Choose the experimental features you want to try

This document is an excerpt from the EUR-Lex website

Document 31993R3604

Nõukogu määrus (EÜ) nr 3604/93, 13. detsember 1993, millega määratletakse mõisted asutamislepingu artiklis 104a nimetatud eesõiguste andmise keelu kohaldamiseks

EÜT L 332, 31.12.1993, p. 4–6 (ES, DA, DE, EL, EN, FR, IT, NL, PT)

Dokument on avaldatud eriväljaandes (CS, ET, LV, LT, HU, MT, PL, SK, SL, BG, RO, HR)

Legal status of the document In force

ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/1993/3604/oj

31993R3604



Euroopa Liidu Teataja L 332 , 31/12/1993 Lk 0004 - 0006


Nõukogu määrus (EÜ) nr 3604/93,

13. detsember 1993,

millega määratletakse mõisted asutamislepingu artiklis 104a nimetatud eesõiguste andmise keelu kohaldamiseks

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artikli 104a lõiget 2,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut, [1]

koostöös Euroopa Parlamendiga [2]

ning arvestades, et:

asutamislepingu artiklis 104a sätestatud keeld anda eesõigusi rahaasutustes moodustab olulise osa avaliku sektori rahastamistoimingute allutamisest turumehhanismi distsipliinile ja toetab seeläbi eelarvedistsipliini tugevdamist; peale selle annab see liikmesriikidele avaliku sektori juurdepääsu suhtes rahaasutustele võrdse seisundi;

nõukogu peab määratlema mõisted sellise keelu kohaldamiseks;

liikmesriigid ja ühendus peavad tegutsema vabal konkurentsil põhineva avatud turumajanduse põhimõtet arvesse võttes;

eelkõige ei tohi käesolev määrus mõjutada turu korraldamise meetodeid, mis järgivad seda põhimõtet;

käesoleva määrusega ei üritata takistada sedasama põhimõtet järgivate avalike rahaasutuste ühtki toimingut;

asutamislepingu artikkel 104a keelustab eesõigusi andvad meetmed; tuleks määratleda toimingud, mida see keeld käsitleb; kahtlemata ei tohi mõjutada kohustusi, mida rahaasutused on lepinguliste suhete raames vabatahtlikult võtnud;

seesama artikkel sätestab, et usaldatavusnormatiivide täitmise järelevalve kaalutlused võivad õigustada kõrvalekaldumist selle keelu põhimõttest; õigus- ja haldusnorme ei või usaldatavusnormatiivide täitmise järelevalve kaalutluste ettekäändel varjatud eesõiguste andmiseks siiski kasutada;

seesama keeld hõlmab riigi osalusega äriühinguid; viimased on määratletud komisjoni 25. juuni 1980. aasta direktiivis 80/723/EMÜ liikmesriikide ja riigi osalusega äriühingute vaheliste finantssuhete läbipaistvuse kohta; [3]

rahapoliitilistel põhjustel võivad rahaasutused, eriti krediidiasutused, olla kohustatud omandama võlanõudeid Euroopa Keskpanga ja/või riikide keskpankade vastu;

Euroopa Keskpank ja riikide keskpangad ei või avaliku võimu organitena võtta eesõigusi andvaid meetmeid; Euroopa Keskpanga või riikide keskpankade sätestatud eeskirju võlainstrumentide kasutamiseks või pantimiseks ei tohi kasutada eesõiguste andmise keelust möödahiilimise vahendina;

vältimaks igasugust keelust möödahiilimist tuleks ühenduse õigusaktides sisalduvaid eri liiki rahaasutuste määratlusi täiendada viitega nendele finantstoimingutega tegelevatele institutsioonidele, mis on ühenduse tasandil veel ühtlustamata, nagu näiteks kolmandate riikide asutuste filiaalid, valdus- ja faktooringettevõtjad, ühtlustamata avatud investeerimisfondid (UCITS), pensionikogumisasutused jne,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

1. Asutamislepingu artikli 104a kohaldamisel tähendavad "kõik eesõigusi andvad meetmed" kõiki avaliku võimu kasutamise käigus vastuvõetud õigusakte või muid õiguslikke vahendeid, mis:

- kohustavad rahaasutusi omandama või hoidma ühenduse institutsioonide või asutuste, liikmesriikide keskvalitsuste, regionaalsete, kohalike või muude avaliku võimu organite, teiste avalik-õiguslike isikute või riigi osalusega äriühingute (edaspidi "avalik sektor") võlakohustusi, või

- annavad maksusoodustusi, millest võivad kasu saada ainult rahaasutused, või finantssoodustusi, mis ei järgi turumajanduse põhimõtteid, et soodustada selliste võlakohustuste omandamist või hoidmist nende asutuste poolt.

2. Eesõigusi ei loeta antuteks selliste meetmetega, mis põhjustavad:

- kohustusi rahastada sotsiaalehitust eritingimuste alusel, nagu muu hulgas kohustus koondada vahendid avalikesse rahaasutustesse, kui rahastamistingimused avalikus sektoris on needsamad, mida võimaldatakse samalaadse rahastamise korral samaks otstarbeks eraõiguslikule laenuvõtjale,

- kohustust koondada vahendid avalikku rahaasutusse, kui selline piirang on 1. jaanuaril 1994 lahutamatu osa teatava krediidiasutuste võrgu korraldusest või kodumajapidamiste hoiuste erikorraldusest ja see on kavandatud eesmärgiga luua kogu võrgule või erikorraldusele finantstagatised. Selliste koondatud vahendite kasutuse peavad kindlaks määrama asjaomase avalik-õigusliku krediidiasutuse juhtorganid ja kasutus peab järgima vabal konkurentsil põhineva turumajanduse põhimõtet,

- kohustusi rahastada katastroofi kahjustuste kõrvaldamist tingimusel, et juhul kui kahju kannab avalik sektor, ei ole parandustööde rahastamise tingimused soodsamad kui erasektori puhul.

Artikkel 2

Asutamislepingu artikli 104a kohaldamisel tähendavad "usaldatavusnormatiivide täitmise järelevalve kaalutlused" neid kaalutlusi, mis on Euroopa Ühenduse õigusaktidel põhinevate või nende suhtes järjepidevate siseriiklike õigus- ja haldusnormide aluseks ja mis on mõeldud rahaasutuste usaldatavuse edendamiseks, et tugevdada kogu finantssüsteemi stabiilsust ja nende asutuste klientide kaitset.

Artikkel 3

1. Asutamislepingu artikli 104a kohaldamisel tähendavad "riigi osalusega äriühingud" kõiki ettevõtjaid, mille suhtes riik või muud regionaalsed või kohalikud võimud võivad omandiõiguse, rahalise osaluse või neid ettevõtjaid reguleerivate eeskirjade alusel otseselt või kaudselt kasutada oma valitsevat mõju.

Eeldatakse, et riigil või muudel avaliku võimu organitel on ettevõtja suhtes valitsev mõju, kui need organid otseselt või kaudselt:

a) omavad enamust ettevõtja märgitud kapitalist;

b) kontrollivad enamust ettevõtja emiteeritud aktsiatega määratud häältest;

c) võivad määrata rohkem kui poole ettevõtte haldus-, juhtimis- või järelevalveorgani liikmetest.

2. Ilma et see piiraks nende kohustust avaliku võimu organitena mitte võtta meetmeid, mis annavad eesõigusi asutamislepingu artikli 104a tähenduses, ei kuulu Euroopa Keskpank ja riikide keskpangad käesoleva artikli kohaldamisel avaliku sektori alla.

3. "Riikide keskpangad" tähendavad liikmesriikide keskpanku ja Luksemburgi Rahainstituuti.

Artikkel 4

1. Asutamislepingu artikli 104a kohaldamisel tähendavad "rahaasutused":

- krediidiasutusi, mis on määratletud direktiivi 77/780/EMÜ [4] artikli 1 esimeses alapunktis,

- kahjukindlustusseltse, mis on määratletud direktiivi 92/49/EMÜ [5] artikli 1 punktis a,

- elukindlustusseltse, mis on määratletud direktiivi 92/96/EMÜ [6] artikli 1 punktis a,

- avatud investeerimisfonde (UCITS), mis on määratletud direktiivi 85/611/EMÜ [7] artikli 1 lõikes 2,

- investeerimisühinguid, mis on määratletud direktiivi 93/22/EMÜ [8] artikli 1 lõikes 2,

- muid institutsioone, kelle ülesanded sarnanevad eelnenud alapunktides nimetatud institutsioonide ülesannetega või kelle põhitegevus on omandada finantsvarasid või muundada rahalisi nõudeid.

2. Lõikes 1 määratletud rahaasutuste alla ei kuulu järgmised institutsioonid:

- Euroopa Keskpank ja riikide keskpangad,

- postiasutuste finantstalitused, kui nad moodustavad osa kooskõlas Euroopa rahvamajanduse arvepidamise süsteemiga määratletud valitsemissektorist või nende põhitegevuseks on toimida valitsemissektori finantsagendina,

- institutsioonid, mis moodustavad osa kooskõlas Euroopa rahvamajanduse arvepidamise süsteemiga määratletud valitsemissektorist või mille võlakohustused vastavad täielikult valitsemissektori võlale.

Artikkel 5

Käesolev määrus jõustub 1. jaanuaril 1994.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 13. detsember 1993

Nõukogu nimel

eesistuja

Ph. Maystadt

[1] EÜT C 324, 1.12.1993, lk 7 jaEÜT C 340, 17.12.1993, lk 6.

[2] EÜT C 329, 6.12.1993 ja 2. detsembri 1993. aasta otsus (Euroopa Ühenduste Teatajas seni avaldamata).

[3] EÜT L 195, 29.7.1980, lk 35. Direktiivi on viimati muudetud direktiiviga 93/84/EMÜ (EÜT L 254, 12.10.1993, lk 16).

[4] Nõukogu 12. detsembri 1977. aasta direktiiv 77/780/EMÜ krediidiasutuste asutamise ja tegevusega seotud õigusnormide kooskõlastamise kohta (EÜT L 322, 17.12.1977, lk 30). Direktiivi on viimati muudetud direktiiviga 89/646/EMÜ (EÜT L 386, 30.12.1989, lk 1).

[5] Nõukogu 18. juuni 1992. aasta direktiiv 92/49/EMÜ otsekindlustusega (v.a elukindlustus) seotud õigusnormide kooskõlastamise kohta (kolmas direktiiv kindlustuse kohta, välja arvatud elukindlustus) (EÜT L 228, 11.8.1992, lk 1).

[6] Nõukogu 10. novembri 1992. aasta direktiiv 92/96/EMÜ otsese elukindlustusega seotud õigusnormide kooskõlastamise kohta (kolmas direktiiv elukindlustuse kohta) (EÜT L 360, 9.12.1992, lk 1).

[7] Nõukogu 20. detsembri 1985. aasta direktiiv 85/611/EMÜ avatud investeerimisfondidega (UCITS) seotud õigusnormide kooskõlastamise kohta (EÜT L 375, 31.12.1985, lk 3). Direktiivi on viimati muudetud direktiiviga 88/220/EMÜ (EÜT L 100, 19.4.1988, lk 31).

[8] Nõukogu 10. mai 1993. aasta direktiiv 93/22/EMÜ väärtpaberiturul pakutavate investeerimisteenuste kohta (EÜT L 141, 11.6.1993, lk 27).

--------------------------------------------------

Top