32002E0401

Nõukogu ühine seisukoht,

27. mai 2002,

mis käsitleb Nigeeriat ja millega tunnistatakse kehtetuks ühine seisukoht 2001/373/ÜVJP

(2002/401/ÜVJP)

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu lepingut, eriti selle artiklit 15,

ning arvestades järgmist:

(1) Nigeerial on oma poliitilise ja majandusliku mõju, elanikkonna ja suuruse tõttu oluline rahvusvaheline ja piirkondlik roll ning käesoleval ajal on tal pöördeline võimalus edendada oma maa demokraatiat ja sotsiaal-majanduslikku arengut.

(2) Euroopa Liit (EL) omistab suurt tähtsust oma suhetele Nigeeriaga, kes 23. juunil 2000 Cotonous sõlmitud AKV-EÜ koostöölepingu [1] allakirjutajana on EL oluline partner poliitilise, majandusliku, kaubandusliku ja arengukoostöö vallas.

(3) EL kavatseb säilitada positiivse, konstruktiivse ja järjekindla lähenemisviisi, et toetada Nigeeriat demokraatia tugevdamiseks ja sotsiaal-majandusliku arengu edendamiseks tehtavates jõupingutustes.

(4) EL on rahul Nigeeria ametiasutuste praeguste saavutustega ja kutsub neid kinni pidama kohustusest edendada valdkondi, kus esineb veel märkimisväärseid probleeme, eelkõige julgeoleku ja inimõiguste, valimis- ja põhiseaduse reformimise ning valitsus- ja majandusreformide valdkondi.

(5) EL, pidades silmas mõju, mida konfliktid ja inimõiguste rikkumised võivad avaldada Nigeeria haprale demokratiseerimisprotsessile, on viimasel ajal murega täheldanud poliitilise, etnilise ja religioosse vägivalla suurenemist ning majandusreformide rakendamisel esinevaid raskusi.

(6) Teatavate abinõude rakendamiseks on vaja Euroopa Liidu meetmeid,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA ÜHISE SEISUKOHA:

Artikkel 1

1. Käesoleva ühise seisukoha eesmärk on tugevdada vastastikku kasulikke suhteid EL ja Nigeeria vahel kõikides ühishuvi pakkuvates valdkondades.

2. EL kohaldab Nigeeria suhtes järjekindlat ja ühtset lähenemisviisi, mis hõlmab poliitika, majanduse, kaubanduse ja arengu valdkondi, püüdes toetada ja edendada järgmisi Nigeeria omi protsesse:

a) demokraatia ja inimõiguste suurem austamine;

b) vaesuse vähendamine ja jätkusuutlike institutsiooniliste reformide ning sotsiaalse ja majandusliku arengu saavutamine;

c) suutlikkuse suurendamine piirkondliku integratsiooni, rahu, turvalisuse ja arengu edendamiseks.

3. Kuigi EL tunnistab, et nimetatud jõupingutuste edukus sõltub olulisel määral Nigeeria Liitvabariigi valitsuse tegevusest, tunnistab ta ka liidumaade rolli üha kasvavat tähtsust arengu valdkondades.

Artikkel 2

1. EL ja Nigeeria vahelised tugevamad suhted peavad põhinema võrdsusel, dialoogil ja ühistel väärtustel, mis hõlmavad inimõiguste austamist, demokraatia põhimõtteid, õigusriiki ja head valitsemistava.

2. See tuleks saavutada konstruktiivse poliitilise dialoogi ja tõhusa arengukoostöö kaudu. Koostöö juhindub eeskätt Nigeeria prioriteetidest, see on suunatud vaesuse leevendamisele ja tähendab Nigeeria juhitavat tihedat koordineerimistööd abiandjate vahel, laialdast osalust, aruandlust ja läbipaistvust.

Artikkel 3

EL leiab, et EL edaspidine toetus tuleks suunata järgmistesse valdkondadesse.

a) Demokraatliku kultuuri arendamine:

See hõlmab inimõiguste austamist, kaitset ja järgimist ning võrdsuse edendamist olenemata sotsiaalsest ja etnilisest päritolust, soost ja religioonist, kooskõlas Nigeeria kohustustega inimõiguste vallas. Seda demokraatlikku kultuuri tuleb muu hulgas edendada järgmiste tegurite abil:

i) laialdane osalemine poliitilistes protsessides,

ii) vaba ja kõigile avatud aruteluõhkkonna loomine,

iii) kodanikuühiskonna toetamine,

iv) inimõiguste rikkumisega seotud leppimisprotsesside toetamine,

v) siseriiklike seaduste ning rahvusvaheliste normide ja tavade austamine.

b) Institutsioonilise suutlikkuse suurendamine:

i) põhiseaduse läbivaatamise menetlus,

ii) valimissüsteem, arvestades tulevasi valimisi,

iii) hea valitsemistava ning Nigeeria oma ressursside parem ja hoolikas haldamine,

iv) eelarve haldamine,

v) haridussüsteemi ja kutseõppe ümberkorraldamine,

vi) ohutus, turvalisus ja õiguskaitse kättesaadavus kõigile politsei-, kohtu- ja karistussüsteemide ümberkorraldamise kaudu,

vii) sõjaväe professionaalsuse taastamine ja poolsõjaväeliste rühmituste laialisaatmine,

viii) Nigeeria suutlikkuse toetamine sisekonfliktide analüüsimisel, prognoosimisel ja ennetavate meetmete võtmisel ning konfliktide ja konfliktijärgsete olukordade paremal ohjamisel.

c) Vaesuse vähendamise strateegiat käsitlev dokument (Poverty Reduction Strategy Paper — PRSP) ja arengukoostöö, mille üldeesmärk on vähendada vaesust:

EL julgustab Nigeeria ametiasutusi ja teeb nendega koostööd, et aidata välja töötada ühtne ja terviklik vaesuse vähendamist käsitlev dokument kodanikuühiskonda kaasava protsessi kaudu. Vaesuse vähendamist käsitlev dokument ja selle hilisem rakendamine loovad tähtsa raamistiku, et saavutada vaesuse vähendamisel püsivaid tulemusi.

d) Majanduskasv ja -areng:

EL ärgitab endiselt Nigeeria ametiasutusi jätkama terviklikke ja põhjalikke majandus- ja halduspoliitika ümberkorraldamise meetmeid ning majandustegevuse mitmekesistamist, samuti meetmeid laialt levinud korruptsiooni vastu võitlemiseks, et luua ettevõtlus- ja investeerimissõbralik keskkond. EL tunnistab oma vastutust ja erasektori osa selles valdkonnas, võttes arvesse asjaomaseid EL dokumente ja OECD konventsiooni, mis käsitleb võitlemist rahvusvahelistes äritehingutes välisriigi ametnikele antava altkäemaksu vastu.

e) Nigeeria suutlikkuse suurendamine, et osaleda Lääne-Aafrika piirkondlikus integratsioonis, konfliktide vältimises, ohjamises ja lahendamises:

EL arendab dialoogi ja kogemustevahetust Nigeeriaga ühist huvi pakkuvates piirkondlikes küsimustes (muu hulgas kriisid ning poliitiline ja majanduslik integratsioon). Aafrika konfliktide vältimist, ohjamist ja lahendamist käsitleva poliitika raames toetab ja edendab EL Nigeeria tugevnenud rahukaitsevalmidust.

Artikkel 4

EL rõhutab, et on tähtis toetada:

a) ametivõimude ja kodanikuühiskonna laialdast kaasamist EL ja Nigeeria partnerlusse ning

b) selliste riiklikesse struktuuridesse mittekuuluvatest osadest koosnevate kodanikuühiskonna võrkude loomist, mis on seotud Nigeeria demokratiseerimise ja arendamisega, nii Euroopa Liidus kui Nigeerias ning Euroopa Liidu ja Nigeeria vahel.

Artikkel 5

1. EL peab Nigeeriaga tihedat ja korrapärast poliitilist dialoogi. Dialoogi peetakse peamiselt liiduvalitsusega, kuid selles võivad vajaduse korral osaleda ka kodanikuühiskond ning kokkuleppel liiduvalitsusega ka liidumaade valitsused. Selline dialoog hõlmab kõiki ühist huvi pakkuvaid küsimusi.

2. Jätkuvuse tagamiseks on esmane vastutus dialoogi pidamise eest pandud EL Nigeeria-missiooni juhtidele. Kõrgetasemelised kontaktid toimuvad regulaarselt.

Artikkel 6

Nõukogu märgib, et komisjon kavatseb ühise seisukoha eesmärkide ja prioriteetide saavutamiseks rakendada oma tegevuses vajaduse korral asjakohaseid ühenduse meetmeid.

Artikkel 7

Käesoleva ühise seisukoha rakendamisel teeb EL tihedat koostööd ÜROga, Aafrika Ühtsuse Organisatsiooniga, Lääne-Aafrika Riikide Majandusühendusega, rahvusvaheliste finantseerimisasutustega ja muude huvitatud pooltega.

Artikkel 8

See ühine seisukoht vaadatakse uuesti läbi igal aastal.

Artikkel 9

Nõukogu 14. mai 2001. aasta ühine seisukoht 2001/373/ÜVJP Nigeeria kohta [2] tunnistatakse kehtetuks.

Artikkel 10

Käesolev ühine seisukoht jõustub selle vastuvõtmise päeval.

Artikkel 11

Käesolev ühine seisukoht avaldatakse Euroopa Ühenduste Teatajas.

Brüssel, 27. mai 2002

Nõukogu nimel

eesistuja

M. Arias Cañete

[1] EÜT L 317, 15.12.2000, lk 3.

[2] EÜT L 132, 15.5.2001, lk 1.

--------------------------------------------------