31988L0409

Nõukogu direktiiv,

15. juuni 1988,

milles sätestatakse sanitaareeskirjad riigi siseturule ette nähtud liha suhtes ning vastavalt direktiivile 85/73/EMÜ sellise liha kontrolli eest nõutava tasu määrad

(88/409/EMÜ)

EUROOPA ÜHENDUSTE NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Majandusühenduse asutamislepingut, eriti selle artiklit 43,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut, [1]

võttes arvesse Euroopa Parlamendi arvamust, [2]

võttes arvesse majandus- ja sotsiaalkomitee arvamust, [3]

ning arvestades, et:

nõukogu 26. juuni 1964. aasta direktiiviga 64/433/EMÜ (ühendusesisest värske liha kaubastamist mõjutavate tervishoiuprobleemide kohta), [4] viimati muudetud määrusega (EMÜ) nr 3805/87, [5] nähakse ette ühendusesiseseks kaubastamiseks ette nähtud värske liha sanitaarinspektsioon ja -kontroll;

on asjakohane läbi viia iga liikmesriigi siseturul kaubastamiseks ette nähtud värske liha samasugune inspektsioon, et tagada ühendusesisene vaba liikumine ja vältida konkurentsi moonutamist kaupade puhul, mille kohta kehtib ühine turukorraldus, tagades samal ajal tarbijatele ühtsed tervisekaitsetingimused;

vastavalt nõukogu 29. jaanuari 1985. aasta direktiivi 85/73/EMÜ (värske liha ja kodulinnuliha sanitaarinspektsiooni ja -kontrolli rahastamise kohta) [6] artikli 2 lõikele 1 ei fikseerita määrasid tasude puhul, mida nõutakse sisse direktiivi 64/433/EMÜ kohaselt heaks kiitmata tapamajadest pärit liha eest, välja arvatud seoses selle liha inspektsioonieeskirjade vastuvõtmisega;

silmas pidades direktiivis 64/433/EMÜ sätestatud inspektsioonieeskirjade laiendamist kõigile kohalikuks tarbimiseks tapetud loomadele ja kohustust, et selle liha kohta kehtiks kontroll, millele on osutatud nõukogu 16. juuli 1985. aasta direktiivis 85/358/EMÜ (millega täiendati direktiivi 81/602/EMÜ, mis käsitleb teatavate hormonaalse toimega ainete ning kõikide türostaatilise toimega ainete keelustamist), [7] ning silmas pidades nõukogu 16. septembri 1986. aasta direktiivi 86/469/EMÜ (mis käsitleb jääkainete kontrolli loomadel ja värskes lihas), [8] on asjakohane võtta kohalikuks tarbimiseks ette nähtud liha puhul vastu samad tasu määrad, nagu on sätestatud nõukogu 15. juuni 1988. aasta otsuses 88/408/EMÜ (tasu määrade kohta, mida nõutakse värske liha sanitaarinspektsiooni ja -kontrolli eest vastavalt direktiivile 85/73/EMÜ); [9]

selles etapis ei ole kohane ühenduse tasandil reguleerida tapmist ettevõtja isiklikeks vajadusteks;

Kreeka Vabariigile antakse tema territooriumi teatavate geograafiliste eripärade tõttu kaheaastane periood inspektsioonieeskirjade kohaldamiseks ja inspektsiooni ja kontrolli tasude sissenõudmiseks vajaliku mehhanismi sisseseadmiseks,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA DIREKTIIVI:

Artikkel 1

Ilma et see piiraks nõukogu 15. veebruari 1971. aasta direktiivi 71/118/EMÜ (värske kodulinnuliha kaubastamist mõjutavate tervishoiuprobleemide kohta) [10] artikli 15 lõike b kohaselt vastu võetavat korda, viimati muudetud määrusega (EMÜ) nr 3805/87, kohaldamist, sätestatakse direktiivis sanitaarinspektsiooni eeskirjad ja tervisetasu määrad, mida kohaldatakse liikmesriikide siseturule ette nähtud liha suhtes.

Käesolevas direktiivis kohaldatakse direktiivi 64/433/EMÜ artiklis 2 antud mõisteid.

Käesolev direktiiv ei mõjuta siseriiklikke eeskirju looma tapmise kohta ettevõtja isiklikeks vajadusteks, tingimusel et sellised eeskirjad sätestavad garantiid kontrolliks, et looma liha ei müüda avalikuks tarbimiseks.

Artikkel 2

Alates 1. jaanuarist 1990 võtavad liikmesriigid vajalikud meetmed tagamaks, et hiljemalt artiklis 6 määratud kuupäevaks kontrollitakse kogu nende territooriumil turustamiseks toodetavat värsket liha kooskõlas direktiivi 64/433/EMÜ I lisa V peatüki punktides 25, 26 ja 27, VI, VII ja VIII peatükkides ning IX peatüki punkti 47 teises, viiendas ja kuuendas taandes sätestatud eeskirjadega. Sellisel lihal ei ole selle lisa X peatükiga ette nähtud tervisemärki, kui see ei vasta mainitud direktiivi muudele nõuetele.

Direktiivi 64/433/EMÜ I lisa VI, VIII ja IX peatüki punkti 47 sätteid ei kohaldata toimingute suhtes, mis hõlmavad väikeste koguste ladustamist ja tükeldamist ruumides, kus neid müüakse lõpptarbijale.

Artikkel 3

Direktiivi 85/73/EMÜ lisatakse järgmine artikkel:

"Artikkel 2a

Liikmesriigid tagavad, et direktiivi 86/469/EMÜ artiklites 6, 8 ja 9 osutatud kontrolliga kaasnevad kulusid nõutakse sisse vastavalt artiklis 1 sätestatud tasudele."

Artikkel 4

Otsuse 88/408/EMÜ artiklist 2 tulenevate tasude määra kohaldatakse vastavalt käesoleva direktiivi artiklile 2 toodetud ja kontrollitud värske liha ja direktiivi 71/118/EMÜ artiklis 16a osutatud liha suhtes.

Artikkel 5

1. Enne 1. oktoobrit 1989 võtab nõukogu komisjoni ettepanekul kvalifitseeritud häälteenamusega vastu otsuse tingimuste kohta, mille alusel võib muid direktiivi 64/433/EMÜ nõudeid laiendada mainitud direktiivi kohase heakskiiduta ettevõtetele ja tapamajadele, vaatab selleks läbi eriti selle direktiivi artikli 3 lõike 1 A osa punktis d ja artiklis 5 sätestatud kriteeriumid, et vältida teatava lihaga kauplemist ning võtab vastu miinimumeeskirjad hügieeni ja inspektsiooni kohta, mida peab järgima tapamaja, mis kavatseb piirata tootmist kohaliku turuga.

2. Samaks kuupäevaks ja vastavalt samale korrale võetakse praegu kohaliku turuga piiratud liha kohta vastu järgmised sätted:

- uued tapaeelsed ja -järgsed sanitaarinspektsioonieeskirjad linnuliha kohta,

- abiinspektorite kutsekvalifikatsiooni, nende nõutavat väljaõpet ja neil täita tulevaid ülesandeid käsitlevad sätted.

Artikkel 6

Liikmesriigid jõustavad käesoleva direktiivi järgimiseks vajalikud õigusnormid hiljemalt 1. jaanuaril 1991. Liikmesriigid teatavad sellest viivitamata komisjonile.

Kreeka Vabariigil on aga kaheaastane lisaperiood, mille jooksul seda täita.

Artikkel 7

Käesolev direktiiv on adresseeritud liikmesriikidele.

Luxembourg, 15. juuni 1988.

Nõukogu nimel

eesistuja

I. Kiechle

[1] EÜT C 302, 27.11.1986, lk 4 ja EÜT C 298, 7.11.1987, lk 4.

[2] EÜT C 281, 19.10.1987, lk 202.

[3] EÜT C 83, 30.3.1987, lk 2.

[4] EÜT 121, 29.7.1964, lk 2012/64.

[5] EÜT L 357, 19.12.1987, lk 1.

[6] EÜT L 32, 5.2.1985, lk 14.

[7] EÜT L 191, 23.7.1985, lk 46.

[8] EÜT L 275, 26.9.1986, lk 36.

[9] EÜT L 194, 22.7.1988, lk 24.

[10] EÜT L 55, 8.3.1971, lk 23.

--------------------------------------------------