30.8.2014

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 261/4

---

Ühelt poolt Euroopa Liidu Euroopa Aatomienergiaühenduse ja nende liikmesriikide ning teiselt poolt Gruusia vaheline

ASSOTSIEERIMISLEPING

PREAMBUL

BELGIA KUNINGRIIK,

BULGAARIA VABARIIK,

TŠEHHI VABARIIK,

TAANI KUNINGRIIK,

SAKSAMAA LIITVABARIIK,

EESTI VABARIIK,

IIRIMAA,

KREEKA VABARIIK,

HISPAANIA KUNINGRIIK,

PRANTSUSE VABARIIK,

HORVAATIA VABARIIK,

ITAALIA VABARIIK,

KÜPROSE VABARIIK,

LÄTI VABARIIK,

LEEDU VABARIIK,

LUKSEMBURGI SUURHERTSOGIRIIK,

UNGARI,

MALTA VABARIIK,

MADALMAADE KUNINGRIIK,

AUSTRIA VABARIIK,

POOLA VABARIIK,

PORTUGALI VABARIIK,

RUMEENIA,

SLOVEENIA VABARIIK,

SLOVAKI VABARIIK,

SOOME VABARIIK,

ROOTSI KUNINGRIIK,

SUURBRITANNIA JA PÕHJA-IIRI ÜHENDKUNINGRIIK,

kes on Euroopa Liidu lepingu ja Euroopa Liidu toimimise lepingu osalised, edaspidi „liikmesriigid”,

EUROOPA LIIT, edaspidi „liit” või „EL”, ja

EUROOPA AATOMIENERGIAÜHENDUS, edaspidi „Euratom”,

ühelt poolt ning

GRUUSIA,

teiselt poolt,

edaspidi koos „lepinguosalised”,

PIDADES SILMAS lepinguosaliste tihedaid sidemeid ja ühiseid väärtusi, samuti nende vahel ühelt poolt Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Gruusia vahelise partnerlus- ja koostöölepinguga loodud ning Euroopa naabruspoliitika suuna – idapartnerluse – raames edasi arendatud sidemeid, ning rõhutades lepinguosaliste ühist soovi omavahelisi suhteid ulatuslikult ja uuenduslikult edasi arendada, tugevdada ja laiendada;

TUNNUSTADES Gruusia Euroopa-püüdlusi ja Euroopa-orientatsiooni;

TUNNISTADES, et väärtused, millele EL tugineb – demokraatia, inimõiguste ja põhivabaduste austamine ning õigusriigi põhimõte –, on ka käesoleva lepingu kohase poliitilise assotsieerimise ja majandusintegratsiooni südames;

TUNNISTADES, et Gruusia on Ida-Euroopa riik, kes on võtnud endale kohustuse neid väärtusi rakendada ja järgida;

TUNNISTADES, et Gruusial on ajaloolised sidemed ja ühised väärtused liikmesriikidega;

VÕTTES ARVESSE, et käesolev leping ei piira ELi ja Gruusia suhete edasist arengut, vaid avab selleks võimalusi;

VÕTTES EESMÄRGIKS veelgi süvendada põhivabaduste ja inimõiguste, sealhulgas vähemuste õiguste, demokraatia põhimõtete, õigusriigi ja hea valitsemistava põhimõtete austamist vastavalt lepinguosalist ühistele väärtustele;

MÕISTES, et sisereformid demokraatia ja turumajanduse süvendamiseks aitavad Gruusial osaleda ELi poliitikas, programmides ja asutuste töös. Reformiprotsess ja konfliktile püsiva lahenduse leidmine on vastastikku tugevdavad ning soodustavad usalduse tekkimist konflikti käigus lõhestatud kogukondade vahel;

SOOVIDES käesoleva lepingu tulemuslikuks rakendamiseks aidata kaasa Gruusia poliitilisele, sotsiaal-majanduslikule ja institutsioonilisele arengule, tehes koostööd paljudes ühishuvi pakkuvates valdkondades, nagu kodanikuühiskonna areng, hea valitsemistava, muu hulgas maksunduse valdkonnas, kaubanduse integreerimine ja majanduskoostöö tihendamine, institutsioonide arendamine, avaliku halduse ja avaliku teenistuse reformimine ning korruptsioonivastane võitlus, vaesuse vähendamine ning vabadus, turvalisus ja õigus, ning märkides ELi valmidust toetada asjaomaseid reforme Gruusias;

VÕTTES EESMÄRGIKS järgida kõiki Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni põhikirja ning Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsiooni (OSCE) põhimõtteid ja sätteid, eelkõige Euroopa Julgeoleku- ja Koostöökonverentsi 1975. aasta Helsingi kohtumise lõppakti, samuti Madridi, Istanbuli ja Viini 1991. ja 1992. aasta konverentsi lõppdokumente, 1990. aasta Pariisi uue Euroopa hartat, 1948. aasta ÜRO inimõiguste ülddeklaratsiooni ning 1950. aasta Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni;

RÕHUTADES oma kavatsust edendada rahvusvahelist rahu ja julgeolekut ning osaleda tõhusas mitmepoolsuses ja vaidluste rahumeelses lahendamises, tehes selle nimel koostööd Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni (ÜRO) ja OSCE raames;

VÕTTES EESMÄRGIKS veel kord kinnitada rahvusvahelist kohustust võidelda massihävitusrelvade ja nende kandevahendite leviku vastu ning teha koostööd desarmeerimise valdkonnas;

TUNNISTADES lisaväärtust, mis tuleneb Gruusia aktiivsest osalemisest erinevates piirkondlikes koostöövormides;

SOOVIDES edasi arendada korrapärast poliitilist dialoogi vastastikust huvi pakkuvates kahepoolsetes ja rahvusvahelistes küsimustes, sealhulgas nende piirkondlikes aspektides, võttes arvesse Euroopa Liidu ühist välis- ja julgeolekupoliitikat (ÜJVP), sealhulgas ühist julgeoleku- ja kaitsepoliitikat (ÜJKP);

TÄIELIKULT AUSTADES rahvusvahelises õiguses, ÜRO põhikirjas, Euroopa Julgeoleku- ja Koostöökonverentsi Helsingi kohtumise lõppaktis ning ÜRO Julgeolekunõukogu asjakohastes resolutsioonides sätestatud sõltumatuse, suveräänsuse, territoriaalse terviklikkuse ja rahvusvaheliselt tunnustatud piiride puutumatuse põhimõtteid;

TUNNISTADES seda, kui oluline on Gruusia pühendumine leppimisele ning Gruusia jõupingutused konflikti rahumeelse ja püsiva lahendamise teel oma territoriaalse terviklikkuse taastamiseks ning täieliku ja tegeliku kontrolli saavutamiseks Gruusia Abhaasia ja Tshinvali (Lõuna-Osseetia) piirkonna üle kooskõlas rahvusvahelise õiguse põhimõtetega, ning seda, kui oluline on ELi pühendumine konfliktile rahumeelse ja püsiva lahenduse leidmise toetamisele;

TUNNISTADES sellega seoses, et väga oluline on rakendada 12. augusti 2008. aasta kuuepunktiline leping ja selle rakendusmeetmed, tagada märkimisväärne rahvusvaheline kohalolek kohapeal rahu ja julgeoleku tagamiseks, teostada teineteist toetavat mittetunnustamis- ja kaasamispoliitikat ning toetada Genfi rahvusvahelist arutelu ja riigisiseste põgenike ja pagulaste tagasipöördumist kooskõlas rahvusvahelise õiguse põhimõtetega;

VÕTTES EESMÄRGIKS Gruusia ELiga poliitilise assotsieerumise ja majandusliku integreerumisega tuua kasu kõigile Gruusia kodanikele, sealhulgas konflikti tulemusel jagatud piirkondadele;

VÕTTES EESMÄRGIKS võidelda organiseeritud kuritegevuse ja salakaubanduse vastu ning veelgi süvendada koostööd terrorismivastases võitluses;

VÕTTES EESMÄRGIKS ELi ja Gruusia liikuvuspartnerlust silmas pidades süvendada dialoogi ja koostööd liikuvuse, rände, varjupaiga ja piirihalduse küsimustes, pöörates igakülgse lähenemisviisi raames tähelepanu seaduslikule rändele, sealhulgas korduvrändele, ning koostööle, mida tehakse võitluses ebaseadusliku rände ja inimeste salaja üle piiri toimetamise vastu ning tagasivõtulepingu tõhusaks rakendamiseks;

TUNNISTADES, et kui aeg selleks on küps, on oluline anda Gruusia kodanikele viisavaba reisimise võimalus, kui on täidetud liikuvuse hea juhtimise ja turvalisuse nõuded ning rakendunud on viisalihtsustus- ja tagasivõtulepingud;

VÕTTES EESMÄRGIKS järgida vaba turumajanduse põhimõtteid ja kinnitades, et EL on valmis aitama kaasa majandusreformidele Gruusias muu hulgas Euroopa naabruspoliitika ja idapartnerluse raames;

VÕTTES EESMÄRGIKS saavutada majanduslik integreerumine muu hulgas käesoleva lepingu lahutamatu osa moodustava põhjaliku ja laiaulatusliku vabakaubanduspiirkonna kaudu kooskõlas lepinguosaliste õiguste ja kohustustega, mis tulenevad nende liikmesusest Maailma Kaubandusorganisatsioonis (WTO), sealhulgas õigusnormide ühtlustamise teel;

USKUDES, et käesoleva lepinguga luuakse uued tingimused lepinguosaliste majandussuhetele, eelkõige kaubanduse ja investeeringute arendamisele, ning ergutatakse konkurentsi, mis on majanduse ümberkorraldamisel ja ajakohastamisel määrava tähtsusega;

VÕTTES EESMÄRGIKS järgida jätkusuutliku arengu põhimõtteid, kaitsta keskkonda ja leevendada kliimamuutusi, lakkamatult parandada keskkonna juhtimist ja pidada silmas keskkonnaalaseid vajadusi, muu hulgas tehes piiriülest koostööd ja rakendades rahvusvahelisi lepinguid;

VÕTTES EESMÄRGIKS parandada energiavarustuse kindlust ning muu hulgas arendada lõunapoolset gaasikoridori, muu hulgas edendades projekte, millega arendatakse Gruusia taristut, sealhulgas Gruusiat läbiva transiidi taristut, süvendades turuintegratsiooni ja õigusnormide järkjärgulist ühtlustamist ELi õigustiku põhielementidega ning edendades energiatõhusust ja taastuvate energiaallikate kasutamist;

TUNNISTADES vajadust süvendada energiakoostööd ning lepinguosaliste eesmärki rakendada energiaühenduse asutamisleping;

SOOVIDES parandada rahvatervise ohutust ja inimeste tervise kaitset kui jätkusuutliku arengu ja majanduskasvu olulisi tegureid;

VÕTTES EESMÄRGIKS edendada inimestevahelisi kontakte, sealhulgas teaduse ja tehnoloogia, ettevõtluse, noorsoo, hariduse ja kultuuri valdkonnas toimuva koostöö ja vahetuste kaudu;

VÕTTES EESMÄRGIKS edendada mõlemapoolset piiriülest ja piirkondadevahelist koostööd heanaaberlike suhete vaimus;

TUNNISTADES Gruusia kohustust kooskõlas käesoleva lepinguga järk-järgult ühtlustada oma asjakohaste valdkondade õigusaktid ELi õigusaktidega ning neid tulemuslikult rakendada;

TUNNISTADES Gruusia kohustust töötada välja institutsiooniline ja haldustaristu ulatuses, mis on vajalik käesoleva lepingu täitmise tagamiseks;

VÕTTES ARVESSE ELi soovi toetada reformide elluviimist ja kasutada selleks kõiki võimalikke koostöövahendeid ning tehnilise, rahalise ja majandusliku abi vahendeid;

KINNITADES, et Euroopa Liidu toimimise lepingu kolmanda osa V jaotise kohaldamisalasse jäävad käesoleva lepingu sätted seovad Ühendkuningriiki ja Iirimaad eraldi lepinguosalistena ja mitte ELi osana, välja arvatud juhul, kui EL ja Ühendkuningriik ja/või Iirimaa teatavad Gruusiale ühiselt, et leping on Ühendkuningriigi ja/või Iirimaa kui ELi osa suhtes siduv kooskõlas Euroopa Liidu lepingule Euroopa Liidu toimimise lepingule lisatud protokolliga nr 21 (Ühendkuningriigi ja Iirimaa seisukoha kohta vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala suhtes). Juhul kui Ühendkuningriik ja/või Iirimaa enam ei soovi, et leping oleks tema/nende kui ELi osa suhtes siduv kooskõlas kõnealuse protokolli artikliga 4a, teatab EL koos Ühendkuningriigi ja/või Iirimaaga Gruusiale viivitamata sellisest seisukoha muutusest ning sellisel juhul on käesolev leping nende suhtes siduv kui eraldi lepinguosaliste suhtes. Sama kehtib Taani suhtes kõnealustele aluslepingutele lisatud protokolli nr 22 (Taani seisukoha kohta) kohaselt,

ON KOKKU LEPPINUD JÄRGMISES:

Artikkel 1

Eesmärgid

1.   Käesolevaga luuakse assotsiatsioon ühelt poolt liidu ja tema liikmesriikide ning teiselt poolt Gruusia vahel.

2.   Assotsiatsiooni eesmärgid on:

a)	edendada lepinguosaliste poliitilist assotsieerumist ja majanduslikku integreerumist ühiste väärtuste ning tihedate sidemete alusel, muu hulgas laiendades Gruusia osalemist ELi poliitikavaldkondades, programmides ja ametite tegevuses;

b)	tugevdada kõigis ühist huvi pakkuvates valdkondades tõhustatud poliitilise dialoogi pidamise raamistikku, mis võimaldab lepinguosalistel arendada tihedaid poliitilisi suhteid;

c)	aidata tugevdada demokraatiat ning edendada poliitilist, majanduslikku ja institutsioonilist stabiilsust Gruusias;

d)

ÜRO põhikirja ning Euroopa Julgeoleku- ja Koostöökonverentsi 1975. aasta Helsingi kohtumise lõppakti põhimõtete kohaselt edendada, säilitada ja tugevdada piirkondlikku ja rahvusvahelist rahu ja stabiilsust, muu hulgas tehes ühiseid jõupingutusi, et kõrvaldada pingeallikaid ja parandada julgeolekut piiridel ning edendada piiriülest koostööd ja heanaaberlikke suhteid;

e)	teha koostööd konfliktide rahumeelseks lahendamiseks;

f)	süvendada koostööd vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala valdkonnas, et tugevdada õigusriiki ning parandada inimõiguste ja põhivabaduste austamist;

g)	toetada Gruusia püüdlusi arendada oma majandust rahvusvahelise koostöö kaudu, sealhulgas tema õigusaktide ühtlustamise teel ELi õigusaktidega;

h)

vastavalt käesolevale lepingule integreerida Gruusia järk-järgult ELi siseturuga, eelkõige luues põhjaliku ja laiaulatusliku vabakaubanduspiirkonna, mille raames nähakse ette õigusaktide põhjalik ühtlustamine ja turulepääsu liberaliseerimine kooskõlas õiguste ja kohustustega, mis tulenevad liikmesusest WTOs;

i)	luua tingimused koostöö süvendamiseks muudes ühist huvi pakkuvates valdkondades.

I JAOTIS

ÜLDPÕHIMÕTTED

Artikkel 2

Üldpõhimõtted

1.   Lepinguosaliste sise- ja välispoliitika aluseks ning käesoleva lepingu oluliseks osaks on 1948. aasta ÜRO inimõiguste ülddeklaratsioonis, 1950. aasta Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsioonis, Euroopa Julgeoleku- ja Koostöökonverentsi 1975. aasta Helsingi kohtumise lõppaktis ning 1990. aasta Pariisi uue Euroopa hartas sätestatud demokraatia põhimõtete, inimõiguste ja põhivabaduste austamine. Käesoleva lepingu oluline osa on ka massihävitusrelvade, nendega seotud materjalide ja nende kandevahendite leviku tõkestamine.

2.   Lepinguosalised rõhutavad veel kord pühendumist turumajanduse, jätkusuutliku arengu ning tõhusa mitmepoolsuse põhimõtetele.

3.   Lepinguosalised kinnitavad veel kord, et järgivad õigusriigi ja hea valitsemistava põhimõtteid ning rahvusvahelisi kohustusi, eelkõige neid, mis neil on ÜRO, Euroopa Nõukogu ja OSCE raames. Eelkõige lepivad nad kokku edendada territoriaalse terviklikkuse, piiride puutumatuse ja sõltumatuse põhimõtete järgimist.

4.   Lepinguosalised kohustuvad edendama õigusriiki, head valitsemistava, võitlust korruptsiooni, piiriülese organiseeritud kuritegevuse ja terrorismi eri vormide vastu, jätkusuutlikku arengut ja tegelikku mitmepoolsust ning võitlust massihävitusrelvade ja nende kandevahendite leviku vastu. See kohustus on lepinguosaliste suhete ja koostöö arengu keskne tegur, mis aitab kaasa piirkondliku rahu ja stabiilsuse kindlustamisele.

II JAOTIS

POLIITILINE DIALOOG JA REFORMID NING KOOSTÖÖ VÄLIS- JA JULGEOLEKUPOLIITIKA VALDKONNAS

Artikkel 3

Poliitilise dialoogi eesmärgid

1.   Lepinguosalised arendavad ja süvendavad poliitilist dialoogi kõigis ühist huvi pakkuvates valdkondades, sealhulgas välis- ja julgeolekupoliitika ning siseriikliku reformi küsimustes. See suurendab poliitilise koostöö tulemuslikkust ning lähendab seisukohti välis- ja julgeolekupoliitika küsimustes ning võimaldab suhete ambitsioonikat ja innovatiivset tugevdamist.

2.   Poliitilise dialoogi eesmärgid on järgmised:

a)	süvendada poliitilist assotsiatsiooni ning suurendada lähenemist ja tulemuslikkust poliitika, sealhulgas julgeolekupoliitika valdkonnas;

b)	edendada ÜRO põhikirjas ning Euroopa Julgeoleku- ja Koostöökonverentsi 1975. aasta Helsingi kohtumise lõppaktis sätestatud territoriaalse terviklikkuse, rahvusvaheliselt tunnustatud piiride puutumatuse, suveräänsuse ja sõltumatuse põhimõtteid;

c)	edendada konfliktide rahumeelset lahendamist;

d)	edendada tõhusal mitmepoolsusel põhinevat rahvusvahelist stabiilsust ja julgeolekut;

e)	tugevdada koostööd ja dialoogi lepinguosaliste vahel rahvusvahelise julgeoleku ja kriisiohjamise valdkonnas, eelkõige eesmärgiga vältida üleilmseid ja piirkondlikke probleeme ja ohtusid;

f)	süvendada koostööd massihävitusrelvade ja nende kandevahendite leviku tõkestamise, sealhulgas massihävitusrelvade väljatöötamisega seotud olnud teadlastele alternatiivsete töökohtade loomise valdkonnas;

g)	edendada tulemustele orienteeritud ja praktilist koostööd lepinguosaliste vahel, et saavutada rahu, julgeolek ja stabiilsus Euroopas;

h)	parandada demokraatia põhimõtete, õigusriigi ja hea valitsemistava põhimõtete järgimist, inimõiguste ja põhivabaduste, sealhulgas meediavabaduse ja vähemuste õiguste austamist, ning aidata kaasa siseriiklike poliitiliste reformide tugevdamisele;

i)	arendada dialoogi ja süvendada koostööd lepinguosaliste vahel julgeoleku ja kaitse valdkonnas

j)	veelgi edendada koostööd erinevates piirkondlikes koostöövormides;

k)	võimaldada kõigil Gruusia rahvusvaheliselt tunnustatud piires elavatel Gruusia kodanikel saada kasu ELi ja Gruusia poliitilisest assotsiatsioonist, sealhulgas lähenemisest julgeolekupoliitika valdkonnas.

Artikkel 4

Siseriiklikud reformid

Lepinguosalised teevad koostööd järgmistes valdkondades: demokraatlike institutsioonide ja õigusriigi arendamine ja kindlustamine ning nende stabiilsuse ja mõjususe suurendamine; inimõiguste ja põhivabaduste austamise tagamine; kohtu- ja õigusreformi edendamine eesmärgiga tagada kohtusüsteemi sõltumatus, tugevdada selle haldussuutlikkust ning tagada õiguskaitseasutuste tegevuse tulemuslikkus; avaliku halduse reformi ning aruandekohustusliku, tõhusa, läbipaistva ja pädeva avaliku teenistuse ülesehitamise edendamine; tulemusliku korruptsioonivastase võitluse jätkamine, pidades eelkõige silmas rahvusvahelise koostöö tõhustamist korruptsioonivastase võitluse alal, ning 2003. aasta ÜRO korruptsioonivastane konventsiooni ja muude asjakohaste rahvusvaheliste õigusaktide tulemuslik rakendamine.

Artikkel 5

Välis- ja julgeolekupoliitika

1.   Lepinguosalised tugevdavad dialoogi ja koostööd ning seisukohtade järkjärgulist lähendamist välis- ja julgeolekupoliitika (sealhulgas ühise julgeoleku- ja kaitsepoliitika) küsimustes, käsitledes eelkõige konfliktide ennetamise ja rahumeelse lahendamise, kriisiohjamise, piirkonna stabiilsuse, desarmeerimise, massihävitusrelvade leviku tõkestamise, relvastuskontrolli ja relvaekspordi kontrolli probleeme. Koostöö põhineb ühistel väärtustel ja huvidel ning selle eesmärk on suurendada poliitika ühtsust ja tulemuslikkust, kasutades kahepoolseid, rahvusvahelisi ja piirkondlike foorumeid.

2.   Lepinguosalised kinnitavad veel kord pühendumist territoriaalse terviklikkuse, piiride puutumatuse, suveräänsuse ja sõltumatuse põhimõtete järgimisele, nagu on sätestatud ÜRO põhikirjas ja Euroopa Julgeoleku- ja Koostöökonverentsi 1975. aasta Helsingi kohtumise lõppaktis, ning pühendumist nende põhimõtete edendamisele kahe- ja mitmepoolsetes suhetes. Lepinguosalised rõhutavad ka oma täielikku toetust põhimõttele, et relvajõudude paigutamiseks riigi territooriumile on vaja vastuvõtva riigi nõusolekut. Lepinguosalised on ühel meelel, et välisriigi relvajõudude paigutamiseks nende territooriumile on vaja vastuvõtva riigi selgesõnalist nõusolekut kooskõlas rahvusvahelise õigusega.

Artikkel 6

Rahvusvahelisele üldsusele muret tekitavad rasked kuriteod

1.   Lepinguosalised kinnitavad veel kord, et kõige raskemad rahvusvahelist üldsust tervikuna muretsema panevad kuriteod ei tohi jääda karistamata ning et karistamatuse vältimiseks tuleks võtta meetmeid nii riiklikul kui ka rahvusvahelisel tasandil, sealhulgas Rahvusvahelise Kriminaalkohtu kaudu.

2.   Lepinguosalised on seisukohal, et Rahvusvahelise Kriminaalkohtu asutamine ja tulemuslik toimimine on rahvusvahelise rahu ja õiguse jaoks oluline samm. Lepinguosalised kinnitavad veel kord oma kohustust jätkata oma koostööd Rahvusvahelist Kriminaalkohtuga, rakendades selle Rooma statuuti ja statuudiga seotud instrumente, võttes seejuures nõuetekohaselt arvesse vajadust tagada Rooma statuudi terviklus.

Artikkel 7

Konfliktide ennetamine ja kriisiohjamine

Lepinguosalised tõhustavad praktilist koostööd konfliktide ennetamise ja kriisiohjamise valdkonnas, eelkõige pidades silmas Gruusia võimalikku osalemist ELi juhitavates tsiviil- ja sõjalistes kriisiohjamisoperatsioonides, samuti asjakohastel õppustel ja koolitustel; selline osalemine oleks üksikjuhtumipõhine ja sellele võib eelneda ELi-poolne kutse.

Artikkel 8

Piirkondlik stabiilsus

1.   Lepinguosalised suurendavad ühiseid jõupingutusi piirkonnas stabiilsuse, julgeoleku ja demokraatia arengu edendamiseks ning eri raamistikes tehtava piirkondliku koostöö edendamiseks, eelkõige lahendamata piirkondlike konfliktide rahumeelseks lahendamiseks.

2.   Need jõupingutused tuginevad ühistele rahvusvahelise rahu ja julgeoleku tagamise põhimõtetele, mis on sätestatud ÜRO põhikirjas, Euroopa Julgeoleku- ja Koostöökonverentsi 1975. aasta Helsingi kohtumise lõppaktis ja muudes asjakohastes mitmepoolsetes dokumentides. Lepinguosalised kasutavad ka täielikult ära mitmepoolse idapartnerluse raamistiku, mille raames on võimalik teha koostööd, pidada avatud ja vaba dialoogi ning edendada partnerriikide suhteid.

Artikkel 9

Konfliktide rahumeelne lahendamine

1.   Lepinguosalised rõhutavad veel kord, et seavad eesmärgiks konfliktide rahumeelse lahendamise, austades täiel määral Gruusia suveräänsust ja territoriaalset terviklikkust tema rahvusvaheliselt tunnustatud piires ning aidates ühiselt kaasa konflikti tagajärgede ületamisele ja lepitamisele. Kuni konfliktile püsiva lahenduse leidmiseni ning sõltumata konfliktiga seotud küsimuste lahendamise kehtestatud vormist, on konflikti rahumeelse lahendamise küsimus üks lepinguosaliste vahelise poliitilise dialoogi ning lepinguosaliste ja huvitatud rahvusvaheliste isikute vahelise dialoogi kesksetest teemadest.

2.   Lepinguosalised tunnistavad, et väga oluline on Gruusia pühendumine lepituse otsimisele ning tema tegevus oma territoriaalse terviklikkuse taastamiseks konfliktile rahumeelse ja kestva lahenduse otsimise teel; 12. augusti 2008. aasta kuuepunktilise lepingu ja selle rakendusmeetmete täielik rakendamine; teineteist toetava mittetunnustamise ja kaasamise poliitika teostamine; Genfi rahvusvahelise arutelu ning riigisiseste põgenike isikute ja pagulaste ohutu ja väärika alalisse elukohta tagasipöördumise toetamine kooskõlas rahvusvahelise õiguse põhimõtetega; ning rahvusvahelise üldsuse, sealhulgas vajaduse korral ELi sisuline kaasamine.

3.   Lepinguosalised koordineerivad oma tegevust Gruusia konflikti rahumeelsel lahendamisel, sealhulgas humanitaarküsimustes, omavahel ja muude rahvusvaheliste organisatsioonidega.

4.   Need jõupingutused tuginevad ühistele rahvusvahelise rahu ja julgeoleku tagamise põhimõtetele, mis on sätestatud ÜRO põhikirjas, Euroopa Julgeoleku- ja Koostöökonverentsi 1975. aasta Helsingi kohtumise lõppaktis ja muudes asjakohastes mitmepoolsetes dokumentides.

Artikkel 10

Massihävitusrelvad

1.   Lepinguosalised on seisukohal, et massihävitusrelvade ja nende kandevahendite levik nii riiklikul kui ka mitteriiklikul tasandil on kõige tõsisemaks ohuks rahvusvahelisele rahule ja stabiilsusele. Seetõttu lepivad lepinguosalised kokku, et teevad koostööd massihävitusrelvade ja nende kandevahendite leviku piiramiseks ning aitavad sellele kaasa, täites täielikult oma seniseid kohustusi, mis tulenevad desarmeerimist ja massihävitusrelvade leviku tõkestamist käsitlevatest rahvusvahelistest lepingutest, ja muid vastavaid rahvusvahelisi kohustustusi. Lepinguosalised lepivad kokku, et käesolev säte on käesoleva lepingu oluline osa.

2.   Lepinguosalised lepivad samuti kokku, et teevad koostööd massihävitusrelvade ja nende kandevahendite leviku tõkestamiseks ning aitavad sellele kaasa:

a)	astudes samme kõikidele muudele asjaomastele rahvusvahelistele dokumentidele allakirjutamiseks, nende ratifitseerimiseks või vajaduse korral nendega ühinemiseks ning nende täielikuks rakendamiseks, ning

b)

luues tõhusa siseriikliku ekspordikontrollisüsteemi massihävitusrelvadega seotud kaupade transiidi ja ekspordi kontrollimiseks, sealhulgas massihävitusrelvadega seotud kahese kasutusega tehnoloogiate lõppkasutuse jälgimiseks, ning kehtestades ekspordikontrolli eeskirjade rikkumise eest tõhusad karistused.

3.   Lepinguosalised lepivad kokku, et käsitlevad nimetatud küsimusi oma poliitilise dialoogi käigus.

Artikkel 11

Väike- ja kergrelvad ning tavarelvade ekspordi kontroll

1.   Lepinguosalised tunnistavad, et väike- ja kergrelvade ning nende laskemoona ebaseaduslik tootmine, vahendamine ja levitamine ning nende ülemäärane kokkukoondamine, puudulik haldamine, ladude ebapiisav turvamine ja kontrollimatu levik on endiselt tõsiseks ohuks rahule ja rahvusvahelisele julgeolekule.

2.   Lepinguosalised nõustuvad järgima ja täielikult täitma oma vastavaid kohustusi, et võidelda väike- ja kergrelvade ning nende laskemoonaga ebaseadusliku kauplemise vastu vastavalt kehtivatele rahvusvahelistele lepingutele ja ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsioonidele, ning oma kohustusi muude kõnealuses valdkonnas kohaldatavate rahvusvaheliste dokumentide raames, näiteks ÜRO tegevusprogramm väike- ja kergrelvade salakaubanduse kõikide aspektide ennetamise, tõkestamise ja likvideerimise kohta.

3.   Lepinguosalised kohustuvad tegema koostööd ja tagama koordineerituse, vastastikuse täiendavuse ja koostoime võitluses väike- ja kergrelvade ning nende laskemoona ebaseadusliku kaubanduse vastu ning ülemääraste varude hävitamise ülemaailmsel, piirkondlikul, allpiirkondlikul ja riiklikul tasandil.

4.   Lisaks lepivad lepinguosalised kokku jätkata koostööd tavarelvade ekspordi kontrolli valdkonnas, võttes arvesse nõukogu 8. detsembri 2008. aasta ühist seisukohta 2008/944/ÜVJP, millega määratletakse sõjatehnoloogia ja -varustuse ekspordi kontrolli reguleerivad ühiseeskirjad.

5.   Lepinguosalised lepivad kokku, et käsitlevad nimetatud küsimusi oma poliitilise dialoogi käigus.

Artikkel 12

Võitlus terrorismiga

1.   Lepinguosalised kinnitavad veel kord terrorismivastase võitluse tähtsust ning lepivad kokku, et teevad kahepoolsel, piirkondlikul ja rahvusvahelisel tasandil koostööd terrorismi mis tahes avaldumisvormide ja ilmingute ennetamiseks ning nende vastu võitlemiseks.

2.   Lepinguosalised lepivad kokku, et terrorismivastane võitlus peab toimuma täielikus kooskõlas õigusriigi põhimõtete ning rahvusvahelise õigusega, sealhulgas inimõigusi käsitlevate rahvusvaheliste aktide, pagulas- ja humanitaarõiguse, ÜRO põhikirja põhimõtete ning terrorismivastast võitlust käsitlevate rahvusvaheliste dokumentidega.

3.   Lepinguosalised rõhutavad, et kõik maailma riigid peaksid ratifitseerima ja täielikult rakendama kõik terrorismivastase võitlusega seotud ÜRO konventsioonid ja protokollid. Lepinguosalised lepivad kokku, et edendavad dialoogi rahvusvahelise terrorismi vastase võitluse tervikliku konventsiooni eelnõu küsimustes ning teevad koostööd ÜRO ülemaailmse terrorismivastase võitluse strateegia ja muude ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsioonide ning Euroopa Nõukogu konventsioonide rakendamisel. Lisaks lepivad lepinguosalised kokku, et teevad koostööd rahvusvahelise üksmeele süvendamiseks terrorismi ennetamise ja selle vastu võitlemise valdkonnas.

III JAOTIS

VABADUS, TURVALISUS JA ÕIGUS

Artikkel 13

Õigusriik ning inimõiguste ja põhivabaduste austamine

1.   Lepinguosalised panevad vabaduse, turvalisuse ja õiguse valdkonnas tehtava koostöö raames erilist rõhku õigusriigi põhimõtete, sealhulgas kohtusüsteemi sõltumatuse, õiguskaitse kättesaadavuse ja õiglase kohtumõistmise põhimõtte edasisele edendamisele.

2.   Lepinguosalised teevad koostööd õiguskaitse ja õigusmõistmise valdkonna institutsioonide tulemusliku tegevuse tagamiseks.

3.   Koostöö vabaduse, turvalisuse ja õiguse valdkonnas põhineb inimõiguste ja põhivabaduste austamisel.

Artikkel 14

Isikuandmete kaitse

Lepinguosalised lepivad kokku teha koostööd, et tagada kõrgetasemeline isikuandmete kaitse vastavalt käesoleva lepingu I lisas osutatud ELi, Euroopa Nõukogu ja rahvusvahelistele õigusaktidele ja standarditele.

Artikkel 15

Koostöö rände, varjupaiga ja piirihalduse valdkonnas

1.   Lepinguosalised kinnitavad veel kord oma territooriumide vaheliste rändevoogude ühise juhtimise tähtsust, seavad sisse igakülgse dialoogi kõigis rändega seotud küsimustes, sealhulgas seadusliku rände, rahvusvahelise kaitse, ebaseadusliku rände vastase võitluse, inimeste salaja üle piiri toimetamise ja inimkaubanduse valdkonnas.

2.   Koostöö lähtub lepinguosaliste konsultatsioonide käigus kindlaks määratud vajadustest ning seda rakendatakse kooskõlas asjakohaste kehtivate õigusaktidega. Koostöös keskendutakse eelkõige järgmisele:

a)	rände algpõhjused ja tagajärjed;

b)

siseriiklike õigusaktide ja tavade väljatöötamine ja rakendamine rahvusvahelise kaitse valdkonnas vastavalt 1951. aasta Genfi pagulasseisundi konventsioonile ning 1967. aasta pagulasseisundit käsitlevale protokollile ning muudele asjasse puutuvaile piirkondlikele ja rahvusvahelistele dokumentidele, sealhulgas 1950. aasta Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsioonile, et tagada mittetagasisaatmise põhimõtte rakendamine;

c)	riiki lubamise eeskirjad, samuti riiki lubatud isikute õigused ja staatus, seaduslikult riigis viibivate mittekodanike õiglane kohtlemine ja integratsioonipoliitika, seaduslike sisserändajate haridus ja koolitus ning rassismi- ja ksenofoobiavastased meetmed;

d)	tõhusa ja ennetava poliitika edasiarendamine ebaseadusliku rände, rändajate salaja üle piiri toimetamise ja inimkaubanduse valdkonnas, sealhulgas smugeldajate ja inimkaubitsejate võrgustikega võitlemise ja sellise inimkaubanduse ohvrite kaitsmise küsimused;

e)	Euroopa Liidu liikmesriikide välispiiril tehtava operatiivkoostöö juhtimise Euroopa agentuuri (Frontex) ja Gruusia Siseministeeriumi vahelise operatiivkoostöö alustamist käsitleva 4. detsembri 2008. aasta kokkuleppe rakendamine;

f)	piirihalduse ja dokumentide turvalisuse valdkonna organisatsioonilised küsimused, koolitus, parimad tavad ja muud operatiivmeetmed.

3.   Koostööga võib soodustada ka korduvrännet arengu soodustamise eesmärgil.

Artikkel 16

Isikute liikumine, sealhulgas isikute tagasivõtmine

1.   Lepinguosalised tagavad, et täielikult rakendatakse:

a)	Euroopa Liidu ja Gruusia vaheline riigis ebaseaduslikult elavate isikute tagasivõtmise leping, mis jõustus 1. märtsil 2011, ning

b)	Euroopa Liidu ja Gruusia vaheline viisade väljastamise lihtsustamise leping, mis jõustus 1. märtsil 2011,

2.   Lepinguosalised jätkavad kodanike liikuvuse edendamist ning astuvad järk-järgult samme oma ühise eesmärgi – viisavabaduse – poole, kui aeg on küps ning täidetud on viisanõude kaotamise kaheetapilises tegevuskavas sätestatud liikuvuse hea juhtimise ja turvalisuse nõuded.

Artikkel 17

Võitlus organiseeritud kuritegevuse ja korruptsiooni vastu

1.   Lepinguosalised teevad koostööd organiseeritud ja muu kuritegevuse ja eelkõige rahvusvahelise ebaseadusliku tegevuse ennetamise ning nende vastu võitlemise valdkonnas. Siia kuuluvad:

a)	inimeste, kergrelvade ja ebaseaduslike uimastite ebaseaduslik üle piiri toimetamine ja nendega kauplemine;

b)	kaupade ebaseaduslik üle piiri toimetamine ja nendega kauplemine;

c)	ebaseaduslik majandus- ja finantstegevus, nagu võltsimine, maksupettus ja riigihangetega seotud pettus;

d)	rahvusvaheliste annetajate rahastatud projektide vahendite omastamine;

e)	võitlus aktiivse ja passiivse korruptsiooniga avalikus ja erasektoris;

f)	dokumentide võltsimine ja valeandmete esitamine ning

g)	küberkuritegevus.

2.   Lepinguosalised tõhustavad ja arendavad õiguskaitseasutuste kahepoolset, piirkondlikku ja rahvusvahelist koostööd, sealhulgas koostööd Europoli ja Gruusia ametiasutuste vahel. Lepinguosalised kohustuvad tulemuslikult rakendama vastavaid rahvusvahelisi norme, eelkõige neid, mis on sätestatud 2000. aasta rahvusvahelise organiseeritud kuritegevuse vastu võitlemise ÜRO konventsioonis ja selle kolmes protokollis ning 2003. aasta ÜRO korruptsioonivastases konventsioonis.

Artikkel 18

Ebaseaduslikud uimastid

1.   Lepinguosalised teevad oma volituste ja pädevuse piires koostööd, kindlustamaks uimastiküsimuste tasakaalustatud ja integreeritud käsitlemist. Uimastipoliitika ja -meetmete eesmärk on tugevdada ebaseaduslike uimastite kasutamise ennetamise ja uimastivastase võitlusega tegelevaid asutusi, vähendada ebaseaduslike uimastite pakkumist, salakaubavedu ja nõudlust, parandada toimetulekut uimastite kuritarvitamise tagajärgedega tervisele ja ühiskonnale ning tulemuslikumalt ära hoida keemiliste lähteainete ümbersuunamist narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ebaseaduslikuks valmistamiseks.

2.   Lepinguosalised lepivad kokku nende eesmärkide saavutamiseks vajalikes koostöömeetodites. Meetmed tuginevad ühiselt kokkulepitud põhimõtetele, mis lähtuvad asjaomastest rahvusvahelistest konventsioonidest, ELi narkostrateegiast (2013–2020) ning 1998. aasta juunis ÜRO Peaassamblee narkootikumidevastasele võitlusele pühendatud kahekümnendal eriistungjärgul vastuvõetud poliitilisest deklaratsioonist, milles käsitletakse juhiseid nõudluse vähendamiseks narkootikumide järele.

Artikkel 19

Rahapesu ja terrorismi rahastamine

1.   Lepinguosalised teevad koostööd, et takistada oma rahandussüsteemide ja muude valdkondade süsteemide kasutamist rahapesuks seoses kuritegelikul teel, eeskätt uimastikuritegudest saadud tuludega ja terrorismi rahastamise eesmärgil.

Kõnealune koostöö hõlmab ka kuritegelikul teel saadud varade ja vahendite tagastamist.

2.   Selles valdkonnas tehtava koostöö raames võimaldatakse asjaomase teabe vahetamist vastavalt õiguslikule raamistikule ning selliste rahapesu ja terrorismi rahastamise ennetamiseks ja nendega võitlemiseks vajalike standardite kehtestamist, mis oleksid võrdväärsed selles valdkonnas tegevate asjaomaste rahvusvaheliste organite, näiteks rahapesuvastase töökonna poolt kehtestatud standarditega.

Artikkel 20

Koostöö terrorismiga võitlemise valdkonnas

1.   Täielikus kooskõlas käesoleva lepingu artiklis 12 sätestatud terrorismivastase võitluse aluspõhimõtetega kinnitavad lepinguosalised veel kord, et terrorismivastane võitlus on eelkõige õiguskaitse ja kohtuvaldkonna ülesanne, ning lepivad kokku, et teevad koostööd terroriaktide ennetamisel ja tõkestamisel, ning eelkõige:

a)	tagavad terroriaktide käsitamise kuriteona vastavalt määratlusele, mis on sätestatud nõukogu 28. novembri 2008. aasta raamotsuses 2008/919/JSK, millega muudetakse raamotsust 2002/475/JSK terrorismivastase võitluse kohta;

b)	vahetavad teavet terrorirühmituste, terroristide ja nende toetusvõrgustike kohta kooskõlas rahvusvahelise ja siseriikliku õigusega ning eelkõige isikuandmete ja eraelu puutumatuse kaitset käsitlevate õigusaktidega;

c)	vahetavad asjakohaste õigusaktide alusel kogemusi terrorismi ennetamise ja tõkestamise, selleks kasutatavate vahendite ja meetodite ning nende tehniliste aspektide, samuti koolituse kohta;

d)	vahetavad teavet radikaliseerumise ja värbamise tõkestamise ja kõrvaldamise parimate tavade ning taastamise edendamise küsimustes;

e)	vahetavad seisukohti ja kogemusi terrorismis kahtlustatavate isikute piiriülese liikumise ja reisimise ning terrorismiohu kohta;

f)	vahetavad parimaid tavasid terrorismivastases võitluses, eelkõige kriminaalmenetluse käigus inimõiguste kaitsmise kohta;

g)

võtavad meetmeid keemia-, bioloogilise, kiirgus- ja tuumaterrorismi ohu vastu ning kohustuvad võtma meetmeid, et vältida keemia-, bioloogilise, kiirgus- ja tuumamaterjalide terroristlikel eesmärkidel omandamist, üleandmist ja kasutamist ning ebaseaduslikke tegusid kõrge riskiastmega keemiliste, bioloogiliste, kiirgus- ja tuumarajatiste suhtes.

2.   Koostöö toimub lepinguosalistevaheliste konsultatsioonide alusel ning lähtub ÜRO ja Euroopa Nõukogu asjakohaste organite asjakohastest analüüsidest.

Artikkel 21

Õiguskoostöö

1.   Lepinguosalised lepivad kokku, et edendavad koostööd tsiviil- ja kaubandusasjades eesmärgiga pidada läbirääkimisi ning ratifitseerida ja rakendada tsiviilasjades tehtavat õigusalast koostööd käsitlevad mitmepoolsed konventsioonid, eriti rahvusvahelise õigusalase koostöö ja kohtuvaidluste ning laste kaitse valdkonnas kehtestatud Haagi rahvusvahelise eraõiguse konverentsi konventsioonid.

2.   Kriminaalasjades tehtava õigusalase koostöö valdkonnas püüavad lepinguosalised süvendada koostööd mitmepoolsete lepingutega ettenähtud vastastikuse õigusabi küsimustes. Vajaduse korral hõlmab koostöö asjaomaste rahvusvaheliste ÜRO ja Euroopa Nõukogu õigusaktidega ühinemist ja nende õigusaktide rakendamist ning Eurojustiga tehtava koostöö tihendamist.

IV JAOTIS

KAUBANDUS JA KAUBANDUSKÜSIMUSED

1. PEATÜKK

Võrdne kohtlemine ja kaupade turulepääs

1. Jagu

Üldsätted

Artikkel 22

Eesmärk

Lepinguosalised loovad alates käesoleva lepingu jõustumisest vabakaubanduspiirkonna vastavalt käesolevale lepingule ning kooskõlas üldise tolli- ja kaubanduskokkuleppe (edaspidi „GATT 1994”) XXIV artikliga.

Artikkel 23

Kohaldamisala ja ulatus

1.   Käesolevat peatükki kohaldatakse lepinguosalistevahelise kaubavahetuse (1) suhtes.

2.   Käesolevas peatükis tähendab „pärit”, et toode vastab käesoleva lepingu I protokollis kehtestatud päritolureeglitele.

2. Jagu

Tollimaksude ja tasude kaotamine

Artikkel 24

Tollimaksu määratlus

Käesoleva peatüki tähenduses hõlmab tollimaks mis tahes maksu ja tasu, mis on kehtestatud kaupade impordi ja ekspordi suhtes või sellega seoses, sealhulgas mis tahes lisamaksu või -tasu, mis on kehtestatud sellise impordi ja ekspordi suhtes või sellega seoses. „Tollimaks” ei hõlma:

a)	tasu, mis on võrdväärne riigisisese maksuga, mis on kehtestatud kooskõlas käesoleva lepingu artikliga 31;

b)	tollimaksusid, mis on kehtestatud kooskõlas käesoleva lepingu IV jaotise „Kaubandus ja kaubandusküsimused” 2. peatükiga „Kaubanduse kaitsemeetmed”,

c)	muid tasusid, mis on kehtestatud kooskõlas käesoleva lepingu artikliga 30.

Artikkel 25

Kaupade klassifitseerimine

Lepinguosalistevahelises kaubanduses kasutatav kaupade klassifikatsioon sätestatakse iga lepinguosalise vastavas tariifinomenklatuuris kooskõlas 1983. aasta rahvusvahelise kaupade kirjeldamise ja kodeerimise harmoneeritud süsteemi konventsioonil põhineva 2012. aasta harmoneeritud süsteemi ja selle hilisemate muudatustega.

Artikkel 26

Imporditollimaksude tühistamine

1.   Lepinguosalised kaotavad teisest lepinguosalisest pärit kaupadelt, välja arvatud käesoleva artikli lõigetes 2 ja 3 sätestatud kaupadelt, võetavad tollimaksud alates käesoleva lepingu jõustumisest, ilma et see piiraks käesoleva artikli lõike 4 kohaldamist.

2.   Käesoleva lepingu lisas II-A loetletud tooteid võib liitu importida tollimaksuvabalt kõnealuses lisas sätestatud tariifikvootide piires. Tariifikvooti ületava impordi suhtes kohaldatakse enamsoodustusrežiimi tollimaksumäära.

3.   Liitu imporditud käesoleva lepingu II-B lisas loetletud toodete suhtes kohaldatakse küll tollimaksu, kuid tooted vabastatakse selle väärtuselisest komponendist.

4.   Käesoleva lepingu II-C lisas loetletud Gruusiast pärit toodete suhtes kohaldatakse käesoleva lepingu artiklis 27 sätestatud dumpinguvastastest meetmetest kõrvalehoidmise vältimise mehhanismi.

5.   Viis aastat pärast käesoleva lepingu jõustumist konsulteerivad lepinguosalised emma-kumma lepinguosalise taotluse korral omavahel, et kaaluda võimalust laiendada nendevahelises kaubanduses kohaldatavate tollitariifide liberaliseerimist. Käesoleva lõike kohase otsuse võtab vastu käesoleva lepingu artikli 408 lõikes 4 sätestatud kaubanduskoosseisus kokkutulnud assotsieerimiskomitee.

Artikkel 27

Põllumajandussaaduste ja töödeldud põllumajandustoodete dumpinguvastastest meetmetest kõrvalehoidmise vältimise mehhanism

1.   Käesoleva lepingu II-C lisas loetletud Gruusiast pärit toodete suhtes kohaldatakse käesolevas artiklis sätestatud dumpinguvastastest meetmetest kõrvalehoidmise vältimise mehhanismi. Käesoleva lepingu II-C lisas on esitatud Gruusiast liitu suunduva impordi aasta keskmine maht tooteliikide kaupa.

2.   Kui ühe või enama lõikes 1 osutatud tooteliigi impordi maht jõuab mingil aastal 70 %ni käesoleva lepingu II-C lisas esitatud mahust, kusjuures aasta alguseks loetakse 1. jaanuari, teeb liit Gruusiale teatavaks asjaomas(t)e too(de)te impordi mahu. Pärast teatise kättesaamisest ning 14 kalendripäeva jooksul alates päevast, mil ühe või enama lõikes 1 osutatud tooteliigi impordi maht jõuab 80 %ni käesoleva lepingu II-C lisas esitatud mahust, esitab Gruusia liidule mõjuva põhjenduse selle kohta, et Gruusia suudab toota liitu eksporditavaid tooteid rohkem kui märgitud nimetatud lisas. Kui import saavutab 100 % käesoleva lepingu II-C lisas märgitud mahust ja kui Gruusia ei ole esitanud mõjuvat põhjendust, võib liit ajutiselt peatada asjaomaste toodete sooduskohtlemise.

Peatamine jõustub sooduskohtlemise peatamise otsuse Euroopa Liidu Teatajas avaldamise kuupäeval ja kehtib kuus kuud.

3.   Liit teatab Gruusiale lõike 2 kohaselt vastu võetud ajutisest peatamisest liigse viivituseta.

4.   Liit lõpetab ajutise peatamise enne kuue kuu möödumist selle jõustumisest, kui Gruusia esitab käesoleva lepingu artikli 408 lõikes 4 sätestatud kaubanduskoosseisus kokkutulnud assotsieerimiskomiteele kindlad ja piisavad tõendid, et kaubaliikide impordi maht ületas käesoleva lepingu II-C lisas osutatud mahtu seetõttu, et Gruusias muutus asjaomase tooteliigi tootmis- ja ekspordimaht.

5.   Liidu ja Gruusia kokkuleppel, mis on sõlmitud kaubanduskoosseisus kokkutulnud assotsieerimiskomitees, võib Gruusia taotluse korral muuta käesoleva lepingu II-C lisa ja selles ettenähtud mahtusid vastavalt sellele, kuidas muutub asjaomase tooteliigi tootmis- ja ekspordimaht Gruusias.

Artikkel 28

Olemasoleva olukorra säilitamine

Kumbki lepinguosaline ei tohi kehtestada uusi tollimakse teise lepinguosalise territooriumilt pärit kaupadele ega suurendada käesoleva lepingu jõustumise kuupäeval kehtivaid tollimakse. See ei takista kumbagi lepinguosalist tollimaksu säilitamast või suurendamast, kui seda on lubanud WTO vaidluste lahendamise organ.

Artikkel 29

Eksporditollimaksud

Lepinguosaline ei kehtesta ega säilita kaupade ekspordi suhtes teise lepinguosalise territooriumile ega seoses sellise ekspordiga ühtegi tolli- ega muud maksu, v.a artikli käesoleva lepingu artikli 30 alusel kohaldatavad riigisisesed lõivud.

Artikkel 30

Muud tasud

Lepinguosalised tagavad kooskõlas GATT 1994 VIII artikli ja selle tõlgendusmärkustega, et kõik tasud, olenemata nende laadist (v.a tollimaksud ja muud käesoleva lepingu artiklis 26 osutatud riigisisesed tasud), mis on kehtestatud kaupade impordile ja ekspordile või seoses kaupade impordi ja ekspordiga, ei oleks suuremad osutatud teenuste ligilähedasest maksumusest ega kujutaks endast omamaiste kaupade kaudset kaitset ega fiskaalotstarbelist impordi- või ekspordimaksu.

3. Jagu

Mittetariifsed meetmed

Artikkel 31

Võrdne kohtlemine

Lepinguosalised tagavad teise lepinguosalise kaupade võrdse kohtlemise vastavalt GATT 1994 III artiklile ja selle tõlgendusmärkustele. Selleks inkorporeeritakse GATT 1994 III artikkel ja selle tõlgendusmärkused käesolevasse lepingusse ning muudetakse selle lahutamatuks osaks.

Artikkel 32

Impordi- ja ekspordipiirangud

Lepinguosaline ei võta vastu ega säilita keelde ega piiranguid teise lepinguosalise mis tahes kauba impordile ega teise lepinguosalise territooriumile saadetava kauba ekspordile või ekspordiks müümisele, välja arvatud juhul, kui käesolevas lepingus on sätestatud teisiti või kui see on kooskõlas GATT 1994 XI artikli ja selle tõlgendusmärkustega. Selleks inkorporeeritakse GATT 1994 XI artikkel ja selle tõlgendusmärkused käesolevasse lepingusse ning muudetakse selle lahutamatuks osaks.

4. Jagu

Kaupadega seotud erisätted

Artikkel 33

Ülderandid

Ühtegi käesoleva peatüki sätet ei tõlgendata selliselt, et see takistaks lepinguosalist vastu võtmast ja täitmisele pööramast meetmeid kooskõlas GATT 1994 XX ja XXI artikliga ja nende artiklite GATT 1994 kohaste tõlgendusmärkustega, mis inkorporeeritakse käesolevasse lepingusse ja muudetakse selle lahutamatuks osaks.

5. Jagu

Halduskoostöö ja koordineerimine teiste riikidega

Artikkel 34

Soodustuste ajutine tühistamine

1.   Lepinguosalised nõustuvad, et halduskoostöö ja -abi on äärmiselt olulised käesoleva peatüki kohaselt võimaldatud tariifse sooduskohtlemise rakendamiseks ja kontrollimiseks, ning rõhutavad oma kohustusi võidelda eeskirjade eiramise ja pettuse vastu tolli- ja sellega seotud küsimustes.

2.   Kui üks lepinguosaline on objektiivse teabe põhjal leidnud, et teine lepinguosaline hoidub halduskoostööst või -abist ja/või tal esineb käesoleva peatüki kohast eeskirjade eiramist või pettust, võib ta kooskõlas käesoleva artikliga ajutiselt peatada asjaomas(t)e too(de)te sooduskohtlemise.

3.   Käesoleva artikli kohaldamisel hõlmab „halduskoostööst või -abist hoidumine” muu hulgas:

a)	asjaomase kauba või asjaomaste kaupade päritolustaatuse kontrollimise kohustuse korduvat täitmatajätmist;

b)	korduvat keeldumist ja põhjendamatut viivitust päritolutõendi kontrollimisel ja/või selle tulemustest teavitamisel;

c)	korduvat keeldumist või põhjendamatut viivitust loa hankimisel kontrollkäikude korraldamiseks, et kontrollida kõnealuse sooduskohtlemise võimaldamisega seotud dokumentide autentsust või andmete õigsust.

4.   Käesoleva artikli kohaldamisel võidakse eeskirjade eiramine või pettus tuvastada muu hulgas juhul, kui ilma rahuldava selgituseta toimub toodete impordi kiire kasv, mis ületab teise lepinguosalise tavapärase tootmis- ja ekspordimahu taset ja mis on seotud objektiivse teabega eeskirjade eiramise või pettuse kohta.

5.   Ajutist peatamist kohaldatakse järgmistel tingimustel:

a)

lepinguosaline, kes on objektiivse teabe põhjal tuvastanud teise lepinguosalise poolse halduskoostööst või -abist hoidumise ja/või eeskirjade eiramise või pettuse, teavitab sellest viivitamata käesoleva lepingu artikli 408 lõikes 4 sätestatud kaubanduskoosseisus kokkutulnud assotsieerimiskomiteed, esitab talle asjaomase objektiivse teabe ning alustab kõnealuses komitees kogu asjakohase teabe ja objektiivselt kindlaks tehtud asjaolude põhjal konsultatsioone, et leida mõlemat lepinguosalist rahuldav lahendus;

b)

kui lepinguosalised on alustanud kaubanduskoosseisus kokkutulnud assotsieerimiskomitees konsultatsioone, kuid ei ole jõudnud rahuldava lahenduse suhtes kokkuleppele kolme kuu jooksul pärast teate esitamist, võib asjaomane lepinguosaline ajutiselt peatada asjaomase kauba (asjaomaste kaupade) sooduskohtlemise. Kaubanduskoosseisus kokkutulnud assotsiatsioonikomiteele teatatakse ajutisest peatamisest põhjendamatu viivituseta;

c)

käesoleva artikli kohane ajutine peatamine ei lähe kaugemale sellest, mis on vajalik asjaomase lepinguosalise finantshuvide kaitsmiseks. See ei kesta kauem kui kuus kuud ja seda tähtaega võib pikendada juhul, kui selle kehtivusaja lõpus ei ole seoses esialgse peatamisega midagi muutunud. Kaubanduskoosseisus kokkutulnud assotsiatsioonikomitees toimuvad ajutise peatamise teemal korrapärased konsultatsioonid, eelkõige selleks, et peatamine lõpetada niipea, kui lõpeb selle kohaldamise tinginud olukord.

6.   Lepinguosalised avaldavad importijatele suunatud teated lõike 5 punktis a osutatud teavituse, lõike 5 punktis b osutatud otsuse ning lõike 5 punktis c osutatud pikendamise või lõpetamise kohta vastavalt oma sisekorrale.

Artikkel 35

Haldusvigade käsitlemine

Juhul kui pädev asutus teeb vea ekspordi soodussüsteemi nõuetekohases haldamises, eriti käesoleva lepingu I protokolli „päritolustaatusega toodete” mõistet ja halduskoostöö meetodeid käsitlevate sätete kohaldamises, ja kui selle veaga kaasnevad tagajärjed imporditollimaksude näol, võib selliste tagajärgedega kokku puutuv lepinguosaline paluda käesoleva lepingu artikli 408 lõikes 4 sätestatud kaubanduskoosseisus kokkutulnud assotsieerimiskomiteel uurida võimalust võtta olukorra lahendamiseks asjakohaseid meetmeid.

Artikkel 36

Lepingud teiste riikidega

1.   Käesolev leping ei välista tolliliitude, vabakaubanduspiirkondade ja piiriliikluse korra säilitamist ega loomist, välja arvatud juhul, kui need on vastuolus käesolevas lepingus ettenähtud kauplemise korraga.

2.   Lepinguosalised konsulteerivad ühe lepinguosalise taotlusel käesoleva lepingu artikli 408 lõikes 4 sätestatud kaubanduskoosseisus kokkutulnud assotsiatsioonikomitees selliste tolliliitude ja vabakaubanduspiirkondade loomist ja piiriliiklust käsitlevate lepingute küsimustes ning muudes olulistes küsimustes, mis on seotud kolmandate riikidega kauplemise poliitikaga. Eelkõige peetakse selliseid konsultatsioone kolmanda riigi ühinemisel ELiga, et tagada, et arvesse võetakse liidu ja Gruusia käesolevas lepingus väljendatud vastastikuseid huve.

2. PEATÜKK

Kaubanduse kaitsemeetmed

1. Jagu

Üleilmsed kaitsemeetmed

Artikkel 37

Üldsätted

1.   Lepinguosalised kinnitavad oma õigusi ja kohustusi, mis tulenevad GATT 1994 XIX artiklist, WTO asutamislepingu 1A lisas esitatud kaitsemeetmete lepingust (edaspidi „kaitsemeetmete leping”) ja WTO asutamislepingu 1A lisas esitatud põllumajanduslepingu (edaspidi „põllumajandusleping”) artiklist 5.

2.   Käesoleva jao suhtes ei kohaldata sooduspäritolureeglid, mis on kehtestatud vastavalt käesoleva lepingu IV jaotise „Kaubandus ja kaubandusküsimused” 1. peatükile „Võrdne kohtlemine ja kaupade turulepääs”.

3.   Käesoleva artikli sätete suhtes ei kohaldata käesoleva lepingu IV jaotise „Kaubandus ja kaubandusküsimused” 14. peatükki „Vaidluste lahendamine”.

Artikkel 38

Läbipaistvus

1.   Kaitsemeetmeid käsitleva uurimise algatanud lepinguosaline saadab selle kohta teisele lepinguosalisele teate, kui viimasel on asjas oluline majandushuvi.

2.   Olenemata käesoleva lepingu artiklist 37 esitab uurimise algatanud ja kaitsemeetmeid kohaldada kavatsev lepinguosaline teise lepinguosalise taotluse korral talle viivitamata sellekohases kirjalikus teates kogu asjakohase teabe, mille põhjal kaitsemeetmeid käsitlev uurimine on algatatud, vajaduse korral ka teate kaitsemeetme uurimise algatamise kohta ning uurimise esialgsed ja lõplikud järeldused, ning pakub teisele lepinguosalisele konsultatsioonide pidamise võimalust.

3.   Käesoleva artikli kohaldamisel käsitatakse lepinguosalise olulise majandushuvina seda, kui ta on viimase kolmeaastase perioodi jooksul olnud importtoote viie suurema tarnija hulgas, mõõdetuna kas absoluutmahus või -väärtuses.

Artikkel 39

Meetmete kohaldamine

1.   Kui lepinguosalised kehtestavad kaitsemeetmeteid, püüavad nad seda teha viisil, mis mõjutab nendevahelist kaubandust kõige vähem.

2.   Kui lepinguosaline leiab käesoleva artikli lõike 1 kohaldamisel, et õiguslikud tingimused lõplike kaitsemeetmete kehtestamiseks on täidetud, ning kavatseb neid meetmeid kohaldama hakata, teatab ta sellest teisele lepinguosalisele ning annab talle võimaluse pidada kahepoolseid konsultatsioone. Kui rahuldavat lahendust ei leita 30 päeva jooksul pärast teatamist, võib importiv lepinguosaline võtta asjakohased meetmed probleemi lahendamiseks.

2. Jagu

Dumpinguvastased ja tasakaalustusmeetmed

Artikkel 40

Üldsätted

1.   Lepinguosalised kinnitavad oma õigusi ja kohustusi, mis tulenevad GATT 1994 VI artiklist, WTO asutamislepingu 1A lisas sisalduvast GATT 1994 VI artikli rakendamise lepingust (edaspidi „dumpinguvastane leping”) ning WTO asutamislepingu 1A lisas sisalduvast subsiidiumide ja tasakaalustusmeetmete lepingust (edaspidi „subsiidiumide leping”).

2.   Käesoleva jao suhtes ei kohaldata sooduspäritolureeglid, mis on kehtestatud vastavalt käesoleva lepingu IV jaotise „Kaubandus ja kaubandusküsimused” 1. peatükile „Võrdne kohtlemine ja kaupade turulepääs”.

3.   Käesoleva artikli sätete suhtes ei kohaldata käesoleva lepingu IV jaotise „Kaubandus ja kaubandusküsimused” 14. peatükki „Vaidluste lahendamine”.

Artikkel 41

Läbipaistvus

1.   Lepinguosalised lepivad kokku, et dumpinguvastaseid ja tasakaalustavaid meetmeid tuleks kasutada täielikus kooskõlas dumpinguvastase lepingu ja subsiidiumide lepingu nõuetega ning õiglase ja läbipaistva süsteemi raames.

2.   Lepinguosalised tagavad, et kõik olulised asjaolud ja kaalutlused, mis on meetmete kohaldamise otsuse aluseks, avaldatakse täielikult ja arusaadaval kujul kohe pärast ajutiste meetmete kehtestamist ning enne lõpliku otsuse tegemist, ilma et see piiraks dumpinguvastase lepingu artikli 6.5 ja subsiidiumide lepingu artikli 12.4 kohaldamist. Asjaolud ja kaalutlused avalikustatakse kirjalikult ning huvitatud isikutele antakse piisavalt aega märkuste esitamiseks.

3.   Igale huvitatud isikule antakse võimalus esitada dumpinguvastaste ja tasakaalustusmeetmete uurimise ajal oma seisukohti, kui see ei põhjusta uurimises põhjendamatuid viivitusi.

Artikkel 42

Avaliku huvi arvessevõtmine

Kui uurimise käigus kättesaadavaks tehtud teabe põhjal on võimalik kindlalt järeldada, et dumpinguvastaste meetmete ja tasakaalustusmeetmete kohaldamine ei vasta avalikule huvile, ei või lepinguosaline selliseid meetmeid kohaldada. Avaliku huvi kindlakstegemisel võetakse arvese erinevaid huve tervikuna, sealhulgas omamaise tootmisharu, kasutajate, tarbijate ja importijate huve vastavalt sellele, mil määral on nad uurimist teostavatele ametiasutustele esitanud asjakohast teavet.

Artikkel 43

Väiksema tollimaksu reegel

Kui lepinguosaline otsustab kehtestada ajutise või lõpliku dumpinguvastase või tasakaalustava tollimaksu, ei tohi sellise maksu kogusumma ületada dumpingumarginaali või tasakaalustusmeetmete kogusummat, vaid peab olema dumpingumarginaali või tasakaalustusmeetme kogusummast väiksem, kui sellisest väiksemast tollimaksust piisab omamaisele tootmisharule tekitatava kahju kõrvaldamiseks.

3. PEATÜKK

Tehnilised kaubandustõkked, standardimine, metroloogia, akrediteerimine ja vastavushindamine

Artikkel 44

Kohaldamisala ja mõisted

1.   Käesolevat peatükki kohaldatakse selliste tehniliste kaubandustõkete lepingus määratletud standardite, tehniliste normide ja vastavushindamismenetluste väljatöötamisele, vastuvõtmisele ja kohaldamisele, mis tulenevad WTO asutamislepingu 1A lisas sisalduvast lepingust tehniliste kaubandustõkete kohta (edaspidi „tehniliste kaubandustõkete leping”) ja mis võivad mõjutada lepinguosalistevahelist kaubandust.

2.   Olenemata lõikest 1 ei kohaldata käesolevat peatükki sanitaar- ja fütosanitaarmeetmete suhtes, mis on määratletud WTO asutamislepingu 1A lisas sisalduva sanitaar- ja fütosanitaarmeetmete rakendamise lepingu (edaspidi „sanitaar- ja fütosanitaarmeetmete leping”) A lisas, ega ostuspetsifikatsioonide suhtes, mille ametiasutused on koostanud vastavalt oma tootmis- või tarbimisnõuetele.

3.   Käesoleva peatüki kohaldamisel kehtivad tehniliste kaubandustõkete lepingu 1. lisas kasutatud mõisted.

Artikkel 45

Tehniliste kaubandustõkete lepingu kinnitamine

Lepinguosalised kinnitavad oma tehniliste kaubandustõkete lepingust tulenevaid õigusi ja kohustusi üksteise suhtes; nimetatud leping inkorporeeritakse käesolevasse lepingusse ja muudetakse selle lahutamatuks osaks.

Artikkel 46

Tehniline koostöö

1.   Lepinguosalised tugevdavad oma koostööd standardite, tehniliste normide, metroloogia, turujärelevalve, akrediteerimise ja vastavushindamissüsteemide valdkonnas, et parandada üksteise vastavate süsteemide mõistmist ja hõlbustada juurdepääsu oma vastavatele turgudele. Sel eesmärgil võivad nad pidada õigusnormide alast horisontaalset ja valdkondlikku dialoogi.

2.   Lepinguosalised püüavad oma koostöö raames kindlaks määrata, arendada ja edendada kaubandust toetavaid algatusi, mis võivad hõlmata järgmist (loetelu ei ole ammendav):

a)	õigusnormidealase koostöö süvendamine andmete ja kogemuste vahetuse ning teadusliku ja tehnilise koostöö kaudu, et tõsta oma tehniliste normide, standardite, turujärelevalve, vastavushindamise ja akrediteerimise kvaliteeti ning kasutada reguleerimisvahendeid tõhusamalt;

b)	kahepoolse koostöö edendamine ning toetamine oma vastavate era- ja avalik-õiguslike organisatsioonide kaudu, kes vastutavad metroloogia, standardimise, turujärelevalve, vastavushindamise ja akrediteerimise eest;

c)	Gruusia standardimise, metroloogia, akrediteerimise, vastavushindamise ja turujärelevalve süsteemi kvaliteeditaristu arendamise toetamine;

d)	toetus Gruusia osalemisele asjakohaste Euroopa organisatsioonide tegevuses;

e)	tekkida võivate tehniliste tõkete kõrvaldamine ning

f)	vajaduse korral ühist huvi pakkuvate küsimuste suhtes seisukohtade kooskõlastamine rahvusvahelistes kaubandus- ja regulatiivorganisatsioonides, nagu WTO ja ÜRO Euroopa Majanduskomisjon (UNECE).

Artikkel 47

Tehniliste normide, standardite ja vastavushindamise ühtlustamine

1.   Pidades silmas eri valdkondade õigusaktide ühtlustamise prioriteete, võtab Gruusia vajalikud meetmed, et ühtlustada oma tehnilised normid ning standardid, metroloogia, akrediteerimine ja vastavushindamine ja nende süsteemid ning turujärelevalve süsteem järk-järgult liidu eeskirjade, menetluste ja süsteemiga, ning kohustub järgima põhimõtteid ja tavasid, mis on sätestatud asjakohases ELi õigustikus, mille soovituslik loetelu on esitatud käesoleva lepingu III-B lisas. Ühtlustatavate meetmete loetelu on esitatud käesoleva lepingu III-A lisas, mida võib muuta käesoleva lepingu artikli 408 lõikes 4 sätestatud kaubanduskoosseisus kokkutulnud assotsieerimiskomitee otsusega.

2.   Nimetatud eesmärkide saavutamiseks Gruusia:

a)	ühtlustab järk-järgult ja oma prioriteetide kohaselt oma õigusaktid liidu õigustikuga ning

b)	loob ja säilitab haldus- ja institutsioonilise suutlikkuse käesoleva peatüki rakendamiseks vajaliku tõhusa ja läbipaistva süsteemi loomiseks.

3.   Gruusia ei muuda oma prioriteetsete ühtlustamisvaldkondade horisontaalseid ega sektoripõhiseid õigusakte, välja arvatud juhul, kui muutmise eesmärk on õigusaktid järk-järgult ühtlustada asjakohase liidu õigustikuga ja neid sel eesmärgil ajakohastada, ning teatab liidule oma õigusaktide sellisest muutmisest.

4.   Gruusia tagab, et teda asjaomastes Euroopa ja rahvusvahelistes standardi-, legaalmetroloogia-, alusmetroloogia- ja vastavushindamis- (sealhulgas akrediteerimis-) organisatsioonides esindavad riigiasutused osalevad kõnealuste organisatsioonide tegevuses vastavalt oma tegevusvaldkonnale ja ettenähtud liikmesusstaatusele.

5.   Oma standardisüsteemi integreerimiseks tagab Gruusia võimalust mööda, et tema standardiseerimisasutus:

a)	võtab järk-järgult üle Euroopa standardid (EN), sealhulgas ühtlustatud Euroopa standardid, muutes need oma riiklikeks standarditeks; nende standardite vabatahtlikku kasutamist käsitatakse tõendina, et Gruusia õigusesse ülevõetud liidu õigusakte täidetakse;

b)	samaaegselt kõnealuse ülevõtmisega tunnistab kehtetuks kokkusobimatud riiklikud standardid;

c)	järk-järgult täidab muud Euroopa standardiorganisatsioonide täieõiguslikuks liikmeks saamise tingimused.

Artikkel 48

Tööstustoodete vastavushindamise ja tunnustamise leping

Lepinguosalised lepivad lõpuks kokku, et lisavad tööstustoodete vastavushindamise ja tunnustamise lepingu, mis hõlmab ühte või mitut sektorit, protokollina käesolevale lepingule siis, kui nad on pärast liidupoolset kontrollimist jõudnud üksmeelele, et Gruusia valdkondlikud ja horisontaalõigusaktid, institutsioonid ja standardid on täielikult ühtlustatud liidu asjakohaste õigusaktide, institutsioonide ja standarditega. Tööstustoodete vastavushindamise ja tunnustamise lepingus nähakse ette, et lepinguosalistevaheline toodetega kauplemine lepinguga hõlmatud sektorites toimub samadel tingimustel nagu liikmesriikidevaheline samade toodetega kauplemine.

Artikkel 49

Märgistamine ja etikettimine

1.   Ilma et see piiraks käesoleva lepingu artiklite 47 ja 48 kohaldamist, kinnitavad lepinguosalised veel kord, et lähtuvad märgistamis- ja etikettimisnõudeid käsitlevate tehniliste normide kohaldamisel tehniliste kaubandustõkete lepingu artikli 2.2 põhimõtetest, mille kohaselt niisuguseid norme ei koostata, võeta vastu ega kohaldata, kavatsedes tekitada või tekitades tarbetuid takistusi rahvusvahelisele kaubandusele. Seda silmas pidades ei tohi märgistamis- ja etikettimisnõuded piirata kaubandust rohkem, kui on vaja õiguspärase eesmärgi täitmiseks, võttes arvesse riske, mida täitmatajätmine tekitaks.

2.   Seoses kohustusliku märgistamise ja etikettimisega lepivad lepinguosalised kokku, et:

a)	nad püüavad vähendada oma märgistamis- või etikettimisvajadust, välja arvatud juhtudel, kui see on vajalik kõnealuses valdkonnas liidu õigusaktide vastuvõtmiseks, tervise, ohutuse ja keskkonna kaitseks ning muudeks mõistlikeks avaliku poliitika eesmärkideks,

b)	lepinguosaline võib kehtestada etikettimise ja märgistuse vormi, kuid ei nõua etikettide heakskiitmist, registreerimist ega sertimist; ning

c)	lepinguosalistel on õigus määrata kindlaks, millises keeles esitatakse teave etikettidel ja märgistel.

4. PEATÜKK

Sanitaar- ja fütosanitaarmeetmed

Artikkel 50

Eesmärk

1.   Käesoleva peatüki eesmärk on inimeste, loomade ja taimede elu ja tervist kaitstes hõlbustada lepinguosalistevahelist kaubandust põhikaupadega, mis on hõlmatud sanitaar- ja fütosanitaarmeetmete, sealhulgas käesoleva lepingu IV lisas loetletud meetmetega:

a)	tagades kaubanduse suhtes kohaldatavate, käesoleva lepingu IV lisas loetletud meetmete täieliku läbipaistvuse;

b)	ühtlustades Gruusia regulatiivsüsteemi liidu omale;

c)	tunnustades lepinguosaliste looma- ja taimetervise staatust ning kohaldades piirkondadeks jaotamise põhimõtet;

d)	rajades käesoleva lepingu IV lisas esitatud ja lepinguosalise võetavate meetmete samaväärsuse tunnustamise mehhanismi;

e)	jätkates WTO sanitaar- ja fütosanitaarmeetmete lepingu rakendamist;

f)	luues kaubanduse soodustamise mehhanismid ja korra ning

g)	täiustades käesoleva lepingu IV lisas loetletud meetmete alast teabevahetust ja koostööd lepinguosaliste vahel.

2.   Käesoleva peatüki eesmärk on ka tagada, et lepinguosalised saavutavad üksmeele loomade heaolu standardite küsimuses.

Artikkel 51

Mitmepoolsed kohustused

Lepinguosalised kinnitavad veel kord oma õigusi ja kohustusi, mis tulenevad WTO asutamislepingust, eelkõige sanitaar- ja fütosanitaarmeetmete lepingust.

Artikkel 52

Kohaldamisala

Käesolevat peatükki kohaldatakse lepinguosalise kõikide sanitaar- ja fütosanitaarmeetmete suhtes, mis võivad otseselt või kaudselt mõjutada lepinguosalistevahelist kaubandust, sealhulgas käesoleva lepingu IV lisas loetletud meetmete suhtes. Selline kohaldamisala ei piira käesoleva lepingu artiklis 55 sätestatud ühtlustamise ulatust.

Artikkel 53

Mõisted

Käesolevas peatükis kasutatakse järgmisi mõisteid:

1)	„sanitaar- ja fütosanitaarmeetmed” – sanitaar- ja fütosanitaarmeetmete lepingu A lisa punktis 1 määratletud meetmed;

2)	„loomad” – loomad, nagu on määratletud Maailma Loomatervise Organisatsiooni (edaspidi „OIE”) maismaaloomade tervishoiueeskirjas ja veeloomade tervishoiueeskirjas;

3)	„loomsed saadused” – loomsed tooted, sealhulgas veeloomasaadused vastavalt OIE veeloomade tervishoiueeskirjale;

4)	„loomsed kõrvalsaadused, mis ei ole ette nähtud inimtoiduks” – käesoleva lepingu IV-A lisa 2. osa punktis II loetletud terved loomakered ja loomade kehaosad, loomse päritoluga tooted ja muud loomsed tooted, mis ei ole ette nähtud inimtoiduks;

5)

„taimed” – elustaimed ja nende kindlaksmääratud elusosad, sh seemned ja iduplasma. Taimede elusosad on: a) puuviljad botaanilises tähenduses, välja arvatud sügavkülmutatud, b) köögiviljad, välja arvatud sügavkülmutatud, c) varremugulad, mugulsibulad, sibulad, risoomid, d) lõikelilled, e) oksad lehtede või okastega, f) langetatud puud lehtede või okastega, g) taimede koekultuurid, h) lehed, lehestik, i) elus õietolm ja j) pungad, pistikud, pookoksad;

6)	„taimsed saadused” – taimset päritolu saadused, mis on töötlemata või lihttöötlusega, välja arvatud käesoleva lepingu IV-A lisa 3. osas sätestatud taimed;

7)	„seemned” – seemned botaanilises mõistes, mis on ette nähtud istutamiseks;

8)	„kahjurid” – mis tahes taime või looma või patogeense organismi liik, tüvi või biotüüp, mis on taimedele või taimsetele saadustele kahjulik (kahjulikud organismid);

9)	„kaitstud alad” – alad nõukogu 8. mai 2000. aasta direktiivi 2000/29/EÜ (taimedele või taimsetele saadustele kahjulike organismide ühendusse sissetoomise ja seal levimise vastu võetavate kaitsemeetmete kohta) artikli 2 lõike 1 punkti h või seda asendava sätte tähenduses;

10)	„loomahaigus” – kliiniline või patoloogiline nakkuse ilming loomadel;

11)	„vesiviljelusorganismi haigus” – kliiniline või mittekliiniline nakkus ühe või mitme veeloomi mõjutava etioloogilise tekitajaga, millele on osutatud OIE veeloomade tervishoiueeskirjades;

12)	„loomade nakkus” – olukord, kus loomad kannavad nakkustekitajat koos nakkuse kliinilise või patoloogilise ilminguga või ilma selleta;

13)	„loomade heaolu standardid” – loomakaitsestandardid, mille lepinguosalised on asjakohaselt välja töötanud ja rakendanud vastavuses OIE standarditega;

14)	„sanitaar- ja fütosanitaarkaitse vajalik tase” – sanitaar- ja fütosanitaarmeetmete lepingu lisa A punktis 5 määratletud sanitaar- ja fütosanitaarkaitse vajalik tase;

15)	„piirkond” – loomade tervise puhul tsoonid või piirkonnad vastavalt OIE maismaaloomade tervishoiueeskirjale, ja vesiviljeluse puhul tsoonid vastavalt OIE veeloomade tervishoiueeskirjale. Liidu puhul tähendavad mõisted „territoorium” ja „riik” liidu territooriumi;

16)	„kahjurivaba ala” – ala, kus teatavat kahjurit ei esine vastavalt teaduslikele tõenditele ning kus seda olukorda vajaduse korral ametlikult säilitatakse;

17)	„piirkondadeks jaotamine” – piirkondadeks jaotamise põhimõte, mida on kirjeldatud sanitaar- ja fütosanitaarmeetmete lepingu artiklis 6;

18)

„loomade või loomsete saaduste saadetis” – sama tüüpi loomade arv või loomsete saaduste kogus, mis on hõlmatud sama veterinaartõendi või dokumendiga, mida veetakse sama transpordivahendiga, mille on saatnud üks kaubasaatja ning mis on pärit ühest ja samast lepinguosalisest või lepinguosalise piirkonnast. Loomade saadetis võib koosneda ühest või mitmest põhikaubast või partiist;

19)

„taimede või taimsete saaduste saadetis” – ühest lepinguosalisest teise viidavate taimede, taimsete saaduste ja/või muude esemete kogus, mis võib koosneda ühest või mitmest partiist ja mille kohta on välja antud üks fütosanitaarsertifikaat, kui see on nõutav. Saadetis võib koosneda ühest või mitmest põhikaubast või partiist;

20)	„partii” – ühe põhikauba ühesuguse koostise ja päritoluga üksuste arv, mis moodustab kogu saadetise või osa sellest;

21)

„samaväärsus kaubanduse eesmärgil” (edaspidi „samaväärsus”) – olukord, kus eksportiva lepinguosalise rakendatavad meetmed, mis on loetletud käesoleva lepingu IV lisas, saavutavad objektiivselt importiva lepinguosalise poolt asjakohaseks tunnustatud asjakohase kaitsetaseme või vastuvõetavaks tunnistatud riskitaseme, olenemata sellest, kas need erinevad nimetatud lisas loetletud meetmetest, mida rakendab importiv lepinguosaline;

22)	„sektor” – lepinguosalise tootmis- ja kaubandusstruktuur ühe toote või tootekategooria jaoks;

23)	„allsektor” – sektori täpselt määratletud ja kontrollitud osa;

24)	„põhikaubad” – tooted ja muud esemed, millele on osutatud punktides 2–7;

25)	„impordi eriluba” – importiva lepinguosalise pädeva asutuse ametlik eelluba, mis on antud kindlale importijale ühe või mitme põhikaubasaadetise importimiseks eksportivalt lepinguosaliselt käesoleva peatüki kohaldamisalas;

26)	„tööpäevad” – nädalapäevad, välja arvatud laupäev, pühapäev ja lepinguosalise kehtestatud riigipühad;

27)	„ülevaatus” – sööda, toidu, loomatervishoiu ja loomade heaolu mis tahes aspekti kontroll eesmärgiga teha kindlaks, kas kõnealused aspektid vastavad sööda- ja toidualaste õigusnormide ning loomatervishoidu ja loomade heaolu reguleerivate eeskirjade nõuetele;

28)	„taimetervise kontroll” – taimede, taimsete saaduste ja muude reguleeritavate toodete ametlik läbivaatus, et teha kindlaks kahjurite olemasolu ja/või määrata kindlaks fütosanitaareeskirjade järgimine;

29)	„kontrollimine” – teatavate nõuete täitmise kontrollimine uurimise ja objektiivsete tõendite kontrollimise teel.

Artikkel 54

Pädevad asutused

Käesoleva lepingu artiklis 65 „Sanitaar- ja fütosanitaarvaldkonna allkomitee” osutatud sanitaar- ja fütosanitaarvaldkonna allkomitee esimesel koosolekul teevad lepinguosalised üksteisele teatavaks oma pädevate asutuste struktuuri, ülesehituse ja pädevuste jaotuse. Lepinguosalised teavitavad teineteist aegsasti kõigist olulistest muudatustest oma pädevate asutuste ja kontaktpunktide struktuuris, ülesehituses ja pädevuste jaotuses.

Artikkel 55

Järkjärguline ühtlustamine

1.   Gruusia ühtlustab järk-järgult oma sanitaar- ja fütosanitaar-, loomade heaolu valdkonna ning muud käesoleva lepingu IV lisas loetletud õigusaktid liidu õigusaktidega vastavalt käesoleva lepingu XI lisas sätestatud põhimõtetele ja korrale.

2.   Lepinguosalised teevad koostööd õigusaktide järkjärgulise ühtlustamise ja suutlikkuse suurendamise valdkonnas.

3.   Sanitaar- ja fütosanitaarvaldkonna allkomitee jälgib korrapäraselt käesoleva lepingu XI lisa kohase ühtlustamisprotsessi rakendamist, et esitada vajalikud soovitused ühtlustamise kohta.

4.   Gruusia esitab hiljemalt kuus kuud pärast käesoleva lepingu jõustumist loetelu neist IV lisas loetletud ELi sanitaar- ja fütosanitaarmeetmetest, loomade heaolu meetmetest ja muudest õigusloomemeetmetest, millega ta kavatseb oma õigusakte ühtlustada. Loetelu jaotatakse prioriteetseteks valdkondadeks vastavalt põhikaupadele ja põhikaupade rühmadele, millega kauplemist tahetakse õigusaktide ühtlustamise teel soodustada. Nimetatud ühtlustatavate õigusaktide loetelust lähtutakse käesoleva peatüki rakendamisel.

Artikkel 56

Loomatervise- ja kahjuristaatuse ning piirkondlike tingimuste tunnustamine kaubanduse eesmärgil

1.   Loomahaiguste ja -nakkuste (sealhulgas zoonooside) suhtes kehtib järgmine:

a)	seoses käesoleva lepingu VI-A lisas loetletud loomahaigustega tunnustab importiv lepinguosaline kaubanduse eesmärgil eksportiva lepinguosalise või selle piirkondade loomatervise staatust, mis on kindlaks määratud käesoleva lepingu VI lisas sätestatud korras;

b)

kui üks lepinguosaline leiab, et tema territooriumil või mõnel selle piirkonnal on eristaatus V-A lisas loetlemata konkreetse loomahaigusega seoses, võib ta taotleda selle staatuse tunnustamist VI lisa C osas sätestatud korras. Seejuures võib importiv lepinguosaline taotleda elusloomade ja loomsete saaduste impordi suhtes garantiisid, mis on asjakohased lepinguosaliste kokkulepitud staatuse alusel, lisades oma taotlusele selgitavad märkused;

c)

lepinguosalised tunnustavad oma kaubanduse alusena territooriumide või piirkondade või sektorite või allsektorite staatust V-A lisas loetlemata loomahaiguste ühekordse või korduva esinemise või loomade nakkuste ja/või sellega seotud riski suhtes, vastavalt vajadusele, nagu on määranud OIE. Seejuures võib importiv lepinguosaline taotleda garantiisid elusloomade ja loomsete saaduste impordi suhtes, mis on asjakohased kokkulepitud staatust silmas pidades ning vastavad OIE soovitustele, ning

d)

ilma et see piiraks käesoleva lepingu artiklite 58, 60 ja 64 kohaldamist ning tingimusel et importiv lepinguosaline ei ole otseselt vastu ega nõua toetavat või täiendavat teavet või konsultatsioone ja/või kontrollimist, võtavad lepinguosalised põhjendamatu viivituseta vajalikud õiguslikud ja haldusmeetmed kaubanduse lubamiseks käesoleva lõike punktide a, b ja c alusel.

2.   Kahjurite suhtes kohaldatakse järgmist:

a)	lepinguosalised tunnustavad kaubanduse eesmärgil staatust seoses käesoleva lepingu V-B lisas loetletud kahjuritega vastavalt käesoleva lepingu VI-B lisale, ning

b)

ilma et see piiraks käesoleva lepingu artiklite 58, 60 ja 64 kohaldamist ning tingimusel et importiv lepinguosaline ei ole otseselt vastu ega nõua toetavat või täiendavat teavet või konsultatsioone ja/või kontrollimist, võtavad lepinguosalised põhjendamatu viivituseta vajalikud õiguslikud ja haldusmeetmed kaubanduse lubamiseks käesoleva lõike punkti a alusel.

3.   Lepinguosalised tunnustavad Toidu- ja Põllumajandusorganisatsiooni (FAO) 1997. aasta rahvusvahelises taimekaitsekonventsioonis ja rahvusvahelises fütosanitaarmeetmete standardis (International Standard for Phytosanitary Measures) (edaspidi „fütosanitaarmeetmete standard”) esitatud piirkondadeks jaotamise ja kahjurivabade alade põhimõtet vastavalt direktiivile 2000/29/EÜ ning lepivad kokku, et kohaldavad neid omavahelises kaubanduses.

4.   Lepinguosalised lepivad kokku, et piirkondadeks jaotamise otsused seoses käesoleva lepingu V-A lisas loetletud looma- ja kalahaigustega ning käesoleva lepingu V-B lisas loetletud kahjuritega tehakse vastavalt käesoleva lepingu VI lisa A ja B osale.

5.   Loomahaiguste valdkonnas teeb eksportiv lepinguosaline, kes taotleb importiva lepinguosalise tunnustust oma piirkondadeks jaotamise otsusele, kooskõlas käesoleva lepingu artikliga 58 oma meetmed teatavaks, lisades otsuste täieliku selgituse ja tõendavad andmed. Ilma et see piiraks käesoleva lepingu artikli 59 kohaldamist ning tingimusel et importiv lepinguosaline ei ole otseselt vastu ega nõua täiendavat teavet või konsultatsioone ja/või kontrollimist 15 tööpäeva jooksul pärast teavitamist, loetakse selliselt teatavaks tehtud piirkondadeks jaotamise otsus heakskiidetuks.

Käesoleva lõike esimeses lõigus osutatud konsultatsioone peetakse vastavalt käesoleva lepingu artikli 59 lõikele 3. Importiv lepinguosaline hindab lisateavet 15 tööpäeva jooksul alates selle saamisest. Käesoleva lõike esimeses lõigus nimetatud kontrollimine tehakse 25 päeva jooksul alates kontrollimistaotluse saamisest kooskõlas käesoleva lepingu artikliga 62.

6.   Kahjurite valdkonnas tagavad lepinguosalised, et taimede, taimsete saaduste ja muude toodetega kauplemisel võetakse vastavalt vajadusele arvesse teise lepinguosalise kaitstud alana või kahjurivaba alana tunnustatud ala kahjuristaatust. Teiselt lepinguosaliselt kahjurivaba alana tunnustamist taotlev lepinguosaline teatab oma meetmetest ning taotluse korral esitab täieliku selgituse ja täiendavad andmed ala loomise ja säilitamise kohta vastavalt FAO ja rahvusvahelise taimekaitsekonventsiooni, sealhulgas rahvusvahelise fütosanitaarmeetmete standardi juhistele. Ilma et see piiraks käesoleva lepingu artikli 64 kohaldamist ning tingimusel et lepinguosaline ei ole otseselt vastu ega nõua täiendavat teavet või konsultatsioone ja/või kontrollimist kolme kuu jooksul pärast teavitamist, loetakse selliselt teatavaks tehtud piirkondadeks jaotamist või kahjurivaba ala käsitlev otsus heakskiidetuks.

Käesoleva lõike esimeses lõigus osutatud konsultatsioone peetakse vastavalt käesoleva lepingu artikli 59 lõikele 3. Importiv lepinguosaline hindab lisateavet kolme kuu jooksul alates selle saamisest. Käesoleva lõike esimeses lõigus nimetatud kontrollimine tehakse kooskõlas käesoleva lepingu artikliga 62 kaheteistkümne kuu jooksul alates kontrollimistaotluse saamisest, võttes arvesse konkreetse kahjuri bioloogiat ja asjaomast põllukultuuri.

7.   Pärast lõigete 4–6 kohaste menetluste lõpuleviimist ja ilma et see piiraks käesoleva lepingu artikli 64 kohaldamist, võtavad lepinguosalised asjatu viivituseta kaubandust võimaldavad õigus- ja haldusmeetmed.

8.   Lepinguosalised võivad pidada täiendavat arutelu bioturvarühmitamise küsimustes.

Artikkel 57

Samaväärsuse tunnustamine

1.   Samaväärsust võib tunnustada:

a)	üksikmeetme;

b)	meetmete rühma või

c)	sektorile, allsektorile, põhikaupadele ja põhikaupade rühmadele kohaldatava süsteemi suhtes.

2.   Samaväärsuse tunnustamisel järgivad lepinguosalised käesoleva artikli lõikes 3 esitatud konsultatsiooniprotsessi. Selle protsessi raames tõendab eksportiv lepinguosaline objektiivselt samaväärsust ja importiv lepinguosaline hindab taotlust objektiivselt. Hindamise käigus võib teha ülevaatusi ja kontrollimisi.

3.   Kui eksportiv lepinguosaline esitab käesoleva artikli lõikes 1 osutatud samaväärsuse tunnustamise taotluse, algatavad lepinguosalised viivitamata ning hiljemalt kolme kuu jooksul pärast seda, kui importiv lepinguosaline on sellise taotluse kätte saanud, konsultatsiooniprotsessi, mis hõlmab käesoleva lepingu VIII lisas sätestatud toiminguid. Kui eksportiv lepinguosaline esitab mitu taotlust, lepivad lepinguosalised importiva lepinguosalise taotluse korral artiklis 65 osutatud sanitaar- ja fütosanitaarvaldkonna allkomitees kokku käesolevas lõikes nimetatud menetluse alustamise ja lõpuleviimise ajakava.

4.   Kui tänu käesoleva lepingu artikli 55 lõikes 3 osutatud seirele ühtlustatakse käesoleva artikli lõikes 1 osutatud üksikmeetmeid, meetmete rühmi või süsteeme, teatab Gruusia sellest kohe liidule. Seda käsitatakse alusena, millest lähtudes võib Gruusia taotleda asjakohaste meetmete samaväärsuse tunnustamise protsessi alustamist vastavalt käesoleva artikli lõikele 3.

5.   Kui ei ole kokku lepitud teisiti, viib importiv lepinguosaline käesoleva artikli lõikes 3 osutatud samaväärsuse tunnustamise menetluse lõpule 360 päeva jooksul pärast seda, kui ta on eksportivalt lepinguosaliselt saanud taotluse, sealhulgas samaväärsust tõendava toimiku. Hooajaliste põllukultuuride puhul võib seda tähtaega pikendada, et kontrollimise saaks edasi lükata põllukultuuri kasvuperioodile.

6.   Importiv lepinguosaline teeb taimede, taimsete saaduste ja muude esemete samaväärsuse kindlaks vastavalt asjakohastele fütosanitaarmeetmete standarditele.

7.   Importiv lepinguosaline võib samaväärsuse tühistada või peatada, kui üks lepinguosaline muudab meetmeid nii, et see mõjutab samaväärsust, tingimusel et järgitakse järgmisi menetlusi:

a)

kooskõlas käesoleva lepingu artikli 58 lõikega 2 teatab eksportiv lepinguosaline importivale lepinguosalisele mis tahes ettepanekutest samaväärsuse tunnistamise aluseks olevate meetmete muutmise kohta ning kavandatavate meetmete tõenäolisest mõjust tunnustatud samaväärsusele. Kolmekümne päeva jooksul alates käesoleva teabe kättesaamisest teatab importiv lepinguosaline eksportivale lepinguosalisele, kas kavandatavate meetmete alusel jätkatakse samaväärsuse tunnustamist või mitte;

b)

kooskõlas käesoleva lepingu artikli 58 lõikega 2 teatab importiv lepinguosaline eksportivale lepinguosalisele viivitamata mis tahes ettepanekutest samaväärsuse tunnistamise aluseks olevate meetmete muutmise kohta ning kavandatavate meetmete tõenäolisest mõjust tunnustatud samaväärsusele. Kui importiv lepinguosaline lõpetab samaväärsuse tunnustamise, võivad lepinguosalised kokku leppida käesoleva artikli lõikes 3 nimetatud protsessi uuesti algatamise tingimused, lähtudes kavandatavatest meetmetest.

8.   Samaväärsuse tunnustamise, tühistamise ja peatamise õigus on ainult importival lepinguosalisel, kes tegutseb kooskõlas oma haldus- ja õigusraamistikuga. Eksportiv lepinguosaline esitab importivale lepinguosalisele kirjalikult täieliku selgituse ja täiendavad andmed, mida on kasutatud käesoleva artikliga hõlmatud määratlusteks ja otsusteks. Samaväärsuse mittetunnustamisel, peatamisel või tühistamisel teatab importiv lepinguosaline eksportivale lepinguosalisele tingimused, mille täitmisel on võimalik lõikes 3 nimetatud protsessi uuesti algatada.

9.   Ilma et see piiraks käesoleva lepingu artikli 64 kohaldamist, ei ole importival lepinguosalisel lubatud samaväärsust tühistada ega peatada enne ühe lepinguosalise kavandatavate uute meetmete jõustumist.

10.   Juhul kui importiv lepinguosaline tunnustab samaväärsust ametlikult käesoleva lepingu VIII lisas sätestatud konsultatsioonide põhjal, tunnistab sanitaar- ja fütosanitaarvaldkonna allkomitee samaväärsuse tunnustamist lepinguosalistevahelises kaubanduses käesoleva lepingu artikli 65 lõikes 5 sätestatud korras. Tunnustamisotsuses võib vastavalt vajadusele ette näha ka piiridel füüsilise kontrolli vähendamise ning sertifikaatide ja ettevõtete eelregistreerimise korra lihtsustamise.

Samaväärsuse tunnustamise staatus loetletakse käesoleva lepingu XII lisas.

Artikkel 58

Läbipaistvus ja teabevahetus

1.   Ilma et see piiraks käesoleva lepingu artikli 59 kohaldamist, teevad lepinguosalised koostööd, et parandada üksteise arusaamist käesoleva lepingu IV lisas loetletud meetmete rakendamiseks ettenähtud ametlikust kontrollistruktuurist ja -mehhanismist ning nende tegevuse tulemuslikkusest. Sel eesmärgil võidakse muu hulgas avalikustada rahvusvaheliste auditite aruandeid ning lepinguosalised võivad vastavalt vajadusele vahetada teavet kõnealuste auditite tulemuste kohta ja muudes küsimustes.

2.   Käesoleva lepingu artiklis 55 osutatud õigusaktide ühtlustamise ja artiklis 57 osutatud samaväärsuse tunnustamise raames teavitavad lepinguosalised üksteist asjaomaste valdkondade õigusaktides ja kehtestatud korras tehtud muudatustest.

3.   Sellega seoses teavitab liit Gruusiat piisavalt aegsasti oma õigusaktide muutmisest, et Gruusia saaks sellest tulenevalt kaaluda vajadust muuta oma õigusakte.

Koostööd tuleks süvendada, et lepinguosalistel oleks lihtsam edastada õigusakte teisele lepinguosalisele, kui teine lepinguosaline seda taotleb.

Selleks teatavad lepinguosalised üksteisele oma kontaktpunktid. Lepinguosalised teavitavad üksteist ka kontaktpunktides toimunud muudatustest.

Artikkel 59

Teavitamine, konsulteerimine ja teabe edastamise hõlbustamine

1.   Lepinguosaline teatab teisele lepinguosalisele kirjalikult kahe tööpäeva jooksul igast tõsisest või olulisest ohust inimeste, loomade ja taimede tervisele, sealhulgas igast hädaolukorrast seoses toidukontrolliga või olukorrast, kus esineb selgelt määratletud tõsise tervisemõju risk, mida seostatakse loomsete või taimsete saaduste tarbimisega, seejuures eriti järgmisest:

a)	meetmed, mis mõjutavad piirkondadeks jaotamise otsuseid vastavalt käesoleva lepingu artiklile 56;

b)	käesoleva lepingu V-A lisas loetletud loomahaiguste ja V-B lisas loetletud kantud kahjurite esinemine ja areng;

c)	epidemioloogilise tähtsusega leiud või nendega seotud olulised riskid, mis on seotud käesoleva lepingu V-A ja V-B lisas nimetamata või uute loomahaiguste ja kahjuritega, ning

d)	täiendavad meetmed, mida lepinguosaline on lisaks nõutavatele põhimeetmetele võtnud loomahaiguste ja kahjurite tõrjeks ja likvideerimiseks või rahva- ja taimetervise kaitseks, ning kõik muutused profülaktikapoliitikas, sealhulgas vaktsineerimispõhimõtetes.

2.   Teated edastatakse käesoleva lepingu artikli 58 lõikes 1 osutatud kontaktpunktidele.

Kirjalik teade tähendab kirja, faksi või e-posti teel edastatud teadet.

3.   Kui lepinguosaline on tõsiselt mures ohu pärast inimeste, loomade või taimede tervisele, arutatakse olukorda kõnealuse lepinguosalise taotlusel viivitamata ning igal juhul 15 tööpäeva jooksul pärast taotluse esitamise kuupäeva. Sellistes olukordades tagavad lepinguosalised kogu vajaliku teabe esitamise, et vältida häireid kaubanduses ja jõuda mõlemaid lepinguosalisi rahuldava lahenduseni, mis on kooskõlas rahva-, looma- või taimetervise kaitsega.

4.   Lepinguosalise taotluse korral korraldatakse konsultatsioonid loomade heaolu arutamiseks võimalikult kiiresti ning igal juhul 20 tööpäeva jooksul alates teate esitamise kuupäevast. Sellistes olukordades püüavad lepinguosalised esitada kogu vajaliku teabe.

5.   Lepinguosalise taotluse korral võib käesoleva artikli lõigetes 3 ja 4 nimetatud konsultatsioone pidada video- ja audiokonverentsina. Taotluse esitanud lepinguosaline tagab konsultatsiooniprotokolli koostamise ning lepinguosalised kinnitavad protokolli ametlikult. Kinnitamise suhtes kohaldatakse käesoleva lepingu artikli 58 lõiget 3.

6.   Hiljem, kui Gruusia on rakendanud vajalikud veterinaar- ja fütosanitaarvaldkonna õigusaktid ja loonud tingimused nende ladusaks toimimiseks kohapeal, võetakse kasutusele kõnealustes valdkondades eriolukordades kohaldatav kiire ja varajase vastastikuse hoiatamise mehhanism.

Artikkel 60

Kaubandustingimused

1.   Imporditingimused enne samaväärsuse tunnustamist

a)

Lepinguosalised lepivad kokku, et kehtestavad käesoleva lepingu IV-A lisaga ning IV-C lisa punktidega 2 ja 3 hõlmatud põhikaupade impordi suhtes tingimused, enne kui nad samaväärsust tunnustavad. Ilma et see piiraks kooskõlas käesoleva lepingu artikliga 56 võetud otsuste rakendamist, on importiva lepinguosalise imporditingimused kohaldatavad eksportiva lepinguosalise kogu territooriumile. Käesoleva lepingu jõustumisel ja kooskõlas käesoleva lepingu artikli 58 sätetega teatab importiv lepinguosaline eksportivale lepinguosalisele IV-A ja IV-C lisas nimetatud põhikaupade impordi suhtes kohaldatavatest sanitaar- ja fütosanitaarnõuetest. Muu hulgas esitatakse ka importiva lepinguosalise kehtestatud asjakohaste ametlike sertifikaatide, deklaratsioonide ja kaubandusdokumentide näidised.

b)

i) Käesoleva artikli lõike 1 punktis a nimetatud tingimuste muudatustest või muutmisettepanekutest teatatakse sanitaar- ja fütosanitaarmeetmete lepinguga ettenähtud korras. ii) Ilma et see piiraks käesoleva lepingu artikli 64 kohaldamist, võtab importiv lepinguosaline käesoleva artikli lõike 1 punktis a osutatud tingimuste muudatuste jõustamise kuupäeva määramisel arvesse veoaega lepinguosaliste vahel. iii) Kui importiv lepinguosaline käesoleva artikli lõike 1 punktis a osutatud teavitamisnõudeid ei täida, peab ta jätkama eelnevalt kohaldatud tingimusi garanteerivate sertifikaatide või tunnistuste aktsepteerimist 30 päeva jooksul pärast muudetud imporditingimuste jõustumist.

2.   Imporditingimused pärast samaväärsuse tunnustamist

a)

90 päeva jooksul pärast käesoleva lepingu artikli 57 lõikes 10 nimetatud samaväärsuse tunnustamise otsuse vastuvõtmist võtavad lepinguosalised vajalikke õigus- ja haldusmeetmeid samaväärsuse tunnustamise rakendamiseks, võimaldades seda kasutada alusena lepinguosalistevahelises kauplemises käesoleva lepingu IV-A lisas ning IV-C lisa punktides 2 ja 3 osutatud põhikaupadega. Kõnealuste kaupade puhul võib importiva lepinguosalise nõutud ametliku sertifikaadi või ametliku dokumendi näidise siis asendada sertifikaadiga, mis on koostatud vastavalt käesoleva lepingu X-B lisale.

b)	Kauplemine nende sektorite ja allsektorite kaupadega, mille puhul ei tunnustata samaväärsena kõiki meetmeid, jätkub vastavuses käesoleva artikli lõike 1 punktis a nimetatud tingimustega. Eksportiva lepinguosalise taotluse korral kohaldatakse käesoleva artikli lõiget 5.

3.   Alates käesoleva lepingu jõustumise kuupäevast ei nõua lepinguosalised üksteiselt käesoleva lepingu IV-A lisas ja IV-C lisa punktis 2 nimetatud põhikaupade impordi luba.

4.   Lepinguosalised alustavad eksportiva lepinguosalise taotluse korral kooskõlas käesoleva lepingu artikliga 65 sanitaar- ja fütosanitaarvaldkonna allkomitees konsultatsioone käesoleva artikli lõike 1 punktis a nimetatud põhikaupadega kauplemist mõjutavate tingimuste kohta, et leppida kokku importiva lepinguosalise alternatiivsed või täiendavad imporditingimused. Selliste alternatiivsete või täiendavate imporditingimuste aluseks, kui see on asjakohane, võivad olla eksportiva lepinguosalise meetmed, mida importiv lepinguosaline tunnustab samaväärsetena. Kokkuleppe saavutamisel võtab importiv lepinguosaline 90 päeva jooksul õiguslikud ja/või haldusmeetmed, et võimaldada importi kokkulepitud imporditingimuste alusel.

5.   Ettevõtete loetelu ja ajutine heakskiitmine

a)

Käesoleva lepingu IV-A lisa 2. osas nimetatud loomsete saaduste impordi puhul kiidab importiv lepinguosaline eksportiva lepinguosalise taotluse korral, millele on lisatud asjakohased garantiid, ajuliselt heaks eksportiva lepinguosalise territooriumil asuvad töötlevad ettevõtted, mida on nimetatud käesoleva lepingu VII lisa punktis 2, ilma ettevõtteid eelnevalt inspekteerimata. Heakskiitmisel lähtutakse käesoleva lepingu VII lisa tingimustest ja sätetest. Kui täiendavat teavet ei taotleta, võtab importiv lepinguosaline vajalikud õiguslikud ja/või haldusmeetmed, mille alusel importimist lubada, 30 tööpäeva jooksul alates kuupäevast, kui importiv lepinguosaline saab taotluse ja asjakohased tagatised. Ettevõtete algse loetelu heakskiitmisel järgitakse käesoleva lepingu VII lisa.

b)	Käesoleva artikli lõike 2 punktis a nimetatud loomsete saaduste impordi puhul esitab eksportiv lepinguosaline importivale lepinguosalisele nende ettevõtete loetelu, mis vastavad importiva lepinguosalise nõuetele.

6.   Lepinguosalise taotluse korral esitab teine lepinguosaline nõutava selgituse ja täiendavad andmed käesoleva artikliga hõlmatud otsuste kohta.

Artikkel 61

Sertimismenetlus

1.   Lepinguosalised lepivad kokku käesoleva lepingu X lisas esitatud sertimismenetluse ning sertifikaatide ja ametlike dokumentide väljaandmise põhimõtted.

2.   Käesoleva lepingu artiklis 65 osutatud sanitaar- ja fütosanitaarvaldkonna allkomitee raames võib kokku leppida elektroonse sertimise, sertifikaatide tühistamise ja asendamise eeskirjad.

3.   Lepinguosalised lepivad käesoleva lepingu artiklis 55 osutatud õigusaktide ühtlustamise raames kokku asjakohased ühised vormid.

Artikkel 62

Kontrollimine

1.   Et säilitada kindlustunnet käesoleva peatüki sätete tulemusliku rakendamise suhtes, on lepinguosalistel õigus:

a)	vajaduse korral viia läbi teise lepinguosalise asutuste kontrolli- ja sertimissüsteemi ja/või muude meetmete täielik või osaline kontrollimine kooskõlas Codex Alimentarius'e ning OIE ja rahvusvahelise taimekaitsekonventsiooni suuniste ja standarditega;

b)	saada teiselt lepinguosaliselt teavet tema kontrollisüsteemi kohta ja saada teada kõnealuse süsteemi alusel toimunud kontrolli tulemused; seejuures peetakse kinni lepinguosalise suhtes kohaldatavatest konfidentsiaalsussätetest.

2.   Lepinguosaline võib teise lepinguosalise territooriumil käesoleva artikli lõike 1 punkti a kohaselt tehtud kontrollide tulemused teha teatavaks kolmandatele isikutele ja teeb need tulemused teatavaks üldsusele, kui nii on ette nähtud lepinguosaliste õigusaktidega. Tulemuste teatavakstegemisel ja/või avaldamisel peetakse kinni lepinguosalise suhtes kohaldatavatest konfidentsiaalsussätetest, kui see on asjakohane.

3.   Kui importiv lepinguosaline otsustab teha eksportiva lepinguosalise juurde kontrollkäigu, teatatakse teisele lepinguosalisele sellisest käigust vähemalt 60 tööpäeva ette, välja arvatud erakorralistel juhtudel ja kui lepinguosalised on teisiti kokku leppinud. Kontrollkäigu muudatused tuleb lepinguosaliste vahel kokku leppida.

4.   Kontrollkäigu või inspekteerimise teostanud lepinguosaline kannab ise kulud, mis tal tekivad teise lepinguosalise pädevate ametiasutuste kontrolli- ja sertimissüsteemi ja/või vajaduse korral muude meetmete täieliku või osalise kontrollimise käigus.

5.   Kontrollimisteate kirjalik kavand edastatakse eksportivale lepinguosalisele 60 tööpäeva jooksul pärast kontrollimise lõppu. Eksportival lepinguosalisel on kontrollimisteate kirjaliku kavandi kohta märkuste esitamiseks aega 45 tööpäeva. Eksportiva lepinguosalise märkused lisatakse lõpparuandele ja vajaduse korral lõpparuandesse. Kui kontrolli käigus tehakse siiski kindlaks oluline risk inimeste, loomade või taimede tervisele, teatatakse eksportivale lepinguosalisele sellest võimalikult kiiresti ning igal juhul 10 tööpäeva jooksul pärast kontrollimise lõppu.

6.   Selguse huvides võidakse kontrolli tulemusi arvese võtta käesoleva lepingu artiklites 55, 57 ja 63 osutatud menetluste puhul, kui üks või mõlemad lepinguosalised neid menetlusi läbi viivad.

Artikkel 63

Impordi kontrollimine ja inspekteerimistasud

1.   Lepinguosalised lepivad kokku, et kui importiv lepinguosaline kontrollib eksportiva lepinguosalise saadetisi, järgib ta käesoleva lepingu IX lisa A osas sätestatud põhimõtteid ja kriteeriume. Kontrollimiste tulemusi võidakse kasutada käesoleva lepingu artiklis 62 osutatud kontrolliprotsessis.

2.   Lepinguosaliste tehtavate füüsiliste impordikontrollide sagedus on sätestatud käesoleva lepingu IX lisa B osas. Lepinguosaline võib kontrolli sagedust muuta oma pädevuse piires ja kooskõlas siseõigusaktidega käesoleva lepingu artiklite 55, 57 ja 60 alusel tehtud edusammude või käesolevas lepingus sätestatud kontrollide, konsultatsioonide ja muude meetmete tulemusena. Sellele vastavalt muudab artiklis 65 osutatud fütosanitaarvaldkonna allkomitee oma otsusega käesoleva lepingu IX lisa B osa.

3.   Kui kohaldatakse inspekteerimistasusid, ei või need olla suuremad kui pädeva asutuse kulud impordi kontrollimisel. Tasu arvutamisel lähtutakse samast alusest, kui samasuguste sisemaiste kaupade inspekteerimise puhul.

4.   Eksportiva lepinguosalise taotlusel teavitab importiv lepinguosaline teda impordi kontrollimise ja inspekteerimise tasusid mõjutavate meetmete muudatustest, sealhulgas nende muudatuste põhjustest, ning kõigist olulistest muudatustest selliste kontrollimiste halduskorras.

5.   Alates kuupäevast, mille määrab käesoleva lepingu artiklis 65 osutatud sanitaar- ja fütosanitaarvaldkonna allkomitee, võivad lepinguosalised kokku leppida tingimused, mille alusel nad aktsepteerivad üksteise käesoleva lepingu artikli 62 lõike 1 punktis b sätestatud kontrollimisi, eesmärgiga vastastikku vähendada käesoleva lepingu artikli 60 lõike 2 punktis a osutatud põhikaupade suhtes toestatava füüsilise impordikontrolli sagedust.

Sellest kuupäevast alates võivad lepinguosalised vastastikku tunnustada üksteise kontrollimisi teatud põhikaupade puhul ja vastavalt vähendada või asendada nende kaupade impordikontrolle.

Artikkel 64

Kaitsemeetmed

1.   Kui eksportiv lepinguosaline rakendab oma territooriumil meetmeid mis tahes juhtumi kontrollimiseks, mis võib põhjustada tõsist ohtu rahva-, looma- ja taimetervisele, võtab eksportiv lepinguosaline, ilma et see piiraks käesoleva artikli lõike 2 kohaldamist, samaväärseid meetmeid, et vältida ohu levimist importiva lepinguosalise territooriumile.

2.   Importiv lepinguosaline võib tõsise ohu korral rahva-, looma- või taimetervisele võtta ajutisi meetmeid, mis on vajalikud rahva-, looma- või taimetervise kaitseks. Lepinguosalistevahelisel veol oleva kauba puhul kaalub importiv pool kõige sobivamat ja proportsionaalsemat lahendust, et vältida tarbetuid häireid kaubanduses.

3.   Lepinguosaline, kes kehtestab käesoleva artikli lõike 2 alusel meetmed, teatab sellest teisele lepinguosalisele hiljemalt üks tööpäev pärast meetmete vastuvõtmise kuupäeva. Ühe lepinguosalise taotluse korral ja kooskõlas käesoleva lepingu artikli 59 lõikega 3 peavad lepinguosalised konsultatsioone olukorra arutamiseks 15 tööpäeva jooksul alates teavitamisest. Lepinguosalised võtavad nõuetekohaselt arvesse selliste konsultatsioonide kaudu edastatud informatsiooni ja püüavad vältida asjatuid häireid kaubanduses, võttes vajaduse korral arvesse käesoleva lepingu artikli 59 lõikes 3 sätestatud konsultatsioonide tulemusi.

Artikkel 65

Sanitaar- ja fütosanitaarvaldkonna allkomitee

1.   Käesolevaga moodustatakse sanitaar- ja fütosanitaarvaldkonna allkomitee. Allkomitee tuleb kokku kolme kuu jooksul pärast käesoleva lepingu jõustumise kuupäeva ning seejärel ühe lepinguosalise taotlusel või vähemalt kord aastas. Lepinguosaliste kokkuleppel võib sanitaar- ja fütosanitaarvaldkonna allkomitee koosolek toimuda video- või audiokonverentsina. Koosolekutevahelisel ajal võib sanitaar- ja fütosanitaarvaldkonna allkomitee käsitleda küsimusi kirja teel.

2.   Sanitaar- ja fütosanitaarvaldkonna allkomiteel on järgmised ülesanded:

a)	arutada käesoleva peatükiga seotud küsimusi;

b)	teostada käesoleva peatüki kohaldamise järelevalvet ning vaadata läbi küsimused, mis tekivad seoses selle rakendamisega;

c)	vaadata läbi käesoleva lepingu IV–XII lisa, eelkõige vastavalt käesolevas peatükis sätestatud konsultatsioonide ja menetluste alusel tehtud edusammudele;

d)	muuta oma otsusega, kui käesolevas peatükis ei ole sätestatud teisiti, käesoleva lõike punktis c sätestatud läbivaatamise tulemusel käesoleva lepingu IV–XII lisa, ning

e)	käesoleva lõike punktis c sätestatud läbivaatamise tulemuste alusel esitada arvamusi ja soovitusi käesoleva lepingu VIII jaotises „Institutsioonilised, üld- ja lõppsätted” määratletud asutustele.

3.   Lepinguosalised lepivad kokku vajaduse korral moodustada tehnilisi töörühmi, mis koosnevad lepinguosaliste eksperditasemel esindajatest, kes täpsustavad ja lahendavad käesoleva peatüki rakendamisest tulenevaid tehnilisi ja teaduslikke küsimusi. Kui on vaja täiendavaid eriteadmisi, võivad lepinguosalised moodustada ajutisi rühmi, sealhulgas teaduslikke ja eksperdirühmi. Kõnealuste ajutiste rühmade koosseis ei pruugi piirduda lepinguosaliste esindajatega.

4.   Sanitaar- ja fütosanitaarvaldkonna allkomitee annab käesoleva lepingu artikli 408 lõikes 4 sätestatud kaubanduskoosseisus kokkutulnud assotsieerimiskomiteele korrapäraselt aru oma pädevusse kuuluvast tegevusest ja otsustest.

5.   Sanitaar- ja fütosanitaarvaldkonna allkomitee võtab esimesel koosolekul vastu oma kodukorra.

6.   Sanitaar- ja fütosanitaarvaldkonna allkomitee ja tema moodustatud rühmade otsused, soovitused, aruanded ja muud meetmed võetakse vastu lepinguosaliste konsensuse alusel.

5. PEATÜKK

Toll ja kaubanduse soodustamine

Artikkel 66

Eesmärgid

1.   Lepinguosalised tunnistavad tolli ja kaubanduse soodustamise olulisust arenevas kahepoolse kaubanduse keskkonnas. Lepinguosalised lepivad kokku tugevdada koostööd nimetatud valdkonnas, et tagada asjaomaste õigusaktide ja menetluste ning asjaomaste ametiasutuste haldussuutlikkuse põhimõtteline kooskõla tõhusa kontrolli ja seadusliku kaubanduse soodustamise eesmärkidega.

2.   Lepinguosalised tunnistavad, et on ülimalt tähtis järgida avaliku poliitika eesmärke, nagu kaubanduse soodustamine, julgeolek ja pettuse ärahoidmine, ning tasakaalustatud lähenemisviisi nendele eesmärkidele.

Artikkel 67

Õigusaktid ja menetlused

1.   Lepinguosalised lepivad kokku selles, et nende kaubandus- ja tollialased õigusaktid on põhimõtteliselt stabiilsed ja kõikehõlmavad, ning selles, et sätted ja menetlused on proportsionaalsed, läbipaistvad, prognoositavad, mittediskrimineerivad, erapooletud ja nende kohaldamine on ühetaoline ja tulemuslik, muu hulgas selleks, et:

a)	kaitsta ja hõlbustada seaduslikku kaubandust õigusaktide nõuete tulemusliku jõustamise ja nendele vastavuse tagamise teel;

b)	vältida liigse ja diskrimineeriva halduskoormuse asetamist ettevõtjatele, ennetada pettusi ja lihtsustada õigusakte täitvatele ettevõtjatele esitatavaid nõudeid;

c)	kohaldada tollideklaratsioonide puhul ühtset haldusdokumenti;

d)	võtta meetmeid, mis tõhustavad ja lihtsustavad tolliprotseduure ja -tavasid piiril ning suurendavad nende läbipaistvust;

e)	kohaldada kaasaegseid tollimeetodeid, sealhulgas riskianalüüsi, tollivormistusjärgset kontrolli ning ettevõtete auditeerimise meetodeid kaupade sisenemise ja vabastamise lihtsustamiseks ja hõlbustamiseks;

f)	vähendada kulusid ja suurendada prognoositavust kõigi ettevõtete jaoks;

g)	tagada impordi, ekspordi ja transiidikaupade suhtes kohaldatavate nõuete ja menetluste mittediskrimineeriv haldamine, ilma et see piiraks lähtumist riskianalüüsi objektiivsetest kriteeriumidest;

h)

kohaldada tolli ja kaubanduse valdkonnas kohaldatavaid rahvusvahelisi õigusakte, sealhulgas Maailma Tolliorganisatsiooni väljatöötatud õigusakte, 1990. aasta Istanbuli ajutise impordi konventsiooni, 1983. aasta kaupade kirjeldamise ja kodeerimise harmoneeritud süsteemi, ÜRO 1975. aasta TIR-konventsiooni ja 1982. aasta konventsiooni kaupade piirikontrolli kooskõlastamise kohta; lepinguosalised võivad arvesse võtta Maailma Tolliorganisatsiooni väljatöötatud maailmakaubanduse tagamise ja lihtsustamise standardite raamistikku ning Euroopa Komisjoni suuniseid, nagu näiteks tolli suutlikkuse mõõtmise metoodikat (Customs Blueprints);

i)	võtta vajalikke meetmeid, et võtta arvesse ja rakendada tolliprotseduuride lihtsustamist ja ühtlustamist käsitlevat muudetud 1973. aasta Kyoto konventsiooni;

j)

näha ette siduvad eelotsused tariifse klassifitseerimise ja päritolureeglite kohta. Lepinguosalised tagavad, et otsuse võib tühistada või kehtetuks tunnistada alles pärast asjaomasele ettevõtjale teatamist ning ilma tagasiulatuva jõuta, välja arvatud juhul, kui otsus ei ole tehtud õige ja täieliku teabe alusel;

k)	kehtestada ja kohaldada lihtsustatud protseduure volitatud kauplejate suhtes vastavalt objektiivsetele ja mittediskrimineerivatele kriteeriumidele;

l)	kehtestada eeskirjad, millega tagatakse, et karistused tollieeskirjade ja menetlusnõuete rikkumiste eest on proportsionaalsed ja mittediskrimineerivad ning et nende rakendamine ei põhjusta liigseid viivitusi, ning

m)	tagada, et sektorites, kus lisaks erasektori ettevõtetele osutavad teenuseid ka valitsusasutused, kohaldatakse läbipaistvaid, mittediskrimineerivaid ja proportsionaalseid eeskirju.

2.   Töömeetodite täiustamiseks ning toimingute mittediskrimineerivuse, läbipaistvuse, tõhususe, terviklikkuse ja usaldusväärsuse tagamiseks lepinguosalised:

a)	võtavad edasisi meetmeid, et tolli- ja muud asutused vähendaksid nõutavate andmete ja dokumentide hulka ning lihtsustaksid ja standardiksid neid;

b)	lihtsustavad võimaluse korral kaupade kiire vabastamise ja tollivormistusega seotud nõudeid ja formaalsusi;

c)

kehtestavad tõhusad, mittediskrimineerivad ja kiired menetlused, millega tagatakse õigus esitada kaebusi tolli- ja teiste haldusasutuste tegevuse, ettekirjutuste ja otsuste vastu, mis mõjutavad tollile esitatud kaupu. Need apellatsioonimenetlused peavad olema lihtsad ja kättesaadavad ning kõik tasud peavad olema mõistlikud ja vastavuses kuludega, mis ametiasutustel tekivad kaebuse esitamise õiguse tagamisel;

d)

astuvad samme tagamaks, et kui vaidlusalust haldusmeedet või otsust saab edasi kaevata, tuleks kaubad üldjuhul vabastada ja tollimaksu sissenõudmise võib edasi lükata, kui eelnevalt on kasutusele võetud vajalikud kaitsemeetmed. Vajaduse korral tuleks kaubad vabastada tagatise, näiteks tagatiskirja või deposiitmakse vastu; ning

e)

tagavad kõige rangemate usaldusväärsuse normide järgimise eelkõige piiripunktides, rakendades meetmeid, mis vastavad selle valdkonna rahvusvahelistele konventsioonidele ja aktidele, eelkõige Maailma Tolliorganisatsiooni 2003. aasta muudetud Arusha deklaratsioonile ja Euroopa Komisjoni 2007. aasta tolli suutlikkuse mõõtmise metoodika dokumendi (Customs Blueprint) eetika peatükile.

3.   Lepinguosalised lepivad kokku, et nad kõrvaldavad:

a)	tollimaakleri kohustusliku kasutamise nõuded ja

b)	kohustusliku transpordieelse kontrollimise ja sihtkohas kontrollimise nõuded.

4.   Transiidi kohta:

a)

käesoleva lepingu kohaldamisel kohaldatakse WTO transiidieeskirju ja -määratlusi, eelkõige GATT 1994 V artiklit, ja nendega seotud sätteid, sealhulgas mis tahes selgitusi ja muudatusi vastavalt kaubanduse lihtsustamise läbirääkimiste Doha vooru tulemustele. Kõnealuseid sätteid kohaldatakse ka juhul, kui kaupade transiit algab või lõpeb ühe lepinguosalise territooriumil;

b)	lepinguosalised seavad eesmärgiks oma tollitransiidisüsteemide järkjärgulise sidumise ning Gruusia tulevase ühinemise ühise transiidisüsteemiga (2);

c)	lepinguosalised tagavad kõigi oma territooriumil asuvate asjaomaste ametiasutuste vahelise koostöö ja tegevuse koordineerimise, et soodustada transiitliiklust. Lepinguosalised edendavad ka ametiasutuste ja erasektori koostööd transiidi valdkonnas.

Artikkel 68

Suhted äriringkondadega

Lepinguosalised lepivad kokku:

a)

tagada, et nende õigusaktid ja menetlused on läbipaistvad ja sisaldavad nende kehtestamise põhjendust ning et need tehakse kättesaadavaks võimaluse korral elektroonselt. Tuleks pidada korrapäraseid konsultatsioone ning näha ette, et uue või muudetud õigusakti avaldamise ja jõustumise vaheline ajavahemik oleks mõistliku pikkusega;

b)	vajaduses konsulteerida ettevõtjatega õigel ajal ja korrapäraselt õigusaktide ettepanekute ning tolli- ja kaubandusprotseduuride valdkonnas;

c)	teha üldsusele kättesaadavaks asjakohane haldusteave, sealhulgas asutuste esitatavad nõuded ning riiki sisenemise ja riigist väljumise kord, sadamates ja piiriületuspunktides asuvate tolliasutuste tööajad ja töökord ning kontaktpunktid infopäringute tarvis;

d)	vajaduses aidata kaasa ettevõtjate ja asjaomaste asutuste vahelisele koostööle selliste mitteomavoliliste ja avalikult kättesaadavate menetluste kasutamise kaudu, mis põhinevad muu hulgas Maailma Tolliorganisatsiooni kehtestatud menetlustel, ning

e)	tagada, et nende vastavad tollinõuded ja tolliga seonduvad nõuded ja protseduurid vastavad kogu aeg kaubandusringkondade õigustatud vajadustele, järgivad parimaid tavasid ning piiravad kaubandust võimalikult vähe.

Artikkel 69

Tasud

1.   Lepinguosalised kaotavad haldustasud, mille toime on samaväärne impordi- ja eksporditollimaksudele.

2.   Lepinguosalise tolliasutuste kehtestatud tasude puhul, olenemata nende laadist, sealhulgas impordile ja ekspordile või nendega seoses kehtestatud tasude puhul, mida võetakse juhul, kui selliseid ülesandeid täidetakse tolliasutuste nimel, ja ilma et see piiraks käesoleva lepingu IV jaotise „Kaubandus ja kaubandusküsimused” 1. peatüki „Võrdne kohtlemine ja kaupade turulepääs” asjaomaste sätete kohaldamist, kehtib järgmine:

a)	tasu võib võtta üksnes teenuste eest, mida osutatakse deklarandi taotluse alusel väljaspool tollieeskirjadega kindlaksmääratud tööaega, -kohta ja -tingimusi, ning formaalsuste eest, mis on seotud selliste teenustega ja mida nõutakse sellise impordi või ekspordi puhul;

b)	tasud ei ületa osutatava teenuse maksumust;

c)	tasusid ei arvutata väärtuse alusel;

d)	teave tasude kohta avaldatakse ametlikult määratud kanali kaudu ning võimaluse korral ametlikul veebisaidil. Teave sisaldab osutatava teenuse eest võetava tasu kehtestamise põhjust, vastutavat asutust, kohaldatavaid tasusid ning makse tegemise aega ja viisi, ning

e)	uusi või muudetud tasusid ei kehtestata enne, kui teave nende kohta on avaldatud ja muudetud hõlpsasti kättesaadavaks.

Artikkel 70

Tolliväärtuse määramine

1.   Lepinguosalistevahelises kaubanduses kaupade tolliväärtuse määramisel lähtutakse WTO asutamislepingu 1A lisas esitatud GATT 1994 VII artikli rakendamise lepingu sätetest ja nende muudatustest. Kõnealused WTO asutamislepingu sätted inkorporeeritakse käesolevasse lepingusse ja muudetakse selle osaks. Minimaalseid tolliväärtusi ei kasutata.

2.   Lepinguosalised teevad koostööd, et saavutada tolliväärtuse määramise küsimustes ühine lähenemisviis.

Artikkel 71

Tollikoostöö

Lepinguosalised süvendavad tollikoostööd, et tagada käesoleva peatüki eesmärkide saavutamine ja seeläbi kaubandust veelgi hõlbustada, tagades tõhusa kontrolli ja turvalisuse ning pettuste ennetamise. Asjakohasel juhul kasutavad lepinguosalised selleks Euroopa Komisjoni väljatöötatud tolli suutlikkuse mõõtmise metoodikat (Customs Blueprint).

Käesoleva peatüki sätete täitmisel lepinguosalised muu hulgas:

a)	vahetavad teavet tollialaste õigusaktide ja tolliprotseduuride kohta;

b)	töötavad välja ühisalgatusi, mis on seotud impordi-, ekspordi- ja transiidiprotseduuridega, ning teevad koostööd ettevõtlusringkondadele osutatava teenuse tõhususe tagamisel;

c)	teevad koostööd tolli- ja muude kaubandusprotseduuride automatiseerimisel;

d)	vajaduse korral vahetavad teavet ja andmeid, säilitades andmete konfidentsiaalsuse ning täites isikuandmete kaitset käsitlevaid norme ja õigusakte;

e)	teevad koostööd piiriülese salakaubanduse, sealhulgas tubakatoodete piiriülese salakaubanduse ennetamiseks ning sellise salakaubanduse vastu võitlemiseks;

f)	vahetavad teavet ja peavad konsultatsioone, et võimaluse korral töötada välja ühised seisukohad tolli valdkonnas, mida kaitstakse rahvusvahelistes organisatsioonides, nagu WTO, Maailma Tolliorganisatsioon, ÜRO, ÜRO kaubanduse ja arengu konverents ning UNECE;

g)	teevad koostööd tehnilise abi kavandamisel ja osutamisel eelkõige tolli ja kaubanduse soodustamise reformide toetamiseks kooskõlas käesoleva lepingu asjaomaste sätetega;

h)	vahetavad parimaid tavasid eelkõige võltsitud toodetega seotud tollioperatsioonide kohta, eriti aga riskipõhise tollikontrolli süsteemide ja intellektuaalomandi õiguste kaitse tagamise kohta;

i)	edendavad oma piirikontrolliasutuste tegevuse koordineerimist, et lihtsustada piiriületamist ja tõhustada kontrolli, võttes võimaluse ja vajaduse korral arvesse ka ühist piirikontrolli, ning

j)	asjakohastel ja vajalikel juhtudel kehtestavad kaubanduspartnerluse programmide ja tollikontrolli, sealhulgas kaubandussoodustusmeetmete vastastikuse tunnustamise.

Artikkel 72

Vastastikune haldusabi tolliküsimustes

Lepinguosalised osutavad tolliküsimustes haldusabi vastavalt käesoleva lepingu II protokollile, mis käsitleb vastastikust haldusabi tolliküsimustes, ilma et see mõjutaks muid käesolevas lepingus, eriti selle artiklis 71 ettenähtud koostöövorme.

Artikkel 73

Tehniline abi ja suutlikkuse suurendamine

Lepinguosalised teevad koostööd kaubanduse hõlbustamiseks ja tollireformide rakendamiseks tehnilise abi osutamise ja suutlikkuse suurendamise valdkonnas.

Artikkel 74

Tolli allkomitee

1.   Käesolevaga moodustatakse tolli allkomitee. Allkomitee annab oma tegevuse kohta aru käesoleva lepingu artikli 408 lõikes 4 sätestatud kaubanduskoosseisus kokkutulnud assotsieerimiskomiteele.

2.   Allkomitee ülesannete hulka kuulub korrapärane konsulteerimine ja järelevalve käesoleva peatüki rakendamise ja haldamise üle, sealhulgas, kuid mitte ainult, tollikoostöö, piiriülese tollikoostöö ja juhtimise, tehnilise abi, päritolureeglite, kaubanduse hõlbustamise ning tollivaldkonnas vastastikuse haldusabi andmise küsimused.

3.   Tolli allkomitee muu hulgas:

a)	jälgib käesoleva peatüki ning käesoleva lepingu I ja II protokolli nõuetekohast täitmist;

b)	võtab vastu käesoleva peatüki ning käesoleva lepingu I ja II protokolli rakendamise praktilise korralduse, meetmed ja otsused, sealhulgas teabe ja andmete vahetamise, tollikontrolli ja kaubanduspartnerluse programmide vastastikuse tunnustamise ning vastastikku soodustuste võimaldamise küsimustes;

c)	vahetab arvamusi mis tahes ühist huvi pakkuvates küsimustes, sealhulgas edasiste meetmete ning nende rakendamiseks ja kohaldamiseks vajalike vahendite küsimustes;

d)	vajadusel esitab soovitusi ning

e)	võtab vastu oma kodukorra.

Artikkel 75

Tollialaste õigusaktide ühtlustamine

Õigusaktid ühtlustatakse järk-järgult liidu tollialaste õigusaktidega ja teatavate rahvusvaheliste õigusnormidega vastavalt käesoleva lepingu XIII lisale.

6. PEATÜKK

Ettevõtete asutamine, teenuskaubandus ja e-kaubandus

1. Jagu

Üldsätted

Artikkel 76

Eesmärk, kohaldamisala ja ulatus

1.   Kinnitades veel kord oma WTO asutamislepingust tulenevaid kohustusi, näevad lepinguosalised käesolevaga ette korra, mis on vajalik, et järk-järgult vastastikku liberaliseerida ettevõtete asutamine ja teenuskaubandus ning teha koostööd e-kaubanduse valdkonnas.

2.   Riigihangete suhtes kohaldatakse käesoleva lepingu IV jaotise „Kaubandus ja kaubandusküsimused” 8. peatükki „Riigihanked” ning ühtegi käesoleva peatüki sätet ei tõlgendata nii, et see seaks riigihangete suhtes kohustusi.

3.   Subsiidiumide suhtes kohaldatakse käesoleva lepingu IV jaotise „Kaubandus ja kaubandusküsimused” 10. peatükki „Konkurents” ning lepinguosaliste antud subsiidiumide suhtes käesolevat peatükki ei kohaldata.

4.   Kooskõlas käesoleva peatükiga säilitab kumbki lepinguosaline õiguse reguleerida ja kehtestada uusi norme, et tagada õiguspäraste poliitiliste eesmärkide saavutamine.

5.   Käesolevat peatükki ei kohaldata meetmetele, mis mõjutavad füüsilisi isikuid, kes püüavad pääseda lepinguosalise tööturule, ega ka kodakondsuse ning alalise elu- ja töökohaga seotud meetmetele.

6.   Ükski käesoleva peatüki säte ei takista lepinguosalist kohaldamast meetmeid, millega reguleeritakse füüsiliste isikute pääsu tema territooriumile või nende ajutist viibimist tema territooriumil, sealhulgas meetmeid, mis on vajalikud tema piiride puutumatuse kaitseks ja füüsiliste isikute korrakohase liikumise tagamiseks üle tema piiride, tingimusel et selliseid meetmeid ei kohaldata viisil, mis muudaks olematuks või vähendaks kasu, mida emb-kumb lepinguosaline saab käesolevas peatükis ja käesoleva lepingu XIV lisas sätestatud erikohustuse tingimuste kohaselt (3).

Artikkel 77

Mõisted

Käesolevas peatükis kasutatakse järgmisi mõisteid:

a)	„meede” – lepinguosalise võetav meede kas seaduse, määruse, eeskirja, menetluse, otsuse, haldusmeetme või mõnel muul kujul;

b)

„lepinguosalise poolt võetud või säilitatud meetmed” – meetmed, mille võtjaks on: i) keskvalitsus, piirkondlikud või kohalikud omavalitsused ja riiklikud, piirkondlikud või kohalikud ametiasutused ning ii) valitsusvälised organid keskvalitsuse, piirkondlike või kohalike omavalitsuste või riiklike, piirkondlike või kohalike ametiasutuste delegeeritud ülesannete täitmisel;

c)	„lepinguosalise füüsiline isik” – ELi liikmesriigi või Gruusia kodanik vastavalt nende asjaomastele õigusaktidele;

d)

„juriidiline isik” – rakendatava seaduse järgi nõuetekohaselt asutatud või muul viisil korraldatud mis tahes juriidiline üksus kas kasumi saamiseks või muuks otstarbeks, kas era- või riigi omanduses, kaasa arvatud mis tahes aktsiaselts, trust, täisühing, ühisettevõte, füüsilisest isikust ettevõtja või ühistu;

e)

„lepinguosalise juriidiline isik” on punktis d määratletud juriidiline isik, kes on asutatud kas ELi liikmesriigi või Gruusia õigusaktide alusel ja kelle registrijärgne asukoht, juhatuse asukoht või põhitegevuskoht on vastavalt kas Euroopa Liidu toimimise lepingu kohaldamisalasse kuuluval territooriumil (4) või Gruusia territooriumil. Kui sellel juriidilisel isikul on vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu kohaldamisalasse kuuluval territooriumil või Gruusia territooriumil vaid registrijärgne asukoht või juhatuse asukoht, käsitatakse teda vastavalt liidu või Gruusia äriühinguna vaid juhul, kui tema tegevus on tegelikult ja pidevalt seotud vastavalt kas liidu või Gruusia majandusega. Olenemata eelmisest lõigust kohaldatakse käesoleva lepingu sätteid väljaspool ELi või Gruusiat asutatud laevandusettevõtjate suhtes, mida kontrollivad vastavalt ELi mõne liikmesriigi või Gruusia kodanikud, juhul kui nende laevad on kooskõlas asjakohaste õigusaktidega registreeritud vastavalt kas liikmesriigis või Gruusias ning nad sõidavad liikmesriigi või Gruusia lipu all;

f)	lepinguosalise juriidilise isiku „tütarettevõte” – juriidiline isik, kelle omanik on lepinguosalise juriidilise isik või kes kuulub lepinguosalise juriidilise isiku tegeliku kontrolli alla (5);

g)

juriidilise isiku „filiaal” – äriüksus, mis ei ole iseseisev juriidiline isik, kuid on laadilt püsiv, näiteks emaettevõtja laiendus, millel on oma juhtimisstruktuur ja vahendid äritehingute tegemiseks kolmandate isikutega nii, et viimased küll teavad, et vajaduse korral on olemas õiguslik side emaettevõtjaga, mille peakontor asub välismaal, ent ei pea suhtlema otse kõnealuse emaettevõtjaga, vaid võivad teha tehinguid nimetatud laienduseks oleva äriüksusega;

h)

„ettevõtete asutamine” – i) liidu või Gruusia juriidiliste isikute puhul õigus alustada ja jätkata majandustegevust juriidilise isiku loomise, sealhulgas omandamise kaudu ja/või luua filiaal või esindus vastavalt kas Gruusia või liidu territooriumil; ii) füüsiliste isikute puhul liidu ja Gruusia füüsiliste isikute õigus alustada majandustegevust füüsilisest isikust ettevõtjana ning asutada ettevõtteid, eelkõige ettevõtteid, mille tegevust nad tegelikult kontrollivad;

i)	„majandustegevus” – tööstuslik, kaubanduslik, vabakutseline ja käsitöönduslik tegevus, mis ei hõlma tegevust valitsuse ülesannete täitmisel;

j)	„tegevus” – majandustegevusega tegelemine;

k)	„teenused” – kõikide teenindussektorite kõik teenused, välja arvatud teenused, mida pakutakse valitsuse ülesannete täitmisel;

l)	„teenused ja muu tegevus, mida pakutakse valitsuse ülesannete täitmisel” – teenused ja tegevus, mida ei pakuta ärilistel alustel ega konkureerides ühe või mitme ettevõtjaga;

m)	„piiriülene teenuste osutamine” – teenuse osutamine: i) lepinguosalise territooriumilt teise lepinguosalise territooriumile (1. viis) või ii) lepinguosalise territooriumil teise lepinguosalise teenusetarbijale (2. viis);

n)	lepinguosalise „teenusepakkuja” – lepinguosalise füüsiline või juriidiline isik, kes pakub või kavatseb pakkuda teenust;

o)	„ettevõtja” – lepinguosalise füüsiline või juriidiline isik, kes soovib tegeleda või tegeleb majandustegevusega ettevõtte asutamise kaudu.

2. Jagu

Ettevõtete asutamine

Artikkel 78

Kohaldamisala

Käesolevat jagu kohaldatakse lepinguosaliste kehtestatavate või säilitatavate meetmete suhtes, mis mõjutavad ettevõtete asutamist mis tahes majandustegevusalal, välja arvatud:

a)	tuumamaterjalide kaevandamine, tootmine ja töötlemine (6);

b)	relvade, laskemoona ja sõjavarustuse tootmine;

c)	audiovisuaalteenused;

d)	riigisisene merekabotaaž (7) ning

e)

riigisisesed ja rahvusvahelised regulaarsed ja mitteregulaarsed õhuveoteenused (8) ning liiklemisõiguste teostamisega otseselt seotud teenused, välja arvatud: i) õhusõidukite remondi- ja hooldusteenused, mille ajaks õhusõiduk liiklusest kõrvaldatakse; ii) õhutransporditeenuste müük ja turustamine; iii) arvutipõhise ettetellimissüsteemi (CRS) teenused; iv) lendude maapealne teenindus; v) lennujaamateenused.

Artikkel 79

Võrdne kohtlemine ja enamsoodustusrežiim

1.   Võttes arvese käesoleva lepingu XIV-E lisas loetletud piiranguid, pakub Gruusia alates käesoleva lepingu jõustumisest:

a)

liidu juriidiliste isikute tütarettevõtete, filiaalide ja esinduste asutamise suhtes vähemalt sama soodsat kohtlemist kui oma võimaldab oma juriidilistele isikutele, nende filiaalidele ja esindustele või mis tahes kolmanda riigi juriidiliste isikute tütarettevõtetele, filiaalidele ja esindustele, olenevalt sellest, milline kohtlemine on soodsam;

b)

Gruusias asutatud liidu juriidiliste isikute tütarettevõtete, filiaalide ja esinduste tegevuse suhtes vähemalt sama soodsat kohtlemist kui oma võimaldab oma juriidilistele isikutele, nende filiaalidele ja esindustele või mis tahes kolmanda riigi juriidiliste isikute tütarettevõtetele, filiaalidele ja esindustele, olenevalt sellest, milline kohtlemine on soodsam (9).

2.   Võttes arvesse XIV-A lisas loetletud piiranguid, pakub liit alates käesoleva lepingu jõustumisest:

a)

Gruusia juriidiliste isikute tütarettevõtete, filiaalide ja esinduste asutamise suhtes vähemalt sama soodsat kohtlemist kui oma võimaldab oma juriidilistele isikutele, nende filiaalidele ja esindustele või mis tahes kolmanda riigi juriidiliste isikute tütarettevõtetele, filiaalidele ja esindustele, olenevalt sellest, milline kohtlemine on soodsam;

b)

liidus asutatud Gruusia juriidiliste isikute tütarettevõtete, filiaalide ja esinduste tegevuse suhtes vähemalt sama soodsat kohtlemist kui oma võimaldab oma juriidilistele isikutele, nende filiaalidele ja esindustele või mis tahes kolmanda riigi juriidiliste isikute tütarettevõtetele, filiaalidele ja esindustele, olenevalt sellest, milline kohtlemine on soodsam (10).

3.   Lepinguosalised, võttes arvesse käesoleva lepingu u XIV-A ja XIV-E lisas loetletud ning käesolevas lepingus ettenähtud piiranguid, ei võta vastu uusi eeskirju ega meetmeid, millega nende territooriumil takistatakse liidu või Gruusia juriidiliste isikute asutamist või asutatud juriidiliste isikute tegutsemist, võrreldes oma juriidiliste isikutega.

Artikkel 80

Läbivaatamine

1.   Ettevõtete asutamise tingimuste järkjärgulist liberaliseerimist silmas pidades vaatavad lepinguosalised kooskõlas nende rahvusvahelistest lepingutest tulenevate kohustustega korrapäraselt läbi käesoleva jao ja käesoleva lepingu artiklis 79 osutatud reservatsioonide loetelu.

2.   Lõikes 1 osutatud läbivaatamise käigus hindavad lepinguosalised ettevõtete asutamisel esinenud takistusi. Vajaduse korral leiavad lepinguosalised sobiva viisi nende takistuste kõrvaldamiseks muu hulgas läbirääkimiste teel, et tugevdada käesoleva peatüki sätteid ning lisada neile investeeringute kaitse üldpõhimõtted ning investori ja riigi vaheliste vaidluste lahendamise kord.

Artikkel 81

Muud lepingud

Käesoleva peatüki sätted ei piira lepinguosaliste investorite õigusi, mis nähakse ette investeeringuid käsitlevate kehtivate või tulevaste rahvusvaheliste lepingutega, milles osalevad mõni liidu liikmesriik ja Gruusia.

Artikkel 82

Filiaalide ja esinduste kohtlemise norm

1.   Käesoleva lepingu artikkel 79 ei takista lepinguosalist kohaldamast oma territooriumil erieeskirju teise lepinguosalise juriidiliste isikute selliste filiaalide ja esinduste asutamise ja tegutsemise suhtes, mis ei ole registreeritud esimesena nimetatud lepinguosalise territooriumil, kui see on vajalik õiguslike või tehniliste erinevuste tõttu selliste filiaalide ja esinduste ning sellel territooriumil registreeritud juriidiliste isikute filiaalide ja esinduste vahel, või finantsteenuste puhul juhul, kui seda tingivad usaldatavuskaalutlused.

2.   Erinevused kohtlemises piirduvad üksnes nendega, mis on hädavajalikud selliste õiguslike või tehniliste erinevuste tõttu või finantsteenuste puhul usaldatavuskaalutlustest tingituna.

3. Jagu

Piiriülene teenuste osutamine

Artikkel 83

Kohaldamisala

Käesolevat jagu kohaldatakse lepinguosaliste meetmete suhtes, mis mõjutavad piiriülest teenuste osutamist kõikides teenustesektorites, välja arvatud:

a)	audiovisuaalteenused;

b)	riigisisene merekabotaaž (11) ning

c)

riigisisesed ja rahvusvahelised regulaarsed ja mitteregulaarsed õhuveoteenused (12) ning liiklemisõiguste teostamisega otseselt seotud teenused, välja arvatud: i) õhusõidukite remondi- ja hooldusteenused, mille ajaks õhusõiduk liiklusest kõrvaldatakse; ii) õhutransporditeenuste müük ja turustamine; iii) arvutipõhise ettetellimissüsteemi (CRS) teenused; iv) lendude maapealne teenindus; v) lennujaamateenused.

Artikkel 84

Turulepääs

1.   Seoses turulepääsuga piiriülese teenuste pakkumise kaudu kohtleb lepinguosaline teise lepinguosalise teenuseid ja teenusepakkujaid vähemalt sama soodsalt, kui on ette nähtud käesoleva lepingu XIV-B ja XIV-F lisas loetletud erikohustustega.

2.   Sektorites, kus on võetud turulepääsuga seotud kohustusi, on meetmed, mida lepinguosaline kas piirkondlikus ulatuses või kogu oma territooriumil ei tohi säilitada ega kehtestada, kui käesoleva lepingu XIV-B ja XIV-F lisas ei ole märgitud teisiti, määratletud järgmiselt:

a)	piirangud teenusepakkujate hulgale kas arvuliste kvootide, monopolide, teenuse ainupakkujate või majandusvajaduste testi nõuete näol;

b)	piirangud teenustealaste tehingute või vara koguväärtusele arvuliste kvootide või majandusvajaduste testi nõude näol või

c)	teenuste osutamise tegevuse või üldmahu piirangud, väljendatuna kinnitatud arvuliste ühikutena kvootides või majandusvajaduste testi nõudena.

Artikkel 85

Võrdne kohtlemine

1.   Sektorites, mille puhul käesoleva lepingu XIV-B ja XIV-F lisaga on ette nähtud turulepääsuga seotud kohustused, ning arvestades kõnealuses lisas sätestatud tingimusi ja norme, kohtleb lepinguosaline kõigi piiriülest teenuste pakkumist mõjutavate meetmete korral teise lepinguosalise teenuseid ja teenusepakkujaid vähemalt sama soodsalt, kui ta kohtleb omaenda samasuguseid teenuseid ja teenusepakkujaid.

2.   Lepinguosaline võib täita lõike 1 nõude, võimaldades teise lepinguosalise teenustele ja teenusepakkujatele kas vormiliselt samasugust või vormiliselt erinevat kohtlemist, kui ta võimaldab omaenda samasugustele teenustele ja teenusepakkujatele.

3.   Vormiliselt samasugust või vormiliselt erinevat kohtlemist peetakse ebasoodsamaks, kui see muudab konkurentsitingimused lepinguosalise enda teenustele või teenusepakkujatele soodsamaks kui teise lepinguosalise samasugustele teenustele või teenusepakkujatele.

4.   Käesoleva artikli põhjal võetud erikohustusi ei tõlgendata nii, et lepinguosaline oleks kohustatud hüvitama loomulikke ebasoodsaid konkurentsitingimusi, mis tulenevad vastavate teenuste või teenusepakkujate välismaisusest.

Artikkel 86

Kohustuste loetelud

Sektorid, mida lepinguosaline vastavalt käesolevale jaole liberaliseerib, ning neis sektorites teise lepinguosalise teenuste ja teenusepakkujate suhtes erandina kohaldatavad turulepääsu ja võrdse kohtlemise piirangud on sätestatud käesoleva lepingu XIV-B ja XIV-F lisas esitatud kohustuste loeteludes.

Artikkel 87

Läbivaatamine

Et piiriülest teenuste pakkumist lepinguosaliste vahel järk-järgult liberaliseerida, vaatab käesoleva lepingu artikli 408 lõikes 4 sätestatud kaubanduskoosseisus kokkutulnud assotsieerimiskomitee käesoleva lepingu artiklis 86 osutatud kohustuste loetelu korrapäraselt läbi. Läbivaatamisel võetakse arvesse käesoleva lepingu artiklites 103, 113, 122 ja 126 osutatud järkjärgulise ühtlustamise käiku ja seda, kuidas see aitab kõrvaldada takistusi, mis häirivad piiriülest teenuste pakkumist lepinguosaliste vahel.

4. Jagu

Füüsiliste isikute ajutine kohalolek ärilisel eesmärgil

Artikkel 88

Kohaldamisala ja mõisted

1.   Käesolevat jagu kohaldatakse lepinguosaliste meetmete suhtes, mis seonduvad juhtivtöötajate, kõrgharidusega praktikantide, müügiesindajate, lepinguliste teenusepakkujate ja sõltumatute spetsialistide lühiajaliselt nende territooriumile sisenemise ja seal ajutise viibimisega kooskõlas käesoleva lepingu artikli 76 lõikega 5.

2.   Käesolevas jaos kasutatakse järgmisi mõisteid:

a)

„juhtivtöötajad” – ühe lepinguosalise juriidilise isiku (välja arvatud mittetulundusühingu) (13) heaks töötavad füüsilised isikud, kes vastutavad ettevõtte asutamise ja selle nõuetekohase juhtimise, haldamise ja toimimise eest. Juhtivtöötajad on muu hulgas „ärivisiidil olevad isikud”, kes vastutavad ettevõtte asutamise ja „äriühingusiseselt üleviidavate isikute” eest; i) „ärivisiidil olevad isikud” (seoses ettevõtete asutamisega) – kõrgel ametikohal töötavad füüsilised isikud, kes vastutavad ettevõtte asutamise eest. Nad paku ega osuta teenuseid ega osale majandustegevuses muul viisil, kui ainult seoses ettevõtte asutamisega. Nad ei saa töötasu vastuvõtvas lepinguosalises asuvast allikast; ii) „äriühingusiseselt üleviidavad isikud” – füüsilised isikud, kes on olnud juriidilise isiku töötajad või osanikud vähemalt ühe aasta ja kes viiakse ajutiselt üle teise lepinguosalise territooriumil asuvasse ettevõttesse või juriidilisse isikusse, kes võib olla selle juriidilise isiku tütarettevõte, filiaal või emaettevõte. Asjaomane füüsiline isik peab kuuluma ühte allpool loetletud kategooriasse: 1) „tegevjuhid” – juriidilises isikus juhtival kohal töötavad isikud, kes peaasjalikult suunavad ettevõtte juhtimist ja kelle tegevust jälgib või juhib peamiselt äriühingu juhatus või aktsionäride nõukogu või samalaadne organ; siia hulka kuuluvad vähemalt: — asutatud ettevõtet või selle osakonda või allüksust juhtivad isikud; — teiste järelevalve-, kutse- või juhtimistegevusega seotud töötajate töö üle järelevalvet ja kontrolli teostavad isikud, ning — isikud, kellel on õigus töötajaid tööle võtta ja töölt vabastada või anda soovitusi nende töölevõtmiseks, vabastamiseks või muudeks personalijuhtimise meetmeteks. 2) „spetsialistid – juriidilises isikus töötavad isikud, kellel on asutatud ettevõtte tegevuse, uurimisseadmete, töövõtete, -protsesside ja -korralduse või juhtimise seisukohalt olulisi harukordseid teadmisi. Selliste teadmiste hindamisel võib lisaks asutatud ettevõttes vajalikele teadmistele arvesse võtta selliseks tööks või tegevuseks vajalikke erialaoskusi, mis eeldavad tehnilisi eriteadmisi, sealhulgas kuulumine töötajate hulka, kelle erialal tegutsemiseks on nõutav luba;

b)

„kõrgharidusega praktikandid” – füüsilised isikud, kes on olnud ühe lepinguosalise juriidilise isiku või tema filiaali töötajad vähemalt ühe aasta, kellel on kõrgharidus ning kes viiakse karjäärivõimaluste edendamiseks või äritegevuse korralduse ja meetoditega seotud väljaõppe saamiseks ajutiselt üle sama juriidilise isiku ettevõttesse, mis asub teise lepinguosalise territooriumil (14);

c)

„müügiesindajad” (15) – füüsilised isikud, kes esindavad ühe lepinguosalise teenuse- või kaubapakkujat ning soovivad siseneda teise lepinguosalise territooriumile ja seal ajutiselt viibida, et pidada kõnealuse teenuse- või kaubapakkuja nimel läbirääkimisi teenuste või kaupade müügi üle või sõlmida teenuste või kaupade müümise lepinguid. Nad ei müü otse üldsusele ega saa töötasu vastuvõtvas lepinguosalises asuvast allikast ning nad ei ole komisjonimüügiagendid;

d)

„lepingulised teenusepakkujad” – füüsilised isikud, kes töötavad lepinguosalise sellise juriidilise isiku heaks, kes ei ole personali töölerakendamise ja värbamise teenuseid pakkuv agentuur ega tegutse sellise agentuuri vahendusel, kellel ei ole teise lepinguosalise territooriumil asutatud ettevõtet ning kes on sõlminud heauskse lepingu teise lepinguosalise territooriumil asuvale lõpptarbijale selliste teenuste pakkumiseks, mis eeldavad tema töötajate ajutist viibimist selle lepinguosalise territooriumil, et täita teenuse osutamise lepingut;

e)

„sõltumatud spetsialistid” – füüsilised isikud, kes tegelevad teenuste pakkumisega ja on lepinguosalise territooriumil registreeritud kui füüsilisest isikust ettevõtjad, kellel ei ole teise lepinguosalise territooriumil asutatud ettevõtet ja kes on sõlminud heauskse lepingu (välja arvatud personali töölerakendamise ja värbamise teenuseid pakkuva agentuuri kaudu) teise lepinguosalise territooriumil asuvale lõpptarbijale selliste teenuste pakkumiseks, mis eeldavad tema ajutist viibimist selle lepinguosalise territooriumil, et täita teenuse osutamise lepingut;

f)	„kvalifikatsioon” – diplomid, tunnistused ja muud (kvalifikatsiooni tõendavad) dokumendid, mis on välja antud mõne õigus- või haldusnormides selleks ette nähtud asutuse poolt ning tõendavad kutsealase koolituse edukat läbimist.

Artikkel 89

Juhtivtöötajad ja kõrgharidusega praktikandid

1.   Kui käesoleva lepingu XIV-A ja XIV-E lisas ning IV-C ja XIV-G lisas loetletud reservatsioonidest ei tulene teisiti, lubab lepinguosaline igas sektoris, kus on käesoleva peatüki 2. jao „Ettevõtete asutamine” kohaselt kohustusi võetud, teise lepinguosalise ettevõtjatel võtta oma ettevõtetesse tööle selle teise lepinguosalise füüsilisi isikuid, tingimusel, et need töötajad on juhtivtöötajad või kõrgharidusega praktikandid käesoleva lepingu artiklis 88 määratletud tähenduses. Juhtivtöötajate ja kõrgharidusega praktikantide ajutiselt riiki sisenemise ja seal ajutiselt viibimise kestus on äriühingusiseselt üleviidavate isikute puhul kuni kolm aastat, ettevõtet asutavate ärivisiidil olevate isikute puhul kuni 90 päeva iga 12kuulise ajavahemiku jooksul ning kõrgharidusega praktikantide puhul kuni üks aasta.

2.   Kui käesoleva lepingu XIV-C ja XIV-G lisas ei ole sätestatud teisiti, ei tohi lepinguosaline sektorites, kus on käesoleva peatüki 2. jao kohaselt võetud kohustusi, säilitada ega kehtestada piirkondlikke ega kogu territooriumit hõlmavaid meetmeid, mis piiravad füüsiliste isikute üldarvu, keda ettevõtja võib juhtivtöötajate või kõrgharidusega praktikantidena tööle võtta, väljendatuna konkreetses sektoris kinnitatud arvuliste kvootidena või majandusvajaduste testi nõudena, ega diskrimineerivaid piiranguid.

Artikkel 90

Müügiesindajad

Kui käesoleva lepingu XIV-A ja XIV-E lisas ning XIV-B ja XIV-F lisas loetletud reservatsioonidest ei tulene teisiti, lubab lepinguosaline igas sektoris, kus on käesoleva peatüki 2. jao „Ettevõtete asutamine” või 3. jao „Piiriülene teenuste osutamine” kohaselt kohustusi võetud, teise lepinguosalise müügiesindajatel riiki siseneda ja ajutiselt seal viibida kuni 90 päeva iga 12kuulise ajavahemiku jooksul.

Artikkel 91

Lepingulised teenusepakkujad

1.   Lepinguosalised kinnitavad veel kord oma kohustusi, mis tulenevad nendest kohustustest, mille nad on võtnud vastavalt teenuskaubanduse üldlepingule (edaspidi „GATS”) seoses lepinguliste teenusepakkujate riiki sisenemisega ja ajutise riigis viibimisega. Kui käesoleva artikli lõikes 2 sätestatud tingimustest tulene teisiti, võimaldab lepinguosaline teise lepinguosalise lepingulistel teenusepakkujatel pakkuda oma territooriumil teenuseid vastavalt käesoleva lepingu XIV-D ja XIV-H lisale.

2.   Lepinguosaliste võetud kohustused kehtivad järgmistel tingimustel:

a)	füüsilised isikud peavad tegelema teenuse pakkumisega ajutiselt, olles sellise juriidilise isiku töötaja, kes on sõlminud teenuslepingu mitte rohkem kui 12 kuuks;

b)

teise lepinguosalise territooriumile sisenevad füüsilised isikud peavad olema olnud teenuseid pakkuva juriidilise isiku töötaja vähemalt teise lepinguosalise territooriumile sisenemise taotluse esitamisele vahetult eelnenud aasta jooksul. Lisaks peab füüsilistel isikutel olema teise lepinguosalise territooriumile sisenemise taotluse esitamise seisuga vähemalt kolmeaastane erialane töökogemus (16) teenuslepinguga hõlmatud sektoris;

c)

teise lepinguosalise territooriumile sisenevatel füüsilistel isikutel peab olema: i) kõrgharidus või kvalifikatsioon, mis näitab samaväärsel tasemel teadmisi (17), ning ii) kutsekvalifikatsioon, kui seda nõutakse mingil tegevusalal tegutsemiseks vastavalt selle lepinguosalise õigusnormidele ja -nõuetele, kus teenust pakutakse;

d)	füüsiline isik ei tohi teise lepinguosalise territooriumil viibimise ajal saada teenuste osutamise eest muud tasu kui see töötasu, mida maksab juriidiline isik füüsilise isiku tööandjana;

e)	füüsilised isikud võivad siseneda lepinguosalise territooriumile ja seal ajutiselt viibida kuni kuus kuud või Luksemburgi puhul 25 nädalat iga 12kuulise ajavahemiku või lepingu kehtivusaja jooksul, olenevalt sellest, kumb on lühem;

f)	käesoleva artikliga ette nähtud juurdepääs hõlmab üksnes lepinguga hõlmatud teenuste osutamist ega anna õigust kasutada selle lepinguosalise kutsenimetust, kus teenust osutatakse;

g)	teenuslepinguga hõlmatud isikute arv ei tohi ületada lepingu nõuetekohaseks täitmiseks vajalikku arvu, mis võib olla määratletud selle lepinguosalise õigusnormide ja -nõuetega, kus teenust pakutakse.

Artikkel 92

Sõltumatud spetsialistid

1.   Kui käesoleva artikli lõikes 2 sätestatud tingimustest ei tulene teisiti, võimaldab lepinguosaline teise lepinguosalise sõltumatutel spetsialistidel pakkuda oma territooriumil teenuseid vastavalt käesoleva lepingu XIV-D ja XIV-H lisale.

2.   Lepinguosaliste võetud kohustused kehtivad järgmistel tingimustel:

a)	füüsilised isikud peavad pakkuma teenust ajutiselt ja teise lepinguosalise territooriumil registreeritud füüsilisest isikust ettevõtjana, kes on sõlminud teenuslepingu mitte kauemaks kui 12 kuud;

b)	füüsilistel isikutel peab teise lepinguosalise territooriumile sisenemise taotluse esitamise seisuga olema vähemalt kuueaastane erialane töökogemus lepinguga hõlmatud sektoris;

c)

teise lepinguosalise territooriumile sisenevatel füüsilistel isikutel peab olema: i) kõrgharidus või kvalifikatsioon, mis näitab samaväärsel tasemel teadmisi, (18) ning ii) kutsekvalifikatsioon, kui seda nõutakse mingil tegevusalal tegutsemiseks vastavalt selle lepinguosalise õigusnormidele ja -nõuetele, kus teenust pakutakse;

d)	füüsilised isikud võivad siseneda lepinguosalise territooriumile ja seal ajutiselt viibida kuni kuus kuud või Luksemburgi puhul 25 nädalat iga 12kuulise ajavahemiku või lepingu kehtivusaja jooksul, olenevalt sellest, kumb on lühem;

e)	käesoleva artikliga ette nähtud juurdepääs hõlmab üksnes lepinguga hõlmatud teenuste osutamist ega anna õigust kasutada selle lepinguosalise kutsenimetust, kus teenust osutatakse.

5. Jagu

Õigusraamistik

1. Alljagu

Siseriiklikud õigusnormid

Artikkel 93

Kohaldamisala ja mõisted

1.   Käesolevaid juhtmõtteid kohaldatakse lepinguosaliste litsentsimis- ja kvalifikatsiooninõuete ja -menetluste suhtes, mis mõjutavad:

a)	teenuste piiriülest osutamist;

b)	käesoleva lepingu artikli 77 lõikes 9 määratletud ettevõtete asutamist juriidiliste ja füüsiliste isikute poolt nende territooriumil ja

c)	käesoleva lepingu artikli 88 lõike 2 punktides a–e määratletud kategooriatesse kuuluvate füüsiliste isikute ajutist viibimist nende territooriumil.

2.   Käesolevaid juhtmõtteid kohaldatakse piiriülese teenuste pakkumise suhtes üksnes neis sektorites, kus lepinguosaline on võtnud erikohustusi, ja nende erikohustuste kehtimise ulatuses kooskõlas käesoleva lepingu XIV-B ja XIV-F lisaga. Juhtmõtteid ei kohaldata ettevõtete asutamise suhtes neis sektorites niivõrd, kuivõrd nende suhtes kehtivad käesoleva lepingu XIV-A ja XIV-E lisas loetletud piirangud. Juhtmõtteid ei kohaldata füüsiliste isikute ajutise riigis viibimise suhtes niivõrd, kuivõrd asjaomase sektori suhtes kehtivad käesoleva lepingu XIV-C, XIV-D, XIV-G ja XIV-H lisas loetletud piirangud.

3.   Juhtmõtteid ei kohaldata meetmete puhul niivõrd, kuivõrd meetmed kujutavad endast käesoleva lepingu asjakohastest lisadest tulenevaid piiranguid.

4.   Käesolevas jaos kasutatakse järgmisi mõisteid:

a)	„litsentsimisnõuded” – kvalifikatsiooninõuete hulka mittekuuluvad sisulised nõuded, millele füüsiline või juriidiline isik peab vastama, et saada luba lõike 1 punktides a–c kindlaks määratud tegevuse teostamiseks, sellist luba muuta või saavutada sellise loa pikendamine;

b)	„litsentsimismenetlus” – haldus- ja menetluseeskirjad, millest füüsiline või juriidiline isik peab lähtuma lõike 1 punktides a–c määratletud tegevuse teostamise loa, sellise loa muutmise või pikendamise taotlemisel, et tõendada litsentsimisnõuete täitmist;

c)	„kvalifikatsiooninõuded” – sisulised pädevusnõuded, millele vastavust teenuse pakkumise luba taotlev füüsiline isik peab tõendama;

d)	„kvalifikatsioonimenetlused” – haldus- ja menetluseeskirjad, millest füüsiline või juriidiline isik peab lähtuma teenuse pakkumise loa saamiseks kehtestatud kvalifikatsiooninõuete täitmise tõendamisel,

e)

„pädev asutus” – kesk-, piirkondliku ja kohaliku tasandi valitsusasutus ja -organ või kesk-, piirkondliku või kohaliku tasandi valitsusasutuse või -organi poolt delegeeritud ülesandeid täitev valitsusväline organ, kes annab loa pakkuda teenust muu hulgas asutatud ettevõtte kaudu või asutada ettevõte, mille majandustegevus seisneb muus kui teenuse pakkumises.

Artikkel 94

Litsentsimis- ja kvalifikatsioonitingimused

1.   Lepinguosalised tagavad, et litsentsimis- ja kvalifikatsiooninõuete ja -korraga seotud meetmed vastavad kriteeriumidele, mis välistavad pädevate asutuste hindamisõiguse meelevaldse kasutamise.

2.   Lõikes 1 osutatud kriteeriumid peavad olema:

a)	proportsionaalsed avaliku poliitika eesmärkide suhtes;

b)	selged ja ühemõttelised;

c)	objektiivsed;

d)	eelnevalt kindlaks määratud;

e)	eelnevalt avalikustatud;

f)	läbipaistvad ja kättesaadavad.

3.   Tegevusluba või litsents antakse niipea, kui nõuetekohase läbivaatamisega on kindlaks tehtud, et tegevusloa või litsentsi saamise tingimused on täidetud.

4.   Lepinguosalised säilitavad või loovad kohtu, vahekohtu või halduskohtu või menetlused, mis kahju kannatanud ettevõtja või teenusepakkuja taotluse korral võimaldavad viivitama läbi vaadata ettevõtlust, piiriülest teenuste pakkumist või füüsiliste isikute ajutist ärilisel eesmärgil viibimist mõjutavad haldusotsused ja vajaduse korral võtta asjakohaseid heastamismeetmeid. Kui kõnealused menetlused sõltuvad asutusest, kellele on usaldatud asjaomase haldusotsuse tegemine, tagavad lepinguosalised, et menetlused kindlustaksid tõepoolest objektiivse ja erapooletu läbivaatamise.

5.   Kui konkreetseks tegevuseks antavate litsentside arv on olemasolevate loodusressursside või tehnilise võimsuse vähesuse tõttu piiratud, kohaldavad lepinguosalised valikumenetlust, mis kindlustab võimalikele kandidaatidele täieliku erapooletuse ja läbipaistvuse, sealhulgas eelkõige piisava teabe menetluse alustamise, läbiviimise ja lõpetamise kohta.

6.   Valikumenetluse eeskirjade kehtestamisel võivad lepinguosalised kooskõlas käesoleva artikliga võtta arvesse avaliku poliitika eesmärke, sealhulgas tervise, ohutuse, keskkonnakaitse ja kultuuripärandi säilitamise kaalutlusi.

Artikkel 95

Litsentsimis- ja kvalifikatsioonimenetlused

1.   Litsentsimis- ja kvalifikatsioonimenetlused ja -formaalsused peavad olema selged, eelnevalt avalikustatud ning tagama taotlejatele, et nende taotlust käsitletakse objektiivselt ja erapooletult.

2.   Litsentsimis- ja kvalifikatsioonimenetlused ja -formaalsused peavad olema võimalikult lihtsad ning ei tohi muuta teenuse osutamist põhjendamatult keeruliseks ega lükata seda edasi. Taotlejalt seoses taotluse esitamisega nõutav litsentsimistasu (19) peaks olema põhjendatud ja proportsionaalne tegevusloa andmise menetluse kuludega.

3.   Lepinguosalised tagavad, et pädeva asutuse litsentsimis- ja loaandmismenetlused ja otsused on kõigi taotlejate suhtes erapooletud. Pädev asutus peaks oma otsuse tegemisel olema sõltumatu ega tohiks olla vastutav sellise teenuse pakkuja ees, mille pakkumiseks on tarvis litsentsi või luba.

4.   Juhtudel, kui taotlusi võetakse vastu vaid kindlal ajavahemikul, jäetakse taotlejaile taotluse esitamiseks mõistliku pikkusega tähtaeg. Pädev asutus alustab taotluste läbivaatamist ilma põhjendamatu viivituseta. Võimaluse korral tuleks elektroonselt esitatud taotluste ja paberil esitatud taotluste suhtes kohaldada samu autentsustingimusi.

5.   Lepinguosalised tagavad, et taotlus vaadatakse läbi ja selle kohta tehakse lõplik otsus mõistliku aja jooksul pärast kogu taotluse kättesaamist. Lepinguosalised püüavad kehtestada tüüpilise ajakava taotluse läbivaatamiseks.

6.   Kui pädev asutus leiab, et taotlus ei ole täielik, teatab ta võimalust mööda ja mõistliku tähtaja jooksul pärast taotluse saamist taotlejale, millist teavet tuleb veel esitada selleks, et taotluse saaks tunnistada täielikuks, ja annab võimaluse puudused kõrvaldada.

7.   Võimaluse korral tuleks originaaldokumendi asemel võtta vastu dokumendi tõestatud koopia.

8.   Kui pädev asutus ei rahulda taotlust, teavitatakse taotlejat kirjalikult ja ilma põhjendamatu viivituseta. Põhimõtteliselt tehakse taotlejale tema taotluse alusel teatavaks ka taotluse tagasilükkamise põhjused ja otsuse vaidlustamise tähtaeg.

9.   Lepinguosalised tagavad, et antud litsents või luba jõustub põhjendamatu viivituseta vastavalt selles sätestatud tingimustele.

2. Alljagu

Üldkohaldatavad sätted

Artikkel 96

Vastastikune tunnustamine

1.   Ükski käesoleva peatüki säte ei takista lepinguosalist nõudmast, et teenust osutavad füüsilised isikud täidaksid asjaomasel territooriumil vastavas sektoris teenusepakkujatele kehtestatud kvalifikatsiooni- ja/või töökogemuse nõuded.

2.   Lepinguosalised õhutavad oma territooriumil asuvaid asjaomaseid kutseühinguid esitama käesoleva lepingu artikli 408 lõikes 4 sätestatud kaubanduskoosseisus kokkutulnud assotsieerimiskomiteele ühiselt välja töötatud soovitusi vastastikuse tunnustamise kohta, et investorid ja teenusepakkujad saaksid osaliselt või täielikult täita kriteeriume, mida lepinguosaline kohaldab ettevõtjate ja teenusepakkujate ning eelkõige professionaalsete teenuste pakkujate tegevuslubade, litsentsimise, tegutsemise ja sertimise suhtes.

3.   Pärast lõikes 2 osutatud soovituse saamist vaatab kaubanduskoosseisus kokkutulnud assotsieerimiskomitee selle mõistliku aja jooksul läbi, et teha kindlaks, kas see on kooskõlas käesoleva lepinguga, ning hindab selles esitatud teabe alusel järgmist:

a)	mil määral kattuvad omavahel normid ja kriteeriumid, mida lepinguosalised kohaldavad ettevõtjate ja teenuseosutajate tegevuslubade, litsentsimise, tegutsemise ja sertimise suhtes, ja

b)	vastastikuse tunnustamise lepingu oodatavat majanduslikku väärtust.

4.   Kui need nõuded on täidetud, määrab kaubanduskoosseisus kokkutulnud assotsieerimiskomitee kindlaks läbirääkimiste pidamise korra ja seejärel alustavad lepinguosalised oma pädevate ametiasutuste kaudu läbirääkimisi vastastikuse tunnustamise lepingu sõlmimiseks.

5.   Kõnealune leping peab olema kooskõlas WTO asutamislepingu ning eelkõige GATSi VII artikliga.

Artikkel 97

Läbipaistvus ja konfidentsiaalse teabe avalikustamine

1.   Lepinguosaline vastab viivitamata teise lepinguosalise taotlusele saada konkreetset teavet tema üldkohaldatava meetme või rahvusvahelise lepingu kohta, mis on seotud käesoleva lepinguga või mõjutab seda. Lepinguosaline loob ühe või mitu teabekeskust, mis taotluse alusel annavad sellekohast konkreetset teavet teise lepinguosalise ettevõtjatele ja teenusepakkujatele. Lepinguosalised teatavad üksteis oma teabekeskustest kolme kuu jooksul pärast käesoleva lepingu jõustumiskuupäeva. Teabekeskused ei pruugi olla õigusaktide hoiukohaks.

2.   Käesolev leping ei kohusta lepinguosalist esitama konfidentsiaalset teavet, mille avalikustamine takistaks õiguskaitset või oleks muul viisil vastuolus üldsuse huvidega või mis kahjustaks teatavate riigi- või eraettevõtete seaduslikke kaubandushuve.

3. Alljagu

Arvutiteenused

Artikkel 98

Arvutiteenuste käsituslepe

1.   Niivõrd kui arvutiteenuste kaubandus 2. jao „Ettevõtete asutamine”, 3. jao „Piiriülene teenuste osutamine” ja 4. jao „Füüsiliste isikute ajutine kohalolek ärilisel eesmärgil” kohaselt liberaliseeritakse, järgivad lepinguosalised käesoleva artikli lõikeid 2, 3 ja 4.

2.   Arvutiteenuste ja nendega seotud teenuste kirjeldamiseks kasutatav ÜRO kood CPC (20) 84 hõlmab kõikide arvutiteenuste ja nendega seotud teenuste osutamise põhifunktsioone:

a)	arvutiprogrammid (juhiste kogumid, mida on vaja arvutite tööks ja nendevaheliseks suhtluseks) ning nende väljatöötamine ja rakendamine;

b)	andmete töötlemine ja salvestamine ning

c)	nendega seotud teenuseid, nagu konsultatsiooni- ja koolitusteenused klientide töötajatele.

Tehnoloogia arengu tulemusena pakutakse neid teenuseid üha enam omavahel seotud teenuste kogumi või paketina, mis võivad sisaldada mõningaid või kõiki nimetatud põhifunktsioone. Näiteks sellised teenused, nagu veebi- ja domeenimajutus, andmekogumisteenused ja arvutusvõrgu teenused on arvutiteenuste põhifunktsioonide kogumid.

3.   Arvutiteenused ja nendega seotud teenused, olenemata sellest, kas neid osutatakse võrgu, sealhulgas Interneti kaudu, on kõik teenused, mille sisuks on:

a)	arvutite ja arvutisüsteemidega seotud konsulteerimine, strateegia, analüüsimine, plaanimine, projekteerimine, arendamine, paigaldamine, käivitamine, ühildamine, katsetamine, ajakohastamine, kasutajatugi, tehniline abi või haldamine;

b)

arvutiprogrammid ehk juhiste kogumid, mida on vaja arvutite tööks ja nendevaheliseks suhtluseks, ning arvutiprogrammidega seotud konsulteerimine, strateegia, analüüsimine, plaanimine, kirjeldamine, projekteerimine, arendamine, paigaldamine, käivitamine, ühildamine, katsetamine, vigade kõrvaldamine, ajakohastamine, kohandamine, hooldamine, kasutajatugi, tehniline abi, haldamine ja arvutiprogrammide kasutamine; või

c)	andmetöötlus-, andmesalvestus-, andmehoiu- ja andmebaasiteenused, kontoriseadmete, sealhulgas arvutite hooldus- ja remonditeenused ning arvutiprogrammide, arvutite või arvutisüsteemidega seotud mujal nimetamata koolitusteenused klientide töötajatele.

4.   Arvutiteenused ja nendega seotud teenused võimaldavad osutada muid teenuseid (nt pangateenuseid) elektroonsete ja muude vahenditega. On siiski oluline erinevus teenuse võimaldamise (nt veebimajutus või rakendusmajutus) ning elektroonselt pakutava sisu- või tuumikteenuse vahel (nt pangandus). Sellistel juhtudel ei kuulu sisu- või tuumikteenus CPC 84 alla.

4. Alljagu

Posti- ja kulleriteenused

Artikkel 99

Kohaldamisala ja mõisted

1.   Käesolevas alljaos sätestatakse reguleeriva raamistiku põhimõtted kõikide posti- ja kulleriteenuste jaoks, mis liberaliseeritakse vastavalt käesoleva peatüki 2. jaole „Ettevõtete asutamine”, 3. jaole „Piiriülene teenuste osutamine” ja 4. jaole „Füüsiliste isikute ajutine kohalolek ärilisel eesmärgil”.

2.   Käesolevas alljaos ning käesoleva peatüki 2. jaos „Ettevõtete asutamine”, 3. jaos „Piiriülene teenuste osutamine” ja 4. jaos „Füüsiliste isikute ajutine kohalolek ärilisel eesmärgil” kasutatakse järgmisi mõisteid:

a)	„litsents” – luba, mille reguleeriv asutus annab konkreetsele teenusepakkujale ning mis on nõutav enne konkreetse teenuse pakkumise alustamist;

b)	„universaalteenus” – lepinguosalise territooriumi igas punktis pidevalt osutatav kindlaksmääratud kvaliteedi ja kõikidele kasutajatele taskukohase hinnaga postiteenus.

Artikkel 100

Universaalteenus

Lepinguosalistel on õigus kindlaks määrata, millist universaalteenuse osutamise kohustust nad soovivad säilitada. Selliseid kohustusi ei käsitata oma olemuselt konkurentsivastastena, juhul kui neid hallatakse läbipaistval, mittediskrimineerival ja konkurentsi suhtes neutraalsel viisil ning kui need ei ole koormavamad, kui lepinguosalise kindlaks määratud universaalteenuse jaoks vaja.

Artikkel 101

Litsentsid

1.   Litsentsi võib nõuda üksnes seoses universaalteenusena käsitatavate teenuste osutamisega.

2.   Kui litsents on nõutav, tuleb teha avalikult kättesaadavaks järgmine teave:

a)	kõik litsentsimiskriteeriumid ning ajavahemik, mis tavaliselt on vajalik otsuse tegemiseks litsentsitaotluse kohta, ja

b)	litsentsitingimused.

3.   Litsentsi andmisest keeldumise põhjus teatatakse taotlejale tema taotluse korral kirjalikult ja lepinguosalised kehtestavad sõltumatu asutuse kaudu apellatsioonimenetluse algatamise korra. See menetlus peab olema läbipaistev, põhinema objektiivsetel kriteeriumidel ega tohi kedagi diskrimineerida.

Artikkel 102

Reguleeriva asutuse sõltumatus

Reguleeriv asutus peab olema posti- ja kulleriteenuste pakkujast õiguslikult lahus ning ei tohi olla tema ees vastutav. Reguleeriva asutuse otsused ja menetlused peavad olema kõikide turul osalejate suhtes erapooletud.

Artikkel 103

Järkjärguline ühtlustamine

Lepinguosalised tunnistavad, et Gruusia kehtivate ja tulevikus kehtestatavate õigusaktide järkjärguline ühtlustamine käesoleva lepingu XV-C lisas loetletud liidu õigusaktidega on teenuskaubanduse liberaliseerimise seisukohalt tähtis.

5. Alljagu

Elektroonsed sidevõrgud ja -teenused

Artikkel 104

Kohaldamisala ja mõisted

1.   Käesolevas alljaos sätestatakse reguleeriva raamistiku põhimõtted kõikide elektroonsete sideteenuste jaoks, mis liberaliseeritakse vastavalt käesoleva peatüki 2. jaole „Ettevõtete asutamine”, 3. jaole „Piiriülene teenuste osutamine” ja 4. jaole „Füüsiliste isikute ajutine kohalolek ärilisel eesmärgil”.

2.   Käesolevas alljaos ning käesoleva peatüki 2. jaos „Ettevõtete asutamine”, 3. jaos „Piiriülene teenuste osutamine” ja 4. jaos „Füüsiliste isikute ajutine kohalolek ärilisel eesmärgil” kasutatakse järgmisi mõisteid:

a)

„elektroonsed sideteenused” – teenused, mille sisuks või peamiseks sisuks on signaalide saatmine elektroonsete sidevõrkude kaudu, sealhulgas telekommunikatsiooni- ja edastusteenuste osutamine ringhäälinguvõrgus. Selliste teenuste hulka ei kuulu teenused, mis sisaldab või mille kaudu teostatakse toimetusvastutust elektroonsete sidevõrkude ja -teenuste abil edastatava sisu suhtes;

b)	„üldkasutatav sidevõrk” – elektroonne sidevõrk, mida kasutatakse ainult või peamiselt üldkasutatavate elektroonsete sideteenuste osutamiseks;

c)

„elektroonne sidevõrk” – ülekandesüsteemid ning vajaduse korral lülitus- ja marsruutimisseadmed ning muud vahendid, mis võimaldavad edastada signaale traadi, raadio teel, optiliselt või muude elektromagnetiliste vahendite abil, kasutades sealhulgas satelliitvõrke, paik- (ahel- ja pakettkommuteeritud, k.a internet) ja liikuva maaside võrku, elektrikaabelsüsteeme, kui neid kasutatakse signaalide edastamiseks, raadio- ja teleringhäälingu- ning kaabeltelevisioonivõrke, olenemata sellest, millist teavet nende kaudu edastatakse;

d)	„reguleeriv asutus” – elektroonse side sektori organ või organid, kelle ülesanne on käesolevas alljaos nimetatud elektroonse side reguleerimine;

e)

„märkimisväärse turujõuga” ettevõtjana käsitatakse teenusepakkujat, kellel on kas üksi või teiste ettevõtjatega ühiselt turgu valitseva seisundiga samaväärne seisund, s.t olukord, kus tema majanduslik tugevus annab talle võimu käituda märgatavas ulatuses sõltumatuna konkurentidest, klientidest ja lõpuks ka tarbijatest;

f)

„vastastikune sidumine” – ühe ja sama või eri teenusepakkujate kasutatavate üldkasutatavate telekommunikatsioonivõrkude füüsiline ja loogiline ühendamine, mis võimaldab ühe teenusepakkuja tarbijatel suhelda sama või muu teenusepakkuja tarbijatega või kasutada teise teenusepakkuja osutatavaid teenuseid. Teenuseid võivad osutada asjaomased isikud või muud isikud, kellel on juurdepääs võrgule. Vastastikuse sidumise teel võimaldavad üldkasutatava võrgu käitajad üksteisele juurdepääsu;

g)	„universaalteenus” – kindlaksmääratud kvaliteedinõuetele vastav teenuste kogum, mis peab olema kasutajatele taskukohase hinnaga kättesaadav lepinguosalise territooriumi igas geograafilises punktis; selle ulatuse ja rakendamise üle otsustab lepinguosaline;

h)

„juurdepääs” – elektroonsete sideteenuste pakkumiseks vajalike vahendite ja/või teenuste kättesaadavaks tegemine teistele ettevõtjatele kindlaksmääratud tingimustel kas ainuõiguse alusel või mitte. See hõlmab muu hulgas juurdepääsu võrguelementidele ja nendega seotud vahenditele, millega võib kaasneda seadmete ühendamine paiksete või mittepaiksete vahenditega (eelkõige hõlmab see juurdepääsu kliendiliinile ning kliendiliini vahendusel teenuste osutamiseks vajalikele vahenditele ja teenustele); juurdepääsu füüsilisele taristule, sealhulgas hoonetele, kanalitele ja mastidele; juurdepääsu vajalikele tarkvarasüsteemidele, sealhulgas kasutuse tugisüsteemidele; juurdepääsu numbrite transleerimisele või samaväärset funktsionaalsust pakkuvatele süsteemidele; juurdepääsu paik- ja mobiiltelefonivõrkudele, eelkõige rändluseks; juurdepääsu digitaaltelevisiooniteenusteks vajalikele tingimusjuurdepääsusüsteemidele; juurdepääsu virtuaalvõrguteenustele;

i)	„lõppkasutaja” – kasutaja, kes ei paku üldkasutatavaid sidevõrke ega üldkasutatavaid elektroonseid sideteenuseid;

k)	„kliendiliin” – füüsiline ahel, mis ühendab sidevõrgu lõpp-punkti, mis asub abonendi ruumides, peajaotajaga või samaväärse vahendiga üldkasutatavas paikses sidevõrgus.

Artikkel 105

Reguleeriv asutus

1.   Lepinguosalised tagavad, et elektroonseid sideteenuseid reguleerivad asutused on elektroonse sideteenuse pakkujatest õiguslikult eraldiseisvad ja funktsionaalselt sõltumatud. Lepinguosaline, kes säilitab omandiõiguse või kontrolli elektroonseid sidevõrke ja -teenuseid pakkuvate teenusepakkujate üle, tagab reguleeriva funktsiooni tegeliku struktuurilise eraldamise omandiõiguse ja kontrolliga seotud tegevusest.

2.   Lepinguosalised tagavad, et reguleerival asutusel on sektori reguleerimiseks piisavad volitused. Reguleerivate asutuste ülesanded avaldatakse hõlpsasti juurdepääsetaval ja arusaadaval kujul, eelkõige juhul, kui kõnealuste ülesannete täitmine on määratud mitmele organile.

3.   Lepinguosalised tagavad, et reguleerivate asutuste otsused ja menetlused on kõikide turul osalejate suhtes erapooletud ja läbipaistvad.

4.   Reguleerival asutusel on õigus analüüsida asjaomaseid toote- ja teenuseturgusid, mille suhtes rakendatakse eelnevat reguleerimist. Kui reguleerival asutusel tuleb vastavalt käesoleva lepingu artiklile 107 otsustada, kas kehtestada, säilitada, muuta või tühistada kohustusi, teeb ta turu-uuringu põhjal kindlaks, kas asjaomasel turul valitseb vaba konkurents.

5.   Kui reguleeriv asutus teeb kindlaks, et asjaomasel turul ei valitse vaba konkurents, selgitab ta välja ja määrab kindlaks teenusepakkujad, kellel on sellel turul märkimisväärne turuvõim, ja vastavalt vajadusele kehtestab, säilitab või muudab käesoleva lepingu artiklis 107 nimetatud regulatiivseid kohustusi. Kui reguleeriv asutus jõuab järeldusele, et turul valitseb tõhus konkurents, ei kehtesta ega säilita ta käesoleva lepingu artiklis 107 osutatud regulatiivseid kohustusi.

6.   Lepinguosalised tagavad, et teenusepakkujal, keda reguleeriva asutuse otsus hõlmab, on õigus kaevata see otsus edasi edasikaebusi käsitlevale organile, kes on asjaomastest otsusepooltest sõltumatu. Lepinguosalised tagavad, et juhtumi asjaolusid võetakse nõuetekohaselt arvesse. Kuni sellise edasikaebuse lahendamiseni kehtib reguleeriva asutuse otsus, kui edasikaebusi käsitlev organ ei otsusta teisiti. Kui edasikaebusi käsitlev organ ei ole oma olemuselt õigustmõistev, peab ta oma otsuse põhjendused alati esitama kirjalikult ning otsuste kohta peab saama esitada kaebuse erapooletule ja sõltumatule kohtuasutusele. Edasikaebusi käsitlevate organite otsused pööratakse täitmisele.

7.   Lepinguosalised tagavad, et kui reguleerivad asutused kavatsevad võtta käesoleva alljao sätetega seotud meetmeid, millel on märkimisväärne mõju asjaomasele turule, annavad nad huvitatud isikutele võimaluse mõistliku aja jooksul esitada märkusi kavandatava meetme kohta. Reguleerivad asutused avaldavad konsulteerimise korra. Konsulteerimise tulemused, välja arvatud konfidentsiaalne teave, tehakse avalikkusele kättesaadavaks.

8.   Lepinguosalised tagavad, et elektroonseid sidevõrke ja -teenuseid pakkuvad teenusepakkujad esitavad kogu teabe, sealhulgas finantsteabe, mida reguleerivad asutused vajavad, et tagada käesoleva alljao sätete või käesoleva alljao kohaselt tehtud otsuste täitmine. Need teenusepakkujad esitavad sellise teabe taotluse korral viivitamata ning reguleeriva asutuse nõutava ajakava ja täpsusastme kohaselt. Reguleeriva asutuse nõutav teave peab olema ülesande täitmise seisukohast proportsionaalne. Reguleeriv asutus peab teabetaotluse esitamist põhjendama.

Artikkel 106

Elektroonsete sideteenuste osutamise luba

1.   Lepinguosalised tagavad, et võimalust mööda piisaks teenuste osutamise loa saamiseks pelgast teatamisest.

2.   Lepinguosalised tagavad, et kui on vaja korraldada numbrite ja sageduste jaotamist, võib kehtestada litsentsinõude. Litsentsimise tingimused tehakse üldsusele kättesaadavaks.

3.   Lepinguosalised tagavad, et juhul, kui nõutakse litsentsi:

a)	tehakse üldsusele kättesaadavaks kõik litsentsimiskriteeriumid ning mõistlik ajavahemik, mida tavaliselt on vaja litsentsitaotluse kohta otsuse tegemiseks;

b)	tehakse litsentsi andmisest keeldumise põhjus taotleja taotluse korral talle kirjalikult teatavaks;

c)	on litsentsi taotlejal võimalik esitada regressinõue edasikaebusi käsitlevale organile, kui litsentsi andmisest on põhjendamatult keeldutud,

d)

ei ületa lepinguosalise nõutavad litsentsitasud (21) kehtivate litsentside haldamise, kontrollimise ja täitmise järelevalvega seotud tavapäraseid halduskulusid. Käesolevas lõikes sätestatud nõudeid ei kohaldata raadiospektri kasutamise ja numeratsiooniressursside eest kehtestatud litsentsitasude suhtes.

Artikkel 107

Juurdepääs ja vastastikune sidumine

1.   Lepinguosalised tagavad, et teenusepakkujal, kellel on lubatud pakkuda elektroonseid sideteenuseid, on õigus ja kohustus pidada juurdepääsu ja vastastikust sidumist käsitlevaid läbirääkimisi teiste üldkasutatavaid elektroonseid sidevõrke ja -teenuseid pakkuvate teenusepakkujatega. Juurdepääsu ja vastastikuse sidumise kokkulepped sõlmitakse üldjuhul asjaomaste teenusepakkujate vaheliste läbirääkimiste tulemusena.

2.   Lepinguosalised tagavad, et teenusepakkujad, kes saavad vastastikuse sidumise korra üle peetavate läbirääkimiste käigus teiselt teenusepakkujalt teavet, kasutaksid kõnealust teavet ainult sel eesmärgil, milleks see on antud, ja peaksid alati kinni edastatud või salvestatud teabe konfidentsiaalsuse nõudest.

3.   Lepinguosalised tagavad, et juhul, kui vastavalt käesoleva lepingu artiklile 105 leitakse, et asjaomasel turul ei valitse vaba konkurents, on reguleerival asutusel õigus märkimisväärse turujõuga teenusepakkujaks tunnistatud teenusepakkuja suhtes kehtestada ühe või mitu järgmist kohustust seoses vastastikuse sidumise ja/või juurdepääsuga:

a)

mittediskrimineerimiskohustus, millega tagatakse, et käitaja kohaldab teenusepakkujate suhtes samasuguste asjaolude korral samaväärseid tingimusi ning osutab teistele teenusepakkujatele teenuseid ja annab teavet samadel tingimustel ja samasuguse kvaliteediga nagu enda või oma tütarettevõtete või partnerite teenuste puhul;

b)

vertikaalselt integreeritud ettevõtte kohustus muuta läbipaistvaks oma hulgihinnad ja ettevõttesisesed ülekandehinnad, et mittediskrimineerimisnõude olemasolu korral tagada selle täitmine ja vajaduse korral vältida ebaõiglast ristsubsideerimist. Reguleeriv asutus võib sätestada kasutatava vormingu ja raamatupidamismetoodika;

c)

kohustus rahuldada teise lepinguosalise teenusepakkujate mõistlikud taotlused juurdepääsuks konkreetsetele võrguelementidele ja nendega seotud vahenditele, kaasa arvatud eraldatud juurdepääs kliendiliinile, ning nende kasutamiseks muu hulgas olukordades, kus reguleeriv asutus leiab, et juurdepääsu keelamine või põhjendamatud tingimused, millel on samalaadne mõju, takistaksid jätkusuutliku konkurentsivõimelise turu teket jaetasandil või ei oleks lõpptarbija huvides; Reguleerivad asutused võivad käesolevas punktis sätestatud kohustustele lisada õiglust, mõistlikkust ja õigeaegsust käsitlevad tingimused;

d)

osutada kindlaksmääratud teenuseid hulgimüügi korras, et kolmandad isikud saaksid neid edasi müüa; võimaldada avatud juurdepääs tehnilistele liidestele, protokollidele ja muudele progressi võimaldavatele tehnoloogiatele, mis on virtuaalvõrguteenuste koostalitlusvõimeks tingimata vajalikud; pakkuda ühispaiknemist või muid vahendite ühiskasutuse viise, sealhulgas kaablikanalisatsiooni, hoonete ja mastide ühiskasutust; osutada kindlaksmääratud teenuseid, mida on vaja lõppkasutajatele läbivteenuste koostalitlusvõime tagamiseks, sealhulgas programmeeritava võrgu teenuste vahendeid; võimaldada juurdepääs kasutuse tugisüsteemidele või samalaadsetele tarkvarasüsteemidele, mis on vajalikud selleks, et tagada aus konkurents teenuste osutamisel, siduda võrke või võrgu abivahendeid omavahel. Reguleerivad asutused võivad käesolevas punktis sätestatud kohustustele lisada õiglust, mõistlikkust ja õigeaegsust käsitlevad tingimused;

e)

kulude katmise ja hinnakontrolliga seotud kohustused, sealhulgas kuludele orienteeritud hindade kohustusi ja kuluarvestussüsteeme käsitlevaid kohustused teatavat liiki vastastikuse sidumise ja/või juurdepääsu pakkumise puhul, kui turuanalüüs näitab, et vaba konkurentsi puudumine võimaldaks asjaomasel käitajal säilitada ülemäära kõrgeid hindu või hindu üles kruvida ja sellega lõpptarbijaid kahjustada. Reguleerivad asutused võtavad arvesse käitajate investeeringuid ja võimaldavad neil otstarbekalt kasutatud kapitalilt saada mõistlikku kasumit, võttes arvesse asjaomaseid riske;

f)

avaldada konkreetsed kohustused, mille teenusepakkujale on kehtestanud reguleeriv asutus, loetledes konkreetsed toote- ja teenuseturud ning geograafilised turud. Ajakohastatud teave, mis ei ole salajane ega sisalda ärisaladusi, avalikustatakse viisil, mis tagab kõigile huvitatud isikutele hõlpsa juurdepääsu kõnealusele teabele;

g)

läbipaistvuskohustus, mille kohaselt käitajatel tuleb muuta avalikuks teatav teave ning mille alusel eelkõige juhul, kui käitajal on mittediskrimineerimiskohustusi, võib reguleeriv asutus nõuda, et käitaja avaldaks standardpakkumise, mis oleks jagatud piisavalt eraldatud osadeks tagamaks, et teenusepakkujad ei pea maksma vahendite eest, mis ei ole taotletud teenuse puhul vajalikud, ja mis sisaldaks asjaomaste pakkumiste kirjelduse komponentide kaupa vastavalt turuvajadustele ning asjakohased tingimused, kaasa arvatud hinna.

4.   Lepinguosalised tagavad, et märkimisväärse turujõuga teenusepakkujaks tunnistatud teenusepakkujaga telekommunikatsioonivõrkude vastastikust sidumist taotleval teenusepakkujal oleks võimalus igal ajal või pärast mõistliku ajavahemiku möödumist, mille pikkus on tehtud üldsusele teatavaks, esitada sõltumatule siseriiklikule asutusele, kelleks võib olla käesoleva lepingu artikli 104 lõike 2 punktis d osutatud reguleeriv asutus, taotlus vastastikuse sidumise tingimuste ja/või juurdepääsuga seotud vaidluste lahendamiseks mõistliku aja jooksul.

Artikkel 108

Piiratud ressursid

1.   Lepinguosalised tagavad, et iga menetlus, millega jaotatakse piiratud ressursse, sealhulgas raadiosagedusi, numbreid ning trasside rajamise õigusi, viiakse läbi objektiivselt, aegsasti, läbipaistvalt ja diskrimineerimata. Jooksev teave eraldatud sagedusalade kohta avalikustatakse, kuid valitsuse erikasutuseks eraldatud sageduste üksikasjalik kirjeldamine ei ole kohustuslik.

2.   Spektri tulemusliku ja tõhusa kasutamise tagamiseks tagavad lepinguosalised oma territooriumil elektroonsete sideteenuste kasutatavate raadiosageduste tulemusliku haldamise. Kui nõudlus teatud sagedusalal on suurem kui olemasolevate sageduste arv, tuleb sellised sagedused eraldada asjakohase ja läbipaistva korra kohaselt, et optimeerida nende kasutamist ja soodustada konkurentsi arengut.

3.   Lepinguosalised teevad riiklike numeratsiooniressursside määramise ja riiklike numeratsiooniplaanide haldamise ülesandeks reguleerivale asutusele.

4.   Juhul kui riigi- või kohalik asutus säilitab omandiõiguse või kontrolli üldkasutatavaid sidevõrke ja/või -teenuseid käitavate teenusepakkujate üle, tagatakse trasside rajamise õiguse andmise funktsiooni tegelik struktuuriline eraldamine omandiõiguse ja kontrolliga seotud tegevusest.

Artikkel 109

Universaalteenus

1.   Lepinguosalistel on õigus kindlaks määrata, millist universaalteenuse osutamise kohustust nad soovivad säilitada.

2.   Selliseid kohustusi ei peeta oma olemuselt konkurentsiga vastuolus olevaks, juhul kui neid hallatakse läbipaistval, objektiivsel ja mittediskrimineerival viisil. Neid kohustusi tuleb hallata konkurentsi suhtes erapooletult ning need ei tohi põhjustada suuremat koormust, kui on lepinguosalise määratletud universaalteenuse jaoks vajalik.

3.   Lepinguosalised tagavad, et kõikidel teenusepakkujatel on võimalus taotleda universaalteenuse osutamise õigust ja ühtki teenusepakkujat ei tohi a priori välistada. Teenusepakkuja valitakse tõhusal, läbipaistval, objektiivsel ja mittediskrimineerival viisil. Vajaduse korral hindavad lepinguosalised, kas universaalteenuse osutamine põhjustab universaalteenuse pakkujaks määratud organisatsiooni(de)le ebaõiglast koormust. Kui hindamise tulemused seda nõuavad, määrab reguleeriv asutus universaalteenust pakkuva isiku võimalikku turueelist arvesse võttes kindlaks, kas on vaja luua asjaomas(t)ele teenusepakkuja(te)le hüvitise maksmise või universaalteenuse osutamise kohustuse netokulude jagamise mehhanism.

4.   Lepinguosalised tagavad, et organisatsioonid, kes annavad välja kõiki abonente sisaldavaid, kasutajatele trükituna või elektroonselt kättesaadavaid katalooge, rakendavad teiste poolt neile esitatud teabe suhtes mittediskrimineerimise põhimõtet.

Artikkel 110

Piiriülene elektroonsete sideteenuste osutamine

Lepinguosaline ei nõua piiriülese teenuste pakkumise tingimusena seda, et teise lepinguosalise teenusepakkuja oleks asutatud, viibiks või elaks lepinguosalise territooriumil.

Artikkel 111

Teabe konfidentsiaalsus

Lepinguosalised tagavad üldkasutatava elektroonse sidevõrgu ja üldkasutatavate elektroonsete sideteenuste kaudu toimuva side ja sellega seotud liiklusandmete konfidentsiaalsuse, piiramata seejuures teenuskaubandust.

Artikkel 112

Teenusepakkujate vaidlused

1.   Lepinguosalised tagavad, et kui elektroonsete sidevõrkude ja -teenuste pakkujatel tekib vaidlusi seoses käesolevas jaos osutatud õiguste ja kohustustega, teeb asjaomane reguleeriv asutus emma-kumma lepinguosalise taotlusel siduva otsuse vaidluse lahendamiseks nii kiiresti kui võimalik ja igal juhul nelja kuu jooksul.

2.   Reguleeriva asutuse otsus tehakse üldsusele teatavaks, võttes arvesse äriteabe konfidentsiaalsuse nõuet. Asjaomastele elektroonsete sidevõrkude ja -teenuste pakkujatele esitatakse sellise otsuse täielik põhjendus.

3.   Kui vaidlus on seotud piiriülese teenuste osutamisega, koordineerivad asjaomased reguleerivad asutused oma jõupingutusi vaidluse lahendamiseks.

Artikkel 113

Järkjärguline ühtlustamine

Lepinguosalised tunnistavad, et Gruusia kehtivate ja tulevikus kehtestatavate õigusaktide järkjärguline ühtlustamine käesoleva lepingu XV-B lisas loetletud liidu õigusaktidega on teenuskaubanduse liberaliseerimise seisukohalt tähtis.

6. Alljagu

Finantsteenused

Artikkel 114

Kohaldamisala ja mõisted

1.   Käesolevas alljaos sätestatakse reguleeriva raamistiku põhimõtted kõikide finantsteenuste jaoks, mis liberaliseeritakse vastavalt käesoleva peatüki 2. jaole „Ettevõtete asutamine”, 3. jaole „Piiriülene teenuste osutamine” ja 4. jaole „Füüsiliste isikute ajutine kohalolek ärilisel eesmärgil”.

2.   Käesolevas alljaos ning käesoleva peatüki 2. jaos „Ettevõtete asutamine”, 3. jaos „Piiriülene teenuste osutamine” ja 4. jaos „Füüsiliste isikute ajutine kohalolek ärilisel eesmärgil” kasutatakse järgmisi mõisteid:

a)

„finantsteenus” – igasugune finantsilist laadi teenus, mida pakub lepinguosalise finantsteenuste pakkuja. Finantsteenused hõlmavad järgmisi tegevusliike: i) kindlustus ja kindlustusega seotud teenused: 1) otsekindlustus (sealhulgas kaaskindlustus): a) elukindlustus; b) kahjukindlustus; 2) edasikindlustus ja retrotsessioon; 3) kindlustuse vahendamine, nagu näiteks tegevus kindlustustusmaakleri või kindlustusagendina, ning 4) kindlustuse abiteenused, näiteks nõustamine, kindlustusmatemaatika, riskihindamine ja kahjukäsitlus; ii) panga- ja muud finantsteenused (välja arvatud kindlustus): 1) hoiuste ja muude tagasimakstavate rahaliste vahendite vastuvõtmine üldsuselt; 2) kõik laenuliigid, sealhulgas tarbijakrediit, hüpoteeklaen, faktooring ja äritehingute finantseerimine; 3) kapitalirent; 4) kõik makse- ja arveldusteenused, sealhulgas krediit-, makse- ja deebetkaardid, reisitšekid ja pangavekslid; 5) tagatis- ja garantiitehingud; 6) kauplemine oma või klientide nimel kas börsil, reguleerimata väärtpaberiturul või mujal: a) rahaturuinstrumentidega (sh tšekid, võlakirjad, hoiusertifikaadid); b) välisvaluutaga; c) tuletisväärtpaberitega, sealhulgas, kuid mitte üksnes, futuuride ja optsioonidega; d) valuutakursi ja intressimäära instrumentidega, sealhulgas selliste finantsinstrumentidega nagu vahetustehingud ja intressiforvardid; e) vabalt kaubeldavate väärtpaberitega; f) muude vabalt kaubeldavate maksevahendite ja finantsvaradega, sealhulgas väärismetallikangidega; 7) osalemine igat liiki väärtpaberite emissioonides, sealhulgas väärtpaberite emissiooni garanteerimine ja väärtpaberite paigutamine agendina (kas riigi- või erasektoris) ning nende tegevustega seotud teenuste osutamine; 8) rahamaakleri tegevus; 9) varahaldus, nagu kassa- ja portfellihaldus, kõik kollektiivsete investeeringute haldamise vormid, pensionifondide haldamine ning hooldus-, hoiustamis- ja usaldushoiuteenused; 10) finantsvarade, sealhulgas väärtpaberite, tuletisväärtpaberite ja teiste vabalt kaubeldavate maksevahenditega seotud arveldus- ja kliiringteenused; 11) finantsteabe vahendamine ja edasiandmine ning finantsandmete töötlemine ja sellega seotud tarkvara pakkumine; 12) kõigi punktides 1–11 loetletud tegevustega seotud nõustamine, vahendamine ja muud abistavad finantsteenused, sealhulgas krediidiinfo ja -analüüs, investeeringute ja väärtpaberiportfelliga seotud uuringud ja nõustamine, samuti nõustamine äriühingute omandamise ja ümberstruktureerimise ning strateegia valdkonnas;

b)	„finantsteenuse pakkuja” – lepinguosalise füüsiline või juriidiline isik, kes osutab või kavatseb osutada finantsteenuseid. Mõiste „finantsteenuse pakkuja” ei hõlma avalik-õiguslikke üksusi;

c)

„avalik-õiguslik üksus” – i) lepinguosalise valitsus, keskpank või rahandusasutus või lepinguosalise omanduses või kontrolli all olev üksus, mille peamine ülesanne on täita valitsuse või valitsustegevusega seotud funktsioone, välja arvatud peamiselt ärilistel tingimustel finantsteenuseid osutavad üksused; ja ii) eraõiguslik üksus, mis täidab funktsioone, mida harilikult täidab keskpank või rahandus- ja finantsasutus, kõnealuste funktsioonide täitmisel;

d)	„uus finantsteenus” – finantsilist laadi teenus, sealhulgas teenus, mis on seotud olemasolevate või uute toodete või toote kättetoimetamisviisiga ning mida ei paku lepinguosalise territooriumil mitte ükski finantsteenuste pakkuja, kuid mida pakutakse teise lepinguosalise territooriumil.

Artikkel 115

Ettevaatuserand

1.   Lepinguosalised võivad vastu võtta või säilitada meetmeid ettevaatuse kaalutlustel, näiteks:

a)	investorite, hoiustajate, kindlustusvõtjate või selliste isikute kaitseks, kelle suhtes finantsteenuse pakkujal on usalduskohustus;

b)	lepinguosalise finantssüsteemi terviklikkuse ja stabiilsuse tagamiseks.

2.   Kõnealused meetmed ei tohi põhjustada suuremat koormust, kui on vaja nende eesmärgi saavutamiseks, ega tohi diskrimineerida teise lepinguosalise finantsteenuste pakkujaid võrreldes lepinguosalise samasuguste finantsteenuste pakkujatega.

3.   Ühtki käesoleva lepingu sätet ei tõlgendata nii, et see kohustaks lepinguosalist avalikustama üksikute klientide tehingute ja kontodega seotud teavet või avalik-õiguslike üksuste valduses olevat salajast või ärisaladuse alla kuuluvat teavet.

Artikkel 116

Tulemuslik ja läbipaistev reguleerimine

1.   Lepinguosaline annab endast parima, et eelnevalt teavitada kõiki huvitatud isikuid kõikidest üldkohaldatavatest meetmetest, mida lepinguosaline kavatseb kehtestada, et anda nendele isikutele võimalus esitada meetme kohta oma märkused. Sellisest meetmest teatatakse:

a)	ametliku väljaande kaudu või

b)	muus kirjalikus või elektroonses vormis.

2.   Lepinguosalised teevad huvitatud isikutele kättesaadavaks oma nõuded finantsteenuste pakkumist käsitlevate taotluste täitmise kohta.

Taotleja taotluse korral annab lepinguosaline taotlejale teada, millises käsitlusjärgus tema taotlus on. Kui asjaomane lepinguosaline nõuab taotlejalt täiendavat teavet, teatab ta sellest taotlejale ilma põhjendamatu viivituseta.

3.   Lepinguosalised tagavad võimalust mööda, et nende territooriumil finantsteenuste sektori reguleerimisel ja järelevalves ning maksudest kõrvalehoidumise ja maksustamise vältimise vastases võitluses rakendatakse ja kohaldatakse rahvusvaheliselt kokku lepitud standardeid. Sellised rahvusvaheliselt kokkulepitud standardid on muu hulgas Baseli Pangajärelevalve Komitee „Tõhusa pangajärelevalve põhialused” („Core Principles for Effective Banking Supervision”), Rahvusvahelise Kindlustusjärelevalve Assotsiatsiooni „Kindlustuse põhialused ja meetodid” („Insurance Core Principles”), Rahvusvahelise Väärtpaberijärelevalve Organisatsiooni „Väärtpaberijärelevalve eesmärgid ja põhimõtted” („Objectives and Principles of Securities Regulation”), Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooni (OECD) „Maksundusalase teabevahetuse leping” („Agreement on Exchange of Information on Tax Matters”), G20 avaldus „Avaldus läbipaistvuse ja teabevahetuse kohta maksustamise eesmärgil” („Statement on Transparency and Exchange of Information for Tax Purposes”), ning rahapesuvastase töökonna soovitused „Nelikümmend soovitust seoses terrorismi rahastamise ja rahapesuga” („Forty Recommendations on Money Laundering and Terrorist Financing”) ja „Üheksa erisoovitust seoses terrorismi rahastamisega” („Nine Special Recommendations on Terrorist Financing”).

Lepinguosalised võtavad arvesse ka G7 riikide rahandusministrite dokumenti „Infojagamise kümme olulisimat põhimõtet” („Ten Key Principles for Information Sharing”) ning võtavad kõik vajalikud meetmed, et kohaldada seda omavahelises suhtluses.

Artikkel 117

Uued finantsteenused

Lepinguosalised lubavad teise lepinguosalise finantsteenuste pakkujal pakkuda uusi finantsteenuseid, mis on samasugust tüüpi nagu teenused, mida lepinguosaline lubab osutada omaenda finantsteenuse pakkujatel oma siseriikliku õiguse kohaselt samasuguses olukorras. Lepinguosaline võib määrata, millises õiguslikus vormis võib teenust osutada, ja võib nõuda tegevusluba teenuse osutamiseks. Sellise tegevusloa nõudmisel tehakse otsus mõistliku aja jooksul ja tegevusloa andmisest võib keelduda üksnes ettevaatuse kaalutlustel.

Artikkel 118

Andmetöötlus

1.   Lepinguosaline lubab teise lepinguosalise finantsteenuse pakkujal edastada teavet elektroonses või muus vormis oma territooriumile ja oma territooriumilt andmetöötluse eesmärgil, kui selline andmetöötlus on nõutav sellise finantsteenuse pakkuja tavapärases äritegevuses.

2.   Lepinguosalised võtavad vastu piisavad meetmed eraelu puutumatuse ning põhiõiguste ja üksikisikute vabaduse kaitse tagamiseks, eelkõige seoses isikuandmete edastamisega.

Artikkel 119

Erandid

1.   Ühtki käesoleva peatüki sätet ei tõlgendata nii, et see takistaks lepinguosalist, sealhulgas tema avalik-õiguslikke üksusi oma territooriumil ainuõiguslikult tegemast toiminguid või osutamast teenuseid, mis moodustavad osa riiklikust pensioni- või sotsiaalkindlustussüsteemist, välja arvatud juhul, kui lepinguosalise siseriiklike õigusnormide kohaselt võivad kõnealuseid toiminguid teha ka avalik-õiguslike üksuste või eraõiguslike institutsioonidega konkureerivad finantsteenuste pakkujad.

2.   Ühtki käesoleva lepingu sätet ei kohaldata keskpanga, rahandusasutuse ega mõne muu avalik-õigusliku üksuse tegevuse suhtes raha- või valuutakursipoliitika elluviimisel.

3.   Ühtki käesoleva peatüki sätet ei tõlgendata nii, nagu takistaks see lepinguosalist ja tema avalik-õiguslikke üksusi oma territooriumil ainuõiguslikult tegemast toiminguid või osutamast teenuseid lepinguosalise või tema avalik-õiguslike üksuste nimel või tagatisel või nende rahalisi vahendeid kasutades.

Artikkel 120

Isereguleeruvad organisatsioonid

Lepinguosaline, kes nõuab teise lepinguosalise finantsteenuste pakkujatelt finantsteenuste osutamiseks asjaomase lepinguosalise finantsteenuste pakkujatega võrdsel alusel liikmesust või osalust või juurdepääsu omamist mis tahes isereguleeruvas organis, väärtpaberi- või futuuribörsil või -turul, arveldusasutuses või muus organisatsioonis või ühingus, või lepinguosaline, kes näeb sellistele üksustele otseselt või kaudselt ette soodustusi või eeliseid finantsteenuste pakkumisel, tagab, et kõnealused isereguleeruvad organid täidavad käesoleva lepingu artiklitega 79 ja 85 ettenähtud kohustusi.

Artikkel 121

Arveldus- ja maksesüsteemid

Võrdse kohtlemise aluseks olevate tingimuste kohaselt tagab lepinguosaline teise lepinguosalise finantsteenuste pakkujatele, kes on asutatud tema territooriumil, juurdepääsu avalike institutsioonide makse- ja arveldussüsteemidele ning tavalises äritegevuses kättesaadavatele ametlikele rahastamis- ja refinantseerimisallikatele. Käesolev artikkel ei ole mõeldud võimaldama juurdepääsu lepinguosalise viimase instantsi laenajatele.

Artikkel 122

Järkjärguline ühtlustamine

Lepinguosalised tunnistavad, et Gruusia kehtivate ja tulevikus kehtestatavate õigusaktide järkjärguline ühtlustamine käesoleva lepingu artikli 116 lõikes 3 loetletud parimate tavade standarditega ja käesoleva lepingu XV-A lisas loetletud liidu õigusaktidega on teenuskaubanduse liberaliseerimise seisukohalt tähtis.

7. Alljagu

Transporditeenused

Artikkel 123

Kohaldamisala

Käesolevas alljaos sätestatakse vastavalt käesoleva peatüki 2. jaole „Ettevõtete asutamine”, 3. jaole „Piiriülene teenuste osutamine” ja 4. jaole „Füüsiliste isikute ajutine kohalolek ärilisel eesmärgil” rahvusvaheliste veoteenuste liberaliseerimise põhimõtted.

Artikkel 124

Rahvusvaheline meretransport

1.   Käesolevas alljaos ning käesoleva peatüki 2. jaos „Ettevõtete asutamine”, 3. jaos „Piiriülene teenuste osutamine” ja 4. jaos „Füüsiliste isikute ajutine kohalolek ärilisel eesmärgil” kasutatakse järgmisi mõisteid:

a)	„rahvusvaheline merevedu” – ukselt-uksele-transport ja ühendveod, st osaliselt merel toimuvad kaubaveod, mille korral kasutatakse rohkem kui üht veoliiki ning mis toimuvad ühe veodokumendi alusel, hõlmates seetõttu õigust sõlmida sellel eesmärgil lepinguid otse muude veoliikide pakkujatega;

b)

„mereveoste käitlemisteenused” – stividorettevõtjate, sealhulgas terminalikäitajate tegevus, välja arvatud otsene kaitöötajate tegevus, juhul kui nende töö on korraldatud stividor- ja terminaliettevõtjatest sõltumatult. Mõiste hõlmab järgmiste tegevuste korraldamist ja järelevalvet: i) kauba lastimine laevale ja lossimine laevalt; ii) kauba kinnitamine ja lahtivõtmine; iii) kauba vastuvõtt, väljastamine ja hoiustamine enne lastimist või pärast lossimist;

c)	„tollivormistusteenused” (ka „tollimaakleri teenused”) – tegevused, mis seisnevad kaubasaadetiste impordi, ekspordi või transiidiga seotud tolliformaalsuste sooritamises teise isiku nimel, olenemata sellest, kas see on teenuseosutaja põhitegevus või täiendab tema põhitegevust;

d)	„konteinerjaama- ja depooteenused” – tegevused, mis seisnevad konteinerite hoiustamises sadamaaladel või sisemaal, et neid laadida / tühjaks laadida, remontida ja muuta saadetiste jaoks kättesaadavaks;

e)

„laevade agenteerimisteenused” – tegevused, mis seisnevad asjaomases geograafilises piirkonnas ühe või enama laevaliini või laevandusettevõtja ärihuvide esindamises agendina järgmistel eesmärkidel: i) mereveo- ja sellega seotud teenuste turustamine ja müük pakkumise tegemisest arve esitamiseni, konossementide väljastamine ettevõtjate nimel, vajalike abiteenuste ost ja edasimüük, dokumentide koostamine ja äriteabe andmine; ii) ettevõtjate nimel tegutsemine, korraldades vajaduse korral laevade sadamaskäike ja lasti vastuvõtmist;

f)	„ekspedeerimisteenused” – tegevus, mis koosneb lastisaatjate nimel veotegevuse korraldamisest ja järelevalvest veo- ja abiteenuste tellimise kaudu, dokumentide koostamisest ja äriteabe andmisest;

g)	„fiiderteenused” – eelkõige konteinerlasti rahvusvaheline ette- ja edasivedu meritsi lepinguosaliste territooriumil asuvate sadamate vahel.

2.   Lepinguosalised kohustuvad rahvusvahelise meretranspordi suhtes tulemuslikult rakendama põhimõtet, mille kohaselt tagatakse piiranguteta juurdepääs mereveole ärilistel alustel, rahvusvaheliste meretransporditeenuste osutamise vabadus ning võrdne kohtlemine selliste teenuste osutamisel.

Silmas pidades rahvusvaheliste meretransporditeenuste liberaliseerimise praegust taset lepinguosaliste vahel:

a)	lepinguosalised rakendavad tulemuslikult põhimõtet tagada piiranguteta juurdepääs rahvusvahelisele mereveoturule ja -kaubandusele ärilistel alustel ja diskrimineerimata;

b)

lepinguosalised võimaldavad teise lepinguosalise lipu all sõitvatele või teise lepinguosalise teenusepakkujate käitatavatele laevadele muu hulgas seoses juurdepääsuga sadamatele, sadamate taristu ja meretranspordi abiteenuste kasutamisega ning sellega seotud tasude, maksude, tolliteenuste, kaikohtade ning peale- ja mahalaadimisvahenditega vähemalt sama soodsa kohtlemise kui oma laevadele või kolmanda riigi laevadele, olenevalt sellest, kumb kohtlemine on soodsam.

3.   Neid põhimõtteid rakendades toimivad lepinguosalised järgmiselt:

a)	tulevikus kolmandate riikidega sõlmitavates lepingutes, mis käsitlevad mereveoteenuseid, sealhulgas puist- ja vedellastivedusid ja liinivedusid, ei näe nad ette lastijaotusklausleid ning kaotavad varasemates lepingutes sisalduvad lastijaotusklauslid mõistliku aja jooksul, ning

b)	kaotavad käesoleva lepingu jõustumisel ühepoolsed meetmed ning haldus-, tehnilised ja muud takistused, mis võivad varjatult piirata rahvusvaheliste mereveoteenuste vaba pakkumist või põhjustada selles vallas ebavõrdset kohtlemist, ning hoiduvad edaspidi neid kehtestamast.

4.   Lepinguosalised võimaldavad teise lepinguosalise rahvusvaheliste meretransporditeenuse pakkujatel asutada ettevõte oma territooriumil vähemalt sama soodsatel asutamis- ja tegutsemistingimustel, nagu nad võimaldavad omaenda või mõne kolmanda riigi teenusepakkujatele, sõltuvalt sellest, millised tingimused on soodsamad.

5.   Lepinguosalised teevad teise lepinguosalise meretransporditeenuste pakkujaile mõistlikel ja mittediskrimineerivatel tingimustel kättesaadavaks järgmised sadamateenused: lootsiteenused, puksiirabi, toiduainete, kütuse ja veega varustamine, prügi ja ballastvee kõrvaldamine, sadamakapteni teenused, navigeerimisabi, laeva tööks vajalikud maismaa-tugiteenused, sealhulgas side-, vee- ja elektrivarustus, avariiremondirajatised, reidi-, kai- ja sildumisteenused.

6.   Lepinguosalised lubavad varustusel (näiteks tühjadel konteineritel) liikuda liikmesriigi või Gruusia sadamate vahel, kui selline liikumine ei kujuta endast varustuse tasulist vedu lastina.

7.   Lepinguosalised võimaldavad oma pädeva asutuse loal teise lepinguosalise rahvusvaheliste mereveoteenuse pakkujatel osutada oma sadamate vahelisi fiiderteenuseid.

Artikkel 125

Lennutransport

Lepinguosalistevaheliste õhuvedude järkjärgulist liberaliseerimist vastavalt nende vastastikele kaubanduslikele vajadustele ning vastastikuse turulepääsu tingimusi käsitletakse ühelt poolt Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Gruusia vahelise ühise lennunduspiirkonna lepingus.

Artikkel 126

Järkjärguline ühtlustamine

Lepinguosalised tunnistavad, et Gruusia kehtivate ja tulevikus kehtestatavate õigusaktide järkjärguline ühtlustamine käesoleva lepingu XV-D lisas loetletud liidu õigusaktidega on teenuskaubanduse liberaliseerimise seisukohalt tähtis.

6. Jagu

E-kaubandus

1. Alljagu

Üldsätted

Artikkel 127

Eesmärgid ja põhimõtted

1.   Lepinguosalised tunnistavad, et e-kaubandus suurendab kauplemisvõimalusi mitmetes sektorites, ning lepivad kokku, et soodustavad omavahelise e-kaubanduse arengut, eelkõige tehes käesoleva peatüki sätete alusel koostööd e-kaubanduse valdkonnas tekkinud küsimustes.

2.   Lepinguosalised lepivad kokku, et e-kaubanduse areng peab olema vastavuses rahvusvaheliste isikuandmete kaitse normidega, et tagada kindlus e-kaubanduse kasutajatele.

3.   Lepinguosalised lepivad kokku, et elektroonset edastamist loetakse teenuste osutamiseks käesoleva peatüki 3. jao „Piiriülene teenuste osutamine” tähenduses ja selle suhtes ei kohaldata tollimakse.

Artikkel 128

Koostöö e-kaubanduse valdkonnas

1.   Lepinguosalised peavad e-kaubanduse reguleerimisel tekkinud küsimustes dialoogi, mis keskendub muu hulgas järgmistele teemadele:

a)	üldsusele välja antud elektroonsete allkirjade sertifikaatide tunnustamine ning piiriüleste sertimisteenuste soodustamine;

b)	vahendusteenuste osutajate vastutus andmete edastamise või salvestamise eest;

c)	soovimatute elektroonsete kommertsteadete käsitlemine;

d)	tarbijakaitse e-kaubanduse valdkonnas ja

e)	muud e-kaubanduse arengu seisukohalt olulised küsimused.

2.   Koostöö võib sisaldada lepinguosaliste asjakohaste õigusaktide ning nende rakendamise alase teabe vahetust.

2. Alljagu

Vahendusteenuste osutajate vastutus

Artikkel 129

Vahendusteenuste kasutamine

1.   Lepinguosalised tunnistavad, et kolmandad isikud võivad õiguste rikkumiseks kasutada vahendajate teenuseid, ja näevad vahendusteenuse osutajate jaoks ette käesolevas alljaos sätestatud meetmed (22).

2.   Käesoleva lepingu artikli 130 kohaldamisel tähendab teenuseosutaja isikut, kes osutab digitaalse internetipõhise teabevahetuse jaoks kasutaja valitud materjali edastamise, marsruutimise või ühenduse teenust kasutaja määratud punktide vahel, ilma selle materjali sisu muutmata. Käesoleva lepingu artiklite 131 ja 132 kohaldamisel tähendab teenuseosutaja veebipõhiste teenuse seadmete käitajat või võrguühenduse pakkujat.

Artikkel 130

Vahendusteenuse osutajate vastutus: „pelk edastamine”

1.   Kui osutatakse infoühiskonna teenust, mis seisneb teenuse saaja poolt pakutava teabe edastamises sidevõrgu kaudu või sidevõrgule juurdepääsu pakkumises, tagavad lepinguosalised, et teenuseosutaja ei vastuta edastatava teabe eest tingimusel, et teenuseosutaja:

a)	ei algata edastust;

b)	ei vali edastuse saajat ning

c)	ei vali ega muuda edastuses sisalduvat teavet.

2.   Lõikes 1 osutatud edastamise ja juurdepääsu pakkumisega seotud toimingud sisaldavad edastatava teabe automaatset, vahepealset ja ajutist säilitamist, niivõrd kui selle ainus eesmärk on edastamine sidevõrgu kaudu ja juhul, kui teavet ei säilitata pikema ajavahemiku jooksul, kui on edastamiseks põhjendatult vajalik.

3.   Käesolev artikkel ei mõjuta võimalust, et kohus või haldusasutus nõuab vastavalt liikmesriikide õigussüsteemidele teenuse osutajalt rikkumise lõpetamist või vältimist.

Artikkel 131

Vahendusteenuse osutajate vastutus: „vahemällu salvestamine”

1.   Kui osutatakse infoühiskonna teenust, mis seisneb teenusesaaja esitatud teabe edastamises sidevõrgu kaudu, tagavad lepinguosalised, et kui selle teenuse ainus eesmärk on teabe tõhusam edastamine teistele teenusesaajatele nende taotluse alusel, siis ei vastuta teenuseosutaja kõnealuse teabe automaatse, vahepealse ja ajutise talletamise eest, tingimusel et teenuseosutaja:

a)	ei muuda teavet;

b)	järgib teabele juurdepääsu tingimusi;

c)	järgib neid teabe ajakohastamise eeskirju, mis on selles majandusharus laialdaselt tunnustatud ja kasutatavad;

d)	ei takista majandusharus laialdaselt tunnustatud ja kasutatava tehnoloogia seaduslikku kasutamist, et saada andmeid teabe kasutamise kohta, ning

e)	kõrvaldab kiiresti talletatava teabe või tõkestab sellele juurdepääsu, kui ta saab teada, (23) et teave on edastuse algpunktis võrgust eemaldatud või juurdepääs sellele on tõkestatud või et kohus või haldusasutus on andnud korralduse see kõrvaldada või tõkestada.

2.   Käesolev artikkel ei mõjuta võimalust, et kohus või haldusasutus nõuab vastavalt liikmesriikide õigussüsteemidele teenuse osutajalt rikkumise lõpetamist või vältimist.

Artikkel 132

Vahendusteenuse osutajate vastutus: „teabe talletamine”

1.   Kui osutatakse infoühiskonna teenust, mis seisneb teenusesaaja esitatud teabe talletamises, tagavad lepinguosalised, et teenuseosutaja ei vastuta teenusesaaja taotluse põhjal talletatud teabe eest, tingimusel et:

a)	teenuseosutajal ei ole tegelikku teavet ebaseadusliku tegevuse või teabe kohta ja kahjutasunõuete korral ei tea ta fakte või asjaolusid, millest ebaseaduslik tegevus või teave ilmneb, või

b)	sellisest asjaoludest teadlikuks saades kõrvaldab teenuseosutaja kiiresti teabe või tõkestab juurdepääsu sellele.

2.   Lõiget 1 ei kohaldata, kui teenusesaaja tegutseb teenuseosutaja alluvuses või järelevalve all.

3.   Käesolev artikkel ei mõjuta kohtu või haldusasutuse võimalust nõuda vastavalt lepinguosaliste õigussüsteemidele teenuse osutajalt rikkumise lõpetamist või vältimist ega lepinguosaliste võimalust kehtestada kord, kuidas teave kõrvaldada või juurdepääs sellele tõkestada.

Artikkel 133

Üldise jälgimiskohustuse puudumine

1.   Lepinguosalised ei kehtesta käesoleva lepingu artiklites 130, 131 ja 132 käsitletud teenuste osutajatele üldist kohustust jälgida teavet, mida nad edastavad või talletavad, ega üldist kohustust otsida ebaseaduslikku tegevust näitavaid fakte ja asjaolusid.

2.   Lepinguosaline võib kehtestada infoühiskonna teenuse osutajatele kohustuse kiiresti teatada pädevatele ametivõimudele nende teenuse saajate väidetavalt ebaseaduslikest tegevustest või pakutavast teabest või kohustuse edastada pädevatele asutustele nende taotluse korral teavet, mis võimaldab identifitseerida nende teenuse saajaid, kellega teenuseosutajal on talletamise kohta lepingud.

7. Jagu

Erandid

Artikkel 134

Ülderandid

1.   Ilma et see piiraks käesoleva lepingu artiklis 415 sätestatud ülderandite kohaldamist, kohaldatakse käesoleva peatüki ning käesoleva lepingu XIV-A ja XIV-E, XIV-B ja XIV-F, XXVII-C ja XIV-G ning XIV-D ja XIV-H lisa suhtes käesolevas artiklis sätestatud erandeid.

2.   Võttes arvesse nõuet, et selliseid meetmeid ei kohaldata viisil, mis kujutaks endast meelevaldset või põhjendamatut diskrimineerimist samalaadsetes tingimustes olevate riikide vahel või ettevõtete asutamise või piiriülese teenuste pakkumise varjatud piiramist, ei tõlgendata ühtki käesoleva peatüki sätet nii, et see takistaks lepinguosalist vastu võtmast või täitmisele pööramast meetmeid, mis on:

a)	vajalikud riikliku julgeoleku ja kõlbluse kaitseks ning avaliku korra tagamiseks;

b)	vajalikud inimeste, loomade või taimede elu ja tervise kaitseks;

c)	seotud taastumatute loodusvarade säästmisega, kui kõnealuseid meetmeid kohaldatakse koos piirangutega omamaistele ettevõtjatele ning omamaiste teenuste pakkumisele ja tarbimisele;

d)	vajalikud rahvuslike kunsti-, ajaloo- ja arheoloogiaväärtuste kaitseks;

e)

vajalikud selleks, et tagada käesoleva peatükiga kooskõlas olevate õigusnormide järgimine, sealhulgas selliste normide järgimine, mis käsitlevad: i) kelmuste ja pettuste takistamist ja lepingu rikkumise tagajärgede menetlemist; ii) isikute eraelu kaitset isikuandmete töötlemisel ja levitamisel ning isiklike andmestike ja kontode konfidentsiaalsuse kaitset; iii) ohutust;

f)	vastuolus käesoleva lepingu artiklitega 79 ja 85, tingimusel et erineva kohtlemise eesmärk on tagada teise lepinguosalise majandustegevuse, ettevõtjate, teenuste ja teenusepakkujatega seotud otseste maksude tõhus ja õiglane määramine ja kogumine (24).

3.   Käesolevat peatükki ning käesoleva lepingu XIV-A ja XIV-E, XIV-B ja XIV-F, XIV-C ja XIV-G ning XIV-D ja XIV-H lisa ei kohaldata lepinguosaliste vastavate sotsiaalkindlustussüsteemide suhtes ega lepinguosaliste territooriumil toimuva tegevuse suhtes, mis on kas või puhuti seotud avaliku võimu teostamisega.

Artikkel 135

Maksustamismeetmed

Käesoleva peatüki kohaselt võimaldatavat enamsoodustusrežiimi ei kohaldata maksustamislahenduste suhtes, mida lepinguosalised võimaldavad või kavatsevad tulevikus võimaldada omavaheliste topeltmaksustamise vältimiseks sõlmitud lepingute alusel.

Artikkel 136

Julgeolekuerandid

1.   Ühtki käesoleva lepingu sätet ei tõlgendata kui nõuet, mis:

a)	kohustab lepinguosalist esitama teavet, mille avaldamist ta peab oma olulisi julgeolekuhuve kahjustavaks;

b)

takistab lepinguosalist võtmast meedet, mida ta peab vajalikuks oma oluliste julgeolekuhuvide kaitsmiseks: i) seoses relvade, laskemoona ja sõjavarustuse tootmisega; ii) seoses majandustegevusega, mis toimub otse või kaudselt relvajõudude varustamiseks; iii) seoses lõhustuvate ja ühinevate tuumamaterjalidega ja ainetega, millest neid saadakse, või iv) sõja ajal või muus rahvusvaheliste suhete kriisiolukorras või

c)	takistab lepinguosalist võtmast mis tahes meetmeid, et täita oma kohustusi, mis ta on võtnud rahvusvahelise rahu ja julgeoleku säilitamise nimel.

7. PEATÜKK

Jooksvad maksed ja kapitali liikumine

Artikkel 137

Jooksvad maksed

Lepinguosalised kohustuvad hoiduma piirangute kehtestamisest ning lubavad kõiki lepinguosalistevahelisi makseid ja maksebilansi jooksevkonto siirdeid vabalt konverteeritavas valuutas ja kooskõlas Rahvusvahelise Valuutafondi põhikirja VIII artikliga.

Artikkel 138

Kapitali liikumine

1.   Alates käesoleva lepingu jõustumisest tagavad lepinguosalised maksebilansi kapitali- ja finantskonto kohaste tehingute puhul kapitali vaba liikumise vastuvõtjariigi õigusnormide kohaste otseinvesteeringute, sealhulgas kinnisvara soetamise, ja käesoleva lepingu IV jaotise „Kaubandus ja kaubandusküsimused” 6. peatüki „Ettevõtete asutamine, teenuskaubandus ja e-kaubandus” kohaste investeeringute puhul ning nende investeeritud kapitali ja sellest tuleneva kasumi rahaks muutmise või kodumaale tagasiviimise.

2.   Alates käesoleva lepingu jõustumisest ja ilma, et see piiraks käesoleva lepingu muude sätete kohaldamist, tagavad lepinguosalised maksebilansi kapitali- ja finantskonto tehingute (välja arvatud käesoleva artikli lõikes 1 loetletud tehingud) puhul järgmise:

a)	kapitali vaba liikumise ühe lepinguosalise residendi osalusel teostatavate äritehingute ja osutatavate teenustega seotud krediidi puhul;

b)	kapitali vaba liikumise teise lepinguosalise portfelliinvesteeringute ning finantslaenude ja -krediitide puhul.

Artikkel 139

Kaitsemeetmed

Kui erandlikel asjaoludel lepinguosalistevahelised maksed või kapitali liikumine põhjustavad või ähvardavad põhjustada suuri raskusi ühe või mitme liikmesriigi või Gruusia vahetuskursi- või rahapoliitika toimimises, sealhulgas suuri maksebilansiraskusi, võivad asjaomased lepinguosalised võtta kõige rohkem kuueks kuuks kaitsemeetmeid, kui need on hädavajalikud. Kaitsemeetmeid võttev lepinguosaline teavitab teist lepinguosalist viivitamata mis tahes kaitsemeetme vastuvõtmisest ja esitab niipea kui võimalik selle lõpetamise ajakava.

Artikkel 140

Hõlbustamine ja edasiarendamine

1.   Lepinguosalised konsulteerivad üksteisega, et hõlbustada omavahelist kapitali liikumist käesoleva lepingu eesmärkide edendamiseks.

2.   Lepinguosalised võtavad käesoleva lepingu jõustumise kuupäevale järgneva esimese nelja aasta jooksul meetmeid, mis võimaldavad luua vajalikud tingimused kapitali vaba liikumist käsitlevate liidu eeskirjade edasiseks järkjärguliseks kohaldamiseks.

3.   Viienda aasta lõpuks pärast käesoleva lepingu jõustumist vaatab käesoleva lepingu artikli 408 lõikes 4 sätestatud kaubanduskoosseisus kokkutulnud assotsieerimiskomitee võetud meetmed läbi ja määrab kindlaks edasise liberaliseerimise üksikasjad.

8. PEATÜKK

Riigihanked

Artikkel 141

Eesmärgid

1.   Lepinguosalised tunnistavad, et läbipaistev, mittediskrimineeriv, konkurentsil põhinev ja avatud hankemenetlus teenib jätkusuutliku majandusarengu eesmärki, ning seavad eesmärgiks oma riigihanketuru tegeliku ja järkjärgulise vastastikuse avamise.

2.   Käesoleva peatükiga nähakse ette võrdsel kohtlemisel põhinev vastastikune juurdepääs riigihanketurule riiklikul, piirkondlikul ja kohalikul tasandil riigihankelepingute sõlmimiseks ja kontsessioonide andmiseks traditsioonilises ja kommunaalteenuste sektoris. Sellega nähakse ette Gruusia riigihankeid käsitlevate õigusaktide järkjärguline ühtlustamine liidu riigihangete õigustikuga vastavalt liidu riigihangete süsteemi põhimõtetele ning mõistetele ja määratlustele, mis on esitatud Euroopa parlamendi ja nõukogu 31. märtsi 2004. aasta direktiivis 2004/18/EÜ ehitustööde riigihankelepingute, asjade riigihankelepingute ja teenuste riigihankelepingute sõlmimise korra kooskõlastamise kohta ning Euroopa parlamendi ja nõukogu 31. märtsi 2004. aasta direktiivis 2004/17/EÜ, millega kooskõlastatakse vee-, energeetika-, transpordi- ja postiteenuste sektoris tegutsevate ostjate hankemenetlused.

Artikkel 142

Kohaldamisala

1.   Käesolevat peatükki kohaldatakse ehitustööde, asjade ja teenuste riigihankelepingute, kommunaalmajandussektori ehitustööde, asjade ja teenuste riigihankelepingute ning selliste lepingute kasutamise korral ka ehitustööde ja teenuste kontsessioonide suhtes.

2.   Käesolevat peatükki kohaldatakse kõigi liidu riigihangete õigustikus sätestatud määratlustele vastavate hankijate ja hankeüksuste suhtes (edaspidi „hankijad”). See hõlmab ka vastavaid ülesandeid täitvaid kommunaalmajandussektori avalik-õiguslikke asutusi ja riigiosalusega ettevõtteid ning erasektori ettevõtteid, kes tegutsevad kommunaalmajanduse valdkonnas eri- ja ainuõiguste alusel (25).

3.   Käesolevat peatükki kohaldatakse lepingute suhtes, mis ületavad käesoleva lepingu XVI-A lisas sätestatud künnisväärtuse.

4.   Riigihankelepingu hinnangulise väärtuse arvutamise aluseks on makstav kogusumma käibemaksuta. Kõnealuste künniste kohaldamisel arvutab ja konverteerib Gruusia lepingu väärtused oma riigi vääringusse vastavalt oma riigipanga kehtestatud kursile.

5.   Künnisväärtused vaadatakse korrapäraselt läbi iga kahe aasta tagant alates käesoleva lepingu jõustumise aastast vastavalt Rahvusvahelise Valuutafondi arvestusühikutes väljendatud euro keskmisele päevakursile 24kuise ajavahemiku jooksul, mis lõpeb läbivaatamisele eelneva augustikuu viimasel päeval; väärtused jõustuvad alates 1. jaanuarist. Sel viisil läbivaadatud künnisväärtused ümardatakse vajaduse korral allapoole lähima tuhande euroni. Künniste läbivaatamise tulemuse võtab vastu käesoleva lepingu artikli 408 lõikes 4 sätestatud kaubanduskoosseisus kokkutulnud assotsieerimiskomitee.

Artikkel 143

Institutsiooniline raamistik

1.   Lepinguosalised kehtestavad või säilitavad riigihangete süsteemi ning käesoleva peatüki põhimõtete nõuetekohaseks toimimiseks vajaliku institutsioonilise raamistiku ja korralduse.

2.   Gruusia määrab eelkõige:

a)

keskvalitsustasandi täitevorgani, kelle ülesanne on tagada sidus poliitika ja selle rakendamine kõikides riigihangetega seotud valdkondades. Selline organ hõlbustab ja koordineerib käesoleva peatüki rakendamist ning suunab järkjärgulist õigusaktide ühtlustamist liidu õigustikuga vastavalt käesoleva lepingu XVI-B lisale;

b)	erapooletu ja sõltumatu organi, kelle ülesanne on vaadata läbi hankemenetluse käigus hankijate tehtud otsused. Selles kontekstis tähendab „sõltumatu”, et organ on hankijatest ja ettevõtjatest sõltumatu avalik asutus. Luuakse võimalus kõnealuse organi otsused kohtus vaidlustada.

3.   Lepinguosalised tagavad, et otsused, mille on teinud ametiasutused, mis vaatavad läbi ettevõtjate esitatud kaebusi siseriiklike õigusaktide rikkumise kohta, pööratakse täitmisele.

Artikkel 144

1.   Hiljemalt kolm aastat pärast käesoleva lepingu jõustumist peavad lepinguosalised täitma käesoleva artikli lõigetes 2–15 sätestatud hankemenetluse põhinõuded. Need põhinõuded tulenevad otseselt ELi riigihangete õigustikuga ettenähtud riigihanke-eeskirjadest ja -põhimõtetest, sealhulgas mittediskrimineerimise, võrdse kohtlemise, läbipaistvuse ja proportsionaalsuse põhimõttest.

2.   Lepinguosalised tagavad kõigi kavandatavate hangete avaldamise asjakohase kanali (26) kaudu viisil, mis võimaldab:

a)	konkurentsi tekkimist riigihanketurul ning

b)	huvitatud ettevõtjal saada enne hankemenetluse algust juurdepääsu kavandatavat hanget käsitlevale teabele ja teatada oma huvist lepingu saamise vastu.

3.   Avaldatav teave peab vastama ettevõtjate lepinguga seotud majandusliku huvi suurusele.

4.   Avaldatakse vähemalt peamised faktid sõlmitava lepingu kohta, valiku kvalitatiivsed kriteeriumid, hankemenetluse laad, lepingu sõlmimise kriteeriumid ja muu asjakohane teave, mille alusel ettevõtja saab otsustada, kas teatada oma huvist lepingu saamise vastu.

5.   Korruptsiooni vältimiseks sõlmitakse kõik lepingud läbipaistva ja erapooletu hankemenetluse teel. Erapooletus tagatakse eelkõige lepingu objekti mittediskrimineeriva kirjelduse, kõigile ettevõtjatele võrdse juurdepääsu võimaldamise, sobivate tähtaegade ning läbipaistva ja objektiivse lähenemisviisiga.

6.   Nõutavate ehitustööde, asjade või teenuste kirjeldamisel kasutavad hankijad toimingu ja otstarbe üldist kirjeldust ning rahvusvahelisi, Euroopa või riiklikke standardeid.

7.   Nõutavate ehitustööde, asjade ja teenuste kirjeldamisel ei tohi viidata konkreetsele tootemargile või allikale, tootmisprotsessile, kaubamärgile, patendile, tüübile ega konkreetsele päritolule või tootmisviisile, välja arvatud juhul, kui seda tingib lepingu objekt ja lisatakse märge „või samaväärne”. Eelistatakse toimingu ja otstarbe üldist kirjeldamist.

8.   Hankijad ei kehtesta teise lepinguosalise ettevõtjaid otseselt või kaudselt diskrimineerivaid tingimusi, näiteks nõuet, et lepingust huvitatud ettevõtja peab olema asutatud samas riigis, piirkonnas või territooriumil, kus asub hankija.

Olenemata eespool sätestatust võib juhul, kui seda tingivad lepingu konkreetsed asjaolud, edukalt pakkujalt nõuda, et ta looks lepingu täitmise kohas teatava ettevõtlustaristu.

9.   Huvist teatamise ja pakkumuste esitamise tähtaeg peaks olema piisavalt pikk, et teise lepinguosalise ettevõtjad saaksid lepingut piisavalt hinnata ja pakkumuse ette valmistada.

10.   Kõik osalised peavad kohaldatavaid eeskirju, valikukriteeriume ja lepingu sõlmimise kriteeriume eelnevalt tundma. Kõnealuseid eeskirju tuleb kohaldada võrdselt kõigi osalejate suhtes.

11.   Hankijad võivad kutsuda pakkumust esitama piiratud arvu pakkujaid tingimusel, et:

a)	seda tehakse läbipaistvalt ja mittediskrimineerivalt ning

b)	valik põhineb ainult objektiivsetel teguritel, nagu pakkujate kogemus asjaomases valdkonnas, nende ettevõtte suurus ja taristu olemasolu ning nende tehniline ja professionaalne võimekus.

Kutsudes pakkumust esitama piiratud arvu pakkujaid, võetakse arvesse vajadust tagada piisav konkurents.

12.   Hankijad võivad kasutada läbirääkimistega menetlust ainult kindlaksmääratud erandjuhtudel, kui sellise menetluse kasutamine ei moonuta konkurentsi.

13.   Hankijad võivad kasutada kvalifitseerimissüsteeme ainult tingimusel, et kvalifitseerunud ettevõtjate loetelu koostatakse piisavalt avalikustatud, läbipaistva ja avatud menetluse teel. Ka sellise süsteemiga hõlmatud valdkondades peab hankemenetlus olema mittediskrimineeriv.

14.   Lepinguosalised tagavad, et vastavalt eelnevalt teatavaks tehtud pakkumiskriteeriumidele ja korrale tunnistatakse edukaks läbipaistvalt pakkuja, kes on esitanud majanduslikult kõige soodsama või madalama hinnaga pakkumuse. Lõplik otsus edastatakse kõigile pakkujatele ilma põhjendamatu viivituseta. Edutu pakkuja taotlusel esitatakse piisavalt üksikasjalikud põhjendused, et võimaldada sellise otsuse läbivaatamist.

15.   Lepinguosalised tagavad, et isikutel, kellel on või on olnud huvi konkreetse lepingu vastu ja kes on kandnud või võivad kanda kahju väidetava rikkumise tõttu, on õigus saada tõhusat ja erapooletut kohtulikku kaitset seoses hankija mis tahes otsusega, mis on seotud kõnealuse lepingu sõlmimisega. Sellise läbivaatamise käigus ja lõpul vastu võetud otsused avalikustatakse huvitatud ettevõtjate teavitamiseks piisaval viisil.

Artikkel 145

Õigusaktide järkjärgulise ühtlustamise kavandamine

1.   Enne õigusaktide ühtlustamise alustamist esitab Gruusia käesoleva lepingu artikli 408 lõikes 4 sätestatud kaubanduskoosseisus kokkutulnud assotsieerimiskomiteele käesoleva peatüki rakendamise põhjaliku, kõiki liidu õigustikuga ühtlustamiseks ja institutsioonilise suutlikkuse suurendamiseks teostatavaid reforme hõlmava tegevuskava koos ajakava ja vahe-eesmärkidega. Tegevuskava peab lähtuma käesoleva lepingu XVI-B lisas sätestatud etappidest ja ajakavast.

2.   Kui kaubanduskoosseisus kokkutulnud assotsieerimiskomitee kiidab tegevuskava heaks, lähtutakse sellest dokumendist käesoleva peatüki rakendamisel. Liit teeb kõik, mis võimalik, et abistada Gruusiat tegevuskava rakendamisel.

Artikkel 146

Järkjärguline ühtlustamine

1.   Gruusia ühtlustab oma riigihangete valdkonna õigusaktid järk-järgult liidu riigihangete õigustikuga.

2.   Õigusaktide ühtlustamine viiakse läbi etapiviisiliselt vastavalt käesoleva lepingu XVI-B lisas esitatud ajakavale ning käesoleva lepingu XVI-C–XVI-F, XVI-H, XVI-I ja XVI-K lisale. Käesoleva lepingu XVI-G ja XVI-J lisas on loetletud elemendid, millega ühtlustamine ei ole kohustuslik, ning käesoleva lepingu XVI-L–XVI-O lisas on loetletud need liidu õigustiku elemendid, mille suhtes ühtlustamisnõue ei kehti. Selles protsessis võetakse arvesse Euroopa Kohtu praktikat ja Euroopa Komisjoni rakendusmeetmeid ning vajaduse korral ka liidu õigustikku hiljem tehtud muudatusi. Käesoleva lepingu artikli 408 lõikes 4 sätestatud kaubanduskoosseisus kokkutulnud assotsieerimiskomitee hindab iga etapi rakendamist, ning kui ta selle heaks kiidab, võetakse seda arvesse vastastikusel turulepääsu võimaldamisel vastavalt käesoleva lepingu XVI-B lisale. Euroopa Komisjon teavitab Gruusiat viivitamata mis tahes muudatustest liidu õigustikus. Taotluse korral annab ta ka vajalikku nõu ja tehnilist abi muudatuste rakendamisel.

3.   Kaubanduskoosseisus kokkutulnud assotsieerimiskomitee hindab järgmist etappi alles pärast seda, kui eelmise etapi rakendusmeetmeid on ellu viidud ja lõikes 2 osutatud korras heaks kiidetud.

4.   Lepinguosalised tagavad, et neis riigihankevaldkondades, mida käesolev artikkel ei hõlma, kohaldatakse läbipaistvuse, mittediskrimineerimise ja võrdse kohtlemise põhimõtteid vastavalt käesoleva lepingu artiklile 144.

Artikkel 147

Turulepääs

1.   Lepinguosalised lepivad kokku, et nende turud avatakse üksteisele järk-järgult ja samaaegselt. Vastastikune turulepääs avatakse sedamööda, kuidas edeneb õigusaktide ühtlustamine vastavalt käesoleva lepingu XVI-B lisale.

2.   Otsus turu avamise uude etappi astumise kohta tehakse hinnangu põhjal, mis antakse vastu võetud õigusaktide vastavuse kohta liidu õigustikule ning nende tegeliku rakendamise kohta. Sellist hindamist teostab korrapäraselt käesoleva lepingu artikli 408 lõikes 4 sätestatud kaubanduskoosseisus kokkutulnud assotsieerimiskomitee.

3.   Kui lepinguosaline on käesoleva lepingu XVI-B lisa kohaselt avanud oma riigihanketuru teisele lepinguosalisele:

a)	võimaldab liit Gruusia ettevõtetele juurdepääsu hankemenetlusele vastavalt oma riigihanke-eeskirjadele olenemata sellest, kas ettevõte on asutatud liidus või mitte, ning vähemalt sama soodsatel tingimustel, kui sellist juurdepääsu võimaldatakse liidu ettevõtetele;

b)	võimaldab Gruusia liidu ettevõtetele juurdepääsu riigihankemenetlusele vastavalt oma siseriiklikele riigihanke-eeskirjadele olenemata sellest, kas ettevõte on asutatud Gruusias või mitte, ning vähemalt sama soodsatel tingimustel, kui sellist juurdepääsu võimaldatakse Gruusia ettevõtetele.

4.   Pärast õigusaktide ühtlustamise protsessi viimase etapi rakendamist uurivad lepinguosalised võimalust võimaldada üksteisele pääsu ka selliste hangete turule, mille künnisväärtus on madalam käesoleva lepingu XVI-A lisas sätestatud väärtusest.

5.   Soome säilitab oma seisukoha Ahvenamaa saarte suhtes.

Artikkel 148

Teave

1.   Lepinguosalised tagavad ostjate ja ettevõtjate piisava teavitamise riigihangete korrast, sealhulgas asjakohastest õigusaktidest ja haldusotsustest.

2.   Lepinguosalised tagavad hankeid käsitleva teabe tõhusa levitamise.

Artikkel 149

Koostöö

1.   Lepinguosalised soodustavad omavahelist koostööd, vahetades kogemusi ja teavet oma parimate tavade ja õigusraamistiku kohta.

2.   Liit hõlbustab käesoleva peatüki rakendamist, andes sealhulgas vajalikku tehnilist abi. Kooskõlas käesoleva lepingu VI jaotise „Rahaline abi ning pettusevastased ja kontrollisätted” finantskoostööd käsitlevate sätetega võetakse konkreetsed rahalise abi otsused vastu liidu asjakohaste rahastamismehhanismide ja -vahendite raames.

3.   Koostöövaldkondade soovituslik loetelu on esitatud käesoleva lepingu XVI-P lisas.

9. PEATÜKK

Intellektuaalomandi õigused

1. Jagu

Üldsätted

Artikkel 150

Eesmärgid

Käesoleva peatüki eesmärk on:

a)	soodustada lepinguosaliste vahel uuenduslike ja loovate toodete tootmist ja turustamist ning

b)	saavutada kohane ja tõhus intellektuaalomandi õiguste kaitse ja jõustamise tase.

Artikkel 151

Kohustuste laad ja kohaldamisala

1.   Lepinguosalised tagavad intellektuaalomandit käsitlevate rahvusvaheliste lepingute, millega nad on ühinenud, sealhulgas WTO intellektuaalomandi õiguste kaubandusaspektide lepingu (edaspidi „TRIPS-leping”) nõuetekohase ja tõhusa rakendamise. Käesoleva jaotise sätetega täiendatakse ja täpsustatakse täiendavalt lepinguosaliste õigusi ja kohustusi, mis tulenevad TRIPS-lepingust ja muudest rahvusvahelistest lepingutest intellektuaalomandi vallas.

2.   Käesoleva lepingu kohaldamisel hõlmab väljend „intellektuaalomand” vähemalt neid intellektuaalomandi kategooriaid, mida on käsitletud käesoleva lepingu artiklites 153–189.

3.   Intellektuaalomandi kaitse hõlmab kaitset kõlvatu konkurentsi eest, millele on osutatud 1967. aasta tööstusomandi kaitse Pariisi konventsiooni (edaspidi „Pariisi konventsioon”) artiklis 10bis.

Artikkel 152

Ammendumine

Lepinguosalised kehtestavad oma riikliku või piirkondliku intellektuaalomandi õiguste ammendumise korra.

2. Jagu

Intellektuaalomandi õiguste standardid

1. Alljagu

Autoriõigus ja sellega kaasnevad õigused

Artikkel 153

Kaitse pakkumine

Lepinguosalised kinnitavad veel kord oma kohustusi, mis tulenevad järgmisest:

a)	kirjandus- ja kunstiteoste kaitse Berni konventsioonis sätestatud õigused ja kohustused;

b)	1961. aasta rahvusvaheline teose esitaja, fonogrammitootja ja ringhäälinguorganisatsiooni kaitse Rooma konventsioon;

c)	TRIPS-leping;

d)	WIPO autoriõiguse leping;

e)	WIPO esituse ja fonogrammide leping.

Artikkel 154

Autorid

Lepinguosaline näeb ette, et autoril on ainuõigus lubada või keelata järgmist:

a)	oma teoste otsene või kaudne, ajutine või alaline reprodutseerimine tervikuna või osaliselt mis tahes viisil ja mis tahes vormis;

b)	oma teoste ja selle koopiate igasugune avalik levitamine, sealhulgas müük;

c)	oma teoste edastamine üldsusele kaabel- ja kaablita sidevahendite kaudu, sh nende teoste sellisel viisil kättesaadavaks tegemine, et isik pääseb neile ligi enda valitud kohas ja enda valitud ajal.

Artikkel 155

Esitajad

Lepinguosalised näevad ette, et esitajal on ainuõigus:

a)	lubada või keelata oma esitustest salvestiste tegemine (27);

b)	lubada või keelata oma esituste salvestiste otsene või kaudne, ajutine või alaline reprodutseerimine tervikuna või osaliselt mis tahes viisil ja mis tahes vormis;

c)	teha oma esituste salvestisi üldsusele kättesaadavaks kas müügi teel või muul viisil;

d)	lubada või keelata oma esituste salvestiste üldsusele kättesaadavaks tegemine kaabel- või kaablita sidevahendite kaudu nii, et isikud pääsevad neile ligi enda valitud kohas ja ajal;

e)	lubada või keelata oma esituste ülekandmine ringhäälingus kaablita vahendite abil ja nende edastamine üldsusele, kui esitus ise ei ole ülekantav esitus ja kui see ei ole tehtud salvestise põhjal.

Artikkel 156

Fonogrammitootjad

Lepinguosalised näevad ette, et fonogrammitootjal on ainuõigus:

a)	lubada või keelata oma fonogrammide otsene või kaudne, ajutine või alaline reprodutseerimine tervikuna või osaliselt mis tahes viisil ja mis tahes vormis;

b)	teha oma fonogramme ja nende koopiaid üldsusele kättesaadavaks kas müügi teel või muul viisil;

c)	lubada või keelata oma fonogrammide üldsusele kättesaadavaks tegemine kaabel- või kaablita sidevahendite kaudu nii, et isikud pääsevad neile ligi enda valitud kohas ja ajal.

Artikkel 157

Ringhäälinguorganisatsioonid

Lepinguosalised näevad ette, et ringhäälinguorganisatsioonidel on ainuõigus lubada või keelata järgmist:

a)	oma ringhäälingusaadete salvestamine;

b)	oma ringhäälingusaadete salvestiste reprodutseerimine;

c)	oma ringhäälingusaadete salvestiste üldsusele kättesaadavaks tegemine kaabel- või kaablita sidevahendite kaudu ning

d)	oma ringhäälingusaadete taasülekandmine kaablita vahendite abil ja nende teleülekannete edastamine üldsusele, kui selline edastamine toimub kohas, kuhu pääsuks nõutakse üldsuselt sisenemistasu.

Artikkel 158

Ülekandmine ringhäälingus ja üldsusele edastamine

1.   Lepinguosalised sätestavad esitajate ja fonogrammitootjate õigusena selle, et kasutajal on kohustus maksta ühekordset õiglast tasu, kui kommertseesmärkidel avaldatud fonogrammi või sellise fonogrammi reproduktsiooni kasutatakse kaablita vahendite abil ülekandmiseks või muul moel üldsusele edastamiseks, samuti selle, et tagatakse kõnealuse tasu jagamine asjaomaste esitajate ja fonogrammitootjate vahel.

2.   Esitajate ja fonogrammitootjate vahelise lepingu puudumise korral võivad lepinguosalised sätestada tingimused, mille kohaselt see tasu nende vahel jagatakse.

Artikkel 159

Kaitse kestus

1.   Berni konventsiooni artiklis 2 osutatud kirjandus- ja kunstiteose autori õigused kehtivad autori eluajal ja 70 aastat pärast tema surma olenemata kuupäevast, mil teos muutus õiguspäraselt üldsusele kättesaadavaks.

2.   Sõnalist osa hõlmava muusikateose kaitse tähtaeg lõpeb 70 aastat pärast järgmistest isikutest viimasena elus olnud isiku surma, olenemata sellest, kas need isikud on määratud kaasautoriks või mitte: sõnade autor ja muusika autor, tingimusel et nii sõnad kui ka muusika on loodud spetsiaalselt vastava sõnalist osa hõlmava muusikateose jaoks.

3.   Esitajate õigused ei lõpe varem kui 50 aastat pärast esituse kuupäeva. Kuid:

a)

kui esituse salvestis, mis on jäädvustatud muul viisil kui fonogrammil, kõnealuse ajavahemiku jooksul õiguspäraselt avaldatakse või üldsusele edastatakse, lõpevad õigused 50 aastat pärast esimese sellise avaldamise või esimese sellise üldsusele edastamise kuupäeva, olenevalt sellest, kumb kuupäev on varasem;

b)	kui esituse salvestis (fonogramm) kõnealuse ajavahemiku jooksul õiguspäraselt avaldatakse või üldsusele edastatakse, lõpevad õigused 70 aastat pärast esmakordse sellise avaldamise või esimese sellise üldsusele edastamise kuupäeva, olenevalt sellest, kumb kuupäev on varasem.

4.   Fonogrammitootjate õigused ei lõpe varem kui 50 aastat pärast salvestise tegemist. Kuid:

a)

kui fonogramm on nimetatud ajavahemiku jooksul seaduspäraselt välja antud, ei lõpe nimetatud õigused varem kui 70 aastat pärast õiguspärase esmaväljaande kuupäeva. Kui esimeses lauses nimetatud tähtaja jooksul ei ole õiguspärast väljaandmist toimunud ning fonogramm on selle tähtaja jooksul õiguspäraselt üldsusele edastatud, ei lõpe nimetatud õigused varem kui 70 aastat pärast esimese õiguspärase üldsusele edastamise kuupäeva;

b)

kui 50 aastat pärast fonogrammi õiguspärast avaldamist või selle õiguspärast edastamist üldsusele ei paku fonogrammitootja piisaval hulgal fonogrammi koopiaid müügiks ega tee fonogrammi üldsusele kättesaadavaks, võib esitaja lõpetada lepingu, millega ta loovutas või andis fonogrammitootjale üle õigused oma esituse salvestise suhtes.

5.   Ringhäälinguorganisatsioonide õigused ei lõpe varem kui 50 aastat pärast ringhäälingusaate esmakordset edastamist kaabel- või kaablita sidevahendite, sealhulgas kaabli või satelliidi kaudu.

6.   Käesoleva artikliga ettenähtud tähtaegu arvutatakse nende aluseks olevale sündmusele järgneva aasta esimesest jaanuarist.

Artikkel 160

Tehniliste meetmete kaitse

1.   Lepinguosalised näevad ette piisava õiguskaitse mis tahes tõhusatest tehnilistest meetmetest kõrvalehoidmise vastu, kui asjaomase teo sooritanud isik on või peab põhjendatult olema teadlik taotletavast eesmärgist.

2.   Lepinguosalised näevad ette nõuetekohase õiguskaitse selliste seadmete, toodete või komponentide tootmise, impordi, levitamise, müügi, rentimise, müügi või rentimise eesmärgil reklaamimise või kaubanduslikul eesmärgil omamise ning selliste teenuste osutamise vastu:

a)	mida edendatakse, reklaamitakse ja turustatakse tõhusatest tehnilistest meetmetest kõrvalehoidmiseks;

b)	millel ei ole muud olulist ärilist eesmärki ega kasutusala peale tõhusatest tehnilistest meetmetest kõrvalehoidmise või

c)	mis on eelkõige kavandatud, valmistatud, kohandatud või osutatud tõhusatest tehnilistest meetmetest kõrvalehoidmiseks või selle soodustamiseks.

3.   Käesoleva lepingu kohaldamisel tähendab väljend „tehnilised meetmed” mis tahes tehnoloogiat, seadet ja komponenti, mille eesmärk tavapärase toimimise puhul on takistada või piirata teoste või muu kaitstud sisuga seotud toiminguid, milleks autoriõiguse või sellega kaasnevate õiguste omaja ei ole luba andnud lepinguosalise õigusakti alusel. Tehnilisi meetmeid käsitatakse tõhusana juhul, kui õiguste omajad kontrollivad teose või muu kaitstud sisu kasutamist kaitse eesmärki täitva juurdepääsu kontrolli või kaitsevahendi abil, näiteks teose või muu objekti krüpteerimise, skrambleerimise või muul viisil muutmise või kopeerimiskaitsemehhanismi abil.

Artikkel 161

Õiguste haldamiseks kasutatava teabe kaitsmine

1.   Lepinguosalised näevad ette piisava õiguskaitse kõikide isikute vastu, kes ilma loata sooritavad järgmisi toiminguid:

a)	kõrvaldavad või muudavad elektroonset õiguste haldamiseks kasutatavat teavet või

b)	levitavad, impordivad levitamise eesmärgil, kannavad ringhäälingus üle, edastavad või teevad üldsusele kättesaadavaks käesoleva lepinguga kaitstud teoseid või muid objekte, millelt on loata kõrvaldatud õiguste haldamiseks kasutatav elektroonne teave või millel on seda muudetud,

kui selline isik on või peab põhjendatult olema teadlik, et ta vastavalt tegutsedes põhjustab, võimaldab, hõlbustab või varjab autoriõiguse või siseriikliku õiguse kohaselt sellega kaasnevate õiguste rikkumist.

2.   Käesoleva peatüki kohaldamisel tähendab väljend „õiguste haldamiseks kasutatav teave” õiguste omajate esitatud teavet, mis identifitseerib teose või muu käesoleva peatüki kohaselt kaitstud sisu, autori või mis tahes teise õiguste omaja, või teavet teose või muu sisu kasutamise tingimuste kohta ning sellist teavet esindavaid numbreid ja koode. Lõiget 1 kohaldatakse juhul, kui nimetatud teave on lisatud teose või muu käesoleva peatüki kohaselt kaitstud sisu koopiale või esitatakse seoses selle edastamisega üldsusele.

Artikkel 162

Erandid ja piirangud

1.   Lepinguosalised võivad käesoleva lepingu artiklites 154–159 sätestatud piiranguid ja erandeid ette näha üksnes teatavatel erijuhtudel, mis ei ole vastuolus teose või muu sisu tavapärase kasutamisega ega mõjuta põhjendamatult õiguste omaja seaduslikke huve, kooskõlas konventsioonide ja rahvusvaheliste lepingutega, millega nad on ühinenud.

2.   Lepinguosalised näevad ette, et käesoleva lepingu artiklites 155–158 osutatud ajutine reprodutseerimistoiming, kui see on ajutine või juhuslikku laadi, moodustab tehnoloogilise protsessi lahutamatu ja olulise osa ning selle ainus eesmärk on teha võimalikuks teose või muu kaitstud sisu:

a)	edastamine vahendaja võrgu kaudu kolmandatele isikutele või

b)	seaduspärane kasutamine ning millel puudub iseseisev majanduslik tähtsus, ei kuulu käesoleva lepingu artiklites 155–158 sätestatud reprodutseerimisõiguse alla.

Artikkel 163

Kunstniku kunstiteose edasimüügiõigus

1.   Lepinguosalised näevad ette, et algupärase kunstiteose autoril on võõrandamatu ja juba ette võõrandamatu õigusena edasimüügiõigus saada pärast teose esmast üleandmist autori poolt müügihinnal põhinevat autoritasu teose igakordse müügi puhul.

2.   Lõikes 1 nimetatud õigust kohaldatakse kõikidele müügitehingutele, milles müüjate, ostjate või vahendajatena osalevad elukutselised kunstiturul tegutsejad, näiteks oksjonikorraldajad, kunstigaleriid ja kunstiteoste vahendajad üldiselt.

3.   Lepinguosalised võivad ette näha, et lõikes 1 osutatud õigust ei kohaldata edasimüügile, kui müüja on teose omandanud otse autorilt vähem kui kolm aastat enne edasimüüki ning edasimüügihind ei ületa teatavat miinimumsummat.

4.   Autoritasu tasub müüja. Lepinguosalised võivad ette näha, et autoritasu maksmise eest vastutab müüja koos mõne lõikes 2 nimetatud füüsilise või juriidilise isikuga, või mõni selline isik üksi.

5.   Kaitset võib taotleda ainult sellises ulatuses, nagu on ette nähtud selle lepinguosalise õigusaktidega, kus kaitset taotletakse. Autoritasu suurus ja selle kogumise kord nähakse ette siseriikliku õigusega.

Artikkel 164

Õiguste kollektiivse haldamise alane koostöö

Lepinguosalised püüavad soodustada oma vastavate kollektiivse haldamise organisatsioonide vahelist dialoogi ja koostööd, et parandada muuta teoste ja muu kaitstud sisu kättesaadavust ning nende kasutamise eest saadaolevate autoritasude ülekandmist.

2. Alljagu

Kaubamärgid

Artikkel 165

Rahvusvahelised lepingud

Lepinguosalised kinnitavad veel kord oma kohustusi, mis tulenevad järgmisest:

a)	märkide rahvusvahelise registreerimise Madridi kokkuleppe protokoll ja

b)	märkide registreerimisel kasutatava kaupade ja teenuste rahvusvahelise klassifikatsiooni Nizza kokkulepe.

Artikkel 166

Registreerimismenetlus

1.   Lepinguosalised kehtestavad kaubamärkide registreerimise süsteemi, mille raames kõik vastava kaubamärgiasutuse tehtud lõplikud otsused on nõuetekohaselt põhjendatud ja kirjalikus vormis.

2.   Lepinguosalised näevad ette võimaluse vaidlustada kaubamärgitaotlusi. Vaidlustamisel kasutatakse võistlevuse põhimõtet.

3.   Iga lepinguosaline näeb ette, et kaubamärgitaotluste ja registreeritud kaubamärkide elektroonne andmebaas on üldsusele kättesaadav.

Artikkel 167

Tuntud kaubamärgid

Lepinguosalised rakendavad Pariisi konventsiooni artikli 6bis ning TRIPS-lepingu artikli 16 lõiked 2 ja 3 tuntud kaubamärkide kaitse kohta ning võivad arvesse võtta ühissoovitust tuntud kaubamärke käsitlevate sätete kohta, mille tööstusomandi kaitse Pariisi konventsiooni assamblee ja Maailma Intellektuaalse Omandi Organisatsiooni (WIPO) peaassamblee võtsid vastu 1999. aasta septembris peetud WIPO liikmesriikide assambleede 34. istungjärgul.

Artikkel 168

Erandid kaubamärgist tulenevatest õigustest

Lepinguosalised näevad ette piiratud erandid kaubamärgist tulenevatest õigustest, näiteks kirjeldavate terminite ja artiklis 176 sätestatud geograafiliste tähiste õiglase kasutamise ning muud piiratud erandid, kusjuures nende erandite puhul peab arvesse võtma kaubamärgi omaniku ja kolmandate isikute seaduslikke huve.

3. Alljagu

Geograafilised tähised

Artikkel 169

Kohaldamisala

1.   Käesolevat alljagu kohaldatakse lepinguosaliste territooriumilt pärit geograafiliste tähiste tunnustamise ja kaitse suhtes.

2.   Selleks et üks lepinguosaline kaitseks teise lepinguosalise geograafilist tähist, hõlmab see tooteid, mis kuuluvad selle lepinguosalise käesolevas lepingu artiklis 170 osutatud õigusaktide kohaldamisalasse.

Artikkel 170

Kehtestatud geograafilised tähised

1.   Olles läbi vaadanud Gruusia 22. augusti 1999. aasta toodete päritolu ja geograafilisi tähiseid käsitleva seaduse, leiab liit, et kõnealune seadus vastab käesoleva lepingu XVII-A lisas kehtestatud nõuetele.

2.   Olles läbi vaadanud nõukogu 10. juuni 1991. aasta määruse (EMÜ) nr 1601/91, millega sätestatakse aromatiseeritud veinide, aromatiseeritud veinijookide ja aromatiseeritud veinikokteilide määratlemise, kirjeldamise ja esitlemise üldeeskirjad; nõukogu 20. märtsi 2006. aasta määruse (EÜ) nr 510/2006 põllumajandustoodete ja toidu geograafiliste tähiste ja päritolunimetuste kaitse kohta ning selle rakenduseeskirjad seoses põllumajandustoodete ja toidu geograafiliste tähiste registreerimise, kontrollimise ja kaitsega Euroopa Liidus; nõukogu 22. oktoobri 2007. aasta määruse (EÜ) nr 1234/2007 (millega kehtestatakse põllumajandusturgude ühine korraldus ning mis käsitleb teatavate põllumajandustoodete erisätteid (ühise turukorralduse ühtne määrus)) II osa II jaotise I peatüki I jao ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. jaanuari 2008. aasta määruse (EÜ) nr 110/2008 piiritusjookide määratlemise, kirjeldamise, esitlemise, märgistamise ja geograafiliste tähiste kaitse kohta, leiab Gruusia, et kõnealused õigusaktid, eeskirjad ja menetlused vastavad käesoleva lepingu XVII-A lisas kehtestatud nõuetele.

3.   Olles lõpule viinud vaidlustamismenetluse käesoleva lepingu XVII-B lisas sätestatud kriteeriumide alusel ning läbi vaadanud selliste põllumajandustoodete ja toidu kirjelduste kokkuvõtte, mis vastavad käesoleva lepingu XVII-C lisas loetletud liidu geograafilistele tähistele, samuti liidu poolt vastavalt käesoleva artikli lõikes 2 osutatud õigusaktidele registreeritud veinide, aromatiseeritud veinide ja piiritusjookide geograafilised tähised, mis on loetletud käesoleva lepingu XVII-D lisas, kaitseb Gruusia kõnealuseid geograafilisi tähiseid vastavalt käesolevas alljaos sätestatud kaitsetasemele.

4.   Olles lõpule viinud vaidlustamismenetluse käesoleva lepingu XVII-B lisas sätestatud kriteeriumide alusel ning läbi vaadanud selliste põllumajandustoodete ja toidu kirjelduste kokkuvõtte, mis vastavad käesoleva lepingu XVII-C lisas loetletud Gruusia geograafilistele tähistele, samuti Gruusia poolt vastavalt lõikes 1 osutatud õigusaktidele registreeritud veinide, aromatiseeritud veinide ja piiritusjookide geograafilised tähised, mis on loetletud käesoleva lepingu XVII-D lisas, kaitseb liit kõnealuseid geograafilisi tähiseid vastavalt käesolevas alljaos sätestatud kaitsetasemele.

5.   Euroopa Liidu ja Gruusia vahelise põllumajandustoodete ja toidu geograafiliste tähiste kaitset käsitleva lepingu artikliga 11 moodustatud ühiskomitee otsuseid, millega muudetakse kõnealuse lepingu III ja IV lisa ja mis on tehtud enne käesoleva lepingu jõustumist, käsitatakse geograafiliste tähiste allkomitee otsustena, ning nimetatud III ja IV lisasse kantud geograafilisi tähiseid käsitatakse käesoleva lepingu XVII-C ja XVII-D lisasse kantud tähistena. Sellest tulenevalt kaitsevad lepinguosalised neid geograafilisi tähiseid samal viisil kui käesoleva lepingu kohaselt kaitstavaid geograafilisi tähiseid.

Artikkel 171

Uute geograafiliste tähiste lisamine

1.   Lepinguosalised lepivad kokku, et näevad pärast vaidlustamismenetluse lõpuleviimist ning artikli 170 lõigetes 3 ja 4 osutatud kirjelduste kokkuvõtte läbivaatamist mõlema lepinguosalise jaoks sobival viisil ette võimaluse lisada käesoleva lepingu XVII-C ja XVII-D lisasse uusi kaitset vajavaid geograafilisi tähiseid käesoleva lepingu artikli 179 lõikes 3 sätestatud korras.

2.   Lepinguosaliselt ei saa nõuda sellise geograafilise tähise kaitsmist, mis on vastuolus taimesordi või loomatõu nimega ning mis võib seetõttu eksitada tarbijat toote tegeliku päritolu osas.

Artikkel 172

Geograafiliste tähiste kaitse kohaldamisala

1.   Käesoleva lepingu XVII-C ja XVII-D lisas loetletud geograafilisi tähiseid ning käesoleva lepingu artikli 171 kohaselt lisatud geograafilisi tähiseid kaitstakse:

a)	kaitstud nimetuse otsese või kaudse kaubanduslikul eesmärgil kasutamise eest: i) sarnastel toodetel, mis ei vasta kaitstud nimetuse tootekirjeldusele, või ii) kui selline kasutus põhineb geograafilise tähise maine ärakasutamisel;

b)	väärkasutuse, imiteerimise või seoste tekitamise (28) eest ka siis, kui toote või teenuse tegelik päritolu on näidatud või kui kaitstud nimetus on tõlgitud või sellele on lisatud väljend „stiil”, „liik”, „meetod”, „toodetud nagu”, „imitatsioon”, „maitseline”, „-laadne” või muu samalaadne väljend;

c)

muude valede või eksitavate märgete eest, mis käsitlevad toote lähtekohta, päritolu, laadi või olulisi omadusi ja mis esitatakse asjaomase toote sise- või välispakendil, reklaammaterjalides ja asjaomase tootega seotud dokumentides, ning selliste pakendite kasutamise eest, mis võivad jätta vale mulje toote päritolust;

d)	mis tahes muu tegevuse eest, mis võib tarbijale jätta vale mulje toote tegeliku päritolu kohta.

2.   Kui geograafilised tähised on täielikult või osaliselt homonüümsed, tagatakse kaitse igale tähisele, tingimusel et seda on kasutatud heauskselt ning võttes arvesse kohalikku ja tavapärast kasutust ja segiajamise tegelikku ohtu. Ilma et see piiraks TRIPS-lepingu artikli 23 kohaldamist, määravad lepinguosalised vastastikku kindlaks otstarbekohased kasutustingimused, mille alusel homonüümseid geograafilisi tähiseid üksteisest eristada, pidades silmas, et tagatakse asjaomaste tootjate õiglane kohtlemine ning et tarbijaid ei eksitata. Ei registreerita homonüümset nimetust, mis võib tekitada tarbijas eksliku arvamuse, et tooted on pärit muult territooriumilt, isegi kui nimetus on sõnasõnaliselt võetuna kõnealuste toodete tegeliku päritoluterritooriumi, -piirkonna või -koha osas täpne.

3.   Kui üks lepinguosaline teeb kolmanda riigiga läbirääkimiste kontekstis ettepaneku kõnealuse kolmanda riigi geograafilise tähise kaitsmiseks ning see nimetus on teise lepinguosalise geograafilise tähisega homonüümne, teatatakse sellest viimasele, andes talle võimaluse esitada märkusi enne nimetuse kaitse alla võtmist.

4.   Vastavalt käesolevale alljaole ei ole lepinguosalisel kohustust kaitsta teise lepinguosalise geograafilist tähist, mida ei kaitsta või mille kaitsmine on lõpetatud selle päritoluriigis. Lepinguosalised teavitavad üksteist, kui geograafilist tähist selle päritolumaal enam ei kaitsta.

Artikkel 173

Geograafiliste tähiste transkriptsiooni kaitse

1.   Käesoleva alljao kohaselt kaitstavaid geograafilisi tähiseid, mis on gruusia tähestikus või muus ametlikult liikmesriikides kasutatavas tähestikus (v.a ladina), kaitstakse koos nende ladina transkriptsiooniga. Kõnealust transkriptsiooni võib kasutada üksnes asjaomaste toodete märgistamise eesmärgil.

2.   Käesoleva alljao kohaselt kaitstavaid geograafilisi tähiseid, mis on ladina tähestikus, kaitstakse koos nende gruusia transkriptsiooniga või muu liikmesriikides ametlikult kasutatava mitteladina transkriptsiooniga. Kõnealust transkriptsiooni võib kasutada üksnes asjaomaste toodete märgistamise eesmärgil.

Artikkel 174

Geograafiliste tähiste kasutamise õigus

1.   Käesoleva alljao kohaselt kaitstud nimetust võib kasutada mis tahes ettevõtja, kes turustab vastavate tootekirjeldustega kooskõlas olevaid põllumajandustooteid, toitu, veine, aromatiseeritud veine või piiritusjooke.

2.   Kui geograafiline tähis on käesoleva alljao kohaselt kaitstud, ei saa kasutajad kaitstud nimetust enam registreerida ega selle suhtes muid piiranguid kasutada.

Artikkel 175

Kaitse tagamine

Lepinguosalised tagavad artiklitega 170–174 ette nähtud kaitse ametiasutuste asjakohase haldustegevusega. Nad tagavad kõnealuse kaitse ka huvitatud isiku taotluse korral.

Artikkel 176

Seos kaubamärkidega

1.   Ex officio või huvitatud isikute taotlusel keelduvad lepinguosalised vastavalt iga lepinguosalise õigusaktidele registreerimast kaubamärki või tunnistavad kehtetuks kaubamärgi, mis vastab mõnele käesoleva lepingu artikli 172 lõikes 1 osutatud olukorrale seoses samasuguse toote kaitstud geograafilise tähisega, kui kaubamärgi registreerimise taotlus on esitatud pärast kuupäeva, mil asjaomasel territooriumil esitati geograafilise tähise registreerimise taotlus.

2.   Käesoleva lepingu artiklis 170 osutatud geograafiliste tähiste puhul on kaitse taotluse esitamise kuupäevaks 1. aprill 2012.

3.   Käesoleva lepingu artiklis 171 osutatud geograafiliste tähiste puhul on kaitsetaotluse esitamise kuupäev teisele lepinguosalisele geograafilise tähise kaitse taotluse edastamise kuupäev.

4.   Lepinguosalistel ei ole kohustust kaitsta geograafilist tähist juhul, kui see võib kaubamärgi mainet ja tuntust arvesse võttes tarbijat toote tegeliku olemuse suhtes eksitada.

5.   Ilma et see piiraks lõike 4 kohaldamist, kaitsevad lepinguosalised ka geograafilisi tähiseid, mille puhul on olemas varasemad kaubamärgid. Varasem kaubamärk on kaubamärk, mille kasutus vastab ühele käesoleva lepingu artikli 172 lõikes 1 osutatud olukorrale ning mis on taotletud, registreeritud või asjaomaste õigusaktidega ette nähtud juhtudel ühe lepinguosalise territooriumil kasutusele võetud enne geograafilise tähise käesoleva alljao kohaselt teisele lepinguosalisele kaitsetaotluse esitamise kuupäeva. Sellise kaubamärgi kasutamist võib jätkata ja seda pikendada, olenemata geograafilise tähise kaitsest, tingimusel et kaubamärgi kehtetuks tunnistamiseks või tühistamiseks ei ole lepinguosaliste kaubamärkide õigusaktide kohaselt ühtegi põhjust.

Artikkel 177

Üldeeskirjad

1.   Käesoleva alljao kohaldamisega ei piirata lepinguosaliste WTO asutamislepingust tulenevaid õigusi ega kohustusi.

2.   Artiklites 170 ja 171 osutatud toodete import, eksport ja turustamine toimub kooskõlas importiva lepinguosalise territooriumil kehtivate õigusnormidega.

3.   Registreeritud nimetuste tehnilistest kirjeldustest tulenevate küsimustega tegeleb käesoleva lepingu artikli 179 alusel moodustatud allkomitee.

4.   Käesoleva alljao kohaselt kaitstava geograafilise tähise võib tühistada üksnes see lepinguosaline, kelle territooriumilt toode on pärit.

5.   Käesolevas alljaos käsitatakse tootekirjeldusena sellist tootekirjeldust ja selle muudatusi, mille on heaks kiitnud selle lepinguosalise ametiasutused, kelle territooriumilt toode on pärit.

Artikkel 178

Koostöö ja läbipaistvus

1.   Lepinguosalised peavad kas otse või käesoleva lepingu artikli 179 alusel moodustatud geograafiliste tähiste allkomitee kaudu ühendust kõigis käesoleva alljao rakendamise ja toimimisega seotud küsimustes. Eelkõige võib üks lepinguosaline nõuda teiselt teavet tootekirjelduste ja nende muudatuste kohta ning teavet kontrollisätetega seotud kontaktpunktide kohta.

2.   Lepinguosaline avalikustab teise lepinguosalise poolt käesoleva artikli alusel kaitstavate geograafiliste tähiste kirjeldused või nende kokkuvõtted ning kontrollisätetega seotud kontaktpunktid.

Artikkel 179

Geograafiliste tähiste allkomitee

1.   Käesolevaga moodustatakse geograafiliste tähiste allkomitee. Geograafiliste tähiste allkomitee koosneb liidu ja Gruusia esindajatest ning selle eesmärk on jälgida käesoleva alljao rakendamist ja süvendada lepinguosalistevahelist koostööd ja dialoogi geograafiliste tähiste valdkonnas. Allkomitee annab oma tegevuse kohta aru käesoleva lepingu artikli 408 lõikes 4 sätestatud kaubanduskoosseisus kokkutulnud assotsieerimiskomiteele.

2.   Geograafiliste tähiste allkomitee võtab oma otsused vastu konsensuse alusel. Allkomitee määrab kindlaks oma kodukorra. Ta tuleb kokku ühe lepinguosalise taotlusel vaheldumisi ELis ja Gruusias, kokkulepitud ajal, kohas ja viisil (sealhulgas videokonverentsi vahendusel), ent hiljemalt 90 päeva jooksul alates taotluse esitamisest.

3.   Geograafiliste tähiste allkomitee jälgib käesoleva alljao nõuetekohast täitmist ja võib arutada kõiki selle rakendamise ja toimimisega seotud küsimusi. Ta ülesanded on eelkõige järgmised:

a)	käesoleva lepingu artikli 170 lõigetes 1 ja 2 esitatud lepinguosaliste kohaldatavate õigusaktide viidete muutmine;

b)	käesoleva lepingu XVII-C ja XVII-D lisas esitatud geograafiliste tähiste loetelu muutmine;

c)	teabevahetus geograafiliste tähistega seonduvate õigusloome- ja poliitikaalaste muudatuste kohta ning muudes vastastikust huvi pakkuvates küsimustes geograafiliste tähiste valdkonnas;

d)	teabevahetus geograafiliste tähiste kohta, et kaaluda nende kaitsmist vastavalt käesolevale alljaole.

4. Alljagu

Disainilahendused

Artikkel 180

Rahvusvahelised lepingud

Lepinguosalised kinnitavad veel kord oma kohustusi, mis tulenevad 1999. aasta tööstusdisainilahenduste rahvusvahelise registreerimise Haagi kokkuleppe Genfi redaktsioonist.

Artikkel 181

Registreeritud disainilahenduste kaitse

1.   Lepinguosalised näevad ette uudsete või originaalsete sõltumatult loodud disainilahenduste kaitse (29). Kaitse tekib registreerimisel ja annab registreeritud disainilahenduse omanikule ainuõiguse vastavalt käesolevale artiklile.

2.   Disainilahendus, mida on kasutatud või mis sisaldub mitmeosalise toote koostisosaks olevas tootes, loetakse uudseks ja originaalseks:

a)	kui koostisosa on pärast mitmeosalisse tootesse paigutamist toote tavakasutuse käigus nähtav ning

b)	sel määral, kui need koostisosa nähtavad omadused vastavad uudsuse ja originaalsuse tunnustamise tingimustele.

3.   Käesoleva jao kohaldamisel tähendab lõike 2 punktis a kasutatud väljend „tavakasutus” kasutamist lõppkasutaja poolt ning see ei hõlma hooldust, teenindust ega remonti.

4.   Registreeritud disainilahenduste omanikul on õigus takistada kolmandaid isikuid vähemalt valmistamast, müügiks pakkumast, müümast, importimast, eksportimast, ladustamast ja kasutamast ilma tema nõusolekuta toodet, mis on osaliselt või täielikult valmistatud kaitstud disainilahenduse järgi, juhul kui nimetatud toimingud on kaubandusliku eesmärgiga, takistavad põhjendamatult disainilahenduse tavapärast kasutamist või on vastuolus hea kaubandustavaga.

5.   Kaitse tähtaeg on 25 aastat alates registreerimistaotluse esitamisest või kooskõlas tööstusdisainilahenduste rahvusvahelise deponeerimise Haagi kokkuleppega kindlaks määratud kuupäevast, ilma et see piiraks Pariisi konventsiooni kohaldamist.

Artikkel 182

Erandid

1.   Lepinguosalised võivad disainilahenduste kaitsmisel ette näha piiratud erandeid, tingimusel et sellised erandid ei satu põhjendamatult vastuollu kaitstud disainilahenduse normaalse kasutamisega ega kahjusta kaitstud disainilahenduse omaniku õigustatud huve põhjendamatult, võttes arvesse kolmandate isikute seaduslikke huve.

2.   Disainilahenduse kaitse ei laiene disainilahendustele, mis tulenevad peamiselt tehnilistest või funktsionaalsetest kaalutlustest. Eelkõige ei anna disainilahenduse õigus kaitset toote nendele välistunnustele, mida on tarvis reprodutseerida täpselt sama kuju ja suurusega selleks, et disainilahendust sisaldavat või seda kasutavat toodet saaks mehaaniliselt ühendada teise tootega või paigutada viimase sisse, ümber või külge nii, et kumbki toode täidab oma otstarvet.

Artikkel 183

Suhe autoriõigusega

Alates kuupäevast, mil disainilahendus loodi või mis tahes kujul fikseeriti, on see kaitsekõlblik ka asjaomase lepinguosalise autoriõiguse seaduste alusel. Lepinguosalised määravad kindlaks kaitse ulatuse ja tingimused, sealhulgas nõutava eristatavuse taseme.

5. Alljagu

Patendid

Artikkel 184

Rahvusvahelised lepingud

Lepinguosalised kinnitavad veel kord oma kohustusi, mis tulenevad WIPO patendikoostöölepingust.

Artikkel 185

Patendid ja rahvatervis

1.   Lepinguosalised tunnistavad WTO ministrite konverentsil 14. novembril 2001 vastu võetud TRIPS-lepingu ja rahvatervise deklaratsiooni tähtsust.

2.   Lepinguosalised järgivad käesoleva artikli lõikes 1 osutatud deklaratsiooni punkti 6 käsitlevat WTO peanõukogu 30. augusti 2003. aasta otsust ja aitavad kaasa selle rakendamisele.

Artikkel 186

Täiendava kaitse tunnistus

1.   Lepinguosalised nendivad, et nende territooriumil patendiga kaitstud ravimi ja taimekaitsevahendi suhtes võidakse enne turulelaskmist kohaldada halduslikku loamenetlust. Nad tunnistavad, et patendiga antav kaitseaeg võib lüheneda selle ajavahemiku võrra, mis jääb toote patenditaotluse esitamise ja siseriikliku õiguse kohaselt lepinguosalise turule viimise esmaloa andmise vahele.

2.   Lepinguosalised näevad ette, et patendiga kaitstavat ravimit või taimekaitsevahendit, mille suhtes on kohaldatud halduslikku loamenetlust, kaitstakse täiendava ajavahemiku jooksul, mille kestus on viie aasta võrra lühem kui lõike 1 teises lauses osutatud ajavahemik.

3.   Olenemata lõikest 2 ei tohi täiendava kaitse kestus ületada viit aastat.

4.   Lepinguosalised näevad ette lõikes 2 osutatud kaitsest kuue kuu võrra pikema kaitse ravimitele, mille kohta on tehtud pediaatrilised uuringud, tingimusel et ravimi tootekirjelduses on nimetatud uuringute tulemusi kajastatud.

Artikkel 187

Ravimi müügiloa saamiseks esitatavate andmete kaitse (30)

1.   Lepinguosalised rakendavad tervikliku süsteemi, mis tagab ravimite müügiloa saamiseks esitatavate andmete konfidentsiaalsuse ja mitteavalikustamise ning neile mitte tuginemise.

2.   Lepinguosalised tagavad õigusnormide abil, et ravimite müügiloa saamiseks esitatud teavet ei avalikustata kolmandatele isikutele, vaid see on konfidentsiaalne, ning et ebaausa kommertskasutuse vastu on võimalik saada kaitset.

3.   Seda silmas pidades ei luba lepinguosalised kooskõlas müügiloaga, mis on antud katsete ja uuringute tulemused esitanud taotlejale, teistel taotlejatel ilma selle taotleja nõusolekuta turustada sama või sarnast toodet ajavahemikul, mille pikkus on vähemalt kuus aastat alates tema territooriumil esmase heakskiidu andmise kuupäevast. Sellel ajavahemikul ei kasutata esmase heakskiidu saamiseks esitatud katse- ja uuringuandmeid järgmiste ravimi müügiloa taotlejate huvides ilma esimese taotleja nõusolekuta.

4.   Lõikes 3 osutatud kuue aasta pikkust tähtaega pikendatakse kuni seitsme aastani, kui loa omanik esimese kuue aasta jooksul pärast esialgse loa saamist saab loa seoses veel ühe või mitme ravinäidustusega, kuna ilmneb oluline kliiniline kasutegur võrreldes olemasolevate ravimeetoditega.

5.   Kuupäevaks, mis määratakse kindlaks käesoleva lepingu artikli 408 lõikes 4 sätestatud kaubanduskoosseisus kokkutulnud assotsieerimiskomitees, lähendab Gruusia liidu õigusaktidele oma õigusaktid, mis käsitlevad ravimitega seotud andmete kaitset.

Artikkel 188

Taimekaitsevahendite müügiloa saamiseks esitatavate andmete kaitse

1.   Lepinguosalised määravad ohutus- ja tõhususnõuded kindlaks enne taimekaitsevahendite turuleviimise lubamist.

2.   Kumbki lepinguosaline tagab, et taimekaitsevahendi müügiloa taotleja poolt esimesena esitatud andmeid kaitstakse ebaausa kommertskasutuse vastu ega kasutata ühegi muu isiku heaks, kes soovib saada taimekaitsevahendi müügiluba, välja arvatud juhul, kui esitatakse tõendusmaterjal selle kohta, et esimene taotleja on andnud sõnaselgelt loa kõnealuseid andmeid kasutada.

3.   Esmakordselt müügiloa saamiseks esitatud katse- ja uuringuaruandele esitatakse järgmised nõuded:

a)	see on mõeldud loa saamiseks või loa muutmiseks, et lubada vahendi kasutamist mõnel teisel põllukultuuril, ning

b)	see on tõendatult vastavuses hea laboritava või hea katsetava põhimõtetega.

4.   Andmeid kaitstakse vähemalt kümme aastat alates esimese müügiloa andmisest vastava lepinguosalise territooriumil.

Artikkel 189

Taimesordid

Lepinguosalised kaitsevad taimesorte vastavalt rahvusvahelisele uute taimesortide kaitse konventsioonile ning teevad koostööd sordikaitse edendamiseks ja tugevdamiseks.

3. Jagu

Intellektuaalomandi õiguste kaitse tagamine

Artikkel 190

Üldised kohustused

1.   Lepinguosalised kinnitavad veel kord oma kohustusi, mis tulenevad TRIPS-lepingust ja eelkõige selle III jaost, ning sätestavad järgmised käesolevas jaos ettenähtud täiendavad meetmed, menetlused ja parandusmeetmed, mis on vajalikud intellektuaalomandi õiguste kaitse tagamiseks (31).

2.   Kõnealused täiendavad meetmed, menetlused ja heastamisvahendid peavad olema õiglased ja erapooletud; need ei tohi olla ülemäära keerukad või kulukad ega sisaldada ebamõistlikke tähtaegu või põhjendamatuid viivitusi.

3.   Lisaks peavad kõnealused täiendavad meetmed ja heastamisvahendid olema tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad ning neid tuleb rakendada sellisel viisil, mis võimaldab vältida seadusliku kaubanduse tõkestamist ja pakkuda kaitset nende kuritarvitamise vastu.

Artikkel 191

Õigustatud taotlejad

Lepinguosalised tunnistavad, et käesolevas jaos ja TRIPS-lepingu III jaos sätestatud meetmete, menetluste ja parandusmeetmete rakendamist on õigus nõuda järgmistel isikutel:

a)	intellektuaalomandi õiguste omajad vastavalt kohaldatavatele õigusaktidele;

b)	kõik teised kõnealuseid õigusi teostama volitatud isikud, eelkõige litsentsiomanikud, kohaldatavate õigusaktidega ettenähtud piirides ja nende õigusaktide alusel;

c)	kehtivate õigusaktidega ette nähtud piires ja nende õigusaktide alusel intellektuaalomandi õiguste kollektiivse haldamise organisatsioonid, kes on intellektuaalomandi õiguste valdajate üldtunnustatud esindajad;

d)	kehtivate õigusaktidega ette nähtud piires ja nende õigusaktide alusel kutselised intellektuaalomandi kaitse organisatsioonid, kes on intellektuaalomandi õiguste omajate üldtunnustatud esindajad.

1. Alljagu

Tsiviilõiguslik kaitse

Artikkel 192

Tõendite säilitamise meetmed

1.   Lepinguosalise tagavad, et enne asja sisulise otsustamiseni viiva menetluse algatamist võib pädev õigusasutus sellise isiku taotluse korral, kes on esitanud piisavad tõendid kinnitamaks oma väidet, et intellektuaalomandi õigusi on rikutud või kavatsetakse rikkuda, nõuda kiireid ja tõhusaid ajutisi meetmeid väidetava rikkumise olulise tõendusmaterjali säilitamiseks, võttes arvesse konfidentsiaalse teabe kaitsmise vajadust.

2.   Sellised meetmed võivad sisaldada õigusi väidetavalt rikkuvate kaupade ning vajaduse korral nende kaupade tootmiseks ja/või levitamiseks kasutatud materjalide ja vahendite ning nendega seotud dokumentide üksikasjalikku kirjeldamist koos näidiste võtmisega või mitte, või füüsilist arestimist. Kõnealused meetmed võetakse vajaduse korral vastaspoolt ära kuulamata, eriti sellistel juhtudel, kui igasugune viivitus võib põhjustada õiguste omajale korvamatut kahju või kui varitseb ilmne asitõendite hävitamise oht.

3.   Juhul, kui asitõendite säilitamiseks võetakse meetmeid teist poolt ära kuulamata, teavitatakse lepinguosalisi viivitamatult hiljemalt pärast meetmete võtmist.

Artikkel 193

Õigus saada teavet

1.   Lepinguosalised tagavad, et intellektuaalomandi õiguste rikkumise menetlemisel ning vastuseks hageja õigustatud ja proportsionaalsele taotlusele võivad pädevad kohtuasutused nõuda teavet selliste toodete ja teenuste päritolu või levitamisvõrgustiku kohta, mis rikuvad intellektuaalomandi õigusi, ning et teabe peab esitama rikkuja ja/või mõni muu isik:

a)	kelle valdusest on leitud intellektuaalomandi õigusi rikkuvat kaupa kaubanduslikes kogustes;

b)	kes on tabatud intellektuaalomandi õigusi kaubanduslikus ulatuses rikkuvate teenuste kasutamiselt;

c)	kes on tabatud intellektuaalomandi õigusi rikkuvate teenuste kaubanduslikus ulatuses pakkumiselt või

d)	kellele punktis a, b ja c viidatud isikud on osutanud kui intellektuaalomandi õigusi rikkuva kauba tootjale, valmistajale või levitajale või teenuste osutajale.

2.   Lõikes 1 nimetatud teave sisaldab vastavalt vajadusele:

a)	asjaomaste kaupade ja teenuste tootjate, valmistajate, turustajate, tarnijate ja teiste varasemate valdajate ning kavandatud jae- ja hulgimüüjate nimesid ja aadresse, ning

b)	toodetud, valmistatud, tarnitud, saadud või tellitud toodete koguseid ning kõnealuste toodete või teenuste eest makstud hinda.

3.   Lõigete 1 ja 2 kohaldamine ei piira selliste õigusnormide kohaldamist, millega:

a)	antakse õiguste omajale õigus saada põhjalikumat teavet;

b)	reguleeritakse vastavalt käesolevale artiklile edastatud teabe kasutamist tsiviil- või kriminaalmenetluses;

c)	reguleeritakse vastutust teabe saamise õiguse kuritarvitamise eest;

d)	antakse lõikes 1 osutatud isikule võimalus keelduda teabe andmisest, kui seeläbi oleks see isik sunnitud tunnistama enda või oma lähisugulaste osalust intellektuaalomandi õiguste rikkumises, või

e)	reguleeritakse konfidentsiaalsete teabeallikate kaitset ja isikuandmete töötlemist.

Artikkel 194

Ajutised meetmed

1.   Lepinguosalised tagavad, et kohtuasutus saab hageja taotluse korral teha väidetavale õiguste rikkujale ajutise ettekirjutuse, mille eesmärk on tõkestada intellektuaalomandi õiguste vahetu rikkumine või ajutiselt ja vajaduse korral korduva rahalise karistuse abil, kui see on ette nähtud siseriikliku õigusega, peatada õiguserikkumise jätkamine või nõuda jätkamise tingimusena tagatisi, mis rikkumise tuvastamise korral kindlustavad õiguste omajale hüvitise maksmise. Ajutise ettekirjutuse võib samadel tingimustel teha ka vahendajale, kelle teenuseid kolmas isik kasutab intellektuaalomandi õiguste rikkumiseks.

2.   Ajutise ettekirjutusega võib anda ka korralduse intellektuaalomandi õiguste rikkumise kahtlusega kaupade arestimiseks, et takistada nende pääsemist turustuskanalitesse ja seal liikumist.

3.   Kaubandusliku ulatusega väidetava rikkumise korral tagavad lepinguosalised, et kui hageja tõendab kahju sissenõudmist tõenäoliselt takistada võivate asjaolude olemasolu, võivad kohtuasutused hagi tagamiseks anda korralduse arestida väidetava rikkuja vallas- ja kinnisvara, sealhulgas külmutada tema pangakontod ja muu vara. Sel eesmärgil võivad pädevad kohtuasutused nõuda juurdepääsu eeldatava rikkuja valduses olevatele panga-, finants- ja äridokumentidele.

Artikkel 195

Kohtuasja sisulisest otsustamisest tulenevad meetmed

1.   Lepinguosalised tagavad, et pädevad kohtuasutused võivad hageja taotluse korral, ilma et see piiraks õiguste rikkumisest õiguste omajale tuleneda võiva kahju hüvitamise nõuet, anda korralduse vähemalt turustuskanalitest tagasi kutsuda või püsivalt kõrvaldada või hävitada kaubad, mis on tunnistatud intellektuaalomandi õigusi rikkuvaks, ilma seejuures mingit hüvitist maksmata. Pädevad kohtuasutused võivad vajaduse korral anda ka korralduse hävitada peamiselt kõnealuse kauba loomisel või valmistamisel kasutatud materjalid ning seadmed.

2.   Lepinguosaliste kohtuasutustel on õigus nõuda nimetatud meetmete rakendamist rikkuja kulul, välja arvatud juhul, kui tuginetakse erilistele põhjustele, et seda mitte teha.

3.   Lepinguosaline tagab, et pärast kohtuotsust, millega tuvastatakse intellektuaalomandi õiguste rikkumine, võib kohtuasutus teha rikkujale ning vahendajale, kelle teenuseid kolmas isik kasutab intellektuaalomandi õiguste rikkumiseks, ettekirjutuse rikkumise lõpetamiseks.

4.   Lepinguosalised võivad ette näha, et sobivatel juhtudel ning sellise isiku taotluse korral, kelle suhtes tuleb kohaldada käesolevas artiklis sätestatud meetmeid, võib pädev kohtuasutus anda korralduse maksta käesolevas artiklis sätestatud meetmete kohaldamise asemel kahju kannatanud isikule rahalist hüvitist, juhul kui asjaomase isiku tegevuses puudus tahtlus või raske hooletus, kui kõnealuste meetmete kohaldamine põhjustaks talle ebaproportsionaalselt suurt kahju ning kui kahju kannatanud isikule rahalise hüvitise maksmine näib olevat piisavalt rahuldav.

Artikkel 196

Kahjutasu

1.   Lepinguosalised tagavad, et kohtuasutused määravad kannatanud osapoole avalduse alusel rikkuja, kes teadlikult rikkus või pidi põhjendatult olema rikkumisest teadlik, maksma proportsionaalselt õiguste omajale rikkumise tagajärjel tekitatud kahju ulatuses kahjutasu. Kahjutasu suuruse määramisel kohtuasutused:

a)	võtavad arvesse kõiki asjakohaseid aspekte, nagu kahju kannatanud isikule tekitatud majanduskahju, sealhulgas saamata jäänud kasum, rikkuja teenitud ebaõiglane tulu, ning vajaduse korral ka mittemajanduslikke aspekte, nagu rikkumise tõttu õiguse omajale tekitatud moraalne kahju, või

b)	võivad punkti a alternatiivina vajaduse korral määrata kindlasummalise kahjutasu, mis on vähemalt sama suur kui autoritasu või kasutustasud, mida rikkuja oleks pidanud maksma, kui ta oleks kõnealuste intellektuaalomandi õiguste kasutamiseks luba taotlenud.

2.   Lepinguosalised võivad ette näha võimaluse, et juhul kui rikkuja ei olnud ega pidanud põhjendatult olema teadlik sellest, et ta tegeleb õigusrikkumisega, võib kohtuasutus anda korralduse nõuda saadud tulu kahju kannatanud isiku heaks tagasi või maksta kahjutasu, mille suurus võib olla eelnevalt kindlaks määratud.

Artikkel 197

Kohtukulud

Lepinguosalised tagavad, et üldjuhul kannab kaotanud pool kohtumenetluse võitnud poole mõistlikud ja proportsionaalsed kohtukulud ning muud kulud, välja arvatud juhul, kui kulude õiglase jaotamise põhimõte seda ei luba, ilma et see piiraks siseriiklike menetlusnormidega ettenähtud erandite kohaldamist.

Artikkel 198

Kohtuotsuste avaldamine

Lepinguosalised tagavad, et kohtumenetluste puhul, mis on algatatud tööstusomandi või intellektuaalomandi õiguste rikkumise tõttu, võivad kohtuasutused anda korralduse võtta hageja palvel ja rikkuja kulul asjakohaseid meetmeid otsust käsitleva teabe levitamiseks, sealhulgas otsuse täielikuks või osaliseks avaldamiseks.

Artikkel 199

Autorsuse ja omandiõiguse presumptsioon

Käesolevas alljaos sätestatud meetmete, menetluste ja õiguskaitsevahendite kohaldamisel:

a)	kirjandus- või kunstiteose autorina käsitatakse isikut, kelle puhul on vastupidiste tõendite puudumisel piisav, kui tema nimi esineb teosel tavapärasel viisil, ja sellest tulenevalt antakse talle õigus alustada rikkumise uurimist;

b)	punkti a kohaldatakse mutatis mutandis autoriõigusega kaasnevate õiguste omajate kaitstud sisu suhtes.

2. Alljagu

Muud sätted

Artikkel 200

Piiril võetavad meetmed

1.   Ilma et see piiraks käesoleva lepingu artikli 75 ja XIII lisa kohaldamist, nähakse käesoleva artikliga ette lepinguosaliste tolliasutuste kohustus teha koostööd ning üldpõhimõtted, millest lähtuvad käesoleva lepingu eeskirjad intellektuaalomandi õiguste tolliasutuste poolt jõustamise kohta.

2.   Lepinguosalised tagavad, et piiril intellektuaalomandi kaitseks meetmete võtmisel täidetakse järjekindalt GATT 1994 ja TRIPS-lepingust tulenevaid kohustusi.

3.   Käesolevas artiklis on sätestatud menetlusnormid piiril võetavate meetmete kohta. Käesolevas artiklis on sätestatud tingimused ja menetlused, millest tolliasutused lähtuvad oma tegevuses, kui tollikontrolli on jõudnud või oleks pidanud jõudma intellektuaalomandi õiguste rikkumise kahtlusega kaup. Need sätted ei mõjuta kuidagi lepinguosaliste materiaalõigusnorme intellektuaalomandi kohta.

4.   Selleks et intellektuaalomandi õiguste tõhusa kaitse eesmärgil teha kindlaks, kas kaubasaadetises on intellektuaalomandiõiguste rikkumise kahtlusega kaupa, kehtestab toll erinevaid meetodeid. Need meetodid hõlmavad riskianalüüsi, mis põhineb muu hulgas õiguste omajalt saadud teabel, luureandmetel ja lasti kontrollimisel.

5.   Lepinguosalised lepivad kokku, et rakendavad järjekindlalt TRIPS-lepingu artiklit 69 selliste kaupadega rahvusvaheline kauplemise suhtes, mille puhul võib kahtlustada intellektuaalomandi õiguste rikkumist. Sel eesmärgil loovad lepinguosalised tolliasutuste kontaktpunktid, teevad need üksteisele teatavaks ning on valmis vahetama andmeid ja teavet selliste kaupadega kauplemise kohta, mis mõjutab mõlemat lepinguosalist. Eriti edendavad nad teabevahetust ja koostööd tolliorganite vahel seoses võltsitud kaubamärke kandvate ja autoriõigusi rikkuvate kaupadega kauplemisega. Ilma et see piiraks kohaldamast käesoleva lepingu II protokolli vastastikuse haldusabi kohta tolliküsimustes, vahetavad tolliasutused teavet vajaduse korral kiiresti ja kooskõlas lepinguosaliste isikuandmete kaitse alaste õigusaktidega.

6.   Lepinguosalise tolliasutused teevad taotluse saamisel või omal algatusel koostööd, et anda teise lepinguosalise tolliasutustele asjakohast kättesaadavat teavet, eriti kui tegemist on kaupade transiidiga ühe lepinguosalise territooriumi kaudu teise lepinguosalise territooriumile või teisest lepinguosalisest pärit kaupadega.

7.   Käesoleva lepingu artiklis 74 osutatud allkomitee kehtestab käesolevas artiklis osutatud andmete ja teabe vahetamise konkreetse korra.

8.   Ilma et see piiraks käesoleva artikli lõigete 5–7 rakendamisel kasutatavaid koostöövorme, kohaldatakse intellektuaalomandi õiguste rikkumise suhtes käesoleva lepingu II protokolli, mis käsitleb vastastikust haldusabi tolliküsimustes.

9.   Käesoleva artikli nõuetekohase täitmise ja rakendamise eest vastutavaks allkomiteeks on käesoleva lepingu artiklis 74 osutatud allkomitee.

Artikkel 201

Tegevusjuhendid

Lepinguosalised toetavad:

a)	kutseühingutes ja -organisatsioonides tegevusjuhendite väljatöötamist, millega püütakse aidata tagada intellektuaalomandi õiguste kaitse;

b)	lepinguosaliste pädevatele asutustele tegevusjuhendite kavandite ja kõnealuste tegevusjuhendite kohaldamise kohta antud hinnangute esitamist.

Artikkel 202

Koostöö

1.   Lepinguosalised nõustuvad tegema koostööd, et toetada käesoleva peatüki alusel võetud kohustuste täitmist.

2.   Koostööd tehakse järgmistes valdkondades (loetelu ei ole ammendav):

a)	teabevahetus intellektuaalomandi õiguste ning asjakohaste kaitse- ja jõustamiseeskirjade õigusraamistiku kohta; kõnealuste valdkondade õigusloomeprotsessis saadud kogemuste vahetus;

b)	intellektuaalomandi õiguste kaitse tagamisel saadud kogemuste ja teabe vahetus;

c)	kesk- ja piirkondlikul tasandil õiguskaitse valdkonnas tolli, politsei, haldus- ja kohtuasutuste saadud kogemuste vahetus; intellektuaalomandi õigusi rikkuva kauba eksportimise ärahoidmise eesmärgil tehtav koordineerimine, sealhulgas teiste riikidega;

d)	suutlikkuse suurendamine töötajate koolitus ja vahetus;

e)	intellektuaalomandi õigusi käsitleva teabe edendamine ja levitamine muu hulgas äriringkondades ja kodanikuühiskonnas; tarbijate ja õiguste omajate üldise teadlikkuse suurendamine;

f)	institutsionaalse koostöö tugevdamine, näiteks intellektuaalomandiga tegelevates ametites;

g)

laiema avalikkuse aktiivne teavitamine ja harimine intellektuaalomandi õiguste põhimõtete asjus: selliste strateegiate väljatöötamine, mis võimaldavad määrata kindlaks peamise publiku ning luua teavitusprogrammid tarbijate ja meedia teadlikkuse suurendamiseks intellektuaalomandi rikkumiste mõju kohta, sealhulgas tervise- ja ohutusriskide kohta ning seose kohta organiseeritud kuritegevusega.

10. PEATÜKK

Konkurents

Artikkel 203

Põhimõtted

Lepinguosalised tunnistavad vaba ja moonutamata konkurentsi tähtsust omavahelistes kaubandussuhetes. Lepinguosalised tunnistavad, et konkurentsivastased ettevõtlustavad ja riigipoolne sekkumine (sealhulgas subsideerimine) võivad kahjustada turgude nõuetekohast toimimist ning vähendada kaubanduse liberaliseerimisest tulenevat kasu.

Artikkel 204

Monopolidevastased ja ettevõtjate ühinemist käsitlevad õigusnormid ja nende rakendamine

1.   Lepinguosalised kehtestavad oma territooriumil kõikehõlmavad konkurentsialased õigusnormid, millega reguleeritakse tõhusalt konkurentsi piiravaid kokkuleppeid ja kooskõlastatud tegevust ning valitseva seisundiga ettevõtjate ühepoolset konkurentsi kahjustavat tegevust ning ja tagatakse tõhus kontroll ettevõtjate koondumise üle, et ennetada tõhusa konkurentsi märkimisväärset takistamist ja turgu valitseva seisundi kuritarvitamist.

2.   Lepinguosalistel peab olema asutus, kes vastutab artiklis 1 osutatud konkurentsialaste õigusnormide rakendamise eest ja kellel on selle ülesande täitmiseks vajalikud vahendid.

3.   Lepinguosalised tunnistavad, et on oluline kohaldada oma konkurentsialaseid õigusnorme läbipaistvalt ja mittediskrimineerivalt, järgides õiglase menetluse põhimõtteid ja asjaomaste ettevõtjate õigust kaitsele.

Artikkel 205

Riigimonopolid, riigi osalusega äriühingud ja eri- või ainuõiguse saanud äriühingud

1.   Käesolev peatükk ei takista lepinguosalisel määrata või säilitada riigimonopole, riigi osalusega äriühinguid või ettevõtteid, millele on antud eri- või ainuõigused kooskõlas tema õigusnormidega.

2.   Lepinguosalised tagavad, et ärisuunitlusega riigimonopolide, riigi osalusega äriühingute ja eri- või ainuõigused saanud äriühingute suhtes kohaldatakse artikli 204 lõikes 1 osutatud konkurentsialaseid õigusnorme niivõrd, kuivõrd nende õigusnormide kohaldamine ei takista juriidiliselt ega faktiliselt nendele avalikes huvides määratud ülesannete täitmist.

Artikkel 206

Subsiidiumid

1.   „Subsiidium” – käesoleva artikli kohaldamisel meede, mis, olenemata sellest, kas see on antud kaupade tootmiseks või teenuste osutamiseks, vastab subsiidiumide lepingu artiklis 1 sätestatud tingimustele, ning on eripärane kõnealuse lepingu artikli 2 tähenduses.

2.   Lepinguosaline tagab subsiidiumide valdkonna läbipaistvuse. Sel eesmärgil peab lepinguosaline iga kahe aasta tagant esitama teisele lepinguosalisele aruande, milles ta märgib oma riigi valitsuse või muu avaliku asutuse poolt kaupade tootmisele antud subsiidiumide õigusliku aluse, vormi, summa või eelarve ja võimaluse korral saaja. Aruanne loetakse esitatuks, kui lepinguosalised on avaldanud asjakohase teabe üldsusele juurdepääsetaval veebisaidil.

3.   Lepinguosalise taotluse korral esitab teine lepinguosaline viivitamata teabe teenuste osutamisele antud konkreetsete subsiidiumide kohta ja vastab küsimustele.

Artikkel 207

Vaidluste lahendamine

Käesoleva lepingu artiklite 203, 204 ja 205 suhtes ei kohaldata käesoleva lepingu IV jaotise „Kaubandus ja kaubandusküsimused” 14. peatüki „Vaidluste lahendamine” sätteid vaidluste lahendamise mehhanismi kohta.

Artikkel 208

Suhe WTOga

Käesolevas peatükis sätestatu ei piira lepinguosalise kohustusi, mis tulenevad WTO asutamislepingust, eelkõige subsiidiumide lepingust ja vaidluste lahendamist reguleerivatest eeskirjadest.

Artikkel 209

Konfidentsiaalsus

Lepinguosalised vahetavad kõnealust teavet, võttes arvesse nende jurisdiktsioonis ameti- ja ärisaladuse nõuetest tulenevaid piiranguid.

11. PEATÜKK

Kaubandusvaldkonna energiaküsimused

Artikkel 210

Mõisted

Käesolevas peatükis kasutatakse järgmisi mõisteid:

a)	„energiakaubad” – toornafta (HS-kood 27.09), maagaas (HS-kood 27.11) ja elektrienergia (HS-kood 27.16);

b)	„energiatranspordirajatis” – kõrgsurve-torujuhe maagaasi edastamiseks ning kõrgepinge-põhivõrgud ja -liinid, sealhulgas gaasi- ja elektripõhivõrkude vahelised ühendused; naftajuhtmed, raudteed ja muud paiksed rajatised, mis on ette nähtud energiakaupade edastamiseks;

c)	„transiit” – energiatoodete transport kas ümberlaadimise, tolliladustamise, ümberjaotamisega või ilma nendeta või vahetades transpordivahendeid, kui selline edastamine on ainult osa tervest teekonnast, mis algab ja lõpeb väljaspool selle lepinguosalise territooriumi, keda selline vedu läbib;

d)	„loata võtmine” – tegevus, mis seisneb energiakaupade ebaseaduslikus eemaldamises energiatranspordirajatisest.

Artikkel 211

Transiit

Lepinguosalised tagavad, et transiit toimub kooskõlas nende rahvusvaheliste kohustustega, mis tulenevad GATT 1994st ja energiaharta lepingust.

Artikkel 212

Transiitkaupade loata võtmine

Lepinguosaline võtab kõik vajalikud meetmed, et keelata tema kontrolli või jurisdiktsiooni all olevatel isikutel läbi tema alade transiidina veetavate energiakaupade loata võtmine ning selline võtmine lõpetada.

Artikkel 213

Transiidi peatamise keeld

1.   Lepinguosaline ei võta energiakaupu ega sekku muul viisil läbi tema territooriumi toimuvasse energiakaupade transiiti, välja arvatud juhul, kui võtmine või muul viisil sekkumine on otsesõnu sätestatud sellist transiiti või transporti reguleerivas lepingus või muus kokkuleppes või kui energiatranspordirajatiste tegevuse jätkamisel ilma parandusmeetmeid võtmata tekib põhjendamatu oht avalikule julgeolekule, kultuuripärandile, tervisele, ohutusele ja keskkonnale, kusjuures sellised meetmed ei tohi endast kujutada meelevaldset või põhjendamatut diskrimineerimist ega rahvusvahelise kaubanduse varjatud piiramist.

2.   Kui mis tahes küsimuses toimub vaidlus, mis hõlmab lepinguosalisi või üht või enamat ühe lepinguosalise kontrolli või jurisdiktsiooni all olevat isikut, siis lepinguosaline, läbi kelle territooriumi energiakaupade transiit toimub, ei katkesta ega vähenda ega luba ühelgi tema kontrolli või jurisdiktsiooni all oleval isikul, sealhulgas riiklikul kaubandusettevõttel, katkestada ega vähendada energiakaupade juba toimuvat transporti või transiiti enne asjakohases lepingus või käesoleva lepingu XVIII lisas ettenähtud eriolukorramenetluse või käesoleva lepingu IV jaotise „Kaubandus ja kaubandusküsimused” 14. peatükis „Vaidluste lahendamine” ettenähtud vaidluste lahendamise menetluse lõpuleviimist, välja arvatud lõikes 1 sätestatud tingimustel.

3.   Lepinguosalist ei peeta vastutavaks transiidi käesoleva artikli kohase katkestuse või vähenduse eest juhul, kui kõnealusel lepinguosalisel ei ole võimalik energiakaupu tarnida või transiidina vedada kolmanda riigi või selle kontrolli või jurisdiktsiooni all oleva isiku tegevuse tagajärjel.

Artikkel 214

Käitaja transiidikohustus

Lepinguosalised tagavad, et energiatranspordirajatiste käitajad võtavad vajalikud meetmed, et:

a)	minimeerida transiidi ja transpordi juhusliku katkestamise, vähendamise ja peatamise ohtu;

b)	operatiivselt taastada juhuslikult katkenud, vähenenud või peatunud transiidi ja transpordi tavapärane toimimine.

Artikkel 215

Reguleerivad asutused

1.   Iga lepinguosaline määrab gaasi- ja elektrituru reguleerimiseks sõltumatu reguleeriva asutuse. Reguleeriv asutus peab olema juriidiliselt eraldiseisev ja oma tegevuses sõltumatu kõigist avalik- ja eraõiguslikest eraettevõtetest, turuosalistest ja käitajatest.

2.   Reguleerivate asutuste otsused ja nende kasutatavad menetlused peavad olema kõikide turul osalejate suhtes erapooletud.

3.   Käitajal, keda reguleeriva asutuse otsus hõlmab, peab olema õigus kaevata see otsus edasi asjaomastest isikutest sõltumatule edasikaebusi käsitlevale organile. Kui edasikaebusi käsitlev organ ei ole oma olemuselt õigustmõistev, peab ta oma otsuse põhjendused alati esitama kirjalikult ning otsuste kohta peab saama esitada kaebuse erapooletule ja sõltumatule kohtuasutusele. Edasikaebusi käsitlevate organite otsused pööratakse täitmisele.

Artikkel 216

Turukorraldus

1.   Lepinguosalised tagavad, et energiaturgude käitamisel lähtutakse eesmärgist luua konkurentsil põhinev, turvaline ja jätkusuutlik turg ning et ettevõtete õiguste ja kohustuste kehtestamisel ei diskrimineerita ühtegi ettevõtet.

2.   Olenemata lõikest 1 võivad lepinguosalised kehtestada üldise majandushuvi raames ettevõtetele kohustuse, mis seondub julgeolekuga, sealhulgas tarnekindlusega, tarne korrapärasuse, kvaliteedi ja hinnaga ning keskkonnakaitsega, sealhulgas energiatõhususe, taastuvenergia ja kliimakaitsega. Need kohustused peavad olema selgelt määratletud, läbipaistvad, proportsionaalsed ja kontrollitavad.

3.   Maagaasi ja elektri riigisisest müügihinda reguleeriv lepinguosaline tagab, et enne reguleeritud hinna jõustumist avaldatakse selle arvutamise meetod.

Artikkel 217

Juurdepääs energiatranspordirajatistele

1.   Lepinguosaline tagab, et tema territooriumil rakendatakse kolmandatele isikutele energiatranspordirajatiste, maagaasi veeldusveeldusjaamade ja gaasihoidlate kasutamise võimaldamise süsteem, et see süsteem oleks avatud kõigile kasutajatele ning seda rakendataks läbipaistvalt, objektiivselt ja mittediskrimineerivalt.

2.   Lepinguosaline tagab, et energiatranspordirajatiste kasutamise tariifid ja kõik muud energiatranspordirajatiste kasutamise tingimused on objektiivsed, mõistlikud ja läbipaistvad ega põhjusta diskrimineerimist elektri ega gaasi päritolu, omaniku ega sihtkoha alusel.

3.   Lepinguosaline tagab, et tehnilised ja lepingujärgsed füüsilised ja virtuaalsed võimsused eraldatakse läbipaistvate ja mittediskrimineerivate kriteeriumide ja korra kohaselt.

4.   Lepinguosalised tagavad, et kui kolmandatel isikutel ei lubata energiatranspordirajatist kasutada, annab energiaedastusrajatise operaator kolmandale isikule tema taotluse alusel põhjendatud selgituse ning et keeldumist on võimalik edasi kaevata.

5.   Lepinguosaline võib teha erandeid lõigetest 1–4 vastavalt siseriiklikes õigusaktides sätestatud objektiivsetele kriteeriumidele. Eelkõige võib lepinguosaline oma õigusaktidega ette näha võimaluse teha uute suurte energiatranspordirajatiste puhul juhtumipõhiselt ja piiratud ajaks erandi kolmandatele isikutele kasutamise võimaldamise eeskirjadest.

Artikkel 218 (32)

Suhe energiaühenduse lepinguga

1.   Käesoleva peatüki ning energiaühenduse lepingu ja selle alusel kohaldatavate liidu õigusaktide sätete vastuolu korral kohaldatakse sellise vastuolu ulatuses energiaühenduse lepingut või selle alusel kohaldatavat asjaomast liidu õigusakti.

2.   Käesoleva peatüki rakendamisel eelistatakse selliste õigusaktide või muude aktide vastuvõtmist, mis on kooskõlas energiaühenduse lepinguga või tuginevad liidus kohaldatavatele õigusaktidele. Käesoleva peatükiga seonduvate vaidluste korral eeldatakse, et nimetatud kriteeriumidele vastavad õigusaktid ja muud aktid on käesoleva peatükiga kooskõlas. Selle hindamisel, kas õigusaktid või muud aktid vastavad nimetatud kriteeriumidele, võetakse arvesse energiaühenduse lepingu artikli 91 alusel vastuvõetud asjakohaseid otsuseid.

12. PEATÜKK

Läbipaistvus

Artikkel 219

Mõisted

Käesolevas peatükis kasutatakse järgmisi mõisteid:

a)	„üldkohaldatavad meetmed” – seadused, määrused, kohtuotsused, menetlused ja haldusotsused, mis võivad mõjutada ükskõik milliseid käesoleva lepingu IV jaotisega „Kaubandus ja kaubandusküsimused” hõlmatud küsimusi. See ei hõlma meetmeid, mis on suunatud konkreetsele isikule või isikute rühmale;

b)	„huvitatud isik” – lepinguosalise territooriumil elav füüsiline isik või seal asutatud juriidiline isik, keda üldkohaldatav meede võib otseselt mõjutada.

Artikkel 220

Eesmärk

Tunnistades mõju, mida nende regulatiivsel keskkonnal võib olla nendevahelisele kaubandusele, tagavad lepinguosalised ettevõtjate, sealhulgas väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate jaoks prognoositava regulatiivse keskkonna ja tõhusad menetlused, võttes piisavalt arvesse õiguskindluse ja proportsionaalsuse nõudeid.

Artikkel 221

Avaldamine

1.   Lepinguosalised tagavad, et:

a)	üldkohaldatavad meetmed avaldatakse operatiivselt ning tehakse hõlpsasti kättesaadavaks ametlikult määratud kanalis ning teostatavuse ja võimaluse korral elektroonsete vahenditega, et igaühel oleks võimalik kõnealuste meetmetega tutvuda;

b)	selgitatakse üldkohaldatavate meetmete eesmärki ja põhjusi ning

c)	üldkohaldatavate meetmete avaldamise ja jõustumise vahele jäetakse piisavalt aega, välja arvatud põhjendatud juhtudel, mille hulka kuuluvad oht julgeolekule ja erakorraline olukord.

2.   Lepinguosalised:

a)	püüavad piisavalt varases etapis avalikustada kõik üldkohaldatavate meetmete vastuvõtmise ja muutmise ettepanekud, selgitades sealhulgas ettepaneku eesmärki ja põhjusi;

b)	annavad huvitatud isikutele piisava võimaluse esitada ettepaneku kohta märkusi ja jätavad selleks piisavalt aega ning

c)	püüavad arvesse võtta huvitatud isikute märkusi ettepaneku kohta.

Artikkel 222

Päringud ja kontaktpunktid

1.   Selleks et soodustada lepinguosalistevahelist teabevahetust käesoleva lepingu IV jaotisega „Kaubandus ja kaubandusküsimused” hõlmatud küsimustes, määrab kumbki lepinguosaline koordineerimisülesannet täitva kontaktpunkti.

2.   Lepinguosalised kehtestavad või säilitavad asjakohased mehhanismid, mille abil saab vastata isikute päringutele kavandatavate ja kehtivate üldkohaldatavate meetmete ning nende rakendamise kohta. Päringud võib esitada lõike 1 alusel loodud kontaktpunktide kaudu või muude mehhanismide kaudu, olenevalt olukorrast.

3.   Lepinguosalised tunnistavad, et lõike 2 kohased vastused ei ole tingimata lõplikud või õiguslikult siduvad, vaid täidavad üksnes teavitamise eesmärki, kui lepinguosaliste õigusaktides ei ole sätestatud teisiti.

4.   Lepinguosalise taotluse korral esitab teine lepinguosaline viivitamata teabe ja vastab küsimustele mis tahes üldkohaldatava meetme ja sellise meetme vastuvõtmise või muutmise ettepaneku kohta, mis võib taotluse esitanud lepinguosalise arvates mõjutada käesoleva lepingu IV jaotise „Kaubandus ja kaubandusküsimused” täitmist, olenemata sellest, kas taotluse esitanud lepinguosalist on eelnevalt asjaomasest meetmest teavitatud.

Artikkel 223

Üldkohaldatavate meetmete haldamine

1.   Lepinguosalised haldavad üldkohaldatavaid meetmeid objektiivselt, erapooletult ja mõistlikult.

2.   Sel eesmärgil peab lepinguosaline, kes kohaldab konkreetset meedet teise lepinguosalise konkreetsete isikute, kaupade ja teenuste suhtes:

a)	püüdma teatada huvitatud isikutele, keda haldusmenetlus otseselt mõjutab, mõistliku aja jooksul ja vastavalt oma korrale menetluse algatamisest, sealhulgas kirjeldama menetluse laadi, teatama menetluse algatamise õigusliku aluse ja kirjeldama üldiselt vaidlusaluseid küsimusi;

b)	andma huvitatud isikutele piisava võimaluse esitada fakte ja väiteid oma seisukohtade toetuseks enne lõpliku haldusmeetme rakendamist, niivõrd kui aeg, menetluse laad ja avalik huvi seda võimaldavad, ning

c)	tagama, et tema menetlused ja nende rakendamine on kooskõlas tema õigusnormidega.

Artikkel 224

Läbivaatamine ja edasikaebuste esitamine

1.   Lepinguosalised säilitavad või loovad kohtu, vahekohtu või halduskohtu või menetlused, et käesoleva lepingu IV jaotisega „Kaubandus ja kaubandusküsimused” hõlmatud kaubandusküsimusi mõjutavad haldusmeetmed viivitamata läbi vaadata ja vajaduse korral neid korrigeerida. Sellised kohtud ja menetlused peavad olema sõltumatud ametist või asutusest, kelle ülesanne on võtta halduslikke täitemeetmeid, ning nende eest vastutavad isikud peavad olema erapooletud ja neil ei tohi olla olulist huvi küsimuse lahenduse suhtes.

2.   Lepinguosalised tagavad, et kõnealuste kohtute või menetluste korral antakse menetluspooltele õigus saada:

a)	piisav võimalus toetada või kaitsta oma seisukohti ning

b)	otsus, mis põhineb tõenditel ja esitatud andmetel, või kui lepinguosalise õigusnormides seda nõutakse, haldusasutuse koostatud andmetel.

3.   Lepinguosalised tagavad, et selliseid otsuseid rakendab asjaomase haldusmeetmega seotud amet või asutus ja et nendega reguleeritakse asjaomase ameti või asutuse tegevust, kusjuures selliseid otsuseid võib lepinguosalise õigusnormide alusel edasi kaevata või uuesti läbi vaadata.

Artikkel 225

Reguleerimise kvaliteet ja tulemuslikkus ning hea haldustava

1.   Lepinguosalised lepivad kokku teha koostööd, et parandada õigusliku reguleerimise kvaliteeti ja tulemuslikkust, sealhulgas vahetades õigusliku reguleerimise parimaid tavasid ning teavet oma õigusliku reguleerimise poliitika ja õigusliku reguleerimise mõju analüüside kohta.

2.   Lepinguosalised tunnistavad, et hea haldustava põhimõtted (33) on olulised, ja nõustuvad tegema nende edendamiseks koostööd, sealhulgas vahetama teavet ja parimaid tavasid.

Artikkel 226

Erieeskirjad

Käesolev peatükk ei piira käesoleva lepingu IV jaotise „Kaubandus ja kaubandusküsimused” muudes peatükkides sätestatud läbipaistvuseeskirjade kohaldamist.

13. PEATÜKK

Kaubandus ja jätkusuutlik areng

Artikkel 227

Kontekst ja eesmärgid

1.   Lepinguosalised tuletavad meelde ÜRO keskkonna- ja arengukonverentsi 1992. aasta programmi Agenda 21, Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni (ILO) 1998. aasta tööalaste aluspõhimõtete ja põhiõiguste deklaratsiooni, jätkusuutlikku arengut käsitlevat 2002. aasta Johannesburgi rakenduskava, ÜRO majandus- ja sotsiaalnõukogu 2006. aasta ministrite deklaratsiooni täieliku ja produktiivse tööhõive ja inimväärse töö kohta ning ILO 2008. aasta deklaratsiooni sotsiaalse õigluse kohta õiglase üleilmastumise nimel. Lepinguosalised kinnitavad veel kord oma kohustust edendada rahvusvahelise kaubanduse arengut nii, et see aitaks saavutada jätkusuutliku arengu eesmärki praeguste ja tulevaste inimpõlvede hüvanguks, ja tagada, et see eesmärk integreeritakse nende kaubandussuhetesse ja et seda kajastatakse kõigil kõnealuste suhete tasandeil.

2.   Lepinguosalised kinnitavad veel kord oma tahet edendada jätkusuutlikku arengut ja tunnistavad, et selle sambad on majandusareng, sotsiaalne areng ja keskkonnakaitse, mis on omavahel seotud ja tugevdavad üksteist. Nad rõhutavad, et kasulik on kaubandusega seotud töö- ja keskkonnaküsimusi (34) käsitada osana üleilmsest lähenemisviisist kaubandusele ja jätkusuutlikule arengule.

Artikkel 228

Reguleerimisõigus ja kaitsetase

1.   Lepinguosalised tunnustavad iga lepinguosalise õigust kehtestada oma jätkusuutliku arengu poliitika ja prioriteedid, määrata kindlaks oma keskkonna- ja töökaitse nõuded ning kehtestada ja muuta asjaomaseid õigusnorme ja tegevuspõhimõtteid kooskõlas käesoleva lepingu artiklites 229 ja 230 osutatud rahvusvaheliselt tunnustatud standardite ja kokkulepetega.

2.   Sellega seoses püüavad lepinguosalised tagada, et nende õigusnormid ja tegevuspõhimõtted näeksid ette ja soodustaksid kõrgetasemelist keskkonna- ja töökaitset, ning püüavad tõsta pakutava kaitse taset ja parandada sellele vastavalt kõnealuseid õigusnorme ja tegevuspõhimõtteid.

Artikkel 229

Mitmepoolsed tööstandardid ja -lepingud

1.   Lepinguosalised tunnistavad, et täielik ja produktiivne tööhõive ja inimväärse töö tagamine kõigi jaoks on üleilmastumise juhtimisel põhielemendid, ning kinnitavad veel kord oma kohustust edendada rahvusvahelise kaubanduse arengut nii, et see aitaks kaasa täieliku ja tootliku tööhõive ning inimväärse töö tagamisele kõigi jaoks. Lepinguosalised kohustuvad üksteisega konsulteerima ja tegema vajaduse korral koostööd vastastikust huvi pakkuvates kaubandusalastes tööküsimustes.

2.   Lepinguosalised võtavad vastavalt oma kohustustele, mis tulenevad ILO liikmesusest ja ILO tööalaste aluspõhimõtete ja põhiõiguste deklaratsioonist ning selle järgimismehhanismist, mille Rahvusvaheline Töökonverents võttis vastu oma 86. istungil 1998. aastal, kohustuse austada, edendada ja rakendada oma õigusnormides ning tavades ja kogu oma territooriumil rahvusvaheliselt tunnustatud tööõiguse põhireegleid, mis on loetletud ILO olulistes konventsioonides, eelkõige järgmisi reegleid:

a)	ühinemisvabadus ja kollektiivläbirääkimiste õiguse tegelik tunnustamine;

b)	kõigi sunniviisilise töö vormide kaotamine;

c)	lapstööjõu kasutamise tegelik keelustamine ning

d)	tööhõive ja kutsealaga seotud diskrimineerimise kõrvaldamine.

3.   Lepinguosalised kinnitavad oma kindlat tahet rakendada vastavalt Gruusia ja liikmesriikide ratifitseeritud põhi- ja esmatähtsad konventsioonid ning muud ILO konventsioonid.

4.   Lepinguosalised kaaluvad ka teiste esmatähtsate konventsioonide ratifitseerimist, mille ILO on klassifitseerinud päevakohasena. Lepinguosalised vahetavad korrapäraselt teavet olukorra ja sündmuste kohta selles valdkonnas.

5.   Lepinguosalised tunnistavad, et tööalaste aluspõhimõtete ja põhiõiguste rikkumist ei tohi tuua õigustuseks või muul viisil kasutada õiguspärase suhtelise eelise saamiseks ning tööstandardeid ei tohiks kasutada kaubanduse kaitsemeetmena.

Artikkel 230

Mitmepoolsed keskkonnalepingud ja keskkonnajuhtimistavad

1.   Lepinguosalised tunnistavad mitmepoolse keskkonnaalase juhtimise ja lepingute väärtust, kuna need on rahvusvahelise kogukonna vastus üleilmsetele või piirkondlikele keskkonnaprobleemidele, ning nad rõhutavad vajadust suurendada kaubandus- ja keskkonnapoliitika vastastikust täiendavust. Seda arvesse võttes kohustuvad lepinguosalised üksteisega konsulteerima ja tegema vastavalt vajadusele koostööd vastastikust huvi pakkuvate kaubandusalastes keskkonnaküsimustes, sealhulgas seoses kaubandusalastes keskkonnaküsimustes peetavate läbirääkimistega.

2.   Lepinguosalised kinnitavad veel kord kavatsust oma õigusnormides ja tegevuses tõhusalt rakendada mitmepoolseid keskkonnalepinguid, mille osalised nad on.

3.   Lepinguosalised vahetavad korrapäraselt teavet oma olukorra ja edusammude kohta mitmepoolsete keskkonnalepingute ratifitseerimisel ja muutmisel.

4.   Lepinguosalised kinnitavad veel kord oma kohustust saavutada ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni ja selle protokolli (Kyoto protokolli) lõppeesmärk. Nad võtavad kohustuse teha koostööd, et vastavalt ÜRO kliimamuutuste raamkonventsioonile ning sellega seotud lepingutele ja otsustele töötada välja tulevane rahvusvaheline kliimamuutuste raamistik.

5.   Ükski käesoleva lepingu säte ei takista lepinguosalisi vastu võtmast või säilitamast meetmeid, et rakendada mitmepoolseid keskkonnalepinguid, millega nad on ühinenud, tingimusel et selliseid meetmeid ei rakendata viisil, mis võiks tekitada meelevaldset või põhjendamatut diskrimineerimist lepinguosaliste vahel või kaubanduse varjatud piiramist.

Artikkel 231

Jätkusuutlikku arengut soodustav kaubandus ja investeerimine

Lepinguosalised kinnitavad veel kord oma tahet suurendada kaubanduse rolli jätkusuutliku majandus-, sotsiaal- ja keskkonnaarengu edendamisel. Sellest tulenevalt:

a)	lepinguosalised tunnistavad tööõiguse põhireeglite ja inimväärse töö kasulikku mõju majanduslikule tasuvusele, uuenduslikkusele ja tootlikkusele ning seavad eesmärgiks ühelt poolt kaubanduspoliitika ja teiselt poolt töö- ja sotsiaalpoliitika parema tasakaalustamise;

b)	lepinguosalised püüavad toetada ja edendada kauplemist keskkonnakaupade, -teenuste ja -tehnoloogiatega ning neisse investeerimist, muu hulgas kõrvaldades nendega seotud mittetariifsed kaubandustõkked;

c)

lepinguosalised püüavad toetada jätkusuutliku taastuvenergia, energiatõhusate toodete ja teenuste ning muude kliimamuutuste leevendamise seisukohalt eriti oluliste kaupade ja teenustega kauplemise ja neisse investeerimise valdkonnas esinevate takistuste kõrvaldamist, muu hulgas võttes kasutusele tehnoloogia ja standardid, mis vastavad keskkonna ja majanduse vajadustele ning aitavad vähendada tehnilisi kaubandustõkkeid;

d)

lepinguosalised lepivad kokku edendada selliste kaupadega kauplemist, mis aitavad parandada sotsiaalseid tingimusi ja edendada keskkonnasõbralikku tava, sealhulgas kaupadega, mille suhtes kohaldatakse selliseid vabatahtliku jätkusuutlikkuse tagamise kavasid nagu õiglane ja eetiline kaubandus ja ökomärgised;

e)	lepinguosalised lepivad kokku edendada äriühingute sotsiaalset vastutust muu hulgas teabe ja parimate tavade vahetamise teel. Seejuures lähtuvad lepinguosalised asjakohastest rahvusvaheliselt tunnustatud põhimõtetest ja suunistest, eelkõige OECD suunistest rahvusvahelistele ettevõtetele.

Artikkel 232

Bioloogiline mitmekesisus

1.   Lepinguosalised tunnistavad, et bioloogilise mitmekesisuse kaitse ja jätkusuutlik kasutamine on jätkusuutliku arengu saavutamise põhielement, ning kinnitavad veel kord oma kohustust bioloogilist mitmekesisust kaitsta ja säästvalt kasutada vastavalt bioloogilise mitmekesisuse konventsioonile ning muudele asjakohastele rahvusvahelistele lepingutele, millega nad on ühinenud.

2.   Selleks kohustuvad lepinguosalised:

a)	edendama kauplemist selliste loodusvaradest valmistatud toodetega, mille saamiseks on bioloogilisi ressursse kasutatud jätkusuutlikult ning kaitstud bioloogilist mitmekesisust;

b)	vahetama teavet loodusvaradest valmistatud toodetega kauplemise kohta, et peatada bioloogilise mitmekesisuse vähenemine, vähendada survet bioloogilisele mitmekesisusele ning sobivatel juhtudel teha koostööd, et suurendada lepinguosaliste poliitika mõju ja tagada selle vastastikune täiendavus;

c)	edendama ohustatuks peetavate liikide kandmist ohustatud liikide loetellu vastavalt ohustatud looduslike looma- ja taimeliikidega rahvusvahelise kauplemise konventsioonile ning

d)

tegema piirkondlikul ja üleilmsel tasandil koostööd, et edendada looduslike ja põllumajanduslike ökosüsteemide ja nende bioloogilise mitmekesisuse, sealhulgas ohustatud liikide, nende elupaikade, eriti kaitstud looduslike alade ja geneetilise mitmekesisuse kaitset ja jätkusuutlikku kasutamist ja ökosüsteemide taastamist ning kõrvaldada või vähendada elus ja eluta loodusvarade ja ökosüsteemide mitmekesisust mõjutavate negatiivseid keskkonnamõjusid.

Artikkel 233

Metsaressursside jätkusuutlik haldamine ja metsasaadustega kauplemise edendamine

1.   Lepinguosalised tunnistavad, et metsa kaitse ja selle jätkusuutlik majandamine on väga oluline ning et metsal on märkimisväärne roll lepinguosaliste majanduslike, keskkonnaalaste ja sotsiaalsete eesmärkide saavutamisel.

2.   Selleks kohustuvad lepinguosalised:

a)	edendama kauplemist selliste toodetega, mis on saadud jätkusuutlikult majandatud ja metsa ülestöötamise riigi õigusaktide kohaselt ülestöötatud metsast, milleks võib sõlmida kahepoolseid ja piirkondlikke lepinguid;

b)	vahetama teavet jätkusuutlikult majandatud metsadest pärit puidu ja puittoodete tarbimise edendamise meetmete kohta ja sobivatel juhtudel tegema koostööd selliste meetmete arendamisel;

c)	võtma meetmeid, et laiendada metsade kaitset ning võidelda ebaseadusliku metsaraie ja sellega seotud kaubanduse vastu, sealhulgas vastavalt vajadusele ka seoses kolmandate riikidega;

d)	vahetama teavet metsade haldamise parandamise meetmete kohta ja vastavalt vajadusele tegema koostööd, et muuta tulemuslikumaks ebaseaduslikult ülestöötatud puidu ja sellest valmistatud toodete kaubavoogudest kõrvaldamise poliitika ning tagada nende valdkondade poliitika vastastikune täiendavus;

e)	edendama ohustatuks peetavate puiduliikide kandmist ohustatud liikide loetellu vastavalt ohustatud looduslike looma- ja taimeliikidega rahvusvahelise kauplemise konventsioonile ning

f)	tegema piirkondlikul ja üleilmsel tasandil koostööd, et laiendada metsa kaitset ja igat liiki metsa jätkusuutlikku kasutamist.

Artikkel 234

Kalatoodetega kauplemine

Võttes arvesse kalavarude jätkusuutliku vastutustundliku haldamise tagamise ja kaubanduses hea valitsemistava edendamise tähtsust, kohustuvad lepinguosalised:

a)	edendama kalavarude majandamise parimaid tavasid, et tagada kalavarude jätkusuutlik kaitse ja majandamine, lähtudes ökosüsteemipõhisest lähenemisviisist;

b)	võtma tõhusaid meetmeid kalapüügi seireks ja kontrolliks;

c)	täitma kalavarude pikaajalise kaitse meetmeid ja kasutama mere bioloogilisi ressursse jätkusuutlikult vastavalt peamistele seda valdkonda käsitlevatele ÜRO ja FAO dokumentidele;

d)	edendama lepinguosaliste andmete kogumise kavade ja teaduskoostöö koordineerimist, et parandada kalavarude majandamise teaduslikku nõustamist;

e)	tegema võimalikult ulatuslikku koostööd piirkondlike kalavarude majandamise organisatsioonidega ja nende raames ning

f)

tegema koostööd võitluses ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi ja sellega seotud tegevuse vastu, võttes igakülgseid, tulemuslikke ja läbipaistvaid meetmeid. Lepinguosalised kehtestavad ka poliitika ja meetmed, et takistada ebaseaduslikust, teatamata ja reguleerimata kalapüügist saadud toodete jõudmist kaubandusvoogudesse ja turule.

Artikkel 235

Kaitsetaseme säilitamine

1.   Lepinguosalised tunnistavad, et ei ole asjakohane soodustada kaubandust või investeeringuid siseriikliku keskkonna- või tööõigusega ettenähtud kaitse vähendamise teel.

2.   Lepinguosaline ei tohi loobuda keskkonna- või tööõiguse täitmisest või teha sellest erandeid või sellist loobumist või erandite tegemist võimaldada, et toetada kaubandust, investeeringute paigutamist, soetamist, laiendamist ja säilitamist ning investorite tegevust oma territooriumil.

3.   Lepinguosaline ei jäta oma keskkonna- ja tööõiguse järjepideva või korduva tegevuse või tegevusetuse kaudu tõhusalt täitmisele pööramata, et edendada kaubandust ja investeeringuid.

Artikkel 236

Teadusinfo

Kui lepinguosalised kavandavad ja rakendavad keskkonna või töötingimuste parandamiseks selliseid kaitsemeetmeid, mis võivad mõjutada kaubandust ja investeeringuid, peavad nad võtma arvesse olemasolevat teadus- ja tehnikateavet ning asjakohaseid rahvusvahelisi standardeid, suuniseid ja soovitusi. Lepinguosalised võivad lähtuda ka ettevaatuspõhimõttest.

Artikkel 237

Läbipaistvus

Lepinguosalised tagavad kooskõlas oma siseriikliku õiguse ja käesoleva lepingu V jaotise „Kaubandus ja kaubandusküsimused” 12. peatükiga „Läbipaistvus”, et nad töötavad välja, kehtestavad ja rakendavad lepinguosalistevahelist kaubandust ja investeeringuid mõjutada võivad keskkonna- või töötingimuste kaitse meetmeid läbipaistval viisil, neist nõuetekohaselt teavitades ja üldsusega konsulteerides ning valitsusvälistele osalejatele nõuetekohaselt ja aegsasti teavet edastades ja nendega konsulteerides.

Artikkel 238

Jätkusuutlikkusele avalduva mõju läbivaatamine

Lepinguosalised kohustuvad oma olemasolevate ning käesoleva lepingu alusel loodavate osalusprotsesside ja institutsioonide, näiteks kaubandusega seotud jätkusuutlikkusalase mõjuhindamise kaudu läbi vaatama, jälgima ja hindama käesoleva lepingu IV jaotise „Kaubandus ja kaubandusküsimused” rakendamise mõju jätkusuutlikule arengule.

Artikkel 239

Ühine tegevus kaubanduse ja jätkusuutliku arengu valdkonnas

Lepinguosalised tunnistavad, et käesoleva lepingu IV jaotise „Kaubandus ja kaubandusküsimused” eesmärkide saavutamiseks töö- ja keskkonnapoliitika kaubandusaspektide valdkonnas on oluline tegutseda ühiselt. Nad võivad koostööd teha muu hulgas järgmistes valdkondades:

a)	koostöö rahvusvahelistel foorumitel, mis käsitlevad kaubanduse ja jätkusuutliku arengu töö- ja keskkonnaaspekte, eelkõige koostöö WTO, ILO, ÜRO keskkonnaprogrammi ja mitmepoolsete keskkonnakokkulepete raames;

b)	jätkusuutlikkusele avaldatava mõju analüüsi meetodite ja näitajate väljatöötamine;

c)	töö- ja keskkonnaeeskirjade, -normide ja -standardite mõju kaubandusele ning kaubandus- ja investeerimiseeskirjade mõju töö- ja keskkonnaõigusele, sealhulgas töö- ja keskkonnaalaste õigusaktide väljatöötamisele ja poliitikale;

d)	käesoleva lepingu IV jaotise „Kaubandus ja kaubandusküsimused” positiivne ja negatiivne mõju jätkusuutlikule arengule, samuti selle mõju suurendamise, ärahoidmise ja leevendamise viisid, võttes arvesse ühe või mõlema lepinguosaliste läbiviidud jätkusuutliku arengu mõjuhinnanguid;

e)	seisukohtade ja parimate tavade vahetus ILO põhi- ja esmatähtsate konventsioonide ning muude päevakohaste konventsioonide ning kaubanduse kontekstis asjakohaste mitmepoolsete keskkonnakokkulepete ratifitseerimise edendamise ja tulemusliku rakendamise kohta;

f)	era- ja riiklike sertimis-, jälgitavus- ja märgistamiskavade, sealhulgas ökomärgistamise edendamine;

g)	ettevõtete sotsiaalse vastutuse edendamine, näiteks võttes meetmeid, et suurendada teadlikkust rahvusvaheliselt tunnustatud suunistest ja põhimõtetest ning parandada nende rakendamist ja nende kohta teabe levitamist;

h)

ILO inimväärse töö tegevuskava kaubandusaspektid, sealhulgas järgmised valdkonnad: kaubanduse ning täieliku ja tootliku tööhõive omavaheline seotus, tööturu kohandamine, tööõiguse põhireeglid, tööjõustatistika, inimressursside areng ja elukestev õpe, sotsiaalne kaitse ja sotsiaalne kaasatus, sotsiaalne dialoog ja sooline võrdõiguslikkus;

i)	mitmepoolsete keskkonnakokkulepete kaubandusaspektid, sealhulgas tollikoostöö;

j)	kliimamuutuse vastu võitlemise praeguste ja tulevaste rahvusvaheliste strateegiate kaubandusaspektid, sealhulgas vähese CO2-heitega tehnoloogia ja energiatõhususe edendamine;

k)	kaubandusega seotud meetmed bioloogilise mitmekesisuse kaitse ja jätkusuutliku kasutamise edendamiseks;

l)	kaubandusega seotud meetmed metsade kaitse ja jätkusuutliku kasutamise edendamiseks, et vähendada metsade hävitamist eelkõige ebaseadusliku metsaraie tõttu, ning

m)	kaubandusega seotud meetmed jätkusuutliku kalanduse ja jätkusuutlikult majandatud kalavarudest saadud toodetega kauplemise edendamiseks.

Artikkel 240

Institutsioonid ja seiremehhanism

1.   Lepinguosaline määrab oma haldussüsteemi kuuluva ameti, mis käesoleva peatüki rakendamisel tegutseb teise lepinguosalise jaoks kontaktpunktina.

2.   Käesolevaga moodustatakse kaubanduse ja jätkusuutliku arengu allkomitee. Allkomitee annab oma tegevuse kohta aru käesoleva lepingu artikli 408 lõikes 4 sätestatud kaubanduskoosseisus kokkutulnud assotsieerimiskomiteele. Allkomiteesse kuuluvad lepinguosaliste ametiasutuste kõrgemad ametnikud.

3.   Kaubanduse ja jätkusuutliku arengu allkomitee tuleb kokku esimese aasta jooksul pärast käesoleva lepingu jõustumise kuupäeva ja seejärel vastavalt vajadusele, et kontrollida käesoleva peatüki rakendamist, sealhulgas artikli 239 kohast ühist tegevust. Allkomitee kehtestab oma kodukorra.

4.   Kumbki lepinguosaline kutsub kokku uue jätkusuutlikku arengut käsitleva riikliku nõuanderühma, kelle ülesanne on anda nõu käesoleva peatükiga seotud küsimustes, või peab nõu olemasoleva rühmaga, kui see on moodustatud. Sellised rühmad võivad muu seas ka omal algatusel esitada arvamusi ja soovitusi käesoleva peatüki rakendamise kohta.

5.   Riiklikesse nõuanderühmadesse kuuluvad kodanikuühiskonna sõltumatud esindusorganisatsioonid ning selles on tasakaalustatult esindatud majandus-, sotsiaal- ja keskkonnaala sidusrühmad, sh tööandjate ja töötajate organisatsioonid, valitsusvälised organisatsioonid, äriühendused ning muud asjaomased sidusrühmad.

Artikkel 241

Ühine kodanikuühiskonna dialoogi foorum

1.   Lepinguosalised aitavad kaasa oma territooriumil asutatud kodanikuühiskonna organisatsioone, sealhulgas riiklikke nõuanderühmi ja laiemat avalikkust hõlmava ühisfoorumi tekkele, et edendada dialoogi käesoleva lepingu jätkusuutliku arengu aspektide üle. Lepinguosalised taotlevad, et huvid oleksid esindatud tasakaalustatult ning et esindatud oleksid muu hulgas tööandjate ja töötajate organisatsioonid, keskkonnakaitsjad, äriühendused ning muud asjaomased sidusrühmad.

2.   Ühine kodanikuühiskonna dialoogi foorum tuleb kokku kord aastas, kui lepinguosalised ei lepi kokku teisiti. Lepinguosalised lepivad ühise kodanikuühiskonna dialoogi foorumi kodukorra suhtes kokku hiljemalt ühe aasta jooksul pärast käesoleva lepingu jõustumist.

3.   Lepinguosalised teavitavad ühist kodanikuühiskonna dialoogi foorumit käesoleva peatüki rakendamisest. Ühise kodanikuühiskonna dialoogi foorumi seisukohad ja arvamused esitatakse lepinguosalistele ja tehakse üldsusele kättesaadavaks.

Artikkel 242

Valitsuste konsultatsioonid

1.   Käesolevast peatükist tulenevate küsimuste lahendamisel lähtuvad lepinguosalised üksnes käesoleva lepingu artikliga 243 kehtestatud korrast.

2.   Lepinguosaline võib taotleda konsulteerimist teise lepinguosalisega käesolevast peatükist tulenevates küsimustes, esitades teise lepinguosalise kontaktpunktile kirjaliku taotluse. Taotluses esitatakse selge teave, et aidata probleemi välja selgitada, ja lühikokkuvõte käesoleva peatüki kohastest nõuetest. Konsultatsioone alustatakse viivitamata pärast seda, kui lepinguosaline on esitanud konsultatsioonitaotluse.

3.   Lepinguosalised teevad kõik endast oleneva, et saavutada vastastikku rahuldav lahendus. Lepinguosalised võtavad arvesse ILO ja asjakohaste mitmepoolsete keskkonnaorganisatsioonide või -asutuste tegevust, et edendada lepinguosaliste ja kõnealuste organisatsioonide vahelist koostööd ning ühtsust. Vajaduse korral võivad lepinguosalised küsida nõu või abi kõnealustelt organisatsioonidelt või asutustelt või mis tahes isikult või asutuselt, keda nad peavad asjaomase küsimuse põhjalikuks uurimiseks asjakohaseks.

4.   Kui lepinguosaline leiab, et küsimust tuleb veel arutada, võib kõnealune lepinguosaline taotleda küsimuse arutamiseks kaubanduse ja jätkusuutliku arengu allkomitee kokkukutsumist, esitades teise lepinguosalise kontaktpunktile kirjaliku taotluse. Allkomitee tuleb kokku viivitamata ja püüab lahenduses kokku leppida.

5.   Allkomitee võib vajaduse korral küsida nõu ühe või mõlema lepinguosalise riiklikult nõuanderühmalt (riiklikelt nõuanderühmadelt) ja paluda abi muudelt ekspertidelt.

6.   Lahendus, millele konsulteerivad lepinguosalised asjaomases küsimuses jõuavad, tehakse üldsusele kättesaadavaks.

Artikkel 243

Eksperdikomisjon

1.   Lepinguosaline võib 90 päeva möödumisel käesoleva lepingu artikli 242 lõike 2 kohase konsultatsioonitaotluse esitamisest taotleda eksperdikomisjoni kokkukutsumist, et uurida küsimust, mida ei ole valitsuste konsultatsioonide käigus rahuldavalt lahendatud.

2.   Kui käesolevas artiklis ei ole sätestatud teisiti, kohaldatakse käesoleva lepingu IV jaotise „Kaubandus ja kaubandusküsimused” 3. jao 1. alljagu „Vahekohtumenetlus” ja 3. alljagu „Vaidluste lahendamise menetlus” ning 14. peatüki „Vaidluste lahendamine” artiklit 270, samuti käesoleva lepingu XX lisas esitatud kodukorda ning käesoleva lepingu XX I lisas esitatud vahekohtu liikmete ja vahendajate tegevusjuhendit.

3.   Kaubanduse ja jätkusuutliku arengu allkomitee koostab oma käesoleva lepingu jõustumise järgsel esimesel koosolekul nimekirja vähemalt 15 isikust, kes soovivad ja saavad osaleda eksperdikomisjoni tegevuses. Lepinguosaline nimetab vähemalt viis isikut, keda ta soovib näha eksperdina. Lisaks valivad lepinguosalised vähemalt viis isikut, kes ei ole kummagi lepinguosalise kodanikud ja kes võivad täita eksperdikomisjoni esimehe kohuseid. Kaubanduse ja jätkusuutliku arengu allkomitee tagab, et nimekiri on alati täielik.

4.   Käesoleva artikli lõikes 3 osutatud loetelu hõlmab isikuid, kellel on eriteadmised ja kogemused käesolevas peatükis käsitletud õiguse, tööpoliitika ja rahvusvahelise kaubanduse valdkonnas või rahvusvahelistest lepingutest tulenevate vaidluste lahendamise alal. Nad peavad olema sõltumatud, täitma oma ülesandeid üksikisikuna ning nad tohi asjaomase küsimusega seoses vastu võtta juhtnööre üheltki organisatsioonilt ega valitsuselt ega olla seotud ühegi lepinguosalise valitsusega; nad peavad järgima käesoleva lepingu XXI lisa.

5.   Eksperdikomisjon käesoleva peatüki alusel tekkivate küsimuste lahendamiseks moodustatakse käesoleva artikli lõikes 3 osutatud nimekirja kantud ekspertidest kooskõlas käesoleva lepingu artikliga 249 ja XX lisas sätestatud kodukorra 8. reegliga.

6.   Eksperdikomisjon võib küsida teavet ja nõu oma äranägemisel lepinguosaliselt, riiklikult nõueanderühmalt (riiklikelt nõuanderühmadelt) ja mujalt. Käesoleva lepingu artiklites 229 ja 230 sätestatud mitmepoolsete lepingutega seotud küsimuste lahendamisel peaks eksperdikomisjon küsima teavet ja nõu ILO-lt ja mitmepoolsete keskkonnakokkulepete raames asutatud asutustelt.

7.   Eksperdikomisjon esitab aruande lepinguosalistele vastavalt käesoleva lepingu IV jaotise „Kaubandus ja kaubandusküsimused” 14. peatükis „Vaidluste lahendamine” sätestatud asjakohasele menetlusele. Aruanne sisaldab tuvastatud asjaolusid, asjakohaste sätete kohaldatavust ning eksperdikomisjoni järelduste ja soovituste põhjendusi. Lepinguosalised teevad aruande üldsusele kättesaadavaks 15 päeva jooksul pärast selle esitamist.

8.   Lepinguosalised arutavad meetmete võtmist, võttes arvesse eksperdikomisjoni aruannet ja soovitusi. Asjaomane lepinguosaline teavitab nõuanderühmasid ja teist lepinguosalist meetmete suhtes tehtud otsusest hiljemalt kolm kuud pärast aruande avalikustamist. Eksperdikomisjoni soovituste rakendamist jälgib kaubanduse ja jätkusuutliku arengu allkomitee. Nõuandeorganid ja ühine kodanikuühiskonna dialoogi foorum võivad selle kohta esitada oma arvamusi kaubanduse ja jätkusuutliku arengu allkomiteele.

14. PEATÜKK

vaidluste lahendamine

1. Jagu

Eesmärk ja kohaldamisala

Artikkel 244

Eesmärk

Käesoleva peatüki eesmärk on luua tulemuslik ja tõhus mehhanism, et vältida ja lahendada lepinguosalistevahelisi vaidlusi seoses käesoleva lepingu IV jaotise „Kaubandus ja kaubandusküsimused” tõlgendamise ja kohaldamisega ning võimaluse korral leida ühine lahendus.

Artikkel 245

Kohaldamisala

Käesolevat peatükki kohaldatakse kõikide vaidluste suhtes, mis tekivad käesoleva lepingu IV jaotise „Kaubandus ja kaubandusküsimused” tõlgendamisel ja kohaldamisel, kui ei ole sätestatud teisiti.

2. Jagu

Konsultatsioonid ja vahendus

Artikkel 246

Konsultatsioonid

1.   Lepinguosalised püüavad lahendada kõik käesoleva lepingu artiklis 245 osutatud vaidlused omavahel heauskselt konsulteerides, eesmärgiga jõuda mõlemat lepinguosalist rahuldava lahenduseni.

2.   Konsultatsiooni algatamiseks esitab lepinguosaline teisele lepinguosalisele kirjaliku konsultatsioonitaotluse, milles esitatakse taotluse põhjendus ning nimetatakse vaidlusalune meede ja see, milliseid käesoleva lepingu artiklis 245 osutatud sätteid tuleb tema hinnangul kohaldada; konsultatsioonitaotluse koopia saadetakse käesoleva lepingu artikli 408 lõikes 4 sätestatud kaubanduskoosseisus kokkutulnud assotsieerimiskomiteele.

3.   Konsultatsioonid peetakse 30 päeva jooksul alates taotluse saamisest ja need toimuvad selle lepinguosalise territooriumil, kellele konsultatsioonitaotlus esitati, välja arvatud juhul, kui lepinguosalised lepivad kokku teisiti. Konsultatsioonid loetakse lõppenuks 30 päeva pärast taotluse saamist, välja arvatud juhul, kui mõlemad lepinguosalised lepivad kokku konsultatsioone jätkata. Konsultatsioonid, eelkõige kõik andmed ja seisukohad, mille lepinguosalised konsultatsioonide käigus avaldavad, on konfidentsiaalsed, ilma et see piiraks lepinguosaliste õigusi mis tahes edasises menetluses.

4.   Konsultatsioonid kiireloomulistes küsimustes, sealhulgas kergesti riknevate ja hooajakaupade ning -teenustega seoses, peetakse 15 päeva jooksul alates sellest, kui taotluse adressaadiks olev lepinguosaline on taotluse kätte saanud, ning loetakse lõppenuks selle 15päevase tähtaja täitumisel, välja arvatud juhul, kui lepinguosalised lepivad kokku konsultatsioone jätkata.

5.   Kui lepinguosaline, kellele taotlus esitati, ei vasta konsultatsioonitaotlusele 10 päeva jooksul pärast taotluse saamist, või juhul, kui konsultatsioone ei korraldata vastavalt käesoleva artikli lõikes 3 või 4 sätestatud tähtaegadele, või juhul, kui konsultatsioonid lõpetatakse ilma mõlemat poolt rahuldava lahenduseni jõudmata, võib konsultatsioonitaotluse esitanud lepinguosaline taotleda käesoleva lepingu artikli 248 kohase menetluse algatamist.

6.   Konsultatsioonide käigus esitavad lepinguosalised piisavalt faktilist teavet, et võimaldada põhjalikult uurida, kuidas meede või mis tahes muu küsimus mõjutab käesoleva lepingu täitmist ja rakendamist.

7.   Kui konsultatsioonid käsitlevad energiakaupade transporti võrkude kaudu ning üks lepinguosaline peab vaidluse lahendamist lepinguosalistevahelise maagaasi-, nafta- või elektritranspordi täieliku või osalise katkestuse tõttu kiireloomuliseks küsimuseks, toimuvad konsultatsioonid kolme päeva jooksul alates taotluse esitamise kuupäevast ja need loetakse lõppenuks kolme päeva möödumisel taotluse esitamisest, välja arvatud juhul, kui lepinguosalised lepivad kokku konsultatsioone jätkata.

Artikkel 247

Vahendus

Lepinguosaline võib teiselt lepinguosaliselt taotleda vahendusmenetluse algatamist tema kaubandushuve kahjustava meetme suhtes vastavalt käesoleva lepingu XIX lisale.

3. Jagu

Vaidluste lahendamise menetlus

1. Alljagu

Vahekohtumenetlus

Artikkel 248

Vahekohtumenetluse algatamine

1.   Kui lepinguosalised ei ole suutnud vaidlust lahendada käesoleva lepingu artiklis 246 sätestatud konsultatsioonide teel, võib konsulteerimist taotlenud lepinguosaline taotleda vahekohtu moodustamist vastavalt käesolevale artiklile.

2.   Vahekohtu moodustamise taotlus esitatakse kirjalikult teisele lepinguosalisele ja käesoleva lepingu artikli 408 lõikes 4 sätestatud kaubanduskoosseisus kokkutulnud assotsieerimiskomiteele. Kaebuse esitanud lepinguosaline nimetab oma taotluses vaidlusaluse meetme ja selgitab, mil viisil see meede on vastuolus käesoleva lepingu artiklis 245 osutatud sätetega; see teave esitatakse viisil, mis annab kaebusele selge õigusliku aluse.

Artikkel 249

Vahekohtu moodustamine

1.   Vahekohus koosneb kolmest kohtunikust.

2.   Pärast vahekohtu moodustamise taotluse saamist konsulteerivad lepinguosalised omavahel ja püüavad kokku leppida vahekohtu koosseisu. Olenemata käesoleva artikli lõigetest 3 ja 4 võivad lepinguosalised vahekohtu koosseisu kindlaks määrata igal ajal enne vahekohtu moodustamist.

3.   Kui vahekohtu koosseisus ei suudeta kokku leppida viie päeva möödumisel vahekohtu moodustamisest, võib kumbki lepinguosaline taotleda käesolevas lõikes sätestatud vahekohtu koosseisu kindlaksmääramise menetluse kohaldamist. Kümne päeva jooksul alates käesolevas lõikes sätestatud taotluse esitamisest võib lepinguosaline nimetada vahekohtuniku käesoleva lepingu artikliga 268 ettenähtud nimekirjast. Kui mõnel vaidluses osaleval lepinguosalisel ei õnnestu vahekohtunikku nimetada, valib käesoleva lepingu artikli 408 lõikes 4 sätestatud kaubanduskoosseisus kokkutulnud assotsieerimiskomitee esimees või kaasesimehed või nende esindajad teise vaidluses osaleva lepinguosalise taotluse korral vahekohtuniku loosi teel kõnealuse lepinguosalise osanimekirjast, mis kuulub kooskõlas käesoleva lepingu artikliga 268 koostatud nimekirja koosseisu. Kui lepinguosalised ei jõua vahekohtu eesistuja valikus kokkuleppele ja kui üks vaidluses osalev pool esitab vastavasisulise taotluse, valib kaubanduskoosseisus kokkutulnud assotsieerimiskomitee esimees või kaasesimehed või nende esindajad loosi teel vahekohtu eesistuja osanimekirjast, mis kuulub kooskõlas käesoleva lepingu artikliga 268 koostatud nimekirja koosseisu.

4.   Kui vähemalt üks vahekohtunik tuleb nimetada loosi teel, võetakse loosi viie päeva jooksul alates lõikes 3 osutatud loosi teel valimise taotluse esitamisest.

5.   Vahekohtu moodustamise kuupäev on päev, mil viimane kolmest väljavalitud vahekohtunikust nõustub enda nimetamisega vastavalt käesoleva lepingu XX lisas esitatud kodukorrale.

6.   Kui käesoleva artikli lõikes 3 nimetatud taotluse esitamise ajaks ei ole koostatud ühtegi käesoleva lepingu artiklis 268 nimetatud nimekirja või kui need ei sisalda piisavalt isikute nimesid, valitakse vahekohtunikud loosi teel. Vahekohtunikud valitakse loosi teel ühe või mõlema lepinguosalise poolt ametlikult kandidaadiks esitatud isikute seast või kui üks lepinguosaline ei ole kandidaate esitanud, tehakse valik teise lepinguosalise esitatud kandidaatide seast.

7.   Kui lepinguosalised ei lepi kokku teisiti, kohaldatakse käesoleva lepingu IV jaotise „Kaubandus ja kaubandusküsimused” 11. peatükki „Kaubandusvaldkonna energiaküsimused” käsitleva vaidluse korral, mida üks lepinguosaline peab lepinguosalistevahelise maagaasi-, nafta- või elektritranspordi täieliku või osalise katkestuse või selle ohu tõttu kiireloomuliseks, käesoleva artikli lõikes 3 ettenähtud loosi teel valimist, kuid mitte käesoleva artikli lõike 2 esimest lauset ega käesoleva artikli lõike 3 ülejäänud sätteid, kusjuures käesoleva artikli lõikes 4 nimetatud tähtaja pikkuseks on kaks päeva.

Artikkel 250

Kiireloomulise juhtumi puhul tehtav eelotsus

Lepinguosalise taotlusel teeb vahekohus kümne päeva jooksul pärast oma moodustamise kuupäeva eelotsuse selle kohta, kas ta peab juhtumit kiireloomuliseks.

Artikkel 251

Vahekohtu aruanne

1.   Hiljemalt 90 päeva pärast vahekohtu moodustamist edastab vahekohus lepinguosalistele vahearuande, mis sisaldab tuvastatud asjaolusid, asjakohaste sätete kohaldatavust ning vahekohtu järelduste ja soovituste põhjendusi. Kui vahekohus leiab, et sellest tähtajast ei ole võimalik kinni pidada, peab vahekohtu eesistuja sellest kirjalikult teavitama lepinguosalisi ja käesoleva lepingu artikli 408 lõikes 4 sätestatud kaubanduskoosseisus kokkutulnud assotsieerimiskomiteed, märkides ära viivituse põhjused ja kuupäeva, mil vahekohus kavatseb vahearuande esitada. Igal juhul tuleb vahearuanne esitada hiljemalt 120 päeva jooksul pärast vahekohtu moodustamise kuupäeva. Vahearuannet ei avalikustata.

2.   Lepinguosaline võib 14 päeva jooksul pärast vahearuande esitamist esitada vahekohtule kirjaliku taotluse vahearuande konkreetsete aspektide läbivaatamiseks.

3.   Kiireloomulistel juhtumitel, sealhulgas kergesti riknevate ja hooajakaupade ning -teenuste puhul, teeb vahekohus kõik võimaliku, et teha esitada oma aruanne 45 päeva jooksul, kuid mitte mingil juhul hiljem kui 60 päeva jooksul alates vahekohtu moodustamise kuupäevast. Lepinguosaline võib seitsme päeva jooksul pärast vahearuande esitamist esitada vahekohtule kirjaliku taotluse selle aruande konkreetsete aspektide läbivaatamiseks.

4.   Pärast lepinguosaliste poolt vahearuande kohta esitatud kirjalike märkuste arvessevõtmist võib vahekohus oma aruannet muuta ja vajaduse korral asjaolusid täiendavalt uurida. Vahekohtu lõppotsuses kajastatakse piisavas ulatuses vaheläbivaatamise käigus esitatud väiteid ja selles vastatakse selgelt mõlema lepinguosalise küsimustele ja tähelepanekutele.

5.   Käesoleva lepingu IV jaotise „Kaubandus ja kaubandusküsimused” 11. peatükki „Kaubandusvaldkonna energiaküsimused” käsitleva vaidluse korral, mida üks lepinguosaline peab lepinguosalistevahelise maagaasi-, nafta- või elektritranspordi täieliku või osalise katkestuse või selle ohu tõttu kiireloomuliseks, esitatakse vahearuanne 20 päevaga alates vahekohtu moodustamisest ja käesoleva artikli lõike 2 kohane taotlus viie päeva jooksul alates kirjaliku aruande esitamisest. Vahekohus võib ka otsustada vahearuandest loobuda.

Artikkel 252

Kiireloomuliste energiaalaste vaidluste lepitamine

1.   Käesoleva lepingu V jaotise „Kaubandus ja kaubandusküsimused” 11. peatükki „Kaubandusvaldkonna energiaküsimused” käsitleva vaidluse korral, mida üks lepinguosaline peab lepinguosalistevahelise maagaasi-, nafta- või elektritranspordi täieliku või osalise katkestuse või selle ohu tõttu kiireloomuliseks, võib lepinguosaline paluda vahekohtu eesistujal tegutseda lepitajana kõigis vaidlusega seonduvates küsimustes, esitades vahekohtule vastava taotluse.

2.   Lepitaja püüab vaidluse konsensuslikult lahendada või kokku leppida menetluses sellise lahenduse saavutamiseks. Kui lepitaja ei ole 15 päeva jooksul alates enda lepitajaks määramisest suutnud kõnealust kokkulepet saavutada, pakub ta välja lahenduse või lahenduse saavutamise menetluse ning teeb otsuse muude tingimuste kohta, mis kehtivad tema poolt määratud tähtajast kuni vaidluse lahendamiseni.

3.   Lepinguosalised ning nende kontrolli või jurisdiktsiooni all olevad isikud peavad kinni lõikes 2 esitatud tingimusi käsitlevatest soovitustest kolme kuu jooksul pärast lepitaja otsust või kuni vaidluse lahendamiseni, olenevalt sellest, kumb leiab aset varem.

4.   Lepitaja järgib käesoleva lepingu XXI lisas esitatud tegevusjuhendit.

Artikkel 253

Vahekohtu otsuse teatavakstegemine

1.   Vahekohus teeb oma otsuse lepinguosalistele ning käesoleva lepingu artikli 408 lõikes 4 sätestatud kaubanduskoosseisus kokkutulnud assotsieerimiskomiteele teatavaks 120 päeva jooksul pärast vahekohtu moodustamise kuupäeva. Kui vahekohus leiab, et sellest tähtajast ei ole võimalik kinni pidada, peab vahekohtu eesistuja sellest lepinguosalisi ja kaubanduskoosseisus kokkutulnud assotsieerimiskomiteed kirjalikult teavitama, märkides ära viivituse põhjused ja kuupäeva, mil vahekohus kavatseb otsuse teatavaks teha. Mingil juhul ei või otsuse teatavaks tegemine võtta rohkem kui 150 päeva pärast vahekohtu moodustamise kuupäeva.

2.   Kiireloomulistel juhtudel, sealhulgas kergesti riknevate ja hooajakaupade ja -teenuste puhul, teeb vahekohus kõik võimaliku, et teha oma otsus teatavaks 60 päeva jooksul alates vahekohtu moodustamise kuupäevast. Mingil juhul ei või otsuse teatavaks tegemine võtta rohkem kui 75 päeva pärast vahekohtu moodustamise kuupäeva.

3.   Käesoleva lepingu V jaotise „Kaubandus ja kaubandusküsimused” 11. peatükki „Kaubandusvaldkonna energiaküsimused” käsitleva vaidluse korral, mida üks lepinguosaline peab kiireloomuliseks lepinguosalistevahelise maagaasi-, nafta- või elektritranspordi täieliku või osalise katkestuse või selle ohu tõttu, teeb vahekohus oma otsuse teatavaks 40 päeva jooksul alates oma moodustamise kuupäevast.

2. Alljagu

Otsuse täitmine

Artikkel 254

Vahekohtu otsuse täitmine

Lepinguosaline, kelle vastu kaebus on esitatud, võtab kiiresti kõik vajalikud meetmed, et tagada otsuse heauskne täitmine.

Artikkel 255

Otsuse täitmise mõistlik tähtaeg

1.   Juhul kui otsust ei ole võimalik täita kohe, püüavad lepinguosalised selle täitmise tähtajas kokkuleppele jõuda. Sellisel juhul peab lepinguosaline, kelle vastu kaebus esitati, hiljemalt 30 päeva pärast vahekohtu otsuse lepinguosalistele teatavakstegemist kaebuse esitanud lepinguosalisele ja käesoleva lepingu artikli 408 lõikes 4 sätestatud kaubanduskoosseisus kokkutulnud assotsieerimiskomiteele teatama, kui kiiresti ta suudab otsust täita (edaspidi „mõistlik tähtaeg”).

2.   Kui lepinguosalised ei suuda vahekohtu otsuse täitmiseks vajalikus mõistlikus tähtajas kokku leppida, võib kaebuse esitanud lepinguosaline esitada vahekohtule kirjaliku taotluse mõistliku tähtaja kindlaksmääramiseks 20 päeva jooksul pärast lõikes 1 sätestatud teate saamise kuupäeva lepinguosaliselt, kelle vastu kaebus esitati. Taotlusest tuleb teavitada samaaegselt teist lepinguosalist ning kaubanduskoosseisus kokkutulnud assotsieerimiskomiteed. Algne vahekohus edastab oma otsuse lepinguosalistele ning kaubanduskoosseisus kokkutulnud assotsieerimiskomiteele 20 päeva jooksul pärast taotluse esitamist.

3.   Lepinguosaline, kelle vastu kaebus esitati, teavitab kaebuse esitanud lepinguosalist vahekohtu otsuse täitmisel tehtud edusammudest kirjalikult hiljemalt üks kuu enne mõistliku tähtaja möödumist.

4.   Mõistlikku tähtaega võib lepinguosaliste vastastikusel kokkuleppel pikendada.

Artikkel 256

Vahekohtu otsuse täitmiseks võetud meetmete läbivaatamine

1.   Lepinguosaline, kelle vastu kaebus esitati, teatab kaebuse esitanud lepinguosalisele ja käesoleva lepingu artikli 408 lõikes 4 sätestatud kaubanduskoosseisus kokkutulnud assotsieerimiskomiteele enne mõistliku tähtaja möödumist, milliseid meetmeid ta on võtnud vahekohtu otsuse täitmiseks.

2.   Kui lepinguosalised ei jõua kokkuleppele küsimuses, kas käesoleva lepingu artiklis 245 osutatud sätete täitmiseks on võetud lõike 1 kohane meede või kas see meede vastab osutatud sättele, võib kaebuse esitanud lepinguosaline kirjalikult taotleda, et selles küsimuses teeks otsuse algne vahekohus. Sellises taotluses nimetatakse vaidlusalune meede ja selgitatakse, mil viisil see meede on vastuolus käesoleva lepingu artiklis 245 osutatud sätetega; see teave esitatakse viisil, mis annab kaebusele selge õigusliku aluse. Algne vahekohus edastab oma otsuse lepinguosalistele ning kaubanduskoosseisus kokkutulnud assotsieerimiskomiteele 45 päeva jooksul pärast taotluse esitamist.

Artikkel 257

Ajutised parandusmeetmed otsuse täitmata jätmise korral

1.   Kui lepinguosaline, kelle vastu kaebus esitati, ei teata enne mõistliku tähtaja möödumist ühestki vahekohtu otsuse täitmiseks võetud meetmest või kui vahekohus leiab, et otsuse täitmiseks ei ole võetud ühtki meedet või et meede, millest on käesoleva lepingu artikli 256 lõike 1 kohaselt teatatud, ei ole kooskõlas kõnealuse lepinguosalise kohustustega, mis tulenevad käesoleva lepingu artiklis 245 osutatud sätetest, peab lepinguosaline, kelle vastu kaebus esitati, kaebuse esitanud lepinguosalise taotlusel pärast kõnealuse lepinguosalisega konsulteerimist pakkuma ajutist kompensatsiooni.

2.   Juhul, kui kaebuse esitanud lepinguosaline otsustab käesoleva artikli lõikes 1 sätestatud ajutist kompensatsiooni mitte taotleda, või juhul, kui selline taotlus esitatakse, kuid kompensatsiooni suhtes ei jõuta kokkuleppele 30 päeva jooksul pärast mõistliku tähtaja möödumist või käesoleva lepingu artikli 256 kohast vahekohtu otsust, mille kohaselt meetmeid ei ole võetud või võetud meede ei ole kooskõlas käesoleva lepingu artiklis 245 osutatud sätetega, on kaebuse esitanud lepinguosalisel õigus peatada käesoleva lepingu artiklis 245 osutatud sätetest tulenevate kohustuste täitmine piisavas, rikkumisega põhjustatud tühistamise või vähendamisega võrdväärses ulatuses, teatades sellest teisele lepinguosalisele ja käesoleva lepingu artikli 408 lõikes 4 sätestatud kaubanduskoosseisus kokkutulnud assotsieerimiskomiteele. Teates märgitakse, millises ulatuses kohustuste täitmine peatatakse. Pärast 10 tööpäeva möödumist ajast, mil lepinguosaline, kelle vastu kaebus esitati, sai kõnealuse teate kätte, võib kaebuse esitanud lepinguosaline kohustuste täitmise igal ajal peatada, välja arvatud juhul, kui lepinguosaline, kelle vastu kaebus esitati, on taotlenud käesoleva artikli lõike 4 kohase vahekohtumenetluse algatamist.

3.   Kaebuse esitanud lepinguosaline võib kohustuste täitmise peatamise korral tõsta oma tariifimäärad teiste WTO liikmete suhtes kohaldatavale tasemele sellises kaubandusmahus, mille puhul kaubandusmahu ja tariifimäära tõusu korrutis on võrdne rikkumise põhjustatud tühistamise või vähendamise maksumusega.

4.   Kui lepinguosaline, kelle vastu kaebus esitati, on arvamusel, et kohustuste täitmise peatamise ulatus ei ole võrdväärne rikkumise põhjustatud tühistamise või vähenemisega, võib ta kirjalikult taotleda, et selles küsimuses teeks otsuse algne vahekohus. Sellisest taotlusest teatatakse kaebuse esitanud lepinguosalisele ja kaubanduskoosseisus kokkutulnud assotsieerimiskomiteele enne lõikes 2 osutatud kümnepäevase tähtaja möödumist. Algne vahekohus teeb oma otsuse kohustuste täitmise peatamise ulatuse kohta lepinguosalistele ja kaubanduskoosseisus kokkutulnud assotsieerimiskomiteele teatavaks 30 päeva jooksul pärast taotluse esitamise kuupäeva. Kohustuste täitmist ei peatata enne, kui algne vahekohus on oma otsuse teatavaks teinud, ja peatamine peab olema kooskõlas vahekohtu otsusega.

5.   Käesoleva artikli kohane kohustuste peatamine ja kompenseerimine on ajutine ja seda ei kohaldata, kui:

a)	lepinguosalised on jõudnud kokkuleppele mõlemat poolt rahuldavas lahenduses vastavalt käesoleva lepingu artiklile 262 või

b)	lepinguosalised on jõudnud kokkuleppele, et käesoleva lepingu artikli 256 lõike 1 kohaselt teatavaks tehtud meetmete võtmise tulemusel on lepinguosaline, kelle vastu kaebus esitati, täitnud käesoleva lepingu artiklis 245 osutatud sätted, või

c)	artiklis 245 osutatud sätteid rikkuvad meetmed on tühistatud või muudatuste abil kõnealuste sätetega kooskõlla viidud vastavalt käesoleva lepingu artikli 256 lõikele 2.

Artikkel 258

Parandusmeetmed kiireloomuliste energiaalaste vaidluste puhuks

1.   Käesoleva lepingu IV jaotise „Kaubandus ja kaubandusküsimused” 11. peatükki „Kaubandusvaldkonna energiaküsimused” käsitleva vaidluse korral, mida üks lepinguosaline peab lepinguosaliste vahelise maagaasi-, nafta- või elektritranspordi täieliku või osalise katkestuse või selle ohu tõttu kiireloomuliseks, kohaldatakse käesoleva parandusmeetmete artikli sätteid.

2.   Erandina käesoleva lepingu artiklitest 255, 256 ja 257 võib kaebuse esitanud lepinguosaline peatada käesoleva lepingu IV jaotisest „Kaubandus ja kaubandusküsimused” tulenevate kohustuste täitmise piisavas ulatuses, mis on võrdväärne tühistamise või vähendamisega, mille on põhjustanud lepinguosaline, kes ei ole vahekohtu otsust täitnud 15 päeva jooksul alates selle teatavakstegemisest. Selline kohustuste täitmise peatamine võib jõustuda kohe. Kohustuste täitmise võib peatada nii kauaks, kui lepinguosaline, kelle vastu kaebus esitati, täidab vahekohtu otsuse.

3.   Kui lepinguosaline, kelle vastu kaebus esitati, vaidlustab otsuse mittetäitmise fakti või otsuse mittetäitmisest tingitud kohustuste täitmise peatamise ulatuse, võib ta algatada käesoleva lepingu artikli 257 lõike 4 või artikli 259 kohase menetluse, mis vaadatakse kiiresti läbi. Kaebuse esitanud lepinguosaliselt nõutakse kohustuste täitmise peatamise lõpetamist või kohandamist alles seejärel, kui vahekohus on teinud vastava otsuse, samuti võib ta menetluse tulemuse selgumiseni jätta peatamise jõusse.

Artikkel 259

Vahekohtu otsuse täitmiseks võetud meetmete kontrollimine pärast otsuse täitmata jätmise korral ajutiste parandusmeetmete võtmist

1.   Lepinguosaline, kelle vastu kaebus esitati, teatab kaebuse esitanud lepinguosalisele ja käesoleva lepingu artikli 408 lõikes 4 sätestatud kaubanduskoosseisus kokkutulnud assotsieerimiskomiteele meetmetest, mis ta on pärast kontsessioonide peatamist või ajutise kompensatsiooni kohaldamist vahekohtu otsuse täitmiseks võtnud. Kaebuse esitanud lepinguosaline lõpetab kontsessioonide peatamise 30 päeva jooksul pärast teate saamist, välja arvatud käesoleva artikli lõikes 2 sätestatud juhtudel. Juhul, kui kohaldatakse kompensatsiooni, kuid välja arvatud käesoleva artikli lõike 2 kohastel juhtudel, võib lepinguosaline, kelle vastu kaebus esitati, lõpetada kompensatsiooni kohaldamise 30 päeva jooksul pärast seda, kui ta on esitanud teate vahekohtu otsuse täitmise kohta.

2.   Kui lepinguosalised ei jõua 30 päeva jooksul pärast teate saamise kuupäeva kokkuleppele, kas lepinguosalise, kelle vastu kaebus esitati, teatatud meede vastab käesoleva lepingu artiklis 245 osutatud sätetele, esitab kaebuse esitanud lepinguosaline algsele vahekohtule kirjaliku taotluse teha selles küsimuses otsus. Taotlusest tuleb teavitada samaaegselt teist lepinguosalist ja kaubanduskoosseisus kokkutulnud assotsieerimiskomiteed. Vahekohtu otsus tehakse lepinguosalistele ja kaubanduskoosseisus kokkutulnud assotsieerimiskomiteele teatavaks 45 päeva jooksul pärast taotluse esitamise kuupäeva. Kui vahekohus leiab, et otsuse täitmiseks võetud meede on kooskõlas käesoleva lepingu artiklis 245 osutatud sätetega, tuleb olenevalt olukorrast lõpetada kohustuste täitmise peatamine või kompensatsioon. Vajaduse korral kohandab kaebuse esitanud lepinguosaline kontsessioonide peatamise ulatust, viies selle vahekohtu otsusega ettenähtud tasemele.

Artikkel 260

Vahekohtunike asendamine

Kui käesoleva peatüki kohase vahekohtumenetluse käigus vahekohus või mõni selle liikmetest ei saa vahekohtu töös osaleda, astub tagasi või ei täida käesoleva lepingu XXI lisas esitatud tegevusjuhendis sätestatud nõudeid ja tuleks seetõttu asendada, kohaldatakse käesoleva lepingu artiklis 249 sätestatud korda. Vahekohtu otsusest teatamise tähtaega pikendatakse 20 päeva võrra, artikli 249 lõikes 7 osutatud kiireloomuliste vaidluste puhul aga viie päeva võrra.

3. Alljagu

Üldsätted

Artikkel 261

Vahekohtu- ja vastavusmenetluse peatamine ja lõpetamine

Kui vahekohus saab lepinguosalistelt kirjaliku taotluse, peatab ta oma töö lepinguosaliste vahel kokku lepitud tähtajaks, kuid mitte kauemaks kui 12 järjestikuseks kuuks. Vahekohus jätkab oma tööd enne selle tähtaja lõppu lepinguosaliste kirjaliku taotluse korral või kõnealuse perioodi lõpul ühe lepinguosalise kirjaliku taotluse korral. Taotluse esitanud lepinguosaline teavitab sellest käesoleva lepingu artikli 408 lõikes 4 sätestatud kaubanduskoosseisus kokkutulnud assotsieerimiskomitee esimeest või kaasesimeest ja teist lepinguosalist. Menetlus lõpetatakse, kui lepinguosalised ei esita kokkulepitud peatamisaja lõppemisel taotlust jätkata vahekohtu tööd. Vahekohtu töö peatamine ja lõpetamine ei piira lepinguosaliste õigusi mis tahes muus menetluses, kui käesoleva lepingu artiklist 269 ei tulene teisiti.

Artikkel 262

Lepinguosalisi rahuldav lahendus

Lepinguosalised võivad mis tahes ajal kokku leppida käesoleva lepingu IV jaotisega „Kaubandus ja kaubandusküsimused” hõlmatud vaidluse mõlemat osapoolt rahuldavas lahenduses. Nad teavitavad sellisest lahendusest üheskoos käesoleva lepingu artikli 408 lõikes 4 sätestatud kaubanduskoosseisus kokkutulnud assotsieerimiskomiteed ja kui see on kohaldatav, ka vahekohtu eesistujat. Kui lahendus nõuab lepinguosalise vastavate siseriiklike menetluste kohast heakskiitu, viidatakse teates sellele nõudele ja vaidluse lahendamise menetlus peatatakse. Kui sellist heakskiitu ei ole vaja või kui teatatakse sellise siseriikliku menetluse lõpetamisest, siis vaidluse lahendamise menetlus lõpetatakse.

Artikkel 263

Kodukord

1.   Käesoleva peatüki kohast vaidluste lahendamise menetlust reguleeritakse käesoleva lepingu XX lisas sätestatud kodukorra ja XXI lisas esitatud tegevusjuhendiga.

2.   Vahekohtu istungid on avalikud, kui kodukorras ei ole ette nähtud teisiti.

Artikkel 264

Teavitamine ja tehniline nõustamine

Vahekohus võib lepinguosalise taotlusel või omal algatusel koguda mis tahes allikatest, sealhulgas vaidluse pooltelt, mis tahes teavet, mida ta peab vahekohtu tegevuse seisukohalt vajalikuks. Vahekohtul on õigus küsida ka ekspertide arvamust, kui ta peab seda vajalikuks. Enne selliste ekspertide valimist konsulteerib vahekohus lepinguosalistega. Lepinguosaliste territooriumil asutatud juriidilistel isikutel ja füüsilistel isikutel on vastavalt kodukorrale õigus esitada vahekohtule amicus curiae kokkuvõtteid. Kogu käesoleva artikli kohaselt saadud teave tehakse teatavaks mõlemale lepinguosalisele, kes võivad esitada märkusi.

Artikkel 265

Tõlgendamisreeglid

Vahekohus tõlgendab käesoleva lepingu artiklis 245 osutatud sätteid vastavalt rahvusvahelise avaliku õiguse tõlgendamise tavadele, sealhulgas 1969. aasta rahvusvaheliste lepingute õiguse Viini konventsioonile. Vahekohus võtab arvesse ka asjakohaseid tõlgendusi, mis on esitatud WTO vaidluste lahendamise organi poolt vastuvõetud vahekohtute otsustes ja apellatsioonikogu otsustes. Vahekohtu otsustega ei saa suurendada ega vähendada lepinguosaliste õigusi ja kohustusi, mis on ettenähtud käesoleva lepingu kohaselt.

Artikkel 266

Vahekohtu otsused

1.   Vahekohus püüab teha kõik otsused ühehäälselt, kui see on võimalik. Kui aga ühehäälset otsust ei suudeta teha, otsustatakse vaidlusalune küsimus häälteenamusega. Vahekohtu nõupidamised on konfidentsiaalsed ja vahekohtunike eriarvamusi ei avalikustata.

2.   Lepinguosalised nõustuvad vahekohtu otsustega ilma tingimusi esitamata. Vahekohtu otsustega ei looda füüsilistele ja juriidilistele isikutele õigusi ega kohustusi. Otsustes esitatakse tuvastatud asjaolud, käesoleva lepingu artiklis 245 osutatud asjakohaste sätete kohaldatavus ja vahekohtu järelduste põhjendus. Käesoleva lepingu artikli 408 lõikes 4 sätestatud kaubanduskoosseisus kokkutulnud assotsieerimiskomitee teeb vahekohtu otsused tervikuna üldsusele kättesaadavaks, välja arvatud juhul, kui ta otsustab seda mitte teha, et tagada teabe esitanud lepinguosalise õigusaktide kohaselt konfidentsiaalseks tunnistatud teabe konfidentsiaalsus.

Artikkel 267

Hagi esitamine Euroopa Liidu Kohtule

1.   Käesolevas artiklis sätestatud menetlusi kohaldatakse vaidluste suhtes, mis käsitlevad käesolevas lepingus sisalduva, liidu õigusnormile viitamise teel lepinguosalisele kohustusi paneva sätte tõlgendamist ja kohaldamist.

2.   Kui vaidluse käigus kerkib esile probleem lõikes 1 osutatud liidu õigusnormi tõlgendamise kohta, ei otsusta küsimust vahekohus, vaid ta palub küsimuse lahendada Euroopa Liidu Kohtul. Sellistel juhtudel peatatakse vahekohtu otsuste suhtes kohaldatavate tähtaegade kulgemine seniks, kuni Euroopa Liidu Kohus on teinud oma otsuse. Euroopa Liidu Kohtu otsused on vahekohtule siduvad.

4. Jagu

Üldsätted

Artikkel 268

Vahekohtunike nimekirjad

1.   Käesoleva lepingu artikli 408 lõikes 4 sätestatud kaubanduskoosseisus kokkutulnud assotsieerimiskomitee koostab hiljemalt kuus kuud pärast käesoleva lepingu jõustumist nimekirja vähemalt 15 isikust, kes soovivad ja saavad täita vahekohtuniku ülesandeid. Nimekiri sisaldab kolme osanimekirja: kummagi lepinguosalise osanimekirja ning osanimekirja isikutest, kes ei ole kummagi lepinguosalise kodanikud ning kes võivad täita vahekohtu eesistuja kohuseid. Igasse osanimekirja kantakse vähemalt viis isikut. Kaubanduskoosseisus kokkutulnud assotsieerimiskomitee tagab, et nimekiri on alati täielik.

2.   Vahekohtunikel peab olema õiguse ja rahvusvahelise kaubanduse alaseid eriteadmisi ja kogemusi. Nad peavad olema sõltumatud, täitma oma ülesandeid üksikisikuna ega tohi vastu võtta juhtnööre üheltki organisatsioonilt ega valitsuselt ega olla seotud lepinguosaliste valitsusega ning nad peavad järgima käesoleva lepingu XXI lisas esitatud tegevusjuhendit.

3.   Kaubanduskoosseisus kokkutulnud assotsieerimiskomitee võib koostada 12 isikust koosnevaid lisanimekirju, millesse kuuluvad konkreetsete käesoleva lepinguga hõlmatud valdkondade asjatundjad. Lepinguosaliste kokkuleppel võib vahekohtu moodustamisel kasutada selliseid lisanimekirju käesoleva lepingu artikliga 249 ettenähtud korras.

Artikkel 269

Seos WTO raames võetud kohustustega

1.   Käesoleva peatüki vaidluste lahendamist käsitlevad sätted ei piira tegutsemist WTO raames, sealhulgas vaidluste lahendamise menetlust.

2.   Kui lepinguosaline on teatava meetme suhtes algatanud vaidluse lahendamise menetluse kas käesoleva peatüki või WTO asutamislepingu alusel, ei saa ta enne kõnealuse menetluse lõpetamist ühe lepingu alusel algatada sama meetme suhtes vaidluse lahendamise menetlust teise lepingu alusel. Kui küsimus on kohustuses, mis on identne nii käesoleva lepingu kui ka WTO asutamislepingu alusel, ei taotle lepinguosaline hüvitist sellise kohustuse rikkumise eest mõlema lepingu alusel. Sellisel juhul, kui vaidluste lahendamise menetlus on algatatud, kasutavad lepinguosalised hüvitise taotlemiseks ainult ühte foorumit, välja arvatud juhul, kui valitud foorum ei suuda menetluslikel või jurisdiktsioonist tulenevatel põhjustel kõnealuse kohustuse rikkumise kohta otsust langetada.

3.   Käesoleva artikli lõike 2 kohaldamisel:

a)

loetakse WTO asutamislepingu kohane vaidluste lahendamise menetlus algatatuks lepinguosalise taotlusega luua WTO asutamislepingu 2. lisas sisalduva vaidluste lahendamist reguleerivate eeskirjade ja protseduuride käsitusleppe artikli 6 kohane vahekohus ja see arvatakse lõpetatuks, kui vaidluste lahendamise organ võtab vastu vahekohtu aruande ja olenevalt asjaoludest apellatsioonikogu aruande vastavalt vaidluste lahendamist reguleerivate eeskirjade ja protseduuride käsitusleppe artiklile 16 ja artikli 17 lõikele 14, ning

b)

loetakse käesoleva peatüki kohane vaidluste lahendamise menetlus algatatuks lepinguosalise taotlusega käesoleva lepingu artikli 248 kohase vahekohtu moodustamiseks ja see arvatakse lõpetatuks, kui vahekohus edastab oma otsuse vastavalt käesoleva lepingu artiklile 253 lepinguosalistele ja käesoleva lepingu artikli 408 lõikes 4 sätestatud kaubanduskoosseisus kokkutulnud assotsieerimiskomiteele.

4.   Ükski käesoleva lepingu säte ei takista lepinguosalist peatamast kohustuste täitmist WTO vaidluste lahendamise organi loal. WTO asutamislepingule ei saa tugineda, et takistada lepinguosalist peatamast käesoleva peatüki kohaste kohustuste täitmist.

Artikkel 270

Tähtajad

1.   Kõiki käesolevas peatükis sätestatud tähtaegu, sealhulgas vahekohtute otsuste teatavakstegemise tähtaegu, arvestatakse kalendripäevades alates viidatud toimingule või sündmusele järgnevast päevast, kui ei ole ette nähtud teisiti.

2.   Kõiki käesolevas peatükis osutatud tähtaegu võib muuta vaidluse osapoolte vastastikusel kokkuleppel. Vahekohus võib igal ajal teha lepinguosalistele ettepaneku muuta käesolevas peatükis osutatud tähtaegu, esitades ettepaneku põhjenduse.

15. PEATÜKK

Iv jaotises ettenähtud õigusaktide ühtlustamise suhtes kohaldatavad üldsätted

Artikkel 271

Kaubandusega seotud valdkondade õigusaktide ühtlustamise käik

1.   Lepinguosalised arutavad korrapäraselt ja vähemalt kord aastas käesoleva lepingu artikli 408 lõikes 4 sätestatud kaubanduskoosseisus kokkutulnud assotsieerimiskomitees või mõnes selle käesoleva lepingu kohaselt moodustatud allkomitees õigusaktide ühtlustamise vastavust käesoleva lepingu IV jaotise „Kaubandus ja kaubandusküsimused” 3., 4., 5., 6. ja 8. peatükis sätestatud kokkulepitud ajakavadele, et lihtsustada käesoleva lepingu IV jaotisega „Kaubandus ja kaubandusküsimused” hõlmatud valdkondadesse kuuluvate Gruusia õigusaktide ELi õigustikuga ühtlustamise hindamist vastavalt käesoleva lepingu artiklile 419.

2.   Liidu taotlusel ning arutelu huvides esitab Gruusia kaubanduskoosseisus kokkutulnud assotsieerimiskomitees või mõnes selle allkomitees kirjalikult teabe käesoleva lepingu IV jaotisega „Kaubandus ja kaubandusküsimused” hõlmatud valdkondadesse kuuluvate Gruusia õigusaktide ELi õigustikuga ühtlustamise ning ühtlustatud õigusaktide tulemusliku rakendamise ja täitmise käigu kohta.

3.   Kui Gruusia leiab, et mõne lõikes 1 osutatud peatüki kohaste õigusaktide ühtlustamine on lõpule viidud, teatab ta sellest liidule.

Artikkel 272

Vastuolus olevate siseriiklike õigusaktide kehtetuks tunnistamine

Õigusaktide ühtlustamise käigus tunnistab Gruusia kehtetuks oma õigusnormid ja lõpetab haldustavad, mis on vastuolus liidu õigusega, mille suhtes ta ühtlustab oma õigusakte vastavalt käesoleva lepingu IV jaotisele „Kaubandus ja kaubandusküsimused”, ning oma siseriikliku õigusega, mis on liidu õigusega juba ühtlustatud.

Artikkel 273

Kaubandusega seotud valdkondade õigusaktide ühtlustamise hindamine

1.   Liit alustab IV jaotises „Kaubandus ja kaubandusküsimused” osutatud ühtlustamise hindamist pärast seda, kui Gruusia on vastavalt käesoleva lepingu artikli 271 lõikele 3 liitu teavitanud, kui käesoleva lepingu IV jaotise „Kaubandus ja kaubandusküsimused” 4. ja 8. peatükis ei ole sätestatud teisiti.

2.   Liit hindab, kas Gruusia õigus on ühtlustatud ELi õigusega ning kas selle rakendamine ja täitmine on tulemuslik. Gruusia annab liidule kogu hindamiseks vajaliku teabe keeles, milles omavahel kokku lepitakse.

3.   Lõike 2 kohase hindamise käigus võtab liit arvesse, kas Gruusias on olemas tema õiguse tulemuslikuks rakendamiseks ja täitmiseks vajalik taristu, asutused ja menetlused ning kuidas need toimivad.

4.   Lõike 2 kohase hindamise käigus võtab liit arvesse, kas leidub siseriiklikke õigusnorme ja haldustavasid, mis on vastuolus liidu õigusega ning siseriikliku õigusega, mis on käesoleva lepingu IV jaotisega „Kaubandus ja kaubandusküsimused” hõlmatud kaubandusvaldkondades ühtlustatud ELi õigusega.

5.   Liit teatab Gruusiale hindamise tulemustest tähtaja jooksul, mis määratakse kindlaks vastavalt artikli 276 lõikega 1, kui ei ole ette nähtud teisiti. Lepinguosalised arutavad hinnangut käesoleva lepingu artikli 408 lõikes 4 sätestatud kaubanduskoosseisus kokkutulnud assotsieerimiskomitees või mõnes selle allkomitees kooskõlas käesoleva lepingu artikli 419 lõikega 4, kui ei ole ette nähtud teisiti.

Artikkel 274

Õigusaktide ühtlustamise käik

1.   Gruusia tagab käesoleva lepingu IV jaotise „Kaubandus ja kaubandusküsimused” alusel ELi õigusaktidega ühtlustatud siseriiklike õigusaktide tulemusliku rakendamise ja teeb kõik vajaliku selleks, et võtta liidu õigusaktides tehtud muudatusi arvesse oma õigusaktides vastavalt käesoleva lepingu artiklile 418.

2.   Liit teavitab Gruusiat kõigist lõplikest komisjoni ettepanekutest võtta vastu või muuta selliseid liidu õigusakte, millega Gruusial tuleb ühtlustada oma õigusakte vastavalt käesoleva lepingu IV jaotisele „Kaubandus ja kaubandusküsimused”.

3.   Gruusia teavitab liitu oma meetmetest, sealhulgas seadusandlikest algatustest ja haldustavast, mis võivad mõjutada käesoleva lepingu IV jaotisest „Kaubandus ja kaubandusküsimused” tulenevate Gruusia kohustuste täitmist.

4.   Taotluse saamisel arutavad lepinguosalised lõigetes 2 ja 3 osutatud ettepanekute ja meetmete mõju Gruusia õigusele ja käesoleva lepingu IV jaotisest „Kaubandus ja kaubandusküsimused” tulenevate kohustuste täitmisele.

5.   Kui Gruusia muudab oma õigust pärast käesoleva lepingu artikli 273 kohast hindamist, et võtta arvesse käesoleva lepingu IV jaotise „Kaubandus ja kaubandusküsimused” 3., 4., 5., 6. ja 8. peatükis tehtud muudatuste mõju õigusaktide ühtlustamisele, teeb liit uue hindamise vastavalt käesoleva lepingu artiklile 273. Kui Gruusia võtab muid meetmeid, mis võivad mõjutada liidu õigusaktidega ühtlustatud õigusaktide rakendamist ja täitmist, võib liit teha uue hindamise vastavalt käesoleva lepingu artiklile 273.

6.   Soodustused, mida liit on võimaldanud, lähtudes hinnangust, et Gruusia õigus on ühtlustatud liidu õigusaega ning seda rakendatakse ja täidetakse tõhusalt, võib ajutiselt peatada, kui olukord seda nõuab, kui Gruusia ei ühtlusta oma õigust liidu õigusega pärast käesoleva lepingu IV jaotise „Kaubandus ja kaubandusküsimused” sellist muutmist, mis mõjutab ühtlustamist, kui käesoleva artikli lõikes 5 osutatud hindamise tulemusel selgub, et Gruusia õigus ei ole enam kooskõlas liidu õigusega, või kui assotsiatsiooninõukogu ei võta vastu otsust ajakohastada käesoleva lepingu IV jaotist „Kaubandus ja kaubandusküsimused” vastavalt liidu õiguse muudatustele.

7.   Kui liit kavatseb sellise peatamise rakendada, teatab ta sellest viivitamatult Gruusiale. Gruusia võib suunata küsimuse käesoleva lepingu artikli 408 lõikes 4 sätestatud kaubanduskoosseisus kokkutulnud assotsieerimiskomiteele kolme kuu jooksul alates teate saamisest, esitades põhjendused kirjalikult. Kaubanduskoosseisus kokkutulnud assotsieerimiskomitee arutab küsimust kolme kuu jooksul pärast selle temale suunamist. Kui küsimust ei suunata kaubanduskoosseisus kokkutulnud assotsieerimiskomiteele või kui komitee ei suuda seda lahendada kolme kuu jooksul alates küsimuse temale suunamisest, võib liit soodustused peatada. Kui kaubanduskoosseisus kokkutulnud assotsieerimiskomitee küsimuse hiljem lahendab, lõpetatakse peatamine kohe.

Artikkel 275

Teabevahetus

Teabevahetus käesoleva lepingu IV jaotise „Kaubandus ja kaubandusküsimused” kohase õigusaktide ühtlustamise teemadel toimub käesoleva lepingu artikli 222 lõikega 1 asutatud kontaktpunktide kaudu.

Artikkel 276

Üldsätted

1.   Käesoleva lepingu artikli 408 lõikes 4 sätestatud kaubanduskoosseisus kokkutulnud assotsieerimiskomitee võtab vastu õigusaktide ühtlustamise hindamise ja selle kohta tulemusliku teabevahetuse tagamise korra, nähes muu hulgas ette hindamise ajakava, vahetatava teabe vormi ja sisu ning teabevahetuse keele.

2.   Käesoleva lepingu IV jaotises „Kaubandus ja kaubandusküsimused” esitatud viited konkreetsele liidu õigusaktidele hõlmavad ka muudatusi, täiendusi ja asendusmeetmeid, mis on avaldatud Euroopa Liidu Teatajas enne 29. novembrit 2013.

3.   Käesoleva lepingu IV jaotise „Kaubandus ja kaubandusküsimused” 3., 4., 5., 6. ja 8. peatüki sätted on käesoleva peatüki sätete suhtes ülimuslikud niivõrd, kuivõrd need sätted on omavahel vastuolus.

4.   Käesoleva peatüki sätete rikkumise teateid ei menetleta vastavalt käesoleva lepingu IV jaotise „Kaubandus ja kaubandusküsimused” 14. peatükile „Vaidluste lahendamine”.

V JAOTIS

MAJANDUSKOOSTÖÖ

1. PEATÜKK

Majandusdialoog

Artikkel 277

1.   EL ja Gruusia hõlbustavad majandusreformi läbiviimist, parandades teineteise majanduse põhialuste mõistmist ning majanduspoliitika kavandamist ja rakendamist.

2.   Gruusia püüab luua toimiva turumajanduse ning järk-järgult ühtlustada oma majandus- ja rahandusalased õigusnormid ELi omadega, tagades ka oma makromajanduspoliitika usaldusväärsuse.

Artikkel 278

Sel eesmärgil lepivad lepinguosalised kokku, et seavad sisse korrapärase majandusdialoogi, mille eesmärk on:

a)	teabevahetus makromajanduspoliitika ja makromajanduslike suundumuste, struktuurireformide ning majandusarengu strateegia küsimustes;

b)	teadmiste ja parimate tavade vahetus näiteks riigi rahanduse, raha- ja vahetuskursipoliitika raamistike, finantssektori poliitika, majandusstatistika jms kohta;

c)	teabe ja kogemuste vahetus piirkondliku integratsiooni, sealhulgas Euroopa majandus- ja rahaliidu põhimõtete ja tegevuse kohta;

d)	kahepoolse majandus-, finants- ja statistikakoostöö olukorra läbivaatamine.

2. PEATÜKK

Riigi rahanduse juhtimine ja finantskontroll

Artikkel 279

Lepinguosalised teevad koostööd avaliku halduse asutuste sisefinantskontrolli ja välisauditi valdkonnas eesmärgiga:

a)

vastavalt Gruusia valitsuse heakskiidetud avaliku halduse asutuste sisefinantskontrolli käsitlevale poliitikadokumendile välja arendada ja rakendada juhi vastutusel ja volituste delegeerimisel põhinev avaliku halduse asutuste sisefinantskontrolli süsteem, sealhulgas oma tegevuses sõltumatut siseauditi funktsioon, viies selle vastavusse üldtunnustatud rahvusvaheliste normide ja meetodite ning ELi hea tavaga;

b)	näha avaliku halduse asutuste sisefinantskontrolli käsitlevas poliitikadokumendis ette sellised finantsjärelevalve süsteemi rakendamise tingimused, mille puhul kõnealuse funktsiooni toimimine põhineb esitatud kaebustel ning täiendab siseauditi funktsiooni ilma seda dubleerimata;

c)	avaliku halduse asutuste sisefinantskontrolli käsitlevas poliitikadokumendis kindlaksmääratud asutuste vahel tulemuslik koostöö, et toetada valitsemistava edasiarendamist;

d)	toetada avaliku halduse asutuste sisefinantskontrolli ühtlustamisega tegelevat kesküksust ja tugevdada selle pädevust;

e)

tugevdada riigikontrolli kui Gruusia kõrgeima auditiasutuse sõltumatust ning organisatsioonilist ja auditisuutlikkust, suurendada tema rahalisi ja inimressursse ning rajada kõrgeima auditiasutuse tegevus rahvusvahelistelt tunnustatud Rahvusvahelise Kõrgeimate Kontrolliasutuste Organisatsiooni (INTOSAI) standardeile, ning

f)	vahetada valdkondlikku teavet, kogemusi ja head tava muu hulgas töötajate vahetuse ja ühiskoolituste teel.

3. PEATÜKK

Maksustamine

Artikkel 280

Lepinguosalised teevad koostööd maksustamise valdkonna hea juhtimistava edendamiseks, et veelgi parandada majandussuhteid, kaubandust, investeeringuid ja ausat konkurentsi.

Artikkel 281

Pidades silmas käesoleva lepingu artiklit 280, tunnustavad lepinguosalised maksunduse valdkonnas ELi tasandil liikmesriikide poolt omaksvõetud head juhtimistava, see tähendab läbipaistvuse, teabevahetuse ja õiglase maksukonkurentsi põhimõtteid, ning kohustuvad neid järgima. Sel eesmärgil ning piiramata ELi ja liikmesriikide pädevust, parandavad lepinguosalised rahvusvahelist koostööd maksunduse valdkonnas, hõlbustavad õiguspäraste maksutulude kogumist ning töötavad välja eespool nimetatud põhimõtete tõhusa rakendamise meetmed.

Artikkel 282

Lepinguosalised parandavad ja tugevdavad koostööd ka Gruusia maksusüsteemi ja -halduse arendamisel, sealhulgas maksude kogumise ja kontrollialase suutlikkuse parandamisel, tagavad tõhusa maksukogumise ja tugevdavad võitlust maksupettuste ja maksustamise vältimisega. Lepinguosalised soovivad tõhustada koostööd ja jagada kogemusi võitlemisel maksupettuse, eelkõige karussellpettusega.

Artikkel 283

Lepinguosalised arendavad koostööd ning ühtlustavad poliitika, et ennetada pettust ja aktsiisiga maksustatavate kaupade salakaubavedu ning nende vastu võidelda. Selline koostöö hõlmab muu hulgas tubakatoodete aktsiisimäärade järkjärgulist ühtlustamist võimalikult suures ulatuses kooskõlas Maailma Terviseorganisatsiooni tubaka tarbimise leviku vähendamise raamkonventsiooniga, võttes arvesse piirkondliku konteksti seatavaid piiranguid. Selleks püüavad lepinguosalised tugevdada piirkondlikus kontekstis tehtavat koostööd.

Artikkel 284

Käesoleva peatükiga hõlmatud küsimustes toimub regulaarne dialoog.

Artikkel 285

Gruusia ühtlustab oma õigusaktid käesoleva lepingu XXII lisas osutatud ELi ja rahvusvaheliste õigusaktidega vastavalt nimetatud lisale.

4. PEATÜKK

Statistika

Artikkel 286

Lepinguosalised arendavad ja tugevdavad koostööd statistikaküsimustes, et täita pikema perspektiivi eesmärk – ajakohaste, rahvusvaheliselt võrreldavate ja usaldusväärsete statistiliste andmete esitamine. Eeldatakse, et jätkusuutlik, tõhus ja ametialaselt sõltumatu riiklik statistikasüsteem annab Gruusia ja ELi kodanikele, ettevõtjatele ja otsustajatele vajalikku teavet, võimaldades neil seega teha teadlikke otsuseid. Riiklik statistikasüsteem peaks olema kooskõlas ÜRO ametliku statistika koostamise põhimõtetega, võttes arvesse ELi statistikaõigustikku, sealhulgas Euroopa statistika tegevusjuhist, et viia riiklik statistikasüsteem vastavusse Euroopa normide ja standarditega.

Artikkel 287

Koostöö eesmärk on:

a)	riigi statistikasüsteemi suutlikkuse edasine tugevdamine, keskendudes tugevale õiguslikule alusele, piisavate andmete ja metaandmete esitamisele, levitamispoliitikale ning kasutajasõbralikkusele, lähtudes eri kasutajarühmade – avaliku ja erasektori, teadlaskonna ja muude kasutajate – vajadustest;

b)	Gruusia statistikasüsteemi järkjärguline vastavusse viimine Euroopa statistikasüsteemiga;

c)	ELile andmete edastamise täiustamine, võttes arvesse asjaomaste rahvusvaheliste ja Euroopa metoodikate, sealhulgas klassifitseerimise kohaldamist;

d)	riigi statistikatöötajate ametialase ja haldussuutlikkuse suurendamine, et lihtsustada Euroopa statistikastandardite kohaldamist ja aidata kaasa Gruusia statistikasüsteemi arendamisele;

e)	kogemuste vahetamine lepinguosaliste vahel statistikavaldkonna oskusteabe arendamise kohta ning

f)	kõigi statistika tegemise protsesside ja levitamise täieliku kvaliteedijuhtimise edendamine.

Artikkel 288

Lepinguosalised teevad koostööd Euroopa statistikasüsteemi raames, milles Euroopa statistikaasutuseks on Eurostat. Sellises koostöös keskendutakse muu hulgas järgmistele valdkondadele:

a)	makromajandusstatistika, sealhulgas rahvamajanduse arvepidamine, väliskaubandusstatistika, maksebilansistatistika ja välismaiste otseinvesteeringute statistika;

b)	rahvastikustatistika, sealhulgas rahvaloendused ja sotsiaalstatistika;

c)	põllumajandusstatistika, sealhulgas põllumajandusloendused ja keskkonnastatistika;

d)	ettevõtlusstatistika, sealhulgas äriregistrid ja haldusallikate kasutamine statistilistel eesmärkidel;

e)	energiastatistika, sealhulgas energiabilansid;

f)	piirkondlik statistika

g)	horisontaalne tegevus, sealhulgas statistilised klassifikaatorid, kvaliteedijuhtimine, koolitus, levitamine, kaasaegse infotehnoloogia kasutamine, ning

h)	muud asjakohased valdkonnad.

Artikkel 289

Lepinguosalised vahetavad muu hulgas teavet ja eksperditeadmisi ning arendavad koostööd, võttes arvesse varasemaid kogemusi, mis on saadud mitme abiprogrammi raames statistikasüsteemi reformi käivitamisel. Jõupingutused suunatakse edasisele lähendamisele ELi statistikaõigustikule, tuginedes Gruusia statistikasüsteemi arendamise riiklikule strateegiale ning võttes arvesse Euroopa statistikasüsteemi arendamist. Statistiliste andmete esitamise protsessis asetatakse rõhk valikuuringute ja haldusdokumentide kasutamise parandamisele, võttes samas arvesse vajadust vähendada vastamise koormust. Andmeid kasutatakse sotsiaal- ja majanduselu kõigi põhivaldkondade poliitika kujundamiseks ja seireks.

Artikkel 290

Käesoleva peatükiga hõlmatud küsimustes toimub regulaarne dialoog. Gruusiale tuleks võimaluste piires võimaldada osalemist Euroopa statistikasüsteemi tegevuses, sealhulgas koolitustes.

Artikkel 291

Gruusia statistikaõigusaktide järk-järguline ühtlustamine ELi statistikaõigustikuga toimub vastavalt kord aastas ajakohastatavale statistikanõuete kogumikule, mida lepinguosalised loevad käesoleva lepingu lisaks (XXIII lisa).

VI JAOTIS

MUU KOOSTÖÖPOLIITIKA

1. PEATÜKK

Transport

Artikkel 292

Lepinguosalised:

a)	laiendavad ja tugevdavad oma transpordialast koostööd, et aidata kaasa jätkusuutlike transpordisüsteemide arendamisele;

b)	edendavad tõhusat, ohutut ja turvalist transporti ning transpordisüsteemide ühilduvust ja koostalitlusvõimet, ning

c)	püüavad parandada põhilisi transpordiühendusi oma territooriumide vahel.

Artikkel 293

See koostöö hõlmab muu hulgas järgmisi valdkondi:

a)	jätkusuutliku riikliku transpordipoliitika väljatöötamine kõigi transpordiliikide arendamiseks, eelkõige keskkonda säästvate, tõhusate, ohutute ja turvaliste transpordisüsteemide tagamiseks ning transpordikaalutluste muudesse poliitikavaldkondadesse integreerimise edendamiseks;

b)

valdkondlike strateegiate arendamine, arvestades riiklikku transpordipoliitikat (sealhulgas tehnilise sisseseade ja transpordivahendite ajakohastamise õigusnõudeid, et vastata käesoleva lepingu XXIV ja XV-D lisas nimetatud rahvusvahelistele standarditele) maantee-, raudtee-, õhu-, sisevee- ja kombineeritud transpordi jaoks, sealhulgas rakendamise ajakavad ja vahe-eesmärgid, haldusülesanded ning rahastamiskavad;

c)	taristupoliitika parandamine erinevate transpordiliikide taristuprojektide vajaduse paremaks väljaselgitamiseks ja hindamiseks;

d)	taristu hooldusele, võimsuspiirangutele ja puuduvatele lülidele keskenduva rahastamispoliitika väljatöötamine ning erasektori transpordiprojektides osalemise aktiveerimine ja edendamine;

e)	ühinemine asjaomaste rahvusvaheliste transpordiorganisatsioonidega ja liitumine lepingutega, sealhulgas rahvusvaheliste transpordilepingute ja -konventsioonide range rakendamise ja tõhusa jõustamise tagamise menetlustega;

f)	teaduslik ja tehniline koostöö ning teabevahetus, et arendada ja parandada transporditehnoloogiaid, näiteks intelligentseid transpordisüsteeme, ning

g)	kõigi asjaomaste transpordiliikide haldamisel ja käitamisel intelligentsete transpordisüsteemide ja infotehnoloogia kasutamise edendamine ning ühilduvuse ja koostöö toetamine transporti hõlbustavate kosmosesidesüsteemide ja kommertsrakenduste kasutamisel.

Artikkel 294

1.   Koostöö eesmärk on parandada ka reisijate ja kaupade liikumist, muuta sujuvamaks Gruusia, ELi ja piirkonna kolmandate riikide vahelisi transpordivooge, kaotades halduslikud, tehnilised ja muud tõkked, parandada transpordivõrke ja kaasajastada taristut eelkõige peamistel lepinguosalisi ühendavatel telgedel. Koostöö hõlmab ka piiriületuste lihtsustamise meetmeid.

2.   Koostöö hõlmab teabevahetust ja ühiseid meetmeid:

a)

piirkondlikul tasandil, võttes eelkõige arvesse ja integreerides edusamme, mis on saavutatud selliste erinevate piirkondlike transpordialaste koostöövormide raames nagu idapartnerluse transpordialase vaekogu, Euroopa, Kaukaasia ja Kesk-Aasia vaheline transpordikoridor (TRACECA), Bakuu protsess ja muud transpordialgatused;

b)	rahvusvahelisel tasandil, sealhulgas seoses rahvusvaheliste transpordiorganisatsioonide ning lepinguosaliste poolt ratifitseeritud rahvusvaheliste lepingute ja konventsioonidega, ning

c)	ELi erinevate transpordivaldkonna ametite raames.

Artikkel 295

Käesoleva peatükiga hõlmatud küsimustes toimub regulaarne dialoog.

Artikkel 296

Gruusia ühtlustab oma õigusaktid käesoleva lepingu XXIV ja XV-D lisas osutatud ELi ja rahvusvaheliste õigusaktidega vastavalt nimetatud lisadele.

2. PEATÜKK

Energiakoostöö

Artikkel 297

Koostöö peaks lähtuma partnerluse, vastastikuste huvide, läbipaistvuse ja ennustatavuse põhimõtteist ning selle eesmärk peaks olema energeetikasektoris turuintegratsiooni süvendamine ja õigusnormide lähendamine, võttes arvesse vajadust tagada konkurentsivõime, energiajulgeolek ning juurdepääs keskkonda säästvale ja taskukohasele energiale .

Artikkel 298

See koostöö peaks hõlmama muu hulgas järgmisi valdkondi:

a)	energiastrateegia ja -poliitika;

b)	ELi normidega kooskõlas olevate konkurentsivõimeliste, läbipaistvate ja tõhusate energiaturgude arendamine, sealhulgas regulatiivraamistiku väljatöötamine, kus kolmandatele isikutele võimaldatakse diskrimineerimiseta juurdepääsu võrkudele ja tarbijatele;

c)	piirkondlik energiakoostöö, pidades silmas Gruusia võimalikku ühinemist energiaühenduse asutamislepinguga, mille juures Gruusia on praegu vaatleja;

d)	atraktiivse ja stabiilse investeerimiskliima loomine institutsionaalsete, õiguslike, maksustamis- ja muude tingimuste kujundamise teel;

e)	ühist huvi pakkuv energiataristu, mis majanduse ja keskkonna seisukohast jätkusuutlikult mitmekesistaks energiaallikaid, tarnijaid ja transpordikoridore;

f)	energiavarustuse kindluse suurendamine, turuintegratsiooni süvendamine ja õigusnormide järkjärguline ühtlustamine ELi õigustiku põhielementidega,

g)

energiatarnete ja -kaubanduse, transiidi ja transpordi pikaajalise stabiilsuse ning hinnapoliitika, sealhulgas üldise kulupõhise energiaressursside edastamise süsteemi vastastikku kasulik ja mittediskrimineeriv laiendamine ja süvendamine kooskõlas rahvusvaheliste eeskirjade, eelkõige energiaharta lepinguga;

h)	majanduse ja keskkonna seisukohast jätkusuutlik energiatõhususe ja -säästu edendamine;

i)	majanduse ja keskkonna seisukohast jätkusuutliku taastuvenergia arendamine ja toetamine, pöörates peatähelepanu hüdroenergiale, ning kõnealuses valdkonnas kahepoolse ja piirkondliku integratsiooni edendamine;

j)	teaduslik ja tehniline koostöö ning teabevahetus energiatootmise, -transpordi, -tarnete ja lõppkasutuse tehnoloogia arendamiseks ja parandamiseks, pöörates erilist tähelepanu energiatõhusale ja keskkonnasõbralikule tehnoloogiale, ning

k)

koostööd tuumaohutuse ja -julgeoleku ning kiirguskaitse valdkonnas vastavalt Rahvusvahelise Aatomienergiaagentuuri (IAEA) ning selle raames sõlmitud asjaomaste rahvusvaheliste lepingute ja konventsioonide põhimõtetele, samuti vastavalt Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepingule, kui see on kohaldatav.

Artikkel 299

Käesoleva peatükiga hõlmatud küsimustes toimub regulaarne dialoog.

Artikkel 300

Gruusia ühtlustab oma õigusaktid käesoleva lepingu XXV lisas osutatud ELi ja rahvusvaheliste õigusaktidega vastavalt nimetatud lisale.

3. PEATÜKK

Keskkond

Artikkel 301

Lepinguosalised arendavad ja tugevdavad oma koostööd keskkonnaküsimustes, aidates selle kaudu kaasa jätkusuutliku arengu ja keskkonnahoidliku majanduse kui pikaajalise eesmärgi saavutamisele. Tõhusam keskkonnakaitse toob Gruusia ja ELi kodanikele ja ettevõtjatele eeldatavalt kaasa eeliseid, mis tulenevad muu hulgas rahvatervise paranemisest, loodusvarade säilimisest, majandusliku ja keskkonnaalase tõhususe kasvust ning kaasaegse puhtama tehnoloogia kasutamisest tingitud tootmise jätkusuutlikkuse paranemisest. Koostöös lähtutakse lepinguosaliste huvidest, pidades silmas võrdust ja vastastikust kasu, ning võetakse arvesse lepinguosaliste vastastikust sõltuvust keskkonnakaitse valdkonnas ja selle valdkonna mitmepoolseid lepinguid.

Artikkel 302

1.   Koostöö eesmärk on keskkonna kvaliteedi säilitamine, kaitsmine, parandamine ja rehabiliteerimine, inimtervise kaitse, loodusvarade jätkusuutlik kasutamine ning rahvusvaheliste meetmete toetamine, et tegeleda piirkondlike ja ülemaailmsete keskkonnaprobleemidega, muu hulgas järgmistes valdkondades:

a)

keskkonnajuhtimine ja horisontaalsed küsimused, sealhulgas keskkonnamõju strateegiline kavandamine, keskkonnamõju hindamine ja strateegiline keskkonnahindamine, haridus ja koolitus, seire ja keskkonnaalased infosüsteemid, kontroll ja õigusnormide täitmise tagamine, keskkonnavastutus, võitlus keskkonnakuritegudega, piiriülene koostöö, keskkonnateabe kättesaadavus, otsustusprotsessid ning tõhus haldus- ja kohtulik läbivaatamismenetlus;

b)	õhu kvaliteet;

c)	vee kvaliteet ja veevarude, sealhulgas üleujutusriski haldamine, veenappus ja põud ning merekeskkond;

d)	jäätmekäitlus;

e)	looduskaitse, sealhulgas metsandus ning bioloogilise mitmekesisuse säilitamine;

f)	tööstussaaste ja tööstusest tulenevad ohud ning

g)	kemikaalide kasutamine.

2.   Koostöö eesmärk on ka integreerida keskkonnaküsimused lisaks keskkonnapoliitikale ka muudesse poliitikavaldkondadesse.

Artikkel 303

Lepinguosalised muu hulgas vahetavad teavet ja eksperditeadmisi; teevad koostööd kahepoolsel tasandil, piirkondlikul tasandil, muu hulgas kasutades Lõuna-Kaukaasia olemasolevaid koostööstruktuure, ja rahvusvahelisel tasandil, eriti seoses lepinguosaliste poolt ratifitseeritud mitmepoolsete keskkonnalepingutega, ning teevad vastavalt vajadusele koosööd asjaomaste asutuste raames.

Artikkel 304

1.   Koostööl on muu hulgas järgmised eesmärgid:

a)	sellise riikliku keskkonnaalase tegevuskava väljatöötamine, mis hõlmab Gruusia üldiseid riiklikke ja valdkonnapõhiseid strateegilisi keskkonnasuuniseid ning käsitleb institutsioonilisi ja haldusküsimusi;

b)	keskkonna muudesse poliitikavaldkondadesse integreerimise edendamine ja

c)	inim- ja finantsressursside vajaduse väljaselgitamine.

2.   Riiklikku keskkonnaalast tegevuskava ajakohastatakse korrapäraselt kooskõlas Gruusia õigusaktidega.

Artikkel 305

Käesoleva peatükiga hõlmatud küsimustes toimub regulaarne dialoog.

Artikkel 306

Gruusia ühtlustab oma õigusaktid käesoleva lepingu XXVI lisas osutatud ELi ja rahvusvaheliste õigusaktidega vastavalt nimetatud lisale.

4. PEATÜKK

Kliimameetmed

Artikkel 307

Lepinguosalised arendavad ja tugevdavad kliimamuutustega võitlemise alast koostööd. Koostöös lähtutakse lepinguosaliste huvidest, pidades silmas võrdsust ja vastastikust kasu, ning võetakse arvesse selle valdkonna kahe- ja mitmepoolsete kohustuste vastastikust sõltuvust.

Artikkel 308

Koostöö eesmärk on kliimamuutuse leevendamine ja selle mõjuga kohanemise soodustamine ning rahvusvaheliste meetmete toetamine muu hulgas järgmistes valdkondades:

a)	kliimamuutuse mõju vähendamine;

b)	kliimamuutustega kohanemine;

c)	süsinikdioksiidi heitkogustega kauplemine;

d)	ohutute ja jätkusuutlike vähese süsinikdioksiidiheitega tehnoloogiate ja kliimamuutustega kohanemise tehnoloogiate uurimine, arendustöö, tutvustamine, kasutuselevõtt ja levitamine, ning

e)	kliimakaalutluste arvessevõtmine muude valdkondade poliitikas.

Artikkel 309

Lepinguosalised muu hulgas vahetavad teavet ja eksperditeadmisi; tegelevad ühise teadustööga ja teabevahetusega puhtamate tehnoloogiate vallas, rakendavad ühiseid piirkondliku ja rahvusvahelise tasandi meetmeid, sealhulgas asjakohasel juhul seoses lepinguosaliste ratifitseeritud mitmepoolsete keskkonnalepingutega ja ühiste meetmetega asjaomaste asutuste raames. Lepinguosalised pööravad erilist tähelepanu piiriülestele küsimustele ja regionaalsele koostööle.

Artikkel 310

Koostöö hõlmab muu hulgas ühist huvi pakkuvat arendus- ja rakendustegevust järgmistes valdkondades:

a)	riiklik kohanemiskava;

b)	vähesel CO2-heitel põhineva arengu strateegiad, sealhulgas Gruusiale sobivad leevendusmeetmed;

c)	meetmed, millega edendatakse tehnosiiret tehnoloogiavajaduste hindamise alusel;

d)	osoonikihti kahandavate ainete ja fluoritud kasvuhoonegaasidega seotud meetmed.

Artikkel 311

Käesoleva peatükiga hõlmatud küsimustes toimub regulaarne dialoog.

Artikkel 312

Gruusia ühtlustab oma õigusaktid käesoleva lepingu XXVII lisas osutatud ELi ja rahvusvaheliste õigusaktidega vastavalt nimetatud lisale.

5. PEATÜKK

Tööstus- ja ettevõtluspoliitika ning kaevandused

Artikkel 313

Lepinguosalised arendavad ja tugevdavad tööstus- ja ettevõtluspoliitika alast koostööd, parandades ärikeskkonda kõigi ettevõtjate, eelkõige aga vastavalt ELi ja Gruusia õigusaktidele väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjatena (VKEd) käsitatavate ettevõtjate seisukohast. Tihedam koostöö peaks parandama ELis ja Gruusias tegutsevate ELi ja Gruusia ettevõtjate suhtes kohaldatavat haldus- ja regulatiivraamistikku ning see peaks tuginema ELi VKE- ja tööstuspoliitikale, võttes arvesse kõnealuse valdkonna rahvusvaheliselt tunnustatud põhimõtteid ja tavasid.

Artikkel 314

Nimetatud eesmärkidel teevad lepinguosalised koostööd, et:

a)	rakendada VKEde arendamise poliitikat, mis tugineb väikeettevõtlusalgatuse „Small Business Act” põhimõtetele, ning jälgida rakendamisprotsessi regulaarse dialoogi raames. See koostöö hõlmab keskendumist ka mikro- ja käsitööettevõtjatele, kes on äärmiselt olulised nii ELi kui ka Gruusia majanduses;

b)	luua paremad raamtingimused, vahetades selleks teavet ja head tava, aidates kaasa konkurentsivõime suurendamisele. Koostöö hõlmab struktuurimuudatuste juhtimist (ümberstruktureerimist) näiteks keskkonna ja energeetika valdkonnas;

c)	lihtsustada ja ratsionaliseerida regulatsioone ja regulatiivtavasid, keskendudes eelkõige regulatiivtehnika hea tava, sealhulgas ELi põhimõtete vahetamisele;

d)	innustada innovatsioonipoliitika arendamist, vahetades teavet ja häid tavasid teadus- ja arendustegevuse turustamise (sealhulgas tehnoloogiapõhiste alustavate ettevõtjate toetusvahendite), klastrite arendamise ja rahastamisvõimaluste kohta;

e)	toetada suhete tihendamist ELi ja Gruusia ettevõtjate ning nimetatud ettevõtjate ja ELi ja Gruusia asutuste vahel;

f)	toetada ELi ja Gruusia vahelise ekspordi elavdamise meetmeid;

g)	asjakohasel juhul soodustada nii ELi ja Gruusia tööstussektorite kaasajastamist ja ümberkorraldamist;

h)

arendada ja tugevdada koostööd mäetööstuse ja tooraine tootmise valdkonnas, et edendada üksteisemõistmist ning parandada ettevõtluskeskkonda, teabevahetust ja koostööd muude kui energiamaavarade kaevandamise valdkonnas ning eelkõige metallimaakide ja mineraaltoormega seotud mäetööstuse küsimustes. Vahetatakse teavet mäetööstussektori ja toorainesektori arengu, toorainega kauplemise, mäetööstuse jätkusuutliku arengu parimate tavade, mäetööstuse valdkonna koolituse ja oskuste ning töötervishoiu ja tööohutuse kohta.

Artikkel 315

Käesoleva peatükiga hõlmatud küsimustes toimub regulaarne dialoog. See hõlmab ka ELi ja Gruusia ettevõtete esindajaid.

6. PEATÜKK

Äriühinguõigus, raamatupidamine ja audit ning ettevõtete üldjuhtimine

Artikkel 316

Tunnistades tõhusate eeskirjade ja tavade tähtsust äriühinguõiguse ja ettevõtete üldjuhtimise ning raamatupidamise ja auditi vallas täielikult toimiva turumajanduse loomiseks ja kaubanduse edendamiseks, lepivad lepinguosalised kokku järgmises koostöös:

a)	osanike, kreeditoride ja teiste sidusrühmade kaitse vastavalt ELi selle valdkonna eeskirjadele;

b)	rahvusvaheliste raamatupidamis- ja auditistandardite rakendamine riigi tasandil ja eeskirjade järkjärguline ühtlustamine ELi omadega ning

c)	ettevõtete üldjuhtimise poliitika edasiarendamine vastavalt rahvusvahelistele standarditele ning selle valdkonna eeskirjade järkjärguline ühtlustamine ELi eeskirjade ja soovitustega.

Artikkel 317

Lepinguosalised jagavad teavet ja oskusteavet nii nende valdkondade olemasolevate süsteemide kui ka asjaomaste uute arengute kohta. Lisaks soovivad lepinguosalised tagada ELi liikmesriikide äriregistrite ja Gruusia riikliku ettevõtteregistri vahelise tõhusa teabevahetuse.

Artikkel 318

Käesoleva peatükiga hõlmatud küsimustes toimub regulaarne dialoog.

Artikkel 319

Gruusia ühtlustab oma õigusaktid käesoleva lepingu XXVIII lisas osutatud ELi ja rahvusvaheliste õigusaktidega vastavalt nimetatud lisale.

7. PEATÜKK

Finantsteenused

Artikkel 320

Tunnistades finantsteenuste valdkonna tõhusate eeskirjade ja tavade rolli täielikult toimiva turumajanduse loomisel ning lepinguosalistevahelise kaubanduse soodustamisel, lepivad lepinguosalised kokku, et teevad koostööd finantsteenuste valdkonnas, lähtudes järgmistest eesmärkidest:

a)	toetada finantsteenuste määruse avatud turumajanduse vajadustele kohandamise protsessi;

b)	tagada investoritele ja muudele finantsteenuste tarbijatele tõhus ja piisav kaitse;

c)	tagada kogu Gruusia finantssüsteemi stabiilsus ja terviklikkus;

d)	edendada finantssüsteemi eri osalejate, sealhulgas reguleerivate asutuste ja järelevalveasutuste vahelist koostööd, ning

e)	tagada sõltumatu ja tõhus kontroll.

Artikkel 321

1.   Lepinguosalised soodustavad oma reguleerivate ja järelevalveasutuste vahelist koostööd, sealhulgas teabevahetust, finantsturgusid käsitlevate teadmiste vahetust ja muid asjakohaseid meetmeid.

2.   Erilist tähelepanu pööratakse reguleerivate ja järelevalveasutuste haldussuutlikkuse arendamisele, muu hulgas personali vahetamise ja ühiskoolituste abil.

Artikkel 322

Käesoleva peatükiga hõlmatud küsimustes toimub regulaarne dialoog.

Artikkel 323

Gruusia ühtlustab oma õigusaktid käesoleva lepingu XV-A lisas osutatud ELi ja rahvusvaheliste õigusaktidega vastavalt nimetatud lisale.

8. PEATÜKK

Koostöö infoühiskonna valdkonnas

Artikkel 324

Lepinguosalised tihendavad koostööd infoühiskonna arendamisel, et tuua kodanikele ja ettevõtjatele kasu info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) laialdase levitamise ning taskukohase hinnaga teenuste kvaliteedi parandamise kaudu. Koostöö eesmärk peaks olema elektroonsete sideteenuste turule juurdepääsu soodustamine ning valdkonnas konkurentsi ja investeerimise elavdamine.

Artikkel 325

Koostööd tehakse muu hulgas järgmistel teemadel:

a)	teabe ja parimate tavade vahetamine riiklike infoühiskonna algatuste rakendamise kohta, sealhulgas algatused, mis on seotud lairibajuurdepääsu, võrgu turvalisuse parandamise ja avalike veebipõhiste teenuste arendamisega, ning

b)

teabe, parimate tavade ja kogemuste vahetamine, et edendada elektroonse side tervikliku õigusraamistiku väljatöötamist, eelkõige tugevdada informatsiooni- ja kommunikatsioonitehnoloogia valdkonna sõltumatu reguleeriva asutuse haldussuutlikkust, parandada raadiospektri kasutamist ning edendada Gruusia enda ning Gruusia ja ELi vaheliste võrkude koostalitlusvõimet.

Artikkel 326

Lepinguosalised edendavad ELi reguleerivate asutuste ja Gruusia e-side valdkonna riiklike reguleerivate asutuste koostööd.

Artikkel 327

Gruusia ühtlustab oma õigusaktid käesoleva lepingu XV-B lisas osutatud ELi ja rahvusvaheliste õigusaktidega vastavalt nimetatud lisale.

9. PEATÜKK

Turism

Artikkel 328

Lepinguosalised teevad koostööd turismi vallas, et süvendada konkurentsivõimelise ja jätkusuutliku turismitööstuse arengut kui majanduse elavdamise, tööhõive ning välissuhtluse mootorit.

Artikkel 329

Kahepoolne ja Euroopa tasandi koostöö tugineb järgmistele põhimõtetele:

a)	eelkõige maapiirkondade kohalike kogukondade terviklikkuse ja huvide austamine, pidades silmas kohaliku arengu vajadusi ja prioriteete;

b)	kultuuripärandi tähtsus ning

c)	turismi ja keskkonnahoiu positiivne suhe.

Artikkel 330

Koostöös keskendutakse järgmistele teemadele:

a)	teabe-, parimate tavade, kogemuste ja oskusteabe vahetus;

b)	era- ja avaliku sektori ning kohalike kogukondade huve hõlmava strateegilise partnerluse säilitamine turismi jätkusuutliku arengu tagamiseks;

c)	turismivoogude, -toodete ja -turgude, taristu, inim- ja institutsiooniliste ressursside edendamine ja arendamine;

d)	tõhusa poliitika arendamine ja rakendamine;

e)	turismialane koolitus ja suutlikkuse arendamine, et tõsta teenuste taset, ning

f)	muu hulgas kogukonnapõhise turismi arendamine ja edendamine.

Artikkel 331

Käesoleva peatükiga hõlmatud küsimustes toimub regulaarne dialoog.

10. PEATÜKK

Põllumajandus ja maaelu areng

Artikkel 332

Lepinguosalised teevad koostööd põllumajanduse ja maaelu arengu edendamiseks, eelkõige järk-järgult lähendades poliitikat ja õigusakte.

Artikkel 333

Lepinguosaliste vaheline põllumajanduse ja maaelu arengu valdkonna koostöö hõlmab muu hulgas järgmisi valdkondi:

a)	põllumajandus- ja maaelu arengu poliitika ühise mõistmise edendamine;

b)	riikliku ja kohaliku tasandi haldussuutlikkuse edendamine poliitika kavandamisel, hindamisel ja elluviimisel vastavalt ELi õigusaktidele ja parimatele tavadele;

c)	põllumajandustootmise ajakohastamine ja selle jätkusuutlikkuse edendamine;

d)	maaelu arendamise poliitika kohta teadmiste ja parimate tavade jagamine, et edendada maakogukondade majanduslikku heaolu;

e)	põllumajandussektori konkurentsivõime ning turgude tõhususe ja läbipaistvuse parandamine kõigi sidusrühmade huvides;

f)	kvaliteedipoliitika ja kontrollimehhanismide edendamine muu hulgas geograafiliste tähiste ja mahepõllumajanduse valdkonnas;

g)	veinitootmine ja agroturism;

h)	teadmiste levitamine ja tugiteenuste edendamine põllumajandustootjate seas ning

i)	seisukohtade lähendamine küsimustes, mida käsitletakse neis rahvusvahelistes organisatsioonides, kuhu lepinguosalised kuuluvad.

Artikkel 334

Käesoleva peatükiga hõlmatud küsimustes toimub regulaarne dialoog.

11. PEATÜKK

Kalanduse ja merenduse juhtimine

1. Jagu

Kalanduspoliitika

Artikkel 335

1.   Lepinguosalised teevad koostööd kalandussektori ühist huvi pakkuvates vastastikku kasulikes valdkondades, nagu vee-elusressursside kaitse ja majandamine, järelevalve ja kontroll, andmekogumine ning võitlus ebaseadusliku, deklareerimata ja reguleerimata kalapüügiga, mis on määratletud FAO 2001. aasta rahvusvahelises tegevuskavas ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi vältimiseks, ärahoidmiseks ja lõpetamiseks.

2.   Kõnealuse koostöö raames peetakse kinni lepinguosaliste rahvusvahelistest kohustustest seoses vee-elusressursside majandamise ja kaitsega.

Artikkel 336

Lepinguosalised võtavad ühismeetmeid, vahetavad teavet ja toetavad üksteist, et edendada järgmist:

a)	kalavarude hea majandamine ja parimad tavad, et tagada kalavarude jätkusuutlik kaitse ja majandamine, tuginedes ökosüsteemi lähenemisviisi põhimõttele;

b)	jätkusuutliku arengu põhimõtetega kooskõlas olev vastutustundlik kalapüük ja kalavarude majandamine, et hoida kalavarude ja ökosüsteemide tervist, ning

c)	piirkondlik koostöö, muu hulgas asjakohasel juhul piirkondlike kalavarude majandamise organisatsioonide raames.

Artikkel 337

Viidates käesoleva lepingu artiklile 336 ja võttes arvesse parimaid teaduslikke andmeid, tugevdavad lepinguosalised koostööd ja oma tegevuse kooskõlastamist Musta mere vee-elusressursside majandamise ja kaitse valdkonnas. Lepinguosalised edendavad piirkondlikku koostööd Musta mere piirkonnas ja suhteid asjaomaste piirkondlike kalavarude majandamise organisatsioonidega.

Artikkel 338

Lepinguosalised toetavad selliseid algatusi nagu kogemuste vahetus ja toetamine, et tagada jätkusuutliku kalanduse edendamisele suunatud poliitika rakendamine selle valdkonna ELi õigustiku prioriteetsete valdkondade põhjal, sealhulgas:

a)	vee-elusressursside, kalapüügi ja tehniliste meetmete majandamine;

b)	kalapüügi järelevalve ja kontroll, kasutades vajalikke jälgimisseadmeid, sealhulgas elektroonseid seireseadmeid ja jälgimisvahendeid, ning õigusaktide täitmise tagamise ja kontrolli mehhanismide rakendamine;

c)	omavahel kokkusobivate püügi-, lossimis-, laevastiku-, bioloogiliste ja majandamisandmete ühtlustatud kogumine;

d)	püügivõimsuse majandamine, sealhulgas toimiva kalalaevaregistri pidamine;

e)	turgude tõhususe parandamine, eelkõige toetades tootjaorganisatsioone, andes tarbijatele teavet ning kasutades turustamisstandardeid ja jälgitavust, ning

f)	majanduslikult, keskkondlikult ja sotsiaalselt jätkusuutliku kalandussektori struktuuripoliitika väljatöötamine.

2. Jagu

Merenduspoliitika

Artikkel 339

Võttes arvesse kalandus-, meretranspordi- ja keskkonnaalast koostööd, samuti koostööd muudes poliitikavaldkondades ning lähtudes rahvusvahelistest mereõiguse kokkulepetest, mis tuginevad ÜRO mereõiguse konventsioonile, arendavad lepinguosalised koostööd ka integreeritud merenduspoliitikas, eelkõige:

a)	edendavad integreeritud lähenemisviisi merendusküsimustele, head valitsemistava ja parimate tavade vahetamist mereruumi kasutamisel;

b)	edendavad mereala ruumilist planeerimist kui vahendit, mis võimaldab teha konkureerivate inimtegevuse valdkondade lepitamise küsimustes paremaid otsuseid, lähtudes ökosüsteemipõhisest lähenemisviisist;

c)	edendavad rannikualade integreeritud majandamist kooskõlas ökosüsteemipõhise lähenemisviisiga, et tagada rannikualade jätkusuutlik areng ja suurendada rannikualade vastupanuvõimet neid ähvardavatele ohtudele, sealhulgas kliimamuutuste mõjule;

d)	edendavad muu hulgas parimate tavade vahetamise teel innovatsiooni ja merega seonduvate tööstusvaldkondade ressursitõhusust, et toetada majanduskasvu ja tööhõivet;

e)	edendavad merega seonduvate tööstusvaldkondade, teenuste ning merele ja selle uurimisele keskenduvate teadusasutuste strateegiliste liitude loomist;

f)	püüavad tõhustada piiri- ja valdkondadeülest mereseiret, et tegeleda intensiivse mereliiklusega seonduvate ohtudega, laevade heidetega, mereõnnetustega ja ebaseadusliku tegevusega merel, ning

g)	algatavad merevaldkonna sidusrühmade regulaarse dialoogi ja toetavad erinevate sidusrühmade võrgustike tegevust.

Artikkel 340

Koostöö hõlmab eelkõige järgmist:

a)	teabe, parimate tavade ja kogemuste vahetus ning oskusteabe siire, muu hulgas uuenduslike tehnoloogiate kohta merega seonduvates tööstusvaldkondades ja merekeskkonna küsimustes;

b)	projektide rahastamisvõimalusi käsitleva teabe ja parimate tavade vahetus, sealhulgas avaliku ja erasektori partnerlused, ning

c)	lepinguosaliste vahelise koostöö tõhustamine asjaomastel rahvusvahelistel merendusfoorumitel.

Artikkel 341

Käesoleva peatükiga hõlmatud küsimustes toimub lepinguosaliste vahel regulaarne dialoog.

12. PEATÜKK

Koostöö teaduse, tehnoloogiaarenduse ja tutvustamistegevuse valdkonnas

Artikkel 342

Lepinguosalised edendavad vastastikuse kasu põhimõttel koostööd tsiviilotstarbelise teaduse, tehnoloogiaarenduse ja tutvustamistegevuse valdkonnas, kaitstes vajalikul määral ja tõhusalt intellektuaalomandi õigusi.

Artikkel 343

Koostöö teaduse, tehnoloogiaarenduse ja tutvustamistegevuse valdkonnas hõlmab järgmist:

a)	poliitiline dialoog ning teadus- ja tehnikaalase teabe vahetamine;

b)	lepinguosaliste asjaomastele programmidele piisava juurdepääsu võimaldamine;

c)	Gruusia teadusasutuste teadusvõimekuse suurendamine ning nende kaasamine ELi teadusuuringute raamprogrammidesse;

d)	kõigis teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja tutvustamistegevuse valdkondades ühiste teadusprojektide edendamine;

e)	lepinguosaliste teadusuuringutes, tehnoloogiaarenduses ja tutvustamistegevuses osalevate teadlaste, uurijate ning muude teadustöötajate koolitus ja lähetusprogrammid;

f)	lepinguga hõlmatud meetmetes osalevate teadustöötajate vaba liikumise ja neis meetmeis kasutatavate kaupade üle piiri liikumise edendamine ning

g)	lepinguosaliste vastastikusel kokkuleppel ka muu teaduse, tehnoloogiaarenduse ja tutvustamistegevuse alane koostöö.

Artikkel 344

Eesmärgiks tuleks seada koostoime loomine selliste koostöömeetmete ning käesoleva lepingu VII jaotise „Rahaline abi ning pettusevastased ja kontrollisätted” kohase ELi ja Gruusia rahanduskoostöö raamistikus võetavate meetmete vahel.

13. PEATÜKK

Tarbijapoliitika

Artikkel 345

Lepinguosalised teevad koostööd, et tagada kõrgetasemeline tarbijakaitse ja saavutada kooskõla oma tarbijakaitsesüsteemide vahel.

Artikkel 346

Nende eesmärkide saavutamiseks võib koostöö vajaduse korral hõlmata järgmist:

a)	kaubandustõkkeid vältides tarbijakaitsealaste õigusaktide ühtlustamine;

b)	tarbijakaitsesüsteemide alase teabevahetuse edendamine, sealhulgas tarbijakaitsealaste õigusaktide ja nende täitmise tagamise, tarbekaupade ohutuse, tarbijate teavitamissüsteemide, tarbijate teavitamise ja harimise, tarbijate õiguste ning tarbijate kaebuste lahendamise küsimustes;

c)	haldusametnikele ja muude tarbijate huve esindavatele isikutele ette nähtud väljaõppemeetmete edendamine ning

d)	sõltumatute tarbijaühenduste arengu stimuleerimine ja tarbijate esindajate vaheliste kontaktide tugevdamine.

Artikkel 347

Gruusia ühtlustab oma õigusaktid käesoleva lepingu XXIX lisas osutatud ELi ja rahvusvaheliste õigusaktidega vastavalt nimetatud lisale.

14. PEATÜKK

Tööhõive, sotsiaalpoliitika ja võrdsed võimalused

Artikkel 348

Lepinguosalised tugevdavad dialoogi ja koostööd inimväärse töö tegevuskava, tööhõivepoliitika, töötervishoiu ja tööohutuse, sotsiaalse dialoogi, sotsiaalkaitse, sotsiaalse kaasamise, soolise võrdõiguslikkuse ja mittediskrimineerimise ning ettevõtete sotsiaalse vastutuse valdkonnas, et toetada suurema arvu paremate töökohtade loomise, vaesuse vähendamise, sotsiaalse ühtekuuluvuse suurendamise, elukvaliteedi parandamise ja jätkusuutliku arengu edendamist.

Artikkel 349

Koostöö seisneb teabe ja parimate tavade vahetamises ning see võib hõlmata mõningaid teemasid, mis valitakse välja järgmiste seast:

a)	vaesuse vähendamine ja sotsiaalse ühtekuuluvuse suurendamine;

b)	tööhõivepoliitika, mille eesmärk on suurema arvu paremate ja inimväärsete töötingimustega töökohtade loomine ning varimajanduse ja mitteametliku töötamise vähendamine;

c)	aktiivsete tööturumeetmete edendamine ja tööturuasutuste tõhususe parandamine, et kaasajastada tööturgu ja rahuldada lepinguosalise tööturu vajadusi;

d)	tööturgude ja sotsiaalse turvalisuse süsteemi kaasavuse parandamine, et see hõlmaks ka ebasoodsas olukorras olevaid inimesi, sealhulgas puuetega ja vähemuste hulka kuuluvaid inimesi;

e)	võrdsed võimalused ja võitlus diskrimineerimisega eesmärgiga suurendada soolist võrdõiguslikkust ning tagada meestele ja naistele võrdsed võimalused; võitlus sool, rassil või rahvusel, usul ja veendumustel, puudel, vanusel ning seksuaalsel sättumusel põhineva diskrimineerimise vastu;

f)	sotsiaalpoliitika eesmärgiga parandada sotsiaalkaitset ning sotsiaalkaitsesüsteemide kvaliteeti, juurdepääsetavust ja rahalist jätkusuutlikkust;

g)	sotsiaalpartnerite laialdasem kaasamine ja sotsiaaldialoogi edendamine muu hulgas kõigi asjakohaste sidusrühmade suutlikkuse suurendamise teel;

h)	töötervishoiu ja tööohutuse parandamine ning

i)	äriühingute sotsiaalset vastutust käsitlev dialoog ja teadlikkuse suurendamine.

Artikkel 350

Lepinguosalised toetavad kõigi asjaomaste sidusrühmade, sealhulgas kodanikuühiskonna organisatsioonide ja eelkõige sotsiaalpartnerite kaasamist poliitika kujundamisse ja reformimisse ning lepinguosaliste koostöösse vastavalt käesoleva lepingu VIII jaotise „Institutsioonilised, üld- ja lõppsätted” asjakohastele osadele.

Artikkel 351

Lepinguosalised soovivad tihendada tööhõive ja sotsiaalpoliitika alast koostööd kõigil asjaomastel piirkondlikel, mitmepoolsetel ja rahvusvahelistel foorumitel ja kõigis asjaomastes organisatsioonides.

Artikkel 352

Lepinguosalised edendavad äriühingute sotsiaalset vastutust ja toetavad vastutustundlikke äritavasid, nagu need on sätestatud mitmes sotsiaalse vastutust käsitlevas suunises, eriti OECD suunistes rahvusvahelistele ettevõtetele.

Artikkel 353

Käesoleva peatükiga hõlmatud küsimustes toimub regulaarne dialoog.

Artikkel 354

Gruusia ühtlustab oma õigusaktid käesoleva lepingu XXX lisas osutatud ELi ja rahvusvaheliste õigusaktidega vastavalt nimetatud lisale.

15. PEATÜKK

Rahvatervis

Artikkel 355

Lepinguosalised lepivad kokku, et arendavad koostööd rahvatervise vallas, et tõsta rahvatervise ja inimtervise kaitse taset, mis on jätkusuutliku arengu ja majanduskasvu oluline tegur.

Artikkel 356

Koostööd tehakse eeskätt järgmistes valdkondades:

a)	Gruusia rahvatervisesüsteemi tugevdamine, eelkõige korraldades ümber tervisesektori, tagades tervishoiu kvaliteedi, arendades tervisevaldkonna inimressurssi ja tõhustades selle juhtimist ning parandades tervishoiu rahastamist;

b)	nakkushaiguste, näiteks HIVi/AIDSi, viirushepatiidi, tuberkuloosi ja antimikroobse resistentsuse epidemioloogiline seire ja tõrje ning rahvatervist ähvardavate ohtude ja hädaolukordade kõrvaldamise valmiduse parandamine;

c)	mittenakkuslike haiguste ennetamine ja tõrje, eelkõige vahetades teavet ja parimaid tavasid, edendades tervislikku eluviisi ja kehalist tegevust ning tegeledes oluliste terviseteguritega, nagu toitumine ning alkoholi-, uimasti- ja tubakasõltuvus;

d)	inimpäritoluga ainete kvaliteet ja ohutus;

e)	terviseteave ja -teadmised ning

f)	rahvusvaheliste tervisekokkulepete, millega lepinguosalised on ühinenud, eelkõige rahvusvaheliste tervise-eeskirjade ja tubaka tarbimise leviku vähendamise raamkonventsiooni täielik rakendamine.

Artikkel 357

Gruusia ühtlustab oma õigusaktid käesoleva lepingu XXXI lisas osutatud ELi ja rahvusvaheliste õigusaktidega vastavalt nimetatud lisale.

16. PEATÜKK

Haridus, koolitus ja noored

Artikkel 358

Lepinguosalised teevad koostööd hariduse ja koolituse valdkonnas, et elavdada koostööd ja dialoogi muu hulgas poliitilistes küsimustes, seades eesmärgiks õigusaktide ja tavade lähendamise ELi omadele. Lepinguosalised teevad koostööd, et edendada elukestvat õpet ning julgustada koostööd ja läbipaistvust kõikidel haridus- ja koolitustasanditel, pöörates erilist tähelepanu kõrgharidusele.

Artikkel 359

Koostöö hariduse ja koolituse valdkonnas suunatakse muu hulgas järgmistele valdkondadele:

a)	elukestva õppe edendamine, mis on majanduskasvu ja tööhõive peamine tegur ning võimaldab kodanikel osaleda ühiskonnas täiel määral;

b)	kõigi haridusastmete – alates alusharidusest ja lapsehoiust kuni kolmanda taseme hariduseni – haridus- ja koolitussüsteemide ajakohastamine ning nende kvaliteedi, otstarbekuse ja kättesaadavuse parandamine;

c)	kõrghariduse kvaliteedi parandamine vastavalt ELi kõrghariduse ajakohastamise tegevuskavale ja Bologna protsessile;

d)	rahvusvahelise akadeemilise koostöö süvendamine, osalemine ELi koostööprogrammides, õpilaste ja õpetajate liikuvuse laiendamine;

e)	võõrkeelte õppimise toetamine;

f)	kvalifikatsioonide ja pädevuste tunnustamise edendamine ning valdkonnas läbipaistvuse tagamine;

g)	koostöö edendamine kutsehariduse ja -koolituse valdkonnas, võttes arvesse ELi head tava selles valdkonnas, ning

h)	Euroopa integratsiooniprotsessi mõistmise ja tundmise süvendamine, ELi ja idapartnerluses osalevate riikide suhteid käsitleva akadeemilise dialoogi tugevdamine ning osalemine ELi asjaomastes programmides.

Artikkel 360

Lepinguosalised lepivad kokku, et teevad koostööd noorsoo valdkonnas eesmärgiga:

a)	süvendada koostööd ja suhtlust noorsoopoliitika ning noorte ja noortöötajate mitteformaalse hariduse valdkonnas;

b)	toetada noorte ja noorsootöötajate liikuvust kui vahendit, mis aitab edendada kultuuridevahelist dialoogi ning teadmiste, oskuste ja pädevuse omandamist väljaspool ametlikku haridussüsteemi, sealhulgas vabatahtliku tegevuse kaudu;

c)	edendada noorteorganisatsioonide koostööd.

Artikkel 361

Gruusia teostab ja arendab vastavalt käesoleva lepingu XXXII lisale poliitikat, mis on kooskõlas ELi poliitika ja tavaga, järgides nimetatud lisa ja selles osutatud dokumente.

17. PEATÜKK

Kultuurikoostöö

Artikkel 362

Lepinguosalised edendavad kultuurikoostööd kooskõlas 2005. aasta ÜRO Hariduse, Teaduse ja Kultuuri Organisatsiooni (UNESCO) kultuuri väljendusvormide mitmekesisuse kaitse ja edendamise konventsioonis sätestatud põhimõtetega. Lepinguosalised kavatsevad pidada korrapärast poliitilist dialoogi vastastikust huvi pakkuvates valdkondades, sealhulgas ELi ja Gruusia kultuuritööstuste arendamise üle. Lepinguosaliste koostööga soodustatakse kultuuridevahelist dialoogi, kaasates sellesse ELi ja Gruusia kultuurisektori ja kodanikuühiskonna.

Artikkel 363

Lepinguosalised koondavad oma koostöö mitmesse valdkonda:

a)	kultuurikoostöö ja -vahetus;

b)	kunsti ja kunstnike liikuvus ning kultuurisektori suutlikkuse suurendamine;

c)	kultuuridevaheline dialoog;

d)	kultuuripoliitikadialoog ning

e)	koostöö rahvusvahelistel foorumitel nagu UNESCO ja Euroopa Nõukogu, muu hulgas selleks, et edendada kultuurilist mitmekesisust ning säilitada ja väärtustada kultuuri- ja ajaloopärandit.

18. PEATÜKK

Koostöö audiovisuaal- ja meediavaldkonnas

Artikkel 364

Lepinguosalised edendavad koostööd audiovisuaalvaldkonnas. Koostöö eesmärk on tugevdada ELi ja Gruusia audiovisuaaltööstust eelkõige spetsialistide koolituse ja teabevahetuse ning kino ja televisiooni valdkonnas ühistootmise toetamise kaudu.

Artikkel 365

1.   Lepinguosalised peavad korrapäraselt dialoogi ja teevad koostööd audiovisuaal- ja meediavaldkonnas, et suurendada meedia sõltumatust, professionaalsust ja sidemeid ELi meediaga, lähtudes Euroopa, sealhulgas Euroopa Nõukogu normidest ja 2005. aasta UNESCO kultuuri väljendusvormide mitmekesisuse kaitse ja edendamise konventsioonist.

2.   Koostöö võib muu hulgas hõlmata ajakirjanike ja teiste meediaasjatundjate koolitust.

Artikkel 366

Lepinguosalised koondavad oma koostöö mitmesse valdkonda:

a)	audiovisuaal- ja meediapoliitikat käsitlev dialoog;

b)	dialoog rahvusvahelistel foorumitel, nagu UNESCO ja WTO, ning

c)	audiovisuaal- ja meedia-, sealhulgas kinokoostöö.

Artikkel 367

Gruusia ühtlustab oma õigusaktid käesoleva lepingu XXXIII lisas osutatud ELi ja rahvusvaheliste õigusaktidega vastavalt nimetatud lisale.

19. PEATÜKK

Koostöö spordi ja kehalise tegevuse valdkonnas

Artikkel 368

Lepinguosalised teevad koostööd spordi ja kehalise tegevuse valdkonnas, vahetades teavet ja head tava, et edendada tervislikku eluviisi ning propageerida spordi sotsiaalseid ja hariduslikke väärtusi ja liikuvust spordi valdkonnas ning võidelda üleilmsete sporti ohustavate riskidega, näiteks dopingu, rassismi ja vägivallaga.

20. PEATÜKK

Kodanikuühiskonna koostöö

Artikkel 369

Lepinguosalised süvendavad kodanikuühiskonna koostööd, pidades silmas järgmisi eesmärke:

a)	ELi ja Gruusia kodanikuühiskonna kõigi osade vaheliste kontaktide ning kogemuste ja teabe vahetamise süvendamine;

b)	ELis, eelkõige liikmesriikide kodanikuühiskonna organisatsioonide seas, Gruusia, tema ajaloo ja kultuuri tundmise ja mõistmise parandamine, et suurendada teadlikkust võimalustest ja väljakutsetest, mida suhted võivad tulevikus kätkeda;

c)	Gruusias ELi samavõrra parema tundmise ja mõistmise tagamine eelkõige Gruusia kodanikuühiskonna organisatsioonide seas, pöörates muu seas tähelepanu ELi alusväärtustele, poliitikale ja toimimisele.

Artikkel 370

Lepinguosalised edendavad ELi ja Gruusia suhete lahutamatu osana mõlema lepinguosalise kodanikuühiskonna sidusrühmade dialoogi ja koostööd. Sellise dialoogi ja koostöö eesmärk on:

a)	tagada kodanikuühiskonna kaasamine ELi ja Gruusia suhetesse, eriti käesoleva lepingu rakendamisse;

b)	kodanikuühiskonna suurem osalus avaliku sektori otsuste tegemise protsessis, eelkõige pidades avalike institutsioonide ning esindusühenduste ja kodanikuühiskonna organisatsioonide vahel avatud, läbipaistvat ja regulaarset dialoogi;

c)	institutsioonide loomise ja kodanikuühiskonna organisatsioonide tugevdamise jaoks sobiva keskkonna loomine, sealhulgas propagandatoetus, mitteametlike ja ametlike võrgustike loomine ning vastastikused külastused ja seminarid kodanikuühiskonna õigusraamistiku parandamiseks, ning

d)

kummagi poole kodanikuühiskonna organisatsioonide esindajatele teise lepinguosalise kodanikuühiskonna organisatsioonide, sealhulgas sotsiaalpartnerite ja riigiasutuste vahelise konsulteerimisprotsessi ja dialoogiga tutvumise võimaldamine eesmärgiga tugevdada poliitilises protsessis osalevaid kodanikuühiskonna organisatsioone.

Artikkel 371

Käesoleva peatükiga hõlmatud küsimustes toimub lepinguosaliste vahel regulaarne dialoog.

21. PEATÜKK

Regionaalareng ning piiriülene ja piirkondlik koostöö

Artikkel 372

1.   Lepinguosalised edendavad üksteisemõistmist ja vastastikust koostööd regionaalarengu poliitika valdkonnas, sealhulgas selle sõnastamise ja elluviimise meetodite ning mitmetasandilise valitsemise ja partnerluse valdkonnas, pannes erilist rõhku ebasoodsas olukorras olevate alade arendamisele ja territoriaalsele koostööle, et luua kommunikatsioonikanalid ning tõhustada riiklike ja kohalike asutuste, sotsiaal-majanduslike sidusrühmade ja kodanikuühiskonna vahelist teabe ja kogemuste vahetust.

2.   Lepinguosalised teevad koostööd eelkõige selleks, et viia Gruusia tavad vastavusse järgmiste põhimõtetega:

a)	mitmetasandilise valitsemissüsteemi tugevdamine, kuna see mõjutab nii üleriigiliust kui ka kohalikku tasandit, pöörates erilist tähelepanu kohalike sidusrühmade kaasamise viisidele;

b)	kõigi piirkondlikus arengus osalejate vahelise partnerluse konsolideerimine ning

c)	regionaalarengu programmide ja projektide rakendamises osalejate kaasfinantseerimine rahalise toetuse näol.

Artikkel 373

1.   Lepinguosalised toetavad ja tugevdavad kohaliku tasandi ametiasutuste kaasamist piirkondlikku, s.h piiriülesesse poliitikakoostöösse ja sellega seonduvatesse haldusstruktuuridesse, et tõhustada koostööd vastastikku sobiva õigusraamistiku loomise kaudu, toetada ja arendada suutlikkuse suurendamise meetmeid ning aidata tugevdada piiriüleseid ja piirkondlikke majandus- ja ettevõtlusvõrgustikke.

2.   Lepinguosalised teevad koostööd, et tugevdada ja laiendada Gruusia regionaalarengu ja maakasutuse eest vastutavate institutsioonide suutlikkust, muu hulgas selleks, et:

a)	täiustada piirkondliku poliitika väljatöötamise ja rakendamise käigus kesk- ja kohaliku tasandi haldusasutuste vahelist koordineerimist, eelkõige nendevahelise vertikaal- ja horisontaalkoostöö mehhanismi;

b)	suurendada kohaliku tasandi ametiasutuste suutlikkust edendada piiriülest koostööd kooskõlas ELi põhimõtete ja tavaga;

c)	jagada regionaalarengu poliitika kohta teadmisi, teavet ja parimaid tavasid, et edendada kohalike kogukondade majanduslikku heaolu ja piirkondade ühtlast arengut.

Artikkel 374

1.   Lepinguosalised süvendavad ja edendavad koostööd muudes käesoleva lepinguga hõlmatud valdkondades, nagu näiteks transport, energia, sidevõrgud, kultuur, haridus, turism ja tervis.

2.   Lepinguosalised elavdavad oma piirkondade vahelist koostööd riikide- ja piirkondadevaheliste programmidega, ergutavad Gruusia piirkondi osalema Euroopa piirkondlikes struktuurides ja organisatsioonides ning edendavad oma majanduslikku ja institutsioonilist arengut, rakendades ühist huvi pakkuvaid projekte.

3.   Selle tegevuse raamistik on:

a)	Euroopa piirkondade territoriaalne koostöö, sealhulgas riikidevahelise ja piiriülese koostöö programmide raames;

b)	idapartnerluse raames toimuv koostöö ELi asutustega, sealhulgas Regioonide Komiteega, ning osalemine üleeuroopalistes ja piirkondlikes projektides ja algatustes;

c)	koostöö muu hulgas Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee ning Euroopa ruumilise planeerimise vaatlusvõrgustikuga.

Artikkel 375

Käesoleva peatükiga hõlmatud küsimustes toimub regulaarne dialoog.

22. PEATÜKK

Kodanikukaitse

Artikkel 376

Lepinguosalised arendavad ja tugevdavad koostööd looduslike ja inimtegevusest põhjustatud katastroofide alal. Koostöös lähtutakse lepinguosaliste huvidest, pidades silmas võrdsust ja vastastikust kasu, ning võetakse arvesse lepinguosaliste vastastikust sõltuvust ja mitmepoolset tegevust selles valdkonnas.

Artikkel 377

Koostöö eesmärk on parandada loodusõnnetuste ja inimtegevusest tingitud katastroofide ennetamist, nendeks valmistumist ja neile reageerimist.

Artikkel 378

Lepinguosalised vahetavad muu hulgas teavet ja eksperditeadmisi ning rakendavad kahepoolselt ja mitmepoolsete programmide raames ka ühismeetmeid. Koostöö toimub muu hulgas lepinguosaliste vahel selles valdkonnas sõlmitud konkreetsete lepingute ja/või halduskokkulepete rakendamise teel.

Artikkel 379

Koostööl võivad olla järgmised eesmärgid:

a)	kontaktandmete vahetamine ja korrapärane ajakohastamine, et tagada dialoogi kestmine ning võimalus võtta teineteisega ühendust ööpäevaringselt;

b)	hädaolukordades vastastikuse abistamise soodustamine, asjakohasel viisil ja vastavalt piisavate ressursside olemasolule;

c)	ELi või Gruusiat tabanud suurte hädaolukordade kohta varajaste hoiatuste ja ajakohastatud teabe, sealhulgas abitaotluste ja -pakkumiste vahetamine ööpäevaringselt;

d)	teabe vahetamine lepinguosaliste poolt kolmandatele riikidele hädaolukorras abi andmise kohta juhtudel, mil ELi kodanikukaitse mehhanism on aktiveeritud;

e)	koostöö seoses abi taotlemise ja osutamisega vastuvõtva riigi toetusel;

f)	parimate tavade ja suuniste vahetamine katastroofide ennetamise, nendeks valmistumise ja neile reageerimise valdkonnas;

g)	koostöö suurõnnetuste ohu vähendamise alal, sealhulgas asutuste seostamine ja selgitustöö; teavitamine, koolitus ja teabevahetus; loodusõnnetuste tagajärgede ennetamise ja nende leevendamise parimad tavad;

h)	koostöö suurõnnetuste teadmusbaasi parandamise ning katastroofijuhtimise ohu- ja riskianalüüsi valdkonnas;

i)	koostöö suurõnnetuste keskkonna- ja tervisemõju hindamisel;

j)	ekspertide kutsumine spetsiifilistele kodanikukaitsealastele tehnilistele kohtumistele ja sümpoosionidele;

k)	lähtuvalt konkreetsest üritusest vaatlejate kutsumine ELi ja/või Gruusia korraldatud konkreetsetele õppustele ja kursustele ning

l)	koostöö süvendamine kodanikukaitse võimekuse tõhusaima kasutamise alal.

23. PEATÜKK

Osalemine euroopa liidu ametite töös ja programmides

Artikkel 380

Gruusia võib osaleda kõigi selliste liidu ametite töös, mis on Gruusiale osalemiseks avatud vastavalt asjaomastele sätetele, millega need ametid on asutatud. Gruusia sõlmib iga sellise ameti töös osalemiseks ELiga eraldi lepingu, milles käsitletakse ka Gruusia rahalise osaluse suurust.

Artikkel 381

Gruusia võib osaleda kõigis praegustes ja tulevastes liidu programmides, mis on Gruusiale osalemiseks avatud vastavalt asjaomastele sätetele, millega need programmid on vastu võetud. Gruusia osalemine ELi programmides toimub vastavalt käesoleva lepingu III protokollile, mis käsitleb Euroopa Liidu ja Gruusia vahelist raamlepingut Gruusia poolt liidu programmides osalemise üldpõhimõtete kohta.

Artikkel 382

Lepinguosalised peavad regulaarset dialoogi Gruusia osalemise üle liidu programmides ja ametite töös. Muu hulgas teatab EL Gruusiale uute ELi ametite loomisest ja uute programmide vastuvõtmisest ning muudatustest käesoleva lepingu artiklites 380 ja 381 osutatud liidu programmides ja ametite töös osalemise tingimustes.

VII JAOTIS

RAHALINE ABI NING PETTUSEVASTASED JA KONTROLLISÄTTED

1. PEATÜKK

Rahaline abi

Artikkel 383

Gruusia saab rahalist abi asjakohaste ELi rahastamismehhanismide ja -vahendite kaudu. Gruusiaga võib teha koostööd ka Euroopa Investeerimispank, Euroopa Rekonstruktsiooni- ja Arengupank ning muud rahvusvahelised finantsinstitutsioonid. Rahalise abiga aidatakse kaasa käesoleva lepingu eesmärkide saavutamisele ja seda antakse käesoleva peaüki kohaselt.

Artikkel 384

Rahalise abi andmise põhimõtted nähakse ette asjakohaste ELi rahastamisvahendeid käsitlevate määrustega.

Artikkel 385

Lepinguosaliste vahel kokku lepitud ELi rahalise abi prioriteetsed valdkonnad nähakse ette iga-aastaste tegevusprogrammidega, mis põhinevad mitmeaastastel raamistikel, milles kajastuvad kokkulepitud poliitilised prioriteedid. Kõnealuste programmidega kehtestatud abisummade puhul võetakse arvesse Gruusia vajadusi, valdkondlikku suutlikkust ja reformide edukust, eelkõige käesoleva lepinguga hõlmatud valdkondades.

Artikkel 386

Olemasolevate vahendite parimaks ärakasutamiseks püüavad lepinguosalised tagada, et ELi abi rakendatakse tihedas koostöös ja kooskõlastatult teiste doonorriikide, abiorganisatsioonide ja rahvusvaheliste finantsasutustega ning kooskõlas rahvusvaheliste abi tõhususe põhimõtetega.

Artikkel 387

Finantsabi põhiline õiguslik, haldus- ja tehniline baas määratakse kindlaks lepinguosaliste asjakohaste lepingute raames.

Artikkel 388

Assotsieerimisnõukogule teatatakse finantsabi alal tehtud edusammudest ja selle rakendamisest ning selle mõjust käesoleva lepingu eesmärkide saavutamisele. Selleks vahetavad lepinguosaliste asjaomased asutused pidevalt asjaomast järelevalve- ja hindamisteavet.

Artikkel 389

Lepinguosalised annavad abi kooskõlas usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõtetega ning teevad koostööd ELi ja Gruusia finantshuvide kaitsmisel vastavalt käesoleva jaotise 2. peatükile „Pettusevastased ja kontrollisätted”.

2. PEATÜKK

Pettusevastased ja kontrollisätted

Artikkel 390

Mõisted

Käesolevas peatükis kasutatakse käesoleva lepingu IV protokollis sätestatud mõisteid.

Artikkel 391

Kohaldamisala

Käesolevat peatükki kohaldatakse lepinguosaliste vahel edaspidi sõlmitavate lepingute ja rahastamisvahendite suhtes ning kõigi muude ELi rahastamisvahendite suhtes, millega Gruusia võib ühineda, ilma et see piiraks muid täiendavaid sätteid, mis reguleerivad auditeid, kohapealseid kontrolle, inspekteerimisi, kontrollimeetmeid ja pettusevastaseid meetmeid, kaasa arvatud Euroopa Kontrollikoja ja Euroopa Pettustevastase Ameti omi.

Artikkel 392

Pettuse, korruptsiooni ja muu ebaseadusliku tegevuse ennetamise meetmed

Lepinguosalised võtavad mõjusaid meetmeid, et ennetada ELi vahendite kasutamisega seotud pettust, korruptsiooni ja mis tahes muud ebaseaduslikku tegevust ning võidelda nende vastu, andes muu hulgas vastastikust haldus- ja õigusabi käesoleva lepinguga hõlmatud valdkondades.

Artikkel 393

Operatiivtasandi teabevahetus ja edasine koostöö

1.   Käesoleva peatüki nõuetekohaseks rakendamiseks vahetavad Gruusia ja ELi pädevad asutused regulaarselt teavet ning peavad ühe või teise lepinguosalise taotlusel konsultatsioone.

2.   OLAF võib oma Gruusia partneritega kokku leppida teha edasist koostööd pettustevastase võitluse valdkonnas kooskõlas Gruusia õigusaktidega, sealhulgas sõlmida operatiivtöö kokkuleppeid Gruusia asutustega.

3.   Isikuandmete edastamise ja töötlemise suhtes kohaldatakse käesoleva lepingu III jaotise „Vabadus, turvalisus ja õigus” artiklit 14.

Artikkel 394

Pettuse, korruptsiooni ja eeskirjade eiramise ennetamine

1.   ELi ja Gruusia asutused kontrollivad korrapäraselt, kas ELi vahenditest rahastatavaid meetmeid rakendatakse nõuetekohaselt. Nad võtavad vajalikke meetmeid eeskirjade eiramise ja pettuste ennetamiseks ja heastamiseks.

2.   ELi ja Gruusia ametiasutused võtavad vajalikke meetmeid igasuguse aktiivse ja passiivse korruptsiooni ennetamiseks ja heastamiseks ning igasuguse huvide konflikti välistamiseks kõigil ELi vahendite rakendamise etappidel.

3.   Gruusia ametiasutused teatavad Euroopa Komisjonile kõigist võetud ennetusmeetmetest.

4.   Euroopa Komisjonil on õigus koguda tõendeid vastavalt nõukogu 25. juuni 2002. aasta määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 (mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust) artiklile 56.

5.   Komisjonil on eelkõige õigus hankida tõendeid ka selle kohta, et hankemenetlused ja toetuste andmise menetlused vastavad läbipaistvuse, võrdse kohtlemise ja mittediskrimineerimise põhimõtetele ning et nende puhul välditakse igasugust huvide konflikti, antakse rahvusvaheliselt heakskiidetud standarditele vastavad tagatised ja tagatakse usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõtete täitmine.

6.   Lepinguosalised esitavad vastavalt nende endi korrale üksteisele kogu teabe ELi vahendite kasutamise kohta ning annavad üksteisele viivitamatult teada oma menetluste või süsteemide märkimisväärsetest muudatustest.

Artikkel 395

Kohtumenetlus, uurimine ja süüdistuse esitamine

Gruusia ametiasutused tagavad riikliku ja ELi-poolse kontrolli järel kohtumenetluse algatamise, sealhulgas vastavalt vajadusele uurimise ja vastutusele võtmise kõigis kahtlustatavates ja kinnitust leidnud pettuse, korruptsiooni ja muudes eeskirjade eiramise, sealhulgas huvide konflikti juhtumites. Pädevaid Gruusia asutusi võib selle juures vajaduse korral abistada OLAF.

Artikkel 396

Pettusest, korruptsioonist ja eeskirjade eiramisest teatamine

1.   Gruusia ametiasutused edastavad Euroopa Komisjonile viivitamatult igasuguse teabe, mida nad on saanud kahtlustatavate ja kinnitust leidnud pettuse ja korruptsiooni juhtumite kohta, ning teavitavad Euroopa Komisjoni viivitamatult muude eeskirjade eiramisest, sealhulgas huvide konfliktist seoses ELi vahendite kasutamisega. Pettuste ja korruptsiooni kahtlustuste korral teavitatakse ka OLAFit ja Euroopa Komisjoni.

2.   Gruusia ametiasutused teatavad ka kõigist meetmetest, mis nad on võtnud seoses käesoleva artikli alusel edastatud faktidega. Kui pettuste, korruptsiooni ja kõigi muude eeskirjade eiramiste juhtumeid, mille kohta aru anda, ei ole esinenud, teatavad Gruusia ametiasutused sellest Euroopa Komisjonile pärast iga kalendriaasta lõppu.

Artikkel 397

Auditid

1.   Euroopa Komisjonil ja Euroopa Kontrollikojal on õigus kontrollida, kas kõik ELi vahendite kasutamisel kantud kulud on tehtud seaduslikult ja eeskirjadekohaselt ning kas finantsjuhtimine on olnud usaldusväärne.

2.   Auditeid viiakse läbi nii võetud kohustuste kui ka tehtud maksete põhjal. Auditid põhinevad dokumentidel ja vajaduse korral viiakse need läbi kohapeal selle üksuse ruumides, kes haldab ELi vahendite kasutamist või osaleb selles. Auditeid võib läbi viia enne kõnealuse finantsaasta kontode sulgemist ja viie aasta jooksul alates lõppmakse tegemisest.

3.   Euroopa Komisjoni inspektorid ning Euroopa Komisjoni või Euroopa Kontrollikoja poolt volitatud isikud võivad teostada dokumentide või kohapealseid kontrolle ja auditeid iga üksuse ruumides, kes haldab ELi vahendite kasutamist või osaleb selles, ning tema Gruusias asuvate alltöövõtjate ruumides.

4.   Euroopa Komisjoni inspektoritele, Euroopa Komisjoni volitatud isikutele ja Euroopa Kontrollikojale tagatakse auditite teostamiseks vajalik juurdepääs tegevuskohtadele, objektidele ja dokumentidele, sh digitaalsetele dokumentidele. Kõnealusest juurdepääsuõigusest tuleks teavitada kõiki Gruusia avaliku sektori asutusi ning see sätestatakse konkreetselt käesolevas lepingus viidatud lepingutes, mis sõlmitakse vahendite kasutamiseks.

5.   Käesolevas artiklis osutatud kontrolle ja auditeid kohaldatakse kõigi ELi vahendeid saanud töövõtjate ja alltöövõtjate suhtes. Oma ülesannete täitmisel teevad Euroopa Kontrollikoda ja Gruusia auditiasutused koostööd usalduse vaimus, säilitades samas oma sõltumatuse.

Artikkel 398

Kohapealne kontroll

1.   Käesoleva lepingu raames volitatakse OLAFit ELi finantshuvide kaitsmiseks tegema kohapealseid kontrolle ja inspekteerimisi vastavalt nõukogu 11. novembri 1996. aasta määrusele (EÜ, Euratom) nr 2185/96, mis käsitleb komisjoni tehtavat kohapealset kontrolli ja inspekteerimist, et kaitsta Euroopa ühenduste finantshuve pettuste ja igasuguse muu eeskirjade eiramiste eest.

2.   OLAF valmistab kohapealsed kontrollid ja inspekteerimise ette ning viib need läbi tihedas koostöös Gruusia pädevate asutustega, võttes arvesse Gruusia õigusnorme.

3.   Gruusia ametiasutusi teavitatakse varakult kontrollide ja inspekteerimise eesmärgist ja õiguslikust alusest, et nad saaksid osutada kogu vajalikku abi. Selleks võivad kohapealsel kontrollimisel ja inspekteerimisel osaleda ka Gruusia pädevate asutuste ametnikud.

4.   Kui asjaomased Gruusia ametiasutused avaldavad selleks huvi, viivad kontrolli ja inspekteerimise läbi OLAF ja Gruusia ametiasutused ühiselt.

5.   Kui ettevõtjad on kohapealse kontrolli või inspekteerimise vastu, annavad Gruusia ametiasutused riiklikke eeskirju järgides OLAFile igakülgset abi, et kohapealse kontrolli ja inspekteerimise saaks edukalt läbi viia.

Artikkel 399

Haldusmeetmed ja -karistused

Ilma et see piiraks Gruusia õigusaktide kohaldamist, võib komisjon rakendada haldusmeetmeid ja -karistusi kooskõlas määrusega (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 ja komisjoni 23. detsembri 2002. aasta määrusega (EÜ, Euratom) nr 2342/2002, millega kehtestatakse Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust käsitleva nõukogu määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 üksikasjalikud rakenduseeskirjad, samuti nõukogu 18. detsembri 1995. aasta määrusega (EÜ, Euratom) nr 2988/95 Euroopa ühenduste finantshuvide kaitse kohta.

Artikkel 400

Tagasinõudmine

1.   Gruusia ametiasutused võtavad kõik vajalikud meetmed, et täita järgmised sätted alusetult makstud ELi vahendite rahastavale valitsusasutusele tagasinõudmise kohta.

2.   Kui ELi vahendite kasutamine on usaldatud Gruusia ametiasutustele, on alusetult makstud ELi vahendeid tagasi nõudma volitatud Euroopa Komisjon, kasutades eelkõige finantskorrektsioone. Selleks et vältida asjaomaste ELi vahendite kadu, võtab Euroopa Komisjon arvesse Gruusia ametiasutuste võetud meetmeid.

3.   Enne mis tahes tagasinõudmist käsitleva otsuse vastuvõtmist konsulteerib Euroopa Komisjon Gruusiaga. Tagasinõudmist käsitlevaid vaidlusi lahendab assotsieerimisnõukogu.

4.   Kui Euroopa Komisjon rakendab ELi vahendeid otseselt või kaudselt, usaldades eelarve täitmisega seonduvad ülesanded kolmandatele isikutele, tuleb Euroopa Komisjoni poolt käesoleva jaotise raames tehtud otsused, millega määratakse rahalisi kohustusi isikutele, kes ei ole riigid, Gruusias täitmisele pöörata järgmiste põhimõtete kohaselt:

a)

täitmisele pööramine toimub vastavalt Gruusia tsiviilmenetlusele. Korralduse otsuse täitmise kohta ilma muude formaalsusteta peale otsuse autentsuse tõestamise lisab otsusele riiklik asutus, kelle Gruusia valitsus selleks otstarbeks määrab ning Euroopa Komisjonile ja Euroopa Liidu Kohtule teatavaks teeb;

b)	kui kõnealused formaalsused on asjaomase lepinguosalise avalduse põhjal lõpetatud, võib nimetatud lepinguosaline asuda otsust täitma kooskõlas Gruusia õigusega, saates küsimuse otse pädevale asutusele;

c)	täitmise võib peatada ainult Euroopa Liidu Kohtu otsusega. Gruusia kohtute pädevusse kuuluvad siiski kaebused täitmise ebaõige viisi kohta.

5.   Täitekorralduse annab välja Gruusia valitsuse poolt määratud asutus ilma mingite täiendavate kontrollideta peale otsuse autentsuse tõestamise. Täitmisele pööramine toimub kooskõlas Gruusias kehtiva menetlusega. ELi asutuse täitekorralduse õiguspärasust on õigus kontrollida Euroopa Liidu Kohtul.

6.   Samadel tingimustel pööratakse täitmisele Euroopa Liidu Kohtu otsused, mis on tehtud käesoleva peatüki kohaldamisalas sõlmitud lepingus sisalduva vahekohtuklausli alusel.

Artikkel 401

Konfidentsiaalsus

Käesoleva peatüki kohaselt edastatud või omandatud teave kuulub ametisaladuste hulka ning seda kaitstakse Gruusia õiguse ja ELi institutsioonide suhtes kehtivate vastavasisuliste sätete alusel samamoodi kui muud sarnast teavet. Sellist teavet võib edastada ainult sellistele isikutele ELi asutustes, liikmesriikides ja Gruusias, kelle ülesanded nõuavad selle teadmist, samuti ei tohi seda teavet kasutada muul eesmärgil kui lepinguosaliste finantshuvide tõhusaks kaitsmiseks.

Artikkel 402

Õigusaktide ühtlustamine

Gruusia ühtlustab oma õigusaktid käesoleva lepingu XXXIV lisas osutatud ELi ja rahvusvaheliste õigusaktidega vastavalt nimetatud lisale.

VIII JAOTIS

INSTITUTSIOONILISED, ÜLD- JA LÕPPSÄTTED

1. PEATÜKK

Institutsiooniline raamistik

Artikkel 403

Lepinguosalised võivad omavahelist valdkondlikku koostööd käsitlevat dialoogi, sealhulgas üld- ja valdkonnapoliitilist dialoogi pidada mis tahes tasandil. Korrapärast kõrgetasemelist valdkonnapoliitilist dialoogi peetakse käesoleva lepingu artikli 404 alusel moodustatud assotsieerimisnõukogus ning lepinguosaliste ministri tasandil esindajate vaheliste regulaarsete kohtumiste raames, mis toimuvad vastastikusel kokkuleppel.

Assotsiatsiooninõukogu

Artikkel 404

1.   Käesolevaga moodustatakse assotsieerimisnõukogu. Nõukogu jälgib ja kontrollib käesoleva lepingu kohaldamist ja rakendamist ning vaatab käesoleva lepingu toimimise selle eesmärkide valguses perioodiliselt läbi.

2.   Assotsieerimisnõukogu kohtub ministrite tasandil korrapäraste ajavahemike järel vähemalt üks kord aastas ja ka siis, kui asjaolud seda nõuavad. Vastastikusel kokkuleppel võib assotsieerimisnõukogu kokku tulla mis tahes koosseisus.

3.   Lisaks käesoleva lepingu kohaldamise ja rakendamise jälgimisele ja kontrollimisele vaatab assotsieerimisnõukogu läbi kõik käesoleva lepingu raames üles kerkivad olulised küsimused ning kõik muud vastastikust huvi pakkuvad kahepoolsed ja rahvusvahelised küsimused.

Artikkel 405

1.   Assotsieerimisnõukogusse kuuluvad ühelt poolt Euroopa Liidu Nõukogu ja Euroopa Komisjoni liikmed ning teiselt poolt Gruusia valitsuse liikmed.

2.   Assotsieerimisnõukogu kehtestab oma kodukorra.

3.   Assotsieerimisnõukogu esimeheks on vaheldumisi Euroopa Liidu esindaja ja Gruusia esindaja.

4.   Asjakohasel juhul ja vastastikusel kokkuleppel võivad assotsieerimisnõukogu töös vaatlejana osaleda lepinguosaliste muude asutuste esindajad.

Artikkel 406

1.   Käesoleva lepingu eesmärkide saavutamiseks on assotsieerimisnõukogul õigus teha otsuseid käesoleva lepingu kohaldamisalasse kuuluvates küsimustes. Sellised otsused on lepinguosalistele siduvad ja nad võtavad nende rakendamiseks asjakohaseid meetmeid kooskõlas käesoleva lepinguga, vajaduse korral ka käesoleva lepinguga asutatud organite kaudu. Assotsieerimisnõukogu võib anda ka soovitusi. Nõukogu võtab oma otsused ja soovitused vastu lepinguosaliste kokkuleppel, kui lepinguosaliste vastavad sisemenetlused on lõpule viidud.

2.   Vastavalt käesolevas lepingus sätestatud eesmärgile, milleks on Gruusia õigusaktide järkjärguline ühtlustamine ELi õigusaktidega, kujutab assotsieerimisnõukogu endast foorumit teabe vahetamiseks väljavalitud ELi ja Gruusia koostatavate ja kehtivate õigusaktide ning rakendamis-, täite- ja vastavusmeetmete kohta.

3.   Kooskõlas lõikega 1 võib assotsieerimisnõukogu ajakohastada ja muuta käesoleva lepingu lisasid, ilma et see mõjutaks käesoleva lepingu IV jaotises „Kaubandus ja kaubandusküsimused” esitatud erisätete kohaldamist.

Assotsiatsioonikomitee

Artikkel 407

1.   Käesolevaga moodustatakse assotsieerimiskomitee. Komitee abistab assotsieerimisnõukogu tema ülesannete täitmisel.

2.   Assotsieerimiskomiteesse kuuluvad lepinguosalise esindajad on tavaliselt kõrgemad ametnikud.

3.   Assotsieerimiskomitee esimeheks on vaheldumisi ELi esindaja ja Gruusia esindaja.

Artikkel 408

1.   Assotsieerimisnõukogu määrab oma kodukorras kindlaks assotsieerimiskomitee toimimise ja ülesanded, mille hulka kuulub assotsieerimisnõukogu kohtumiste ettevalmistamine. Assotsieerimiskomitee kohtub vähemalt üks kord aastas ja ka siis, kui asjaolud seda nõuavad.

2.   Assotsieerimisnõukogu võib assotsieerimiskomiteele delegeerida kõiki oma volitusi, sealhulgas siduvate otsuste vastuvõtmise õigust.

3.   Assotsieerimiskomiteel on õigus võtta vastu otsuseid käesolevas lepingus ettenähtud juhtudel ja valdkondades, milles assotsieerimisnõukogu on talle volitused delegeerinud, ning vastavalt käesoleva lepingu artikli 406 lõikele 1. Kõnealused otsused on lepinguosaliste suhtes siduvad ning nad võtavad nende rakendamiseks vajalikke meetmeid. Assotsieerimiskomitee võtab oma otsused vastu lepinguosaliste kokkuleppel, võttes arvesse lepinguosaliste sisemenetlusi.

4.   Kõigi käesoleva lepingu IV jaotisega „Kaubandus ja kaubandusküsimused” seonduvate küsimuste käsitlemiseks kohtub assotsieerimiskomitee erikoosseisus. Assotsieerimiskomitee erikoosseis kohtub vähemalt üks kord aastas.

Artikkel 409

Eri- ja allkomiteed ning -organid

1.   Assotsieerimiskomiteed abistavad käesoleva lepingu kohaselt moodustatud allkomiteed.

2.   Kui see on vajalik käesoleva lepingu rakendamiseks, võib assotsieerimisnõukogu otsustada luua konkreetse valdkonna erikomitee või -organi ning määrab kindlaks selle koosseisu, ülesanded ja tegevuspõhimõtted. Lisaks võivad sellised erikomiteed ja organid pidada arutelusid igal teemal, mida nad peavad asjakohaseks, ilma et see piiraks käesoleva lepingu IV jaotise „Kaubandus ja kaubandusküsimused” konkreetseid sätteid.

3.   Assotsieerimiskomitee võib luua allkomiteesid muu hulgas ka selleks, et analüüsida käesoleva lepingu V jaotises „Majandus- ja valdkondlik koostöö” ja VI jaotises „Muu koostööpoliitika” viidatud regulaarse dialoogi suhtes tehtud edusamme.

4.   Allkomiteedel on õigus teha otsuseid käesoleva lepinguga ettenähtud valdkondades. Kõnealused allkomiteed annavad oma tegevuse kohta nõuetekohaselt korrapäraselt aru assotsieerimiskomiteele.

5.   Käesoleva lepingu IV jaotise „Kaubandus ja kaubandusküsimused” kohaselt moodustatud allkomiteed teatavad käesoleva lepingu artikli 408 lõikes 4 sätestatud kaubanduskoosseisus kokkutulnud assotsieerimiskomiteele piisava ajavaruga oma koosolekute kuupäeva ja päevakorra. Allkomiteed annavad oma tegevusest aru assotsieerimiskomiteele, iga kord, kui see tuleb kokku kaubanduskomiteena.

6.   Allkomiteede olemasolu ei takista lepinguosalisi mis tahes küsimuses pöördumast otse assotsieerimiskomitee, sealhulgas kaubanduskoosseisus kokkutulnud assotsieerimiskomitee poole.

Parlamentaarne assotsieerimiskomitee

Artikkel 410

1.   Käesolevaga moodustatakse parlamentaarne assotsieerimiskomitee. Parlamentaarne assotsieerimiskomitee on foorumiks, kus Euroopa Parlamendi liikmed ja Gruusia parlamendi liikmed saavad kohtuda ja mõtteid vahetada. Komitee tuleb kokku enda määratud ajavahemike tagant.

2.   Parlamentaarne assotsieerimiskomitee koosneb Euroopa Parlamendi ja Gruusia parlamendi liikmetest.

3.   Parlamentaarne assotsieerimiskomitee kehtestab oma kodukorra.

4.   Parlamentaarse assotsieerimiskomitee esimeheks on tema kodukorras sätestatud tingimustel vaheldumisi Euroopa Parlamendi esindaja ja Gruusia parlamendi esindaja.

Artikkel 411

1.   Parlamentaarne assotsieerimiskomitee võib assotsieerimisnõukogult nõuda käesoleva lepingu rakendamisega seotud teavet, mille assotsieerimisnõukogu seejärel parlamentaarsele assotsieerimiskomiteele esitab.

2.   Parlamentaarsele assotsieerimiskomiteele teatatakse assotsieerimisnõukogu otsustest ja soovitustest.

3.   Parlamentaarne assotsieerimiskomitee võib anda assotsieerimisnõukogule soovitusi.

4.   Parlamentaarne assotsieerimiskomitee võib luua parlamentaarseid assotsieerimise allkomiteesid.

Kodanikuühiskonna platvorm

Artikkel 412

1.   Lepinguosalised toetavad ka kodanikuühiskonna esindajate regulaarseid kohtumisi, et hoida neid kursis käesoleva lepingu rakendamisega ja saada selleks nendepoolset teavet.

2.   Käesolevaga moodustatakse ELi ja Gruusia kodanikuühiskonna platvorm. Platvorm koosneb ELi kodanikuühiskonna organisatsioonide esindajaist, muu hulgas Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee liikmeist, ning Gruusia kodanikuühiskonna organisatsioonide ja muu hulgas idapartnerluse kodanikeühenduste foorumi esindajaist, kellele see on kohtumis- ja mõttevahetusfoorum. Komitee tuleb kokku enda määratud ajavahemike tagant.

3.   Kodanikuühiskonna platvorm kehtestab oma kodukorra.

4.   Kodanikuühiskonna platvormi eesistujaks on tema kodukorras sätestatud tingimustel vaheldumisi Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee esindaja ning Gruusia kodanikuühiskonna organisatsioonide esindaja.

Artikkel 413

1.   Kodanikuühiskonna platvormile teatatakse assotsieerimisnõukogu otsustest ja soovitustest.

2.   Kodanikuühiskonna platvorm võib anda assotsiatsiooninõukogule soovitusi.

3.   Assotsieerimiskomitee ja parlamentaarne assotsieerimiskomitee korraldavad regulaarseid kohtumisi kodanikuühiskonna platvormi esindajatega, et kuulata ära nende seisukohad käesoleva lepingu eesmärkide saavutamise kohta.

2. PEATÜKK

Üld- ja lõppsätted

Artikkel 414

Pöördumine kohtutesse ja haldusasutustesse

Lepinguosalised kohustuvad käesoleva lepingu kohaldamisalas tagama, et teise lepinguosalise füüsilisi ja juriidilisi isikuid ei diskrimineerita võrreldes oma kodanikega pöördumisel lepinguosaliste pädevatesse kohtutesse ja haldusasutustesse, et kaitsta oma isiklikke õigusi, sealhulgas omandiõigust.

Artikkel 415

Julgeolekuerandid

Käesolevas lepingus sätestatu ei takista lepinguosalist võtmast meetmeid:

a)	mida ta peab vajalikuks, et vältida oma oluliste julgeolekuhuvidega vastuolus oleva teabe avalikustamist;

b)	mis on seotud relvade, laskemoona või sõjavarustuse tootmise või nendega kauplemisega või kaitsevajadusteks asendamatu teadus- või arendustöö või tootmisega, tingimusel et need meetmed ei halvenda konkurentsitingimusi selliste toodete osas, mis ei ole eriomaselt sõjalise otstarbega;

c)	mida ta peab enda julgeoleku seisukohalt vajalikuks avalikku korda mõjutavate tõsiste siseriiklike rahutuste, sõja või sõjaohtu kujutavate tõsiste rahvusvaheliste pingete korral või selleks, et täita oma kohustusi, mis ta on endale võtnud rahu ja rahvusvahelise julgeoleku säilitamiseks.

Artikkel 416

Diskrimineerimise keeld

1.   Käesoleva lepinguga reguleeritavates valdkondades ja ilma et see piiraks lepingus sisalduvate erisätete kohaldamist:

a)	meetmed, mida Gruusia rakendab ELi ja selle liikmesriikide suhtes, ei tohi põhjustada diskrimineerimist liikmesriikide, nende kodanike ega äriühingute vahel,

b)	meetmed, mida EL või selle liikmesriigid rakendavad Gruusia suhtes, ei tohi põhjustada diskrimineerimist Gruusia kodanike ega äriühingute vahel.

2.   Lõike 1 sätted ei piira lepinguosaliste õigust kohaldada oma asjakohaseid maksualaseid õigusnorme maksumaksjate suhtes, kes ei ole oma elu- või asukoha poolest ühesuguses olukorras.

Artikkel 417

Järkjärguline ühtlustamine

Gruusia ühtlustab järk-järgult oma õigusaktid käesoleva lepingu lisades osutatud ELi õigusaktidega käesolevas lepingus sätestatud kohustuste alusel ja nimetatud lisade kohaselt. Kõnealune säte ei piira käesoleva lepingu IV jaotises „Kaubandus ja kaubandusküsimused” esitatud konkreetseid põhimõtteid ega kohustusi õigusaktide ühtlustamisel.

Artikkel 418

Dünaamiline ühtlustamine

Kooskõlas eesmärgiga järk-järgult ühtlustada Gruusia õigusaktid ELi õigusaktidega vaatab assotsieerimisnõukogu korrapäraselt läbi ja ajakohastab käesoleva lepingu lisasid, muu hulgas võttes arvesse ELi õigustiku arengut ja kohaldatavaid standardeid, mis on sätestatud lepinguosaliste poolt asjakohasteks peetavates rahvusvahelistes õigusaktides, kui lepinguosaliste vastavad sisemenetlused on lõpule viidud. See säte ei piira käesoleva lepingu IV jaotises „Kaubandus ja kaubandusküsimused” esitatud erisätete kohaldamist.

Artikkel 419

Õigusaktide ühtlustamise järelevalve

1.   Järelevalve on käesoleva lepinguga hõlmatud meetmete rakendamise ja täitmise edusammude järjepidev hindamine.

2.   Järelevalve raames hindab EL Gruusia õiguse ühtlustamist ELi õigusega vastavalt käesolevale lepingule, sealhulgas rakendamis- ja jõustamisaspekte. Hindamist võib läbi viia EL üksi ja omal algatusel vastavalt käesoleva lepingu IV jaotisele „Kaubandus ja kaubandusküsimused”, EL kokkuleppel Gruusiaga ja lepinguosalised ühiselt. Hindamisprotsessi lihtsustamiseks annab Gruusia ELile aru ühtlustamisel tehtud edusammude kohta, vajaduse korral enne käesolevas lepingus ELi õigusaktide kohta sätestatud üleminekuperioodide lõppu. Aruandlus- ja hindamisprotsessi, sealhulgas hindamise korra ja sageduse puhul võetakse arvesse käesolevas lepingus või käesoleva lepingu alusel asutatud rahvusvaheliste organite otsustes sätestatud erikorda.

3.   Järelevalve võib hõlmata kohapealseid missioone, vajadusel ELi institutsioonide, organite ja asutuste, vabaühenduste, järelevalveasutuste, sõltumatute ekspertide ja teiste osalusel.

4.   Järelevalvetoimingute, sealhulgas käesoleva artikli lõikes 2 sätestatud ühtlustamise hindamise tulemusi, arutatakse kõigis käesoleva lepingu alusel moodustatud asjaomastes organites. Sellised organid võivad vastu võtta ühiseid soovitusi, mis esitatakse assotsieerimisnõukogule.

5.   Kui lepinguosalised lepivad kokku, et käesoleva lepingu IV jaotisega „Kaubandus ja kaubandusküsimused” hõlmatud vajalikud meetmed on rakendatud ja need pööratakse täitmisele, otsustab assotsieerimisnõukogu temale käesoleva lepingu artiklitega 406 ja 408 delegeeritud volituste alusel kokku käesoleva lepingu IV jaotises „Kaubandus ja kaubandusküsimused” käsitletud turu edasises avamises.

6.   Assotsieerimisnõukogule esitatud käesoleva artikli lõike 4 kohase ühissoovituse või sellises soovituses kokkuleppele mittejõudmise suhtes ei kohaldata käesoleva lepingu IV jaotises „Kaubandus ja kaubandusküsimused” kirjeldatud vaidluste lahendamist. Asjaomase organi tehtud otsuse või otsuse tegemata jätmise suhtes ei kohaldata käesoleva lepingu IV jaotises „Kaubandus ja kaubandusküsimused” kirjeldatud vaidluste lahendamist.

Artikkel 420

Kohustuste täitmine

1.   Lepinguosalised võtavad kõik üld- või erimeetmed, mis on vajalikud käesolevast lepingust tulenevate kohustuste täitmiseks. Nad tagavad käesolevas lepingus sätestatud eesmärkide saavutamise.

2.   Lepinguosalised lepivad kokku, et ühe lepinguosalise taotlusel peavad nad viivitamata sobivate kanalite kaudu nõu, et arutada käesoleva lepingu tõlgendamise, rakendamise või heauskse kohaldamisega seotud küsimusi ja muid omavaheliste suhete asjakohaseid tahke.

3.   Lepinguosalised esitavad käesoleva lepingu tõlgendamise, rakendamise või heauskse kohaldamisega seonduvad vaidlused artikli 421 kohaselt assotsieerimisnõukogule lahendamiseks. Assotsieerimisnõukogu võib vaidluse lahendada siduva otsusega.

Artikkel 421

Vaidluste lahendamine

1.   Kui lepinguosaliste vahel tekkib vaidlus käesoleva lepingu tõlgendamise, rakendamise või heauskse kohaldamise kohta, esitab lepinguosaline vaidluse lahendamiseks teisele lepinguosalisele ning assotsieerimisnõukogule ametliku taotluse. Erandina kohaldatakse käesoleva lepingu IV jaotise „Kaubandus ja kaubandusküsimused” tõlgendamise, rakendamise ja heauskse kohaldamisega seonduvate vaidluste puhul üksnes kõnealuse jaotise 14. peatükki „Vaidluste lahendamine”.

2.   Lepinguosalised püüavad leida vaidlustele lahenduse heas usus toimuvate konsultatsioonide kaudu assotsieerimisnõukogus ja muudes käesoleva lepingu artiklites 407 ja 409 osutatud organites, eesmärgiga saavutada võimalikult kiiresti mõlemale lepinguosalisele vastuvõetav lahendus.

3.   Lepinguosalised esitavad assotsieerimisnõukogule ja muudele asjakohastele organitele kogu olukorra põhjalikuks uurimiseks vajaliku teabe.

4.   Kuni vaidlust ei lahendata, arutatakse seda igal assotsieerimisnõukogu kohtumisel. Vaidlus loetakse lahendatuks, kui assotsieerimisnõukogu on teinud vastavalt käesoleva lepingu artikli 420 lõikele 3 vaidluse lahendamiseks siduva otsuse või kui ta teatab, et vaidlus on lõppenud. Vaidlusi käsitlevaid konsultatsioone võib pidada ka assotsieerimiskomitee istungitel või vastavalt lepinguosaliste vahel kokkulepitule või ühe lepinguosalise taotlusel käesoleva lepingu artiklite 407 ja 409 kohaselt moodustatud asjaomastes organites. Konsultatsioone võib pidada ka kirjalikult.

5.   Konsultatsioonide käigus avaldatud teave on konfidentsiaalne.

Artikkel 422

Kohustuste mittetäitmisega kaasnevad asjakohased meetmed

1.   Lepinguosaline võib võtta asjakohaseid meetmeid, kui küsimust ei lahendata kolme kuu jooksul alates kuupäevast, mil teatati käesoleva lepingu artikli 421 kohasest ametlikust vaidluse lahendamise taotlusest, ja kui kaebuse esitanud lepinguosaline on endiselt seisukohal, et teine lepinguosaline ei ole täinud käesolevast lepingust tulenevat kohustust. Kolmekuulise konsulteerimisperioodi nõudest võib lepinguosaliste vastastikusel kokkuleppel loobuda ja seda ei kohaldata käesoleva artikli lõikes 3 sätestatud erandjuhtudel.

2.   Asjakohaste meetmete valimisel tuleb eelistada neid, mis segavad käeoleva lepingu toimimist kõige vähem. Selliste meetmete hulka ei tohi kuuluda käesoleva lepingu IV jaotises „Kaubandus ja kaubandusküsimused” sätestatud õiguste ja kohustuste peatamine, välja arvatud käesoleva artikli lõikes 3 kirjeldatud juhtudel. Käesoleva artikli lõike 1 kohastest meetmetest teatatakse viivitamata assotsieerimisnõukogule ja neid arutatakse vastavalt käesoleva lepingu artikli 420 lõikele 2 ning nendega seonduvaid vaidlusi lahendatakse vastavalt käesoleva lepingu artikli 420 lõikele 3 ja artiklile 421.

3.   Käesoleva artikli lõigetes 1 ja 2 osutatud erandiks on:

a)	lepingu denonsseerimine vastuolus rahvusvahelise õiguse üldnormidega ja

b)	käesoleva lepingu I jaotise „Üldpõhimõtted” artiklis 2 osutatud oluliste tingimuste rikkumine teise lepinguosalise poolt.

Artikkel 423

Seos muude lepingutega

1.   Ühelt poolt Euroopa ühenduste ja nende liikmesriikide ning teiselt poolt Gruusia vahel Luksemburgis 22. aprillil 1996 allakirjutatud ja 1. juulil 1999 jõustunud partnerlus- ja koostööleping tunnistatakse kehtetuks.

2.   Käesolev leping asendab lõikes 1 osutatud lepingu. Kõikides muudes lepinguosaliste vahel sõlmitud kokkulepetes olevaid viiteid osutatud lepingule käsitatakse viidetena käesolevale lepingule.

3.   14. juulil 2011. aastal Brüsselis allakirjutatud ja 1. aprillil 2012 jõustunud Euroopa Liidu ja Gruusia vaheline põllumajandustoodete ja toidu geograafiliste tähiste kaitset käsitlev leping asendatakse käesoleva lepinguga.

Artikkel 424

1.   Kuni füüsiliste ja juriidiliste isikute ühesuguste õiguste saavutamiseni käesoleva lepingu kontekstis, ei mõjuta käesolev leping neid õigusi, mis tagatakse üksikisikutele ja ettevõtjatele ühelt poolt üht või mitut liikmesriiki ja teiselt poolt Gruusiat siduvate kehtivate lepingutega.

2.   Kehtivaid lepinguid, mis käsitlevad käesoleva lepingu kohaldamisalasse kuuluvaid konkreetseid koostöövaldkondi, peetakse käesoleva lepinguga reguleeritavate üldiste kahepoolsete suhete lahutamatuks osaks ning need on osa ühisest institutsioonilisest raamistikust.

Artikkel 425

1.   Lepinguosalised võivad käesolevat lepingut täiendada, sõlmides erilepinguid käesoleva lepingu kohaldamisalasse kuuluvates valdkondades. Sellised erilepingud on käesoleva lepinguga reguleeritavate üldiste kahepoolsete suhete lahutamatu osa ning ühise institutsioonilise raamistiku osa.

2.   Ilma et see piiraks Euroopa Liidu lepingu ja Euroopa Liidu toimimise lepingu asjakohaste sätete kohaldamist, ei mõjuta käesolev leping ega selle alusel võetavad meetmed mingil moel liikmesriikide õigust teha Gruusiaga kahepoolset koostööd ja sõlmida vajaduse korral temaga koostöölepinguid.

Artikkel 426

Lisad ja protokollid

Käesoleva lepingu lisad ja protokollid moodustavad käesoleva lepingu lahutamatu osa.

Artikkel 427

Kestus

1.   Käesolev leping sõlmitakse määramata ajaks.

2.   Lepinguosaline võib käesoleva lepingu denonsseerida, teatades sellest teisele lepinguosalisele. Käesolev leping kaotab kehtivuse kuue kuu möödumisel sellise teate kättesaamise kuupäevast.

Artikkel 428

Lepinguosaliste määratlus

Käesolevas lepingus tähistab mõiste „lepinguosaline” ühelt poolt Euroopa Liitu või selle liikmesriike või Euroopa Liitu ja selle liikmesriike vastavalt nende pädevusele, mis tuleneb Euroopa Liidu lepingust ja Euroopa Liidu toimimise lepingust, ning asjakohastel juhtudel ka Euratomi vastavalt selle pädevusele, mis tuleneb Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepingust, ning teiselt poolt Gruusiat.

Artikkel 429

Territoriaalne kohaldatavus

1.   Käesolevat lepingut kohaldatakse ühelt poolt nende territooriumide suhtes, kus kohaldatakse Euroopa Liidu lepingut, Euroopa Liidu toimimise lepingut ja Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepingut kõnealustes lepingutes sätestatud tingimustel, ning teiselt poolt Gruusia territooriumi suhtes.

2.   Gruusia Abhaasia ja Tshinvali (Lõuna-Osseetia) piirkonna suhtes, mille üle Gruusia valitsusel puudub tegelik kontroll, hakatakse käesolevat lepingut ja selle IV jaotist „Kaubandus ja kaubandusküsimused” kohaldama siis, kui Gruusia tagab käesoleva lepingu või selle IV jaotise „Kaubandus ja kaubandusküsimused” täieliku rakendamise ja täitmise kogu oma territooriumil.

3.   Assotsiatsiooninõukogu võtab vastu otsuse selle kohta, millal on tagatud käesoleva lepingu või selle IV jaotise „Kaubandus ja kaubandusküsimused” täielik rakendamine ja täitmine kogu Gruusia territooriumil.

4.   Lepinguosaline, kes asub seisukohale, et käesoleva artikli lõikes 2 osutatud kogu Gruusia territooriumil ei ole enam tagatud käesoleva lepingu või selle IV jaotise „Kaubandus ja kaubandusküsimused” täielik rakendamine ja täitmine, võib esitada taotluse, et assotsiatsiooninõukogu muudaks oma otsust käesoleva lepingu või selle IV jaotise „Kaubandus ja kaubandusküsimused” kõnealuste piirkondade suhtes kohaldamise kohta. Assotsiatsiooninõukogu uurib olukorda ja võtab kolme kuu jooksul pärast taotluse saamist vastu otsuse käesoleva lepingu või selle IV jaotise „Kaubandus ja kaubandusküsimused” kohaldamise jätkamise kohta. Kui assotsiatsiooninõukogu ei võta vastu otsust kolme kuu jooksul alates taotluse esitamisest, peatatakse käesoleva lepingu või selle IV jaotise „Kaubandus ja kaubandusküsimused” kohaldamine kõnealuste piirkondade suhtes seniks, kuni assotsiatsiooninõukogu on otsuse vastu võtnud.

5.   Käesoleva artikli kohased otsused, mille assotsiatsiooninõukogu teeb käesoleva lepingu IV jaotise „Kaubandus ja kaubandusküsimused” kohaldamise kohta, ei saa osutatud jaotist hõlmata ainult osaliselt, vaid ainult tervikuna.

Artikkel 430

Lepingu hoiulevõtja

Käesoleva lepingu hoiulevõtja on Euroopa Liidu Nõukogu peasekretariaat.

Artikkel 431

Jõustumine ja ajutine kohaldamine

1.   Lepinguosalised ratifitseerivad või kiidavad käesoleva lepingu heaks oma menetluste kohaselt. Ratifitseerimis- või heakskiitmiskirjad antakse hoiule Euroopa Liidu Nõukogu peasekretariaati.

2.   Käesolev leping jõustub sellise teise kuu esimesel päeval, mis järgneb kuupäevale, mil antakse hoiule viimane ratifitseerimis- või heakskiitmiskiri.

3.   Olenemata käesoleva artikli lõikest 2 lepivad liit ja Gruusia kokku, et kohaldavad lepingu osi, mille liit kindlaks määrab, kooskõlas käesoleva artikli lõikega 4 vastavalt oma asjakohastele sisemenetlustele ja õigusaktidele.

4.   Ajutine kohaldamine algab sellise teise kuu esimesel päeval, mis järgneb kuupäevale, mil käesoleva lepingu hoiulevõtja on kätte saanud:

a)	liidu teate vajalike menetluste lõpuleviimise kohta koos lepingu ajutiselt kohaldatavate osade loeteluga ning

b)	Gruusia asjakohaste menetluste ja õigusaktide kohase ratifitseerimiskirja.

5.   Käesoleva lepingu asjakohastes sätetes, sealhulgas lisades ja protokollides osutatud „käesoleva lepingu jõustumise kuupäeva” käsitatakse „käesoleva lepingu ajutise kohaldamise alguskuupäevana” käesoleva artikli lõike 3 kohaselt.

6.   Käesoleva lepingu ajutise kohaldamise ajal kohaldatakse endiselt Luxembourgis 22. aprillil 1996 allakirjutatud ja 1. juulil 1999 jõustunud ühelt poolt Euroopa ühenduste ja nende liikmesriikide ning teiselt poolt Gruusia vahelise partnerlus- ja koostöölepingu neid sätteid, mida ei hõlma käesoleva lepingu ajutine kohaldamine.

7.   Lepinguosaline võib käesoleva lepingu hoiulevõtjale esitada kirjaliku teate selle kohta, et kavatseb lepingu ajutise kohaldamise lõpetada. Ajutine kohaldamine lõpeb kuus kuud pärast seda, kui käesoleva lepingu hoiulevõtja on sellekohase teate kätte saanud.

Artikkel 432

Autentsed tekstid

Käesolev leping on koostatud kahes eksemplaris bulgaaria, eesti, hispaania, hollandi, horvaadi, inglise, itaalia, kreeka, leedu, läti, malta, poola, portugali, prantsuse, rootsi, rumeenia, saksa, slovaki, sloveeni, soome, taani, tšehhi, ungari ja gruusia keeles, kusjuures kõik tekstid on võrdselt autentsed.

---

(1)  Käesolevas lepingus mõistetakse „kaupade” all tooteid GATT 1994 tähenduses, kui käesolevas lepingus ei ole sätestatud teisiti. WTO põllumajanduslepingu kohaldamisalasse kuuluvaid kaupu nimetatakse käesolevas peatükis „põllumajandustoodeteks” ja „toodeteks”.

(2)  20. mai 1987. aasta ühistransiidiprotseduuri konventsioon.

(3)  Ainuüksi asjaolu, et mõnede riikide füüsilistelt isikutelt nõutakse viisat ja teiste riikide füüsilistelt isikutelt seda ei nõuta, ei tohi pidada lepingu kohase kasu olematuks muutmiseks või vähendamiseks.

(4)  Selguse huvides tuleb märkida, et territoorium hõlmab majandusvööndit ja mandrilava vastavalt ÜRO mereõiguse konventsioonile.

(5)  Juriidiline isik on teise juriidilise isiku kontrolli all, kui viimasel on õigus nimetada suurem osa tema juhatusest või muul õiguspärasel viisil tema tegevust juhtida.

(6)  Suurema kindluse huvides tuleb märkida, et tuumamaterjalide töötlemine hõlmab kõiki tegevusi, mis vastavad UN ISIC rev 3.1 klassifikatsioonile (kood 2330).

(7)  Ilma et see piiraks tegevuse ulatust, mida võib vastavate siseriiklike õigusaktide alusel pidada kabotaažiks, hõlmab riigisisene kabotaaž käesoleva peatüki alusel reisijate või kauba vedu Gruusias või liikmesriigis asuva sadama või punkti ning mõne Gruusias või ELi liikmesriigis (sealhulgas selle riigi mandrilaval vastavalt ÜRO mereõiguse konventsioonile) asuva sadama või punkti vahel ning vedusid, mille lähte- ja sihtkohaks on üks ja sama sadam või punkt Gruusias või ELi liikmesriigis.

(8)  Õhutranspordi valdkonnas vastastikuse turulepääsu tingimused sätestatakse ELi ja tema liikmesriikide ning Gruusia vahelises lepingus ühise lennunduspiirkonna loomise kohta.

(9)  See kohustus ei laiene käesoleva peatüki kohaldamisalasse mittekuuluvatele investeeringute kaitse sätetele, sealhulgas teistes lepingutes sätestatud investori ja riigi vaidluste lahendamise korrale.

(10)  See kohustus ei laiene käesoleva peatüki kohaldamisalasse mittekuuluvatele investeeringute kaitse sätetele, sealhulgas teistes lepingutes sätestatud investori ja riigi vaidluste lahendamise korrale.

(11)  Ilma et see piiraks tegevuse ulatust, mida võib vastavate siseriiklike õigusaktide alusel pidada kabotaažiks, hõlmab riigisisene kabotaaž käesoleva peatüki alusel reisijate või kauba vedu Gruusias või liikmesriigis asuva sadama või punkti ning mõne Gruusias või ELi liikmesriigis (sealhulgas selle riigi mandrilaval vastavalt ÜRO mereõiguse konventsioonile) asuva sadama või punkti vahel ning vedusid, mille lähte- ja sihtkohaks on üks ja sama sadam või punkt Gruusias või ELi liikmesriigis.

(12)  Õhutranspordi valdkonnas vastastikuse turulepääsu tingimused sätestatakse ELi ja tema liikmesriikide ning Gruusia vahelises lepingus ühise lennunduspiirkonna loomise kohta.

(13)  Märge „välja arvatud mittetulundusühingu” kehtib ainult Belgia, Tšehhi Vabariigi, Taani, Saksamaa, Eesti, Iirimaa, Kreeka, Hispaania, Prantsusmaa, Itaalia, Küprose, Läti, Leedu, Luksemburgi, Madalmaade, Austria, Portugali, Soome, Sloveenia ja Ühendkuningriigi suhtes.

(14)  Võib nõuda, et vastuvõttev ettevõte esitaks eelnevalt heakskiitmiseks kogu viibimisaega hõlmava õppekava, mis tõendab, et viibimise eesmärk on väljaõpe. Tšehhi Vabariigi, Saksamaa, Hispaania, Prantsusmaa, Ungari ja Austria puhul peab väljaõpe olema seotud omandatud ülikoolikraadiga.

(15)  Ühendkuningriigi puhul käsitatakse müügiesindajat üksnes teenusemüüjana.

(16)  Omandatud pärast täisealiseks saamist kooskõlas siseriiklike õigusaktidega.

(17)  Kui kõrgharidus või kvalifikatsioon ei ole omandatud selle lepinguosalise territooriumil, kus teenust pakutakse, võib see lepinguosaline hinnata, kas see on tema territooriumil omandatud kõrgharidusega samaväärne.

(18)  Kui kõrgharidus või kvalifikatsioon ei ole omandatud selle lepinguosalise territooriumil, kus teenust pakutakse, võib see lepinguosaline hinnata, kas see on tema territooriumil omandatud kõrgharidusega samaväärne.

(19)  Litsentsimistasud ei sisalda makseid enampakkumise, pakkumuse esitamise või muu mittediskrimineerival viisil kontsessiooni andmise eest ega kohustuslikke makseid universaalteenuse osutamise eest.

(20)  CPC – ÜRO Statistikaameti ühtne tooteklassifikaator (ÜRO Statistikaamet, Statistical Papers, Series M, nr 77, CPC prov, 1991).

(21)  Litsentsitasud ei sisalda makseid enampakkumise, pakkumuse esitamise või muu mittediskrimineerival viisil kontsessiooni andmise eest ega kohustuslikke makseid universaalteenuse osutamise eest.

(22)  Gruusia rakendab käesoleva alljao kahe aasta jooksul pärast käesoleva lepingu jõustumise kuupäeva.

(23)  Käesoleva alljao kohaldamisel tõlgendatakse mõistet „saab teada” vastavalt iga lepinguosalise siseriiklikele õigusnormidele.

(24)  Meetmete hulka, mille eesmärk on tagada otseste maksude õiglane ja tõhus määramine või kogumine, kuuluvad lepinguosalise maksusüsteemi raames võetud meetmed:

a)	mida kohaldatakse mitteresidentidest investorite ja teenusepakkujate suhtes, võttes arvesse asjaolu, et mitteresidentide maksukohustus määratakse kindlaks lepinguosalise territooriumilt pärinevate või sellel paiknevate maksustatavate objektide alusel;

b)	mida kohaldatakse mitteresidentide suhtes, et tagada maksude määramine või kogumine lepinguosalise territooriumil;

c)	mida kohaldatakse mitteresidentide või residentide suhtes, et takistada maksude vältimist või nendest kõrvalehoidmist, sealhulgas maksukuulekust soodustavad meetmed;

d)	mida kohaldatakse teise lepinguosalise territooriumil või territooriumilt pakutavate teenuste tarbijate suhtes, et tagada sellistele tarbijatele lepinguosalise territooriumil paiknevatest allikatest tulenevate maksude määramine või neilt nende maksude kogumine;

e)	millega eristatakse teistest ettevõtjatest ja teenusepakkujatest need, kelle suhtes kehtivad ülemaailmselt maksustatavatelt objektidelt kogutavad maksud, võttes arvesse asjaolu, et nende vastavad maksubaasid on erinevad, või

f)	millega määratakse, assigneeritakse või jaotatakse residentide või kohalike filiaalide või seotud isikute või ühe ja sama isiku eri filiaalide vahel tulu, kasumit, kahju või mahaarvamisi või laene, et kaitsta lepinguosalise maksubaasi.

Käesoleva lõike punktis f ja käesolevas joonealuses märkuses kasutatud maksualased terminid või mõisted määratakse kindlaks kõnealust meedet rakendava lepinguosalise siseriiklikes õigusaktides sätestatud maksualaste mõistete ja määratluste või nendega võrdväärsete või samalaadsete mõistete ja määratluste järgi.

(25)  Mõistet „erasektori ettevõtted, kes tegutsevad kommunaalmajanduse valdkonnas eri- ja ainuõiguste alusel” tõlgendatakse vastavalt Euroopa Komisjoni 18. juuni 2004. aasta selgitavale märkusele CC/2004/33.

(26)  Kui käesoleva peatüki kohaselt ühtlustatavate liidu õigusaktide puhul on viidatud avaldamisele Euroopa Liidu Teatajas, siis Gruusia puhul tähendab see avaldamist Gruusia asjakohases väljaandes.

(27)  Käesoleva peatüki kohaldamisel on „salvestis” helide ja kujutiste või neid esindavate märkide kogum, mida saab seadme abil teha tajutavaks, taasesitada ja edastada.

(28)  „Seoste tekitamine” on eelkõige kasutamine toodete puhul, mis kuuluvad harmoneeritud süsteemi rubriiki 20.09, kuid ainult niivõrd, kuivõrd need on seotud kõnealuse süsteemi rubriiki 22.04 kuuluvate veinide, rubriiki 22.05 kuuluvate aromatiseeritud veinide ja rubriiki 22.08 kuuluvate piiritusjookidega.

(29)  Käesoleva artikli tähenduses võib lepinguosaline eristatavat disainilahendust käsitada originaalse disainilahendusena.

(30)  Käesolev artikkel ei piira Gruusia valitsuse 22. oktoobri 2009. aasta määruse nr 188 kohaldamist, millega kehtestatakse nende riikide ja asjaomaste asutuste loetelu, kelle suhtes kohaldatakse ravimite Gruusias registreerimise lihtsustatud korda. Osutatud määrusega kehtestatud loetelus on nimetatud järgmisi riike ja asutusi: Euroopa Ravimiamet; Austraalia; Austria; Belgia; Bulgaaria; Kanada; Küpros; Tšehhi Vabariik; Taani; Eesti; Soome; Prantsusmaa; Saksamaa; Kreeka; Ungari; Island; Iirimaa; Itaalia; Jaapan; Korea; Läti; Leedu; Luksemburg; Malta; Madalmaad; Uus-Meremaa; Norra; Poola; Portugal; Rumeenia; Slovakkia; Sloveenia; Hispaania; Rootsi; Šveits; Ühendkuningriik; Ameerika Ühendriigid.

(31)  Käesoleva jao kohaldamisel hõlmab mõiste „intellektuaalomandi õigused” vähemalt järgmisi õigusi: autoriõigus, autoriõigusega seotud õigused, andmebaaside loojate sui generis õigused, pooljuhttoodete topoloogia loojate õigused, kaubamärgiga seotud õigused, tööstusdisainilahenduse õigused, patendiga seotud õigused, sealhulgas täiendava kaitse tunnistustest tulenevad õigused, geograafilised tähised, kasulike mudelitega seotud õigused, sordikaitsega seotud õigused, kaubanimed, kui need on siseriikliku õigusega kaitstud ainuõigusega.

(32)  Käesoleva peatüki Gruusiapoolsel rakendamisel kohaldatakse käesolevat artiklit ainult siis, kui Gruusia on ühinenud energiaühenduse lepinguga, ja niivõrd, kuivõrd vastavalt energiaühenduse lepingule kohaldatavad energiaühenduse lepingu ja liidu õigusaktide konkreetsed sätted on kohaldatavad Gruusia suhtes.

(33)  Vastavalt Euroopa Nõukogu ministrite komitee 20. juuni 2007. aasta soovitusele CM/Rec(2007)7 liikmesriikidele hea halduse kohta.

(34)  Kui käesolevas peatükis osutatakse „tööle”, hõlmab see teemasid, mis on seotud inimväärse töö tegevuskava kohaste ILO strateegiliste eesmärkidega vastavalt ILO 2008. aasta deklaratsioonile sotsiaalse õigluse kohta õiglase üleilmastumise nimel.

---

---

---

---

---

---

---

---

---

---

---

---

---

---

---

---

---

---

---

---

---

---

---

---

---

---

---

---

---

---

---

---

---

---

---

---

---

---

---