32000R1522

Nõukogu määrus (EÜ) nr 1522/2000,

10. juuli 2000,

millega kehtestatakse Austraaliast, Indoneesiast ja Taist pärinevate polüestrist sünteesstaapelkiudude impordi suhtes lõplik dumpinguvastane tollimaks ja nõutakse lõplikult sisse kõnealuse impordi suhtes kehtestatud ajutine tollimaks

Euroopa liidu nõukogu,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 22. detsembri 1995. aasta määrust (EÜ) nr 384/96 kaitse kohta dumpinguhinnaga impordi eest riikidest, mis ei ole Euroopa Ühenduse liikmed [1], eriti selle artiklit 9,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut, mis esitati pärast konsulteerimist nõuandekomiteega,

ning arvestades järgmist:

1. MENETLUS

1.1. Ajutised meetmed ja lõplikud tasakaalustavad tollimaksud

(1) Komisjoni määrusega (EÜ) nr 124/2000 [2] (edaspidi "ajutist tollimaksu käsitlev määrus") kehtestati Austraaliast, Indoneesiast ja Taist pärinevate ning CN-koodi 55032000 alla kuuluvate polüesterstaapelkiudude impordi suhtes ühendusse ajutised dumpinguvastased tollimaksud.

(2) Paralleelse subsiidiumivastase uurimise tulemusel kehtestati komisjoni määrusega (EÜ) nr 123/2000 [3] ajutised tasakaalustavad tollimaksud Austraaliast ja Taiwanist pärinevate polüesterstaapelkiudude impordi suhtes ühendusse.

(3) Silmas pidades eespool nimetatud subsiidiumivastast uurimist, võeti nõukogu määrusega (EÜ) nr 978/2000 [4] Austraaliast, Taiwanist ja Indoneesiast pärineva impordi suhtes kasutusele lõplikud tasakaalustavad tollimaksud.

1.2. Järgnev menetlus

(4) Pärast ajutiste dumpinguvastaste tollimaksude kehtestamist on mitmed isikud esitanud oma kirjalikud märkused. Vastavalt määruse (EÜ) nr 384/96 (edaspidi "algmäärus") artikli 6 lõike 5 sätetele anti nendele isikutele, kes seda taotlesid, võimalus esitada oma seisukohad. Neile teatati olulised faktid ja kaalutlused, mille põhjal kavatseti soovitada lõpliku dumpinguvastase tollimaksu kehtestamist ja ajutise tollimaksuna tagatiseks antud summade lõplikku sissenõudmist kõnealuse tollimaksu ulatuses. Lisaks sellele anti neile pärast kõnealust teavitamist võimalus esitada teatava ajavahemiku jooksul oma märkused.

(5) Huvitatud isikute suulised ja kirjalikud märkused, mis esitati selleks määratud tähtaja jooksul, vaadati läbi ja vajaduse korral võeti neid lõplike otsuste tegemisel arvesse.

1.3. Koostöösoovimatus

(6) Pärast ajutiste meetmete kehtestamist esitas üks koostöös mitteosalenud Indoneesia eksportiv tootja komisjonile taotluse vaadata uuesti läbi tema kui koostööst keelduja seisund. Kõnealune äriühing väitis, et hoolimata tähtaegadest tingitud raskustest, vastas ta komisjoni küsimustikule, mis osutab tema koostöösoovile.

(7) Nagu selgitatud ajutist tollimaksu käsitleva määruse põhjenduses 18, ei suutnud kõnealune eksportiv tootja esitada küsimustikule täielikku vastust tähtaja jooksul, mida pikendati mitu korda, et nimetatud äriühing saaks esitada sisuka vastuse. Seetõttu kiidetakse heaks esialgne otsus koostöösoovimatuse kohta.

2. VAATLUSALUNE TOODE JA SAMASUGUNE TOODE

(8) Vaatlusalune toode on kraasimata, kammimata või muul viisil ketramiseks ette valmistamata polüestrist sünteesstaapelkiud, mida praegu liigitatakse CN-koodi 55032000 alla. Üldjuhul kasutatakse selle puhul mõistet "polüesterstaapelkiud".

(9) Tai kuninglik valitsus, Indoneesia valitsus, teatavad eksportivad tootjad ja üks kasutajate ühendus (edaspidi "Eurofibrefill") väitsid, et käesoleva menetluse algatamise teade ei hõlmanud neid polüesterstaapelkiuliike, mida kasutatakse muul otstarbel kui ketruseks, mistõttu oleks tulnud kõnealused kiuliigid menetlusest välja jätta.

(10) Väideti ka seda, et ketruseks kasutatavaid polüesterstaapelkiude (nimetatakse ka kootud polüesterstaapelkiududeks) tuleks igal juhul eristada muul otstarbel kui ketruseks kasutatavatest polüesterstaapelkiududest (nimetatakse ka lausmaterjalitööstuses kasutatavateks polüesterstaapelkiududeks ehk kiudtäidiseks), sest neil on erinevad füüsikalised, tehnilised ja keemilised omadused ning erinev kasutusotstarve. Lisaks sellele väideti, et ketruseks kasutatavaid polüesterstaapelkiude ja muul otstarbel kui ketruseks kasutatavaid polüesterstaapelkiude saab üksteisega asendada, kui see üldse on võimalik, väga piiratud ulatuses ning et see hõlmab ainult teatavaid kiuliike, mis algselt olid mõeldud kasutamiseks ketruseks, kuid mida võib kasutada muul otstarbel. Tegelikult väitsid mõned huvitatud isikud, et ketruseks kasutatavate polüesterstaapelkiudude ja muul otstar bel kui ketruseks kasutatavate polüesterstaapelkiudude vaheline erinevus peaks kajastuma denjeedes väljendatud jämeduses. Nende arvates kasutatakse alla kolme denjee jämedaid polüesterstaapelkiuliike ketrustööstuses, samal ajal üle kolme denjee jämedaid kiuliike kasutatakse muul otstarbel kui ketruseks.

(11) Peale selle väitsid nad, et ühenduse tootmisharu toodab põhiliselt ketruseks kasutatavaid polüesterstaapelkiuliike ning järelikult tuleb enamik muul otstarbel kui ketruseks kasutatavaid polüesterstaapelkiuliike hankida väljastpoolt ühendust.

(12) Samamoodi väitis üks Indoneesia eksportiv tootja, et ringlussevõetavast toorainest toodetavad polüesterstaapelkiud (edaspidi "ringlussevõetavad polüesterstaapelkiud") ei tohiks kuuluda tavapärasest toorainest toodetavate polüesterstaapelkiududega (edaspidi "tavapärased polüesterstaapelkiud") ühte ja samasse kategooriasse, sest mõlemal on erinev tootmisprotsess, neid toodetakse erinevast toorainest ning neil on erinev lõppkasutus. Seetõttu väitsid nad, et käesolev menetlus ei tohiks hõlmata ringlussevõetavaid polüesterstaapelkiude.

(13) Seoses sellega tuleks märkida, et algatamisteates ja kaebuses on selgelt esitatud asjakohase, kõiki polüesterstaapelkiuliike hõlmava CN-koodi kirjeldus. Hoolimata sellest on teatavad eksportivad tootjad asjakohase CN-koodi kirjelduse sõnastust pärast käesoleva uurimise algatamist valesti tõlgendanud. Seejärel tehti selgeks, et kaebus ja algatamisteade hõlmasid kõiki asjaomaste riikide eksporditavaid ja ühenduse tootmisharus toodetavaid polüesterstaapelkiuliike, olenemata nende kasutusotstarbest.

(14) Tegelikult toodab ühenduse tootmisharu kõiki polüesterstaapelkiuliike, eelkõige muul otstarbel kui ketruseks kasutatavaid polüesterstaapelkiude. Vastupidiselt väidetele, et ühenduse tootmisharu toodab väga vähe muul otstarbel kui ketruseks kasutatavaid polüesterstaapelkiude, näitas uurimine, et uurimisperioodi jooksul (1. aprillist 1998 kuni 31. märtsini 1999) moodustas ketruseks kasutatavate polüesterstaapelkiudude müük umbes 25 % ühenduse tootmisharu müügist, samal ajal kui muul otstarbel kui ketruseks kasutatavate polüesterstaapelkiudude müük moodustas umbes 75 %.

(15) Leiti ka seda, et Austraaliast, Indoneesiast ja Taist pärinevate polüesterstaapelkiudude impordist moodustasid umbes 50 % ketruseks kasutatavad polüesterstaapelkiuliigid ning ülejäänud 50 % olid muul otstarbel kui ketruseks kasutatavad polüesterstaapelkiuliigid.

(16) Seoses väidetavate füüsikaliste, tehniliste ja keemiliste omaduste erinevustega tuleks meenutada, et on olemas väga palju erinevaid polüesterstaapelkiuliike, millel on üldiselt ühesugune keemiline koostis. Neid toodetakse ka samasuguste tootmisseadmetega ja isegi samadel tootmisliinidel. Uurimine on näidanud, et sõltuvalt ettevõtjast toodavad nii eksportivad tootjad kui ka ühenduse tootmisharu 15–80 polüesterstaapelkiuliiki. Põhiomadused, mille alusel on võimalik vahet teha erinevate polüesterstaapelkiuliikide vahel, on jämedus (denjeedes), pikkus, tugevus, kortsuvus ja kokkutõmbuvus. On selge, et kõnealuse tootevaliku kahe äärmuse vahel on eespool nimetatud tehnilised erinevused. Tuleb siiski märkida, et isegi ühejämeduste kiuliikide füüsikalised omadused on erinevad, sest harilikult toodetakse neid vastavalt tellijate nõudmistele.

(17) Käesolev uurimine, eelkõige eksportivatelt tootjatelt ja ühenduse tootmisharult saadud tegelike andmete analüüs ei kinnitanud väidet, et vähemalt kolme denjee jämeduste polüesterstaapelkiuliikide vahel, mille kasutusotstarve on erinev, on võimalik peaaegu täielikult vahet teha. Tegelikult leiti, et eri polüesterstaapelkiuliikide kasutusotstarve suurel määral kattub. Käesolev uurimine näitas, et alla kolme denjee jämedate polüesterstaapelkiudude müük muudele tööstusharudele kui ketrustööstus ja üle kolme denjee jämedate polüesterstaapelkiudude müük ketrustööstusele moodustab umbes 20 % kolmest asjaomasest riigist pärit impordist ja ühenduse tootmisharu müügist. Peale selle on 7 % kiududest täpselt kolme denjee jämedused ja neid müüakse nii ketruseks kui ka muul otstarbel. Seetõttu on uurimine näidanud, et eri polüesterstaapelkiuliikide vahel puudub selge eraldusjoon, sest üksteisele lähedaste liikide kasutusotstarve kattub ja need konkureerivad omavahel.

(18) Lisaks eespool nimetatud kattuvusele on teatavate polüesterstaapelkiuliikide puhul tuvastatud selge ühesuunaline asendatavus kinnitanud tõsiasja, et üht ja sama polüesterstaapelkiudu kasutatakse nii ketruseks kui ka muul otstarbel. Ketruseks kasutatavaid polüesterstaapelkiudusid saab müüa mõneks muuks otstarbeks ainult siis, kui kiudude kvaliteet ketruseks ei sobi. Järelikult võib ühenduses sellistel juhtudel järgitava tava kohaselt käsitleda asjaomaseid erinevaid polüesterstaapelkiuliike ühe tootena.

(19) Ketruseks kasutatavate polüesterstaapelkiudude ja muul otstarbel kui ketruseks kasutatavate polüesterstaapelkiudude tootmiskulude vahelise erinevuse osas tuleks märkida, et see on tähtsusetu. Seda kinnitab ka asjaolu, et ketruseks kasutatavate polüesterstaapelkiudude ja muul otstarbel kui ketruseks kasutatavate polüesterstaapelkiudude, näiteks tavapäraste ketruseks ja muul otstarbel kasutatavate polüesterstaapelkiuliikide müügihinnad ei erine üksteisest oluliselt.

(20) Nagu eespool öeldud, toodetakse kõiki polüesterstaapelkiuliike ühtede ja samade tootmisseadmetega. Lisaks sellele ei kaasne üleminekuga ühelt polüesterstaapelkiuliigilt teisele mingeid lisainvesteeringuid, välja arvatud konkreetsed reguleerimis- ja kalibreerimiskulud. Kuigi see iseenesest ei ole seotud vaatlusaluse toote ja samasuguse toote kindlaksmääramisega, võib selle põhjal järeldada, et ühenduse tootmisharu on suuteline tootma mis tahes polüesterstaapelkiuliiki. Sellest tuleneb, et isegi kui teatavad polüesterstaapelkiud ei olnud ühenduse tootmisharus väidetavalt lihtsalt kättesaadavad, ei ole see tingitud tehnilistest põhjustest, vaid dumpinguhinnaga impordi allalöödud hinnatasemest, mida kliendid on kasutanud oma hinnataotlustes. Seepärast ei kinnitata väidet, et teatavad polüesterstaapelkiuliigid ei ole ühenduse tootmisharus kättesaadavad.

(21) Lõpuks tuleks meenutada, et eri polüesterstaapelkiuliikide olemasolu ning kasutatud tooraine kvaliteedi, tootmisprotsesside ja kasutusostarvete erinevused ei põhjusta olulisi erinevusi polüesterstaapelkiudude füüsikalistes, keemilistes ja tehnilistes omadustes. Seetõttu tuleks käsitleda ringlussevõetavaid ja tavapäraseid polüesterstaapelkiudusid käesolevas menetluses vaadeldava toote osana.

(22) Eespool öeldu põhjal leitakse, et vaatlusaluse toote ja samasuguse toote kohta saadud märkused ei ole sellised, et muudaksid kehtetuks ajutist tollimaksu käsitleva määruse põhjendustes 10–12 esitatud järeldused. Sellest tulenevalt kiidetakse heaks kõnealused järeldused, mis on kooskõlas samasuguse toote kohta varasemates uuringutes tehtud järeldustega.

3. DUMPING

3.1. Austraalia

3.1.1. Normaalväärtus

(23) Pärast ajutiste meetmete vastuvõtmist väitis ainus Austraalia eksportiv tootja, et komisjon on ekslikult käsitlenud üht omamaist kasutajat sidusettevõttena, mistõttu ei oleks tohtinud kõnealuse äriühinguga tehtud tehinguid jätta normaalväärtuse kindlaksmääramisel arvesse võtmata. Kõnealuse eksportiva tootja sõnul oli nimetatud kasutaja sõltumatu klient.

(24) See väide lükati tagasi, sest kohapeal saadud teabe kohaselt olid kõnealune kasutaja ja Austraalia eksportiv tootja mõlemad trusti omanduses. Mõlemat trusti kontrollis üks ja seesama perekond. Peale selle möönis äriühing ise, et mõned direktorid ja aktsionärid olid mõlemal äriühingul ühised. Jõuti järeldusele, et algmääruse artikli 2 lõike 1 tähenduses olid mõlemad äriühingud seotud isikud. Lisaks sellele ei tõestanud äriühing, et nimetatud suhe ei olnud mõjutanud kõnealuse kahe isiku vahelist hinnataset. Peale selle tegi komisjon kindlaks, et tehinguid ei tehtud tavapärase kaubandustegevuse käigus, kuna nendega kaasnes kahjum.

(25) Austraalia eksportiv tootja väitis ka seda, et toorainete maksumuse kindlaksmääramisel oleks tulnud toorainete eest esitatud kaubaarvele märgitud hindade asemel kasutada tegelikult makstud summasid.

(26) Kõnealuse väitega nõustuti ning tavapärase kaubandustegevuse hindamisel ja normaalväärtuse arvutamisel kasutatud tootmiskulu kohandati vastavalt sellele.

3.1.2. Ekspordihind

(27) Ekspordihinna kindlaksmääramise kohta ei esitatud ühtki vastuväidet. Ajutist tollimaksu käsitlevas määruses esitatud järeldused kiidetakse heaks.

3.1.3. Võrdlus

(28) Pärast ajutiste meetmete vastuvõtmist kordas Austraalia eksportiv tootja oma taotlust saada hüvitist siseturul osutatavate tehniliste teenuste eest.

(29) Nagu ajutist tollimaksu käsitleva määruse põhjenduses 40 sätestatud, ei selgitanud kõnealune äriühing rahuldavalt oma väidete olemust, samuti ei esitanud ta taotletavate kohandussummade tõenduseks rahuldavaid selgitusi ega dokumente. Peale selle ei suutnud nimetatud äriühing tõendada, et kõnealune tegur põhjustas sise- ja eksporditurgudel klientidelt küsitud hindade erinevuse.

(30) Seepärast lükati kõnesolev väide tagasi ja ajutist tollimaksu käsitlevas määruses esitatud järeldused kiidetakse heaks.

3.1.4. Dumpingumarginaal

(31) Korrigeeritud kaalutud keskmise normaalväärtuse võrdlemisel kaalutud keskmise ekspordihinnaga tooteliikide kaupa tehasest hankimise tasandil ilmnes dumpingu olemasolu. Lõplik dumpingumarginaal, väljendatuna protsendimäärana CIF-impordihinnast ilma tollimakse tasumata, on 18 %.

3.2. Indoneesia

3.2.1. Väljavõtteline uuring

(32) Nagu selgitatud ajutist tollimaksu käsitlevas määruses, kasutati Indoneesia puhul väljavõttelist uuringut. Pärast ajutiste meetmete vastuvõtmist väitsid Indoneesia ametiasutused, et nad ei olnud nõus komisjoni pakutud valimiga selle moodustamise ajal. Tuleks siiski meenutada, et valimisse kaasati lõplikult need äriühingud, keda Indoneesia ametiasutused ise olid selleks kirjalikult soovitanud. Väljavõttelise uuringu kohta ei esitatud ühtki muud märkust ja kiidetakse ajutist tollimaksu käsitleva määruse järeldused heaks.

3.2.2. Normaalväärtus

(33) Pärast ajutiste meetmete vastuvõtmist tegi komisjon uuesti kindlaks, mil määral oli üks Indoneesia eksportiv tootja teinud koostööd. Selles suhtes jõuti järeldusele, et probleemid, mis on seotud küsimustiku vastustes saadud teabega ja järgnenud kohapealse kontrolli käigus saadud teabega, osutavad sellele, et teatavat kõnealuse äriühingu esitatud teavet ei olnud võimalik piisavalt kontrollida eelkõige tootmiskulude osas. Esitatud teave oli eksitav ja seega takistas uurimist. Peale selle tekitasid pärast ajutiste meetmete vastuvõtmist esitatud selgitused lisakahtlusi esialgu esitatud teabe suhtes. Seepärast teavitati äriühingut, et teatavat esitatud teavet ei võeta arvesse, ja talle anti võimalus esitada lisaselgitusi. Esitatud selgitusi ei peetud rahuldavaks. Seega tehti järeldused vastavalt algmääruse artiklile 18 kättesaadavate faktide alusel. Kuid kõnealuse äriühingu esitatud teavet kasutati käesolevas uurimises siiski nii palju kui võimalik.

(34) Nimetatud Indoneesia eksportiv tootja väitis, et komisjon oleks pidanud arvutama erinevad normaalväärtused ja dumpingumarginaalid vaatlusaluse toote teise ja kolmanda kvaliteediklassi kohta. Kõnealune äriühing väitis, et esitades andmed eri alaklasside kohta, oli ta järginud küsimustiku juhiseid, sest tema arvates on teise ja kolmanda kvaliteediklassi tehnilised näitajad erinevad, ning ka seetõttu, et kõnesolevaid kvaliteediklasse oli eristatud äriühingu dokumentatsioonis. Äriühing esitas eri kvaliteediklasside kohta ka erinevad tootmiskulud, mis väidetavalt põhinevad kulusüsteemil, mille kohaselt jaotatakse kulud nii, et oleks võimalik katta kõigi alaklasside kulusid. Lisaks sellele väitis nimetatud äriühing, et rühmitatud alaklasside võrdlus ei olnud asjakohane.

(35) Leiti, et kõnesolev äriühing ei järginud madalamate kvaliteediklasside puhul küsimustikus esitatud aruandlusjuhiseid ega seda dokumentatsiooni, mille ta komisjonile esitas. Olenemata eespool öeldust, kontrolliti täiendavalt eri kvaliteediklasside tootmiskulusid, mille kõnealune äriühing oli esitanud küsimustiku vastuses. Seoses sellega tehti kindlaks, et teise ja kolmanda kvaliteediklassi tootmiskulud ei anna algmääruse artikli 2 lõike 5 kohast põhjendatud ülevaadet vaatlusaluse toote tootmise ja müügiga seotud kuludest. Tegelikult ei hõlmanud alaklasse käsitlevad tootmiskulud tööjõukulusid, amortisatsiooni, üldkulusid ega müügi-, üld- ja halduskulusid. Lisaks sellele leiti, et äriühingu väide, nagu olnuks tema hinnakujunduse eesmärk ainult kulude katmine, oli vastuolus esitatud teabega, mille kohaselt saadi suurt kasumit kvaliteedi alaklassidest. Peale selle vaidlustati asjaolu, et kõnesoleva äriühingu eesmärk on toota esimesse kvaliteediklassi kuuluvaid polüesterstaapelkiudusid. Selle põhjal võiks arvata, et kõigi polüesterstaapelkiudude tootmiskulud, olenemata nende kvaliteedist, olid ühesugused. Seepärast arvutati tootmiskulud uuesti uurimisperioodi jooksul tegelikult tekkinud kogukulude alusel ning seejärel jagati need tootmise kogumahuga, et teha kindlaks keskmine tootmiskulu.

(36) Vastavalt ajutist tollimaksu käsitlevas määruses kirjeldatud metoodikale kohaldati seejärel korrigeeritud tootmiskulusid, et teha kindlaks, kas siseturuhinnad määrati tavapärase kaubandustegevuse käigus. Kui see oli nii, kasutati normaalväärtuse kindlaksmääramisel siseturuhindu. Vastasel juhul arvutati normaalväärtus. Selle põhjal ei mõjutanud toodete rühmitamine ega muu väidetav kvaliteedi alaklassidesse jagamine tulemust. Nõustuti siiski sellega, et kõnealune äriühing tootis teataval määral madalamakvaliteedilist vaatlusalust toodet, ja seda võeti võrdlemisel arvesse.

(37) Sama Indoneesia eksportiv tootja väitis, et normaalväärtuse arvutamisel kasutatud üld- ja halduskulud oleks tulnud jaotada vaatlusalust toodet tootva üksuse kogumüügi, sealhulgas siseturumüügi kohta.

(38) See väide lükati tagasi, sest kulud tekkisid müügil sõltumatutele klientidele ja mitte sisemisel ülekandmisel muudele vaatlusalust toodet täiendavalt töötlevatele üksustele.

(39) Kõnealune Indoneesia eksportiv tootja väitis, et komisjon oleks pidanud kasutama normaalväärtuse arvutamisel tootega seotud müügi-, üld- ja halduskulusid, mitte aga vaatlusalust toodet tootva üksuse kõiki müügi-, üld- ja halduskulusid.

(40) See väide lükati tagasi, sest äriühing ei suutnud esitada vajalikke täiendavaid dokumente, mis oleksid võimaldanud korralikult kontrollida kõnealuse tootega seotud müügi-, üld- ja halduskulusid kohapealse uurimise käigus. Seetõttu jäädi üksuse müügi-, üld- ja halduskulude üldise jaotuse juurde.

(41) Kõnealune Indoneesia eksportiv tootja väitis, et komisjon oli normaalväärtuse arvutamisel lisanud siseturul müüdud toote tootmiskuludele teatavad ekspordikuludena käsitletud kulud.

(42) Selle väitega nõustuti ning müügi-, üld- ja halduskulude jaotus vaadati uuesti läbi koos küsimustiku vastusega esitatud ja kontrollimisel kasutatud kontoplaani alusel, tingimusel et sellest nähtus selgelt, et asjaomased arved on seotud ekspordiga.

(43) Kõnesolev Indoneesia eksportiv tootja väitis, et komisjon ei oleks tohtinud võtta vaatlusaluse toote puhul arvesse äriühingu selle haldusüksuse müügi-, üld- ja halduskulusid, mis väidetavalt tegutseb finantsturul, kuna nimetatud üksus on eraldi tulemusüksus ega tegutse teiste üksuste suhtes keskse teenuseosutajana.

(44) See väide lükati tagasi. Äriühing ei esitanud mingeid tõendeid selle kohta, et kõnealune haldusüksus oli tootmisüksustest sõltumatu, ega selle kohta, et nimetatud üksus oli tegutsenud tulemusüksusena. Eelkõige ei esinenud äriühingu auditeeritud raamatupidamisaruannetes mingit viidet sõltumatu tulemusüksuse tegevuse kohta finantsturul. Tegelikult ilmnes äriühingu esitatud dokumentidest, et vastavalt auditeeritud majandusaasta aruandele oli kõnealusel haldusüksusel keskne koht äriühingu tegevuses. Selle tegevus vastas peakontori tavapärasele tegevusele. Seepärast jäädi selle juurde, et normaalväärtuse arvutamisel võetakse vaatlusaluse toote puhul arvesse kõnealuse üksuse müügi-, üld- ja halduskulusid.

(45) Kõnealune Indoneesia eksportiv tootja väitis, et komisjon ei oleks tohtinud võtta vaatlusaluse toote puhul arvesse eespool nimetatud haldusüksuse intressikulusid. Nimetatud äriühing väitis, et kõnealuse üksuse laenudega rahastati finantsturgudel sooritatud toiminguid ja investeeringuid tütarettevõtjatesse. Seetõttu ei olnud nimetatud laenud kõnealuse äriühingu väitel seotud vaatlusaluse toote tootmise ja müügiga ning nende omistamine eri tootmisüksustele oleks väär. Väideti ka seda, et vaatlusaluse toote tootmise ja müügiga seotud üksus täitis ise rahastamisnõuded.

(46) See väide lükati tagasi, sest vastavalt põhjendusele 44 eespool vastas kõnealuse haldusüksuse tegevus peakontori tavapärasele tegevusele. Peale selle ei esitanud nimetatud äriühing ühtki rahuldavat tõendit selle kohta, miks ei oleks võidud laene kasutada eri tootmisüksuste tegevuse rahastamiseks. Lisaks sellele ei kinnitanud äriühingu auditeeritud raamatupidamisaruanded tootmise ja finantsturgudel sooritatud toimingute rahastamise kohta esitatud selgitusi.

(47) Finantseerimiskulusid käsitlevat väidet uurides tehti kindlaks, et kõnealune äriühing sõlmis eespool nimetatud laenudega seotud kursiriskide piiramiseks riskiturbekokkuleppeid. Kõnealuste riskiturbetehingutega kaasneb iga-aastane kulu lisatasuna. Kuigi nimetatud äriühing väitis, et põhjenduses 45 esitatud põhjustel ei tohiks neid kulusid jaotada vaatlusalusele tootele, leiti siiski, et need tuleb lisada müügi-, üld- ja halduskuludele ning kaotada kõigile toodetele äriühingu kogukäibe alusel. Lisaks lükati tagasi taotlus käsitleda riskiturbetehingute puhul valuutavahetusest saadud kasumit, kuna dumpinguvastastes uurimistes ei võeta arvesse valuutakursi muutuste kasumit, olenemata sellest, kas see realiseeritakse või ei.

(48) Kõnealune Indoneesia eksportiv tootja väitis, et kui intressikulud jaotatakse eri tootmisüksuste vahel, tuleks need tasakaalustada vastava tuluga.

(49) Selle väitega nõustuti sedavõrd, kuivõrd see käsitleb rahaliste vahendite lühiajalisest hoiustamisest saadavat tulu. Seepärast vaadati müügi-, üld- ja halduskulud üle enne nende kasutamist tavapärase kaubandustegevuse hindamisel ja normaalväärtuse arvutamisel.

3.2.3. Ekspordihind

(50) Ekspordihinna kindlaksmääramise kohta ei esitatud ühtki vastuväidet. Ajutist tollimaksu käsitlevas määruses esitatud järeldused kiidetakse heaks.

3.2.4. Võrdlus

(51) Nagu põhjenduses 36 öeldud, väitis üks eksportiv tootja, et arvesse tuleks võtta toodangu kvaliteedierinevusi. Seoses sellega peeti asjakohaseks lubada spetsiaalselt korrigeerida madalamakvaliteediliste toodete normaalväärtust.

(52) Pärast ajutiste meetmete vastuvõtmist väitis üks Indoneesia eksportiv tootja, et komisjon oleks pidanud arvutama ekspordimüügiga seotud krediidikulude summa akreditiivide diskonteerimisega äriühingule kaasnevate tegelike kulude alusel. Kõnealune äriühing väitis ka seda, et seoses ekspordimüügiga määratud intressimäärad olid madalamad sama valuuta intressimääradest omamaise müügi korral.

(53) See väide lükati tagasi, sest vastavalt algmääruse artikli 2 lõike 10 punktile g on vaja korrigeerida asjaomase müügi krediteerimisega seotud kulude erinevusi ainult siis, "kui kõnealust tegurit võetakse arvesse nõutavate hindade määramisel". Kõnealune äriühing ei esitanud küsimustiku vastuses mingit teavet ekspordimüügiga seotud krediteerimiseks kinnitatud intressimäärade kohta, kuigi küsimustikus seda selgesõnaliselt nõuti. Väidet, et ekspordimüügi krediteerimisega seotud intressimäär oli madalam omamaise müügi puhul kohaldatavast intressimäärast, kuigi mõlemad müügid sooritati ühes ja samas valuutas, ei olnud võimalik kontrollida seetõttu, et kontrolli ajal ei olnud see tegur teada.

3.2.5. Dumpingumarginaal

(54) Vajaduse korral korrigeeritud kaalutud keskmise normaalväärtuse võrdlemisel kaalutud keskmise ekspordihinnaga tooteliikide kaupa tehasest hankimise tasandil ilmnes dumpingu olemasolu mõlema valimis sisalduva uuritud eksportiva tootja puhul.

(55) Ühe uuritud äriühingu dumpingumarginaal vaadati uuesti läbi. Sellest tulenevalt vaadati uuesti läbi ka algmääruse artikli 9 lõike 6 kohaselt valimisse mittekuuluvate koostööd tegevate äriühingute kaalutud keskmine dumpingumarginaal. Läbivaadatud arvutused ei ole siiski mõjutanud koostöös mitteosalenud äriühingute kohta määratud dumpingumarginaali, mis siinjuures kinnitatakse. Lõplikud dumpingumarginaalid, väljendatuna protsendimäärana CIF-impordihinnast ilma tollimakse tasumata, on järgmised:

- valimis sisalduvad uuritud eksportivad tootjad:

– PT. Indorama Synthetics Tbk.: | 8,4 % |

– PT. Panasia Indosyntec: | 14,8 % |

- valimisse mittekuuluvad koostööd tegevad eksportivad tootjad:

– PT. GT Petrochem Industries Tbk.: | 14,0 % |

– PT. Susilia Indah Synthetic Fiber Industries: | 14,0 % |

—PT. Teijin Indonesia Fiber Corporation Tbk.: | 14,0 % |

koostöös mitteosalenud eksportivad tootjad: | 20,8 %. |

3.3. Tai

3.3.1. Normaalväärtus

(56) Pärast ajutiste meetmete vastuvõtmist väitis üks eksportiv tootja, kes ei pidanud eraldi raamatupidamisarvestust valmistoote müügikulude kohta, et komisjon oleks pidanud aktsepteerima eri mudeleid käsitlevaid üksikasjalikke tootmiskulude arvutusi, mis ta oli teinud konkreetselt küsimustikule vastamiseks.

(57) Kõnealune eksportiv tootja väitis pärast ajutiste meetmete kehtestamist ka seda, et äriühingu sisemise juhtimistegevuse kuutulemuste põhjal uurimisperioodi lõpus moodustatud sulgemisvaru väärtus oli arvutatud pigem eeldatava turuväärtuse kui kulude alusel ning et seetõttu ei ole õige kasutada nimetatud näitajat tootmiskulude arvutamisel.

(58) Väideti ka seda, et asjakohasem oleks olnud määrata tootmiskulud majandusaasta, mitte uurimisperioodi lõpus moodustatud sulgemisvaru alusel, sest sulgemisvaru auditeeriti aasta lõpus, see hõlmas kolme kuu asemel uurimisperioodi üheksat kuud ning vastas tootmiskuludele, mille nimetatud äriühing oli arvutanud konkreetselt uurimisperioodi esimese üheksa kuu kohta.

(59) Peale selle väitis ta, et toorainekulude ja valuutakursside kõikumise tõttu ning seetõttu, et teatavate kuude jooksul eksporti ühendusse ei toimunud, oleks tulnud kasutada igakuiseid tootmiskulusid.

(60) Ometi leiti, et konkreetselt arvutatud kulud olid vastuolus teatavate sulgemisvaru väärtustega, mille kõnealune eksportiv tootja oli esitanud oma küsimustiku vastuses, arvestades sealset varude hindamise meetodit, st keskmisi kulusid ehk netorealiseerimismaksumust, olenevalt sellest, kumb summa on väiksem.

(61) Eksportiv tootja oli eitanud küsimustiku vastuses vaatlusalust toodet käsitleva juhtimisarvestuse olemasolu ja kohapealse kontrolli käigus ei saadud kontrollitavate sulgemisvarude väärtust sisaldavaid sisemise juhtimistegevuse tulemusi.

(62) Väidetavalt auditeeritud varude kohta ei saadud taotlusest hoolimata kontrollkäigu ajal majandusaasta lõpuks moodustunud sulgemisvaru hindamise kavasid ja seetõttu ei olnud võimalik kindlaks määrata tavapäraselt kasutatud hindamismeetodit ega kontrollida aasta lõpus moodustunud tooteühikute või kogutoodangu varude väärtust.

(63) Seoses sellega leiti, et konkreetselt iga kuu ja aasta kohta arvutatud tootmiskulud ei ole usaldusväärsed. Seepärast tuleks käsitleda normaalväärtuse määramisel tootmiskuludena uurimisperioodi lõpus moodustunud sulgemisvaru väärtust, mis kõigi komisjonile esitatud andmete kohaselt põhines kuludel või netorealiseerimismaksumusel olenevalt sellest, kumb summa on väiksem.

(64) Teise eksportiva tootja väited müügi-, üld- ja halduskulude korrigeerimise kohta lükati tagasi kas seepärast, et esitatud seiku oli juba arvesse võetud, või finantseerimiskulude, tulude ning teatavate tasude ja maksude osas seepärast, et kõnealused väited olid vastuolus nimetatud äriühingu vastusega küsimustikule.

(65) Sama eksportiv tootja väitis, et omamaiste müügitehingute loetelust oleks tulnud maha arvata teatavad kaupade tagastamised ja müügiga seotud hinnaalandused. Kaupade tagastamist käsitlev väide lükati tagasi, sest tagastamised ei olnud seotud uurimisperioodi jooksul toimunud müügiga ja loetelu ei sisaldanud asjaomaseid koguseid. Müügiga seotud hinnaalandusi käsitlev väide lükati tagasi seetõttu, et enne kontrollkäigu lõppu ei tuvastatud teatavate hinnaalanduste otsest seost vaatlusaluse müügiga, samal ajal kui kõnealune eksportiv tootja ei esitanud küsimustiku vastuses mingit taotlust muude hinnaalanduste kohta. Tegelikkusele vastavuse saavutamiseks suurendati uurimisperioodi käsitlevate müügi-, üld- ja halduskulude määramisel kasutatud müügi netokäibe näitajat.

(66) Kaks eksportivat tootjat väitsid, et tavapärase kaubandustegevuse hindamiseks tuleks võrrelda hindu ja tootmiskulusid kord kvartalis. Nad osutasid asjaolule, et tooraine- ja müügihinnad langesid uurimisperioodi jooksul märgatavalt ning seetõttu on õiglase võrdluse tagamiseks vaja teostada hindamist kord kvartalis. Kõnealust aspekti uuriti ja arvutust korrigeeriti kvartalite alusel.

(67) Kaks eksportivat tootjat väitsid, et tootmiskuludele lisatavate omamaiste müügi-, üld- ja halduskulude arvutamisel tuleks tehnilise abiga seotud kulud jaotada käibe alusel. Selle väitega nõustuti.

(68) Kolm eksportivat tootjat väitsid, et valuutakursi muutuste kasumi ja kahjumi väljajätmine müügi-, üld- ja halduskuludest ei olnud algetapis õigustatud. Üldiselt ei võetud valuutakursi muutuste kasumit ega kahjumit arvesse seetõttu, et komisjon kasutas kaubaarvele märgitud kuupäeval kehtinud vahetuskursse. Kui need olid seotud tooraine ostmisega, korrigeeris komisjon normaalväärtuse arvutusi, võtmaks arvesse asjaomase valuutakursi muutuste kasumit või kahjumit. Seejärel väitis üks kõnealustest eksportivatest tootjatest, et müügi-, üld- ja halduskuludesse lisatud valuutakursi muutuste kasum oleks pidanud põhinema auditeeritud näitajatel. Sellega ei nõustutud, sest väidetavalt auditeeritud näitajad saadi uurimise käigus nii hilja, et neid ei olnud enam võimalik kontrollida.

3.3.2. Ekspordihind

(69) Ekspordihinna kindlaksmääramise kohta ei esitatud ühtki vastuväidet. Kinnitatakse ajutist tollimaksu käsitlevas määruses esitatud järeldused.

3.3.3. Võrdlus

(70) Kaks eksportivat tootjat taotlesid ekspordihinna ja normaalväärtuse võrdlemist kord kvartalis ja üks eksportiv tootja kord kuus. Rahuldati kord kvartalis võrdlust taotlevate eksportivate tootjate taotlus ja lükati tagasi kolmanda eksportiva tootja taotlus, sest tema puhul ei olnud võimalik kindlaks määrata usaldusväärset normaalväärtust kuu/kvartali kohta.

(71) Üks eksportiv tootja väitis, et tagastatud kauba eest makstud veokulusid tuleks korrigeerida. See väide lükati siiski tagasi, sest ei peetud asjakohaseks kohaldada sisemaaveokulude eest tehtavat korrektiivi tagastatavate kaupade veokulude suhtes, kui müük osaliselt või täielikult tühistati.

(72) Kõnealune eksportiv tootja taotles tehnilise abi korrigeerimist, kuid see taotlus lükati tagasi, sest tehnilist abi ei osutatud lepinguliste ega seadusest tulenevate kohustuste alusel.

(73) Kaks eksportivat tootjat väitsid, et vaatlusaluse toote ekspordi- ja omamaisel müügil on erinevad kaubandustasandid. Sellega nõustuti, kuid et erinevaid kaubandustasandeid ei suudetud kindlaks määrata, sest siseturul vastavad tasandid puuduvad, tehti erikorrigeerimine algmääruse artikli 2 lõike 10 punkti d alapunkti ii alusel.

(74) Kaks eksportivat tootjat väitsid, et neil tuleks lubada teha valuuta konverteerimist käsitlevaid korrektiive, kuna nende väitel olid kursimuutused olnud märkimisväärsed (üle 10 %) ja toimunud viie kuu jooksul. Sellise korrigeerimisega ei nõustutud, sest leiti, et kursimuutuste puhul oli tegemist pigem kõikumise kui püsimuutusega.

3.3.4. Dumpingumarginaal

(75) Vajaduse korral korrigeeritud kaalutud keskmise normaalväärtuse võrdlemisel kaalutud keskmise ekspordihinnaga tooteliikide kaupa tehasest hankimise tasandil ilmnes dumpingu olemasolu kõigi uuritud eksportivate tootjate puhul.

(76) Pärast seda, kui arvutustesse olid tehtud eespool esitatud järelduste kohased muudatused, vaadati uuesti läbi ühe äriühingu ja ühe kontserni dumpingumarginaalid. Seetõttu vaadati läbi ka kõigi koostöös mitteosalenud äriühingute dumpingumarginaal, mis määratakse koostööd tegevate ettevõtete jaoks kehtestatud kõrgeima dumpingumarginaaliga samal tasemel. Lõplikud dumpingumarginaalid, väljendatuna protsendimäärana CIF-impordihinnast ilma tollimakse tasumata, on järgmised:

— Indo Poly (Thailand) Ltd. | 15,5 % |

— Teijin Polyester (Thailand) Ltd. | 26,9 % |

— Teijin (Thailand) Ltd. | 26,9 % |

— Tuntex (Thailand) Public Co. Ltd. | 27,7 % |

— koostöös mitteosalenud eksportivad tootjad | 27,7 %. |

4. KAHJU

4.1. Menetlusküsimused

(77) Tai kuninglik valitsus ja üks Indoneesia eksportiv tootja väitsid, et mõnede ühenduse tootmisharu määratluse alla kuuluvate ühenduse tootjate esitatud pakkumiste mittekonfidentsiaalsed kokkuvõtted ei olnud täielikud ega piisavalt üksikasjalikud, et võimaldada neil tõhusalt kasutada oma õigust kaitsele. Seepärast väitsid nad, et komisjoni suutmatus arvestada nimetatud asjaolu tähendab WTO dumpinguvastase lepingu ja algmääruse artikli 19 rikkumist.

(78) Seoses selle väitega tuleks märkida, et kõnealustele isikutele teatati täielikud andmed kooskõlas algmääruse artikli 19 lõikega 4. Nimetatud teatis sisaldas üldteavet ja üksikasjalikke tõendeid, millele komisjon tugines järelduste tegemisel. Lisaks sellele palus komisjon kõnealuseid ühenduse tootjaid esitada täiendavat mittekonfidentsiaalset teavet. Asjaomased ühenduse tootjad esitasid nimetatud mittekonfidentsiaalse teabe pärast seda, kui komisjon oli teinud lõplikud andmed teatavaks huvitatud isikutele, kellel oli kõnesolevatele andmetele täielik juurdepääs, millega võimaldati neil kasutada oma õigust kaitsele. Kui isegi üks ühenduse tootjatest oleks eespool nimetatud isikute väidete kohaselt jäetud välja ühenduse tootmisharu määratlusest, ei oleks see mingil juhul mõjutanud ühenduse tootmisharu olukorda käsitlevaid üldjäreldusi. Tehti kindlaks, et selline väljajätmine ei oleks mõjutanud ühenduse tootmisharuga seotud majandusnäitajate suundumisi ega ühenduse tootmisharu mainet, sest teiste ühenduse tootmisharu tootjate kogutoodanguga võrreldes on ühenduse selle tootja toodang väike.

4.2. Ühenduse tootmisharu määratlus

(79) Tai kuninglik valitsus ja üks Indoneesia eksportiv tootja väitsid, et ajutist tollimaksu käsitleva määruse põhjenduses 64 esitatud ühenduse tootmisharu tootmismaht on ülehinnatud. Eelkõige rõhutasid nad otsust, et ühenduse tootmisharu määratluse alla kuuluva seitsme koostööd tegeva tootja toodang moodustab umbes 85 % ühenduse kogutoodangust, kusjuures kaebuses märgiti, et üheksa kaebuse esitanud tootja toodang moodustab samasuguse osa ühenduse kogutoodangust.

(80) Peale selle väideti, et ühenduse tootmisharu määratluse alla kuuluvad kaks kaebuse esitanud ühenduse tootjat on seotud asjaomase riigi eksportiva tootjaga. Komisjoni järjekindla tava kohaselt tuleks kõnealused kaks tootjat arvata välja ühenduse tootmisharust.

(81) Ühenduse tootmisharu esindatuse osas tuleks märkida, et ühest küljest hõlmasid kaebuses esitatud andmed 1998. aasta kümmet kuud. Seega ekstrapoleeriti kõnealuseid andmeid, et need hõlmaksid 12 kuu pikkust ajavahemikku. Selle alusel moodustas üheksa kaebuse esitanud äriühingu toodang tegelikult umbes 89 % ühenduse 1998. aasta kogutoodangust. Teisest küljest selgus käesoleva uurimise käigus saadud ja ühenduse tootmisharu moodustava seitsme koostööd tegeva ühenduse tootja puhul kontrollitud andmete põhjal, et nende toodang moodustas umbes 85 % ühenduse 1998. aasta kogutoodangust. Seega kinnitatakse ühenduse tootmisharu osakaal ühenduse kogutoodangus, mis on esitatud ajutist tollimaksu käsitleva määruse põhjenduses 64.

(82) Tuleks rõhutada, et algmääruse artikli 4 lõike 1 punkti a sätted ei nõua ühenduse tootjate automaatset väljaarvamist ühenduse tootmisharust, kui nad on seotud asjaomaste eksportivate tootjatega. Kõnealuses artiklis on sätestatud, et mõistet "ühenduse tootmisharu" võib tõlgendada selliselt, et see käsitleb ülejäänud tootjaid, kui leitakse, et teatavad tootjad on seotud eksportijatega. Seepärast tuleks kõnesolevat olukorda uurida iga üksikjuhtumi suhtes eraldi vastavalt algmääruse artikli 4 lõikele 2. Tegelikult tuleb eksportijatega seotud ühenduse tootjad arvata välja ühenduse toodangu määratlusest, kui sellise seose tagajärjel käitub asjaomane tootja teistest tootjatest erinevalt.

(83) Eespool esitatud kaalutlusi silmas pidades näitas uurimine, et kõnealused kaks ühenduse tootjat ei käitunud teistmoodi kui muud tootjad, kes ei olnud seotud asjaomaste eksportivate tootjatega. Nad toetasid täielikult kaebust, mille tagajärjel algatati käesolev menetlus, ja osalesid aktiivselt uurimises. Pealegi ei tuvastatud kohapealse kontrolli käigus ja olemasolevate tõendite alusel, et asjaomase riigi aktsionärid oleks kehtestanud kõnealuse kahe äriühingu tegevuse ja äriliste otsuste suhtes mingeid kohustuslikke või organisatsioonilisi piiranguid. Lõpuks ei esitanud Tai kuninglik valitsus ja eespool nimetatud eksportivad tootjad mingeid tõendeid sellise piirava kontrolli kohta. Sellest tulenevalt kinnitati, et kõnealust kaht ühenduse tootjat ei pea välja arvama ühenduse toodangu määratlusest ega seega ka ühenduse tootmisharu määratlusest. Et ühenduse tootmisharu määratlemise kohta muid märkusi ei esitatud, kiidetakse heaks ajutist tollimaksu käsitleva määruse põhjenduses 64 esitatud järeldused.

4.3. Kahju analüüsimise periood

(84) Indoneesia valitsuse sõnul peaks uuritavaid näitajaid käsitlev teave selleks, et saada põhjendatud hinnangut kahju kindlakstegemisel aluseks võetavate suundumuste kohta, põhinema uurimisperioodile vastavatel 12 kuu pikkustel ajavahemikel alates 1996. aastast.

(85) Tuleks märkida, et uurimisperiood hõlmab 1998. aasta üheksat viimast kuud ja 1999. aasta kolme esimest kuud. 1996.–1998. kalendriaastaid käsitlevate näitajate uurimine hõlmab ka kolme neljandikku uurimisperioodist. Seetõttu ilmneb 1998. aastat ja uurimisperioodi käsitlevate arvude võrdlusest lihtsalt 1999. aasta esimese kvartali mõju kõnealustele näitajatele, mistõttu ei ole võimalik väita, et seoses sellega muutub kehtetuks nimetatud näitajate alusel kindlaksmääratud suundumuste uurimine. Seetõttu lükati kõnealune väide tagasi.

(86) Indoneesia valitsus väitis ka seda, et kahju hindamise periood, s.o ajavahemik 1996. aastast kuni uurimisperioodini, erines dumpingu hindamise perioodist ehk uurimisperioodist. Et kõnealused kaks perioodi ei kattunud, leidis Indoneesia valitsus, et kahju kohta tehtud järeldused on õigustühised. Lisaks sellele väideti, et kui kahju hindamise aluseks oleks kehtestatud 1998. aasta, oleksid kõigi näitajate suundumused olnud oluliselt teistsugused.

(87) Kahju uurimise eesmärk on hinnata dumpinguhinnaga impordi mõju ühenduse tootmisharu majandusolukorrale uurimisperioodi jooksul. Sellega kaasneb järeldus uurimisperioodi jooksul tekitatud kahju kohta. Sellise analüüsi jaoks määratakse mitmete näitajate suundumused, võttes aluseks uurimisperioodile eelnevate aastatega seotud teabe. Seepärast ei mõjuta uurimisperioodi ja üht konkreetset varasemat aastat käsitlevate näitajate võrdlus, nagu on soovitanud Indoneesia valitsus, analüüsi tulemusi. Tegelikult on kahju käsitleva järelduse tegemiseks vaja uurida näitajate suundumusi teatavate aastate jooksul kuni uurimisperioodini, mitte aga võrrelda absoluutselt uurimisperioodi ja mõnda konkreetset eelnevat aastat käsitlevaid arve.

4.4. Tarbimine ühenduses

(88) Kaks eksportivat tootjat väitsid, et ajutist tollimaksu käsitleva määruse põhjenduses 65 esitatud tarbimine ühenduses on märkimisväärselt ebaõige. Eelkõige väitsid nad seda, et ühenduse tootmisharu toodangut, müüki ja varusid käsitlevate näitajate vastavust ei ole võimalik kontrollida. Lisaks väitsid nad, et komisjon ei ole avaldanud seda, mille alusel määrati kindlaks koostöös mitteosalenud ühenduse tootjate müük.

(89) Seoses tarbimisnäitajate vastavuse kontrollimisega tuleks märkida, et üks ühenduse tootmisharusse kuuluva äriühinguga seotud ühenduse tootja lõpetas tegevuse enne uurimisperioodi. Seetõttu ei olnud võimalik saada usaldusväärset teavet kõnealuse äriühingu toodangu ja tootmisvõimsuse kohta. Müüki ja varusid käsitleva teabe osas selgus, et kõnealune äriühing müüs ainult ühenduse tootmisharusse kuuluva sidusettevõtte kaudu. Seepärast saadi viimati nimetatud äriühingult usaldusväärne teave kogu vaatlusperioodi käsitleva müügi ja varude kohta ning kõnealuste andmete vastavust kontrolliti nõuetekohaselt.

(90) Lõpuks tuleb tõdeda, et ajutist tollimaksu käsitlevas määruses hindas komisjon koostöös mitteosalenud ühenduse tootjate müügimahtu kättesaadavate faktide alusel. Ühe koostöös mitteosalenud tootja puhul kasutati komisjoni küsimustikule antud osalises vastuses esitatud näitajaid, kusjuures teiste puhul kasutati kaebuses esitatud näitajaid.

(91) Eespool esitatud selgitusi silmas pidades kinnitatakse ajutist tollimaksu käsitleva määruse põhjenduses 65 esitatud tarbimisnäitajad.

4.5. Polüesterstaapelkiudude import ühendusse asjaomastest riikidest

4.5.1. Impordi kumulatiivne hindamine

(92) Mõned eksportivad tootjad väitsid, et Taist pärit polüesterstaapelkiudude importi ei tohiks hinnata kumulatiivselt koos Austraaliast ja Indoneesiast pärit impordiga, sest selle osakaal oli 1996. ja 1997. aastal alla 1 % tarbimisest.

(93) Seoses kumulatsiooniga leiti, et hinnang selle kohta, kas asjaomase dumpinguvastase uurimisega hõlmatud riigist pärit import on tähtsusetu, tuleks anda ainult uurimisperioodi jooksul. Dumpingumarginaalid kehtestatakse ja kahju olemasolu tehakse kindlaks uurimisperioodi jooksul. Et Taist pärit import oli kõnealuse perioodi jooksul tähtsusetust suurem, lükati eespool esitatud väide tagasi.

4.5.2. Hinna allalöömine

(94) Mõned eksportivad tootjad väitsid, et komisjon ei võtnud hinna allalöömise kindlaksmääramisel arvesse polüesterstaapelkiuliikide kvaliteedierinevusi, mille tagajärjel saadi ebaõiged tulemused. Nende arvates tuleks eraldi võrrelda esimese ja madalama kvaliteediklassi toodete hindu ning ringlussevõetavate polüesterstaapelkiuliikide hindu. Nad väitsid ka seda, et oleks tulnud lubada korrigeerida kaubandustasandit, kuna nende müük oli suunatud peamiselt hulgimüüjatele ja turustajatele, samal ajal kui ühenduse tootmisharu müüs polüesterstaapelkiude peamiselt lõppkasutajatele.

(95) Pärast nimetatud väiteid võrreldi eraldi madalamakvaliteedilisi ja ringlussevõetavaid polüesterstaapelkiude ning leiti, et korrigeerida tuleks kõigi, sealhulgas ainult hulgimüüjatele ja turustajatele müüvate eksportivate tootjate kaubandustasandite erinevusi. Sellise hinnavõrdluse tulemustest ilmnesid Austraalia puhul pisut kõrgemad hinna allalöömise marginaalid, kui algetapis oli kindlaks määratud, ning Indoneesia ja Tai puhul pisut madalamad marginaalid. Hinna allalöömist käsitlevate läbivaadatud arvutuste tulemused, väljendatuna ühenduse tootmisharu käibes, võttes arvesse mõlemat eespool nimetatud väidet, jäid asjaomaste riikide puhul vahemikku 24,9–46,8 % ning üksikute äriühingute puhul vahemikku 17,7–61 %.

4.6. Ühenduse tootmisharu majandusolukord

4.6.1. Üldsätted

(96) Tai kuninglik valitsus ja üks eksportiv tootja väitsid, et vastavalt WTO dumpinguvastase lepingu tõlgendusele on vaja ühenduse tootmisharu majandusolukorra uurimisel hinnata kõiki kõnealust tootmisharu mõjutada võivaid asjakohaseid majandustegureid ja -indekseid, sealhulgas selliseid tegureid nagu tootlikkus, investeeringutasuvus, tegeliku dumpingumarginaali ulatus, negatiivsed mõjud rahakäibele, palgad ja majanduskasv.

(97) Lisaks sellele seadsid nad kahtluse alla ajutist tollimaksu käsitlevas määruses teatavate kahjutegurite kohta esitatud andmete õigsuse. Nende arvates olid mõned kahjutegurite kohta esitatud andmed teistsugused, kuigi käesolevas uurimises ühenduse tootmisharu moodustavad seitse ühenduse tootjat oli samad, mida hõlmas varasem menetlus. Seepärast taotlesid nad varasemas menetluses osalenud äriühingute nimede avaldamist.

(98) Seoses sellega tuleks meenutada, et algmääruse artikli 3 lõikes 5 on loetletud rida tegureid ja majandusnäitajaid, ning komisjon kogus teavet, mis võimaldas tal vaagida kõiki ühenduse tootmisharu olukorra põhjendatud analüüsimiseks otsustavaid tegureid ja indekseid. Sellest tulenevalt ei kehti väide, et komisjoni analüüs ei ole täielik.

(99) Kinnitatakse, et varasemas menetluses ühenduse tootmisharu moodustanud seitse ühenduse tootjat ei olnud samad, mis osalevad käesolevas menetluses. Avalikustamistaotlusega siiski ei nõustutud, sest Tai kuninglik valitsus ja kõnealune eksportiv tootja ei olnud nimetatud varasemas menetluses huvitatud isikud.

4.6.2. Tootmine, tootmisvõimsus ja tootmisvõimsuse rakendusaste

(100) Austraalia valitsus seadis kahtluse alla meetodi, mida vaatlusaluse toote puhul kasutas komisjon ühenduse tootmisharu tootmisvõimsuse hindamisel. Tema arvates määrati tootmisvõimsuse 7 % suurune langus kindlaks seoses muude toodete valmistamiseks kasutatud tootmisvõimsusega ja on seega ebaõige. Austraalia valitsus leidis, et polüesterstaapelkiudude puhul oleks tulnud tootmisvõimsust hinnata ainult uurimisega hõlmatud polüesterstaapelkiudude tegeliku toodangu alusel.

(101) Igal juhul leidis Austraalia valitsus, et ühenduse tootmisharu tootmisvõimsuse vähenemine ei ole kooskõlas olulist kahju käsitleva järeldusega: esiteks ei saanud ühenduse tootmisharu sellise vähenemise tõttu osaleda vaatlusperioodi jooksul turu märkimisväärses kasvus (+27 %); teiseks tingis tootmisvõimsuse vähenemise asjaolu, et tootmine oli suunatud polüesterstaapelkiududest tasuvamatele toodetele.

(102) Seoses tootmisvõimsuse hindamisega tuleks rõhutada, et vaatlusalust toodet valmistatakse samadel tootmisliinidel nagu teisi samasse tooterühma kuuluvaid tooteid. Seepärast ei ole võimalik ega mõttekas otseselt kindlaks määrata ainult ühe toote jaoks ettenähtud tegelikku võimsust võrreldes kõigi samadel tootmisliinidel toodetavate toodetega. Tegelikult hinnati polüesterstaapelkiudude tootmismahtu nende tegeliku toodangu ja kõigi muude samadel tootmisliinidel toodetavate toodete kogutoodangu võrdlemisel saadud suhte alusel. Seega võetakse, vastupidiselt Austraalia valitsuse väitele, polüesterstaapelkiudude tootmismahu hindamisel arvesse nende tegelikku toodangut.

(103) Lisaks sellele tuleks märkida, et üleminek polüesterstaapelkiudude tootmiselt muude toodete tootmisele oli tingitud peamiselt polüesterstaapelkiudude tootmisest ja müügist ühenduse tootmisharule tekkinud pikaajalisest kahjumist, mida põhjustas kolmandatest riikidest pärit dumpinguhinnaga ja subsideeritud impordiga seotud jätkuv ebaaus konkurents. Seetõttu on tootmisvõimsuse vähenemine eriti oluline kahju kindlaksmääramisel, kuid veelgi konkreetsemalt allpool käsitletava dumpinguhinnaga impordi ja ühenduse tootmisharule tekitatud kahju omavahelise põhjusliku seose analüüsimisel.

(104) Selle põhjal leitakse, et Austraalia valitsuse väited on alusetud. Sellest tulenevalt kinnitatakse esitatud andmed, polüesterstaapelkiudude tootmisvõimsuse hindamiseks ettenähtud meetodid ning ajutist tollimaksu käsitleva määruse põhjendustes 72–74 esitatud järeldused.

4.6.3. Ühenduse tootmisharu müügihinnad

(105) Pärast ühenduse tootmisharu müügihindade üksikasjalikumat analüüsi leidis komisjon, et ajutist tollimaksu käsitleva määruse põhjenduses 76 esitatud tabelis toodud arve tuleks korrigeerida järgmiselt:

Keskmine müügihind | 1996 | 1997 | 1998 | Uurimisperiood |

Ühenduse tootmisharu – indeks (1996–100) | 100 | 92 | 92 | 88 |

(106) Mõned eksportivad tootjad väitsid, et ühenduse tootmisharu müügihindade eespool esitatud langust tuleks vaadelda seoses tooraine ostuhinna märgatava langusega eelkõige uurimisperioodi jooksul. Sellest tulenevalt ei ole müügihindade langus käesoleval juhul asjakohane kahjunäitaja.

(107) Seoses sellega tuleks selgitada, et ajutist tollimaksu käsitleva määruse põhjenduses 79 esitatud 31 % suurust tootmiskulude langust tuleks käsitleda tegelikult 31 % suuruse toorainekulude langusena. Komisjon analüüsis toorainekulude languse mõju müügihindadele. Analüüsist selgus, et ühenduse tootmisharu jaoks tervikuna moodustas eespool nimetatud toorainekulude langus 23 % tootmise kogukuludest ehk 21 % müügihindadest ajavahemikus 1996. aastast kuni uurimisperioodini. Selle alusel kiidetakse heaks ajutist tollimaksu käsitleva määruse põhjenduses 79 esitatud seletus, et tootmiskulud vähenesid kiiremini kui müügihinnad. Selline olukord võimaldas tegelikult suurendada tasuvust absoluutnäitajates 10,7 % vaatlusperioodi jooksul (–4 %-lt 1996. aastal 6,7 %ni uurimisperioodil).

(108) Ometi leiti, et ühenduse tootmisharu müügihindade liikumist tuleks vaadelda seoses asjaomaste riikide hindade liikumisega. Nagu ajutist tollimaksu käsitleva määruse põhjenduses 69 märgitud, tuletatakse meelde, et asjaomastest riikidest imporditud polüesterstaapelkiudude puhul täheldati kogu vaatlusperioodi jooksul langustendentsi. Kõnealusel perioodil langesid hinnad koguni 22 %. Kui ühenduse tootmisharu oleks järginud sama suundumust, oleks ta kandnud sama suurt kahjumit kui 1996. aastal.

(109) Lõpuks tuleks ühenduse turul kohaldatavate ühenduse tootmisharu hindade analüüsimisel silmas pidada seda, et ühenduse tootmisharu ei saavutanud uurimisperioodi jooksul 10 % suurust kasumi miinimumtaset. Selliste asjaolude tõttu leitakse, et ühenduse tootmisharu müügihindade puhul on tegemist olulise kahjunäitajaga, arvestades nende mõju tootmisharu olukorrale.

4.6.4. Ühenduse tootmisharu tasuvus

(110) Austraalia valitsus väitis, et kuna puuduvad andmed ühenduse tootmisharu tasuvuse kohta enne dumpinguhinnaga impordi ilmnemist, ei ole võimalik nõuetekohaselt hinnata seda, kas ühenduse tootmisharule tekitatakse olulist kahju.

(111) Mõned eksportivad tootjad väitsid, et ühenduse tootmisharu tasuvuse kasv ei viita kahjule. Tõepoolest, tasuvus kasvas vaatlusperioodil märgatavalt, nimelt umbes 4 % suurusest kahjumist rohkem kui 6 % suuruse kasumini. Nad väitsid ka seda, et uurimisperioodi jooksul saavutatud ühenduse tootmisharu kogukasum ei oleks praeguse tavapärase ja eriotstarbelise tootevalikuga rohkem suurenenud, kui ühenduse tootmisharu ei oleks tootnud ega müünud eriotstarbelisemaid polüesterstaapelkiude.

(112) Käesolev uurimine näitas, et tasuvuse kasv oli põhiliselt tingitud ühenduse tootmisharus ettevõetud ümberkorraldusprotsessist ning sellest tulenevast müügi-, üld- ja halduskulude ning tooraine ostuhinna vähenemisest. Tootmiskulud vähenesid kiiremini kui müügihinnad, mis võimaldas ühenduse tootmisharul jõuda uuesti kasumisse 1998. aastal. Sellegipoolest rõhutati, et selline tasuvuse kasv võib olla ainult ajutine ja mis tahes kahjustav tegur, eelkõige toorainehindade võimalik ebasoodne liikumine, võib mõjutada negatiivselt praegust tasuvust. Seda seletust kinnitas asjaolu, et toornafta hinnal on suur mõju polüesterstaapelkiutööstuses kasutatavatele põhitoorainetele.

(113) Samuti tuleks märkida, et vaatlusperioodil toimunud tasuvuse kasvust ei saa automaatselt järeldada seda, et ühenduse tootmisharule ei tekitatud olulist kahju. Hinnang selle kohta, kas ühenduse tootmisharule tekitati olulist kahju, ei saa põhineda ainult tasuvusel ega selle võrdlemisel ajavahemikus 1996. aastast kuni uurimisperioodini. Algmääruse sätetes on loetletud rida tegureid, sealhulgas dumpinguhinnaga impordi maht ja selle mõju samasuguste toodete hindadele ühenduse turul, ning on kindlaks määratud, et üks ega mitu kõnealust tegurit ei saa tingimata otsustavaks kahju käsitleva negatiivse järelduse tegemisel.

(114) Nagu ajutist tollimaksu käsitleva määruse põhjendustes 82–85 ühenduse tootmisharu majanduslikku olukorda käsitlevate järelduste kohta esitatud, ei peeta kõnealuse tootmisharu saavutatud tasuvust talle tekitatud kahju tähtsaks näitajaks. Negatiivseid suundumusi täheldati enamiku nimetatud tootmisharuga seotud majandusnäitajate puhul: turuosa, tootmisvõimsus, müügimaht ja -hinnad, varud, investeeringud, tööhõive ja asjaomastest riikidest pärit dumpinguhinnaga impordist põhjustatud märkimisväärne hinna allalöömine.

(115) Eespool öeldu põhjal ja arvestades asjaolu, et muid märkusi ühenduse tootmisharu tasuvuse kohta ei esitatud, kiidetakse heaks järeldus, et uurimisperioodi jooksul oli tasuvus ebapiisav.

4.6.5. Turuosa

(116) Tuleb meenutada, et nagu ajutist tollimaksu käsitleva määruse põhjenduses 77 märgitud, vähenes ühenduse tootmisharu turuosa ajavahemikul 1996. aastast kuni uurimisperioodini märgatavalt, s.o 68 %-lt 50,3 %ni kogu ühenduse turust.

(117) Mõned eksportivad tootjad väitsid, et ühenduse tootmisharu turuosa vähenemist tuleks vaadelda seoses ebasoodsate kuludega, mida tal tuleb kanda võrreldes asjaomaste riikidega. Nende arvates ei saa eeldada, et kõnealune tootmisharu suudab säilitada oma turuosa, arvestades seda, et tema tootmiskulud on märgatavalt suuremad kui asjaomaste eksportivate tootjate tootmiskulud.

(118) Seda väidet ei peetud asjakohaseks dumpinguvastases uurimises. Sellises uurimises on vaja kindlaks teha, kas import toimub dumpinguhinnaga ja kas see põhjustab kahju ühenduse tootmisharule, nagu tehti käesoleval juhul. Nii võivad eksportivad tootjad täielikult kajastada oma võimalikke ebasoodsaid kulusid müügihindades, kui seda tehakse nii sise- kui ka eksporditurgudel.

4.6.6. Järeldus

(119) Eespool öeldu põhjal leitakse, et esitatud väited ja taotlused ei ole sellised, mis muudaksid ajutist tollimaksu käsitlevas määruses tehtud järeldusi. Seega kiidetakse heaks ajutist tollimaksu käsitleva määruse põhjenduste 82–85 sisu ning järeldus, et ühenduse tootmisharule on tekitatud uurimisperioodi jooksul olulist kahju.

5. PÕHJUSLIK SEOS

5.1. Dumpinguhinnaga impordi mõju

(120) Austraalia valitsuse väitel puuduvad tõendid selle kohta, et ühenduse tootmisharule tekitatud kahju põhjuseks on piiratud mahuga import Austraaliast. Austraalia valitsus väitis, et Austraaliast pärit impordi turuosa oli liiga väike (2 % tarbimisest), et mõjutada ühenduse turu hindu. Pigem pidid nemad järgima ühenduse turul tegutsevate suurte ettevõtjate kehtestatud hinnasuundumusi. Sellest tulenevalt oletas Austraalia valitsus, et kui kahju üldse esines, oli selle põhjuseks muudest kolmandatest riikides pärit suuremahuline import.

(121) Samamoodi väitis Tai kuninglik valitsus, et kuna 1996. ja 1997. aastal oli Taist pärit import tähtsusetu, ei saanud see tekitada kahju ühenduse tootmisharule, mistõttu peaks kõnealuse impordi mõju analüüs algama 1998. aastast.

(122) Tai kuninglik valitsus ja üks Indoneesia eksportiv tootja väitsid, et ajutist tollimaksu käsitlevas määruses avaldatud andmeid silmas pidades on komisjoni järeldus ühenduse tootmisharu nõrgenemise kohta vale. Nende seletus põhines eelkõige ühenduse tootmisharu tasuvuse kasvul uurimisperioodi jooksul. Lisaks sellele tugineti käesoleva uurimisega ning Taiwanist ja Koreast pärinevaid polüesterstaapelkiude käsitlevate meetmete aegumise läbivaatamisega seotud turuosa ja müüginäitajate analüüsile, nagu on ette nähtud määrusega (EÜ) nr 1728/1999 [5].

(123) Samad isikud väitsid ka seda, et mõned ühenduse tootmisharu määratluse alla kuuluvad tootjad keskendusid suurt kasumit andvate eriotstarbeliste toodete valmistamisele. Seetõttu ei olnud võimalik järeldada, et ühenduse tootmisharu oli ohualdis eelkõige Indoneesiast pärit impordi suhtes, mille moodustab peamiselt tavapärane polüesterstaapelkiud. Nende arvates osutab eriotstarbelistelt kiududelt saadud väga suur kasum sellele, et ühenduse tootmisharu on impordi mõjude eest suuresti kaitstud.

(124) Seoses Austraalia valitsuse esitatud vastuväitega oma turuosa kohta meenutatakse, et Austraaliast pärit import leiti uurimisperioodil olevat selgelt üle miinimumtaseme. Lisaks sellele leiti, et kõik kumulatiivseks analüüsiks vajalikud tingimused olid täidetud. Selliste asjaolude tõttu ei peetud asjakohaseks märkusi üksikute riikide eraldi turuosade kohta uurimisperioodi jooksul ja sellele eelnevatel aastatel. Sama märgiti ka Tai kuningliku valitsuse esitatud väidete kohta.

(125) Peale selle tuleks meenutada, et kõigist asjaomastest riikidest pärit polüesterstaapelkiudude dumpinguhinnaga impordi hinnad lõid alla ühenduse tootmisharu hinnad ühenduse turul, mõjutades üpris negatiivselt ühenduse tootmisharu majandusolukorda. Seda järeldust kinnitab asjaolu, et polüesterstaapelkiuturg on läbipaistev ja seetõttu võib hinnaerinevustel või odavatel pakkumistel olla hindu allalööv mõju.

(126) Lisaks leitakse, et Austraalia valitsus ei esitanud mingeid tõendeid, mis oleksid vastuolus esialgse järeldusega, et ühenduse tootmisharule tekitati olulist kahju odava dumpinguhinnaga impordi tõttu. Sellest tulenevalt kiidetakse heaks järeldus, et dumpinguhinnaga import eraldi võttes tekitas olulist kahju ühenduse tootmisharule.

(127) Ühenduse tootmisharu tasuvuse arengut analüüsiti põhjalikult ajutist tollimaksu käsitleva määruse põhjenduses 79 ning täpsem teave on esitatud eespool toodud jaotises 4.6.4. Selles suhtes tuleks märkida, et väide, nagu keskenduks ühenduse tootmisharu kallitele polüesterstaapelkiuliikidele, ei ole õige. Ühenduse tootmisharu peamiselt asjaomastest riikidest imporditavate nn tavapäraste polüesterstaapelkiuliikide müük moodustas uurimisperioodil üle 72 % kogumüügist. Seetõttu kinnitab kõnealune järeldus tõsiasja, et odav dumpinguhinnaga import mõjutab ühenduse tootmisharu tervikuna.

(128) Nagu eespool esitatud põhjenduses 99 selgitati Taiwanist ja Koreast pärit polüesterstaapelkiude käsitlevast meetmete aegumise läbivaatamisest pärinevate 1996. aasta andmete kohta, ei olnud ühenduse tootmisharu moodustavad ühenduse tootjad kõnealuses meetmete aegumise läbivaatamises samad tootjad, kes moodustavad ühenduse tootmisharu käesolevas menetluses. Järelikult ei ole võimalik kindlaks määrata ühtset ja usaldusväärset suundumust kõnesolevas meetmete aegumise läbivaatamises 1996. aasta kohta esitatud majandusnäitajate alusel ning käesolevas menetluses järgmiste aastate kohta esitatud arvude alusel. See põhjustaks ekslikke ja mõttetuid tulemusi.

5.2. Muud tegurid

5.2.1. Valuutakursside kõikumine

(129) Austraalia valitsus väitis, et komisjon ei olnud arvesse võtnud vahetuskursside kõikumise mõju Austraaliast pärit impordi hindadele, ja täpsustas, et Austraaliast imporditud polüesterstaapelkiududele oli uurimisperioodi jooksul kasulik soodne vahetuskursi tugevnemine.

(130) Seoses sellega tuleks märkida, et kõnealusest riigist pärit impordi kohta esitati ühenduse turul kaubaarved USA dollarites, Saksa markades ja Suurbritannia naeltes, mitte aga Austraalia dollarites. Seetõttu ei olnud Austraalia valuuta pariteet kindlaksmääramisel asjakohane.

(131) Igal juhul tuleks rõhutada asjaolu, et võrreldes Austraalia valuuta pariteeti uurimisperioodi esimesel kuul kehtinud eküü/euro kursiga, odavnes kõnealune valuuta uurimisperioodi esimese seitsme kuu jooksul ja seejärel tugevnes uurimisperioodi järgmise viie kuu jooksul. Järelikult ei olnud uurimisperioodi jooksul Austraalia valuuta pideva languse tendentsi.

5.2.2. Eksportivate riikide toorainehinnad

(132) Kuninglik Tai valitsus väitis ka seda, et määramaks kindlaks Taist pärit impordi hindade mõju ühenduse tootmisharule, oleks komisjon pidanud arvesse võtma toorainehindade järsku langust Tais.

(133) Leitakse, et eespool esitatud väide on ühenduse tootmisharule tekitatud kahju põhjuste analüüsimisel ebaoluline. Ekspordiriigi tootmiskulusid käsitlevad tegurid on asjakohased ainult dumpingu kindlaksmääramisel. Kahju ja põhjuslikke seoseid käsitlevate kaalutluste oluliseks parameetriks on hind, millega müüakse vaatlusalust importtoodet ühenduse turul.

5.3. Järeldus

(134) Et ühenduse tootmisharule tekitatud kahju põhjuste kohta uusi väiteid ei esitatud, kiidetakse heaks ajutist tollimaksu käsitleva määruse põhjenduses 99 esitatud järeldus, et dumpinguhinnaga import eraldi on tekitanud ühenduse tootmisharule kahju.

6. ÜHENDUSE HUVID

6.1. Ühenduse tootmisharu huvid

(135) Et eespool käsitletud küsimuste kohta märkusi ei esitatud, kiidetakse ajutist tollimaksu käsitleva määruse põhjenduses 101 ühenduse tootmisharu huvide kohta esitatud järeldused heaks.

6.2. Mõju kasutajatele

(136) Pärast ajutist tollimaksu käsitleva määruse avaldamist väitsid mitmed ühenduse kasutajad, et dumpinguvastaste tollimaksude kehtestamine võib mõjutada negatiivselt nende konkurentsivõimet tootmisahela järgmise etapi toodete puhul ja sellega ohustada tõsiselt nende tegevuse jätkumist. Nende arvates käivitub dumpinguvastaste tollimaksude kehtestamisega hinnatõus, mida kasutajad peavad kajastama tootmisahela järgmise etapi toodetes. See omakorda annab tõuke muudest kolmandatest riikidest ja käesoleva uurimisega hõlmatud riikidest pärinevate odavamate tootmisahela järgmise etapi toodete impordi suurenemisele.

(137) Lisaks sellele reageeris Eurofibrefill ajutist tollimaksu käsitlevale määrusele ja väitis, et ühenduse tootmisharu kas üldse ei tootnud konkreetseid muul otstarbel kui ketruseks kasutatavaid polüesterstaapelkiudusid või ei tootnud neid ühenduse nõudluse rahuldamiseks piisavates kogustes. Nende arvates oli selline olukord tingitud asjaolust, et ühenduse tootmisharu keskendus põhiliselt ketruseks kasutatavate polüesterstaapelkiudude tootmisele. Seepärast, hoolimata dumpinguvastaste tollimaksude kavandatavast kehtestamisest, tuli jätkata muul otstarbel kui ketruseks kasutatavate polüesterstaapelkiudude hankimist välismaalt.

(138) Lisaks väitis Eurofibrefill, et hinnata tuleks ka kavandatavate meetmete mõju kasutajatele, võttes arvesse olemasolevaid muudest riikidest (näiteks Taiwanist) pärit impordi suhtes kohaldatavaid dumpinguvastaseid ja subsiidiumivastased meetmeid. Nende arvates palub ühenduse tootmisharu püsivat kaitset ja lähitulevikus kohaldatakse kõigi tarneallikate suhtes dumpinguvastaseid või tasakaalustavaid meetmeid.

(139) Eurofibrefilli väite toetuseks esitasid kaks selle liiget komisjonile ühenduse tootmisharusse kuuluvatele tootjatele adresseeritud kirjad, millest ilmnes, et kõnealused tootjad ei ole võimelised tootma nõutavaid polüesterstaapelkiuliike lühikese aja jooksul.

(140) Tuleks märkida, et teatavad eespool nimetatud kasutajad, kes võtsid ühendust pärast ajutiste tollimaksude kehtestamist, ei andnud endast teada menetluse algatamise teates sätestatud tähtaja jooksul või ei vastanud komisjoni poolt kõnealuses etapis saadetud küsimustikule. Järelikult ei saanud enamikku neist käsitleda huvitatud isikutena vastavalt algmääruse artikli 21 lõikele 2 ja nende seisukohti ei olnud tavaliselt võimalik menetluse lõppetapis arvesse võtta.

(141) Lisaks sellele, nagu märgitud ajutist tollimaksu käsitleva määruse põhjenduses 102, oli üldine koostöötase ühenduse huve käsitlevas uurimises väga väike. Uurimises osalenud kasutajatest äriühingute arvele langes ainult umbes 4 % ühenduse turu kogutarbimisest. Seetõttu leiti, et üldiselt ei tunta erilist muret polüesterstaapelkiude käsitlevate dumpinguvastaste tollimaksude kehtestamise mõju pärast oma tegevusele. Igal juhul leiti, et nii piiratud teabe põhjal ei ole võimalik teha mingeid mõttekaid järeldusi.

(142) Seoses Eurofibrefilli väitega, et ühenduse tootmisharu keskendus põhiliselt ketruseks kasutatavate polüesterstaapelkiudude tootmisele, tuleks märkida, et nagu eespool juba selgitatud, moodustasid ühenduse tootmisharu muul otstarbel kui ketruseks kasutatavate polüesterstaapelkiudude toodang ja müük uurimisperioodil umbes 75 % kogutoodangust. Seega ei ole käesolev uurimine kinnitanud väidet, et ühenduse tootmisharu on keskendunud ketruseks kasutatavate polüesterstaapelkiudude tootmisele.

(143) Konkreetsete polüesterstaapelkiuliikide kättesaadavuse osas tuleks meenutada, et mis tahes kiuliigi tootmine ei tekita tehnilisi raskusi või esinevad ainult mõned ebaolulised raskused. Nagu põhjenduses 20 juba märgitud, leiti ühenduse tootmisharu kohta, et see on võimeline tootma kõiki polüesterstaapelkiuliike ilma oluliste lisainvesteeringuteta. Teatavate liikide tootmist käsitlevat otsust mõjutavaks oluliseks parameetriks oli see, kas hind, mida kasutaja on valmis maksma, katab tootmiskulud ja võimaldab teenida kasumit. Niikaua kui dumpingut kasutavad eksportivad tootjad kasutasid ebaõiglasi kaubandustavasid ja pakkusid ühenduse turul odavaid polüesterstaapelkiudusid, ei olnud ühenduse tootmisharul võimalust ega tahet konkureerida, mistõttu ta ei tootnud valitsevates turutingimustes kõnealuseid tooteliike. Tulevikus võib siiski loota, et kui taastub olukord, kus eksportivad tootjad ekspordivad õiglastes turutingimustes, taastab ühenduse tootmisharu nimetatud tooteliikide tootmise.

(144) Igal juhul ilmneb töötleva tööstuse kulustruktuuride kohta kättesaadavast teabest, kavandatavate meetmete tasemest ning dumpinguhinnaga impordi ja muude tarneallikate vahelisest suhtest, et:

- polüesterstaapelkiud moodustavad kasutajate puhul 25–45 % tootmisahela järgmise etapi toodete tootmise kogukuludest,

- asjaomaste riikide keskmine dumpinguvastane tollimaks on umbes 22 %,

- dumpinguhinnaga impordi osakaal polüesterstaapelkiudude kogutarbimises on 9 %.

Seega võivad kavandatavad meetmed põhjustada kasutajate tootmiskulude kasvu 0,5–0,9 %. Seda tõenäolist maksimumkasvu loetakse suhteliselt väikeseks võrreldes kavandatavate meetmete mõjuga tõhusa konkurentsi taastamisel ühenduse turul.

(145) Seetõttu näitas kavandatavate meetmete mõju analüüs kasutajatele, et dumpinguvastaste meetmete kehtestamisega ei kaasne tõenäoliselt odavate tootmisahela järgmise etapi toodete impordi suurenemine ühendusse. Sellisele järeldusele jõuti ka seetõttu, et asjaomased kasutajad ei esitanud mingeid tõendeid, mis põhjendanuks nende väidet, näiteks seda, et endistel kõnealust toodet käsitlevatel meetmetel on olnud selline toime.

(146) Lisaks sellele tuleks seoses olemasolevate töötleva tööstuse tootmiskulusid käsitlevate meetmete mõjuga märkida, et praegu kolmandatest riikidest pärit polüesterstaapelkiudude suhtes kehtivad dumpinguvastased meetmed kajastuvad juba kulualases teabes, mida komisjon on kasutanud praeguses ühenduse huve käsitlevas uurimises.

(147) Samaaegselt subsiidiumivastase menetlusega kehtestatud tasakaalustavate meetmete osas on kindlaks tehtud, et nende mõjul võivad kasutajatest äriühingute tootmiskulud suureneda 0,1–0,16 %. Järelikult võivad töötlevate tööstuste tootmiskulud kokku suureneda kavandatavate dumpinguvastaste ja tasakaalustavate meetmete mõjul 0,6–1,06 %.

(148) Seoses sellega tuleks meenutada, et kõigi dumpinguvastaste menetlustega, sealhulgas käesoleva menetluse ja samaaegse subsiidiumivastase menetlusega hõlmatud riikidest pärit import moodustas uurimisperioodil umbes 37 % ühenduse turule suunatud koguimpordist. Sellest järeldub, et on olemas muud märkimisväärsed tarneallikad, mille suhtes mingeid dumpinguvastaseid ega tasakaalustavaid tollimakse ei kohaldata.

(149) Et kasutajatest äriühingute eespool esitatud väidete kontrollimine ei viinud uute järeldusteni, kiidetakse heaks ajutist tollimaksu käsitleva määruse põhjenduse 105 kaalutlused selles, mis puudutavad kavandatavate meetmete mõju kasutajatele.

6.3. Järeldus

(150) Leitakse, et seoses ühenduse huvide kindlaksmääramisega esitatud uued väited ei kummuta järeldust, et dumpinguvastaste meetmete kehtestamata jätmiseks puuduvad kaalukad põhjused. Seetõttu kiidetakse heaks esialgsed järeldused.

7. LÕPLIK TOLLIMAKS

(151) Dumpingu, kahju, põhjuslike seoste ja ühenduse huvide kohta tehtud järeldusi silmas pidades peetakse vajalikuks kehtestada lõplikud dumpinguvastased meetmed, et Austraaliast, Indoneesiast ja Taist pärinev dumpinguhinnaga import ei tekitaks ühenduse tootmisharule täiendavat kahju.

7.1. Kahju kõrvaldamist võimaldav tase

(152) Nagu ajutist tollimaksu käsitleva määruse põhjenduses 108 selgitatud, määrati kindlaks kahjusid vältiv hinnatase, mis katab kõik ühenduse tootmisharu tootmiskulud, ja kasum, mida saadaks asjaomastest riikidest pärit dumpinguhinnaga impordi puudumise korral.

(153) Tai kuninglik valitsus ja mõned eksportivad tootjad väitsid, et ajutist tollimaksu käsitleva määruse kohaselt on uurimisperioodil ühenduse tootmisharus saavutatud 6,7 % suurune tasuvus ebapiisav käesolevas menetluses, samal ajal kui seda peeti põhjendatuks varasemates polüesterstaapelkiude ja tekstureeritud polüesterfilamentlõngu käsitlevates menetlustes [6]. Sellest tulenevalt vaidlustasid nad käesoleva uurimisega ette nähtud 10 % suuruse kasumimarginaali, mida komisjon nende arvates ei põhjendanud.

(154) Teised eksportivad tootjad väitsid, et ajutist tollimaksu käsitlevas määruses esitatud komisjoni põhjendus selle kohta, et ettenähtud kasum peab tagama ühenduse tootmisharu pikaajalise elujõulisuse, ei ole vastavalt esimese astme kohtu viimase aja praktikale kehtiv.

(155) Seoses ettenähtud kasumiga tuleks märkida, et komisjon osutas ajutist tollimaksu käsitleva määruse põhjenduses 79, et kõnealuse tootmisharu elujõulisuse tagamiseks tuleks 10 % suurust marginaali käsitleda minimaalsena. Sellist seletust tuleks vaadelda seoses ajutist tollimaksu käsitleva määruse põhjendusega 101, millest selgub, et kümme aastat tekitas mitmest eri riigist pärit odav dumpinguhinnaga import ühenduse tootmisharule kahju ja sellega kaasnes kahjum. Seoses sellega ei ole kasum, mida ühenduse tootmisharu saavutas enne Austraaliast, Indoneesiast ja Taist pärit dumpinguhinnaga impordi ilmnemist, usaldusväärne alus kasumi kindlaksmääramiseks.

(156) Peale selle tuleb märkida, et vastavalt eksportivate tootjate endi kinnitusele erineb tekstureeritud polüesterfilamentlõnga tööstus täielikult polüesterstaapelkiutööstusest. Seetõttu leitakse, et tekstureeritud polüesterfilamentlõngaga seotud kasum ei ole polüesterstaapelkiuga seotud kasumi kindlakstegemisel asjakohane.

(157) Samuti leitakse, et kasumitase, mida peeti ühenduse tootmisharu jaoks põhjendatuks 1994. aastal, ei pruugi tingimata määrata rohkem kui neli aastat hiljem kasutatavat marginaali. Esiteks seetõttu, et ühenduse tootmisharu kandis pärast 1994. aastat pidevalt finantskahju. Teiseks seetõttu, et 1994. aastal põhjendatud kasum määrati kindlaks tolle aja pikaajalisi investeerimisvajadusi silmas pidades, samal ajal kui käesoleval juhul on nõuetekohaselt arvesse võetud ühenduse tootmisharu pikaajalist kahjumit ja, nagu mõned eksportivad tootjad on rõhutanud, kasumitaset, mida oleks võimalik saavutada dumpinguhinnaga impordi puudumise korral. Isegi kui kasutada 6 % suurust soovitatud marginaali, ei muutuks mingil juhul kavandatavate meetmete tase, kuna need põhinevad ikkagi dumpingumarginaalidel.

(158) Lõpuks tuleks rõhutada, et eespool nimetatud eksportivad tootjad ei esitanud mingeid tõendeid selle kohta, et komisjoni lähenemisviis põhjendatud kasumitaseme kohta ei ole õige, ning nad ei teinud mingit asjakohast analüüsi, mis oleks näidanud, missugune see marginaal peab olema.

(159) Seega kiidetakse eespool öeldu põhjal heaks ajutist tollimaksu käsitleva määruse põhjenduse 108 sisu.

7.2. Tollimaksu vorm ja tase

(160) Vastavalt algmääruse artikli 9 lõikele 4 on dumpinguvastase tollimaksu määrad kooskõlas dumpingumarginaalidega, sest leitakse, et kahjumarginaalid on liiga kõrged kõigi asjaomaste riikide eksportijate jaoks.

(161) Silmas pidades samaaegset subsiidiumivastast menetlust, ei kohaldata määruse (EÜ) nr 2026/97 [7] (edaspidi "subsiidiumivastane algmäärus") artikli 24 lõike 1 ja algmääruse artikli 14 lõike 1 kohaselt ühe ja sama dumpingust ning ekspordi subsideerimisest tuleneva olukorra lahendamisel ühegi toote suhtes nii dumpinguvastaseid kui ka tasakaalustavaid tollimakse. Käesolevas uurimises leiti, et Austraaliast, Indoneesiast ja Taist pärit vaatlusaluse toote impordi suhtes tuleks kehtestada lõplik dumpinguvastane tollimaks ning seepärast on vaja kindlaks teha, kas ja mis ulatuses on subsiidiumi- ja dumpingumarginaalid seotud ühe ja sama olukorraga.

(162) Samaaegselt subsiidiumivastase menetlusega leiti, et muu hulgas oli Tais (kõik äriühingud) ja Indoneesias (ainult koostööd tegevad äriühingud) subsideerimistase allpool miinimumtaset ning seetõttu tasakaalustavat tollimaksu ei kehtestatud.

(163) Austraalia puhul tehti subsiidiumivastase algmääruse artikli 15 lõike 1 kohaselt ettepanek kohaldada lõplikku tasakaalustavat tollimaksu, mis vastab subsiidiumisummale, mis leiti olevat kahjumarginaalist väiksem. Kõik Austraalia puhul uuritud subsiidiumikavad sisaldasid ekspordisubsiidiume subsiidiumivastase algmääruse artikli 3 lõike 4 punkti a tähenduses. Sellistena võivad subsiidiumid mõjutada ainult Austraalia eksportiva tootja ekspordihinda ning suurendada dumpingumarginaali. Teisisõnu, Austraalia ainsa koostööd tegeva tootja suhtes kehtestati lõplik dumpingumarginaal osalt ekspordisubsiidiumide olemasolu tõttu. Selliste asjaolude tõttu ei peeta asjakohaseks kehtestada lõplikult kindlaksmääratud subsiidiumi- ja dumpingumarginaalide täielikult vastavaid tasakaalustavaid ja dumpinguvastaseid tollimakse. Seepärast tuleks lõplikku dumpinguvastast tollimaksu korrigeerida nii, et see kajastaks tegelikku dumpingumarginaali, mis säilib pärast ekspordisubsiidiumide mõju tasakaalustava tollimaksu kehtestamist.

(164) Koostöös mitteosalenud Indoneesia eksportivate tootjate puhul tehti subsiidiumivastase algmääruse artikli 15 lõike 1 kohaselt ettepanek kohaldada lõplikku tasakaalustavat tollimaksu, mis vastab subsiidiumisummale, mis leiti olevat kahjumarginaalist väiksem. Määrati kindlaks, et pooled Indoneesias kohaldatavad subsiidiumikavad sisaldasid ekspordisubsiidiume subsiidiumivastase algmääruse artikli 3 lõike 4 punkti a tähenduses. Sellistena võivad subsiidiumid mõjutada koostöös mitteosalenud Indoneesia eksportivate tootjate ekspordihinda ning suurendada dumpingumarginaali. Teisisõnu, kõnealuste koostöös mitteosalenud Indoneesia eksportivate tootjate suhtes kehtestati lõplik dumpingumarginaal osalt ekspordisubsiidiumide olemasolu tõttu. Selliste asjaolude tõttu ei peeta asjakohaseks kehtestada lõplikult kindlaksmääratud subsiidiumi- ja dumpingumarginaalide täielikult vastavaid tasakaalustavaid ja dumpinguvastaseid tollimakse. Seepärast tuleks koostöös mitteosalenud Indoneesia eksportivate tootjate suhtes kehtestatud lõplikku dumpinguvastast tollimaksu korrigeerida nii, et see kajastaks tegelikku dumpingumarginaali, mis säilib pärast ekspordisubsiidiumide mõju tasakaalustava tollimaksu kehtestamist.

(165) Eespool nimetatu alusel ja võttes arvesse subsiidiumidevastase menetluse tulemusi, on lõplik tollimaks, mida väljendatakse protsendina CIF-impordihinnast ühenduse piiril enne tollimaksu tasumist, järgmine:

Riik | Äriühing | Dumpinguvastase tollimaksu määr |

Austraalia | Kõik äriühingud | 12,0 % |

Indoneesia | P.T. Indorama Synthetics Tbk | 8,4 % |

P.T. Panasia Indosyntec | 14,8 % |

P.T. GT Petrochem Industries Tbk | 14,0 % |

P.T. Susilia Indah Synthetic Fiber Industries | 14,0 % |

P.T. Teijin Indonesia Fiber Corporation Tbk | 14,0 % |

Kõik teised äriühingud | 15,8 % |

Tai | Indo Poly (Thailand) Ltd. | 15,5 % |

Teijin Polyester (Thailand) Ltd. | 26,9 % |

Teijin (Thailand) Ltd. | 26,9 % |

Kõik teised äriühingud | 27,7 % |

(166) Käesoleva määrusega äriühingutele määratavad individuaalsed dumpinguvastase tollimaksu määrad määrati kindlaks käesoleva uurimise tulemuste põhjal. Seepärast peegeldavad need olukorda, mis uurimise käigus nende äriühingute osas tuvastati. Nimetatud tollimaksumäärasid (erinevalt "kõikide teiste äriühingute" suhtes kohaldatavast üleriigilisest tollimaksust) kohaldatakse seega üksnes nende toodete impordi puhul, mis on pärit asjaomasest riigist ning toodetud nimetatud äriühingute, seega konkreetsete juriidiliste isikute poolt. Imporditavate toodete suhtes, mille tootjaks on mõni teine käesoleva määruse regulatiivosas konkreetselt nime ja aadressi pidi nimetamata äriühing, sealhulgas konkreetselt nimetatud äriühingutega seotud isikud, ei tohi nimetatud määrasid kohaldada ning nende osas kehtib "kõikide teiste äriühingute" suhtes kohaldatav tollimaksumäär.

(167) Taotlus kohaldada nimetatud individuaalsete äriühingute jaoks ette nähtud dumpinguvastase tollimaksu määrasid (näiteks pärast juriidilise isiku nimevahetust või uue tootmise või müügiga tegeleva isiku asutamist) tuleb eelnevalt saata komisjonile [8] koos kõikide vajalike andmetega, eelkõige nimevahetuse või tootmise või müügiga tegelevate isikutega seotud võimalike muudatustega äriühingu tootmistegevuses, siseriiklikus või eksportmüügis. Vajaduse korral muudab komisjon määrust pärast nõuandekomiteega konsulteerimist ja ajakohastab nende äriühingute loetelu, kelle suhtes kohaldatakse individuaalseid tollimaksumäärasid.

(168) Et Indoneesiast pärinevat dumpingut käsitleva uurimise käigus kasutati valimi moodustamist, ei saa käesoleva menetluse puhul algatada Indoneesia suhtes algmääruse artikli 11 lõikes 4 sätestatud uute eksportijate kontrollimist individuaalsete dumpingumarginaalide kindlaksmääramiseks. Kõigi uute Indoneesia eksportivate tootjate ja kõnealuse riigi valimiväliste koostööd tegevate ettevõtjate võrdse kohtlemise tagamiseks tuleks ette näha, et nimetatud äriühingute suhtes kehtestatud kaalutud keskmist tollimaksu kohaldatakse ka kõigi uute Indoneesia eksportivate tootjate suhtes, kellel oleks muul juhul õigus algmääruse artikli 11 lõikes 4 sätestatud kontrollimisele.

8. AJUTISE TOLLIMAKSU SISSENÕUDMINE

(169) Eksportivate tootjate puhul kindlakstehtud dumpingumarginaalide suurusjärku ja ühenduse tootmisharule tekitatud kahju suurust silmas pidades peetakse vajalikuks, et ajutist tollimaksu käsitleva määruse kohaselt ajutise dumpinguvastase tollimaksuna tagatiseks antud summad tuleks lõplikult sisse nõuda lõplikult kehtestatud tollimaksu määra ulatuses, kui nimetatud maksusumma on võrdne ajutise tollimaksuga või sellest väiksem. Vastasel juhul tuleks lõplikult sisse nõuda ainult ajutise tollimaksu summa,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

1. Austraaliast, Indoneesiast ja Taist pärinevate kraasimata, kammimata või muul viisil ketramiseks ette valmistamata ning CN-koodi 55032000 alla kuuluvate polüestrist sünteesstaapelkiudude impordi suhtes kehtestatakse lõplik dumpinguvastane tollimaks.

2. Lõplik tollimaks, mida kohaldatakse järgmiste äriühingute valmistatud toodete vaba netohinna suhtes ühenduse piiril enne tollimaksu sissenõudmist, on järgmine:

Riik | Äriühing | Tollimaksumäär | TARICi lisakood |

Austraalia | Kõik äriühingud | 12,0 % | – |

Indoneesia | P.T. Indorama Synthetics Tbk,Graha Irama, 17th floor,Jl. HR Rasuna Said Blok X-1,Kav. 1-2,P.O. Box 3375 Jakarta 12950, Indonesia | 8,4 % | A051 |

P.T. Panasia Indosyntec Jl. Garuda 153/74,Bandung 40184, Indonesia | 14,8 % | A052 |

P.T. GT Petrochem Industries Tbk,Exim Melati Building - 9th floor,Jl. M.H. Thamrin Kav. 8-9,Jakarta 10230 | 14,0 % | A053 |

P.T. Susilia Indah Synthetic Fiber Industries,Jl. Kh. Zainul Arifin KompleksKetapang IndahBlok B 1 No.: 23,Jakarta 11140 | 14,0 % | A054 |

P.T. Teijin Indonesia Fiber Corporation Tbk,5th floor Mid Plaza 1,Jl Jend. Sudirman Kav. 10-11,Jakarta 10220 | 14,0 % | A055 |

Kõik teised äriühingud | 15,8 % | A999 |

Tai | Indo Poly (Thailand) Ltd. 35/8 MOO 4, Tambol Khunkaew Amphur Nakhornchaisri, Nakhornprathom 73120 Thailand | 15,5 % | A056 |

Teijin Polyester (Thailand) Ltd. 19th floor, Ploenchit Tower 898 Ploenchit road, Lumpinee, Patumwan Bangkok 10330, Thailand | 26,9 % | A155 |

Teijin (Thailand) Ltd. 19th floor, Ploenchit Tower 898 Ploenchit road, Lumpinee, Patumwan Bangkok 10330, Thailand | 26,9 % | A155 |

Kõik teised äriühingud | 27,7 % | A999 |

3. Kui ei ole sätestatud teisiti, kohaldatakse kehtivaid tollimaksualaseid sätteid.

Artikkel 2

Kui uus Indoneesia eksportiv tootja esitab komisjonile piisavad tõendid selle kohta, et:

- ta ei ole uurimisperioodi jooksul eksportinud ühendusse artikli 1 lõikes 1 kirjeldatud tooteid,

- ta ei ole seotud ühegi Indoneesia eksportija ega tootjaga, kelle suhtes kohaldatakse käesoleva määrusega kehtestatud dumpinguvastaseid meetmeid,

- ta on vaatlusaluseid tooteid tegelikult ühendusse eksportinud pärast selle uurimisperioodi lõppu, millel meetmed põhinevad, või ta on võtnud tühistamatu lepinguga kohustusi märkimisväärsete koguste eksportimiseks ühendusse,

võib nõukogu ettepaneku põhjal, mille komisjon esitab pärast konsulteerimist nõuandekomiteega, lihthäälteenamusega muuta käesoleva määruse artikli 1 lõiget 2 ja lisada uue eksportiva tootja kõnealuses artiklis loetletud äriühingute hulka, kelle suhtes kohaldatakse kaalutud keskmise tollimaksu määra.

Artikkel 3

Ajutise määruse alusel ajutiste dumpinguvastaste tollimaksudena Austraaliast, Indoneesiast ja Taist pärit impordi tagatiseks antud summad nõutakse sisse käesoleva määrusega lõplikult kehtestatud tollimaksu ulatuses. Tagatiseks antud summad, mis ületavad lõpliku dumpinguvastase tollimaksumäära, vabastatakse. Kui kehtestatud lõplik tollimaksumäär on kõrgem kui ajutine tollimaksumäär, tuleb lõplikult sisse nõuda ainult ajutise tollimaksu ulatuses tagatiseks antud summad.

Artikkel 4

Käesolev määrus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Ühenduste Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 10. juuli 2000

Nõukogu nimel

eesistuja

H. Védrine

[1] EÜT L 56, 6.3.1996, lk 1. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 905/98 (EÜT L 128, 30.4.1998, lk 18).

[2] EÜT L 16, 21.1.2000, lk 3.

[3] EÜT L 16, 21.1.2000, lk 30.

[4] EÜT L 113, 12.5.2000, lk 1.

[5] EÜT L 204, 4.8.1999, lk 3.

[6] Valgevenest pärinev polüesterstaapelkiud ning Indoneesiast ja Taist pärinev tekstureeritud polüesterfilamentkiududest lõng.

[7] EÜT L 288, 21.10.1997, lk 1.

[8] Euroopa Komisjon, kaubanduse peadirektoraat, C-direktoraat, Terv 24-8/38, Rue de la Loi/Wetstraat 200, B-1049 Brussels/Belgium.

--------------------------------------------------