EUR-Lex Access to European Union law

Back to EUR-Lex homepage

This document is an excerpt from the EUR-Lex website

Document 31999D0313

Nõukogu otsus, 29. aprill 1999, kahepoolmeliste karploomade bakteriaalse ja viirusliku saastatuse seire tugilaborite kohta

EÜT L 120, 8.5.1999, p. 40–41 (ES, DA, DE, EL, EN, FR, IT, NL, PT, FI, SV)

Dokument on avaldatud eriväljaandes (CS, ET, LV, LT, HU, MT, PL, SK, SL)

Legal status of the document No longer in force, Date of end of validity: 31/12/2005; kehtetuks tunnistatud 32004R0882

ELI: http://data.europa.eu/eli/dec/1999/313/oj

31999D0313



Euroopa Liidu Teataja L 120 , 08/05/1999 Lk 0040 - 0041


Nõukogu otsus,

29. aprill 1999,

kahepoolmeliste karploomade bakteriaalse ja viirusliku saastatuse seire tugilaborite kohta

(1999/313/EÜ)

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artiklit 43,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut, [1]

võttes arvesse Euroopa Parlamendi arvamusi, [2]

võttes arvesse majandus- ja sotsiaalkomitee arvamust [3]

ning arvestades, et:

(1) nõukogu 15. juuli 1991. aasta direktiivi 91/492/EMÜ lisas, millega sätestatakse kahepoolmeliste karploomade tootmise ja turuleviimise tervishoiunõuded, [4] kehtestatakse erinõuded seoses elusate kahepoolmeliste karploomade bakteriaalse ja viirusliku saastatusega;

(2) kõnealuse direktiivi lisa V peatüki lõikes 8 sätestatakse, et tavapäraste viirusuuringute ja kindlaksmääratud viroloogiliste standardite puudumisel peab tervishoiualane kontroll põhinema fekaalsete bakterite loendamisel;

(3) teaduse areng on tõestanud, et fekaalbakterid ei kujuta endast usaldusväärset näitajat elusate kahepoolmeliste karploomade viirusliku saastatuse kindlakstegemisel; et kaitsta inimeste tervist, peab tervishoiualane kontroll seetõttu tuginema muudele näitajatele;

(4) uute viirusanalüüsi meetodite ja kahepoolmeliste karploomade saastatuse usaldusväärsete näitajate väljatöötamiseks peab siseriiklike laborite võrgu tegevus olema kooskõlastatud;

(5) et tagada seiresüsteemi tõhusus viirusuuringute osas ning viirusliku ja bakteriaalse saastatuse standardite kehtestamine; et kehtestada viiruste ja bakterite avastamise üldine kord ning võtta kasutusele usaldusväärsed meetodid, peaks iga liikmesriik määrama riikliku tugilabori, mis vastutab nõutavate analüüside kooskõlastamise eest riigis;

(6) et kindlustada standarditud süsteemi loomine kogu ühenduses, tuleks määrata ühenduse tugilabor, mis vastutab igas siseriiklikus laboris tehtava kahepoolmeliste karploomade viirusliku ja bakterioloogilise saastatuse kontrolli eest; tuleks sätestada ühenduse tugilabori ülesanded ja töötingimused; kõnealuse labori vastutavad isikud kohustuvad täitma käesoleva otsusega sätestatud ülesandeid käesolevas otsuses ettenähtud tingimustel;

(7) kõnesolevale ühenduse tugilaborile võib ühendus anda finantsabi nõukogu 26. juuni 1990. aasta otsuse 90/424/EMÜ (veterinaaria-alaste kulutuste kohta) [5] artikli 28 tingimuste alusel,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Iga liikmesriik määrab kahepoolmeliste karploomade viirusliku ja bakteriaalse saastatuse järelevalveks riikliku tugilabori. Liikmesriik teavitab sellest komisjoni, kes avaldab riiklike tugilaborite loetelu ja sellesse tehtud muudatused Euroopa Ühenduste Teatajas.

Artikkel 2

1. Riiklikud tugilaborid vastutavad:

a) viirusliku ja bakteriaalse saastatuse analüüside eest vastutavate siseriiklike laborite töö kooskõlastamise eest asjaomases liikmesriigis;

b) liikmesriigi pädeva asutuse abistamise eest kahepoolmeliste karploomade viirusliku ja bakteriaalse saastatuse seire süsteemi organiseerimisel;

c) korrapäraste ajavahemike järel tehtavate võrdluskatsete organiseerimise eest mitmete nimetatud analüüside eest vastutavate siseriiklike laboratooriumide vahel;

d) artiklis 3 osutatud ühenduse tugilaborilt saadud teabe levitamise eest nimetatud analüüside eest vastutavates siseriiklikes laborites.

2. Riiklikud tugilaborid teevad koostööd artiklis 3 osutatud ühenduse tugilaboriga.

Artikkel 3

Ühenduse tugilaboriks kahepoolmeliste karploomade viirusliku ja bakteriaalse saastatuse seire osas nimetatakse Keskkonna-, kalandus- ja akvakultuuriuuringute keskuse labor Weymouthis, Ühendkuningriigis.

Artikkel 4

Ühenduse tugilabori ülesandeks on:

a) anda riiklikele tugilaboritele teavet analüüsimeetodite ja võrdluskatsete kohta;

b) kooskõlastada punktis a osutatud meetodite kasutamist riiklikes tugilaborites, eelkõige võrdluskatsete korraldamise teel;

c) kooskõlastada uusi analüüsimeetodeid käsitlevaid teadusuuringuid ja teavitada riiklikke tugilaboreid selles valdkonnas tehtud edusammudest;

d) korraldada riiklike tugilaborite personalile koolitus- ja täiendkursusi;

e) teha koostööd kahepoolmeliste karploomade viirusliku ja bakteriaalse saastatuse analüüside eest vastutavate laboritega kolmandates riikides;

f) osutada komisjonile teaduslikku ja tehnilist abi, eelkõige liikmesriikide vahelistes analüüsitulemusi käsitlevates vaidlusküsimustes;

g) aidata riiklikel tugilaboritel rakendada sobivat kvaliteeditagamise süsteemi, mis põhineb hea laboritava põhimõtetel ja EN 45000 kriteeriumidel.

Artikkel 5

Ühenduse tugilabor täidab järgmisi tingimusi:

a) personal on kvalifitseeritud ja omab küllaldasi kogemusi kahepoolmeliste karploomade viirusliku ja bakteriaalse saastatuse analüüsimeetoditega;

b) labori käsutuses on artiklis 4 osutatud ülesannete täitmiseks vajalikud seadmed ja ained;

c) on olemas asjakohane haldusstruktuur;

d) töötajad tagavad teatavate teemade, tulemuste ja aruannete konfidentsiaalsuse;

e) järgitakse rahvusvaheliselt tunnustatud hea laboritava põhimõtteid;

f) laboril on olemas ühenduse etalonainete keskuse ajakohastatud loetelud etalonainetest ning vastavatest tootjatest ja tarnijatest.

Artikkel 6

Käesolev otsus jõustub Euroopa Ühenduste Teatajas avaldamise päeval.

Artikkel 7

Käesolev otsus on adresseeritud liikmesriikidele.

Luxembourg, 29. aprill 1999

Nõukogu nimel

eesistuja

W. Müller

[1] EÜT C 267, 3.9.1997, lk 15.

[2] EÜT C 304, 6.10.1997, lk 79 ja 13. aprilli 1999. aasta arvamus (Euroopa Ühenduste Teatajas seni avaldamata).

[3] EÜT C 355, 21.11.1997, lk 63.

[4] EÜT L 268, 24.9.1991, lk 1. Direktiivi on viimati muudetud direktiiviga 97/79/EÜ (EÜT L 24, 30.1.1998, lk 31).

[5] EÜT L 224, 18.8.1990, lk 19. Otsust on viimati muudetud otsusega 94/370/EÜ (EÜT L 168, 2.7.1994, lk 31).

--------------------------------------------------

Top