31998L0031

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 98/31/EÜ,

22. juuni 1998,

millega muudetakse nõukogu direktiivi 93/6/EMÜ investeerimisühingute ja krediidiasutuste kapitali adekvaatsuse kohta

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artikli 57 lõike 2 esimest ja kolmandat lauset,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut, [1]

võttes arvesse majandus- ja sotsiaalkomitee arvamust, [2]

võttes arvesse Euroopa Rahainstituudi arvamust, [3]

toimides asutamislepingu artiklis 189b ettenähtud menetluse kohaselt [4]

ning arvestades, et:

(1) kaupadega kauplemise ja kauba tuletisinstrumentidega seotud riskide suhtes kohaldatakse hetkel nõukogu 18. detsembri 1989. aasta direktiivi 89/647/EMÜ krediidiasutuste maksevõime suhtarvu kohta; [5] direktiiv 89/647/EMÜ ei kata siiski korralikult nende positsioonidega seotud tururiske; "kauplemisportfelli" mõistet on vaja laiendada kaubapositsioonidele või kauba tuletisinstrumentide positsioonidele, mida hoitakse kauplemiseks ja mis on altid eelkõige tururiskidele; asutused peavad täitma käesolevat direktiivi oma üldisest äritegevusest tulenevate kaubariskide katmisel; teatavate kaubafutuuridega kauplejate rasked kelmused põhjustavad ühendusele üha enam muret ja on ohuks futuuridega kauplemise mainele ja terviklikkusele; on soovitav, et komisjon kaaluks asjakohase usaldusnormide raamistiku määratlemist, et tulevikus vältida selliseid pettusi;

(2) investeerimisühingute ja krediidiasutuste kapitali adekvaatsust käsitleva nõukogu 15. märtsi 1993. aasta direktiiviga 93/6/EMÜ [6] kehtestatakse ühtne meetod investeerimisühingute ja krediidiasutuste kantavate tururiskidega seotud kapitalinõuete arvutamiseks; asutused on välja töötanud oma riskijuhtimissüsteemid (sisemudelid), mis on mõeldud investeerimisühingute ja krediidiasutuste kantavate tururiskide mõõtmiseks täpsemalt kui ühtse meetodiga; täpsemate riskimõõtmismeetodite kasutamist tuleks soodustada;

(3) selliste sisemudelite kasutamiseks kapitalinõuete arvutamisel on vaja rangeid sisekontrollisüsteeme ning pädevad asutused peaksid tunnustama ja valvama nende kasutamist; sisemudeli arvutustulemuste jätkuvas usaldusväärsuses tuleks veenduda järelvõrdluse abil;

(4) on asjakohane, et pädevad asutused võivad lubada börsil kaubeldavate futuuride ja optsioonide ning üleminekuajal samalaadsete börsiväliste tuletisinstrumentide tagatise nõudeid kasutada käesoleva direktiivi alusel sellistele instrumentidele arvutatud kapitalinõude asemel, tingimusel et selle tulemuseks ei ole kapitalinõue, mis on madalam kui muude käesolevas direktiivis sätestatud meetoditega arvutatud kapitalinõue; selle põhimõtte kohaldamine ei nõua, et seda kohaldavad asutused peavad selliste tagatise nõuete ja muude käesolevas direktiivis sätestatud meetoditega arvutatud kapitalinõuete võrdväärsust pidevalt kontrollima;

(5) laiemal rahvusvahelisel tasandil vastuvõetud eeskirjad võivad keerukamate sisemudelitel põhinevate riskijuhtimismeetodite soodustamiseks vähendada kolmandate riikide krediidiasutuste kapitalinõudeid; need krediidiasutused konkureerivad liikmesriikides asutatud investeerimisühingute ja krediidiasutustega; liikmesriikides asutatud investeerimisühingutele ja krediidiasutustele saab samasuguseid soodustusi sisemudelite arendamiseks ja kasutamiseks kehtestada üksnes direktiivi 93/6/EMÜ muutmise teel;

(6) tururiskiga kapitali nõuete arvutamiseks tuleks kulla positsioone ja kulla tuletisinstrumentide positsioone käsitleda samamoodi kui välisvaluuta positsioone;

(7) allutatud võlainstrumentide väljalaskmine ei tohiks automaatselt tähendada, et emitendi aktsiaid ei või arvata portfelli, mille eririski kaal on direktiivi 93/6/EMÜ I lisa punkti 33 kohaselt 2 %;

(8) käesolev direktiiv on kooskõlas pangandusjärelevalvajate rahvusvahelise foorumi tööga, mis käsitleb tururiskide ning kaubapositsioonide ja kauba tuletisinstrumentide positsioonide järelevalvet;

(9) käesoleva direktiivi ühtse kohaldamise tagamiseks on vaja, et investeerimisühingutel ja krediidiasutustel, kes kauplevad suurel määral kaupadega ja kellel on diversifitseeritud kaubaportfell ning kes ei saa veel kasutada kaubariski kapitalinõude arvutamiseks mudeleid, oleks üleminekuajal valikuline kapitalikord;

(10) käesolev direktiiv on sobivaim vahend seatud eesmärkide saavutamiseks ja ei käsitle rohkemat kui nende eesmärkide saavutamiseks vajalik,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA DIREKTIIVI:

Artikkel 1

Käesolevaga muudetakse direktiivi 93/6/EMÜ järgmiselt.

1. Artiklit 2 muudetakse järgmiselt:

a) punkti 6 alapunkt a ning punkti 6 alapunkti b sissejuhatav osa ja taanded i ja ii asendatakse järgmisega:

"a) omandipositsioonidest finantsvahendites, kaupades ja kauba tuletisinstrumentides, mida hoitakse edasimüügiks ja/või mida asutus on soetanud kavatsusega saada kiiret kasu ostu- ja müügihinna tegelike ja/või eeldatavate erinevuste või muude hinna- või intressimäära kõikumiste arvelt, ning kattuvate ostu- ja müügisoovide ühildamisest tulenevatest positsioonidest finantsvahendites, kaupades ja kauba tuletisinstrumentides või positsioonidest, mis võetakse kauplemisportfelli teiste osade katmiseks;

b) riskidest, mis tulenevad II lisa punktides 1, 2, 3 ja 5 nimetatud lõpetamata tehingutest, enne tasumist loovutatud väärtpaberitest ja börsivälistest tuletisinstrumentidest, riskidest, mis tulenevad II lisa punktis 4 nimetatud repotehingutest ning väärtpaberi- ja kaubalaenude andmisest ja mis põhinevad punkti a kohastel kauplemisportfelli kantud väärtpaberitel või kaupadel, riskidest, mis tulenevad samas punktis nimetatud pöördrepotehingutest ja väärtpaberite ja kaupade laenutehingutest, tingimusel et pädevad asutused need heaks kiidavad, ja mis vastavad järgmistele alapunktides i–iii ja v, või iv ja v kirjeldatud tingimustele:

i) riskid arvutatakse iga päev II lisas sätestatud korras turuhinna sisse;

ii) tagatist kohandatakse asjakohase lepingu või tehingu väärtpaberite või kaupade väärtuse oluliste muutuste arvessevõtmiseks pädevate asutuste heakskiidetud eeskirja kohaselt";

b) punktid 15 ja 16 asendatakse järgmisega:

"15) varrant — väärtpaber, mis annab selle omanikule õiguse osta selle alusvara kindlaksmääratud hinnaga varrandi kehtivusajal või lõpptähtpäeval. Seda võib teha alusvara enda kättetoimetamise või rahalise arvelduse teel;

16) varude rahastamine — positsioonid, kus füüsilised varud on müüdud tähtpäevalepingu alusel ja rahastamiskulud püsivad muutumatuna tähtpäevamüügi kuupäevani";

c) punkti 17 esimene lõik asendatakse järgmisega:

"17) repotehing ja pöördrepotehing — mis tahes leping, mille alusel asutus või tema vastaspool võõrandab väärtpaberid või kaubad või tagatud õigused, mis annavad omandiõiguse väärtpaberitele või kaupadele, kui tagatise on andnud tunnustatud börs, kellel on õigused nendele väärtpaberitele või kaupadele, ja lepinguga ei ole asutusel lubatud võõrandada ega pantida teatavat väärtpaberit või kaupa korraga rohkem kui ühele vastaspoolele, kohustudes need (või samalaadsed asendusväärtpaberid või -kaubad) võõrandaja määratud või määrataval kuupäeval kindlaksmääratud hinnaga tagasi ostma, kui väärtpabereid müüvale asutusele on see repotehing ja väärtpabereid ostvale asutusele pöördrepotehing";

d) punkt 18 asendatakse järgmisega:

"18) väärtpaberite või kaupade laenuks andmine ja väärtpaberite või kaupade laenuks võtmine — mis tahes tehing, kus asutus või tema vastaspool annab kohase tagatise eest üle väärtpaberid või kaubad ning laenuvõtja kohustub tulevikus või laenuandja nõudmise korral tagastama samaväärsed väärtpaberid või kaubad, kui väärtpabereid või kaupu üleandvale asutusele on see väärtpaberite või kaupade laenuksandmine ja väärtpabereid või kaupu vastuvõtvale asutusele väärtpaberite või kaupade laenuksvõtmine.

Väärtpaberite või kaupade laenuksvõtmist käsitletakse erialaasjatundjate vahelise tehinguna, kui vastaspoole suhtes kohaldatakse ühenduse tasemel ühtlustatud usaldusnormide täitmise järelevalvet või kui vastaspooleks on direktiivis 89/647/EMÜ määratletud A-piirkonna krediidiasutus või kolmanda riigi tunnustatud investeerimisühing või kui tehing on sõlmitud tunnustatud arvelduskoja või börsiga;".

2. Artikli 4 lõike 1 esimese lõigu alapunktid i ja ii asendatakse järgmisega:

"i) kapitalinõuded, mis on arvutatud nende kauplemisportfelli jaoks I, II ja VI ning vajaduse korral VIII lisa kohaselt;

ii) kapitalinõuded, mis on arvutatud kogu nende äritegevuse jaoks III ja VII ning vajaduse korral VIII lisa kohaselt;".

3. Artikli 5 lõige 2 asendatakse järgmisega:

"2. Olenemata lõikest 1 jälgivad ja kontrollivad asutused, kes arvutavad oma kauplemisportfelliga seotud kapitalinõudeid I ja II ning vajaduse korral VIII lisa kohaselt, oma riskide kontsentratsiooni direktiivi 92/121/EMÜ kohaselt, kui käesoleva direktiivi VI lisas sätestatud muudatustest ei tulene teisiti."

4. Artikli 7 lõige 10 ja artikli 7 lõike 11 sissejuhatav osa asendatakse järgmisega:

"10. Kui lõigetes 7 ja 9 sätestatud loobumisõigust ei kasutata, võivad pädevad asutused I ja VIII lisas sätestatud kapitalinõuete ja VI lisas sätestatud kliendiriskide konsolideeritud arvutamiseks lubada ühe asutuse kauplemisportfelli positsioonide tasaarvestust teise asutuse kauplemisportfelli positsioonide suhtes I, VI ja VIII lisas sätestatud eeskirjade kohaselt.

Lisaks võivad nad lubada ühe asutuse välisvaluuta positsioonide tasaarvestust teise asutuse välisvaluuta positsioonide suhtes III ja/või VIII lisas sätestatud eeskirjade kohaselt. Samuti võivad nad lubada ühe asutuse kaubapositsioonide tasaarvestust teise asutuse kaubapositsioonide suhtes III ja/või VIII lisas sätestatud eeskirjade kohaselt.

11. Samuti võivad pädevad asutused lubada kolmandates riikides asuvate ettevõtjate kauplemisportfelli ning välisvääringu- ja kaubapositsioonide tasaarvestust, kui ühel ajal on täidetud järgmised tingimused:".

5. Artikli 8 lõige 5 asendatakse järgmisega:

"5. Pädevad asutused kohustavad asutusi teatama neile viivitamata igast juhtumist, mil nende repotehingute ja pöördrepotehingute või väärtpaberite ja kaupade laenuks andmise ja võtmise tehingute vastaspooled ei täida oma kohustusi. Komisjon annab nõukogule aru sellistest juhtumitest ning nende mõjust selliste lepingute ja tehingute käsitlemisele käesolevas direktiivis hiljemalt kolme aasta jooksul pärast artiklis 12 nimetatud kuupäeva. Selles aruandes kirjeldatakse ka seda, kuidas asutused täidavad nende suhtes kohaldatavaid artikli 2 lõike 6 punkti b alapunktide i–v, eelkõige alapunkti v tingimusi. Lisaks sellele kirjeldatakse aruandes üksikasjalikult igasuguseid muutusi asutuste tavalise laenutegevuse ning pöördrepotehingute ja väärtpaberite või kaupade laenuks võtmise tehingute kaudu toimuva laenutegevuse suhtelistes mahtudes. Kui komisjon järeldab sellest aruandest ja muudest andmetest, et kuritarvituste vältimiseks on vaja rakendada täiendavaid kaitsemeetmeid, teeb ta asjakohased ettepanekud."

6. Lisatakse järgmine artikkel:

"Artikkel 11a

Liikmesriigid võivad 31. detsembrini 2006 lubada oma asutustel kasutada VII lisa punktides 13, 14, 17 ja 18 osutatute asemel järgmises tabelis sätestatud vähimat hinnavahe määra, tehingute edasikandmise kulumäära ja ostu-müügi tehingumäära, tingimusel et asjaomaste pädevate asutuste arvates asutused:

i) kauplevad suurel määral kaupadega,

ii) omavad diversifitseeritud kaubaportfelli ja

iii) ei saa veel kasutada sisemudeleid kaubariski kapitalinõude arvutamiseks VIII lisa kohaselt.

Tabel

| Väärismetallid (v.a kuld) | Mitteväärismetallid | Põllumajandustooted (kulukaubad) | Muu, sh energiatooted |

Hinnavahe määr (%) | 1,0 | 1,2 | 1,5 | 1,5 |

Tehingute ülekande kulumäär (%) | 0,3 | 0,5 | 0,6 | 0,6 |

Ostu-müügi tehingumäär (%) | 8 | 10 | 12 | 15 |

Liikmesriigid teatavad komisjonile, kuidas nad käesolevat artiklit kasutavad."

7. Käesoleva määruse lisa kohaselt muudetakse I–III ja V lisa ning lisatakse VII ja VIII lisa.

Artikkel 2

1. Liikmesriigid jõustavad käesoleva direktiivi täitmiseks vajalikud õigus- ja haldusnormid hiljemalt 24 kuu jooksul pärast direktiivi jõustumist. Liikmesriigid teatavad sellest viivitamata komisjonile.

Kui liikmesriigid need meetmed vastu võtavad, lisavad nad nendesse meetmetesse või nende meetmete ametliku avaldamise korral nende juurde viite käesolevale direktiivile. Sellise viitamise viisi näevad ette liikmesriigid.

2. Liikmesriigid edastavad komisjonile käesoleva direktiiviga reguleeritavas valdkonnas nende vastuvõetud põhiliste siseriiklike õigusnormide teksti.

Artikkel 3

Käesolev direktiiv jõustub Euroopa Ühenduste Teatajas avaldamise päeval.

Artikkel 4

Käesolev direktiiv on adresseeritud liikmesriikidele.

Luxembourg, 22. juuni 1998

Euroopa Parlamendi nimel

president

J. M. Gil-robles

Nõukogu nimel

eesistuja

J. Cunningham

[1] EÜT C 240, 6.8.1997, lk 24 ja EÜT C 118, 17.4.1998, lk 16.

[2] EÜT C 19, 21.1.1998, lk 9.

[3] Arvamus on esitatud 7. oktoobril 1997.

[4] Euroopa Parlamendi 18. detsembri 1997. aasta arvamus (EÜT C 14, 19.1.1998), nõukogu 9. märtsi 1998. aasta ühine seisukoht (EÜT C 135, 30.4.1998, lk 7) ja Euroopa Parlamendi 30. aprilli 1998. aasta otsus (EÜT C 152, 18.5.1998). Nõukogu 19. mai 1998. aasta otsus.

[5] EÜT L 386, 30.12.1989, lk 14. Direktiivi on viimati muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 98/32/EÜ (vt EÜT L 204, 21.7.1998, lk 26).

[6] EÜT L 141, 11.6.1993, lk 1. Direktiivi on viimati muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 98/33/EÜ (vt EÜT L 204, 21.7.1998, lk 29).

--------------------------------------------------

LISA

1. I lisa muudetakse järgmiselt:

a)

punkti 4

viimane lause kustutatakseja

lisatakse järgmine lõik:

"Pädevad asutused võivad lubada, et börsil kaubeldava futuuri kapitalinõue on võrdne börsi nõutava tagatisega, kui nad on täiesti veendunud, et see vastab täpselt futuuriga seotud riskile ja on vähemalt võrdne futuuri kapitalinõudega, mis tuleneks käesolevas lisas edaspidi sätestatud meetodiga tehtud arvutusest või VIII lisas kirjeldatud sisemudelite meetodi kohaldamisest. Samuti võivad pädevad asutused 31. detsembrini 2006 lubada, et nende tunnustatud arvelduskoja arveldatud ja käesolevas punktis nimetatud liiki börsivälise tuletisinstrumentide lepingu kapitalinõue võib olla võrdne arvelduskoja nõutava tagatisega, kui nad on täiesti veendunud, et see vastab täpselt tuletisinstrumentide lepinguga seotud riskile ja on vähemalt võrdne kõnealuse lepingu kapitalinõudega, mis tuleneks käesolevas lisas edaspidi sätestatud meetodiga tehtud arvutusest või VIII lisas kirjeldatud sisemudelite meetodi kohaldamisest.";

b) punkti 5 kolmas lõik asendatakse järgmisega:

"Pädevad asutused nõuavad kõikide optsioonidega seotud muude riskide kui deltariski katmist. Pädevad asutused võivad lubada, et börsil kaubeldava väljaantud optsiooni kapitalinõue on võrdne börsi nõutava tagatisega, kui nad on täiesti veendunud, et see vastab täpselt optsiooniga seotud riskile ja on vähemalt võrdne optsiooni kapitalinõudega, mis tuleneks käesolevas lisas edaspidi sätestatud meetodiga tehtud arvutusest või VIII lisas kirjeldatud sisemudelite meetodi kohaldamisest. Samuti võivad pädevad asutused 31. detsembrini 2006 lubada, et nende tunnustatud arvelduskoja arveldatud börsivälise optsiooni kapitalinõue võib olla võrdne arvelduskoja nõutava tagatisega, kui nad on täiesti veendunud, et see vastab täpselt optsiooniga seotud riskile ja on vähemalt võrdne börsivälise optsiooni kapitalinõudega, mis tuleneks käesolevas lisas edaspidi sätestatud meetodiga tehtud arvutusest või VIII lisas kirjeldatud sisemudelite meetodi kohaldamisest. Lisaks võivad nad lubada, et börsil kaubeldava või börsivälise ostetud optsiooni kapitalinõue on sama, mis tema aluseks oleval instrumendil, tingimusel et tekkiv nõue ei ületa optsiooni turuväärtust. Väljaantud börsivälise optsiooni kapitalinõue seotakse selle aluseks oleva instrumendiga.";

c) punkt 6 asendatakse järgmisega:

"6. Võlakirjade ja aktsiate varrante käsitletakse samamoodi kui punkti 5 alusel optsioone.";

d) punkti 33 alapunkt i asendatakse järgmisega:

"i) kõne all ei ole nende väljalaskjate aktsiad, kes on välja lasknud üksnes kaubeldavaid võlakirju, mida käsitleb punktis 14 esitatud tabeli 1 kohane 8 % nõue või mida käsitleb madalam nõue üksnes seetõttu, et need on tagatud või kindlustatud;".

2. II lisa muudetakse järgmiselt:

a)

punkt 1 asendatakse järgmisega:

"1. Tehingute puhul, milles arveldused võlakirjade, aktsiatega ja kaupadega (välja arvatud repotehingud ja pöördrepotehingud ning väärtpaberite või kaupade laenuks andmine ja võtmine) ei ole nende ettenähtud tehingupäevaks veel lõpetatud, peab asutus arvutama hinnavahe, millega ta riskib. See on asjakohase võlakirja, aktsia või kauba kokkulepitud arveldushinna ja tema jooksva turuväärtuse vahe, mis võib põhjustada asutusele kahjumi. Kapitalinõude arvutamiseks peab asutus korrutama selle vahe punkti 2 tabeli A-veerus esitatud asjakohase teguriga.";

b)

punktid 3.1 ja 3.2 asendatakse järgmisega:

"3.1. Asutusel peab olema kapital vastaspoole riski katmiseks, kui:

i) ta on maksnud väärtpaberite või kaupade eest enne nende kättesaamist või on loovutanud väärtpaberid või kaubad enne, kui on nende eest tasu saanud;

ja

ii) piiriüleste tehingute puhul on maksmisest või loovutamisest möödunud üks päev või rohkem.

3.2. Kapitalinõudeks on 8 % väärtpaberite või kaupade väärtusest või asutusele võlgnetavast rahast korrutatuna asjakohase vastaspoole suhtes kohaldatava riskikaaluga.";

c)

punktile 4.1 eelnev pealkiri ja punkti 4.1 esimene lõik asendatakse järgmisega:

"Repotehingud ja pöördrepotehingud ning väärtpaberite või kaupade laenuks andmine ja võtmine

4.1. Kauplemisportfelli kantud väärtpaberitel või kaupadel põhinevate repotehingute ja väärtpaberite või kaupade laenuks andmise puhul arvutab asutus väärtpaberite või kaupade turuväärtuse ja enda laenuks võetud summa või tagatise turuväärtuse vahe, kui see vahe on positiivne. Pöördrepotehingute ja väärtpaberite või kaupade laenuks võtmise puhul arvutab asutus enda laenuks antud summa või tagatise turuväärtuse ja saadud väärtpaberite või kaupade turuväärtuse vahe, kui see vahe on positiivne."

3. III lisa muudetakse järgmiselt:

a)

punkt 1 asendatakse järgmisega:

"1. Kui asutuse kogu netovälisvaluuta positsiooni ja netokullapositsiooni summa, mis on arvutatud allpool sätestatud korras, ületab 2 % tema kogu omavahenditest, korrutab ta oma välisvaluutapositsiooni ja netokullapositsiooni summa 8 %ga, et arvutada omavahendite nõue valuutakursiriski katmiseks.

Pädevad asutused võivad 31. detsembrini 2004 lubada asutustel arvutada omavahendite nõuet nii, et korrutatakse 8 %ga summat, mille võrra kogu netovälisvaluutapositsiooni ja netokullapositsiooni summa ületab 2 % kogu omavahenditest.";

b)

punktid 3.1 ja 3.2 asendatakse järgmisega:

"3.1. Esiteks arvutatakse asutuse avatud netopositsioon igas vääringus (sealhulgas aruandlusvääring) ja kullas. See positsioon koosneb järgmiste (positiivsete või negatiivsete) osade summast:

- netohetkepositsioon (s.t kõik asjakohases vääringus olevad varad, millest on maha arvatud kõik kohustused, sealhulgas kogunenud intress, või kulla puhul netohetkepositsioon kullas),

- netotähtpäevapositsioon (s.t kõik välisvaluuta ja kulla tähtpäevatehingutega saadavad summad, millest on maha arvatud kõik nende tehingutega makstavad summad, sealhulgas valuuta- ja kullafutuurid ja hetkepositsioonis mittesisalduv valuutavahetuslepingute põhisumma),

- tühistamatud tagatised (ja sarnased instrumendid), mida kindlasti kasutatakse ja mis on tõenäoliselt tagastamatud,

- tulevane tekkimata, kuid täielikult kaetud netotulu/netokulu (aruandva asutuse vabal valikul ja pädevate asutuste eelneval loal võib siia arvata ka tulevase tekkimata netotulu/netokulu, mis on raamatupidamisse kandmata, kuid täielikult välisvaluuta tähtpäevatehingutega kaetud). Sellised valikud peavad olema järjepidevad,

- välisvaluuta- ja kullaoptsioonide kogusumma delta (või deltal põhinev) netoekvivalent,

- muude optsioonide (s.t muude kui välisvaluuta- ja kullaoptsioonide) turuväärtus,

- avatud netovälisvaluutapositsioonide arvutamisel võib välja jätta positsioonid, mis asutus on tahtlikult võtnud, et vähendada vahetuskursi kahjulikku mõju oma maksevõime suhtarvule. Sellised positsioonid peaksid olema mittekaubeldavad või struktuurilised ning nende väljajätmiseks või nende väljajätmise tingimuste muutmiseks on vaja pädevate asutuste nõusolekut. Nimetatud tingimuste kohaselt võib samamoodi käsitleda ka asutuse neid positsioone, mis käsitlevad omavahendite arvutamisel juba mahaarvatud kirjeid.

3.2. Pädevad asutused võivad oma äranägemisel lubada asutustel kasutada iga vääringu ja kulla avatud netopositsiooni arvutamiseks ajakohast netoväärtust.";

c)

punkti 4 esimene lause asendatakse järgmisega:

"4. Teiseks, kõikide muude vääringute kui aruandlusvääringu ning kulla lühikesed ja pikad netopositsioonid arvestatakse hetkekursiga ümber aruandlusvääringuks.";

d)

punkt 7 asendatakse järgmisega:

"7. Teiseks võivad pädevad asutused 31. detsembrini 2004 lubada asutustel kasutada käesoleva lisa kohaldamiseks punktides 1-6 kirjeldatud meetodi asemel mõnda asendusmeetodit. Selle meetodiga leitav kapitalinõue peab olema piisav, et ületada 2 % punktis 4 osutatud viisil mõõdetud avatud netopositsioonidest ja ületada kolme eelnenud aasta jooksul kõikide 10tööpäevaste libisevate ajavahemike jooksul toimunud kursimuutuste analüüsi põhjal arvutatud tõenäoline kahjum vähemalt 99 % ajast.

Esimeses lõigus kirjeldatud asendusmeetodit võib kasutada üksnes järgmistel tingimustel:

i) arvutusvalemi ja korrelatsioonikordajad kinnitavad pädevad asutused oma kursimuutuste analüüsi põhjal;

ii) pädevad asutused vaatavad korrelatsioonikordajad korrapäraselt läbi, pidades silmas vääringuturgude arenguid."

4. V lisa muudetakse järgmiselt:

a)

punkti 2 esimene lause asendatakse järgmisega:

"Olenemata lõikest 1 võivad pädevad asutused lubada nendel asutustel, kes on kohustatud täitma I–IV ja VI–VIII lisas sätestatud omavahendite nõudeid, kasutada muud määratlust üksnes neid nõudeid täites."

;

b)

punkt 4 asendatakse järgmisega:

"4. Punkti 2 alapunktis c nimetatud allutatud laenukapital ei tohi ületada 150 % esmastest omavahenditest, mida kasutatakse I–IV ja VI–VIII lisa nõuete täitmiseks, ja tohib sellele ülemmäärale läheneda üksnes asjaomastele ametiasutustele vastuvõetavatel eriasjaoludel.";

c)

punktid 6 ja 7 asendatakse järgmisega:

"6. Pädevad asutused võivad lubada investeerimisühingutel ületada punktis 4 sätestatud allutatud laenukapitali ülemmäära, kui nad peavad seda põhjendatuks seoses usaldusnormide täitmisega, tingimusel et sellise allutatud laenukapitali ja punktis 5 nimetatud kirjete kogusumma ei ületa 200 % esmastest omavahenditest, mida kasutatakse I–IV ja VI–VII lisa nõuete täitmiseks, või 250 % samast summast, kui investeerimisühingud arvavad omavahendite arvutamisel maha punkti 2 alapunktis d osutatud kirje.

7. Pädevad asutused võivad lubada krediidiasutustel ületada punktis 4 sätestatud allutatud laenukapitali ülemmäära, kui nad peavad seda põhjendatuks seoses usaldusnormide täitmisega, tingimusel et sellise allutatud laenukapitali ja punktis 5 nimetatud kirjete kogusumma ei ületa 250 % esmastest omavahenditest, mida kasutatakse I–III ja VI–VIII lisa nõuete täitmiseks."

5. Lisatakse järgmised lisad:"

VII LISA

KAUBARISK

1. Iga kaubapositsiooni või kauba tuletisinstrumentide positsiooni väljendatakse normühikus. Iga kauba hetkehinda väljendatakse aruandlusvääringus.

2. Kulla positsioone või kulla tuletisinstrumentide positsioone käsitatakse valuutakursiriski tekitavatena ja käsitletakse tururiski arvutamiseks vastavalt vajadusele III või VIII lisa kohaselt.

3. Käesoleva lisa kohaldamisel võib puhtalt varude rahastamisega seotud positsioonid välja jätta üksnes kaubariski arvutamisel.

4. Käesoleva lisa muude sätetega hõlmamata intressimäära- ja valuutakursiriske võetakse arvesse kaubeldavate võlakirjade üldriski ja valuutakursiriski arvutamisel.

5. Kui lühike positsioon saabub enne pikka positsiooni, katavad asutused ka likviidsusvaegusriski, mis võib mõnel turul ilmneda.

6. Punkti 19 kohaldamisel on asutuse iga kauba netopositsioon selliste pikkade ja lühikeste positsioonide vahe, mis käsitlevad sama kaupa ning ühesuguseid kaubafutuure, -optsioone ja -varrante. Pädevad asutused lubavad tuletisinstrumentide positsioone käsitleda punktides 8-10 sätestatud viisil alusvaraks oleva kauba positsioonidena.

7. Pädevad asutused võivad sama kauba positsioonidena käsitelda järgmisi positsioone:

- kaupade erinevate alaliikide positsioonid, kui alarühmad on vastastikku vahetatavad,

ja

- sarnaste kaupade positsioonid, kui need on lähedased asenduskaubad ja hinnamuutuste selgelt osutatud korrelatsioon on vähemalt 0,9 vähemalt ühe aasta jooksul.

Eriinstrumendid

8. Kaubafutuure ja tähtajalisi kohustusi osta või müüa üksikuid kaupu võetakse mõõtmissüsteemis arvesse normühikutes väljendatud nimisummadena ja neile määratakse kehtivusaja põhjal tähtaeg. Pädevad asutused võivad lubada, et börsil kaubeldava futuuri kapitalinõue on võrdne börsi nõutava tagatisega, kui nad on täiesti veendunud, et see vastab täpselt futuuriga seotud riskile ja on vähemalt võrdne futuuri kapitalinõudega, mis tuleneks käesolevas lisas edaspidi sätestatud meetodiga tehtud arvutusest või VIII lisas kirjeldatud sisemudelite meetodi kohaldamisest. Samuti võivad pädevad asutused 31. detsembrini 2006 lubada, et nende tunnustatud arvelduskoja arveldatud ja käesolevas punktis nimetatud liiki börsivälise kauba tuletisinstrumentide lepingu kapitalinõue võib olla võrdne arvelduskoja nõutava tagatisega, kui nad on täiesti veendunud, et see vastab täpselt tuletisinstrumentide lepinguga seotud riskile ja on vähemalt võrdne kõnealuse lepingu kapitalinõudega, mis tuleneks käesolevas lisas edaspidi sätestatud meetodiga tehtud arvutusest või VIII lisas kirjeldatud sisemudelite meetodi kohaldamisest.

9. Kaubavahetuslepinguid, kus tehingu üks pool on fikseeritud hinnaga ja teine jooksva turuhinnaga, võetakse lõpptähtajal põhinevas meetodis arvesse lepingu nimisummaga võrdsete positsioonide jadana, kusjuures üks positsioon vastab igale vahetuslepingu maksele ja paigutub punktis 13 esitatud tabelis sätestatud tähtaegade jaotusse. Positsioonid on pikad, kui asutus maksab fikseeritud hinna ja saab ujuva hinna, või lühikesed, kui asutus saab kindla hinna ja maksab ujuva hinna.

Kaubavahetuslepingud, kus tehingu poolteks on erinevad kaubad, esitatakse lõpptähtajal põhineva meetodi asjakohases aruandetabelis.

10. Käesoleva lisa kohaldamisel käsitletakse kaubaoptsioone või kauba tuletisinstrumentide optsioone positsioonidena, mille väärtus võrdub optsiooni alusvara väärtusega, mis on korrutatud selle deltaga. Need positsioonid võib nettida nende aluseks olevate ühesuguste kaupade või kauba tuletisinstrumentide tasakaalustavate positsioonide suhtes. Kasutatakse asjaomase börsi või pädevate asutuste arvutatud deltat või kui kumbki ei ole kättesaadav või on tegemist börsiväliste optsioonidega, kasutatakse asutuse enda arvutatud deltat, tingimusel et pädevad asutused on veendunud asutuse valitud mudeli sobivuses.

Pädevad asutused võivad siiski nõuda, et asutused arvutaksid oma deltad pädevate asutuste ettenähtud meetoditega.

Pädevad asutused nõuavad kõikide kaubaoptsioonidega seotud muude riskide kui deltariski katmist. Pädevad asutused võivad lubada, et börsil kaubeldava väljaantud kaubaoptsiooni kapitalinõue on võrdne börsi nõutava tagatisega, kui nad on täiesti veendunud, et see vastab täpselt optsiooniga seotud riskile ja on vähemalt võrdne optsiooni kapitalinõudega, mis tuleneks käesolevas lisas edaspidi sätestatud meetodiga tehtud arvutusest või VIII lisas kirjeldatud sisemudelite meetodi kohaldamisest. Samuti võivad pädevad asutused 31. detsembrini 2006 lubada, et nende tunnustatud arvelduskoja arveldatud börsivälise kaubaoptsiooni kapitalinõue võib olla võrdne arvelduskoja nõutava tagatisega, kui nad on täiesti veendunud, et see vastab täpselt optsiooniga seotud riskile ja on vähemalt võrdne börsivälise optsiooni kapitalinõudega, mis tuleneks käesolevas lisas edaspidi sätestatud meetodiga tehtud arvutusest või VIII lisas kirjeldatud sisemudelite meetodi kohaldamisest. Lisaks võivad nad lubada, et börsil kaubeldava või börsivälise ostetud kaubaoptsiooni kapitalinõue on sama, mis tema aluseks oleval kaubal, tingimusel et tekkiv nõue ei ületa optsiooni turuväärtust. Väljaantud börsivälise optsiooni kapitalinõue seotakse selle aluseks oleva kaubaga.

11. Kaupadega seotud varrante käsitletakse samamoodi kui punkti 10 alusel kaubaoptsioone.

12. Repotehingute kohane kaupade või kaupade omandiõigusega seotud tagatud õiguste võõrandaja ja kaupade laenuksandmise lepingu kohane laenuandja võtavad selliseid kaupu käesoleva lisa kohaselt arvesse oma kapitalinõude arvutamisel.

a) Lõpptähtajal põhinev meetod

13. Asutus kasutab iga kauba puhul eraldi tähtaegade jaotust kooskõlas järgmise tabeliga. Selle kauba kõik positsioonid ja kõik positsioonid, mida käsitletakse punkti 7 kohaselt sama kauba positsioonidena, paigutatakse asjakohastesse lõpptähtajavöönditesse. Füüsilised varud paigutatakse esimesse lõpptähtajavööndisse.

Lõpptähtajavöönd 1 | Hinnavahe määr (%) 2 |

0 = 1 kuu | 1,50 |

> 1 = 3 kuud | 1,50 |

> 3 = 6 kuud | 1,50 |

> 6 = 12 kuud | 1,50 |

> 1 = 2 aastat | 1,50 |

> 2 = 3 aastat | 1,50 |

> 3 aastat | 1,50 |

14. Pädevad asutused võivad lubada, et positsioonid, mis on sama kauba positsioonid või mida käsitletakse sellistena punkti 7 kohaselt, võib tasaarvestada ja paigutada netopositsioonidena asjakohastesse lõpptähtajavöönditesse:

- sama tähtpäevaga lepinguid käsitlevate positsioonide puhul,

ja

- üksteisest kõige rohkem 10 päeva kaugusel oleva tähtpäevaga lepinguid käsitlevate positsioonide puhul, kui nende lepingutega kaubeldakse turgudel, kus tehingupäevad on igapäevased.

15. Seejärel arvutab asutus igas lõpptähtajavööndis pikkade positsioonide summa ja lühikeste positsioonide summa. Teatavas lõpptähtajavööndis esimestena (viimastena) nimetatud positsioonidega kattuvate viimastena (esimestena) nimetatud positsioonide summa on selle vööndi netitud positsioon, kusjuures ülejääv pikk või lühike positsioon on sama vööndi nettimata positsioon.

16. Teatava lõpptähtajavööndi nettimata pika (lühikese) positsiooni see osa, mis kattub pikemat tähtaega esindava lõpptähtajavööndi nettimata lühikese (pika) positsiooniga, on kahe lõpptähtajavööndi netitud positsioon. Nettimata pika või lühikese positsiooni see osa, mis sel viisil ei kattu, on nettimata positsioon.

17. Asutuse iga kauba kapitalinõue arvutatakse asjakohase tähtaegade jaotuse põhjal järgmiste summana:

i) netitud pikkade ja lühikeste positsioonide summa korrutatuna punktis 13 esitatud tabeli teises tulbas igale lõpptähtajavööndile määratud asjakohase hinnavahe määra ja kauba hetkehinnaga;

ii) kahe lõpptähtajavööndi netitud positsioon iga lõpptähtajavööndi puhul, kuhu nettimata positsioon on edasi kantud, korrutatuna 0,6 % (tehingute ülekande kulumäär) ja kauba hetkehinnaga;

iii) ülejäänud nettimata positsioonid korrutatuna 15 % (ostu-müügi tehingumäär) ja kauba hetkehinnaga.

18. Asutuse üldine kaubariski kapitalinõue arvutatakse punkti 17 kohaselt igale kaubale arvutatud kapitalinõuete summana.

b) Lihtsustatud meetod

19. Asutuse iga kauba kapitalinõue arvutatakse järgmiste summana:

i) 15 % pikast või lühikesest netopositsioonist korrutatuna kauba hetkehinnaga;

ii) 3 % pika ja lühikese brutopositsiooni summast korrutatuna kauba hetkehinnaga.

20. Asutuse üldine kaubariski kapitalinõue arvutatakse punkti 19 kohaselt igale kaubale arvutatud kapitalinõuete summana.

VIII LISA

SISEMUDELID

1. Pädevad asutused võivad käesolevas lisas sätestatud tingimustel lubada asutustel kasutada oma positsiooniriski, valuutakursiriski ja/või kaubariski kapitalinõuete arvutamiseks oma sisemisi riskijuhtimismudeleid I, III ja VII lisas kirjeldatud meetodite asemel või nendega ühendatuna. Iga kord on vaja pädevate asutuste selgesõnalist heakskiitu, et kasutada mudeleid kapitalijärelevalveks.

2. Heakskiit antakse üksnes siis, kui pädev asutus on veendunud, et asutuse riskijuhtimissüsteem on sisuliselt veatu, süsteemi rakendatakse terviklikult ja eelkõige täidetakse järgmisi kvaliteedinõudeid:

i) sisemine riskimõõtmismudel on tihedalt seotud asutuse igapäevase riskijuhtimisega ja selle alusel teatatakse riskidest asutuse nõukogule;

ii) asutusel on kauplemisosakondadest sõltumatu riskijärelevalve osakond, kes annab aru otse nõukogule. Osakond peab vastutama asutuse riskijuhtimissüsteemi kavandamise ja rakendamise eest. Ta koostab ja analüüsib iga päev aruandeid riskimõõtmismudeliga saadud tulemuste ja kauplemise piirmääradega seotud asjakohaste meetmete kohta;

iii) asutuse juhatus ja nõukogu osalevad aktiivselt riskijärelevalves ning riskijärelevalve osakonna koostatud päevaaruanded vaatab läbi selline juhtimistasand, kellel on piisavad volitused vähendada nii üksikute kauplejate võetud positsioone kui ka asutuse koguriski;

iv) asutustel on piisav hulk töötajaid, kes oskavad kasutada keerulisi mudeleid kauplemisel, riskijärelevalves, kontrollimisel ja tehingute arveldamisel;

v) asutus on kehtestanud riskimõõtmissüsteemi üldist toimimist käsitlevate kirjalike asutusesiseste tegevus- ja kontrollipõhimõtete täitmise järelevalve ja tagamise korra;

vi) on olemas kinnitatud andmed, et asutuse mudelitega on riske piisavalt täpselt mõõdetud;

vii) asutus rakendab tihti ranget kriisitestimiskava, mille tulemused vaatab nõukogu läbi ja võtab neid oma kinnitatavates tegevuspõhimõtetes ja piirmäärades arvesse;

viii) asutus peab oma korrapärase sisekontrolli raames korraldama oma riskijuhtimissüsteemi sõltumatu kontrollimise. Kontrollimine peab hõlmama nii kauplemisosakondade kui ka sõltumatu riskijärelevalve osakonna tegevust. Asutus peab vähemalt kord aastas kontrollima oma üldist riskijuhtimist. See kontrollimine peab käsitlema:

- riskijuhtimissüsteemi ja selle toimimist käsitlevate dokumentide ning riskijärelevalve osakonna korralduse asjakohasust,

- tururiski mõõtmistulemuste ühildamist igapäevase riskijuhtimisega ja juhtimisteabesüsteemi terviklikkust,

- menetlust, mida asutus rakendab tehingute sõlmimis- ja arveldusosakondade töötajate kasutatavate riskihindamismudelite ja hindamissüsteemide kinnitamiseks,

- riskimõõtmismudeliga hõlmatud tururiskide ulatust ja riskimõõtmises tehtavate oluliste muudatuste kinnitamist,

- positsioone käsitlevate andmete täpsust ja täielikkust, volatiilsus- ja korrelatsiooniennustuste täpsust ja asjakohasust ning hindamise ja riskitundlikkusarvutuste täpsust,

- kontrollimenetlust, mida asutus rakendab sisemudelites kasutatavate teabeallikate järjepidevuse, õigeaegsuse ja usaldusväärsuse ning sõltumatuse hindamiseks,

ja

- kontrollimenetlust, mida asutus rakendab mudeli täpsuse mõõtmiseks tehtava järelvõrdluse hindamiseks.

3. Asutus kontrollib oma mudeli täpsust ja toimimist järelvõrdluskava abil. Järelvõrdluse abil tuleb iga pangapäeva suhtes võrrelda asutuse mudeli alusel portfelli päevalõpupositsiooni arvutamiseks saadud päevast riskiväärtust portfelli väärtuse päevase muutumisega järgmise pangapäeva lõpuks. Pädevad asutused uurivad asutuse suutlikkust tagantjärele võrrelda nii tegelikke kui ka oletatavaid muutusi portfelli väärtuses. Portfelli väärtuse oletatavate muutuste järelvõrdlus põhineb portfelli päevalõpuväärtuse ja selle järgmise päeva lõppväärtuse võrdlemisel, eeldusel et positsioonid ei muutu. Pädevad asutused nõuavad, et asutused võtaksid oma järelvõrdluskava parandamiseks asjakohaseid meetmeid, kui see osutub puudulikuks.

4. Kaubeldavate võlakirjade ja aktsiate positsioonidega seotud eririski kapitalinõuete arvutamiseks võivad pädevad asutused heaks kiita asutuste sisemudeli kasutamise, kui mudel lisaks käesoleva lisa ülejäänud tingimuste täitmisele:

- selgitab portfellis toimunud hinnamuutusi,

- näitab kontsentratsiooni portfelli mahu ja koostise muutuste osas,

- töötab korralikult ka ebasoodsas keskkonnas,

- on kontrollitud järelvõrdluse abil, mille eesmärk on hinnata eririski täpset mõõtmist. Kui pädevad asutused lubavad sellist järelvõrdlust teha asjakohaste portfelliosade põhjal, tuleb need valida järjepidevalt.

5. Punkti 4 alusel heakskiitmata sisemudeleid kasutavad asutused kohustuvad täitma eraldi eririski kapitalinõuet, mis arvutatakse I lisa kohaselt.

6. Punkti 10 alapunkti ii kohaldamisel korrutatakse asutuse oma arvutust teguriga, mille suurus on vähemalt 3.

7. Korrutustegurit suurendatakse järgmise tabeli kohaselt lisateguriga 0-1, olenevalt ületamiste arvust viimase 250 pangapäeva jooksul, mis nähtub asutuse järelvõrdlusest. Pädevad asutused nõuavad, et asutused arvutaksid ületamisi järjepidevalt kas portfelli väärtuse tegelike või oletatavate muutuste järelvõrdluse põhjal. Ületamine on portfelli väärtuse päevane muutus, mis ületab asutuse mudeli põhjal leitud vastava päevase riskiväärtuse. Lisateguri määramiseks kontrollitakse ületamiste arvu vähemalt kord kvartalis.

Ületamiste arv | Lisategur |

Vähemkui5 | 0,00 |

5 | 0,40 |

6 | 0,50 |

7 | 0,65 |

8 | 0,75 |

9 | 0,85 |

10 või rohkem | 1,00 |

Pädevad asutused võivad üksikjuhtudel ja erandlikes olukordades loobuda nõudest suurendada korrutustegurit eespool esitatud tabeli kohase lisateguriga, kui asutus on pädevaid asutusi rahuvaldaval viisil tõendanud, et selline suurendus on põhjendamatu ja mudel on sisuliselt veatu.

Kui arvukad ületamised osutavad, et mudel ei ole piisavalt täpne, tühistavad pädevad asutused mudeli heakskiidu või rakendavad asjakohaseid meetmeid tagamaks, et mudelit parandatakse viivitamata.

Võimaldamaks pädevatel asutustel pidevalt veenduda lisateguri asjakohasuses, teatavad asutused pädevatele asutustele viivitamata ja igal juhul hiljemalt viie tööpäeva jooksul ületamistest, mis nähtuvad nende järelvõrdluskavast ja tähendavad eespool esitatud tabeli kohaselt lisateguri suurendamist.

8. Kui pädevad asutused kiidavad asutuse mudeli punkti 4 kohaselt heaks eririski kapitalinõuete arvutamiseks, suurendab asutus oma punktide 6, 7 ja 10 kohaselt arvutatud kapitalinõuet summa võrra, mis vastab kas:

i) riskiväärtuse eririski osale, mis tuleks järelevalvesuuniste kohaselt eraldada, või asutuse valikul

ii) eririski sisaldavate võlakirja- ja aktsiapositsioonide portfelliosade riskiväärtusele.

Valikut ii kasutavad asutused peavad eelnevalt määratlema oma portfelliosa ülesehituse ja ei tohiks seda pädevate asutuste nõusolekuta muuta.

9. Pädevad asutused võivad loobuda punkti 8 kohasest suurendamise nõudest, kui asutus tõendab, et kooskõlas rahvusvaheliselt tunnustatud normidega mõõdab tema mudel täpselt ka tema kaubeldavate võlakirjade ja aktsiate positsioonide toimumis- ja täitmatajätmisriski.

10. Iga asutus peab täitma kapitalinõude, mis on suurem kui:

i) tema eelmise päeva riskiväärtus, mis on mõõdetud käesolevas lisas piiritletud suuruste kohaselt;

ii) eelnenud 60 pangapäeva päevaste riskiväärtuste keskmine, korrutatuna punktis 6 nimetatud teguriga, mida on kohandatud punktis 7 nimetatud teguriga.

11. Riskiväärtuse arvutamisel täidetakse vähemalt järgmisi nõudeid:

i) riskiväärtus arvutatakse vähemalt iga päev;

ii) 99 % ühesuunaline usaldusvahemik;

iii) 10päevane hoiuaeg;

iv) vähemalt aastane tagasivaateline jälgimisperiood, välja arvatud juhul, kui lühem jälgimisperiood on põhjendatud hinna volatiilsuse märkimisväärse äkktõusu tõttu;

v) andmeid ajakohastatakse iga kolme kuu tagant.

12. Pädevad asutused nõuavad, et mudel mõõdaks täpselt kõiki olulisi optsioonide või optsioonisarnaste positsioonide hinnariske ja kõik muud mudeliga hõlmamata riskid oleksid omavahenditega asjakohaselt kaetud.

13. Pädevad asutused nõuavad, et riskimõõtmismudel hõlmaks piisava hulga riskitegureid, olenevalt asutuse tegevuse ulatusest asjakohastel turgudel. Täidetakse vähemalt järgmisi eeskirju:

i) intressimäära riski puhul sisaldab riskimõõtmissüsteem hulka riskitegureid, mis vastavad kõikide nende vääringute intressimääradele, milles asutusel on intressimääratundlikke bilansisiseseid või -väliseid positsioone. Asutus koostab intressikõverate mudelid, kasutades mõnd üldtunnustatud meetodit. Põhiliste vääringute ja turgude oluliste intressimäärariskide puhul jagatakse intressikõver vähemalt kuude lõpptähtajavööndisse, et mõõta määrade volatiilsuse muutusi intressikõveral. Riskimõõtmissüsteem peab samuti hõlmama riski, mis tuleneb erinevate intressikõverate liikumiste kehvast vastastikusest seostamisest;

ii) valuutakursiriski puhul sisaldab riskimõõtmissüsteem riskitegureid, mis vastavad kullale ja üksikutele välisvääringutele, milles asutuse positsioonid on vääringustatud;

iii) aktsiakursiriski puhul sisaldab riskimõõtmissüsteem eraldi riskitegurit vähemalt iga aktsiaturu suhtes, kus asutusel on olulisi positsioone;

iv) kaubariski puhul sisaldab riskimõõtmissüsteem eraldi riskitegurit vähemalt iga kauba suhtes, milles asutusel on olulisi positsioone. Riskimõõtmissüsteem peab hõlmama ka riski, mis tuleneb sarnaste, kuid mitte ühesuguste kaupade hinnaliikumiste kehvast vastastikusest seostamisest, ja tähtpäevahindade muutumise riski, mis tuleneb tähtaegade erinevusest. Samuti võetakse süsteemis arvesse turgude tunnusjooni, eelkõige tehingupäevi ja kauplejate võimalust positsioone sulgeda.

14. Pädevad asutused võivad lubada asutustel kasutada riskiklassides ja riskiklasside vahel üldisi korrelatsioone, kui nad on veendunud, et asutuse süsteem vastastikuste seoste mõõtmiseks on veatu ja seda rakendatakse terviklikult.

"

--------------------------------------------------