32000D0819

Nõukogu otsus

20. detsember 2000,

ettevõtjaid ja ettevõtlust, eelkõige väikseid ja keskmise suurusega ettevõtjaid (VKEsid) käsitleva mitmeaastase programmi kohta (2001—2005)

(2000/819/EÜ)

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artikli 157 lõiget 3,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut, [1]

võttes arvesse Euroopa Parlamendi arvamust, [2]

võttes arvesse majandus- ja sotsiaalkomitee arvamust, [3]

võttes arvesse regioonide komitee arvamust [4]

ning arvestades järgmist:

(1) Ettevõtjate ja ettevõtluse tähtsust ühenduse eesmärkide saavutamisel ning ettevõtjate ja ettevõtluse ees seisvaid raskusi on käsitletud paljudes teatistes, otsustes ja aruannetes ning viimati komisjoni 26. aprilli 2000. aasta teatises "Ettevõtluspoliitikast teadmistel põhinevas majanduses". Neis on kindlaks määratud tähtsamad tegutsemisalad ühenduse tasandil.

(2) Väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate (VKEde) osa konkurentsivõimes, teadusuuringutes, uuendustes, oskustes ja tööhõives on märkimisväärne, aga neil on oma spetsiifilised probleemid.

(3) Nende raskuste ületamiseks on vaja meetmeid. Selliste meetmete raamistik on ette nähtud mitmetes programmides, eelkõige nõukogu otsusega 97/15/EÜ [5] vastuvõetud kolmas väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate (VKEde) mitmeaastane programm Euroopa Liidus (1997—2000), mis lõpeb 31. detsembril 2000.

(4) 29. juunil 1999 esitas komisjon oma teatises Euroopa Parlamendile, nõukogule, majandus- ja sotsiaalkomiteele ning regioonide komiteele nimetatud programmi välishinnangu.

(5) Vaja on vastu võtta edasine programm 1. jaanuaril 2001 algavaks ajavahemikuks ja tagada piisavad vahendid ettevõtluspoliitika eesmärkide saavutamiseks.

(6) 9. novembril 1999 kiitis nõukogu heaks aruande säästva arengu integreerimise kohta Euroopa Liidu ettevõtluspoliitikasse. Selle kava alusel võetavate meetmete määratlemisel ja rakendamisel tuleks arvesse võtta säästvat arengut.

(7) 20. juunil 2000 kiitis Euroopa Ülemkogu Santa Maria da Feiras heaks Euroopa väikeettevõtjate harta ja nõudis selle täielikku rakendamist ettevõtjate ja ettevõtluse mitmeaastase programmi jaoks tehtavate ettepanekute osana. Liidu meetmed VKEde edendamiseks peaksid arvestama hartas seatud eesmärke.

(8) Samalaadsed meetmed on algatatud OECD raames, eriti OECD majandusministrite poolt 15. juunil 2000. aastal Bolognas vastuvõetud VKEde poliitikat käsitleva hartaga.

(9) 7. novembril 2000. aastal rõhutas nõukogu vajadust märkimisväärselt parandada uuenduslike äriühingute rahastamist ja suunata rahastamisvahendid ümber uue äritegevuse toetamisse, kõrgtehnoloogilistesse äriühingutesse ning mikroettevõtetesse.

(10) Käesoleva otsuse rakendamiseks vajalikud meetmed tuleks vastu võtta vastavalt nõukogu 28. juuni 1999. aasta otsusele 1999/468/EÜ, millega kehtestatakse komisjoni rakendusvolituste kasutamise menetlused [6].

(11) Käesolev otsus moodustab õigusliku aluse täiendavatele erimeetmetele, mis ei moodusta ühenduse muu poliitika osa ja mida ei saa paremini ellu viia liikmesriigi tasandil.

(12) EFTA ja Euroopa Majanduspiirkonna (EMP) riikide vahel sõlmitud Euroopa Majanduspiirkonna leping ning Kesk- ja Ida-Euroopa riikidega sõlmitud assotsiatsioonilepingute lisaprotokollid näevad ette nende riikide osalemise ühenduse programmides. Samuti tuleks sätestada Küprose, Malta ja Türgi osalemine nende riikidega sõlmitud assotsiatsioonilepingute raames. Muude riikide osalemist tuleks kaaluda, kui lepingud ja menetlused seda võimaldavad.

(13) Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni 6. mai 1999. aasta eelarvedistsipliini ja eelarvemenetluse täiustamist käsitleva institutsioonidevahelise kokkuleppe [7] punktis 34 määratletud lähtesumma on lisatud käesolevasse otsusesse kogu programmi kehtivuse ajaks, ilma et see mõjutaks seejuures eelarvepädevate institutsioonide asutamislepingus määratletud volitusi,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Käesolevaga võetakse viieks aastaks alates 1. jaanuarist 2001 vastu ühenduse ettevõtjaid ja ettevõtluspoliitikat, eelkõige väikseid ja keskmise suurusega ettevõtjaid (VKEsid) käsitlev programm, edaspidi "programm".

Artikkel 2

1. Programmil on järgmised eesmärgid:

a) suurendada ettevõtjate kasvu ja konkurentsivõimet teadmistel põhinevas rahvusvahelistunud majanduses;

b) edendada ettevõtlust;

c) lihtsustada ja parandada ettevõtjate haldus- ja reguleerivat raamistikku, et edendada eriti teadusuuringuid, uuendusi ja ettevõtjate asutamist;

d) parandada ettevõtjate, eriti VKEde finantskeskkonda;

e) lihtsustada ettevõtjate juurdepääsu ühenduse tugiteenustele, programmidele ja võrkudele ning parandada nende vahendite kooskõlastust.

2. Need eesmärgid saavutatakse peamiselt I lisas kirjeldatud tegevusvaldkondade kaudu.

3. Peale selle kasutatakse programmi juba tema laadi tõttu vahendina, millega aidata kaasa Euroopa väikeettevõtjate harta eesmärkide saavutamisele.

Artikkel 3

1. Komisjoni abistab ettevõtlusprogrammi korralduskomitee (edaspidi "komitee").

2. Kui viidatakse käesolevale lõikele, kohaldatakse otsuse 1999/468/EÜ artikleid 4 ja 7.

Otsuse 1999/468/EÜ artikli 4 lõikes 3 sätestatud tähtajaks kehtestatakse kolm kuud.

3. Komitee võtab vastu oma töökorra.

Artikkel 4

1. Artikli 3 lõikes 2 osutatud korras võetakse vastu programmi rakendamiseks vajalikud meetmed, mis on seotud järgmiste küsimustega:

- iga-aastane tööprogramm ja vastavad eelarvelised assigneeringud,

- 100000 eurot ületavate hankekonkursside kriteeriumid ja sisu,

- tulemuslikkuse näitajad, et hinnata artiklis 2 sätestatud eesmärkide saavutamiseks vajalikke tegevusi.

2. Lisaks teavitatakse komiteed korrapäraselt kõigist muudest programmiga seotud küsimustest, eriti artikli 5 lõikes 1 nimetatud rakendamise aastaaruandest ja hindamisaruannetest.

Artikkel 5

1. Komisjon hindab käesoleva programmi rakendamist ja esitab Euroopa Parlamendile, nõukogule, majandus- ja sotsiaalkomiteele ning regioonide komiteele:

- iga kahe aasta tagant edusammude hindamisaruande, kuidas on kooskõlastatult arvesse võetud:

- ettevõtluspoliitikat ühenduse poliitikas ja programmides tervikuna,

- Euroopa väikeettevõtjate harta rakendamist,

- aruande välishinnangu kohta enne 2004. aasta detsembri lõppu.

2. Nendes aruannetes hinnatakse programmi eesmärkide saavutamist. Aruannetes esitatakse rakendatud meetmete kulude-tulude analüüs, eelkõige artikli 4 lõike 1 kolmandas taandes nimetatud tulemuslikkuse näitajate alusel.

Artikkel 6

Programmis võivad osaleda:

- EFTA ja Euroopa Majanduspiirkonna riigid Euroopa Majanduspiirkonna lepingus sätestatud tingimustel,

- assotsieerunud Kesk- ja Ida-Euroopa riigid Euroopa lepingutes, nende lisaprotokollides ja vastavate assotsiatsiooninõukogude otsustes sätestatud tingimustel,

- Küpros, mida rahastatakse lisaassigneeringutest selle riigiga kokkulepitavas korras,

- Malta ja Türgi, mida rahastatakse lisaassigneeringutest asutamislepingu sätete kohaselt,

- muud riigid, kui lepingud ja menetlused seda võimaldavad.

Artikkel 7

1. Programmi rakendamise lähtesumma on 450 miljonit eurot.

2. Eelarvepädev institutsioon kinnitab iga-aastased assigneeringud finantsperspektiivi piires.

Artikkel 8

Käesolev otsus jõustub 1. jaanuaril 2001 ja hõlmab ajavahemikku kuni 31. detsembrini 2005.

Artikkel 9

Käesolev otsus on adresseeritud liikmesriikidele.

Brüssel, 20. detsember 2000

Nõukogu nimel

eesistuja

J.-C. Gayssot

[1] EÜT C 311, 31.10.2000, lk 180.

[2] Arvamus on esitatud 26. oktoobril 2000 (Euroopa Ühenduste Teatajas seni avaldamata).

[3] Arvamus on esitatud 29. novembril 2000 (Euroopa Ühenduste Teatajas seni avaldamata).

[4] Arvamus on esitatud 21. septembril 2000 (Euroopa Ühenduste Teatajas seni avaldamata).

[5] EÜT L 6, 10.1.1997, lk 25.

[6] EÜT L 184, 17.7.1999, lk 23.

[7] EÜT L 172, 18.6.1999, lk 1.

--------------------------------------------------

I LISA

TEGEVUSVALDKONDADE KIRJELDUS

Tegevusvaldkonnad põhinevad peamiselt parimate meetodite väljaselgitamisel ja vahetamisel kooskõlas komisjoni 26. aprilli 2000. aasta teatises kirjeldatud uue menetlusega, võttes arvesse VKEde vajadusi, ja nende eesmärk on:

1. Ettevõtjate kasvu ja konkurentsivõime suurendamine teadmistel põhinevas rahvusvahelistunud majanduses.

See programm toetab eelkõige meetmeid, mis:

- parandavad konkurentsivõimet ja uuenduslikkust,

- abistavad kaupade vaba liikumist ja turulepääsu,

- valmistavad ettevõtjaid ette globaliseerumisega kohanemiseks ja edendavad eriti VKEde osalemist standardimisprotsessis ja selle rakendamises,

- tagavad väikeettevõtjate vajadustele kohandatud piisavad oskused,

- arendavad uute side- ja infotehnoloogiate kasutust,

- soodustavad uuenduslikke tegevusi,

- toetavad säästva arengu integreerimist.

2. Ettevõtluse edendamine.

See programm on eelkõige suunatud:

- ettevõtjate asutamise ja ülemineku abistamisele,

- ettevõtluskoolituse arendamisele,

- kogu ühiskonnas ettevõtluskultuuri toetamisele,

- konkreetse VKEsid soodustava poliitika kindlaksmääramisele ja edendamisele.

3. Ettevõtjate haldus- ja reguleeriva keskkonna lihtsustamine ja parandamine, eriti selleks, et edendada teadusuuringuid, uuendusi ja ettevõtjate asutamist.

Eelkõige on eesmärgid:

- arendada edasi süsteemi, mille alusel hinnata, kuidas kavandatavad ühenduse õigusaktid avaldavad mõju ettevõtjatele,

- üldine parem reguleerimine ja lihtsam halduskeskkond.

4. Ettevõtjate, eriti VKEde finantskeskkonna parandamine.

Lähtudes Euroopa Ülemkogu 23. ja 24. märtsi 2000. aasta Lissaboni istungjärgu otsustest, toetab see programm eriti:

a) meetmeid ettevõtjate, eriti VKEde finantskeskkonna parandamiseks. Need meetmed, mis on soovituslikult esitatud II lisas, on järgmised:

i) Euroopa Investeerimisfondi juhitav Euroopa tehnoloogiaedendusprojekti käivitusprogramm

Euroopa tehnoloogiaedendusprojekti käivitusprogramm toetab VKEde asutamist ja rahastamist nende algusfaasis:

- investeerides asjakohastesse spetsialiseerunud riskikapitali fondidesse, eriti stardifondidesse, väiksematesse fondidesse, piirkondlikesse fondidesse või konkreetsetele sektoritele või tehnoloogiatele keskendatud fondidesse või teadus- ja arendustegevuse tulemuste kasutamist rahastavatesse riskikapitali fondidesse, st fondidesse, mis on seotud uurimiskeskuste ja teadusparkidega, mis omakorda annavad VKEdele riskikapitali. See toetab algusjärgus Euroopa tehnoloogiaedendusprojekti käivitusprogrammi, mille rajas Euroopa Investeerimispank koostöös Euroopa Investeerimisfondiga, kehtestades investeerimispoliitika, millega nii vahendavate fondide kui ka nende investeerimispoliitika osas kaasneb kõrgem riskiprofiil.

Euroopa Investeerimisfond valib ja teeb investeeringuid riskikapitali fondidesse ja haldab neid, töötades vajaduse korral siseriiklike kavadega. Euroopa tehnoloogiaedendusprojekti käivitusprogrammi rakendamise üksikasjalikud tingimused, kaasa arvatud selle järelevalve ja kontroll, sätestatakse komisjoni ja Euroopa Investeerimisfondi koostöölepingus, mis arvestab II lisa soovituslikku kava.

- toetades äriinkubaatorite ja nendega seotud jätkuprogrammide ("juhenduskavade") loomist ja arengut.

ii) VKEde tagatissüsteem, mida haldab Euroopa Investeerimisfond

VKEde tagatissüsteem annab risttagatisi või vajaduse korral kaastagatisi liikmesriikides tegutsevatele tagatisskeemidele ning otsetagatisi Euroopa Investeerimispanga või kõigi muude finantsvahendajate puhul, kusjuures vastavate tagatiste kahjumid kaetakse Euroopa Liidu üldeelarvest.

See võimaldab ebaõnnestumisi turul hüvitada järgmistes valdkondades:

- laenud kasvupotentsiaaliga VKEdele, et vähendada konkreetseid raskusi, mis neil tekivad neile iseloomuliku kõrge riski tõttu (nt väikesed või äsja asutatud äriühingud),

- mikrokrediit, et julgustada rahaasutusi mängima selles valdkonnas suuremat rolli, pakkudes väiksemaid laene, mis ebapiisavate tagatistega laenusaajatele toovad kaasa võrdeliselt kõrgemad käitluskulud,

- omavahenditest investeeringud kasvupotentsiaaliga VKEdesse, kaasa arvatud kohalike või piirkondlike fondide investeeringud, mis annavad stardikapitali ja/või käivituskapitali, et vähendada konkreetseid rahalisi raskusi, mis tulenevad VKEde nõrgast finantsstruktuurist,

- Interneti ja e-äri pakutavate uute võimaluste ärakasutamine väikeettevõtjate poolt — garanteeritud laenud IT-varustuse, tarkvara ja koolituse jaoks, et aidata neil ettevõtjatel end nendes valdkondades ajakohastada ja suurendada nende konkurentsivõimet.

Lisaks tagatistele ja risttagatistele võib finantsvahendajatele kavandada täiendavat abi, eriti mikrokrediidi osas. See abi on kavandatud osaliselt hüvitama selliste tegevuste suuri halduskulusid.

Kõik tagatissüsteemi kulud, kaasa arvatud Euroopa Investeerimisfondi tagatiskahjumid ja kõik muud vajalikud kulud kaetakse eelarvelistest assigneeringutest. Tagatissüsteemi kulud Euroopa Liidu üldeelarves on piiritletud nii, et need mingil juhul ei ületa selle tagatissüsteemi jaoks Euroopa Investeerimispangale kättesaadavaks tehtud eelarvelisi assigneeringuid; eelarvele ei tekitata lisakohustusi.

VKEde tagatissüsteemi rakendamise üksikasjalikud tingimused, kaasa arvatud selle järelevalve ja kontroll, sätestatakse komisjoni ja Euroopa Investeerimisfondi koostöölepingus, mis arvestab II lisa soovituslikku kava.

iii) Stardikapital, mida haldab Euroopa Investeerimisfond

Stardikapitali kui meetme eesmärk on varustada kapitaliga uuenduslike, arenguvõimeliste ja uusi töökohti pakkuda suutvate ettevõtjate asutamist, kaasa arvatud traditsioonilistes majandusharudes, toetades stardifonde, äriinkubaatoreid või organisatsioone, milles Euroopa Investeerimisfond osaleb algusaastatest peale kas oma vahenditega või volituse alusel.

iv) Euroopa ühisettevõte

Programmiga kavatsetakse kasutada kuni 31. detsembrini 2000 võetud kohustusi rahvusvahelisse partnerlusse astuvate ettevõtjate heaks. Suurim toetus projekti kohta on 100000 eurot.

Need finantsmeetmed võib võtta edaspidiste nõukogu otsuste põhjal. Neid rahastamisvahendeid tuleb rakendada tihedas koostöös liikmesriikidega.

b) euro kasutamist ettevõtjate poolt;

c) meetmeid lähirahastamise toetamiseks, eriti investorite võrgu (Business Angels) arendamiseks;

d) kogu ühendust hõlmava stardikapitali fondide ja nende haldurite võrgu edendamist ja parimate kogemuste ning koolituse vahetuse ergutamist;

e) pankurite ja VKEde ümarlaudade korraldamist.

5. Ettevõtjate juurdepääsu lihtsustamine ühenduse tugiteenustele, programmidele ja võrkudele ning nende vahendite kooskõlastuse parandamine.

See programm arendab eelkõige meetmeid, mis:

- toetavad ettevõtjate juurdepääsu ühenduse programmidele ja tagavad parema kooskõlastuse eeskätt viienda teadusuuringute, tehnoloogia arengu ning tutvustamistegevuse raamprogrammiga,

- parandavad ühenduse võrkude, eriti euroinfokeskuste ja euroinfo korrespondentkeskuste tegevust, koostööd ja kooskõlastust. Nendesse tegevustesse võib komisjon kaasata tehnilise abi organisatsioone või eksperte, kelle rahastamise võib ette näha käesoleva programmi üldise rahastamise raames,

- parandavad europartnerlust ettevõtjatevahelises koostöös,

- kasutavad aruannet pealkirjaga "Euroopa VKEde vaatluskeskus".

--------------------------------------------------

II LISA

ÜHENDUSE FINANTSVAHENDID

I. Euroopa tehnoloogiaedendusprojekti käivitusprogrammi rakendamise soovituslik kava

A. Sissejuhatus

Euroopa Investeerimisfond haldab Euroopa tehnoloogiaedendusprojekti käivitusprogrammi fidutsiaarselt.

B. Vahendajad

Riskikapitaliga tegelemiseks valitakse vahendajad vastavalt parimatele äri- ja turutavadele õiglasel ja arusaadaval viisil, et vältida igasuguseid konkurentsimoonutusi, pidades silmas eesmärki töötada paljude spetsialiseerunud fondide kaudu.

Äriinkubaatorite edendamiseks täiendavate meetmete rakendamisel toetub Euroopa Investeerimisfond liikmesriikide selles valdkonnas omandatud kogemustele.

C. Maksimaalne investeering

Maksimaalne koguinvesteering vahendavasse riskikapitalifondi on 25 % kogu kõnealuse fondi omakapitalist või erandjuhtudel 50 %, kui tegemist on uute fondidega, millel on usutavasti eriti tugev katalüsaatoriroll konkreetse tehnoloogia või konkreetse piirkonna riskikapitali turgude arengus. Ükski kohustus ühesainsas riskikapitali fondis ei ületa 10 miljonit eurot, välja arvatud nõuetekohaselt põhjendatud erandjuhtudel; ühelgi juhul ei ületa kohustus 15 miljonit eurot. Vahendavad riskikapitali fondid järgivad portfelli mitmekesistamise osas kehtivaid turutavasid.

D. Samaväärne investeering

Euroopa tehnoloogiaedendusprojekti käivitusprogrammi investeering vahendavates fondides on samaväärne muude investorite omaga. Kõigi erandite puhul sellest reeglist on vaja artiklis 3 nimetatud komitee arvamust.

E. Süsteemi eluiga

Euroopa tehnoloogiaedendusprojekti käivitusprogramm kehtestatakse pikaajalise süsteemina, mille raames riskikapitali fondides osalemine kestab tavaliselt 5-12 aastat. Igal juhul ei ületa investeeringud 16 aastat I lisas nimetatud komisjoni ja Euroopa Investeerimisfondi koostöölepingu allakirjutamise kuupäevast.

F. Investeeringute realiseerimine

Kuna enamik Euroopa tehnoloogiaedendusprojekti käivitusprogrammi alusel tehtud investeeringuid tehakse noteerimata, mittelikviidsetesse ettevõtetesse, põhineb nende investeeringute realiseerimine tulude jaotamisel, mille vahendusfondid saavad oma VKEdesse tehtud investeeringute müügist.

G. Realiseeritud investeeringute tulude reinvesteerimine

Euroopa Investeerimisfondi fondide tagasimaksete tulu võib reinvesteerida esimese nelja aasta jooksul pärast 20. detsembrit 2000. Seda ajavahemikku võib pikendada kuni kolme aasta võrra, kui süsteemile antakse 48 kuud pärast 20. detsembrit 2000 rahuldav hinnang.

H. Usalduskonto

Euroopa Investeerimisfondis avatakse eraldi usalduskonto käivitusprogrammi jaoks ettenähtud eelarveliste vahendite hoidmiseks. See konto kannab intressi; teenitud intressid lisatakse süsteemi ressurssidele. Euroopa Investeerimisfondi poolt Euroopa tehnoloogiaedendusprojekti käivitusprogrammi alusel tehtud investeeringud ning Euroopa Investeerimisfondi halduskulud ja muud vajalikud kulud võetakse maha deposiitarvelt ning realiseeritud investeeringute tulud pannakse usalduskontole. Neljanda aasta lõpul pärast 20. detsembrit 2000 või sel juhul, kui programmi reinvesteerimisaega pikendatakse, pärast pikendatud reinvesteerimisaja lõppu, tagastatakse usalduskonto kõik jäägid Euroopa Liidu üldeelarvesse, välja arvatud eraldatud ja veel väljavõtmata/investeerimata summad ning vajalike kulude maksmiseks eeldatavasti tarvis minevad summad, näiteks Euroopa Investeerimispanga haldustasu.

I. Euroopa Kontrollikoda

Võetakse vastu asjakohane kord, mis võimaldab Euroopa Kontrollikojal täita oma ülesannet ja kontrollida vahendite kasutamise korrektsust.

II. VKEde tagatissüsteemi rakendamise soovituslik kava

A. Sissejuhatus

Euroopa Investeerimisfond haldab VKEde tagatissüsteemi fidutsiaarselt.

B. Vahendajad

Vahendajad valitakse liikmesriikide avalikus või erasektoris tegutsevate tagamisskeemide hulgast, kaasa arvatud vastastikused tagamisskeemid, Euroopa Investeerimispank või mõni muu finantseerimisasutus. Vahendajad valitakse vastavalt parimatele äri- ja turutavadele õiglasel ja arusaadaval viisil, pidades silmas:

a) mõju VKEdele kättesaadavaks tehtud rahastamise (laenud, investeeringud) mahule ja/või

b) mõju VKEde rahastamise kättesaadavusele ja/või

c) kõnealuse vahendaja mõju riskidele VKEde rahastamises.

C. VKEde kõlblikkus laenu saada

VKEde tagamissüsteemist tulenevate tagatiste finantskriteeriumeid, millest oleneb VKEde kõlblikkus laenu saada, määratakse igale vahendajale individuaalselt tema tegevuse põhjal eesmärgiga jõuda võimalikult paljude VKEdeni. Need eeskirjad peegeldavad turu olukorda ja tavasid kõnealusel territooriumil.

Tagatised ja risttagatised on peamiselt kättesaadavad kuni 100 töötajaga VKEde rahastamise tagamiseks (kuni 50 töötajaga VKEsid eelistatakse konkreetsete tegevuste puhul, et edendada Interneti ja e-äri kasutamist väikeettevõtjate poolt). Erilist tähelepanu pööratakse sellele, et rahastada immateriaalse põhivara hankimist.

D. Euroopa Investeerimisfondi tagatised

Euroopa Investeerimisfondi antud tagatised on seotud konkreetse tehinguportfelli individuaalse rahastamisega. Euroopa Investeerimisfondi antud tagatised katavad osa aluseks oleva finantsportfelli riskist, mille finantsvahendaja on võtnud.

E. Euroopa Investeerimisfondi maksimaalse kumulatiivse kahjumi ülempiir

Euroopa Investeerimisfondi kohustus maksta vahendajale oma osa rahastamiskahjumist püsib, kuni konkreetse rahastamisportfelli kahjumi katmiseks tehtud maksete kumulatiivne summa, mida vajaduse korral vähendatakse sissenõutud kahjude kumulatiivse summa ja muude tulude võrra, jõuab eelnevalt kokkulepitud summani, mille järel Euroopa Investeerimisfondi tagatis automaatselt vabastatakse.

F. Euroopa Investeerimisfondi samaväärsus vahendajaga

Euroopa Investeerimisfondi antud tagatised on tavaliselt samaväärsed vahendaja antud tagatiste või vastava rahastamisega.

G. Usalduskonto

Euroopa Investeerimisfondis avatakse usalduskonto süsteemi jaoks ettenähtud eelarveliste vahendite hoidmiseks. See konto kannab intressi; teenitud intressid lisatakse süsteemi ressurssidele.

H. Euroopa Investeerimisfondi õigus võtta usalduskontolt summasid

Euroopa Investeerimisfondil on õigus debiteerida usalduskontot makseteks, et täita oma kohustusi tagamissüsteemist tuleneva maksimaalse kumulatiivse kahjumi puhul, ja sõltuvalt kokkuleppest komisjoniga kõigiks muudeks õigustatud kuludeks, näiteks oma haldustasudeks, õiguskuludeks ja süsteemi edendamiseks.

I. Kahjude sissenõudmine ja muud usalduskontole makstavad tulud

Kogu laenukahjumist tagasi saadud raha, mille maksed on tehtud väljanõutud tagatiste alusel, krediteeritakse koos kõigi muude tuludega usalduskontole.

J. Kava kestus

VKEde individuaalsete tagatiste kavandatav tähtaeg on kuni 10 aastat. Väljamaksmata tagatiste lõppemise ajal usalduskontole jäänud summa makstakse tagasi Euroopa Liidu üldeelarvesse.

K. Euroopa Kontrollikoda

Võetakse vastu asjakohane kord, mis võimaldab Euroopa Kontrollikojal täita oma ülesannet ja kontrollida vahendite kasutamise korrapärasust.

III. Stardikapitali rakendamise soovituslik kava

A. Sissejuhatus

Stardikapitali haldab Euroopa Investeerimisfond.

B. Euroopa Kontrollikoda

Võetakse vastu asjakohane kord, mis võimaldab Euroopa Kontrollikojal täita oma ülesannet ja kontrollida vahendite kasutamise korrapärasust.

IV. Euroopa ühisettevõte

Kogemused on näidanud vajadust seda kava lihtsustada, et finantsvahendajatel ja komisjoni talitustel oleks võimalik kiiresti käsitleda VKEde rahataotlusi ning tagada ühenduse varade nõuetekohane kasutamine. Lisaks uurib komisjon parajasti võimalust kohandada kõlblikkuskriteeriumeid, et tõhusamalt vastata VKEde vajadustele piiriülesteks investeeringuteks, sealhulgas kandidaatriikides.

--------------------------------------------------