21994A0722(04)

Euroopa Ühenduse ja Austraalia vahelise teadus- ja tehnikaalase koostöö

leping

AUSTRAALIA ja EUROOPA ÜHENDUS, edaspidi "lepinguosalised",

TÕDEDES, et Euroopa Ühendus, edaspidi "ühendus", ja Austraalia tegelevad teaduslike sihtprogrammidega ühist huvi pakkuvates valdkondades;

VÕTTES ARVESSE Austraalia valitsuse ja Euroopa Ühenduste Komisjoni vahel Canberras 12. novembril 1986 sõlmitud teadus- ja tehnikaalase koostöö kokkulepet, millega nähakse ette kindlates valdkondades tehtava teadustöö tulemusena saadava teabe vahetamise teel toimuv koostöö vastastikust huvi pakkuvates teaduse ja tehnika valdkondades;

PIDADES SILMAS teadus- ja tehnikauuringute tähtsust Austraaliale ja ühendusele ning vastastikust kasu, mis võib tekkida, kui lepinguosalised edendavad edasist koostööd; ja

SOOVIDES luua teadus- ja tehnikauuringute alase koostöö tegemiseks raamistikku, mis laiendab ja tugevdab koostööd ühist huvi pakkuvates valdkondades ning edendab sellise koostöö tulemuste rakendamist Austraalia ja ühenduse ühiskondliku ja majandusliku kasu huvides,

ON KOKKU LEPPINUD JÄRGMISES:

Artikkel 1

MõistedKäesolevas lepingus kasutatakse järgmisi mõisteid:

1. koostöö – käesoleva lepingu kohane tegevus, mis hõlmab ka ühist teadustööd;

2. teave – teaduslikud või tehnilised andmed ning teadus- ja arendustöö tulemused või meetodid, mis tulenevad ühisest teadustööst, samuti kõik muu teave, mida lepinguosalised ja/või ühises teadustöös osalejad peavad vajalikuks edastada või vahetada käesoleva lepingu või sellekohase teadustöö raames;

3. intellektuaalomand – Stockholmis 14. juulil 1967 sõlmitud Ülemaailmse Intellektuaalomandi Organisatsiooni asutamise konventsiooni artiklis 2 määratletud intellektuaalomand;

4. ühine teadustöö – lepinguosaliste ühiselt tehtav ja/või rahastatav teadustöö, mida tehakse vajaduse korral mõlema lepinguosalise osalejatega koostööd tehes;

5. osaleja – iga füüsiline või juriidiline isik, teadusasutus või muu organisatsioon, kes osaleb käesoleva lepingu kohases uurimisprojektis, kaasa arvatud lepinguosalised ise.

Artikkel 2

Eesmärgid

Lepinguosalised soodustavad ja hõlbustavad käesoleva lepingu tingimuste kohaselt Austraalia ja ühenduse vahelist koostööd ühist huvi pakkuvates valdkondades, kus lepinguosalised toetavad teadus- ja arendustööd, et edendada nende huvivaldkondadega seotud teadust ja/või tehnikat.

Artikkel 3

Põhimõtted

Käesoleva lepingu kohane koostöö toimub järgmiste põhimõtete alusel:

a) vastastikune kasu;

b) sellise teabe õigeaegne vahetamine, mis võib mõjutada koostöös osalejate tegevust;

c) intellektuaalomandiga seotud kohaldatavate õigusnormide raames intellektuaalomandi tõhus kaitse ja õiglane jagamine vastavalt käesoleva lepingu lisale, mis moodustab lepingu lahutamatu osa; ning

d) ühendusele ja Austraaliale koostööst tuleneva majandusliku ja ühiskondliku kasu taotlemine, pidades silmas vastavate osalejate ja lepinguosaliste panust koostöösse.

Artikkel 4

Reguleerimisala

1. Koostöö võib hõlmata järgmisi tegevusi:

a) füüsiliste ja juriidiliste isikute, teadusasutuste ja muude organisatsioonide, kaasa arvatud lepinguosaliste endi osalemine Austraalia või ühenduse uurimisprojektides kummagi lepinguosalise suhtes kehtiva korra kohaselt;

b) teadusrajatiste ühine kasutamine uurimisprojektides koostöö tegemiseks;

c) teadlaste, inseneride ja muude asjaomaste töötajate külastused ja vahetused käesoleva lepingu kohase koostööga seotud seminaridel, sümpoosionidel ja töörühmades osalemiseks;

d) käesoleva lepingu kohase koostööga seotud tavasid, õigusnorme ja programme käsitlev teabevahetus; ning

e) muu tegevus, mille võib lepinguosaliste kohaldatavate põhimõtete ja programmide kohaselt määrata ühine teadus- ja tehnikakoostöö komitee.

2. Käesoleva lepingu kohaldamisel piirdub koostöö järgmiste valdkondadega:

a) biotehnoloogia;

b) meditsiinilised ja terviseuuringud;

c) mereteadus ja -tehnoloogia;

d) keskkond;

e) infotehnoloogia;

f) sidetehnoloogia.

3. Käesoleva lepingu kohaseid uurimisprojekte ei käivitata enne, kui lepinguosalised on kinnitanud käesoleva lepingu lisas kirjeldatud tehnoloogiahalduskava, mille osalejad on heaks kiitnud.

Artikkel 5

Ühine teadus- ja tehnikakoostöö komitee

1. Käesoleva lepingu kohast koostööd haldab ühine teadus- ja tehnikakoostöö komitee, edaspidi "komitee", kuhu kuuluvad kummagi lepinguosalise esindajad.

2. Komitee ülesanneteks on:

a) käesoleva lepingu alusel kavandatud tegevuste edendamine ja läbivaatamine;

b) käesoleva lepingu artikli 4 lõike 1 punkti e kohaste tegevuste kinnitamine koostööna, mille suhtes kohaldatakse käesolevat lepingut;

c) lepinguosaliste nõustamine käesolevas lepingus sätestatud eesmärkide ja põhimõtete kohase koostöö edendamise viisides; ning

d) igal aastal lepinguosalistele aruande esitamine käesoleva lepingu alusel tehtava koostöö ulatuse, seisu ja tõhususe kohta.

3. Komitee püüab kokku tulla kord aastas, kusjuures selliseid aastakoosolekuid peetakse vaheldumisi Euroopas ja Austraalias. Muid koosolekuid võib pidada vastastikusel kokkuleppel.

4. Komitee võtab otsused vastu konsensuse alusel. Igal koosolekul koostatakse protokoll, mis sisaldab otsusteid ja põhilisi arutatud küsimusi. Kummagi lepinguosalise esindajate hulgast koosolekut ühiselt juhatama valitud isikud kinnitavad protokolli ja see esitatakse koos aastaaruandega järgmisel kahepoolsel Austraalia ja ühenduse vahelisel ministrite nõupidamisel.

Artikkel 6

Teabe levitamine ja kasutamine

Käesoleva lepingu kohasest ühisest teadustööst tulenevat teavet levitatakse ja kasutatakse ning sellest teadustööst tuleneva intellektuaalomandi õigusi hallatakse, jagatakse ja teostatakse käesoleva lepingu lisas sätestatud põhimõtete kohaselt.

Artikkel 7

Rahastamine

1. Koostöö sõltub kättesaadavatest rahalistest vahenditest ning Austraalia ja ühenduse kohaldatavatest õigusnormidest, põhimõtetest ja programmidest.

2. Käesoleva lepingu kohase koostööga seoses osalejate kantud kuludega ei kaasne mingit kohustust vahendeid ühelt lepinguosaliselt teisele üle kanda.

3. Komitee poolt või komitee nimel kantud kulud katab see lepinguosaline, kelle ees liikmed vastutavad. Komitee koosolekutega otseselt seotud kulud, välja arvatud reisi- ja majutuskulud, katab võõrustav lepinguosaline.

Artikkel 8

Töötajate ja varustuse liikumine

Kumbki lepinguosaline võtab kõik asjakohased meetmed ja teeb kõik endast sõltuva, et hõlbustada teise käesoleva lepingu kohases koostöös osaleva lepinguosalise töötajate ning selles koostöös kasutatavate teise lepinguosalise materjalide ja varustuse sisenemist oma territooriumile ja sealt väljumist.

Artikkel 9

Muud lepingud

Käesolev leping ei piira muude lepinguosaliste vahel sõlmitud lepingute või kokkulepete kohaselt tehtavat koostööd.

Artikkel 10

Käesoleva lepingu territoriaalne kohaldatavus

Käesolevat lepingut kohaldatakse ühelt poolt nende territooriumite suhtes, kus kohaldatakse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, nimetatud asutamislepingus sätestatud tingimustel, ja teiselt poolt Austraalia territooriumi suhtes.

Artikkel 11

Jõustumine ja lõpetamine

1. Käesolev leping jõustub päeval, mil lepinguosalised on teineteisele kirjalikult teatanud, et nende juriidilised nõuded käesoleva lepingu jõustumiseks on täidetud.

2. Käesolevat lepingut võib muuta või laiendada lepinguosaliste kokkuleppel. Muudatused või laiendused jõustuvad päeval, mil lepinguosalised on teineteisele kirjalikult teatanud, et nende juriidilised nõuded on täidetud.

3. Kumbki lepinguosaline võib käesoleva lepingu igal ajal lõpetada sellest kaksteist kuud kirjalikult ette teatades. Käesoleva lepingu tähtaja möödumine või lepingu lõpetamine ei mõjuta ühegi selle alusel sõlmitud kokkuleppe kehtivust ega kehtivusaega ega käesoleva lepingu lisa kohaselt tekkinud õigusi ja kohustusi.

Artikkel 12

Käesolev leping on koostatud kahes eksemplaris hispaania, hollandi, inglise, itaalia, kreeka, portugali, prantsuse, saksa ja taani keeles, kusjuures kõik tekstid on võrdselt autentsed.

En fe de lo cual, los abajo firmantes suscriben el presente Acuerdo.

Til bekræftelse heraf har undertegnede underskrevet denne aftale.

Zu Urkund dessen haben die Unterzeichneten dieses Abkommen unterschrieben.

Σε πίστωση των ανωτέρω, οι υπογράφοντες έθεσαν την υπογραφή τους κάτω από την παρούσα συμφωνία.

In witness whereof the undersigned have signed this Agreement.

En foi de quoi, les soussignés ont apposé leur signature au bas du présent accord.

In fede di che, i sottoscritti hanno firmato il presente accordo.

Ten blijke waarvan de ondergetekenden hun handtekening onder deze overeenkomst hebben gezet.

Em fé do que, os abaixo-assinados apuseram as suas assinaturas no final do presente acordo.

Hecho en Canberra, el veintitrés de febrero de mil novecientos noventa y cuatro.

Udfærdiget i Canberra den treogtyvende februar nitten hundrede og fireoghalvfems.

Geschehen zu Canberra am dreiundzwanzigsten Februar neunzehnhundertvierundneunzig.

Έγινε στην Καμπέρα, στις είκοσι τρεις Φεβρουαρίου χίλια εννιακόσια ενενήντα τέσσερα.

Done at Canberra on the twenty-third day of February in the year one thousand nine hundred and ninety-four.

Fait à Canberra, le vingt-trois février mil neuf cent quatre-vingt-quatorze.

Fatto a Canberra, addì ventitré febbraio millenovecentonovantaquattro.

Gedaan te Canberra, de drieëntwintigste februari negentienhonderd vierennegentig.

Feito em Camberra, em vinte e três de Fevereiro de mil novecentos e noventa e quatro.

Por la Comunidad EuropeaFor Det Europæiske FællesskabFür die Europäische GemeinschaftΓια την Ευρωπαϊκή ΚοινότηταFor the European CommunityPour la Communauté européennePer la Comunità europeaVoor de Europese GemeenschapPela Comunidade Europeia

+++++ TIFF +++++

Por AustraliaFor AustralienFür AustralienΓια την ΑυστραλίαFor AustraliaPour l'AustraliePer l'AustraliaVoor AustraliëPela Austrália

+++++ TIFF +++++

--------------------------------------------------

LISA

TEABE LEVITAMINE JA KASUTAMINE NING INTELLEKTUAALOMANDI ÕIGUSTE HALDAMINE, JAGAMINE JA TEOSTAMINE

I. Õiguste omandiline kuuluvus ning nende jagamine ja teostamine

1. Kogu käesoleva lepingu kohaselt tehtav teadustöö on "ühine teadustöö". Osalejad koostavad ühiselt ühised tehnoloogiahalduskavad (THK) [1] mis käsitlevad ühise teadustöö käigus tekkiva teabe ja intellektuaalomandi omandilist kuuluvust ja kasutamist, sealhulgas avaldamist. Lepinguosalised kinnitavad need kavad enne nendes käsitletavate täpsemate teadus- ja arenduskoostöölepingute sõlmimist. THKde koostamisel võetakse arvesse ühise teadustöö eesmärke, osalejate suhtelist panust, territoriaalse või kasutusvaldkonniti litsentsimise häid ja halbu külgi, kohaldatavate õigusaktidega kehtestatud nõudeid, vaidluste lahendamise korda ja muid tegureid, mida osalejad asjakohaseks peavad. THKdes sätestatakse ka külalisteadlaste tehtava teadustööga seotud intellektuaalomandialased õigused ja kohustused.

2. Ühise teadustöö käigus tekkiv teave ja intellektuaalomand, mida ei ole THKs sätestatud, jagatakse lepinguosaliste nõusolekul THKs sätestatud põhimõtete, sealhulgas vaidluste lahendamise korra kohaselt. Lahkarvamuse korral, mida ei saa mõjuval põhjusel lahendada kokkulepitud vaidluste lahendamise korra kohaselt, võib vaidluse suunata ühisele teadus- ja tehnikakoostöö komiteele, kes püüab olla osalejate vahel vahendajaks. Kui pärast eespool kirjeldatud menetluste ammendumist ollakse endiselt lahkarvamusel, kuulub selline teave või intellektuaalomand ühiselt kõikidele osalejatele, kes tegelesid ühise teadustööga, millest see teave või intellektuaalomand tulenes. Igal osalejal, kelle suhtes seda sätet kohaldatakse, on õigus kasutada selliste teavet või intellektuaalomandit oma ärilistel eesmärkidel ja geograafiliste piiranguteta.

3. Kumbki lepinguosaline tagab, et teisel lepinguosalisel ja tema osalejatel on võimalus saada õigusi intellektuaalomandile käesoleva lisa I jaos sätestatud põhimõtete kohaselt.

4. Säilitades käesoleva lepinguga hõlmatud valdkondades konkurentsitingimusi, püüab kumbki lepinguosaline tagada, et käesoleva lepingu ja selle kohaselt sõlmitud kokkulepete alusel omandatud õigusi teostatakse nii, et soodustatakse eelkõige:

i) käesoleva lepingu kohaselt saadud, avalikustatud või muul viisil kättesaadavaks tehtud teabe levitamist ja kasutamist; ning

ii) rahvusvaheliste normide vastuvõtmist ja rakendamist.

II. Autoriõigusega tööd

Lepinguosalistele või nende osalejatele kuuluvaid autoriõigusi käsitletakse kooskõlas Berni konventsiooniga (1971. aasta Pariisi akt).

III. Teaduslikud kirjatööd

Kui IV jaost ei tulene teisiti ja kui THKs ei ole kokku lepitud teisiti, avaldavad lepinguosalised või ühises teadustöös osalejad sellise teadustöö tulemused ühiselt. Kui sellest üldreeglist ei tulene teisiti, kohaldatakse järgmist korda:

1) kui lepinguosaline või tema avalikud asutused avaldavad käesoleva lepingu kohasest ühisest teadustööst tulenevaid teaduslikke ja tehnilisi ajakirju, artikleid, aruandeid või raamatuid, sealhulgas videolinte ja tarkvara, on teisel lepinguosalisel õigus saada ülemaailmne, tühistamatu ja kasutustasuta lihtlitsents selliste tööde tõlkimiseks, paljundamiseks, kohandamiseks, edastamiseks ja avalikuks levitamiseks;

2) lepinguosalised tagavad, et teaduslikku laadi kirjatöid, mis tulenevad käesoleva lepingu kohasest ühisest teadustööst ja mille avaldavad sõltumatud kirjastajad, levitatakse võimalikult laialdaselt;

3) kõikidel autoriõigusega tööde eksemplaridel, mida levitatakse avalikult ja mis valmistatakse käesoleva sätte alusel, näidatakse töö autori nimi või autorite nimed, välja arvatud juhul, kui autor või autorid on selgesõnaliselt keeldunud nimetamisest. Eksemplaridel on samuti selgelt näha märge lepinguosaliste koostööpanuse kohta.

IV. Mitteavalikustatav teave

A. Mitteavalikustatav dokumentaalne teave

1. Mõlemad lepinguosalised või vajaduse korral nende osalejad määravad võimalikult kiiresti ja eelistatavalt THKs kindlaks teabe, mille avalikustamist käesoleva lepingu kohaselt ei soovita, võttes muu hulgas arvesse järgmisi kriteeriume:

i) teabe salajasus, mis tähendab, et teave tervikuna või oma teatavas koosseisus või koostisosade kogumina ei ole selle valdkonna asjatundjatele üldteada ega seaduslikul viisil hõlpsasti juurdepääsetav;

ii) teabe tegelik või võimalik kaubanduslik väärtus, mis tuleneb selle salajasusest; ja

iii) teabe varasem kaitse, mis tähendab, et teavet seaduslikult valdav isik on teabe salajas hoidmiseks võtnud olukorrakohaseid meetmeid.

Kui ei ole teisiti ette nähtud, võivad lepinguosalised ja osalejad teataval juhul kokku leppida, et käesoleva lepingu kohase ühise teadustöö käigus esitatud, vahetatud või tekkinud teavet ei või osaliselt või täielikult avalikustada.

2. Kumbki lepinguosaline tagab, et teine lepinguosaline tunneb hõlpsasti ära käesoleva lepingu kohase mitteavalikustatava teabe ja saab aru selle salajasusest näiteks asjakohase märke või piirava seletuskirja järgi. See kehtib ka nimetatud teabe täieliku või osalise taasesituse puhul.

3. Käesoleva lepingu kohaselt mitteavalikustatavat teavet saav lepinguosaline arvestab selle salajasust. Need piirangud lõppevad automaatselt, kui sellise teabe omanik avalikustab teabe valdkonna asjatundjatele piiranguteta.

4. Vastuvõttev lepinguosaline võib käesoleva lepingu kohaselt edastatud mitteavalikustatavat teavet levitada oma koosseisus olevatele isikutele või oma töötajatele ning muudele oma asjaomastele ametitele ja asutustele, kellel on käimasoleva ühise teadustöö eriotstarvetega seotud volitused, tingimusel et sellist mitteavalikustatavat teavet levitatakse üksnes konfidentsiaalselt ja see on kooskõlas eespool sätestatuga sellisena hõlpsasti äratuntav.

5. Käesoleva lepingu kohaselt mitteavalikustavat teavet esitava lepinguosalise eelneval kirjalikul nõusolekul võib vastuvõttev lepinguosaline levitada sellist mitteavalikustatavat teavet laiemalt, kui punktis 4 lubatud. Lepinguosalised teevad sellist laiemat levitamist käsitleva eelneva kirjaliku nõusoleku taotlemise ja andmise korra väljatöötamisel koostööd ning kumbki lepinguosaline annab kõnealuse nõusoleku oma siseriiklike põhimõtete ja õigusnormidega lubatud ulatuses.

B. Mitteavalikustatav mittedokumentaalne teave

Lepinguosalised või nende osalejad käsitlevad käesoleva lepingu alusel korraldatud seminaridel või muudel nõupidamistel esitatud mitteavalikustatavat mittedokumentaalset teavet või töötajate töölevõtmisest, teadusrajatiste kasutamisest või ühisprojektidest tulenevat teavet käesolevas lepingus dokumentaalse teabe suhtes sätestatud põhimõtete kohaselt, tingimusel et sellise mitteavalikustatava või muu salajase või piiratud levikuga teabe vastuvõtjat on edastamise ajal siiski teavitatud edastatava teabe salajasusest.

C. Järelevalve

Kumbki lepinguosaline püüab tagada, et mitteavalikustatavat teavet, mida ta saab käesoleva lepingu kohaselt, käsitletakse lepingus sätestatud tingimustel. Kui ühele lepinguosalisele saab teatavaks, et ta ei suuda täita A ja B alajao sätteid levitamisest hoidumise kohta või et seda võib põhjendatult eeldada, teatab ta sellest viivitamata teisele lepinguosalisele. Seejärel peavad lepinguosalised sobivate meetmete võtmiseks teineteisega nõu.

Liide

Tehnoloogiahalduskava (THK) tunnusjooned

THK on osalejate vahel sõlmitav üksikasjalik kokkulepe ühise teadustöö tegemise ning osalejate vastavate õiguste ja kohustuste kohta. intellektuaalomandi suhtes sätestatakse THKs tavaliselt muu hulgas omandiline kuuluvus, kaitse, kasutajaõigused teadus- ja arendustööks, kasutamine ja levitamine, sealhulgas ühise avaldamise kord, külalisteadlaste õigused ja kohustused ning vaidluste lahendamise kord. THKs võib sätestada ka ühisest teadustööst tuleneva ja selle aluseks oleva intellektuaalomandi, litsentsimise ja objektiivse vormi.

Nõukogu ja komisjoni deklaratsioon

Nõukogu ja komisjon deklareerivad, et käesolev leping ega ükski sellekohane tegevus ei mõjuta mingil viisil liikmesriikide õigust teha Austraaliaga kahepoolset koostööd teaduse, tehnika ning teadus- ja arendustöö vallas ning vajaduse korral sõlmida selleks lepinguid.

[1] Selliste THKde tunnusjooned on esitatud liites.

--------------------------------------------------