31991R3880

Nõukogu määrus (EMÜ) nr 3880/91

17. detsember 1991,

Atlandi ookeani kirdeosas kalastavate liikmesriikide nominaalsaagi statistiliste andmete esitamise kohta

EUROOPA ÜHENDUSTE NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Majandusühenduse asutamislepingut, eriti selle artiklit 43,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut, [1]

võttes arvesse Euroopa Parlamendi arvamust, [2]

võttes arvesse statistikaprogrammi komitee arvamust

ning arvestades, et:

ühenduse kalavarude majandamiseks on vaja täpset ja ajakohast statistikat liikmesriikide Kirde-Atlandil kalastavate kalalaevade saakide kohta;

vastavalt Kirde-Atlandi tulevasele mitmepoolsele kalanduskoostöö konventsioonile, mis kiideti heaks otsusega 81/608/EMÜ [3] ja mille alusel moodustati Kirde-Atlandi kalanduskomisjon, on ühendus kohustatud kõnealust komisjoni varustama olemasoleva statistikaga, kui komisjoni seda taotleb;

ühenduse kalalaevastiku püügistatistika kättesaadavus suurendab nõuannete usaldusväärsust, mis Rahvusvaheline Mereuurimisnõukogu annab vastavalt kõnealuse organisatsiooni ning ühenduse vahelisele koostöölepingule; [4]

vastavalt Läänemere ning Suur- ja Väike-Belti kalapüügi ja elusressursside kaitse konventsioonile, mis kiideti heaks otsusega 83/414/EMÜ [5] ja mille alusel moodustati rahvusvaheline Läänemere kalanduskomisjon, on ühendus kohustatud kõnealust komisjoni varustama olemasoleva statistikaga, kui komisjon seda taotleb;

vastavalt Põhja-Atlandi lõhekaitse konventsioonile, mis kiideti heaks otsusega 82/886/EMÜ [6] ja mille alusel moodustati Põhja-Atlandi lõhe kaitseorganisatsioon (Nasco), on ühendus kohustatud kõnealust organisatsiooni varustama olemasoleva statistikaga, kui organisatsioon seda taotleb;

kalapüügistatistika ja Kirde-Atlandi kalapüügikorraldus vajavad täielikumaid määratlusi ja kirjeldusi,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Liikmesriigid esitavad Euroopa Ühenduste Statistikaametile (edaspidi "Eurostat") andmed oma riigis registreeritud või oma lipu all sõitvate, Atlandi ookeani kirdeosas kalastavate laevade aastase nominaalsaagi kohta.

Nominaalsaagi andmed hõlmavad kõiki lossitavaid või merel ümberlaaditavaid kalasaadusi mis tahes kujul, ent sinna hulka ei loeta koguseid, mis on pärast püüki merre tagasi heidetud, pardal tarbitud või pardal söödana kasutatud. Nominaalsaagi andmed ei hõlma akvakultuuritooteid. Andmed registreeritakse lossitud või ümberlaaditud saagi eluskaalu ekvivalendina lähima tonnini ümardatult.

Artikkel 2

1. Andmed tuleb esitada iga I lisas loetletud liigi nominaalsaagi kohta igas statistilises püügipiirkonnas, nagu on loetletud II lisas ja määratletud III lisas.

2. Iga kalendriaasta kohta esitatakse andmed kuue kuu jooksul aasta lõpust arvates. Andmete esitamist ei nõuta selliste liikide ega püügipiirkondade kohta, mille osas ei ole aruandeaasta jooksul püüki registreeritud. Liikmesriigile vähetähtsaid liike ei ole vaja andmete esitamisel ükshaaval nimetada, vaid need võib esitada koondandmestikuna juhul, kui nende saaduste sel viisil registreeritud kaal ei ületa 10 % kõnealuse liikmesriigi kogusaagist sellel kuul.

3. Liikide ja statistiliste püügipiirkondade loetelusid, nende püügipiirkondade kirjeldusi ning andmete koondamise lubatud määra võib muuta artiklis 5 sätestatud korras.

Artikkel 3

Kui ühise kalanduspoliitika raames vastu võetud sätted ei näe ette teisiti, lubatakse liikmesriikidel kasutada püügiandmete kogumisel valikumeetodeid nende kalalaevastiku osade kohta, mille puhul andmete esitamine täies ulatuses põhjustaks liigset haldusmenetluste rakendamist. Liikmesriik peab lisama artikli 6 lõike 1 alusel esitatavale aruandele üksikasjalikud andmed proovivõtu korra ja selle kohta, kui suur osa koguandmestikust on saadud sel meetodil.

Artikkel 4

Liikmesriigid täidavad oma artiklitest 1 ja 2 tulenevad kohustused komisjoni ees, esitades andmed magnetkandjal IV lisas esitatud vormingus.

Eurostati eelneval nõusolekul võivad liikmesriigid esitada andmed teistsugusel kujul või teistsugusel kandjal.

Artikkel 5

Kui tuleb järgida käesolevas artiklis sätestatud korda, esitab eesistuja küsimuse kas omal algatusel või liikmesriigi esindaja taotlusel alalisele põllumajandusstatistika komiteele (edaspidi "komitee").

Võetavate meetmete eelnõu esitab komiteele komisjoni esindaja. Tähtaja jooksul, mille määrab eesistuja lähtuvalt küsimuse kiireloomulisusest, esitab komitee eelnõu kohta oma arvamuse, vajaduse korral hääletades.

Arvamus protokollitakse. Lisaks sellele on kõikidel liikmesriikidel õigus taotleda oma seisukoha protokollimist.

Komisjon arvestab võimalikult suurel määral komitee arvamust. Ta teatab komiteele, kuidas arvamust on arvesse võetud.

Artikkel 6

1. Liikmesriigid esitavad kaheteistkümne kuu jooksul alates käesoleva määruse jõustumisest Eurostatile üksikasjaliku aruande, milles kirjeldatakse, kuidas püügiandmeid kogutakse, ning näidatakse nende andmete representatiivsuse ja usaldusväärsuse aste. Eurostat koostab koostöös liikmesriikidega kõnealuste aruannete kokkuvõtte.

2. Liikmesriigid teatavad Eurostatile kõigist lõike 1 alusel antud teabe muudatustest kolme kuu jooksul muudatuste tegemisest arvates.

3. Kui lõike 1 alusel esitatud metoodikaaruannetest nähtub, et liikmesriigil ei ole võimalik käesoleva määruse nõudeid kohe täita ning et vaatlustehnikat ja metoodikat on vaja muuta, võib Eurostat koostöös liikmesriigiga kehtestada kuni kaheaastase üleminekuaja, mille jooksul tuleb täita käesoleva määruse programm.

4. Metoodikaaruanded, üleminekumeetmed, andmete kättesaadavus, andmete usaldusväärsus ja muud käesoleva määruse rakendamisega seotud küsimused vaadatakse läbi üks kord aastas põllumajandusstatistika komitee pädevas töörühmas.

Artikkel 7

Käesolev määrus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Ühenduste Teatajas.

Seda kohaldatakse alates 1. jaanuarist 1992.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 17. detsember 1991

Nõukogu nimel

eesistuja

P. Bukman

[1] EÜT C 230, 4.9.1991, lk 1.

[2] EÜT C 280, 28.10.1991, lk 174.

[3] EÜT L 227, 12.8.1981, lk 21.

[4] EÜT L 149, 10.6.1987, lk 14.

[5] EÜT L 237, 26.8.1983, lk 4.

[6] EÜT L 378, 31.12.1982, lk 24.

--------------------------------------------------

I LISA

NIMEKIRI LIIKIDEST, MILLE KOHTA TULEB ESITADA ANDMED ATLANDI OOKEANI KIRDEOSA KAUBANDUSLIKU KALAPÜÜGISTATISTIKA KOOSTAMISEKS

Liikmesriigid peavad esitama andmed tärniga (*) märgitud liikide nominaalsaakide kohta. Andmete esitamine ülejäänud liikide nominaalsaakide kohta ei ole liikide kaupa kohustuslik. Nende liikidega seotud andmed, mida ei esitata, peavad sisalduma koondandmestikus. Liikmesriigid võivad esitada andmed loetelus puuduvate liikide kohta juhul, kui need liigid on selgesti identifitseeritavad.

Märkus: m.l. — mujal liigitamata = n.e.i. — not elsewhere identified.

Eestikeelne nimi | 3-täheline lühend | Teaduslik nimi | Ingliskeelne nimi |

Latikad, m.l. | FBR | Abramis spp. | Freshwater breams n.e.i. |

Säinas | FID | Leuciscus (= Idus) idus | Ide (Orfe) |

Harilik särg | FRO | Rutilus rutilus | Roach |

Karpkala | FCP | Cyprinus carpio | Common carp |

Harilik koger | FCC | Carassius carassius | Crucian carp |

Linask | FTE | Tinca tinca | Tench |

Karpkalalased, m.l. | FCY | Cyprinidae | Cyprinids n.e.i. |

Harilik haug | FPI | Esox lucius | Northern pike |

Harilik koha | FPP | Stizostedion lucioperca | Pike-perch |

Harilik ahven | FPE | Perca fluviatilis | European perch |

Luts | FBU | Lota lota | Burbot |

Mageveekalad, m.l. | FRF | Osteichthyes | Freshwater fishes n.e.i. |

Tuurlased, m.l. | STU | Acipenseridae | Sturgeons n.e.i. |

Harilik angerjas | ELE (*) | Anguilla anguilla | European eel |

Euroopa rääbis | FVE | Coregonus albula | European whitefish |

Siiad, m.l. | WHF | Coregonus spp. | Whitefishes n.e.i. |

Lõhe | SAL (*) | Salmo salar | Atlantic salmon |

Meriforell | TRS | Salmo trutta | Sea trout |

Lõhed, m.l. | TRO | Salmo spp. | Trouts n.e.i. |

Paaliad, m.l. | CHR | Salvelinus spp. | Chars n.e.i. |

Harilik meritint | SME | Osmerus eperlanus | European smelt |

Lõhelased, m.l. | SLX | Salmonoidei | Salmonids n.e.i. |

Pärislõhelised, m.l. | STR | Salmonoidei | Trouts, chars n.e.i. |

Harilik siig | PLN | Coregonus lavaretus | Pollen (= Powan) |

Siig | HOU | Coregonus oxyrinchus | Houting |

Silmlased | LAM | Petromyzon spp. | Lampreys |

Euroopa aloosa, vintaloosa, m.l. | SHD | Alosa alosa, A. fallax | Shads n.e.i. |

Diadroomsed kalad, m.l. | DIA | ex Osteichthyes | Diadromous fishes n.e.i. |

Kotkakeel | MEG (*) | Lepidorhombus whiffiagonis | Megrim |

Harilik kammeljas | TUR (*) | Psetta maxima | Turbot |

Sile kammeljas | BLL (*) | Scophtalmus rhombus | Brill |

Paltus | HAL (*) | Hippoglossus hippoglossus | Atlantic halibut |

Atlandi merilest | PLE (*) | Pleuronectes platessa | European plaice |

Süvalest | GHL (*) | Reinhardtius hippoglossoides | Greenland halibut |

Pikklest | WIT (*) | Glyptocephalus cynoglossus | Witch flounder |

Harilik karelest | PLA (*) | Hippoglossoides platessoides | Long-rough dab |

Harilik soomuslest | DAB (*) | Limanda limanda | Common dab |

Väikesuulest | LEM (*) | Microstomus kitt | Lemon sole |

Lest | FLE (*) | Platichthys flesus | European flounder |

Harilik merikeel | SOL (*) | Solea vulgaris | Common sole |

Kõversuu-merikeel | SOS | Solea lascaris | Sand sole |

Lestalised, m.l. | FLX | Pleuronectiformes | Flatfishes n.e.i. |

Meriluts | USK (*) | Brosme brosme | Tusk (= Cusk) |

Tursk | COD (*) | Gadus morhua | Atlantic cod |

Euroopa merluus | HKE (*) | Merluccius merluccius | European hake |

Harilik molva | LIN (*) | Molva molva | Ling |

Sinine molva | BLI (*) | Molva dypterygia (= byrkelange) | Blue ling |

Niituimluts | GFB | Phycis blennoides | Greater forkbeard |

Kilttursk | HAD (*) | Melanogrammus aeglefinus | Haddock |

Põhjanavaaga | COW | Eleginus navaga | Wachna cod (= Navaga) |

Süsikas | POK (*) | Pollachius virens | Saithe (= Pollock = Coalfish) |

Pollak | POL (*) | Pollachius pollachius | Pollack |

Polaartursk | POC | Boreogadus saida | Polar cod |

Tursik | NOP (*) | Trisopterus esmarki | Norway pout |

Tursik | BIB | Trisopterus luscus | Pouting (= Bib) |

Põhjaputassuu | WHB (*) | Micromesistius poutassou | Blue whiting (= Poutassou) |

Merlang | WHG (*) | Merlangius merlangus | Whiting |

Kalju-tömppeakala | RNG | Coryphaenoides rupestris | Roundnose grenadier |

Molva | SLI | Molva macrophthalma | Spanish ling |

Morilased | MOR | Moridae | Morid cods |

Tursalised, m.l. | GAD | Gadiformes | Gadiformes n.e.i |

Hõbekalad | ARG | Argentina spp. | Argentines |

Harilik meriangerjas | COE | Conger conger | European conger |

Harilik peetrikala | JOD | Zeus faber | Atlantic John Dory |

Huntahven | BSS | Dicentrarchus labrax | Seabass |

Kivikoha | GPO | Epinephilus guaza | Dusky grouper |

Ameerika vrakkahven | WRF | Polyprion americanus | Wreckfish |

Kiviahvenlased | BSX | Serranidae | Seabasses, seaperches |

Urisejalased, m.l. | GRX | Haemulidae (= Pomadasyidae) | Grunts n.e.i. |

Kotkaskala | MGR | Argyrosomus regius | Meagre |

Besuugo | SBR | Pagellus bogaraveo | Red (= Common) seabream |

Punane besuugo | PAC | Pagellus erythrinus | Common pandora |

Suursilm hammasahven | DEL | Dentex macrophthalmus | Large-eye dentex |

Hammasahvenad, m.l. | DEX | Dentex spp. | Dentex n.e.i. |

Merikoger | RPG | Sparus pagrus (= sedicum) | Red porgy |

Kuld-merikoger | SBG | Sparus aurata | Gilthead seabream |

Suursilm-kuldvöötahven | BOG | Boops boops | Bogue |

Merikogerlased, m.l. | SBX | Sparidae | Porgies, seabreams n.e.i. |

Vahemere meripoisur | MUR | Mullus surmuletus | Red mullet |

Harilik merilohe | WEG | Trachinus draco | Greater weaver |

Harilik merihunt | CAA (*) | Anarhichas lupus | Atlantic wolffish (= Catfish) |

Tähniline merihunt | CAS (*) | Anarhichas minor | Spotted wolffish |

Euroopa emakala | ELP | Zoarces viviparus | Eel-pout |

Tobiad | SAN (*) | Ammodytes spp. | Sand-eels (= Sealances) |

Mudilad | GOB | Gobius spp. | Atlantic gobies |

Meriahvenad | RED (*) | Sebastes spp. | Atlantic redfishes |

Meripuurlased, m.l. | SCO | Scorpaenidae | Scorpion-fishes n.e.i. |

Merikuklased, m.l. | GUX (*) | Triglidae | Gurnards n.e.i. |

Merivarblane | LUM | Cyclopterus lumpus | Lumpfish (= Lumpsucker) |

Merikurat | MON (*) | Lophius piscatorius | Monk (= Anglerfish) |

Ogalikud | SKB | Gasterosteus spp. | Sticklebacks |

Besuugo | SBA | Pagellus acarne | Axillary (= Spanish) sea bream |

Hammasahven | DEC | Dentex dentex | Common dentex |

Kurvitskalalased | SNI | Macrorhamphosidae | Snipe-fishes |

Triipahven | STB | Morone saxatilis | Striped bass |

Merihundid, m.l. | CAT (*) | Anarhichas spp. | Wolf-fishes (= Catfishes) n.e.i. |

Nokk-meriahven | REB (*) | Sebastes mentella | Beaked redfish |

Kuldne meriahven | REG (*) | Sebastes marinus | Golden redfish |

Merikukk | GUR (*) | Aspitrigla (= Trigla) cuculus | Red gurnard |

Hall merikukk | GUG (*) | Eutrigla (= Trigla) gurnardus | Grey gurnard |

Põhjalähedased ahvenalised, m.l. | DPX | Perciformes | Demersal percomorphs n.e.i. |

Moiva | CAP (*) | Mallotus villosus | Capelin |

Harilik tuulehaug | GAR | Belone belone | Garfish |

Makrellhaug | SAU | Scomberesox saurus | Atlantic saury |

Kefaallased, m.l. | MUL | Mugilidae | Mullets n.e.i. |

Sinikala | BLU | Pomatomus saltatrix | Bluefish |

Harilik stauriid | HOM (*) | Trachurus trachurus | Atlantic horse-mackerel |

Harilik lihhia | LEE | Lichia amia | Leerfish |

Atlandi merilatikas | POA | Brama brama | Atlantic pomfret |

Ateriinlased | SIL | Atherinidae | Silversides (= Sandsmelt) |

Pelaagilised ahvenalised, m.l. | PPX | Perciformes | Pelagic percomorphs n.e.i. |

Harilik heeringas | HER (*) | Clupea harengus | Atlantic herring |

Sardinellid, m.l. | SIX | Sardinella spp. | Sardinellas n.e.i. |

Sardiin | PIL (*) | Sardina pilchardus | European sardine (= Pilchard) |

Kilu | SPR (*) | Sprattus sprattus | Sprat |

Euroopa anšoovis | ANE (*) | Engraulis encrasicholus | European anchovy |

Pärisheeringalised, m.l. | CLU | Clupeoidei | Clupeoids n.e.i. |

Atlandi pelamiid | BON | Sarda sarda | Atlantic bonito |

Mõõkkala | SWO | Xiphias gladius | Swordfish |

Makrelltuun | FRI | Auxis thazard | Frigate tuna |

Harilik tuun | BFT | Thunnus thynnus | Northern bluefin tuna |

Pikkuim-tuun | ALB | Thunnus alalunga | Albacore |

Kulduim-tuun | YFT | Thunnus albacares | Yellowfin tuna |

Vööttuun | SKI | Katsuwonus pelamis | Skipjack tuna |

Suursilm-tuun | BET | Thunnus obesus | Bigeye tuna |

Tuunilaadsed kalad, m.l. | TUX | Scombroidei | Tuna-like fishes n.e.i. |

Jaapani makrell | MAS (*) | Scomber japonicus | Chub mackerel |

Makrell | MAC (*) | Scomber scombrus | Atlantic mackerel |

Makrelllased, m.l. | MAX | Scombridae | Mackerels n.e.i. |

Lintuim | SFS | Lepidopus caudatus | Silver scabbardfish |

Süsisaba | BSF | Aphanopus carbo | Black scabbardfish |

Makrellilaadsed kalad, m.l. | MKX | Scombroidei | Mackerel-like fishes n.e.i. |

Harilik heeringahai | POR (*) | Lamna nasus | Porbeagle |

Hiidhai | BSK | Cetorhinus maximus | Basking shark |

Ogahai | DGS (*) | Squalus acanthias | Picked (= Spiny) dogfish |

Atlandi polaarhai | DSK | Somniosus microcephalus | Greenland shark |

Ogahailased, m.l. | DGX (*) | Squalidae | Dogfish sharks n.e.i. |

Raid, m.l. | SKA (*) | Raja spp. | Skates n.e.i. |

Ogahailased ja koerhailased | DGH (*) | Squalidae, Scyliorhinidae | Dogfishes and hounds |

Hailaadsed, m.l. | SKH | Selachomorpha (Pleurotremata) | Various sharks n.e.i. |

Kõhrkalad, m.l. | CAR | Chondrichthyes | Cartilaginous fishes n.e.i. |

Põhjakalad, m.l. | GRO | ex Osteichthyes | Groundfishes n.e.i. |

Pelaagilised kalad, m.l. | PEL | ex Osteichthyes | Pelagic fishes n.e.i. |

Muud kalad (v.a koorikloomad) | FIN | ex Osteichthyes | Finfishes n.e.i. |

Taskukrabi | CRE (*) | Cancer pagurus | Edible crab |

Tavaline rannakrabi | CRG | Carcinus maenas | Green crab |

Roosa ämblikkrabi | SCR | Maja squinado | Spinous spider crab |

Ronivähilised | CRA | Reptantia | Marine crabs n.e.i. |

Sametkrabid | CRS | Portunus spp. | Swimcrabs |

Langustid, m.l. | CRW (*) | Palinurus spp. | Palinurid spiny lobster n.e.i. |

Euroopa homaar | LBE (*) | Homarus gammarus | European lobster |

Norra salehomaar | NEP (*) | Nephrops norvegicus | Norway lobster |

Krevett | CPR (*) | Palaemon serratus | Common prawn |

Harilik süvameregarneel | PRA (*) | Pandalus borealis | Northern prawn |

Garneelid | CSH (*) | Crangon | Common shrimp |

Viburhännakud, m.l. | PEN (*) | Penaeus spp. | Penaeus shrimps n.e.i. |

Krevetlased | PAL (*) | Palaemonidae | Palaemonid shrimps |

Süvameregarneelid | PAN (*) | Pandalus spp. | Pink (= Pandalid) shrimps |

Garneellased | CRN (*) | Crangonidae | Crangonid shrimps |

Krevetilised, m.l. | DCP | Natantia | Natantian decapods n.e.i. |

Nuivähid | GOO | Lepas spp. | Goose barnacles |

Koorikloomad, m.l. | CRU | ex Crustacea | Marine crustaceans n.e.i. |

Tavaline tõrikodalane | WHE | Buccinium undatum | Whelk |

Harilik ranniklane | PEE | Littorina littorea | Periwinkle |

Ranniklased, m.l. | PER | Littorina spp. | Periwinkles n.e.i. |

Söödav auster | OYF (*) | Ostrea edulis | European flat oyster |

Portugali hiidauster | OYP | Crassostrea angulata | Portuguese cupped oyster |

Hiidaustrid, m.l. | OYC (*) | Crassostrea spp. | Cupped oyster n.e.i. |

Söödav rannakarp | MUS (*) | Mytilus edulis | Blue mussel |

Rannakarplased, m.l. | MSX | Mytilidae | Sea mussels n.e.i. |

Suur kammkarp | SCE (*) | Pecten maximus | Common scallop |

Kammkarplased | QSC (*) | Chlamys opercularis | Queen scallop |

Kammkarplased, m.l. | SCX (*) | Pectinidae | Scallops n.e.i. |

Söödav südakarp | COC | Cardium edule | Common cockle |

Veenuskarplane | CTG | Tapes decussatus | Grooved carpet shell |

Karbid, m.l. | CLX | Bivalvia | Clams n.e.i. |

Kaunkarbid | RAZ | Solen spp. | Razor clams |

Veenuskarplane | CTS | Tapes pullastra | Carpet shell |

Veenuskarp | SVE | Venus gallina | Striped venus |

Harilik seepia | CTC (*) | Sepia officinalis | Common cuttlefish |

Ebakalmaarid | SOC (*) | Loligo spp. | Common squids |

Kalmaarlane | SQI (*) | Illex illecbrosus | Short-finned squid |

Kaheksajalglased, m.l. | OCT | Octopodidae | Octopuses n.e.i. |

Ebakalmaarlased; kalmaarlased, m.l. | SQU (*) | Loliginidae, Ommastrephidae | Squids n.e.i. |

Seepialased; pisiseepialased, m.l. | CTL (*) | Sepiidae, Sepiolidae | Cuttlefishes n.e.i. |

Nooljas kalmaar | SOE (*) | Todarodes sagittatus sagitattus | European flying squid |

Limused, m.l. | MOL | ex Mollusca | Marine molluscs n.e.i. |

Verev meritäht | STH | Asterias rubens | Starfish |

Meritähed, m.l. | STF | Asteroidae | Starfishes n.e.i. |

Söödav merisiilik | URS | Echinus esculentus | Sea urchin |

Ogasiilik | URP | Strongylocentrus lividus | Purple sea urchin |

Merisiilikud, m.l. | URX | Echinoidea | Sea urchins n.e.i. |

Meripurad, m.l. | CUX | Holothurioidea | Sea cucumbers n.e.i. |

Okasnahksed, m.l. | ECH | Echinodermata | Echinoderms n.e.i. |

Mantelloom | SSG | Microcosmus sulcatus | Grooved sea squirts |

Merituped, m.l. | SSX | Ascidiacea | Sea squirts n.e.i. |

Veeselgrootud, m.l. | INV | ex Invertebrata | Aquatic invertebrates n.e.i. |

Lehtadrud | KEL | Laminariales | Kelps |

Põisadrud | WRK | Fucales | Wracks |

Pruunvetikad | SWB | Phaeophyceae | Brown seaweeds |

Iiri sammal | IMS | Chondrus crispus | Carragheen |

Geliidium | GEL | Gelidium spp. | Gelidium spp. |

Gigartina spp. | GIG | Gigartina spp. | Gigartina spp. |

Lubivetikad | LIT | Lithothamnion spp. | Lithothamnion spp. |

Punavetikad | SWR | Rhodophyceae | Red seaweeds |

Merevetikad, m.l. | SWX | ex Algae | Seaweeds n.e.i. |

--------------------------------------------------

II LISA

KIRDE-ATLANDI STATISTILISED PÜÜGIPIIRKONNAD, MILLE KOHTA TULEB ANDMED ESITADA

ICES I alapiirkond | ICES VII k rajoon |

ICES II a rajoon | ICES VIII a rajoon |

ICES II b rajoon | ICES VIII b rajoon |

ICES III a rajoon | ICES VIII c rajoon |

ICES III b, c rajoon | ICES VIII d rajoon |

ICES III d rajoon | ICES VIII e rajoon |

ICES IV a rajoon | ICES IX alapiirkond |

ICES IV b rajoon | ICES IX a rajoon |

ICES IV c rajoon | ICES IX b rajoon |

ICES IV rajoon (tundmatu) | ICES X alapiirkond |

ICES V a rajoon | ICES XII alapiirkond |

ICES V b 1 rajoon | ICES XIV a rajoon |

ICES V b 2 rajoon | ICES XIV b rajoon |

ICES VI a rajoon | BAL 22 |

ICES VI b rajoon | BAL 23 |

ICES VII a rajoon | BAL 24 | ICES III d rajooni alarajoonid, mille kohta andmete esitamine ei ole kohustuslik. |

ICES VII b rajoon | BAL 25 |

ICES VII c rajoon | BAL 26 |

ICES VII d rajoon | BAL 27 |

ICES VII e rajoon | BAL 28 |

ICES VII f rajoon | BAL 29 |

ICES VII g rajoon | BAL 30 |

ICES VII h rajoon | BAL 31 |

ICES VII j rajoon | BAL 32 |

Märkused:

1. Rahvusvaheline Mereuurimise Nõukogu on identifitseerinud ja määratlenud ICES statistilised püügipiirkonnad.

2. Rahvusvaheline Läänemere kalanduskomisjon on identifitseerinud ja määratlenud BAL statistilised püügipiirkonnad.

3. Esitada tuleb võimalikult üksikasjalikud andmed. "Teadmata" või koondandmestikuga piirkonnad võivad esineda ainult juhul, kui üksikasjalikud andmed ei ole kättesaadavad. Üksikasjalike andmete esitamise korral ei tohiks koondandmestikke kasutada.

+++++ TIFF +++++

Kirde-Atlandi statistilised piirkonnad

--------------------------------------------------

III LISA

ICES ALAPIIRKONDADE JA RAJOONIDE KIRJELDUSED, MIDA KASUTATAKSE KIRDE-ATLANDI KALANDUSSTATISTIKAS JA KALANDUSALASTES MÄÄRUSTES

ICES STATISTILINE PIIRKOND (ATLANDI OOKEANI KIRDEOSA)

Kõik Atlandi ookeani ja Põhja-Jäämere ning nende ääremerede veed, mis piirnevad joonega, mis kulgeb geograafiliselt põhjapooluselt piki meridiaani 40° 00′ läänepikkust Gröönimaa põhjarannikuni; sealt ida ja lõuna suunas mööda Gröönimaa rannikut punktini 44° 00′ läänepikkust; sealt otse lõuna suunas punktini 59° 00′põhjalaiust; sealt otse ida suunas punktini 42° 00′ läänepikkust; sealt otse lõuna suunas punktini 36° 00′ põhjalaiust; sealt otse ida suunas punktini 5° 36′ läänepikkust Hispaania rannikul (Punta Marroqui maakitsus); sealt loode ja põhja suunas mööda Hispaania edelarannikut, Portugali rannikut, Hispaania loode- ja põhjarannikut, Prantsusmaa, Belgia, Madalmaade ja Saksamaa rannikut kuni Saksamaa ja Taani läänepoolse piiritähiseni; sealt piki Jüütimaa läänerannikut Thyborøni; sealt lõuna ja ida suunas piki Limfjordi rannikut Egenseklosteri neemeni; sealt lõuna suunas piki Jüütimaa idarannikut Taani ja Saksamaa idapoolse piiritähiseni; sealt piki Saksamaa ja Poola rannikut, Nõukogude Liidu läänerannikut, Soome, Rootsi ja Norra rannikut ning Nõukogude Liidu põhjarannikut Habarovskini; sealt üle Jugorski Šari väina läänesuudme; sealt lääne ja põhja suunas piki Vaigatši saare rannikut; sealt üle Kara Värava väina läänesuudme; sealt lääne ja põhja suunas piki Novaja Zemlja lõunapoolse saare rannikut; sealt üle Matotškin Šari väina läänesuudme; sealt piki Novaja Zemlja põhjapoolse saare läänerannikut punktini 68° 30′idapikkust; sealt otse põhja suunas geograafilise põhjapooluseni.

See piirkond vastab ka FAO rahvusvahelise kalapüügipiirkondade statistilise klassifikatsiooni statistilisele piirkonnale 27 (Kirde-Atlandi statistiline piirkond).

ICES I statistiline alapiirkond (üldtuntud kui Barentsi meri)

Kõik veed, mis piirnevad joonega, mis kulgeb geograafiliselt põhjapooluselt piki meridiaani 30° 00′ idapikkust punktini 72° 00′ põhjalaiust; sealt otse lääne suunas punktini 26° 00′ idapikkust; sealt otse lõuna suunas Norra rannikuni; sealt ida suunas piki Norra ja Nõukogude Liidu rannikut Habarovskini; sealt üle Jugorski Šari väina läänesuudme; sealt lääne ja põhja suunas piki Vaigatši saare rannikut; sealt üle Kara Värava väina läänesuudme; sealt lääne ja põhja suunas piki Novaja Zemlja lõunapoolse saare rannikut; sealt üle Matotškin Šari väina läänesuudme; sealt piki Novaja Zemlja põhjapoolse saare läänerannikut punktini 68° 30′ idapikkust; sealt otse põhja suunas geograafilise põhjapooluseni.

ICES II statistiline alapiirkond (üldtuntud kui Norra meri, Teravmäed ja Karusaar)

Veed, mis piirnevad joonega, mis kulgeb geograafiliselt põhjapooluselt piki meridiaani 30° 00′ idapikkust punktini 72° 00′ põhjalaiust; sealt otse lääne suunas punktini 26° 00′ idapikkust; sealt otse lõuna suunas Norra rannikuni; sealt lääne ja edela suunas piki Norra rannikut punktini 62° 00′ põhjalaiust; sealt otse lääne suunas punktini 4° 00′ läänepikkust; sealt otse põhja suunas punktini 63°00′ põhjalaiust; sealt otse lääne suunas punktini 11° 00′ läänepikkust; sealt otse põhja suunas geograafilise põhjapooluseni.

ICES II a statistiline alapiirkond (üldtuntud kui Norra meri)

Veed, mis piirnevad joonega, mis algab punktist 62° 00′ põhjalaiust Norra rannikul ja kulgeb otse lääne suunas punktini 4° 00′ läänepikkust; sealt otse põhja suunas punktini 63° 00′ põhjalaiust; sealt otse lääne suunas punktini 11° 00′ läänepikkust; sealt otse põhja suunas punktini 72° 30′ põhjalaiust; sealt otse ida suunas punktini 30° 00′ idapikkust; sealt otse lõuna suunas punktini 72° 00′ põhjalaiust; sealt otse lääne suunas punktini 26° 00′ idapikkust; sealt otse lõuna suunas Norra rannikuni; sealt lääne ja edela suunas piki Norra rannikut lähtepunktini.

ICES II b statistiline alapiirkond (üldtuntud kui Teravmäed ja Karusaar)

Veed, mis piirnevad joonega, mis kulgeb geograafiliselt põhjapooluselt piki meridiaani 30° 00′ idapikkust punktini 73° 30′ põhjalaiust; sealt otse lääne suunas punktini 11° 00′ läänepikkust; sealt otse põhja suunas geograafilise põhjapooluseni.

ICES III statistiline alapiirkond (üldtuntud kui Skagerrak, Kattegat, Sund, Suur- ja Väike-Belt ning Läänemeri; Sund ning Suur- ja Väike-Belt koos on tuntud ka kui üleminekupiirkond)

Veed, mis piirnevad joonega, mis algab punktist 7°00′ idapikkust Norra rannikul ja kulgeb otse lõuna suunas punktini 57° 30′ põhjalaiust; sealt otse ida suunas punktini 8° 00′ idapikkust; sealt otse lõuna suunas 57° 00′ põhjalaiust; sealt otse ida suunas Taani rannikuni; sealt piki Jüütimaa loode- ja idarannikut Halsini; sealt üle Limfjordi idasuudme Egenseklosteri neemeni; sealt lõuna suunas piki Jüütimaa rannikut kuni Taani ja Saksamaa idapoolse piiritähiseni; sealt piki Saksamaa ja Poola rannikut, Nõukogude Liidu läänerannikut ning Soome, Rootsi ja Norra rannikut lähtepunktini.

ICES III a statistiline rajoon (üldtuntud kui Skagerrak ja Kattegat)

Veed, mis piirnevad joonega, mis algab punktist 7° 00′ idapikkust Norra rannikul ja kulgeb otse lõuna suunas punktini 57° 30′ põhjalaiust; sealt otse ida suunas punktini 8° 00′ idapikkust; sealt otse lõuna suunas punktini 57° 00′ põhjalaiust; sealt otse ida suunas Taani rannikuni; sealt piki Jüütimaa loode- ja idarannikut Halsini; sealt üle Limfjordi idasuudme Egenseklosteri neemeni; sealt lõuna suunas piki Jüütimaa rannikut kuni Hasenøre neemeni; sealt üle Suur-Belti väina Gnibeni neemeni; sealt piki Sjællandi põhjarannikut Gilbjergi neemeni; sealt läbi Sundi põhjasuudme Kullenini Rootsi rannikul; sealt ida ja põhja suunas piki Rootsi läänerannikut ja Norra lõunarannikut lähtepunktini.

ICES III b ja c statistiline rajoon (üldtuntud kui Sund ning Suur- ja Väike-Belt ehk üleminekupiirkond)

Veed, mis piirnevad joonega, mis kulgeb Hasenøre neemest Jüütimaa idarannikul kuni Gnibeni neemeni Sjællandi läänerannikul; sealt piki Sjællandi põhjarannikut Gilbjergi neemeni; sealt üle Sundi põhjasuudme Kullenini Rootsi rannikul; sealt lõuna suunas piki Rootsi rannikut Falsterbo majakani; sealt üle Sundi lõunasuudme Stevnsi majakani; sealt piki Sjællandi kagurannikut; sealt üle Storstrømi väina idasuudme; sealt piki Falsteri saare idarannikut Gedserini; sealt Darsser Ortini Saksamaa rannikul; sealt edela suunas piki Saksamaa rannikut ja Jüütimaa idarannikut lähtepunktini.

ICES statistiline alarajoon 22 (BAL 22) (üldtuntud kui Suur- ja Väike-Belt)

Veed, mis piirnevad joonega Hasenøre neemest (56° 09′ põhjalaiust, 10° 44′ idapikkust) Jüütimaa idarannikul kuni Gnibeni neemeni (56° 01′ põhjalaiust, 11° 18′ idapikkust) Sjællandi läänerannikul; sealt piki Sjællandi lääne- ja lõunarannikut punktini 12° 00′ idapikkust; sealt otse lõuna suunas Falsteri saareni; sealt piki Falsteri saare idarannikut Gedser Oddeni (54° 34′ põhjalaiust, 11° 58′ idapikkust); sealt otse ida suunas punktini 12° 00′ idapikkust; sealt otse lõuna suunas Saksamaa rannikuni; sealt edela suunas piki Saksamaa rannikut ja Jüütimaa idarannikut lähtepunktini.

ICES statistiline alarajoon 23 (BAL 23) (üldtuntud kui lõunapoolsed veed)

Veed, mis piirnevad joonega Gilbjergi neemest (56° 08′ põhjalaiust, 12° 18′ idapikkust) Sjællandi põhjarannikul Kullenini (56° 18′ põhjalaiust, 12° 28′ idapikkust) Rootsi rannikul; sealt lõuna suunas piki Rootsi rannikut Falsterbo majakani (55° 23′ põhjalaiust, 12° 50′ idapikkust); sealt üle Sundi lõunasuudme Stevnsi majakani (55° 19′ põhjalaiust, 12° 29′ idapikkust) Sjællandi rannikul; sealt põhja suunas piki Sjællandi idarannikut lähtepunktini.

ICES III d statistiline rajoon (üldtuntud kui Läänemeri)

Läänemere ning selle lahtede, abajate ja fjordide veed, mis piirnevad läänes joonega, mis kulgeb Falsterbo majakast Rootsi edelarannikul üle Sundi lõunasuudme Stevensi majakani; sealt piki Sjællandi kagurannikut; sealt üle Storstrømi väina idasuudme; sealt piki Falsteri saare idarannikut Gedserini; sealt Darsser Ortini Saksamaa rannikul.

ICES statistiline alarajoon 24 (BAL 24) (üldtuntud kui Läänemeri Bornholmist lääne pool)

Veed, mis piirnevad joonega, mis algab Stevnsi majakast (55° 19′ põhjalaiust, 12° 29′ idapikkust) Sjællandi idarannikul ja kulgeb üle Sundi lõunasuudme Falsterbo majakani (55° 23′ põhjalaiust, 12° 50′ idapikkust) Rootsi rannikul; sealt piki Rootsi lõunarannikut Sandhammareni majakani (55° 24′ põhjalaiust, 14° 12′ idapikkust); sealt Hammerodde majakani (55° 18′ põhjalaiust, 14° 47′ idapikkust) Bornholmi põhjarannikul; sealt piki Bornholmi lääne- ja lõunarannikut punktini 15° 00′ idapikkust; sealt otse lõuna suunas Poola rannikuni; sealt lääne suunas piki Poola ja Saksamaa rannikut punktini 12° 00′ idapikkust; sealt otse põhja suunas punktini 54° 34′ põhjalaiust ja 12° 00′ idapikkust; sealt otse lääne suunas Gedser Oddeni (54° 34′ põhjalaiust, 11° 58′ idapikkust); sealt piki Falsteri saare ida- ja põhjarannikut punktini 12° 00′ idapikkust; sealt otse põhja suunas Sjællandi lõunarannikuni; sealt lääne ja põhja suunas piki Sjællandi läänerannikut lähtepunktini.

ICES statistiline alarajoon 25 (BAL 25) (üldtuntud kui Läänemere lõunapoolse keskosa läänepoolsed veed)

Veed, mis piirnevad joonega, mis algab punktist 56° 30′ põhjalaiust Rootsi idarannikul ja kulgeb otse ida suunas Ölandi saare läänerannikuni; kulgeb Ölandi saarest lõuna poolt mööda punktini 56° 30′ põhjalaiust Ölandi idarannikul; sealt otse ida suunas punktini 18° 00′ idapikkust; sealt otse lõuna suunas Poola rannikuni; sealt lääne suunas piki Poola rannikut punktini 15° 00′ idapikkust; sealt otse põhja suunas Bornholmi saareni; sealt piki Bornholmi lõuna- ja läänerannikut Hammerodde majakani (55° 18′ põhjalaiust, 14° 47′ idapikkust); sealt Sandhammareni majakani (55° 24′ põhjalaiust, 14° 12′ idapikkust) Rootsi lõunarannikul; sealt põhja suunas piki Rootsi idarannikut lähtepunktini.

ICES statistiline alarajoon 26 (BAL 26) (üldtuntud kui Läänemere lõunapoolse keskosa idapoolsed veed)

Veed, mis piirnevad joonega, mis algab punktist 56° 30′ põhjalaiust ja 18° 00′idapikkust ning kulgeb otse ida suunas NSV Liidu läänerannikuni; sealt lõuna suunas piki NSV Liidu ja Poola rannikut punktini 18° 00′ idapikkust Poola rannikul; sealt otse põhja suunas lähtepunktini.

ICES statistiline alarajoon 27 (BAL 27) (üldtuntud kui Ojamaa läänepoolsed veed)

Veed, mis piirnevad joonega, mis algab punktist 59° 41′ põhjalaiust ja 19° 00′ idapikkust Rootsi maismaa idarannikul ning kulgeb otse lõuna suunas Ojamaa saare põhjarannikuni; sealt lõuna suunas piki Ojamaa läänerannikut punktini 57° 00′ põhjalaiust; sealt otse lääne suunas punktini 18° 00′ idapikkust; sealt otse lõuna suunas punktini 56° 30′ põhjalaiust; sealt otse lääne suunas Ölandi saare idarannikuni; sealt mööda Ölandi saare lõunapoolsest küljest punktini 56° 30′ põhjalaiust Ölandi läänerannikul; sealt otse lääne suunas Rootsi rannikuni; sealt põhja suunas piki Rootsi idarannikut lähtepunktini.

ICES statistiline alarajoon 28 (BAL 28) (üldtuntud kui Ojamaa idapoolsed veed ehk Riia laht)

Veed, mis piirnevad joonega, mis algab punktist 58° 30′põhjalaiust ja 19° 00′ idapikkust ning kulgeb otse ida suunas Saaremaa läänerannikuni; sealt mööda Saaremaa põhjapoolsest küljest punktini 58° 30′ põhjalaiust Saaremaa idarannikul; sealt otse ida suunas NSV Liidu rannikuni; sealt lõuna suunas piki NSV Liidu läänerannikut punktini 56° 30′ põhjalaiust; sealt otse lääne suunas punktini 18° 00′ idapikkust; sealt otse põhja suunas punktini 57° 00′ põhjalaiust; sealt otse ida suunas Ojamaa saare läänerannikuni; sealt põhja suunas punktini 19° 00′ idapikkust Ojamaa põhjarannikul; sealt otse põhja suunas lähtepunktini.

ICES statistiline alarajoon 29 (BAL 29) (üldtuntud kui saarestikuveed)

Veed, mis piirnevad joonega, mis algab punktist 60° 30′ põhjalaiust Rootsi maismaa idarannikul ja kulgeb otse ida suunas Soome maismaarannikuni; sealt lõuna suunas piki Soome lääne- ja lõunarannikut punktini 23° 00′ idapikkust maismaa lõunarannikul; sealt otse lõuna suunas punktini 59° 00′ põhjalaiust; sealt otse ida suunas NSV Liidu maismaarannikuni; sealt lõuna suunas piki NSV Liidu läänerannikut punktini 58° 30′ põhjalaiust; sealt otse lääne suunas Saaremaa idarannikuni; sealt mööda Saaremaa põhjapoolsest küljest punktini 58° 30′ põhjalaiust Saaremaa läänerannikul; sealt otse lääne suunas punktini 19° 00′ idapikkust; sealt otse põhja suunas punktini 59° 41′põhjalaiust Rootsi maismaa idarannikul; sealt põhja suunas piki Rootsi idarannikut lähtepunktini.

ICES statistiline alarajoon 30 (BAL 30) (üldtuntud kui Põhjalahe lõunaosa)

Veed, mis piirnevad joonega, mis algab punktist 63° 30′põhjalaiust Rootsi idarannikul ja kulgeb otse ida suunas Soome maismaarannikuni; sealt lõuna suunas piki Soome rannikut punktini 60° 30′ põhjalaiust; sealt otse lääne suunas Rootsi maismaarannikuni; sealt põhja suunas piki Rootsi idarannikut lähtepunktini.

ICES statistiline alarajoon 31 (BAL 31) (üldtuntud kui Põhjalahe põhjaosa)

Veed, mis piirnevad joonega, mis algab punktist 63° 30′ põhjalaiust Rootsi idarannikul, kulgeb põhjas Põhjalahest mööda kuni punktini 63° 30′ põhjalaiust Soome maismaa läänerannikul; sealt otse lääne suunas kuni lähtepunktini.

ICES statistiline alarajoon 32 (BAL 32) (üldtuntud kui Soome laht)

Veed, mis piirnevad joonega, mis algab punktist 23° 00′ idapikkust Soome lõunarannikul ja kulgeb idas Soome lahest mööda kuni punktini 59° 00′ põhjalaiust NSV Liidu läänerannikul; sealt otse lääne suunas punktini 23° 00′idapikkust; sealt otse põhja suunas lähtepunktini.

ICES IV statistiline alapiirkond (üldtuntud kui Põhjameri)

Veed, mis piirnevad joonega, mis algab punktist 62° 00′põhjalaiust Norra rannikul ja kulgeb otse lääne suunas punktini 4° 00′ läänepikkust; sealt otse lõuna suunas Šotimaa rannikuni; sealt ida ja lõuna suunas piki Šotimaa ja Inglismaa rannikut punktini 51° 00′ põhjalaiust; sealt otse ida suunas Prantsusmaa rannikuni; sealt kirde suunas piki Prantsusmaa, Belgia, Madalmaade ja Saksamaa rannikut Saksamaa ja Taani läänepoolse piiritähiseni; sealt piki Jüütimaa läänerannikut Thyborønini; sealt lõuna ja ida suunas piki Limfjordi lõunarannikut Egenseklosteri neemeni; sealt üle Limfjordi idasuudme Halsini; sealt lääne suunas piki Limfjordi põhjarannikut Agger Tange lõunapoolseima tipuni; sealt põhja suunas piki Jüütimaa läänerannikut punktini 57° 00′ põhjalaiust; sealt otse lääne suunas punktini 8° 00′ idapikkust; sealt otse põhja suunas punktini 57° 30′ põhjalaiust; sealt otse lääne suunas punktini 7° 00′ idapikkust; sealt otse põhja suunas Norra rannikuni; sealt loode suunas piki Norra rannikut lähtepunktini.

ICES IV a statistiline rajoon (üldtuntud kui Põhjamere põhjaosa)

Veed, mis piirnevad joonega, mis algab punktist 62° 00′ põhjalaiust Norra rannikul ja kulgeb otse lääne suunas punktini 3° 00′ läänepikkust; sealt otse lõuna suunas Šotimaa rannikuni; sealt ida ja lõuna suunas piki Šotimaa rannikut punktini 57° 30′ põhjalaiust; sealt otse ida suunas punktini 7° 00′ idapikkust; sealt otse põhja suunas Norra rannikuni; sealt loode suunas piki Norra rannikut lähtepunktini.

ICES IV b statistiline rajoon (üldtuntud kui Põhjamere keskosa)

Veed, mis piirnevad joonega, mis algab punktist 57° 00′ põhjalaiust Taani läänerannikul ja kulgeb otse lääne suunas punktini 8° 00′ idapikkust; sealt otse põhja suunas punktini 57° 30′ põhjalaiust; sealt otse lääne suunas Šotimaa rannikuni; sealt lõuna suunas piki Šotimaa ja Inglismaa rannikut punktini 53° 30′ põhjalaiust; sealt otse ida suunas Saksamaa rannikuni; sealt kirde suunas piki Jüütimaa rannikut Thyborønini; sealt lõuna ja ida suunas piki Limfjordi lõunarannikut Egenseklosteri neemeni; sealt üle Limfjordi idasuudme Halsini; sealt lääne suunas piki Limfjordi põhjarannikut Agger Tange lõunapoolseima tipuni; sealt põhja suunas piki Jüütimaa läänerannikut lähtepunktini.

ICES IV c statistiline rajoon (üldtuntud kui Põhjamere lõunaosa)

Veed, mis piirnevad joonega, mis algab punktist 53° 30′ põhjalaiust Saksamaa läänerannikul ja kulgeb otse lääne suunas Inglismaa rannikuni; sealt lõuna suunas punktini 51° 00′ põhjalaiust; sealt otse ida suunas Prantsusmaa rannikuni; sealt kirde suunas piki Prantsusmaa, Belgia, Madalmaade ja Saksamaa rannikut lähtepunktini.

ICES V statistiline alapiirkond (üldtuntud kui Fääri-Islandi künnis)

Veed, mis piirnevad joonega, mis algab punktist 68° 00′põhjalaiust ja 11° 00′ läänepikkust ning kulgeb otse lääne suunas punktini 27° 00′ läänepikkust; sealt otse lõuna suunas punktini 62° 00′ põhjalaiust; sealt otse ida suunas punktini 15° 00′ läänepikkust; sealt otse lõuna suunas punktini 60° 00′ põhjalaiust; sealt otse ida suunas punktini 5° 00′ läänepikkust; sealt otse põhja suunas punktini 60° 30′ põhjalaiust; sealt otse ida suunas punktini 4° 00′ läänepikkust; sealt otse põhja suunas punktini 63° 00′ põhjalaiust; sealt otse lääne suunas punktini 11° 00′ läänepikkust; sealt otse põhja suunas lähtepunktini.

ICES V a statistiline rajoon (üldtuntud kui Islandi künnis)

Veed, mis piirnevad joonega, mis algab punktist 68° 00′ põhjalaiust ja 11° 00′ läänepikkust ning kulgeb otse lääne suunas punktini 27° 00′ läänepikkust; sealt otse lõuna suunas punktini 62° 00′ põhjalaiust; sealt otse ida suunas punktini 15° 00′läänepikkust; sealt otse põhja suunas punktini 63° 00′ põhjalaiust; sealt otse ida suunas punktini 11° 00′ läänepikkust; sealt otse põhja suunas lähtepunktini.

ICES V b statistiline rajoon (üldtuntud kui Fääri künnis)

Veed, mis piirnevad joonega, mis algab punktist 63° 00′ põhjalaiust ja 4° 00′ läänepikkust ning kulgeb otse lääne suunas punktini 15° 00′ läänepikkust; sealt otse lõuna suunas punktini 60° 00′ põhjalaiust; sealt otse ida suunas punktini 5° 00′ läänepikkust; sealt otse põhja suunas punktini 60° 00′ põhjalaiust; sealt otse ida suunas punktini 4° 00′ läänepikkust; sealt otse põhja suunas lähtepunktini.

ICES V b 1 statistiline alarajoon (üldtuntud kui Fääri platoo)

Veed, mis piirnevad joonega, mis algab punktist 63° 00′ põhjalaiust ja 4° 00′ läänepikkust ning kulgeb otse lääne suunas punktini 15° 00′ läänepikkust; sealt otse lõuna suunas punktini 60° 00′ põhjalaiust; sealt otse ida suunas punktini 10° 00′ läänepikkust; sealt otse põhja suunas punktini 61° 30′ põhjalaiust; sealt otse ida suunas punktini 8° 00′ läänepikkust; sealt piki loksodroomi punktini 61° 15′ põhjalaiust ja 7° 30′ läänepikkust; sealt otse lõuna suunas punktini 60° 30′ põhjalaiust; sealt otse lääne suunas punktini 8° 00′ läänepikkust; sealt otse lõuna suunas punktini 60° 00′ põhjalaiust; sealt otse ida suunas punktini 5° 00′ läänepikkust; sealt otse põhja suunas punktini 60° 30′ põhjalaiust; sealt otse ida suunas punktini 4° 00′ läänepikkust; sealt otse põhja suunas lähtepunktini.

ICES V b 2 statistiline alarajoon (üldtuntud kui Fääri madal)

Veed, mis piirnevad joonega, mis algab punktist 60° 00′ põhjalaiust ja 10° 00′ läänepikkust ning kulgeb otse põhja suunas punktini 61° 30′ põhjalaiust; sealt otse ida suunas punktini 8° 00′ läänepikkust; sealt piki loksodroomi punktini 61° 15′põhjalaiust ja 7° 30′ läänepikkust; sealt otse lõuna suunas punktini 60° 30′ põhjalaiust; sealt otse lääne suunas punktini 8° 00′ läänepikkust; sealt otse lõuna suunas punktini 60° 00′ põhjalaiust; sealt otse lääne suunas lähtepunktini.

ICES VI statistiline alapiirkond (üldtuntud kui Rockall, Šotimaa looderannik ja Põhja-Iirimaa, tuntud ka kui Šotimaa lääneosa)

Veed, mis piirnevad joonega, mis algab punktist 4° 00′ läänepikkust Šotimaa põhjarannikul ja kulgeb otse põhja suunas punktini 60° 30′ põhjalaiust; sealt otse lääne suunas punktini 5° 00′ läänepikkust; sealt otse lõuna suunas punktini 60° 00′ põhjalaiust; sealt otse lääne suunas punktini 18° 00′ läänepikkust; sealt otse lõuna suunas punktini 54° 30′ põhjalaiust; sealt otse ida suunas Iirimaa rannikuni; sealt põhja ja ida suunas piki Iirimaa ja Põhja-Iirimaa rannikut punktini 55° 00′ põhjalaiust Põhja-Iirimaa idarannikul; sealt otse ida suunas Šotimaa rannikuni; sealt põhja suunas piki Šotimaa läänerannikut lähtepunktini.

ICES VI a statistiline rajoon (üldtuntud kui Šotimaa looderannik ja Põhja-Iirimaa või kui Šotimaa lääneosa)

Veed, mis piirnevad joonega, mis algab punktist 4° 00′ läänepikkust Šotimaa põhjarannikul ja kulgeb otse põhja suunas punktini 60° 30′ põhjalaiust; sealt otse lääne suunas punktini 5° 00′ läänepikkust; sealt otse lõuna suunas punktini 60° 00′ põhjalaiust; sealt otse lääne suunas punktini 12° 00′ läänepikkust; sealt otse lõuna suunas punktini 54° 30′ põhjalaiust; sealt otse ida suunas Iirimaa rannikuni; sealt põhja ja ida suunas piki Iirimaa ja Põhja-Iirimaa rannikut punktini 55° 00′ põhjalaiust Põhja-Iirimaa idarannikul; sealt otse ida suunas Šotimaa rannikuni; sealt põhja suunas piki Šotimaa läänerannikut lähtepunktini.

ICES VI b statistiline rajoon (üldtuntud kui Rockall)

Veed, mis piirnevad joonega, mis algab punktist 60° 00′ põhjalaiust ja 12° 00′ läänepikkust ja kulgeb otse lääne suunas punktini 18° 00′ läänepikkust; sealt otse lõuna suunas punktini 54° 30′ põhjalaiust; sealt otse ida suunas punktini 12° 00′ läänepikkust; sealt otse põhja suunas lähtepunktini.

ICES VII statistiline alapiirkond (üldtuntud kui Iiri meri, Iirimaa lääneosa, Porcupine'i madal, La Manche'i ida- ja lääneosa, Bristoli laht, Keldi mere põhja- ja lõunaosa ning Iirimaa edelaosa — ida- ja läänepoolsed veed)

Veed, mis piirnevad joonega, mis algab punktist 54° 30′ põhjalaiust Iirimaa läänerannikul ja kulgeb otse lääne suunas punktini 18° 00′ läänepikkust; sealt otse lõuna suunas punktini 48° 00′ põhjalaiust; sealt otse ida suunas Prantsusmaa rannikuni; sealt põhja ja kirde suunas piki Prantsusmaa rannikut punktini 51° 00′ põhjalaiust; sealt otse lääne suunas Inglismaa kagurannikuni; sealt lääne ja põhja suunas piki Inglismaa, Walesi ja Šotimaa rannikut punktini 55° 00′ põhjalaiust Šotimaa läänerannikul; sealt otse lääne suunas Põhja-Iirimaa rannikuni; sealt põhja ja lääne suunas piki Põhja-Iirimaa ja Iirimaa rannikut lähtepunktini.

ICES VII a statistiline rajoon (üldtuntud kui Iiri meri)

Veed, mis piirnevad joonega, mis algab punktist 55° 00′ põhjalaiust Šotimaa läänerannikul ja kulgeb otse lääne suunas Põhja-Iirimaa rannikuni; sealt lõuna suunas piki Põhja-Iirimaa ja Iirimaa rannikut punktini 52° 00′ põhjalaiust Iirimaa kagurannikul; sealt otse ida suunas Walesi rannikuni; sealt kirde ja põhja suunas piki Walesi, Inglismaa ja Šotimaa rannikut lähtepunktini.

ICES VII b statistiline rajoon (üldtuntud kui Iirimaa lääneosa)

Veed, mis piirnevad joonega, mis algab punktist 54° 30′ põhjalaiust Iirimaa läänerannikul ja kulgeb otse lääne suunas punktini 12° 00′ läänepikkust; sealt otse lõuna suunas punktini 52° 30′ põhjalaiust; sealt otse ida suunas Iirimaa rannikuni; sealt põhja suunas piki Iirimaa läänerannikut lähtepunktini.

ICES VII c statistiline rajoon (üldtuntud kui Porcupine'i madal)

Veed, mis piirnevad joonega, mis algab punktist 54° 30′ põhjalaiust ja 12° 00′ läänepikkust ning kulgeb otse lääne suunas punktini 18° 00′ läänepikkust; sealt otse lõuna suunas punktini 52° 30′ põhjalaiust; sealt otse ida suunas punktini 12° 00′ läänepikkust; sealt otse põhja suunas lähtepunktini.

ICES VII d statistiline rajoon (üldtuntud kui La Manche'i idaosa)

Veed, mis piirnevad joonega, mis algab punktist 51° 00′ põhjalaiust Prantsusmaa läänerannikul ning kulgeb otse lääne suunas Inglismaa rannikuni; sealt lääne suunas piki Inglismaa lõunarannikut punktini 2° 00′ läänepikkust; sealt lõuna suunas Cap de la Hague'ini Prantsusmaa rannikul; sealt kirde suunas piki Prantsusmaa rannikut lähtepunktini.

ICES VII e statistiline rajoon (üldtuntud kui La Manche'i lääneosa)

Veed, mis piirnevad joonega, mis algab punktist 2° 00′ läänepikkust Inglismaa lõunarannikul ning kulgeb lõuna ja lääne suunas piki Inglismaa rannikut punktini 50° 00′ põhjalaiust edelarannikul; sealt otse lääne suunas punktini 7° 00′ läänepikkust; sealt otse lõuna suunas punktini 49° 30′ põhjalaiust; sealt otse ida suunas punktini 5° 00′ läänepikkust; sealt otse lõuna suunas punktini 48° 00′ põhjalaiust; sealt otse ida suunas Prantsusmaa rannikuni; sealt põhja ja kirde suunas piki Prantsusmaa rannikut Cap de la Hague'ini; sealt otse põhja suunas lähtepunktini.

ICES VII f statistiline rajoon (üldtuntud kui Bristoli laht)

Veed, mis piirnevad joonega, mis algab punktist 5° 00′ läänepikkust Walesi lõunarannikul ning kulgeb otse lõuna suunas punktini 51° 00′ põhjalaiust; sealt otse lääne suunas punktini 6° 00′ läänepikkust; sealt otse lõuna suunas punktini 50° 30′ põhjalaiust; sealt otse lääne suunas punktini 7° 00′ läänepikkust; sealt otse lõuna suunas punktini 50° 00′ põhjalaiust; sealt otse ida suunas Inglismaa rannikuni; sealt piki Inglismaa edelarannikut ja Walesi lõunarannikut lähtepunktini.

ICES VII g statistiline rajoon (üldtuntud kui Keldi mere põhjaosa)

Veed, mis piirnevad joonega, mis algab punktist 52° 00′ põhjalaiust Walesi läänerannikul ning kulgeb otse lääne suunas Iirimaa kagurannikuni; sealt edela suunas piki Iirimaa rannikut punktini 9° 00′ läänepikkust; sealt otse lõuna suunas punktini 50° 00′ põhjalaiust; sealt otse ida suunas punktini 7° 00′ läänepikkust; sealt otse põhja suunas punktini 50° 30′ põhjalaiust; sealt otse ida suunas punktini 6° 00′ läänepikkust; sealt otse põhja suunas punktini 51° 00′ põhjalaiust; sealt otse ida suunas punktini 5° 00′ läänepikkust; sealt otse põhja suunas Walesi lõunarannikuni; sealt loode suunas piki Walesi rannikut lähtepunktini.

ICES VII h statistiline rajoon (üldtuntud kui Keldi mere lõunaosa)

Veed, mis piirnevad joonega, mis algab punktist 50° 00′ põhjalaiust ja punktist 7° 00′ läänepikkust ning kulgeb otse lääne suunas punktini 9° 00′ läänepikkust; sealt otse lõuna suunas punktini 48° 00′ põhjalaiust; sealt otse ida suunas punktini 5° 00′ läänepikkust; sealt otse põhja suunas punktini 49° 30′ põhjalaiust; sealt otse lääne suunas punktini 7° 00′ läänepikkust; sealt otse põhja suunas lähtepunktini.

ICES VII i statistiline rajoon (üldtuntud kui Iirimaa edelaosa idapoolsed veed)

Veed, mis piirnevad joonega, mis algab punktist 52° 30′ põhjalaiust Iirimaa läänerannikul ning kulgeb otse lääne suunas punktini 12° 00′ läänepikkust; sealt otse lõuna suunas punktini 48° 00′ põhjalaiust; sealt otse ida suunas punktini 9° 00′ läänepikkust; sealt otse põhja suunas Iirimaa lõunarannikuni; sealt põhja suunas piki Iirimaa rannikut lähtepunktini.

ICES VII k statistiline rajoon (üldtuntud kui Iirimaa edelaosa läänepoolsed veed)

Veed, mis piirnevad joonega, mis algab punktist 52° 30′ põhjalaiust ja 12° 00′ läänepikkust ning kulgeb otse lääne suunas punktini 18° 00′ läänepikkust; sealt otse lõuna suunas punktini 48° 00′ põhjalaiust; sealt otse ida suunas punktini 12° 00′ läänepikkust; sealt otse põhja suunas lähtepunktini.

ICES VIII statistiline alapiirkond (üldtuntud kui Biskaia laht)

Veed, mis piirnevad joonega, mis algab punktist 48° 00′ põhjalaiust Prantsusmaa läänerannikul ning kulgeb otse lääne suunas punktini 18° 00′ läänepikkust; sealt otse lõuna suunas punktini 43° 00′ põhjalaiust; sealt otse ida suunas Hispaania läänerannikuni; sealt põhja suunas piki Hispaania ja Prantsusmaa rannikut lähtepunktini.

ICES VIII a statistiline rajoon (üldtuntud kui Biskaia lahe põhjaosa)

Veed, mis piirnevad joonega, mis algab punktist 48° 00′ põhjalaiust Prantsusmaa läänerannikul ning kulgeb otse lääne suunas punktini 8° 00′ läänepikkust; sealt otse lõuna suunas punktini 47° 30′ põhjalaiust; sealt otse ida suunas punktini 6° 00′ läänepikkust; sealt otse lõuna suunas punktini 47° 00′ põhjalaiust; sealt otse ida suunas punktini 5° 00′ läänepikkust; sealt otse lõuna suunas punktini 46° 00′ põhjalaiust; sealt otse ida suunas Prantsusmaa rannikuni; sealt loode suunas piki Prantsusmaa rannikut lähtepunktini.

ICES VIII b statistiline rajoon (üldtuntud kui Biskaia lahe keskosa)

Veed, mis piirnevad joonega, mis algab punktist 46° 00′ põhjalaiust Prantsusmaa läänerannikul ning kulgeb otse lääne suunas punktini 4° 00′ läänepikkust; sealt otse lõuna suunas punktini 45° 30′ põhjalaiust; sealt otse ida suunas punktini 3° 00′ läänepikkust; sealt otse lõuna suunas punktini 44° 30′ põhjalaiust; sealt otse ida suunas punktini 2° 00′ läänepikkust; sealt otse lõuna suunas Hispaania põhjarannikuni; sealt piki Hispaania põhjarannikut ja Prantsusmaa läänerannikut lähtepunktini.

ICES VIII c statistiline rajoon (üldtuntud kui Biskaia lahe lõunaosa)

Veed, mis piirnevad joonega, mis algab punktist 2° 00′ läänepikkust Hispaania põhjarannikul ning kulgeb otse põhja suunas punktini 44° 30′ põhjalaiust; sealt otse lääne suunas punktini 11° 00′läänepikkust; sealt otse lõuna suunas punktini 43° 00′ põhjalaiust; sealt otse ida suunas Hispaania läänerannikuni; sealt põhja ja ida suunas piki Hispaania rannikut lähtepunktini.

ICES VIII d statistiline rajoon (üldtuntud kui Biskaia laht — avameri)

Veed, mis piirnevad joonega, mis algab punktist 48° 00′ põhjalaiust ja 8° 00′ läänepikkust ning kulgeb otse lääne suunas punktini 11° 00′ läänepikkust; sealt otse lõuna suunas punktini 44° 30′ põhjalaiust; sealt otse ida suunas punktini 3° 00′ läänepikkust; sealt otse põhja suunas punktini 45° 30′ põhjalaiust; sealt otse lääne suunas punktini 4° 00′ läänepikkust; sealt otse põhja suunas punktini 46° 00′ põhjalaiust; sealt otse lääne suunas punktini 5° 00′ läänepikkust; sealt otse põhja suunas punktini 47° 00′ põhjalaiust; sealt otse lääne suunas punktini 6° 00′ läänepikkust; sealt otse põhja suunas punktini 47° 30′ põhjalaiust; sealt otse lääne suunas punktini 8° 00′ läänepikkust; sealt otse põhja suunas lähtepunktini.

ICES VIII e statistiline rajoon (üldtuntud kui Biskaia lahe lääneosa)

Veed, mis piirnevad joonega, mis algab punktist 48° 00′ põhjalaiust ja 11° 00′ läänepikkust ning kulgeb otse lääne suunas punktini 18° 00′ läänepikkust; sealt otse lõuna suunas punktini 43° 00′ põhjalaiust; sealt otse ida suunas punktini 11° 00′ läänepikkust; sealt otse põhja suunas lähtepunktini.

ICES IX statistiline alapiirkond (üldtuntud kui Portugali veed)

Veed, mis piirnevad joonega, mis algab punktist 43° 00′ põhjalaiust Hispaania looderannikul ning kulgeb otse lääne suunas punktini 18° 00′ läänepikkust; sealt lõuna suunas punktini 36° 00′ põhjalaiust; sealt otse ida suunas punktini 5° 36′ läänepikkust Hispaania lõunarannikul (Punta Marroqui maakitsus); sealt loode suunas piki Hispaania edelarannikut, Portugali rannikut ja Hispaania looderannikut lähtepunktini.

ICES IX a statistiline rajoon (üldtuntud kui Portugali vete idaosa)

Veed, mis piirnevad joonega, mis algab punktist 43° 00′ põhjalaiust Hispaania looderannikul ning kulgeb otse lääne suunas punktini 11° 00′ läänepikkust; sealt otse lõuna suunas punktini 36° 00′ põhjalaiust; sealt otse ida suunas punktini 5° 36′ läänepikkust Hispaania lõunarannikul (Punta Marroqui maakitsus); sealt loode suunas piki Hispaania edelarannikut, Portugali rannikut ja Hispaania looderannikut lähtepunktini.

ICES IX b statistiline rajoon (üldtuntud kui Portugali vete lääneosa)

Veed, mis piirnevad joonega, mis algab punktist 43° 00′ põhjalaiust ja 11° 00′ läänepikkust ning kulgeb otse lääne suunas punktini 18° 00′ läänepikkust; sealt otse lõuna suunas punktini 36° 00′ põhjalaiust; sealt otse ida suunas punktini 11° 00′ läänepikkust; sealt otse põhja suunas lähtepunktini.

ICES X statistiline alapiirkond (üldtuntud kui Assooride künnis)

Veed, mis piirnevad joonega, mis algab punktist 48° 00′ põhjalaiust ja 18° 00′ läänepikkust ning kulgeb otse lääne suunas punktini 42° 00′ läänepikkust; sealt otse lõuna suunas punktini 36° 00′ põhjalaiust; sealt otse ida suunas punktini 18° 00′ läänepikkust; sealt otse põhja suunas lähtepunktini.

ICES XII statistiline alapiirkond (üldtuntud kui Assooride põhjaosa)

Veed, mis piirnevad joonega, mis algab punktist 62° 00′ põhjalaiust ja 15° 00′ läänepikkust ning kulgeb otse lääne suunas punktini 27° 00′ läänepikkust; sealt otse lõuna suunas punktini 59° 00′ põhjalaiust; sealt lääne suunas punktini 42° 00′ läänepikkust; sealt otse lõuna suunas punktini 48° 00′ põhjalaiust; sealt otse ida suunas punktini 18° 00′ läänepikkust; sealt otse põhja suunas punktini 60° 00′ põhjalaiust; sealt otse ida suunas punktini 15° 00′ läänepikkust; sealt otse põhja suunas lähtepunktini.

ICES XIV statistiline alapiirkond (üldtuntud kui Gröönimaa idaosa)

Veed, mis piirnevad joonega, mis kulgeb geograafiliselt põhjapooluselt piki meridiaani 40° 00′ läänepikkust Gröönimaa põhjarannikuni; sealt ida ja lõuna suunas piki Gröönimaa rannikut punktini 44° 00′ läänepikkust; sealt otse lõuna suunas punktini 59° 00′ põhjalaiust; sealt otse ida suunas punktini 27° 00′ läänepikkust; sealt otse põhja suunas punktini 68° 00′ põhjalaiust; sealt otse ida suunas punktini 11° 00′ läänepikkust; sealt otse põhja suunas geograafilise põhjapooluseni.

ICES XIV a statistiline rajoon (üldtuntud kui Gröönimaa kirdeosa)

Veed, mis piirnevad joonega, mis kulgeb geograafiliselt põhjapooluselt piki meridiaani 40° 00′ läänepikkust Gröönimaa põhjarannikuni; sealt ida ja lõuna suunas piki Gröönimaa rannikut punktini 68° 30′ põhjalaiust Cape Savaryl; sealt otse lõuna suunas piki meridiaani 27° 00′ läänepikkust kuni punktini 68° 00′ põhjalaiust; sealt otse ida suunas punktini 11° 00′ läänepikkust; sealt otse põhja suunas geograafilise põhjapooluseni.

ICES XIV b statistiline rajoon (üldtuntud kui Gröönimaa kaguosa)

Veed, mis piirnevad joonega, mis algab punktist 44° 00′ läänepikkust Gröönimaa lõunarannikul ja kulgeb otse lõuna suunas punktini 59° 00′ põhjalaiust; sealt otse ida suunas punktini 27° 00′läänepikkust; sealt otse põhja suunas punktini 68° 30′ põhjalaiust Cape Savaryl; sealt edela suunas piki Gröönimaa rannikut lähtepunktini.

--------------------------------------------------

IV LISA

ATLANDI OOKEANI KIRDEOSA PÜÜGIANDMETE ESITAMISE VORMING

Magnetkandja

Arvutilindid: Üheksarajaline tihedusega 1600 või 6250 bitti tollil ning EBCDIC- või ASCII-koodis, eelistatavalt märgendamata. Märgendamise korral tuleks lisada faililõpukood.

Disketid: MS-DOS-vormindusega 3,5-tollised 720-kilobaidised või 1,4-megabaidised disketid või 5,25-tollised 360-kilobaidised või 1,2-megabaidised disketid.

Kirje vorming

Baidi number | Andmeelement | Märkused |

1–4 | riik (ISO 3-täheline kood) | nt FRA = Prantsusmaa |

5–6 | aasta | nt 90 = 1990 |

7–8 | FAO põhipüügipiirkond | 27 = Atlandi kirdeosa |

9–15 | rajoon | nt IV a = ICES IV a rajoon |

16–18 | liik | 3-täheline tähis |

19–26 | saak | tonnides |

Märkused:

a) Arvväljad tuleb joondada paremale ja tühikud lisada nende ette. Kõik tärkväljad peavad olema joondatud vasakule ning tühikud peavad olema nende järel.

b) Saak tuleb märkida lossitud saagi eluskaalu ekvivalendina ja lähima tonnini ümardatult.

c) Kogused (baidid 19–26), mis on väiksemad kui pool ühikut, tuleb märkida kui "1".

d) Teadmata kogused (baidid 19–26) tuleb märkida kui "2".

--------------------------------------------------