22003A1114(01)

Märkide rahvusvahelise registreerimise Madridi kokkuleppe

protokoll

Vastu võetud 1989. a 27. juunil Madridis

Artikkel 1

Madridi Liidu liikmeksolek

Käesoleva protokolli osalisriigid (edaspidi "lepinguosalised riigid"), kui nad ka ei ole märkide rahvusvahelise registreerimise Madridi kokkuleppe, mis on uuesti läbi vaadatud Stockholmis 1967. aastal ja parandatud 1979. aastal (edaspidi "Madridi (Stockholmi) kokkulepe"), osaliseks ning artikli 14 lõike 1 punktis b nimetatud organisatsioonid, kes on käesoleva protokolli osaliseks (edaspidi "lepinguosalised organisatsioonid"), on sama liidu liikmed, mille liikmed on Madridi (Stockholmi) kokkuleppe osaliseks olevad riigid. Igat protokolli viidet lepinguosalistele mõistetakse viitena nii lepinguosalistele riikidele kui ka lepinguosalistele organisatsioonidele.

Artikkel 2

Kaitse tagamine rahvusvahelise registreerimise teel

1. Kui lepinguosalise ametile on esitatud märgi registreerimise taotlus või märk on registreeritud lepinguosalise ameti registris, võib isik, kelle nimel on see taotlus (edaspidi "põhitaotlus") või registreering (edaspidi "põhiregistreering"), protokolli sätete kohaselt taotleda lepinguosaliste territooriumil oma märgile kaitse märgi registreerimisega Ülemaailmse Intellektuaalse Omandi Organisatsiooni Rahvusvahelise Büroo registris (edaspidi vastavalt "rahvusvaheline registreerimine" või "registreering", "Organisatsioon", "Rahvusvaheline Büroo" ja "rahvusvaheline register"), järgmistel tingimustel:

i) kui põhitaotlus on esitatud lepinguosalise riigi ametile või põhiregistreering on tehtud seal, siis isik, kelle nimel on mainitud taotlus või registreering, peab olema selle lepinguosalise riigi kodanik või tal peab olema selles riigis alaline elukoht või tegutsev tööstus- või kaubandusettevõte;

ii) kui põhitaotlus on esitatud lepinguosalise organisatsiooni ametile või põhiregistreering on tehtud seal, siis isik, kelle nimel on nimetatud taotlus või registreering, peab olema selle lepinguosalise organisatsiooni liikmesriigi kodanik või tal peab olema selle organisatsiooni liikmesriikide territooriumil alaline elukoht või tegutsev tööstus- või kaubandusettevõte.

2. Rahvusvahelise registreerimise taotlus (edaspidi "rahvusvaheline taotlus") esitatakse Rahvusvahelisele Büroole selle ameti vahendusel, kellele on esitatud põhitaotlus või kes on teinud põhiregistreeringu (edaspidi "päritoluamet").

3. Igat protokolli viidet ametile või lepinguosalise ametile tõlgendatakse viitena ametile, kes vastutab lepinguosalise poolt märkide registreerimise eest, ning igat protokolli viidet märkidele tõlgendatakse viitena kauba- või teenindusmärkidele.

4. Kui lepinguosaline on riik, tähendab lepinguosalise territoorium käesolevas protokollis selle riigi territooriumi. Kui lepinguosaline on valitsustevaheline organisatsioon, tähendab see territooriumi, kus kehtib selle valitsustevahelise organisatsiooni moodustamise leping.

Artikkel 3

Rahvusvaheline taotlus

1. Protokolli kohane rahvusvaheline taotlus esitatakse juhendis sätestatud vormis. Päritoluamet tõendab, et rahvusvahelise taotluse andmed vastavad tõendamise ajal kas põhitaotluse või põhiregistreeringu andmetele. Lisaks sellele märgib amet:

i) põhitaotluse puhul taotluse esitamise kuupäeva ja numbri;

ii) põhiregistreeringu puhul registreerimise kuupäeva ja numbri ning ka põhiregistreeringu aluseks olnud taotluse esitamise kuupäeva ja numbri. Päritoluamet näitab ära ka rahvusvahelise taotluse esitamise kuupäeva.

2. Taotleja peab ära märkima kaubad ja teenused, mille märgile kaitset nõutakse, ning võimaluse korral ka märkide registreerimisel kasutatava kaupade ja teenuste rahvusvahelise klassifikatsiooni Nizza kokkuleppe alusel kehtestatud klassifikatsiooni asjakohase klassi või klassid. Kui taotleja ei ole seda teinud, paigutab Rahvusvaheline Büroo kaubad ja teenused nimetatud klassifikatsiooni sobivaisse klassidesse. Taotleja märgitud klasse kontrollib Rahvusvaheline Büroo koos päritoluametiga. Nimetatud ameti ja rahvusvahelise büroo vahelise lahkarvamuse korral jääb jõusse viimatinimetatu seisukoht.

3. Kui taotleja pretendeerib värvile kui oma märki eristavale tunnusele, on ta kohustatud:

i) nimetatud asjaolu ära märkima ja esitama koos rahvusvahelise taotlusega teatise, milles täpsustatakse nõutavat värvi või värvikombinatsiooni;

ii) lisama rahvusvahelisele taotlusele nimetatud märgi kujutise värvilised koopiad, mis lisatakse Rahvusvahelise Büroo teadetele; koopiate arv määratakse kindlaks juhendis.

4. Rahvusvaheline Büroo registreerib viivitamatult märgid, mis on esitatud artikli 2 kohaselt. Rahvusvaheline registreerimine kannab kuupäeva, mil päritoluamet võttis vastu rahvusvahelise taotluse, tingimusel et Rahvusvaheline Büroo on rahvusvahelise taotluse vastu võtnud kahe kuu jooksul nimetatud kuupäevast arvates. Kui rahvusvahelist taotlust ei ole selle ajavahemiku jooksul vastu võetud, kannab rahvusvaheline registreerimine kuupäeva, mil nimetatud rahvusvahelise taotluse võttis vastu Rahvusvaheline Büroo. Rahvusvaheline Büroo teatab rahvusvahelisest registreerimisest viivitamatult asjaomastele ametitele. Rahvusvahelises registris registreeritud märgid avaldatakse Rahvusvahelise Büroo bülletäänis rahvusvahelises taotluses sisalduvate andmete põhjal.

5. Rahvusvahelises registris registreeritud märkide avalikuks tutvustamiseks saadab Rahvusvaheline Büroo igale ametile teatud arvu nimetatud bülletääni eksemplare tasuta ning teatud arvu alandatud hinnaga artiklis 10 nimetatud assamblee (edaspidi "assamblee") määratud tingimuste kohaselt. Sellist tutvustamist loetakse kõigi lepinguosaliste suhtes piisavaks ning rahvusvahelises registreeringus märgitud omanikult ei tohi nõuda mingit muud märkide tutvustamist.

Artikkel 3 bis

Territoriaalne toime

Rahvusvahelisest registreerimisest tulenev kaitse laieneb lepinguosalisele vaid selle isiku nõudmisel, kes on esitanud rahvusvahelise taotluse või on rahvusvahelises registreeringus märgitud omanik. Niisugust nõuet ei tohi esitada lepinguosalise suhtes, kelle amet on päritoluametiks.

Artikkel 3 ter

Territoriaalse laiendamise nõue

1. Rahvusvahelises taotluses nimetatakse eraldi iga nõue laiendada rahvusvahelisest registreerimisest tulenevat kaitset ükskõik missugusele lepinguosalisele.

2. Territoriaalse laiendamise nõude võib esitada ka pärast rahvusvahelist registreerimist. Nõue esitatakse juhendis sätestatud vormis. See registreeritakse viivitamatult Rahvusvahelises Büroos, kes teatab registreerimisest kohe asjaomas(t)ele ameti(te)le. Registreerimine avaldatakse Rahvusvahelise Büroo bülletäänis. Nimetatud territoriaalne laienemine jõustub selle rahvusvahelises registris registreerimise kuupäeval ning kaotab kehtivuse sellega seotud rahvusvahelise registreeringu kehtivuse lõppemisega.

Artikkel 4

Rahvusvahelise registreerimise toime

1. a) Artiklite 3 ja 3 ter kohase registreerimise kuupäevast alates saab märk igalt asjaomaselt lepinguosaliselt samasuguse kaitse nagu siis, kui märk oleks esitatud otse lepinguosalise ametile. Kui Rahvusvahelisele Büroole ei ole teatatud keeldumisest artikli 5 lõigete 1 ja 2 kohaselt või nimetatud artikli kohane keeldumine on hiljem tagasi võetud, saab märk lepinguosaliselt nimetatud kuupäevast alates samasuguse kaitse nagu siis, kui märgi oleks registreerinud lepinguosalise amet.

b) Märgi kaitse ulatuse määramisel ei ole artiklis 3 sätestatud kaupade ja teenuste klasside märkimine lepinguosalistele kohustuslik.

2. Rahvusvahelisel registreeringul on õigus tööstusomandi kaitse Pariisi konventsiooni artiklis 4 sätestatud prioriteedile, ilma et seejuures oleks vaja järgida nimetatud artikli osas D kirjeldatud formaalsusi.

Artikkel 4 bis

Siseriikliku või regionaalse registreeringu asendamine rahvusvahelise registreeringuga

1. Kui märk, mille kohta lepinguosalise ametis on siseriiklik või regionaalne registreering, on ka rahvusvaheliselt registreeritud ning mõlemad registreeringud on sama isiku nimel, loetakse rahvusvaheline registreering siseriiklikku või regionaalset registreeringut asendavaks, piiramata sellega mingeid viimatimainitutest tulenevaid õigusi, tingimusel et:

i) rahvusvahelisest registreerimisest tulenev kaitse laieneb nimetatud lepinguosalisele artikli 3 ter lõike 1 või 2 kohaselt;

ii) kõik siseriiklikus või regionaalses registreeringus loetletud kaubad ja teenused on loetletud nimetatud lepinguosalise suhtes ka rahvusvahelises registreeringus;

iii) selline laienemine jõustub pärast siseriikliku või regionaalse registreerimise kuupäeva.

2. Lõikes 1 nimetatud amet peab sellekohase nõudmise korral tegema märke rahvusvahelise registreeringu kohta oma registrisse.

Artikkel 5

Rahvusvahelisest registreerimisest keeldumine ja selle kehtetuks tunnistamine mõne lepinguosalise suhtes

1. Kui rakendatava õigusakti sätted seda lubavad, võib asjaomane amet, keda Rahvusvaheline Büroo on informeerinud rahvusvahelisest registreerimisest tuleneva kaitse artikli 3 ter lõike 1 või 2 kohasest laienemisest sellele lepinguosalisele, teatada lepinguosalise kaitse andmisest keeldumisest nimetatud märgile. Keelduda võib vaid sellistel põhjustel, mille tõttu tööstusomandi kaitse Pariisi konventsiooni kohaselt ei anta kaitset ka otse sellele ametile esitatud märgile. Ent kaitse andmisest ei tohi isegi osaliselt keelduda üksnes põhjendusega, et rakendatav õigusakt lubab registreerimist vaid piiratud arvus klassides või piiratud hulgale kaupadele või teenustele.

2. a) Nimetatud õigust kasutada sooviv amet teatab oma keeldumisest Rahvusvahelisele Büroole ja esitab kõik põhjendused ajavahemiku jooksul, mis on sätestatud selle ameti suhtes rakendatavas seaduses, kuid hiljemalt enne ühe aasta möödumist kuupäevast, mil Rahvusvaheline Büroo on saatnud sellele ametile teate lõikes 1 nimetatud laienemise kohta, arvestades punktides b ja c sätestatut.

b) Arvestamata punkti a, võib lepinguosaline deklareerida, et käesoleva protokolli kohaste rahvusvaheliste registreeringute puhul on punktis a nimetatud ühe aasta pikkune ajavahemik asendatud 18 kuuga.

c) Selles deklaratsioonis võib ka täpsustada, et juhul kui kaitse andmisest keeldumine on tingitud kaitse andmise kohta esitatud protestist, võib nimetatud lepinguosalise amet Rahvusvahelisele Büroole teatada keeldumisest pärast 18 kuu möödumist. See amet võib mis tahes rahvusvahelise registreeringu puhul teatada kaitse andmisest keeldumisest pärast 18 kuu möödumist juhul, kui:

i) ta on enne 18 kuu möödumist teatanud Rahvusvahelisele Büroole, et pärast 18 kuu möödumist võidakse protestida ning

ii) protestil põhinevast keeldumisest teatatakse seitsme kuu jooksul, arvates kuupäevast, mil algab protestide esitamise periood; kui protestide esitamise periood lõpeb enne seitsme kuu möödumist, tuleb teade saata ühe kuu jooksul, arvates protestide esitamise perioodi lõppemisest.

d) Punktide b või c kohased deklaratsioonid võivad sisalduda artikli 14 lõikes 2 nimetatud dokumentides ning jõustuvad samal kuupäeval, mil käesolev protokoll jõustub deklaratsiooni teinud riigi või rahvusvahelise organisatsiooni suhtes. Sellise deklaratsiooni võib teha ka hiljem ja sel juhul jõustub deklaratsioon kolme kuu möödumisel selle laekumisest Organisatsiooni peadirektorile (edaspidi "peadirektor") või deklaratsioonis märgitud hilisemal kuupäeval rahvusvaheliste registreeringute suhtes, mille kuupäev on sama mis deklaratsiooni jõustumise kuupäev või sellest hilisem.

e) Kui käesoleva protokolli jõustumisest on möödunud kümme aastat, kontrollib assamblee punktide a kuni d alusel loodud süsteemi toimimist. Pärast seda võib nimetatud punktide sätteid assamblee ühehäälse otsuse alusel muuta.

3. Rahvusvaheline Büroo saadab viivitamatult keeldumisteate ühe koopia rahvusvahelises registreeringus märgitud omanikule. Omanikul on sellega seoses samad tagatised nagu sel juhul, kui ta oleks märgi esitanud otse keeldumisest teatanud ametile. Kui Rahvusvahelist Bürood on informeeritud lõike 2 punkti c alapunkti i kohaselt, edastab ta nimetatud informatsiooni viivitamatult rahvusvahelises registreeringus märgitud omanikule.

4. Rahvusvaheline Büroo edastab märgist keeldumise põhjendused kõigile selleks soovi avaldanud pooltele.

5. Kui amet ei ole teatanud rahvusvahelise registreeringu puhul Rahvusvahelisele Büroole oma esialgsest või lõplikust keeldumisest lõigete 1 ja 2 kohaselt, ei või ta enam kasutada selle rahvusvahelise registreeringu suhtes lõikes 1 sätestatud õigust.

6. Lepinguosalise pädevad asutused peavad enne rahvusvahelise registreerimise kehtetuks tunnistamist nimetatud lepinguosalise territooriumil võimaldama selle rahvusvahelises registreeringus märgitud omanikul aegsasti oma õigusi kaitsta. Kehtetuks tunnistamisest teatakse Rahvusvahelisele Büroole.

Artikkel 5 bis

Dokumentaalne tõendusmaterjal märgi mõne elemendi kasutamise seaduslikkuse kohta

Märgi mõne elemendi (vapid, vapikilbid, portreed, auastmete eraldusmärgid, aunimetused, kaubaartiklite patenteeritud nimetused, teiste isikute nimed peale taotleja nime või muud sellised elemendid) kasutamise seaduslikkust tõendavaid dokumente, mida lepinguosaliste ametid võivad nõuda, ei pea peale päritoluametis legaliseerimist või tõendamist enam muul moel legaliseerima ega tõendama.

Artikkel 5 ter

Rahvusvahelise registri kannete koopiad; eelotsingud; väljavõtted rahvusvahelisest registrist

1. Rahvusvaheline Büroo väljastab kõigile soovijaile märgi kohta rahvusvahelisse registrisse tehtud kande koopia, mille eest tasutakse juhendis kindlaks määratud lõiv.

2. Rahvusvaheline Büroo võib tasu eest teha eelotsinguid rahvusvaheliselt registreeritavatele märkidele.

3. Rahvusvahelise registri väljavõtteid ei pea legaliseerima, kui need esitatakse ühele lepinguosalisele.

Artikkel 6

Rahvusvahelise registreeringu kehtivusaeg; rahvusvahelise registreeringu sõltuvus ja sõltumatus

1. Rahvusvahelises Büroos registreeritud märgi kehtivusaeg on kümme aastat, kusjuures kehtivusaega on võimalik pikendada artikli 7 kohaselt.

2. Viie aasta möödumisel rahvusvahelise registreerimise kuupäevast, arvestades järgnevaid sätteid muutub registreering sõltumatuks kas põhitaotlusest või sellest tulenevast registreeringust või põhiregistreeringust.

3. Arvestamata seda, kas registreeringust on kuulunud loovutamisele või mitte, ei ole rahvusvahelisest registreerimisest tuleneval kaitsel enam õiguslikku jõudu, kui põhitaotlus või sellest tulenev registreering või põhiregistreering on kõigi või mõne rahvusvahelises registreeringus loetletud kaupade ja teenuste suhtes enne viie aasta möödumist tagasi võetud või kehtivuse kaotanud, sellest on loobutud või on otsustatud lõplik tagasilükkamine, tühistamine, kustutamine või kehtetuks tunnistamine. Sama kehtib ka juhul, kui:

i) apellatsioon põhitaotluse registreerimisest keeldumise otsuse kohta;

ii) kaebus, mis nõuab põhitaotluse tagasivõtmist või põhitaotlusest tuleneva registreeringu või põhiregistreeringu tühistamist, kustutamist või kehtetuks tunnistamist või

iii) protest põhitaotluse vastu

lahendatakse pärast viie aasta möödumist põhitaotluse või sellest tuleneva registreeringu või põhiregistreeringu tagasilükkamise, tühistamise, kustutamise või kehtetuks tunnistamise lõpliku otsusega või selle tagasivõtmise nõudega, tingimusel et apellatsioon, kaebus või protest oli algatatud enne nimetatud perioodi möödumist. Sama kehtib ka juhul, kui põhitaotlus on tagasi võetud või põhitaotlusest tulenevast registreeringust või põhiregistreeringust on loobutud pärast viie aasta möödumist, tingimusel et tagasivõtmise või loobumise ajal rakendati nimetatud taotluse või registreeringu suhtes alapunktides i, ii või iii sätestatud menetlust ning et see menetlus oli algatatud enne nimetatud perioodi lõppemist.

4. Päritoluamet teatab juhendi kohaselt Rahvusvahelisele Büroole lõikes 3 nimetatud asjakohastest faktidest ja otsustest ning Rahvusvaheline Büroo informeerib huvitatud pooli ning korraldab vajaliku avaldamise. Vajaduse korral taotleb päritoluamet, et Rahvusvaheline Büroo tühistaks rahvusvahelise registreerimise vajalikus ulatuses, ning Rahvusvaheline Büroo tegutseb vastavalt sellele.

Artikkel 7

Rahvusvahelise registreeringu pikendamine

1. Rahvusvahelist registreeringut võib pikendada kümne aasta võrra eelmise perioodi lõppemisest arvates. Selleks tuleb maksta põhilõiv ning artikli 8 lõike 2 kohane täiendav lõiv ja lisalõiv, arvestades artikli 8 lõikes 7 sätestatut.

2. Pikendamine ei tohi muuta rahvusvahelise registreeringu viimast varianti.

3. Kuus kuud enne kaitseperioodi lõppemist saadab Rahvusvaheline Büroo rahvusvahelises registreeringus märgitud omanikule ja tema esindajale (kui see on olemas) mitteametliku teate, et tuletada meelde kaitseperioodi lõppemise täpset kuupäeva.

4. Kui makstakse juhendis kindlaksmääratud lisamaks, on rahvusvahelise registreeringu pikendamiseks lubatud kuuekuuline lisaaeg.

Artikkel 8

Rahvusvahelise taotluse ja registreeringu lõivud

1. Päritoluamet võib oma äranägemise järgi kehtestada ja oma tuludesse koguda rahvusvahelise registreerimise taotlejalt või rahvusvahelises registreeringus märgitud omanikult lõivu rahvusvahelise taotluse esitamise või rahvusvahelise registreeringu pikendamise eest.

2. Märgi registreerimisel Rahvusvahelises Büroos tuleb ette maksta rahvusvaheline lõiv, mis, arvestades lõike 7 punktis a sätestatut, sisaldab:

i) põhilõivu;

ii) alates neljandast klassist lisalõivu rahvusvahelise klassifikatsiooni iga klassi eest, millesse märgiga seotud kaubad või teenused kuuluvad;

iii) täiendavat lõivu iga nõude eest laiendada kaitset vastavalt artiklile 3 ter.

3. Lõike 2 punktis ii nimetatud lisalõivu võib rahvusvahelise registreerimise kuupäeva mõjutamata maksta juhendis sätestatud ajavahemiku jooksul juhul, kui Rahvusvaheline Büroo on määranud kindlaks või vaidlustanud kaupade või teenuste klasside arvu. Kui nimetatud ajavahemiku möödumisel ei ole lisalõivu makstud või taotleja ei ole kaupade või teenuste nimestikku vajaliku määrani vähendanud, loetakse, et rahvusvahelisest taotlusest on loobutud.

4. Rahvusvahelisest registreerimisest aasta jooksul laekunud summa, välja arvatud lõike 2 punktides ii ja iii nimetatud lõivudest laekunud summa, jaotab Rahvusvaheline Büroo lepinguosaliste vahel võrdselt pärast seda, kui sellest summast on maha arvatud käesoleva protokolli rakendamisega seotud kulud ja maksud.

5. Lõike 2 punktis ii sätestatud lisalõivudest laekunud summad jaotatakse iga aasta lõpus huvitatud lepinguosaliste vahel proportsionaalselt märkide arvuga, millele lepinguosaline on selle aasta jooksul võimaldanud kaitse, kusjuures ekspertiisi tegevate lepinguosaliste puhul korrutatakse see arv juhendis kindlaks määratud koefitsiendiga.

6. Lõike 2 punktis iii sätestatud täiendavaist lõivudest laekuvad summad jaotatakse lõike 5 kohaselt.

7. a) Lepinguosaline võib deklareerida, et seoses iga rahvusvahelise registreeringuga, milles teda on artikli 3 ter kohaselt nimetatud, ning seoses iga sellise rahvusvahelise registreeringu pikendamisega soovib ta lisalõivudest ja täiendavatest lõivudest laekunud summast talle kuuluva osa asemel saada lõivu (edaspidi individuaallõiv), mille suurus on märgitud deklaratsioonis ning mida võib edasistes deklaratsioonides muuta. See ei tohi olla suurem summast, mida nimetatud lepinguosalise ametil oleks oma registrisse kantud märgi puhul õigus saada taotlejalt kümneaastase registreeringu eest või registreeringus märgitud omanikult selle registreeringu pikendamise eest kümneks aastaks, kusjuures nimetatud summat on vähendatud rahvusvahelises menetluses sooritatud toimingutest tuleneva säästu võrra. Kui makstakse individuaallõivu, ei tasuta:

i) lõike 2 punktis ii nimetatud lisalõivu, kui artikli 3 ter kohaselt on nimetatud vaid need lepinguosalised, kes on teinud deklaratsiooni käesoleva alapunkti kohaselt ning

ii) ühtki lõike 2 punktis iii nimetatud täiendavat lõivu ühelegi lepinguosalisele, kes on teinud deklaratsiooni käesoleva alapunkti kohaselt.

b) Punkti a järgi tehtud deklaratsioon võib sisalduda artikli 14 lõikes 2 nimetatud dokumendis ning deklaratsioon jõustub samal kuupäeval, mil protokoll jõustub deklaratsiooni teinud riigi või valitsustevahelise organisatsiooni suhtes. Sellise deklaratsiooni võib teha ka hiljem ja sel juhul jõustub deklaratsioon kolme kuu möödumisel selle laekumisest peadirektorile või deklaratsioonis märgitud hilisemal kuupäeval rahvusvaheliste registreeringute suhtes, mille kuupäev on sama, mis deklaratsiooni jõustumise kuupäev, või sellest hilisem.

Artikkel 9

Rahvusvahelises registreeringus märgitud omaniku vahetuse registrisse kandmine

Rahvusvaheline Büroo kannab rahvusvahelisse registrisse registreeringus märgitud omaniku vahetuse, kui seda taotleb rahvusvahelist registreeringut omav isik, või huvitatud amet ex officio või sellest huvitatud isik. Registreeringus märgitud omaniku võib vahetada kõigi või mõne lepinguosalise suhtes, kelle territooriumil registreering jõus on, ning kõigi või mõnede registreeringus loetletud kaupade ja teenuste suhtes, tingimusel et uuel omanikul on artikli 2 lõike 1 kohaselt õigus esitada rahvusvaheline taotlus.

Artikkel 9 bis

Mõningate rahvusvahelise registreeringuga seotud asjaolude registrisse kandmine

Rahvusvaheline Büroo kannab rahvusvahelisse registrisse:

i) rahvusvahelises registreeringus märgitud omaniku nime või aadressi muutuse;

ii) rahvusvahelises registreeringus märgitud omaniku esindaja määramise ning kõik muud asjakohased faktid esindaja kohta;

iii) rahvusvahelises registreeringus loetletud kaupade ja teenuste piirangud kõigi või mõne lepinguosalise suhtes;

iv) rahvusvahelisest registreeringust loobumise, selle kustutamise või kehtetuks tunnistamise kõigi või mõne lepinguosalise suhtes;

v) muud juhendis nimetatud asjakohased faktid õiguste kohta, mida annab märgi rahvusvaheline registreerimine.

Artikkel 9 ter

Registrisse kandmise lõiv teatud juhtudel

Artikli 9 või artikli 9 bis kohaste registrikannete eest võib nõuda lõivu maksmist.

Artikkel 9 quater

Mitme lepinguosalise riigi ühine amet

1. Juhul kui mitu lepinguosalist riiki lepivad kokku ühtlustada oma märke käsitlevad siseriiklikud õigusaktid, võivad nad teatada peadirektorile, et

i) selliste riikide ametid asendab ühine amet ning

ii) nende riikide territooriumid loetakse üheks riigiks, kus rakenduvad kõik käesolevale artiklile eelnenud artiklite sätted või osa neist, samuti artiklite 9 quinquies ja 9 sexies sätted.

2. Selline teade ei jõustu enne kolme kuu möödumist kuupäevast, mil peadirektor teatas sellest teistele lepinguosalistele.

Artikkel 9 quinquies

Rahvusvahelise registreeringu muutmine siseriiklikuks või regionaalseks taotluseks

Juhul, kui rahvusvaheline registreering on päritoluameti taotlusel artikli 6 lõike 4 kohaselt kustutatud kõigi või mõne selles registreeringus loetletud kaupade ja teenuste suhtes ning asjaomast rahvusvahelist registreeringut omanud isik esitab sama märgi registreerimise taotluse ükskõik millise lepinguosalise ametile samal territooriumil, kus rahvusvaheline registreering jõus oli, käsitletakse seda taotlust nii, nagu oleks see esitatud rahvusvahelise registreerimise kuupäeval artikli 3 lõike 4 kohaselt või territoriaalse laiendamise registreerimise kuupäeval artikli 3 ter lõike 2 kohaselt, ja kui rahvusvahelisel registreeringul oli prioriteet, on eelmainitud taotlusel sama prioriteet, seejuures peavad olema täidetud järgmised tingimused

i) selline taotlus esitatakse kolme kuu jooksul rahvusvahelise registreeringu kustutamise kuupäevast arvates;

ii) taotluses loetletud kaubad ja teenused sisalduvad ka rahvusvahelise registreeringu loetelus asjaomase lepinguosalise suhtes ning

iii) selline taotlus vastab kõigile rakendatava seaduse nõuetele, kaasa arvatud lõivunõuded.

Artikkel 9 sexies

Madridi (Stockholmi) kokkuleppe kaitse

1. Kui rahvusvahelise taotluse või rahvusvahelise registreeringu puhul on päritoluametiks nii protokolli kui ka Madridi (Stockholmi) kokkuleppe osaliseks oleva riigi amet, ei rakendu protokolli sätted ühegi teise nii protokolli kui ka Madridi (Stockholmi) kokkuleppe osaliseks oleva riigi territooriumil.

2. Assamblee võib kolmeneljandikulise häälteenamusega tühistada lõike 1 või piirata lõike 1 rakendusala pärast kümne aasta möödumist protokolli jõustumisest, ent mitte enne viie aasta möödumist kuupäevast, mil enamik Madridi (Stockholmi) kokkuleppe osaliseks olevaid riike on saanud protokolliosaliseks. Assamblee hääletamisel on õigus osaleda vaid riikidel, kes on nii nimetatud kokkuleppe kui ka protokolli osaliseks.

Artikkel 10

Assamblee

1. a) Lepinguosalised on sama assamblee liikmed, kuhu kuuluvad Madridi (Stockholmi) kokkuleppe osaliseks olevad riigid.

b) Lepinguosalist esindab assamblees üks delegaat, keda võivad abistada asetäitjad, nõuandjad ja eksperdid.

c) Delegatsiooni kulud katab delegatsiooni moodustanud lepinguosaline, välja arvatud lepinguosalise ühe delegaadi sõidukulud ja päevaraha, mis makstakse liidu fondidest.

2. Lisaks Madridi (Stockholmi) kokkuleppega talle pandud ülesannetele teeb assamblee järgmist:

i) tegeleb kõigi protokolli rakendamise küsimustega;

ii) annab Rahvusvahelisele Büroole juhtnööre protokolli revideerimiskonverentside ettevalmistamiseks, kusjuures arvestatakse ka nende liidu liikmesriikide seisukohti, kes ei ole protokolliosalised;

iii) võtab vastu ja muudab protokolli rakendamise juhendi sätteid;

iv) täidab muid protokollist tulenevaid ülesandeid.

3. a) Igal lepinguosalisel on assamblees üks hääl. Madridi (Stockholmi) kokkuleppe osalisi puudutavais küsimustes ei ole õigust hääletada lepinguosalistel, kes ei ole nimetatud kokkuleppega ühinenud. Samas on ainult lepinguosalisi puudutavates küsimustes õigus hääletada vaid lepinguosalistel.

b) Kvoorumi moodustab pool käsitletavas küsimuses hääleõiguslikest assamblee liikmetest.

c) Kui mõnel istungil on kohal alla poole, ent vähemalt 1/3 käsitletavas küsimuses hääleõiguslikest assamblee liikmetest, võib assamblee teha otsuseid punkti b sätteid arvestamata, kuid kõik need otsused, välja arvatud assamblee protseduurireegleid puudutavad otsused, jõustuvad vaid järgmiste tingimuste täitmisel. Rahvusvaheline Büroo edastab otsused asjaomases küsimuses hääleõiguslikele assamblee liikmetele, kes ei viibinud kohal, ning teeb neile ettepaneku teatada kirjalikult kolme kuu jooksul teate saatmise kuupäevast arvates, kas nad hääletavad või jäävad erapooletuks. Kui selle perioodi möödumisel moodustab niimoodi hääletanute või erapooletuks jäänute arv selle arvu, mis jäi istungi ajal kvoorumist puudu, jõustuvad nimetatud otsused tingimusel, et saavutatakse nõutud häälteenamus.

d) Assamblee otsuste puhul on nõutav kahekolmandikuline häälteenamus, arvestades artikli 5 lõike 2 punktis e, artikli 9 sexies lõikes 2, artikli 12 ja 13 lõikes 2 sätestatut.

e) Erapooletuks jäämist ei loeta hääleks.

f) Iga delegaat võib esindada ühte assamblee liiget ja hääletada selle liikme nimel.

4. Lisaks Madridi (Stockholmi) kokkuleppes sätestatud korralistele ja erakorralistele istungitele koguneb assamblee peadirektori kutsel erakorralisele istungile, kui seda nõuab 1/4 assamblee liikmetest, kellel on istungi päevakorras olevates küsimustes hääleõigus. Erakorralise istungi päevakorra valmistab ette peadirektor.

Artikkel 11

Rahvusvaheline Büroo

1. Rahvusvaheline Büroo viib läbi rahvusvahelist registreerimist ning täidab sellega seotud kohustusi ning muid protokollis sätestatud või sellega seotud ülesandeid.

2. a) Vastavalt assamblee juhtnööridele valmistab Rahvusvaheline Büroo ette protokolli revideerimiskonverentsid.

b) Revideerimiskonverentside küsimuses võib Rahvusvaheline Büroo konsulteerida valitsustevaheliste ja rahvusvaheliste valitsusväliste organisatsioonidega.

c) Peadirektor ning tema määratud isikud osalevad revideerimiskonverentside diskussioonides ilma hääleõiguseta.

3. Rahvusvaheline Büroo täidab kõiki teisi talle protokolliga antud ülesandeid.

Artikkel 12

Rahalised vahendid

Lepinguosaliste puhul kohaldatakse liidu rahalistele vahenditele Madridi (Stockholmi) kokkuleppe artikli 12 sätteid, tingimusel et iga viidet nimetatud kokkuleppe artiklile 8 käsitatakse viitena protokolli artiklile 8. Lisaks sellele loetakse nimetatud kokkuleppe artikli 12 lõike 6 punkti b puhul, kui assamblee ühehäälselt selle vastu ei ole, et lepinguosalised organisatsioonid kuuluvad vastavalt tööstusomandi kaitse Pariisi konventsioonile I (esimesse) liikmemaksude klassi.

Artikkel 13

Protokolli mõningate artiklite parandamine

1. Artiklite 10, 11, 12 ja käesoleva artikli parandusettepanekuid võib teha lepinguosaline või peadirektor. Peadirektor edastab sellised ettepanekud lepinguosalistele vähemalt kuus kuud enne nende arutamist assamblees.

2. Lõikes 1 nimetatud artiklite parandused võtab vastu assamblee. Vastuvõtmisel on nõutav kolmeneljandikuline häälteenamus, kuid artikli 10 ja käesoleva lõike parandused võetakse vastu neljaviiendikulise häälteenamusega.

3. Kõik lõikes 1 nimetatud artiklite parandused jõustuvad üks kuu pärast seda, kui peadirektor on saanud kirjalikud teated paranduste vastuvõtmise kohta põhiseaduslike protseduuride kohaselt kolmelt neljandikult paranduse vastuvõtmise ajal assamblee liikmeks olnud ja paranduse suhtes hääleõiguslikult riigilt ja valitsustevaheliselt organisatsioonilt. Sel viisil vastuvõetud nimetatud artiklite parandused on siduvad kõigile riikidele ja valitsustevahelistele organisatsioonidele, kes on paranduse jõustumise ajal lepinguosalised või saavad lepinguosalisteks hiljem.

Artikkel 14

Protokolliosaliseks saamine; jõustumine

1. a) Iga tööstusomandi kaitse Pariisi konventsiooni liikmesriik võib saada käesoleva protokolli osaliseks.

b) Lisaks sellele võib protokolliosaliseks saada ka iga valitsustevaheline organisatsioon, kui on täidetud järgmised tingimused:

i) vähemalt üks organisatsiooni liikmesriik on tööstusomandi kaitse Pariisi konventsiooni osaline;

ii) organisatsioonil on regionaalne amet, kes registreerib organisatsiooni territooriumil kehtivad märgid, tingimusel et sellist ametit ei hõlma teatamine vastavalt artiklile 9 quater.

2. Iga lõikes 1 nimetatud riik või organisatsioon võib protokollile alla kirjutada. Selline riik või organisatsioon võib pärast protokollile allakirjutamist deponeerida protokolli ratifitseerimis-, vastuvõtmis- või kinnitamisdokumendi või, kui ta ei ole protokollile alla kirjutanud, deponeerida ühinemisdokumendi.

3. Lõikes 2 nimetatud dokumendid deponeeritakse peadirektori juurde.

4. a) Protokoll jõustub kolme kuu möödumisel nelja ratifitseerimis-, vastuvõtmis-, kinnitamis- või ühinemisdokumendi deponeerimisest, kui vähemalt ühe neist dokumentidest on deponeerinud Madridi (Stockholmi) kokkuleppe osaliseks olev riik ning vähemalt ühe ülejäänud dokumentidest on deponeerinud riik, kes ei ole Madridi (Stockholmi) kokkuleppe osaliseks, või mõni lõike 1 punktis b nimetatud organisatsioon.

b) Teiste lõikes 1 nimetatud riikide või organisatsioonide suhtes jõustub käesolev protokoll kolme kuu möödumisel kuupäevast, mil peadirektor on teatanud selle ratifitseerimisest, vastuvõtmisest, kinnitamisest või sellega ühinemisest.

5. Lõikes 1 nimetatud riik või organisatsioon võib oma ratifitseerimis-, vastuvõtmis-, kinnitamis- või ühinemisdokumenti deponeerides deklareerida, et talle ei saa laiendada kaitset, mis tuleneb enne protokolli tema suhtes jõustumise kuupäeva toimunud rahvusvahelisest registreerimisest.

Artikkel 15

Denonsseerimine

1. Protokoll kehtib tähtajatult.

2. Lepinguosaline võib protokolli denonsseerida, saates sellekohase teate peadirektorile.

3. Denonsseerimine jõustub ühe aasta möödumisel teate peadirektorile laekumise päevast.

4. Käesoleva artikliga sätestatud denonsseerimisõigust ei saa ükski lepinguosaline rakendada enne viie aasta möödumist kuupäevast, mil protokoll tema suhtes jõustus.

5. a) Juhul kui märgi rahvusvaheline registreering on denonsseerivas riigis või valitsustevahelises organisatsioonis jõus denonsseerimise jõustumise kuupäeval, võib registreeringus märgitud omanik esitada denonsseeriva riigi või valitsustevahelise organisatsiooni ametile sama märgi registreerimise taotluse, mida käsitletakse nii, nagu oleks see esitatud rahvusvahelise registreerimise kuupäeval artikli 3 lõike 4 kohaselt, või territoriaalse laiendamise registreerimise kuupäeval artikli 3 ter lõike 2 kohaselt. Kui rahvusvahelisel registreeringul oli prioriteet, on eelnimetatud taotlusel sama prioriteet, tingimusel et:

i) taotlus esitatakse kahe aasta jooksul denonsseerimise jõustumise kuupäevast arvates;

ii) taotluses loetletud kaubad ja teenused sisalduvad ka rahvusvahelise registreeringu loetelus denonsseeriva riigi või valitsustevahelise organisatsiooni suhtes ning

iii) taotlus vastab kõigile rakendatava seaduse nõuetele, kaasa arvatud lõivu puudutavad nõuded.

b) Punkti a rakendatakse ka märkide puhul, mille rahvusvaheline registreering on denonsseerimise jõustumise kuupäeval jõus muude lepinguosaliste kui denonsseeriva riigi või valitsustevahelise organisatsiooni suhtes ning mille registreeringus märgitud omanikul ei ole denonsseerimise tõttu enam õigust esitada rahvusvahelisi taotlusi artikli 2 lõike 1 kohaselt.

Artikkel 16

Allakirjutamine, keeled, depositaari ülesanded

1. a) Protokollile kirjutatakse alla inglise, prantsuse ja hispaania keeles, ühes eksemplaris, mis deponeeritakse peadirektori juurde pärast seda, kui protokollile ei saa Madridis enam alla kirjutada. Tekstid kõigis kolmes keeles on võrdselt autentsed.

b) Pärast konsultatsioone huvitatud riikide valitsustega ja organisatsioonidega valmistab peadirektor ette protokolli ametlikud tekstid araabia, hiina, saksa, itaalia, jaapani, portugali ja vene keeles ning teistes keeltes, mida assamblee peab vajalikuks.

2. Protokollile võib alla kirjutada Madridis kuni 31. detsembrini 1989.

3. Peadirektor edastab kaks käesoleva protokolli allakirjutatud ja Hispaania valitsuse tõestanud koopiat kõigile riikidele ja valitsustevahelistele organisatsioonidele, kes võivad saada protokolliosaliseks.

4. Peadirektor registreerib protokolli ühinenud Rahvaste Organisatsiooni sekretariaadis.

5. Peadirektor informeerib kõiki riike ja rahvusvahelisi organisatsioone, kes võivad saada protokolliosaliseks või on seda, allkirjadest, ratifitseerimis-, vastuvõtmis-, kinnitamis- ja ühinemisdokumentide deponeerimisest, protokolli jõustumisest ning igast parandusest, igast denonsseerimisteatest ning igast protokollis ette nähtud deklaratsioonist.

--------------------------------------------------

Deklaratsioon

individuaalse lõivusüsteemi kohta

Kui nõukogu eesistuja annab ühinemiskirja hoiule WIPO (Ülemaailmse Intellektuaalse Omandi Organisatsioon) peadirektori kätte, lisab ta sellele järgmise deklaratsiooni:

"Euroopa Ühendus deklareerib, et ta soovib saada iga Madridi protokolli artikli 3 ter lõikes 1 või 2 nimetatud rahvusvahelise registreeringu ja iga niisuguse registreeringu pikendamise lisa- ja täiendavate lõivude tulust saadava osa asemel järgmised lõivud

individuaalse märgi osas:

- nimetamise lõiv 1875 eurot, millele lisandub vajaduse korral 400 euro suurune lõiv iga klassi eest, kui klasse, millesse kaubad ja teenused kuuluvad, on rohkem kui kolm, või vajaduse korral,

- pikendamislõiv 2300 eurot, millele lisandub vajaduse korral 500 euro suurune lõiv iga klassi eest, kui klasse, millesse kaubad ja teenused kuuluvad, on rohkem kui kolm;

kollektiivmärgi osas:

- nimetamise lõiv 3675 eurot, millele lisandub vajaduse korral 800 euro suurune lõiv iga klassi eest, kui klasse, millesse kaubad ja teenused kuuluvad, on rohkem kui kolm, või vajaduse korral,

- pikendamislõiv 4800 eurot, millele lisandub vajaduse korral 1000 euro suurune lõiv iga klassi eest, kui klasse, millesse kaubad ja teenused kuuluvad, on rohkem kui kolm."

--------------------------------------------------

Teatis

Euroopa Ühenduse nimetuse muutmise kohta selle liikmesriikide nimetuseks

Kui nõukogu eesistuja annab ühinemiskirja hoiule WIPO (Ülemaailmse Intellektuaalse Omandi Organisatsioon) peadirektori kätte, lisab ta sellele järgmise teatise:

"Euroopa Ühendus deklareerib, et kui Euroopa Ühendust nimetav registreering on kantud rahvusvahelisse registrisse, võib seda nimetust ulatuses, millises selle kaitsest on keeldutud või sel määral, kui see kaotab kehtivuse, muuta liikmesriiki nimetavaks registreeringuks, kui ühenduse kaubamärki käsitleva määruse, muudetud kujul, artiklis 154 sätestatud tingimused ja Madridi kokkuleppe ja protokolli asjakohased sätted on täidetud."

--------------------------------------------------

Euroopa ühenduse deklaratsioon

rahvusvahelisele büroole tähtajast, mille jooksul osalisriigid võivad teatada kaitsest keeldumisest oma territooriumil [1]

Euroopa Ühendus deklareerib käesolevaga, et märkide rahvusvahelise registreerimise Madridi kokkuleppe protokolli (1989) artikli 5 lõike 2 punkti b kohaselt protokolli artikli 5 lõike 2 punktis a nimetatud üheaastane tähtaeg, mille jooksul on lepinguosalistel õigus teatada kaitsest keeldumisest, asendatakse 18-kuulise tähtajaga.

[1] Euroopa Ühendus märgib, et käesolev deklaratsioon on kavandatud ainult ajutiseks deklaratsiooniks. See tunnistatakse kehtetuks, kui selle aluseks olevaid asjaolusid enam ei ole.

--------------------------------------------------