet kõikidest deklarandile kättesaadavatest riiklike ja ühenduse asutuste tehtud kontrollimiste tulemustest.

Artikkel 15

Kui juhtimis- või kontrollisüsteemi olulised puudused või sage eeskirjade eiramine või kahtlus projekti nõuetekohase teostuse osas ei võimalda anda positiivset üldhinnangut lõppmaksetaotluse ja lõpliku kuludeklaratsiooni õigsusele, viidatakse deklaratsioonis nendele asjaoludele ja antakse hinnang probleemi tõsidusele ja finantsmõjule.

Sel juhul võib komisjon nõuda lisakontrollimist, et avastada ja lõpetada eeskirjade eiramine teatava tähtaja jooksul.

VI PEATÜKK

Säilitatavate ja komisjonile nõudmisel esitatavate raamatupidamisandmete vorm ja sisu

Artikkel 16

1. I lisas osutatud raamatupidamisandmeid projektide kohta hoitakse võimaluse korral elektroonilisel kujul. Sellised andmed esitatakse komisjonile viimase eritaotlusel dokumentide ja kohapealsete kontrollimiste tegemiseks, ilma et see piiraks aastaaruande esitamise nõuet vastavalt määruse (EÜ) nr 1164/94 II lisa artikli F punktile 4.

2. Komisjon lepib iga liikmesriigiga kokku lõike 1 kohaselt esitatavate elektrooniliste andmete sisu, nende edastamise viisi ja vajalike arvutisüsteemide loomiseks vajaliku tähtaja. Teave, mida võib nõuda, ja soovitavad tehnilised näitajad failide edastamiseks komisjonile on näidatud IV ja V lisas.

3. Komisjoni kirjaliku taotluse korral esitavad liikmesriigid talle lõikes 1 osutatud andmed 10 tööpäeva jooksul taotluse saamise päevast. Komisjon ja liikmesriik võivad kokku leppida teistsuguse tähtaja, eriti juhul, kui andmed ei ole elektroonilisel kujul kättesaadavad.

4. Komisjon tagab liikmesriikide edastatud või kohapealsete kontrollimiste käigus kogutud teabe konfidentsiaalsuse ja turvalisuse vastavalt asutamislepingu artiklile 287.

5. Kui asjakohastest siseriiklikest õigusnormidest ei tulene teisiti, võivad komisjoni ametnikud tutvuda kõigi dokumentidega, mis on koostatud seoses käesoleva määruse alusel tehtud kontrollimisega või selle alusel, ja kõigi säilitatavate andmetega, sealhulgas arvutisüsteemides salvestatud andmed.

VII PEATÜKK

Finantskorrektsioonid

Artikkel 17

1. Nende finantskorrektsioonide summat, mis komisjon on teinud määruse (EÜ) nr 1164/94 ΙΙ lisa artikli H punkti 2 kohaselt üksikute või süstemaatiliste eiramiste puhul, hinnatakse võimaluse korral üksikute toimikute põhjal ja need võrduvad fondilt valesti sisse nõutud kulutustega, võttes arvesse proportsionaalsuse põhimõtet.

2. Kui alusetult makstud summade suurust ei ole võimalik täpselt kindlaks määrata või kui kõnealuste kulutuste tühistamine täies ulatuses oleks ebaproportsionaalne ja kui komisjon seetõttu võtab oma finantskorrektsioonide aluseks ekstrapolatsiooni või standardmäära, toimib ta järgmiselt:

a) ekstrapolatsiooni puhul kasutab ta samalaadsete tunnustega tehingute representatiivset valimit;

b) standardmäära puhul hindab ta eeskirjade eiramise tõsidust ja avastatud eiramise põhjustanud juhtimis- ja kontrollisüsteemi puuduste ulatust ja rahalisi tagajärgi.

3. Kui komisjon võtab oma seisukoha aluseks selliste audiitorite tuvastatud asjaolud, kes ei ole tema talituste teenistuses, teeb ta oma järeldused rahaliste tagajärgede kohta pärast seda, kui ta on läbi vaadanud meetmed, mis asjaomane liikmesriik on võtnud määruse (EÜ) nr 1164/94 artikli 12 lõigete 1 ja 2 ja II lisa artikli G punkti 1 alusel, määruse (EÜ) nr 1831/94 kohaselt esitatud aruanded ja liikmesriigi vastused.

Artikkel 18

1. Tähtaeg, mille jooksul asjaomane liikmesriik võib vastuseks määruse (EÜ) nr 1164/94 II lisa artikli H punkti 1 kohasele taotlusele esitada oma märkused, on kaks kuud, välja arvatud nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel, mil komisjoniga võib kokku leppida pikema tähtaja.

2. Kui komisjon pakub välja finantskorrektsioonide tegemise ekstrapolatsiooni või standardmäära põhjal, antakse liikmesriigile võimalus tõendada asjakohaste toimikute läbivaatamise abil, et eiramise tegelik ulatus oli komisjoni hinnatust väiksem. Kokkuleppel komisjoniga võib liikmesriik piirata toimikute läbivaatamise ulatust üksnes asjaomaste toimikute asjakohase osaga või pisteliste väljavõtetega.

Välja arvatud nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel, ei ole selliseks läbivaatamiseks lubatud aeg pikem kui kaks kuud pärast lõikes 1 osutatud kahekuulist ajavahemikku. Sellise läbivaatamise tulemused vaadatakse üle määruse (EÜ) nr 1164/94 II lisa artikli H punkti 1 teises lõigus sätestatud korras. Komisjon võtab arvesse kõiki tõendeid, mis liikmesriik on esitanud nende tähtaegade jooksul.

3. Kui liikmesriik vaidlustab komisjoni märkused ja kui määruse (EÜ) nr 1164/94 II lisa artikli H punkti 1 teise lõigu alusel toimub arutelu, hakatakse kolmekuulist tähtaega, mille jooksul komisjon võib kõnealuse määruse II lisa artikli H punkti 2 alusel teha oma otsuse, arvestama arutelu kuupäevast.

Artikkel 19

Juhul, kui komisjon on maksed peatanud määruse (EÜ) nr 1164/94 II lisa artikli G punkti 2 kohaselt, püüavad komisjon ja asjaomane liikmesriik jõuda kokkuleppele käesoleva määruse artikli 18 lõigetes 1 ja 2 sätestatud korras ja tähtaegade jooksul. Kui kokkuleppele ei jõuta, kohaldatakse artikli 18 lõiget 3.

Artikkel 20

1. Kõik määruse (EÜ) nr 1164/94 II lisa artikli H punkti 3 kohased tagasimaksed komisjonile tehakse enne tähtpäeva, mis on näidatud Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatava finantsmääruse alusel koostatud sissenõudekorralduses. Selleks tähtpäevaks on korralduse väljastamiskuule järgneva teise kuu viimane päev.

2. Tagasimakse hilinemisel makstakse viivist, mida arvestatakse lõikes 1 osutatud tähtpäevast tegeliku maksmispäevani. Sellise viivise määr on poolteist protsenti kõrgem kui määr, mida Euroopa Keskpank kohaldab oma põhiliste refinantseerimistehingute suhtes selle kuu esimesel päeval, mil tähtpäev saabub.

3. Määruse (EÜ) nr 1164/94 II lisa artikli H punkti 2 kohane finantskorrektsioon ei piira liikmesriigi kohustust nõuda tagasimaksed sisse nimetatud määruse artikli 12 lõike 1 punkti h alusel.

4. Kui summad tuleb tagasi nõuda eeskirjade eiramise tõttu, algatab pädev üksus või organ tagasinõudemenetluse ja teatab sellest rakendusüksusele, juhtimisasutusele ja makseasutusele.

VIII PEATÜKK

Üld- ja lõppsätted

Artikkel 21

Käesolevas määruses sätestatu ei takista liikmesriike kohaldamast rangemaid siseriiklikke eeskirju kui käesoleva määrusega ette nähtud.

Artikkel 22

Käesolev määrus ei piira liikmesriikide kohustusi tagada esimest korda enne 1. jaanuari 2000 heakskiidetud projektide osas nende nõuetekohane teostamine, vältida eiramisi ja võtta eiramiste suhtes meetmeid ja nõuda tagasi kõik eiramiste või hooletuse tagajärjel kaotatud summad.

Artikkel 23

Käesolev määrus jõustub seitsmendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Ühenduste Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 29. juuli 2002

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Michel Barnier

[1] EÜT L 130, 25.5.1994, lk 1.

[2] EÜT L 161, 26.6.1999, lk 57 ja 62.

[3] EÜT L 292, 15.11.1996, lk 2.

[4] EÜT L 191, 27.7.1994, lk 9.

--------------------------------------------------

I LISA

SUUNAV KIRJELDUS PIISAVA KONTROLLJÄLJE ANDMEID KÄSITLEVATE NÕUETE KOHTA

(artikkel 6)

Artikli 6 lõikes 2 osutatud piisav kontrolljälg on teatava projekti, sealhulgas projektide rühma kuuluvate üksikute projektide puhul olemas järgmistel juhtudel:

1. Asjakohasel juhtimistasandil peetav raamatupidamine sisaldab üksikasjalikku teavet kulutuste kohta, mis rakendusüksus on kaasfinantseeritava projekti raames tegelikult teinud, sealhulgas projekti teostamises kas tegevusloa omanikuna, ülesande täitjana või muul viisil osalevad organite ja ettevõtete kulutused, juhul kui rakendusüksus ei ole raha lõppsaaja. Raamatupidamisdokumentidel on näidatud nende koostamise kuupäev, iga kuluartikli summa, tõendavate dokumentide laad ning maksekuupäev ja -viis. Neile on lisatud vajalikud tõendavad dokumendid (nt arved).

2. Kuluartiklite puhul, mis on üksnes osaliselt seotud kaasfinantseeritava projektiga, on täpselt näidatud kulude jaotumine kaasfinantseeritava projekti ja muude projektide vahel. Sama kehtib sellist laadi kulude kohta, mida peetakse abikõlblikuks üksnes teatavas ulatuses või teatavas võrdelises suhtes muude kuludega.

3. Sobival juhtimistasandil säilitatakse ka projekti tehnilisi näitajaid ja rahastamiskava, eduaruandeid, dokumente pakkumis- ja lepingu sõlmimise menetluste kohta ja aruandeid projektide teostamise kontrollimise kohta vastavalt artiklile 4.

4. Nende kulutuste deklareerimiseks, mis makseasutus on tegelikult teinud seoses kaasfinantseeritava projektiga, võetakse lõikes 1 osutatud teave kokku üksikasjalikus kuluaruandes, kus kulud on esitatud liikide lõikes. Üksikasjalikud kuluaruanded kujutavad endast makseasutuse raamatupidamisdokumente tõendavaid dokumente ja need on aluseks komisjonile esitatavate kuluaruannete koostamisel.

5. Kui rakendusüksuse või projekti teostamises osaleva organi või ettevõtte ja makseasutuse vahel on vähemalt üks vahendusasutus, nõuab iga vahendusasutus oma vastutusvaldkonna kohta madalamalt organilt üksikasjalikke kuluaruandeid, mis on tõendavateks dokumentideks tema enda raamatupidamisandmete juurde, millest ta esitab kõrgemale organile vähemalt kokkuvõtte iga projekti kogukulude kohta.

6. Raamatupidamisandmete elektroonilise edastamise korral saavad kõik asjaomased asutused ja organid madalamalt tasandilt piisavat teavet oma raamatupidamisandmete ja kõrgemale tasandile esitatavate summade tõendamiseks, et tagada piisava kontrolljälje olemasolu, alustades komisjonile esitatavatest tõendatud kogusummadest ja lõpetades üksikute kulude ja tõendavate dokumentidega rakendusüksuse ja muude projekti teostamises osalevate organite ja ettevõtete tasandil.

--------------------------------------------------

II LISA

+++++ TIFF +++++

+++++ TIFF +++++

+++++ TIFF +++++

--------------------------------------------------

Kuluaruande lisa: pärast viimast tõendatud kuluaruannet tagasi nõutud summad, mis sisalduvad käesolevas kuluaruandes

+++++ TIFF +++++

+++++ TIFF +++++

--------------------------------------------------

III LISA

+++++ TIFF +++++

+++++ TIFF +++++

--------------------------------------------------

LISA IV

+++++ TIFF +++++

+++++ TIFF +++++

+++++ TIFF +++++

--------------------------------------------------

V LISA

SOOVITAVAD TEHNILISED NÄITAJAD FAILIDE EDASTAMISEKS KOMISJONILE

1. EDASTUSVIISID

Kasutada võib enamikku praegu kasutusel olevaid edastusviise, kui on eelnev kokkulepe komisjoniga. Alljärgnev on soovitavate viiside mittetäielik nimekiri.

1.1. Magnetkandja:

- diskett: 3,5 tolli 1,4 Mb (DOS/Windows)

andmed võivad olla ZIP-vormingus kokkupakitud

- DAT-kassett

4 mm DDS-1 (90 m)

- CD-ROM (WORM).

1.2. Elektrooniline failiedastus:

- vahetu elektronpostiside

kuni 5 Mb suuruste failide puhul

andmed võivad olla ZIP-vormingus kokkupakitud

- FTP-failiedastus

andmed võivad olla ZIP-vormingus kokkupakitud.

2. SOOVITATAV STANDARD VÄLJAVÕTTE TEGEMISEKS LIIKMESRIIKIDE FAILIDEST

Soovitataval standardfailil on järgmised tunnused:

1) iga kirje algab kolmetähelise koodiga, mis osutab selles kirjes sisalduvale teabele. Kirjeid on kaht liiki:

1a) kirjed projekti kohta, mis algavad koodiga "PRJ" ja sisaldavad üldteavet projekti kohta. Kirje atribuudid (1.–30. väli) on esitatud IV lisa punktis 1. A;

1b) kulukirjed, mis algavad koodiga "PAY" ja sisaldavad üksikasjalikku teavet projekti deklareeritud kulude kohta. Kirje atribuudid (31.–64. väli) on esitatud IV lisa punktis 1. B;

2) PRJ-kirjetele, mis sisaldavad teavet projektide kohta, järgneb vahetult mitu PAY-kirjet, mis sisaldavad teavet projekti kulude kohta, või siis on PRJ- ja PAY-kirjed esitatud eraldi failides;

3) väljad eraldatakse semikooloniga (";"). Kaks järjestikust semikoolonit näitavad, et väljal puuduvad andmed ("tühi väli");

4) kirjed on erineva pikkusega. Iga kirje lõpeb koodiga "CR LF" ehk "Carriage return — Line feed" ("Tagasijooks — reavahetus": kuueteistkümnendsüsteemis "0D 0 A");

5) faili esitamisel kasutatakse koodisüsteemi ASCII;

6) arvväljade puhul:

a) kümnendkohtade eraldusmärk: ".";

b) vajaduse korral esitatakse vasakul sümbol "+" või "—", mille järele kirjutatakse arv ilma tühikuta;

c) kümnendkohtade arv on kindlaks määratud;

d) numbrite vahele ei jäeta tühikuid; tuhandete vahele ei jäeta tühikuid;

7) kuupäeva väli: "PPKKAAAA" (kuupäev kahekohaliselt, kuu kahekohaliselt, aasta neljakohaliselt);

8) tekstivormingus esitatud andmeid ei tohi panna jutumärkidesse (“ ”). Tekstivormingus andmete puhul ei tohi kasutada semikoolonit;

9) kõik väljad: välja algusse ega lõppu tühikut ei jäeta;

10) eespool esitatud reeglitele vastavad failid näevad välja nii (näide):

PRJ;2001E16COE001;Dublin Region Waste Water Treatment Scheme — Stage V;29122000;Department of Finance;Dublin Corporation;

PAY;2001E16COE001;Dublin Region Waste Water Treatment Scheme — Stage V;1234;10000000;8000000;80 %;

11) kreekakeelsetes failides tuleb kasutada kas koodisüsteemi ELOT-928 või ISO 8859-7.

3. DOKUMENDID

Igale failile tuleb lisada järgmised kontrollarvud:

1) kirjete arv;

2) kogusumma;

3) iga projekti vahesummade summa.

Kõikide koodi abil esitatud väljade puhul lisatakse failile koodide tähendused.

Failis olevate kirjete summa peab iga projekti puhul vastama komisjonile teabenõudes näidatud ajavahemiku kohta esitatud kuludeklaratsioonidele. Lahknevusi tuleb selgitada failile lisatud märkuses.

--------------------------------------------------