22001A1222(02)

Protokoll,

millega määratakse kindlaks Euroopa Ühenduse ja Mauritaania Islamivabariigi vahelises merekalapüügialases koostöökokkuleppes ettenähtud kalapüügivõimalused ja rahaline hüvitus ajavahemikuks 1. augustist 2001 — 31. juulini 2006

Artikkel 1

Kokkuleppe artikli 5 alusel antud kalapüügivõimalused viieks aastaks alates 1. augustist 2001 on kindlaks määratud käesoleva protokolli kalapüügi teabelehtedes.

Artikkel 2

1. Käesoleva protokolli kohaldamisajal on kokkuleppe artiklis 7 nimetatud rahalise osamaksu kogusumma 86 miljonit eurot aastas (rahaline hüvitus 82 miljonit eurot ja käesoleva protokolli artiklis 5 ettenähtud rahalised osamaksud 4 miljonit eurot).

2. Rahalise hüvituse kasutamine on Mauritaania Vabariigi Valitsuse ainupädevuses.

Artikkel 3

1. Rahaline hüvitus makstakse Mauritaania poolt määratud finantsasutuse Mauritaania keskpangas avatud kontole.

2. Esimese aasta rahaline osamaks, nagu on sätestatud artikli 2 lõikes 1, makstakse välja hiljemalt 31. detsembril 2001. Järgmiste aastate osamaks makstakse välja hiljemalt iga aasta 1. augustil.

Artikkel 4

Ühiskomitee kontrollib regulaarselt kalavarude olukorda olemasolevate teadusuuringute põhjal.

Kalavarude seisundist olenevalt võib artiklis 1 nimetatud kalapüügivõimalusi lepinguosaliste ühisel kokkuleppel alates 1. jaanuarist 2004 kohandada. Sellisel juhul kohandatakse ühisel kokkuleppel proportsionaalselt artiklis 2 nimetatud kogu rahalist osamaksu.

Komisjon ja Mauritaania asutused võtavad käesoleva protokolli kehtivusaja jooksul kõik vajalikud meetmed peajalgsete varude hindamiseks Mauritaania kalastamisvööndis. Selleks luuakse teaduslik ühistöörühm, mille kohtumised toimuvad korrapäraselt vähemalt kord aastas Mauritaania riikliku okeanograafia ja kalanduse uurimiskeskuse (CNROP) egiidi all. Töörühm koostatakse lepinguosaliste vastastikusel kokkuleppel valitud teadlastest.

Lepinguosalised korraldavad 2003. aasta teisel poolel koostöökokkuleppe artiklis 10 sätestatud ühiskomitees teadusliku töörühma järelduste ja parimate olemasolevate teadusnõuannete põhjal nõupidamisi, et ühisel kokkuleppel kohandada peajalgsete püügivõimalusi ja -tingimusi, kui see peaks olema vajalik. Igasugune läbivaatamise otsus tehakse hiljemalt 31. detsembril 2003.

Lepinguosalised kohustuvad teadusliku töörühma koosseisu kindlaks määrama enne 31. detsembrit 2001. Samuti kutsuvad nad võimalikult kiiresti kokku ühiskomitee koosoleku, et kindlaks määrata läbivaatamise protseduur ning üksikasjalik ajakava.

Artikkel 5

Allpool esitatud meetmed rahastatakse artikli 2 lõikes 1 sätestatud rahalisest hüvitusest, kusjuures hüvitus jaguneb järgmistelt:

a) 800000 eurot aastas teadusuuringute rahastamiseks, et suurendada informeeritust kalavarudest, kalavarude muutumise seireks Mauritaania kalastusvööndis, CNROP tegevuskulude katteks ja tervishoiutingimuste parandamiseks kalandussektoris;

b) 1,5 miljonit eurot aastas kalanduse järelevalve toetamiseks, millest rahastatakse DSPCM tegevuskulud ning tõenäoliselt uute järelevalvevahendite kasutuselevõtmine;

c) 300000 eurot aastas institutsioonilist hüvitust merehariduse valdkonnas, et arendada ja tugevdada inimressursse;

d) 50000 eurot aastas institutsioonilist hüvitust kalandusstatistika väljaarendamiseks;

e) 50000 eurot aastas mere päästeteenistuse institutsioonilist hüvitust;

f) 50000 eurot aastas püügilitsentside haldamise korra institutsioonilist toetust;

g) 50000 eurot aastas meremeestega seotud haldustööga seotud institutsioonilist toetust;

h) 400000 eurot aastas rahvusvaheliste seminaride ja kohtumiste organiseerimise ja nendel osalemise kulude katteks;

i) 800000 eurot aastas väikesemahulise kalapüügi väljaarendamiseks.

Kõnealuste meetmete ja nendega seoses jagatud summade üle otsustab ministeerium, kes informeerib sellest komisjoni. Iga-aastased summad makstakse Mauritaania poolt määratud finantsasutuse Mauritaania keskpangas avatud kontole esimesel aastal hiljemalt 31. detsembril 2001 ning järgmistel aastatel protokolli allkirjastamise kuupäeval.

Artikkel 6

Mauritaania ministeerium edastab komisjoni delegatsioonile hiljemalt kolm kuud pärast aasta möödumist käesolevale protokollile allakirjutamise kuupäevast aastaaruande nimetatud meetmete rakendamise ja selle tulemuste ning kõigi esinenud raskuste kohta.

Komisjon jätab endale õiguse taotleda riigi pädevatelt asutustelt nimetatud tulemustega seotud lisateavet ning vajaduse korral üle vaadata asjaomased maksed pärast meetmete tegelikku rakendamist, olles enne nõu pidanud Mauritaania ametiasutustega koostöökokkuleppe artiklis 10 sätestatud ühiskomitee raames.

Artikkel 7

Kui komisjon jätab käesoleva protokolli artikliga 2 ettenähtud maksed tasumata, siis jätab Mauritaania endale õiguse koostöökokkulepe peatada.

Artikkel 8

Lepinguosalised soodustavad vastastikku koostööd kalandussektoris. Nad toetavad Ühenduse ja Mauritaania erasektori huvide lähenemist kalavarude kasutamisel ja töötlemisel ning kalandustoodete turustamisel ettevõtjate ühenduste, ajutiste ühisettevõtete ja muude partnerlusvormide kaudu.

Artikkel 9

Ühenduse reederid on loa alusel püütud kogusaagi omanikud ning võivad selle müügi üle ise otsustada. Lepinguosalised soodustavad siiski alaliste konsultatsioonide sisseseadmist kalandustoodete turustamisega seotud ettevõtjate vahel, et ära hoida turu stabiilsust ohustava konkurentsi tekkimist. Reederid kasutavad võimaluse korral Mauritaania sadama- ja muid teenuseid.

Artikkel 10

Ühenduse reederid võivad ise valida oma laeva kohalikud esindajad, kuid esindajad peavad olema Mauritaania kodanikud.

Esindajate nimed ja aadressid teatatakse ministeeriumile.

Artikkel 11

Käesolev protokoll ja selle lisad jõustuvad päeval, mil lepinguosalised teatavad teineteisele nende rakendamiseks vajalike menetluste lõpuleviimisest.

Käesolevat protokolli kohaldatakse alates 1. augustist 2001.

KALAPÜÜGI TEABELEHT nr 1

KALAPÜÜGILIIK: VÄHILAADSETE PÜÜGIKS (LANGUSTID VÄLJA ARVATUD) ETTENÄHTUD KALALAEVAD

1. Kalapüügiliik:

1.1. Põhja pool laiuskraadi 19° 21', väljaspool järgmiste punktidega piiratud vööndit:

20° 46,3′ N | 17° 03′ W |

20° 40′ N | 17° 07,5′ W |

20° 05′ N | 17° 07,5′ W |

19° 35,5′ N | 16° 47′ W |

19° 28′ N | 16° 45′ W |

19° 21′ N | 16° 45′ W |

1.2. Lõuna pool 19° 21′ põhjalaiust: lääne pool kuue miili lähtejoonest, mõõdetuna madalaima veetaseme märgist.

2. Lubatud püügivahend: põhjatraalnoot

Noodapära kahekordistamine on keelatud.

Noodapära nööride kahekordistamine on keelatud.

3. Lubatud väikseim võrgusilma suurus: 50 mm

4. Bioloogiline taastumine: kaks kuud: september ja oktoober

Lepinguosalised võivad ühiskomitee raames saavutatud ühisel kokkuleppel kohandada, suurendada või vähendada eespool nimetatud bioloogilise taastumise aega.

5. Kaaspüük: 20 % kala ja 15 % peajalgseid

6. Lubatud tonnaaž/tasud:

| 1.8.2001— 31.7.2002 | 1.8.2002— 31.7.2003 | 1.8.2003— 31.7.2004 | 1.8.2004— 31.7.2005 | 1.8.2005— 31.7.2006 |

Lubatud tonnaaž (brt) aastas | 6000 | 6000 | 6000 | 6000 | 6000 |

Tasud EUR/brt aastas | 355 | 358 | 361 | 364 | 367 |

7. Märkused:

-/-

KALAPÜÜGI TEABELEHT nr 2

KALAPÜÜGILIIK: SENEGALI MERLUUSI TRAALERID (1) JA PÕHJAÕNGEJADA KASUTAVAD LAEVAD

1. Kalastusvöönd:

1.1. Põhja pool laiuskraadi 19° 15,6′ N, lääne pool järgmisi punkte ühendavat joont:

20° 46,3′ N | 17° 03′ W |

20° 36′ N | 17° 11′ W |

20° 36′ N | 17° 36′ W |

20° 03′ N | 17° 36′ W |

19° 45,7′ N | 17° 03′ W |

19° 29′ N | 16° 51,5′ W |

19° 15,6′ N | 16° 51,5′ W |

19° 15,6′ N | 16° 49,6′ W |

1.2. Lõuna pool laiuskraadi 19° 15,6′ N kuni laiuskraadini 17° 50 N, 18-miili joonest lääne poole, mõõdetuna madalaima veetaseme märgist.

1.3. Lõuna pool laiuskraadi 17° 50′ N: 12-miili joonest lääne poole, mõõdetuna madalaima veetaseme märgist.

2. Lubatud püügivahendid:

- põhjatraalnoot

- merluusi põhjatraalnoot.

Noodapära kahekordistamine on keelatud.

Noodapära nööride kahekordistamine on keelatud.

3. Lubatud väikseim võrgusilma suurus: 70 mm traalnooda puhul.

4. Bioloogiline taastumine: september ja oktoober

Lepinguosalised võivad ühiskomitee raames saavutatud ühisel kokkuleppel kohandada, suurendada või vähendada eespool nimetatud bioloogilise taastumise aega.

5. Kaaspüük: 25 % kala traalerite puhul ja 50 % kala põhjaõngejada kasutavate laevade puhul; 0 % peajalgseid ja 0 % vähke.

6. Lubatud tonnaaž/tasud:

| 1.8.2001— 31.7.2002 | 1.8.2002— 31.7.2003 | 1.8.2003— 31.7.2004 | 1.8.2004— 31.7.2005 | 1.8.2005— 31.7.2006 |

Lubatud tonnaaž (brt) aastas | 8500 | 8500 | 8500 | 8500 | 8500 |

Tasud EUR/brt aastas | 154 | 159 | 163 | 167 | 172 |

7. Märkused:

() See kalapüügiliik ei hõlma külmutustraalereid.

KALAPÜÜGI TEABELEHT nr 3

KALAPÜÜGILIIK: PÕHJALÄHEDASTE KALADE (SENEGALI MERLUUS VÄLJA ARVATUD) PÜÜGIKS ETTENÄHTUD LAEVAD, MIS KASUTAVAD MUID PÜÜGIVAHENDEID KUI TRAALNOOT

1. Kalastusvöönd:

1.1. Põhja pool laiuskraadi 19° 48,5′ N: 3′ meremiili Cap Blanci–Cap Timirisi lähtejoonest;

1.2. Lõuna pool laiuskraadi 19° 48,5′ N kuni laiuskraadini 19° 21′ N, lääne pool pikkuskraadi 16° 45′ W

1.3. Lõuna pool laiuskraadi 19° 21′ N: 3′ meremiili mõõdetuna madalaima veetaseme märgist.

2. Lubatud püügivahendid:(1)

- õngejada

- seisevvõrk suurima sügavusega 7 m ja suurima pikkusega 100 m. Lubatud on kasutada polüamiidmonokiududest seisevvõrke

- ridvata õng

- mõrd

- noot elussööda püügiks

3. Lubatud väikseim võrgusilma suurus: 120 mm nakkevõrgu puhul

4. Bioloogiline taastumine: kaks kuud: september ja oktoober

Lepinguosalised võivad ühiskomitee raames saavutatud ühisel kokkuleppel kohandada, suurendada või vähendada eespool nimetatud bioloogilise taastumise aega.

5. Kaaspüük: 0 % peajalgseid ja 0 % vähke.

6. Lubatud tonnaaž/tasud:

| 1.8.2001— 31.7.2002 | 1.8.2002— 31.7.2003 | 1.8.2003— 31.7.2004 | 1.8.2004— 31.7.2005 | 1.8.2005— 31.7.2006 |

Lubatud tonnaaž (brt) aastas | 3300 | 3300 | 3300 | 3300 | 3300 |

Tasud EUR/brt aastas | 174 | 178 | 182 | 186 | 190 |

Tasud EUR/brt aastas | 259 | 263 | 267 | 271 | 275 |

7. Märkused:

(1)

Kasutatavast püügivahendite tüübist tuleks teatada püügilitsentsi taotlemisel.

Polüamiidmonokiududest nakkevõrgud on lubatud, kui nende kasutamine ei ole ühenduse või liikmesriigi õigusnormidega keelatud.

Nootade kasutamine on lubatud ainult õngejadas ja mõrrapüügil kasutatava elusööda püüdmisel.

Mõrdade kasutamine on lubatud kõige rohkem seitsmel laeval, millest igaühe mahutavus on alla 80 brt.

KALAPÜÜGI TEABELEHT nr 4

KALAPÜÜGILIIK: PELAAGILISTE TRAALNOOTADEGA KÜLMUTUSTRAALERID PÕHJALÄHEDASTE KALADE PÜÜGIKS

1. Kalastusvöönd:

1.1. Põhja pool laiuskraadi 19° 15,6′ N, lääne pool järgmisi punkte ühendavat joont:

20° 46,3′ N | 17° 03′ W |

20° 36′ N | 17° 11′ W |

20° 36′ N | 17° 36′ W |

20° 03′ N | 17° 36′ W |

19° 45,7′ N | 17° 03′ W |

19° 29′ N | 16° 51,5′ W |

19° 15,6′ N | 16° 51,5′ W |

19° 15,6′ N | 16° 49,6′ W |

1.2. Lõuna pool laiuskraadi 19°15,6′ N kuni laiuskraadini 17°50′ N, 18-miili joonest lääne poole, mõõdetuna madalaima veetaseme märgist.

1.3. Lõuna pool laiuskraadi 17°50′ N: 12-miili joonest lääne poole, mõõdetuna madalaima veetaseme märgist.

2. Lubatud püügivahendid: traalnoot

Noodapära kahekordistamine on keelatud.

Noodapära nööride kahekordistamine on keelatud.

3. Lubatud väikseim võrgusilma suurus: 70 mm

4. Bioloogiline taastumine: kaks kuud: september ja oktoober.

Lepinguosalised võivad ühiskomitee raames saavutatud ühisel kokkuleppel kohandada, suurendada või vähendada eespool nimetatud bioloogilise taastumise aega.

5. Kaaspüük: 10 %, millest kõige rohkem 5 % moodustab õrn viburhännak ja 5 % kalmaarid ja seepiad (0 % kaheksajalgseid).

6. Lubatud tonnaaž/tasud:

| 1.8.2001— 31.7.2002 | 1.8.2002— 31.7.2003 | 1.8.2003— 31.7.2004 | 1.8.2004— 31.7.2005 | 1.8.2005— 31.7.2006 |

Lubatud tonnaaž (brt) aastas | 4000 | 4000 | 4000 | 4000 | 4000 |

Tasud EUR/brt aastas | 203 | 207 | 211 | 215 | 219 |

7. Märkused:

-/-

KALAPÜÜGI TEABELEHT nr 5

KALAPÜÜGILIIK: PEAJALGSED

1. Kalastusvöönd: vastab Mauritaania õigusaktidega oma riigi laevadele kehtestatud kalastusvööndile.

Põhja pool laiuskraadi 19° 15,6′ N, väljaspool järgmiste punktidega piiratud vööndit:

20° 46,3′ N | 17° 03′ W |

20° 40′ N | 17° 07,5′ W |

19° 57′ N | 17° 07,5′ W |

19° 28,2′ N | 16° 48′ W |

19° 18,5′ N | 16° 48′ W |

19° 18,5′ N | 16° 40,5′ W |

19° 15,6′ N | 16° 38′ W |

Lõuna pool laiuskraadi 19° 15,6′ N kuni laiuskraadini 17° 50′ N, 9 miili joonest lääne poole, mõõdetuna madalaima veetaseme märgist.

Lõuna pool laiuskraadi 17° 50 N: 6 miili joonest lääne poole, mõõdetuna madalaima veetaseme märgist.

2. Lubatud püügivahendid: põhjatraalnoot

Noodapära kahekordistamine on keelatud.

Noodapära nööride kahekordistamine on keelatud.

3. Lubatud väikseim võrgusilma suurus: 70 mm

4. Bioloogiline taastumine: kaks kuud: september ja oktoober

Lepinguosalised võivad ühiskomitee raames saavutatud ühisel kokkuleppel kohandada, suurendada või vähendada eespool nimetatud bioloogilise taastumise aega.

5. Kaaspüük: -/-

6. Lubatud tonnaaž/tasud:

| 1.8.2001— 31.7.2002 | 1.8.2002— 31.7.2003 | 1.8.2003— 31.7.2004 | 1.8.2004— 31.7.2005 | 1.8.2005— 31.7.2006 |

Lubatud tonnaaž (brt) aastas(1) | 16500 | 16500 | 16500 | 16500 | 16500 |

Laevade arv | 55 | 55 | 55 | 55 | 55 |

Tasud EUR/brt aastas | 447 | 450 | 453 | 456 | 459 |

7. Märkused:

() Tonnaaži lubatud kõikumine (brt) võib olla kõige rohkem 2 %.

KALAPÜÜGI TEABELEHT nr 6

KALAPÜÜGILIIK: LANGUST

1. Kalastusvöönd:

1.1. põhja pool laiuskraadi 19° 21′ N: 20 meremiili Cap Blanci–Cap Timirisi lähtejoonest

1.2. lõuna pool laiuskraadi 19° 21′ N: 15 meremiili madalaima veetaseme märgist

2. Lubatud püügivahendid: lõksud

3. Lubatud väikseim võrgusilma suurus: -/-

4. Bioloogiline taastumine: kaks kuud: september ja oktoober

Lepinguosalised võivad ühiskomitee raames saavutatud ühisel kokkuleppel kohandada, suurendada või vähendada eespool nimetatud bioloogilise taastumise aega.

5. Kaaspüük: 0 %

6. Lubatud tonnaaž/tasud:

| 1.8.2001— 31.7.2002 | 1.8.2002— 31.7.2003 | 1.8.2003— 31.7.2004 | 1.8.2004— 31.7.2005 | 1.8.2005— 31.7.2006 |

Lubatud tonnaaž (brt) aastas | 200 | 200 | 200 | 200 | 200 |

Tasud EUR/brt aastas | 315 | 321 | 327 | 333 | 339 |

7. Märkused:

-/-

KALAPÜÜGI TEABELEHT nr 7

KALAPÜÜGILIIK: TUUNIKÜLMUTUSSEINERID

1. Kalastusvöönd:

1.1. põhja pool laiuskraadi 19° 21′ N: 30 meremiili Cap Blanci–Cap Timirisi lähtejoonest

1.2. lõuna pool laiuskraadi 19° 21′ N: 30 meremiili madalaima veetaseme märgist

2. Lubatud püügivahendid: noot

3. Lubatud väikseim võrgusilma suurus: Rahvusvahelise Atlandi Tuunikala Kaitse Komisjoni (ICCAT) soovitatud standard

4. Bioloogiline taastumine: -/-

5. Kaaspüük: 0 %

6. Laevade arv/Lõivud:

| 1.8.2001— 31.7.2002 | 1.8.2002— 31.7.2003 | 1.8.2003— 31.7.2004 | 1.8.2004— 31.7.2005 | 1.8.2005— 31.7.2006 |

Püügiloaga laevade arv | 36 | 36 | 36 | 36 | 36 |

Ettemaks EUR/laeva kohta aastas | 1250 | 1250 | 1250 | 1250 | 1250 |

7. Märkused:

- /-

KALAPÜÜGI TEABELEHT nr 8

KALAPÜÜGILIIK: TUUNIPÜÜGI-RITVÕNGELAEVAD JA TRIIVÕNGEJADAGA KALALAEVAD

1. Kalastusvöönd:

1.1. põhja pool laiuskraadi 19° 21′ N: 15 meremiili Cap Blanci–Cap Timirisi lähtejoonest

1.2. lõuna pool laiuskraadi 19° 21′ N: 12 meremiili madalaima veetaseme märgist

2. Lubatud püügivahendid: ritvõnged ja triivõngejadad

3. Lubatud väikseim võrgusilma suurus: -/-

4. Bioloogiline taastumine: -/-

5. Kaaspüük: 0 %

6. Laevade arv/Lõivud:

| 1.8.2001— 31.7.2002 | 1.8.2002— 31.7.2003 | 1.8.2003— 31.7.2004 | 1.8.2004— 31.7.2005 | 1.8.2005— 31.7.2006 |

Püügiloaga laevade arv | 31 | 31 | 31 | 31 | 31 |

Ettemaks EUR/laeva kohta aastas | 2500 | 2500 | 2500 | 2500 | 2500 |

7. Märkused:

Püük elussöödaga

7.1. Kalastusvöönd, kus on lubatud elussöödaga püük:

Põhja pool laiuskraadi 19° 48,5′ N: 3 meremiili Cap Blanci–Cap Timirisi lähtejoonest;

Lõuna pool laiuskraadi 19° 48,5′ N kuni laiuskraadini 19° 21′ N, lääne pool pikkuskraadi 16° 45′ W

Lõuna pool laiuskraadi 19° 21′ N: alates 3 meremiilist, mõõdetuna madalaima veetaseme märgist.

7.2. Väikseim lubatud silmasuurus elussöödaga püügil: 8 mm

7.3. Rahvusvahelise Atlandi Tuunikala Kaitse Komisjoni (ICCAT) ja ÜRO Toitlus- ja Põllumajandusorganisatsiooni (FAO) asjaomaste soovituste kohaselt on hiidhai (Cetorhinus maximus), mõrtsukhai (Carcharodon carcharias), harilik liivhai (Carcharias taurus) ja supi nugishai (Galeorhinus galeus) püük keelatud.

KALAPÜÜGI TEABELEHT nr 9

KALAPÜÜGILIIK: PELAAGILISI TRAALNOOTI KASUTAVAD KÜLMUTUSTRAALERID

1. Kalastusvöönd:

1.1. Põhja pool laiuskraadi 19° 21′ N, väljaspool järgmiste punktidega piiratud vööndit:

20° 46,3′ N | 17° 03′ W |

20° 36′ N | 17° 11′ W |

20° 36′ N | 17° 24,1′ W |

19° 57′ N | 17° 24,1′ W |

19° 45,7′ N | 17° 03′ W |

19° 29′ N | 16° 51,5′ W |

19° 21′ N | 16° 45′ W |

1.2. Lõuna pool laiuskraadi 19° 21′ N kuni laiuskraadini 17° 50′ N: alates 13 meremiilist madalaima veetaseme märgist.

1.3. Lõuna pool laiuskraadi 17° 50′ N kuni laiuskraadini 16° 04′ N: alates 12 meremiilist madalaima veetaseme märgist.

2. Lubatud püügivahendid: pelaagiline traalnoot

3. Lubatud väikseim võrgusilma suurus: 40 mm

4. Bioloogiline taastumine: -/-

5. Kaaspüük: 3 % kala, 0 % peajalgseid ja 0 % vähilaadseid

6. Lubatud tonnaaž/laevade arv/tasud:

| 1.8.2001— 31.7.2002 | 1.8.2002— 31.7.2003 | 1.8.2003— 31.7.2004 | 1.8.2004— 31.7.2005 | 1.8.2005— 31.7.2006 |

Üheaegse püügiloaga laevade arv | 15 | 15 | 15 | 15 | 15 |

Tasud EUR/brt aastas | 2,5 | 2,5 | 2,5 | 2,5 | 2,5 |

7. Märkused:

Laevad jagunevad kolme kategooriasse:

- 1. kategooria: kogumahutavus 3000 GT või väiksem; ülemmäär: 12000 tonni/laeva kohta aastas;

- 2. kategooria: kogumahutavus üle 5000 GT, kuid mitte üle 8000 GT või sellest väiksem; ülemmäär: 17500 tonni/laeva kohta aastas;

- 3. kategooria: kogumahutavus üle 5000 GT, kuid mitte üle 9500 GT või sellest väiksem; ülemmäär: 22500 tonni/laeva kohta aastas.

Käesoleva protokolli kohaldamise esimese aasta jooksul uurivad lepinguosalised võimalusi lülitada käesoleva koostöökokkuleppe reguleerimisalasse nende üle 9500 GT laevade kalapüük, mis on kalapüügiga Mauritaania majanduspiirkonnas tegelenud juba enne 31. juulit 2001.

Otsus tehakse kalavarude olukorra, nende säästliku kasutamise, laevade tehniliste näitajate ja kõnealuste laevade varasema püügitegevuse põhjal Mauritaania majanduspiirkonnas, arvesse võttes kõnealuste laevade kalastusvööndisse lubamisest tulenevaid soodustusi Mauritaaniale.

--------------------------------------------------

I LISA

ÜHENDUSE LAEVADE KALAPÜÜGITINGIMUSED MAURITAANIA KALASTUSVÖÖNDIS

I peatükk

LITSENTSI TAOTLEMISEKS VAJALIKUD DOKUMENDID

1. Komisjon esitab ministeeriumile iga laeva esimese litsentsitaotluse korral käesoleva lisa 1. liites esitatud näidisele vastava, nõuetekohaselt täidetud litsentsitaotluse. Andmed nagu laeva nimi, mahutavus (brt), väline registrinumber, raadiokutsung, masina võimsus, kogupikkus ja kodusadam, peavad vastama ühenduse kalalaevade registri andmetele.

2. Esimese litsentsitaotluse korral lisab laevaomanik taotlusele:

- liikmesriigi poolt kinnitatud mõõtekirja koopia, milles on esitatud laeva brutoregistertonnides väljendatud mahutavus,

- laeva külgvaate hiljutise kinnitatud värvifoto, millel on näha laeva seisund taotluse esitamise ajal. Foto suurus peab olema vähemalt 15 × 10 cm.

3. Laeva mahutavuse iga muutmise korral on reeder kohustatud esitama liikmesriigi poolt kinnitatud uue mõõtekirja koopia ning kõik muutmisega seotud täiendavad dokumendid, eelkõige taotluse koopia, mille reeder on esitanud pädevatele asutustele, kõnealuste asutuste nõusoleku ja muutmistega seotud üksikasjalikud andmed.

Laeva ehituse või välisilme muutmise korral tuleb esitada ka uus foto.

4. Püügilitsentsi taotlused esitatakse ainult nendele laevadele, mille kohta on esitatud punktides 1, 2 ja 3 ettenähtud dokumendid.

5. Lepinguosalised, tegutsedes ühiskomitee raames, kohustuvad enne 2003. aasta lõppu asendama kõik käesolevas protokollis kasutatud viited brutoregistertonnaaži tähisele GRT (brt) viidetega brutotonnaaži tähisele GT (GT) ning tegema sellele vastavad kohandused kõigis asjakohastes sätetes. Enne asendamist toimuvad lepinguosaliste vahel asjakohased konsultatsioonid.

II peatükk

LITSENTSIDE TAOTLEMINE, VÄLJAANDMINE JA KEHTIVUS

1. Kalapüügiõigus

1.1. Igal laeval, mis soovib käesoleva lepingu alusel Mauritaania kalastusvööndis kalastada, peab olema kalapüügiõigus.

1.2. Laeval on kalapüügiõigus ainult siis, kui selle omanikul või kaptenil või laeval endal ei ole Mauritaanias kalapüügikeeldu. Nad peavad suhetes Mauritaania ametiasutustega olema täitnud kõik varasemad kohustused, mis tulenevad ühendusega sõlmitud kalapüügilepingute alusel toimuvast kalapüügist Mauritaanias.

2. Litsentsitaotlused

2.1. Komisjon esitab ookeani külmutustraalerite litsentsitaotlused koos tehniliste näitajate vastavust tõendavate dokumentidega kalandusministeeriumile vähemalt kaheksa päeva enne kalapüügi algust. Kõigi muude litsentsitüüpide kohta esitab komisjon igas kvartalis vähemalt 30 päeva enne taotletavate litsentside kehtivusaja algust ministeeriumile nimekirjad laevadest, mis taotlevad kalapüügiluba protokollile lisatud teabelehtedes iga kalastamisliigi kohta kindlaksmääratud piires. Nimekirjadega peab kaasas olema maksetõend. Väljaspool tähtaega saabunud litsentsitaotlusi ei käsitleta.

2.2. Kõnealustes nimekirjades on kalapüügiliikide kaupa selgesti kindlaks määratud tonnaaž, laevade arv ja iga laeva põhinäitajad, nende hulgas laeva püügivahendid, asjaomase ajavahemiku eest makstavate tasude summa ning teadusvaatlejate kulud ning Mauritaania meremeeste arv.

Kõik muudatused laeva andmetes, mis on tehtud litsentsitaotluse sisseandmise ajast kuni asjaomase laeva viimase litsentsitaotluseni, märgitakse täiendavasse nimekirja. Ühenduse kalalaevade registri andmetes ei tohi teha ühtegi muudatust enne kõnealuse registri ajakohastamist.

2.3. Litsentsitaotlusele lisatakse ka andmefail formaadis, mis vastab ministeeriumis kasutatavale tarkvarale ning sisaldab kõiki püügilitsentsi koostamiseks vajalikke üksikasjalikke andmeid, kaasa arvatud muudatused laeva andmetes.

2.4. Litsentsitaotlusi võetakse vastu ainult kalapüügiõigusega laevadelt, mis on täitnud kõik punktides 2.1, 2.2 ja 2.3 ettenähtud vorminõuded.

2.5. Kalastusvööndisse sisenemise ja vööndist lahkumise hõlpsamaks kontrollimiseks võivad naaberriikide püügilitsentsidega laevad oma litsentsitaotlustele märkida asjaomase riigi ja liigid ning kõnealuste litsentside kehtivusaja.

3. Litsentside väljaandmine

3.1. Ministeerium annab laevale püügilitsentsi välja pärast 4. peatükis nimetatud asjaomaste maksete laekumist vähemalt 10 päeva enne litsentside kehtivusaja algust. Kõnealune tähtaeg on ookeanilaevade puhul viis päeva. Litsentse väljastavad ministeeriumi Nouadhibou või Nouakchotti osakonnad.

3.2. Litsentsid koostatakse protokollile lisatud kalapüügi teabelehtede andmete põhjal. Nendes on märgitud ka kehtivusaeg, laeva tehnilised näitajad, Mauritaania meremeeste arv ning andmed tasude maksmise kohta.

3.3. Püügilitsentse võib välja anda üksnes laevadele, mis on täitnud kõik litsentside väljastamiseks vajalikud halduslikud vorminõuded.

3.4. Komisjoni delegatsioonile teatatakse kõigist litsentsitaotlustest, mis Mauritaania asutused on jätnud rahuldamata. Vajaduse korral esitab ministeerium pärast kõigi olemasolevate maksmata trahvide saldo mahaarvamist selliste litsentsitaotlustega seotud maksete kreeditarve.

4. Litsentside kehtivusaeg ja kasutamine

4.1. Litsentsid kehtivad ainult tasudega kaetud ajavahemiku jooksul ning kõnealuse litsentsiga kindlaksmääratud kalastusvööndi, püügivahendite ja kalapüügiliigi kohta.

Litsentse antakse välja kolmeks, kuueks või kaheteistkümneks kuuks. Neid saab uuendada.

Ookeanitraaleritele võib litsentse välja anda üheks kuuks.

Litsentside kehtivusaeg määratakse vastavalt järgmisteks tähtaegadeks:

esimene tähtaeg: 1. august 2001 — 31. detsember 2001

teine tähtaeg: 1. jaanuar 2002 — 31. detsember 2002

kolmas tähtaeg: 1. jaanuar 2003 — 31. detsember 2003

neljas tähtaeg: 1. jaanuar 2004 — 31. detsember 2004

viies tähtaeg: 1. jaanuar 2005 — 31. detsember 2005

kuues tähtaeg: 1. jaanuar 2006 — 31. juuli 2006.

Litsentside kehtivusaeg ei tohi alata ühe ning lõppeda järgmise tähtaja kestel.

4.2. Litsentsid antakse välja konkreetsele laevale ja neid ei saa edasi anda. Lipuliikmesriigi pädevate asutuste poolt nõuetekohaselt kindlaks tehtud vääramatu jõu korral ning komisjoni taotlusel asendatakse ühele laevale välja antud litsents võimalikult kiiresti teisele sama kategooria laevale antud litsentsiga tingimusel, et kõnealuse kategooria puhul lubatud tonnaaži ei ületata.

4.3. Asendatav litsents tagastatakse ministeeriumile, kes seejärel annab välja uue litsentsi.

4.4. Kõik enne kehtivusaja esimest päeva tagasivõetava või edasiantava litsentsiga seoses makstavad summad kohandatakse enne asenduslitsentsi väljaandmist.

4.5. Litsentsid peavad olema kalapüügiõigusega laeva pardal ning need esitatakse inspekteerimisorganile igal kontrollimisel.

III peatükk

TASUD

1. Iga laeva tasud arvutatakse protokollis sisalduvates kalapüügi teabelehtedes ettenähtud aastaste määrade põhjal. Kolme- ja kuuekuuliste litsentside puhul arvutatakse tasud pro rata põhimõttel vastavalt kehtivusaja pikkusele, kusjuures lisatakse vastavalt 3 % ja 2 %.

2. Tasude maksmine toimub kvartalite kaupa, välja arvatud lepingus sätestatud või selle rakendamisest tulenevate lühemate tähtaegade puhul, kui lõivud makstakse pro rata põhimõttel vastavalt litsentsi tegelikule kehtivusajale.

3. Üks kvartal koosneb kolme kuu pikkusest ajavahemikust, mis algab vastavalt kas 1. oktoobril, 1. jaanuaril või 1. juulil, välja arvatud protokolli esimene tähtaeg, mis algab 1. augustil 2001.

IV peatükk

MAKSEVIISID

1. Maksed tehakse eurodes järgmiselt:

a) tasud:

- ülekandega ühele Trésor de la Mauritanie′ välisvaluutakontodest Mauritaania keskpangas;

b) teadusvaatlejate kulud:

- ülekandega ühele ministeeriumi välisvaluutakontodest Mauritaania keskpangas;

c) rahatrahvid:

- ülekandega ühele Trésor de la Mauritanie′ välisvaluutakontodest Mauritaania keskpangas.

2. Punktis 1 nimetatud summad loetakse tegelikult makstuteks riigikassa või ministeeriumi kinnituse alusel, mis järgneb Mauritaania keskpanga teatisele.

V peatükk

PÜÜGIANDMETE EDASTAMINE

1. Ühenduse laeva ühe merereisi kestus määratakse järgmiselt:

- ajavahemik Mauritaania kalastusvööndisse sisenemise ja vööndist lahkumise vahel, või

- ajavahemik Mauritaania kalastusvööndisse sisenemise ja ümberlaadimise vahel, või

- ajavahemik Mauritaania kalastusvööndisse sisenemise ja lossimise vahel Mauritaanias.

2. Püügipäevik

2.1. Laevade kaptenid registreerivad iga päev kõik kindlaksmääratud toimingud püügipäevikus käesoleva lisa 2. liitele lisatud näidise kohaselt. Kõnealune dokument peab olema täidetud loetavalt ja sellel peab olema laeva kapteni allkiri. Siirdekalade püügiga tegelevate laevade suhtes kohaldatakse käesoleva lisa XIV peatükki.

2.2. Püügipäevikud, milles puuduvad sissekandid või mis sisaldavad kehtetut teavet, loetakse nõuetele mittevastavalt täidetuks.

2.3. Iga reisi lõpus saadab laeva kapten püügipäeviku originaaleksemplari otse inspekteerimisorganile. Reeder peab püügipäeviku koopia edastama delegatsioonile.

2.4. Ilma et see piiraks Mauritaania õigusnormidega sätestatud karistuste kohaldamist, peatatakse punktide 2.1, 2.2 või 2.3 sätete täitmata jätmise korral püügilitsents automaatselt, kuni laevaomanik on kõnealused kohustused täitnud.

3. Püügipäeviku lisa

3.1. Laevakaptenid täidavad püügipäeviku lisa, nagu on ette nähtud käesoleva lisa 3. liitele lisatud näidises. Püügipäevikusse tuleb loetavalt kanda iga lossimine ja ümberlaadimine ning sellel peab olema laeva kapteni allkiri.

3.2. Iga lossimise lõpus saadab reeder püügipäeviku lisa originaaleksemplari kuni 30 päeva jooksul posti teel järelevalveorganile.

3.3. Reeder saadab iga loakohase ümberlaadimise lõpus viivitamata püügipäeviku lisa originaaleksemplari järelevalveorganile.

3.4. Punktide 3.1, 3.2 või 3.3 sätete täitmata jätmise korral peatatakse püügilitsents automaatselt, kuni reeder on täitnud kõnealused kohustused.

4. Kvartali püügideklaratsioonid

4.1. Komisjon teatab iga kvartali kolmanda kuu lõpuks ministeeriumile ühenduse laevade eelmises kvartalis püütud kogused.

4.2. Kõnealune teave esitatakse kuude, püügiliikide, laevade ja kalaliikide kaupa.

5. Andmete usaldusväärsus

Teave punktides 1, 2, 3 ja 4 nimetatud dokumentides peab kajastama tegelikku püügiolukorda, et neid saaks aluseks võtta kalavarude muutumise seirel.

VI peatükk

KAASPÜÜK

1. Protokolli teabelehtedes esitatud kaaspüügi protsendimäärad arvutatakse igal püügietapil Mauritaania õigusnormide kohaselt kogusaagi massist.

2. Kui kõnealused protsendimäärad ületavad kaaspüügi lubatud määra, kohaldatakse Mauritaania õigusaktide kohaselt sanktsioone, mille tagajärjel võidakse lõplikult keelata õigusrikkujate, kaptenite ja laevade kogu kalapüük Mauritaanias.

3. Langustide hoidmine muude kui lõkse kasutavate langustipüügilaevade pardal on keelatud. Õigusrikkujaid karistatakse Mauritaania õigusaktides ettenähtud korras.

VII peatükk

LOSSIMINE MAURITAANIAS

Laevadel ei ole kalandussaaduste lossimise kohustust, välja arvatud järgmise kohustusliku lossimise korral:

4. kategooria laevad, näiteks põhjalähedaste kalade püügi traalerid, on kohustatud lossima järgmiselt:

protokolli kehtivuse esimene aasta: 8 lossimist

protokolli t kehtivuse eine aasta: 11 lossimist

protokolli kehtivuse kolmas aasta: 14 lossimist

protokolli kehtivuse neljas aasta: 17 lossimist

protokolli kehtivuse viies aasta: 20 lossimist.

Üldtingimused ja rahalised ergutused

1. Lossimised toimuvad Mauritaania Nouadhibou sadamas. Reederid valivad lossimise kuupäevad. Nad teatavad Mauritaania sadama valdajatele valitud kuupäeva faksi teel 72 tundi enne kavandatavat sadamasse saabumist, ning esitavad lossitava saagi arvestusliku üldkoguse. Sadama valdajad kinnitavad 24 tunni jooksul faksi teel reederile või reederi esindajale, et lossimine toimub 24 tunni jooksul alates laeva saabumisest sadamasse. Kui sadama valdajad ei kinnita lossimisteadet kindlaksmääratud tähtaja jooksul, loetakse asjaomase laeva lossimiskohustus täidetuks.

2. Lossimine tuleb lõpule viia 24 tunni jooksul alates laeva sadamasse saabumisest; kõnealuse nõude täitmata jätmise korral on laeval õigus sadamast lahkuda ning laeva lossimiskohustus loetakse täidetuks. Kaptenile tuleb välja anda õiend, mis on samaväärne punktis 3 ettenähtud õiendiga.

3. Lossimise lõpus annavad sadama pädevad asutused kaptenile lossimistõendi.

4. Kui käesolevas protokollis ettenähtud lossimiste arv ei ole täis kõnealuse aasta kolmanda kvartali lõpuks, edastab komisjon koos neljanda kvartali litsentsitaotlustega ministeeriumile laevade nimekirja, millel on lossimise kohustus neljandas kvartalis.

5. Kui punktis 4 nimetatud nimekirja kantud laev ei saa lossida, võib ta lossimise edasi lükata järgmisele reisile või lasta end asendada teisel sama kategooria laeval. Sellest tuleb kohe teatada komisjonile, kes viivitamata informeerib ministeeriumi.

6. ga laeva, kes ei täida väljumiskoha ja lossimiskohustusega seotud nõudeid, karistatakse käesoleva protokolli II lisa I peatükis ettenähtud korras.

7. Avamerekaluritel on õigus vabaks läbisõiduks meremehele väljaantud litsentsi alusel.

8. Ühenduse laevadel, mis lossivad Nouadhibou sadamas, on õigus lossimise ajal makstavate litsentsitasude vähendamisele. Tasusid vähendatakse 25 % kehtiva litsentsi maksumusest.

9. Üksikasjalikud eeskirjad: asjaomaste laevade lossimisega seotud lossimistõendi(te) koopiad edastatakse delegatsioonile. Kõnealuse laeva uue litsentsitaotluse esitamisel saadab delegatsioon ministeeriumile tõendite koopiad koos tasude vähendamise taotlusega. Kui ministeerium ei otsusta teisiti, kohaldatakse vähendamist automaatselt uue litsentsi tasu suuruse määramisel.

Ministeerium saadab enne käesoleva protokolli kohaldamise esimese kolme kuu lõppu ministeeriumile järgmised andmed:

- lossimiste üldeeskirjad, kaasa arvatud sadamamaksud;

- asjakohaste ühenduse määruste alusel heakskiidetud rajatised;

- tollilaod;

- laevade maksimaalne suurus ja arv, millel on võimalik nendele juurde pääseda;

- värskete, jahutatud ja sügavkülmutatud (- 22oC) toodete ladustamistingimused ja -maht;

- värskete kalatoodete välisturgudele transportimise vahendid ja sagedus;

- keskmised tarnehinnad ja -tingimused (kütus, toidumoon jne);

- raadiokutsung, telefoni- ja faksinumber, teleksiaadressid, sadamaasutuste tööajad;

- igasugune muu lossimist hõlbustav teave.

Maksud ja rahastamistingimused

Nouadhibou sadamas lossivad ühenduse laevad on vabastatud kõigist lõivudest ja samaväärse toimega maksudest, välja arvatud sadama teenustasud ja samadel tingimustel Mauritaania laevade suhtes kehtivad lõivud.

Lossitud kalandussaaduste suhtes kohaldatakse tollikorraldust Mauritaania õigusaktide kohaselt. Need on seetõttu Mauritaania sadamasse sisenemisel või eksportimisel vabastatud kõigist tolliprotseduuridest ja tollimaksudest või muudest samaväärse toimega maksudest ning neid käsitletakse "ajutiselt imporditud kaupadena" (ajutine ladustamine).

Reederid otsustavad oma laevade toodangu saatmispaiga üle. Toodangut võib töödelda, tollikontrolli all ladustada, müüa Mauritaanias või eksportida (välisvaluuta eest).

Mauritaania turule mõeldud toodete müügi korral Mauritaanias kehtivad Mauritaania kalandustoodete suhtes kehtestatud maksud ja lõivud.

Kasumi võib välja viia täiendavate maksudeta (vabastamine tollimaksudest ja samaväärse toimega maksudest).

Laevadele, millel ei ole lossimiskohustust käesoleva protokolli alusel, kuid mis siiski otsustavad lossida Mauritaanias, tehakse soodustusi.

VIII peatükk

MAURITAANIA MEREMEESTE MUNSTERDAMINE

1. Kõik ühenduse laevad võtavad reisi ajaks pardale Mauritaania meremehi, nende hulgas ohvitsere, kadette ja teadusvaatleja. Nende arv on vähemalt järgmine:

1.1. - 4 meremeest laeva kohta mahutavusega alla 200 brt;

- 5 meremeest laeva kohta mahutavusega vähemalt 200 brt, kuid alla 250 brt;

- 6 meremeest laeva kohta mahutavusega vähemalt 250 brt, kuid alla 300 brt;

- 7 meremeest laeva kohta mahutavusega vähemalt 300 brt, kuid alla 350 brt;

- laevadele mahutavusega alates 350 brt kuni 35 % meeskonnast, kuid mitte vähem kui 7 meremeest.

1.2. Reederid püüavad võtta pardale täiendava arvu Mauritaania meremehi.

1.3. Reederid võivad Mauritaania meremehi, ohvitsere ja kadette oma laevadele vabalt valida.

2. Meremeeste töölepingud sõlmitakse Mauritaanias reederite või reederite esindajate ja meremeeste vahel. Lepingutega hõlmatakse asjaomaste meremeeste suhtes kohaldatav sotsiaalkindlustus, kaasa arvatud elu-, õnnetusjuhtumi- ja tervisekindlustus.

3. Töötasutingimused ei tohi olla halvemad Mauritaania laevadel töötava meeskonna suhtes kohaldatavatest tingimustest. Diskrimineerimisest hoidumiseks makstakse kokkuleppe kohased palgad välja töölepingus sätestatud korras.

4. Ühenduse laevade reederid tagavad Mauritaania meremeestele, ohvitseridele ja kadettidele samad munsterdamistingimused kui muude riikide meremeestele, ohvitseridele ja kadettidele.

5. Meremehed kannavad oma kohalolekust määratud laeva kaptenile ette üks päev enne laeva kavandatavat väljumiskuupäeva. Kui meremees ei ole kohal pardaleasumiseks ettenähtud päeval ja kellaajal, võib laev lahkuda Mauritaania sadamast, olles saanud järelevalveorganitelt tõendi meremehe puudumise kohta.

Reeder teeb kõik vajaliku tagamaks, et hiljemalt enne järgmist reisi oleks tema laeva munsterrollis käesolevas lepingus ettenähtud arv meremehi.

6. Reederid saadavad ministeeriumile kaks korda aastas, 1. jaanuaril ja 1. juulil, munsterrolli kantud Mauritaania meremeeste nimekirja laevade kaupa.

Litsentsi väljaandmine peatatakse nimekirja saabumiseni.

7. Punktis 1 sisalduva mis tahes sätte täitmata jätmine on karistatav Mauritaania õigusaktidega ettenähtud korras ning korduva eeskirjade rikkumise korral võib sellega kaasneda litsentsi peatamine või lõplik tühistamine.

IX peatükk

TEHNILINE KONTROLL

1. Kõik ühenduse laevad peavad kord aastas ning iga kord pärast tonnaaži muutmist või kalapüügiliigiga seotud muudatusi, mis nõuavad teist tüüpi püügivahendite kasutuselevõttu, minema kehtivate õigusaktidega ettenähtud inspekteerimisteks Nouadhibou sadamasse. Kõnealused inspekteerimised peavad toimuma 48 tunni jooksul alates laeva sadamasse saabumisest.

Erandina eelmisest lõikest on tuunipüügilaevade ja pelaagilisi liike püüdvate triivõngejada kasutavate laevade ja külmutustraalerite tehnilise kontrolli kord sätestatud käesoleva lepingu XIV ja XV peatükis.

2. Laeva kaptenile antakse kohe pärast tehnilist kontrolli tõend, mille kehtivusaeg vastab litsentsi kehtivusajale ning mida pikendatakse automaatselt nende laevade suhtes, mis aasta jooksul litsentsi uuendavad. Maksimaalne kehtivusaeg ei tohi siiski olla üle ühe aasta. Tõendit tuleb hoida laeva pardal.

3. Tehniline kontroll kontrollib laeva tehniliste näitajate ja püügivahendite vastavust ning teeb kindlaks, kas täidetakse laeva Mauritaania meeskonnaliikmeid käsitlevaid sätteid.

4. Mauritaania õigusnormidega sätestatud määradele vastavad kontrollimise kulud kannab reeder. Kulud ei tohi olla suuremad kui muude laevade sama teenuse eest makstav summa.

5. Kui laevaomanik ei täida punktide 1 ja 2 sätteid, siis peatatakse automaatselt püügilitsentsi kehtivus, kuni kõnealused kohustused on täidetud.

X peatükk

LAEVA ANDMED

1. Kõigi ühenduse laevade pardatähised peavad vastama asjakohastele ühenduse õigusaktidele. Kõnealustest õigusaktidest tuleb ministeeriumile teatada enne käesoleva protokolli jõustumist. Edaspidi tuleb ministeeriumile teatada kõigist õigusaktides tehtud muudatustest vähemalt 30 päeva enne õigusakti jõustumist.

2. Iga pardatähist peita üritava laeva suhtes rakendatakse kehtivate õigusaktidega sätestatud sanktsioone.

XI peatükk

LITSENTSIDE PEATAMINE VÕI TÜHISTAMINE

KUI MAURITAANIA asutused otsustavad käesolevat protokolli ja Mauritaania õigusnorme kohaldades peatada või lõplikult tühistada ühenduse laeva litsentsi, lõpetab laeva kapten kalapüügi ja suundub Nouadhibou sadamasse. Saabumisel Nouadhibou sadamasse saadab kapten litsentsi originaaleksmplari pädevatele asutustele. Niipea kui ettenähtud kohustused on nõuetekohaselt täidetud, teatab ministeerium komisjonile peatamise lõpetamisest ning litsents tagastatakse.

XII peatükk

MUUD RIKKUMISED

1. Välja arvatud käesolevas protokollis spetsiaalselt ettenähtud juhtudel, rakendatakse rikkumiste korral sanktsioone Mauritaania õigusaktidega ettenähtud korras.

2. Suurte või väga suurte rikkumiste korral, nagu on määratletud Mauritaania õigusaktidega, jätab ministeerium endale õiguse ajutiselt või lõplikult keelata asjaomaste laevade, kaptenite ja vajaduse korral reederite kalapüügitegevuse Mauritaania vetes.

XIII peatükk

RAHATRAHVID

ÜHENDUSE Laevadele määratud trahvisummad arvutatakse Mauritaania õigusaktidega kindlaksmääratud alam- ja ülemmäärade piires. Otsus kõnealuse summa kohta tehakse II lisa VII peatüki punktis 3 ettenähtud korras.

XIV peatükk

SIIRDEKALADE PÜÜGIGA TEGELEVATE LAEVADE SUHTES KOHALDATAVAD SÄTTED

(TUUNIPÜÜGILAEVAD JA TRIIVÕNGEJADA KASUTAVAD LAEVAD)

1. Erandina I lisa I ja II peatükist antakse tuunipüügiseinerite litsentse välja kaheteistkümneks kuuks.

Litsentsi originaaleksemplar peab olema laeva pardal ning see esitatakse Mauritaania pädevate asutuste nõudmise korral.

Kui Mauritaania asutused on komisjoni poolt saadetud teatise ettemakse tasumise kohta kätte saanud, kantakse laev püügiloaga laevade nimekirja, mis saadetakse kalapüügi kontrollimise eest vastutavatele Mauritaania asutustele. Litsentsi originaali kättesaamiseni on võimalik saada litsentsi faksikoopia; kõnealust koopiat tuleb hoida pardal.

2. Enne litsentsi saamist tuleb iga laev esitada kehtivate õigusaktidega ettenähtud kontrollimisteks. Erandina käesoleva lisa IX peatükist võib selliseid kontrollimisi teha kokkulepitud välissadamas. Kõik kontrollimisega seotud kulud kannab reeder.

3. Reederi poolt makstavaks litsentsitasuks määratakse 25 eurot iga Mauritaania kalastusvööndis püütud tonni kohta.

4. Litsentsid antakse välja pärast protokolli teabelehtedes kindlaksmääratud ettemaksele vastava põhisumma tasumist ühele Trésor de la Mauritanie′ välisvaluutakontodest Mauritaania keskpangas.

5. Laevadel peetakse kohta Mauritaania vetes toimuva iga kalapüügiperioodi käesoleva lisa 4. liites esitatud ICCATi näidise kohast logiraamatut. Logiraamatut täidetakse ka siis, kui püüki ei toimu.

Ajavahemike kohta, mil laev ei viibi Mauritaania vetes, kantakse eespool nimetatud logiraamatusse sõnad "väljaspool Mauritaania majandusvööndit".

Käesolevas lõikes nimetatud logiraamatud saadetakse Mauritaania asutustele 15 tööpäeva jooksul pärast laeva saabumist sadamasse.

Kõnealuste dokumentide koopiad saadetakse lõike 6 kolmandas lõigus nimetatud teadusasutustele.

6. Mauritaania asutused koostavad iga ühenduse laeva püügideklaratsioonide ning kogu nende käsutuses oleva muu info põhjal viimase kalendriaasta eest makstavate tasude arvestuse.

Eelmise aasta tasude arvestus peab saabuma komisjonile 31. märtsiks ning komisjon edastab selle 15. aprilliks ühel ajal nii reederitele kui ka asjaomaste liikmesriikide asutustele.

Kui reederid vaidlustavad Mauritaania esitatud tasude arvestuse, võivad nad pöörduda asjaomaste teadusasutuste (näiteks Institut français de recherche scientifique pour le développement en coopération, IRD, ja Institut Océanographique Espagnol, IEO, ning Institut Portugais de recherche maritime, IPIMAR) poole palvega kontrollida püügiandmeid, ning peavad seejärel nõu Mauritaania asutustega lõpliku arvestuse koostamise üle jooksva aasta 15. maiks. Kui reederitelt ei ole kõnealuseks kuupäevaks saabunud ühtegi märkust, loetakse Mauritaania asutuste koostatud tasude arvestus lõplikuks. Liikmesriigid edastavad komisjonile oma laevastike kohta tasude lõplikud arvestused.

Reederid teevad kõik ettemaksete juurdemaksed Mauritaania kalandusasutustele hiljemalt kõnealuse aasta 31. maiks.

Juhul kui lõpliku arvestuse summa on väiksem kui lõikes 4 nimetatud ettemakse, siis nende vahet reederile tagasi ei maksta.

7. Erandina II lisa I peatükist peavad laevad kolme tunni jooksul alates kalastusvööndisse sisenemisest või sealt lahkumisest otse Mauritaania asutustele teatavaks tegema oma asukoha ning pardal oleva saagi mahu faksi teel või kui laeval ei ole faksi, siis raadio kaudu.

Faksinumbri ja raadiosageduse teatavad järelevalveasutused.

Mauritaania asutused ja reederid säilitavad faksikoopiad või raadioteadete salvestused, kuni mõlemad pooled on lõikes 6 nimetatud tasude lõplikus suuruses kokku leppinud.

8. Erandina käesoleva lisa VIII peatükist püüavad tuunipüügiseinerite omanikud töölepingu sõlmida vähemalt ühe Mauritaania meremehega laeva kohta, kusjuures tuunipüügi ritvõngelaevad peavad ühe reisi ajaks munsterdama kolm Mauritaania meremeest laeva kohta. See hõlmab ohvitsere, kadette ja teadusvaatlejaid.

9. Erandina II lisa V peatüki punktist 1 on Mauritaania asutuste taotluse korral ning ühisel kokkuleppel asjaomase reederiga lubatud tuunipüügiseinerile võtta kokkulepitud ajaks üks teadusvaatleja laeva kohta.

XV peatükk

OOKEANI KÜLMUTUSTRAALERITE SUHTES KOHALDATAVAD SÄTTED

1. Iga laev peab püügilitsentsi pardal hoidma. Kui litsentsi originaaleksemplari ei saa praktilistel põhjustel laevale toimetada, võib pardal olla ka litsentsi koopia või faksikoopia.

2. Erandina käesoleva lisa IX peatükist toimub laevade eelkontrollimine Euroopas. Ministeeriumi poolt kõnealuseks kontrollimiseks määratud isikute reisi- ja elamiskulud tuleb maksta reederitel.

3. Tasud, kaasa arvatud kõik riiklikud ja kohalikud tasud ja maksud, ning laevatüübi püügi ülemmäärad on kindlaks määratud protokollis sisalduvatel teabelehtedel.

Reederid maksavad Mauritaania riigikassa kontole laevatüübi kohta kinnitatud ülemmäära ületava iga tonni eest 19 eurot. Püügideklaratsioonid koostatakse ühisel kokkuleppel igal aastal hiljemalt üks kuu pärast aasta lõppu.

Tasud ja kõik juurdemaksed makstakse Trésor de la Mauretanie′ ühele välisvaluutakontodest Mauritaania keskpangas.

4. Erandina II lisa I peatükist teatavad kõik laevad järelevalveasutustele Mauritaania kalastusvööndisse sisenemise või kalastusvööndist lahkumise kuupäeva, kellaaja ja asukoha: sisenemisel 12 tundi ette ning lahkumisel 24 tundi ette.

5. Erandina käesoleva lisa VIII peatükist peavad laevad käesoleva protokolli kohaldamise esimeseks kolmeks aastaks sõlmima töölepingu vähemalt järgmise arvu Mauritaania meremeestega:

- 5 meremehega, nende hulgas ühe teadusvaatlejaga igal laeval meeskonnaliikmete arvuga 30 või vähem,

- 6 meremehega, nende hulgas üks teadusvaatlejaga igal laeval meeskonnaliikmete koguarvuga 30 või rohkem.

Protokolli kohaldamisaja kahel viimasel aastal suurendatakse neid arve ühe võrra.

6. Reederid peavad võtma asjakohased meetmed Mauritaania meremeeste ja teadusvaatlejate transportimiseks reederite kulul.

7. Mauritaania territoriaalvetes tehakse vähemalt 15 ümberlaadimist aastas käesoleva protokolli II lisa III peatükis sätestatud korras.

8. Kontrollimisel avastatud õigusrikkumise korral annab kapten selle kohta koostatud seletusele allkirja. Erandina II lisa VII peatüki punktist 2 lubatakse laeval seejärel jätkata kalapüüki. Reederid võtavad lahenduse leidmiseks viivitamata ühendust ministeeriumiga. Kui lahendust ei suudeta 72 tunni jooksul leida, peavad omanikud andma mis tahes määratud trahvisummasid katva pangatagatise.

--------------------------------------------------

II LISA

MAURITAANIA KALASTUSVÖÖNDIS KALASTAVATE ÜHENDUSE LAEVADE SEIRE ALANE KOOSTÖÖ

I peatükk

KALASTUSVÖÖNDISSE SISENEMINE JA KALASTUSVÖÖNDIST LAHKUMINE

1. Käesoleva kokkuleppe alusel töötavad ühenduse laevad, välja arvatud tüünipüügilaevad, triivõngejada kasutavad laevad ja pelaagilisi traalnooti kasutavad külmutustraalerid, peavad Mauritaania kalastusvööndisse sisenema ja sealt lahkuma kahest läbisõidukoridorist ühe kaudu järelevalveorganite juuresolekul:

- põhjakoridor koordinaatidega 20° 40′ N–17° 04′ W,

- lõunakoridor koordinaatidega 16° 20′ N–16° 40′ W.

2. Reederid teatavad järelevalveorganitele Mauritaania kalastusvööndisse sisenemisest ja sealt lahkumisest teleksi, faksi või elektronposti teel käesoleva lisa 1. liites antud numbritel või aadressil.

Komisjoni delegatsioonile teatatakse kõigist kõnealuste numbrite või aadresside muutmistest viisteist päeva ette.

3. Punktis 2 nimetatud teatamine toimub järgmiselt:

a) sisenemine:

Teatada tuleb 24 tundi ette ning esitada järgmised andmed:

- laeva asukoht teatamise ajal,

- sisenemiskoht,

- väljumise päev, kuupäev ja kellaaeg,

- teatamise ajal pardal oleva saagi kogus ja liigid, kui laev on varem teatanud muu kalastusvööndi litsentsi olemasolust selles alampiirkonnas; sellisel juhul peab järelevalveorganitele olema kättesaadav kõnealuse vööndi püügipäevikule ning kontrollimise aeg võib olla käesoleva peatüki punktis 5 ettenähtud tähtajast pikem;

b) väljumine

Põhjakoridori kasutamise korral peab etteteatamise aeg olema vähemalt 48 tundi, lõunakoridori kasutamise korral on etteteatamise aeg vähemalt 72 tundi. Esitada tuleb järgmised andmed:

- laeva asukoht teatamise ajal,

- väljumiskoht,

- väljumise päev, kuupäev ja kellaaeg,

- väljumise ajal pardal olev saagi kogus ja liigid.

4. Igal sisenemisel või väljumisel peavad laevade raadiosaatjad olema seatud järelevalveorganite lainepikkusele vähemalt kuus tundi enne teatises nimetatud kellaaega.

5. Kontrollimised ei tohiks tavapäraselt kesta sisenemisel üle tunni ning väljumisel üle kolme tunni.

6. Järelevalveorganite hilinemise või puudumise korral võivad laevad jätkata teekonda niipea, kui punktis 5 ettenähtud tähtajad on möödunud.

Laeva hilinemise või puudumise korral võivad järelevalveorganid lugeda sisenemis- või väljumisteate kehtetuks niipea, kui punktis 5 ettenähtud tähtajad on möödunud.

7. Arvukate sisenemiste või väljumiste korral kiirendatakse kontrollitoiminguid.

8. Punktide 1-6 sätete täitmata jätmise korral rakendatakse järgmisi sanktsioone:

a) esimesel korral:

- laev suunatakse kõrvale,

- pardal olev kalasaak laaditakse maha ja konfiskeeritakse riigikassa nimel,

- laev maksab Mauritaania õigusakti kohaselt määratud minimaalset rahatrahvi;

b) teisel korral:

- laev suunatakse kõrvale,

- pardal olev kalasaak laaditakse maha ja konfiskeeritakse riigikassa nimel,

- laevale määratakse rahatrahv Mauritaania õigusaktides ettenähtud korras,

- litsents tunnistatakse kehtetuks kehtivusajast allesjäänud ajaks;

c) kolmandal korral:

- laev suunatakse kõrvale,

- pardal olev kalasaak laaditakse maha ja konfiskeeritakse riigikassa nimel,

- litsents tunnistatakse lõplikult kehtetuks,

- kapteni ja laeva tegevus Mauritaanias keelatakse.

II peatükk

RAHUMEELNE LÄBISÕIT

Ühenduse Kalalaevadel, kes kasutavad rahumeelse läbisõidu ja meresõidu õigust Mauritaania kalastusvööndis Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni mereõiguse konventsiooni ja asjakohaste siseriiklike ja rahvusvaheliste õigusaktide kohaselt, peavad parda püügivahendid olema stoovitud nii, et neid ei oleks võimalik viivitamata kasutada.

III peatükk

ÜMBERLAADIMINE

1. Ühenduse laevade kalasaagid laaditakse ümber Mauritaania sadamates.

2. Saagi ümberlaadimist soovivate ühenduse laevade suhtes kohaldatakse punktides 3 ja 4 ettenähtud korda.

3. Kõnealuste laevade kaptenid teatavad järelevalveorganitele käesoleva lisa I peatüki punktis 2 nimetatud sidevahendite kaudu vähemalt 24 tundi ette järgmised andmed:

- ümberlaadivate kalalaevade nimed,

- lastilaevade nimed,

- ümberlaaditavad kogused tonnides liikide kaupa,

- ümberlaadimise päev, kuupäev ja kellaaeg.

4. Ümberlaadimine loetakse Mauritaania kalastusvööndist väljumiseks. Laevad peavad seetõttu esitama järelevalveorganitele kalapüügipäeviku originaaleksemplari ning kalapüügipäeviku lisa ning teatama oma kavatsusest kalapüüki jätkata või lahkuda Mauritaania kalastusvööndist.

5. Igasugune muu kui punktide 1-4 kohaselt reguleeritav ümberlaadimine on Mauritaania kalastusvööndis keelatud. Iga kõnealust sätet rikkuva isiku suhtes rakendatakse Mauritaania õigusaktidega ettenähtud sanktsioone.

IV peatükk

JÄRELEVALVE JA KONTROLLIMISED

1. Ühenduse kalalaevade kaptenid võimaldavad ja soodustavad kalapüügi järelevalve ja kontrollimise eest vastutavate Mauritaania ametiisikute pardaletulekut ning nende kohustuste täitmist.

Kõnesolevad ametiisikud ei jää pardale kauemaks, kui nende kohustuste täitmiseks vaja on.

Laeva kaptenile väljastatakse kohe pärast kontrollimise lõppu tõend.

2. Ühendus kohustub säilitama ühenduse sadamates erijälgimisprogrammid. Ministeeriumile saadetakse korrapäraselt kontrollimiste kohta koostatud ettekannete kokkuvõtted.

V peatükk

MAURITAANIA TEADUSVAATLEJAD ÜHENDUSE LAEVADEL

Käesolevaga luuakse vaatlussüsteem ühenduse laevadel.

1. Iga Mauritaania kalastusvööndi litsentsiga ühenduse laev, välja arvatud tuunipüügiseinerid, võtab pardale Mauritaania teadusvaatleja. Ühel laeval on korraga üks vaatleja.

Ministeerium esitab komisjonile igas kvartalis enne litsentside väljaandmist laevade nimekirja, mis peavad pardale võtma vaatleja.

2. Vaatleja laevapardal viibimise aeg vastab ühele reisi pikkusele. Ministeeriumi selgelt väljendatud nõudmise korral võib kõnealust aega pikendada mitme reisi pikkuseni, olenevalt konkreetse laeva reisi keskmisest pikkusest. Ministeerium esitab selle nõudmise kõnealusele laevale määratud vaatleja nime teatamise ajal.

Vaatleja võib reisi lühendamise korral teha ka järgmise reisi samal laeval.

3. Ministeerium teatab komisjonile ametisse määratud ning vajalike dokumentidega varustatud vaatlejate nimed vähemalt seitse tööpäeva enne vaatlejate laevalemineku kavandatavat kuupäeva.

4. Kõik vaatlejate tegevusest tulenevad kulud, seal hulgas nende palk, rahalised tasud ja toetused, kannab ministeerium. Vaatleja laevalemineku või laevalt lahkumise korral välissadamas maksab reisikulud ja päevaraha reeder, kuni vaatleja on asunud Mauritaania laevale või saabunud Mauritaania sadamasse.

5. Laeva kaptenid, kelle laevale on määratud teadusvaatleja, võtavad kõik meetmed, et võimaldada vaatleja laevaleminekut ja laevalt lahkumist.

Vaatlejaid koheldakse laeva pardal samal viisil nagu laeva juhtkonda.

Vaatleja käsutusse antakse kõik tema kohustuste täitmiseks vajalikud vahendid. Kapten võimaldab vaatlejatele juurdepääsu kõigile vaatleja kohustuste täitmiseks vajalikele sidevahenditele, laeva kalapüügiga vahetult seotud dokumentidele, st püügipäevikule, püügipäeviku lisale ja logiraamatule, ning laevaosadele, millele juurdepääs võimaldab vaatlejatel täita oma ülesandeid.

6. Vaatlejad lähevad laevale (ja lahkuvad laevalt) tavaliselt Mauritaania sadamas esimese reisi alguses, mis järgneb määratud laevade nimekirjast teatamisele, mis peab toimuma vähemalt 20 päeva enne reisi algust.

Asjaomased reederid teevad 15 päeva jooksul pärast kõnealust teatamist käesoleva lisa I peatükis nimetatud sidevahendite kaudu teatavaks vaatleja pardalevõtmise kuupäeva ja sadama.

7. Vaatlejad peavad ettenähtud laeva kaptenile oma kohalolekust teatama üks päev enne kavandatavat laevalemineku kuupäeva. Kui vaatleja ei teata oma kohalolekust kindlaksmääratud ajal, on laeval õigus lahkuda Mauritaania sadamast järelevalveorganitelt saadud tõendiga, mis kinnitab vaatleja puudumist.

8. Reederid teevad ühe laeva teadusvaatluste kulude katteks osamakse suurusega 3,5 eurot brutoregistertonni kohta kvartalis. Reeder maksab kõnealuse osamaksu juurdemaksena litsentsitasuga ühel ajal.

Ookeanilaevade omanikud maksavad teadusvaatlejatega seotud kulude katteks osamaksu 350 eurot ühe laeva kohta kuus olenemata sellest, kas vaatleja on pardal.

9. Kui reeder ei täida vaatlejatega seotud tingimusi, peatatakse sellest tulenevalt püügilitsents automaatselt, kuni reeder on kõnealused kohustused täinud.

10. Vaatlejatel peab olema:

- kutsekvalifikatsioon,

- piisav kalandusalane kogemus ja

- põhjalikud teadmised käesoleva kokkuleppe ja kohaldatavate Mauritaania eeskirjade kohta.

11. Teadusvaatlejad tagavad, et ühenduse laevade tegevus Mauritaania kalastusvööndis vastaks käesoleva protokolli tingimustele.

Nad koostavad selle kohta aruande. Eelkõige teevad nad järgmist:

- jälgivad laevade püügitegevust,

- kontrollivad püügiga tegelevate laevade asukohta,

- võtavad teadusprogrammi raames bioloogilisi proove,

- registreerivad püügivahenditega seotud andmed ning kasutatud võrkude silmasuurused,

- kontrollivad püügipäeviku kannete vastavust.

12. Vaatlemisel piirdutakse käesoleva protokolliga reguleeritava kalapüügi ja sellega seotud tegevusega.

13. Teadusvaatlejad:

- võtavad kõik vajalikud meetmed tagamaks, et nende pardaletulek ja laeval viibimine ei katkestaks ega takistaks kalapüüki,

- kasutavad käesoleva kokkuleppe kohaselt kasutatavate võrkude silmasuuruse mõõtmisel kinnitatud vahendeid ja menetlusi, ning

- käsitsevad hoolikalt pardal olevat omandit ja seadmeid ning tunnistavad kõigi laevadokumentide konfidentsiaalsust.

14. Vaatlejad koostavad vaatlusperioodi lõpus ja enne laevalt lahkumist käesoleva lisa 2. liites esitatud näidise kohase aruande. Vaatlejad kirjutavad aruandele alla kapteni juuresolekul, kes võib omalt poolt aruandesse lisada kõik asjakohaseks peetavad märkused, või nõuda nende lisamist, ning kirjutab seejärel alla. Aruande koopia antakse kaptenile vaatleja laevalt kui lahkumisel.

15. Pädevad asutused on kohustatud võimalikult kiiresti kontrollima teadusvaatlejatelt saadud aruannete sisu ja järeldusi.

Avastatud õigusrikkumiste korral peavad pädevad asutused võtma vajalikud meetmed, kaasa arvatud siseriiklikele õigusnormidele vastavate haldusmenetluste alustamine vastutavate füüsiliste või juriidiliste isikute suhtes. Algatatud menetlused peavad vastavalt asjakohastele siseriiklikele õigusnormidele võimaldama kõnealused rikkumiste eest vastutavad isikud ilma jätta rikkumise tulemusena saadud majanduslikust kasust või andma tulemusi, mis olenevad rikkumise raskusest ning aitavad edaspidi tõhusalt ära hoida samalaadseid rikkumisi.

Kui laevalt lahkumise sadam peaks asuma muus liikmesriigis kui lipuliikmesriik, teatab kõnealune muu liikmesriik lipuliikmesriigile võetud meetmetest.

VI peatükk

MAISMAAL TOIMUVATE KONTROLLIMISTE VASTASTIKUNE VAATLUSSÜSTEEM

Lepinguosalised lepivad kokku vastastikuse vaatlussüsteemi loomises, et tõsta maismaal toimuvate kontrollimiste tõhusust.

1. Eesmärgid

Osaleda riiklike inspekteerimisorganite poolt tehtavatel kontrollimistel ja inspekteerimistes, et tagada vastavus protokolli tingimustele.

2. Vaatlejate staatus

Kummagi lepinguosalise pädevad asutused määravad ametisse vaatleja ning teatavad vaatleja nime teisele lepinguosalisele.

Vaatlejal peab olema:

- kutsekvalifikatsioon,

- piisav kalandusalane kogemus, ja

- põhjalikud teadmised kokkuleppest ja protokolli tingimustest.

Kontrollimisi teevad riigi inspekteerimisorganid ning nendes osalev vaatleja ei tohi omal algatusel kasutada riigiametnikele antud inspekteerimisvolitusi.

Vaatleja peab koos riigiametnikega juurde pääsema laevadele, tööruumidele ja dokumentidele, mida kõnealused ametnikud inspekteerivad.

3. Vaatlejate kohustused

Vaatleja võtab koos riigi inspekteerimisorganitega osa käikudest sadamatesse, dokis seisvatele laevadele, avaliku pakkumise keskustesse, kala hulgimüügikohtadesse, külmhoonetesse ja muudesse tööruumidesse, kus kala enne turuleviimist lossitakse ja hoitakse.

Vaatleja koostab ning esitab iga nelja kuu tagant aruande üksikasjalike andmetega inspekteerimiste kohta, milles ta on osalenud. Kõnealune aruanne adresseeritakse pädevatele asutustele, kes saadavad aruande koopia teisele lepinguosalisele.

4. Rakendamine

Kummagi lepinguosalise pädev inspekteerimisasutus teatab igal üksikjuhtumil teisele lepinguosalisele kirjalikult kümme päeva ette kavandatavatest maismaal toimuvatest inspekteerimistest.

Teine lepinguosaline teatab viis päeva ette kavatsusest saata vaatleja.

Vaatleja lähetus ei tohiks kesta üle 15 päeva.

5. Konfidentsiaalsus

Vaatleja suhtub vastutustundlikult rajatistesse ja seadmetesse ning kõigisse seadeldistesse laeva pardal, ning tunnistab kõigi dokumentide konfidentsiaalsust, mis talle kättesaadavad on.

Vaatleja avalikustab töö tulemused ainult asjaomastele pädevatele asutustele.

6. Asukoht

Käesolevat programmi rakendatakse ühenduse lossimissadamates ja Mauritaania sadamates.

7. Rahastamine

Iga lepinguosaline kannab oma vaatleja kulud, seal hulgas reisi ja laevaloleku kulud.

VII peatükk

LAEVA PEATAMINE JA SANKTSIOONIDE RAKENDAMINE

1. Andmete edastamine

Ministeerium teatab delegatsioonile 48 tunni jooksul igast ühenduse kalalaeva tegevuse peatamisest või laeva suhtes sanktsiooni rakendamisest Mauritaania kalastusvööndis ning teeb kõnealuse peatamisega seotud asjaolude ja peatamise põhjuste kohta lühiettekande.

2. Peatamise selgitus

Pärast selgituse koostamist Mauritaania järelevalveorganite poolt kirjutab laeva kapten sellele alla.

Kõnealune allkiri ei piira kapteni õigusi või kaitset, mida ta võib kasutada eeldatava rikkumisega seoses.

Kapten viib laeva Nouadhibou sadamasse. Väiksema rikkumise korral võivad järelevalveorganid anda laevale kalapüügi jätkamise loa.

3. Peatamise lahendamine

3.1. Käesoleva protokolli ning Mauritaania õigusaktide kohaselt võib rikkumised lahendada haldusmeetmete abil või kohtumenetlusega.

3.2. Haldusmeetmetega lahendamise korral määratakse trahvisumma Mauritaania õigusnormides ettenähtud miinimum- ja maksimummäärade piires.

3.3. Kui kokkuleppe saavutamiseks ei kasutata haldusmeetmeid ning küsimus antakse menetlemiseks pädevale kohtule, peab reeder andma ministeeriumi määratud pangale tagatise, mis vastab Mauritaania õigusnormidega ettenähtud maksimaalsele trahvisummale eurodes.

3.4. Pangatagatist ei saa tagasi võtta enne kohtumenetluse lõppu. Ministeerium vabastab tagatise otsekohe, kui kohtumenetlus lõpeb süüdimõistva otsuseta. Samuti vabastab ministeerium süüdimõistva otsuse korral vahesumma, kui trahvisumma on väiksem kui antud tagatis.

3.5. Laev vabastatakse ja meeskonnal lubatakse sadamast lahkuda:

- niipea kui on esitatud tõend haldusmenetlusega ettenähtud kohustuste täitmise kohta, või

- juhul kui enne kohtumenetluse lõppu on esitatud punktis 3.3 nimetatud pangatagatis ning ministeerium on selle aktsepteerinud.

VIII peatükk

VETTE TAGASI LASKMINE MEREL

Lepinguosalised uurivad kalalaevadelt vette tagasi lastud kogustega seotud probleemi ning kõnealuste koguste ärakasutamise võimalusi.

IX peatükk

VÕITLUS EBASEADUSLIKU KALAPÜÜGI VASTU

Lepinguosalised, püüdes piirata kalanduspoliitikat kahjustavat ebaseaduslikku kalapüüki Mauritaania kalastusvööndis, lepivad kokku kõnealuse tegevusega seotud teabe korrapärases vahetamises.

Peale olemasolevate õigusnormide alusel juba kasutuselevõetud abinõude peavad nad üksteisega nõu ühiselt või eraldi võetavate täiendavate meetmete üle. Nad tõhustavad selleks koostööd, eelkõige võitluses ebaseadusliku kalapüügi vastu.

--------------------------------------------------