This document is an excerpt from the EUR-Lex website
Document 32000D0096
2000/96/EC: Commission Decision of 22 December 1999 on the communicable diseases to be progressively covered by the Community network under Decision No 2119/98/EC of the European Parliament and of the Council (notified under document number C(1999) 4015)
Komisjoni otsus, 22. detsember 1999, nakkushaiguste kohta, mis kuuluvad järk-järgulisele hõlmamisele ühenduse võrgustikuga vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsusele nr 2119/98/EÜ (teatavaks tehtud numbri K(1999) 4015 all)
Komisjoni otsus, 22. detsember 1999, nakkushaiguste kohta, mis kuuluvad järk-järgulisele hõlmamisele ühenduse võrgustikuga vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsusele nr 2119/98/EÜ (teatavaks tehtud numbri K(1999) 4015 all)
EÜT L 28, 3.2.2000, p. 50–53
(ES, DA, DE, EL, EN, FR, IT, NL, PT, FI, SV) Dokument on avaldatud eriväljaandes
(CS, ET, LV, LT, HU, MT, PL, SK, SL, BG, RO, HR)
No longer in force, Date of end of validity: 25/07/2018; kehtetuks tunnistatud 32018D0945
Euroopa Liidu Teataja L 028 , 03/02/2000 Lk 0050 - 0053
Komisjoni otsus, 22. detsember 1999, nakkushaiguste kohta, mis kuuluvad järk-järgulisele hõlmamisele ühenduse võrgustikuga vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsusele nr 2119/98/EÜ (teatavaks tehtud numbri K(1999) 4015 all) (2000/96/EÜ) EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON, võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. septembri 1998. aasta otsust nr 2119/98/EÜ, millega moodustatakse ühenduses epidemioloogilise seire ja nakkushaiguste tõrje võrgustik, [1] eelkõige selle artikli 3 punkte a–e, ning arvestades järgmist: (1) Vastavalt otsusele nr 2119/98/EÜ tuleb moodustada ühenduse tasandil võrgustik liikmesriikide vahelise koostöö ja koordineerimise edendamiseks komisjoni abiga, et parandada kõnealuse otsuse lisas osutatud kategooriatesse kuuluvate nakkushaiguste profülaktikat ja tõrjet ühenduses. Kõnealust võrgustikku kasutatakse nimetatud haiguste epidemioloogiliseks seireks ning varajase hoiatuse ja reageerimise süsteemi kehtestamiseks. (2) Epidemioloogilise seire osas moodustatakse võrgustik kohaste tehniliste vahendite abil püsikontakti loomisega komisjoni ja nende struktuuride ja/või asutuste vahel, mis liikmesriigi tasandil ja kõnealuse liikmesriigi vastutusel on siseriiklikul tasandil pädevad, ning millele on ülesandeks tehtud nakkushaiguste epidemioloogilise seirega seotud teabe kogumine. (3) Ühenduse tasandi epidemioloogilise seire jaoks valitud haigused ja tervishoiuküsimused peaksid kajastama hetkevajadusi ühenduses, eriti ühenduse tasandi seirega kaasnevat lisaväärtust. (4) Seireks valitud haiguste ja tervishoiuküsimuste loetelu tuleks muuta seoses haiguste aktuaalsuse muutumisega ja uute rahvatervist ohustavate nakkushaiguste esilekerkimisega. (5) Komisjon peaks andma ühenduse võrgustiku käsutusse asjakohased infovahendid, tagades samas kooskõla ja vastastikuse täiendavuse asjaomaste ühenduse programmide ja algatuste vahel. (6) Käesolevat otsust tuleks kohaldada ilma et see piiraks nõukogu 17. detsembri 1992. aasta direktiivi 92/117/EMÜ konkreetsete zoonooside ja konkreetsete zoonootilise toimega mõjurite vastaste kaitsemeetmete kohta loomadel ja loomsetel saadustel toidu kaudu saadavate nakkushaiguste ja mürgistuste vältimiseks, [2] viimati muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 1999/72/EÜ. [3] (7) Käesolev otsus peaks soodustama otsuse nr 2119/98/EÜ kohaselt rajatud ühenduse võrgustiku integreerimist teiste riiklikul või ühenduse tasandil rajatud kiirhoiatusvõrgustikega, mis tegelevad varajase hoiatuse ja reageerimise süsteemiga hõlmatud haiguste ja tervishoiu eriküsimustega. Selle rakendamiseks peaks ühenduse võrgustik töötama, kasutades nakkushaiguste terviseseiresüsteemi Euroopa rahvatervise teabevõrgustiku (Euphin-HSSCD) raames, mis koosneb kolmest osast: a) varajase hoiatuse ja reageerimise süsteem aruannete esitamiseks elanikkonda ähvardavate määratletud ohtude kohta, mis edastatakse iga liikmesriigi pädeva tervisekaitseasutuse poolt, kes vastutab rahvatervise kaitsmiseks vajalike meetmete määratlemise eest; b) rahvatervisega seotud teabevahetus liikmesriikide akrediteeritud struktuuride ja asutuste vahel; c) akrediteeritud struktuuride ja liikmesriikide ametiasutuste vahelised võrgustikud, mis tegelevad epidemioloogiliseks seireks valitud haigustega. (8) Tuleks regulaarselt jälgida uute kasutatavate tehnoloogiate väljatöötamist ning võtta neid arvesse elektroonilise teabevahetuse parandamisel. (9) Logistilistel põhjustel ei ole võimalik kõiki epidemioloogiliseks seireks valitud nakkushaigusi või tervishoiu eriküsimusi koheselt vastavate seirevõrgustikega hõlmata. Liikmesriikide pädevad asutused peaksid siiski levitama ühenduse võrgustikus nende käsutuses olevat asjaomast teavet, et ühenduse võrgustik saaks tööd alustada ja kogemusi omandada. (10) Käesoleva otsusega ettenähtud meetmed on kooskõlas otsuse nr 2119/98/EÜ artikli 7 alusel loodud komitee arvamusega, ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE: Artikkel 1 Ühenduse võrgustikus vastavalt otsusele nr 2119/98/EÜ epidemioloogilise seirega hõlmatavad nakkushaigused ja tervishoiu eriküsimused on loetletud käesoleva otsuse I lisas. Seiret teostatakse majanduslikult kõige efektiivsemal viisil, võttes arvesse haiguse olemust, olemasolevaid võrgustikke ja ühenduse tasandil tekkivat lisaväärtust. Artikkel 2 Ühenduse võrgustikus epidemioloogilise seire alla kuuluvate haiguste ja tervishoiu eriküsimuste valikukriteeriumid on loetletud II lisas. Artikkel 3 Käesoleva otsuse tehniliseks rakendamiseks kasutab ühenduse võrgustik esialgu nakkushaiguste terviseseiresüsteemi Euroopa rahvatervise teabevõrgustiku (Euphin-HSSCD) raames. Artikkel 4 Pannakse paika ühenduse võrgustik, muutes ja integreerides vastavalt vajadusele olemasolevaid ühenduse toega seirevõrgustikke ning rajades uusi võrgustikke seirevõrgustikega veel hõlmamata haiguste jaoks. Kui haigusjuhtude vähene arv ei võimalda kõnealuse haiguse jaoks spetsiaalset seirevõrgustikku rajada, jagatakse seireteavet ühenduse võrgustikus juhtumite aruannetele tuginedes. Artikkel 5 Iga konkreetse ühenduse võrgustikku integreeritud või selle jaoks loodud seirevõrgustiku jaoks määratletakse haigusjuhtude mõisted, kogutavate ja edastatavate andmete olemus ja liik ning asjakohased epidemioloogilised ja mikrobioloogilised seiremeetodid. Haigusjuhtude mõisted ja seiremeetodid määratletakse ka selliste haiguste jaoks, mille kohta jagatakse teavet üksnes juhtumite aruannete kujul. Artikkel 6 Liikmesriigid levitavad ühenduse võrgustikus nende käsutuses olevat riiklikus seiresüsteemis avastatud asjaomast teavet epidemioloogilise seire jaoks valitud nakkushaiguste või tervishoiu eriküsimuste kohta, mis ei ole veel hõlmatud ühenduse eriseirevõrgustikega. Artikkel 7 Asjaomast teavet nakkushaiguste kohta, mida ei ole loetletud I lisas, levitatakse ühenduse võrgustikus vastavalt otsuse nr 2119/98/EÜ artiklile 4, kui seda peetakse vajalikuks rahvatervise kaitsmiseks ühenduses. Artikkel 8 Kui rajatakse eriseirevõrgustikud zoonooside jaoks, mille puhul on vajalik inimeste haigusjuhtude seire direktiivi 92/117/EMÜ kohaselt, siis teostatakse kõnealust seiret vastavalt otsusele nr 2119/98/EÜ, ning direktiivi 92/117/EÜ rakendamiseks vajalikud sellekohased andmed tehakse nimetatud eesmärgil täielikult kättesaadavaks. Sellel eesmärgil töötatakse inimestel esinevate haiguste definitsioonid ja seiremeetodid välja võimalikult nii, et kogutud andmed vastaksid ühtlasi direktiivile 92/117/EÜ. Artikkel 9 Liikmesriikide pädevad asutused teatavad komisjonile muudest haigustest ja tervishoiu eriküsimustest, mille jaoks arendatakse järk-järgult välja ühenduse tasemel epidemioloogiline seire II lisas loetletud kriteeriumide alusel. Artikkel 10 Käesolev otsus jõustub 1. jaanuaril 2000. Artikkel 11 Käesolev otsus on adresseeritud liikmesriikidele. Brüssel, 22. detsember 1999 Komisjoni nimel komisjoni liige David Byrne [1] EÜT L 268, 3.10.1998, lk 1. [2] EÜT L 62, 15.3.1993, lk 38. [3] EÜT L 210, 10.8.1999, lk 12. -------------------------------------------------- I LISA 1. NAKKUSHAIGUSED JA TERVISHOIU ERIKÜSIMUSED, MIDA ÜHENDUSE VÕRGUSTIK PEAB JÄRK-JÄRGULT HÕLMAMA 1.1. Allpool toodud haiguste ja tervishoiu eriküsimuste puhul teostatakse seiret ühenduse võrgustikus andmete standardiseeritud kogumise ja analüüsimise teel viisil, mis määratakse ühenduse eriseirevõrgustike loomisel iga haiguse ja tervishoiuküsimuse osas eraldi kindlaks. 2. HAIGUSED 2.1. Vaktsineerimise abil ärahoitavad haigused Difteeria B-tüüpi haemophilus influenzae nakkused Gripp Leetrid Mumps Läkaköha Poliomüeliit Punetised 2.2. Sugulisel teel nakkavad haigused Klamüüdianakkus Gonokokknakkus HIV-nakkus Süüfilis 2.3. Viirushepatiit Hepatiit A Hepatiit B Hepatiit C 2.4. Toidu ja vee kaudu levivad haigused ja keskkonnast tulenevad haigused Botulism Kampülobakterioos Krüptosporidioos Giardiaas Enterohemorraagilise Escherichia coli nakkus Leptospiroos Listerioos Salmonelloos Shigelloos Toksoplasmoos Trihhinoos Jersinioos 2.5. Muud haigused 2.5.1. Ebakonventsionaalsete toimepõhjuste kaudu levivad haigused Spongioosse entsefalopaatia transmissiivne vorm (CJD) 2.5.2. Õhu kaudu levivad haigused Legionelloos Meningokokknakkus Pneumokokknakkus Tuberkuloos 2.5.3. Zoonoosid (peale lõikes 2.4 loetletute) Brutselloos Ehhinokokoos Marutaud 2.5.4. Rasked sissetoodud haigused Koolera Malaaria Katk Hemorraagiline palavik 3. TERVISHOIU ERIKÜSIMUSED 3.1. Haiglanakkused 3.2. Resistentsus antimikroobsete ravimite suhtes -------------------------------------------------- II LISA Võrgustikus epidemioloogilise seirega hõlmatavate nakkushaiguste ja tervishoiu eriküsimuste valikukriteeriumid 1. Haigused, mis põhjustavad või võivad põhjustada ühenduses märkimisväärset haigestumust ja/või suremust, eriti kui haiguste ennetamine nõuab üldist koordineerimist. 2. Haigused, mille puhul teabevahetus võib tagada varajase hoiatamise rahvatervist ohustavate tegurite suhtes. 3. Haruldased ja rasked haigused, mida ei suudeta riiklikul tasandil tuvastada ning mille puhul andmete ühiskasutus võimaldaks püstitada hüpoteese laiemale teadmisbaasile tuginedes. 4. Haigused, mille jaoks on olemas tõhusad tervisekaitselised ennetusabinõud. 5. Haigused, mille puhul liikmesriikide vaheline võrdlus aitaks kaasa riiklike ja ühenduse programmide hindamisele. --------------------------------------------------