This document is an excerpt from the EUR-Lex website
Document 02014R0651-20170710
Commission Regulation (EU) No 651/2014 of 17 June 2014 declaring certain categories of aid compatible with the internal market in application of Articles 107 and 108 of the Treaty (Text with EEA relevance)
Consolidated text: Komisjoni määrus (EL) nr 651/2014, 17. juuni 2014 , ELi aluslepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta, millega teatavat liiki abi tunnistatakse siseturuga kokkusobivaks (EMPs kohaldatav tekst)
Komisjoni määrus (EL) nr 651/2014, 17. juuni 2014 , ELi aluslepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta, millega teatavat liiki abi tunnistatakse siseturuga kokkusobivaks (EMPs kohaldatav tekst)
02014R0651 — ET — 10.07.2017 — 001.004
Käesolev tekst on üksnes dokumenteerimisvahend ning sel ei ole mingit õiguslikku mõju. Liidu institutsioonid ei vastuta selle teksti sisu eest. Asjakohaste õigusaktide autentsed versioonid, sealhulgas nende preambulid, on avaldatud Euroopa Liidu Teatajas ning on kättesaadavad EUR-Lexi veebisaidil. Need ametlikud tekstid on vahetult kättesaadavad käesolevasse dokumenti lisatud linkide kaudu
|
KOMISJONI MÄÄRUS (EL) nr 651/2014, 17. juuni 2014, ELi aluslepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta, millega teatavat liiki abi tunnistatakse siseturuga kokkusobivaks (ELT L 187 26.6.2014, lk 1) |
Muudetud:
|
|
|
Euroopa Liidu Teataja |
||
|
nr |
lehekülg |
kuupäev |
||
|
L 156 |
1 |
20.6.2017 |
||
Parandatud:
KOMISJONI MÄÄRUS (EL) nr 651/2014,
17. juuni 2014,
ELi aluslepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta, millega teatavat liiki abi tunnistatakse siseturuga kokkusobivaks
(EMPs kohaldatav tekst)
|
SISUKORD |
|
|
I PEATÜKK. |
Üldsätted |
|
II PEATÜKK. |
Järelevalve |
|
III PEATÜKK. |
Erinevate abiliikide suhtes kohaldatavad erisätted |
|
1. jagu — |
Regionaalabi |
|
2. jagu — |
VKEdele antav abi |
|
3. jagu — |
Abi VKEde juurdepääsuks rahastamisele |
|
4. jagu — |
Teadus- ja arendustegevuseks ning innovatsiooniks antav abi |
|
5. jagu — |
Koolitusabi |
|
6. jagu — |
Ebasoodsas olukorras olevate või puudega töötajate jaoks antav abi |
|
7. jagu — |
Keskkonnakaitseks antav abi |
|
8. jagu — |
Teatavate loodusõnnetuste tekitatud kahju korvamiseks antav abi |
|
9. jagu — |
Sotsiaalabi äärealade elanike transpordiks |
|
10. jagu — |
lairibataristutele antav abi |
|
11. jagu — |
Kultuuri edendamiseks ja kultuuripärandi säilitamiseks antav abi |
|
12. jagu — |
Spordi- ja mitmeotstarbelisele vaba aja veetmise taristule antav abi |
|
13. jagu — |
Kohalikule taristule antav abi |
|
14. jagu — |
Piirkondlikele lennujaamadele antav abi |
|
15. jagu — |
Sadamatele antav abi |
|
IV PEATÜKK. |
Lõppsätted |
I PEATÜKK
ÜLDSÄTTED
Artikkel 1
Reguleerimisala
1. Käesolevat määrust kohaldatakse järgmiste abiliikide suhtes:
a) regionaalabi;
b) abi VKEdele investeerimisabi, tegevusabi ja VKEde rahastamisele juurdepääsu abi vormis;
c) keskkonnakaitseks antav abi;
d) teadus- ja arendustegevuseks ning innovatsiooniks antav abi;
e) koolitusabi;
f) ebasoodsas olukorras olevate või puudega töötajate värbamiseks ja tööhõiveks antav abi;
g) teatavate loodusõnnetuste tekitatud kahju korvamiseks antav abi;
h) sotsiaalabi äärealade elanike transpordiks;
i) abi lairibataristutele;
j) kultuuri edendamiseks ja kultuuripärandi säilitamiseks antav abi;
k) spordi- ja mitmeotstarbelisele vaba aja veetmise taristule antav abi;
l) kohalikule taristule antav abi;
m) piirkondlikele lennujaamadele antav abi; ning
n) sadamatele antav abi.
2. Käesolevat määrust ei kohaldata järgmise abi suhtes:
a) abikavad, mis on esitatud käesoleva määruse III peatüki jagudes 1 (v.a artikkel 15), 2, 3, 4, 7 (v.a artikkel 44) ja 10, kui keskmine riigiabi aastaeelarve ületab 150 miljonit eurot, kuue kuu möödumisel nende jõustumisest. Komisjon võib otsustada, et käesoleva määruse kohaldamist jätkatakse mis tahes kõnealuse abikava suhtes kauem, olles hinnanud liikmesriigi poolt komisjonile esitatud hindamiskava 20 tööpäeva jooksul alates abikava jõustumisest;
b) artikli 1 lõike 2 alapunktis a osutatud abikavade mis tahes muudatused, mis ei ole muudatused, mis ei mõjuta abikava siseturuga kokkusobivust käesoleva määruse alusel, või mis ei mõjuta märkimisväärselt heaks kiidetud hindamiskava sisu;
c) abi, mida antakse tegevuseks, mis on seotud ekspordiga kolmandatesse riikidesse või liikmesriikidesse, täpsemalt selline abi, mis on vahetult seotud eksporditavate koguste, turustusvõrgu loomise ja toimimise või muude eksportimisest tulenevate jooksvate kuludega;
d) abi, mille tingimuseks on kodumaiste toodete kasutamine importtoodete asemel.
3. ►M1 Käesolevat määrust ei kohaldata järgmise abi suhtes:
a) kalandus- ja vesiviljelussektoris antav abi, mida reguleeritakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 1379/2013 ( 1 ), välja arvatud koolitusabi, VKEdele rahastamisele juurdepääsuks antav abi, teadus- ja arendustegevuse valdkonnas antav abi, VKEdele innovatsiooniks antav abi, ebasoodsas olukorras olevate töötajate ja puudega töötajate jaoks antav abi ning äärepoolseimates piirkondades antav investeeringuteks ettenähtud abi ja regionaalse tegevusabi kavad;
b) põllumajandustoodete esmatootmise sektorile antav abi, välja arvatud äärepoolseimates piirkondades antav investeeringuteks ettenähtud abi, regionaalse tegevusabi kavad, VKEdele nõustamiseks antav abi, riskifinantseerimisabi, teadus- ja arendustegevuseks antav abi, VKEdele innovatsiooniks antav abi, keskkonnaabi, koolitusabi ning ebasoodsas olukorras olevate töötajate ja puudega töötajate jaoks antav abi;
c) põllumajandustoodete töötlemise ja turustamise sektoris antav abi järgmistel juhtudel:
i) kui abisumma määratakse kindlaks esmatootjatelt ostetud või kõnealuste ettevõtjate poolt turule viidud toodete hinna või koguse alusel,
ii) kui abi antakse tingimusel, et osa abist või kogu abi antakse edasi esmatootjatele;
d) konkurentsivõimetute söekaevanduste sulgemise soodustamiseks antav abi vastavalt nõukogu otsusele nr 2010/787/EL ( 2 );
e) regionaalabi liigid, millele on osutatud artiklis 13. ◄
Kui ettevõtja tegutseb nii esimese lõigu punktis a, b või c osutatud valdkonnas kui ka muudes valdkondades, mis kuuluvad käesoleva määruse reguleerimisalasse, kohaldatakse käesolevat määrust üksnes nende muudele valdkondadele või tegevustele antava abi suhtes tingimusel, et liikmesriigid tagavad asjakohaseid meetmeid (nagu tegevuste eraldi käsitlemine või kulude eristamine) võttes, et käesoleva määruse reguleerimisalast välja arvatud valdkondades toimuvatele tegevustele ei anta käesoleva määruse alusel abi.
4. Käesolevat määrust ei kohaldata järgmise abi suhtes:
a) abikavad, milles ei ole sõnaselgelt välistatud üksikabi väljamaksmine ettevõtjale, kellele komisjoni sellise eelneva otsuse alusel, millega sama liikmesriigi poolt antud abi on tunnistatud ebaseaduslikuks ja siseturuga kokkusobimatuks, on esitatud seni täitmata korraldus abi tagasimaksmiseks, välja arvatud juhul, kui tegemist on abikavaga, millega korvatakse teatavate loodusõnnetuste tekitatud kahju;
b) sihtotstarbeline üksikabi ettevõtjatele, nagu on osutatud punktis a;
c) abi raskustes olevale ettevõtjale, välja arvatud abikavad, millega korvatakse teatavate loodusõnnetuste tekitatud kahju, idufirmade abikavad ning regionaalse tegevusabi kavad, kui nende kavade alusel ei kohelda raskustes olevaid ettevõtjaid teistest ettevõtjatest soodsamalt.
5. Käesolevat määrust ei kohaldata riigiabi meetmete suhtes, kui meetme enda, selle tingimuste või rahastamisviisiga kaasneks paratamatult ELi õiguse rikkumine, eelkõige järgneva puhul:
a) abimeetmed, mille puhul abi andmise tingimuseks on abisaaja peakorteri asumine asjaomases liikmesriigis või tegutsemine peamiselt selles liikmesriigis; Siiski on lubatud nõue, et abi maksmise hetkel peab ettevõtjal olema abi andvas liikmesriigis ettevõte või filiaal.
b) abimeetmed, mille andmise tingimus on, et abisaaja kohustab kasutama riigis toodetud tooteid või riigis pakutavaid teenuseid;
c) abimeetmed, mis piiravad abisaaja võimalust kasutada teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni tulemusi teises liikmesriigis.
Artikkel 2
Mõisted
Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:
1) „abi” — meede, mis vastab kõikidele aluslepingu artikli 107 lõikes 1 sätestatud nõuetele;
2) „väikesed ja keskmise suurusega ettevõtjad” ehk „VKEd” — I lisas sätestatud kriteeriumitele vastavad ettevõtted;
3) „puudega töötaja” — isik, kes:
a) on riigi õigusaktide kohaselt puudega isik, või
b) isik, kellel on pikaajaline füüsiline, vaimne, intellektuaalne või meeleline vaegus, mis võib koostoimel erinevate tõketega takistada nende täielikku ja tõhusat osalemist ühiskonnaelus teistega võrdsetel alustel.
4) „ebasoodsas olukorras olev töötaja” —
a) isik, kellel ei ole viimase kuue kuu jooksul olnud alalist palgalist töökohta;
b) isik vanuses 15–24 või
c) isik, kes ei ole omandanud keskharidust ega kutseharidust (rahvusvahelise ühtse hariduse liigituse tase 3) või kelle täisajaga õppe lõpetamisest on möödas vähem kui kaks aastat ja kes ei ole saanud oma esimest alalist palgalist töökohta, või
d) üle 50aastane isik või
e) üksi elav täiskasvanu, kellel on vähemalt üks ülalpeetav;
f) isik, kes töötab sektoris või ametialal, mille puhul sooline tasakaalustamatus ületab vähemalt 25 % võrra asjaomase liikmesriigi kõikide majandussektorite keskmist soolist tasakaalustamatust kui isik kuulub vastavasse vähemusse, või
g) isik, kes on liikmesriigi rahvusvähemuse liige ja kellel on vaja parandada oma keele- või kutseoskusi või suurendada töökogemust, et tõhustada oma väljavaateid püsiva töökoha leidmiseks;
5) „transport” — reisijate vedu õhusõidukiga, meritsi, maanteed, raudteed või siseveeteed pidi, või kaubaveoteenused rendi või tasu eest;
6) „transpordikulud” — kulud, mida abisaaja teekonna eest rendi või tasuna maksab ja mis hõlmavad järgmist:
a) veokulud, käitlemiskulud, ajutise ladustamise kulud niivõrd, kui need on teekonnaga seotud;
b) lasti kindlustuskulud;
c) lasti (vajaduse korral dedveiti) suhtes kohaldatavad maksud, tollimaksud ja lõivud nii lähetamiskohas kui ka sihtkohas; ning
d) kulud ohutuse ja turvalisuse kontrolliks, lisatasud kütusekulu suurenemise eest;
7) „äärealad” — äärepoolseimad piirkonnad, Malta, Küpros, Ceuta ja Melilla, liikmesriigi territooriumi hulka kuuluvad saared ja hõredalt asustatud piirkonnad;
8) „põllumajandustoodete turustamine” — toodete omamine või väljapanek, mille eesmärk on müük, müügiks pakkumine, tarnimine või mis tahes muu turustamise viis, välja arvatud esmatootja esmamüük edasimüüjatele või töötlejatele, ja mis tahes tegevus, millega toodet esmamüügiks ette valmistatakse; esmatootja poolset lõpptarbijale müümist käsitatakse turustamisena, kui see toimub selleks ettenähtud kohas;
9) „põllumajandustoodete esmatootmine” — aluslepingu I lisas loetletud põllundus- ja loomakasvatussaaduste tootmine ilma täiendava töötlemiseta kõnealuste toodete olemust muutmata;
10) „põllumajandustoodete töötlemine” — põllumajandustoodete mis tahes töötlemine, mille saadus on samuti põllumajandustoode, välja arvatud selline põllumajandusettevõttes toimuv tegevus, mis on vajalik loomse või taimse saaduse esmamüügiks ettevalmistamiseks;
11) „põllumajandustooted” — aluslepingu I lisas loetletud tooted, välja arvatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2013. aasta määruse (EL) nr 1379/2013 I lisas loetletud kalandus- ja vesiviljelustooted;
12) „äärepoolseimad piirkonnad” — piirkonnad, mis on määratletud ELi toimimise lepingu artiklis 349. Vastavalt Euroopa Ülemkogu otsusele 2010/718/EL lakkas Saint-Barthélemy saar alates 1. jaanuarist 2012 olemast äärepoolseim piirkond. Vastavalt Euroopa Ülemkogu otsusele 2012/419/EL sai Mayotte'ist alates 1. jaanuarist 2014 äärepoolseim piirkond;
13) „süsi” — kõrge kvaliteediklassi, keskmise kvaliteediklassi ja madala kvaliteediklassi A ja B kategooria süsi Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni Euroopa Majanduskomisjoni koostatud rahvusvahelise söekodifitseerimissüsteemi tähenduses, mida on selgitatud nõukogu 10. detsembri 2010. aasta otsuses konkurentsivõimetute söekaevanduste sulgemise soodustamiseks antava riigiabi kohta ( 3 );
14) „üksikabi” —
i) sihtotstarbeline üksikabi ning
ii) abikava raames üksikutele abisaajatele antav abi;
15) „abikava” — mis tahes dokument, mille alusel võidakse ilma edasisi rakendusmeetmeid nõudmata anda üksikabi kõnealuses dokumendis üldiselt ja abstraktselt määratletud ettevõtjatele, ja mis tahes dokument, mille alusel võidakse anda konkreetse projektiga mitteseotud abi ühele või mitmele ettevõtjale määratlemata ajaks ja/või määratlemata ulatuses;
16) „hindamiskava” — dokument, mis koosneb vähemalt järgmistest elementidest: hinnatava abikava eesmärgid, hindamisküsimused, tulemusnäitajad, kavandatav metoodika hindamise läbiviimiseks, andmekogumisnõuded, hindamise kavandatav toimumisaeg, sealhulgas lõpliku hindamisaruande esitamise tähtaeg, hindamist teostava sõltumatu organi kirjeldus või kriteeriumid selle organi valimiseks ning hindamise avalikkuse tagamise meetmed;
17) „sihtotstarbeline üksikabi” — abi, mida ei anta abikava alusel;
18) „raskustes olev ettevõtja” — ettevõtja, kellel on vähemalt üks järgmistest tunnustest:
a) Kui on tegemist piiratud vastutusega äriühinguga (v.a VKE, mis on eksisteerinud vähem kui kolm aastat, või riskifinantseerimisabi puhul VKE, millel on kulunud vähem kui 7 aastat esmamüügist, mis kvalifitseerub riskifinantseerimisinvesteeringu saamiseks pärast valitud finantsvahendaja hoolsuskohustuse menetlust), kes on akumuleeritud kahjumi tõttu kaotanud üle poole oma märgitud osa- või aktsiakapitalist. Nii on see juhul, kui akumuleeritud kahjumi mahaarvamine reservidest (ning kõikidest muudest elementidest, mida üldiselt peetakse äriühingu omavahendite osaks) annab negatiivse kogusumma, mis ületab poolt märgitud aktsiakapitalist. Käesoleva sätte tähenduses osutab „piiratud vastutusega äriühing” eelkõige sellistele äriühingu liikidele, mida on nimetatud direktiivi 2013/34/EL ( 4 ) I lisas, ning „aktsiakapital” hõlmab vajaduse korral mis tahes ülekurssi.
b) Kui on tegemist äriühinguga, kus vähemalt mõnel liikmel on piiramatu vastutus ettevõtte võlgade eest (v.a VKE, mis on eksisteerinud vähem kui kolm aastat, või riskifinantseerimisabi puhul VKE, millel on kulunud vähem kui 7 aastat esmamüügist, mis kvalifitseerub riskifinantseerimisinvesteeringu saamiseks pärast valitud finantsvahendaja hoolsuskohustuse menetlust), ja kes on akumuleeritud kahjumi tõttu kaotanud üle poole oma raamatupidamises näidatud kapitalist. Käesoleva sätte tähenduses osutab „äriühing, kus vähemalt mõnel liikmel on piiramatu vastutus ettevõtte võlgade eest” eelkõige sellistele ettevõtete liikidele, mida on nimetatud direktiivi 2013/34/EL II lisas.
c) Kui asjaomase ettevõtja suhtes on võlausaldajate soovil algatatud kõiki võlakohustusi hõlmav maksejõuetusmenetlus või ettevõtja vastab siseriikliku õiguse kohaselt kõiki võlakohustusi hõlmava maksejõuetusmenetluse kohaldamise kriteeriumidele.
d) Kui ettevõtja on saanud päästmisabi ja ei ole laenu veel tagasi maksnud või garantiid lõpetanud, või on saanud ümberkorraldusabi ning ettevõtja suhtes kohaldatakse jätkuvalt ümberkorralduskava.
e) Ettevõtja puhul, mis ei ole VKE, kui viimase kahe aasta jooksul:
1) ettevõtja arvestuslik finantsvõimendus on olnud suurem kui 7,5 ja
2) ettevõtte EBITDA suhe intressimaksete kattevarasse on olnud alla 1,0.
19) „kohustuslikud territoriaalsed kulutused” — abi andva asutuse poolt abisaajatele pandud kohustus kulutada teatav miinimumsumma ja/või sooritada teatav osa tootmistegevusest mingil kindal territooriumil;
20) „kohandatud abisumma” — suurtele investeerimisprojektidele lubatud maksimaalne abisumma, mis arvutatakse järgmise valemi alusel:
suurim abisumma = R × (A + 0,50 × B + 0 × C),
kus: R on abi ülemmäär, mida asjaomases piirkonnas kohaldatakse vastavalt heakskiidetud regionaalabi kaardile ning mis kehtib abi andmise kuupäeval, välja arvatud suurendatud abi ülemmäär VKEde puhul; A on esialgsed 50 miljonit abikõlblikest kuludest, B on abikõlblikud kulud vahemikus 50–100 miljonit eurot ning C abikõlblikud kulud üle 100 miljoni euro;
21) „tagasi makstav ettemakse” — projekti jaoks antav laen, mis makstakse ühe või mitme osamaksena ja mille tagasimaksmise tingimused sõltuvad projekti tulemustest;
22) „brutotoetusekvivalent” — abi summa, kui see on antud toetusena abisaajale, enne maksude või muude tasude mahaarvamist;
23) „tööde alustamine” — kas investeeringuga seotud ehitustööde alustamine või esimene õiguslikult siduv kohustus tellida seadmeid või muu kohustus, mis teeb investeeringu pöördumatuks, olenevalt sellest, mis on varajasem. Tööde alustamiseks ei peeta maa ostmist ja ettevalmistustöid, näiteks lubade saamist või teostatavusuuringute teostamist. Ülevõtmiste puhul tähendab „tööde alustamine” omandatud ettevõttega vahetult seotud vara omandamise hetke;
24) „suurettevõtjad” — ettevõtjad, kes ei vasta I lisas sätestatud kriteeriumitele;
25) „maksumeetme kava järglaskava” — maksusoodustuse vormis kava, mis kujutab endast eelneva maksusoodustuse vormis kava muudatust ja millega asendatakse eelnev kava;
26) „abi osakaal” — abi kogusumma, mis on väljendatud protsendina abikõlblikest kuludest enne maksude või muude tasude mahaarvamist;
27) „abi saavad piirkonnad” — ajavahemikuks 1.7.2014–31.12.2020 heaks kiidetud regionaalabi kaardis määratletud piirkonnad, mille suhtes kohaldatakse aluslepingu artikli 107 lõike 3 punkte a ja c;
28) „abi andmise kuupäev” — kuupäev, mil abisaajal tekib vastavalt liikmesriigi õigusaktidele seaduslik õigus abi saada;
29) „materiaalne vara” — maast, hoonetest ja tootmisrajatistest, masinatest ja seadmetest koosnev vara;
30) „immateriaalne vara” — vara, millel ei ole füüsilist või rahalist kehastust, näiteks patendid, litsentsid, oskusteave või muu intellektuaalomand;
31) „palgakulu” — kogusumma, mida abisaaja teatava ajavahemiku jooksul seoses asjaomaste töökohtadega tegelikult maksab ja mis hõlmab maksustamiseelset brutopalka ning kohustuslikke sotsiaalkindlustusmakseid ning lapse- ja vanemahoolduskulusid;
32) „töötajate arvu suurenemine kokkuvõttes” — töötajate arvu suurenemine asjaomases ettevõttes keskmiselt vaadeldaval perioodil; kõnealusel perioodil kaotatud töökohad tuleb seetõttu lahutada ning täisajaga tööd, osaajaga tööd ja hooajatööd tuleb mõõta aasta tööühiku murdosades;
33) „eriotstarbeline taristu” — taristu, mis on ehitanud eelnevalt kindlaksmääratud ettevõtja(te) jaoks ning mis on kohandatud nende vajadustele.
34) „finantsvahendaja” — mis tahes finantseerimisasutus olenemata tema juriidilisest ja omandivormist, sealhulgas fondifondid, eraõiguslikud investeerimisfondid, avalik-õiguslikud investeerimisfondid, pangad, mikrokrediidiasutused ja garantiiühingud;
35) „teekond” — kaupade liikumine lähetamiskohast sihtkohta, sealhulgas mis tahes vaheetapp asjaomases liikmesriigis või väljaspool seda, kasutades üht või mitut transpordiliiki;
36) „õiglane tasuvuslävi” — eeldatav tasuvus, mis võrdub riskiga korrigeeritud diskontomääraga, mis kajastab projekti riskitaset ning sellise kapitali liiki ja taset, mida erainvestor kavatseb investeerida;
37) „kogurahastamine” — maksimaalne koguinvesteering, mis tehakse abikõlblikkusse ettevõtjasse või projekti käesoleva määruse 3. jao või artikli 16 või 39 kohaselt, välja arvatud puhtalt erasektori investeeringud, mis tehakse turutingimustel ja mida riigiabimeede ei hõlma;
38) „konkureeriv pakkumismenetlus” — mittediskrimineeriv pakkumismenetlus, millega nähakse ette piisava arvu ettevõtjate osalemine ning mille puhul abi antakse kas pakkuja esialgse pakkumuse või enampakkumishinna alusel. Lisaks on pakkumismenetlusega seotud eelarve või maht siduvaks piiranguks, mis toob kaasa olukorra, kus kõik pakkujad ei saa abi saada;
39) „tegevuskasum” — erinevus diskonteeritud tulude ja diskonteeritud tegevuskulude vahel investeeringu majandusliku eluea jooksul, kui see vahe on positiivne. Tegevuskulud hõlmavad näiteks personalikulusid, materjale, lepingulisi teenuseid, sidet, energiat, hooldust, renti, haldust, kuid ei hõlma amortisatsioonitasusid ega rahastamiskulusid, kui need on hõlmatud investeeringuteks ettenähtud abiga. Diskonteeritud tulude ja diskonteeritud tegevuskulude puhul on asjakohase diskontomäära kasutamise korral mõistlik kasum lubatud.
Mõisted regionaalabi puhul
40) Mõisted, mida kohaldatakse lairibataristutele antava abi puhul (punkt 10), kohalduvad ka asjaomaste regionaalabi sätete suhtes.
41) „investeeringuteks ettenähtud regionaalabi” — regionaalabi, mida antakse alginvesteeringuks või uut tegevusvaldkonda soodustavaks alginvesteeringuks;
42) „regionaalne tegevusabi” — abi ettevõtja jooksvate kulude vähendamiseks. See hõlmab niisuguseid kulukategooriaid nagu personalikulud, materjalid, tellitud teenused, side, energia, hooldus, rent, haldus, kuid ei hõlma amortisatsioonitasusid ega rahastamiskulusid, kui neid on investeeringuteks ettenähtud abi andmisel käsitatud abikõlblike kuludena;
43) „terasesektor” — mis tahes tegevus järgmis(t)e too(de)te tootmiseks:
a) malm ja ferrosulamid:
terase tootmiseks ja rauasulatuseks mõeldud malm ja muu toormalm, peegelmalm ja süsinikrikastatud ferromangaan, välja avatud muud ferrosulamid;
b) rauast ja tavalisest või eriterasest toor- ja pooltooted:
vedel terasevalu pidevvaluna või muul moel, sealhulgas pooltoodete valmistamiseks: valuplokid, kangid, plaadid; teraslatid ja tinatatud latid; lai kuumvaltsitud rullteras, välja arvatud valandite valmistamiseks kasutatava vedelterasevalu tootmine väikestes ja keskmise suurusega valukodades;
c) kuumtöödeldud tooted rauast ja tavalisest või eriterasest:
rööpad, liiprid, alusplaadid ja lukuliiprid, talad, massiivsed kujundprofiilid pikkusega vähemalt 80 mm, sulundkonstruktsioonid, vardad ja kujundprofiilid pikkusega alla 80 mm, plaadid laiusega alla 150 mm, valtstraat, ümartoru- ja nelikanttoru-profiilteras, kuumvaltsitud teraslatid ja -ribad (sealhulgas terasribad rullidena), kuumvaltsitud lehtteras (kaetud ja katmata), plaat- ja lehtteras paksusega vähemalt 3 mm, universaalplaadid laiusega vähemalt 150 mm, välja arvatud traat ja traaditooted, külmtõmmatud terasvardad ja malmvalu;
d) külmvaltsterasest tooted:
valgeplekk, plii-tinasulamiga pinnatud plekk, mustplekk, tsingitud lehtteras, muu materjaliga kaetud lehtteras, külmvaltsitud lehtteras, tinatamiseks ettenähtud elektrotehniline lehtteras ja teraseribad, külmvaltslehed rullide ja ribadena;
e) torud:
kõik õmblusteta terastorud ja needitud terasest keevistorud läbimõõduga üle 406,4 mm;
44) „sünteeskiusektor” —
a) polüestril, polüamiidil, akrüülil või polüpropüleenil põhinevate igat liiki kiudude ja lõngade valmistamine ekstrusiooni/tekstureerimise teel, olenemata nende lõppkasutusest, või
b) polümerisatsioon (sh polükondensatsioon), kui see on kasutatavate seadmete seisukohalt üks osa ekstrusioonist, või
c) kõik kõrvalprotsessid, mis on seotud võimaliku abisaaja või mõne teise samasse kontserni kuuluva äriühingu olemasoleva ekstrusiooni-/tekstureerimisvõimsusega ning mis on kõnealuse majandustegevuse puhul kasutatavate seadmete kaudu selle tootmisvõimsusega integreeritud;
45) „transpordisektor” — reisijate vedu õhusõidukiga, meritsi, maanteed, raudteed või siseveeteed pidi, või kaubaveoteenused rendi või tasu eest; täpsemalt tähendab „transpordisektor” järgmisi NACE Rev. 2 kohaseid tegevusi:
a) NACE 49: Maismaaveondus ja torutransport, välja arvatud NACE 49.32 Taksoteenused, 49.42 Kolimisteenused, 49.5 Torutransport;
b) NACE 50: Veetransport
c) NACE 51: Õhutransport, välja arvatud NACE 51.22 Kosmosetransport.
46) „teatavatele konkreetsetele majandussektoritele suunatud abikava” — kava, mis hõlmab tegevusi, mis kuuluvad vähem kui viite statistilise klassifikaatori NACE Rev. 2 klassi (neljakohaline arvkood).
47) turismialane tegevus — järgmine NACE Rev. 2 kohane tegevus:
a) NACE 55: majutus;
b) NACE 56: toidu ja joogi serveerimine;
c) NACE 79: reisibüroode ja reisikorraldajate tegevus, reserveerimine ning sellega seotud tegevus;
d) NACE 90: loome-, kunsti- ja meelelahutustegevus;
e) NACE 91: raamatukogude, arhiivide, muuseumide ja muude kultuuriasutuste tegevus;
f) NACE 93: sporditegevus ning lõbustus- ja vaba aja tegevused;
48) „hõredalt asustatud piirkonnad” — NUTS 2 piirkonnad rahvastikutihedusega alla 8 elaniku ruutkilomeetri kohta või NUTS 3 piirkonnad rahvastikutihedusega alla 12,5 elaniku ruutkilomeetri kohta või piirkonnad, mida komisjon on sellisena tunnustanud abi andmise ajal kehtivas regionaalabi kaarti käsitlevas üksikotsuses;
48a) „väga hõredalt asustatud piirkonnad” — NUTS 2 piirkonnad rahvastikutihedusega alla 8 elaniku ruutkilomeetri kohta või piirkonnad, mida komisjon on sellisena tunnustanud abi andmise ajal kehtivas regionaalabi kaarti käsitlevas üksikotsuses;
49) „alginvesteering” —
a) investeering materiaalsesse ja/või immateriaalsesse varasse seoses uue ettevõtte asutamisega, olemasoleva ettevõtte tootmisvõimsuse suurendamisega, ettevõtte toodangu mitmekesistamisega toodetega, mida ei ole veel ettevõttes toodetud, või olemasoleva ettevõtte kogu tootmisprotsessi täieliku ümberkorraldamisega, või
b) vara soetamine ettevõttelt, mis on lõpetanud tegevuse või oleks tegevuse lõpetanud, kui seda ei oleks ostetud, ja seda ostab müüjaga mitteseotud investor ning tegemist ei ole üksnes ettevõtja aktsiate omandamisega;
50) „sama või sarnane tegevusala” — Euroopa Liidu majanduse tegevusalade statistilise klassifikaatori (NACE Rev. 2) samasse klassi (neljakohaline arvkood) kuuluv tegevusala, nagu need on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. detsembri 2006. aasta määruses (EÜ) nr 1893/2006, ( 5 ) millega kehtestatakse majanduse tegevusalade statistiline klassifikaator NACE Revision 2 ning muudetakse nõukogu määrust (EMÜ) nr 3037/90 ja teatavaid EÜ määrusi, mis käsitlevad konkreetseid statistikavaldkondi;
51) „uut majandustegevust soodustav alginvesteering” —
a) investeering materiaalsesse ja immateriaalsesse varasse seoses uue ettevõtte asutamisega või ettevõtte tegevuse mitmekesistamisega tingimusel, et uus tegevus ei ole sama või sarnane ettevõtte varasema tegevusalaga;
b) vara soetamine ettevõttelt, mis on lõpetanud tegevuse või oleks tegevuse lõpetanud, kui seda ei oleks ostetud, ja selle ostab müüjaga mitteseotud investor, tingimusel et soetatud varaga teostatav uus tegevus ei ole sama või sarnane tegevusalaga, mida ettevõtte teostas enne vara soetamist;
52) „suur investeerimisprojekt” — alginvesteering, mille abikõlblikud kulud ületavad 50 miljonit eurot, arvutatuna abi andmise kuupäeva hindade ja vahetuskursside alusel;
53) „sihtkoht” — koht, kus kaubad maha laaditakse;
54) „lähetamiskoht” — koht, kus kaubad peale laaditakse;
55) „tegevusabi saamiseks kõlblikud piirkonnad” — aluslepingu artiklis 349 osutatud äärepoolseimad piirkonnad, hõredalt asustatud piirkonnad või väga hõredalt asustatud piirkonnad;
56) „transpordiliik” — raudteetransport, maanteekaubavedu, transport siseveeteedel, meretransport, õhutransport, ühendvedu;
57) „linnaarendusfond” — spetsiaalne investeerimisvahend, mille eesmärk on investeerida linnaarendusprojektidesse linnaarengu abimeetme raames. Linnaarendusfondi juhib linnaarendusfondi valitseja;
58) „linnaarendusfondi valitseja” — professionaalne fondivalitseja, millel on juriidilise isiku staatus ja mis valib välja abikõlblikud linnaarendusprojektid ja teeb neisse investeeringuid;
59) „linnaarendusprojekt” — investeerimisprojekt, millel on potentsiaali toetada linnade säästva arengu integreeritud lähenemisviisi raames kavandatud meetmete rakendamist ning aidata kaasa selles sätestatud eesmärkide täitmisele, sealhulgas projektid, mille sisemine tasuvuslävi ei pruugi olla piisav selleks, et meelitada investeeringuid ligi üksnes ärilistel alustel. Linnaarendusprojekti võib korraldada abisaaja erainvestori õiguslikku struktuuri kuuluva eraldiseisva finantseerimisüksuse või iseseisva juriidilise isiku, näiteks eriotstarbeline rahastamisvahendi, kaudu;
60) „integreeritud ja säästev linnaarendusprojekt” — kohaliku omavalitsuse või avaliku sektori asutuse ametlikult kavandatud ja kinnitatud strateegia konkreetse linnapiirkonna ja perioodi jaoks, millega sätestatakse integreeritud tegevused linnakeskkonna majanduslike, keskkonna- ja kliimaalaste, demograafiliste ning sotsiaalsete probleemide lahendamiseks.
61) „mitterahaline sissemakse” — maa või kinnisvara kujul tehtav sissemakse, kui maa või kinnisvara moodustab osa linnaarendusprojektist;
61a) „ümberpaigutamine” — sama või sarnase tegevuse või selle osa üleviimine ühest EMP lepingu osalisriigi ettevõttest (algne ettevõte) teise EMP lepingu muus osalisriigis asuvasse ettevõttesse, kuhu toetatav investeering tehakse (toetatav ettevõte). Ümberpaigutamine toimub siis, kui toode või teenus täidab nii algses kui ka toetatavas ettevõttes vähemalt osaliselt sama otstarvet ja vastab sama liiki tarbija nõudmistele või vajadustele ja EMPs asuva abisaaja ühes ettevõttes lähevad samas või sarnases tegevusalas kaduma töökohad;
Mõisted VKEdele antava abi puhul
62) „investeerimisprojektiga otseselt loodud töökohad” — investeeringuga seonduva tegevusega seotud töökohad, sealhulgas töökohad, mis on tekkinud investeeringuga loodud tootmisvõimsuse rakendusastme suurenemise tulemusel;
63) „organisatsiooniline koostöö” — ühiste äristrateegiate või juhtimisstruktuuride arendamine, ühiste või koostööd edendavate teenuste pakkumine, koordineeritud tegevus, näiteks uuringud ja turundus, võrgustike ja klastrite toetamine, juurdepääsu ja teavituse parendamine, ühiste vahendite kasutamine ettevõtluse ja VKEdega kauplemise julgustamiseks;
64) „koostööga seotud nõustamisteenused” — konsultatsioonid, abi ja koolitus teadmiste ja kogemuste vahetamiseks ning koostöö parandamiseks;
65) „koostööga seotud tugiteenused” — tööruumide, veebisaitide, andmepankade, raamatukogude, turu-uuringute, käsiraamatute, töö- ja näidisdokumentide pakkumine;
Mõisted VKEdele rahastamisele juurdepääsuks antava abi puhul
66) „kvaasiomakapitali investeering” — omakapitali ja võla vahepeale jääv rahastamisliik, mis on suurema riskiga kui kõrgema nõudeõiguse järguga võlad ja väiksema riskiga kui lihtaktsiakapital ning millelt saadav tulu tuleneb valdaja jaoks peamiselt aluseks oleva sihtettevõtja kasumist või kahjumist ning mis on kohustuste täitmata jätmise korral tagatiseta. Kvaasiomakapitali investeeringuid võib struktureerida võlana, need on tagatiseta ja allutatud (sh vahefinantseerimislaenud) ning mõnel juhul omakapitaliks vahetatavad, või eelisaktsiakapitalina;
67) „garantii” — käesoleva määruse 1., 3., ja 7. jao kontekstis kirjalik leping, mis kohustab võtma vastutust kolmanda isiku kõigi või osade uute laenutehingute eest, nagu laenu- või liisinguinstrumendid, ning samuti kvaasiomakapitali investeerimisvahendid;
68) „garantiimäär” — riikliku investori asjaomase riigiabimeetme raames tehtud iga tehingu katmise protsendimäär;
69) „väljumine” — olukord, kus finantsvahendaja või investor likvideerib oma osaluse; see hõlmab müüki teisele ettevõtjale, mahakandmisi, aktsiate/laenude tagasimaksmist, müüki teisele finantsvahendajale või investorile, müüki finantseerimisasutusele ja müüki väärtpaberite avaliku pakkumise teel, sealhulgas esmast avalikku pakkumist (IPO);
70) „rahaeraldis” — tagasimakstav riiklik investeering finantsvahendajale, et teha investeeringuid riskifinantseerimismeetme raames, mille puhul kogu tulu tagastatakse riiklikule investorile;
71) „riskifinantseerimisinvesteering” — omakapitaliinvesteeringud ja kvaasiomakapitali investeeringud, laenud — sealhulgas liisingud, garantiid või nende kombinatsioon — uute investeeringute jaoks;
72) „sõltumatu erainvestor” — mis tahes erainvestor, kellele ei kuulu selle abikõlbliku ettevõtja aktsiaid või osakuid, kellesse ta investeerib, sealhulgas äriinglid ja finantseerimisasutused — olenemata nende omandisuhetest — sel määral, mil nad kannavad oma investeeringuga kaasneva kogu riski; uue äriühingu asutamise korral loetakse, et kõik erainvestorid, sealhulgas asutajad, on sellest ettevõttest sõltumatud;
73) „füüsiline isik” — artiklite 21 ja 23 tähenduses muu kui juriidiline isik, kes ei ole ettevõtja aluslepingu artikli 107 lõike 1 tähenduses;
74) „omakapitaliinvesteering” — ettevõtjale sellise kapitali pakkumine, mis investeeritakse otse või kaudselt vastava suurusega osaluse eest selles ettevõtjas;
75) „esimene kaubanduslik müük” — äriühingu esimene müük kaupade või teenuste turul, välja arvatud piiratud müük turu testimiseks;
76) „börsil noteerimata VKE” — VKE, mis ei ole börsi ametlikus nimekirjas noteeritud, välja arvatud alternatiivsed kauplemisplatvormid.
77) „jätkuinvesteering” — täiendav riskifinantseerimisinvesteering äriühingusse, mis on juba osalenud ühes või enamas eelnevas riskifinantseerimise investeerimisvoorus;
78) „asenduskapital” — äriühingu olemasolevate aktsiate ostmine varasemalt investorilt või aktsionärilt;
79) „volitatud üksus” — Euroopa Investeerimispank ja Euroopa Investeerimisfond, rahvusvaheline finantseerimisasutus, milles liikmesriik on osanik, või liikmesriigis asutatud finantseerimisasutused, kes tegutsevad avalikes huvides avaliku sektori asutuse järelevalve all, avalik-õiguslik asutus või eraõiguslik isik, kes osutab avalikke teenuseid. Volitatud üksuse võib valida või otse määrata kooskõlas direktiivi 2004/18/EÜ (ehitustööde riigihankelepingute, asjade riigihankelepingute ja teenuste riigihankelepingute sõlmimise korra kooskõlastamise kohta) ( 6 ) sätetega või muu järgneva õigusaktiga, millega kõnealune direktiiv täielikult või osaliselt asendatakse;
80) „innovaatiline ettevõte” —
a) ettevõte, kes saab näidata väliseksperdi hinnangu alusel, et arendab tulevikus tooteid, teenuseid või protsesse, mis on uued või oluliselt täiustatud võrreldes tehnika tasemega vastavas majandusharus, ning millega on seotud tehnoloogilise või tööstusliku ebaõnnestumise risk, või
b) ettevõtte teadus- ja arendustegevuse kulude osakaal kogu tegevuskuludest on vähemalt 10 % vähemalt ühel aastal abi andmisele eelnenud kolme aasta jooksul või alles alustanud ettevõtte puhul, kellel puudub finantsminevik, vastavalt välisaudiitori kinnitatud käesoleva raamatupidamisperioodi auditile;
81) „alternatiivne kauplemisplatvorm” — direktiivi 2004/39/EÜ artikli 4 lõike 1 punkti 15 kohane mitmepoolne kauplemissüsteem, mille puhul on enamiku kaubeldavaid finantsinstrumente emiteerinud VKEd;
82) „laenuinstrument” — kokkulepe, mille kohaselt peab laenuandja tegema laenuvõtjale kättesaadavaks kokkulepitud summa kokkulepitud ajaks ning laenuvõtja peab summa tagasi maksma kokkulepitud aja jooksul. See võib esineda laenu või muu rahastamisinstrumendi, sealhulgas liisingu kujul, millega tagatakse laenuandjale miinimumtootluse põhiosa; Olemasolevate laenude refinantseerimine ei ole abikõlblik.
Mõisted teadus- ja arendustegevuseks ning innovatsiooniks antava abi puhul
83) „teadmisi levitav organisatsioon” — üksus (nt ülikool või uurimisinstituut, tehnosiirde agentuur, innovatsioonivahendaja, teadusuuringutele pühendunud füüsiline või virtuaalne koostööüksus) hoolimata oma õiguslikust staatusest (ava- või eraõiguslik) või rahastamise viisist, mille peamine eesmärk on sõltumatult teostada alusuuringuid, rakendusuuringuid või tootearendust ja laialdaselt levitada sellise tegevuse tulemusi, kasutades selleks õpetamist, avaldamist või teadmussiiret. Kui üksus tegeleb ka majandustegevusega, tuleb sellise majandustegevuse rahastamine, kulud ja tulud arvestada eraldi. Ettevõtjatel, kes avaldavad otsustavat mõju sellisele üksusele, nt aktsionäridel või liikmetel, ei tohi olla eelisjuurdepääsu sellise üksuse teadustulemustele;
84) „alusuuring” — eksperimentaalne või teoreetiline töö, mida tehakse peamiselt selleks, et omandada uusi teadmisi nähtuste ja uuritavate faktide põhialuste kohta ilma otsese kaubandusliku rakenduse eesmärgita;
85) „rakendusuuring” — kavandatud uuringud või kriitilised uuringud uute teadmiste ja oskuste hankimiseks, mida saaks kasutada uute toodete, protsesside või teenuste arendamisel või selleks, et täiustada märkimisväärselt olemasolevaid tooteid, protsesse või teenuseid. See hõlmab rakendusuuringu (ja eriti geneerilise tehnoloogia valideerimise) jaoks vajalike komplekssete süsteemide komponentide loomist ning võib sisaldada prototüüpide konstrueerimist laboris või olemasolevaid süsteeme simuleerivas keskkonnas, samuti katsetootmisliine;
86) „tootearendus” — olemasolevate teaduslike, tehnoloogiliste, ärialaste ja teiste asjakohaste teadmiste ja oskuste omandamine, ühendamine, kujundamine ja kasutamine uute või täiustatud toodete, protsesside või teenuste arendamise jaoks. Siia hulka võivad kuuluda ka tegevused, mille eesmärk on uute toodete, protsesside või teenuste mõisteline määratlemine, kavandamine ja dokumenteerimine.
Tootearendus võib hõlmata uute või täiustatud toodete, protsesside või teenuste prototüüpide loomist, demonstreerimist, pilootkasutust, katsetamist ja valideerimist reaalsusele vastavas tööseisundi keskkonnas, kui põhieesmärk on mittevalmis toodet, protsessi või teenust tehniliselt täiustada. Tootearenduse hulka kuulub ka kaubanduslikul eesmärgil kasutatavate prototüüpide ja katseprojektide arendamine, kui prototüüp on tingimata kaubanduslik lõpptoode ja kui selle tootmine üksnes demonstreerimise ja valideerimise eesmärgil on liiga kallis.
Tootearendus ei hõlma olemasolevate toodete, tooteliinide, tootmisprotsesside, teenuste ja muude toimingute rutiinset või perioodilist muutmist, isegi kui sellised muudatused tähendavad täiustamist;
87) „teostatavusuuring” — projekti potentsiaali hindamine ja analüüs, mille eesmärk on toetada otsuste tegemise protsessi, tehes objektiivselt ja ratsionaalselt kindlaks projekti tugevad ja nõrgad küljed, võimalused ja ohud ning samuti selgitades välja projekti elluviimiseks vajalikud vahendid ja projekti eduväljavaated;
88) „personalikulud” — kulud seoses teadustöötajate, tehnikute ja muude abitöötajatega selles ulatuses, mil nad tegelevad asjaomase projekti või tegevusega;
89) „reaalturutingimused” — pooltevahelise tehingu tingimused ei erine nendest, mis oleksid kehtinud sõltumatute ettevõtjate vahel, ja puudub salajane kokkulepe. Iga tehing, mis tuleneb avatud, läbipaistvast ja mittediskrimineerivast pakkumismenetlusest, loetakse reaalturutingimuste põhimõttele vastavaks;
90) „tõhus koostöö” — koostöö vähemalt kahe sõltumatu poole vahel teadmiste või tehnoloogia vahetamiseks või ühise eesmärgi saavutamiseks tööjaotuse abil; koostööd tegevad pooled määratlevad ühiselt koostööprojekti valdkonna, aitavad seda ellu viia ning jagavad koostöö riske ja tulemusi. Üks või mitu poolt võivad kanda projekti kõik kulud ja seega vähendada teiste poolte finantsriske. Lepingulisi teadusuuringuid ja teadusteenuseid ei käsitata koostööna;
91) „teadusuuringute taristu” — rajatised, vahendid ja nendega seotud teenused, mida teadusringkonnad kasutavad teadusuuringuteks vastavates valdkondades. Mõiste hõlmab järgmist: teadusseadmed ja uurimistarbed, teadmistepõhised ressursid, näiteks kollektsioonid, arhiivid ja struktureeritud teaduslik teave, info- ja kommunikatsioonitehnoloogial põhinevad taristud, näiteks võrgud, infotöötlus, tarkvara ja kommunikatsioonivahendid ning muud teadusuuringute teostamiseks vajalikud üksused. Sellised teadusuuringute taristud võivad asuda ühes kohas või olla jaotatud (organiseeritud ressursivõrgustik) kooskõlas nõukogu 25. juuni 2009. aasta määruse (EÜ) nr 723/2009 ( 7 ) (Euroopa teadusuuringute infrastruktuuri konsortsiumi (ERIC) käsitleva ühenduse õigusliku raamistiku kohta) artikli 2 lõikega a;
92). „innovatsiooniklaster” — sõltumatutest pooltest koosnev struktuur või organiseeritud rühm (nt innovaatilised idufirmad, väikesed, keskmise suurusega ja suurettevõtjad, teadus- ja teadmisi levitavad organisatsioonid, mittetulundusühingud ning muud nendega seotud ettevõtted), mille eesmärk on soodustada innovaatilist tegevust teadmiste edendamise, rajatiste jagamise, teadmiste ja kogemuste vahetamise, teadmussiirdesse panustamise, võrgustike loomise, teabe levitamise ja koostöö kaudu klastrisse kuuluvate ettevõtjate ja muude organisatsioonide vahel;
93) „kõrge kvalifikatsiooniga töötajad” — töötajad, kellel on kolmanda taseme haridust tõendav kraad ning vähemalt viieaastane töökogemus asjaomases valdkonnas. Doktoriõpet võib lugeda asjaomaseks töökogemuseks;
94) „innovatsiooni nõustamisteenused” — konsultatsioonid, abi ja koolitus järgmistes valdkondades: teadmussiire, immateriaalse vara hankimine, kaitsmine ja kasutamine, neid hõlmavate standardite ja eeskirjade kasutamine;
95) „innovatsiooni toetavad teenused” — tööruumide, andmepankade, raamatukogude, turu-uuringute, laborite, kvaliteedimärgistuse, katsetamise ja sertifitseerimise pakkumine, et töötada välja tõhusamad tooted, protsessid või teenused;
96) „organisatsiooniinnovatsioon” — uue organisatsioonilise meetodi rakendamine ettevõtja äripraktikas, töökorralduses või välissuhetes, välja arvatud muudatused, mis põhinevad ettevõttes juba kasutusel olevatel organisatsioonilistel meetoditel, muudatused juhtimisstrateegias, ettevõtjate ühinemised ja omandamised, protsessi kasutamise lõpetamine, lihtne kapitali asendamine või suurendamine, puhtal kujul ressursihindade muutustest põhjustatud muudatused, kohandamine, lokaliseerimine ning regulaarsed hooajalised ja muud tsüklilised muudatused ning uute või oluliselt täiustatud toodetega kauplemine;
97) „protsessiinnovatsioon” — uue või oluliselt täiustatud tootmis- või tarnemeetodi rakendamine (sealhulgas olulised muudatused tehnilistes võtetes, seadmetes või tarkvaras). Innovatsiooniks ei loeta väiksemaid muudatusi või täiustusi, juba kasutuselolevatega väga sarnaste tootmis- või logistikasüsteemide lisamisest põhjustatud toodangu või teenuste mahu kasvu, protsessi kasutamise lõpetamist, lihtsat kapitaliasendust või suurendamist, ainult ressursihindade muutustest põhjustatud muudatusi, kohandamist, lokaliseerimist, regulaarseid hooajalisi ja muid tsüklilisi muudatusi, uute või oluliselt täiustatud toodetega kauplemist;
98) „lähetus” — töötajate ajutine palkamine abisaaja poolt, pärast mida on töötajal õigus pöörduda tagasi oma endise tööandja juurde;
Mõisted ebasoodsas olukorras olevate või puudega töötajate jaoks antava abi puhul
99) „eriti ebasoodsas olukorras olev töötaja” —
a) isik, kellel ei ole vähemalt viimase 24 kuu jooksul olnud alalist palgalist töökohta, või
b) isik, kellel ei ole vähemalt viimase 12 kuu jooksul olnud alalist palgalist töökohta ja kes kuulub ebasoodsas olukorras oleva töötaja määratluse kategooriatesse b–g;
100) „kaitstud töökoht” — töökoht ettevõttes, mille töötajatest vähemalt 30 % on puudega isikud;
Mõisted keskkonnakaitseks antava abi puhul
101) „keskkonnakaitse” — igasugune tegevus, mis on kavandatud looduskeskkonnale või loodusvaradele tekitatud kahju heastamiseks või kahjustuste ärahoidmiseks abisaaja enda tegevuse abil, kõnealuste kahjustuste ohu vähendamiseks või loodusvarade tõhusama kasutamise edendamiseks, sealhulgas energia säästmise meetmed ja taastuvate energiaallikate kasutamine;
102) „liidu normatiivid” —
a) kohustuslikud liidu normatiivid, millega kehtestatakse keskkonnakaitse tase, mille konkreetsed ettevõtjad peavad saavutama, või
b) Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2010/75/EL ( 8 ) ette nähtud kohustus kasutada parimat võimalikku tehnikat ning tagada, et saasteainete heitkogused ei ole suuremad kui juhul, kui kasutataks parimat võimalikku tehnikat; juhul, kui parima võimaliku tehnikaga seonduv tase on kindlaks määratud direktiivi 2010/75/EL kohaselt vastu võetud rakendusaktides, kehtivad käesolevate suuniste kohaldamisel kõnealused tasemed; kui selliseid tasemeid väljendatakse vahemikuna, kohaldatakse piirmäära, mis vastab parima võimaliku tehnika saavutamise kõige madalamale tasemele;
103) „energiatõhusus” — säästetud energia hulk, mis määratakse mõõtes ja/või hinnates tarbimist enne ja pärast energiatõhususe parandamise meetme rakendamist, tagades samas energiatarbimist mõjutavate välistingimuste normaliseerimise;
104) „energiatõhususe projekt” — investeerimisprojekt, millega suurendatakse hoone energiatõhusust;
105) „energiatõhususe fond” — spetsiaalne investeerimisvahend, mille eesmärk on investeerida energiatõhususe projektidesse, et parandada nii elu- kui ka ärihoonete energiatõhusust. Energiatõhususe fondi juhib energiatõhususe fondi valitseja;
106) „energiatõhususe fondi valitseja” — professionaalne fondivalitseja, millel on juriidilise isiku staatus ja mis valib välja abikõlblikud energiatõhususe projektid ja teeb neisse investeeringuid;
107) „tõhus koostootmine” — koostootmine, mis vastab suure tõhususega koostootmise määratlusele, nagu on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25 oktoobri 2012. aasta direktiivi 2012/27/EL, milles käsitletakse energiatõhusust, muudetakse direktiive 2009/125/EÜ ja 2010/30/EL ning tunnistatakse kehtetuks direktiivid 2004/8/EÜ ja 2006/32/EÜ ( 9 ) artikli 2 lõikes 34;
108) „koostootmine” või kombineeritud soojus ja energia — soojusenergia ning elektri- ja/või mehaanilise energia samaaegne tootmine ühes protsessis;
109) „energia taastuvatest energiaallikatest” üksnes taastuvaid energiaallikaid kasutavates elektrijaamades toodetud energia ning kütteväärtusena see osa energiast, mis toodetakse taastuvatest energiaallikatest hübriidelektrijaamades, kus kasutatakse ka traditsioonilisi energiaallikaid. See hõlmab taastuvatest energiaallikatest toodetud elektrienergiat, mida kasutatakse salvestussüsteemide täitmiseks, kuid ei hõlma salvestussüsteemide tulemusena saadud elektrienergiat;
110) „taastuvad energiaallikad” — taastuvatest, muudest kui fossiilsetest allikatest toodetud energia: tuule-, päikese-, aerotermiline, geotermiline, hüdrotermiline, ookeani- ja hüdroenergia, biomassist, prügilagaasist, reoveepuhasti gaasist ja biogaasidest saadud energia;
111) „biokütus” — transpordis kasutatav vedel- ja gaaskütus, mis on toodetud biomassist;
112) „säästlik biokütus” — biokütus, mis vastab direktiivi nr 2009/28/EÜ artiklis 17 sätestatud säästlikkuse kriteeriumidele;
113) „toidukultuuripõhine biokütus” — biokütus, mis on toodetud teraviljast ja muust tärkliserikkast toorainest, suhkru- ja õlitaimedest, nagu on määratletud komisjoni ettepanekus ( 10 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviks, millega muudetakse direktiivi 98/70/EÜ bensiini ja diislikütuse kvaliteedi kohta ning direktiivi 2009/28/EÜ taastuvatest energiaallikatest toodetud energia kasutamise edendamise kohta;
114) „uus ja innovaatiline tehnoloogia” — uus ja katsetamata tehnoloogia vastava tööstusharu tehnika tasemega võrreldes, mis on seotud tehnoloogilise või tööstusliku ebaõnnestumise riskiga ning ei kujuta endast olemasoleva tehnoloogia optimeerimist või ulatuslikumat kasutamist;
115) „tasakaalustamiskohustused” — vastutus tasakaalustamatuse eest (kõrvalekalded tootmise, tarbimise ja turutehingute vahel) turuosalise või tema valitud esindaja poolt, keda nimetatakse „tasakaalu eest vastutajaks” kindlal ajaperioodil, mida nimetatakse „tasakaalustamisperioodiks”;
116) „standardsed tasakaalustamiskohustused” — mittediskrimineerivad tasakaalustamiskohustused tehnoloogiate lõikes, mis ei vabasta mis tahes energiatootjat nendest kohustusest;
117) „biomass” — põllumajanduse (sealhulgas taimsete ja loomsete ainete) ja metsanduse ning nendega seonduva tööstuse toodete, jäätmete ja jääkide biolagunev osa, samuti biogaas ning tööstus- ja olmejäätmete biolagunevad komponendid;
118) „energiatootmise tasandatud kogukulud” — elektri tootmise kulu arvestus koormuse või elektrivõrguga ühendamise kohas. See hõlmab algkapitali, diskontomäära ning kulutusi pidevale tegevusele, kütusele ja hooldusele;
119) „keskkonnamaks” — maks, mille maksubaasil on selgelt kahjulik mõju keskkonnale või mille eesmärk on maksustada teatavat tegevust, teatavaid kaupu või teenuseid selleks, et nende hinna sisse arvestataks keskkonnakulud, ja/või selleks, et tootjad ja tarbijad oleksid orienteeritud keskkonda säästvamale tegevusele;
120) „liidu madalaim maksustamistase” — liidu õigusaktidega kehtestatud madalaim maksustamistase; energiatoodete ja elektrienergia puhul on liidu madalaim maksustamistase nõukogu 27. oktoobri 2003. aasta direktiivi 2003/96/EÜ (millega korraldatakse ümber energiatoodete ja elektrienergia maksustamise ühenduse raamistik) ( 11 ) I lisas sätestatud madalaim maksustamistase;
121) „saastatud ala” — ala, kus inimtekkelisi ohtlikke aineid esineb sellisel määral, et kõnealune ala kujutab endast tõsist ohtu inimeste tervisele ja keskkonnale, võttes arvesse maa praegust ja heakskiidetud tulevast kasutusviisi;
122) „saastaja maksab” põhimõte — põhimõte, mille kohaselt saaste põhjustaja maksab saaste töötlemisega seotud kulud;
123) „saaste” — saastaja poolt otse või kaudselt keskkonnale tekitatud kahjustus või selliste tingimuste loomine, mis viib looduskeskkonnale või loodusvaradele niisuguse kahjustuse tekkimiseni;
124) „energiatõhus kaugkütte ja -jahutussüsteem” — kaugkütte ja -jahutussüsteem, mis vastab tõhusa kaugkütte ja -jahutussüsteemi määratlusele, mis on esitatud direktiivi 2012/27/EL artikli 2 lõigetes 41 ja 42; Määratlus hõlmab kütte- ja jahutusrajatisi ning kütte ja jahutuse tootmisüksustest tarbija ruumidesse viimiseks vajalikku jaotusvõrku (sh võrguga seotud rajatisi);
125) „saastaja” — isik, kes otseselt või kaudselt kahjustab keskkonda või loob tingimused niisuguse kahjustuse tekkimiseks;
126) „korduskasutamine” — mis tahes toiming, millega tooteid või koostisosi, mis ei ole jäätmed, kasutatakse uuesti sel otstarbel, milleks nad on loodud;
127) „korduskasutamiseks ettevalmistamine” — kontrolliv, puhastav või parandav taaskasutamistoiming, millega jäätmeteks muutunud tooteid või tootekomponente valmistatakse ette kasutamiseks selliselt, et neid korduskasutatakse ilma mis tahes muu eeltöötluseta;
128) „ringlussevõtt” — taaskasutamistoiming, mille käigus jäätmematerjalid töödeldakse toodeteks, materjalideks või aineteks kasutamiseks nende esialgsel või mõnel muul eesmärgil. See hõlmab orgaaniliste ainete töötlemist, kuid ei hõlma energiakasutust ja töötlemist materjalideks, mida kasutatakse kütustena või kaeveõõnete täitmiseks;
129) „tehnika tase” — protsess, milles jäätmete taaskasutamine lõpptoote tootmiseks on majanduslikult tulus tavapraktika. Vajaduse korral tuleb tehnika taseme määratlust tõlgendada vastavalt liidu vaatenurgale seoses tehnoloogilise arengu ja siseturuga;
130) „energiataristu” — füüsilised seadmed või rajatised, mis asuvad liidus või ühendavad liitu ja üht või mitut kolmandat riiki ning kuuluvad järgmistesse kategooriatesse:
a) elekter:
i) taristu elektrienergia edastamiseks, nagu on määratletud 13 juuli 2009. aasta direktiivi 2009/72/EÜ, mis käsitleb elektrienergia siseturu ühiseeskirju, ( 12 ) artikli 2 lõikes 3;
ii) taristu elektrienergia jaotamiseks, nagu on määratletud direktiivi 2009/72/EÜ artikli 2 lõikes 5;
iii) elektrisalvestusrajatised, mis on määratletud kui rajatised elektri alaliseks või ajutiseks salvestamiseks maapealsetesse või maa-alustesse taristutesse või geoloogiliselt, tingimusel et need on vahetult ühendatud kõrgepinge õhuliinidega, mis on projekteeritud pingele 110 kV või rohkem;
iv) igasugused punktides i–iii kindlaksmääratud süsteemide ohutuks, kindlaks ja tõhusaks tööks vajalikud seadmed või paigaldised, sh kaitse-, seire- ja juhtimissüsteemid kõigi pingetasemete juures ning alajaamad; ning
v) arukad võrgud, mis on määratletud kui igasugused ülekande- ning madal- ja keskpingeelektri jaotamise seadmed, liinid, kaablid või paigaldised, mis võimaldavad elektrivõrgus kahesuunalist digitaalset kommunikatsiooni ning elektri tootmise, ülekandmise, jaotamise ja tarbimise reaalajalist või peaaegu reaalajalist, interaktiivset ja arukat seiret ja juhtimist, et arendada välja võrk, millesse on tõhusalt integreeritud kõikide sellega ühendatud kasutajate — tootjate, tarbijate ja tootvate tarbijate — käitumine ja tegevus, et saada majanduslikult tõhus säästev elektrisüsteem, mis on väikeste kadudega, kvaliteetne, varustuskindel ja ohutu;
b) gaas:
i) ülekande- ja jaotustorustikud maa- ja biogaasi transportimiseks osana võrgust, v.a maagaasi tootmisetapis kasutatavad kõrgsurvetorud;
ii) punktis i nimetatud kõrgsurve-gaasijuhtmetega ühendatud maa-alused gaasihoidlad;
iii) veeldatud või surumaagaasi vastuvõtu, hoiustamise ja taasgaasistamise või dekompressiooni rajatised ning
iv) igasugused süsteemi ohutuks, kindlaks ja tõhusaks tööks või kahesuunaliste voogude läbilaske võimsuse tagamiseks vajalikud seadmed või paigaldised, sh kompressorjaamad;
c) nafta:
i) toornafta transporditorud;
ii) toornaftatorude käitamiseks vajalikud pumbajaamad ja hoidlad; ning
iii) igasugused kõnealuse süsteemi nõuetekohaseks, kindlaks ja tõhusaks tööks vajalikud seadmed ja paigaldised, sh kaitse-, seire- ja juhtimissüsteemid ning vastassuunavooge võimaldavad seadmed.
d) süsinikdioksiid: süsinikdioksiidi säilitamiskohta transportimiseks ette nähtud torujuhtmestik, kaasa arvatud sellega seotud pumbajaamad, mis on mõeldud süsinikdioksiidi juhtimiseks sobivatesse maa-alustesse geoloogilistesse formatsioonidesse püsivaks säilitamiseks;
131) „energia siseturu õigusaktid” — hõlmavad Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. juuli 2009. aasta direktiivi 2009/72/EÜ, mis käsitleb elektrienergia siseturu ühiseeskirju, Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. juuli 2009. aasta direktiivi 2009/73/EÜ, mis käsitleb maagaasi siseturu ühiseeskirju, ( 13 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. juuli 2009. aasta määrust (EÜ) nr 713/2009, millega luuakse Energeetikasektorit Reguleerivate Asutuste Koostööamet, ( 14 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. juuli 2009. aasta määrust (EÜ) nr 714/2009 võrkudele juurdepääsu tingimuste kohta piiriüleses elektrikaubanduses ( 15 ) ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. juuli 2009. aasta määrust (EÜ) nr 715/2009 ( 16 ) maagaasi ülekandevõrkudele juurdepääsu tingimuste kohta või mis tahes järgnevaid õigusakte, mis kõnealused õigusaktid täielikult või osaliselt asendavad;
Mõisted äärealade elanike transpordiks antava sotsiaalabi puhul
132) „alaline elukoht” — koht, kus isik elab iga kalendriaasta jooksul vähemalt 185 päeva seoses isiklike ja tööalaste sidemetega; kui isiku tööalased ja isiklikud sidemed on eri kohtades ja ta elab kahes või enamas liikmesriigis, loetakse tema elukohaks tema isiklike sidemetega seotud koht, juhul kui ta sinna korrapäraselt tagasi pöördub; kui isik elab liikmesriigis, et täita seal kindla kestusega ülesannet, loetakse tema elukohaks ikkagi tema isiklike sidemetega seotud koht hoolimata sellest, kas ta sinna ülesande täitmise jooksul tagasi pöördub; teise liikmesriigi ülikoolis või koolis õppimine ei tähenda alalise elukoha muutust; alternatiivina võib „alalist elukohta” mõista sellele liikmesriigi siseriiklikus õigusaktis antud tähenduses;
Mõisted lairibataristule antava abi jaoks
133) „põhilairibavõrk, põhilairibavõrgud” — põhifunktsioonidega võrgud, mis põhinevad sellistel tehnoloogiaplatvormidel nagu asümmeetrilised digitaalsed abonendiliinid (kuni ADSL2+ võrkudeni), täiustamata kaabelvõrgud (näiteks DOCSIS 2.0), kolmanda põlvkonna mobiilvõrgud (UMTS) ja satelliitsüsteemid;
134) „lairibataristuga seonduvad tsiviilehitustööd” — tsiviilehitustööd, mis on vajalikud lairibavõrgu kasutuselevõtuks, näiteks tee üleskaevamine (lairibavõrgu) kaablikanalisatsiooni paigaldamiseks;
135) „kaablikanalisatsioon” — maa-alune toru või kulgla, mida kasutatakse lairibavõrgu kiudoptiliste, vask- või koaksiaalkaablite paigutamiseks;
136) „füüsiline eraldamine” annab lõpptarbijale juurdepääsuliini ja võimaldab konkurendi ülekandesüsteemile selle kaudu otseülekannet;
137) „passiivne lairibataristu” — ilma ühegi aktiivse komponendita lairibavõrk. See koosneb tavaliselt tsiviilehituse taristust, kaablikanalisatsioonist, pimedatest kiududest ja kaablikappidest;
138) „järgmise põlvkonna juurdepääsuvõrgud” — täiustatud võrgud, millel on vähemalt järgmised omadused: a) tagavad abonendile usaldusväärse ja väga kiire teenuse optilise (või samaväärse tehnoloogiaga) tagasiühenduse kaudu, mis asub lõpptarbija ruumidele piisavalt lähedal, et tagada väga suure kiiruse tegelik pakkumine; b) toetavad erinevaid täiustatud digitaalseid teenuseid, sh ühendatud järgmise põlvkonna võrguteenused, ning c) pakuvad oluliselt suuremaid üleslaadimiskiirusi (võrreldes põhilairibavõrkudega). Järgmise põlvkonna juurdepääsuvõrgud on turu ja tehnoloogia praegusel arenguetapil: a) kiudoptilised juurdepääsuvõrgud (FTTx), b) täiustatud ajakohastatud kaabelvõrgud ja c) teatavad täiustatud traadita juurdepääsuvõrgud, mis suudavad pakkuda abonendile usaldusväärset suurt kiirust;
139) „hulgimüügitasandi juurdepääs” — juurdepääs, mis võimaldab operaatoril kasutada teise operaatori taristut. Asjaomase võrgu kaudu antav võimalikult lai juurdepääs hõlmab tehnoloogia praegusel arenguetapil vähemalt järgmisi juurdepääsuteenuseid. Valguskaabelühendus lõppkasutajani/valguskaabelühendus hooneni: juurdepääs kaablikanalisatsioonile, juurdepääs pimekiule, kliendiliinide eraldamine ja bitivooühendus. Kaabelvõrgud: juurdepääs kaablikanalisatsioonile ja bitivooühendus. Valguskaabelühendus ühenduspunktini (FTTC): juurdepääs kaablikanalisatsioonile, alamkontuuri eraldamine ja bitivooühendus. Passiivne võrgutaristu: juurdepääs kaablikanalisatsioonile, juurdepääs pimedale kiule ja/või eraldatud juurdepääs kohalikule kontuurile. ADSLi-põhised lairibavõrgud: kliendiliinide eraldamine, bitivooühendus. Mobiilsed või traadita võrgud: bitivoog, füüsiliste mastide jagamine ja juurdepääs tagasiühenduse võrkudele. Satelliidiplatvormid: bitivooühendus;
Mõisted kultuuri edendamiseks ja kultuuripärandi säilitamiseks antava abi puhul
140) „keerulised audiovisuaalprojektid” — projektid, mida liikmesriik abikava raames või abi andmisel sellisena käsitab, lähtudes eelnevalt kindlaks määratud kriteeriumidest. Need võivad olla filmid, mille ainus originaalversioon on piiratud territooriumi, rahvaarvu ja keelealaga liikmesriigi keeles; lühifilmid; režissööri esimene või teine film; dokumentaalfilmid, väikese eelarvega filmid või muidu äriliselt keerulised projektid;
141) „OECD arenguabi komitee abisaajate nimekiri” — kõik riigid ja territooriumid, kes võivad saada ametlikku arenguabi ning on kantud Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsioon (OECD) koostatud nimekirja;
142) „mõistlik kasum” — määratakse kindlaks vastavalt asjaomase sektori tavalisele kasumile. Igal juhul loetakse mõistlikuks kapitali tasuvuse määra, mis ei ületa asjaomast vahetustehingute intressimäära pluss 100 baaspunkti;
Mõisted spordi- ja mitmeotstarbelisele vaba aja veetmise taristule antava abi puhul
143) „professionaalne sport” — spordiga tegelemine viisil, mis sarnaneb palgatööga või tasulise teenuse osutamisega, olenemata sellest, kas profisportlase ja asjaomase spordiorganisatsiooni vahel on sõlmitud ametlik tööleping, ning juhul kui hüvitis ületab osalemise kulud ning kujutab endast olulist osa sportlase tuludest. Spordiüritusel osalemise reisi- ja majutuskulusid ei käsitata käesoleva määruse kohaldamisel hüvitisena.
Mõisted piirkondlikele lennujaamadele antava abi puhul
144) „lennujaamataristu” — taristu ja seadmed, mis võimaldavad lennujaamal osutada lennuettevõtjatele ning mitmesugustele teenuseosutajatele lennujaamateenuseid, sh lennurajad, terminalid, perroonid, ruleerimisteed, maapealse teeninduse keskne taristu ning mis tahes muud otseselt lennujaamateenuseid toetavad seadmed, v.a selline taristu ja seadmed, mis on esmajoones vajalikud lennundusvälise tegevuse jaoks;
145) „lennuettevõtja” — lennuettevõtja, kellel on liikmesriigi või Euroopa ühise lennunduspiirkonna liikme poolt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1008/2008 kohaselt välja antud kehtiv lennutegevusluba ( 17 );
146) „lennujaam” — üksus või üksuste rühm, kelle majandustegevus hõlmab lennujaamateenuste osutamist lennuettevõtjatele;
147) „lennujaamateenused” — teenused, mida osutab lennujaam või tema tütarettevõtja, et tagada õhusõidukite teenindamine alates maandumisest kuni startimiseni ning reisijate ja veoste teenindamine, et võimaldada lennuettevõtjatel osutada õhutransporditeenuseid, sealhulgas maapealne teenindus ja maapealse teeninduse keskse taristu pakkumine;
148) „keskmine reisijate arv aastas” — arv, mis määratakse kindlaks abi tegeliku andmise aastale eelnenud kahe majandusaasta saabuvate ja lahkuvate reisijate arvu alusel;
149) „maapealse teeninduse keskne taristu” — taristu, mida tavaliselt käitab lennujaama käitaja ja mida võivad kasutada selles lennujaamas tasu eest tegutsevad maapealse teeninduse pakkujad, välja arvatud seadmed, mida omavad või käitavad maapealse teeninduse pakkujad;
150) „kiirrong” — rong, mis suudab saavutada kiiruse üle 200 km/h;
151) „maapealne teenindus” — teenused, mida lennujaamades osutatakse lennujaama kasutajatele, nagu on kirjeldatud nõukogu direktiivi 96/67/EÜ ( 18 ) lisas;
152) „lennundusväline tegevus” — lennuettevõtjatele ja teistele lennujaama kasutajatele suunatud muud äriteenused, sealhulgas reisijatele, ekspediitoritele või teistele teenuseosutajatele suunatud kõrvalteenused, kontorite ja kaupluste rentimine, autoparklad ja hotellid;
153) „piirkondlik lennujaam” — lennujaam, mille keskmine reisijate arv aastas on kuni kolm miljonit reisijat;
Mõisted sadamatele antava abi puhul
154) „sadam” — maismaa- ja veeala, mille taristu ja seadmed võimaldavad laevade vastuvõtmist, laadimist ja lossimist, kauba ladustamist, vastuvõtmist ja väljasaatmist, samuti reisijate, meeskonna ja teiste isikute pardaleminekut ja mahatulekut, ning muu sadamas asuv transpordiettevõtjatele vajalik taristu;
155) „meresadam” — sadam peamiselt merelaevade vastuvõtmiseks;
156) „siseveesadam” — muu sadam kui meresadam siseveelaevade vastuvõtmiseks;
157) „sadamataristu” — taristu ja seadmed, mis võimaldavad osutada veoga seotud sadamateenuseid, nt laevade sildumiseks kasutatavad kaikohad, kaiseinad, ujuvad sadamakaid ja pontoonid loodete aladel, sadamabasseinid, tagasitäide ja maaparandus, alternatiivkütuse taristu ning laevaheitmete ja lastijäätmete kogumise taristu;
158) „sadama pealisehitised” — maapealsed rajatised (nt hoiustamiseks), püsivalt paigaldatud seadmed (nt laod ja terminalihooned) ning mobiilsed seadmed (nt kraanad), mis asuvad sadamas ja mis on ette nähtud transpordiga seotud sadamateenuste osutamiseks;
159) „juurdepääsutaristu” — igasugune taristu, mis on vajalik selleks, et tagada sadamate kasutajatele juurdepääs ja sissepääs maismaalt, merelt või jõgedelt, või sadamas asuv taristu, eelkõige juurdepääsuteed, raudteejuurdepääsuteed, juurdepääsukanalid ja lüüsid;
160) „süvendus” — sette eemaldamine sadamasse viiva või sadamas oleva veetee põhjast;
161) „alternatiivkütuse taristu” — püsivalt paigaldatud, mobiilne või avamere sadamataristu, mis võimaldab sadamal varustada laevu sellise energiaga nagu elektrienergia, vesinik, direktiivi 2009/28/EÜ artikli 2 punktis i määratletud biokütused, sünteetilised ja parafiinkütused, maagaas, sealhulgas biometaan, gaasilises olekus (surumaagaas) ja veeldatud olekus (veeldatud maagaas) ning veeldatud naftagaas, mis vähemalt osaliselt asendavad fossiilseid naftaallikaid transpordi energiaga varustamisel ja mis aitavad kaasa transpordi CO2-heite vähendamisele ja transpordisektori keskkonnanäitajate parandamisele;
162) „laevad” — ujuvrajatised, iseliikuvad või mitte, ühe või mitme veeväljasurvet tekitava kerega;
163) „merelaevad” — laevad, mis ei liikle üksnes või peamiselt siseveeteedel või kaitstud vetes või nendega vahetult piirnevates vetes;
164) „siseveelaevad” — üksnes või peamiselt siseveeteedel või kaitstud vetes või nendega vahetult piirnevates vetes sõitmiseks kavandatud laevad;
165) „laevaheitmete ja lastijäätmete kogumise taristu” — paiksed, ankurdatud või liikuvad sadamaseadmed, millega saab vastu võtta laevaheitmeid või lastijäätmeid, nagu on määratletud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 2000/59/EÜ ( 19 ).
Artikkel 3
Teavitamiskohustusest vabastamise tingimused
Abikavad, selliste kavade raames antav üksikabi ja sihtotstarbeline üksikabi peavad olema siseturuga kokkusobivad aluslepingu artikli 107 lõike 2 või 3 tähenduses ja nende suhtes ei tule kohaldada aluslepingu artikli 108 lõike 3 kohast teavitamiskohustust, tingimusel et kõnealune abi vastab kõigile käesoleva määruse I peatükis sätestatud tingimustele ja käesoleva määruse III peatükis sätestatud asjaomase abikategooria eritingimustele.
Artikkel 4
Teavitamiskünnised
1. Käesolevat määrust ei kohaldata abi suhtes, mis ületab järgmised künnised:
a) investeeringuteks ettenähtud regionaalabi: abi „kohandatav abisumma”, mis arvutatakse vastavalt artikli 2 punktis 20 sätestatud mehhanismile, investeeringute puhul, mille abikõlblikud kulud on 100 miljonit eurot;
b) regionaalne linnaarendusabi: 20 miljonit eurot, nagu on sätestatud artikli 16 lõikes 3;
c) VKEdele antav investeeringuteks ettenähtud abi: 7,5 miljonit eurot ettevõtja ja investeerimisprojekti kohta;
d) VKEdele nõustamiseks antav abi: 2 miljonit eurot ettevõtja ja projekti kohta;
e) VKEdele messidel osalemiseks antav abi: 2 miljonit eurot ettevõtja kohta aastas;
f) abi VKEde koostöökuludeks, mis on seotud Euroopa territoriaalse koostöö projektidega: 2 miljonit eurot ettevõtja ja projekti kohta;
g) riskifinantseerimisabi: 15 miljonit eurot abikõlbliku ettevõtja kohta, nagu on sätestatud artikli 21 lõikes 9;
h) idufirmadele antav abi: nagu on sätestatud ettevõtja kohta artikli 22 lõigetes 3, 4 ja 5;
i) teadus- ja arendustegevuseks antav abi:
i) juhul kui projekt hõlmab peamiselt alusuuringuid: 40 miljonit eurot ettevõtja ja projekti kohta; juhul kui üle poole projekti abikõlblikest kuludest kantakse tegevuse kaudu, mida saab liigitada alusuuringuteks;
ii) juhul kui projekt hõlmab peamiselt rakendusuuringuid: 20 miljonit eurot ettevõtja ja projekti kohta; juhul kui üle poole projekti abikõlblikest kuludest kantakse tegevuse kaudu, mida saab liigitada rakendusuuringuteks, või kokkuvõtvalt rakendusuuringuteks ja alusuuringuteks;
iii) juhul kui projekt hõlmab peamiselt tootearendust: 15 miljonit eurot ettevõtja ja projekti kohta; juhul kui üle poole projekti abikõlblikest kuludest kantakse tegevuse kaudu, mida saab liigitada tootearenduseks;
iv) kui tegemist on Eureka projektiga või kui projekti viiakse ellu aluslepingu artikli 185 või 187 alusel loodud ühisettevõtte abil, kahekordistatakse punktides i–iii osutatud summad;
v) kui abi teadus- ja arendustegevuse projektidele antakse tagasimakstavate ettemaksete vormis, mida brutotoetusekvivalendi arvutamise aktsepteeritava metoodika puudumise tõttu väljendatakse protsendina abikõlblikest kuludest, ning meede näeb ette, et projekti õnnestumise korral, mis on määratletud mõistliku ja kaalutletud hüpoteesi alusel, makstakse ettemaks tagasi koos intressiga, mis on vähemalt võrdne abi andmise hetkel kohaldatud diskontomääraga, võib punktides i–iv osutatud summasid suurendada 50 % võrra;
vi) abi teostatavusuuringuks, mis valmistab ette teadusuuringut: 7,5 miljonit eurot uuringu kohta;
j) investeeringuteks ettenähtud abi teadusuuringute taristule: 20 miljonit eurot taristu kohta;
k) innovatsiooniklastritele antav abi: 7,5 miljonit eurot klastri kohta;
l) VKEdele antav innovatsiooniabi: 5 miljonit eurot ettevõtja ja projekti kohta;
m) protsessi- ja organisatsiooniinnovatsiooniks antav abi: 7,5 miljonit eurot ettevõtja ja projekti kohta;
n) koolitusabi: 2 miljonit eurot koolitusprojekti kohta;
o) ebasoodsas olukorras olevate töötajate töölevõtmiseks antav abi: 5 miljonit eurot ettevõtja kohta aastas;
p) puudega töötajate tööhõive jaoks palgatoetuste vormis antav abi: 10 miljonit eurot ettevõtja kohta aastas;
q) abi puudega töötajate tööhõivega kaasnevate lisakulude hüvitamiseks: 10 miljonit eurot ettevõtja kohta aastas;
r) abi ebasoodsas olukorras töötajate abistamiseks kantavate kulude jaoks: 5 miljonit eurot ettevõtja kohta aastas;
s) keskkonnakaitsele antav investeeringuteks ettenähtud abi, välja arvatud saastatud alade puhastamiseks antav abi ja abi energiatõhusate kaugkütte ja -jahutussüsteemide jaotusvõrkudele: 15 miljonit eurot ettevõtja ja investeerimisprojekti kohta;
t) energiatõhususe projektidesse tehtavateks investeeringuteks ettenähtud abi: 10 miljonit eurot abikõlbliku ettevõtja kohta, nagu on sätestatud artikli 39 lõikes 5;
u) saastatud alade puhastamiseks antav investeeringuteks ettenähtud abi: 20 miljonit eurot ettevõtja ja investeerimisprojekti kohta;
v) tegevusabi taastuvatest allikatest elektrienergia tootmiseks ja tegevusabi taastuvatest allikatest toodetud elektrienergia kasutamise edendamiseks väikekäitistes: 15 miljonit eurot ettevõtja ja projekti kohta. Kui abi antakse konkureeriva pakkumismenetluse raames artikli 42 kohaselt: 150 miljonit eurot aastas, võttes arvesse kõikide artikli 42 reguleerimisalasse kuuluvate kavade kogueelarvet;
w) abi kaugkütte või -jahutuse jaotusvõrgu jaoks: 20 miljonit eurot ettevõtja ja investeerimisprojekti kohta;
x) energiataristule antav investeeringuteks ettenähtud abi: 50 miljonit eurot ettevõtja ja investeerimisprojekti kohta;
y) lairibataristule antav abi: 70 miljonit eurot kogukuludeks projekti kohta;
z) kultuuri edendamiseks ja kultuuripärandi säilitamiseks antav investeeringuteks ettenähtud abi: 150 miljonit eurot projekti kohta; kultuuri edendamiseks ja kultuuripärandi säilitamiseks antav tegevusabi: 75 miljonit eurot ettevõtja kohta aastas;
aa) abikavad audiovisuaalsete teoste puhul: 50 miljonit eurot kava kohta aastas;
bb) spordi- ja mitmeotstarbelisele vaba aja veetmise taristule antav investeeringuteks ettenähtud abi: 30 miljonit eurot või kulud, mis kokku ületavad 100 miljonit eurot projekti kohta; sporditaristule antav tegevusabi: 2 miljonit eurot taristu kohta aastas;
cc) investeeringuteks ettenähtud abi teadusuuringute taristule: 10 miljonit eurot või kulud, mis ületavad 20 miljonit eurot sama taristu puhul;
dd) abi piirkondlikele lennujaamadele: abi osakaal ja abisummad on sätestatud artiklis 56a;
ee) meresadamatele antav abi: abikõlblikud kulud on 130 miljonit eurot projekti kohta (või 150 miljonit eurot Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1315/2013 ( 20 ) artiklis 47 osutatud põhivõrgukoridori tööplaaniga hõlmatud ühe meresadama investeerimisprojekti kohta); süvendamise puhul määratletakse projektina kõik ühe kalendriaasta jooksul tehtud süvendamistööd; ning
ff) siseveesadamatele antav abi: abikõlblikud kulud on 40 miljonit eurot projekti kohta (või 50 miljonit eurot määruse (EL) nr 1315/2013 artiklis 47 osutatud põhivõrgukoridori tööplaaniga hõlmatud ühe siseveesadama investeerimisprojekti kohta); süvendamise puhul määratletakse projektina kõik ühe kalendriaasta jookusul tehtud süvendamistööd.
2. Lõikes 1 sätestatud künniseid ei tohi eirata abikavade või abiprojektide kunstliku osadeks jaotamise kaudu.
Artikkel 5
Abi läbipaistvus
1. Käesolevat määrust kohaldatakse ainult niisuguse abi suhtes, mille brutotoetusekvivalenti on juba eelnevalt võimalik täpselt välja arvutada, ilma et oleks vaja teha riskihinnangut („läbipaistev abi”).
2. Läbipaistvaks loetakse järgmisi abiliike:
a) toetuste ja intressitoetustena antav abi;
b) laenudena antav abi, kui brutotoetusekvivalent on arvutatud abi andmise ajal kehtinud viitemäära alusel;
c) garantiidena antav abi:
i) kui brutotoetusekvivalendi arvutamisel on aluseks võetud nn safe-harbour-preemiad, mis on sätestatud komisjoni teatises, või
ii) kui enne meetme rakendamist on brutotoetusekvivalendi arvutamise meetod heaks kiidetud, lähtudes komisjoni teatisest EÜ asutamislepingu artiklite 87 ja 88 kohaldamise kohta garantiidena antava riigiabi suhtes ( 21 ) või mis tahes järgnevast teatisest, kui meetodist on teatatud komisjonile vastavalt sel ajal kohaldatavale riigiabi valdkonnas vastuvõetud komisjoni määrusele, ja heakskiidetud meetodiga käsitletakse sõnaselgelt niisugust liiki garantiisid ja nendega seotud tehinguid, mille suhtes kohaldatakse käesolevat määrust;
d) maksusoodustuste vormis antav abi, kui meetmega on ette nähtud ülemmäär, millega tagatakse, et kohaldatavat künnist ei ületata;
e) regionaalne linnaarenguabi, kui artiklis 16 sätestatud tingimused on täidetud;
f) riskifinantseerimismeetmena antav abi, kui artiklis 21 sätestatud tingimused on täidetud;
g) idufirmadele antav abi, kui artiklis 22 sätestatud tingimused on täidetud;
h) energiatõhususe projektidele antav abi, kui artiklis 39 sätestatud tingimused on täidetud;
i) turuhinnale lisanduva preemia vormis antav abi, kui artiklis 42 sätestatud tingimused on täidetud;
j) tagasimakstava ettemakse vormis antav abi, kui tagasimakstavate ettemaksete kogusumma ei ületa käesoleva määruse alusel kohaldatavaid künniseid või enne rakendamist on tagasimakstava ettemakse brutotoetusekvivalendi arvutamise metoodikast komisjonile teatatud ja komisjon on selle heaks kiitnud;
k) abi materiaalse vara turuväärtusest madalama määraga müügi või rentimise näol, kui vara väärtus on kindlaks määratud kas enne tehingut tehtud sõltumatu eksperdihindamise alusel või vastavalt avalikult kättesaadavatele ning korrapäraselt ajakohastatud üldtunnustatud kriteeriumidele.
Artikkel 6
Ergutav mõju
1. Käesolevat määrust kohaldatakse ainult abi suhtes, millel on ergutav mõju.
2. Abil loetakse olevat ergutav mõju, kui abisaaja on asjaomasele liikmesriigile esitanud kirjaliku abitaotluse enne projekti või tegevusega seotud töö alustamist. Abitaotlused peavad sisaldama vähemalt järgmist teavet:
a) ettevõtja nimi ja suurus;
b) projekti kirjeldus, sealhulgas selle algus- ja lõppkuupäev;
c) projekti toimumise koht;
d) projekti kulude loetelu;
e) abi liik (toetus, laen, garantii, tagasimakstav ettemakse, kapitalisüst vm) ning projekti jaoks vajaliku riikliku rahastamise summa.
3. Suurettevõtjatele antaval sihtotstarbelisel üksikabil loetakse olevat ergutav mõju, kui lisaks lõikes 2 sätestatud tingimuse täitmise tagamisele on liikmesriik enne asjaomase üksikabi andmist kontrollinud, et abisaaja koostatud dokumentatsioon kinnitab, et abi toob kaasa ühe või mitu tulemust järgmisest:
a) investeeringuteks ettenähtud regionaalabi korral viiakse ellu projekt, mida abi puudumisel ei oleks asjaomases piirkonnas ellu viidud või mis ei oleks olnud abisaaja jaoks asjaomases piirkonnas piisavalt tulus.
b) kõigil muudel juhtudel, et
— projekti/tegevuse ulatus suureneb abi tulemusel oluliselt või
— abisaaja poolt projektile/tegevusele kulutatud kogusumma suureneb abi tulemusel oluliselt või
— projekti/tegevuse lõpuleviimine kiireneb oluliselt.
4. Erandina lõigetest 2 ja 3 loetakse maksusoodustuste vormis meetmetel olevat ergutav mõju, kui on täidetud järgmised tingimused:
a) meetmega antakse abi saamiseks õigus objektiivsete kriteeriumide alusel ning ilma, et liikmesriik saaks täiendavalt oma kaalutlusõigust kasutada; ning
b) meede on vastu võetud ja jõustunud enne projekti või tegevusega seotud töö alustamist, v.a maksumeetme kava järglaskavade puhul juhul, kui tegevus oli juba hõlmatud eelnevate maksusoodustuste kavadega.
5. Erandina lõigetest 2, 3 ja 4 ei nõuta järgmiste abiliikide puhul ergutava mõju olemasolu või loetakse neil see olemas olevat:
a) regionaalne tegevusabi ja regionaalne linnaarendusabi, kui artiklites 15 ja 16 sätestatud asjakohased tingimused on täidetud;
b) abi VKEdele juurdepääsuks rahastamisele, kui on täidetud artiklites 21 ja 22 sätestatud asjaomased tingimused;
c) ebasoodsas olukorras olevate töötajate töölevõtmiseks palgatoetuste vormis antav abi ja puudega töötajate tööhõive jaoks palgatoetuste vormis antav abi, kui vastavalt artiklites 32 ja 33 sätestatud tingimused on täidetud;
d) abi puudega töötajate tööhõivega kaasnevate lisakulude hüvitamiseks ja abi ebasoodsas olukorras olevate töötajate abistamisega kaasnevate kulude hüvitamiseks, kui artiklites 34 ja 35 sätestatud asjakohased tingimused on täidetud;
e) direktiivi 2003/96/EÜ kohaselt keskkonnamaksu vähenduste vormis antav abi, kui käesoleva määruse artiklis 44 sätestatud tingimused on täidetud;
f) teatavate loodusõnnetuste tekitatud kahju korvamiseks antav abi, kui artiklis 50 sätestatud tingimused on täidetud;
g) sotsiaalabi äärealade elanike transpordiks, kui artiklis 51 sätestatud tingimused on täidetud;
h) kultuuri edendamiseks ja kultuuripärandi säilitamiseks antav abi, kui artiklis 53 sätestatud tingimused on täidetud.
Artikkel 7
Abi osakaal ja abikõlblikud kulud
1. Abi osakaalu ja abikõlblike kulude arvutamisel lähtutakse kõigi kasutatavate arvude puhul summadest, millest ei ole makse ega muid tasusid maha arvatud. Abikõlblikke kulusid tõendatakse selgete, konkreetsete ja ajakohaste kirjalike tõenditega.
Abikõlblike kulude summa võib arvutada kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 1303/2013 ( 22 ) sätestatud lihtsustatud kulude kohaldamisega, tingimusel et tehingut rahastatakse vähemalt osaliselt liidu vahenditest, mis lubab neid lihtsustatud kuluvõimalusi kasutada, ja et abikõlblike kulude kategooria on erandit käsitleva sätte kohaselt abikõlblik.
2. Kui abi antakse muus vormis kui toetus, on abi suuruseks abi brutotoetusekvivalent.
3. ►M1 Tulevikus maksmisele kuuluva abi, sh mitmes osas makstava abi väärtus diskonteeritakse selle andmise hetke väärtuseni. ◄ Rahastamiskõlblike kulude väärtus diskonteeritakse abi andmise hetke väärtusele. Diskonteerimisel kasutatakse intressimäärana abi andmise ajal kohaldatavat diskontomäära.
▼M1 —————
5. Kui abi antakse tagasimakstavate ettemaksete vormis, mida brutotoetusekvivalendi arvutamise aktsepteeritava metoodika puudumise tõttu väljendatakse protsendina abikõlblikest kuludest, ning meede näeb ette, et projekti õnnestumise korral, mis on määratletud mõistliku ja kaalutletud hüpoteesi alusel, makstakse ettemaks tagasi koos intressiga, mis on vähemalt võrdne abi andmise hetkel kohaldatud diskontomääraga, võib III peatükis sätestatud abi ülemmäära suurendada 10 protsendipunkti võrra.
6. Kui regionaalabi antakse tagasimakstavate ettemaksete vormis, ei tohi suurendada abi ülemmäära, mis on sätestatud regionaalabi kaardis, mis kehtib abi andmise hetkel.
Artikkel 8
Kumuleerimine
1. Selle kindlakstegemisel, kas artikli 4 teavitamiskünniseid ja III peatükis sätestatud abi ülemmäära on järgitud, võetakse arvesse abi saavale tegevusele või projektile eraldatavat riigiabi kogusummat.
2. Kui koos riigiabi andmisega toimub liidu institutsioonide, asutuste, ühisettevõtjate või muude organite poolt keskselt hallatav liidu rahastamine, mis ei ole otseselt või kaudselt liikmesriigi kontrolli all, võetakse arvesse ainult riigiabi, et määrata kindlaks, kas teavitamise künniseid ja abi ülemmäära või maksimaalseid abisummasid on järgitud, eeldusel et avalikust sektorist saadud toetuse kogusumma, mida antakse samade abikõlblike kulude katmiseks, ei ületa kõige soodsamat rahastamise määra, mis on sätestatud liidu õigusaktidega kehtestatud eeskirjades.
3. Käesoleva määruse kohaselt teavitamiskohustusest vabastatud abi, mille puhul saab abikõlblikud kulud kindlaks määrata, võib kumuleerida järgnevaga:
a) mis tahes muu riigiabi, kui kõnealused meetmed on seotud erinevate kindlaksmääratavate abikõlblike kuludega,
b) mis tahes muu riigiabi, mis on seotud samade abikõlblike kuludega, mis on osaliselt või täielikult kattuvad, kuid ainult juhul, kui sellise kumuleerimise tulemusel ei ületata suurimat abi osakaalu või abisummat, mida käesoleva määruse kohaselt kõnealuse abi suhtes kohaldatakse.
4. Abi, millel kindlaksmääratavad abikõlblikud kulud puuduvad, ja mis on teavitamiskohustusest vabastatud käesoleva määruse artiklite 21, 22 ja 23 alusel, võib kumuleerida mis tahes riigiabiga, mille puhul saab abikõlblikke kulusid kindlaks määrata. Abi, millel kindlaksmääratavad abikõlblikud kulud puuduvad, võib kumuleerida mis tahes muu riigiabiga, millel abikõlblikud kulud puuduvad, kuni vastava kõrgeima kogurahastamise künniseni, mis on määratud iga juhtumi konkreetsetest oludest lähtuvalt komisjoni käesolevas või mõnes muus grupierandit käsitlevas määruses või otsuses.
5. Käesoleva määruse alusel teavitamiskohustusest vabastatud riigiabi ei tohi kumuleerida mis tahes vähese tähtsusega abiga, mille puhul on abikõlblikud kulud samad, kui sellise kumuleerimise tulemusel ületatakse abi osakaal, mis on sätestatud käesoleva määruse III peatükis.
6. Erandina lõike 3 punktist b võib puudega töötajate jaoks artiklite 33 ja 34 kohaselt antavat abi samade abikõlblike kulude osas kumuleerida käesoleva määruse alusel teavitamiskohustusest vabastatud muu abiga, ületades käesoleva määruse alusel kohaldatavat kõrgeimat künnist, tingimusel et sellise kumuleerimise tulemusel ei ületata abi osakaalu rohkem kui 100 % asjaomastest kuludest ühelgi perioodil, mil asjaomased töötajad töötavad.
7. Erandina lõigetest 1–6 võetakse artikli 15 lõike 4 kohasest äärepoolseimates piirkondades antava regionaalse tegevusabi ülemmäärast kinnipidamise kindlaksmääramisel arvesse üksnes äärepoolseimates piirkondades antavat regionaalset tegevusabi, mida antakse käesoleva määruse alusel.
Artikkel 9
Avaldamine ja teavitamine
1. Liikmesriigid tagavad asjaomasel riigi või piirkondliku tasandi riigiabi veebisaidil järgmise teabe avaldamise:
a) artiklis 11 osutatud koondteave II lisaga ette nähtud standardvormis või link sellele;
b) iga abimeetme terviktekst, nagu on osutatud artiklis 11, või link sellele;
c) III lisas osutatud teave iga 500 000 eurot ületava üksikabi kohta.
Euroopa territoriaalse koostöö projektidele antava abi puhul avaldatakse käesolevas lõikes osutatud teave selle liikmesriigi veebisaidil, kus asub asjaomane korraldusasutus vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1299/2013 artiklis 21 esitatud määratlusele. Alternatiivse võimalusena võivad osalevad liikmesriigid otsustada, et iga riik avaldab vastaval veebisaidil teabe oma territooriumil võetavate abimeetmete kohta.
2. Maksusoodustuste vormis abikavade ning artiklitega 16 ja 21 ( 23 ) hõlmatud abikavade puhul loetakse käesoleva artikli lõike 1 punktis c sätestatud tingimused täidetuks, kui liikmesriigid avaldavad nõutava teabe üksikabi summade kohta järgmiste vahemike lõikes (miljonites eurodes):
0,5–1;
1–2;
2–5;
5–10;
10–30 ning
30 ja enam.
3. Käesoleva määruse artikli 51 kohaste kavade puhul ei kohaldata käesolevas artiklis sätestatud avaldamiskohustusi lõpptarbijate suhtes.
4. Käesoleva artikli lõike 1 punktis c osutatud teave esitatakse ning see on kättesaadav standardvormis, nagu on kirjeldatud III lisas, ning selle haldamiseks peab eksisteerima tõhus otsingu- ja allalaadimisfunktsioon. Lõikes 1 osutatud teave avaldatakse kuue kuu jooksul alates abi andmise kuupäevast või maksusoodustuse vormis antava abi puhul ühe aasta jooksul alates maksudeklaratsiooni esitamise tähtpäevast ning see jääb kättesaadavaks vähemalt kümneks aastaks alates abi andmise kuupäevast.
5. Komisjon avaldab oma veebisaidil:
a) lingid käesoleva artikli lõikes 1 osutatud riigiabi veebisaitidele;
b) artiklis 11 osutatud kokkuvõtliku teabe.
6. Liikmesriigid täidavad käesolevas artiklis sätestatud nõuded hiljemalt kahe aasta jooksul pärast käesoleva määruse jõustumist.
II PEATÜKK
JÄRELEVALVE
Artikkel 10
Grupierandi tühistamine
Kui liikmesriik annab abi, mis on käesoleva määruse alusel väidetavalt teavitamiskohustusest vabastatud, kuid ei vasta I–III peatükis sätestatud tingimustele, võib komisjon pärast asjaomasele liikmesriigile oma seisukohtade esitamiseks võimaluse andmist võtta vastu otsuse, et asjaomase liikmesriigi kõikidest või osast edaspidistest abimeetmetest tuleb komisjoni aluslepingu artikli 108 lõike 3 kohaselt teavitada. Teatatavad meetmed võivad piirduda meetmetega, millega antakse teatavat liiki abi või millega antakse abi teatavatele abisaajatele, või asjaomase liikmesriigi teatavate ametiasutuste poolt vastu võetud meetmetega.
Artikkel 11
Aruandlus
Liikmesriigid või Euroopa territoriaalse koostöö projektidele antava abi puhul liikmesriik, kus Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1299/2013 artikli 21 kohaselt määratud korraldusasutus asub, esitavad komisjonile:
a) komisjoni elektroonilise teatamise süsteemi kaudu kokkuvõtliku teabe iga käesoleva määruse alusel teavitamiskohustusest vabastatud abimeetme kohta standardvormis, mis on sätestatud II lisas, ja lingi abimeetme terviktekstile, mis hõlmab muudatusi, 20 tööpäeva jooksul alates abimeetme jõustumiskuupäevast;
b) käesoleva määruse kohaldamist käsitleva elektroonilises vormis aastaaruande, millele on osutatud komisjoni 21. aprilli 2004. aasta määruse (EÜ) nr 794/2004 (millega rakendatakse nõukogu 22. märtsi 1999. aasta määrust (EÜ) nr 659/1999, millega kehtestatakse üksikasjalikud eeskirjad EÜ asutamislepingu artikli 93 kohaldamiseks) ( 24 ) (muudetud kujul), mis sisaldab rakendusmäärusega ette nähtud teavet iga täisaasta või iga aasta osa kohta, mil käesolevat määrust kohaldatakse.
Artikkel 12
Järelevalve
1. Selleks et komisjon saaks kontrollida abi, mis käesoleva määruse alusel ei kuulu teavitamiskohustuse alla, säilitavad liikmesriigid või Euroopa territoriaalse koostöö projektidele antava abi puhul liikmesriik, kus asub korraldusasutus, üksikasjalikud andmed koos teabe ja vajalike lisadokumentidega, tõestamaks, et kõik käesolevas määruses sätestatud tingimused on täidetud. Selliseid dokumente säilitatakse kümme aastat alates kuupäevast, mil sihtotstarbeline üksikabi anti või mil anti abikava kohaselt viimane abi.
2. Kavade puhul, mille raames antakse maksualast abi automaatselt, näiteks abisaajate deklaratsioonide alusel ning mille puhul ei toimu eelkontrolli, et kõik kokkusobivuse tingimused on iga abisaaja puhul täidetud, kontrollib liikmesriik regulaarselt vähemalt tagantjärele ja valimi põhjal, et kõik kokkusobivuse tingimused on täidetud, ja teeb vajalikud järeldused. Liikmesriigid säilitavad kontrollide üksikasjalikke protokolle vähemalt kümme aastat alates kontrolli toimumise kuupäevast.
3. Komisjon võib nõuda igalt liikmesriigilt kogu teavet ja kõiki tõendavaid dokumente, mida komisjon peab käesoleva määruse kohaldamise järelevalve jaoks vajalikuks, sealhulgas lõigetes 1 ja 2 nimetatud teavet. Asjaomased liikmesriigid esitavad komisjonile taotletud teabe ja tõendavad dokumendid 20 tööpäeva jooksul või võimaliku taotluses kindlaksmääratud pikema tähtaja jooksul.
III PEATÜKK
ERINEVATE ABILIIKIDE SUHTES KOHALDATAVAD ERISÄTTED
1. JAGU
Regionaalabi
Artikkel 13
Regionaalabi ulatus
Käesolevat jagu ei kohaldata järgmise abi suhtes:
a) abi, millega toetatakse terasesektori, söesektori, laevaehitussektori või sünteeskiusektori tegevust;
b) abi transpordisektorile ja sellega seotud taristule ning abi energiatootmisele, -jaotusele ja -taristule, välja arvatud investeeringuteks ettenähtud abi äärepoolseimates piirkondades ja regionaalse tegevusabi kavad;
c) regionaalabi selliste kavade vormis, mis on suunatud piiratud arvule konkreetsetele majandussektoritele; kavasid, millega soodustatakse turismindust, lairibataristut või põllumajandustoodete töötlemist ja turustamist, ei peeta konkreetsele majandussektorile suunatuks;
d) regionaalne tegevusabi ettevõtjatele, kelle põhitegevus kuulub NACE Rev. 2 K jao „Finants- ja kindlustustegevus” alla, või ettevõtjatele, kes täidavad kontsernisiseseid ülesandeid ja kelle põhitegevus kuulub NACE Rev. 2 klassi 70.10 „Peakontorite tegevus” või 70.22 „Äri- ja muu juhtimisalane nõustamine.”
Artikkel 14
Investeeringuteks ettenähtud regionaalabi
1. Investeeringuteks ettenähtud regionaalabi meetmed on aluslepingu artikli 107 lõike 3 tähenduses siseturuga kokkusobivad ja vabastatakse aluslepingu artikli 108 lõike 3 kohasest teavitamiskohustusest, kui täidetud on käesolevas artiklis ja I peatükis sätestatud tingimused.
2. Abi antakse abi saavates piirkondades.
3. Aluslepingu artikli 107 lõike 3 punkti a tingimusi täitvas abi saavas piirkonnas võib abi anda alginvesteeringuks, hoolimata abi saaja suurusest. Aluslepingu artikli 107 lõike 3 punkti c tingimusi täitvas abi saavas piirkonnas võib VKEdele abi anda mis tahes alginvesteeringuks. Suurettevõtjatele võib abi anda alginvesteeringuks, millega soodustatakse asjaomases piirkonnas uut majandustegevust.
4. Abikõlblikud on järgmised kulud:
a) materiaalsesse ja immateriaalsesse varasse tehtavate investeeringute kulud;
b) alginvesteeringuga loodud töökohtadest tulenevad prognoositud palgakulud, mis arvutatakse välja kaheks aastaks, või
c) punktide a ja b kombinatsioon, mille suurus ei ületa punkti a või b summat, olenevalt sellest, kumb on suurem.
5. Investeeringut peab pärast investeeringu tegemist säilitama abi saanud piirkonnas vähemalt viis aastat (VKEde korral kolm aastat). See ei takista selle perioodi jooksul masinate või seadmete väljavahetamist, kui need on vananenud või purunenud, tingimusel et majandustegevust jätkatakse asjaomases piirkonnas eespool nimetatud miinimumperioodi jooksul.
6. Omandatav vara peab olema uus, välja arvatud VKEde ja ettevõtete omandamise korral. Materiaalse vara rentimisega seotud kulusid võib arvesse võtta üksnes järgmistel tingimustel:
a) maa ja hoonete rentimise puhul peab rendileping kestma suurettevõtjate puhul vähemalt viis aastat ning VKEde puhul vähemalt kolm aastat pärast investeerimisprojekti lõpuleviimise eeldatud kuupäeva;
b) seadmete või masinate rentimise korral peab rentimine toimuma kapitalirendi vormis ning rendileping peab sisaldama abisaaja kohustust osta vara lepingu lõppedes välja.
►M1 Ettevõtte varade omandamise korral artikli 2 punkti 49 või 51 tähenduses tuleb arvesse võtta üksnes ostjaga mitteseotud kolmandatelt isikutelt ostetud vara soetamise kulusid. ◄ Tehing peab toimuma turutingimustel. Kui varade soetamiseks on enne nende ostmist juba abi antud, tuleb sellise vara maksumus ettevõtte omandamisega seotud abikõlblikest kuludest maha arvata. Kui väikeettevõtte äritegevuse võtab üle algsete omaniku perekonnaliige või ettevõtte töötaja, siis ei ole vaja täita tingimust, et varad peab ostma kolmas isik, kes ei ole ostjaga seotud. Aktsiate omandamist ei loeta alginvesteeringuks.
7. ►M1 Suurettevõtjatele tootmisprotsessi põhjalikuks muutmiseks antud abi korral peavad abikõlblikud kulud ületama ajakohastatava tegevusega seotud vara kulumit eelneva kolme majandusaasta jooksul. ◄ Olemaoleva ettevõtte tegevuse mitmekesistamiseks antud abi puhul peavad abikõlblikud kulud ületama vähemalt 200 % võrra uuesti kasutatava vara arvestuslikku väärtust, mis on registreeritud tööde algusele eelneval majandusaastal.
8. Immateriaalset vara võib arvutada abikõlblike investeeringukuludena, kui see vastab järgmistele tingimustele:
a) vara tuleb kasutada üksnes abi saavas ettevõttes;
b) vara peab olema amortiseeritav;
c) vara peab olema ostetud turutingimustel ostjaga mitteseotud kolmandatelt isikutelt ning
d) vara peab olema arvatud abi saava ettevõtja varade hulka ja see peab jääma vähemalt viieks aastaks (VKEde puhul kolmeks aastaks) seotuks projektiga, mille jaoks abi antakse.
Suurettevõtjate puhul on immateriaalse vara kulud abikõlblikud ainult kuni 50 % ulatuses alginvesteeringu kõigist abikõlblikest investeerimiskuludest.
9. Kui abikõlblikud kulud arvutatakse lõike 4 punkti b kohaselt prognoositud palgakulude alusel, peavad olema täidetud järgmised tingimused:
a) investeerimisprojekt peab tooma kaasa asjaomase ettevõtja töötajate arvu suurenemise võrreldes eelnenud kaheteistkümne kuu keskmisega, pärast loodud töökohtade arvust selle perioodi jooksul kaotatud töökohtade mahaarvamist;
b) kõik töökohad tuleb täita kolme aasta jooksul pärast tööde lõppu ning
c) iga investeeringuga loodud töökohta tuleb asjaomasel alal säilitada vähemalt viis aastat (VKEde puhul kolm aastat) pärast ametikoha esmakordset täitmist.
10. Lairibavõrgu arendamiseks antava regionaalabi puhul peavad olema täidetud järgmised tingimused:
a) abi antakse üksnes piirkondades, kus sama kategooria (tavalise lairibavõrgu või järgmise põlvkonna juurdepääsuvõrgu) võrk puudub ja kus sellist võrku abi andmise otsusele järgneva kolme aasta jooksul kommertsalustel tõenäoliselt välja ei arendata, ning
b) abi saanud võrguoperaator peab pakkuma aktiivset ja passiivset hulgimüügitasandi juurdepääsu õiglastel ja mittediskrimineerivatel tingimustel, sealhulgas järgmise põlvkonna juurdepääsuvõrgu puhul füüsilist teenuste eraldamist, ning
c) abi antakse konkurentsipõhise valikuprotsessi alusel.
11. Regionaalabi teadusuuringute taristule antakse ainult juhul, kui abi saamise tingimuseks on seatud läbipaistev ja mittediskrimineeriv juurdepääs kõnealusele taristule.
12. Abi osakaal brutotoetusekvivalendina ei tohi ületada abi ülemmäära, mis on kindlaks määratud abi andmise ajal asjaomases piirkonnas kehtiva regionaalabi kaardiga. Kui abi osakaal arvutatakse lõike 4 punkti c alusel, ei tohi abi ülemmäär ületada kõige soodsamat summat, mis tuleneb kõnealuse osakaalu kohaldamisest investeeringukulu või palgakulu alusel. Suurte investeerimisprojektide puhul ei ületa abisumma kohandatud abisummat, mis arvutatakse artikli 2 punktis 20 määratletud mehhanismi alusel;
13. Suure investeerimisprojekti osana käsitatakse mis tahes alginvesteeringut, mille algatab sama abisaaja (kontserni tasandil) kolme aasta jooksul alates tööde alustamisest muu abi saava investeeringuga samas NUTS 3 piirkonnas. Kui selline üks investeerimisprojekt on suur investeerimisprojekt, ei tohi ühele investeerimisprojektile antav abisumma ületada suurte investeerimisprojektide kohandatud abisummat.
14. Abisaaja enda rahaline panus peab moodustama vähemalt 25 % abikõlblikest kuludest, kas omavahenditena või välise finantseerimisena vormis, mis ei hõlma avaliku sektori toetust. Äärepoolseimates piirkondades võib VKE tehtud investeering saada abi ülemmääraga üle 75 %; sel juhul peab ülejäänud rahastamine tulema abisaajalt.
15. Määrusega (EL) nr 1299/2013 hõlmatud Euroopa territoriaalse koostöö projektidega seotud alginvesteeringu puhul, kohaldatakse kõigi projektis osalevate abisaajate suhtes selle piirkonna abi osakaalu, kus alginvesteering tehti. Kui alginvesteering tehti kahes või enamas abi saavas piirkonnas, siis on abi ülemmäär see, mida kohaldatakse piirkonnas, kus abikõlblikke kulusid kanti suurimas summas. Aluslepingu artikli 107 lõike 3 punkti c tingimusi täitvas abi saavas piirkonnas kohaldatakse käesolevat sätet suurettevõtjate suhtes ainult juhul, kui alginvesteering on seotud uue majandustegevusega.
16. Abisaaja kinnitab, et kahe aasta jooksul enne abitaotluse esitamist ei ole toimunud ümberpaigutamist ettevõttesse, kuhu tehakse taotletud abi alusel algne investeering, ning ta võtab kohustuse, et ümberpaigutamist ei toimu kahe aasta jooksul pärast seda, kui taotletud abi alusel on algne investeering tehtud.
17. Kalandus- ja vesiviljelussektoris ei ole lubatud anda abi ettevõtjatele, kes on toime pannud vähemalt ühe Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 508/2014 ( 25 ) artikli 10 lõike 1 punktides a–d või artikli 10 lõikes 3 nimetatud rikkumise, ega nimetatud määruse artiklis 11 osutatud tegevuseks.
Artikkel 15
Regionaalne tegevusabi
1. Regionaalse tegevusabi kavad äärepoolseimates piirkondades, hõredalt asustatud piirkondades ja väga hõredalt asustatud piirkondades on aluslepingu artikli 107 lõike 3 tähenduses siseturuga kokkusobivad ja need vabastatakse aluslepingu artikli 108 lõikega 3 ette nähtud teavitamiskohustusest, kui käesolevas artiklis ja I peatükis sätestatud tingimused on täidetud.
2. Hõredalt asustatud piirkondades kompenseeritakse regionaalse tegevusabi kavadega tegevusabi saamiseks kõlblikes piirkondades toodetud kaupade transpordi lisakulud ning sellistes piirkondades täiendavalt töödeldavate kaupade transpordi lisakulud järgmistel tingimustel:
a) abi on eelnevalt objektiivselt kindlaks määratav kindlaksmääratud summa või tonn/kilomeetri suhte või muu asjakohase ühiku alusel;
b) selliste transpordi lisakulude arvutamisel lähtutakse kaupade teekonnast asjaomase liikmesriigi piires transpordivahendiga, millega kaasnevad abisaaja jaoks kõige väiksemad kulud.
Abi osakaal ei tohi ületada 100 % käesolevas lõikes kindlaks määratud transpordi lisakuludest.
3. Väga hõredalt asustatud piirkondades hoiavad regionaalse tegevusabi kavad ära elanikkonna vähenemise või aitavad seda piirata järgmistel tingimustel:
a) abisaajate majandustegevus toimub asjaomases piirkonnas;
b) iga-aastane abisumma abisaaja kohta tegevusabi kavade raames ei ületa 20 % abisaaja poolt aastas asjaomases piirkonnas kantud tööjõukuludest.
4. ►C2 Äärepoolseimates piirkondades kompenseeritakse regionaalse tegevusabi kavadega lisategevuskulud, mis tekivad nendes piirkondades aluslepingu artiklis 349 osutatud ühe või mitme püsiva ebasoodsa tingimuse otsesel mõjul, kui abisaajate majandustegevus toimub äärepoolseimas piirkonnas, tingimusel et iga-aastane abisumma abisaaja kohta käesoleva määruse kohaselt rakendatavate kõigi tegevusabi kavade raames ei ületa ühte järgmist protsendimäära: ◄
a) 35 % abisaaja poolt aastas asjaomases äärepoolseimas piirkonnas loodud kogulisandväärtusest;
b) 40 % abisaaja poolt aastas asjaomases äärepoolseimas piirkonnas kantud tööjõukuludest;
c) 30 % abisaaja realiseeritud aastakäibest asjaomases äärepoolseimas piirkonnas.
Artikkel 16
Regionaalne linnaarendusabi
1. Regionaalne linnaarendusabi on aluslepingu artikli 107 lõike 3 tähenduses siseturuga kokkusobiv ja vabastatakse aluslepingu artikli 108 lõike 3 kohasest teavitamiskohustusest, kui täidetud on käesolevas artiklis ja I peatükis sätestatud tingimused.
2. Linnaarendusprojektid peavad vastama järgmistele kriteeriumidele:
a) neid teostatakse linnaarendusfondide kaudu abi saavates piirkondades;
b) neid kaasrahastatakse Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondidest;
c) nendega toetatakse tervikliku säästva linnaarengu strateegia rakendamist.
3. Koguinvesteering mõnesse linnaarendusprojekti mis tahes linnaarendusmeetme raames ei ületa 20 miljonit eurot.
4. Abikõlblikud kulud on linnaarendusprojekti kogukulud niivõrd, kuivõrd need on kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013 ( 26 ) artiklitega 65 ja 37.
5. Abi, mida annab linnaarendusfond abikõlblikule linnaarendusprojektile, võib olla omakapitali, kvaasiomakapitali, laenude, garantiide, või nende kombinatsiooni vormis.
6. Linnaarendusabiga suurendatakse täiendavaid erainvesteeringuid linnaarendusfondide või linnaarendusprojektide tasandil nii, et kogusumma ulatub vähemalt 30 % linnaarendusprojektile antavast kogurahastamisest.
7. Era- ja riiklikud investorid võivad toetada linnaarendusprojekti rakendamist rahalise või mitterahalise abiga või nende kombinatsiooniga. Mitterahalised sissemaksed võetakse arvesse turuväärtuse alusel, mille on kinnitanud sõltumatu kvalifitseeritud ekspert või nõuetekohaselt volitatud ametiasutus.
8. Linnaarendusmeetmed peavad vastama järgmistele kriteeriumidele:
a) linnaarendusfondide valitsejad valitakse avatud, läbipaistva ja mittediskrimineeriva konkursiga kooskõlas kohaldatavate liidu ja liikmesriigi õigusaktidega. Eelkõige ei tohi linnaarendusfondi valitsejate valikul esineda diskrimineerimist tulenevalt nende asutamiskohast või registrisse kandmisest mis tahes liikmesriigis. Linnaarendusfondi valitsejaid võidakse kohustada täitma eelnevalt kindlaksmääratud kriteeriume, mis on objektiivselt põhjendatavad investeeringute olemusega;
b) sõltumatud erainvestorid valitakse kooskõlas kohaldatavate liidu ja liikmesriigi õigusaktidega avatud, läbipaistva ja mittediskrimineeriva konkursiga, mille eesmärk on luua asjakohane riski-tulu jagamise kord, ning investeeringute puhul, mis ei ole garantiid, eelistatakse asümmeetrilist kasumi jagamist langusriski kaitsele. Kui erainvestoreid ei valita sellise konkursiga, määrab avatud, läbipaistva ja mittediskrimineeriva konkursiga valitud sõltumatu ekspert erainvestoritele õiglase tasuvusläve;
c) asümmeetrilise kahjumijagamise korral riiklike ja erainvestorite vahel piirdub riikliku investori esimese järjekoha kahju 25 protsendiga koguinvesteeringust;
d) linnaarendusprojektide erainvestoritele antavate garantiide puhul on garantiimäär kuni 80 % ja liikmesriigi kantav kogukahju on 25 % aluseks olevast garanteeritud portfellist;
e) investoritel on õigus olla esindatud linnaarendusfondi juhtorganites, nagu järelevalvenõukogu või nõuandekomitee;
f) linnaarendusfond asutatakse kohaldatavate õigusaktide kohaselt. Liikmesriik näeb ette hoolsuskohustuse täitmise menetluse, et tagada linnaarendusabi meetme rakendamiseks ärilises mõttes usaldusväärne investeerimisstrateegia.
9. Linnaarendusfondi vahendeid hallatakse äriliste põhimõtete alusel ning tagatakse kasumile orienteeritud rahastamisotsused. See tingimus loetakse täidetuks, kui linnaarendusfondi valitsejad vastavad järgmistele tingimustele:
a) linnaarendusfondi valitsejad on seaduse või lepinguga kohustatud tegutsema professionaalselt juhilt eeldatava hoolsusega ja heas usus ning vältides huvide konflikti; kohaldatakse parimaid tavasid ja regulatiivset järelevalvet;
b) linnaarendusfondide valitsejaid tasustatakse turutavade kohaselt. Kõnealune nõue loetakse täidetuks, kui juht valitakse avatud, läbipaistva ja mittediskrimineeriva konkursiga, mille aluseks on kogemuste, pädevuse ning tegevusvõime ja finantssuutlikkusega seotud objektiivsed kriteeriumid;
c) linnaarendusfondi valitsejate töötasu peab olema seotud tulemuslikkusega või peavad nad jagama investeerimisriski, investeerides oma vahendeid tagamaks, et nende huvid on pidevalt kooskõlas avaliku sektori investori huvidega;
d) linnaarendusfondide valitsejad kehtestavad linnaarendusprojektidesse investeerimise strateegia, kriteeriumid ja kavandatava ajakava, tehes eelnevalt kindlaks rahalise elujõulisuse ja eeldatava mõju linnaarengule;
e) iga omakapitali ja kvaasiomakapitali investeeringu jaoks on olemas selge ja realistlik väljumisstrateegia.
10. Kui linnaarendusfondist antakse linnaarendusprojektidele laene või garantiisid, peavad olema täidetud järgmised tingimused:
a) laenude puhul võetakse käesoleva artikli lõike 3 kohase maksimaalse investeerimissumma arvutamisel arvesse laenu nominaalsumma;
b) garantiide puhul võetakse käesoleva artikli lõike 3 kohase maksimaalse investeerimissumma arvutamisel arvesse aluseks oleva laenu nominaalsumma.
11. Liikmesriik võib delegeerida linnaarendusabi meetme rakendamise volitatud üksusele.
2. JAGU
VKEdele antav abi
Artikkel 17
VKEdele antav investeeringuteks ettenähtud abi
1. Liidu territooriumil või väljaspool seda tegutsevatele VKEdele investeeringuteks antav abi on aluslepingu artikli 107 lõike 3 tähenduses siseturuga kokkusobiv ja vabastatakse aluslepingu artikli 108 lõike 3 kohasest teavitamiskohustusest, kui täidetud on käesolevas artiklis ja I peatükis sätestatud tingimused.
2. Abikõlblikud kulud on üks või mõlemad järgmistest:
a) materiaalsesse ja immateriaalsesse varasse tehtud investeeringute kulud;
b) otseselt investeerimisprojektiga loodud töökohtade prognoositud palgakulud, mis arvutatakse välja kaheks aastaks.
3. Käesoleva artikli kohaldamisel abikõlblike kuludena käsitamiseks peavad investeeringud seisnema järgnevas:
a) investeering materiaalsesse ja/või immateriaalsesse varasse seoses uue ettevõtte asutamisega, olemasoleva ettevõtte laiendamisega, ettevõtte toodangu mitmekesistamisega uute toodetega või olemasoleva ettevõtte kogu tootmisprotsessi täieliku ümberkorraldamisega või
b) ettevõttele kuuluva vara soetamine, kui täidetud on järgmised tingimused:
— ettevõte lõpetas tegevuse või oleks lõpetanud tegevuse, kui seda ei oleks ostetud;
— varad ostetakse kolmandalt isikult, kes ei ole ostjaga seotud;
— tehing toimub turutingimustel.
Kui väikeettevõtja äritegevuse võtab üle algse omaniku perekonnaliige või ettevõtja töötaja, siis ei ole vaja täita tingimust, et varad tuleb osta kolmandalt isikult, kes ei ole ostjaga seotud. Investeeringuna ei käsitata ainuüksi ettevõtja aktsiate omandamist.
4. Immateriaalne vara peab vastama kõigile järgmistele tingimustele:
a) seda tuleb kasutada üksnes abi saavas ettevõttes;
b) seda tuleb käsitada amortiseeruva varana;
c) see peab olema ostetud turutingimustel ostjaga mitteseotud kolmandatelt isikutelt;
d) vara peab ettevõtja vara hulka kuuluma vähemalt kolm aastat.
5. Investeerimisprojektiga otseselt loodud tööhõive puhul peavad olema täidetud järgmised tingimused:
a) töökohad luuakse kolme aasta jooksul pärast investeeringu tegemist;
b) töötajate arv asjaomases ettevõttes kokkuvõttes suureneb, võrreldes eelnenud kaheteistkümne kuu keskmisega;
c) loodavaid töökohti tuleb säilitada vähemalt kolm aastat alates töökoha esmatäitmise kuupäevast.
6. Abi osakaal ei tohi ületada:
a) väikeettevõtjate puhul 20 % abikõlblikest kuludest;
b) keskmise suurusega ettevõtjate puhul 10 % abikõlblikest kuludest.
Artikkel 18
VKEdele nõustamiseks antav abi
1. VKEdele nõustamiseks antav abi on aluslepingu artikli 107 lõike 3 tähenduses siseturuga kokkusobiv ja vabastatakse aluslepingu artikli 108 lõike 3 kohasest teavitamiskohustusest, kui täidetud on käesolevas artiklis ja I peatükis sätestatud tingimused.
2. Abi osakaal ei tohi ületada 50 % abikõlblikest kuludest.
3. Abikõlblikud on väliskonsultantide poolt osutatud nõustamisteenuste kulud.
4. Kõnealused teenused ei või kujutada endast pidevat ega korrapärast tegevust ega olla seotud ettevõtja tavapäraste tegevuskuludega nagu tavapärased maksunõustamisteenused, korrapärased õigusteenused või reklaam.
Artikkel 19
VKEdele messidel osalemiseks antav abi
1. VKEdele messidel osalemiseks antav abi on ELi toimimise lepingu artikli 107 lõike 3 tähenduses siseturuga kokkusobiv ja vabastatakse aluslepingu artikli 108 lõike 3 kohasest teavitamiskohustusest, kui täidetud on käesolevas artiklis ja I peatükis sätestatud tingimused.
2. Abikõlblikud kulud on kulud, mis kantakse ettevõtte osalemisel mis tahes messil või näitusel seoses väljapanekukoha üürimise, ülesseadmise ja haldamisega.
3. Abi osakaal ei tohi ületada 50 % abikõlblikest kuludest.
Artikkel 20
Abi VKEde koostöökuludeks, mis on seotud Euroopa territoriaalse koostöö projektidega
1. Abi koostöökuludele, mis on seotud Euroopa territoriaalse koostöö projektidega, mis on hõlmatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 1299/2013, on aluslepingu artikli 107 lõike 3 tähenduses siseturuga kokkusobiv ja vabastatakse aluslepingu artikli 108 lõike 3 kohasest teavitamiskohustusest, kui täidetud on käesolevas artiklis ja PEATÜKK peatükis sätestatud tingimused.
2. Abikõlblikud on järgmised kulud:
a) organisatsioonilise koostöö kulud, sealhulgas kulud töötajatele ja büroodele selles ulatuses, kui need on seotud koostööprojektiga;
b) kulud koostööga seotud nõustamis- ja tugiteenustele, mida pakuvad välised konsultandid ja teenusepakkujad;
c) reisikulud, seadmete kulud, projektiga otseselt seotud investeeringukulu ja otseselt projekti jaoks kasutatavate seadmete amortisatsioon.
3. Lõike 2 punktis b osutatud teenused ei või kujutada endast pidevat ega korrapärast tegevust ega olla seotud ettevõtja tavapäraste tegevuskuludega nagu tavapärased maksunõustamisteenused, korrapärased õigusteenused või reklaam.
4. Abi osakaal ei tohi ületada 50 % abikõlblikest kuludest.
3. JAGU
Abi VKEde juurdepääsuks rahastamisele
Artikkel 21
Riskifinantseerimisabi
1. VKEde riskifinantseerimise abikavad on aluslepingu artikli 107 lõike 3 tähenduses siseturuga kokkusobivad ja vabastatakse aluslepingu artikli 108 lõike 3 kohasest teavitamiskohustusest, kui täidetud on käesolevas artiklis ja I peatükis sätestatud tingimused.
2. Finantsvahendajate puhul võib sõltumatutele erainvestoritele antav riskifinantseerimisabi olla üks järgmistest:
a) omakapital või kvaasiomakapital või rahaeraldis riskifinantseerimisinvesteeringute tegemiseks otse või kaudselt abikõlblikesse ettevõtjatesse;
b) laenud riskifinantseerimisinvesteeringute tegemiseks otse või kaudselt abikõlblikesse ettevõtjatesse;
c) garantiid kahjumite katmiseks, mis tulenevad riskifinantseerimisinvesteeringutest, mis on tehtud otse või kaudselt abikõlblikesse ettevõtjatesse.
3. Sõltumatute erainvestorite tasandil võib riskifinantseerimisabi anda käesoleva artikli lõikes 2 mainitud kujul või maksusoodustustena füüsilisest isikust erainvestoritele, kes pakuvad abikõlblikele ettevõtjatele otseselt või kaudselt riskifinantseerimist.
4. Abikõlblike ettevõtjate tasandil võib riskifinantseerimisabi olla omakapitali, kvaasiomakapitali investeeringute, laenude, garantiide või nende kombinatsiooni kujul.
5. Abikõlblikud ettevõtjad on ettevõtjad, kes algse riskifinantseerimisinvesteeringu ajal on börsil noteerimata VKEd ja täidavad vähemalt ühte järgmistest kriteeriumidest:
a) nad ei ole tegutsenud ühelgi turul;
b) nad on tegutsenud mis tahes turul vähem kui 7 aastat alates nende esimest kaubanduslikust müügist;
c) nad vajavad algset riskifinantseerimisinvesteeringut, mis uue toote või geograafilise turu jaoks koostatud äriplaani kohaselt moodustab rohkem kui 50 % nende aastasest keskmisest käibest eelneva viie aasta jooksul.
6. Riskifinantseerimisabi võib hõlmata ka jätkuinvesteeringuid abikõlblikesse ettevõtjatesse, sealhulgas pärast 7aastast ajavahemiku, millele on osutatud lõike 5 punktis b, kui on täidetud järgmised kumulatiivsed tingimused:
a) lõikes 9 osutatud riskifinantseerimise kogusummat ei ületata;
b) jätkuinvesteeringute võimalus oli ette nähtud algses äriplaanis;
c) jätkuinvesteeringu saav ettevõtja ei ole seotud I lisa artikli 3 lõike 3 tähenduses teise ettevõtjaga, välja arvatud finantsvahendaja või meetme raames riskifinantseerimist pakkuv sõltumatu erainvestor, välja arvatud juhul, kui uus üksus vastab VKE määratlusele.
7. Omakapitali ja kvaasiomakapitali investeeringute puhul abikõlblikesse ettevõtjatesse võib riskikapitali toetusmeetmega asenduskapitali toetada üksnes juhul, kui viimast kombineeritakse uue kapitaliga, mis moodustab vähemalt 50 % igast investeeringust abikõlblikku ettevõtjasse.
8. Omakapitali või kvaasiomakapitali investeeringute puhul, millele on osutatud lõike 2 punktis a, ei tohi rohkem kui 30 % finantsvahendaja kapitali sissemaksete ja sissenõudmata märgitud kapitali koondsummast kasutada likviidsuse juhtimise eesmärgil.
9. Lõikes 4 osutatud riskifinantseerimise kogusumma ei tohi ületada 15 miljonit eurot kõlbliku ettevõtja kohta mis tahes riskifinantseerimismeetme raames.
10. Riskifinantseerimismeede, millega tehakse omakapitali, kvaasiomakapitali või laenuinvesteeringuid, peaks suurendama sõltumatute erainvestorite poolset lisarahastamist finantsvahendajate või kõlblike ettevõtjate tasandil, et saavutada eraosaluse määr, mis ulatub vähemalt järgmiste miinimumkünnisteni:
a) 10 % abikõlblikule ettevõtjale antud riskifinantseerimisest enne esimest kaubanduslikku müüki mis tahes turul;
b) 40 % riskifinantseerimisest, mis antakse käesoleva artikli lõike 5 punktis b osutatud abikõlblikule ettevõtjale;
c) 60 % riskifinantseerimisest, mis antakse käesoleva artikli lõike 5 punktis c osutatud abikõlblikule ettevõtjale, ja jätkuinvesteeringute puhul abikõlblikule ettevõttele pärast 7aastast perioodi, millele on osutatud lõike 5 punktis b.
11. Kui riskifinantseerimismeedet rakendatakse finantsvahendaja kaudu, see on suunatud eri arengustaadiumis olevatele ettevõtjatele, nagu osutatud lõikes 10, ja sellega ei ole ette nähtud erakapitali osalust abikõlblike ettevõtjate tasandil, saavutab finantsvahendaja eraosaluse määra, mis vastab vähemalt alusportfelli tehtud üksikute investeeringute mahul põhinevale kaalutud keskmisele ning mis tuleneb osaluskünniste kohaldamisest selliste investeeringute suhtes, nagu on osutatud lõikes 10.
12. Riskifinantseerimismeetme puhul ei tohi esineda diskrimineerimist finantsvahendajate vahel tulenevalt asutamiskohast või mis tahes liikmesriigis registrisse kandmisest. Finantsvahendajaid võidakse kohustada täitma eelnevalt kindlaksmääratud kriteeriume, mis on objektiivselt põhjendatavad investeeringute olemusega.
13. Riskifinantseerimismeede peab vastama järgmistele kriteeriumidele:
a) seda viiakse ellu ühe või mitme finantsvahendaja kaudu, välja arvatud maksusoodustused erainvestoritele seoses nende otseinvesteeringutega kõlblikesse ettevõtjatesse;
b) finantsvahendajad, erainvestorid ja fondivalitsejad valitakse kooskõlas kohaldatavate liidu ja liikmesriigi õigusaktidega avatud, läbipaistva ja mittediskrimineeriva konkursi abil, mille eesmärk on luua asjakohane riski-tulu jagamise kord, ning investeeringute puhul, mis ei ole garantiid, eelistatakse asümmeetrilist kasumi jagamist langusriski kaitsele;
c) asümmeetrilise kahjumijagamise korral riiklike ja erainvestorite vahel piirdub riikliku investori esimese järjekoha kahju 25 %ga koguinvesteeringust;
d) punkti 2 alapunkti c alla kuuluvate garantiide puhul on garantiimäär kuni 80 % ja liikmesriigi kantav kogukahju on 25 % aluseks olevast garanteeritud portfellist. Tasuta võib anda ainult garantiisid, mis katavad garanteeritud portfelli oodatavat kahju. Kui garantii hõlmab ka ettenägematute kahjude katmist, maksab finantsvahendaja garantii selle osa eest, mis on mõeldud ettenägematute kahjude katmiseks, turutingimustele vastavat garantiipreemiat.
14. Riskifinantseerimismeetmetega tuleb tagada kasumile orienteeritud rahastamisotsused. See tingimus loetakse täidetuks, kui on täidetud kõik järgmised tingimused:
a) finantsvahendajad asutatakse kohaldatavate õigusaktide kohaselt;
b) liikmesriik või meedet rakendav üksus näeb ette hoolsuskohustuse täitmise menetluse, et tagada riskifinantseerimismeetme rakendamiseks ärilises mõttes usaldusväärne investeerimisstrateegia, sealhulgas asjakohane riskide hajutamine, et investeerimisportfell oleks majanduslikult elujõuline ning portfelli suuruse ja territoriaalse hõlmavuse seisukohast tõhus;
c) abikõlbliku ettevõtja riskifinantseerimise saamise aluseks on elujõuline äriplaan, mis sisaldab üksikasjalikke andmeid toote, müügi ja kasumlikkuse arengu kohta ning milles on eelnevalt kindlaks tehtud finantsiline elujõulisus,
d) iga omakapitali ja kvaasiomakapitali investeeringu jaoks on olemas selge ja realistlik väljumisstrateegia.
15. Finantsvahendajaid juhitakse äriliste põhimõtete alusel. See nõue loetakse täidetuks, kui finantsvahendaja ja riskifinantseerimismeetme liigist sõltuvalt fondivalitseja vastavad järgmistele tingimustele:
a) nad on seaduse või lepinguga kohustatud tegutsema professionaalselt juhilt eeldatava hoolsusega ja heas usus ning vältides huvide konflikti; kohaldatakse parimaid tavasid ja regulatiivset järelevalvet;
b) nende töötasu peab vastama turutavadele. Kõnealune nõue loetakse täidetuks, kui fondivalitseja või finantsvahendaja valitakse avatud, läbipaistva ja mittediskrimineeriva konkursiga, mille aluseks on kogemuste, pädevuse ning tegevusvõime ja finantssuutlikkusega seotud objektiivsed kriteeriumid;
c) nende töötasu peab olema seotud tulemuslikkusega või peavad nad jagama investeerimisriski, investeerides oma vahendeid tagamaks, et nende huvid on pidevalt kooskõlas avaliku sektori investori huvidega;
d) nad kehtestavad investeerimisstrateegia, kriteeriumid ja investeeringute kavandatava ajakava;
e) investoritel on õigus olla esindatud investeerimisfondi juhtorganites, nagu järelevalvenõukogu või nõuandekomitee.
16. ►M1 Riskifinantseerimismeede, millega antakse garantiisid või laene abikõlblikule ettevõtjale või tehakse abikõlblikkusse ettevõttesse võlana struktureeritud kvaasiomakapitali investeeringud, peab vastama järgmistele tingimustele: ◄
a) meetme tulemusel teeb finantsvahendaja investeeringuid, mida ei oleks tehtud või oleks tehtud piiratud ulatuses või muul viisil, kui abi ei oleks antud. Finantsvahendaja peab suutma tõendada, et eksisteerib mehhanism, millega tagatakse, et abist saadav kasu läheb suurimal võimalikul määral lõplikele abisaajatele suuremate rahastamismahtude, riskantsemate portfellide, väiksemate tagatisnõuete, väiksemate garantiipreemiate või madalamate intressimäärade kujul;
b) võlgade ja võlana struktureeritud kvaasiomakapitali investeeringute puhul võetakse lõike 9 kohase maksimaalse investeerimissumma arvutamisel arvesse instrumendi nominaalsummat;
c) garantiide puhul võetakse lõike 9 kohase maksimaalse investeerimissumma arvutamisel arvesse aluseks oleva laenu nominaalsumma. Garantii ei tohi moodustada tagatud laenust üle 80 %.
17. Liikmesriik võib delegeerida riskifinantseerimismeetme rakendamise volitatud üksusele.
18. Riskifinantseerimisabi VKEdele, kes ei täida lõikes 5 sätestatud tingimusi, on aluslepingu artikli 107 lõike 3 tähenduses siseturuga kokkusobiv ja vabastatakse aluslepingu artikli 108 lõike 3 kohasest teavitamiskohustusest, eeldusel et:
a) VKEde tasandil vastab abi tingimustele, mis on sätestatud määruses (EL) nr 1407/2013, ning
b) kõik tingimused, mis on sätestatud käesolevas artiklis, välja arvatud need, mis on sätestatud lõigetes 5, 6, 9, 10 ja 11, on täidetud ning
c) riskifinantseerimismeede, millega tehakse omakapitali, kvaasiomakapitali või laenuinvesteeringuid, peaks suurendama sõltumatute erainvestorite poolset lisarahastamist finantsvahendajate või VKEde tasandil nii, et saavutada eraosaluse määr, mis ulatub vähemalt 60 %ni VKEdele antavast riskifinantseerimisest.
Artikkel 22
Idufirmadele antav abi
1. Idufirmade abikavad on aluslepingu artikli 107 lõike 3 tähenduses siseturuga kokkusobivad ja vabastatakse aluslepingu artikli 108 lõike 3 kohasest teavitamiskohustusest, kui täidetud on käesolevas artiklis ja I peatükis sätestatud tingimused.
2. Abikõlblikud on börsil noteerimata väikeettevõtjad viie aasta jooksul alates nende registreerimisest, kui ettevõtja täidab järgmised tingimused:
a) ta ei ole teise ettevõtja tegevust üle võtnud;
b) ta ei ole veel kasumit jaotanud;
c) ta ei ole moodustatud ühinemise teel.
Abikõlblike ettevõtjate puhul, kes registreerimisele ei kuulu, võib viieaastast abikõlblikkuse perioodi hakata lugema hetkest, kui ettevõtja kas alustab oma majandustegevust või on kohustatud maksma oma majandustegevuselt maksu.
Erandina esimese lõigu punktist c loetakse käesoleva artikli kohaselt abikõlblike ettevõtjate ühinemisel moodustatud ettevõtjad ka abikõlblikuks kuni viie aasta jooksul alates kõige vanema ühineva ettevõtja registreerimisest.
3. Idufirmadele antav abi võib olla järgmine:
a) turutingimustele mittevastava intressimääraga laenud kuni kümneaastase kestusega ja garanteeritud summaga maksimaalselt üks miljon eurot või 1,5 miljonit eurot, kui ettevõtja on asutatud aluslepingu artikli 107 lõike punkti c tingimustele vastavas abi saavas piirkonnas või 2 miljonit eurot, kui ettevõtja on asutatud aluslepingu artikli 107 lõike 3 punkti a tingimustele vastavas abi saavas piirkonnas; Laenude puhul, mille kestus on 5–10 aastat, võib maksimumsummasid kohandada, korrutades ületavad summad 10 aasta ja laenu tegeliku kestuse suhtega. Laenude puhul, mille kestus on lühem kui 5 aastat, on maksimumsumma sama mis 5aastase kestusega laenude puhul.
b) turutingimustele mittevastava preemiaga garantiid kuni kümneaastase kestusega ja garanteeritud summaga maksimaalselt 1,5 miljonit eurot või 2,25 miljonit eurot, kui ettevõtja on asutatud aluslepingu artikli 107 lõike 3 punkti c tingimustele vastavas abi saavas piirkonnas või kolm miljonit eurot, kui ettevõtja on asutatud aluslepingu artikli 107 lõike 3 punkti a tingimustele vastavas abi saavas piirkonnas. Garantiide puhul, mille kestus on 5–10 aastat, võib garanteeritud maksimumsummasid kohandada, korrutades ületavad summad 10 aasta ja garantii tegeliku kestuse suhtega. Garantiide puhul, mille kestus on lühem kui 5 aastat, on maksimumsumma sama mis 5aastase kestusega garantiide puhul. Garantii ei tohi moodustada tagatud laenust üle 80 %.
c) toetused, sealhulgas omakapitali ja kvaasiomakapitali investeeringud, intressimäära ja garantiipreemia vähendused maksimaalse brutotoetusekvivalendiga 0,4 miljonit eurot või 0,6 miljonit eurot, kui ettevõtja on asutatud aluslepingu artikli 107 lõike 3 punkti c tingimustele vastavas abi saavas piirkonnas, või 0,8 miljonit eurot, kui ettevõtja on asutatud aluslepingu artikli 107 lõike 3 punkti a tingimustele vastavas abi saavas piirkonnas.
4. Abisaaja võib saada toetust mitme käesoleva artikli lõikes 3 nimetatud abimeetme kaudu, eeldusel et ühe abimeetme kaudu antud summa osa, mis on arvutatud selle abimeetme jaoks lubatava abi maksimumsumma alusel, võetakse arvesse, kui arvutatakse järelejäävat osa maksimaalsest abisummast, mis on lubatud teiste meetmete jaoks, mis moodustavad sellise kombineeritud abiinstrumendi osa.
5. Väikeste ja innovaatiliste ettevõtjate puhul võib lõikes 3 sätestatud maksimummäärad kahekordistada.
Artikkel 23
VKEdele keskenduvatele alternatiivsetele kauplemisplatvormidele antav abi
1. VKEdele keskenduvatele alternatiivsetele kauplemisplatvormidele antav abi on aluslepingu artikli 107 lõike 3 tähenduses siseturuga kokkusobiv ja vabastatakse aluslepingu artikli 108 lõike 3 kohasest teavitamiskohustusest, kui täidetud on käesolevas artiklis ja I peatükis sätestatud tingimused.
2. Kui platvormi operaator on väikeettevõtja, võib abi olla platvormi operaatorile kui idufirmale antava abi kujul, mille puhul kohaldatakse artiklis 22 sätestatud tingimusi.
Abi võib anda maksusoodustusena sõltumatutele erainvestoritele, kes on füüsilised isikud, seoses nende riskifinantseerimisinvesteeringutega, mis tehakse alternatiivse kauplemisplatvormi kaudu ettevõtjatesse, mis on abikõlblikud artiklis 21 sätestatud tingimuste kohaselt.
Artikkel 24
Esmaseks taustauuringuks antav abi
1. Esmaseks taustauuringuks antav abi on ELi toimimise lepingu artikli 107 lõike 3 tähenduses siseturuga kokkusobiv ja vabastatakse aluslepingu artikli 108 lõike 3 kohasest teavitamiskohustusest, kui täidetud on käesolevas artiklis ja I peatükis sätestatud tingimused.
2. Abikõlblikud on kulud, mis on seotud esmase sõelumise ja ametliku hoolsuskohustuse menetlusega, mille viivad läbi finantsvahendajate valitsejad või investorid, et teha kindlaks abikõlblikud ettevõtjad artiklite 21 ja 22 kohaselt.
3. Abi osakaal ei tohi ületada 50 % abikõlblikest kuludest.
4. JAGU
Teadus- ja arendustegevuseks ning innovatsiooniks antav abi
Artikkel 25
Teadus- ja arendusprojektidele antav abi
1. Abi, mida antakse teadus- ja arendustegevuse projektidele, sh projektid, mis on programmi „Horisont 2020” kohase VKEde jaoks mõeldud rahastamisvahendi alusel saanud kvaliteedimärgise, on aluslepingu artikli 107 lõike 3 tähenduses siseturuga kokkusobiv ja vabastatakse aluslepingu artikli 108 lõike 3 kohasest teavitamiskohustusest, kui täidetud on käesolevas artiklis ja I peatükis sätestatud tingimused.
2. Teadus- ja arendusprojekti abi saav osa peab olema täielikult liigitatav ühe või mitme järgneva kategooria alla:
a) alusuuringud;
b) rakendusuuringud;
c) tootearendus;
d) teostatavusuuringud.
3. Kõik teadus- ja arendustegevusprojektide abikõlblikud kulud peavad olema liigitatud konkreetsesse teadus- ja arendustegevuse kategooriasse ning olema järgmised:
a) personalikulud: teadlased, tehnikud ja muu abikoosseis selles ulatuses, mil nad tegelevad konkreetse uurimisprojektiga;
b) vahendite ja seadmete kulud sel määral ja sellise ajavahemiku jooksul, mil neid kasutatakse projekti jaoks. Kui vahendeid ja seadmeid ei kasutata projektis kogu nende kasutusea vältel, peetakse abikõlblikuks vaid amortisatsioonikulusid, mis vastavad projekti kestusele ja mis arvutatakse üldiselt aktsepteeritava raamatupidamistava kohaselt;
c) ehitiste ja maa kulud sel määral ja sellise ajavahemiku jooksul, mil neid kasutatakse projekti jaoks. Ehitise puhul peetakse abikõlblikuks vaid amortisatsioonikulu, mis vastab projekti kestusele ja mis arvutatakse üldiselt aktsepteeritava raamatupidamistava kohaselt. Maa puhul on abikõlblikud omandi üleminekuga seotud kulud või tegelikult tekkinud kapitalikulud;
d) turutingimustel välisallikast ostetud või litsentsitud lepinguliste teadusuuringute, teadmiste ja patentide kulud ning üksnes projekti jaoks kasutatud nõustamisteenuste ja muude sarnaste teenuste kulud;
e) täiendavad üldkulud ja muud tegevuskulud, sealhulgas materjali, varustuse ja samalaadsete toodete kulud, mis on kantud otseselt projekti tõttu.
4. Abikõlblikud kulud teostatavusuuringu puhul on uuringu kulud.
5. Abi osakaal ei tohi ühegi abisaaja puhul ületada:
a) alusuuringute puhul 100 % abikõlblikest kuludest;
b) rakendusuuringute puhul 50 % abikõlblikest kuludest;
c) tootearenduse puhul 25 % abikõlblikest kuludest;
d) teostatavusuuringute puhul 50 % abikõlblikest kuludest.
6. Rakendusuuringute või tootearenduse puhul võib abi osakaalu suurendada abi ülemmäärani 80 % abikõlblikest kuludest järgnevalt:
a) 10 protsendipunkti keskmise suurusega ettevõtjate ja 20 protsendipunkti väikeettevõtjate puhul;
b) 15 protsendipunkti võrra, kui on täidetud üks järgmistest tingimustest:
i) projekt hõlmab tõhusat koostööd
— ettevõtjate vahel, kellest vähemalt üks on VKE, või projekt viiakse ellu vähemalt kahes liikmesriigis või liikmesriigis ja EMP lepingus osalevas riigis ning ükski ettevõtja ei kanna üle 70 % abikõlblikest kuludest või
— ettevõtja ja vähemalt ühe teadusuuringute ja teadmiste levitamisega tegeleva organisatsiooni vahel, mis kannab vähemalt 10 % abikõlblikest kuludest, ning kellel on õigus avaldada oma uuringu tulemused;
ii) projekti tulemusi levitatakse laialdaselt konverentsidel, väljaannetes, avatud juurdepääsuga hoidlates või tasuta või avatud lähtekoodiga tarkvara kaudu.
7. teostatavusuuringute puhul võib abi osakaalu suurendada 10 protsendipunkti võrra keskmise suurusega ettevõtjate puhul ja 20 protsendipunkti võrra väikeettevõtjate puhul.
Artikkel 26
Investeeringuteks ettenähtud abi teadusuuringute taristule
1. Majandustegevust toetava teadusuuringute taristu rajamiseks või uuendamiseks antav abi on aluslepingu artikli 107 lõike 3 tähenduses siseturuga kokkusobiv ja vabastatakse aluslepingu artikli 108 lõike 3 kohasest teavitamiskohustusest, kui täidetud on käesolevas artiklis ja I peatükis sätestatud tingimused.
2. Kui teadusuuringute taristu toetab nii majanduslikke kui ka mittemajanduslikke tegevusi, tuleb iga tegevusliigi rahastamist, kulusid ja tulusid arvestada eraldi järjepidevalt kohaldatavate ja objektiivselt põhjendatud kuluarvestuspõhimõtete alusel.
3. Taristu toimimise või kasutamise eest võetav tasu peab vastama turuhindadele.
4. Juurdepääs taristule peab olema avatud mitmele kasutajale, läbipaistev ja mittediskrimineeriv. Ettevõtjad, kes on taristut rahastanud vähemalt 10 % ulatuses investeeringukuludest, võivad juurdepääsu saada soodsamatel tingimustel. Ülemäärase hüvitamise vältimiseks peab juurdepääs olema proportsionaalne ettevõtja panusega investeeringukuludesse ja eelisjuurdepääsu tingimused tuleb avaldada.
5. Abikõlblikud on materiaalsesse ja immateriaalsesse varasse tehtud investeeringute kulud.
6. Abi osakaal ei tohi ületada 50 % abikõlblikest kuludest.
7. Kui teadusuuringute taristu saab riiklikku rahastamist nii majanduslikeks kui ka mittemajanduslikeks tegevusteks, kehtestavad liikmesriigid järelevalve- ja tagasimaksemehhanismi, millega tagatakse, et kohaldatavat abi osakaalu ei ületata majandustegevuse osa suurenemise tõttu võrreldes abi andmise ajal ette nähtud olukorraga.
Artikkel 27
Innovatsiooniklastritele antav abi
1. Innovatsiooniklastritele antav abi on ELi toimimise lepingu artikli 107 lõike 3 tähenduses siseturuga kokkusobiv ja vabastatakse aluslepingu artikli 108 lõike 3 kohasest teavitamiskohustusest, kui täidetud on käesolevas artiklis ja I peatükis sätestatud tingimused.
2. Innovatsiooniklastritele antavat abi antakse üksnes innovatsiooniklastrit haldavale juriidilisele isikule (klasterorganisatsioonile).
3. Juurdepääs klastri territooriumile, käitistele ja tegevustele peab olema avatud mitmele kasutajale, läbipaistev ja mittediskrimineeriv. Ettevõtjad, kes on innovatsiooniklastrit rahastanud vähemalt 10 % ulatuses investeeringukuludest, võivad juurdepääsu saada soodsamatel tingimustel. Ülemäärase hüvitamise vältimiseks peab juurdepääs olema proportsionaalne ettevõtja panusega investeeringukuludesse ja eelisjuurdepääsu tingimused tuleb avaldada.
4. Tasu, mida küsitakse klastri vahendite kasutamise ja klastri tegevuses osalemise eest, peab vastama turuhinnale või peegeldama nendega seotud kulusid.
5. Investeerimisabi võib anda klastri rajamiseks või uuendamiseks. Abikõlblikud on materiaalsesse ja immateriaalsesse varasse tehtud investeeringute kulud.
6. Innovatsiooniklastritele antava investeeringuteks ettenähtud abi osakaal ei tohi ületada 50 % abikõlblikest kuludest. Abi osakaalu võib suurendada 15 protsendipunkti võrra innovatsiooniklastrite puhul, mis asuvad aluslepingu artikli 107 lõike 3 punkti a tingimusi täitvas abi saavas piirkonnas, ja 5 protsendipunkti võrra innovatsiooniklastrite puhul, mis asuvad aluslepingu artikli 107 lõike 3 punkti c tingimusi täitvas abi saavas piirkonnas.
7. Tegevusabi võib anda innovatsiooniklastrite tegevuse jaoks. Abi võib anda kümne aasta jooksul.
8. Abikõlblikud kulud innovatsiooniklastrile antava tegevusabi puhul on personali- ja halduskulud (sealhulgas üldkulud) seoses järgmiste tegevustega:
a) klastri elavdamine, et lihtsustada koostööd, teabe jagamist ning spetsialiseeritud ja kohandatud tugiteenuste osutamist ja suunamist;
b) klastri turundus, et suurendada uute ettevõtjate ja organisatsioonide osalemist ning klastri nähtavust;
c) klastri vahendite haldamine; koolitusprogrammide, töötubade ja konverentside korraldamine, et toetada teadmiste jagamist, võrgustike loomist ja riikidevahelist koostööd.
9. Tegevusabi puhul ei tohi abi osakaal ületada 50 % kõigist abikõlblikest kuludest ajavahemikul, mille jooksul abi antakse.
Artikkel 28
VKEdele antav innovatsiooniabi
1. VKEdele antav innovatsiooniabi on aluslepingu artikli 107 lõike 3 tähenduses siseturuga kokkusobiv ja vabastatakse aluslepingu artikli 108 lõike 3 kohasest teavitamiskohustusest, kui täidetud on käesolevas artiklis ja I peatükis sätestatud tingimused.
2. Abikõlblikud on järgmised kulud:
a) patentide ja muude immateriaalsete varade omandamise, valideerimise ja kaitsmise kulud;
b) kulud teadusasutustest või teadmisi levitavatest organisatsioonidest või suurettevõtjate poolt lähetatavatele kõrge kvalifikatsiooniga töötajatele, kes tegelevad teadus- ja arendustegevuse või innovatsiooniga abisaaja loodud uuel töökohal ja ei asenda teisi töötajaid;
c) innovatsiooni nõuandeteenuste ja tugiteenuste kulud.
3. Abi osakaal ei tohi ületada 50 % abikõlblikest kuludest.
4. Innovatsiooni nõuandeteenusteks ja tugiteenusteks antava abi puhul võib abi osakaalu suurendada kuni 100 protsendini abikõlblikest kuludest, kui innovatsiooni nõuandeteenusteks ja tugiteenusteks antava abi kogusumma ei ületa 200 000 eurot ettevõtja kohta mis tahes kolmeaastase ajavahemiku jooksul.
Artikkel 29
Protsessi- ja organisatsiooniinnovatsiooniks antav abi
1. Protsessi- ja organisatsiooniinnovatsiooniks antav abi on ELi toimimise lepingu artikli 107 lõike 3 tähenduses siseturuga kokkusobiv ja vabastatakse aluslepingu artikli 108 lõike 3 kohasest teavitamiskohustusest, kui täidetud on käesolevas artiklis ja I peatükis sätestatud tingimused.
2. Abi antakse suurettevõtjatele vaid siis, kui nad teevad toetatavas tegevuses tõhusat koostööd VKEdega, kusjuures koostööd tegevate VKEde abikõlblikud kulud peavad moodustama vähemalt 30 % kõigist abikõlblikest kuludest.
3. Abikõlblikud kulud on järgmised:
a) personalikulud;
b) vahendite, seadmete, hoonete ja maa kulud sel määral ja sellise ajavahemiku jooksul, mil neid kasutatakse projekti jaoks;
c) lepingulise teadustegevuse, välistest allikatest turutingimustel ostetud või litsentseeritud teadmiste ja patentide kulud;
d) täiendavad üldkulud ja muud tegevuskulud, sealhulgas materjali, varustuse ja samalaadsete toodete kulud, mis on kantud otseselt projekti tõttu.
4. Abi osakaal ei tohi ületada 15 % abikõlblikest kuludest suurettevõtjate puhul ja 50 % abikõlblikest kuludest VKEde puhul.
Artikkel 30
Kalandus- ja vesiviljelussektoris teadus- ja arendustegevuseks antav abi
1. Kalandus- ja vesiviljelussektoris teadus- ja arendustegevuseks antav abi on aluslepingu artikli 107 lõike 3 tähenduses siseturuga kokkusobiv ja vabastatakse aluslepingu artikli 108 lõike 3 kohasest teavitamiskohustusest, kui täidetud on käesolevas artiklis ja I peatükis sätestatud tingimused.
2. Toetatav projekt peab olema kõigi asjaomase sektoris või allsektoris tegutsevate ettevõtjate huvides.
3. Enne toetatava projekti alustamist tuleb internetis avaldada järgmised andmed:
a) fakt, et abi saav projekt teostatakse;
b) abi saava projekti eesmärgid;
c) abi saava projekti eeldatavate tulemuste avaldamise ligikaudne kuupäev ja avaldamise aadress internetis;
d) viide, et toetatava projekti tulemused on tasuta kättesaadavad kõigile asjaomastele konkreetses põllumajandussektoris või allsektoris tegutsevatele ettevõtjatele.
4. Abi saava projekti tulemused tehakse kättesaadavaks internetis projekti lõppkuupäeval või kuupäeval, mil neid tulemusi käsitlev teave antakse mis tahes konkreetse organisatsiooni liikmetele, olenevalt sellest, kumb on varasem. Tulemused peavad olema internetis kättesaadavad vähemalt viie aasta jooksul alates projekti lõppkuupäevast.
5. Abi antakse otse teadusuuringute ja teadmiste levitamisega tegelevale organisatsioonile ning sellega ei tohi kaasneda teadustegevusega mitteseotud abi kalandus- ja vesiviljelustoodete tootmise, töötlemise või turustamisega tegelevale ettevõtjale.
6. Abikõlblikud on artikli 25 lõikes 3 sätestatud kulud.
7. Abi osakaal ei tohi ületada 100 % abikõlblikest kuludest.
5. JAGU
Koolitusabi
Artikkel 31
Koolitusabi
1. Koolitusabi on aluslepingu artikli 107 lõike 3 tähenduses siseturuga kokkusobiv ja vabastatakse aluslepingu artikli 108 lõike 3 kohasest teavitamiskohustusest, kui täidetud on käesolevas artiklis ja I peatükis sätestatud tingimused.
2. Abi ei anta koolitusele, millega ettevõtjad täidavad kohustuslikke riiklikke koolitusstandardeid.
3. Abikõlblikud on järgmised kulud:
a) koolitajate tööjõukulud tundide eest, mille jooksul koolitajad koolitusel osalevad;
b) koolitajate ja koolitatavate tegevuskulud, mis on otseselt seotud koolitusprojektiga, näiteks reisikulud, majutuskulud, projektiga otseselt seotud materjalide ja tarvikute kulud, töövahendite ja seadmete amortisatsioonikulud selles ulatuses, mil neid kasutatakse üksnes projekti jaoks;
c) koolitusprojektiga seotud nõustamisteenuste kulud;
d) koolitatavate tööjõukulud ja kaudsed üldkulud (halduskulud, üür, muud üldkulud) tundide eest, mille jooksul koolitatavad koolitusel osalevad.
4. Abi osakaal ei tohi ületada 50 % abikõlblikest kuludest. Abi osakaalu võib suurendada kuni 70 % abikõlblikest kuludest järgmiselt:
a) 10 protsendipunkti võrra, kui koolitust antakse ebasoodsas olukorras olevatele või puudega töötajatele;
b) 10 protsendipunkti võrra keskmise suurusega ettevõtjatele antava abi korral ja 20 protsendipunkti võrra väikeettevõtjatele antava abi korral.
5. Kui abi antakse meretranspordi valdkonnas, võib selle osakaal olla kuni 100 % abikõlblikest kuludest, eeldusel et täidetakse järgmisi tingimusi:
a) koolitatavad ei ole laevapere tegevliikmed, vaid on pardal mittekoosseisulised töötajad, ning
b) koolitus toimub liidus registreeritud laevade pardal.
6. JAGU
Ebasoodsas olukorras olevate või puudega töötajate jaoks antav abi
Artikkel 32
Ebasoodsas olukorras olevate töötajate töölevõtmiseks palgatoetuste vormis antav abi
1. Ebasoodsas olukorras olevate töötajate töölevõtmiseks ettenähtud abikavad on ELi toimimise lepingu artikli 107 lõike 3 tähenduses siseturuga kokkusobivad ja vabastatakse aluslepingu artikli 108 lõike 3 kohasest teavitamiskohustusest, kui täidetud on käesolevas artiklis ja I peatükis sätestatud tingimused.
2. Abikõlblikud kulud on palgakulud, mis kantakse kuni 12 kuu jooksul alates ebasoodsas olukorras oleva töötaja töölevõtmisest. Eriti ebasoodsas olukorras oleva töötaja puhul on abikõlblikud palgakulud, mis kantakse kuni 24 kuu jooksul alates töölevõtmisest.
3. Kui töölevõtmise tulemusena asjaomase ettevõtja töötajate arv eelneva 12 kuu keskmisega võrreldes kokkuvõttes ei suurene, peab ametikoht või peavad ametikohad olema vabanenud seoses vabatahtliku lahkumisega, töövõime kaotusega, vanaduspensionile jäämisega, tööaja vabatahtliku vähendamisega või töötaja üleastumisest tingitud seaduspärase töölt vabastamisega, mitte koondamise tõttu.
4. Ebasoodsas olukorras oleval töötajal on õigus pidevaks töötamiseks vähemalt sellise perioodi vältel, mis on ette nähtud asjaomase riigi töölepinguid reguleerivate õigusaktide või kollektiivlepingutega, välja arvatud juhul, kui tegemist on seaduspärase töölt vabastamisega töötaja üleastumise tõttu.
5. Juhul kui töötamise aeg on lühem kui 12 kuud, või 24 kuud eriti ebasoodsas olukorras oleva töötaja puhul, vähendatakse abi proportsionaalselt.
6. Abi osakaal ei tohi ületada 50 % abikõlblikest kuludest.
Artikkel 33
Puudega töötajate tööhõive jaoks palgatoetuste vormis antav abi
1. Puudega töötajate tööhõive jaoks antav abi on ELi toimimise lepingu artikli 107 lõike 3 tähenduses siseturuga kokkusobiv ja vabastatakse aluslepingu artikli 108 lõike 3 kohasest teavitamiskohustusest, kui täidetud on käesolevas artiklis ja I peatükis sätestatud tingimused.
2. Abikõlblikud on palgakulud, mis kantakse mis tahes perioodi jooksul, mille vältel puudega töötaja töötab.
3. Kui töölevõtmise tulemusena asjaomase ettevõtja töötajate arv eelneva 12 kuu keskmisega võrreldes kokkuvõttes ei suurene, peab ametikoht või peavad ametikohad olema vabanenud seoses vabatahtliku lahkumisega, töövõime kaotusega, vanaduspensionile jäämisega, tööaja vabatahtliku vähendamisega või töötaja üleastumisest tingitud seaduspärase töölt vabastamisega, mitte koondamise tõttu.
4. Puudega töötajal on õigus pidevaks töötamiseks vähemalt sellise perioodi vältel, mis on ette nähtud asjaomase riigi töölepinguid reguleerivate õigusaktide või kollektiivlepingutega, mis on ettevõtja jaoks siduvad, välja arvatud juhul, kui tegemist on seaduspärase töölt vabastamisega töötaja üleastumise tõttu.
5. Abi osakaal ei tohi ületada 75 % abikõlblikest kuludest.
Artikkel 34
Abi puudega töötajate tööhõivega kaasnevate lisakulude hüvitamiseks
1. Abi, millega kompenseeritakse puudega töötajate tööhõive lisakulud, on aluslepingu artikli 107 lõike 3 tähenduses siseturuga kokkusobiv ja vabastatakse aluslepingu artikli 108 lõike 3 kohasest teavitamiskohustusest, kui täidetud on käesolevas artiklis ja I peatükis sätestatud tingimused.
2. Abikõlblikud on järgmised kulud:
a) tööruumide kohandamise kulud;
b) töötajate töölevõtmise kulud üksnes selle aja eest, mis veedetakse puudega töötajaid abistades, ja kulud seoses selliste töötajate koolitamisega puudega töötajate abistamiseks;
c) puudega töötajatele kasutamiseks mõeldud seadmete kohandamise või soetamise või tarkvara soetamise ja valideerimise kulud (kõnealused seadmed ja tarkvara hõlmavad kohandatud vahendeid või tehnilisi abivahendeid), mis lisanduvad kuludele, mida abisaaja oleks kandnud töö andmisel sellistele töötajatele, kes ei ole puudega;
d) kulud, mis on otseselt seotud puudega töötajate transpordiga töökohta ning tööalase tegevusega seotud transpordiga;
e) palgakulud tundide eest, mis kuluvad puudega töötajal rehabilitatsioonile;
f) kui abisaaja pakub kaitstud töökohti, siis asjaomase ettevõtja tootmisüksuste ehitamise, sisseseadmise või moderniseerimisega seotud kulud ning haldus- ja transpordikulud, eeldusel et need on otseselt seotud puudega töötajate töölevõtmisega.
3. Abi osakaal ei tohi ületada 100 % abikõlblikest kuludest.
Artikkel 35
Abi ebasoodsas olukorras olevate töötajate abistamisega seotud kulude hüvitamiseks
1. Ebasoodsas olukorras olevate töötajate abistamisega seotud kulude hüvitamiseks antav abi on ELi toimimise lepingu artikli 107 lõike 3 tähenduses siseturuga kokkusobiv ja vabastatakse aluslepingu artikli 108 lõike 3 kohasest teavitamiskohustusest, kui täidetud on käesolevas artiklis ja I peatükis sätestatud tingimused.
2. Abikõlblikud on järgmised kulud:
a) töötajate töölevõtmise kulud üksnes selle aja eest, mis veedetakse ebasoodsas olukorras olevaid töötajaid abistades, maksimaalselt 12 kuu jooksul alates ebasoodsas olukorras oleva töötaja töölevõtmisest ja maksimaalselt 24 kuu jooksul alates eriti ebasoodsas olukorras oleva töötaja töölevõtmisest;
b) kulud seoses selliste töötajate koolitamisega ebasoodsas olukorras olevate töötajate abistamiseks.
3. Abistamine seisneb meetmetes, millega toetatakse ebasoodsas olukorras oleva töötaja sõltumatust ja töökeskkonnaga kohanemist, abistades töötajat sotsiaal- ja haldusküsimustega seotud menetlustes, hõlbustades suhtlemist ettevõtjaga ning hoides ära konflikte.
4. Abi osakaal ei tohi ületada 50 % abikõlblikest kuludest.
7. JAGU
Keskkonnakaitseks antav abi
Artikkel 36
Investeerimisabi, mis võimaldab ettevõtjatel teha liidu keskkonnakaitsealastes normatiivides nõutust rohkem või parandada keskkonnakaitset liidu normatiivide puudumisel
1. Investeerimisabi, mis võimaldab ettevõtjatel teha liidu keskkonnakaitsealastes normatiivides nõutust rohkem või parandada keskkonnakaitset liidu normatiivide puudumisel, on aluslepingu artikli 107 lõike 3 tähenduses siseturuga kokkusobiv ja vabastatakse aluslepingu artikli 108 lõike 3 kohasest teavitamiskohustusest, kui täidetud on käesolevas artiklis ja I peatükis sätestatud tingimused.
2. Investeering peab vastama ühele järgmistest tingimustest:
a) investeeringu abil on abisaajal võimalik oma tegevusega parandada keskkonnakaitset, tehes liidu kehtivates normatiivides nõutust rohkem, olenemata sellest, kas riigis kehtivad liidu normatiividest rangemad kohustuslikud normatiivid, või
b) investeeringu abil on abisaajal liidu normatiivide puudumisel võimalik oma tegevusega parandada keskkonnakaitset.
3. Abi ei tohi anda, kui investeeringud tehakse selleks, et viia ettevõtja tegevus kooskõlla liidu normatiividega, mis on juba vastu võetud, kuid ei ole veel jõustunud.
4. Erandina lõikest 3 võib abi anda järgmiseks:
a) liidu vastuvõetud normatiividele vastava uue maantee-, raudtee-, siseveeteede ja meretranspordivahendite omandamine, kui omandamine toimub enne nende normatiivide jõustumist ja kui uued normatiivid ei ole kohustuslikuks muutudes kohaldatavad enne kõnealust kuupäeva ostetud sõidukite suhtes;
b) olemasolevate maantee-, raudtee-, siseveeteede- ja meretranspordivahendite moderniseerimine, tingimusel et liidu normatiivid ei olnud ajal, mil kõnealused transpordivahendid kasutusele võeti, veel jõus või et jõustunud normatiive kõnealuste transpordivahendite suhtes ei kohaldata.
5. Abikõlblikud on täiendavad investeeringukulud, mis võimaldavad teha liidu keskkonnakaitsealastes normatiivides nõutust rohkem või saavutada liidu normatiivide puudumise korral kõrgem keskkonnakaitse tase. Neid arvestatakse järgmiselt:
a) kui keskkonnakaitsesse tehtava investeeringu kulusid saab investeeringu kogukuludes määratleda eraldiseisva investeeringuna, on abikõlblikud kõnealused keskkonnakaitsega seonduvad kulud;
b) kõigil muudel juhtudel määratletakse keskkonnakaitsesse tehtava investeeringu kulud, viidates sarnasele, kuid vähem keskkonnasõbralikule investeeringule, mida oleks olnud võimalik teha ilma abita. Mõlema investeeringu kulude vahe moodustab keskkonnakaitsega seotud abikõlblikud kulud.
Kulud, mis ei ole otseselt seotud keskkonnakaitse kõrgema taseme saavutamisega, ei ole abikõlblikud.
6. Abi osakaal ei tohi ületada 40 % abikõlblikest kuludest.
7. Abi osakaalu võib suurendada 10 protsendipunkti võrra keskmise suurusega ettevõtjatele antava abi korral ja 20 protsendipunkti võrra väikeettevõtjatele antava abi korral.
8. Abi osakaalu võib suurendada 15 protsendipunkti võrra investeeringute puhul, mis tehakse aluslepingu artikli 107 lõike 3 punkti a tingimusi täitvas abi saavas piirkonnas ja 5 protsendipunkti võrra investeeringute puhul, mis tehakse aluslepingu artikli 107 lõike 3 punkti c tingimusi täitvas abi saavas piirkonnas.
Artikkel 37
Investeeringuteks ettenähtud abi varaseks vastavusseviimiseks tulevaste liidu normatiividega
1. Abi, mis innustab ettevõtjaid täitma uusi rangemaid liidu keskkonnakaitse normatiive, mis ei ole veel jõustunud, on aluslepingu artikli 107 lõike 3 tähenduses siseturuga kokkusobiv ja vabastatakse aluslepingu artikli 108 lõike 3 kohasest teavitamiskohustusest, kui täidetud on käesolevas artiklis ja I peatükis sätestatud tingimused.
2. Liidu normatiivid peavad olema vastu võetud ning investeering peab olema rakendatud ja lõpule viidud vähemalt üks aasta enne asjaomase normatiivi jõustumist.
3. Abikõlblikud on täiendavad investeerimiskulud, mis võimaldavad teha liidu keskkonnakaitsealastes normatiivides nõutust rohkem. Neid arvestatakse järgmiselt:
a) kui keskkonnakaitsesse tehtava investeeringu kulusid saab investeeringu kogukuludes määratleda eraldiseisva investeeringuna, on abikõlblikud kõnealused keskkonnakaitsega seonduvad kulud;
b) kõigil muudel juhtudel määratletakse keskkonnakaitsesse tehtava investeeringu kulud, viidates sarnasele, kuid vähem keskkonnasõbralikule investeeringule, mida oleks olnud võimalik teha ilma abita. Mõlema investeeringu kulude vahe alusel määratletakse keskkonnakaitsega seotud kulud, mis on abikõlblikud.
Kulud, mis ei ole otseselt seotud keskkonnakaitse kõrgema taseme saavutamisega, ei ole abikõlblikud.
4. Abi osakaal ei tohi ületada:
a) väikeettevõtjate puhul 20 % abikõlblikest kuludest, keskmise suurusega ettevõtjate puhul 15 % abikõlblikest kuludest ja suurettevõtjate puhul 10 % abikõlblikest kuludest, kui investeering rakendatakse ja viiakse lõpule enam kui kolm aastat enne uue liidu normatiivi jõustumise kuupäeva;
b) väikeettevõtjate puhul 15 % abikõlblikest kuludest, keskmise suurusega ettevõtjate puhul 10 % abikõlblikest kuludest ja suurettevõtjate puhul 5 % abikõlblikest kuludest, kui investeering rakendatakse ja viiakse lõpule üks kuni kolm aastat enne uue liidu normatiivi jõustumise kuupäeva.
5. Abi osakaalu võib suurendada 15 protsendipunkti võrra investeeringute puhul, mis tehakse aluslepingu artikli 107 lõike 3 punkti a tingimusi täitvas abi saavas piirkonnas ja 5 protsendipunkti võrra investeeringute puhul, mis tehakse aluslepingu artikli 107 lõike 3 punkti c tingimusi täitvas abi saavas piirkonnas.
Artikkel 38
Energiatõhususe meetmetesse tehtavateks investeeringuteks ettenähtud abi
1. Investeeringuteks ettenähtud abi, mis võimaldab ettevõtjatel saavutada suuremat energiatõhusust, on aluslepingu artikli 107 lõike 3 tähenduses siseturuga kokkusobiv ja vabastatakse aluslepingu artikli 108 lõike 3 kohasest teavitamiskohustusest, kui täidetud on käesolevas artiklis ja I peatükis sätestatud tingimused.
2. Käesoleva artikli alusel ei tohi abi anda, kui täiendused tehakse selleks, et viia ettevõtja tegevus kooskõlla liidu normatiividega, mis on juba vastu võetud, kuid ei ole veel jõustunud.
3. Abikõlblikud kulud on täiendavad investeerimiskulud, mis on vajalikud suurema energiatõhususe saavutamiseks. Neid arvestatakse järgmiselt:
a) kui energiatõhususse tehtava investeeringu kulusid saab investeeringu kogukuludes määratleda eraldiseisva investeeringuna, on abikõlblikud kõnealused energiasäästuga seonduvad kulud;
b) kõigil muudel juhtudel määratletakse energiatõhususse tehtava investeeringu kulud, viidates sarnasele, kuid vähem energiatõhusale investeeringule, mida oleks olnud võimalik teha ilma abita. Mõlema investeeringu kulude vahe alusel määratletakse energiatõhususega seotud kulud, mis on abikõlblikud.
Kulud, mis ei ole otseselt seotud suurema energiatõhususe saavutamisega, ei ole abikõlblikud.
4. Abi osakaal ei tohi ületada 30 % abikõlblikest kuludest.
5. Abi osakaalu võib suurendada 20 protsendipunkti võrra väikeettevõtjatele antava abi korral ja 10 protsendipunkti võrra keskmise suurusega ettevõtjatele antava abi korral.
6. Abi osakaalu võib suurendada 15 protsendipunkti võrra investeeringute puhul, mis tehakse aluslepingu artikli 107 lõike 3 punkti a tingimusi täitvas abi saavas piirkonnas ja 5 protsendipunkti võrra investeeringute puhul, mis tehakse aluslepingu artikli 107 lõike 3 punkti c tingimusi täitvas abi saavas piirkonnas.
Artikkel 39
Hoonete energiatõhususe projektidesse tehtavateks investeeringuteks ettenähtud abi
1. Hoonete energiatõhususe projektidesse tehtavateks investeeringuteks ettenähtud abi on aluslepingu artikli 107 lõike 3 tähenduses siseturuga kokkusobiv ja vabastatakse aluslepingu artikli 108 lõike 3 kohasest teavitamiskohustusest, kui täidetud on käesolevas artiklis ja I peatükis sätestatud tingimused.
2. Käesoleva artikli alusel on abikõlblikud hoonete energiatõhususega seotud projektid.
3. Abikõlblikud on energiatõhususe projekti üldkulud.
4. Abi antakse rahaeraldise, omakapitaliinvesteeringu, garantii või laenu kujul energiatõhususe fondile või muule finantsvahendajale, kes annab selle täielikult edasi lõplikele abisaajatele, st hoonete omanikele või üürnikele.
5. Energiatõhususe fond või muu finantsvahendaja võivad anda abikõlblikele energiatõhususe projektidele abi laenude või garantiide kujul. Laenu nominaalväärtus või garanteeritud summa ei tohi ületada 10 miljonit eurot projekti kohta lõplike abisaajate tasandil. Garantii ei tohi moodustada tagatud laenust üle 80 %.
6. Hoonete omanike tagasimakse energiatõhususe fondile või muule finantsvahendajale ei tohi olla väiksem laenu nominaalväärtusest.
7. Energiatõhususeks antav abi peab suurendama erainvestorite täiendavaid investeeringuid, mis peavad moodustama vähemalt 30 % kogurahastamisest, mis energiatõhususe projektile antakse. Kui abi annab energiatõhususe fond, võib erainvesteeringuid võimendada energiatõhususe fondi ja/või energiatõhususe projektide tasandil, et saavutada kokku vähemalt 30 % kogurahastamisest, mis energiatõhususe projektile antakse.
8. Energiatõhususe abi andmiseks võivad liikmesriigid luua energiatõhususe fondid ja/või kasutada finantsvahendajaid. Täidetud peavad olema järgmised tingimused:
a) finantsvahendajate valitsejad ja energiatõhususe fondide valitsejad valitakse avatud, läbipaistva ja mittediskrimineeriva konkursiga kooskõlas kohaldatavate liidu ja liikmesriigi õigusaktidega. Eelkõige ei tohi valikul esineda diskrimineerimist tulenevalt asutamiskohast või mis tahes liikmesriigis registrisse kandmisest. Finantsvahendajaid ja energiatõhususe fondi valitsejaid võidakse kohustada täitma eelnevalt kindlaksmääratud kriteeriume, mis on objektiivselt põhjendatavad investeeringute olemusega;
b) sõltumatud erainvestorid valitakse kooskõlas kohaldatavate liidu ja liikmesriigi õigusaktidega avatud, läbipaistva ja mittediskrimineeriva konkursiga, mille eesmärk on luua asjakohane riski-tulu jagamise kord, ning investeeringute puhul, mis ei ole garantiid, eelistatakse asümmeetrilist kasumi jagamist langusriski kaitsele. Kui erainvestoreid ei valita sellise konkursiga, määrab avatud, läbipaistva ja mittediskrimineeriva konkursiga valitud sõltumatu ekspert erainvestoritele õiglase tasuvusläve;
c) asümmeetrilise kahjumijagamise korral riiklike ja erainvestorite vahel piirdub riikliku investori esimese järjekoha kahju 25 protsendiga koguinvesteeringust;
d) garantiide puhul on garantiimäär kuni 80 % ja liikmesriigi kantav kogukahju on 25 % aluseks olevast garanteeritud portfellist. Tasuta võib anda ainult garantiisid, mis katavad garanteeritud portfelli oodatavat kahju. Kui garantii hõlmab ka ettenägematute kahjude katmist, maksab finantsvahendaja garantii selle osa eest, mis on mõeldud ettenägematute kahjude katmiseks, turutingimustele vastavat garantiipreemiat;
e) investoritel on õigus olla esindatud energiatõhususe fondi või finantsvahendaja juhtorganites, nagu järelevalvenõukogu või nõuandekomitee;
f) energiatõhususe fond või finantsvahendaja asutatakse kohaldatavate seaduste kohaselt ning liikmesriik näeb ette hoolsuskohustuse menetluse, et tagada äriliselt usaldusväärne investeerimisstrateegia energiatõhususe abimeetme rakendamiseks.
9. Finantsvahendajate, sh energiatõhususe fondide vahendeid hallatakse äriliste põhimõtete alusel ning tagatakse kasumile orienteeritud rahastamisotsused. Seda nõuet peetakse täidetuks, kui finantsvahendaja ja energiatõhususe fondi valitseja vastavad järgmistele tingimustele:
a) nad on seaduse või lepinguga kohustatud tegutsema professionaalselt juhilt eeldatava hoolsusega, heas usus ning vältides huvide konflikti; kohaldatakse parimaid tavasid ja regulatiivset järelevalvet;
b) nende töötasu vastab turutavadele. Kõnealune nõue loetakse täidetuks, kui valitseja valitakse avatud, läbipaistva ja mittediskrimineeriva konkursiga, mille aluseks on kogemuste, pädevuse ning tegevusvõime ja finantssuutlikkusega seotud objektiivsed kriteeriumid;
c) nende töötasu peab olema seotud tulemuslikkusega või peavad nad jagama investeerimisriski, investeerides oma vahendeid tagamaks, et nende huvid on pidevalt kooskõlas avaliku sektori investori huvidega;
d) nad kehtestavad energiatõhususe projektidesse investeerimise strateegia, kriteeriumid ja kavandatava ajakava, tehes eelnevalt kindlaks rahalise elujõulisuse ja eeldatava mõju linnaarengule;
e) energiatõhususe fondi investeeritud või finantsvahendajale antud riiklike vahendite jaoks on olemas selge ja realistlik väljumisstrateegia, mis võimaldab turul energiatõhususe projekte rahastada, kui turg on selleks valmis.
10. Energiatõhususe parandamist selleks, et abisaaja täidaks liidu juba vastu võetud normatiive, ei vabastata käesoleva artikli alusel teavitamiskohustusest.
Artikkel 40
Suure tõhususega koostootmisse tehtavateks investeeringuteks ettenähtud abi
1. Suure tõhususega koostootmisse tehtavateks investeeringuteks ettenähtud abi on aluslepingu artikli 107 lõike 3 tähenduses siseturuga kokkusobiv ja vabastatakse aluslepingu artikli 108 lõike 3 kohasest teavitamiskohustusest, kui täidetud on käesolevas artiklis ja I peatükis sätestatud tingimused.
2. Investeeringuteks ettenähtud abi võib anda ainult seoses uute või uuendatud tootmisvõimsustega.
3. Uus koostootmisüksus peab võimaldama primaarenergia säästmist võrreldes soojuse ja elektri eraldi tootmisega, nagu on ette nähtud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta direktiiviga 2012/27/EL, milles käsitletakse energiatõhusust, muudetakse direktiive 2009/125/EÜ ja 2010/30/EL ning tunnistatakse kehtetuks direktiivid 2004/8/EÜ ja 2006/32/EÜ ( 27 ). Olemasoleva koostootmisüksuse moderniseerimine või olemasoleva energiatootmisüksuse muutmine koostootmisüksuseks toob kaasa primaarenergia säästmise võrreldes algse olukorraga.
4. Abikõlblikud on täiendavad investeeringukulud seoses seadmetega, mis võimaldavad jaamal tegutseda tõhusa koostootmisjaamana, võrreldes sama võimsusega tavapärase elektri- või soojusjaamaga, või täiendavad investeeringukulud tõhususe suurendamiseks, kui olemasolev jaam juba vastab tõhusa jaama määratlusele.
5. Abi osakaal ei tohi ületada 45 % abikõlblikest kuludest. Abi osakaalu võib suurendada 20 protsendipunkti võrra väikeettevõtjatele antava abi korral ja 10 protsendipunkti võrra keskmise suurusega ettevõtjatele antava abi korral.
6. Abi osakaalu võib suurendada 15 protsendipunkti võrra investeeringute puhul, mis tehakse aluslepingu artikli 107 lõike 3 punkti a tingimusi täitvas abi saavas piirkonnas ja 5 protsendipunkti võrra investeeringute puhul, mis tehakse aluslepingu artikli 107 lõike 3 punkti c tingimusi täitvas abi saavas piirkonnas.
Artikkel 41
Taastuvallikatest toodetud energia edendamisse tehtavateks investeeringuteks ettenähtud abi
1. Taastuvallikatest toodetud energia edendamisse tehtavateks investeeringuteks ettenähtud abi on aluslepingu artikli 107 lõike 3 tähenduses siseturuga kokkusobiv ja vabastatakse aluslepingu artikli 108 lõike 3 kohasest teavitamiskohustusest, kui täidetud on käesolevas artiklis ja I peatükis sätestatud tingimused.
2. Biokütuste tootmisse tehtavateks investeeringuteks ettenähtud abi vabastatakse teavitamiskohustusest ainult niivõrd, kuivõrd toetatavaid investeeringuid kasutatakse muude säästvate biokütuste tootmiseks kui toidupõhised biokütused. Investeeringuteks ettenähtud abi olemasolevate toidupõhiste biokütuste tootmisrajatiste ümberkujundamiseks täiustatud biokütuste tehasteks on siiski käesoleva artikli alusel teavitamiskohustusest vabastatud, kui toidupõhist tootmist vähendatakse proportsionaalselt uue võimsusega.
3. Abi ei anta biokütuste puhul, mille suhtes kohaldatakse tarne- või segamiskohustust.
4. Abi ei anta hüdroelektrijaamadele, mis ei vasta Euroopa Parlamendi direktiivile 2000/60/EÜ.
5. Investeeringuteks ettenähtud abi antakse ainult uutele käitistele. Abi ei anta ega maksta välja pärast seda, kui käitis on tegevust alustanud, ning abi on toodangust sõltumatu.
6. Abikõlblikud on täiendavad investeerimiskulud, mis on vajalikud selleks, et edendada energia tootmist taastuvatest allikatest. Neid arvestatakse järgmiselt:
a) kui taastuvatest allikatest energia tootmisse tehtava investeeringu kulusid saab investeeringu kogukuludes määratleda eraldiseisva investeeringuna (nt olemasoleva käitise selgelt määratletava lisakomponendina), on kõnealused taastuvatest allikatest toodetud energiaga seotud kulud abikõlblikud;
b) kui taastuvatest allikatest energia tootmisse investeerimise kulud saab kindlaks teha, viidates sarnasele, kuid vähem keskkonnasõbralikule investeeringule, mida oleks olnud võimalik teha ilma abita, moodustab mõlema investeeringu kulude vahe taastuvenergiaga seotud abikõlblikud kulud;
c) teatavate väikeste käitiste puhul, kui vähem keskkonnasõbralikku investeeringut ei ole võimalik kindlaks teha, kuna piiratud suurusega käitisi ei eksisteeri, on abikõlblikud keskkonnakaitse parandamiseks tehtud investeeringu kogukulud.
Kulud, mis ei ole otseselt seotud keskkonnakaitse kõrgema taseme saavutamisega, ei ole abikõlblikud.
7. Abi osakaal ei tohi ületada:
a) 45 % abikõlblikest kuludest, kui abikõlblikud kulud arvutatakse punkti 6 alapunktide a või b alusel;
b) 30 % abikõlblikest kuludest, kui abikõlblikud kulud arvutatakse punkti 6 alapunkti c alusel.
8. Abi osakaalu võib suurendada 20 protsendipunkti võrra väikeettevõtjatele antava abi korral ja 10 protsendipunkti võrra keskmise suurusega ettevõtjatele antava abi korral.
9. Abi osakaalu võib suurendada 15 protsendipunkti võrra investeeringute puhul, mis tehakse aluslepingu artikli 107 lõike 3 punkti a tingimusi täitvas abi saavas piirkonnas ja 5 protsendipunkti võrra investeeringute puhul, mis tehakse aluslepingu artikli 107 lõike 3 punkti c tingimusi täitvas abi saavas piirkonnas.
10. Kui abi antakse selgetest, läbipaistvatest ja mittediskrimineerivatest kriteeriumidest lähtuva võistupakkumise alusel, võib abi osakaal ulatuda 100 %ni abikõlblikest kuludest. Selline pakkumismenetlus on mittediskrimineeriv ja sellega nähakse ette kõigi huvitatud ettevõtjate osalemine. Pakkumismenetlusega seotud eelarve on siduv piirang, mis tähendab, et kõik osalejad ei saa abi ja abi antakse pakkuja poolt esitatud esialgse pakkumuse alusel, millega välistatakse edasised läbirääkimised.
Artikkel 42
Tegevusabi taastuvallikatest toodetud elektrienergia edendamiseks
1. Tegevusabi taastuvallikatest toodetud elektrienergia edendamiseks on aluslepingu artikli 107 lõike 3 tähenduses siseturuga kokkusobiv ja vabastatakse aluslepingu artikli 108 lõike 3 kohasest teavitamiskohustusest, kui täidetud on käesolevas artiklis ja I peatükis sätestatud tingimused.
2. Abi antakse selgetest, läbipaistvatest ja mittediskrimineerivatest kriteeriumidest lähtuva konkureeriva pakkumismenetluse alusel, mis on mittediskrimineerivatel tingimustel avatud kõigile elektritootjatele, kes toodavad elektrit taastuvatest energiaallikatest.
3. Pakkumismenetlus võib piirduda konkreetsete tehnoloogiatega, kui kõigile tootjatele avatud menetlus ei võimaldaks menetluse kavandamisest sõltumatult saavutada optimaalset tulemust, pidades silmas eelkõige järgmist:
i) teatava uue ja innovaatilise tehnoloogia pikemaajalisem potentsiaal või
ii) mitmekesistamise vajadus või
iii) võrgu piirangud ja stabiilsus või
iv) süsteemi (integratsiooni)kulud või
v) vajadus vältida tooraineturgude moonutamist biomassi toetusega.
Liikmesriigid hindavad kõnealuste tingimuste kohaldatavust üksikasjalikult ning esitavad komisjonile selle kohta aruande artikli 11 punktis a kirjeldatud korra kohaselt.
4. Abi antakse uutele ja innovaatilistele taastuvenergia tehnoloogiatele konkureeriva pakkumismenetluse alusel, mis on selgetest, läbipaistvatest ja mittediskrimineerivatest kriteeriumidest lähtuvalt avatud vähemalt ühele sellisele tehnoloogiale. Sellist abi ei anta aastas kokku enamale kui 5 protsendile kavandatavast uuest taastuvatest energiaallikatest saadavast elektrivõimsusest.
5. Abi antakse lisatasuna, mis lisandub turuhinnale, millega tootjad müüvad oma elektrit otse turul.
6. Abisaajatel on standardne tasakaalustamiskohustus. Abisaajad võivad tasakaalustamiskohustuse täitmise oma nimel sisse osta teistelt ettevõtjatelt, nt vahendajatelt.
7. Abi ei anta, kui hinnad on negatiivsed.
8. Lõikes 2 kirjeldatud konkureeriva pakkumismenetluse puudumisel võib abi anda käitistele installeeritud elektrivõimsusega alla 1 MW elektri tootmiseks kõigist taastuvallikatest, v.a tuuleenergia, mille puhul võib lõikes 2 kirjeldatud konkureeriva pakkumismenetluse puudumisel abi anda käitistele, mille installeeritud elektrivõimsus on alla 6 MW või millel on vähem kui kuus generaatorit. Kui abi antakse ilma konkureeriva pakkumismenetluseta, järgitakse lõigetes 5, 6 ja 7 sätestatud tingimusi, ilma et see piiraks lõike 9 kohaldamist. Kui abi antakse ilma konkureeriva pakkumismenetluseta, kohaldatakse lisaks artikli 43 lõigetes 5, 6 ja 7 sätestatud tingimusi.
9. Lõigetes 5, 6 ja 7 sätestatud tingimusi ei kohaldata tegevusabi suhtes, mida antakse käitistele installeeritud elektrivõimsusega alla 500 kW elektri tootmiseks kõigist taastuvallikatest, v.a tuuleenergia, mille puhul kõnealuseid tingimusi ei kohaldata tegevusabi suhtes, mida antakse käitistele, mille installeeritud elektrivõimsus on alla 3 MW või millel on vähem kui kolm generaatorit.
10. Lõigetes 8 ja 9 osutatud maksimumvõimsuste arvutamisel käsitatakse käitisi, millel on ühine elektrivõrguga ühinemise punkt, ühe käitisena.
11. Abi antakse ainult seni, kuni taastuvatest energiaallikatest elektrit tootev käitis on täielikult amortiseeritud vastavalt üldtunnustatud raamatupidamispõhimõtetele. Varem saadud investeeringuteks ettenähtud abi tuleb tegevusabist lahutada.
Artikkel 43
Tegevusabi taastuvallikatest toodetud energia edendamiseks väikekäitistes
1. Tegevusabi taastuvallikatest toodetud energia edendamiseks väikekäitistes on aluslepingu artikli 107 lõike 3 tähenduses siseturuga kokkusobiv ja vabastatakse aluslepingu artikli 108 lõike 3 kohasest teavitamiskohustusest, kui täidetud on käesolevas artiklis ja I peatükis sätestatud tingimused.
2. Abi antakse käitistele installeeritud elektrivõimsusega alla 500 kW elektri tootmiseks kõigist taastuvallikatest, v.a tuuleenergia, mille puhul abi antakse käitistele, mille installeeritud elektrivõimsus on alla 3 MW või millel on kuni kolm generaatorit, ja biokütused, mille puhul abi antakse käitistele installeeritud võimsusega alla 50 000 tonni aastas. Kõnealuste maksimumvõimsuste arvutamisel käsitatakse käitisi, millel on ühine elektrivõrguga ühinemise punkt, ühe käitisena.
3. Abi antakse ainult käitistele, mis toodavad muid säästvaid biokütuseid kui toidupõhised biokütused. Tegevusabi toidupõhiseid biokütuseid tootvatele käitistele, mis on tegevust alustanud enne 31. detsembrit 2013 ja mis ei ole veel täielikult amortiseerunud, vabastatakse käesoleva artikli alusel siiski teavitamiskohustusest, kuid igal juhul mitte pärast 2020. aastat.
4. Abi ei anta biokütuste puhul, mille suhtes kohaldatakse tarne- või segamiskohustust.
5. Abi energiaühiku kohta ei tohi ületada kõnealusest taastuvallikast toodetud energia tasandatud kulude ja sama energialiigi turuhinna vahet. Tasandatud kulusid ajakohastatakse regulaarselt ja vähemalt kord aastas.
6. Maksimaalne tasuvusmäär, mida kasutatakse tasandatud kulude arvutamisel, ei tohi ületada asjakohast vahetustehingute intressimäära pluss 100 baaspunkti suurune preemia. Asjakohane vahetustehingute intressimäär on abi andmise vääringu vahetustehingute intressimäär tähtaja puhul, mis kajastab abi saava käitise amortisatsiooniperioodi.
7. Abi antakse ainult seni, kuni käitis on täielikult amortiseeritud vastavalt üldtunnustatud raamatupidamispõhimõtetele. Varem saadud investeeringuteks ettenähtud abi tuleb tegevusabist lahutada.
Artikkel 44
Direktiivi 2003/96/EÜ kohaselt keskkonnamaksu vähendustena antav abi
1. Nõukogu 27. oktoobri 2003. aasta direktiivi 2003/96/EÜ (millega korraldatakse ümber energiatoodete ja elektrienergia maksustamise ühenduse raamistik) ( 28 ) tingimustele vastavad abikavad keskkonnamaksu vähenduste vormis on aluslepingu artikli 107 lõike 3 tähenduses siseturuga kokkusobivad ja vabastatakse aluslepingu artikli 108 lõike 3 kohasest teavitamiskohustusest, kui täidetud on käesolevas artiklis ja I peatükis sätestatud tingimused.
2. Maksuvabastuse saajad valitakse välja läbipaistvate ja objektiivsete kriteeriumide alusel ning nad maksavad maksu vähemalt direktiiviga 2003/96/EÜ ette nähtud miinimumtasemel.
3. Maksuvabastusena antava abi kavad põhinevad kohaldatava keskkonnamaksumäära vähendamisel või kindla hüvitissumma maksmisel või nende kahe kombinatsioonil.
4. Abi ei anta biokütuste puhul, mille suhtes kohaldatakse tarne- või segamiskohustust.
Artikkel 45
Saastatud alade puhastamiseks antav investeeringuteks ettenähtud abi
1. Investeeringuteks ettenähtud abi, mis võimaldab ettevõtjatel heastada keskkonnakahju saastatud alasid puhastades, on aluslepingu artikli 107 lõike 3 tähenduses siseturuga kokkusobiv ja vabastatakse aluslepingu artikli 108 lõike 3 kohasest teavitamiskohustusest, kui täidetud on käesolevas artiklis ja I peatükis sätestatud tingimused.
2. Investeeringuga tuleb heastada keskkonnakahju, sealhulgas mullale või pinna- või põhjaveele tekitatud kahju.
3. Kui on teada juriidiline või füüsiline isik, kes vastutab keskkonnakahju eest liikmesriigi õiguste kohaselt, ilma et see mõjutakse liidu selle valdkonna eeskirju, eelkõige Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. aprilli 2004. aasta direktiivi 2004/35/EÜ keskkonnavastutusest keskkonnakahjustuste ärahoidmise ja parandamise kohta, ( 29 ) mida on muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. märtsi 2006. aasta direktiiviga 2006/21/EÜ kaevandustööstuse jäätmete käitlemise kohta, ( 30 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. aprilli 2009. aasta direktiiviga 2009/31/EÜ, milles käsitletakse süsinikdioksiidi geoloogilist säilitamist ning millega muudetakse nõukogu direktiivi 85/337/EMÜ ja direktiive 2000/60/EÜ, 2001/80/EÜ, 2004/35/EÜ, 2006/12/EÜ, 2008/1/EÜ ning määrust (EÜ) nr 1013/2006 ( 31 ) ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. juuni 2013. aasta direktiiviga 2013/30/EL, milles käsitletakse avamere nafta- ja gaasiammutamisprotsesside ohutust ja millega muudetakse direktiivi 2004/35/EÜ, ( 32 ) peab kõnealune isik maksma heastamise eest kooskõlas „saastaja maksab” põhimõttega ning riigiabi ei anta. Kui keskkonnakahju tekitaja, kes vastutab kohaldatava seadusele alusel, ei ole teada või ei saa teda kohustada heastamise eest maksma, võib heastamise või saaste likvideerimise eest vastutavale isikule anda riigiabi.
4. Abikõlblikud on puhastustööde kulud, millest lahutatakse maa väärtuse tõus. Olenemata sellest, kas saastatud ala puhastamise kulusid saab näidata bilansis põhivarana, võib abikõlbliku investeeringuna arvesse võtta kõiki kulusid, mis ettevõtjale saastatud ala puhastamisel on tekkinud.
5. Hinnangu puhastamisest tuleneva maa väärtuse tõusu kohta peab andma sõltumatu ekspert.
6. Abi osakaal ei tohi ületada 100 % abikõlblikest kuludest.
Artikkel 46
Energiatõhusale kaugküttele ja -jahutusele antav investeeringuteks ettenähtud abi
1. Investeeringuteks ettenähtud abi, mida antakse energiatõhusa kaugkütte või -jahutussüsteemi rajamiseks, on aluslepingu artikli 107 lõike 3 tähenduses siseturuga kokkusobiv ja vabastatakse aluslepingu artikli 108 lõike 3 kohasest teavitamiskohustusest, kui täidetud on käesolevas artiklis ja I peatükis sätestatud tingimused.
2. Abikõlblikud on täiendavad kulud, mida tootmisjaam vajab ühe või mitme tootmisüksuse ehitamiseks, laiendamiseks või remondiks, et tegutseda tavapärase tootmisjaama asemel energiatõhusa kaugkütte ja -jahutussüsteemina. Investeering peab olema energiatõhusa kaugkütte ja -jahutussüsteemi lahutamatu osa.
3. Tootmisjaamale antava abi osakaal ei tohi ületada 45 % abikõlblikest kuludest. Abi osakaalu võib suurendada 20 protsendipunkti võrra väikeettevõtjatele antava abi korral ja 10 protsendipunkti võrra keskmise suurusega ettevõtjatele antava abi korral.
4. Tootmisjaamale antava abi osakaalu võib suurendada 15 protsendipunkti võrra investeeringute puhul, mis tehakse aluslepingu artikli 107 lõike 3 punkti a tingimusi täitvas abi saavas piirkonnas ja 5 protsendipunkti võrra investeeringute puhul, mis tehakse aluslepingu artikli 107 lõike 3 punkti c tingimusi täitvas abi saavas piirkonnas.
5. Abikõlblikud kulud jaotusvõrgu puhul on investeeringukulud.
6. Jaotusvõrgule antava abi summa ei tohi ületada abikõlblike kulude ja tegevuskasumi vahet. Tegevuskasum tuleb abikõlblikest kuludest maha arvata eelnevalt või tagasinõudmise mehhanismi kaudu.
Artikkel 47
Jäätmete ringlussevõtuks ja korduskasutuseks antav investeeringuteks ettenähtud abi
1. Jäätmete ringlussevõtuks ja korduskasutuseks antav investeeringuteks ettenähtud abi on aluslepingu artikli 107 lõike 3 tähenduses siseturuga kokkusobiv ja vabastatakse aluslepingu artikli 108 lõike 3 kohasest teavitamiskohustusest, kui täidetud on käesolevas artiklis ja I peatükis sätestatud tingimused.
2. Investeeringuteks ettenähtud abi antakse teiste ettevõtjate toodetud jäätmete ringlussevõtuks ja korduskasutuseks.
3. Ringlussevõetud või korduskasutatud töödeldud materjalid oleks muudel juhtudel kõrvaldatud või neid käideldaks vähem keskkonnahoidlikult. Muudele jäätmete taaskasutustoimingutele kui ringlussevõtt antava abi suhtes ei kohaldata käesoleva artikli alusel grupierandit.
4. Abiga ei vabastata saastajaid kaudselt koormast, mida nad peaksid vastavalt liidu õigusele kandma, ega koormast, mida saab pidada tavaliseks ettevõttega seotud kuluks.
5. Investeeringu eesmärk ei ole lihtsalt suurendada nõudlust materjalide ringlussevõtuks, ilma et suureneks materjalide kogumine.
6. Investeering peab arendama tehnoloogiat.
7. Abikõlblikud on täiendavad investeeringukulud, mis on vajalikud ringlussevõtu või korduskasutuse tõhustamiseks tehtavate investeeringute realiseerimiseks võrreldes tavapärase sama suutlikkusega korduskasutuse ja ringlussevõtu protsessiga, mis oleks toimunud ilma abita.
8. Abi osakaal ei tohi ületada 35 % abikõlblikest kuludest. Abi osakaalu võib suurendada 20 protsendipunkti võrra väikeettevõtjatele antava abi korral ja 10 protsendipunkti võrra keskmise suurusega ettevõtjatele antava abi korral.
9. Abi osakaalu võib suurendada 15 protsendipunkti võrra investeeringute puhul, mis tehakse aluslepingu artikli 107 lõike 3 punkti a tingimusi täitvas abi saavas piirkonnas ja 5 protsendipunkti võrra investeeringute puhul, mis tehakse aluslepingu artikli 107 lõike 3 punkti c tingimusi täitvas abi saavas piirkonnas.
10. Abi investeeringutele, mis on seotud abisaaja enda jäätmete ringlussevõtu ja taaskasutusega, ei vabastata käesoleva artikli kohaselt teavitamiskohustusest.
Artikkel 48
Energiataristule antav investeeringuteks ettenähtud abi
1. Energiataristu rajamiseks või uuendamiseks antav investeeringuteks ettenähtud abi on aluslepingu artikli 107 lõike 3 tähenduses siseturuga kokkusobiv ja vabastatakse aluslepingu artikli 108 lõike 3 kohasest teavitamiskohustusest, kui täidetud on käesolevas artiklis ja I peatükis sätestatud tingimused.
2. Abi antakse abi saavates piirkondades asuvale energiataristule.
3. Energiataristu suhtes kohaldatakse täielikult tariifide ja juurdepääsu reguleerimist energia siseturgu reguleerivate õigusaktide kohaselt.
4. Abikõlblikud on investeeringukulud.
5. Abi summa ei tohi ületada abikõlblike kulude ja investeeringu tegevuskasumi vahet. Tegevuskasum tuleb abikõlblikest kuludest maha arvata eelnevalt või tagasinõudmise mehhanismi kaudu.
6. Elektrienergia salvestamise ja gaasi hoiustamise projektidesse ja naftataristusse tehtavateks investeeringuteks ette nähtud abi ei vabastata käesoleva artikli kohaselt teavitamiskohustusest.
Artikkel 49
Keskkonnauuringuteks antav abi
1. Uuringuteks, sealhulgas energiaauditiks antav abi, mis on otseselt seotud käesolevas jaos osutatud investeeringutega, on aluslepingu artikli 107 lõike 3 tähenduses siseturuga kokkusobiv ja vabastatakse aluslepingu artikli 108 lõike 3 kohasest teavitamiskohustusest, kui täidetud on käesolevas artiklis ja I peatükis sätestatud tingimused.
2. Abikõlblikud on lõikes 1 osutatud uuringute kulud.
3. Abi osakaal ei tohi ületada 50 % abikõlblikest kuludest.
4. Abi osakaalu võib suurendada 20 protsendipunkti võrra väikeettevõtjate nimel läbiviidavateks uuringuteks antava abi korral ja 10 protsendipunkti võrra keskmise suurusega ettevõtjate nimel läbiviidavateks uuringuteks antava abi korral.
5. Abi ei anta suurettevõtjatele direktiivi 2012/27/EL artikli 8 lõike 4 alusel tehtavateks energiaaudititeks, v.a juhul, kui energiaaudit toimub lisaks kõnealuse direktiivi kohasele kohustuslikule energiaauditile.
8. JAGU
Teatavate loodusõnnetuste tekitatud kahju korvamiseks antav abi
Artikkel 50
Teatavate loodusõnnetuste tekitatud kahju korvamiseks antav abi
1. Maavärinate, laviinide, maalihete, üleujutuste, tornaadode, orkaanide, vulkaanipursete ja metsapõlengute tekitatud kahju korvamiseks antava abi kavad on aluslepingu artikli 107 lõike 2 punkti b tähenduses siseturuga kokkusobivad ja vabastatakse aluslepingu artikli 108 lõike 3 kohasest teavitamiskohustusest, kui täidetud on käesolevas artiklis ja I peatükis sätestatud tingimused.
2. Abi antakse järgmistel tingimustel:
a) liikmesriigi pädev asutus on ametlikult kinnitanud, et antud juhtumi puhul oli tegemist loodusõnnetusega ning
b) loodusõnnetuse ja ettevõtja kantud kahju vahel on otsene põhjuslik seos.
3. Konkreetse loodusõnnetusega seotud abikavad võetakse vastu kolme aasta jooksul pärast asjaomase sündmuse toimumist. Selliste kavade alusel antav abi antakse nelja aasta jooksul alates asjaomase sündmuse toimumisest.
4. Abikõlblikud on kulud, mis tulenevad otseselt loodusõnnetuse tagajärjel kantud kahjust, vastavalt pädeva riikliku asutuse poolt tunnustatud sõltumatu eksperdi või kindlustusandja hinnangule. Selline kahju võib hõlmata materiaalset kahju varale, nt hoonetele, seadmetele, masinatele või varudele, ning tulu kaotust tegevuse täieliku või osalise peatumise tõttu ajavahemikuks, mis ei ületa kuut kuud alates õnnetuse toimumisest. Materiaalse kahju arvutamine põhineb remondikuludel või kahjustatud vara majanduslikul väärtusel enne õnnetust. See ei ületa remondikulusid või õiglase turuväärtuse õnnetusest põhjustatud vähenemist, st vahet vara väärtuste vahel vahetult enne ja vahetult pärast õnnetuse toimumist. Tulu kaotust arvutatakse asjaomase ettevõtja finantsandmete alusel (intressi- ja maksueelne kasum (EBIT), üksnes selline amortisatsioon ja tööjõukulud, mis on seotud loodusõnnetuses kahjustatud ettevõttega), võrreldes õnnetusejärgse kuue kuu finantsandmeid õnnetuse toimumisele eelneva viie aasta seast valitud kolme aasta keskmisega (välja jäetakse parimate ja halvimate finantstulemustega aasta), ning see arvutatakse sama kuuekuulise ajavahemiku kohta. Kahju arvutatakse välja iga abisaaja kohta eraldi.
5. Abi ja mis tahes muud kahju hüvitamiseks ette nähtud maksed, sh kindlustushüvitised, ei tohi ületada 100 % abikõlblikest kuludest.
9. JAGU
Sotsiaalabi äärealade elanike transpordiks
Artikkel 51
Sotsiaalabi äärealade elanike transpordiks
1. Õhu- ja meretranspordi teel toimuvale reisijateveole antav abi on ELi toimimise lepingu artikli 107 lõike 2 punkti a tähenduses siseturuga kokkusobiv ja vabastatakse aluslepingu artikli 108 lõike 3 kohasest teavitamiskohustusest, kui täidetud on käesolevas artiklis ja I peatükis sätestatud tingimused.
2. Abi on tervikuna suunatud lõpptarbijatele, kelle alaline elukoht on äärealadel.
3. Abi antakse reisijate veoks marsruudil, mille alguspunktiks on äärealal asuv lennujaam või sadam ning lõpp-punktiks Euroopa Majanduspiirkonnas asuv muu lennujaam või sadam.
4. Abi antakse diskrimineerimiseta vedaja isiku või teenuse liigi alusel, piiramata äärealale suunduvat või sealt väljuvat teenust täpse marsruudiga.
5. Abikõlblikud kulud on edasi-tagasi pileti hind äärealale või sealt välja, sealhulgas kõik vedaja poolt tarbijalt küsitavad maksud ja tasud.
6. Abi osakaal ei tohi ületada 100 % abikõlblikest kuludest.
10. JAGU
lairibataristutele antav abi
Artikkel 52
Lairibataristutele antav abi
1. Lairibataristu väljaehitamiseks antav investeerimisabi on aluslepingu artikli 107 lõike 3 tähenduses siseturuga kokkusobiv ja vabastatakse aluslepingu artikli 108 lõike 3 kohasest teavitamiskohustusest, kui täidetud on käesolevas artiklis ja I peatükis sätestatud tingimused.
2. Abikõlblikud on järgmised kulud:
a) passiivse lairibataristu kasutuselevõtu investeeringukulud;
b) lairibataristuga seonduvate tsiviilehitustööde investeeringukulud;
c) lairiba põhivõrgu kasutuselevõtu investeeringukulud ning
d) järgmise põlvkonna juurdepääsuvõrgu kasutuselevõtu investeeringukulud.
2a. Alternatiivina abikõlblike kulude kindlaksmääramisele, nagu see on sätestatud lõikes 2, võib ühele projektile antava abi ülemmäära kehtestada konkursi teel, nagu on sätestatud lõikes 4.
3. Investeering tehakse piirkonda, kus sama kategooria (tavalise lairibavõrgu või järgmise põlvkonna juurdepääsuvõrgu) taristu puudub ja kus sellist taristut kavandatava abimeetme avaldamisele järgneva kolme aasta jooksul kommertsalustel tõenäoliselt välja ei arendata, mida kontrollitakse ka avatud avaliku konsultatsiooni teel.
4. Abi eraldatakse avatud, läbipaistva ja mittediskrimineeriva konkursi teel, järgides tehnoloogia neutraalsuse põhimõtet.
5. Võrguoperaator pakub käesoleva määruse artikli 2 punkti 139 kohaselt võimalikult laia aktiivset ja passiivset hulgimüügitasandi juurdepääsu õiglastel ja mittediskrimineerivatel tingimustel, sealhulgas järgmise põlvkonna juurdepääsuvõrgu puhul füüsilist teenuste eraldamist. Selline hulgimüügitasandi juurdepääs antakse vähemalt seitsmeks aastaks ja juurdepääsuõigus kaablikanalisatsioonile või mastidele ei ole ajaliselt piiratud. Kui abi antakse kaablikanalisatsiooni rajamiseks, peab see kanalisatsioon olema piisavalt suur mitme kaablivõrgu ja erinevate võrgutopoloogiate jaoks.
6. Hulgimüügitasandi juurdepääsuhind peaks põhinema riikliku reguleeriva asutuse poolt määratud hinnakujunduspõhimõtetel ja liikmesriigi või liidu võrreldavates, konkurentsivõimelisemates piirkondades kehtivatel võrdlushindadel ning nende puhul peaks võtma arvesse abi, mida võrguoperaator on saanud. Riigi reguleeriva asutusega konsulteeritakse juurdepääsu tingimuste üle (sealhulgas hinnakujundus) ja juhul, kui tekib vaidlus juurdepääsu soovijate ja toetust saanud võrguoperaatori vahel.
7. Kui projektile antav abisumma ületab 10 miljonit eurot, kehtestavad liikmesriigid järelevalve- ja tagasimaksemehhanismi.
11. JAGU
Kultuuri edendamiseks ja kultuuripärandi säilitamiseks antav abi
Artikkel 53
Kultuuri edendamiseks ja kultuuripärandi säilitamiseks antav abi
1. Kultuuri edendamiseks ja kultuuripärandi säilitamiseks antav abi on ELi toimimise lepingu artikli 107 lõike 3 tähenduses siseturuga kokkusobiv ja vabastatakse aluslepingu artikli 108 lõike 3 kohasest teavitamiskohustusest, kui täidetud on käesolevas artiklis ja I peatükis sätestatud tingimused.
2. Abi antakse järgmiste kultuuriga seotud eesmärkide ja tegevuste jaoks:
a) muuseumid, arhiivid, raamatukogud, kunsti- ja kultuurikeskused, teatrid, kinod, ooperiteatrid, kontserdisaalid, muud elava esituse organisatsioonid, filmipärandiga tegelevad asutused ja muud sarnased kultuuritaristud, -organisatsioonid ja -asutused;
b) materiaalne pärand, sealhulgas igasugune kultuuripärand ja arheoloogiamälestised, mälestusmärgid ning ajaloolised paigad ja ehitised; kultuuripärandiga seotud looduspärand või pärand, mida liikmesriigi pädevad asutused ametlikult tunnustavad kultuuri- või looduspärandina;
c) vaimne pärand mis tahes vormis, sealhulgas rahvakombed ja käsitöö;
d) kunsti- või kultuurisündmused ja -üritused, festivalid, näitused ja muud sarnased kultuuritegevused;
e) kultuuri ja kunstiga seotud haridustegevus ning avalikkuse teavitamine kultuuri väljendusvormide mitmekesisuse kaitse ja edendamise tähtsusest haridusprogrammide ja teadlikkuse tõstmise programmidega, sh uute tehnoloogiate abil:
f) kirjutamine, toimetamine, muusika ja kirjanduse tootmine, levitamine, digiteerimine ja avaldamine, sh tõlked.
3. Abi võib anda järgmisel kujul:
a) investeerimisabi, sealhulgas abi kultuuritaristu rajamiseks või uuendamiseks;
b) tegevusabi.
4. Investeerimisabi abikõlblikud kulud on materiaalsesse ja immateriaalsesse varasse tehtud investeeringute kulud, sealhulgas:
a) taristu rajamise, uuendamise, omandamise, konserveerimise või parandamise kulud, juhul kui taristu tegevusaega või ruume kasutatakse kultuurilistel eesmärkidel aastas vähemalt 80 % ulatuses;
b) kultuuripärandi omandamise, sealhulgas rentimise, omandiõiguse ülekandmise ja füüsilise ümberpaigutamise kulud;
c) materiaalse ja vaimse kultuuripärandi kaitse, säilitamise, restaureerimise ja taastamise kulud, sealhulgas lisakulud, mis seonduvad säilitamisega nõuetekohastel tingimustel, spetsiaalsete tööriistade ja materjalidega, ning dokumenteerimise, teadusuuringute, digiteerimise ja avaldamise kulud;
d) kulud, mille eesmärk on parandada üldsuse juurdepääsu kultuuripärandile, sealhulgas digiteerimise ja muu uue tehnoloogia kulud, kulud erivajadustega isikute juurdepääsu parandamiseks (eelkõige rambid ja liftid erivajadustega isikutele, Braille kirjas teave ja katsutavad eksponaadid muuseumides) ning kultuurilise mitmekesisuse edendamiseks ekspositsioonides, programmides ja seoses külastajatega;
e) kultuuriprojektide ja kultuuriliste tegevuste, koostöö- ja vahetusprogrammide ning toetuste kulud, sealhulgas kulud, mis on seotud valikumenetlustega ja edendustööga ning vahetult projekti tulemusel kantud kulud.
5. Tegevusabi puhul on abikõlblikud eelkõige järgmised kulud:
a) kultuuriasutuse ja pärandiobjekti kulud, mis seonduvad pideva või korrapärase tegevusega, sealhulgas näituste, etenduste ja üritustega ning sarnase kultuurilise tegevusega tavapärase tegevuse käigus;
b) kulud, mis on seotud kultuuri ja kunstiga seotud haridustegevuse ning avalikkuse teavitamisega kultuuri väljendusvormide mitmekesisuse kaitse ja edendamise tähtsusest haridusprogrammide ja teadlikkuse tõstmise programmidega, sh uute tehnoloogiate abil;
c) kulud, mille eesmärk on parandada üldsuse juurdepääsu kultuuriasutustele või pärandiobjektidele ja kultuurilisele tegevusele, sealhulgas digiteerimise ja muu uue tehnoloogia kasutamise kulud ning kulud puudega isikute juurdepääsu parandamiseks;
d) kultuuriprojekti või -tegevusega otseselt seotud tegevuskulud, nt kinnisvara ja kultuuriasutuste rendikulud, reisikulud, kulud kultuuriprojekti või -tegevusega otseselt seotud materjalidele ja tarvikutele, näituste ja dekoratsioonide arhitektuurilistele struktuuridele, tööriistade, tarkvara ja varustuse laenu-, rendi- ja amortisatsioonikulu, kulud seoses juurdepääsuõigustega autoriõigustega kaitstud teostele ja muule intellektuaalomandiõigustega kaitstud sisule, reklaamikulu ja kulud, mis on kantud vahetult projekti või tegevuse tulemusel; amortisatsioonikulud ja rahastamiskulud on abikõlblikud ainult siis, kui need ei ole hõlmatud investeeringuteks ettenähtud abiga;
e) kultuuriasutuse ja pärandiobjekti või projekti töötajatega seonduvad personalikulud;
f) väliskonsultantide ja sisseostetud teenuste pakkujate poolt osutatud nõustamis- ja tugiteenuste kulud, mis on kantud vahetult projekti tulemusel.
6. Investeeringuteks ettenähtud abi puhul ei ületa abisumma abikõlblike kulude ja investeeringu tegevuskasumi vahet. Tegevuskasum tuleb abikõlblikest kuludest maha arvata eelnevalt asjakohaste prognooside alusel või tagasinõudmise mehhanismi kaudu. Taristu käitajal on lubatud saada asjaomasel perioodil mõistlikku kasumit.
7. Tegevusabi summa ei tohi ületada summat, mis on vajalik tegevuskahjumi katmiseks ja asjaomasel perioodil mõistliku kasumi saamiseks. See tagatakse eelnevalt asjakohaste prognooside alusel või tagasinõudmise mehhanismi kaudu.
8. Kuni kahe miljoni euro suuruse abi puhul võib abi ülemmäär olla 80 % abikõlblikest kuludest alternatiivina lõigetes 6 ja 7 osutatud meetodi kohaldamisele.
9. ►M1 Lõike 2 punktis f määratletud tegevuse puhul ei tohi maksimaalne abisumma ületada ei vahet abikõlblike kulude ja projekti diskonteeritud tulude vahel ega 70 % abikõlblikest kuludest. ◄ Tulu tuleb abikõlblikest kuludest maha arvata eelnevalt või tagasinõudmise mehhanismi kaudu. Abikõlblikud kulud on kulud, mis on seotud muusika ja kirjanduse kirjastamisega, sealhulgas autoritasud (autoriõiguse tasud), tõlkijate tasud, toimetajate tasud, toimetamisega seotud muud kulud (korrektuur, parandamine, ülevaatamine), küljendamise ja trükieelsed kulud ning trükkimise või e-kirjastamise kulud.
10. Abi ajalehtede ja ajakirjade väljaandmiseks, olenemata sellest, kas need on trükitud või elektroonilised, ei ole käesoleva artikli alusel abikõlblik.
Artikkel 54
Abikavad audiovisuaalsete teoste puhul
1. Abikavad audiovisuaalsete teoste stsenaariumide kirjutamiseks, arendamiseks, tootmiseks, levitamiseks ja reklaamimiseks on aluslepingu artikli 107 lõike 3 tähenduses siseturuga kokkusobivad ja vabastatakse aluslepingu artikli 108 lõike 3 kohasest teavitamiskohustusest, kui täidetud on käesolevas artiklis ja I peatükis sätestatud tingimused.
2. Abi antakse kultuuritootele. Ilmsete vigade vältimiseks toote liigitamisel kultuuritooteks peab iga liikmesriik looma tõhusad protsessid, näiteks taotluste valik ühe või mitme valijaks määratud isiku poolt või taotluste kontrollimine eelnevalt määratletud kultuuriliste kriteeriumide alusel.
3. Abi võib olla järgmine:
a) abi audiovisuaalsete teoste tootmiseks;
b) tootmiseelne abi ning
c) levitamisabi.
4. Kui liikmesriigid on abikavad sidunud territoriaalsete kulutuste kohustustega, võib audiovisuaalsete teoste tootmise abikavades:
a) nõuda, et kuni 160 % kõnealuse audiovisuaalteose tootmiseks antavast abist kasutatakse abi andva liikmesriigi territooriumil, või
b) arvutada audiovisuaalse teose tootmiseks antud abi protsendina tootmiskuludest abi andvas liikmesriigis, mis on tavaline maksusoodustuste kujul abikavade puhul.
Kummalgi juhul ei tohi maksimaalsed kulutused, mille suhtes kohaldatakse kohustuslikke territoriaalseid kulutusi, mingil juhul ületada 80 % üldisest tootmiseelarvest.
Selleks et projektid oleksid abikõlblikud, võib liikmesriik nõuda ka minimaalset tootmistegevuse taset asjaomasel territooriumil, kuid see tase ei tohi ületa 50 % üldisest tootmiseelarvest.
5. Abikõlblikud on järgmised kulud:
a) tootmiseks antav abi: audiovisuaalse teose tootmise kulud, sealhulgas kulud puudega inimeste juurdepääsu parandamiseks;
b) tootmiseelne abi: stsenaariumi kirjutamise kulud ja audiovisuaalse teose arendamise kulud;
c) levitamisabi: audiovisuaalse teose levitamise ja reklaamimise kulud.
6. Audiovisuaalse teose tootmiseks antava abi osakaal ei tohi ületada 50 % abikõlblikest kuludest.
7. Abi osakaalu võib suurendada järgmiselt:
a) 60 % abikõlblikest kuludest mitme liikmesriigi filmitootjate koostöös valmivate rahvusvaheliste projektide puhul, mida rahastab mitu liikmesriiki;
b) kuni 100 % abikõlblikest kuludest audiovisuaalsete teoste ja ühistoodangu puhul, mis valmivad koostöös riikidega, kes on kantud OECD arenguabi komitee abisaajate nimekirja.
8. Tootmiseelse abi osakaal ei tohi ületada 100 % abikõlblikest kuludest. Kui abi saava stsenaariumi või projekti põhjal luuakse audiovisuaalne teos, näiteks film, tuleb tootmiseelsed kulud kaasata üldeelarvesse ja neid abi osakaalu arvutamisel arvesse võtta. Abi osakaal levitamise puhul on sama, mis abi osakaal tootmise puhul.
9. Abi ei või reserveerida teatud tootmistegevuse või tootmise väärtusahela üksikute osade jaoks. Abi filmistuudio taristule ei ole käesoleva artikli alusel abikõlblik.
10. Abi ei tohi reserveerida üksnes oma riigi kodanikele ja abisaajatelt ei tohi nõuda riigi äriõiguse kohaselt asutatud ettevõtja staatust.
12. JAGU
Spordi- ja mitmeotstarbelisele vaba aja veetmise taristule antav abi
Artikkel 55
Spordi- ja mitmeotstarbelisele vaba aja veetmise taristule antav abi
1. Spordi- ja mitmeotstarbelisele vaba aja veetmise taristule antav abi on aluslepingu artikli 107 lõike 3 tähenduses siseturuga kokkusobiv ja vabastatakse aluslepingu artikli 108 lõike 3 kohasest teavitamiskohustusest, kui täidetud on käesolevas artiklis ja I peatükis sätestatud tingimused.
2. Sporditaristut ei tohi kasutada vaid üks profispordi valdkonna kasutaja. Teised profi- ja harrastusspordi valdkonna kasutajad peavad taristut kasutama vähemalt 20 % ulatuses aastasest ajamahust. Kui taristut kasutab üheaegselt mitu kasutajat, arvutatakse vastavad mahu kasutamise osakaalud.
3. Mitmeotstarbeline vaba aja veetmise taristu koosneb vaba aja veetmise rajatistest, mis on mitme otstarbega, pakkudes eelkõige kultuuri- ja vaba aja veetmise teenuseid, v.a lõbustuspargid ja hotellid.
4. Juurdepääs spordi- ja mitmeotstarbelisele vaba aja veetmise taristule peab olema avatud mitmele kasutajale, läbipaistev ja mittediskrimineeriv. Ettevõtjad, kes on taristut rahastanud vähemalt 30 % ulatuses investeeringukuludest, võivad juurdepääsu saada soodsamatel tingimustel, eeldusel et need tingimused tehakse üldsusele kättesaadavaks.
5. Kui sporditaristu kasutajateks on professionaalsed spordiklubid, tagavad liikmesriigid, et kasutamise hinna kujundamise tingimused on avalikult kättesaadavad.
6. Mis tahes kontsessioon või muu volitus kolmandale isikule taristu ehitamiseks, ajakohastamiseks ja/või käitamiseks antakse avatud, läbipaistval ja mittediskrimineerival alusel, võttes täielikult arvesse kohaldatavaid hankereegleid.
7. Abi võib anda järgmisel kujul:
a) investeeringuteks ettenähtud abi, sealhulgas abi spordi- ja mitmeotstarbelisele vaba aja veetmise taristu rajamiseks või uuendamiseks;
b) sporditaristule antav tegevusabi.
8. Spordi- ja mitmeotstarbelisele vaba aja veetmise taristule antava investeeringuteks ettenähtud abi abikõlblikud kulud on materiaalsesse ja immateriaalsesse varasse tehtud investeeringute kulud.
9. Sporditaristule antava tegevusabi puhul on abikõlblikud taristu teenuste osutamisega seotud tegevuskulud. Tegevuskulud hõlmavad näiteks personali-, materjali-, tellitud teenuste, kommunikatsioonide, energia-, hooldus-, rendi- ja halduskulusid jms, kuid ei hõlma amortiseerumis- ja finantseerimiskulusid, kui need on hõlmatud investeeringuteks ettenähtud abiga.
10. Spordi- ja mitmeotstarbelisele vaba aja veetmise taristule antava investeeringuteks ettenähtud abi puhul ei tohi abisumma ületada abikõlblike kulude ja investeeringu tegevuskasumi vahet. Tegevuskasum tuleb abikõlblikest kuludest maha arvata eelnevalt asjakohaste prognooside alusel või tagasinõudmise mehhanismi kaudu.
11. Sporditaristule antava tegevusabi puhul ei tohi abisumma ületada tegevuskahjumit vastava ajavahemiku jooksul. See tagatakse eelnevalt asjakohaste prognooside alusel või tagasinõudmise mehhanismi kaudu.
12. Kuni kahe miljoni euro suuruse abi puhul võib abi ülemmäär olla 80 % abikõlblikest kuludest alternatiivina lõigetes 10 ja 11 osutatud meetodi kohaldamisele.
13. JAGU
Kohalikule taristule antav abi
Artikkel 56
Kohalikule taristule antav investeeringuteks ettenähtud abi
1. Kohaliku taristu rajamise või uuendamise rahastamiseks antav abi, millega aidatakse kohalikul tasandil kaasa ettevõtlus- ja tarbimiskeskkonna parandamisele ja tööstusliku baasi ajakohastamisele ja väljaarendamisele, on aluslepingu artikli 107 lõike 3 tähenduses siseturuga kokkusobiv ja vabastatakse aluslepingu artikli 108 lõike 3 kohasest teavitamiskohustusest, kui täidetud on käesolevas artiklis ja I peatükis sätestatud tingimused.
2. Käesolevat artiklit ei kohaldata sellisele taristule antava abi suhtes, mis on hõlmatud käesoleva määruse III peatüki muude jagudega, v.a 1. jagu „Regionaalabi”. Käesolevat artiklit ei kohaldata ka lennujaamade ja sadamate taristu suhtes.
3. Huvitatud kasutajad peavad taristule juurde pääsema avatud, läbipaistval ja mittediskrimineerival alusel. Taristu kasutamise tasu või müügihind peab vastama turuhindadele.
4. Mis tahes kontsessioon või muu volitus kolmandale isikule taristu käitamiseks antakse avatud läbipaistval ja mittediskrimineerival alusel, võttes täielikult arvesse kohaldatavaid hankereegleid.
5. Abikõlblikud kulud on materiaalsesse ja immateriaalsesse varasse tehtud investeeringute kulud.
6. Abi summa ei tohi ületada abikõlblike kulude ja investeeringu tegevuskasumi vahet. Tegevuskasum tuleb abikõlblikest kuludest maha arvata eelnevalt asjakohaste prognooside alusel või tagasinõudmise mehhanismi kaudu.
7. Eriotstarbelist taristut ei vabastata käesoleva artikli alusel teatamiskohustusest.
14. JAGU
Piirkondlikele lennujaamadele antav abi
Artikkel 56a
Piirkondlikele lennujaamadele antav abi
1. Lennujaamadele antav investeeringuteks ettenähtud abi peab olema aluslepingu artikli 107 lõike 3 tähenduses siseturuga kokkusobiv ja see vabastatakse aluslepingu artikli 108 lõike 3 kohasest teavitamiskohustusest, kui täidetud on käesoleva artikli lõigetes 3–14 ja I peatükis sätestatud tingimused.
2. Lennujaamadele antav tegevusabi peab olema aluslepingu artikli 107 lõike 3 tähenduses siseturuga kokkusobiv ja see vabastatakse aluslepingu artikli 108 lõike 3 kohasest teavitamiskohustusest, kui täidetud on käesoleva artikli lõigetes 3, 4, 10 ja 15–18 ning I peatükis sätestatud tingimused.
3. Lennujaam on avatud kõigile potentsiaalsetele kasutajatele. Läbilaskevõime füüsiliste piirangute korral tuleb eraldis teha asjakohaste, objektiivsete, läbipaistvate ja mittediskrimineerivate kriteeriumide alusel.
4. Abi ei anta olemasoleva lennujaama ümberpaigutamiseks või uue reisilennujaama rajamiseks, sealhulgas olemasoleva lennuvälja ümberehitamiseks reisilennujaamaks.
5. Asjaomane investeering ei tohi ületada määra, mis vastab eeldatavale liiklussagedusele keskpikas perioodis, võttes aluseks mõistlikud liiklusprognoosid.
6. Investeeringuteks ettenähtud abi ei anta lennujaamale, mis asub 100 kilomeetri või 60-minutise auto-, bussi-, rongi- või kiirrongisõidu kaugusel lennujaamast, kust toimuvad regulaarlennud määruse (EÜ) nr 1008/2008 artikli 2 lõike 16 tähenduses.
7. Lõikeid 5 ja 6 ei kohaldata lennujaamadele, mille keskmine reisijate arv aastas abi tegeliku andmise aastale eelnenud kahel majandusaastal on kuni 200 000 reisijat, tingimusel et investeeringuteks ettenähtud abi tulemusel ei ületa lennujaama keskmine eeldatav reisijate arv aastas abi andmisele järgneval kahel majandusaastal 200 000 reisijat. Sellistele lennujaamadele antav investeeringuteks ettenähtud abi on kooskõlas kas lõikega 11 või lõigetega 13 ja 14.
8. Lõiget 6 ei kohaldata, kui investeeringuteks ettenähtud abi antaks lennujaamale, mis asub 100 kilomeetri kaugusel olemasolevatest lennujaamadest, kust toimuvad regulaarlennud määruse (EÜ) nr 1008/2008 artikli 2 punkti 16 tähenduses, tingimusel et marsruut, mis tuleb läbida nende olemasolevate lennujaamade ja abi saava lennujaama vahel eeldab kas laevasõitu, mis kestab vähemalt 90 minutit, või lendu.
9. Investeeringuteks ettenähtud abi ei anta lennujaamale, mille iga-aastane keskmine reisijate arv abi tegeliku andmise aastale eelnenud kahel majandusaastal ületab kolm miljonit reisijat. Investeeringuteks ettenähtud abi tulemusel ei või lennujaama keskmine eeldatav reisijate arv aastas abi andmise aastale järgneval kahel majandusaastal suureneda üle kolme miljoni reisija.
10. Abi ei anta lennujaamadele, mille keskmine kaubaveomaht aastas on abi tegeliku andmise aastale eelnenud kahel majandusaastal üle 200 000 tonni. Abi tulemusel ei või lennujaama keskmine eeldatav kaubaveomaht aastas ületada abi andmise aastale järgneval kahel majandusaastal 200 000 tonni.
11. Investeeringuteks ettenähtud abi summa ei tohi ületada abikõlblike kulude ja investeeringu tegevuskasumi vahet. Tegevuskasum tuleb rahastamiskõlblikest kuludest maha arvata eelnevalt asjakohaste prognooside alusel või tagasinõudmise mehhanismi kaudu.
12. Abikõlblikud kulud on lennujaama taristusse tehtud investeeringutega seotud kulud, sh planeerimiskulud.
13. Investeeringuteks ettenähtud abi summa ei tohi ületada:
a) 50 % sellise lennujaama abikõlblikest kuludest, mille keskmine reisijate arv aastas on abi tegeliku andmise aastale eelnenud kahel majandusaastal üks kuni kolm miljonit reisijat;
b) 75 % sellise lennujaama abikõlblikest kuludest, mille keskmine reisijate arv aastas abi andmise aastale eelnenud kahel majandusaastal on kuni üks miljonit reisijat.
14. Lõikes 13 sätestatud abi ülemmäära võib äärealadel asuvate lennujaamade puhul suurendada 20 protsendipunkti võrra.
15. Tegevusabi ei anta lennujaamadele, mille keskmine reisijate arv aastas on abi tegeliku andmise aastale eelnenud kahel majandusaastal üle 200 000 reisija.
16. Tegevusabi summa ei tohi ületada asjaomasel perioodil tegevuskahjumit ja mõistlikku kasumit. Abi antakse kas eelnevalt kindlaks määratud perioodiliste osamaksetena, mida abi andmise ajavahemikul ei suurendata, või kindlakstehtud tegevuskahjumi alusel tagantjärele kindlaks määratud summadena.
17. Tegevusabi ei anta mis tahes kalendriaastal, mil keskmine reisijate arv aastas on üle 200 000 reisija.
18. Tegevusabi andmine ei sõltu sellest, kas lennujaama käitaja sõlmib konkreetsete lennuettevõtjatega lepingud, milles käsitletakse lennujaamatasusid, turundustasusid või kõnealuses lennujaamas tegutsevate lennuettevõtjate tegevusega seotud muid finantsaspekte.
15. JAGU
Sadamatele antav abi
Artikkel 56b
Meresadamatele antav abi
1. Meresadamatele antav abi peab olema aluslepingu artikli 107 lõike 3 tähenduses siseturuga kokkusobiv ja see vabastatakse aluslepingu artikli 108 lõike 3 kohasest teavitamiskohustusest, kui täidetud on käesolevas artiklis ja I peatükis sätestatud tingimused.
2. Abikõlblikud on järgmised kulud, sealhulgas planeerimiskulud:
a) investeeringud sadama taristu ehitamisse, asendamisse või ajakohastamisse;
b) investeeringud juurdepääsutaristu ehitamisse, asendamisse või ajakohastamisse;
c) süvendamine.
3. Kulud, mis on seotud muu kui transporditegevusega (sealhulgas sadamas tegutsevate tööstusliku tootmise rajatiste, kontoriruumide ja kauplustega) ning pealisehitistega, ei ole abikõlblikud.
4. Abisumma ei tohi ületada abikõlblike kulude ja investeeringu või süvendamise tegevuskasumi vahet. Tegevuskasum tuleb rahastamiskõlblikest kuludest maha arvata eelnevalt asjakohaste prognooside alusel või tagasinõudmise mehhanismi kaudu.
5. Lõike 2 punktis a osutatud abi osakaal investeeringu kohta ei tohi ületada:
a) 100 % abikõlblikest kuludest, kui abikõlblikud kulud projekti kohta on kokku kuni 20 miljonit eurot;
b) 80 % abikõlblikest kuludest, kui abikõlblikud kulud projekti kohta on kokku üle 20 miljoni euro ja kuni 50 miljonit eurot;
c) 60 % abikõlblikest kuludest, kui abikõlblikud kulud projekti kohta on kokku üle 50 miljoni euro ja kuni artikli 4 lõike 1 punktis ee sätestatud summa.
Abi osakaal ei tohi ületada 100 % lõike 2 punktis b ja lõike 2 punktis c kindlaks määratud abikõlblikest kuludest ning jääb artikli 4 lõike 1 punktis ee sätestatud summa piiresse.
6. Lõike 5 esimese lõigu punktides b ja c sätestatud abi osakaalu võib suurendada 10 protsendipunkti võrra selliste investeeringute puhul, mis tehakse abi saavates piirkondades, mis vastavad aluslepingu artikli 107 lõike 3 punktis a nimetatud tingimustele, ja 5 protsendipunkti võrra selliste investeeringute puhul, mis tehakse abi saavates piirkondades, mis vastavad aluslepingu artikli 107 lõike 3 punktis c nimetatud tingimustele.
7. Mis tahes kontsessioon või muu volitus kolmandale isikule toetatud sadamataristu ehitamiseks, ajakohastamiseks, käitamiseks või rentimiseks antakse avatud, läbipaistval ja mittediskrimineerival viisil ning tingimusteta.
8. Toetatud sadamataristu tehakse kättesaadavaks huvitatud kasutajatele võrdsetel ja mittediskrimineerivatel alustel turutingimustel.
9. Kuni viie miljoni euro suuruse abi puhul võib abi ülemmäär olla 80 % abikõlblikest kuludest alternatiivina lõigetes 4, 5 ja 6 osutatud meetodi kohaldamisele.
Artikkel 56c
Siseveesadamatele antav abi
1. Siseveesadamatele antav abi peab olema aluslepingu artikli 107 lõike 3 tähenduses siseturuga kokkusobiv ja see vabastatakse aluslepingu artikli 108 lõike 3 kohasest teavitamiskohustusest, kui täidetud on käesolevas artiklis ja I peatükis sätestatud tingimused.
2. Abikõlblikud on järgmised kulud, sealhulgas planeerimiskulud:
a) investeeringud sadama taristu ehitamisse, asendamisse või ajakohastamisse;
b) investeeringud juurdepääsutaristu ehitamisse, asendamisse või ajakohastamisse;
c) süvendamine.
3. Kulud, mis on seotud muu kui transporditegevusega (sealhulgas sadamas tegutsevate tööstusliku tootmise rajatiste, kontoriruumide ja kauplustega) ning pealisehitistega, ei ole abikõlblikud.
4. Abisumma ei tohi ületada abikõlblike kulude ja investeeringu või süvendamise tegevuskasumi vahet. Tegevuskasum tuleb rahastamiskõlblikest kuludest maha arvata eelnevalt asjakohaste prognooside alusel või tagasinõudmise mehhanismi kaudu.
5. Abi osakaal ei ületa 100 % abikõlblikest kuludest ja jääb artikli 4 lõike 1 punktis ff sätestatud summa piiresse.
6. Mis tahes kontsessioon või muu volitus kolmandale isikule toetatud sadamataristu ehitamiseks, ajakohastamiseks, käitamiseks või rentimiseks antakse avatud, läbipaistval ja mittediskrimineerival viisil ning tingimusteta.
7. Toetatud sadamataristu tehakse kättesaadavaks huvitatud kasutajatele võrdsetel ja mittediskrimineerivatel alustel turutingimustel.
8. Kuni kahe miljoni euro suuruse abi puhul võib abi ülemmäär olla 80 % abikõlblikest kuludest alternatiivina lõigetes 4 ja 5 osutatud meetodi kohaldamisele.
IV PEATÜKK
LÕPPSÄTTED
Artikkel 57
Kehtetuks tunnistamine
Määrus (EÜ) nr 800/2008 tunnistatakse kehtetuks.
Artikkel 58
Üleminekusätted
1. Käesolevat määrust, välja arvatud selle artiklit 9, kohaldatakse ka enne selle määruse vastavate sätete jõustumist antud üksikabi suhtes, kui abi vastab kõigile käesolevas määruses sätestatud tingimustele.
2. Mis tahes abi, mida ei vabastata aluslepingu artikli 108 lõike 3 kohasest teavitamiskohustusest vastavalt käesolevale määrusele või mõnele muule varem jõus olnud määrusele, mis on vastu võetud määruse (EMÜ) nr 994/98 artikli 1 kohaselt, hindab komisjon asjaomaste raamistike, suuniste, teadete ja teatiste alusel.
3. Määruse (EÜ) nr 994/98 artikli 1 alusel vastu võetud, abi andmise ajal jõus olnud mis tahes määruse kohaselt enne 1. jaanuari 2015 antud abi on siseturuga kokkusobiv ja vabastatakse aluslepingu artikli 108 lõike 3 kohasest teavitamiskohustusest, v.a regionaalabi. VKEdele suunatud riskikapitali abikavad, mis on vastu võetud enne 1. juulit 2014 ja määruse (EÜ) nr 800/2008 kohaselt vabastatud aluslepingu artikli 108 lõike 3 kohasest teavitamiskohustusest, on jätkuvalt sellest kohustusest vabad ja siseturuga kokkusobivad kuni rahastamislepingu lõpuni, eeldusel et kõnealuse lepingu alusel toimunud riiklike rahaliste vahendite sidumine börsivälistesse ettevõtetesse investeeriva fondiga toimus enne 1. jaanuari 2015 ning kõik muud teavitamiskohustusest vabastamise tingimused on täidetud.
3a. Mis tahes üksikabi, mida antakse ajavahemikus 1. juulist 2014 kuni 9. juulini 2017 kooskõlas käesoleva määruse sätetega, nagu neid kohaldatakse abi andmise ajal, on siseturuga kokkusobiv ja vabastatakse aluslepingu artikli 108 lõike 3 kohasest teavitamiskohustusest. Mis tahes üksikabi, mida antakse enne 1. juulit 2014 kooskõlas käesoleva määruse sätetega, v.a artikkel 9, nagu neid kohaldatakse kas enne või pärast 10. juulit 2017, on siseturuga kokkusobiv ja vabastatakse aluslepingu artikli 108 lõike 3 kohasest teavitamiskohustusest.
4. Käesoleva määruse kehtivusaja lõppemisel jäävad käesoleva määruse alusel teavitamiskohustusest vabastatud abikavad, välja arvatud regionaalabi kavad, vabastatuks veel kuue kuu pikkuseks üleminekuajaks. Regionaalabi kavade teavitamiskohustusest vabastamine lõpeb heakskiidetud regionaalabi kaartide kehtivusaja lõppemisel. Artikli 21 lõike 2 punkti a kohaselt vabastatud riskifinantseerimisabi teavitamiskohustusest vabastamine lõpeb rahastamislepingu lõppedes, tingimusel et riiklike rahaliste vahendite sidumine börsivälistesse ettevõtetesse investeeriva fondiga toimus kõnealuse lepingu alusel kuue kuu jooksul alates käesoleva määruse kehtivusaja lõpust ning kõik muud teavitamiskohustusest vabastamise tingimused on täidetud.
5. Kui käesolevat määrust muudetakse, on mis tahes abikava, mis on teavitamiskohustusest vabastatud käesoleva määruse kohaselt, nagu seda kohaldatakse abikava jõustumise ajal, teavitamiskohustusest endiselt vabastatud kuni kuue kuu pikkuse üleminekuaja jooksul.
Artikkel 59
Käesolev määrus jõustub 1. juulil 2014.
Määrust kohaldatakse kuni 31. detsembrini 2020.
Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.
I LISA
VKE MÕISTE
Artikkel 1
Ettevõtja
Ettevõtja on majandustegevusega tegelev mis tahes üksus, olenemata selle õiguslikust vormist. See hõlmab eelkõige käsitöö või muu majandustegevusega tegelevaid füüsilisest isikust ettevõtjaid ja pereettevõtteid ning korrapärase majandustegevusega ühinguid ja ühendusi.
Artikkel 2
Töötajate arv ja rahalised ülemmäärad, mille järgi määratakse kindlaks ettevõtja kategooria
1. Mikro-, väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate (VKEd) kategooriasse kuuluvad ettevõtjad, millel on vähem kui 250 töötajat ja mille aastakäive ei ületa 50 miljonit eurot ja/või aastabilansi kogumaht ei ületa 43 miljonit eurot.
2. VKEde kategoorias loetakse väikesteks need ettevõtjad, mis annavad tööd vähem kui 50 inimesele ja mille aastakäive ja/või aastabilansi kogumaht ei ületa 10 miljonit eurot.
3. VKEde kategoorias loetakse mikroettevõtjateks need ettevõtjad, mis annavad tööd vähem kui 10 inimesele ja mille aastakäive ja/või aastabilansi kogumaht ei ületa 2 miljonit eurot.
Artikkel 3
Töötajate arvu ja rahaliste summade arvutamisel arvesse võetavad ettevõtjate liigid
1. Autonoomne ettevõtja on iga ettevõtja, mis ei ole partnerettevõtja lõike 2 tähenduses ega sidusettevõtja lõike 3 tähenduses.
2. ►C1 Partnerettevõtjad on kõik ettevõtjad, mis ei ole sidusettevõtjad lõike 3 tähenduses ning mille vahel on järgmine suhe: üks ettevõtja (kontrolliv ettevõtja) omab üksi või koos ühe või mitme lõikes 3 määratletud sidusettevõtjaga 25 % või rohkem teise ettevõtja (kontrollitava ettevõtja) kapitalist või hääleõigustest. ◄
Ettevõtjat võib lugeda autonoomseks ning partnerettevõtjaid mitteomavaks ka juhul, kui kõnealuse 25 % künnise saavutavad või ületavad järgmised investorid, tingimusel et nad ei ole eraldi ega ühiselt asjaomase ettevõtjaga lõike 3 tähenduses seotud:
a) riiklikud investeerimisühingud, riskikapitaliettevõtjad, korrapäraselt riskikapitaliinvesteeringutega tegelevad isikud või isikute rühmad („äriinglid”), kes investeerivad kapitali noteerimata ettevõtjatesse, tingimusel et nende koguinvesteering samasse ettevõtjasse ei ületa 1 250 000 eurot;
b) ülikoolid või mittetulunduslikud teadusuuringute keskused;
c) institutsioonilised investorid, sealhulgas regionaalarengu fondid;
d) autonoomsed kohalikud omavalitsused, mille aastaeelarve on alla 10 miljoni euro ja milles on alla 5 000 elaniku.
3. Sidusettevõtjad on ettevõtjad, millel on teineteisega mõni järgmistest suhetest:
a) ettevõtja omab teises ettevõtjas aktsionäride või osanike häälteenamust;
b) ettevõtjal on õigus ametisse määrata või ametist vabastada enamikku teise ettevõtja haldus-, juht- või järelevalveorgani liikmetest;
c) ettevõtjal on õigus rakendada teise ettevõtja suhtes valitsevat mõju vastavalt teise ettevõtjaga sõlmitud lepingule või selle asutamislepingule või põhikirjale;
d) ettevõtja, kes on teise ettevõtja aktsionär või osanik, kontrollib vastavalt kokkuleppele kõnealuse ettevõtja teiste aktsionäride või osanikega üksi selle ettevõtja aktsionäride või osanike häälteenamust.
Eeldatakse, et valitsev mõju puudub, kui lõike 2 teises lõigus loetletud investorid ei sekku otseselt ega kaudselt asjaomase ettevõtte juhtimisse, ilma et see mõjutaks nende õigusi aktsionärina.
Ettevõtjaid, kellel on mõni esimeses lõigus nimetatud suhe ühe või mitme teise ettevõtja kaudu või lõikes 2 loetletud investoritega, käsitatakse samuti sidusettevõtjana.
Ettevõtjaid, kellel on mõni nimetatud suhe füüsilise isiku või ühiselt tegutseva füüsiliste isikute rühma kaudu, käsitatakse samuti sidusettevõtjana, kui nende tegevus või osa tegevusest toimub samal asjaomasel turul või lähiturgudel.
Lähiturg on tootmisahelas vahetult asjaomase turu ees või järel asuva toote või teenuse turg.
4. Välja arvatud lõike 2 teises lõigus sätestatud juhtudel, ei saa ettevõtjat käsitada VKEna, kui 25 % või enam selle kapitalist või hääleõigustest on otseselt või kaudselt ühe või mitme avalik-õigusliku asutuse ainu- või ühiskontrolli all.
5. Ettevõtjad võivad deklareerida oma staatuse autonoomse ettevõtja, partnerettevõtja või sidusettevõtjana, lisades andmed artiklis 2 sätestatud ülemmäära kohta. Sellise deklaratsiooni võib teha ka juhul, kui kapital jaguneb selliselt, et ei ole võimalik täpselt kindlaks teha selle omanikku; sel juhul võib ettevõtja heas usus deklareerida, et talle teadaolevalt ei kuulu ettevõtjast 25 % või enam ühele ettevõtjale või omavahel seotud ettevõtjatele ühiselt. Neid deklaratsioone võib teha riigisiseste või liidu sätetega ettenähtud kontrollidest ja uurimistest olenemata.
Artikkel 4
Töötajate arvu ja rahaliste summade arvutamiseks kasutatavad andmed ning võrdlusperiood
1. Töötajate arvu ja rahaliste summade arvutamiseks kasutatakse viimase heakskiidetud aruandeperioodi andmeid ning need arvutatakse aastapõhiselt. Neid arvestatakse kontode sulgemise kuupäeva seisuga. Käibena esitatava summa arvutamiseks lahutatakse sellest käibemaks ja muud kaudsed maksud.
2. Kui ettevõtja leiab kontode sulgemise kuupäeval, et ta on aasta jooksul ületanud või langenud allapoole artiklis 2 sätestatud töötajate arvu või rahalisi künniseid, ei too see kaasa keskmise suurusega, väikese või mikroettevõtja staatuse kaotust, välja arvatud juhul, kui künniseid ületatakse kahel järjestikusel arvestusperioodil.
3. Äsja asutatud ettevõtjate puhul, mille raamatupidamisaruandeid ei ole veel heaks kiidetud, saadakse kasutatavad andmed majandusaasta käigus heas usus koostatud hinnanguliste näitajate alusel.
Artikkel 5
Töötajate arv
Töötajate arv on aasta tööühikute arv, st kogu vaatlusaluse võrdlusaasta jooksul asjaomase ettevõtja ettevõttes või selle heaks täistööajaga töötanud isikute arv. Nende isikute töö, kes ei ole töötanud terve aasta, osalise tööajaga isikute töö, olenemata kestusest, ja hooajatöötajate töö võetakse arvesse aasta tööühikute murdosadena. Töötajad on:
a) koosseisulised töötajad;
b) ettevõtja heaks töötavad isikud, kes alluvad ettevõtjale ning keda loetakse töötajateks siseriikliku õiguse alusel;
c) omanikud-tegevjuhid;
d) ettevõtja korrapärases tegevuses osalevad partnerid, kes saavad ettevõtjalt rahalist kasu.
Töötajate hulka ei loeta praktikante ja üliõpilasi, kes on õppepraktika või kutseõppelepingu alusel kutseoskusi omandamas. Arvesse ei võeta rasedus- ja sünnitus- ega lapsehoolduspuhkuste kestust.
Artikkel 6
Ettevõtja andmete kindlakstegemine
1. Autonoomse ettevõtja puhul tehakse andmed, sealhulgas töötajate arv, kindlaks üksnes selle ettevõtja raamatupidamisaruannete põhjal.
2. Partnerettevõtjaid või sidusettevõtjaid omava ettevõtja andmed, sealhulgas töötajate arv, tehakse kindlaks ettevõtja raamatupidamisaruannete ja muude andmete põhjal või kui on olemas ettevõtja konsolideeritud aruanded või nende ettevõtjate konsolideeritud aruanded, millega ettevõtja on konsolideeritud, siis kõnealuste aruannete põhjal.
►C1 Esimeses lõigus viidatud andmetele liidetakse asjaomase ettevõtja iga sellise partnerettevõtja andmed, mis on asjaomase ettevõtja suhtes vahetult kontrolliva või kontrollitava ettevõtja positsioonis. ◄ Liidetav osa on proportsionaalne kas omatava kapitali või hääleõiguste protsendiga (arvesse võetakse neist suuremat).
Vastastikuse osaluse korral kasutatakse suurimat protsendimäära. Esimeses ja teises lõigus nimetatud andmetele liidetakse 100 % iga sellise ettevõtte andmetest, mis on asjaomase ettevõttega otseselt või kaudselt seotud, juhul kui neid andmeid aruannete konsolideerimisel juba arvesse ei võetud.
3. Lõike 2 kohaldamiseks võetakse andmed asjaomase ettevõtja partnerettevõtjate kohta nende raamatupidamisaruannetest ja muudest, võimaluse korral konsolideeritud andmetest. Nendele liidetakse 100 % partnerettevõtjatega seotud ettevõtjate andmetest, välja arvatud juhul, kui nende andmeid on konsolideerimisel juba arvesse võetud.
Lõike 2 kohaldamiseks võetakse andmed asjaomase ettevõtjaga seotud ettevõtjate kohta nende raamatupidamisaruannetest ja muudest, võimaluse korral konsolideeritud andmetest. ►C1 Neile liidetakse proportsionaalselt andmed kõnealuse seotud ettevõtja kõikide võimalike partnerettevõtjate kohta, mis on asjaomase ettevõtja suhtes vahetult kontrolliva või kontrollitava ettevõtja positsioonis, välja arvatud juhul, kui neid on konsolideeritud aruannetes juba arvesse võetud protsendimäära ulatuses, mis on vähemalt proportsionaalne lõike 2 teise lõigu alusel kindlaks tehtud protsendimääraga. ◄
4. Kui konsolideeritud aruannetes ei ole andmeid konkreetse ettevõtja töötajate arvu kohta, arvutatakse töötajate arv partnerettevõtja andmete proportsionaalse kokkuliitmise teel, liites neile andmed ettevõtjate kohta, millega asjaomane ettevõtja on seotud.
II LISA
TEAVE RIIGIABI KOHTA, MILLE SUHTES KÄESOLEVA MÄÄRUSE TINGIMUSTE ALUSEL TEAVITAMISKOHUSTUST EI KOHALDATA
I OSA
esitatakse komisjoni IT-rakenduse kaudu, nagu on ette nähtud artikliga 11
II OSA
esitatakse komisjoni IT-rakenduse kaudu, nagu on ette nähtud artikliga 11
Näidake, millise üldise grupierandi määruse artikli alusel abimeedet rakendatakse
|
Põhieesmärk – Üldeesmärgid (loetelu) |
Eesmärgid (loetelu) |
Abi ülemmäär (%) või maksimaalne aastane abisumma riigi vääringus (täissumma) |
VKEde boonused (%) |
|
|
Investeeringuteks ettenähtud regionaalabi (1) (artikkel 14) |
□ Abikava |
… % |
… % |
|
|
□ Sihtotstarbeline üksikabi |
… % |
… % |
||
|
Regionaalne tegevusabi (artikkel 15) |
□ Kauba transpordikulud abikõlblikes piirkondades (artikli 15 lõike 2 punkt a) |
… % |
… % |
|
|
□ Lisakulud äärepoolseimates piirkondades (artikli 15 lõike 2 punkt b) |
… % |
… % |
||
|
□ Regionaalne linnaarendusabi (artikkel 16) |
…. riigi vääringus |
… % |
||
|
VKEdele antav (artiklid 17, 18, 19–20) |
□ VKEdele antav investeeringuteks ettenähtud abi (artikkel 17) |
… % |
… % |
|
|
□ VKEdele nõustamiseks antav abi (artikkel 18) |
… % |
… % |
||
|
□ VKEdele messidel osalemiseks antav abi (artikkel 19) |
… % |
… % |
||
|
□ Abi VKEde koostöökuludeks, mis on seotud Euroopa territoriaalse koostöö projektidega (artikkel 20) |
… % |
… % |
||
|
Abi VKEde juurdepääsuks rahastamisele (artiklid 21–22) |
□ Riskifinantseerimisabi (artikkel 21) |
…riigi vääringus |
… % |
|
|
□ Idufirmadele antav abi (artikkel 22) |
…riigi vääringus |
… % |
||
|
□ VKEdele antav abi – VKEdele keskenduvatele alternatiivsetele kauplemisplatvormidele antav abi (artikkel 23) |
… %; kui abi on idufirmale antava abi vormis: … riigi vääringus |
… % |
||
|
□ VKEdele antav abi – Esmaseks taustauuringuks antav abi (artikkel 24) |
… % |
… % |
||
|
Teadus- ja arendustegevuseks ning innovatsiooniks antav abi (artiklid 25–30) |
Teadus- ja arendusprojektidele antav abi (artikkel 25) |
□ Alusuuringud (artikli 25 lõike 2 punkt a) |
… % |
… % |
|
□ Rakendusuuringud (artikli 25 lõike 2 punkt b) |
… % |
… % |
||
|
□ Tootearendus (artikli 25 lõike 2 punkt c) |
… % |
… % |
||
|
□ Teostatavusuuringud (artikli 25 lõike 2 punkt d) |
… % |
… % |
||
|
□ Investeeringuteks ettenähtud abi teadusuuringute taristule (artikkel 26) |
… % |
… % |
||
|
□ Innovatsiooniklastritele antav abi (artikkel 27) |
… % |
… % |
||
|
□ VKEdele antav innovatsiooniabi (artikkel 28) |
… % |
… % |
||
|
□ Protsessi- ja organisatsiooniinnovatsiooniks antav abi (artikkel 29) |
… % |
… % |
||
|
□ Kalandus- ja vesiviljelussektoris teadus- ja arendustegevuseks antav abi (artikkel 30) |
… % |
… % |
||
|
□ Koolitusabi (artikkel 31) |
… % |
… % |
||
|
Ebasoodsas olukorras olevate või puudega töötajate jaoks antav abi (artiklid 32–35) |
□ Ebasoodsas olukorras olevate töötajate töölevõtmiseks palgatoetuste vormis antav abi (artikkel 32) |
… % |
… % |
|
|
□ Puudega töötajate tööhõive jaoks palgatoetuste vormis antav abi (artikkel 33) |
… % |
… % |
||
|
□ Abi puudega töötajate tööhõivega kaasnevate lisakulude hüvitamiseks (artikkel 34) |
… % |
… % |
||
|
□ Abi ebasoodsas olukorras olevate töötajate abistamisega seotud kulude hüvitamiseks (artikkel 35) |
… % |
… % |
||
|
Keskkonnakaitseks antav abi (artiklid 36–49) |
□ Investeeringuteks ettenähtud abi, mis võimaldab ettevõtjatel teha liidu keskkonnakaitsealastes normatiivides nõutust rohkem või parandada keskkonnakaitset liidu normatiivide puudumisel (artikkel 36) |
… % |
… % |
|
|
□ Investeeringuteks ettenähtud abi varaseks vastavusseviimiseks tulevaste liidu normatiividega (artikkel 37) |
… % |
… % |
||
|
□ Energiatõhususe meetmetesse tehtavateks investeeringuteks ettenähtud abi (artikkel 38) |
… % |
… % |
||
|
□ Hoonete energiatõhususe projektidesse tehtavateks investeeringuteks ettenähtud abi (artikkel 39) |
…riigi vääringus |
… % |
||
|
□ Suure tõhususega koostootmisse tehtavateks investeeringuteks ettenähtud abi (artikkel 40) |
… % |
… % |
||
|
□ Taastuvallikatest toodetud energia edendamisse tehtavateks investeeringuteks ettenähtud abi (artikkel 41) |
… % |
… % |
||
|
□ Tegevusabi taastuvallikatest toodetud elektrienergia edendamiseks (artikkel 42) |
… % |
… % |
||
|
□ Tegevusabi taastuvallikatest toodetud energia edendamiseks väikekäitistes (artikkel 43) |
… % |
… % |
||
|
□ Direktiivi 2003/96/EÜ kohaselt keskkonnamaksu vähendustena antav abi (artikkel 44) |
… % |
… % |
||
|
□ Saastatud alade puhastamiseks antav investeeringuteks ettenähtud abi (artikkel 45) |
… % |
… % |
||
|
□ Energiatõhusale kaugküttele ja -jahutusele antav investeeringuteks ettenähtud abi (artikkel 46) |
… % |
… % |
||
|
□ Jäätmete ringlussevõtuks ja korduskasutuseks antav investeeringuteks ettenähtud abi (artikkel 47) |
… % |
… % |
||
|
□ Energiataristule antav investeeringuteks ettenähtud abi (artikkel 48) |
… % |
… % |
||
|
□ Keskkonnauuringuteks antav abi (artikkel 49) |
… % |
… % |
||
|
□ Teatavate loodusõnnetuste tekitatud kahju korvamiseks antav abi (artikkel 50) |
Abi ülemmäär |
… % |
… % |
|
|
Loodusõnnetuse liik |
□ maavärin □ laviin □ maalihe □ üleujutus □ tornaado □ orkaan □ vulkaanipurse □ metsapõleng |
|||
|
Loodusõnnetuse toimumise kuupäev |
pp/kk/aaaa–pp/kk/aaaa |
|||
|
□ Sotsiaalabi äärealade elanike transpordiks (artikkel 51) |
… % |
… % |
||
|
□ Lairibataristutele antav abi (artikkel 52) |
…riigi vääringus |
… % |
||
|
□ Kultuuri edendamiseks ja kultuuripärandi säilitamiseks antav abi (artikkel 53) |
… % |
… % |
||
|
□ Abikavad audiovisuaalsete teoste puhul (artikkel 54) |
|
|
||
|
… % |
… % |
|||
|
□ Spordi- ja mitmeotstarbelisele vaba aja veetmise taristule antav abi (artikkel 55) |
… % |
… % |
||
|
□ Kohalikule taristule antav investeeringuteks ettenähtud abi (artikkel 56) |
… % |
… % |
||
|
□ Piirkondlikele lennujaamadele antav abi (artikkel 56a) |
… % |
… % |
||
|
□ Meresadamatele antav abi (artikkel 56b) |
… % |
… % |
||
|
□ Siseveesadamatele antav abi (artikkel 56c) |
… % |
… % |
||
|
(1) Kui abikava(de) raames antavale abile lisandub sihtotstarbeline regionaalabi, siis näidake abi osakaal nii abikava raames antava abi kui ka sihtotstarbelise üksikabi puhul. |
||||
III LISA
Teabe avaldamine artikli 9 lõike 1 kohaselt
Liikmesriigid loovad oma ülevaatlikud riigiabi veebisaidid, kus tuleb avaldada artikli 9 lõikes 1 sätestatud teave sellisel viisil, mis tagab teabele lihtsa juurdepääsu. Teave avaldatakse (näiteks CSV- või XML-vormingus) tabeli vormis, mis võimaldab andmeid otsida, andmetest väljavõtet teha ja neid hõlpsasti internetis avaldada. Veebisaidile peavad ilma piiranguteta juurde pääsema kõik huvitatud isikud. Veebisaidile juurdepääsuks ei tohi nõuda kasutaja eelnevat registreerimist.
Iga antud abi kohta avaldatakse artikli 9 lõike 1 punkti c kohaselt järgmine teave.
— Abisaaja nimi
— Abisaaja tunnus
— Ettevõtja liik (VKE/suurettevõtja) abi andmise ajal
— Piirkond, kus abisaaja asub (NUTS 2. tasand ( 33 ))
— Majandussektor NACE rühma tasandil ( 34 )
— Abi element (täissumma omavääringus ( 35 ))
— Abimeede ( 36 ) (toetus/intressitoetus, laen/tagasimakstav ettemakse/tagasimakstav toetus, garantii, maksusoodustus või -vabastus, riskifinantseerimine, muu (palun täpsustage))
— Abi andmise kuupäev:
— Abi eesmärk
— Abi andev asutus
— Artiklite 16 ja 21 kohaste kavade puhul volitatud üksuse nimi ja valitud finantsvahendajate nimed
— Abimeetme viide ( 37 ).
( 1 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2013. aasta määrus (EL) nr 1379/2013 kalapüügi- ja vesiviljelustoodete turu ühise korralduse kohta, millega muudetakse nõukogu määruseid (EÜ) nr 1184/2006 ja (EÜ) nr 1224/2009 ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 104/2000 (ELT L 354, 28.12.2013, lk 1).
( 2 ) Nõukogu 10. detsembri 2010. aasta otsus 2010/787/EL konkurentsivõimetute söekaevanduste sulgemise soodustamiseks antava riigiabi kohta (ELT L 336, 21.12.2010, lk 24).
( 3 ) ELT L 336, 21.12.2010, lk 24.
( 4 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2013/34/EL, 26. juuni 2013, teatavat liiki ettevõtjate aruandeaasta finantsaruannete, konsolideeritud finantsaruannete ja nendega seotud aruannete kohta ja millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2006/43/EÜ ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiivid 78/660/EMÜ ja 83/349/EMÜ.
( 5 ) ELT L 393, 30.12.2006, lk 1.
( 6 ) ELT L 134, 30.4.2004, lk 114.
( 7 ) ELT L 206, 8.8.2009, lk 1.
( 8 ) ELT L 24, 29.1.2008, lk 8.
( 9 ) ELT L 315, 14.11.2012, lk 1.
( 10 ) COM(2012) 595, 17.10.2012.
( 11 ) ELT L 283, 31.10.2003, lk 51.
( 12 ) ELT L 211, 14.8.2009, lk 55.
( 13 ) ELT L 211, 14.8.2009, lk 94.
( 14 ) ELT L 211, 14.8.2009, lk 1.
( 15 ) ELT L 211, 14.8.2009, lk 15.
( 16 ) ELT L 211, 14.8.2009, lk 36.
( 17 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. septembri 2008. aasta määrus (EÜ) nr 1008/2008 ühenduses lennuteenuste osutamist käsitlevate ühiseeskirjade kohta (ELT L 293, 31.10.2008, lk 3).
( 18 ) Nõukogu 15. oktoobri 1996. aasta direktiiv 96/67/EÜ juurdepääsu kohta maapealse käitluse turule ühenduse lennujaamades (EÜT L 272, 25.10.1996, lk 36).
( 19 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. novembri 2000. aasta direktiiv 2000/59/EÜ laevaheitmete ja lastijäätmete vastuvõtmise seadmete kohta sadamates (EÜT L 332, 28.12.2000, lk 81).
( 20 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2013. aasta määrus (EL) nr 1315/2013 üleeuroopalise transpordivõrgu arendamist käsitlevate liidu suuniste kohta ja millega tunnistatakse kehtetuks otsus nr 661/2010/EL (ELT L 348, 20.12.2013, lk 1).
( 21 ) ELT C 155, 20.6.2008, lk 10.
( 22 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määrus (EL) nr 1303/2013, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi, Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondi ning Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta, nähakse ette üldsätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi ja Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1083/2006 (ELT L 347, 20.12.2013, lk 320).
( 23 ) Käesoleva määruse artiklite 16 ja 21 kohaste kavade puhul ei ole vaja täita tingimust avaldada teavet iga abi kohta, mis ületab 500 000 eurot, kui tegemist on VKEdega, mis ei ole sooritanud ühtki kaubanduslikku müüki mis tahes turul.
( 24 ) ELT L 140, 30.4.2004, lk 1.
( 25 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 508/2014, 15. mai 2014, Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EÜ) nr 2328/2003, (EÜ) nr 861/2006, (EÜ) nr 1198/2006 ja (EÜ) nr 791/2007 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1255/2011 (ELT L 149, 20.5.2014, lk 1).
( 26 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1303/2013, 17. detsember 2013, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi, Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondi ning Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta, nähakse ette üldsätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi ja Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1083/2006 (ELT L 347, 20.12.2013, lk 320).
( 27 ) ELT L 315, 14.11.2012, lk 1.
( 28 ) ELT L 283, 31.10.2003, lk 51.
( 29 ) ELT L 143, 30.4.2004, lk 56.
( 30 ) ELT L 102, 11.4.2006, lk 1.
( 31 ) ELT L 140, 5.6.2009, lk 114.
( 32 ) ELT L 178, 28.6.2013, lk 66.
( 33 ) NUTS — statistiliste territoriaalüksuste liigitus. Tavaliselt on märgitud 2. tasandi piirkond.
( 34 ) ►M1 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. detsembri 2006. aasta määrus (EÜ) nr 1893/2006, millega kehtestatakse majanduse tegevusalade statistiline klassifikaator NACE Revision 2 ning muudetakse nõukogu määrust (EMÜ) nr 3037/90 ja teatavaid EÜ määrusi, mis käsitlevad konkreetseid statistikavaldkondi (ELT L 393, 30.12.2006, lk 1). ◄
( 35 ) ►M1 Brutotoetusekvivalent või käesoleva määruse artikli 16, 21, 22 või 39 kohaste meetmete puhul investeeringu summa. ◄ Tegevusabi puhul võib esitada aastase abisumma abisaaja kohta. Maksustamiskavade ning artikli 16 (regionaalne linnaarenguabi) ja artikli 21 (riskifinantseerimisabi) kohaste kavade puhul võib summa esitada käesoleva määruse artikli 9 lõike 2 kohaste vahemikena.
( 36 ) Kui abi antakse mitme abimeetme kaudu, tuleb esitada abisumma iga meetme kohta eraldi.
( 37 ) Annab komisjon elektrooniliselt käesoleva määruse artikli 11 kohaselt.