Choose the experimental features you want to try

This document is an excerpt from the EUR-Lex website

Document 31978L0507

    Komisjoni direktiiv, 19. mai 1978, millega kohandatakse tehnika arenguga nõukogu direktiivi 76/114/EMÜ mootorsõidukite ja nende haagiste andmesilte ning kirjeid, nende asukohta ja kinnitusviisi käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta

    EÜT L 155, 13.6.1978, p. 31–33 (DA, DE, EN, FR, IT, NL)

    Dokument on avaldatud eriväljaandes (EL, ES, PT, FI, SV, CS, ET, LV, LT, HU, MT, PL, SK, SL, BG, RO, HR)

    Legal status of the document No longer in force, Date of end of validity: 31/10/2014; mõjud tunnistatud kehtetuks 32009R0661

    ELI: http://data.europa.eu/eli/dir/1978/507/oj

    31978L0507



    Euroopa Liidu Teataja L 155 , 13/06/1978 Lk 0031 - 0033
    Soomekeelne eriväljaanne: Peatükk 13 Köide 8 Lk 0136
    Kreekakeelne eriväljaanne: Peatükk 13 Köide 7 Lk 0120
    Rootsikeelne eriväljaanne: Peatükk 13 Köide 8 Lk 0136
    Hispaaniakeelne eriväljaanne: Peatükk 13 Köide 8 Lk 0186
    Portugalikeelne eriväljaanne Peatükk 13 Köide 8 Lk 0186


    Komisjoni direktiiv,

    19. mai 1978,

    millega kohandatakse tehnika arenguga nõukogu direktiivi 76/114/EMÜ mootorsõidukite ja nende haagiste andmesilte ning kirjeid, nende asukohta ja kinnitusviisi käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta

    (78/507/EMÜ)

    EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

    võttes arvesse Euroopa Majandusühenduse asutamislepingut,

    võttes arvesse nõukogu 6. veebruari 1970. aasta direktiivi 70/156/EMÜ mootorsõidukite ja nende haagiste tüübikinnitust käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta, [1] viimati muudetud ühinemisaktiga, eriti selle artikleid 11, 12 ja 13,

    võttes arvesse nõukogu 18. detsembri 1975. aasta direktiivi 76/114/EMÜ mootorsõidukite ja nende haagiste andmesilte ning kirjeid, nende asukohta ja kinnitusviisi käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta [2]

    ning arvestades, et:

    Rahvusvaheline Standardiorganisatsioon (ISO) on vastu võtnud kaks rahvusvahelise standardi liigitussüsteemi, mis võimaldavad identifitseerida nii sõiduki tootja [3] kui ka sõiduki [4]; seetõttu on otstarbekohane inkorporeerida tootja identifitseerimissüsteem direktiivi 76/114/EMÜ ning samal ajal viia kõnealuse direktiivi nõuded vastavusse sõiduki identifitseerimise ISO standardiga;

    käesoleva direktiivi sätted on kooskõlas mootorsõidukikaubanduselt tehniliste tõkete kõrvaldamist käsitlevate direktiivide tehnika arengule kohandamise komitee seisukohaga,

    ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA DIREKTIIVI:

    Artikkel 1

    Direktiivi 76/114/EMÜ lisa muudetakse vastavalt käesoleva direktiivi lisale.

    Artikkel 2

    1. Alates 1. oktoobrist 1978 ei tohi ükski liikmesriik põhjustel, mis on seotud andmesiltide ja kirjetega, nende asukoha ja kinnitusviisiga:

    - keelduda sõidukitüübile EMÜ tüübikinnituse andmisest, direktiivi 70/156/EMÜ artikli 10 lõike 1 viimases taandes nimetatud dokumendi väljastamisest ega siseriikliku tüübikinnituse andmisest ega

    - keelata sõidukite kasutuselevõtmist,

    kui sõidukitüübi või sõidukite andmesildid ja kirjed, nende asukohad ja kinnitusviis vastavad direktiivi 76/114/EMÜ (muudetud käesoleva direktiiviga) sätetele.

    2. Alates 1. oktoobrist 1981 liikmesriigid:

    - ei tohi enam väljastada direktiivi 70/156/EMÜ artikli 10 lõike 1 viimases taandes nimetatud dokumenti sõidukitüübile, mille andmesildid ja kirjed, nende asuoht ja kinnitusviis ei vasta direktiivi 76/114/EMÜ (muudetud käesoleva direktiiviga) sätetele,

    - võivad keelduda siseriikliku tüübikinnituse andmisest sõidukitüübile, mille andmesildid ja kirjed, nende asuoht ja kinnitusviis ei vasta direktiivi 76/114/EMÜ (muudetud käesoleva direktiiviga) sätetele.

    3. Alates 1. oktoobrist 1981 võivad liikmesriigid keelata selliste sõidukite kasutuselevõtmise, mille andmesildid ja kirjed, nende asuoht ja kinnitusviis ei vasta direktiivi 76/114/EMÜ (muudetud käesoleva direktiiviga) sätetele.

    Artikkel 3

    Liikmesriigid jõustavad käesoleva direktiivi täitmiseks vajalikud õigusnormid hiljemalt 1. oktoobril 1978 ning teatavad sellest viivitamata komisjonile.

    Artikkel 4

    Käesolev direktiiv on adresseeritud liikmesriikidele.

    Brüssel, 19. mai 1978

    Komisjoni nimel

    komisjoni liige

    Étienne Davignon

    [1] EÜT L 42, 23.2.1970, lk 1.

    [2] EÜT L 24, 30.1.1976, lk 1.

    [3] Rahvusvaheline standard ISO 3780, 1.2.1976.

    [4] Rahvusvaheline standard ISO 3779, 15.6.1977.

    --------------------------------------------------

    LISA

    Nõukogu 18. detsembri 1975. aasta direktiivi 76/114/EMÜ lisas tehtud muudatused

    Punkti 2.1.2 viiendat rida muudetakse järgmiselt:Sõnad "DK Taani" asendatakse sõnadega "18 Taani,".

    1. Joonealune märkus asendatakse järgmisega:

    "(1) Kui sõidukile ei ole antud EMÜ tüübikinnitust ega seetõttu ka EMÜ tüübikinnitusnumbrit, siis võib liikmesriik nõuda siseriikliku tüübikinnitusnumbri esitamist. Siseriikliku tüübikinnitusnumbri esitamise nõude korral võib tootja selle märkida kas eraldi sildile või otse valmistajasildile."

    Punkte 2.1.4, 2.1.5, 2.1.6, 2.1.7 ja 2.1.8 muudetakse järgmiselt:Sõna "kaal" asendatakse sõnaga "mass".

    Punkti 3.1 muudetakse järgmiselt:

    3.1. See peab olema märgitud valmistajasildile ning ka šassiile, raamile või muudele samalaadsetele tarinditele.

    3.1.1. See peab koosnema kolmest osast.

    3.1.1.1. Esimene osa koosneb sõiduki tootjale antud koodist, mis võimaldab tootja identifitseerida. Kood koosneb kolmest tähemärgist, mille määravad tootja peamise äritegevuse asukohariigi pädevad asutused kokkuleppel Rahvusvahelise Standardiorganisatsiooni (ISO) volitusel tegutseva rahvusvahelise asutusega. Esimene tähemärk tähistab geograafilist piirkonda, teine geograafilises piirkonnas asuvat riiki ning kolmas tähemärk vastab konkreetsele tootjale.

    Kui tootja valmistab alla 500 sõiduki aastas, siis on kolmas tähemärk alati "9". Kõnealuste tootjate identifitseerimiseks määrab eespool nimetatud pädev asutus kindlaks ka kolmanda osa kolmanda, neljanda ja viienda tähemärgi.

    3.1.1.2. Teine osa koosneb kuuest tähemärgist (tähed ja numbrid), mis tähistavad sõiduki üldisi karakteristikuid. Kui tootja ei kasuta ühte või mitut kõnealustest tähemärkidest, siis tuleb kasutamata kohad täita alfabeetiliste või numbriliste tähemärkidega tootja valiku kohaselt.

    3.1.1.3. Kolmas, kaheksast tähemärgist koosnev osa, mille neli viimast kohta on numbrid, peavad koos kahe ülejäänud osaga võimaldama konkreetse sõiduki täpselt kindlaks määrata. Iga kasutamata koht täidetakse nulliga, et saada nõutav tähemärkide üldarv.

    3.1.2. See peab igal võimalusel olema paigutatud ühele reale.

    Erandina võib see tehnilistel põhjustel paikneda ka kahel real. Kuid viimasel juhul ei tohi kahe rea vahel olla vahesid. Iga rea alguses ja lõpus peab olema märk, mis ei ole ei araabia number ega ladina suurtäht ning mida ei ole võimalik nendega segamini ajada. Sellest nõudest võib loobuda valmistajasiltide korral, millele on number märgitud ühes reas. Kõnealuse märgi võib asetada ka kolme ühel real paikneva osa vahele (punkt 3.1.1).

    Tähemärkide vahel ei tohi olla tühikuid.

    --------------------------------------------------

    Top