31982L0244

KOMISJONI DIREKTIIV,

17. märts 1982,

millega kohandatakse tehnika arenguga nõukogu direktiivi 76/756/EMÜ mootorsõidukitele ja nende haagistele valgustus- ja valgussignaalseadmete paigaldamist käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta

(82/244/EMÜ)

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Majandusühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 6. veebruari 1970. aasta direktiivi 70/156/EMÜ mootorsõidukite ja nende haagiste tüübikinnitust käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta,[1] viimati muudetud direktiiviga 80/1267/EMÜ[2] ja Kreeka ühinemisaktiga, eriti selle artiklit 11,

võttes arvesse nõukogu 27. juuli 1976. aasta direktiivi 76/756/EMÜ mootorsõidukitele ja nende haagistele valgustus- ja valgussignaalseadmete paigaldamist käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta,[3] viimati muudetud komisjoni direktiiviga 80/233/EMÜ,[4]eriti selle artiklit 4,

ning arvestades, et:

saadud kogemuste põhjal ja silmas pidades tehnilist arengut on praegu võimalik teatavaid nõudeid mitte ainult täiendada ja tegelike katsetingimustega kooskõlla viia, vaid muuta neid ka rangemaks, et suurendada nii sõidukikasutajate kui ka teiste liiklejate ohutust;

käesolevas direktiivis ettenähtud meetmed on kooskõlas mootorsõidukisektoris tehniliste tõkete kõrvaldamist käsitlevate direktiivide tehnika arenguga kohandamise komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA DIREKTIIVI:

Artikkel 1

Direktiivi 76/756/EMÜ I ja II lisa muudetakse vastavalt käesoleva direktiivi lisale.

Artikkel 2

1. Alates 1. oktoobrist 1982 ei tohi liikmesriigid direktiivi 76/756/EMÜ I lisa punktides 1.5.7-1.5.20 loetletud kohustuslike või mittekohustuslike valgustus- ja valgussignaalseadmete paigaldamisega seotud põhjustel:

- keelduda sõidukitüübile EMÜ tüübikinnituse andmisest, direktiivi 70/156/EMÜ artikli 10 lõike 1 viimases taandes nimetatud dokumendi väljastamisest ega siseriikliku tüübikinnituse andmisest ega

- keelata sõidukite kasutuselevõtmist,

kui kõnealust tüüpi sõiduki või nende sõidukite mainitud valgustus- ja valgussignaalseadmete paigaldus vastab käesoleva direktiivi sätetele.

2. Alates 1. jaanuarist 1983 liikmesriigid:

- ei anna enam välja direktiivi 70/156/EMÜ artikli 10 lõike 1 viimases taandes nimetatud dokumenti sõidukitüübile, mille mainitud valgustus- ja valgussignaalseadmete paigaldamine ei vasta käesoleva direktiivi sätetele,

- võivad keelduda siseriikliku tüübikinnituse andmisest sõidukitüübile, mille mainitud valgustus- ja valgussignaalseadmete paigaldus ei vasta käesoleva direktiivi sätetele.

3. Alates 1. oktoobrist 1984 võivad liikmesriigid keelata selliste sõidukite kasutamise, millele on mainitud valgustus- ja valgussignaalseadmete paigaldamise tunnistus vastavalt direktiivi 70/156/EMÜ artiklile 10 välja antud pärast 1. oktoobrit 1979, kui kõnealuste seadmete paigaldus ei vasta käesoleva direktiivi sätetele.

Artikkel 3

Liikmesriigid jõustavad käesoleva direktiivi täitmiseks vajalikud õigusnormid hiljemalt 1. oktoobril 1982 ning teatavad sellest viivitamata komisjonile.

Artikkel 4

Käesolev direktiiv on adresseeritud liikmesriikidele.

Brüssel, 17. märts 1982

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Karl-Heinz NARJES

LISA

Direktiivi 76/756/EMÜ lisa muudatused

I LISA: VALGUSTUS- JA VALGUSSIGNAALSEADMETE PAIGALDAMINE

Punkti 1.1 muudetakse järgmiselt:

"1.1. Sõidukitüüp vastavalt valgustus- ja valgussignaalseadmete paigaldamisele

Sõidukitüüpvastavalt valgustus- ja valgussignaalseadmete paigaldamisele - sõidukid, mis ei erine üksteisest punktides 1.1.1-1.1.4 nimetatud oluliste näitajate poolest.

"Muud tüüpi sõidukite" hulka ei loeta ka järgmisi sõidukeid: sõidukid, mis erinevad punktide 1.1.1-1.1.4 tähenduses, ilma et see eeldaks kõnealusele sõidukitüübile ettenähtud laternate tüübi, arvu, asendi ja geomeetrilise nähtavuse ning lähitulelaterna kaldenurga muutmist, ning lisalaternatega või lisalaternateta sõidukid."

Punkti 1.1.2 järele lisatakse järgmised uued punktid 1.1.3 ja 1.1.4:

"1.1.3. esilaterna loodimissüsteem;

1.1.4. vedrustussüsteem."

Punkti 1.10.4 muudetakse järgmiselt:

"1.10.4. külgmised suunatulelaternad, küljeääretulelaternad, eesmised ja tagumised ääretulelaternad, seisutulelaternad ja helkurid".

Punkti 2.2.4 muudetakse järgmiselt:

"2.2.4. iga üksiklaterna põhijoonis (põhijoonised), millel on kujutatud punktis 1.6 määratletud valgusavad, punktis 1.7 määratletud nulltelg ja punktis 1.8 määratletud nullkese.

See teave ei ole vajalik numbritulelaterna puhul (punkt 1.5.14)."

Punkti 4.2.6.1 muudetakse järgmiselt:

"4.2.6.1. Pärast algkalde reguleerimist mõõdetakse lähitule vertikaalkallet staatilistes tingimustes ja kõigis 1. liites määratletud koormustingimustes. Kalle peab jääma vahemikku -0,5 kuni -2,5 %, ilma et seda käsitsi reguleeritaks. Esialgne reguleerimine jääb vahemikku -1 kuni -1,5 % tühimassiga sõiduki puhul, kus üks isik on juhiistmel. Esialgse reguleerimise andmed peavad iga sõidukitüübi puhul olema tootja poolt täpsustatud ning märgitud 6. liites esitatud tähisega selgesti loetavalt ja kustumatult igale sõidukile esilaterna lähedale või tootja sildile."

Punkti 4.2.6.2.2 muudetakse järgmiselt:

"4.2.6.2.2. Pidevalt või aegajalt käsitsi reguleeritavate seadmete kasutamine on sellest hoolimata lubatud tingimusel, et neil on piirasend, millest on võimalik laternad tagasi viia punktis 4.2.6.1 määratletud algkaldesse tavaliste reguleerimiskruvide abil. Need käsitsi reguleeritavad seadmed peavad olema tööle rakendatavad juhiistmelt. Pidevalt reguleeritavatel seadmetel peavad olema kontrollmärgid, mis näitavad lähitule reguleerimist nõudvaid koormustingimusi.

Nende seadmete puhul, mis ei ole pidevalt reguleeritavad, peab astmete arv olema piisav tagamaks, et alates algkaldest vahemikus -1 kuni -1,5 % oleksid kaldeväärtused 1. liites määratletud koormustingimuste puhul vahemikus -0,5 kuni -2,5 %. Kõnealuste seadmete puhul märgitakse lähitule reguleerimist nõudvad koormustingimused samuti selgelt seadme lülitusseadise lähedale (vt 7. liide)."

Punkti 4.2.6.2.2 järele lisatakse järgmine:

"4.2.6.2.3. Lähitule kalde muutuse mõõtmine viiakse läbi vastavalt 5. liites sätestatud katsemenetlusele."

Punkti 4.4.1 muudetakse järgmiselt:

"4.4.1. Olemasolu

Kohustuslik mootorsõidukitel.

Ei ole kohustuslik haagistel."

Punkti 4.5.4.1 muudetakse järgmiselt:

"4.5.4.1. Laius

Sõiduki keskmisest pikitasapinnast kaugeim valgusava punkt ei tohi olla sõiduki äärmisest külgserva punktist kaugemal kui 400 mm.

Kahe valgusava siseservade vaheline kaugus ei tohi olla väiksem kui 600 mm. Kui tagumise suunatulelaterna ja vastava tagumise ääretulelaterna vaheline vertikaalkaugus ei ole üle 300 mm, siis võib sõiduki külgserva äärmise punkti ja tagumise suunatulelaterna valgusava välisserva vaheline kaugus ületada sõiduki välisserva äärmise punkti ja vastava tagumise ääretulelaterna valgusava välisserva vahelise kauguse kõige rohkem 50 mm võrra."

Punkti 4.5.5 muudetakse järgmiselt:

"4.5.5. Geomeetriline nähtavus

Horisontaalnurgad: vt 4. liide.

Vertikaalnurgad: horisontaaltasapinnast 15 ülespoole ja allapoole. Vertikaalnurka horisontaaltasapinnast allpool võib vähendada viie kraadini, kui laternate kõrgus on alla 750 mm maapinnast."

Punkti 4.5.12 muudetakse järgmiselt:

"4.5.12. Muud nõuded

Tuli peab olema vilkuv, vilkudes sagedusega 90 30 korda minutis.

Tuli peab süttima kuni ühe sekundi jooksul ning esimest korda kustuma kuni pooleteise sekundi jooksul pärast valgussignaali lülitusseadise kasutamist. Kui mootorsõiduk on varustatud haagise vedamise seadmetega, siis peab haagist vedava sõiduki suunatulelaternate lülitusseadist saama kasutada ka haagise suunatulelaternate puhul.

Ühe suunatulelaterna tõrke puhul, mis ei ole tingitud lühisest, peavad teised edasi vilkuma, kuid sellistel tingimustel võib vilkumissagedus ettenähtust erineda.

Eesmiste suunatulelaternate valgusava peab olema vähemalt 40 mm kaugusel lähitulelaternate või eesmiste udutulelaternate (kui need on olemas) valgusavast. Väiksem kaugus on lubatud juhul, kui valgustugevus suunatulelaterna nullteljel on vähemalt 400 cd."

Punkti 4.7.8 muudetakse järgmiselt:

"4.7.8. Ei tohi olla kombineeritud muu laternaga, välja arvatud juhul, kui tagumine ääretulelatern on vastastikku ühendatud piduritulelaternaga ja kombineeritud numbritulelaternaga."

Punkti 4.7.10 muudetakse järgmiselt:

"4.7.10. Elektriühendused

Peavad süttima sõidupiduri kasutamisel. Piduritulelaternad ei pea toimima, kui mootorit käivitav ja/või seiskav seade on asendis, mis ei võimalda mootoril töötada."

Punkt 4.7.12 jäetakse välja.

Punkti 4.8.8 järele lisatakse järgmine uus punkt 4.8.8.1:

"4.8.8.1. Kui tagumised ääretulelaternad on vastastikku ühendatud piduritulelaternatega, võivad numbritulelaterna fotomeetrilised karakteristikud piduritulelaternate põledes muutuda."

Punkti 4.8.10 muudetakse järgmiselt:

"4.8.10. Elektriühendused

Erinõuded puuduvad."

Punkti 4.8.11 muudetakse järgmiselt:

"4.8.11. Märgulamp

Märgulamp ei ole kohustuslik. Olemasolu korral peab selle ülesannet täitma eesmiste ja tagumiste ääretulelaternate märgulamp."

Punkti 4.9.11 muudetakse järgmiselt:

"4.9.11. Märgulamp

Sisselülitatuse märgulamp on kohustuslik. Kõnealune märgulamp ei ole vilkuv ning selle olemasolu ei ole vajalik juhul, kui armatuurlaua valgustuse saab sisse lülitada ainult samaaegselt eesmiste ääretulelaternatega."

Punkti 4.10.11 muudetakse järgmiselt:

"4.10.11. Märgulamp

Sisselülitatuse märgulamp on kohustuslik. Peab olema kombineeritud eesmiste ääretulelaternate märgulambiga."

Punkti 4.11.4.1 muudetakse järgmiselt:

"4.11.4.1. Laius:

Kui on ainult üks udutulelatern, siis peab see asuma sõiduki keskmise pikitasapinna suhtes sellel sõiduki küljel, mis on vastassuunaline sõiduki registreerimisriigis ettenähtud liiklussuunale; nullkese võib paikneda ka sõiduki keskmisel pikitasapinnal."

Punkti 4.11.10 muudetakse järgmiselt:

"4.11.10. Elektriühendused

Peavad olema sellised, et tagumist udutulelaternat saab sisse lülitada ainult juhul, kui lähi- või kaugtuletulelaternad või eesmised udutulelaternad või nende kombinatsioon on sisse lülitatud. Peavad olema sellised, et kui tagumine udutulelatern on sisse lülitatud, saab see toimida koos kaugtule, lähitule ja eesmiste udutulelaternatega.

Kui tagumine udutulelatern on sisse lülitatud, ei lülita kaugtule või lähitule lülitusseadise kasutamine tagumist udutulelaternat välja.

Kui on olemas eesmised udutulelaternad, siis peab olema võimalik tagumine udutulelatern välja lülitada eesmistest udutulelaternatest sõltumata."

Punkti 4.11.11 muudetakse järgmiselt:

"4.11.11. Märgulamp

Sisselülitatuse märgulamp on kohustuslik. Sõltumatu mittevilkuv ohutuli."

Pärast punkti 4.11.11 lisatakse järgmine:

"4.11.12. Muud nõuded

Kõikidel juhtudel peab kaugus tagumise udutulelaterna ja iga piduritulelaterna vahel olema üle 100 mm."

Punkti 4.12.10 muudetakse järgmiselt:

"4.12.10. Elektriühendused

Elektriühendused peavad võimaldama sõiduki samal küljel asuva(te) seisutulelaterna(te) sisselülitamist sõltumata ühestki muust laternast.

Seisutulelatern/seisutulelaternad peab/peavad toimima ka juhul, kui mootorit käivitav ja/või seiskav seade on asendis, mis ei võimalda mootoril töötada."

Punkti 4.12.11 muudetakse järgmiselt:

"4.12.11. Märgulamp

Sisselülitatuse märgulamp ei ole kohustuslik. Märgulambi olemasolu korral ei tohi tekkida selle segamini ajamise võimalust eesmiste ja tagumiste ääretulelaternate märgulambiga."

Punkti 4.13.7 muudetakse järgmiselt:

"4.13.7. Võib olla grupeeritud muude laternatega."

Punkti 4.13.11 muudetakse järgmiselt:

"4.13.11. Märgulamp

Märgulamp ei ole kohustuslik. Olemasolu korral täidab selle ülesannet eesmiste ja tagumiste ääretulelaternate märgulamp."

Punkti 4.14.4.3 muudetakse järgmiselt:

"4.14.4.3. Pikkus

Sõiduki taga."

Punkti 4.15.4.3 muudetakse järgmiselt:

"4.15.4.3. Pikkus

Sõiduki taga."

Punkti 4.16.4.3 muudetakse järgmiselt:

"4.16.4.3. Pikkus

Sõiduki ees."

Punkti 4.16.5 muudetakse järgmiselt:

"4.16.5. Geomeetriline nähtavus

Horisontaalnurk: 30 sissepoole ja väljapoole.

Kui reguleeritavate haakeseadiste tõttu ei ole võimalik täita 30 seespoolse nurga nõuet, võib seda vähendada 10-ni.

Vertikaalnurk: horisontaaltasapinnast 15 ülespoole ja allapoole. Vertikaalnurka horisontaaltasapinnast allpool võib vähendada viie kraadini helkuri puhul, mille kõrgus maapinnast on alla 750 mm."

Punkti 4.17.4.3 muudetakse järgmiselt:

"4.17.4.3. Pikkus

Vähemalt üks helkur peab olema kinnitatud sõiduki keskmisele kolmandikule nii, et kõige eesmise helkuri kaugus sõiduki esiosast ei ole üle kolme meetri; haagiste puhul võetakse selle kauguse mõõtmisel arvesse haakeseadise pikkust.

Kaugus kahe järjestikuse helkuri vahel ei ole üle kolme meetri.

Kaugus kõige tagapoolsema helkuri ja sõiduki tagaosa vahel ei ole üle ühe meetri.

M1-kategooria sõidukite puhul on siiski piisav, kui paigaldatakse üks helkur sõiduki pikkuse esimesele kolmandikule ja üks helkur viimasele kolmandikule."

4. liite järele lisatakse järgmised uued liited 5, 6 ja 7:

"5. liide

Koorma raskusest tuleneva lähitule kalde muutuse mõõtmine

1. KOHALDAMISALA

Käesolevas liites määratakse kindlaks meetod, millega mõõdetakse mootorsõiduki lähitule kalde muutusi algkalde suhtes, mis on tingitud sõiduki asendi muutustest koormuse tõttu.

2. MÕISTED

2.1. Algkalle

2.1.1. Kindlaksmääratud algkalle:

mootorsõiduki tootja poolt täpsustatud lähitule algkalle, mida kasutatakse lubatud muutuste arvutamisel kontrollväärtusena.

2.1.2. Mõõdetud algkalle:

lähitule kalde või sõiduki kalde keskmine väärtus, mille mõõtmisel vastab sõiduk kontrollitava sõiduki kategooria kohta 1. liites määratletud tingimusele nr 1. Seda kasutatakse kontrollväärtusena valgusvihu kalde muutuste kontrollimisel koormuse muutudes.

2.2. Lähitule kallet võib määratleda:

- milliradiaanides väljendatava nurgana esilaterna valguse jaotumise valguse ja varju piirjoone horisontaalsel osal olevale punktile suunatud valgusvihu ja horisontaaltasapinna vahel või

- selle nurga puutujana, väljendatuna protsentuaalse kaldena, kuna nurgad on väikesed (nende väikeste nurkade puhul on 1 % võrdne 10 milliradiaaniga).

Kui kallet väljendatakse protsentuaalse kaldena, saab seda arvutada järgmise valemi abil:

[pic]

kus:

h1 on eespool nimetatud punkti kõrgus maapinnast millimeetrites, mõõdetud sõiduki keskmise pikitasapinnaga risti asetseval vertikaalsel ekraanil, mis on asetatud horisontaalsele kaugusele l;

h2 on nullkeskme kõrgus maapinnast millimeetrites (mida loetakse h1 puhul valitud punkti nimiväärtuseks);

l on ekraani kaugus nullkeskmest millimeetrites.

Negatiivsed väärtused tähistavad allapoole kallet (vt joonis 1).

Positiivsed väärtused tähistavad ülespoole kallet.

[INSERT IMAGE]

Joonis 1

M1-kategooria sõiduki lähitule allapoole kalle

Märkused:

1. Käesoleval joonisel on kujutatud M1-kategooria sõidukit, kuid esitatud põhimõte kehtib samavõrd ka muude kategooriate sõidukite puhul.

2. Kui sõidukil ei ole esilaternate loodimissüsteemi, võrdub lähitule kalde muutus sõiduki kalde muutusega.

3. MÕÕTMISTINGIMUSED

3.1. Kui kasutatakse lähitule kujutise visuaalset kontrollimist ekraanil või fotomeetrilist meetodit, viiakse mõõtmine läbi pimedas ümbruses (näiteks pimedas ruumis), mis on piisavalt suur, et võimaldada sõiduki ja ekraani paigutamist joonisel 1 esitatud viisil. Esilaternate nullkeskmed asuvad ekraanist kaugusel l, mis on vähemalt 10 m.

3.2. Mõõtmine viiakse läbi pinnal, mis on võimalikult tasane ja horisontaalne, nii et lähitule kalde korduvmõõtmistel on tagatud täpsus 0,5 mrad ( 0,05 % kalle).

3.3. Ekraani kasutamise puhul on selle märgistus, asend ja orientatsioon maapinna ja sõiduki keskmise pikitasapinna suhtes selline, et lähitule kalde korduvmõõtmistel on tagatud täpsus 0,5 mrad ( 0,05 % kalle).

3.4. Mõõtmise jooksul on ümbritseva keskkonna temperatuur 10-30 °C.

4. SÕIDUKI ETTEVALMISTAMINE

4.1. Mõõtmised viiakse läbi sõidukil, mille läbisõit jääb vahemikku 1000-10 000 km, eelistatavalt 5 000 km.

4.2. Rehvid on survestatud sõiduki tootja poolt täiskoormusele täpsustatud rõhuni. Sõiduk on täielikult tangitud (kütus, vesi, õli) ja varustatud kõigi tootja poolt täpsustatud tarvikute ja tööriistadega. Täielikult kütusega tangitud tähendab seda, et kütusepaak on täidetud vähemalt 90 % ulatuses oma mahust, nagu on osutatud teatises, mille näidis on esitatud direktiivi 70/156/EMÜ I lisas.

4.3. Sõiduki käsipidur on vabastatud ja käigukang neutraalasendis.

4.4. Sõiduk on viibinud vähemalt 8 tundi punktis 3.4 täpsustatud temperatuuri käes.

4.5. Fotomeetrilise või visuaalse meetodi kasutamise korral tuleks mõõtmiste hõlbustamiseks eelistatavalt paigaldada kontrollitavale sõidukile täpselt määratletud lähitule valguse ja varju piirjoonega esilaternad.

Täpsema tulemuse saamiseks võib kasutada muid meetodeid (näiteks esilaterna klaasi eemaldamine).

5. KATSE KÄIK

5.1. Üldosa

Sõltuvalt valitud meetodist mõõdetakse kas lähitule valgusvihu või sõiduki kalde muutused sõiduki kummalgi küljel eraldi. Nii vasaku kui parema esilaterna osas 1. liites täpsustatud koormustingimustes saadud tulemused jäävad punktis 5.5 sätestatud piiridesse. Koormust lisatakse järk-järguliselt, ilma sõidukit liiga äkiliselt koormamata.

5.2. Mõõdetud algkalde määramine

Sõiduk valmistatakse ette punktis 4 täpsustatud viisil ja koormatakse 1. liites täpsustatud viisil (vastava sõidukikategooria esimene koormustingimus).

Enne iga mõõtmist õõtsutatakse sõidukit punktis 5.4 täpsustatud viisil.

Mõõtmisi teostatakse kolm korda.

5.2.1. Kui mitte ükski kolmest mõõtmisest ei erine tulemuste aritmeetilisest keskmisest rohkem kui 2 mrad (0,2 % kalde) võrra, loetakse kõnealune keskmine lõpptulemuseks.

5.2.2. Kui mõni mõõtmine erineb tulemuste aritmeetilisest keskmisest rohkem kui 2 mrad (0,2 % kalde) võrra, teostatakse veel kümme mõõtmist, mille aritmeetiline keskmine loetakse lõpptulemuseks.

5.3. Mõõtmismeetodid

Kalde muutuse mõõtmiseks võib kasutada mis tahes meetodit tingimusel, et näitude täpsus jääb 0,2 mrad ( 0,2 % kalde) piiridesse.

5.4. Sõiduki käsitlemine kõigil koormustingimustel

Sõiduki vedrustus ja kõik muud lähitule kallet mõjutada võivad osad aktiveeritakse vastavalt allpool kirjeldatud meetoditele.

Siiski võivad tehnilise järelvalve asutused ja tootja esitada ühiselt muid meetodeid (eksperimentaalseid või arvutustel põhinevaid), eriti siis, kui katse tekitab erilisi probleeme, tingimusel, et sellised arvutused on selgelt paikapidavad.

5.4.1. Tavavedrustusega M1-kategooria sõidukid

Sõidukit, mis seisab mõõtmispaigas ja mille rattad toetuvad vajaduse korral ujuvplatvormile (mida tuleb kasutada juhul, kui selle puudumine piirab vedrustuse liikumist, mis võib mõõtmiste tulemusi mõjutada), õõtsutatakse pidevalt vähemalt kolme täistsükli võrra; iga tsükli puhul surutakse alla kõigepealt sõiduki tagaosa ja seejärel esiosa.

Õõtsutamine lõpetatakse tsükli lõppemisega. Enne mõõtmiste teostamist lastakse sõidukil spontaanselt paigale jääda. Ujuvplatvormide kasutamise asemel annab sama tulemuse sõiduki edasi-tagasi liigutamine vähemalt ratta täispöörde võrra.

5.4.2. Tavavedrustusega M2-, M3- ja N-kategooria sõidukid

5.4.2.1. Kui punktis 5.4.1 M1-kategooria sõidukite puhul kirjeldatud käsitlusmeetodi kasutamine ei ole võimalik, võib kasutada punktides 5.4.2.2 või 5.4.2.3 kirjeldatud meetodit.

5.4.2.2. Mõõtmispaigas ratastega maapinnal seisva sõiduki keret õõtsutatakse, muutes ajutiselt selle koormust.

5.4.2.3. Mõõtmispaigas ratastega maapinnal seisval sõidukil aktiveeritakse vedrustus ja kõik muud lähitule kallet mõjutada võivad osad, kasutades vibreerimisseadet. Selleks võib olla vibreeriv platvorm, millele rattad toetuvad.

5.4.3. Mitte-tavapärase vedrustusega sõidukid, mille mootor peab töötama

Enne mõõtmiste teostamist oodatakse, kuni sõiduk on saavutanud töötava mootoriga oma lõpliku asendi.

5.5. Mõõtmised

Lähitule kalde muutust kontrollitakse iga koormustingimuse puhul mõõdetud algkalde suhtes, mis on määratud vastavalt punktile 5.2.

Kui sõidukile on paigaldatud käsitsijuhtimisega esilaternate loodimissüsteem, reguleeritakse see tootja poolt antud koormustingimuste kohta täpsustatud asenditesse (vastavalt 1. liitele).

5.5.1. Kõigepealt tehakse üks mõõtmine iga koormustingimuse puhul. Nõuded on täidetud, kui kõigi koormustingimuste puhul jääb kalde muutus arvutatud piiridesse (näiteks kindlaksmääratud algkalde ja kinnituseks täpsustatud alumise ja ülemise piirväärtuse piiridesse) hälbega 4 mrad (0,4 % kalle).

5.5.2. Kui mis tahes mõõtmise/mõõtmiste tulemus/tulemused ei jää punktis 5.5.1 osutatud hälbe piiridesse või ületab/ületavad piirväärtusi, teostatakse vastavalt punktile 5.5.3 sellele/nendele tulemusele/tulemustele vastavatel koormustingimustel veel kolm mõõtmist.

5.5.3. Kõigi eespool nimetatud koormustingimuste puhul:

5.5.3.1. Kui mitte ükski kolmest mõõtmisest ei erine tulemuste aritmeetilisest keskmisest rohkem kui 2 mrad (0,2 % kalde) võrra, loetakse kõnealune keskmine lõpptulemuseks.

5.3.3.2. Kui mõni mõõtmine erineb tulemuste aritmeetilisest keskmisest rohkem kui 2 mrad (0,2 % kalde) võrra, teostatakse veel kümme mõõtmist, mille aritmeetiline keskmine loetakse lõpptulemuseks.

5.5.3.3. Kui sõidukile on paigaldatud automaatne esilaternate loodimissüsteem, millel on oma hüstereesisilmus, võetakse olulisteks väärtusteks keskmised tulemused hüstereesisilmuse ülemisel ja alumisel serval.

Kõik kõnealused mõõtmised teostatakse vastavalt punktidele 5.5.3.1 ja 5.5.3.2.

5.5.4. Nõuded on täidetud, kui kõigi koormustingimuste puhul on vastavalt punktile 5.2 määratud mõõdetud algkalde ja iga koormustingimuse puhul mõõdetud kalde muutus väiksem kui vastavalt punktile 5.5.1 arvutatud väärtused (ilma kindlusvaruta).

5.5.5. Kui ületatakse ainult üks arvutatud kõrgeimatest või madalaimatest muutuse piirväärtustest, lubatakse tootjal valida kindlaksmääratud algkaldele erinev väärtus, mis jääb kinnitamiseks määratud piiridesse."

"6. liide

I lisa punktis 4.2.6.1 osutatud esialgse reguleerimise tunnusmärk

Näidis

[INSERT IMAGE]

Lähitulelaterna standardtähis vastavalt direktiivi 78/316/EMÜ II lisa joonisele 3. Kindlaksmääratud esialgse reguleerimise väärtus.

Tähise ja numbrite suuruse määrab tootja."

"7. liide

I lisa punktis 4.2.6.2.2 viidatud esilaternate loodimisseadmete lülitusseadised

1. SPETSIFIKATSIOONID

1.1. Lähitule allapoole kallet peab igal juhul olema võimalik saavutada ühel järgmisel viisil:

a) liigutades lülitusseadist allapoole või vasakule;

b) pöörates lülitusseadist vastupäeva;

c) vajutades nuppu (nupplüliti).

Kui valgusvihu reguleerimiseks kasutatakse mitut nuppu, peab suurimat allapoole kallet andev nupp olema paigaldatud lähitule muude asendite nupust/nuppudest vasakule või alla.

Pöördlülitusseadis, mis on paigaldatud serviti või millest on nähtav ainult serv, peab järgima samu põhimõtteid kui a või c tüüpi lülitusseadised.

1.1.1. Kõnealusel lülitusseadisel peavad olema tähised, mis näitavad selgesti lähitule allapoole ja ülespoole kaldele vastavat liigutamise suunda.

1.2. "0"-asend vastab I lisa punkti 4.2.6.1 kohasele esialgsele reguleerimisele.

1.3. "0"-asend, mis peab vastavalt I lisa punktile 4.2.6.2.2 olema piirasend, ei pea tingimata asuma skaala lõpus.

1.4. Kasutaja käsiraamatus peab olema lülitusseadisel kasutatud märkide selgitus.

1.5. Lülitusseadiste kindlaksmääramiseks võib kasutada ainult järgmisi tähiseid:

[INSERT IMAGE] või [INSERT IMAGE] ja [INSERT IMAGE]

Lähitulelaterna standardtähis vastavalt direktiivi 78/316/EMÜ II lisa joonisele 3, millel on kujutatud lähitule reguleerimise suunale vastavad nooled.

2. NÄIDISED

Näidis 1

[INSERT IMAGE]

Näidis 2

[INSERT IMAGE]

Näidis 3

[INSERT IMAGE]

II LISA

Punkti 5.2 järele lisatakse järgmine uus punkt:

"5.2.1. Esilaterna loodimisseade: jah/ei.*"

[1] EÜT L 42, 23.2.1970, lk 1.

[2] EÜT L 375, 31.12.1980, lk 34.

[3] EÜT L 262, 27.9.1976, lk 1.

[4] EÜT L 51, 25.2.1980, lk 8.