32000R0452

Komisjoni määrus (EÜ) nr 452/2000,

28. veebruar 2000,

millega nähakse ette sätted nõukogu määruse (EÜ) nr 530/1999 (töötasude ja tööjõukulude struktuurilise statistika kohta) rakendamiseks seoses tööjõukulude statistika kvaliteedi hindamisega

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 9. märtsi 1999. aasta määrust (EÜ) nr 530/1999 töötasude ja tööjõukulude struktuurilise statistika kohta, [1] eriti selle artiklit 11,

ning arvestades järgmist:

(1) Vastavalt määruse (EÜ) nr 530/1999 artiklile 11 on seoses kvaliteedi hindamise ja kvaliteediaruande sisuga vajalikud rakendusmeetmed.

(2) Käesolevas määruses ettenähtud meetmed on kooskõlas nõukogu otsusega 89/382/EMÜ, Euratom [2] loodud statistikaprogrammi komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Kvaliteedi hindamise kriteeriumid ja kvaliteediaruande sisu

Määruse (EÜ) nr 530/1999 artiklis 10 osutatud kvaliteedi hindamise kriteeriumid ja kvaliteediaruande sisu on sätestatud käesoleva määruse lisas.

Artikkel 2

Jõustumine

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Ühenduste Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 28. veebruar 2000

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Pedro Solbes Mira

[1] EÜT L 63, 12.3.1999, lk 6.

[2] EÜT L 181, 28.6.1989, lk 47.

--------------------------------------------------

LISA

TÖÖJÕUKULUDE STATISTIKA KVALITEEDI HINDAMISE KRITEERIUMID JA KVALITEEDIARUANDE SISU

ARUANDE ESITAMISE TÄHTAEG

Kvaliteediaruanne esitatakse võimaluse korral koos andmetega, kuid hiljemalt 24 kuud pärast selle vaatlusperioodi lõppu, mille kohta andmed on kogutud.

ÜLEMINEKUPERIOOD

Kuna kvaliteediaruanded on uus osa Euroopa statistikasüsteemis, peavad siseriiklikud statistikaasutused oma töövahendeid, teadmisi ja ressursse selliseks aruandluseks järk-järgult kohandama. Sellest tulenevalt on järgnevas kvaliteediaruande sisus mõned punktid, mida võib vabatahtlikult esitada esimeses kvaliteediaruandes võrdlusaasta 2000 tööjõukulude uuringu kohta. Nende vabatahtlikult esitatavate andmete otstarbekust ja asjakohasust kontrollitakse liikmesriikide esitatud teabe ning statistika arengu alusel. Eurostat ja siseriiklikud statistikaasutused peaksid seda kontrollima enne järgmist uuringut, et otsustada, kas vabatahtlikult esitatavad näitajad tuleks jätta vabatahtlikuks.

KOHALDAMISALA

Teavet nõutakse sellises ulatuses, mida võimaldavad nõukogu või komisjoni asjakohaste määruste erandid. Need määrused käsitlevad tööjõukulude ja töötasude struktuurilist statistikat, tööjõu-uuringuid, struktuurilist ettevõtlusstatistikat ning rahvamajanduse arvepidamist. Sama kehtib ka vabatahtlikult esitatavate näitajate ja jaotuste puhul.

KVALITEEDIARUANDEGA KOGUTUD TEABE LEVITAMINE

Kvaliteedikomponente, milleks on asjakohasus, õigeaegsus ja täpsus ning kättesaadavus, selgus ja terviklikkus, kasutatakse peamiselt Euroopa statistikasüsteemi sisemiseks otstarbeks.

Kasutajatele on kõige huvipakkuvamateks komponentideks korrektsus, võrreldavus ja seostatus. Teave esitatakse kasutajatele statistiliste või metoodiliste dokumentidena.

SISU

Märkus.

Tabelid A, B ja C ning nendega seotud muutujad (nt A11, B1, D1…) on määratletud komisjoni 27. juuli 1999. aasta määruses (EÜ) nr 1726/1999 [1], millega nähakse ette sätted nõukogu määruse (EÜ) nr 530/1999 (töötasude ja tööjõukulude struktuurilise statistika kohta) rakendamiseks seoses tööjõukulusid käsitleva informatsiooni määratlemise ja edastamisega.

1. Asjakohasus

Vabatahtlikult esitatavad andmed:

- kokkuvõte, mis sisaldab kasutajate kirjeldust, päritolu ja hinnangut nende huvide rahuldamise kohta ning statistika asjakohasust kasutajate seisukohalt.

2. Korrektsus

2.1. Valikuvead

2.1.1. Tõenäosuslik valik

2.1.1.1. Nihe

Vabatahtlikud andmed:

- hindamismeetodist tulenevad nihked, kui need on mõõdetavad.

2.1.1.2. Dispersioon

- variatsioonikordajad [2] vastavalt tabelite A, B ja C struktuurile järgmiste muutujate kohta:

- tööjõukulud töötaja kohta aastas (D1/A11 + A121 + A131),

- tööjõukulud tunnis (D1/B1),

- variatsioonikordajad vastavalt tabeli A struktuurile järgmiste muutujate kohta:

- B1 kõigi töötajate töötunnid,

- D1 töötajate tasud,

- D11 palk (kokku),

- dispersiooni hindamismetoodika.

Vabatahtlikult esitatavad andmed:

- variatsioonikordajad vastavalt tabelite B ja C struktuurile järgmiste muutujate kohta:

- B1 kõigi töötajate töötunnid,

- D1 töötajate tasud,

- D11 palk (kokku),

- variatsioonikordajad vastavalt tabelite A, B ja C struktuurile järgmiste muutujate kohta:

- A1 töötajate koguarv,

- A11 + A121 + A131 töötajate koguarv täistööajale taandatuna.

2.1.2. Empiiriline valik

Kui kasutatakse olemasolevaid allikaid, mille puhul variatsioonikordaja arvutamine ei ole otstarbekas, tuleks selle asemel esitada võimalikud ebatäpsuse põhjused.

2.2. Valikust sõltumatu viga

2.2.1. Raamiviga

- andmekogumisel esinenud põhiliste väärklassifikatsiooni ning ala- ja ülekaetusega seotud probleemide [3] kirjeldus,

- nende võimalike vigade töötlemiseks kasutatavad meetodid.

Vabatahtlikult esitatavad andmed:

- ülekaetuse, alakaetuse ja väärklassifikatsiooni määr vastavalt valimi stratifitseerimisele.

Nõutava teabe võib osaliselt tuletada registri kvaliteediaruandes.

Märkus.

Üksikute haldusandmete kasutamisel tuleb esitada samasugune, halduslikul võrdlusfailil põhinev analüüs.

2.2.2. Mõõtmis- ja töötlemisvead

- Mõõtmis- ja töötlemisvigade vähendamiseks kasutatavate meetodite kirjeldus [4]

Vabatahtlikult esitatavad andmed:

- tabelis A nõutavate näitajate korrigeerimiste arv protsentides käsitletava näitaja kohta esitatud andmeühikute kohta,

- andmesisestuse ja kodeerimise veamäär järgmiste näitajate puhul:

- töötajate arv,

- palk,

- kohaliku üksuse tegevusala (NACE Rev. 1),

- piirkond (NUTS 1),

- märkused nende määrade hindamismetoodika kohta [5].

2.2.3. Vastamiskao põhjustatud viga

- vastanud üksuste määr [6] kokku ja jagatuna vastavalt valimi stratifitseerimisele,

- vastamata jäänute asenduse ja/või kaalumise metoodika kirjeldus.

Märkus.

Üksikute haldusandmete kasutamisel loetakse haldusregistri või andmeühiku puudumine vastamata jätmiseks.

Vabatahtlikult esitatavad andmed:

- vastamise määr iga näitaja kohta. Selleks on igale küsimusele antud vastuste arvu ja vastajate arvu suhe,

- vastamata jäämise põhjused ja vastamata jäämisest põhjustatud nihke hinnang küsimustiku ühe põhiküsimuse kohta.

2.2.4. Mudelist tulenevad vead

- Aruanne [7] järgmiste mudelite võimaliku kasutamise kohta:

- majandusaasta kohandamine kalendriaastaga,

- väikeettevõtete arvessevõtmine,

- haldus- ja uuringuandmete ühildamine.

Märkus.

Üksikute haldusandmete kasutamisel tuleb selgitada haldusmõistete ja teoreetiliste statistikamõistete vastavust.

3. Õigeaegsus ja täpsus

- Andmekogumise peamised tähtajad: nt liikmesriikide vastajatele seadusega kehtestatud tähtaeg, küsimustike ja meeldetuletuste saatmise aeg ning välitööde aeg,

- andmekogumisele järgnevate tööde tähtajad: nt andmete täielikkuse, kodeerimise ja usaldusväärsuse kontrollimise algus- ja lõppkuupäev, kvaliteedikontrolli (andmete kongruents) kuupäev ja andmekaitsemeetmete kohaldamise kuupäevad,

- andmete avaldamisega seotud tähtajad: nt esialgsete ja üksikasjalike andmete arvutamise ja avaldamise aeg.

Märkus.

Täpsust andmete edastamisel Eurostatile hinnatakse vastavalt määrusele, milles on kehtestatud andmeedastuse ajavahemikud ja tähtajad.

4. Kättesaadavus ja selgus

- Väljaande (väljaannete) koopia,

- teave selle kohta, kas ja millised tulemused on saadetud valimisse kuuluvatele aruande esitanud üksustele,

- teave tulemuste avaldamiskava kohta (nt kellele on tulemused saadetud),

- esitatud statistikaga seotud metoodiliste dokumentide koopia.

5. Võrreldavus

5.1. Ruumiline võrreldavus

- Kui esitatud tulemustes esineb erinevusi statistiliste üksuste määratluses, vaadeldavas üldkogumis, liigitamises või muutujate määratlustes, tuleb esitada siseriiklike ja Euroopa mõistete võrdlus. Võimaluse korral tuleks erinevuste suurus kindlaks teha.

Märkus.

Kui liigitus ja üksused on saadud registrist, võetakse nende kvaliteediga seotud andmed registri kvaliteediaruandest.

5.2. Ajaline võrreldavus

- Määratlustes, kaetuses ja meetodites tehtud muudatuste üksikasjalik kirjeldus ja võimaluse korral võimalike märkimisväärsete muudatuste mõju prognoos.

6. Seostatus

Märkus.

Käesoleval punktil on kaks eesmärki: teavitada kasutajaid kontseptuaalsetest erinevustest näitajate eri allikate vahel, mis on väga sarnased ja millel on statistikaväljaannetes tavaliselt sama nimetus, ning pakkuda informatsiooni selle kohta, kuidas minna üle ühelt mõistelt teisele. Teiseks eesmärgiks on kontrollida, kas muutujad, mille sisu on põhimõtteliselt ühesugune, annavad sama vaadeldava üldkogumi alusel võrreldavad tulemused. Selleks tuleks Eurostatile saadetud tööjõukulude statistikat ja muud statistikat võrrelda vastavate suhtarvudega, kasutades siseriiklikke mõisteid ja mõõtmisi. Näiteks tööjõu-uuringu puhul kasutatakse suhteliselt erinevat tööhõive määratlust: selles mõõdetakse elanike tööhõivet; tööjõukulude uuringus aga käsitletakse tööhõivet riigi territooriumil, mis on kooskõlas rahvamajanduse arvepidamises ja ettevõtlusstatistikas kasutatava mõistega. Võrdlemisel tuleb arvesse võtta ka seda, et tööjõukulude statistika põhineb üle üheksa töötajaga ettevõtetel.

6.1. Seostatus tööjõu-uuringu statistikaga

Vabatahtlikult esitatavad andmed:

- selgitus mõlemas allikas esinevate peamiste erinevuste kohta järgmiste suhtarvude vahel: osalise tööajaga ja täistööajaga töötajate arvude suhe ning osalise tööajaga ja täistööajaga töötajate keskmiste tegelike töötundide arvude suhe. Kasulik oleks jaotus tegevusalade järgi (NACE Rev. 1, jaotised C–K). Arvesse tuleb võtta kõigi allikate täpsust ja neis kasutatud mõisteid.

6.2. Seostatus struktuurilise ettevõtlusstatistikaga

Määrus [8] struktuurilise ettevõtlusstatistika kohta hõlmab kõiki NACE Rev. 1 jaotistes C–K ja M–O loetletud turundusega seotud tegevusalasid.

Järgnevas tabelis on esitatud kokkuvõte kahe allika kõige sarnasemast osast:

| Tööjõukulude uuring | Struktuuriline ettevõtlusuuring |

Andmed | Piirkondlikud andmed | Piirkondlikud aastaandmed |

Statistiline üksus | Kohalik üksus | Kohalik üksus |

Tegevusala kaetus | NACE Rev. 1 jaotised C–K, välja arvatud jaotis J | NACE Rev. 1 jaotised C–K, välja arvatud jaotis J |

Näitajad | D11 palk E1 kohalikud üksused, kokku | 13 32 0 palk 11 21 0 kohalike üksuste arv |

Jaotus tegevusalade järgi | NACE Rev. 1 kahekohalise koodi tasand (jaotis) | NACE Rev. 1 kahekohalise koodi tasand (jaotis) |

Piirkondlik jaotus | NUTS 1 | NUTS 1 |

- Nende muutujate peamiste erinevuste selgitused, võttes arvesse iga allika korrektsust ja selles kasutatud mõisteid (vastavalt NACE Rev. 1 jaotistele). Vabatahtlik: risttabelid NUTS 1 ja NACE Rev. 1 rühmituste (C–D–E, F, G–H, I–J–K) järgi.

Vabatahtlikult esitatavad andmed:

Järgnevas tabelis on esitatud kokkuvõte muudest näitajatest, mida võiks võrrelda:

| Tööjõukulude uuring | Struktuuriline ettevõtlusuuring |

Andmed | Tabel B: riikide andmed ettevõtete suurusklassi järgi | Ettevõtlusstatistika aastaandmed suurusklassi järgi |

Statistiline üksus | Kohalik üksus | Ettevõte |

Tegevusala | NACE Rev. 1, jaotised C–E | NACE Rev. 1, jaotised C–E |

Näitajad | A1 töötajate koguarv B1 kõigi töötajate töötunnid D11 palk D12 tööandja sotsiaalmaksed | 16 13 0 töötajate arv 16 15 0 töötatud tunnid 13 32 0 palk 13 33 0 sotsiaalkindlustuskulud |

Jaotus tegevusala järgi | NACE Rev. 1 kahekohalise koodi tasand (jaotis) | NACE Rev. 1 kahekohalise koodi tasand (jaotis) |

Jaotus suurusklassi järgi | Alla 10 töötaja, 10–49, 50–249, 250–499, 500-999, 1000+ | Töötajate arv: alla 10 töötaja, 10–49, 50–249, 250–499, 500–999, 1000+ |

- Peamiste erinevuste selgitused, võttes arvesse statistiliste andmete täpsust ja mõistete erinevusi. Nende võrdluste kohta võib esitada risttabelid ettevõtete suurusklassi ja NACE Rev. 1 jaotiste järgi.

6.3. Seostatus rahvamajanduse arvepidamisega

Järgnevas tabelis on esitatud kokkuvõte kahe allika kõige sarnasemast osast:

| Tööjõukulude uuring | Rahvamajanduse arvepidamine |

Andmed | Tabel A: riikide andmed | Tabel 3. Tabelid tegevusala järgi — igal aastal |

Tegevusala kaetus | NACE Rev. 1, jaotised C–O | NACE Rev. 1, jaotised C–O |

Näitajad | A1 töötajate koguarv B1 kõigi töötajate töötunnid D1 töötajate tasud D11 palk | Töötajad Töötatud tunnid D1 töötajate tasud D11 palk |

Jaotus tegevusalade järgi | NACE Rev. 1, jaotis | NACE Rev. 1, jaotis |

[1] EÜT L 203, 3.8.1999, lk 28.

[2] Variatsioonikordaja on hinnangfunktsiooni dispersiooni ruutjuure ja keskväärtuse suhe. Variatsioonikordaja hinnanguks on valimi dispersiooni hinnangu ruutjuure ja keskväärtuse suhe. Dispersiooni hinnangu arvutamisel tuleb arvesse võtta valimikujundust.

[3] Ülekaetus võib olla tingitud valesti klassifitseeritud üksustest, mis jäävad uuringuga hõlmatud alast väljapoole (nt kohaliku üksuse tegevusala, mis ei kuulu NACE Rev. 1 jaotistesse C–K), või tegelikult olematutest üksustest.Alakaetus on tingitud (uute) loodud või üksuste jagunemisel tekkinud üksustest, mis ei kuulu raami, ning valesti klassifitseeritud üksustest. Varimajandust arvesse ei võeta.Väärklassifikatsioon on tingitud sihtkogumisse kuuluvate üksuste valesti klassifitseerimisest.

[4] Mõõtmisvead on andmekogumisel tekkivad vead. Mõõtmisvead võivad olla põhjustatud paljudest teguritest, nagu uurimisvahend (ankeet või küsimustik), vastaja, infosüsteem, andmekogumisviis ja küsitleja. Töötlusvead tekivad andmekogumisjärgses protsessis, näiteks andmete sisestamisel, kodeerimisel, manuaalsisestamisel, redigeerimisel, kaalumisel ja tabelisse paigutamisel.

[5] Veamäära saab mõõta kvaliteedikontrolli standardmeetodite abil, näiteks kontrollides töödeldud küsimustike osavalimi kvaliteeti (veataseme kontrollimiseks andmete sisestamisel või nende redigeerimisel riigi statistikaasutuste töötajate poolt).

[6] Selleks määraks on kogumisse kuuluvate vastajate arvu ja kogumile saadetud küsimustike suhe.

[7] Aruandes tuleks selgitada näiteks mudeli valikut (st miks on kõnesolevat mudelit eelistatud teistele), vajaduse korral hinnanguga seotud viga, mudeli aluseks olevate eelduste tõestamist, mudeli prognoosivõime kontrollimist varasemate andmete abil, mudeli abil saadud andmete võrdlemist muude asjakohaste andmeallikatega, sõelumise ja ristkontrolli kasutamist, mudeli tundlikkuse hindamist seoses parameetrite hindamisega ning mudelisse sisestatud andmete kehtivuse kontrollimist.

[8] EÜT L 14, 17.1.1997.

--------------------------------------------------