31993L0016

Nõukogu direktiiv 93/16/EMÜ,

5. aprill 1993,

arstide vaba liikumise hõlbustamise ning nende diplomite, tunnistuste ja muude kvalifikatsiooni tõendavate dokumentide vastastikuse tunnustamise kohta

EUROOPA ÜHENDUSTE NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Majandusühenduse asutamislepingut, eriti selle artiklit 49, artikli 57 lõiget 1 ja lõike 2 esimest ja kolmandat lauset ning artiklit 66,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut,

koostöös Euroopa Parlamendiga, [1]

võttes arvesse majandus- ja sotsiaalkomitee arvamust [2]

ning arvestades, et:

nõukogu 16. juuni 1975. aasta direktiivi 75/362/EMÜ, mis käsitleb meditsiinialaste diplomite, tunnistuste ja muude kvalifikatsiooni tõendavate dokumentide vastastikust tunnustamist ja sisaldab asutamisõiguse ja teenuste osutamise vabaduse kasutamise hõlbustamiseks võetavaid meetmeid, [3] ja nõukogu 16. juuni 1975. aasta direktiivi 75/363/EMÜ arstide tegevust käsitlevate õigus- ja haldusnormide kooskõlastamise kohta [4] on sageli ja oluliselt muudetud; seepärast tuleks kõnealused direktiivid selguse ja otstarbekuse huvides konsolideerida; lisaks on soovitatav inkorporeerida kõnealusesse konsolideeritud teksti nõukogu 15. septembri 1986. aasta direktiiv 86/457/EMÜ üldarsti erikoolituse kohta; [5]

asutamislepingu kohaselt on alates üleminekuperioodi lõpust asutamise ja teenuste osutamise puhul keelatud igasugune diskrimineerimine kodakondsuse põhjal; niisugust kodakondsusel põhineva kohtlemise põhimõtet kohaldatakse eelkõige kõikide selliste lubade andmise suhtes, mida on vaja arstina praktiseerimiseks ja seoses kutseorganisatsioonide või -organite registrisse kandmise või nende liikmesusega;

siiski näib olevat põhjendatud kehtestada teatavad sätted, selleks et hõlbustada arstide tegevusega seotud asutamisõiguse ja teenuste osutamise tulemuslikku rakendamist;

asutamislepingu kohaselt ei tohi liikmesriigid anda mingisugust liiki abi, mis võiks rikkuda asutamistingimusi;

asutamislepingu artikli 57 lõikes 1 on sätestatud, et diplomite, tunnistuste ja muude kvalifikatsiooni tõendavate dokumentide vastastikuse tunnustamise kohta tuleb välja anda direktiivid; käesoleva direktiivi eesmärk on selliste diplomite, tunnistuste ja muude kvalifikatsiooni tõendavate dokumentide tunnustamine, mille alusel võib alustada tegevust või tegutseda meditsiinivaldkonnas, ning meditsiinivaldkonna spetsialistide diplomite, tunnistuste ja muude kvalifikatsiooni tõendavate dokumentide tunnustamine;

spetsialistide koolituse puhul on koolituse saamist tõendavate tunnistuste vastastikune tunnustamine soovitatav juhul, kui sellised tunnistused, mis ei ole küll spetsialisti tegevuse alustamise tingimuseks, annavad isikule siiski õiguse kasutada spetsialisti nimetust;

muudatused liikmesriikide õigusaktides on põhjustanud vajaduse teatavate tehniliste paranduste järele, selleks et võtta eelkõige arvesse muudatusi kõnealuste ametitega seotud diplomite, tunnistuste ja muude kvalifikatsiooni tõendavate dokumentide või teatavate eriarstide nimetustes, samuti teatavate eriarstialade loomist või kaotamist mõnedes liikmesriikides;

on soovitatav näha ette meetmed, mis on seotud omandatud õigustega selliste meditsiinialaste diplomite, tunnistuste ja muude kvalifikatsiooni tõendavate dokumentide vastastikuse tunnustamise suhtes, mille on välja andnud liikmesriik ja mis tunnustavad koolitust, millega alustati enne käesoleva direktiivi rakendamist;

koolitustunnistuse omamise osas ei tähenda diplomite vastastikust tunnustamist käsitlev direktiiv tingimata selliste diplomitega hõlmatud koolituse võrdväärsust ning seepärast peaks selliste tunnistuste kasutamine olema lubatud ainult välisriigi kodaniku päritolu- või lähteliikmesriigi keeles;

hõlbustamaks riigiasutustel käesoleva direktiivi kohaldamist, võivad liikmesriigid ette näha, et lisaks koolitustunnistustele peab käesoleva direktiiviga ettenähtud koolitustingimustele vastav isik esitama oma päritolu- või lähteriigi pädevate asutuste väljaantud tunnistuse, milles märgitakse, et need koolitustunnistused on sellised, nagu käesolevas direktiivis ette nähtud;

käesolev direktiiv ei mõjuta liikmesriikide õigus- ja haldusnorme, millega keelatakse ettevõtete meditsiinialane tegevus või kehtestatakse selleks teatavad tingimused;

teenuste osutamise osas on kutseorganisatsiooni või -organi registrisse kandmise või selle liikmesuse nõue, mis on seotud kindla ja püsiva tegevusega vastuvõtvas riigis, kahtlemata takistuseks isikule, kes soovib osutada ajutist laadi teenuseid; seetõttu tuleks see nõue tühistada; sellisel juhul tuleks siiski tagada kutsealase distsipliini kontroll, mis on nende kutseorganisatsioonide ja -organite ülesanne; kui asutamislepingu artiklist 62 ei tulene teisiti, tuleks seetõttu sätestada, et asjaomaselt isikult võib nõuda teenuste osutamisega seotud andmete esitamist vastuvõtva liikmesriigi pädevale asutusele;

hea maine ja laitmatu reputatsiooniga seotud nõuete osas tuleks teha selget vahet nõuetel, mida esitatakse kutsetöö alustamise või kutsetööga tegelemise suhtes;

pidades silmas eriarsti diplomite, tunnistuste ja muude kvalifikatsiooni tõendavate dokumentide vastastikust tunnustamist ja selleks, et anda kõigile selle kutseala liikmesriikide kodanikest esindajatele ühenduses võrdsed võimalused, näib oluline eriarstide koolituse nõudeid kooskõlastada; selleks tuleks ette näha teatavad miinimumnõuded, mis käsitlevad õigust alustada eriarsti koolitust, minimaalset koolituse aega, koolituse meetodeid ja toimumiskohta ning järelevalvet selle üle; need normid käsitlevad üksnes erialasid, mis on ühised kõikides liikmesriikides või vähemalt kahes liikmesriigis;

kõnealusel tegevusalal tegutsemise tingimuste kooskõlastamine vastavalt käesolevale direktiivile ei välista edaspidist kooskõlastamist;

praeguseks on jõutud olukorrani, kus üldiselt tunnistatakse vajadust üldarsti erikoolituse järele, mis võimaldaks üldarstil oma ametiülesandeid paremini täita; üldarsti ametiülesanded, mis sõltuvad suurel määral arsti isiklikest teadmistest oma patsiendi olukorra kohta, koosnevad lisaks asjakohasest ravimisest ka soovituste andmisest haiguse ennetamiseks ja patsiendi üldise tervise kaitsest;

vajadus üldarsti erikoolituse järele on tekkinud peamiselt arstiteaduse arengu tulemusel, mis on suurendanud lõhet ühelt poolt meditsiiniliste uuringute ja meditsiinikoolituse ning teiselt poolt üldarstipraksise vahel, nii et liikmesriikide praeguse meditsiinikoolituse põhiõppe raames ei ole enam võimalik üldarstipraksise olulisi aspekte rahuldavalt õpetada;

lisaks sellele, et üldarsti täiustatud koolitus on kasulik patsientidele, aitaks see kaasa ka tervishoiu parandamisele, eelkõige muutes selektiivsemaks spetsialistidega konsulteerimise ning laboratooriumide ja muu spetsialiseeritud sisseseade ja aparatuuri kasutamise;

üldarsti täiustatud koolitus parandaks üldarsti staatust;

kuigi olukord näib pöördumatu, on kõnealused muutused eri liikmesriikides toimunud erineva kiirusega; on soovitatav tagada eri suundumuste järkjärguline ühtlustamine, pidurdamata seejuures arengutempot, et iga üldarsti asjakohane koolitus vastaks üldarstipraksise nõuetele;

kõnealuse reformi järkjärguliseks läbiviimiseks tuleb algetapis seada igas liikmesriigis sisse üldarstide erikoolitus, mis vastab kvaliteedi ja kvantiteedi miinimumnõuetele ning täiendab minimaalset põhiõpet, mida üldarstid käesoleva direktiivi kohaselt saama peavad; ei ole oluline, kas kõnealust üldarstikoolitust saadakse siseriiklikult ettenähtud arsti põhiõppe osana või sellest eraldi; teises etapis tuleks ette näha, et sotsiaalkindlustusskeemi raames üldarstipraksise pidamise tingimuseks on üldarsti erikoolituse saamine; kõnealuse reformi lõpuleviimiseks tuleks ka edaspidi ettepanekuid teha;

käesolev direktiiv ei mõjuta liikmesriikide õigust organiseerida oma siseriiklikke sotsiaalkindlustusskeeme ja otsustada nendele skeemidele vastava tegevuse üle;

üldarsti erikoolituse läbimist tõendavate diplomite, tunnistuste ja muude dokumentide väljaandmist reguleerivate miinimumtingimuste kooskõlastamine vastavalt käesolevale direktiivile võimaldab liikmesriikidel nende diplomite, tunnistuste ja muude kvalifikatsiooni tõendavate dokumentide vastastikust tunnustamist;

vastavalt käesolevale direktiivile ei ole vastuvõtval liikmesriigil õigust nõuda mõnes teises liikmesriigis saadud ja käesoleva direktiivi kohaselt tunnustatud diplomiga meditsiinipraktikult vastuvõtva riigi sotsiaalkindlustusskeemi raames praktiseerimiseks mingi täiendkoolituse läbimist, isegi kui selle riigi territooriumil saadud meditsiinialase diplomi omanikelt nõutakse sellist täiendkoolitust; seda käesoleva direktiivi sätet kohaldatakse sotsiaalkindlustusskeemi raames üldarstipraksise pidamise suhtes kuni 1. jaanuarini 1995, millest alates nõutakse käesoleva direktiiviga, et kõik liikmesriigid muudaksid üldarsti erikoolituse saamise oma sotsiaalkindlustusskeemide raames peetava üldarstipraksise tingimuseks; meditsiinipraktikutel, kes on praktiseerimist alustanud enne käesolevas direktiivis sätestatud kuupäeva, peab olema omandatud õigus praktiseerida üldarstina vastuvõtva riigi sotsiaalkindlustusskeemi alusel, isegi juhul, kui nad ei ole läbinud üldarsti erikoolitust;

käesoleva direktiiviga ettenähtud kooskõlastamine hõlmab arstide kutsealast koolitust; koolituse osas ei tee enamik liikmesriike praegu vahet arstidel, kes tegutsevad palgatöötajatena, ja arstidel, kes on füüsilisest isikust ettevõtjad; loetletud kutsealade hea maine või laitmatu reputatsiooni, kutsedistsipliini või kutsenimetuse kasutamisega seotud eeskirju kohaldatakse või võib sõltuvalt liikmesriigist kohaldada nii palgatöötajate kui ka füüsilisest isikust ettevõtjate suhtes; kõikides liikmesriikides on arstide tegevuse tingimuseks meditsiinialase diplomi, tunnistuse või muu kvalifikatsiooni tõendava dokumendi omamine; arstina võivad tegutseda nii palgatöötajad kui ka füüsilisest isikust ettevõtjad ning kõnealused isikud võivad oma kutsetegevuse jooksul arstina tegutseda mõlemal viisil; seepärast tuleb kõnealuste spetsialistide vaba liikumise võimalikult tõhusaks edendamiseks ühenduses laiendada käesoleva direktiivi kohaldamisala palgatöötajatest arstidele;

käesolev direktiiv ei mõjuta liikmesriikide kohustusi, mis on seotud III lisa B osas sisalduvate ülevõtmise tähtaegadega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA DIREKTIIVI:

I JAOTIS

REGULEERIMISALA

Artikkel 1

Käesolevat direktiivi kohaldatakse palgatöötajate või füüsilisest isikust ettevõtjatena tegutsevate liikmesriikide kodanikest arstide tegevuse suhtes.

II JAOTIS

MEDITSIINIALASTE DIPLOMITE, TUNNISTUSTE JA MUUDE KVALIFIKATSIOONI TÕENDAVATE DOKUMENTIDE VASTASTIKUNE TUNNUSTAMINE

I PEATÜKK

MEDITSIINIALASED DIPLOMID, TUNNISTUSED JA MUUD KVALIFIKATSIOONI TÕENDAVAD DOKUMENDID

Artikkel 2

Liikmesriik tunnustab artiklis 3 loetletud diplomeid, tunnistusi ja muid kvalifikatsiooni tõendavaid dokumente, mis on liikmesriikide kodanikele artikli 23 kohaselt välja antud teises liikmesriigis, nii et need dokumendid annavad liikmesriigi territooriumil samad õigused tegevuse alustamiseks ja tegutsemiseks arstina kui liikmesriigi enda väljaantud dokumendid.

Artikkel 3

Artiklis 2 nimetatud diplomid, tunnistused ja muud kvalifikatsiooni tõendavad dokumendid on järgmised:

a) Belgias:

(seaduses ettenähtud meditsiinidoktori, kirurgi ja sünnitusarsti diplom), mille annavad välja ülikoolide arstiteaduskonnad, tsentraalne eksamikomisjon või riiklik ülikoolihariduse eksamikomisjon;

b) Taanis:

bevis for bestået lægevidenskabelig embedseksamen(seaduses ettenähtud meditsiinipraktiku diplom), mille annab välja ülikooli arstiteaduskond, jadokumentation for gennemført praktisk uddannelse (õppepraktika tunnistus, mille annavad välja tervishoiuteenistuse pädevad ametiasutused);

c) Saksamaal:

1. Zeugnis über die ärztliche Staatsprüfung(arsti riigieksamitunnistus), mille annavad välja pädevad ametiasutused, Zeugnis über die Vorbereitungszeit als Medizinalassistent (tunnistus ettevalmistusaja läbimise kohta arsti abina), kui Saksa õigusaktidega nõutakse arsti koolituse läbimiseks endiselt sellist ettevalmistusaega;

2. Zeugnis über die ärztliche Staatsprüfung (arsti riigieksamitunnistus), mille pädevad asutused on välja andnud pärast 30. juunit 1988, ja õppepraktika jooksul arstipraktika sooritamist kinnitav tunnistus (Arzt im Praktikum);

d) Kreekas:

Πτυχίο Ιατρικής (meditsiini kutsekraad), mille annab välja:

- ülikooli arstiteaduskond või

- ülikooli tervishoiuteaduskonna meditsiiniosakond;

e) Hispaanias:

Título de Licenciado en Medicina y Cirugía (meditsiini- ja kirurgiaalane ülikoolikraad), mille annab välja haridus- ja teadusministeerium või ülikooli rektor;

f) Prantsusmaal:

1. diplôme d'État de docteur en médecine (riiklik meditsiinidoktori diplom), mille annavad välja ülikoolide arstiteaduskonnad, ülikoolide arsti-farmaatsiateaduskonnad või ülikoolid;

2. diplôme d'université de docteur en médecine (meditsiinidoktori ülikoolidiplom), mille puhul diplom tõendab meditsiinidoktori diplomi jaoks ettenähtud kursusega samaväärse õppekursuse läbimist;

g) Iirimaal:

primary qualification (tunnistus baasteadmiste kohta), mis on välja antud Iirimaal pärast pädeva eksamineerimisasutuse korraldatud kvalifikatsioonieksami sooritamist, ja kõnealuse asutuse väljaantud kogemust tõendav tunnistus, mis annab õiguse registreerida ennast kui fully registered medical practitioner (täielikult litsentseeritud meditsiinipraktik);

h) Itaalias:

diploma di laurea in medicina e chirurgia(meditsiini- ja kirurgiaalane lõpudiplom), mille annab ülikool ja millele on lisatud diploma di abilitazione all'esercizio della medicina e chirurgia (diplom, mis annab arstina ja kirurgina praktiseerimise õiguse), mille annab välja riiklik eksamikomisjon;

i) Luksemburgis:

diplôme d'État de docteur en médecine, chirurgie et accouchements(meditsiinidoktori, kirurgi ja sünnitusarsti riiklik diplom), mille annab välja riiklik eksamikomisjon ja mille kinnitab haridusministeerium, ja certificat de stage (õppepraktika tunnistus), mille kinnitab tervishoiuminister;

j) Madalmaades:

universitair getuigschrift van arts (arsti ülikoolitunnistus);

k) Portugalis:

Carta de curso de licenciatura em medicina(meditsiiniõpingute lõpetamist tõendav diplom), mille annab välja ülikool, ja Diploma comprovativo da conclusão do internato geral (üldise internatuuri lõpetamist tõendav diplom), mille annavad välja tervishoiuministeeriumi pädevad asutused;

l) Ühendkuningriigis:

primary qualification (tunnistus baasteadmiste kohta), mis on välja antud Ühendkuningriigis pärast pädeva eksamineerimisasutuse korraldatud kvalifikatsioonieksami sooritamist, ja kõnealuse asutuse väljaantud kogemust tõendav tunnistus, mis annab õiguse registreerida ennast kui fully registered medical practitioner (täielikult litsentseeritud meditsiinipraktik).

II PEATÜKK

SELLISED ERIARSTI DIPLOMID, TUNNISTUSED JA MUUD KVALIFIKATSIOONI TÕENDAVAD DOKUMENDID, MIS ON ÜHISED KÕIKIDES LIIKMESRIIKIDES

Artikkel 4

Iga liikmesriik tunnustab artiklis 5 loetletud eriarsti diplomeid, tunnistusi ja muid kvalifikatsiooni tõendavaid dokumente, mille artiklite 24, 25, 26 ja 29 kohaselt on liikmesriikide kodanikele välja andnud teised, käsitades neid oma territooriumil samaväärsena enda väljaantud diplomite, tunnistuste ja muude kvalifikatsiooni tõendavate dokumentidega.

Artikkel 5

1. Artiklis 4 nimetatud diplomid, tunnistused ja muud kvalifikatsiooni tõendavad dokumendid on sellised, mille on välja andnud lõikes 2 nimetatud pädevad asutused ja mis vastavad kõnealuse spetsialiseeritud koolituse osas eri liikmesriikides tunnustatud kvalifikatsioonidele, mis on loetletud lõikes 3.

2. Lõikes 1 nimetatud pädevate asutuste väljaantud diplomid, tunnistused ja muud kvalifikatsiooni tõendavad dokumendid on järgmised:

Belgias:

(eriarsti kvalifikatsiooni tõendav tunnistus), mille annab välja tervishoiuminister;

Taanis:

bevis for tilladelse til at betegne sig som speciallæge (tõend spetsialisti nimetuse kasutamise õiguse kohta), mille annavad välja tervishoiuteenistuste pädevad asutused;

Saksamaal:

Fachärztliche Anerkennung (spetsialisti tunnustatud tunnistus), mille annab välja Landesärztekammer (asjaomase liidumaa arstide koda);

Kreekas:

Τίτλος Ιατρικής Ειδικότητας (eriarsti tunnistus), mille annavad välja Νομαρχίες (noomid);

Hispaanias:

Título de Especialista (spetsialisti kutsekvalifikatsioon), mille annab haridus- ja teadusministeerium;

Prantsusmaal:

- certificat d'études spéciales de médecine (eriarsti koolituse tunnistus), mille annavad ülikoolide arstiteaduskonnad, ülikoolide arsti-farmaatsiateaduskonnad või ülikoolid,

- kvalifitseeritud eriarsti tunnistused, mille annab arstide ühenduse Ordre des médecins nõukogu,

- certificat d'études spéciales de médecine (eriarsti koolituse tunnistus), mille annavad ülikoolide arstiteaduskonnad, ülikoolide arsti-farmaatsiateaduskonnad või ülikoolid, või samaväärsed tunnistused, mis antakse välja haridusministeeriumi määrusega,

- diplôme d'études spécialisées de médecine délivré par les universités (eriarsti koolituse tunnistus, mille annab välja ülikool);

Iirimaal:

certificate of specialist doctor (eriarsti tunnistus), mille annab välja pädev ametiasutus, kelle on selleks volitanud tervishoiuminister;

Itaalias:

diploma di medico specialista, rilasciati dal rettore di una universita (eriarsti diplom, mille annab välja ülikooli rektor);

Luksemburgis:

certificat de médecin spécialiste (eriarsti tunnistus), mille annab meditsiinikolledži soovitusel välja tervishoiuminister;

Madalmaades:

- Getuigschrift van erkenning en inschrijving in het Specialistenregister (tunnustamise ja spetsialistide registrisse kandmise tunnistus), mille annab väljaSpecialisten-Registratiecommissie (SRC) (spetsialistide registreerimise komisjon),

- Getuigschrift van erkenning en inschrijving in het Register von Sociaal-Geneeskundigen (heakskiitmis- ja registreerimistunnistus, mille annab välja Sociaal-Geneeskundigen Registratie-Commissie (SGRC) (sotsiaalmeditsiiniarstide registriamet));

Portugalis:

Grau de Assistente (assistendi kraad), mille annavad välja tervishoiuministeeriumi pädevad asutused, või Título de Especialista (spetsialisti kutsekvalifikatsioon), mille annab välja meditsiinipraktikute kutseliit;

Ühendkuningriigis:

certificate of completion of specialist training (spetsialisti koolituse läbimise tunnistus), mille annab välja sel eesmärgil heakskiidetud ametiasutus.

3. Liikmesriikides kasutatakse praegu järgmisi kõnealustele eriarsti koolituskursustele vastavaid nimetusi:

- anestesioloogia:

Belgia: | anesthésiologieanesthesiolgie |

Taani: | anæsteasiolgi |

Saksamaa: | Anästhesiologie |

Kreeka: | αναισθησιολογία |

Hispaania: | anestesiología y reanimación |

Prantsusmaa: | anesthésiologie-réanimation chirurgicale |

Iirimaa: | anaesthetics |

Itaalia: | anestesia e rianimazione |

Luksemburg: | anesthésie-réanimation |

Madalmaad: | anesthesiologie |

Portugal: | anestesiologia |

Ühendkuningriik: | anaesthetics, |

- üldkirurgia:

Belgia: | chirurgieheelkunde |

Taani: | kirurgi eller kirurgiske sygdomme |

Saksamaa: | Chirurgie |

Kreeka: | χειρουργική |

Hispaania: | cirugía general y del aparato digestivo |

Prantsusmaa: | chirurgie générale |

Iirimaa: | general surgery |

Itaalia: | chirurgia generale |

Luksemburg: | chirurgie générale |

Madalmaad: | heelkunde |

Portugal: | cirurgia geral |

Ühendkuningriik: | general surgery, |

- neurokirurgia:

Belgia: | neurochirurgieneurochirurgie |

Taani: | neurokirurgi eller kirurgiske nervesygdomme |

Saksamaa: | Neurochirurgie |

Kreeka: | νευροχειρουργική |

Hispaania: | neurocirugia |

Prantsusmaa: | neurochirurgie |

Iirimaa: | neurological surgery |

Itaalia: | neurochirurgia |

Luksemburg: | neurochirurgie |

Madalmaad: | neurochirurgie |

Portugal: | neurocirurgia |

Ühendkuningriik: | neurological surgery, |

- sünnitusabi ja günekoloogia:

Belgia: | gynécologie-obstétriquegynecologie-verloskunde |

Taani: | gynækologi og obstetrik eller kvindesygdomme og fødselshjæelp |

Saksamaa: | Frauenheilkunde und Geburtshilfe |

Kreeka: | μαιευτική-γυναικολογία |

Hispaania: | obstetricia y ginecología |

Prantsusmaa: | gynécologie-obstétrique |

Iirimaa: | obstetrics and gynaecology |

Itaalia: | ostetricia e ginecologia |

Luksemburg: | gynécologie-obstétrique |

Madalmaad: | verloskunde en gynaecologie |

Portugal: | ginecologia e obstetricia |

Ühendkuningriik: | obstetrics and gynaecology, |

- sisehaigused:

Belgia: | médecine interneinwendige geneeskunde |

Taani: | intern medicin eller medicinske sygdomme |

Saksamaa: | Innere Medizin |

Kreeka: | παθολογία |

Hispaania: | medicina interna |

Prantsusmaa: | médecine interne |

Iirimaa: | general (internal) medicine |

Itaalia: | medicina interna |

Luksemburg: | maladies internes |

Madalmaad: | inwendige geneeskunde |

Portugal: | medicina interna |

Ühendkuningriik: | general medicine, |

- oftalmoloogia:

Belgia: | ophtalmologieoftalmologie |

Taani: | oftalmologi eller oøjensygdomme |

Saksamaa: | Augenheilkunde |

Kreeka: | οφθαλμολογία |

Hispaania: | oftalmología |

Prantsusmaa: | ophtalmologie |

Iirimaa: | ophtalmology |

Itaalia: | oculistica |

Luksemburg: | ophtalmologie |

Madalmaad: | oogheelkunde |

Portugal: | oftalmologia |

Ühendkuningriik: | opthalmology, |

- otorinolarüngoloogia:

Belgia: | oto-rhino-laryngologieotorhinolaryngologie |

Taani: | oto-rhino-laryngologi eller øere-næse-halssygdomme |

Saksamaa: | Hals-Nasen-Ohrenheilkunde |

Kreeka: | ωτορινολαρυγγολογία |

Hispaania: | otorrinolaringología |

Prantsusmaa: | oto-rhino-laryngologie |

Iirimaa: | otolaryngology |

Itaalia: | otorinolaringoiatria |

Luksemburg: | oto-rhino-laryngologie |

Madalmaad: | keel-, neus- en oorheelkunde |

Portugal: | otorrinolaringologia |

Ühendkuningriik: | otolaryngology, |

- pediaatria:

Belgia: | pédiatriekindergeneeskunde |

Taani: | pædiatri eller børnesygdomme |

Saksamaa: | Kinderheilkunde |

Kreeka: | παιδιατρική |

Hispaania: | pediatría sus áreas específicas |

Prantsusmaa: | pédiatrie |

Iirimaa: | paediatrics |

Itaalia: | pediatria |

Luksemburg: | pédiatrie |

Madalmaad: | kindergeneeskunde |

Portugal: | pediatria |

Ühendkuningriik: | paediatrics, |

- pulmonoloogia:

Belgia: | pneumologiepneumologie |

Taani: | medicinske lungesydomme |

Saksamaa: | Lungen- und Bronchialheilkunde |

Kreeka: | φυματιολογία-πνευμονολογία |

Hispaania: | neumologia |

Prantsusmaa: | pneumologie |

Iirimaa: | respiratory medicine |

Itaalia: | tisiologia e malattie dell'apparato respiratorio |

Luksemburg: | pneumo-phtisiologie |

Madalmaad: | longziekten en tuberculose |

Portugal: | pneumologia |

Ühendkuningriik: | respiratory medicine, |

- uroloogia:

Belgia: | urologieurologie |

Taani: | urologi eller urinvejenes kirurgiske sygdomme |

Saksamaa: | Urologie |

Kreeka: | ουρολογία |

Hispaania: | urología |

Prantsusmaa: | chirurgie urologique |

Iirimaa: | urology |

Itaalia: | urologia |

Luksemburg: | urologie |

Madalmaad: | urologie |

Portugal: | urologia |

Ühendkuningriik: | urology, |

- ortopeedia:

Belgia: | orthopédieorthopedie |

Taani: | ortopædisk kirurgi |

Saksamaa: | Orthopädie |

Kreeka: | ορθοπεδική |

Hispaania: | traumatología y cirugía ortopédica |

Prantsusmaa: | chirurgie orthopédique et traumatologie |

Iirimaa: | orthopaedic surgery |

Itaalia: | ortopedia e traumatologia |

Luksemburg: | orthopédie |

Madalmaad: | orthopedie |

Portugal: | ortopedia |

Ühendkuningriik: | orthopaedic surgery, |

- patoloogia:

Belgia: | anatomie pathologiquepathologische anatomie |

Taani: | patologisk anatomi og histologi eller vævsundersøgelse |

Saksamaa: | Pathologie |

Kreeka: | παθολογική ανατομική |

Hispaania: | anatomía patológica |

Prantsusmaa: | anatomie et cytologie pathologique |

Iirimaa: | morbid anatomy and histopathology |

Itaalia: | anatomia patologica |

Luksemburg: | anatomie pathologique |

Madalmaad: | pathologische anatomie |

Portugal: | anatomia patológica |

Ühendkuningriik: | morbid anatomy and histopathology, |

- neuroloogia:

Belgia: | neurologieneurologie |

Taani: | neuromedicin eller medicinske nervesygdomme |

Saksamaa: | Neurologie |

Kreeka: | νευρολογία |

Hispaania: | neurologia |

Prantsusmaa: | neurologie |

Iirimaa: | neurology |

Itaalia: | neurologia |

Luksemburg: | neurologie |

Madalmaad: | neurologie |

Portugal: | neurologia |

Ühendkuningriik: | neurology, |

- psühhiaatria:

Belgia: | psychiatriepsychiatrie |

Taani: | psykiatri |

Saksamaa: | Psychiatrie |

Kreeka: | ψυχιατρική |

Hispaania: | psiquiatría |

Prantsusmaa: | psychiatrie |

Iirimaa: | psychiatry |

Itaalia: | psichiatria |

Luksemburg: | psychiatrie |

Madalmaad: | psychiatrie |

Portugal: | psiquiatria |

Ühendkuningriik: | psychiatry. |

III PEATÜKK

SELLISED ERIARSTI DIPLOMID, TUNNISTUSED JA MUUD KVALIFIKATSIOONI TÕENDAVAD DOKUMENDID, MIS ON ÜHISED VÄHEMALT KAHES LIIKMESRIIGIS

Artikkel 6

Iga liikmesriik, kelle õigus- ja haldusnormides on nimetatud valdkonda käsitlevaid sätteid, tunnustab artiklis 7 loetletud eriarsti diplomeid, tunnistusi ja muid kvalifikatsiooni tõendavaid dokumente, mille artiklite 24, 25, 27 ja 29 kohaselt on liikmesriigi kodanikule välja andnud teine liikmesriik, käsitades neid oma territooriumil samaväärsena enda väljaantud diplomite, tunnistuste ja muude kvalifikatsiooni tõendavate dokumentidega.

Artikkel 7

1. Artiklis 6 nimetatud diplomid, tunnistused ja muud kvalifikatsiooni tõendavad dokumendid on sellised, mille on välja andnud artikli 5 lõikes 2 nimetatud pädevad asutused ja mis vastavad kõnealuse spetsialiseeritud koolituse osas käesoleva artikli lõikes 2 nimetatud nimetustele nendes liikmesriikides, kus vastavat koolitust antakse.

2. Liikmesriikides kasutatakse praegu järgmisi kõnealustele eriarsti koolituskursustele vastavaid nimetusi:

- laborimeditsiin:

Belgia: | biologie cliniqueklinische biologie |

Hispaania: | análisis clínicos |

Prantsusmaa: | biologie médicale |

Itaalia: | patologia diagnostica di laboratorio |

Portugal: | patologia clínica, |

- kliiniline hematoloogia:

Taani: | klinisk blodtypeserologi |

Prantsusmaa: | hématologie |

Luksemburg: | hématologie biologique |

Portugal: | hematologia clínica, |

- mikrobioloogia-bakterioloogia:

Taani: | klinisk mikrobiologi |

Saksamaa: | Mikrobiologie und Infektionsepidemiologie |

Kreeka: | μικροβιολογία |

Hispaania: | microbiología y parasitología |

Iirimaa: | microbiology |

Itaalia: | microbiologia |

Luksemburg: | microbiologie |

Madalmaad: | medische microbiologie |

Ühendkuningriik: | medical microbiology, |

- biokeemia:

Taani: | klinisk kemi |

Hispaania: | bioquímica clínica |

Iirimaa: | chemical pathology |

Luksemburg: | chimie biologique |

Madalmaad: | klinische chemie |

Ühendkuningriik: | chemical pathology, |

- immunoloogia:

Hispaania: | inmunología |

Iirimaa: | clinical immunology |

Ühendkuningriik: | immunology, |

- plastika- ja rekonstruktiivkirurgia:

Belgia: | chirurgie plastiqueplastische heelkunde |

Taani: | plastikkirurgi |

Kreeka: | πλαστική χειρουργική |

Hispaania: | cirugía plástica y reparadora |

Prantsusmaa: | chirurgie plastique, reconstructrice et esthétique |

Iirimaa: | plastic surgery |

Itaalia: | chirurgia plastica |

Luksemburg: | chirurgie plastique |

Madalmaad: | plastische chirurgie |

Portugal: | cirurgia plástica e reconstrutiva |

Ühendkuningriik: | plastic surgery, |

- torakaalkirurgia:

Belgia: | chirurgie thoraciqueheelkunde op de thorax |

Taani: | thoraxkirurgi eller brysthulens kirurgiske sygdomme |

Kreeka: | χειρουργική θώρακος |

Hispaania: | cirugía torácica |

Prantsusmaa: | chirurgie thoracique et cardio-vasculaire |

Iirimaa: | thoracic surgery |

Itaalia: | chirurgia toracica |

Luksemburg: | chirurgie thoracique |

Madalmaad: | cardio-pulmonale chirurgie |

Portugal: | cirurgia cárdio-torácica |

Ühendkuningriik: | thoracic surgery, |

- lastekirurgia:

Kreeka: | χειρουργική παίδων |

Hispaania: | cirugía pediátrica |

Prantsusmaa: | chirurgie infantile |

Iirimaa: | paediatric surgery |

Itaalia: | chirurgia pediatrica |

Luksemburg: | chirurgie pédiatrique |

Portugal: | cirurgia pediátrica |

Ühendkuningriik: | paediatric surgery, |

- kardiovaskulaarkirurgia:

Belgia: | chirurgie des vaisseauxbloedvatenheelkunde |

Hispaania: | angiología y cirugía vascular |

Prantsusmaa: | chirurgie vasculaire |

Itaalia: | chirurgia vascolare |

Luksemburg: | chirurgie cardio-vasculaire |

Portugal: | cirurgia vascular, |

- kardioloogia:

Belgia: | cardiologiecardiologie |

Taani: | cardiologi eller hjerte-og-kredsløbssygdomme |

Kreeka: | καρδιολογία |

Hispaania: | cardiología |

Prantsusmaa: | pathologie cardio-vasculaire |

Iirimaa: | cardiology |

Itaalia: | cardiologia |

Luksemburg: | cardiologie et angiologie |

Madalmaad: | cardiologie |

Portugal: | cardiologia |

Ühendkuningriik: | cardio-vascular disease, |

- gastroenteroloogia:

Belgia: | gastro-entérologiegastro-enterologie |

Taani: | medicinsk gastroenterologi eller medicinske mave-tarmsygdomme |

Kreeka: | γαστρεντερολογία |

Hispaania: | aparato digestivo |

Prantsusmaa: | gastro-entérologie et hépatologie |

Iirimaa: | gastro-enterology |

Itaalia: | malattie dell'apparato digerente, della nutrizione e del ricambio |

Luksemburg: | gastro-entérologie |

Madalmaad: | gastro-enterologie |

Portugal: | gastrenterologia |

Ühendkuningriik: | gastro-enterology, |

- reumatoloogia:

Belgia: | rhumatologiereumatologie |

Taani: | reumatologi |

Kreeka: | ρευματολογία |

Hispaania: | reumatología |

Prantsusmaa: | rhumatologie |

Iirimaa: | rheumatology |

Itaalia: | reumatologia |

Luksemburg: | rhumatologie |

Madalmaad: | reumatologie |

Portugal: | reumatologia |

Ühendkuningriik: | rheumatology, |

- hematoloogia:

Kreeka: | αιματολογία |

Hispaania: | hematología hemoterapia |

Iirimaa: | haematology |

Itaalia: | ematologia |

Luksemburg: | hématologie |

Portugal: | imuno-hemoterapia |

Ühendkuningriik: | haematology, |

- endokrinoloogia:

Kreeka: | ενδοκρινολογία |

Hispaania: | endocrinología y nutrición |

Prantsusmaa: | endocrinologie – maladies |

Iirimaa: | endocrinology and diabetes mellitus |

Itaalia: | endocrinologia |

Luksemburg: | endocrinologie, maladies du métabolisme et de la nutrition |

Portugal: | endocrinologia-nutrição |

Ühendkuningriik: | endocrinology and diabetes mellitus, |

- füsioteraapia:

Belgia: | médecine physiquefysische geneeskunde |

Taani: | fysiurgi og rehabilitering |

Kreeka: | φυσική ιατρική και αποκατάσταση |

Hispaania: | rehabilitación |

Prantsusmaa: | rééducation et réadaptation fonctionnelles |

Itaalia: | fisioterapia |

Madalmaad: | revalidatie |

Luksemburg: | rééducation et réadaptation fonctionnelles |

Portugal: | fisiatria, |

- stomatoloogia:

Hispaania: | estomatología |

Prantsusmaa: | stomatologie |

Itaalia: | odontostomatologia |

Luksemburg: | stomatologie |

Portugal: | estomatologia, |

- neuropsühhiaatria:

Belgia: | neuropsychiatrieneuropsychiatrie |

Saksamaa: | Nervenheilkunde (Neurologie und Psychiatrie) |

Kreeka: | νευρολογία — ψυχιατρική |

Prantsusmaa: | neuropsychiatrie |

Itaalia: | neuropsichiatria |

Luksemburg: | neuropsychiatrie |

Madalmaad: | zenuw – en zielsziekten, |

- dermatoveneroloogia:

Belgia: | dermato-vénéréologiedermato-venereologie |

Taani: | dermato-venerologie eller hud- og koønssygdomme |

Saksamaa: | Dermatologie und Venerologie |

Kreeka: | δερματολογία-αφροδισιολογία |

Hispaania: | dermatología médico-quirúrgica y venereología |

Prantsusmaa: | dermatologie et vénéréologie |

Itaalia: | dermatologia e venerologia |

Luksemburg: | dermato-vénéréologie |

Madalmaad: | dermatologie en venerologie |

Portugal: | dermatovenereologia, |

- dermatoloogia:

Iirimaa: | dermatology |

Ühendkuningriik: | dermatology, |

- veneroloogia:

Iirimaa: | venereology |

Ühendkuningriik: | venereology, |

- radioloogia:

Saksamaa: | Radiologie |

Kreeka: | ακτινολογία — ραδιολογία |

Hispaania: | electrorradiología |

Prantsusmaa: | électro-radiologie |

Itaalia: | radiologia |

Luksemburg: | électroradiologie |

Madalmaad: | radiologie |

Portugal: | radiologia, |

- diagnostiline radioloogia:

Belgia: | radiodiagnosticröntgendiagnose |

Taani: | diagnostisk radiologi eller – røntgenundersøgelse |

Saksamaa: | Radiologische Diagnostik |

Kreeka: | ακτινοδιαγνωστική |

Hispaania: | radiodiagnóstico |

Prantsusmaa: | radiodiagnostic et imagerie médicale |

Iirimaa: | diagnostic radiology |

Luksemburg: | radiodiagnostic |

Madalmaad: | radiodiagnostiek |

Portugal: | radiodiagnóstico |

Ühendkuningriik: | diagnostic radiology, |

- onkoloogia:

Belgia: | radio- et radiumthérapieradio- en radiumtherapie |

Taani: | terapeutisk radiologi eller stralebehandling |

Saksamaa: | Strahlentherapie |

Kreeka: | ακτινοθεραπευτική |

Hispaania: | oncología radioterápica |

Prantsusmaa: | oncologie, option radiothérapie |

Iirimaa: | radiotherapy |

Luksemburg: | radiothérapie |

Madalmaad: | radiotherapie |

Portugal: | radioterapia |

Ühendkuningriik: | radiotherapy, |

- troopiline meditsiin:

Taani: | tropemedicin |

Iirimaa: | tropical medicine |

Itaalia: | medicina tropicale |

Portugal: | medicina tropical |

Ühendkuningriik: | tropical medicine, |

- lapsepsühhiaatria:

Taani: | børnepsykiatri |

Saksamaa: | Kinder- und Jugendpsychiatrie |

Kreeka: | παιδοψυχιατρική |

Prantsusmaa: | pédo-psychiatrie |

Iirimaa: | child and adolescent psychiatry |

Itaalia: | neuropsichiatria infantile |

Luksemburg: | psychiatrie infantile |

Portugal: | pedopsiquiatria |

Ühendkuningriik: | child and adolescent psychiatry, |

- geriaatria:

Hispaania: | geriatría |

Iirimaa: | geriatrics |

Madalmaad: | klinische geriatrie |

Ühendkuningriik: | geriatrics, |

- nefroloogia:

Taani: | nefrologi eller medicinske nyresygdomme |

Kreeka: | νεφρολογία |

Hispaania: | nefrología |

Prantsusmaa: | néphrologie |

Iirimaa: | nephrology |

Itaalia: | nefrologia |

Luksemburg: | néphrologie |

Portugal: | nefrologia |

Ühendkuningriik: | renal disease, |

- infektsioonhaigused:

Iirimaa: | communicable diseases |

Itaalia: | malattie infettive |

Ühendkuningriik: | communicable diseases, |

- rahvatervis:

Prantsusmaa: | santé publique et médecine sociale |

Iirimaa: | community medicine |

Ühendkuningriik: | community medicine, |

- farmakoloogia:

Saksamaa: | Pharmakologie |

Hispaania: | farmacología clínica |

Iirimaa: | clinical pharmacology and therapeutics |

Ühendkuningriik: | clinical pharmacology and therapeutics, |

- töötervishoid:

Taani: | samfundsmedicin/arbejdsmedicin |

Saksamaa: | Arbeitsmedizin |

Kreeka: | ιατρική της εργασίας |

Prantsusmaa: | médecine du travail |

Itaalia: | medicina del lavoro |

Iirimaa: | occupational medicine |

Madalmaad: | arbeids- en bedrijfsgeneeskunde |

Portugal: | medicina do trabalho |

Ühendkuningriik: | occupational medicine, |

- allergoloogia:

Kreeka: | αλλεργιολογία |

Hispaania: | alergologia |

Itaalia: | allergologia ed immunoligia clinica |

Madalmaad: | allergologie |

Portugal: | imunoalergologia, |

- gastroenteroloogiline kirurgia:

Belgia: | chirurgie abdominaleheelkunde op het abdomen |

Taani: | kirurgisk gastroenterologi eller kirurgiske mave-tarmsygdomme |

Hispaania: | cirugía del aparato digestivo |

Prantsusmaa: | chirurgie viscérale |

Itaalia: | chirurgia dell'apparato digerente, |

- tuumameditsiin:

Belgia: | médecine nucléairenucleaire geneeskunde |

Saksamaa: | Nuklearmedizin |

Kreeka: | πνρηνική ιατρική |

Hispaania: | medicina nuclear |

Prantsusmaa: | médecine nucléaire |

Itaalia: | medicina nucleare |

Madalmaad: | nucleaire geneeskunde |

Portugal: | medicina nuclear |

Ühendkuningriik: | nuclear medicine, |

- näo-lõualuukirurgia (arsti põhiõpe):

Hispaania: | cirugía oral y maxilofacial |

Prantsusmaa: | chirurgie maxillo-faciale et stomatologie |

Itaalia: | chirurgia maxillo-facciale, |

- hamba-, suu- ja näo-lõualuukirurgia (arsti põhiõpe ja hambaarsti põhiõpe):

Belgia: | stomatologie/chirurgie orale et maxillo-faciale;stomatologie/orale en maxillo-faciale chirurgie |

Saksamaa: | Zahn-, Mund-, Kiefer- und Gesichtschirurgie |

Iirimaa: | oral and maxillo-facial surgery |

Ühendkuningriik: | oral and maxillo-facial surgery. |

Artikkel 8

1. Nendelt liikmesriikide kodanikelt, kes soovivad saada mõnd eriarsti diplomit, tunnistust või muud kvalifikatsiooni tõendavat dokumenti, mida ei ole artiklites 4 ja 6 nimetatud või mis on küll artiklis 6 nimetatud, kuid mida välisriigi kodaniku päritolu- või lähteliikmesriigis välja ei anta, võib vastuvõttev liikmesriik nõuda selle riigi õigus- või haldusnormidega asjaomase eriala koolituseks ettenähtud tingimuste täitmist.

2. Vastuvõttev liikmesriik võib siiski täielikult või osaliselt arvesse võtta lõikes 1 nimetatud välisriigi kodanike läbitud koolituse aega, mida on diplomi, tunnistuse või muu kvalifikatsiooni tõendava dokumendi väljaandmisega tõendanud kõnealuse välisriigi kodaniku päritolu- või lähteliikmesriigi pädevad ametiasutused, tingimusel et asjaomane koolituse aeg vastab vastuvõtvas liikmesriigis kõnealuse erikoolituse saamiseks nõutavale ajale.

3. Pärast asjaomase isiku erialase koolituse sisu ja kestuse kontrollimist esitatud diplomi, tunnistuse või muu kvalifikatsiooni tõendava dokumendi alusel teatavad vastuvõtva liikmesriigi pädevad asutused kõnealusele isikule nõutava täiendkoolituse pikkuse ja valdkonnad, mida see peab hõlmama.

IV PEATÜKK

KEHTIVAD ÕIGUSED

Artikkel 9

1. Ilma et see piiraks lõike 3 kohaldamist, tunnistavad kõik liikmesriigid nende liikmesriikide kodanike puhul, kelle meditsiinialased diplomid, tunnistused ja muud kvalifikatsiooni tõendavad dokumendid ei vasta kõikidele artiklis 23 sätestatud koolituse miinimumnõuetele, piisava tõendina meditsiinialaseid diplomeid, tunnistusi ja muid kvalifikatsiooni tõendavaid dokumente, mille need liikmesriigid on välja andnud koolituse suhtes, mis on alanud:

- Hispaania ja Portugali puhul enne 1. jaanuari 1986,

- Kreeka puhul enne 1. jaanuari 1981,

- muude liikmesriikide puhul enne 20. detsembrit 1976,

ja millega kaasneb tunnistus selle kohta, et kõnealused kodanikud on nimetatud tegevusalal tulemuslikult ja seadusekohaselt tegutsenud vähemalt kolmel järjestikusel aastal tunnistuse väljaandmisele eelnenud viie aasta jooksul.

2. Ilma et see piiraks lõike 4 kohaldamist, tunnistavad kõik liikmesriigid nende liikmesriikide kodanike puhul, kelle eriarsti diplomid, tunnistused ja muud eriarsti kvalifikatsiooni tõendavad dokumendid ei vasta artiklites 24–27 sätestatud koolituse miinimumnõuetele, piisava tõendina eriarsti diplomeid, tunnistusi ja muid eriarsti kvalifikatsiooni tõendavaid dokumente, mille need liikmesriigid on välja andnud koolituse suhtes, mis on alanud:

- Hispaania ja Portugali puhul enne 1. jaanuari 1986,

- Kreeka puhul enne 1. jaanuari 1981,

- muude liikmesriikide puhul enne 20. detsembrit 1976.

Vastuvõttev liikmesriik võib nõuda, et eriarsti diplomi, tunnistuse või muu kvalifikatsiooni tõendava dokumendiga kaasneks päritolu- või lähteliikmesriigi pädevate ametiasutuste väljaantud tunnistus, mis tõendab, et dokumendi omanik on tegutsenud eriarstina perioodi jooksul, mis on kaks korda nii pikk kui välisriigi kodaniku päritolu- või lähteliikmesriigi eriarsti koolituse ja III jaotises sätestatud miinimumkoolituse kestuse vahe, kui need perioodid ei ole võrdsed artiklites 26 ja 27 sätestatud koolituse miinimumperioodidega.

Juhul kui vastuvõttev liikmesriik nõudis enne esimeses lõigus esitatud kuupäevi minimaalset koolituse aega, mis on lühem kui artiklites 26 ja 27 nimetatud kestus, saab teises lõigus nimetatud erinevust määrata üksnes võrrelduna kõnealuse riigi sätestatud minimaalse koolituse ajaga.

3. Nende liikmesriikide kodanike puhul, kelle meditsiinialased diplomid, tunnistused ja muud kvalifikatsiooni tõendavad dokumendid tõendavad koolitust, mis on saadud endise Saksa Demokraatliku Vabariigi territooriumil ja mis ei vasta kõikidele artiklis 23 sätestatud koolituse miinimumnõuetele, tunnustavad kõik liikmesriigid peale Saksamaa kõnealuseid diplomeid, tunnistusi ja muid kvalifikatsiooni tõendavaid dokumente piisava tõendina, kui:

- need on antud seoses koolitusega, mis algas enne Saksamaa ühinemist,

- need annavad omanikule õiguse tegutseda arstina kogu Saksamaa territooriumil samadel tingimustel kui tunnistused, mille on välja andnud Saksamaa pädevad ametiasutused ja mida on nimetatud artikli 3 punkti c alapunktides 1 ja 2,

- nendega kaasneb Saksamaa pädevate ametiasutuste väljaantud tunnistus selle kohta, et kõnealused kodanikud on nimetatud tegevusalal Saksamaal tulemuslikult ja seadusekohaselt tegutsenud vähemalt kolmel järjestikusel aastal tunnistuse väljaandmisele eelnenud viie aasta jooksul.

4. Nende liikmesriikide kodanike puhul, kelle eriarsti diplomid, tunnistused ja muud eriarsti kvalifikatsiooni tõendavad dokumendid tõendavad koolitust, mis on saadud endise Saksa Demokraatliku Vabariigi territooriumil ja mis ei vasta artiklites 24–27 sätestatud koolituse miinimumnõuetele, tunnustavad kõik liikmesriigid peale Saksamaa kõnealuseid diplomeid, tunnistusi ja muid kvalifikatsiooni tõendavaid dokumente piisava tõendina, kui:

- need on antud seoses koolitusega, mis algas enne 3. aprilli 1992,

- need võimaldavad tegutseda eriarstina kogu Saksamaa territooriumil samadel tingimustel kui tunnistused, mille on välja andnud Saksamaa pädevad ametiasutused ja mida on nimetatud artiklites 5 ja 7.

Siiski võivad nad nõuda, et kõnealuste diplomite, tunnistuste ja muude kvalifikatsiooni tõendavate dokumentidega kaasneks Saksamaa pädevate asutuste väljaantud tunnistus, mis tõendab, et tunnistuse omanik on kõnealusel tegevusalal spetsialistina tegutsenud perioodi jooksul, mis on kaks korda nii pikk kui Saksamaa territooriumil saadud erikoolituse ja III jaotises sätestatud minimaalse koolituse kestuse vahe, kui need perioodid ei vasta artiklites 26 ja 27 sätestatud koolituse miinimumperioodidele.

5. Liikmesriikide kodanike osas, kelle meditsiinialased või eriarsti diplomid, tunnistused ja muud meditsiinialast või eriarsti kvalifikatsiooni tõendavad dokumendid ei vasta artiklites 3, 5 või 7 ettenähtud kvalifikatsioonile või nimetusele, tunnustab iga liikmesriik nimetatud liikmesriikide antud diplomeid, tunnistusi ja muid kvalifikatsiooni tõendavaid dokumente, millele on lisatud pädevate asutuste väljaantud tunnistus, ametialase pädevuse piisava tõendina. Tunnistuses märgitakse, et need meditsiinialased või eriarsti diplomid, tunnistused ja muud meditsiinialast või eriarsti kvalifikatsiooni tõendavad dokumendid on antud välja pärast koolitust, mis on kooskõlas III jaotise sätetega ja mida on nimetatud vastavalt artiklis 2, 4 või 6, ning need välja andnud liikmesriik käsitab neid kvalifikatsiooni tõendavate dokumentide või nimetustena, mis on sätestatud vastavalt artiklis 3, 5 või 7.

6. Need liikmesriigid, kes on tunnistanud kehtetuks õigus- ja haldusnormides ettenähtud sätted, mis käsitlevad neuropsühhiaatria, radioloogia, torakaalkirurgia, kardiovaskulaarkirurgia, gastroenteroloogilise kirurgia, kliinilise hematoloogia, füsioteraapia või troopilise meditsiini alaste diplomite, tunnistuste ja muude kvalifikatsiooni tõendavate dokumentide andmist, ja kes on rakendanud omandatud õigusi käsitlevaid meetmeid oma kodanike suhtes, tunnustavad liikmesriikide kodanike õigust saada kasu samadest meetmetest, kui nende neuropsühhiaatria, radioloogia, torakaalkirurgia, kardiovaskulaarkirurgia, gastroenteroloogilise kirurgia, kliinilise hematoloogia, füsioteraapia või troopilise meditsiini alased diplomid, tunnistused ja muud kvalifikatsiooni tõendavad dokumendid vastavad käesoleva artikli lõikes 2 või artiklites 24, 25 ja 27 sätestatud asjakohastele tingimustele ja kui nimetatud diplomid, tunnistused ja muud kvalifikatsiooni tõendavad dokumendid on antud enne kuupäeva, kui vastuvõttev liikmesriik lõpetas selliste diplomite, tunnistuste ja muude kvalifikatsiooni tõendavate dokumentide andmise asjaomasel erialal.

7. Kuupäevad, millest alates asjaomased liikmesriigid on tunnistanud kehtetuks õigus- või haldusnormides ettenähtud sätted lõikes 6 osutatud diplomite, tunnistuste ja muude kvalifikatsiooni tõendavate dokumentide väljaandmise kohta, on esitatud II lisas.

V PEATÜKK

AKADEEMILISE KRAADI TÄHISE KASUTAMINE

Artikkel 10

1. Ilma et see piiraks artikli 19 kohaldamist, tagavad vastuvõtvad liikmesriigid, et artiklites 2, 4, 6 ja 9 sätestatud tingimustele vastavatel liikmesriikide kodanikel on õigus kasutada oma päritolu- või lähteliikmesriigis kasutusel olevat seadusjärgset akadeemilise kraadi tähist ja vajaduse korral selle lühendit kõnealuse riigi keeltes. Vastuvõtvad liikmesriigid võivad nõuda, et kraadi tähise järele tuleb märkida selle andnud asutuse või eksamikomisjoni nimetus ja asukoht.

2. Kui välisriigi kodaniku päritolu- või lähteliikmesriigis kasutusel olevat akadeemilise kraadi tähist võib segamini ajada vastuvõtva liikmesriigi tähisega, mis selles riigis nõuab täiendavat koolitust, mida asjaomane isik ei ole läbinud, võib vastuvõttev liikmesriik nõuda, et kõnealune isik kasutaks oma päritolu- või lähteliikmesriigis kasutatavat akadeemilise kraadi tähist vastuvõtva liikmesriigi määratud sobivas vormis.

VI PEATÜKK

SÄTTED ASUTAMISÕIGUSE JA TEENUSTE OSUTAMISE VABADUSE TULEMUSLIKU RAKENDAMISE HÕLBUSTAMISEKS SEOSES ARSTI TEGEVUSEGA

A. Asutamisõigusega seotud erisätted

Artikkel 11

1. Vastuvõttev liikmesriik, kes nõuab arsti tegevust esmakordselt alustavatelt kodanikelt hea maine ja laitmatu reputatsiooni tõendamist, aktsepteerib teise liikmesriigi kodaniku puhul piisava tõendina selle kodaniku päritolu- või lähteliikmesriigi pädeva asutuse väljaantud tõendit, mis tõendab, et selle kodaniku osas on liikmesriigi nõuded hea maine ja laitmatu reputatsiooni osas täidetud.

2. Kui välisriigi kodaniku päritolu- või lähteliikmesriik ei nõua kõnealust tegevust esmakordselt alustada soovivalt isikult hea maine või laitmatu reputatsiooni tõendamist, võib vastuvõttev liikmesriik nõuda kõnealuse välisriigi kodaniku päritolu- või lähteliikmesriigi karistusregistri väljavõtet või selle puudumisel samaväärset dokumenti, mille on välja andnud kõnealuse välisriigi kodaniku päritolu- või lähteliikmesriigi pädev asutus.

3. Kui vastuvõtval liikmesriigil on üksikasjalikke andmeid tõsise juhtumi kohta, mis on aset leidnud väljaspool tema territooriumi enne asjaomase isiku sellesse riiki elama asumist ning mille puhul on tõenäoline, et see mõjutab asjaomase tegevuse alustamist selle riigi territooriumil, võib vastuvõttev liikmesriik sellest teavitada välisriigi kodaniku päritolu- või lähteliikmesriiki.

Välisriigi kodaniku päritolu- või lähteliikmesriik kontrollib nende andmete õigsust. Kõnealuse riigi asutused teevad otsuse läbiviidava uurimise laadi ja ulatuse kohta ning teavitavad vastuvõtvat liikmesriiki kõikidest meetmetest, mida nad väljaantud tunnistuste või dokumentide suhtes sellest tulenevalt rakendavad.

4. Liikmesriigid tagavad edastatud teabe konfidentsiaalsuse.

Artikkel 12

1. Kui vastuvõtvas liikmesriigis kehtivad õigus- ja haldusnormid hea maine või laitmatu reputatsiooni nõuete kohta, kaasa arvatud sätted distsiplinaarvastutuse kohta kutsealaste käitumisnormide rikkumise või süüdimõistva kohtuotsuse osas, mis on seotud arstina tegutsemisega, edastab välisriigi kodaniku päritolu- või lähteliikmesriik vastuvõtvale liikmesriigile kogu vajaliku teabe, mis on seotud kutsealaste või halduslike meetmete või distsiplinaarkaristusega, mida selle isiku suhtes on rakendatud, või talle määratud kriminaalkaristusega, kui ta tegutses oma kutsealal oma päritolu- või lähteliikmesriigis.

2. Kui vastuvõtval liikmesriigil on üksikasjalikke andmeid tõsise juhtumi kohta, mis on aset leidnud väljaspool tema territooriumi enne asjaomase isiku sellesse riiki elama asumist ning mille puhul on tõenäoline, et see mõjutab asjaomasel tegevusalal tegutsemist selle riigi territooriumil, võib vastuvõttev liikmesriik sellest teavitada välisriigi kodaniku päritolu- või lähteliikmesriiki.

Välisriigi kodaniku päritolu- või lähteliikmesriik kontrollib nende andmete õigsust. Kõnealuse riigi asutused teevad otsuse läbiviidava uurimise laadi ja ulatuse kohta ning teavitavad vastuvõtvat liikmesriiki kõikidest meetmetest, mida nad sellest tulenevalt lõike 1 kohaselt edastatud teabe suhtes rakendavad.

3. Liikmesriigid tagavad edastatud teabe konfidentsiaalsuse.

Artikkel 13

Kui vastuvõttev liikmesriik nõuab kodanikelt, kes soovivad alustada tegevust või tegutseda arstina, füüsilise või vaimse tervise tõendit, aktsepteerib see riik piisava tõendina sellise dokumendi esitamist, mida nõutakse välisriigi kodaniku päritolu- või lähteliikmesriigis.

Kui välisriigi kodaniku päritolu- või lähteliikmesriik ei kohalda kõnealusel tegevusalal tegevust alustada või tegutseda soovivate kodanike suhtes ühtki sedalaadi nõuet, aktsepteerib vastuvõttev liikmesriik kõnealuse välisriigi kodaniku esitatud tunnistust, mille on välja andnud tema päritolu- või lähteriigi pädev asutus ja mis vastab tunnistustele, mille on välja andnud vastuvõttev liikmesriik.

Artikkel 14

Artiklite 11, 12 ja 13 kohaselt väljaantud dokumente ei või esitada hiljem kui kolm kuud pärast nende väljaandmise kuupäeva.

Artikkel 15

1. Artiklitele 11, 12 ja 13 vastav menetlus, millega lubatakse asjaomasel isikul alustada arsti tegevust, tuleb lõpule viia nii kiiresti kui võimalik ja hiljemalt kolme kuu möödumisel kõikide selle isikuga seotud dokumentide esitamisest, ilma et see piiraks võimalike edasikaebamistega seotud viivituste kohaldamist kõnealuse menetluse lõppemisel.

2. Artikli 11 lõikes 3 ja artikli 12 lõikes 2 nimetatud juhtudel katkestab uue läbivaatamise taotlus lõikes 1 ettenähtud ajavahemiku.

Konsulteeriv liikmesriik annab oma vastuse kolme kuu jooksul.

Vastuse saamisel või ajavahemiku lõppemisel jätkab vastuvõttev liikmesriik lõikes 1 nimetatud menetlust.

Artikkel 16

Kui vastuvõttev liikmesriik nõuab arsti tegevust alustada või arstina tegutseda soovivatelt kodanikelt vannet või tõotust ja kui teiste liikmesriikide kodanikud ei saa vannet või tõotust sellisel kujul kasutada, tagab vastuvõttev liikmesriik, et asjaomastele isikutele pakutakse võimalust anda sobilik ja samaväärne vanne või tõotus.

B. Teenuste osutamisega seotud erisätted

Artikkel 17

1. Kui liikmesriik nõuab arsti tegevust alustada või arstina tegutseda soovivatelt kodanikelt kutseorganisatsiooni või -organi luba, liikmesust või registrisse kandmist, vabastab see liikmesriik teenuste osutamise puhul liikmesriikide kodanikud kõnealuse nõude täitmisest.

Asjaomasel isikul on teenuste osutamisel samad õigused ja kohustused nagu vastuvõtva liikmesriigi kodanikul; eelkõige peab ta täitma selles liikmesriigis kohaldatavaid kutse- ja haldusalaseid tegutsemiseeskirju.

Sel eesmärgil ja lisaks lõikes 2 nimetatud teenuste osutamist käsitlevale avaldusele võivad liikmesriigid nende territooriumil kehtivate ametialase käitumisega seotud sätete rakendamise võimaldamiseks nõuda automaatset ajutist registrisse kandmist või kutseorganisatsiooni või -organi formaalset liikmesust või registrisse kandmist, tingimusel et kõnealune registrisse kandmine või liikmesus ei lükka edasi ega raskenda mingil viisil teenuste osutamist ega tekita teenuseid osutavale isikule lisakulusid.

Kui vastuvõttev liikmesriik võtab vastu teisele lõigule vastava meetme või talle saavad teatavaks asjaolud, mis on nende sätetega vastuolus, teavitab ta sellest viivitamata liikmesriiki, kus asjaomane isik on registrisse kantud.

2. Vastuvõttev liikmesriik võib nõuda, et asjaomane isik esitaks pädevatele asutustele eelneva teenuste osutamist käsitleva avalduse, kui see on seotud tema ajutise viibimisega kõnealuse liikmesriigi territooriumil.

Kiireloomulistel juhtudel võib selle avalduse esitada nii kiiresti kui võimalik pärast teenuste osutamist.

3. Lõigete 1 ja 2 alusel võib vastuvõttev liikmesriik nõuda asjaomaselt isikult ühe või mitme järgmisi andmeid sisaldava dokumendi esitamist:

- lõikes 2 nimetatud avaldus,

- tunnistus selle kohta, et asjaomane isik tegutseb seaduslikult kõnealusel tegevusalal liikmesriigis, kus ta on registrisse kantud,

- tunnistus selle kohta, et asjaomasel isikul on mõni käesolevas direktiivis nimetatud diplom, tunnistus või muu kvalifikatsiooni tõendav dokument, mis on vajalik kõnealuste teenuste osutamiseks.

4. Lõikes 3 ettenähtud dokumenti või dokumente ei või esitada hiljem kui kaksteist kuud pärast nende väljaandmise kuupäeva.

5. Kui liikmesriik võtab oma kodanikult või oma territooriumil asuvalt teise liikmesriigi kodanikult täielikult või osaliselt, ajutiselt või alaliselt õiguse tegutseda mõnel arsti tegevusalal, tagab ta vastavalt olukorrale lõike 3 teises taandes nimetatud tunnistuse ajutise või alalise tagasivõtmise.

Artikkel 18

Kui vastuvõtvas liikmesriigis nõutakse riikliku sotsiaalkindlustusorgani registrisse kandmist raamatupidamisarvestuse kontrollimiseks ja heakskiitmiseks seoses teenustega, mida osutatakse sotsiaalkindlustusskeemide alusel kindlustatud isikutele, vabastab see liikmesriik mõnes teises liikmesriigis registrisse kantud liikmesriigi kodanikud selle nõude täitmisest juhul, kui teenuste osutamisega kaasneb asjaomase isiku reisimine.

Asjaomased isikud peavad siiski esitama kõnealusele organile teenuste osutamist käsitleva teabe enne või kiireloomulistel juhtudel pärast teenuste osutamist.

C. Sätted, mis käsitlevad nii asutamisõigust kui ka teenuste osutamise vabadust

Artikkel 19

Kui vastuvõtvas liikmesriigis on mõne arsti tegevusega seotud kutsenimetuse kasutamine eeskirjadega reguleeritud, kasutavad teise liikmesriigi kodanikud, kes vastavad artiklis 2 ja artikli 9 lõigetes 1, 3 ja 5 sätestatud tingimustele, seda vastuvõtva liikmesriigi kutsenimetust, mis selles riigis vastab kõnealustele kvalifikatsioonitingimustele, ning kasutavad lühendatud nimetust.

Esimest lõiku kohaldatakse ka artiklites 4 ja 6 ning artikli 9 lõigetes 2, 4, 5 ja 6 sätestatud tingimustele vastavate eriarstide kutsenimetuse kasutamisel.

Artikkel 20

1. Liikmesriigid võtavad vajalikke meetmeid, et asjaomased isikud saaksid teavet vastuvõtva liikmesriigi tervishoiu- ja sotsiaalkindlustusseaduste ning vajaduse korral kutse-eetika kohta.

Selleks võivad liikmesriigid luua teabekeskusi, kust sellised isikud võivad vajalikku teavet saada. Asutamise puhul võivad vastuvõtvad liikmesriigid nõuda, et asjaomased isikud võtaksid nende keskustega ühendust.

2. Liikmesriigid võivad luua lõikes 1 nimetatud keskusi pädevate asutuste juurde, kelle nad nimetama peavad.

3. Liikmesriigid kannavad vajaduse korral hoolt selle eest, et asjaomased isikud omandaksid enda ja oma patsientide huvides keeleoskused, mis on vajalikud nende kutsealal töötamiseks vastuvõtvas riigis.

Artikkel 21

Liikmesriigid, kes nõuavad, et nende kodanikud läbiksid sotsiaalkindlustusskeemi kuuluvaks arstiks nimetamise tingimusena ettevalmistava koolitusperioodi, võivad kehtestada samad nõuded teiste liikmesriikide kodanikele viieks aastaks alates 20. juunist 1975. Kõnealune koolitusperiood ei või ületada kuut kuud.

Artikkel 22

Põhjendatud kahtluse korral võib vastuvõttev liikmesriik nõuda teise liikmesriigi pädevatelt asutustelt selles liikmesriigis väljaantud ja II jaotise I–IV peatükis nimetatud diplomite, tunnistuste ja muude kvalifikatsiooni tõendavate dokumentide õigsuse kinnitamist, samuti kinnitust, et asjaomane isik on täitnud kõik III jaotises ettenähtud koolitusnõuded.

III JAOTIS

ARSTIDE TEGEVUSEGA SEOTUD ÕIGUS- JA HALDUSNORMIDE KOOSKÕLASTAMINE

Artikkel 23

1. Liikmesriigid nõuavad eriarsti alal tegutsemist alustada või tegutseda soovivalt isikult artiklis 3 nimetatud meditsiinialast diplomit, tunnistust või muud kvalifikatsiooni tõendavat dokumenti, mis tagab, et kõnealune isik on koolituse ajal omandanud:

a) piisavad teadmised meditsiiniga seotud teadusharudest ning oskab hästi rakendada teadusmeetodeid, sealhulgas bioloogiliste funktsioonide mõõtmise põhimõtted, teaduslikult tõendatud faktide hindamine ja andmete analüüsimine;

b) piisavad teadmised tervete ja haigete inimeste ehitusest, funktsioonidest ja käitumisest, samuti inimese tervisliku seisundi ja tema elukeskkonna vahelistest suhetest;

c) piisavad teadmised kliinilistest distsipliinidest ja tavadest, mis annavad talle ülevaatliku pildi vaimsete ja füüsiliste haiguste kohta, haiguste profülaktikast, diagnoosimisest ja ravimisest ning inimreproduktiivsusest;

d) küllaldased kliinilised kogemused haiglates asjakohase järelevalve all.

2. Arstiõppe aeg peab kestma vähemalt kuus aastat või sisaldama 5500 tundi ülikoolis või ülikooli järelevalve all saadud teoreetilist ja praktilist koolitust.

3. Arstiõppesse vastuvõtmiseks peab kandidaadil olema diplom või tunnistus, mille alusel võib ta vastu võtta liikmesriigi ülikoolidesse asjaomasele õppekursusele.

4. Nende isikute puhul, kes alustasid õpinguid enne 1. jaanuari 1972, võib lõikes 2 nimetatud arstiõppe aeg sisaldada kuuekuulist ülikooli tasemel täisajaga praktilist koolitust pädevate asutuste järelevalve all.

5. Käesolev direktiiv ei piira liikmesriikide õigust anda vastavalt oma eeskirjadele oma territooriumil välja luba, mis annab mujal kui liikmesriigis saadud diplomi, tunnistuse või muu kvalifikatsiooni tõendava dokumendi omanikule õiguse arstina tegutsemist alustada ja tegutseda.

Artikkel 24

1. Liikmesriigid tagavad, et eriarsti diplomi, tunnistuse või muu eriarsti kvalifikatsiooni tõendava dokumendini viiv koolitus vastab vähemalt järgmistele tingimustele:

a) hõlmab kuueaastase õppeaja edukat lõpetamist artiklis 23 nimetatud koolituse raames; hamba-, suu- ja näo-lõualuukirurgia eriarsti (arsti ja hambaarsti põhiõpe) diplomi, tunnistuse või muu kvalifikatsiooni tõendava dokumendi saamise eelduseks on ka nõukogu 25. juuli 1978. aasta direktiivi 78/687/EMÜ (hambaarstide tegevust käsitlevate õigus- ja haldusnormide kooskõlastamise kohta) [6] artiklis 1 nimetatud hambaarsti õppekursuse edukas lõpetamine;

b) sisaldab teoreetilist ja praktilist koolitust;

c) on täisajaga kursus, mis toimub pädevate asutuste järelevalve all vastavalt I lisa punktile 1;

d) toimub ülikooli keskuses, õppehaiglas või võimaluse korral tervishoiuasutuses, mille pädevad asutused on selleks otstarbeks sobivaks tunnistanud;

e) hõlmab eriarsti koolitust saava arsti isiklikku osalust asjaomaste asutuste tegevuses ja vastutusalas.

2. Liikmesriigid seavad eriarsti diplomi, tunnistuse või muu eriarsti kvalifikatsiooni tõendava dokumendi saamise tingimuseks mõne artiklis 23 nimetatud eriarsti diplomi, tunnistuse või muu kvalifikatsiooni tõendava dokumendi omamise. Hamba-, suu- ja näo-lõualuukirurgia eriarsti (arsti ja hambaarsti põhiõpe) diplomi, tunnistuse või muu kvalifikatsiooni tõendava dokumendi väljaandmine eeldab ka direktiivi 78/687/EMÜ artiklis 1 nimetatud diplomi, tunnistuse või muu kvalifikatsiooni tõendava dokumendi omamist.

Artikkel 25

1. Ilma et see piiraks artikli 24 lõike 1 punktis c sätestatud täisajaga koolituse põhimõtet ja kuni nõukogu teeb kooskõlas lõikega 3 otsused, võivad liikmesriigid lubada eriarsti osalise ajaga koolitust pädevate siseriiklike asutuste heakskiidetud tingimustel, kui täisajaga koolitus ei ole põhjendatud üksikjuhtudel võimalik.

2. Osalise ajaga koolitust antakse kooskõlas käesoleva direktiivi I lisa punktiga 2 ja selle kvaliteet peab vastama täisajaga koolituse kvaliteedile. Asjaolu, et koolitus toimub osalise ajaga, või eraviisiline tasustatud kutsealane praktiseerimine ei või mõjutada koolituse kvaliteeti.

Kui eriarsti koolitus toimub osalise ajaga, ei või selle kogukestust lühendada.

3. Nõukogu teeb otsuse lõigete 1 ja 2 sätete säilitamise või muutmise kohta hiljemalt 25. jaanuaril 1989 pärast olukorra uuesti läbi vaatamist ja komisjoni ettepanekul, võttes arvesse asjaolu, et osalise ajaga koolituse võimalus peaks teatavatel konkreetselt määratavatel juhtudel alles jääma.

Enne 1. jaanuari 1983 alustatud eriarsti osalise ajaga koolitus tuleb lõpule viia kooskõlas enne seda kuupäeva kehtinud sätetega.

Artikkel 26

Liikmesriigid tagavad, et allpool nimetatud eriarsti õppekursuste minimaalne kestus on järgmine.

Esimene rühm (viis aastat):

- üldkirurgia

- neurokirurgia

- sisehaigused

- uroloogia

- ortopeedia.

Teine rühm (neli aastat):

- günekoloogia ja sünnitusabi

- pediaatria

- pulmonoloogia

- patoloogia

- neuroloogia

- psühhiaatria.

Kolmas rühm (kolm aastat):

- anestesioloogia ja reanimatsioon

- oftalmoloogia

- otorinolarüngoloogia.

Artikkel 27

Liikmesriigid, kes on selles valdkonnas näinud ette õigus- ja haldusnormid, tagavad, et allpool nimetatud eriarsti õppekursuste minimaalne kestus on järgmine.

Esimene rühm (viis aastat):

- plastika- ja rekonstruktiivkirurgia

- torakaalkirurgia

- kardiovaskulaarkirurgia

- neuropsühhiaatria

- lastekirurgia

- gastroenteroloogiline kirurgia

- näo-lõualuukirurgia (arsti põhiõpe).

Teine rühm (neli aastat):

- kardioloogia

- gastroenteroloogia

- reumatoloogia

- laborimeditsiin

- radioloogia

- diagnostiline radioloogia

- onkoloogia

- troopiline meditsiin

- farmakoloogia

- lapsepsühhiaatria

- mikrobioloogia-bakterioloogia

- töötervishoid

- biokeemia

- immunoloogia

- dermatoloogia

- veneroloogia

- geriaatria

- nefroloogia

- infektsioonhaigused

- rahvatervis

- kliiniline hematoloogia

- tuumameditsiin

- hamba-, suu- ja näo-lõualuukirurgia (arsti ja hambaarsti põhiõpe).

Kolmas rühm (kolm aastat):

- hematoloogia

- endokrinoloogia

- füsioteraapia

- stomatoloogia

- dermatoveneroloogia

- allergoloogia.

Artikkel 28

Üleminekumeetmena ning artikli 24 lõike 1 punktist c ja artiklist 25 olenemata võivad liikmesriigid, kelle õigus- ja haldusnormidega on 20. juunil 1975 ette nähtud eriarsti osalise ajaga koolitus, jätkata nende sätete kohaldamist kandidaatide suhtes, kes on alustanud eriarsti koolitust hiljemalt 31. detsembril 1983.

Vastuvõtvatel liikmesriikidel on õigus nõuda, et esimesest lõigust kasu saavad isikud esitaksid lisaks diplomile, tunnistusele ja muudele kvalifikatsiooni tõendavatele dokumentidele tunnistuse, mis tõendab, et nad on asjaomases valdkonnas seaduslikul spetsialistina praktiseerinud vähemalt kolm järjestikust aastat tunnistuse väljaandmisele eelneva viie aasta jooksul.

Artikkel 29

Üleminekumeetmena ja artikli 24 lõikest 2 olenemata:

a) Luksemburgi puhul ja üksnes Luksemburgi 1939. aasta akadeemilise ja ülikoolikraadi andmist käsitleva seadusega hõlmatud Luksemburgi diplomite osas on eriarsti tunnistuse väljaandmise tingimuseks lihtsalt Luksemburgi riikliku eksamikomisjoni antud meditsiinidoktori, kirurgi või sünnitusarsti diplomi omamine;

b) Taani puhul ja üksnes nende seadusega nõutavate Taani meditsiinipraktiku diplomite osas, mille on välja andnud Taani ülikoolide arstiteaduskonnad kooskõlas siseministeeriumi 14. mai 1970. aasta määrusega, on eriarsti tunnistuse väljaandmise tingimuseks lihtsalt eespool nimetatud diplomite omamine.

Punktides a ja b nimetatud diplomeid võib anda kandidaatidele, kes alustasid õpinguid enne 20. detsembrit 1976.

IV JAOTIS

ÜLDARSTI ERIKOOLITUS

Artikkel 30

Iga liikmesriik, kes rakendab oma territooriumil artiklis 23 nimetatud täielikku koolitust, kehtestab üldarsti erikoolituse, mis vastab vähemalt sama rangetele nõuetele kui need, mis on sätestatud artiklites 31 ja 32, selliselt, et kursuse lõpetamisel antavad esimesed diplomid, tunnistused või muud kvalifikatsiooni tõendavad dokumendid antakse välja hiljemalt 1. jaanuaril 1990.

Artikkel 31

1. Artiklis 30 nimetatud üldarsti erikoolitus peab vastama järgmistele miinimumnõuetele:

a) selle alustamise tingimuseks on, et kuueaastane õppeaeg artiklis 23 nimetatud koolituse raames on edukalt lõpetatud;

b) see on täisajaline kursus, mille kestus on vähemalt kaks aastat ja mis toimub pädevate asutuste või organite järelevalve all;

c) see on pigem praktilise kui teoreetilise suunitlusega; praktilist õpet antakse ühelt poolt vähemalt kuue kuu jooksul heakskiidetud haiglas või kliinikus, kus kasutatakse sobivat aparatuuri ja teenuseid, ja teiselt poolt vähemalt kuue kuu jooksul heakskiidetud üldarstipraksise raames või heakskiidetud keskuses, kus osutatakse esimese etapi arstiabi; see toimub koostöös muude üldarstipraksisega seotud tervishoiuasutuste või -struktuuridega; ilma et see piiraks eespool nimetatud perioode, võib praktilist koolitust anda maksimaalselt kuus kuud teistes heakskiidetud üldarstipraksisega seotud tervishoiuasutustes või -struktuurides;

d) see hõlmab praktikandi isiklikku osalust oma kaastöötajate kutsetegevuses ja ametialases vastutuses.

2. Liikmesriikidel on õigus lükata lõike 1 punkti c minimaalset koolitusperioodi käsitlevate sätete kohaldamist edasi maksimaalselt 1. jaanuarini 1995.

3. Liikmesriigid seavad pärast üldarsti erikoolitust antavate diplomite, tunnistuste ja muude kvalifikatsiooni tõendavate dokumentide saamise tingimuseks, et kandidaadil on üks artiklis 3 nimetatud diplomitest, tunnistustest või muudest kvalifikatsiooni tõendavatest dokumentidest.

Artikkel 32

Kui liikmesriik andis 22. septembri 1986. aasta seisuga üldarstikoolitust, mis seisnes üldarstipraksise kogemuse omandamises oma vastuvõttudel selleks määratud juhendaja kontrolli all, võib see liikmesriik sellist koolituse liiki eksperimendi korras jätkata, tingimusel et:

- see on kooskõlas artikli 31 lõike 1 punktidega a ja b ning lõikega 3,

- selle kestus on kaks korda nii pikk kui artikli 31 lõike 1 punktis b sätestatud perioodi ja käesoleva artikli kolmandas taandes sätestatud perioodide summa vahe,

- see hõlmab perioodi heakskiidetud haiglas või kliinikus, kus kasutatakse sobivat aparatuuri ja teenuseid, ning perioodi heakskiidetud üldarstipraksise raames või heakskiidetud keskuses, kus osutatakse esimese etapi arstiabi; alates 1. jaanuarist 1995 on eespool nimetatud perioodide kestuseks vähemalt kuus kuud.

Artikkel 33

Saadud kogemuste põhjal ja üldarstikoolituse arengut silmas pidades esitab komisjon nõukogule hiljemalt 1. jaanuariks 1996 aruande artiklite 31 ja 32 rakendamise kohta ning asjakohased ettepanekud üldarstikoolituse edaspidiseks ühtlustamiseks.

Nõukogu teeb nende ettepanekute kohta otsuse asutamislepingus sätestatud korras enne 1. jaanuari 1997.

Artikkel 34

1. Ilma et see piiraks artikli 31 lõike 1 punktis b sätestatud täisajaga koolituse põhimõtte kohaldamist, võivad liikmesriigid anda loa üldarsti osalise ajaga erikoolituseks lisaks täisajaga koolitusele, kui on täidetud järgmised tingimused:

- koolituse kogukestust ei või lühendada põhjusel, et see toimub osalise ajaga,

- osalise ajaga koolituse kestus ei või nädala lõikes olla lühem kui 60 % täisajaga koolituse kestusest,

- osalise ajaga koolitus peab sisaldama teatava arvu täisajaga koolitusperioode nii koolituse puhul, mis toimub haiglas või kliinikus, kui ka koolituse puhul, mis toimub heakskiidetud arstipraksise raames või heakskiidetud keskuses, kus osutatakse esimese etapi arstiabi. Täisajaga koolitusperioode peab olema piisaval arvul ja need peavad olema küllaldase kestusega, et anda üldarstipraksise tulemuslikuks pidamiseks asjakohane ettevalmistus.

2. Osalise ajaga koolituse kvaliteet peab vastama täisajaga koolituse omale. Osalise ajaga koolitus peab lõppema artiklis 30 nimetatud diplomi, tunnistuse või muu kvalifikatsiooni tõendava dokumendi saamisega.

Artikkel 35

1. Sõltumata mis tahes omandatud õigustest, mida nad tunnustavad, võivad liikmesriigid välja anda artiklis 30 nimetatud diplomeid, tunnistusi või muid kvalifikatsiooni tõendavaid dokumente meditsiinipraktikule, kes ei ole lõpetanud artiklites 31 ja 32 nimetatud koolitust, kuid kellel on liikmesriigi pädevate asutuste antud diplom, tunnistus või muu kvalifikatsiooni tõendav dokument, mis tõendab mõne muu täiendava koolituskursuse lõpetamist; liikmesriigid võivad selliseid diplomeid, tunnistusi või muid kvalifikatsiooni tõendavaid dokumente välja anda siiski ainult juhul, kui need tõendavad oskuste taset, mis vastab artiklites 31 ja 32 nimetatud koolituse lõpetamisel saavutatud tasemele.

2. Lõikele 1 vastavaid eeskirju vastu võttes täpsustavad liikmesriigid, mil määral võib artiklites 31 ja 32 nimetatud koolituse asemel võtta arvesse kandidaadi läbitud täiendkoolitust ja tema erialast töökogemust.

Liikmesriigid võivad anda artiklis 30 nimetatud diplomeid, tunnistusi ja muid kvalifikatsiooni tõendavaid dokumente ainult juhul, kui kandidaat on omandanud vähemalt kuuekuulise kogemuse üldarstina artikli 31 lõike 1 punktis c nimetatud üldarstipraksise raames või keskuses, kus osutatakse esimese etapi arstiabi.

Artikkel 36

1. Alates 1. jaanuarist 1995 seavad liikmesriigid oma siseriiklike sotsiaalkindlustussüsteemide raames üldarstina praktiseerimise tingimuseks artiklis 30 sätestatud diplomi, tunnistuse või muu kvalifikatsiooni tõendava dokumendi omamise, kui liikmesriigi poolt tunnustatud omandatud õigustest ei tulene teisiti.

Liikmesriigid võivad siiski sellest tingimusest vabastada isikud, kes saavad parajasti üldarsti erikoolitust.

2. Iga liikmesriik täpsustab omandatud õigusi, mida ta tunnustab. Ta tunnustab siiski nende arstide õigust praktiseerida oma siseriikliku sotsiaalkindlustusskeemi alusel üldarstina ilma artiklis 30 nimetatud diplomi, tunnistuse või muu kvalifikatsiooni tõendava dokumendita, kellel on selline õigus 31. detsembril 1994 artiklite 1-20 kohaselt ja kes asuvad kõnealusel kuupäeval selle liikmesriigi territooriumil artikli 2 või artikli 9 lõike 1 kohaselt.

3. Kõik liikmesriigid võivad kohaldada lõiget 1 enne 1. jaanuari 1995 tingimusel, et arst, kes on läbinud artiklis 23 nimetatud koolituse mõnes teises liikmesriigis, on võimeline alustama praksist nende territooriumil kuni 31. detsembrini 1994 ja praktiseerima nende siseriikliku sotsiaalkindlustusskeemi alusel artikli 2 või artikli 9 lõike 1 kohaselt.

4. Liikmesriigi pädevad asutused annavad taotluse korral välja tunnistuse, mis annab arstidele, kellel on lõike 2 kohaselt omandatud õigused, õiguse praktiseerida siseriikliku sotsiaalkindlustusskeemi alusel üldarstina ilma artiklis 30 nimetatud diplomi, tunnistuse või muu kvalifikatsiooni tõendava dokumendita.

5. Lõige 1 ei piira võimalust, et liikmesriigid võivad oma siseriiklike eeskirjade kohaselt ja oma territooriumi osas anda õiguse praktiseerida sotsiaalkindlustusskeemi alusel üldarstina isikutele, kellel ei ole liikmesriigis saadud meditsiinialast koolitust ja üldarsti erikoolitust tõendavaid diplomeid, tunnistusi või muid dokumente, kuid kellel on mõnes kolmandas riigis saadud eespool nimetatud koolitust tõendavad diplomid, tunnistused või muud dokumendid.

Artikkel 37

1. Liikmesriigid tunnustavad seoses siseriikliku sotsiaalkindlustusskeemi alusel üldarstina tegutsemisega artiklis 30 nimetatud diplomeid, tunnistusi või muid kvalifikatsiooni tõendavaid dokumente, mille on liikmesriikide kodanikele artiklite 31, 32, 34 ja 35 kohaselt välja andnud teised liikmesriigid.

2. Liikmesriigid tunnustavad artikli 36 lõikes 4 nimetatud tunnistusi, mille on liikmesriikide kodanikele välja andnud teised liikmesriigid, ja käsitavad neid oma territooriumil võrdsena diplomite, tunnistuste ja muude kvalifikatsiooni tõendavate dokumentidega, mille nad ise välja annavad ja mis lubavad nende siseriikliku sotsiaalkindlustusskeemi alusel üldarstina tegutseda.

Artikkel 38

Liikmesriikide kodanikel, kellele mõni liikmesriik on andnud artiklis 30 või artikli 36 lõikes 4 nimetatud diplomi, tunnistuse või muu kvalifikatsiooni tõendava dokumendi, on õigus kasutada vastuvõtvas liikmesriigis selles riigis kasutusel olevat kutsenimetust ja selle lühendit.

Artikkel 39

1. Ilma et see piiraks artikli 38 kohaldamist, tagavad vastuvõtvad liikmesriigid, et artiklis 37 käsitletud liikmesriikide kodanikel on õigus kasutada oma päritolu- või lähteliikmesriigis kasutusel oleva seadusjärgse akadeemilise kraadi tähist ja vajaduse korral selle lühendit kõnealuse riigi keeltes. Vastuvõtvad liikmesriigid võivad nõuda, et kraadi tähise järele tuleb märkida selle andnud asutuse või eksamikomisjoni nimetus ja asukoht.

2. Kui kodaniku päritolu- või lähteliikmesriigis kasutusel olevat akadeemilise kraadi tähist võib segamini ajada vastuvõtva liikmesriigi tähisega, mis selles riigis nõuab täiendavat koolitust, mida asjaomane isik ei ole läbinud, võib asjaomane vastuvõttev liikmesriik nõuda, et see isik kasutaks oma päritolu- või lähteliikmesriigis kasutusel olevat tähist vastuvõtva liikmesriigi määratud sobivas vormis.

Artikkel 40

Saadud kogemuste põhjal ja üldarstikoolituse arengut silmas pidades esitab komisjon nõukogule hiljemalt 1. jaanuariks 1997 aruande käesoleva jaotise rakendamise kohta ja vajaduse korral ettepanekud üldarstide asjakohaseks koolituseks, et täita üldarstipraksise pidamise nõuded. Nõukogu teeb nende ettepanekute kohta otsuse asutamislepingus sätestatud korras.

Artikkel 41

Niipea kui liikmesriik on teatanud komisjonile tema poolt kooskõlas artikliga 30 võetud meetmete jõustumise kuupäeva, avaldab komisjon asjakohase teatise Euroopa Ühenduste Teatajas, milles tuuakse ära kõnealuses liikmesriigis kasutusel olevate vastavate diplomite, tunnistuste ja muude kvalifikatsiooni tõendavate dokumentide nimetused ja vajaduse korral kõnealused kutsenimetused.

V JAOTIS

LÕPPSÄTTED

Artikkel 42

Liikmesriigid määravad asutused ja organid, kellel on õigus diplomeid, tunnistusi ja muid kvalifikatsiooni tõendavaid dokumente ning käesolevas direktiivis nimetatud dokumente ja informatsiooni välja anda ja vastu võtta, ning teatavad sellest viivitamata teistele liikmesriikidele ja komisjonile.

Artikkel 43

Kui liikmesriigil on käesoleva direktiivi kohaldamisel teatavates valdkondades suuri raskusi, uurib komisjon neid raskusi koos selle riigiga ja taotleb otsuse 75/365/EMÜ [7] alusel moodustatud kõrgemate tervishoiuametnike komitee arvamust.

Vajaduse korral esitab komisjon nõukogule asjakohaseid ettepanekuid.

Artikkel 44

III lisa A osas loetletud direktiivid tunnistatakse kehtetuks, ilma et see mõjutaks liikmesriikide kohustusi seoses ülevõtmise tähtaegadega, mis on sätestatud III lisa B osas.

Viiteid kehtetuks tunnistatud direktiividele käsitatakse viidetena käesolevale direktiivile ja tõlgendatakse kooskõlas IV lisa vastavustabeliga.

Artikkel 45

Käesolev direktiiv on adresseeritud liikmesriikidele.

Luxembourg, 5. aprill 1993

Nõukogu nimel

eesistuja

J. Trøjborg

[1] EÜT C 125, 18.5.1992, lk 170; ja EÜT C 72, 15.3.1993.

[2] EÜT C 98, 24.4.1992, lk 6.

[3] EÜT L 167, 30.6.1975, lk 1. Direktiivi on viimati muudetud direktiiviga 90/658/EMÜ (EÜT L 353, 17.12.1990, lk 73).

[4] EÜT L 167, 30.6.1975, lk 14. Direktiivi on viimati muudetud direktiiviga 90/658/EMÜ (EÜT L 353, 17.12.1990, lk 73).

[5] EÜT L 267, 19.9.1986, lk 26.

[6] EÜT L 233, 24.8.1978, lk 10.

[7] EÜT L 167, 30.6.1975, lk 19.

--------------------------------------------------

I LISA

Artikli 24 lõike 1 punktis c ja artiklis 25 nimetatud spetsialistide täis- ja osalise ajaga koolituse tunnused

1. Spetsialistide täisajaga koolitus

Koolitus toimub konkreetsetel pädeva asutuse tunnustatud ametikohtadel.

See hõlmab osalust koolituse toimumise osakonna kõikides meditsiinitoimingutes, sealhulgas valve, nii et praktikant pühendub oma kutsealase tegevuse normtöönädala ja kogu aasta kestel sellele praktilisele ja teoreetilisele koolitusele vastavalt pädevate asutuste kokkulepitud sätetele. Kõnealustel ametikohtadel töötamine tasustatakse asjakohaselt.

Koolituse võib katkestada ajateenistuse, lähetuse, raseduse või haiguse tõttu. Katkestuse tõttu koolituse kogukestust ei lühendata.

2. Spetsialistide osalise ajaga koolitus

Koolitus vastab samadele nõuetele kui täisajaga koolitus, erinev on üksnes võimalus piirata meditsiinitoimingutes osalemist ajavahemikuga, mille pikkus on vähemalt pool punkti 1 teises lõigus sätestatud perioodist.

Pädevad asutused tagavad, et spetsialistide osalise ajaga koolituse kogukestus ja kvaliteet vastab täisajaga koolituse omadele.

Osalise ajaga koolitus tasustatakse asjakohaselt.

--------------------------------------------------

II LISA

Kuupäevad, millest alates on teatavad liikmesriigid tunnistanud kehtetuks õigus- ja haldusnormides ettenähtud sätted artikli 9 lõikes 7 nimetatud diplomite, tunnistuste ja muude kvalifikatsiooni tõendavate dokumentide väljaandmise kohta

BELGIA

Torakaalkirurgia: | 1. jaanuar 1983 | |

Kardiovaskulaarkirurgia: | 1. jaanuar 1983 | |

Neuropsühhiaatria: | 1. august 1987, | välja arvatud isikute osas, kes alustasid õppimist enne seda kuupäeva |

Gastroenteroloogiline kirurgia: | 1. jaanuar 1983 | |

TAANI

Kliiniline hematoloogia: | 1. jaanuar 1983, | välja arvatud isikute osas, kes alustasid õppimist enne seda kuupäeva ja kes lõpetasid õpingud 1988. aasta lõpuks |

Füsioteraapia: | 1. jaanuar 1983, | välja arvatud isikute osas, kes alustasid õppimist enne seda kuupäeva ja kes lõpetasid õpingud 1988. aasta lõpuks |

Troopiline meditsiin: | 1. august 1987, | välja arvatud isikute osas, kes alustasid õppimist enne seda kuupäeva |

PRANTSUSMAA

Radioloogia: | 3. detsember 1971 | |

Neuropsühhiaatria: | 31. detsember 1971 | |

LUKSEMBURG

Radioloogia: | Pärast 5. märtsi 1982 alustatud õpingute lõpetamisel diplomit, tunnistust või muud kvalifikatsiooni tõendavat dokumenti ei anta |

Neuropsühhiaatria: | Pärast 5. märtsi 1982 alustatud õpingute lõpetamisel diplomit, tunnistust või muud kvalifikatsiooni tõendavat dokumenti ei anta |

MADALMAAD

Radioloogia: | 8. juuli 1984 | |

Neuropsühhiaatria: | 9. juuli 1984 | |

--------------------------------------------------

III LISA

A osa

Kehtetuks tunnistatud direktiivid

(millele on viidatud artiklis 44)

1. Direktiiv 75/362/EMÜ

2. Direktiiv 75/363/EMÜ

ja nende hilisemad muudatused:

- Direktiiv 81/1057/EMÜ: üksnes artiklis 1 tehtud viited kehtetuks tunnistatud direktiividele 75/362/EMÜ ja 75/363/EMÜ

- Direktiiv 82/76/EMÜ

- Direktiiv 89/594/EMÜ: üksnes artiklid 1-9

- Direktiiv 90/658/EMÜ: üksnes artikli 1 lõiked 1 ja 2 ning artikkel 2

3. Direktiiv 86/457/EMÜ

B osa

Siseriiklikku õigusesse ülevõtmise tähtajad

(millele on viidatud artiklis 44)

Direktiiv | Ülevõtmise tähtaeg |

75/362/EMÜ (EÜT L 167, 30.6.1975, lk 1) | 20. detsember 1976 |

81/1057/EMÜ (EÜT L 385, 31.12.1981, lk 25) | 30. juuni 1982 |

75/363/EMÜ (EÜT L 167, 30.6.1975, lk 14) | 20. detsember 1976 |

82/76/EMÜ (EÜT L 43, 15.2.1982, lk 21) | 31. detsember 1982 |

89/594/EMÜ (EÜT L 341, 23.11.1989, lk 19) | 8. mai 1991 |

90/658/EMÜ (EÜT L 353, 17.12.1990, lk 73) | 1. juuli 1991 |

86/457/EMÜ (EÜT L 267, 19.9.1986, lk 26) | 1. jaanuar 1985 |

--------------------------------------------------

IV LISA

Käesolev direktiiv | Direktiiv 75/362/EMÜ | Direktiiv 75/363/EMÜ | Direktiiv 86/457/EMÜ | Direktiiv 81/1057/EMÜ | Direktiiv 89/594/EMÜ | Direktiiv 82/76/EMÜ |

Artikkel 1 | Artiklid 1 ja 24 | | | | | |

Artikkel 2 | Artikkel 2 | | | | | |

Artikkel 3 | Artikkel 3 | | | | | |

Artikkel 4 | Artikkel 4 | | | | | |

Artikkel 5 | Artikkel 5 | | | | | |

Artikkel 6 | Artikkel 6 | | | | | |

Artikkel 7 | Artikkel 7 | | | | | |

Artikkel 8 | Artikkel 8 | | | | | |

Artikli 9 lõige 1 | Artikli 9 lõige 1 | | | Artikkel 1 | | |

Artikli 9 lõige 2 | Artikli 9 lõige 2 | | | Artikkel 1 | | |

Artikli 9 lõige 3 | Artikli 9a lõige 1 | | | | | |

Artikli 9 lõige 4 | Artikli 9a lõige 2 | | | | | |

Artikli 9 lõige 5 | Artikli 9 lõige 3 | | | | | |

Artikli 9 lõige 6 | | | | | Artikli 9 lõige 1 | |

Artikli 9 lõige 7 | | | | | Artikli 9 lõige 2 | |

Artikkel 10 | Artikkel 10 | | | | | |

Artikkel 11 | Artikkel 11 | | | | | |

Artikkel 12 | Artikkel 12 | | | | | |

Artikkel 13 | Artikkel 13 | | | | | |

Artikkel 14 | Artikkel 14 | | | | | |

Artikkel 15 | Artikkel 15 | | | | | |

Artikkel 16 | Artikkel 15a | | | | | |

Artikkel 17 | Artikkel 16 | | | | | |

Artikkel 18 | Artikkel 17 | | | | | |

Artikkel 19 | Artikkel 18 | | | | | |

Artikkel 20 | Artikkel 20 | | | | | |

Artikkel 21 | Artikkel 21 | | | | | |

Artikkel 22 | Artikkel 22 | | | | | |

Artikkel 23 | | Artikkel 1 | | | | |

Artikkel 24 | | Artikkel 2 | | | | |

Artikli 25 lõige 1 | | Artikli 3 lõige 1 | | | | |

Artikli 25 lõige 2 | | Artikli 3 lõige 2 | | | | |

Artikli 25 lõike 3 lõik 1 | | Artikli 3 lõike 3 lõik 1 | | | | |

Artikli 25 lõike 3 lõik 2 | | | | | | Artikkel 14 |

Artikkel 26 | | Artikkel 4 | | | | |

Artikkel 27 | | Artikkel 5 | | | | |

Artikkel 28 | | Artikkel 7 | | | | |

Artikkel 29 | | Artikkel 8 | | | | |

Artikkel 30 | | | Artikkel 1 | | | |

Artikkel 31 | | | Artikli 2 lõiked 1–3 | | | |

Artikkel 32 | | | Artikkel 3 | | | |

Artikkel 33 | | | Artikkel 4 | | | |

Artikkel 34 | | | Artikkel 5 | | | |

Artikkel 35 | | | Artikkel 6 | | | |

Artikkel 36 | | | Artikkel 7 | | | |

Artikkel 37 | | | Artikkel 8 | | | |

Artikkel 38 | | | Artikkel 9 | | | |

Artikkel 39 | | | Artikkel 10 | | | |

Artikkel 40 | | | Artikkel 11 | | | |

Artikkel 41 | | | Artikli 12 lõige 2 | | | |

Artikkel 42 | Artikkel 23 | | Artikli 2 lõige 4 | | | |

Artikkel 43 | Artikkel 26 | Artikkel 10 | | | | |

Artikkel 44 | | | | | | |

Artikkel 45 | Artikkel 27 | | | | | |

I lisa | Lisa | | | | | |

II lisa | | | | | Lisa | |

--------------------------------------------------