31977D0415

Nõukogu otsus,

3. juuni 1977,

millega kiidetakse ühenduse nimel heaks mõningad rahvusvahelise tolliprotseduuride lihtsustamise ja kooskõlastamise konventsiooni lisad

(77/415/EMÜ)

EUROOPA ÜHENDUSTE NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Majandusühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse komisjoni soovitust

ning arvestades, et:

ühendus on vastavalt nõukogu 18. märtsi 1975. aasta otsusele 75/199/EMÜ [1] ühinenud rahvusvahelise tolliprotseduuride lihtsustamise ja kooskõlastamise konventsiooniga;

nimetatud konventsiooni lisad, mis puudutavad päritolureegleid, päritolu tõendavaid dokumente, tollitransiiti, ajutist importi seestöötlemiseks ja ajutist eksporti välistöötlemiseks, on ühendusele vastuvõetavad; sellest hoolimata on soovitatav, et lisad, mis puudutavad päritolureegleid, päritolu tõendavaid dokumente, ajutist importi seestöötlemiseks ja ajutist eksporti välistöötlemiseks, kiidetaks heaks teatud reservatsioonidega selleks, et võtta arvesse tolliliidu erivajadusi,

ON VASTU VÕTNUD JÄRGMISE OTSUSE:

Artikkel 1

Ühendus kiidab heaks järgmised rahvusvahelise tolliprotseduuride lihtsustamise ja kooskõlastamise konventsiooni lisad:

- lisa D.1 päritolureeglite kohta, välja arvatud standardid 7 ja 8 ning soovituslik tava 10,

- lisa D.2 päritolu tõendavate dokumentide kohta, välja arvatud soovituslikud tavad 3, 10 ja 12,

- lisa E.1 tollitransiidi kohta,

- lisa E.6 ajutise impordi kohta seestöötlemiseks, välja arvatud standardid 19 ja 34 ning soovituslikud tavad 5, 16, 18 ja 27,

- lisa E.8 ajutise ekspordi kohta välistöötlemiseks, välja arvatud standard 20 ja soovituslikud tavad 3, 9 ja 10.

Eespool nimetatud lisade tekstid on lisatud käesolevale otsusele.

Artikkel 2

Komisjon teavitab Tollikoostöö Nõukogu sekretariaati sellest, et ühendus kiidab heaks artiklis 1 nimetatud reservatsioonidega tollitransiiti puudutavat lisa ja lisasid, mis puudutavad päritolureegleid, päritolu tõendavaid dokumente, ajutist importi seestöötlemiseks ja ajutist eksporti välistöötlemiseks.

Brüssel, 3. juuni 1977

Nõukogu nimel

eesistuja

D. Owen

[1] EÜT L 100, 21.4.1975, lk 1.

--------------------------------------------------

LISA

LISA D.1

PÄRITOLUREEGLITE LISA KOHTA

Sissejuhatus

Kauba päritolu mõistet kasutatakse paljude meetmete rakendamisel, mille kohaldamine on tollivõimude ülesandeks. Päritolu kindlaksmääramisel kasutatavad reeglid sisaldavad kahte erinevat põhikriteeriumi: kriteeriumi, mille puhul kaup on "täielikult valmistatud" antud riigis ja mille puhul päritolu määramisel võetakse arvesse ainult ühte riiki, ning "olulise töötluse" kriteeriumi, mille puhul kauba valmistamises on osalenud kaks või enam riiki. "Täieliku valmistamise" kriteerium kehtib peamiselt loodussaaduste ja ainult loodussaadustest valmistatud kaupade puhul, nii et kaubad, mis sisaldavad imporditud või teadmata päritoluga osi või materjale, jäävad selle kohaldamisalast enamasti välja. "Olulise töötluse" kriteeriumi on võimalik rakendada mitmel erineval viisil.

Praktikas on olulise töötluse kriteeriumi võimalik rakendada järgmiselt:

- kehtestades reegli, mille kohaselt muudetakse tariifirubriiki teatud nomenklatuuris, koos erandite loeteluga,

ja/või

- kehtestades selliste tootmis- või töötlemistoimingute nimekirja, mis annavad või ei anna kaubale selle riigi päritolu, kus need toimingud läbi viidi,

ja/või

- kehtestades väärtuselise protsendireegli, mille puhul kas kasutatud materjalide protsendiline väärtus või lisandunud väärtuse protsent ulatub teatud tasemeni.

Nende erinevate väljendusviiside eelised ja puudused nii tolli kui ka kasutaja seisukohast võib kokku võtta järgmiselt:

A. TARIIFIRUBRIIGI MUUTUS

Tavaliselt kehtestatakse üldine reegel, mille kohaselt saadud toode on valmistatud või läbinud piisava töötluse, kui see kuulub süstemaatilise kaupade nomenklatuuri rubriiki, mis erineb rubriikidest, kuhu kuuluvad kõik kasutatud materjalid.

Sellele üldreeglile lisandub tavaliselt süstemaatilisel kaupade nomenklatuuril põhinev erandite loetelu. Eranditega määratakse juhud, mille puhul rubriigi muutus ei ole määrav või selle tulemusena ei kehtestata lisatingimusi.

Eelised

See meetod võimaldab päritolu määramise tingimused formuleerida täpselt ja objektiivselt. Juhul, kui tõendamine on vajalik, ei valmista andmete esitamine tootjale tavaliselt mingeid raskusi, kinnitamaks, et ka tegelikkuses vastab kaup kehtestatud nõuetele.

Puudused

Erandite loetelude koostamine on tihtipeale keerukas ja lisaks sellele peab selliseid nimekirju pidevalt ajakohastama, et tehnika arengu ja majandustingimustega sammu pidada. Tootmisprotsesside kirjeldused ei tohi olla põhjendamatult keerulised, vastasel korral võib see viia tootjate poolt heausksete vigade tegemiseni.

Lisaks sellele on päritolu määramisel süstemaatilise kaupade nomenklatuuri kasutamise eelduseks see, et nii ekspordi- kui ka impordiriik on oma tariifide alusena kasutusele võtnud ühe ja sama nomenklatuuri ning kohaldavad seda ühetaoliselt.

B. TOOTMIS- VÕI TÖÖTLEMISTOIMINGUTE NIMEKIRJAD

Selle meetodi puhul kasutatakse tavaliselt üldisi nimekirju, kus iga toote kohta on toodud piisavalt oluliseks peetavad tootmis- või töötlemistoimingud.

Eelised

Eelised on samad kui punktis A kirjeldatud eelised.

Puudused

Lisaks punktis A viidatud puudustele on üldised nimekirjad pikemad ja põhjalikumad, mistõttu nende koostamine on veelgi raskem.

C. VÄÄRTUSELINE PROTSENDIREEGEL

Kui päritolu määratakse selle meetodi abil, võetakse arvesse valmistamise või töötlemise ulatust riigis ja selle tulemusena kaubale lisandunud väärtust. Kui see lisandunud väärtus on võrdne teatud protsendimääraga või ületab seda, saab kaup selle riigi päritolu, kus valmistamine või töötlemine toimus.

Lisandunud väärtust võib arvestada ka kauba valmistamisel või tootmisel kasutatud võõramaise või teadmata päritoluga materjale ja komponente arvesse võttes. Kaup säilitab mingi konkreetse riigi päritolu ainult juhul, kui materjalid või komponendid ei ületa teatud protsendimäära valmistoote väärtusest.

Seetõttu kuulub praktikas selle meetodi juurde ka imporditud või teadmata päritoluga materjalide väärtuse võrdlemine valmistoote väärtusega.

Imporditud või teadmata päritoluga komponentide väärtus määratakse tavaliselt impordiväärtuse või ostuhinna põhjal. Kauba väärtus eksportimisel arvestatakse tavaliselt tootmiskulude, tehasehinna või ekspordihinna põhjal.

Seda meetodit võib kasutada:

- koos kahe teise meetodiga, kasutades punktis A viidatud erandite loetelusid või punktis B viidatud üldisi nimekirju, või

- üldise reeglina, millega nähakse ette ühtne protsendimäär, ilma üksikute toodete nimekirju kasutamata.

Eelised

Selle meetodi peamisteks eelisteks on täpsus ja lihtsus.

Imporditud või teadmata päritoluga koostismaterjalide väärtuse saab kindlaks määrata kättesaadavate äridokumentide põhjal.

Kui eksporditud kaupade väärtus põhineb tehasehinnal või ekspordihinnal, on neid hindu tavaliselt võimalik kiiresti kindlaks teha ning tõendada asjaomaste ettevõtjate faktuurarvete ja äridokumentidega.

Puudused

Raskusi võib tekkida eelkõige piiripealsetel juhtudel, kus toote nõuetele vastavus või mittevastavus sõltub sellest, et see ületab väga väikesel määral ettenähtud protsendimäära või jääb sellele alla.

Samuti sõltub saadud päritolu suurel määral muutuvatest toorainehindadest maailmaturul ning valuutakursside kõikumisest. Sellised kõikumised võivad kohati olla sedavõrd ulatuslikud, et hakkavad oluliselt häirima antud alusel formuleeritud päritolureeglite kohaldamist.

Protsendireegli teiseks suureks puuduseks on see, et tootmiskulusid või kasutatud toodete üldmaksumust ja muid sarnaseid suurusi, mida võib lisandunud väärtuse arvutamisel aluseks võtta, on tihtipeale raske kindlaks määrata ning nende struktuur ja tõlgendamine võivad ekspordiriigis ja impordiriigis erinevad olla. Vaidlused võivad tekkida näiteks selle üle, kas teatud tegurid, eelkõige üldkulud, kuuluvad tootmiskulude või hoopis müügikulude, turustuskulude vms hulka.

Kuigi kõigil neil erinevatel päritolu määramise reeglitel on ühel või teisel määral omad eelised ja puudused, tuleb siiski rõhutada, et ühiste päritolureeglite puudumine nii impordil kui ekspordil valmistab raskusi mitte ainult tollivõimudele ja asutustele, mis annavad välja päritolu tõendavaid dokumente, nende ülesannete täitmisel, vaid ka rahvusvahelise kaubandusega tegelevatele isikutele. Sellest võib järeldada, et järk-järgult suurenev ühtlustamine selles valdkonnas on igati soovitav. Isegi juhul, kui sõltuvalt tariifse sooduskorraga seonduvatest majandustingimustest või läbirääkimistest on kasutusele võetud erinevad meetodid, on väga soovitav, et need meetodid toimiksid ühise või standardse raamistiku raames, et ettevõtjatel oleks neid kergem mõista ning tollil lihtsam rakendada.

Võttes arvesse eespool toodud asjaolusid, esitatakse käesolevas lisas pärast teatud tehniliste mõistete määratlusi sellised päritolu määramise reeglid, mida on võimalik kõige lihtsamini rakendada ja kontrollida, mille puhul väärtõlgendamise ja pettuse oht on väikseim ning mille kehtestamine häirib äritegevust kõige vähem.

Nende reeglite kohta käivatele sätetele on lisatud mõned muud sätted, mida päritolu määramise süsteemi praktilisel rakendamisel üldiselt hädavajalikuks peetakse.

Käesolevas lisas käsitletakse ainult päritolureeglite selliseid aspekte, mis seonduvad tollivaldkonnaga. Käesolev lisa ei laiene näiteks tööstus- või kaubandusomandi kaitseks võetavatele meetmetele ega päritolutähistest või muudest kehtivatest kaubanduslikest kirjeldustest kinnipidamise tagamiseks võetavatele meetmetele.

Mõisted

Käesolevas lisas kasutatakse järgmisi mõisteid:

a) kauba päritolumaa — riik, kus kaup toodeti või valmistati, vastavalt tollitariifi, koguseliste piirangute või muude kaubavahetusega seotud meetmete rakendamiseks ettenähtud kriteeriumidele;

Märkus

Selles määratluses võib sõna "riik" tähendada ka riikide rühma, riigi piirkonda või osa.

b) päritolureeglid — siseriiklikes õigusaktides või rahvusvahelistes lepingutes sisalduvate põhimõtete põhjal välja töötatud eriomased sätted ("päritolukriteeriumid"), mida riik kohaldab kauba päritolu kindlaksmääramiseks;

c) olulise töötluse kriteerium — kriteerium, mille kohaselt päritolu määramisel loetakse päritolumaaks riiki, kus toimusid viimased olulised tootmisprotsessid või oluline töötlemine, mida peetakse piisavaks selleks, et anda kaubale selle põhiolemus;

d) tollikontroll — meetmed, mida võetakse õigusnormide täitmise tagamiseks ning mille rakendamise eest vastutab toll.

Põhimõte

1. Standard

Selliste meetmete, mille kohaldamise eest nii impordil kui ka ekspordil vastutab toll, rakendamiseks vajalikud päritolureeglid nähakse ette vastavalt käesoleva lisa sätetele.

Päritolureeglid

2. Standard

Täielikult ühes riigis toodetud kaupu käsitatakse sellest riigist pärinevatena. Ainult järgnevaid tooteid, saadusi jm käsitatakse täielikult ühes riigis toodetuna:

a) selle pinnasest, territoriaalvetest või merepõhjast kaevandatud mineraalsed maavarad;

b) selles riigis koristatud või korjatud taimsed saadused;

c) selles riigis sündinud ja kasvatatud elusloomad;

d) selles riigis elavatelt ja kasvatatud loomadelt saadud tooted;

e) selles riigis toimunud jahi- ja kalapüügi saadused;

f) tooted, mis on saadud kalapüügil merevetes, ja muud meresaadused, mille on merest püüdnud selle riigi alused;

g) selle riigi kalatöötlemislaevade pardal, ainult punktis f nimetatud saadustest või toodetest saadud tooted;

h) väljaspool selle riigi territoriaalvett merepõhjast või selle aluspinnasest kaevandatud tooted tingimusel, et ainult sellel riigil on õigus kasutada kõnealust merepõhja või aluspinnast;

ij) tootmistegevuse ning kasutatud toodete praaktoodang ja jäätmed, kui need koguti selles riigis ja sobivad ainult tooraine taaskasutamiseks;

k) selles riigis ainult punktides a kuni ij osutatud saadustest või toodetest valmistatud tooted.

3. Standard

Kui kauba tootmises osalesid kaks või enam riiki, määratakse kauba päritolu vastavalt olulise töötluse kriteeriumile.

Märkused

1. Praktikas on olulise töötluse kriteeriumi võimalik väljendada järgmiselt:

- reeglina, mille kohaselt muudetakse tariifirubriiki teatud nomenklatuuris, koos erandite loeteluga,

ja/või

- selliste tootmis- või töötlemistoimingute nimekirjana, mis annavad või ei anna kaubale selle riigi päritolu, kus need toimingud läbi viidi,

ja/või

- väärtuselise protsendireeglina, mille puhul kas kasutatud materjalide protsendiline väärtus või lisatud väärtuse protsent ulatub teatud tasemeni.

2. Olulise töötlusega seonduvate nõuetega vastavuse kindlaksmääramisel võibkasutada mõne tariifiliigituse süsteemi, näiteks Brüsseli nomenklatuuri struktuuri, ja kehtestada üldised reeglid koos erandite loeteluga.

Nimetatud üldreeglite kohaselt on saadud toode valmistatud või läbinud piisava töötluse, kui see kuulub tariifiliigituse süsteemi rubriiki, mis erineb rubriikidest, kuhu kuuluvad kõik kasutatud materjalid.

Erandite loetelus võib ära tuua:

a) tootmis- või töötlemistoimingud, mida ei käsitata olulistena või mida käsitatakse olulistena ainult teatud tingimustel, hoolimata sellest, et nendega kaasneb tariifirubriigi muutus;

b) tootmis- või töötlemistoimingud, mida teatud tingimustel käsitatakse olulistena, hoolimata sellest, et nendega ei kaasne tariifirubriigi muutust.

Punktides a ja b toodud tingimused võivad olla seotud kauba töötlemisviisiga või väärtuselise protsendireegliga.

3. Väärtuselist protsendireeglit võib väljendada üldise reeglina, millega nähakse ette ühtne protsendimäär, ilma üksikute toodete nimekirju kasutamata.

4. Soovituslik tava

Olulise töötluse kriteeriumi rakendamisel tuleks kasutada Brüsseli nomenklatuuri vastavalt märkusele 2 kolmanda standardi juures.

5. Soovituslik tava

Kui olulise töötlemise kriteeriumi väljendatakse väärtuselise protsendireegli kaudu, tuleks arvesse võtta järgmisi väärtusi:

- imporditud materjalide puhul tolliväärtus importimisel või teadmata päritoluga materjalide puhul esimene tuvastatav hind, mida nende materjalide eest maksti riigis, kus toimus tootmine, ja

- valmistatud toodete puhul tehasehind või ekspordihind vastavalt siseriiklikele õigusaktidele.

6. Standard

Oluliste tootmis- või töötlemisprotsessidena ei käsitata toiminguid, mis ei mõjuta kauba põhiomadusi või mõjutavad neid suhteliselt vähe, ega ka järgmisi toiminguid:

a) toimingud, mis on vajalikud kauba säilitamiseks transpordi ja ladustamise ajal;

b) kauba pakendi või turunduskvaliteedi parandamiseks või veoks ettevalmistamiseks mõeldud toimingud, näiteks ümberjaotamine, pakendite rühmitamine, sorteerimine ja liigitamine ning ümberpakkimine;

c) lihtne komplekteerimine;

d) erineva päritoluga kaupade segamine tingimusel, et lõpptoote omadused ei erine põhimõtteliselt omavahel segatud kaupade omadustest.

Päritolu määramise erijuhud

7. Standard

Iga masina, seadme, aparaadi või sõiduki manused, varuosad ja tööriistad on sama päritolu kui masin, seade, aparaat või sõiduk, tingimusel et need manused, varuosad või tööriistad imporditakse ja müüakse koos vastava masina, seadme, aparaadi või sõidukiga ning kuuluvad oma arvu ja liigi poolest selle tavalise varustuse juurde.

8. Standard

Lahti võetud või kokku panemata kaubaartiklit, mida imporditakse mitme eraldi saadetisena, sest seda ei ole kas transpordi või tootmisega seonduvatel põhjustel otstarbekas importida ühe saadetisena, käsitatakse päritolu määramisel ühe kaubaartiklina, kui importija seda nõuab.

9. Standard

Päritolu määramisel loetakse, et pakendid on sama päritolu, mis neis sisalduvad kaubad, välja arvatud juhul, kui impordiriigi siseriiklike õigusaktidega on sätestatud, et pakendid tuleb tariifi määramiseks eraldi deklareerida, millisel juhul määratakse nende päritolu kauba päritolust eraldi.

10. Soovituslik tava

Kui päritolu määramisel loetakse, et pakendid on sama päritolu kui neis sisalduvad kaubad, tuleks eelkõige protsendimeetodi rakendamisel arvesse võtta ainult selliseid pakendeid, milles kaupu tavaliselt jaemüügis müüakse.

11. Standard

Kauba päritolu määramisel ei võeta arvesse kauba valmistamisel või töötlemisel kasutatud elektrienergia, seadmete, masinate ja tööriistade päritolu.

Otseveo reegel

12. Soovituslik tava

Kui on sätestatud kaupade otseveo nõue päritolumaalt, tuleks lubada erandeid eelkõige geograafilistel põhjustel (näiteks raskesti ligipääsetavate riikide puhul) ning selliste kaupade puhul, mis jäävad kolmandates riikides tollikontrolli alla (näiteks messidel või näitustel välja pandud kaubad ning tolliladudesse paigutatud kaubad).

Teave päritolureeglite kohta

13. Standard

Pädevad asutused tagavad, et päritolureeglid, sealhulgas reeglites tehtud muudatused ja reeglite tõlgendamisega seonduv teave, on kõigile asjast huvitatud isikutele vabalt kättesaadav.

14. Standard

Muudatused päritolureeglites või nende kohaldamise korras jõustuvad alles pärast seda, kui asjast huvitatud isikuid nii eksporditurgudel kui ka tarnijamaades on neist aegsasti teavitatud, et anda nimetatud isikutele võimalus uusi sätteid oma tegevuses arvesse võtta.

--------------------------------------------------

D.2 LISA

PÄRITOLU LISA TÕENDAVATE DOKUMENTIDE KOHTA

Sissejuhatus

Paljude tollimeetmete, eelkõige tariifidega seonduvate meetmete kohaldatavus sõltub kauba päritolust. Importimisel esitatavad sertifikaadid ja muud päritolu tõendavad dokumendid on mõeldud selleks, et päritolu kontrollimist hõlbustada ja seega tollivormistust kiirendada.

Päritolu tõendava dokumendi võib tootja, tarnija, eksportija või muu pädev isik esitada faktuurarvel või mõnes muus dokumendis toodud lühikese teatise kujul.

Mõningatel juhtudel aga peab sellise teatise ehtsust tõendama või seda täiendama selleks volitatud asutuse või organi tõendiga, tingimusel et nimetatud asutus ei sõltu eksportijast ega importijast. Teistel juhtudel võib kehtestada teatud vormid ("päritolusertifikaadid"), millega nimetatud vormide väljaandmiseks volitatud organ tõendab kauba päritolu ning mis võivad sisaldada ka tootja teatist jne.

Aga võib esineda ka olukordi, kus päritolu tõendavate dokumentide nõudest võib üldse loobuda.

Päritolu tõendavaid dokumente võib esitada mitmel eri kujul vastavalt päritolu määramise erinevatele tähtsusastmetele, võttes arvesse kõiki asjaomaseid huvisid.

Sellegipoolest tuleb kehtestada täpsed eeskirjad selleks, et eksportijad ja importijad teaksid täpselt, millised on tolli nõuded selles valdkonnas, ja et mõningatel juhtudel oleks võimalik formaalsusi lihtsustada. Need eeskirjad näevad ette ka kehtivuse tingimused, millele erinevad tõendavad dokumendid vastama peavad.

Mõisted

Käesolevas lisas kasutatakse järgmisi mõisteid:

a) päritolu tõendav dokument — päritolusertifikaat, kinnitatud päritoludeklaratsioon või päritoludeklaratsioon;

b) päritolusertifikaat — teatud vorm, millega kaup identifitseeritakse ja millega selliste vormide väljaandmiseks volitatud asutus või organ tõendab sõnaselgelt, et kaup, mille kohta sertifikaat käib, pärineb ühest konkreetsest riigist. Sertifikaat võib sisaldada ka tootja, tarnija, eksportija või muu pädeva isiku deklaratsiooni;

Märkus

Selles määratluses võib sõna "riik" tähendada ka riikide rühma, riigi piirkonda või osa.

c) kinnitatud päritoludeklaratsioon — päritoludeklaratsioon, mille on kinnitanud selleks volitatud asutus või organ;

d) päritoludeklaratsioon — kauba päritolu kohta käiv asjakohane teatis, mille on seoses kauba eksportimisega koostanud kas tootja, tarnija, eksportija või muu pädev isik ja mis on toodud faktuurarvel või mõnes muus kauba kohta käivas dokumendis;

Märkus

Teatis võib olla sõnastatud järgmiselt:

Käesolevas dokumendis kirjeldatud kaupade päritoluriik on … (päritoluriik).

e) piirkonnanimetuse sertifikaat — ametiasutuse või volitatud asutuse kehtestatud eeskirjade kohaselt koostatud sertifikaat, mis tõendab, et selles kirjeldatud kaupade kohta võib kasutada antud piirkonnale iseloomulikku nimetust (nt šampanja, portvein, parmesan);

f) isik — nii füüsiline kui ka juriidiline isik, kui kontekst ei eelda teisiti.

Põhimõte

1. Standard

Kaupade päritolu tõendavate dokumentide nõutavust, nende vormide kehtestamist ja dokumentide väljaandmist reguleerivad käesoleva lisa sätted.

Päritolu tõendava dokumendi nõue

2. Standard

Päritolu tõendavaid dokumente võib nõuda ainult juhul, kui see on vajalik soodustollimaksude, ühepoolselt või vastavalt kahe- või mitmepoolsetele lepingutele kehtestatud majandus- või kaubandusmeetmete või tervise või avaliku korra huvides kehtestatud meetmete kohaldamiseks.

3. Soovituslik tava

1) Päritolu tõendavaid dokumente ei tuleks nõuda järgmiste kaupade puhul:

a) üksikisikule väikesaadetisena saadetud või reisija pagasis sisalduv kaup, tingimusel et selline import ei ole kaubanduslikku laadi ja et sel viisil imporditava kauba koguväärtus ei ületa 100 USA dollarit;

b) kaubasaadetised, mille koguväärtus ei ületa 60 USA dollarit;

c) ajutiselt imporditav kaup;

d) tollitransiidina veetav kaup;

e) kaubad, millega on kaasas piirkonnanimetuse sertifikaat, ja teatud kindlad kaubad, mille puhul tarnijamaad peavad kahe- või mitmepoolsete lepingute kohaselt vastama sellistele nende kaupade kohta käivatele tingimustele, et päritolu tõendavaid dokumente ei ole vaja nõuda.

2) Kui mitu lõike 1 punktis a või b osutatud kaubasaadetist saadetakse ühel ja samal ajal ja viisil sama kaubasaatja poolt samale kaubasaajale, loetakse koguväärtuseks kõigi selliste saadetiste väärtus kokku.

4. Soovituslik tava

Kui kaupade päritolu tõendavate dokumentide nõutavuse kohta käivad eeskirjad on kehtestatud ühepoolselt, tuleks need vähemalt iga kolme aasta tagant läbi vaadata, et kindlaks teha, kas need on endiselt asjakohased, arvestades majandus- ja kaubandustingimustes toimunud muutusi.

5. Standard

Kui impordiriigi tollil on alust kahtlustada pettust, võib nõuda tõendavaid dokumente ekspordiriigi pädevatelt ametiasutustelt.

Erinevate tõendavate dokumenditüüpide taotlused ja vormid

a) Päritolusertifikaat

Vorm ja sisu

6. Soovituslik tava

1) Päritolusertifikaatide olemasolevate vormide muutmisel ja uute vormide koostamisel peaksid lepinguosalised kasutama käesoleva lisa I liites esitatud näidisvormi kooskõlas II liites toodud märkustega ja võttes arvesse III liites toodud eeskirju.

2) Lepinguosalised, kes on oma päritolusertifikaatide vormid viinud vastavusse käesoleva lisa I liites esitatud näidisvormiga, peaksid nõukogu peasekretäri sellest teavitama.

Keeled

7. Soovituslik tava

Päritolusertifikaatide vormid tuleks trükkida ekspordiriigi poolt määratud keel(t)es ja kui ükski neist keeltest ei ole inglise ega prantsuse keel, ka inglise või prantsuse keeles.

8. Soovituslik tava

Kui päritolusertifikaat on koostatud keeles, mis ei ole impordiriigi keel, ei peaks selle riigi toll nõudma sertifikaadis esitatud andmete tõlget.

Päritolusertifikaatide väljaandmiseks volitatud ametiasutused ja muud organid

9. Standard

Lepinguosalised, kes kiidavad heaks käesoleva lisa, märgivad kas heakskiitmisteates või hiljem ära päritolusertifikaatide väljaandmiseks volitatud ametiasutused või organid.

Märkus

Päritolusertifikaate võivad välja anda mitte ainult toll ja muud ametiasutused, vaid ka pädevate asutuste poolt eelnevalt heaks kiidetud organid (näiteks kaubanduskojad).

10. Soovituslik tava

Kui kaupa ei impordita otse päritoluriigist, vaid veetakse läbi kolmanda riigi, peaks kolmanda riigi päritolusertifikaatide väljaandmiseks volitatud ametiasutustel või organitel olema lubatud koostada päritolusertifikaate kauba päritoluriigis eelnevalt välja antud päritolusertifikaadi alusel.

11. Soovituslik tava

Päritolusertifikaatide väljaandmiseks volitatud ametiasutused või organid peaksid nende poolt väljastatud päritolusertifikaatide taotlusi või kontrolleksemplare säilitama vähemalt kaks aastat.

b) Muud tõendavad dokumendid (v.a päritolusertifikaadid)

12. Soovituslik tava

1) Kui päritolu tõendav dokument on vajalik, tuleks järgmiste kaupade puhul heaks kiita päritoludeklaratsioon:

a) üksikisikule väikesaadetisena saadetud või reisija pagasis sisalduv kaup, tingimusel, et selline import ei ole kaubanduslikku laadi ja et sel viisil imporditavate kaupade koguväärtus ei ületa 500 USA dollarit;

b) kaubasaadetised, mille koguväärtus ei ületa 300 USA dollarit;

2) Kui mitu lõike 1 punktis a või b osutatud kaubasaadetist saadetakse ühel ja samal ajal ja viisil sama kaubasaatja poolt samale kaubasaajale, loetakse koguväärtuseks kõigi selliste saadetiste väärtus kokku.

Sanktsioonid

13. Standard

Valeandmeid sisaldavate dokumentide koostamise ja koostamise põhjustamise eest eesmärgiga saada päritolu tõendav dokument nähakse ette karistused.

Teave päritolu tõendavate dokumentide kohta käivate nõuete kohta

14. Standard

Pädevad asutused tagavad, et kogu asjakohane teave, mis puudutab päritolu tõendavate dokumentide kohta käivaid nõudeid, on kõigile asjast huvitatud isikutele vabalt kättesaadav.

--------------------------------------------------

LISA E.1

TOLLITRANSIIDI LISA KOHTA

Sissejuhatus

Tihti on mitmesugustel põhjustel vaja ühest tolliasutusest teise viia kaupa, mille pealt tuleb tasuda impordi- või eksporditollimaksu ja muid makse.

Enamiku riikide õigusaktides on olemas sätted, mille kohaselt võib kaupa selliselt vedada ilma impordi- või eksporditollimaksu ja muid makse tasumata, sest kaupa transporditakse tollikontrolli all, tagamaks kehtestatud nõuete täitmist. Protseduuri, mille raames kaup sellisel viisil liigub, nimetatakse "tollitransiidiks".

Rahvusvahelise kaubaveo hõlbustamiseks olukorras, kus kaubad liiguvad läbi mitme erineva tolliterritooriumi, on rahvusvaheliste lepingutega võetud meetmeid, mille kohaselt asjaomased riigid kohaldavad tollitransiidina läbi nende tolliterritooriumide veetavate kaupade suhtes üldkorda.

Käesolevat lisa kohaldatakse nii siseriikliku kui ka rahvusvahelise tollitransiidi suhtes. Seda ei kohaldata posti teel saadetava ega reisija pagasis sisalduva kauba suhtes.

Mõisted

Käesolevas lisas kasutatakse järgmisi mõisteid:

a) tollitransiit — tolliprotseduur, millega veetakse kaupa tollikontrolli all ühest tolliasutusest teise;

b) tollitransiitvedu — kauba vedu lähtetolliasutusest sihttolliasutusse tollitransiidina;

c) laadimistolliasutus — tolliasutus, mille pädevuses on teatud ettevalmistavate meetmete rakendamine tollitransiitveo alustamise hõlbustamiseks lähtetolliasutuses;

d) lähtetolliasutus — tolliasutus, kust tollitransiitvedu algab;

e) vahetolliasutus — tolliasutus, mille kaudu kaupa tollitransiitveo käigus imporditakse või eksporditakse;

f) sihttolliasutus — tolliasutus, kus tollitransiitvedu lõpeb;

g) kaubadeklaratsioon — tolli poolt selleks ettenähtud vormis esitatav teatis, milles huvitatud isikud märgivad ära kauba suhtes rakendatava tolliprotseduuri ja esitavad andmed, mida toll selle tolliprotseduuri rakendamiseks vajab;

h) deklarant — isik, kes kaubadeklaratsiooni allkirjastab või kelle nimel see allkirjastatakse;

ij) veoseüksus —

i) konteinerid siseruumalaga üks kuupmeeter või rohkem,

ii) maanteesõidukid, kaasa arvatud haagised ja poolhaagised;

iii) raudteevagunid ja

iv) lihterid, praamid ja muud siseveeteedel kasutamiseks sobivad alused;

k) impordi- ja eksporditollimaksud ja muud maksud — tollimaksud ning kõik muud maksud, lõivud ja tasud, mis tuleb tasuda kaupade impordil või ekspordil või seoses impordi või ekspordiga, välja arvatud lõivud ja tasud summas, mis vastab osutatud teenuste ligilähedasele maksumusele;

l) tollikontroll — meetmed, mida võetakse õigusnormide täitmise tagamiseks ning mille rakendamise eest toll vastutab;

m) tagatis — see, mis tagab tolli rahuldaval viisil, et tolli ees olevad kohustused täidetakse. Tagatis on "üldine", kui sellega tagatakse mitmest eri toimingust tulenevate kohustuste täitmine;

n) isik — nii füüsiline kui ka juriidiline isik, kui kontekst ei eelda teisiti.

Põhimõtted

1. Standard

Tollitransiiti reguleerivad käesoleva lisa sätted.

2. Standard

Siseriiklike õigusaktidega nähakse ette tingimused ja formaalsused, mis tollitransiidi rakendamiseks täita tuleb.

Kohaldamisala

3. Standard

Toll lubab oma tolliterritooriumil kauba vedu tollitransiidina järgmiselt:

a) saabumistolliasutusest väljumistolliasutusse;

b) saabumistolliasutusest sisemaa tolliasutusse;

c) sisemaa tolliasutusest väljumistolliasutusse;

d) ühest sisemaa tolliasutusest teise sisemaa tolliasutusse.

Märkus 1

Punktides a kuni c kirjeldatud tollitransiiditoiminguid nimetatakse "rahvusvaheliseks tollitransiidiks", kui sellised toimingud toimuvad ühe tollitransiitveo raames, mille käigus ületatakse üks või mitu riigipiiri vastavalt kahepoolsele või mitmepoolsele lepingule.

Märkus 2

Eespool nimetatud tollitransiiditoimingute kirjeldamiseks võib kasutada järgmisi väljendeid:

a) läbiv transiit (saabumistolliasutusest väljumistolliasutusse);

b) sisenev transiit (saabumistolliasutusest sisemaa tolliasutusse);

c) väljuv transiit (sisemaa tolliasutusest väljumistolliasutusse);

d) sisetransiit (ühest sisemaa tolliasutuses teise).

4. Standard

Tollitransiidina veetavalt kaubalt ei tule tasuda impordi- või eksporditollimakse ja impordi- või ekspordimakse juhul, kui tolli kehtestatud tingimused on täidetud.

5. Soovituslik tava

Igal isikul, kellel on õigus kaupa realiseerida, näiteks omanikul, vedajal, ekspediitoril, kaubasaajal või tolli poolt heakskiidetud volitatud esindajal, peaks olema õigus deklareerida see kaup tollitransiidiks.

Märkus

Toll võib nõuda, et deklarant tõendaks oma õigust kaupa realiseerida.

6. Standard

Deklarant on tollitransiidiga seotud kohustuste täitmise eest tolli ees vastutav; eelkõige selle eest, et kaup esitatakse sihttolliasutuses puutumatul kujul vastavalt tolli kehtestatud tingimustele.

Üldsätted

7. Standard

Toll määrab tollitransiidiga seonduvate ülesannete täitmiseks pädevad tolliasutused.

8. Soovituslik tava

Kui vastavad tolliasutused asuvad ühisel riigipiiril, peaksid nende kahe asjaomase riigi tollid antud tolliasutuste tööajad ja tollitransiidiga seonduvad pädevused omavahel kooskõlastama.

9. Soovituslik tava

Asjaomase isiku nõudel ja tolli poolt heakskiidetaval mõjuval põhjusel peaks toll ulatuses, milles haldustingimused seda võimaldavad, täitma tollitransiidiga seonduvaid ülesandeid väljaspool tööaega ja mujal kui tolliasutuses tingimusel, et kaasnevad kulud katab asjaomane isik.

10. Standard

Esmatähtsaks peetakse elusloomade, kergrikneva kauba ja muude kiirete kaubasaadetiste vedu tollitransiidina, mille puhul kiire transport on oluline.

Formaalsused lähtetolliasutuses

a) Tollitransiidi kaubadeklaratsioon

11. Standard

Kui toll ei ole sellest nõudest loobunud, tuleb lähtetolliasutuses esitada kirjalik tollitransiidi kaubadeklaratsioon.

Märkus

Mitmetes riikides on kehtestatud lihtsustatud kord, mille puhul on teatud tolliformaalsuste täitmisest, kaasa arvatud kaubadeklaratsiooni esitamisest, loobutud. Sellist korda võib kohaldada näiteks rahvusvahelise kaubasaatelehe alusel raudteel veetava kauba või ainult piirivööndis liikuva kauba suhtes.

12. Standard

Tollitransiidi kaubadeklaratsiooni vormid peavad vastama ametlikule pädeva ametiasutuse poolt kehtestatud näidisvormile.

Märkus 1

Deklarant peab tavaliselt deklareerima järgmise informatsiooni:

- kaubasaatja nimi ja aadress,

- deklarandi nimi ja aadress,

- kaubasaaja nimi ja postiaadress,

- transpordiliik,

- veovahendi täpsed andmed,

- paigaldatud tõkendid jm,

- laadimiskoht,

- sihttolliasutus,

- veoseüksus (liik, identifitseerimisnumber),

- pakkeüksuste tähised, numbrid, arv ja liik,

- kauba kirjeldus,

- saadetise brutokaal kilogrammides,

- lisatud dokumentide loetelu,

- koht, kuupäev ja deklareerija allkiri.

Märkus 2

Tollitransiidi kaubadeklaratsioonide olemasolevate vormide muutmisel ja uute vormide koostamisel võivad pädevad asutused kasutada käesoleva lisa I liites esitatud näidisvormi kooskõlas II liites toodud märkustega. Näidisvorm on mõeldud kasutamiseks selliste tollitransiidi deklaratsioonivormide koostamisel, mida kasutatakse tollitransiidiprotseduurides juhul, kui kahepoolsete või mitmepoolsete lepingutega ei ole ette nähtud muid vorme. Näidisvorm on mõeldud kasutamiseks siseriikliku tollitransiitveo puhul, aga sobib ka rahvusvahelise tollitransiitveo korral.

13. Soovituslik tava

Igasugust äri- või veodokumenti, milles on selgelt toodud vajalikud andmed, tuleks heaks kiita tollitransiidi kaubadeklaratsiooni kirjeldava osana.

b) Tagatis

14. Standard

Tollitransiidi puhul tuleb tagatis esitada siseriiklike õigusaktidega ettenähtud või tolli poolt siseriiklike õigusaktide kohaselt määratud kujul.

15. Soovituslik tava

Deklarant võib valida erinevate lubatud tagatiste vahel.

16. Standard

Toll määrab tollitransiitveo puhul esitatava tagatise summa.

17. Standard

Kui vajatakse tagatist mitmest tollitransiitveo toimingust tulenevate kohustuste täitmise tagamiseks, aktsepteerib toll üldist tagatist.

18. Soovituslik tava

Iga tagatise summa tuleks määrata võimalikult väike, võttes arvesse tõenäoliselt kohaldatavaid impordi- ja eksporditollimakse ning muid makse.

c) Saadetiste läbivaatamine ja identifitseerimine

19. Soovituslik tava

Kui toll kasutab oma õigust tollitransiidiks deklareeritud kaupa läbi vaadata, peaks läbivaatamise ulatus piirduma sellega, mis on vajalik nende õigusnormide täitmise tagamiseks, mille rakendamise eest toll vastutab.

20. Standard

Lähtetolliasutuses võetakse tarvitusele kõik meetmed, võimaldamaks saadetise identifitseerimist sihttolliasutuses ja vältimaks loata juurdepääsu saadetisele.

21. Standard

Kui saadetist veetakse veoseüksusega, kinnitatakse veoseüksuse külge tollitõkendid tingimusel, et veoseüksus on ehitatud ja varustatud selliselt, et:

a) tollitõkendeid on võimalik kinnitada lihtsalt ja tõhusalt;

b) veoseüksuse tollitõkendiga suletud osast ei saa kaupu välja võtta ega juurde panna ilma avamisjälgi jätmata või tollitõkendit rikkumata;

c) see ei sisalda peidikuid, kuhu saaks kaupu peita;

d) kõik veoseruumid on tolliläbivaatuseks hõlpsasti ligipääsetavad.

Sellised veoseüksused peavad olema ka heaks kiidetud rahvusvaheliseks tollitõkendiga veoks.

Märkus 1

Heakskiidu rahvusvaheliseks tollitõkendiga veoks saavad veoseüksused vastavalt mitmesugustele rahvusvahelistele lepingutele, näiteks 18. mail 1956 Genfis sõlmitud tollikonventsioonile konteinerite kohta, 15. jaanuaril 1959 Genfis TIR-märkmike alusel toimuva rahvusvahelise kaubaveo suhtes sõlmitud tollikonventsioonile, 1886. aasta maikuus Bernis vastu võetud raudteede tehnilist ühtsust käsitlevale dokumendile (Unité technique des chemins de fer — 1960. aasta väljaanne) ja Reini keskkomisjoni eeskirjadele Reinil liikuvatele alustele tõkendite kinnitamise kohta (21. novembri 1963. aasta versioon). Tulevikus võib seda heakskiitu saada vastavalt kokkulepetele, mis võivad eeltoodud lepinguid asendada. Riigid võivad kahe- või mitmepoolsete lepingutega kehtestada täiendava korra ainult nende territooriumidel tollitransiidiks kasutatavate veoseüksuste heakskiitmiseks, näiteks konteinerite puhul, mille siseruumala on vähem kui üks kuupmeeter, kuid mis muidu konteineritele kohaldatava tollikäitluse tingimustele vastavad.

Märkus

Teatud tingimustel võib toll otsustada kinnitada tollitõkendid veoseüksustele, mis ei ole kaubaveoks tollitõkendiga heaks kiidetud, kui toll on veendunud, et tollitõkenditega tagatakse veoseüksuste piisav turvalisus.

22. Standard

Kui saadetist veetakse veoseüksuses, mida ei ole võimalik tollitõkenditega tõhusalt sulgeda, tagatakse kauba identifitseerimine ja loata rikkumise avastamine järgmiste meetoditega — tollitõkendite kinnitamine individuaalpakenditele, identifitseerimistunnuste kinnitamine, kauba kirjeldamine, kaubadeklaratsioonile lisatud näidiste, plaanide, visandite või fotodega võrdlemine, kauba täielik läbivaatamine ja selle tulemuste märkimine kaubadeklaratsiooni või tollipoolse saatemeeskonna kasutamine.

Märkus

Toll otsustab vastavalt iga konkreetse juhtumi asjaoludele, millist meetodit täpselt kasutada, kui kaupa veetakse veoseüksuses, mida ei ole võimalik tollitõkenditega tõhusalt sulgeda, võttes arvesse selliseid tegureid nagu kauba laad ja pakendamine ning tõenäoliselt kohaldatavad impordi- või eksporditollimaksud ja muud maksud.

d) Lisameetmed

23. Standard

Ainult juhul, kui toll peab seda vältimatuks, rakendatakse järgmisi meetmeid:

a) kauba veoks nähakse ette mingi konkreetne marsruut; või

b) kaupa veetakse tollipoolse saatemeeskonna valve all.

24. Soovituslik tava

Kui toll nõuab, et kaup tuleb määratud tolliasutusele esitada mingi konkreetse tähtaja jooksul, peaks toll arvesse võtma antud tollitransiitveo tingimusi.

Tollitõkendid ja identifitseerimistunnused

25. Standard

Tollitransiidi kohaldamisel kasutatavad tollitõkendid ja kinnitused peavad vastama käesoleva lisa III liites toodud miinimumnõuetele.

26. Soovituslik tava

Teiste riikide tollivõimude poolt paigaldatud tollitõkendid ja identifitseerimistunnused tuleks tollitransiitveo puhul heaks kiita, välja arvatud juhul, kui neid ei peeta piisavaks või turvaliseks või kui toll kavatseb kauba läbi vaadata. Kui tolliterritooriumil kiidetakse heaks teise riigi tollitõkendid ja kinnitused, peaks sellel territooriumil nende suhtes kohaldama samasugust õiguskaitset nagu selle riigi oma tõkendite ja kinnituste suhtes.

Tollitransiidi lõpetamine

27. Standard

Tollitransiitveo lõpetamiseks ei või siseriiklike õigusaktidega kehtestada rohkem nõudeid kui see, et kaup ja asjaomane kaubadeklaratsioon tuleb esitada sihttolliasutusele ettenähtud tähtaja jooksul, ilma et kaup oleks läbi teinud mingeid muutusi või et seda oleks kasutatud, kusjuures tollitõkendid või identifitseerimistunnused peavad olema rikkumata.

Märkus 1

Sihttolliasutus võib vastavalt iga konkreetse tollitransiitveo toimingu tingimustele rakendada mitmesuguseid meetmeid, et kindlaks teha, kas saadetis vastab eespool toodud nõuetele. Tavaliselt piirdub toll siiski sellega, et kontrollib, kas tollitõkendid ja kinnitused või identifitseerimistunnused on rikkumata, kas veoseüksus, kui seda kasutati, on muidu turvaline, ning vajadusel vaatab kauba kas kokkuvõtlikult või üksikasjalikult läbi. Kauba läbivaatus võib toimuda näiteks seoses kauba suunamisega järgmisele tolliprotseduurile.

Märkus 2

Siseriiklike õigusaktidega võib ette näha, et igasugustest teel toimunud õnnetustest ja muudest ettenägematutest sündmustest, mis tollitransiitvedu mõjutavad, tuleb teatada tollile või õnnetuse või sündmuse toimumiskoha lähimale muule pädevale ametiasutusele, kes teeb kindlaks õnnetuse toimumise asjaolud.

28. Standard

Kui pädevad tollivõimud on veendunud, et asjaomane isik on oma kohustused täitnud, vabastatakse esitatud tagatis viivitamata.

29. Soovituslik tava

Veoks ettenähtud marsruudist kõrvalekaldumise või ettenähtud tähtaja ületamise korral ei tohiks kohaldada võimalikke impordi- ja eksporditollimakse juhul, kui toll on veendunud, et kõik teised nõuded on täidetud

30. Standard

Kui tollile tõendatakse, et tollitransiidina veetav kaup on õnnetusjuhtumi või vääramatu jõu tõttu hävinud või pöördumatult kahjustunud või oma laadi tõttu vähenenud, ei nõuta tavaliselt tasutavate impordi- ja eksporditollimaksude ja muude maksude maksmist.

Märkus

Toll võib nõuda, et selliste kaupade jäägid:

a) lubatakse kasutusse hetkeseisukorras, nagu oleksid nad imporditud sellises seisukorras; või

b) reeksporditakse; või

c) loovutatakse tasuta riigile; või

d) hävitatakse või muudetakse tolli järelevalve all kaubanduslikult väärtusetuks ilma riigile kulutusi tekitamata.

Tollitransiiti käsitlevad rahvusvahelised lepingud

31. Soovituslik tava

Lepinguosalised peaksid tõsiselt kaaluma võimalust ühineda järgmiste konventsioonidega:

- tollikonventsioon rahvusvahelise kaubatransiidi kohta (ITI-konventsioon), Viin, 7. juuni 1971,

- tollikonventsioon TIR-märkmike alusel toimuva rahvusvahelise kaubaveo kohta (TIR-konventsioon), Genf, 15. jaanuar 1959,

- ajutise impordi konventsioon (ATA-konventsioon), Brüssel, 6. detsember 1961,

ja järgida rahvusvahelisi õigusakte, mis võivad neid asendada.

Märkus

ATA-märkmikke võib aktsepteerida ajutiselt imporditavate kaupade puhul, mida veetakse sihtkohta või sealt edasi tollikontrolli all kas ajutise impordi riigis või läbi ühe või mitme riigi ekspordiriigi ja impordiriigi vahel.

32. Soovituslik tava

Lepinguosalised, kellel ei ole võimalik järgida soovituslikus tavas 31 loetletud rahvusvahelisi dokumente, peaksid kahepoolsete või mitmepoolsete kokkulepete koostamisel eesmärgiga seada sisse rahvusvaheline tollitransiidiprotseduur arvesse võtma käesolevas lisas toodud standardeid ja soovituslikke tavasid 1 kuni 30 ning hõlmama nimetatud kokkulepetes järgmisi sätteid:

1) kui kaupa veetakse 21. standardis toodud nõuetele vastava veoseüksusega ja asjaomane isik kinnitab, et veo hilisemas etapis rakendatakse veoseüksuse suhtes tollitransiidiprotseduuri, mille puhul on tollitõkendite kasutamine kohustuslik, peaks toll laadimistolliasutuses isiku nõudel:

- veenduma, et kahe- või mitmepoolsele kokkuleppele vastavad saatedokumendid, milles kirjeldatakse veoseüksuse sisu, on õiged,

- veoseüksuse tõkendeid kasutades sulgema,

- märkima saatedokumentidele laadimistolliasutuse nime ja andmed paigaldatud tollitõkendite ning nende paigaldamiskuupäeva kohta;

2) kui kaup pärast seda tollitransiidiks deklareeritakse, peaks toll lähtetolliasutuses aktsepteerima laadimistolliasutuses kinnitatud tollitõkendeid ja lõikes 1 nimetatud saatedokumente, välja arvatud juhul, kui toll peab erandolukorras vajalikuks kaup läbi vaadata;

3) kõigil läbitavatel tolliterritooriumidel tuleks heaks kiita tavalised tollitransiidi kaubadeklaratsiooni vormid; need vormid peaksid põhinema käesoleva lisa I liites esitatud näidisvormil, arvestades II liites toodud märkustega;

4) kui tagatis on vajalik, tuleks see esitada kõigil läbitavatel tolliterritooriumidel kehtiva ja sissenõutava garantii kujul ning sellisel kujul esitatud tagatist tuleks ka heaks kiita, kusjuures sellise garantii olemasolu tuleks tõendada kas tollitransiidi kaubadeklaratsiooni vormis või mõnes muus dokumendis;

5) ilma, et see piiraks tollivõimude õigust kaupa läbi vaadata, peaks toll üldiselt vahetolliasutustes täidetavate formaalsuste puhul piirduma järgnevaga:

- tolliasutustes, kus kaup imporditakse tolliterritooriumile, peaks toll veenduma selles, et kaubadeklaratsioon on korras, et eelnevalt paigaldatud tollitõkendid ja kinnitused või identifitseerimistunnused on rikkumata, ning vajaduse korral peaks toll veenduma selles, et veoseüksus on turvaline, ja juhul, kui tagatis on nõutav, siis selles, et garantii kehtib; seejärel peaks toll kaubadeklaratsiooni vastavalt kinnitama,

- tolliasutustes, kus kaup väljub tolliterritooriumilt, peaks toll veenduma selles, et tollitõkendid ja kinnitused või identifitseerimistunnused on rikkumata ja vajaduse korral selles, et veoseüksus on turvaline; seejärel peaks toll kaubadeklaratsiooni vastavalt kinnitama;

6) kui vahetolliasutuses eemaldatakse tollitõkend või identifitseerimismärk näiteks selleks, et kaup läbi vaadata, tuleks uue tollitõkendi või identifitseerimistunnuse andmed märkida kaubaga kaasas olevasse kaubadeklaratsiooni;

7) vahetolliasutustes täidetavate formaalsuste hulka peaks veelgi vähendama või need tuleks täielikult ära kaotada, ja tollitransiidiga seonduvate kohustuste täitmisest vabastamine antakse kogu tollitransiitveo suhtes pädevate ametiasutuste otsustada;

8) asjaomaste riikide tollivõimude vastastikuse abi andmiseks tuleks ette näha meetmed, mis puudutavad tollitransiidina veetavaid kaupu kirjeldatavate dokumentide paikapidavuse ja tollitõkendite õigsuse kontrolli.

Teave tollitransiidi kohta

33. Standard

Tolliasutused tagavad, et kogu tollitransiiti käsitlev teave on kõigile huvilistele vabalt kättesaadav.

--------------------------------------------------

LISA E.6

AJUTISE LISA IMPORDI KOHTA SEESTÖÖTLEMISEKS

Sissejuhatus

Enamiku riikide õigusaktides on olemas sätted, mille kohaselt on kaubale, mis pärast valmistamist, töötlemist või remonti reeksporditakse, võimalik kohaldada tingimisi imporditollimaksu- ja impordimaksuvabastust. Ajutine import seestöötlemiseks on nendele sätetele vastav tolliprotseduur.

Selle tolliprotseduuri peamine eesmärk on see, et riigi ettevõtted saaksid oma tooteid või teenuseid konkurentsivõimeliste hindadega teiste riikide turgudel pakkuda ja looksid seega riigi tööjõule rohkem töövõimalusi.

Ajutisele impordile seestöötlemiseks võib aga kehtestada tingimuse, et kavandatavad toimingud toovad kasu riigi majandusele ega ole vastuolus riigi nende tootjate huvidega, kes valmistavad kaupu, mis on identsed või sarnased kaubaga, mida tahetakse ajutiselt importida.

Üldiselt kohaldatakse seestöötlemiseks ajutiselt imporditavale kaubale täielikku tingimisi imporditollimaksu- ja impordimaksuvabastust. Imporditollimakse ja impordimakse võib aga kohaldada kauba töötlemisel või valmistamisel tekkivate jäätmete suhtes.

Siseriiklikud õigusaktid näevad tavaliselt ette, et eksporditav kaup peab olema valmistatud imporditud kaubast.

Mõningatel juhtudel võib siiski lubada ka seestöötlemiseks imporditud kaubaga samaväärsete kaupade (ekvivalentkaupade) kasutamist.

Seestöötlemiseks imporditud kaupade puhul võib eksporditava kauba tootmise käigus ära kasutatud kauba suhtes kohaldada imporditollimaksu- ja impordimaksuvabastust, ilma et eksporditav kaup tegelikult sisaldaks ärakasutatud kaupa.

Mõisted

Käesolevas lisas kasutatakse järgmisi mõisteid:

a) ajutine import seestöötlemiseks — tolliprotseduur, mille kohaselt võib tolliterritooriumile teatud kaupa tuua ja kohaldada selle suhtes tingimisi imporditollimaksu- ja impordimaksuvabastust; selline kaup tuleb pärast valmistamist, töötlemist või remonti teatud kindla aja jooksul reeksportida;

b) imporditollimaksud ja impordimaksud — tollimaksud ning kõik muud maksud ja tasud, mis tuleb tasuda kaupade impordil või seoses impordiga, välja arvatud tasud summas, mis vastab osutatud teenuste ligilähedasele maksumusele;

c) kompensatsioonitooted — seestöötlemiseks ajutiselt imporditud kauba valmistamise, töötlemise või remondi käigus või tulemusel saadud tooted;

d) tollikontroll — meetmed, mida võetakse õigusnormide täitmise tagamiseks ning mille rakendamise eest vastutab toll;

e) tagatis — see, mis tagab tolli rahuldaval viisil, et tolli ees olevad kohustused täidetakse; tagatis on üldine, kui sellega tagatakse mitmest eri toimingust tulenevate kohustuste täitmine;

f) isik — nii füüsiline kui ka juriidiline isik, kui kontekst ei eelda teisiti.

Põhimõte

1. Standard

Ajutist importi seestöötlemiseks reguleerivad käesoleva lisa sätted.

Kohaldamisala

2. Standard

Siseriiklike õigusaktidega sätestatakse asjaolud, mille puhul ajutine import seestöötlemiseks on lubatud, ning asjaomased nõuded.

Märkused

1. Asjaolud, mille puhul ajutine import seestöötlemiseks on lubatud, võib sätestada üldjoontes ja/või üksikasjalikult.

2. Imporditollimaksu- ja impordimaksuvabastust võib kohaldada selliste kaupade suhtes nagu katalüsaatorid ja keemiliste reaktsioonide kiirendajad või aeglustajad, mis kaovad osaliselt või täielikult, kui neid kasutatakse kompensatsioonitoodete saamiseks, ilma et saadud kompensatsioonitooted neid pärast tegelikult sisaldaksid. Maksuvabastust võib kohaldada ainult juhul, kui saadud kompensatsioonitooted eksporditakse. Maksuvabastust ei kohaldata tavaliselt tootmisel kasutatavate abiainete, näiteks määrdeainete suhtes.

3. Kauba seestöötlemiseks ajutiselt importimise õiguse kohta võib kehtestada tingimuse, mille kohaselt peavad pädevad ametiasutused olema veendunud, et kavandatavad töötlemistoimingud toovad kasu riigi majandusele.

4. Õiguse kaupa seestöötlemiseks ajutiselt importida võib anda ainult isikutele, kelle asukoht on riigi tolliterritooriumil.

5. Ajutisele impordile seestöötlemiseks lubatud toiminguid võib läbi viia seestöötlemise ladudena määratletud ruumides.

Sellise korra põhijooned võivad olla järgmised:

- pädevad ametiasutused kehtestavad seestöötlemise ladude asukoha ja planeerimise kohta käivad nõuded,

- teatud osa saadud kompensatsioonitoodetest võib deklareerida kasutusse lubamiseks,

- kasutatavate kaupade ja laost väljaviidavate kompensatsioonitoodete läbivaatamine toimub tavaliselt laos.

3. Standard

Seestöötlemiseks ajutiselt imporditud kaupadele kohaldatakse tingimisi täielikku imporditollimaksu- ja impordimaksuvabastust. Imporditollimaksud ja impordimaksud võib aga välja arvutada seestöötlemiseks ajutiselt imporditud kauba töötlemisel või valmistamisel tekkivate jäätmete pealt, mida ei reekspordita ega muudeta kaubanduslikult väärtusetuks.

Märkused

1. Siseriiklike õigusaktidega võib ette näha, et kaubandusliku väärtusega jäätmeid hinnatakse kas nende tariifistikujärgse kirjelduse põhjal või selle kauba tariifistikujärgse kirjelduse põhjal, millest jäätmed tekkisid.

2. Siseriiklike õigusaktidega võib ette näha, et imporditollimakse ja tollimakse ei kohaldata teatud protsendimääraga jäätmete suhtes või jäätmete suhtes, mida ei ole võimalik töödelda või mis on kasutuskõlbmatud.

4. Standard

Ajutine import seestöötlemiseks ei piirdu ainult otse välisriigist imporditud kaupadega, vaid see on lubatud ka tollitransiidilt, tollilaost või vabasadamast või vabatsoonist saabuva kauba puhul.

5. Soovituslik tava

Kauba ajutist importi seestöötlemiseks ei tohiks keelata ainult sel põhjusel, et kaup pärineb mingist konkreetsest riigist, on saadetud mingist konkreetsest riigist või kauba sihtriik on mingi konkreetne riik.

6. Standard

Õigus kaupa seestöötlemiseks ajutiselt importida ei piirdu ainult imporditud kauba omanikuga.

7. Soovituslik tava

Kui välisriigis asuva isikuga sõlmitud lepingu kohaselt tarnib kasutatava kauba see isik, ei tohiks ajutisele impordile seestöötlemiseks seada tingimust, et imporditolliterritooriumil ei tohi saadaval olla imporditavale kaubale vastavat kaupa.

8. Soovituslik tava

Ajutisele impordile seestöötlemiseks ei tohiks vajalikuks tingimuseks seada seda, et imporditud kauba olemasolu kompensatsioonitoodetes peab olema võimalik kindlaks määrata juhul, kui kaupa on tollikontrolli tulemusena võimalik töötlemistoimingute käigus identifitseerida või kui protseduur lõpeb seestöötlemiseks ajutiselt imporditud kaubaga kirjelduse, kvaliteedi ja tehniliste näitajate poolest identse kauba töötlemisel saadud toodete eksportimisega.

Kauba ajutine import seestöötlemiseks

a) Ajutisele impordile seestöötlemiseks eelnevad formaalsused

9. Standard

Siseriiklike õigusaktidega sätestatakse asjaolud, mille puhul on ajutiseks impordiks seestöötlemiseks nõutav eelnev luba ning ametiasutused, mis on volitatud seda luba andma.

10. Soovituslik tava

Isikutele, kes pidevalt veavad sisse suurel hulgal kaupa, millele kohaldatakse tolliprotseduuri "ajutine import seestöötlemiseks", tuleks sellise sisseveo kohta väljastada üldine luba.

11. Standard

Kui seestöötlemiseks ajutiselt imporditud kaupa hakatakse valmistama või töötlema, määrab pädev ametiasutus toimingu tulemimäära, võttes arvesse valmistamise või töötlemise tegelikke tingimusi. Tulemimäära kindlaksmääramisel määratletakse ka erinevate kompensatsioonitoodete kirjeldus, kvaliteet ja kvantiteet.

12. Soovituslik tava

Kui seestöötlemistoimingud vastavad järgmistele tingimustele:

- töödeldakse kaupa, mille omadused oluliselt ei muutu,

- tavaliselt toimub töötlemine selgelt määratletud tehnilistes tingimustes ja

- töötlemise tulemusel saadakse kindla kvaliteediga kompensatsioonitooted,

peaksid pädevad ametiasutused kehtestama selliste toimingute suhtes ühtsed tulemimäärad.

b) Kauba deklareerimine ajutiseks impordiks seestöötlemiseks

13. Standard

Siseriiklike õigusaktidega nähakse ette tingimused, mille kohaselt seestöötlemiseks ajutiselt imporditud kaubad esitatakse pädevale tolliasutusele ja mille kohaselt esitatakse kaubadeklaratsioon.

14. Soovituslik tava

Ajutisel impordil seestöötlemiseks kasutatavad siseriiklikud dokumendivormid peaksid olema vastavuses kasutusse lubamise kaubadeklaratsiooni vormidega.

c) Tagatis

15. Standard

Ajutise impordi puhul seestöötlemiseks tuleb tagatis esitada siseriiklike õigusaktidega ettenähtud või tolli poolt siseriiklike õigusaktide kohaselt määratud kujul.

16. Soovituslik tava

Deklarant võib valida erinevate lubatud tagatiste vahel.

17. Standard

Toll määrab siseriiklike õigusaktide kohaselt kauba ajutisele impordile seestöötlemiseks esitatava tagatise summa.

18. Soovituslik tava

Kauba ajutisele impordile seestöötlemiseks esitatava tagatise summa ei tohiks ületada nende imporditollimaksude ja impordimaksude summat, millest kaup on tingimisi vabastatud.

Märkus

See soovituslik tava ei välista tagatise summa kindlaksmääramist ühtse määra alusel juhul, kui kaubad kuuluvad mitmesse erinevasse tariifirubriiki.

19. Standard

Isikutel, kes antud tolliterritooriumil ühes või mitmes tolliasutuses korrapäraselt kasutavad tolliprotseduuri "ajutine import seestöötlemiseks", lubatakse esitada üldine tagatis.

20. Soovituslik tava

Toll peaks loobuma tagatise nõudest, kui tollivõimud on veendunud, et võimalike sissenõutavate summade maksmist on võimalik tagada muul viisil.

d) Kauba läbivaatamine

21. Soovituslik tava

Importija nõudel ja tolli poolt heakskiidetaval mõjuval põhjusel peaks toll võimaluse korral lubama seestöötlemiseks ajutiselt imporditud kauba läbivaatamist eravaldustes, tingimusel et kaasnevad kulud katab importija.

e) Identifitseerimismeetmed

22. Standard

Toll kehtestab seestöötlemiseks ajutiselt imporditud kauba identifitseerimisega seonduvad nõuded, võttes arvesse kauba laadi, läbiviidavaid toiminguid ja asjaomaste huvide tähtsust.

Märkus

Seestöötlemiseks ajutiselt imporditud kauba identifitseerimiseks võib toll kasutada välisriikides kaubale paigaldatud tollitõkendeid, kauba külge püsivalt kinnitatud märke, numbreid ja muid tunnuseid, kauba kirjeldust, skeeme või fotosid; samuti on lubatud proovide võtmine ja tollimärkide (tõkendite, templite, mulgustamise jne) kasutamine. Toll võib tutvuda ka importija dokumentatsiooniga.

Kauba viibimine tolliterritooriumil

23. Standard

Ajutisele impordile seestöötlemiseks määratakse igal üksikul juhul ajaline piirang vastavalt töötlemiseks vajalikule ajale ning see võib ulatuda kuni siseriiklike õigusaktidega sätestatud tähtaja ülempiirini, kui selline ülempiir on kehtestatud.

24. Soovituslik tava

Asjaomase isiku nõudel ja tolli poolt heakskiidetaval mõjuval põhjusel peaks toll algselt määratud perioodi pikendama.

25. Standard

Tolli nõudel peaksid asjaomased isikud dokumenteerima seestöötlemiseks ajutiselt imporditud kauba kasutamist nii, et seda oleks võimalik kontrollida.

26. Standard

Tollil on õigus nõuda, et iga isik, kes impordib kaupa selle protseduuri alusel, võimaldaks neil seestöötlemiseks ajutiselt imporditud kaupa ja kompensatsioonitooteid isiku ruumides igal ajal kontrollida.

27. Soovituslik tava

Pädevad asutused peaksid lubama, et osa töötlemist viib läbi mõni muu isik, mitte isik, kellele anti õigus kaup seestöötlemiseks ajutiselt importida, ilma et viimane peaks seestöötlemiseks ajutiselt imporditud kauba omandiõiguse üle andma, seda tingimusel, et isik, kellele anti õigus kaupa seestöötlemiseks ajutiselt importida, jääb kogu töötlemise ajal tolli ees vastutavaks nende tingimuste täitmise eest, millega töötlemisõigus seotud on.

28. Soovituslik tava

Kui seestöötlemiseks ajutiselt imporditud kauba ja kompensatsioonitoodete omandiõigus läheb üle kolmandale isikule, tuleks jätkuvalt lubada selle kauba ja nende toodete ajutist importi juhul, kui nimetatud kolmas isik võtab üle importija kohustused.

Ajutise impordi seestöötlemiseks lõppemine

29. Standard

Siseriiklike õigusaktidega nähakse ette tingimused, mille kohaselt kompensatsioonitooted esitatakse pädevale tolliasutusele ja mille kohaselt esitatakse kaubadeklaratsioon.

Märkus

Siseriiklike õigusaktidega võib ette näha, et kaubadeklaratsioon peab sisaldama andmeid, mis on vajalikud kasutatud kauba suhtes protsessi "ajutine import seestöötlemiseks" lõpetamiseks.

a) Reeksport

30. Standard

Kompensatsioonitooteid võib eksportida muude tolliasutuste kaudu peale selle tolliasutuse, mille kaudu seestöötlemiseks ajutiselt imporditud kaup imporditi.

31. Standard

Seestöötlemiseks ajutiselt imporditud kauba suhtes võib ajutise impordi lõpetada, eksportides kompensatsioonitooteid ühes või mitmes saadetises.

32. Soovituslik tava

Eksportija nõudel ja tolli poolt heakskiidetaval mõjuval põhjusel peaks toll võimaluse korral lubama reeksporditavate kompensatsioonitoodete läbivaatamist eravaldustes tingimusel, et kaasnevad kulud katab eksportija.

33. Standard

Asjaomase isiku nõudel lubavad pädevad asutused kauba reeksportimist samas seisukorras, milles kaup imporditi, sellisel juhul ajutine import seestöötlemiseks lõpeb.

34. Standard

Ajutine import seestöötlemiseks lõpeb kompensatsioonitoodete paigutamisega vabasadamasse või vabatsooni.

b) Muud realiseerimismeetodid

35. Soovituslik tava

Sätestada tuleks protsessi "ajutine import seestöötlemiseks" lõpetatuks lugemine, kui kompensatsioonitooted paigutatakse tollilattu edasiseks eksportimiseks või muuks lubatud realiseerimiseks.

36. Soovituslik tava

Sätestada tuleks protsessi "ajutine import seestöötlemiseks" lõpetatuks lugemine, kui kaup suunatakse tollitransiidiprotseduurile edasiseks eksportimiseks või muuks lubatud realiseerimiseks.

37. Standard

Sätestada tuleks protsessi "ajutine import seestöötlemiseks" lõpetatuks lugemine, kui imporditud kaup või kompensatsioonitooted lubatakse kasutusse, võttes arvesse sellisel juhul kohaldatavaid tingimusi ja vorminõudeid.

38. Standard

Siseriiklike õigusaktidega sätestatakse ajahetk, mida tuleb arvesse võtta kasutusse lubatud kauba väärtuse ja koguse ning selle suhtes kohaldatavate imporditollimaksu- ja impordimaksumäärade kindlaksmääramisel.

Märkus

Kui kasutusse lubatakse kompensatsioonitooted, mis on saadetud välisriiki lisatöötlemisele, võib lisaks algselt kasutatud kaupadele kohaldatavatele imporditollimaksudele ja impordimaksudele võtta imporditollimaksude ja impordimaksude arvestamisel arvesse vahet järgmiste summade vahel:

a) selliste imporditollimaksude ja impordimaksude summa, millega reimporditavad tooted maksustataks pärast lisatöötlemist; ja

b) selliste imporditollimaksude ja impordimaksude summa, millega lisatöötlemiseks ajutiselt eksporditud tooted maksustataks, kui need imporditaks otse sellest riigist, kus töötlemine toimus.

39. Soovituslik tava

Siseriiklike õigusaktidega tuleks ette näha, et imporditollimaksude ja impordimaksude summa, mida kohaldatakse juhul, kui kompensatsioonitooteid ei ekspordita, ei ületaks seestöötlemiseks ajutiselt imporditud kaubale kohaldatavate imporditollimaksude ja impordimaksude summat.

40. Soovituslik tava

Sätestada tuleks protseduuri "ajutine import seestöötlemiseks" lõpetamine kauba suhtes, mis on oma laadi tõttu hävinud, seda tingimusel, et kompensatsioonitooted eksporditakse ja et selline hävimine on tolliasutusi rahuldaval viisil nõuetekohaselt tõendatud.

Märkus

Siseriiklike õigusaktidega võib teatud seestöötlemiseks ajutiselt imporditavate kaupade kategooriatele kehtestada ühtsed kadude protsendimäärad.

41. Standard

Sätestada tuleb protseduuri "ajutine import seestöötlemiseks" lõpetamine asjaomase isiku nõudel, kui seestöötlemiseks ajutiselt imporditud kaup või kompensatsioonitooted loovutatakse tolli otsuse kohaselt riigile või hävitatakse või muudetakse tolli järelevalve all kaubanduslikult väärtusetuks. Selline üleandmine või hävitamine ei tohi tekitada riigile kulutusi.

Kui pärast hävimist alles jäänud jäätmed ja jäägid lubatakse vabasse ringlusse, kohaldatakse nende suhtes imporditollimakse ja impordimakse, mida kohaldataks sellises olukorras imporditud jäätmete ja jääkide suhtes.

42. Standard

Kui seestöötlemiseks ajutiselt imporditud kaup ja kompensatsioonitooted on hävinud või lõplikult kadunud õnnetuse või vääramatu jõu tagajärjel, ei kohaldata nende suhtes imporditollimakse ega impordimakse, kui selline hävimine või kaotsiminek on tolliasutusi rahuldaval viisil nõuetekohaselt tõendatud.

Kui pärast hävimist alles jäänud jäätmed ja jäägid lubatakse vabasse ringlusse, kohaldatakse nende suhtes imporditollimakse ja impordimakse, mida kohaldataks sellises olukorras imporditud jäätmete ja jääkide suhtes.

43. Soovituslik tava

Seestöötlemiseks ajutiselt imporditud kaubaga kirjelduse, kvaliteedi ja tehniliste näitajate poolest identse imporditud või kodumaise kauba töötlemisel saadud tooted tuleks käesoleva lisa tähenduses lugeda kompensatsioonitoodeteks (tasaarveldamine ekvivalentkaubaga).

Märkus

Kui ekvivalentkaubaga tasaarveldamine toimub olukorras, mis seda nõuab, võivad pädevad ametiasutused kompensatsioonitoodeteks lugeda enne protseduuri "ajutine import seestöötlemiseks" alusel imporditud kauba importimist eksporditud kaupa.

Tagatise vabastamine

44. Standard

Esitatud tagatis vabastatakse võimalikult kiiresti pärast protseduuri "ajutine import seestöötlemiseks" lõpetamist.

Teave protseduuri "ajutine import seestöötlemiseks" kohta

45. Standard

Tolliasutused tagavad, et kogu ajutist importi seestöötlemiseks käsitlev teave on kõigile huvilistele vabalt kättesaadav.

--------------------------------------------------

LISA E.8

AJUTISE LISA EKSPORDI KOHTA VÄLISTÖÖTLEMISEKS

Sissejuhatus

Enamik riike on oma siseriiklike õigusaktidega ette näinud imporditollimaksu- ja impordimaksuvabastuse, mida osaliselt või täielikult kohaldatakse pärast välismaal valmistamist, töötlemist või remonti reimporditud kaubale, mis lubatakse kasutusse. Tolliprotseduur, millega see maksuvabastus sätestatakse, on ajutine eksport välistöötlemiseks.

Selle protseduuri kohaldamisele võib seada tingimuse, mille kohaselt pädevad ametiasutused peavad olema veendunud, et kavandatavad töötlemistoimingud ei kahjusta riigi huve.

Välisriigis töödeldud kaubale kohaldatakse maksuvabastust reimportimisel tavaliselt osaliselt; aga võidakse kohaldada ka täielikku maksuvabastust, eriti juhul, kui kaupa on välismaal tasuta remonditud.

Mõisted

Käesolevas lisas kasutatakse järgmisi mõisteid:

a) ajutine eksport välistöötlemiseks — tolliprotseduur, mille kohaselt võib tolliterritooriumil vabas ringluses oleva kauba ajutiselt eksportida ja reimportida pärast valmistamist, töötlemist või remonti, kohaldades sellele osalist või täielikku imporditollimaksu- ja impordimaksuvabastust;

b) vabasse ringlusse lubatud kaup — kaup, mida võib realiseerida ilma tollipiiranguteta;

c) imporditollimaksud ja impordimaksud — tollimaksud ja kõik muud maksud ja tasud, mis tuleb tasuda kaupade impordil või seoses impordiga, välja arvatud tasud summas, mis vastab osutatud teenuste ligilähedasele maksumusele;

d) kompensatsioonitooted — välistöötlemiseks ajutiselt eksporditud kauba valmistamise, töötlemise või remondi käigus või tulemusel välisriigis saadud tooted;

e) tollikontroll — meetmed, mida võetakse õigusnormide täitmise tagamiseks ning mille rakendamise eest vastutab toll;

f) isik — nii füüsiline kui ka juriidiline isik, kui kontekst ei eelda teisiti.

Põhimõte

1. Standard

Ajutist eksporti välistöötlemiseks reguleerivad käesoleva lisa sätted.

Kohaldamisala

2. Standard

Siseriiklike õigusaktidega sätestatakse asjaolud, mille puhul ajutine eksport välistöötlemiseks on lubatud, ning asjaomased nõuded.

Märkused

1. Asjaolud, mille puhul ajutine eksport välistöötlemiseks on lubatud, võib sätestada üldjoontes ja/või üksikasjalikult.

2. Ajutisele ekspordile välistöötlemiseks võib seada tingimuse, et kavandatavad töötlemistoimingud ei tohi kahjustada riigi huve.

3. Toll võib nõuda, et isik, kes ajutiselt ekspordib kaupa välistöötlemiseks, selgitaks, mis töötlemis- või valmistamistoiminguid on välisriigis plaanis kauba suhtes läbi viia.

3. Soovituslik tava

Kauba ajutist eksporti välistöötlemiseks ei tohiks keelata ainult sel põhjusel, et kaupa tahetakse töödelda mingis konkreetses riigis.

4. Standard

Kaupa võivad välistöötlemiseks ajutiselt eksportida ka muud isikud peale kauba omaniku.

Kauba ajutine eksport

a) Kauba ajutisele ekspordile eelnevad formaalsused

5. Standard

Kui ajutiseks ekspordiks välistöötlemiseks on vajalik eelnev luba, sätestatakse siseriiklike õigusaktidega asjaolud, mille puhul selline luba on nõutav, ja ametiasutused, mis on volitatud luba andma.

6. Soovituslik tava

Isikutele, kes pidevalt veavad välja suurel hulgal ühte ja sama liiki kaupa, millele kohaldatakse tolliprotseduuri "ajutine eksport välistöötlemiseks", tuleks sellise väljaveo kohta väljastada üldine luba.

7. Soovituslik tava

Pädevad ametiasutused peaksid konkreetsele kaubaveole protseduuri "ajutine eksport välistöötlemiseks" raames määrama tulemimäära, kui see hõlbustaks veo läbiviimist või kui ametiasutused peavad seda vajalikuks. Tulemimäära kindlaksmääramisel määratletakse ka erinevate kompensatsioonitoodete kirjeldus, kvaliteet ja kvantiteet.

Märkused

1. Toll võib tulemimäära määramisel võtta aluseks töötlemise tingimused, kui need on teada. Toll võib nõuda töötlemist või valmistamist läbi viiva välisriigi ettevõttega sõlmitud lepingute esitamist. Toll võib tulemimäära määrata ka tolli poolt selles riigis, kus töötlemine toimub, kehtestatud tulemimäärade alusel.

2. Ühtsed tulemimäärad võib kehtestada juhul, kui välistöötlemistoimingud vastavad järgmistele tingimustele:

- töödeldakse kaupa, mille omadused oluliselt ei muutu,

- tavaliselt toimub töötlemine selgelt määratletud tehnilistes tingimustes ja

- töötlemise tulemusel saadakse kindla kvaliteediga kompensatsioonitooted.

b) Deklareerimine ajutiseks ekspordiks

8. Standard

Siseriiklike õigusaktidega nähakse ette tingimused, mille kohaselt välistöötlemiseks ajutiselt eksporditud kaubad esitatakse pädevale tolliasutusele ja mille kohaselt esitatakse (väljaveo) kaubadeklaratsioon.

9. Soovituslik tava

Toll peaks lubama (väljaveo) kaubadeklaratsiooni vormi kasutamist kauba ajutise ekspordi välistöötlemiseks deklaratsiooni koostamisel.

10. Soovituslik tava

Kui kauba ajutise ekspordi välistöötlemiseks deklaratsiooni koostamisel kasutatakse erilisi vorme, tuleks need viia vastavusse (väljaveo) kaubadeklaratsiooni vormiga.

c) Kauba läbivaatamine

11. Soovituslik tava

Deklarandi nõudel ja tolli poolt heakskiidetaval mõjuval põhjusel peaks toll võimaluse korral lubama välistöötlemiseks ajutiselt eksporditava kauba läbivaatamist eravaldustes tingimusel, et kaasnevad kulud katab deklarant.

d) Identifitseerimismeetmed

12. Standard

Toll kehtestab välistöötlemiseks ajutiselt eksporditava kauba identifitseerimise nõuded, võttes arvesse näiteks kauba laadi ja läbiviidavaid toiminguid.

Märkused

1. Välistöötlemiseks ajutiselt eksporditava kauba identifitseerimiseks võib toll kasutada tollimärke (tõkendite ja templite paigaldamine, mulgustamine jne) või kauba külge püsivalt kinnitatud märke, numbreid ja muid tunnuseid, kauba kirjeldust, skeeme või fotosid; samuti on lubatud proovide võtmine.

2. Samuti võib toll lubada importijal kauba identifitseerimiseks esitada kompensatsioonitoodete importimisel kirjaliku deklaratsiooni neis toodetes sisalduva kauba kohta koos antud protseduuri kohta käivate täiendavate äridokumentidega.

13. Soovituslik tava

Kui muid identifitseerimismeetmeid ei ole võimalik rakendada, peaks toll kasutama käesoleva lisa I liites toodud näidisele vastavat teatist, tingimusel et töötlemine või valmistamine toimub sellise lepinguosalise tolliterritooriumil, kes on nõustunud teatiste kasutamises osalema kooskõlas käesoleva lisa I liites toodud põhimõtetega.

Ajutise ekspordi kestus

14. Standard

Kui toll kehtestab ajutisele ekspordile välistöötlemiseks ajalise piirangu, määratakse see ajavahemik vastavalt töötlemiseks vajalikule ajale ning see võib ulatuda kuni siseriiklike õigusaktidega sätestatud tähtaja ülempiirini, kui selline ülempiir on kehtestatud.

15. Soovituslik tava

Asjaomase isiku nõudel ja tolli poolt heakskiidetaval mõjuval põhjusel peaks toll algselt määratud perioodi pikendama.

Kompensatsioonitoodete importimine

16. Standard

Siseriiklike õigusaktidega nähakse ette tingimused, mille kohaselt kompensatsioonitooted esitatakse pädevale tolliasutusele ja mille kohaselt esitatakse kaubadeklaratsioon.

Märkused

1. Siseriiklike õigusaktidega võib ette näha, et kaubadeklaratsioon peab sisaldama andmeid, mis on vajalikud kasutatud kauba suhtes protseduuri "ajutine eksport välistöötlemiseks" lõpetamiseks.

2. Siseriiklike õigusaktidega võib sätestada, et välisriigis välistöötlemiseks ajutiselt eksporditud kaubaga kirjelduse, kvaliteedi ja tehniliste näitajate poolest identse kauba töötlemisel saadud tooted tuleks käesoleva lisa tähenduses lugeda kompensatsioonitoodeteks (tasaarveldamine ekvivalentkaubaga).

17. Soovituslik tava

Kompensatsioonitooteid võib importida muude pädevate tolliasutuste kaudu peale selle tolliasutuse, mille kaudu kaup välistöötlemiseks ajutiselt eksporditi.

18. Standard

Kompensatsioonitooted võib importida ühes või mitmes saadetises.

19. Soovituslik tava

Importija nõudel ja tolli poolt heakskiidetaval mõjuval põhjusel peaks toll võimaluse korral lubama imporditud kompensatsioonitoodete läbivaatamist eravaldustes tingimusel, et kaasnevad kulud katab importija.

20. Standard

Asjaomase isiku nõudel lubavad pädevad ametiasutused vastavalt siseriiklike õigusaktidega sätestatud tingimustele välistöötlemiseks ajutiselt eksporditud kauba reimporti, kohaldades sellele täielikku imporditollimaksu- ja impordimaksuvabastust, kui kaubaga seoses ei viidud läbi valmistamis-, töötlemis- ega remonditoiminguid, mille jaoks see välisriiki saadeti, ja see tagastatakse eksportijale endises seisukorras.

See maksuvabastus ei kehti seoses kauba ajutise eksportimisega välistöötlemiseks tagasi makstud ega vähendatud imporditollimaksude ja impordimaksude suhtes.

21. Standard

Kui välistöötlemiseks ajutiselt eksporditud kaupa ei pea siseriiklike õigusaktide kohaselt reimportima, siis tuleks sätestada protsessi "ajutine eksport välistöötlemiseks" lõpetatuks lugemine, kui kaup deklareeritakse lõplikuks ekspordiks, võttes arvesse sellisel juhul kohaldatavaid tingimusi ja vorminõudeid.

Kompensatsioonitoodete suhtes kohaldatavad imporditollimaksud ja impordimaksud

22. Standard

Siseriiklike õigusaktidega sätestatakse kompensatsioonitoodetele vabasse ringlusse lubamisel kohaldatava imporditollimaksu- ja impordimaksuvabastuse ulatus ning maksuvabastuse arvutusmeetod.

Märkus

Maksuvabastuse osalise kohaldamise korral võib imporditollimakse ja impordimakse arvestada välisriigis kaubale töötlemise käigus lisandunud väärtuse alusel. Makse võib arvestada ka selliselt, et kompensatsioonitoodetele kohaldatavate imporditollimaksude ja impordimaksude summast arvatakse maha imporditollimaksude ja impordimaksude summa, mis tuleks kompensatsioonitoodete saamiseks kasutatud välistöötlemiseks ajutiselt eksporditud kauba pealt maksta, kui see kaup imporditaks sellest riigist, kus seda töödeldi, samas seisukorras, milles see riiki eksporditi. Mahaarvamisel kasutatakse kompensatsioonitoodete vabasse ringlusse lubamise ajal kehtivaid maksumäärasid; aga kui selle reegli kohaselt rakendatavad maksumäärad on kõrgemad kui kompensatsioonitoodete suhtes kehtivad maksumäärad, võib mahaarvamisel kasutada toodete suhtes kehtivaid maksumäärasid.

23. Standard

See kompensatsioonitoodetele sätestatud imporditollimaksu- ja impordimaksuvabastus ei kehti seoses kauba ajutise eksportimisega välistöötlemiseks tagasi makstud ega vähendatud imporditollimaksude ja impordimaksude suhtes.

24. Soovituslik tava

Kui välistöötlemiseks ajutiselt eksporditud kaupa on välismaal tasuta remonditud, tuleks selle suhtes reimportimisel sätestada täieliku imporditollimaksu- ja impordimaksuvabastuse kohaldamine vastavalt siseriiklike õigusaktidega kehtestatud tingimustele.

25. Soovituslik tava

Imporditollimaksu- ja impordimaksuvabastust tuleks kohaldada juhul, kui kompensatsioonitooted paigutati enne kasutusse lubamist tollilattu või vabatsooni.

26. Soovituslik tava

Imporditollimaksu- ja impordimaksuvabastust tuleks kohaldada juhul, kui kompensatsioonitooted suunati enne kasutusse lubamist ajutise impordi protseduurile.

27. Soovituslik tava

Imporditollimaksu- ja impordimaksuvabastust tuleks kohaldada juhul, kui kompensatsioonitoodete omandiõigus läheb enne vabasse ringlusse lubamist üle teisele isikule, seda tingimusel, et tooted lubatakse vabasse ringlusse selle isiku nimel või eest, kes suunas kauba välistöötlemiseks ajutise ekspordi protseduurile.

Märkus

Kauba omandiõiguse üleminekul võidakse kohaldada teatud riigisiseseid makse.

Teave protseduuri "ajutine eksport välistöötlemiseks" kohta

28. Standard

Tolliasutused tagavad, et kogu ajutist eksporti välistöötlemiseks käsitlev teave on kõigile huvilistele vabalt kättesaadav.

--------------------------------------------------