31993L0096

Nõukogu direktiiv 93/96/EMÜ,

29. oktoober 1993,

õpilaste õiguse kohta teises liikmesriigis elada

EUROOPA ÜHENDUSTE NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Majandusühenduse asutamislepingut, eriti selle artikli 7 teist lõiku,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut, [1]

koostöös Euroopa Parlamendiga, [2]

võttes arvesse majandus- ja sotsiaalkomitee arvamust [3]

ning arvestades, et:

asutamislepingu artikli 3 punktis c nähakse ette, et ühenduse tegevuse hulka kuulub vastavalt asutamislepingule isikute vaba liikumise takistuste kõrvaldamine liikmesriikide vahel;

asutamislepingu artikliga 8a nähakse ette siseturu rajamine 31. detsembriks 1992; siseturg hõlmab sisepiirideta ala, mille ulatuses tagatakse kaupade, isikute, teenuste ja kapitali vaba liikumine vastavalt asutamislepingu sätetele;

vastavalt Euroopa Kohtu otsusele ei tohi asutamislepingu artiklite 128 ja 7 kohaselt diskrimineerida liikmesriikide kodanikke seoses kutseõppe kättesaadavusega ühenduses; kui kutseõpe on ühe liikmesriigi kodanikule kättesaadav teises liikmesriigis, kaasneb sellega õigus teises liikmesriigis elada;

sellele vastavalt tuleks kutseõppe kättesaadavuse tagamiseks sätestada tingimused, mis soodustaksid teises liikmesriigis elamise õiguse tõhusat teostamist;

õpilaste teises liikmesriigis elamise õigus on osa omavahel seotud meetmete kogumist, mille eesmärk on kutseõpet edendada;

teises liikmesriigis elamise õiguse kasutajad ei tohi põhjendamatult koormata vastuvõtva liikmesriigi eelarvet;

ühenduse õiguse praeguse olukorraga, mis on kujunenud Euroopa Kohtu kohtupraktika alusel, ei kuulu õpilastele antav toetus asutamislepingu artikli 7 kohaselt asutamislepingu reguleerimisalasse;

õigust teises riigis elada saab tegelikult teostada üksnes juhul, kui sama õigus antakse ka isiku abikaasale ning nende ülalpeetavatele lastele;

käesoleva direktiivi subjektide suhtes tuleks kohaldada samalaadset halduskorda, nagu on ette nähtud eelkõige nõukogu 15. oktoobri 1968. aasta direktiiviga 68/360/EMÜ [4] liikmesriikide töötajate ja nende perekondade liikumis- ja elamispiirangute kaotamise kohta ühenduse piires ning nõukogu 25. veebruari 1964. aasta direktiiviga 64/221/EMÜ, [5] mis käsitleb välisriigi kodanike liikumise ja elukohaga seonduvate avaliku korra, julgeoleku või tervishoiu seisukohalt õigustatud erimeetmete kooskõlastamist;

käesolevat direktiivi ei kohaldata õpilaste suhtes, kel on õigus teises riigis elada seetõttu, et nad osalevad tõhusalt majandustegevuses või on sisserännanud töötaja pereliikmed;

7. juuli 1992. aasta otsusega asjas C-295/90 tunnistas Euroopa Kohus kehtetuks nõukogu 28. juuni 1990. aasta direktiivi 90/366/EMÜ [6] õpilaste õiguse kohta teises liikmesriigis elada, kuid jättis selle direktiivi toime kehtima, kuni kohasel õiguslikul alusel võetakse vastu uus direktiiv;

direktiivi 90/366/EMÜ toime peaks kehtima 31. detsembrini 1993, mil liikmesriigid peavad olema vastu võtnud käesoleva direktiivi täitmiseks vajalikud õigus- ja haldusnormid,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA DIREKTIIVI:

Artikkel 1

Selleks et luua teises liikmesriigis elamise õiguse kasutamist soodustavad tingimused ning tagada ilma diskrimineerimiseta kutseõppe kättesaadavus sellele liikmesriigi kodanikule, kes on vastu võetud kutseõppekursusele teises liikmesriigis, tunnustavad liikmesriigid kõikide teise liikmesriigi kodanikest õpilaste õigust elada teises liikmesriigis, kui neil ei ole seda õigust teiste ühenduse sätete kohaselt, ja õpilase abikaasa ja nende ülalpeetavate laste õigust elada teises liikmesriigis, juhul kui õpilane tõendab asjaomasele siseriiklikule asutusele avaldusega või omal valikul muu vähemalt võrdväärse samalaadse dokumendiga, et tal on piisavalt vahendeid selleks, et mitte koormata vastuvõtva liikmesriigi sotsiaalabisüsteemi seal elamise ajal, — kõnealune õigus elada teises liikmesriigis antakse tingimusel, et õpilane on registreerunud akrediteeritud õppeasutuses eesmärgiga läbida seal kutseõppekursus ning et tal on tervisekindlustus, mis katab vastuvõtvas liikmesriigis kõik ohud.

Artikkel 2

1. Teises liikmesriigis elamise õiguse tähtaeg on piiratud kõnealuste õpingute kestusega.

Teises liikmesriigis elamise õigust tõendatakse dokumendiga, mille nimi on "ühenduse liikmesriigi kodanike elamisluba" ning mille kehtivusaega võib piirata õpingute kestusega või ühe aastaga, kui õpingud vältavad üle ühe aasta; viimasel juhul uuendatakse luba igal aastal. Kui pereliikmel ei ole liikmesriigi kodakondsust, antakse talle teises liikmesriigis elamise õiguse kohta sama kehtivusajaga tõend, kui teda ülal pidavale abikaasale.

Elamisloa või tõendi väljaandmiseks võib liikmesriik üksnes nõuda, et taotleja esitaks kehtiva isikutunnistuse või passi ning tõendaks, et ta vastab artiklis 1 sätestatud tingimustele.

2. Käesoleva direktiivi subjektide suhtes kohaldatakse mutatis mutandis direktiivi 68/360/EMÜ artikleid 2, 3 ja 9.

Liikmesriigi kodaniku abikaasa ja ülalpeetavad lapsed, kellel on õigus liikmesriigi territooriumil elada, võivad selle liikmesriigi territooriumil olla töövõtjaks või füüsilisest isikust ettevõtjaks, seda ka juhul, kui nad ei ole liikmesriigi kodanikud.

Liikmesriigid võivad käesoleva direktiivi sätetest kõrvale kalduda üksnes avaliku korra, julgeoleku või tervishoiu põhjendusel; sellisel juhul kohaldatakse direktiivi 64/221/EMÜ artikleid 2—9.

Artikkel 3

Käesoleva direktiiviga ei nähta teises liikmesriigis elamise õiguse alusel riigis viibivatele õpilastele ette mingisugust õigust saada vastuvõtvalt liikmesriigilt toimetulekutoetust.

Artikkel 4

Teises liikmesriigis elamise õigus kehtib seni, kuni õiguse kasutajad täidavad artiklis 1 sätestatud tingimusi.

Artikkel 5

Komisjon koostab hiljemalt kolm aastat pärast käesoleva direktiivi jõustumist ning pärast seda kolmeaastaste vaheaegadega aruande direktiivi kohaldamise kohta ning esitab selle Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

Eritähelepanu pöörab komisjon liikmesriikides artikli 1 kohaldamisel tekkida võivatele probleemidele; vajaduse korral esitab ta nõukogule ettepanekud probleemide lahendamise kohta.

Artikkel 6

Liikmesriigid jõustavad käesoleva direktiivi täitmiseks vajalikud õigus- ja haldusnormid hiljemalt 31. detsembril 1993. Liikmesriigid teatavad sellest viivitamata komisjonile.

Kuni nimetatud kuupäevani kehtib direktiivi 90/366/EMÜ toime.

Kui liikmesriigid need normid vastu võtavad, lisavad nad nendesse normidesse või nende normide ametliku avaldamise korral nende juurde viite käesolevale direktiivile. Viitamise viisi näevad ette liikmesriigid.

Artikkel 7

Käesolev direktiiv on adresseeritud liikmesriikidele.

Brüssel, 29. oktoober 1993

Nõukogu nimel

eesistuja

R. Urbain

[1] EÜT C 166, 17.6.1993, lk 16.

[2] EÜT C 255, 20.9.1993, lk 70 ja EÜT C 315, 22.11.1993.

[3] EÜT C 304, 10.11.1993, lk 1.

[4] EÜT L 257, 19.10.1968, lk 13. Direktiivi on viimati muudetud 1985. aasta ühinemisaktiga.

[5] EÜT 56, 4.4.1964, lk 850/64.

[6] EÜT L 180, 13.7.1990, lk 30.

--------------------------------------------------