EUR-Lex Access to European Union law

Back to EUR-Lex homepage

This document is an excerpt from the EUR-Lex website

Document 32002D0466

Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus nr 466/2002/EÜ, 1. märts 2002, millega sätestatakse ühenduse tegevusprogramm peamiselt keskkonnakaitse valdkonnas tegutsevate valitsusväliste organisatsioonide edendamiseks

EÜT L 75, 16.3.2002, p. 1–6 (ES, DA, DE, EL, EN, FR, IT, NL, PT, FI, SV)

Dokument on avaldatud eriväljaandes (CS, ET, LV, LT, HU, MT, PL, SK, SL)

Legal status of the document No longer in force, Date of end of validity: 31/12/2006; kehtetuks tunnistatud 32007D0614

ELI: http://data.europa.eu/eli/dec/2002/466(2)/oj

32002D0466



Euroopa Liidu Teataja L 075 , 16/03/2002 Lk 0001 - 0006


Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus nr 466/2002/EÜ,

1. märts 2002,

millega sätestatakse ühenduse tegevusprogramm peamiselt keskkonnakaitse valdkonnas tegutsevate valitsusväliste organisatsioonide edendamiseks

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artikli 175 lõiget 1,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut, [1]

võttes arvesse majandus- ja sotsiaalkomitee arvamust, [2]

olles nõu pidanud regioonide komiteega,

toimides asutamislepingu [3] artiklis 251 sätestatud menetluse kohaselt

ning arvestades järgmist:

(1) Asutamislepinguga on ette nähtud ühenduse keskkonnapoliitika arendamine ja rakendamine ning sätestatud seda poliitikat reguleerivad eesmärgid ja põhimõtted.

(2) Nõukogu 16. detsembri 1997. aasta otsusega 97/872/EÜ (ühenduse tegevusprogrammi kohta peamiselt keskkonnakaitse valdkonnas tegutsevate valitsusväliste organisatsioonide edendamiseks) [4] kasutusele võetud tegevusprogramm lõpeb 31. detsembril 2001. Komisjon ning praegused ja varasemad abisaajad on programmi hinnanud, toetades tugevasti selle uuendamist või muutmist.

(3) Kuuendas keskkonnaalases tegevusprogrammis tunnistatakse vajadust anda kodanikele suuremaid volitusi ja soovitatud meetmed sisaldavad laiaulatuslikku dialoogi keskkonnapoliitika sidusrühmadega. Et võimaldada valitsusvälistel organisatsioonidel sellisest dialoogist osa võtta, nähakse kuuendas keskkonnaalases tegevusprogrammis neile organisatsioonidele ette asjakohane toetus, kaasa arvatud ühendusepoolne rahastamine.

(4) Keskkonnakaitse valdkonnas tegutsevad valitsusvälised organisatsioonid on juba näidanud, et nad saavad asutamislepingu artikli 174 kohaselt anda oma panuse ühenduse keskkonnapoliitikasse, võttes aktiivselt osa konkreetsetest keskkonnakaitsemeetmetest ja sellisest tegevusest, millega suurendatakse üldist teadlikkust keskkonnakaitse vajadusest säästva arengu eesmärgil. Selles programmis võivad osaleda ka loomade kaitse valdkonnas tegutsevad valitsusvälised organisatsioonid, kui nende tegevus aitab saavutada keskkonnakaitse eesmärke.

(5) Valitsusvälistel organisatsioonidel on tähtis osa uusi ja esilekerkivaid võimalusi käsitleva teabe ja seisukohtade koordineerimisel ja komisjonile suunamisel näiteks looduskaitse ja piiriüleste keskkonnaprobleemide osas, millega liikmesriikide tasandil või madalamal tasandil ei saa täielikult tegelda või millega ei tegelda. Valitsusvälised organisatsioonid mõistavad hästi üldsuse muret keskkonna pärast ning saavad seega neid seisukohti esile tuua ja komisjonile tagasi suunata.

(6) Keskkonnaga tegelevad valitsusvälised organisatsioonid osalevad eksperdirühmades ning ühenduse institutsioonide ettevalmistus- ja rakenduskomiteedes, andes olulise panuse ühenduse poliitikasse, programmidesse ja algatustesse ning luues vajaliku tasakaalu muude keskkonna valdkonnas osalejate, sealhulgas tööstuse/ettevõtluse, ametiühingute ja tarbijarühmade huvidega.

(7) Tuleks toetada valitsusväliseid organisatsioone, kes suudavad stimuleerida keskustelu ühenduse seisukohast oluliste keskkonnaprobleemidega seotud tulevikuväljavaadete, probleemide ja võimalike lahenduste üle ning rakendada vastavat tegevust koos siseriikliku, piirkondliku ja kohaliku tasandi sidusrühmadega. Seetõttu suunatakse tegevus üksnes Euroopa tasandil tegutsevatel valitsusvälistele organisatsioonidele ja nende võrgustikele.

(8) Programmi geograafiline laiendamine on vajalik kandidaatriikide valitsusväliste organisatsioonide hõlmamiseks, pidades silmas nende tähtsust keskkonna acquis omaksvõtmisel üldsuse poolt ja selle rakendamise parandamisel.

(9) Programmi jätkamise üle otsustamiseks tuleks seda hinnata käesoleva otsuse rakendamise kolmel esimesel aastal saadud kogemuste põhjal.

(10) Iga-aastaste assigneeringute kohta peaksid otsuse tegema eelarvepädevad institutsioonid eelarvemenetluse käigus.

(11) Käesoleva otsusega sätestatakse kogu programmi kehtivuse ajaks finantsraamistik, mis on eelarvepädevatele institutsioonidele iga-aastase eelarvemenetluse ajal peamine juhis Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni 6. mai 1999. aasta institutsioonidevahelise kokkuleppe (eelarvedistsipliini ja eelarvemenetluse parandamise kohta) [5] punkti 33 tähenduses,

ON VASTU VÕTNUD JÄRGMISE OTSUSE:

Artikkel 1

1. Käesolevaga sätestatakse ühenduse tegevusprogramm peamiselt keskkonnakaitse valdkonnas tegutsevate valitsusväliste organisatsioonide edendamiseks.

2. Selle programmi põhieesmärk on edendada Euroopa tasandil peamiselt keskkonna kaitsmise ja parandamise valdkonnas tegutsevaid valitsusväliseid organisatsioone. Selline tegevus peaks hõlmama osalemist või võimalust osaleda ühenduse keskkonnapoliitika ja keskkonnaalaste õigusaktide arendamises ja rakendamises Euroopa eri piirkondades.

3. Lisaks edendatakse programmiga valitsusväliste organisatsioonide süstemaatilist osalemist ühenduse keskkonnapoliitiliste otsuste tegemise protsessis, tagades nende asjakohase esindatuse sidusrühmade nõupidamistel ja avalikel aruteludel. Programmiga tugevdatakse ka väikesi piirkondlikke või kohalikke ühendusi, kes teevad tööd ühenduse acquis kohaldamiseks seoses keskkonna ja säästva arenguga oma tegevuspiirkonnas.

Artikkel 2

Toetuse saamiseks peab valitsusväline organisatsioon vastama lisas sätestatud tingimustele ja tal peavad olema järgmised omadused:

a) ta peab olema sõltumatu ja mittetulunduslik juriidiline isik, kes tegutseb peamiselt keskkonna kaitsmise ja parandamise valdkonnas ning kellel on üldsuse heaolule ja säästvale arengule suunatud keskkonnaeesmärk;

b) ta peab tegutsema kas üksi või koordineeritult mitme organisatsiooniga Euroopa tasandil ning tema struktuur (liikmesus) ja tegevus peavad hõlmama vähemalt kolme Euroopa riiki. Tegevusest kahes Euroopa riigis siiski piisab, kui tegevuse peamine eesmärk on toetada ühenduse keskkonnapoliitika arendamist ja rakendamist artikli 1 lõigete 2 ja 3 kohaselt;

c) oma tegevuses peab ta eelkõige järgima kuuenda keskkonnaalase tegevusprogrammi põhimõtteid ja vastama artiklis 5 täpsustatud esmatähtsatele valdkondadele;

d) ta peab olema seaduslikult asutatud rohkem kui kaks aastat tagasi ja ta peab olema esitanud registrisse kantud audiitori kinnitatud aastaaruande kahe eelmise aasta kohta. Komisjon võib erandlike asjaolude korral teha erandi neist kahest tingimusest, kui see ei sea ohtu ühenduse finantshuvide kaitset.

Artikkel 3

Programm on osalemiseks avatud neile Euroopa valitsusvälistele organisatsioonidele, mis on asutatud kas

a) liikmesriikides;

b) assotsieerunud riikides [6] asjakohastes Euroopa lepingutes ja nende lisaprotokollides ning asjakohaste assotsiatsiooninõukogude otsustes kehtestatud tingimuste kohaselt;

c) Küprosel, Maltal või Türgis nende riikide vahel kokkulepitavate tingimuste ja korra kohaselt või

d) Kagu-Euroopa riikide stabiliseerimis- ja assotsieerimisprotsessis osalevates Balkani riikides [7] nende riikide vahel kokkulepitavate tingimuste ja korra kohaselt.

Artikkel 4

1. Komisjon avaldab hiljemalt iga aasta 30. septembril Euroopa Ühenduste Teatajas ettepanekute esitamise üleskutse, mis käsitleb järgmise kalendriaasta toetusi. Lisaks kasutab komisjon teisi olemasolevaid asjakohaseid vahendeid, nagu elektroonilist ajakirjandust, et teha programm teatavaks võimalikele abisaajatele.

2. Ettepanekute esitamise üleskutse sisaldab infopaketti ning selles esitatakse abikõlblikkus-, valiku- ja lepingu sõlmimise kriteeriumid (kaasa arvatud kavandatud kaalumissüsteemi üksikasjad) ning kohaldamis-, hindamis- ja kinnitamiskord.

3. Kui ühenduse eelarve vastuvõtmine ei ole hilinenud, otsustab komisjon pärast ettepanekute hindamist, hiljemalt iga aasta 31. detsembril, milliseid organisatsioone rahastatakse järgmisel aastal. Otsuse alusel sõlmitakse komisjoni ja abisaaja vahel leping, milles määratakse kindlaks toetuse maksimaalne summa, maksmismeetodid, kontrolli- ja järelevalvemeetmed ning toetuse abil saavutatavad eesmärgid. Maksed tehakse viivitamata.

Artikkel 5

1. Säästva arengu ning Euroopa kodanike tervise ja elukvaliteedi tähtsuse tõttu suunatakse käesoleva programmi toetus eeskätt kuuenda keskkonnaalase tegevusprogrammi esmatähtsatele valdkondadele, mis on rühmitatud järgmiselt:

a) ilmastikumuutuste piiramine;

b) loodus ja bioloogiline mitmekesisus — unikaalsete loodusvarade kaitsmine;

c) tervis ja keskkond;

d) loodusvarade ja jäätmete säästva majandamise tagamine.

Kuues keskkonnaalane tegevusprogramm vaadatakse uuesti läbi neljandal tegevusaastal ja seda ajakohastatakse vajaduse korral, et võtta arvesse arengut ja uut teavet.

Lisaks nimetatud valdkondadele eelistatakse ka keskkonnaharidust ning ühenduse keskkonnaalaste õigusaktide rakendamist ja jõustamist.

2. Valik ja lepingu sõlmimine toimub neljas etapis, mis on täpsustatud lisa A osas.

Artikkel 6

1. Toetus ei tohi ületada 70 % taotleja auditeeritud keskmistest iga-aastastest abikõlblikest kuludest kahe eelneva aasta jooksul, kui valitsusväline organisatsioon asub ühenduses, või 80 %, kui valitsusväline organisatsioon asub kandidaatriikides või Balkani riikides, ega 80 % taotleja jooksva aasta abikõlblikest kuludest.

Toetuse summa määratakse kindlaks igal aastal kindla kaalumissüsteemi kohaselt, milles võetakse arvesse artikli 5 lõikes 2 nimetatud ja lisa A osas kirjeldatud hindepunkte ning lisa C osas esitatud põhimõtteid.

2. Programmi abisaaja võib toetust kasutada abikõlblike kulude katmiseks oma äranägemise järgi toetuse saamise aastal. Kõik abisaaja kulud toetuse saamise aastal loetakse abikõlblikuks, välja arvatud lisa D osa 2. jaos täpsustatud kulud. Abisaajad võivad rahalistest vahenditest teha väljamakseid partneritele või liikmesorganisatsioonidele kinnitatud tööprogrammis täpsustatud üksikasjade kohaselt.

3. Toetuse summa kinnitatakse lõplikult alles siis, kui komisjon on auditeeritud raamatupidamisaruande heaks kiitnud. Nii tagatakse ühenduse rahaliste vahendite kasutamine Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatava 21. detsembri 1977. aasta finantsmääruse [8] vastavate sätete kohaselt.

Kui sellest või muust programmist antavate ühenduse toetuste kogusumma ületab 80 % abisaaja auditeeritud abikõlblikest kuludest kõnealusel aastal, vähendatakse vastavalt lõppmakset.

4. Kui toetuse saamise aasta auditeeritud raamatupidamisaruandest selgub, et abisaaja kogutulu (välja arvatud tulud, mis on regulaarselt ette nähtud abikõlbmatute kulude jaoks) ületab abikõlblikud kulud, vähendatakse lõppmakset või nõutakse vajaduse korral ülemäärane summa sisse. Asutamislepingu artikli 256 kohaselt on sissenõudekorraldused täitmisele pööratavad.

5. Keskkonnaga tegelevate valitsusväliste organisatsioonide toetuste tõhususe tagamiseks võtab komisjon vajalikke meetmeid kontrollimaks, kas väljavalitud organisatsioon vastab toetuse saamise nõuetele kogu toetuse saamise aasta jooksul. Eelkõige kehtestatakse süsteemne kava abisaajate tegevuse järelevalveks toetuse saamise aasta jooksul ning järelhindamismenetlus.

6. Komisjon põhjendab eitava vastuse saanud taotlejatele, miks valitsusväline organisatsioon ei ole nõudeid täitnud, ja annab piisava selgituse, et taotlejad teaksid, milliseid muudatusi nad peavad tegema enne uute taotluste esitamist.

Artikkel 7

1. Kõnealune programm algab 1. jaanuaril 2002 ja lõpeb 31. detsembril 2006.

2. Kõnealuse programmi rakendamise finantsraamistikuks ajavahemikus 2002-2006 määratakse 32 miljonit eurot.

3. Eelarvepädevad institutsioonid kinnitavad iga-aastased assigneeringud finantsperspektiivi piires.

Artikkel 8

1. Ühenduse finantshuvide kaitsmiseks pettuse ja muude eeskirjaeiramiste eest võib komisjon kõnealuse programmi raames teha kohapeal kontrolle ja ülevaatusi nõukogu määruse (Euratom, EÜ) nr 2185/96 kohaselt. [9] Euroopa Pettustevastane Amet (OLAF) teostab vajaduse korral uurimisi, mille suhtes kohaldatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 1073/1999. [10]

2. Abisaaja annab komisjoni kasutusse kõik viimasele maksele järgneva viie aastaga seotud tõendavad dokumendid, sealhulgas auditeeritud raamatupidamisaruande toetuse saamise aastal tehtud kulutuste kohta. Abisaaja hoolitseb vajaduse korral selle eest, et partnerite või liikmete käes olevad tõendavad dokumendid on komisjonile kättesaadavad.

Artikkel 9

1. Kui kohustuslikest aruannetest selgub, et oodatud tulemusi ei ole saavutatud, võib selle tagajärjeks olla, et järgmisel aastal ei rahastata organisatsiooni kõnealusest programmist. Kui tulemusi ei ole saadud kahel järjestikusel aastal, on organisatsioon programmi järelejäänud aastatel abikõlbmatu.

2. Kui valitsusvälisele organisatsioonile esitatakse tahtlike või ettevaatamatuse tõttu tekkinud eeskirjaeiramiste või pettuse pärast komisjoni sissenõudekorraldus, jäetakse organisatsioon programmi järelejäänud aastateks automaatselt ilma toetuseta.

3. Kui komisjon avastab auditeerimisel või kohapealsel kontrollimisel seoses toetusega eeskirjaeiramisi, halba juhtimist või pettust, kohaldatakse abisaaja suhtes vastavalt juhtumi tõsidusele üht või mitut järgmist haldusmeedet või karistust (otsuse kohta kaebuse esitamise õigusega):

a) toetuse tühistamine;

b) trahvi maksmine, mis on kuni 50 % sissenõudekorralduses nõutavast summast;

c) väljajätmine ühenduse rahastamisest programmi järelejäänud aastateks;

d) väljajätmine ühenduse vastavatest dialoogimehhanismidest programmi järelejäänud aastateks.

Artikkel 10

Kõnealuse programmi kohaselt rahastatavate abisaajate loetelu koos eraldatud summadega avaldatakse igal aastal Euroopa Ühenduste Teatajas.

Artikkel 11

Komisjon esitab igal aastal hiljemalt 30. aprillil liikmesriikidele ja Euroopa Parlamendile aruande jooksva aasta toetuste eraldamise ning eelmise aasta toetuste tulemuste kohta. Aruandes selgitatakse, kuidas komisjon on valinud jooksva aasta abisaajad. Aruande arutamiseks kutsub komisjon igal aastal hiljemalt 30. juunil kokku sidusrühmade koosoleku.

Komisjon esitab hiljemalt 31. detsembril 2004 Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande programmi eesmärkide saavutamisest esimese kolme aasta jooksul ja teeb vajaduse korral muudatusettepanekuid programmi jätkamise või lõpetamise kohta. See aruanne põhineb abisaajate tegevust käsitlevatel aruannetel ja selles hinnatakse eelkõige abisaajate panust artiklis 1 ja lisas kinnitatud eesmärkide saavutamisse.

Euroopa Parlament ja nõukogu otsustavad asutamislepingu kohaselt, kas programmi jätkatakse alates 1. jaanuarist 2007. Enne programmi jätkamise ettepanekute esitamist teostab komisjon programmi tulemuste välishindamise.

Artikkel 12

Käesolev otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Ühenduste Teatajas.

Brüssel, 1. märts 2002

Euroopa Parlamendi nimel

president

P. Cox

Nõukogu nimel

eesistuja

R. De Miguel

[1] EÜT C 270 E, 25.9.2001, lk 125.

[2] Arvamus on esitatud 18. oktoobril 2001 (Euroopa Ühenduste Teatajas seni avaldamata).

[3] Euroopa Parlamendi 23. oktoobri 2001. aasta arvamus (Euroopa Ühenduste Teatajas seni avaldamata), nõukogu 6. detsembri 2001. aasta ühine seisukoht (Euroopa Ühenduste Teatajas seni avaldamata) ja Euroopa Parlamendi 16. jaanuari 2002. aasta otsus (Euroopa Ühenduste Teatajas seni avaldamata).

[4] EÜT L 354, 30.12.1997, lk 25.

[5] EÜT C 172, 18.6.1999, lk 1.

[6] Bulgaaria, Eesti, Leedu, Läti, Poola, Rumeenia, Slovaki Vabariik ja Sloveenia, Tšehhi Vabariik, Ungari.

[7] Albaania, Bosnia ja Hertsegoviina, Horvaatia, endine Jugoslaavia Makedoonia Vabariik, Jugoslaavia Liitvabariik.

[8] EÜT L 356, 31.12.1977, lk 1. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 762/2001 (EÜT L 111, 20.4.2001, lk 1).

[9] EÜT L 292, 15.11.1996, lk 2.

[10] EÜT L 136, 31.5.1999, lk 1.

--------------------------------------------------

LISA

A. VALIKU JA LEPINGU SÕLMIMISE MENETLUSE NELI ETAPPI

1. Selliste taotluste kõrvaldamine, mis ei vasta kõnealusest programmist saadavat rahastamist käsitlevale taotlusele esitatavatele tehnilistele või haldusnõuetele. Kõnealuse programmi puhul on abikõlbmatud eeskätt mittetäielikud või ebapiisavalt üksikasju sisaldavad taotlused või sellised taotlused, mis ei ole koostatud taotluse vormi nõuete kohaselt või on esitatud pärast avaldatud tähtaega.

2. Selliste taotluste kõrvaldamine, mis ei vasta artiklites 2 ja 3 ettenähtud abikõlblikkuskriteeriumidele.

3. Järelejäänud abikõlblike taotluste võrdlev hindamine B osas täpsustatud kriteeriumide alusel:

a) millisel määral taotlus ja eriti soovitatud tööprogramm vastavad programmi artiklis 1 kirjeldatud eesmärkidele ja artiklis 5 kirjeldatud esmatähtsatele valdkondadele;

b) juhtimise ja toote kvaliteet;

c) mõjuala, mõjusus ja tõhusus.

Igale valikumenetlusse võetud taotlusele antakse teatav arv hindepunkte.

4. Pakkumismenetlusse võetavate taotluste kindlaksmääramine, mille puhul jäetakse alles ainult need taotlused, mis on saanud komisjoni määratud künnisest rohkem hindepunkte.

B. TAOTLEJATE HINDAMISE PÕHIMÕTTED

Kaks esimest A osas loetletud valikuetappi edukalt läbinud taotlejaid hinnatakse järgmiste kriteeriumide alusel.

1. Millisel määral vastab taotlus programmi eesmärkidele

Taotleja ja tema soovitatava tööprogrammi hinnatavad omadused on järgmised:

a) poliitiline tähtsus (seoses kuuenda keskkonnaalase tegevusprogrammi, Euroopa uue avaliku halduse, säästva arengu, laienemise, Kagu-Euroopa riikide stabiliseerimis- ja assotsieerimisprotsessi, Euroopa–Vahemere piirkonna partnerluse arengu, integratsiooni ja soolise võrdõiguslikkusega);

b) ühenduse keskkonnapoliitika kujundamises ja rakendamises osalemise tähtsus ja võimalik mõju;

c) Euroopa eri piirkondade üldsuse seisukohtade esindamine ning kodanike mõtete ja ettepanekute kasutamine keskkonnaprobleemide lahendamise ettepanekutes;

d) keskkonnateadlikkuse ja -teadmiste parandamise tähtsus nii üldiselt kui seoses ühenduse keskkonnapoliitikaga;

e) võime arendada liikmesriikide ja kandidaatriikide vahelisi võrgustikke, soodustada koostööd avaliku ja erasektori organisatsioonidega ja saada osarahastamist välisallikatest.

Iga nimetatud omaduse puhul uuritakse taotleja tugevust seoses assotsieerunud valitsusväliste organisatsioonide D osas antud näidete kohaste ülesannete täitmisega.

2. Juhtimise ja toote kvaliteet

Hinnatavad omadused on järgmised:

a) organisatsiooni struktuur, piisav töötajate arv ja inimressursside juhtimine;

b) sisemine otsustamismenetlus, suhted liikmetega, sealhulgas kord, millega tagatakse liikmete osalemine poliitika arendamises ja poliitiliste seisukohtade võtmises;

c) strateegiline lähenemine, eesmärkide seadmine ja kavandamine;

d) haldus, kontroll eelarve üle ja finantsjuhtimine;

e) aruandlus (sisemine ja väline);

f) isehindamine ja kvaliteedikontroll, tagasiside kogemustest (õppimine);

g) tehniline ja teaduspädevus.

3. Mõjuala, mõjusus ja tõhusus

Hinnatavad omadused on järgmised:

a) organisatsiooni ja selle tegevuse üldine nähtavus;

b) välissuhted ja mõjusus (mõju teistele keskkonna valdkonna üksustele, nagu kohalikele ja piirkondlikele asutustele, ettevõtlusele ja tööstusele, tarbijarühmadele, ametiühingutele, teistele valitsusvälistele organisatsioonidele ja riigi elanikkonnale).

C. TOETUSTE KINDLAKSMÄÄRAMINE

Toetus arvutatakse taotleja toetuse saamise aasta eeldatavate abikõlblike kogukulude põhjal, võttes arvesse tema kahe eelmise aasta keskmisi auditeeritud kulusid. Toetust antakse järgmiste põhimõtete kohaselt.

1. Kui kõik muud parameetrid on võrdsed, saavad asjakohase tegevusega suuremas ulatuses tegelevad valitsusvälised organisatsioonid (mõõdetuna kahe eelmise aasta auditeeritud aastakulude keskmise väärtuse ja toetuse saamise aasta eeldatavate abikõlblike kogukuludega) tavaliselt rohkem toetust kui valitsusvälised organisatsioonid, kelle asjakohase tegevuse ulatus on väiksem. Toetuste jagamine toimub siiski mittelineaarselt ja asjakohase tegevusega väiksemas ulatuses tegelevad abisaajad saavad suhteliselt suuremat toetust.

2. Kui kõik muud parameetrid on võrdsed, saavad suurema arvu hindepunkte saanud valitsusvälised organisatsioonid rohkem toetust kui väiksema arvu hindepunkte saanud taotlejad.

3. Kui valitsusväline organisatsioon on taotlenud teatavat summat, ei või toetus mingil juhul seda summat ületada.

D. ABIKÕLBLIKUD KULUD

1. Kõik abisaaja kulud toetuse saamise aastal loetakse abikõlblikuks, välja arvatud 2. jaos loetletud kulud. Abikõlblikud kulud võivad näiteks tuleneda järgmistest tegevustest:

a) riigi elanikkonna arvamustel ja muredel põhineva sellise uusi ja esilekerkivaid võimalusi käsitleva teabe ja seisukohtade koordineerimine ja komisjonile suunamine, millega liikmesriigi või muul asjakohasel tasandil ei saa täielikult tegelda või millega ei tegelda;

b) eksperdirühmades ning ühenduse institutsioonide ettevalmistus- ja rakenduskomiteedes osalemiseks nõutav ettevalmistus- ja uurimistöö, millega antakse oluline panus ühenduse poliitikasse, programmidesse ja algatustesse ning luuakse vajalik tasakaal muude keskkonna valdkonnas osalejate, sealhulgas tööstuse/ettevõtluse, ametiühingute ja tarbijarühmade huvidega;

c) arutelu edendamine ühenduse seisukohast oluliste keskkonnaprobleemidega seotud seisukohtade, probleemide ja võimalike lahenduste üle, kaasates riikliku, piirkondliku ja kohaliku tasandi sidusrühmi. See võib lisaks hõlmata teadmiste edasiandmist ja võrkude loomisest saadava koostoime tagamist;

d) keskkonnateadlikkuse ja -teadmiste parandamine nii üldiselt kui seoses ühenduse keskkonnapoliitikaga;

e) eeskätt väikeste valitsusväliste organisatsioonide, uute valitsusväliste organisatsioonide võrgustike ning kandidaatriikides ja Balkani riikides tegutsevate valitsusväliste organisatsioonide suutlikkuse parandamine Euroopa tasandil.

2. Niisugused abisaaja tehtud maksed ja kolmandate isikutega sõlmitud lepingud, mis sisaldavad allpool esitatud elemente, loetakse abikõlbmatuks:

a) lõbustus- ja vastuvõtukulud, tarbetud või mõtlematud kulud;

b) kulud, mis selgelt ei kuulu abisaaja toetuse saamise aastaks kokkulepitud tööprogrammi;

c) laenude tagasimaksed, intressikulud, ülekantud puudujääk;

d) kasutatud kapitaliga seotud kulud, abisaaja varade tugevdamiseks tehtud investeeringud või moodustatud reservid;

e) mitterahalised sissemaksed;

f) erakulud;

g) kriminaalne või ebaseaduslik tegevus.

--------------------------------------------------

Top