Back to EUR-Lex homepage

EUR-Lex Access to European Union law

Back to EUR-Lex homepage

This document is an excerpt from the EUR-Lex website

Use quotation marks to search for an "exact phrase". Append an asterisk (*) to a search term to find variations of it (transp*, 32019R*). Use a question mark (?) instead of a single character in your search term to find variations of it (ca?e finds case, cane, care).
Search tips
Need more search options? Use the Advanced search
You are here

Document 02014R0596-20210101

Consolidated text: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 596/2014, 16. aprill 2014, mis käsitleb turukuritarvitusi (turukuritarvituse määrus) ning millega tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2003/6/EÜ ja komisjoni direktiivid 2003/124/EÜ, 2003/125/EÜ ja 2004/72/EÜ (EMPs kohaldatav tekst)EMPs kohaldatav tekst

Access initial legal act
(

Legal status of the document In force

)

Access current version (09/01/2024)

ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2014/596/2021-01-01

02014R0596 — ET — 01.01.2021 — 002.001

Käesolev tekst on üksnes dokumenteerimisvahend ning sel ei ole mingit õiguslikku mõju. Liidu institutsioonid ei vastuta selle teksti sisu eest. Asjakohaste õigusaktide autentsed versioonid, sealhulgas nende preambulid, on avaldatud Euroopa Liidu Teatajas ning on kättesaadavad EUR-Lexi veebisaidil. Need ametlikud tekstid on vahetult kättesaadavad käesolevasse dokumenti lisatud linkide kaudu

►B

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EL) nr 596/2014,

16. aprill 2014,

mis käsitleb turukuritarvitusi (turukuritarvituse määrus) ning millega tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2003/6/EÜ ja komisjoni direktiivid 2003/124/EÜ, 2003/125/EÜ ja 2004/72/EÜ

(EMPs kohaldatav tekst)

(ELT L 173 12.6.2014, lk 1)

Muudetud:

 

 

Euroopa Liidu Teataja

  nr

lehekülg

kuupäev

►M1

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EL) 2016/1011, 8. juuni 2016,

  L 171

1

29.6.2016

►M2

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EL) 2016/1033, 23. juuni 2016,

  L 175

1

30.6.2016

►M3

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EL) 2019/2115, 27. november 2019,

  L 320

1

11.12.2019


Parandatud:

►C1

Parandus, ELT L 287, 21.10.2016, lk  320 (596/2014)



▼B

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EL) nr 596/2014,

16. aprill 2014,

mis käsitleb turukuritarvitusi (turukuritarvituse määrus) ning millega tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2003/6/EÜ ja komisjoni direktiivid 2003/124/EÜ, 2003/125/EÜ ja 2004/72/EÜ

(EMPs kohaldatav tekst)



I

PEATÜKK

ÜLDSÄTTED

Artikkel 1

Reguleerimisese

Käesoleva määrusega kehtestatakse ühine siseteabe alusel kauplemist, siseteabe õigusvastast avaldamist ja turuga manipuleerimist (turukuritarvitus) reguleeriv õigusraamistik ning turukuritarvitust tõkestavad meetmed, et tagada liidu finantsturgude terviklikkus ning tugevdada investorite kaitset nendel turgudel ja suurendada investorite usaldust kõnealuste turgude vastu.

Artikkel 2

Kohaldamisala

1.  

Käesolevat määrust kohaldatakse järgmise suhtes:

a) 

finantsinstrumendid, millega on lubatud kaubelda reguleeritud turul või mille kohta on esitatud reguleeritud turul kauplemisele võtmise taotlus;

b) 

finantsinstrumendid, millega kaubeldakse või mis on võetud kauplemisele mitmepoolses kauplemissüsteemis või mille kohta on esitatud mitmepoolses kauplemissüsteemis kauplemisele võtmise taotlus;

c) 

finantsinstrumendid, millega kaubeldakse organiseeritud kauplemissüsteemis;

d) 

finantsinstrumendid, mis ei ole hõlmatud punktidega a, b ega c ning mille hind või väärtus sõltub kõnealustes punktides osutatud finantsinstrumendi hinnast või väärtusest või mis mõjutavad kõnealustes punktides osutatud finantsinstrumendi hinda või väärtust ning mis võivad muu hulgas hõlmata krediidiriski vahetustehinguid ja hinnavahelepinguid.

Käesolevat määrust kohaldatakse ka tegevusele ja tehingutele, sealhulgas pakkumistele lubatud heitkoguse väärtpaberite või neil põhinevate enampakkumistoodete pakkumisega enampakkumisplatvormil, millele on antud reguleeritud turu tegevusluba, sealhulgas siis, kui enampakkumistooted ei ole finantsinstrumendid, vastavalt komisjoni määrusele (EÜ) nr 1031/2010. Ilma et see piiraks selliste erisätete kohaldamist, mis on seotud enampakkumise raames esitatavate pakkumistega, kohaldatakse kõigile sellistele pakkumistele käesoleva määruse kohaseid kauplemiskorraldustele osutavaid nõudeid ja keeldusid.

2.  

Artikleid 12 ja 15 kohaldatakse ka järgmise suhtes:

a) 

kauba hetkelepingud, mis ei ole energia hulgimüügi tooted, kui tehing, korraldus või tegevus mõjutab või tõenäoliselt mõjutab või peaks mõjutama lõikes 1 osutatud finantsinstrumendi hinda või väärtust, ning

b) 

teatavat liiki finantsinstrumendid, sealhulgas tuletislepingud või tuletisinstrumendid krediidiski ülekandmiseks, kui tehing, korraldus, pakkumine või tegevus avaldab või tõenäoliselt avaldab mõju kauba hetkelepingute hinnale või väärtusele, kui see hind või väärtus sõltub nimetatud finantsinstrumentide hinnast või väärtusest, ning

c) 

võrdlusalustega seotud tegevus.

3.  
Käesolevat määrust kohaldatakse lõigetes 1 ja 2 osutatud finantsinstrumentidega seotud tehingute, korralduste või tegevuse suhtes olenemata sellest, kas tehing tehakse, korraldus antakse või tegevus toimub kauplemiskohas.
4.  
Käesolevas määruses sätestatud keelde ja nõudeid kohaldatakse lõigetes 1 ja 2 osutatud instrumentidega seoses liidus või kolmandas riigis toimuva tegevuse ja tegevusetuse suhtes.

Artikkel 3

Mõisted

1.  

Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:

1) 

„finantsinstrument” – finantsinstrument, nagu määratletud direktiivi 2014/65/EL artikli 4 lõike 1 punktis 15;

2) 

„investeerimisühing” – investeerimisühing, nagu määratletud direktiivi 2014/65/EL artikli 4 lõike 1 punktis 1;

3) 

„krediidiasutus” – krediidiasutus, nagu määratletud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013 ( 1 ) artikli 4 lõike 1 punktis 1;

4) 

„finantseerimisasutus” – finantseerimisasutus, nagu määratletud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013 artikli 4 lõike 1 punktis 26;

5) 

„turukorraldaja” – turukorraldaja, nagu määratletud direktiivi 2014/65/EL artikli 4 lõike 1 punktis 18;

6) 

„reguleeritud turg” – reguleeritud turg, nagu määratletud direktiivi 2014/65/EL artikli 4 lõike 1 punktis 21;

7) 

„mitmepoolne kauplemissüsteem” – mitmepoolne kauplemissüsteem, nagu määratletud direktiivi 2014/65/EL artikli 4 lõike 1 punktis 22;

8) 

„organiseeritud kauplemissüsteem” – liidus asuv süsteem või platvorm, nagu määratletud direktiivi 2014/65/EL artikli 4 lõike 1 punktis 23;

9) 

„turu tunnustatud tava” – eriomane turutava, mida pädev asutus tunnustab vastavalt artiklile 13;

10) 

„kauplemiskoht” – kauplemiskoht, nagu määratletud direktiivi 2014/65/EL artikli 4 lõike 1 punktis 24;

11) 

„VKEde kasvuturg” – VKEde kasvuturg, nagu määratletud direktiivi 2014/65/EL artikli 4 lõike 1 punktis 12;

12) 

„pädev asutus” – ametiasutus, mis on määratud artikli 22 kohaselt, kui käesolevas määruses ei ole sätestatud teisiti;

13) 

„isik” – füüsiline või juriidiline isik;

14) 

„kaup” – kaup, nagu määratletud komisjoni määruse (EÜ) nr 1287/2006 ( 2 ) artikli 2 punktis 1;

15) 

„kauba hetkeleping” – sellise kauba tarnimise leping, millega kaubeldakse hetketurul ja mis tarnitakse kohe pärast tehingu arveldamist, ning sellise kauba tarnimise leping, mis ei ole finantsinstrument, sh natuuras arveldatav forvardleping;

16) 

„hetketurg” – kaubaturg, kus kaup müüakse raha eest ja tarnitakse kohe pärast tehingu arveldamist, ning muud mittefinantsturud, nagu kauba forvardturud;

17) 

„tagasiostuprogramm” – kauplemine oma aktsiatega vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2012/30/EL ( 3 ) artiklitele 21–27;

18) 

„algoritmkauplemine” – algoritmkauplemine, nagu määratletud direktiivi 2014/65/EL artikli 4 lõike 1 punktis 39;

19) 

„lubatud heitkoguse väärtpaber” – direktiivi 2014/65/EL I lisa C jao punktis 11 kirjeldatud lubatud heitkoguse väärtpaber;

20) 

„lubatud heitkoguse väärtpaberite turu osaline” – isik, kes teeb tehinguid lubatud heitkoguse väärtpaberitega, sealhulgas isik, kes annab lubatud heitkoguse väärtpaberitega, lubatud heitkoguse väärtpaberitel põhinevate enampakkumistoodetega või lubatud heitkoguse väärtpaberitel põhinevate tuletisinstrumentidega seotud kauplemiskorraldusi ning kellele ei laiene artikli 17 lõike 2 teise lõigu kohane erand;

21) 

„emitent” – avalik-õiguslik või eraõiguslik juriidiline isik, kes emiteerib või kavatseb emiteerida finantsinstrumente, kusjuures finantsinstrumente esindavate hoidmistunnistuste puhul on emitent esindatava finantsinstrumendi emitent;

22) 

„energia hulgimüügi toode” – energia hulgimüügi toode, nagu määratletud määruse (EL) nr 1227/2011 artikli 2 punktis 4;

23) 

„riiklik reguleeriv asutus” – riiklik reguleeriv asutus, nagu määratletud määruse (EL) nr 1227/2011 artikli 2 punktis 10;

24) 

„kaubatuletisinstrumendid” – kaubatuletisinstrumendid, nagu määratletud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 600/2014 ( 4 ) artikli 2 lõike 1 punktis 30;

25) 

„juhtimiskohustusi täitev isik” – selline isik emitendi, lubatud heitkoguse väärtpaberite turu osalise või artikli 19 lõikes 10 osutatud muu üksuse koosseisus, kes on:

a) 

sellise üksuse haldusorgani, juhatuse või järelevalveorgani liige või

b) 

kõrgema astme juht, kes ei ole punktis a osutatud organite liige, kellel on korrapärane juurdepääs üksusega otseselt või kaudselt seotud siseteabele ja kelle pädevuses on langetada selle üksuse tulevast arengut ja ärilisi väljavaateid mõjutavaid juhtimisotsuseid.

26) 

„lähedalt seotud isik”:

a) 

abikaasa või muu elukaaslane, keda riigi õiguses käsitatakse abikaasaga võrdväärsena;

b) 

ülalpeetav laps vastavalt riigi õigusele;

c) 

muu sugulane, kellel on asjaomase tehingu tegemise päevaks olnud selle isikuga ühine majapidamine vähemalt ühe aasta jooksul, või

▼C1

d) 

juriidiline isik, usaldusfond või seltsing, mille juhtimiskohustusi täidab juhtimiskohustusi täitev isik või alapunktides a, b või c osutatud isik või mida selline isik otse või kaudselt kontrollib või mis on asutatud sellise isiku kasuks või mille majandushuvid on sellise isiku huvidega sisuliselt samaväärsed;

▼B

27) 

„andmeliikluse andmed” – liiklusandmed, nagu määratletud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2002/58/EÜ ( 5 ) artikli 2 teise lõigu punktis b;

28) 

„ametialaselt tehinguid vahendav või täitev isik” – isik, kes tegeleb kutseliselt finantsinstrumendiga seotud korralduste vastuvõtmise ja edastamisega või täidab finantsinstrumenditehinguid;

29) 

„võrdlusalus” – mis tahes määr, indeks või arv, mis tehakse avalikkusele kättesaadavaks või avaldatakse ja mida perioodiliselt või korrapäraselt määratakse valemi alusel või järgmise alusel: ühe või mitme alusvara väärtus või hinnad, sealhulgas hinnangulised hinnad, tegelikud või prognoositavad intressimäärad või muud väärtused või ülevaated, mille järgi määratakse kindlaks finantsinstrumendi alusel väljamaksmisele kuuluv summa või finantsinstrumendi väärtus;

30) 

„turutegija” – turutegija, nagu määratletud direktiivi 2014/65/EL artikli 4 lõike 1 punktis 7;

31) 

„emitendis osaluse loomine” – äriühingus väärtpaberite omandamine, mille puhul ei teki õiguslikku kohustust teha seoses selle äriühinguga teatavaks ülevõtmispakkumine;

32) 

„avaldav turuosaline” – isik, kes kuulub mõnda artikli 11 lõike 1 punktides a-d või artikli 11 lõikes 2 sätestatud kategooriasse ja kes avaldab teabe turu sondeerimise käigus;

33) 

„välkkauplemine” – välkkauplemine, nagu määratletud direktiivi 2014/65/EL artikli 4 lõike 1 punktis 40.

34) 

„teave investeerimisstrateegia soovitamise või väljapakkumise kohta” – teave:

i) 

mille on koostanud sõltumatu analüütik, investeerimisühing, krediidiasutus või mõni muu isik, kelle põhitegevus on investeerimissoovituste koostamine, või füüsiline isik, kes nende heaks töötab töölepingu alusel või muul viisil, ja milles otse või kaudselt väljendatakse teatavat investeerimisettepanekut mõne finantsinstrumendi või emitendi suhtes;

ii) 

mille on koostanud mõni muu isik peale alapunktis i osutatute ja milles sõnaselgelt soovitatakse teatavat investeerimisotsust seoses mõne finantsinstrumendiga;

35) 

„investeerimissoovitused” – teabejaotuskanalitele või avalikkusele mõeldud teave, milles sõnaselgelt või kaudselt soovitatakse või pakutakse välja investeerimisstrateegiat, mis käsitleb üht või mitut finantsinstrumenti või emitenti, kaasa arvatud arvamused selliste instrumentide praeguse või tulevase väärtuse või hinna kohta.

2.  

Artikli 5 kohaldamisel kasutatakse järgmiseid mõisteid:

a) 

„väärtpaberid”:

i) 

aktsiad ja osad või muud aktsiatega võrdväärsed väärtpaberid;

ii) 

võlakirjad ja muud väärtpaberistatud võla vormid või

iii) 

väärtpaberistatud võlg, mis on vahetatav aktsiate või aktsiatega võrdväärsete muude väärtpaberite vastu või nendega asendatav.

b) 

„seotud instrumendid” – järgmised finantsinstrumendid, kaasa arvatud need, mis ei ole võetud kauplemisele kauplemiskohas või millega kauplemiskohas ei ole kaubeldud või mille kauplemisele võtmist kauplemiskohas ei ole taotletud:

i) 

väärtpaberite märkimise, omandamise või võõrandamise lepingud või õigus;

ii) 

väärtpaberitega seotud tuletisinstrumendid;

iii) 

kui väärtpaberid on vahetus- või asendusvõlainstrumendid, siis need väärtpaberid, mille vastu vahetus- või asendusvõlainstrumendid võidakse vahetada või millega need võidakse asendada;

iv) 

väärtpaberite emitendi või tagaja emiteeritud või tagatud finantsinstrumendid, mille turuhind tõenäoliselt mõjutab oluliselt asjaomaste väärtpaberite hinda või ümberpöördult;

v) 

kui väärtpaberid on aktsiatega samaväärsed väärtpaberid, siis nende väärtpaberite esindatavad aktsiad ja kõik muud nende aktsiatega samaväärsed väärtpaberid;

c) 

„oluline jaotamine” – väärtpaberite esmane või teisene pakkumine, mis erineb tavalisest kauplemisest nii pakutavate väärtpaberite väärtuse kui ka kasutatava müügimeetodi poolest;

d) 

„stabiliseerimine” – investeerimisühingute või krediidiasutuste teostatav väärtpaberite omandamine või ostupakkumine või seotud finantsinstrumentidega tehtav samaväärne tehing, mille teeb krediidiasutus või investeerimisühing nende väärtpaberite olulise jaotamise raames üksnes nende väärtpaberite turuhinna toetamiseks eelnevalt kindlaksmääratud ajavahemiku jooksul nende väärtpaberitega seotud müügisurve tõttu.

Artikkel 4

Teated ja finantsinstrumentide loetelu

1.  
Reguleeritud turu turukorraldajad ning investeerimisühingud ja mitmepoolseid kauplemissüsteeme või organiseeritud kauplemissüsteeme korraldavad turukorraldajad teatavad kauplemiskoha pädevale asutusele viivitamata igast finantsinstrumendist, mille kohta on esitatud taotlus nende kauplemiskohas kauplemisele võtmiseks, mis on võetud kauplemisele või millega kaubeldakse esimest korda.

Samuti teatavad nad kauplemiskoha pädevale asutusele, kui finantsinstrumendiga enam ei kaubelda või finantsinstrument ei ole enam kauplemisele võetud, välja arvatud kui kuupäev, mil finantsinstrumendiga enam ei kaubelda või kaubelda ei lubata, on teada ja seda on mainitud esimese lõigu kohaselt esitatud teates.

Käesolevas lõikes osutatud teadetes märgitakse, vastavalt asjakohasusele, finantsinstrumentide nimetus ja tunnusnumbrid, kuupäev ja kellaaeg, millal esitati taotlus finantsinstrumendi kauplemisele võtmiseks või finantsinstrument võeti kauplemisele või millal algas esimene kauplemine.

Samuti esitavad turukorraldajad ja investeerimisühingud kauplemiskoha pädevale asutusele kogu kolmandas lõigus nõutud teabe finantsinstrumentide kohta, mille kohta esitati taotlus kauplemisele võtmiseks või mis võeti kauplemisele enne 2. juulit 2014 ja mis on sel kuupäeval jätkuvalt kauplemisele võetud või millega sel kuupäeval kaubeldakse.

2.  
Kauplemiskoha pädevad asutused edastavad lõike 1 kohaselt saadud teated viivitamata Euroopa Väärtpaberiturujärelevalvele. Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve avaldab need teated kohe pärast nende laekumist oma veebisaidil loeteluna. Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve ajakohastab selle loetelu kohe pärast kauplemiskoha pädevalt asutuselt teate saamist. Loetelu ei piira käesoleva määruse kohaldamisala.
3.  

Loetelu peab sisaldama järgmist teavet:

a) 

nende finantsinstrumentide nimetused ja tunnusnumbrid, mille kohta on esitatud taotlus kauplemisele võtmiseks, mis on võetud kauplemisele või millega esimest korda kaubeldakse reguleeritud turgudel, mitmepoolses kauplemissüsteemis või organiseeritud kauplemissüsteemis;

b) 

kuupäev ja kellaaeg, millal esitati taotlus kauplemisele võtmiseks, võeti finantsinstrument kauplemisele või toimus esimene kauplemine;

c) 

üksikasjad kauplemiskohtade kohta, kus finantsinstrumentide kohta on esitatud taotlus kauplemisele võtmiseks, kus nad esimest korda kauplemisele võeti või kus nende instrumentidega kaubeldi esimest korda, ja

d) 

kuupäev ja kellaaeg, alates millest finantsinstrumendiga enam ei kaubelda või neid enam kauplemisele ei võeta.

4.  

Selleks et tagada käesoleva artikli järjekindel ühtlustamine, töötab Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve välja regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu, milles käsitleb:

a) 

lõikes 1 osutatud teadete sisu ning

b) 

lõikes 3 osutatud loetelu koostamise, avaldamise ja säilitamise viisi ja tingimusi.

Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve esitab selle regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu komisjonile hiljemalt 3. juuliks 2015.

Komisjonile antakse õigus võtta vastu esimeses lõigus osutatud regulatiivsed tehnilised standardid kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1095/2010 ( 6 ) artiklitega 10–14.

5.  
Selleks et tagada käesoleva artikli ühetaolised kohaldamistingimused, töötab Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve välja rakenduslike tehniliste standardite eelnõu, milles sätestab kooskõlas lõigetega 1 ja 2 teadete esitamise aja, vormid ja näidised.

Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve esitab selle rakenduslike tehniliste standardite eelnõu komisjonile hiljemalt 3. juuliks 2015.

Komisjonile antakse õigus võtta kooskõlas määruse (EL) nr 1095/2010 artikliga 15 vastu esimeses lõigus osutatud rakenduslikud tehnilised standardid.

Artikkel 5

Tagasiostuprogrammide ja stabiliseerimisega seotud erand

1.  

Käesoleva määruse artiklites 14 ja 15 sätestatud keelud ei kehti oma aktsiatega kauplemisel tagasiostuprogrammide raames, kui

a) 

kõik programmi üksikasjad avalikustatakse enne kauplemise alustamist,

b) 

kauplemisest teatatakse kooskõlas lõikega 3 kauplemiskoha pädevale asutusele kui tagasiostuprogrammi osast ja see avalikustatakse seejärel,

c) 

järgitakse nõuetekohaseid hinna ja koguse piirmäärasid ning

d) 

kauplemine toimub vastavalt lõikes 2 osutatud eesmärkidele ja käesolevas artiklis osutatud tingimustele ning lõikes 6 osutatud regulatiivsetele tehnilistele standarditele.

2.  

Selleks et tagasiostuprogrammile laieneks lõikes 1 sätestatud erand, peab tagasiostuprogrammi ainueesmärgiks olema üks järgmistest eesmärkidest:

a) 

emitendi kapitali vähendamine;

b) 

selliste kohustuste täitmine, mis tulenevad võlafinantsinstrumentidest, mis on vahetatavad kapitaliinstrumentideks;

c) 

selliste kohustuste täitmine, mis tulenevad aktsiaoptsiooniprogrammidest või muust aktsiate või osade jaotamisest emitendi või sidusühingu töötajatele või nende haldusorgani, juhatuse või järelevalveorgani liikmetele.

3.  
Selleks et emitendile laieneks lõikes 1 sätestatud erand, peab emitent andma selle kauplemiskoha pädevale asutusele, kus tema aktsiad on kauplemisele võetud või kus nendega kaubeldakse, teada igast tagasiostuprogrammiga seotud tehingust, sealhulgas edastama määruse (EL) nr 600/2014 artikli 25 lõigetes 1 ja 2 ning artikli 26 lõigetes 1, 2 ja 3 täpsustatud teabe.
4.  

Käesoleva määruse artiklites 14 ja 15 sätestatud keelud ei kehti väärtpaberitega ega seotud finantsinstrumentidega kauplemisel väärtpaberite stabiliseerimise eesmärgil, kui

a) 

stabiliseerimine toimub piiratud aja jooksul;

b) 

stabiliseerimise kohta avalikustatakse asjakohane teave ning sellest teatatakse kauplemiskoha pädevale asutusele kooskõlas lõikega 5;

c) 

järgitakse nõuetekohaseid hinna piirmäärasid ning

d) 

kui selline kauplemine on kooskõlas käesoleva artikli lõikes 6 osutatud regulatiivsetes tehnilistes standardites sätestatud stabiliseerimise tingimustega.

5.  
Ilma et see piiraks käesoleva määruse artikli 23 lõike 1 kohaldamist, peavad emitendid, pakkujad ja stabiliseerimisega tegelevad ettevõtjad, olenemata sellest, kas nad teevad seda selliste isikute nimel või mitte, teatama asjaomase kauplemiskoha pädevale asutusele kõikide stabiliseerimistehingute üksikasjad hiljemalt kõnealuste tehingute täitmise kuupäevale järgneva seitsmenda kauplemispäeva lõpus.
6.  
Selleks et tagada käesoleva artikli järjekindel ühtlustamine, töötab Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve välja regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu, millega täpsustatakse tingimusi, millele lõigetes 1 ja 4 osutatud tagasiostuprogrammid ja stabiliseerimismeetmed peavad vastama, sealhulgas kauplemistingimused, aja ja kogusega seotud piirangud, avalikustamis- ja aruandluskohustused ning hinnatingimused.

Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve esitab kõnealuse regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu komisjonile hiljemalt 3. juuliks 2015.

Komisjonile antakse õigus võtta vastu esimeses lõigus osutatud regulatiivsed tehnilised standardid kooskõlas määruse (EL) nr 1095/2010 artiklitega 10–14.

Artikkel 6

Rahapoliitilise tegevuse, valitsemissektori võla haldamise ning kliimapoliitika-alase tegevusega seotud erandid

1.  

Käesolevat määrust ei kohaldata tehingutele, korraldustele või tegevusele rahapoliitikaga, valuutamäärade või valitsemissektori võla haldamise poliitikaga tegelemisel

a) 

liikmesriigi,

b) 

EKPSi liikmete,

c) 

ühe või mitme liikmesriigi ministeeriumi, asutuse või eriotstarbelise rahastamisvahendi või nende nimel tegutsevate isikute ning

d) 

föderaalse liikmesriigi puhul liitriigi liidumaa poolt.

2.  
Käesolevat määrust ei kohaldata komisjoni või muu ametlikult määratud asutuse või tema nimel tegutseva isiku tehingutele, korraldustele või tegevusele valitsemissektori võla haldamise poliitika elluviimisel.

Käesolevat määrust ei kohaldata tehingute, korralduste või tegevuse suhtes, millega tegeleb:

a) 

liit,

b) 

üht või mitut liikmesriiki hõlmav eriotstarbeline rahastamisvahend,

c) 

Euroopa Investeerimispank või

d) 

Euroopa Finantsstabiilsuse Fond,

e) 

Euroopa stabiilsusmehhanism,

f) 

selline rahvusvaheline finantseerimisasutus, mille on asutanud vähemalt kaks liikmesriiki ja mille eesmärk on koondada rahalisi vahendeid ning anda rahalist abi oma liikmetele, kellel on või keda ohustavad suured finantsprobleemid.

3.  
Määrust ei kohaldata liikmesriigi, komisjoni ega muu ametlikult määratud asutuse või nende nimel tegutsevate isikute tegevuse suhtes, mis on seotud lubatud heitkoguse väärtpaberitega ja mida teostatakse liidu kliimapoliitika elluviimiseks vastavalt direktiivile 2003/87/EÜ.
4.  
Käesolevat määrust ei kohaldata liikmesriigi, komisjoni ega muu ametlikult määratud asutuse või nende nimel tegutsevate isikute tegevuse suhtes, mis on seotud liidu ühise põllumajanduspoliitika või liidu ühise kalanduspoliitika elluviimisega vastavalt ELi toimimise lepingu kohaselt vastu võetud õigusaktidele või sõlmitud rahvusvahelistele lepingutele.
5.  
Komisjonile antakse õigus võtta kooskõlas artikliga 35 vastu delegeeritud õigusakte, et laiendada lõikes 1 osutatud erandit kolmandate riikide teatavatele avalik-õiguslikele asutustele ja keskpankadele.

Selleks esitab komisjon hiljemalt 3. jaanuariks 2016 Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande, milles hindab kolmandate riikide selliste avalik-õiguslike asutuste rahvusvahelist kohtlemist, mille ülesanne on valitsemissektori võla haldamine või sellesse sekkumine, ning keskpankade rahvusvahelist kohtlemist.

Aruanne hõlmab võrdlevat analüüsi, mis käsitleb nimetatud asutuste ja keskpankade kohtlemist kolmandate riikide õigussüsteemides ning riskijuhtimise standardeid, mida kohaldatakse nimetatud asutuste ja keskpankade poolt nendes õigussüsteemides tehtavate tehingute suhtes. Kui aruandes jõutakse – eelkõige võrdleva analüüsi põhjal – järeldusele, et on vaja, et nende kolmandate riikide keskpankade rahapoliitilistele ülesannetele käesolevas määruses sätestatud kohustused ja keelud ei laiene, laiendab komisjon lõikes 1 osutatud erandit ka nimetatud kolmandate riikide keskpankadele.

6.  
Komisjonile antakse ka õigus võtta kooskõlas artikliga 35 vastu delegeeritud õigusakte, et laiendada lõikes 3 sätestatud erandit teatavatele avaliku sektori määratud asutustele kolmandas riikides, kes on liiduga sõlminud direktiivi 2003/87/EÜ artikli 25 tähenduses lepingu.
7.  
Käesolevat artiklit ei kohaldata isikutele, kes töötavad töölepingu alusel või muudel alustel käesolevas artiklis osutatud üksuste heaks, kui need isikud otseselt või kaudselt teevad tehinguid või annavad korraldusi või tegutsevad eraisikuna või oma arvel.



2.

PEATÜKK

SISETEAVE, SISETEABE ALUSEL KAUPLEMINE, SISETEABE ÕIGUSVASTANE AVALDAMINE JA TURUGA MANIPULEERIMINE

Artikkel 7

Siseteave

1.  

Käesoleva määruse kohaldamisel hõlmab siseteave järgmist liiki teavet:

a) 

täpset laadi avalikustamata teave, mis on otseselt või kaudselt seotud ühe või mitme emitendiga või ühe või mitme finantsinstrumendiga ning mis avaldaks avalikustamise korral tõenäoliselt märkimisväärset mõju nende finantsinstrumentide hinnale või seotud tuletisinstrumentide hinnale;

b) 

seoses kaubatuletisinstrumentidega täpset laadi avalikustamata teave, mis on otseselt või kaudselt seotud ühe või mitme sellise tuletisinstrumendiga või otseselt seotud kauba hetkelepinguga ning millel oleks avalikustamise korral tõenäoliselt märkimisväärne mõju selliste tuletisinstrumentide või seotud kauba hetkelepingute hinnale ja mille puhul võib mõistlikult eeldada avalikustamist või mis tuleb vastavalt liidu või liikmesriigi õigusnormidele, turu eeskirjadele, lepingutele või tavale seotud kaubatuletisinstrumentide või hetketurgude kohta avalikustada;

c) 

seoses lubatud heitkoguse väärtpaberitega või neil põhinevate enampakkumistoodetega täpset laadi avalikustamata teave, mis on otseselt või kaudselt seotud ühe või mitme sellise instrumendiga ning millel oleks avalikustamise korral tõenäoliselt märkimisväärne mõju selliste instrumentide hinnale või seotud tuletisinstrumentide hinnale;

d) 

isikute puhul, kelle ülesanne on täita finantsinstrumentidega seotud korraldusi, hõlmab siseteave ka kliendi edastatavat ja tema finantsinstrumentidega seoses antud pooleli olevate korraldustega seotud täpset laadi teavet, mis on otseselt või kaudselt seotud ühe või mitme emitendiga või ühe või mitme finantsinstrumendiga ning millel oleks avalikustamise korral tõenäoliselt märkimisväärne mõju nende finantsinstrumentide hinnale, seotud kauba hetkelepingute hinnale või seotud tuletisinstrumentide hinnale.

2.  
Lõike 1 kohaldamisel peetakse teavet täpseks, kui see viitab asjaoludele, mis on ilmnenud või mille ilmnemist võib mõistliku eelduse kohaselt oodata, või sündmusele, mis on toimunud või mille toimumist võib mõistliku eelduse kohaselt oodata, ja kui see on sedavõrd üksikasjalik, et võimaldab teha järelduse mõju kohta, mida need asjaolud võivad või see sündmus võib avaldada finantsinstrumentide, seotud tuletisinstrumentide, seotud kauba hetkelepingute või lubatud heitkoguse väärtpaberitel põhinevate enampakkumistoodete hinnale. Pikaajalise protsessi puhul, mille eesmärk on põhjustada või mille tulemuseks on konkreetne asjaolu või konkreetne sündmus, võidakse seetõttu täpseks teabeks pidada mitte ainult teavet tulevikus ilmneva asjaolu või tulevikus toimuva sündmuse kohta, vaid ka teavet selle protsessi vaheetappide kohta, mis on seotud tulevikus ilmneva asjaolu või toimuva sündmuse põhjustamisega või selle tulemuseks olemisega.
3.  
Teavet pikaajalise protsessi vaheetapi kohta peetakse siseteabeks, kui see vastab käesolevas artiklis osutatud siseteabe kriteeriumidele.
4.  
Lõike 1 kohaldamisel tähendab teave, mis avaldaks avalikustamise korral tõenäoliselt märkimisväärset mõju finantsinstrumentide, nende tuletisinstrumentide, seotud kauba hetkelepingute või lubatud heitkoguse väärtpaberitel põhinevate enampakkumistoodete hinnale, teavet, mida mõistlik investor võtaks tõenäoliselt arvesse oma investeerimisotsuste tegemisel.

Nende lubatud heitkoguse väärtpaberite turu osaliste puhul, kelle summaarsed heitkogused või nimisoojusvõimsus vastavad artikli 17 lõike 2 teise lõigu kohaselt kehtestatud künnisele või jäävad sellest allapoole, lähtutakse sellest, et nende reaalset tegevust puudutaval teabel ei ole märkimisväärset mõju lubatud heitkoguse väärtpaberite, neil põhinevate enampakkumistoodete ega seotud tuletisinstrumentide hinnale.

5.  
Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve annab välja suunised selle kohta, kuidas koostada mitteammendav soovituslik loetelu teabest, mille avalikustamine on mõistlikult eeldatav või mis tuleb vastavalt liidu või liikmesriigi õigusele, turu eeskirjadele, lepingutele, traditsioonidele või tavadele asjaomaste kaubatuletisinstrumentide turgude või hetketurgude kohta avalikustada, nagu on osutatud lõike 1 punktis b. Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve võtab piisavalt arvesse nende turgude eripära.

Artikkel 8

Siseteabe alusel kauplemine

1.  
Käesoleva määruse kohaldamisel on siseteabe alusel kauplemisega tegemist siis, kui siseteavet valdav isik kasutab seda teavet selleks, et otse või kaudselt omandada või võõrandada oma või kolmanda isiku arvel selle teabega seotud finantsinstrumente. Siseteabe alusel kauplemiseks peetakse ka siseteabe kasutamist selle teabega seotud finantsinstrumendi kohta tehtud tehingukorralduse tühistamiseks või muutmiseks, kui tehingukorraldus tehti enne, kui asjaomane isik sai siseteabe enda valdusse. Lubatud heitkoguse väärtpaberite või neil põhinevate muude enampakkumistoodete enampakkumiste puhul, mis korraldatakse vastavalt määrusele (EL) nr 1031/2010, on siseteabe kasutamisega tegemist ka juhul, kui isik esitab pakkumise, muudab pakkumist või tühistab selle kas oma või kolmanda isiku arvel.
2.  

Käesoleva määruse kohaldamisel on tegemist soovitamisega teisel isikul siseteabe alusel kaubelda või teise isiku siseteabe alusel kauplemisele mõjutamisega, kui isiku valduses on siseteave ning ta

a) 

soovitab selle teabe alusel teisel isikul omandada või võõrandada selle teabega seotud finantsinstrumente või mõjutab seda isikut neid finantsinstrumente omandama või võõrandama või

b) 

soovitab selle teabe alusel teisel isikul selle teabega seotud finantsinstrumendi kohta antud korraldus tühistada või seda korraldust muuta või mõjutab seda isikut korraldust tühistama või muutma.

3.  
Lõikes 2 osutatud soovituse või mõjutuse järgimine on siseteabe alusel kauplemine käesoleva artikli tähenduses, kui soovitust või mõjutust järgiv isik teab või peab teadma, et see põhineb siseteabel.
4.  

Käesolevat artiklit kohaldatakse isiku suhtes, kes omab siseteavet, kuna see isik:

a) 

on emitendi või lubatud heitkoguse väärtpaberite turu osalise haldusorgani, juhatuse või järelevalveorgani liige;

b) 

omab osalust emitendi või lubatud heitkoguse väärtpaberite turu osalise kapitalis;

c) 

omab juurdepääsu teabele töösuhte, kutsealal tegutsemise või muude kohustuste täitmise kaudu või

d) 

on seotud kuritegevusega.

Käesolevat artiklit kohaldatakse ka isiku suhtes, kes on saanud siseteavet muus kui esimeses lõigus nimetatud olukorras, kui isik teab või peab teadma, et tegemist on siseteabega.

5.  
Juhul kui isik on juriidiline isik, kohaldatakse käesolevat artiklit kooskõlas siseriikliku õigusega ka füüsiliste isikute suhtes, kes osalevad asjaomase juriidilise isiku arvel omandamist, võõrandamist, korralduse tühistamist või muutmist käsitleva otsuse tegemisel.

Artikkel 9

Seaduslik tegevus

1.  

Artiklite 8 ja 14 kohaldamisel ei tähenda ainult asjaolu, et juriidiline isik valdab või on vallanud siseteavet, et see isik oleks seda teavet kasutanud ja on seega siseteabe alusel kaubelnud omandamise või võõrandamise teel, kui see juriidiline isik:

a) 

on kehtestanud piisavad ja tõhusad sisemised süsteemid ja protseduurid, mis tagavad tõhusalt, et ei füüsiline isik, kes tegi enda nimel otsuse omandada või võõrandada selle teabega seotud finantsinstrumente, ega ükski teine füüsiline isik, kes oleks võinud seda otsust mõjutada, ei omanud siseteavet, ning on neid süsteeme ja protseduure rakendanud ja töös hoidnud, ja

b) 

ei ole julgustanud, soovitanud, õhutanud ega muul viisil mõjutanud füüsilist isikut, kes omandas või võõrandas juriidilise isiku nimel asjaomase teabega seotud finantsinstrumente.

2.  

Artiklite 8 ja 14 kohaldamisel ei tähenda ainult asjaolu, et isik valdab siseteavet, et see isik oleks seda teavet kasutanud ja on seega siseteabe alusel kaubelnud omandamise või võõrandamise teel, kui see isik:

a) 

on selle teabega seotud finantsinstrumendi puhul turutegija või isik, keda on volitatud tegutsema selle teabega seotud finantsinstrumendi puhul vastaspoolena, ja teabega seotud finantsinstrumentide omandamine või võõrandamine toimub seaduslikult tema kui turutegija või asjaomase finantsinstrumendi vastaspoolena tavapärase tegevuse raames, või

b) 

on volitatud täitma tehingukorraldusi kolmandate isikute nimel ning korraldusega seotud finantsinstrumentide omandamine või võõrandamine toimub selleks, et täita korraldus seaduslikult ja kõnealuse isiku töösuhte, kutsealal tegutsemise või muude kohustuste täitmisega seotud tavapärase tegevuse käigus.

3.  

Artiklite 8 ja 14 kohaldamisel ei tähenda ainult asjaolu, et isik valdab siseteavet, et ta oleks seda teavet kasutanud ja on seega siseteabe alusel kaubelnud omandamise või võõrandamise teel, kui see isik teeb finantsinstrumentide omandamise või võõrandamise tehingu mingi täitmisele kuuluva kohustuste täitmiseks heas usus, ja mitte siseteabe alusel kauplemise keelust kõrvalehiilimiseks, ja:

a) 

kui kõnealune kohustus tuleneb korraldusest, mis anti, või lepingust, mis sõlmiti enne, kui asjaomane isik sai siseteabe oma valdusse, või

b) 

kui tehing tehakse sellise õigussuhtest tuleneva või seadusega ette nähtud kohustuse täitmiseks, mis tekkis enne, kui asjaomane isik sai siseteabe oma valdusse.

4.  
Artiklite 8 ja 14 kohaldamisel ei tähenda ainult asjaolu, et isik valdab siseteavet, et see isik oleks seda teavet kasutanud ja on seega siseteabe alusel kaubelnud, kui see isik on saanud selle siseteabe oma valdusse avaliku ülevõtmise või mõne teise äriühinguga ühinemise käigus ning kasutab seda teavet ainult ühinemise või avaliku ülevõtmise raames, tingimusel, et sel ajal, kui äriühingu aktsionärid või osanikud ühinemise heaks kiidavad või pakkumisega nõustuvad, on kogu siseteave avalikustatud või lakanud olemast siseteave muul viisil.

Käesolevat lõiget ei kohaldata emitendis osaluse loomise suhtes.

5.  
Artiklite 8 ja 14 kohaldamisel ei ole pelgalt fakt, et isik kasutab finantsinstrumentide omandamisel või võõrandamisel omaenda teadmist, et ta on otsustanud need finantsinstrumendid omandada või võõrandada, siseteabe kasutamine.
6.  
Olenemata käesoleva artikli lõigetest 1–5, võib olla tegemist artiklis 14 sätestatud siseteabe alusel kauplemise keelu rikkumisega, kui pädev asutus teeb kindlaks, et kauplemiskorralduse, tehingu või tegevuse ajend oli ebaseaduslik.

Artikkel 10

Siseteabe õigusvastane avaldamine

1.  
Käesoleva määruse kohaldamisel on siseteabe õigusvastase avaldamisega tegemist siis, kui isik valdab siseteavet ja avaldab kõnealuse teabe mõnele teisele isikule, välja arvatud juhul, kui seda tehakse töösuhte, kutsealal tegutsemise või muude kohustuste täitmise käigus.

Käesolevat lõiget kohaldatakse kõigi füüsiliste ja juriidiliste isikute suhtes, kui esinevad artikli 8 lõikes 4 osutatud asjaolud.

2.  
Käesoleva määruse kohaldamisel on artikli 8 lõikes 2 osutatud soovituste edastamine või teiste mõjutamine käesoleva artikli kohaselt siseteabe õigusvastane avaldamine, kui soovitust edastav või ise mõjutatuna teisi mõjutav isik teab või peab teadma, et see põhineb siseteabel.

Artikkel 11

Turu sondeerimine

1.  

Turu sondeerimine hõlmab teabe edastamist eesmärgiga hinnata võimaliku tehingu korral potentsiaalsete investorite huvi ja tehinguga seotud tingimusi, nagu tehingu potentsiaalne suurus või hind, enne tehingu teatavaks tegemist ühele või mitmele potentsiaalsele investorile:

a) 

emitendi poolt;

b) 

finantsinstrumendi teisese pakkuja poolt sellises mahus või väärtuses, et tehing erineb tavalisest kauplemisest ja selle puhul kasutatakse müügimeetodit, mis põhineb potentsiaalsete investorite võimaliku huvi eelneval hindamisel;

c) 

lubatud heitkoguse väärtpaberite turu osalise poolt või

d) 

kolmanda isiku poolt, kes tegutseb punktis a, b või c osutatud isiku nimel või arvel.

▼M3

1a.  
Kui väärtpaberite pakkumine tehakse üksnes kutselistele investoritele, kes vastab määratlusele Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2017/1129 ( 7 ) artikli 2 punktis e, ei ole see turu sondeerimine, kui emitent, kelle finantsinstrumendid on võetud kauplemisele kauplemiskohas, või tema nimel või arvel tegutsev isik edastab teavet nimetatud kutselistele investoritele eesmärgiga rääkida läbi oma võlakirjade emissioonis osalemise lepingulised tingimused. Selline teabe edastamine loetakse käesoleva määruse artikli 10 lõike 1 kohaseks töösuhte, kutsealal tegutsemise või muude kohustuste täitmisega seotud tavapäraseks tegevuseks ja seetõttu ei kujuta see endast siseteabe õigusvastast avaldamist. Kõnealune emitent või tema nimel või arvel tegutsev isik tagab, et teavet saavad kutselised investorid on teadlikud sellega kaasnevatest õiguslikest kohustustest ja tunnustavad neid kirjalikult ning on teadlikud siseteabe alusel kauplemise ja siseteabe õigusvastase avaldamise eest kohaldatavatest karistustest.

▼B

2.  

Ilma et see piiraks artikli 23 lõike 3 kohaldamist, on turu sondeerimine ka see, kui isik, kes kavatseb äriühingu väärtpaberite kohta teha ülevõtmispakkumise või ettepaneku ühinemiseks, avaldab siseteabe isikule, kes on väärtpaberite suhtes õigustatud isik, tingimusel et

a) 

teave on vajalik selleks, et isikud, kellel on väärtpaberitele õigus, saaksid kujundada arvamuse selle kohta, kas nad soovivad oma väärtpabereid pakkuda, ja

b) 

ülevõtmispakkumist või ühinemist käsitleva otsuse tegemiseks on mõistliku eelduse kohaselt vaja nende isikute tahet oma väärtpabereid pakkuda.

3.  
Avaldav turuosaline kaalub enne turu sondeerimist, kas turu sondeerimisega kaasneb siseteabe avaldamine. Avaldav turuosaline dokumenteerib oma järelduse ja selle põhjenduse kirjalikult. Pädeva asutuse nõudmisel esitab avaldav turuosaline need kirjalikud dokumendid pädevale asutusele. Seda kohustust tuleb täita iga kord, kui turu sondeerimise käigus teavet avaldatakse. Avaldav turuosaline ajakohastab käesolevas lõikes osutatud kirjalikke dokumente.
4.  
Artikli 10 lõike 1 tähenduses toimub siseteabe avaldamine turu sondeerimise käigus töösuhte, kutsealal tegutsemise või muude kohustuste täitmisega seotud tavapärase tegevuse raames, kui avaldav turuosaline järgib käesoleva artikli lõikeid 3 ja 5.
5.  

Lõike 4 kohaldamisel peab avaldav turuosaline enne avaldamist:

a) 

saama isikult, kelle suhtes turu sondeerimist teostatakse, nõusoleku siseteabe saamiseks;

b) 

teatama isikule, kes saab turu sondeerimise teavet, et tal on keelatud seda teavet kasutada või püüda seda teavet kasutada selleks, et omandada või võõrandada oma või kolmanda isiku arvel selle teabega seotud finantsinstrumente;

c) 

teatama isikule, kes saab turu sondeerimise teavet, et tal on keelatud seda teavet kasutada või püüda seda teavet kasutada selleks, et tühistada korraldus või muuta korraldust, mis on juba antud selle teabega seotud finantsinstrumendi kohta, ning

d) 

teatama isikule, kes saab turu sondeerimise teavet, et teabe saamisega nõustudes nõustub ta ka ja on kohustatud hoidma teavet konfidentsiaalsena.

Avaldav turuosaline peab dokumenteerima ja säilitama kogu teabe, mis on antud isikule, kes saab turu sondeerimise teavet, sh teabe, mis on antud vastavalt esimese lõigu punktidele a-d, ja nende potentsiaalsete investorite isikuandmed, kellele teave avaldati, k.a, kuid mitte ainult, potentsiaalsete investorite nimel tegutsevad juriidilised ja füüsilised isikud, ning iga avaldamiskorra kuupäev ja kellaaeg. Pädeva asutuse nõudmisel esitab avaldav turuosaline dokumenteeritud teabe võimalikult kiiresti pädevale asutusele.

6.  
Kui teave, mis on avaldatud turu sondeerimise käigus, lakkab avaldava turuosalise hinnangul olemast siseteave, teatab avaldav turuosaline sellest teabe saanud isikule võimalikult kiiresti.

Avaldav turuosaline säilitab andmed selle kohta, millist teavet ta on käesoleva lõike kohaselt andnud, ja esitab need pädevale asutusele viimase nõudmisel.

7.  
Olenemata käesoleva artikli sätetest teeb isik, kes turu sondeerimise teavet saab, ise kindlaks, kas ta omab siseteavet ja millisest ajast alates ta ei oma enam siseteavet.
8.  
Avaldav turuosaline hoiab käesolevas artiklis osutatud dokumendid alles vähemalt viis aastat pärast nende loomist.
9.  
Selleks et tagada käesoleva artikli järjekindel ühtlustamine, töötab Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve välja regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu, et määrata kindlaks asjakohased süsteemid, protseduurid ja nõuded dokumenteerimise ja säilitamise kohustuste kohta, et isikud saaksid täita lõigetes 4, 5, 6 ja 8 sätestatud nõudeid.

Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve esitab kõnealuse regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu komisjonile hiljemalt 3. juuliks 2015.

Komisjonile antakse õigus võtta vastu esimeses lõigus osutatud regulatiivsed tehnilised standardid kooskõlas määruse (EL) nr 1095/2010 artiklitega 10–14.

10.  
Selleks et tagada käesoleva artikli ühetaolised kohaldamistingimused, töötab Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve välja rakenduslike tehniliste standardite eelnõu, millega määratakse kindlaks süsteemid ja teate vormid käesoleva artikli lõigetes 4, 5, 6 ja 8 sätestatud nõuete täitmiseks, eelkõige lõigetes 4-8 osutatud dokumentide täpne vorm ja tehnilised vahendid, mille abil saab lõikes 6 osutatud teavet turu sondeerimise teavet saavale isikule edastada.

Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve esitab kõnealuse tehniliste standardite eelnõu komisjonile hiljemalt 3. juuliks 2015.

Komisjonile antakse õigus võtta vastu esimeses lõigus osutatud rakenduslikud tehnilised standardid kooskõlas määruse (EL) nr 1095/2010 artikliga 15.

11.  

Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve annab, kooskõlas määruse (EL) nr 1095/2010 artikliga 16, turu sondeerimise teavet saavatele isikutele suuniseid, milles käsitletakse:

a) 

tegureid, mida selline isik peab arvesse võtma, kui talle avaldatakse turu sondeerimise käigus teave, et ta saaks hinnata, kas teabe puhul võib olla tegemist siseteabega;

b) 

abinõusid, mida selline isik peab käesoleva määruse artiklite 8 ja 10 täitmiseks võtma, kui talle on avaldatud siseteave, ja

c) 

dokumente, mille selline isik peab säilitama, et tõendada, et ta on täitnud käesoleva määruse artikleid 8 ja 10.

Artikkel 12

Turuga manipuleerimine

1.  

Käesoleva määruse kohaldamisel hõlmab turuga manipuleerimine järgmisi tegevusi:

a) 

tehingu tegemine, kauplemiseks korralduse andmine või muu tegevus, mis

i) 

annab või tõenäoliselt annab valesid või eksitavaid märguandeid finantsinstrumendi, seotud kauba hetkelepingu või lubatud heitkoguse väärtpaberitel põhineva enampakkumistoote pakkumise, nõudluse või hinna kohta või

ii) 

hoiab või tõenäoliselt hoiab ühe või mitme finantsinstrumendi, seotud kauba hetkelepingu või lubatud heitkoguse väärtpaberitel põhineva enampakkumistoote hinna ebaharilikul või kunstlikul tasemel,

välja arvatud juhul, kui tehingu sõlminud, kauplemiseks korralduse andnud või muu tegevusega lähedalt seotud isik tõendab, et sellisel tehingul, korraldusel või tegevusel on seaduslikud põhjused ning need on kooskõlas turu tunnustatud tavaga kooskõlas artikliga 13;

b) 

tehingu sõlmimine, kauplemiseks korralduse andmine või muu toiming või tegevus, mis avaldab või tõenäoliselt avaldab mõju ühe või mitme finantsinstrumendi, seotud kauba hetkelepingu või lubatud heitkoguse väärtpaberitel põhineva enampakkumistoote hinnale ja mille puhul kasutatakse näilikke võtteid või muud liiki pettust või pettuslikke võtteid;

c) 

teabe levitamine meediakanalites, sealhulgas internetis, või muul viisil, mis annab või tõenäoliselt annab finantsinstrumendi, seotud kauba hetkelepingu või lubatud heitkoguse väärtpaberitel põhineva enampakkumistoote pakkumise, nõudluse või hinna kohta valesid või eksitavaid märguandeid või mis hoiab või tõenäoliselt hoiab ühe või mitme finantsinstrumendi, seotud kauba hetkelepingute või lubatud heitkoguse väärtpaberitel põhineva enampakkumistoote hinna ebaharilikul või kunstlikul tasemel, kaasa arvatud kuulduste levitamine, kui teavet levitanud isik teadis või oleks pidanud teadma, et teave on väär või eksitav;

d) 

võrdlusalustega seotud väära või eksitava teabe edastamine või valede või eksitavate sisendandmete esitamine, kui teabe edastanud või sisendandmed esitanud isik teadis või oleks pidanud teadma, et teave on väär või eksitav, või mis tahes tegevus, millega manipuleeritakse võrdlusaluse arvutamist.

2.  

Turuga manipuleerimiseks peetakse muu hulgas järgmist tegevust:

a) 

ühe isiku või mitme koostööd tegeva isiku tegevus turgu valitseva seisundi kindlustamiseks seoses finantsinstrumendi, seotud kauba hetkelepingute või lubatud heitkoguse väärtpaberitel põhineva enampakkumistoote pakkumise või nõudlusega, mille tagajärjel määratakse või tõenäoliselt määratakse otseselt või kaudselt kindlaks ostu- või müügihinnad või luuakse või tõenäoliselt luuakse muud ebaõiglased kauplemistingimused;

b) 

finantsinstrumentide omandamine või võõrandamine turu avamisel või sulgemisel, millega eksitatakse või tõenäoliselt eksitatakse näidatud hindade, sh avamis- või sulgemishindade alusel tegutsevaid investoreid;

c) 

selliste korralduste andmine kauplemiskohale, sealhulgas korralduste tühistamine või muutmine mis tahes kauplemisviiside, sealhulgas elektrooniliste vahendite, nagu algoritmkauplemise ja välkkauplemise strateegiate kaudu, millel on üks lõike 1 punktis a või b osutatud tagajärg ja mis:

i) 

põhjustavad või tõenäoliselt põhjustavad häireid või viivitusi kauplemiskoha kauplemissüsteemi toimimises;

ii) 

muudavad või tõenäoliselt muudavad teiste isikute jaoks kauplemiskoha kauplemissüsteemis olevate ehtsate tehingukorralduste kindlakstegemise keerulisemaks, muu hulgas selliste korralduste andmise kaudu, mis koormavad tellimusraamatu üle või destabiliseerivad seda, või

iii) 

tekitavad või tõenäoliselt tekitavad vale või eksitava märguande finantsinstrumendi pakkumise või nõudluse või hinna kohta, eelkõige kui antakse tehingukorraldusi algatada või teravdada suundumust;

d) 

juhusliku või korrapärase juurdepääsu kasutamine tavapärastele või elektroonilistele meediakanalitele finantsinstrumendi, seotud kauba hetkelepingu või lubatud heitkoguse väärtpaberitel põhineva enampakkumistoote (või kaudselt selle emitendi) kohta arvamuse avaldamiseks pärast seda, kui on sõlmitud selle finantsinstrumendi, seotud kauba hetkelepingute või lubatud heitkoguse väärtpaberitel põhineva enampakkumistoote ostu-müügilepinguid, ning sellele järgnev kasu saamine kõnealuse finantsinstrumendi, seotud kauba hetkelepingu või lubatud heitkoguse väärtpaberitel põhineva enampakkumistoote hinna kohta avaldatud arvamustest, ilma et selline huvide konflikt oleks samaaegselt nõuetekohaselt ja tõhusalt avalikustatud;

e) 

lubatud heitkoguse väärtpaberite või seotud tuletisinstrumentide omandamine või võõrandamine järelturul enne määruse (EL) nr 1031/2010 kohaselt korraldatavat enampakkumist, mille tulemusel määratakse enampakkumistoodete enampakkumishind kindlaks ebaharilikul või kunstlikul tasemel või eksitatakse enampakkumisel osalevaid pakkujaid.

3.  
Lõike 1 punktide a ja b kohaldamisel ning ilma et see piiraks lõikes 2 sätestatud tegevusi, sätestatakse I lisas mitteammendavalt näilike võtete või muud liiki pettuste või pettuslike võtete kasutamise tunnused ning valede või eksitavate märguannete ning hinna kindlustamise tunnused.
4.  
Juhul kui käesolevas artiklis osutatud isik on juriidiline isik, kohaldatakse käesolevat artiklit kooskõlas siseriikliku õigusega ka füüsiliste isikute suhtes, kes osalevad otsuses tegutseda asjaomase juriidilise isiku arvel.
5.  
Komisjonile antakse õigus võtta kooskõlas artikliga 35 vastu delegeeritud õigusakte, milles täpsustatakse I lisas esitatud tunnuseid, et neid selgitada ja võtta arvesse finantsturgude tehnilist arengut.

Artikkel 13

Turu tunnustatud tava

1.  
Artiklis 15 sätestatud keeldu ei kohaldata artikli 12 lõike 1 punktis a osutatud tegevuste suhtes, tingimusel et isik, kes sõlmib tehingu, annab kauplemiskorralduse või tegutseb muul viisil, tõendab, et vastaval tehingul, korraldusel või tegutsemisel on õiguspärased põhjendused ja need on kooskõlas turu tunnustatud tavaga, mis on kehtestatud käesoleva artikli kohaselt.
2.  

Pädev asutus võib kehtestada turu tunnustatud tava järgmisi kriteeriume arvesse võttes:

a) 

kas turutava suurendab oluliselt turu läbipaistvust;

b) 

kas turutava tagab turujõudude toimimisele ning pakkumise ja nõudluse õigele vahekorrale kõrgel tasemel kaitse;

c) 

kas turutaval on positiivne mõju turu likviidsusele ja tõhususele;

d) 

kas turutava puhul võetakse arvesse asjaomase turu kauplemismehhanismi ja see võimaldab turuosalistel reageerida nõuetekohaselt ja õigeaegselt selle tavaga loodud uuele turuolukorrale;

e) 

kas turutava ei tekita otseselt ega kaudselt riske asjaomase finantsinstrumendiga kauplevate, reguleeritud või reguleerimata turgude terviklikkusele liidus;

f) 

pädeva asutuse või muu asutuse uurimistulemused asjakohase turutava kohta, eelkõige andmed selle kohta, kas asjakohane turutava rikub turukuritarvituse ärahoidmiseks ettenähtud õigusnorme või tegevusjuhendeid, olenemata sellest, kas see puudutab kõnealust turgu või otseselt või kaudselt seotud turge liidus, ning

g) 

asjaomase turu iseloomulik ülesehitus, sealhulgas andmed muu hulgas selle kohta, kas see on reguleeritud või reguleerimata, kaubeldavate finantsinstrumentide liigid ja turuosaliste liigid, sealhulgas jaeinvestorite asjaomasel turul osalemise ulatus.

Turutava, mille pädev asutus on turu tunnustatud tavana kehtestanud mingil konkreetsel turul, ei peeta turu tunnustatud tavaks teistel turgudel, välja arvatud juhul, kui nende turgude pädevad asutused on nimetatud tava tunnustanud käesoleva artikli kohaselt.

3.  
Enne tunnustatud turutava kehtestamist kooskõlas lõikega 2 annab pädev asutus Euroopa Väärtpaberiturujärelevalvele ja muudele pädevatele asutustele teada, et nad kavatsevad kehtestada turu tunnustatud tava, ja esitavad üksikasjad kooskõlas lõike 2 sätestatud kriteeriumitega tehtud hindamise kohta. Teade esitatakse hiljemalt kolm kuud enne turu tunnustatud tava kavandatud kehtima hakkamist.
4.  
Kahe kuu jooksul pärast teate kättesaamist esitab Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve vastavale pädevale asutusele arvamuse, hinnates iga turu tunnustatud tava vastavust lõikele 2 ning lõike 7 kohaselt vastu võetud regulatiivsetele tehnilistele standarditele. Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve hindab ka seda, kas turu tunnustatud tava kehtestamine võib ohustada usaldust liidu finantsturu vastu. Arvamus avalikustatakse Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve veebisaidil.
5.  
Kui pädev asutus kehtestab turu tunnustatud tava, lahknedes vastavalt lõikele 4 esitatud Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve arvamusest, avalikustab ta 24 tunni jooksul pärast turu tunnustatud tava kehtestamist oma veebilehel teate, milles ta annab igakülgse selgituse selle otsuse põhjuste kohta ja põhjendab sealhulgas, miks ta on veendunud, et turu tunnustatud tava kehtestamine ei ohusta usaldust turu vastu.
6.  
Kui pädev asutus leiab, et mõni muu pädev asutus on kehtestanud turu tunnustatud tava, mis ei vasta lõikes 2 sätestatud kriteeriumidele, aitab Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve määruse (EL) nr 1095/2010 artiklis 19 sätestatud volitusi kasutades nendel asutustel kokkuleppele jõuda.

Kui pädevad asutused kokkuleppele ei jõua, võib Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve teha otsuse kooskõlas määruse (EL) nr 1095/2010 artikli 19 lõikega 3.

7.  
Selleks et tagada käesoleva artikli järjekindel ühtlustamine, töötab Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve välja regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu, milles täpsustab kriteeriumid, korra ja nõuded, mille alusel kehtestada turu tunnustatud tava vastavalt lõigetele 2, 3 ja 4, ning selle hoidmise ja lõpetamise või tunnustamise tingimuste muutmise nõuded.

Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve esitab kõnealuse regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu komisjonile hiljemalt 3. juuliks 2015.

Komisjonile antakse õigus võtta vastu esimeses lõigus osutatud regulatiivsed tehnilised standardid kooskõlas määruse (EL) nr 1095/2010 artiklitega 10–14.

8.  
Pädevad asutused vaatavad regulaarselt, kuid mitte harvem kui iga kahe aasta järel läbi turu tunnustatud tavad, mille nad on kehtestanud, võttes eelkõige arvesse olulisi muudatusi asjakohases turukeskkonnas, näiteks muudatusi kauplemiseeskirjades või turu infrastruktuuris, et otsustada, kas turu tunnustatud tava tuleks hoida, lõpetada või turutava tunnustamise tingimusi muuta.
9.  
Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve avalikustab oma veebisaidil turu tunnustatud tavade loetelu ja teabe selle kohta, millistes liikmesriikides neid järgitakse.
10.  
Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve jälgib turu tunnustatud tavade järgimist ja esitab komisjonile kord aastas aruande selle kohta, kuidas neid tavasid asjaomastel turgudel järgitakse.
11.  
Pädevad asutused teatavad Euroopa Väärtpaberiturujärelevalvele turu tunnustatud tavad, mille nad on kehtestanud hiljemalt 2. juuliks 2014 kolme kuu jooksul pärast lõikes 7 osutatud regulatiivsete tehniliste standardite jõustumist.

Käesoleva lõike esimeses lõigus osutatud turu tunnustatud tavasid järgitakse asjaomases liikmesriigis seni, kuni pädev asutus teeb turutava jätkumise kohta lõike 4 kohaselt antud Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve arvamuse alusel otsuse.

▼M3

12.  

Ilma et see piiraks käesoleva artikli lõigete 1–11 kohaselt kehtestatud turu tunnustatud tava, võib emitent, kelle finantsinstrumendid on võetud kauplemisele VKEde kasvuturul, sõlmida oma aktsiate kohta likviidsuslepingu, kui täidetud on järgmised tingimused:

a) 

likviidsuslepingu tingimused vastavad käesoleva artikli lõikes 2 ja komisjoni delegeeritud määruses (EL) 2016/908 ( 8 ) sätestatud kriteeriumidele;

b) 

likviidsusleping on koostatud vastavalt käesoleva artikli lõikes 13 osutatud liidu vormile;

c) 

likviidsuse tagajal on pädeva asutuse antud nõuetekohane luba vastavalt direktiivile 2014/65/EL ja ta on registreeritud turu liikmena kas VKEde kasvuturu korraldaja või seda korraldava investeerimisühingu (VKEde kasvuturgu korraldava turukorraldaja või investeerimisühingu) juures;

d) 

VKEde kasvuturu korraldaja või seda korraldav investeerimisühing kinnitab emitendile kirjalikult, et ta on likviidsuslepingu ärakirja kätte saanud ja nõustub nimetatud lepingu tingimustega.

Käesoleva lõike esimeses lõigus nimetatud emitent peab olema võimeline mis tahes hetkel tõendama, et tingimused, mille kohaselt leping sõlmiti, on pidevalt täidetud. Kõnealune emitent ja VKEde kasvuturu korraldaja või seda korraldav investeerimisühing esitavad likviidsuslepingu asjaomastele pädevatele asutustele nende taotluse korral.

13.  
Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve töötab välja regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud, et koostada kooskõlas lõikega 12 likviidsuslepingu sõlmimise puhul kasutatav vorm, tagamaks lõikes 2 sätestatud tingimuste täitmine, sealhulgas turu läbipaistvuse ja likviidsuse tagamise kohta.

Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve esitab regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu komisjonile hiljemalt 1. septembriks 2020.

Komisjonil on õigus võtta vastu käesoleva lõike esimeses lõigus osutatud regulatiivsed tehnilised standardid kooskõlas määruse (EL) nr 1095/2010 artiklitega 10–14.

▼B

Artikkel 14

Siseteabe alusel kauplemise ja siseteabe õigusvastase avaldamise keeld

Isik ei tohi:

a) 

kaubelda ega teha katset kaubelda siseteabe alusel;

b) 

soovitada teisel isikul tegeleda siseteabe alusel kauplemisega ega mõjutada teda siseteabe alusel kauplema ega

c) 

avaldada õigusvastaselt siseteavet.

Artikkel 15

Turuga manipuleerimise keeld

Isik ei tohi turuga manipuleerida ega teha turuga manipuleerimise katset.

Artikkel 16

Turukuritarvituse ärahoidmine ja avastamine

1.  
Turukorraldajad ja kauplemiskoha tegevust korraldavad investeerimisühingud kehtestavad tõhusad süsteemid ja protseduurid, mille eesmärk on ära hoida ja avastada siseteabe alusel kauplemist, turuga manipuleerimist ning siseteabe alusel kauplemise ja turuga manipuleerimise katseid kooskõlas direktiivi 2014/65/EL artiklitega 31 ja 54.

Esimeses lõigus osutatud isik annab kauplemiskoha pädevale asutusele viivitamata teada korraldustest ja tehingutest, sealhulgas nende ärajätmisest või muutmisest, mille puhul võiks tegemist olla siseteabe alusel kauplemise, turuga manipuleerimise või siseteabe alusel kauplemise katse või turuga manipuleerimise katsega.

2.  
Isik, kelle ametialaseks tegevuseks on tehingute vahendamine või täitmine, kehtestab tõhusad süsteemid ja protseduurid kahtlaste korralduste ja tehingute avastamiseks ja nendest teatamiseks. Isik peab vastavalt lõikele 3 viivitamata teavitama pädevat asutust, kui tal on mõistlik kahtlus, et finantsinstrumendiga seotud korralduse puhul, mis antakse, või tehingu puhul, mis täidetakse kauplemiskohas või väljaspool seda, võiks tegemist olla siseteabe alusel kauplemise, turuga manipuleerimise või siseteabe alusel kauplemise katse või turuga manipuleerimise katsega.
3.  
Ilma et see piiraks artikli 22 kohaldamist, kohaldatakse isikute suhtes, kelle ametialane tegevus hõlmab tehingute vahendamist või täitmist, selle liikmesriigi teatamise eeskirju, kus nad on registreeritud või kus asub nende peakorter või filiaal (filiaali puhul). Teade adresseeritakse nimetatud liikmesriigi pädevale asutusele.
4.  
Liikmesriigid tagavad, et kahtlaste korralduste ja tehingute kohta teavet saavad lõikes 3 osutatud pädevad asutused edastavad selle teabe kohe asjaomaste kauplemiskohtade pädevatele asutustele.
5.  

Selleks et tagada käesoleva artikli järjekindel ühtlustamine, töötab Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve välja regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu, et määrata kindlaks:

a) 

asjakohased kokkulepped, süsteemid ja protseduurid lõigetes 1 ja 2 sätestatud nõuete täitmiseks ning

b) 

teatevormid lõigetes 1 ja 2 sätestatud nõuete täitmiseks.

Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve esitab regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu komisjonile hiljemalt 3. juuliks 2016.

Komisjonile antakse õigus võtta vastu esimeses lõigus osutatud regulatiivsed tehnilised standardid kooskõlas määruse (EL) nr 1095/2010 artiklitega 10–14.



3.

PEATÜKK

AVALIKUSTAMISNÕUDED

Artikkel 17

Siseteabe avalikustamine

1.  
Emitent teavitab avalikkust temaga otseselt seotud siseteabest võimalikult kiiresti.

Emitent tagab, et siseteave avalikustatakse sellisel viisil, mis võimaldab avalikkusel sellele kiire juurdepääsu ning seda täielikult, täpselt ja õigeaegselt hinnata, ning kui see on kohaldatav, Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2004/109/EÜ ( 9 ) artiklis 21 osutatud ametlikult kindlaksmääratud süsteemis. Emitent ei tohi avalikustamisel siseteavet siduda oma tegevuse reklaamimisega. Emitent avaldab kogu siseteabe, mis tuleb avalikkusele kättesaadavaks teha, oma veebisaidil ja säilitab seda seal vähemalt viis aastat.

Käesolevat artiklit kohaldatakse emitentide suhtes, kes on taotlenud oma finantsinstrumentide kauplemisele võtmist teatava liikmesriigi reguleeritud turul või kelle finantsinstrumendid on kauplemisele võetud, ja üksnes mitmepoolses kauplemissüsteemis või organiseeritud kauplemissüsteemis kaubeldava instrumendi korral emitentide suhtes, kelle finantsinstrumendid on võetud kauplemisele teatava liikmesriigi mitmepoolses kauplemissüsteemis või organiseeritud kauplemissüsteemis või kes on taotlenud oma finantsinstrumentide kauplemisele võtmist liikmesriigi mitmepoolses kauplemissüsteemis.

2.  
Lubatud heitkoguse väärtpaberite turu osaline avalikustab tõhusalt ja õigel ajal lubatud heitkoguse väärtpaberitega seotud siseteabe, mis on tema valduses seoses tema äritegevusega, sealhulgas direktiivi 2003/87/EÜ I lisas nimetatud lennutegevus või käitised nimetatud direktiivi artikli 3 punkti e tähenduses, mida asjaomane osaline või tema emaettevõtja või sidusettevõtja täielikult või osaliselt omab või kontrollib või mille tegevuse eest on osaleja või tema emaettevõtja või sidusettevõtja täielikult või osaliselt vastutav. Käitiste kohta tuleb avalikustada asjakohane teave käitiste võimsuse ja kasutamise kohta, sealhulgas selliste käitiste kavandatud või kavandamata mittekasutatavuse kohta.

Esimest lõiku ei kohaldata lubatud heitkoguse väärtpaberite turu osalise suhtes, kui tema omandis, kontrolli all või vastutusel olevate käitiste või lennutegevuse heitkogused ei ületanud eelmisel aastal CO2-ekvivalendi alammäära ja kui nimisoojusvõimsus ei ületanud põletamise korral alammäära.

Komisjonile antakse õigus võtta kooskõlas artikliga 35 vastu delegeeritud õigusakte, millega kehtestatakse CO2-ekvivalendi alammäär ja nimisoojusvõimsuse alammäär eesmärgiga kohaldada käesoleva lõike teises lõigus sätestatud erandit.

3.  
Komisjonile antakse õigus võtta kooskõlas artikliga 35 vastu delegeeritud õigusakte, milles täpsustatakse pädev asutus, keda tuleb käesoleva artikli lõigete 4 ja 5 kohaselt teavitada.
4.  

Emitent või lubatud heitkoguse väärtpaberite turu osaline võib lõikes 1 osutatud siseteabe avalikustamisega omal vastutusel viivitada, kui kõik järgmised tingimused on täidetud:

a) 

viivitamatu avalikustamine kahjustaks tõenäoliselt emitendi või lubatud heitkoguse väärtpaberite turu osalise õigustatud huve;

b) 

teabe avalikustamisega viivitamine ei eksitaks tõenäoliselt avalikkust;

c) 

emitent või lubatud heitkoguse väärtpaberite turu osaline suudab tagada kõnealuse teabe konfidentsiaalsuse.

Mitmest etapist koosneva pikaajalise protsessi puhul, mille eesmärk on põhjustada või mille tulemuseks on konkreetne asjaolu või sündmus, võib emitent või lubatud heitkoguse väärtpaberite turu osaline viivitada selle protsessiga seotud siseteabe avalikustamisega omal vastutusel, kui esimese lõigu punktide a, b ja c tingimused on täidetud.

Kui emitent või lubatud heitkoguse väärtpaberite turu osaline on viivitanud siseteabe avalikustamisega käesoleva lõike kohaselt, teavitab ta kohe pärast siseteabe avalikustamist lõikes 3 täpsustatud pädevat asutust teabe avalikustamisega viivitamisest ja esitab kirjaliku selgituse selle kohta, kuidas käesolevas lõikes sätestatud tingimused olid täidetud. Alternatiivina võivad liikmesriigid ette näha, et nimetatud selgitus tuleb esitada üksnes lõikes 3 täpsustatud pädeva asutuse nõudmisel.

▼M3

Erandina käesoleva lõike kolmandast lõigust esitab emitent, kelle finantsinstrumendid on võetud kauplemisele üksnes VKEde kasvuturul, kirjaliku selgituse lõikes 3 täpsustatud pädevale asutusele üksnes nõudmisel. Kuni emitent suudab viivitamise otsust põhjendada, ei pea ta säilitama andmeid selle selgituse kohta.

▼B

5.  

Finantssüsteemi stabiilsuse säilitamise huvides võib emitent, kes on krediidiasutus või finantseerimisasutus, viivitada siseteabe, sh teabe, mis on seotud ajutiste likviidsusprobleemiga ning eeskätt vajadusega saada keskpangalt või viimase instantsi laenajalt ajutist likviidsusabi, avalikustamisega omal vastutusel, kui on täidetud kõik järgmised tingimused:

a) 

siseteabe avalikustamine võib ohustada emitendi ja finantssüsteemi finantsstabiilsust;

b) 

avalikustamisega viivitamine on avalikkuse huvides;

c) 

teabe konfidentsiaalsust on võimalik tagada ja

d) 

lõikes 3 täpsustatud pädev asutus on avalikustamisega viivitamisega nõustunud seetõttu, et punktides a, b ja c sätestatud tingimused on täidetud.

6.  

Lõike 5 punktide a-d kohaldamisel annab emitent lõikes 3 täpsustatud pädevale asutusele teada, et ta kavatseb siseteabe avaldamisega viivitada, ja esitab tõendid selle kohta, et lõike 5 punktides a, b ja c sätestatud tingimused on täidetud. Lõikes 3 täpsustatud pädev asutus konsulteerib, nagu asjakohane, keskpangaga või makrotasandi usaldatavusjärelevalve asutusega või mõne järgmise asutusega:

a) 

kui emitent on krediidiasutus või investeerimisühing, siis asutus, mis on määratud vastavalt direktiivi 2013/36/EL ( 10 ) artikli 133 lõikele 1;

b) 

muudel juhtudel kui punktis a osutatud juhul muu siseriiklik asutus, kes vastutab emitendi järelevalve eest.

Lõikes 3 täpsustatud pädev asutus tagab, et siseteabe avalikustamisega viivitatakse üksnes nii kaua, kui see on vajalik avalikes huvides. Lõikes 3 täpsustatud pädev asutus hindab vähemalt kord nädalas, kas lõike 5 punktides a, b ja c sätestatud tingimused on endiselt täidetud.

Kui lõikes 3 täpsustatud pädev asutus ei nõustu siseteabe avalikustamisega viivitamisega, avalikustab emitent siseteabe kohe.

Käesolevat lõiget kohaldatakse juhtudel, kus emitent otsustab, et ta ei viivita siseteabe avalikustamisega kooskõlas lõikega 4.

Käesolevas lõikes sisalduvad viited lõikes 3 täpsustatud pädevale asutusele ei piira pädeva asutuse võimet täita oma ülesandeid artikli 23 lõikes 1 osutatud viisidel.

7.  
Kui siseteabe avalikustamisega on viivitatud kooskõlas lõigetega 4 või 5 ning sellise siseteabe konfidentsiaalsus ei ole enam tagatud, peab emitent või lubatud heitkoguse väärtpaberite turu osaline selle siseteabe võimalikult kiiresti avalikustama.

Käesolev lõige hõlmab olukordi, kui kuuldus puudutab otseselt siseteavet, mille avalikustamisega viivitati kooskõlas lõigetega 4 või 5, või kui kuuldus on piisavalt täpne, et viidata sellele, et siseteabe konfidentsiaalsus ei ole enam tagatud.

8.  
Kui emitent või lubatud heitkoguse väärtpaberite turu osaline või nende nimel või arvel tegutsev isik avaldab siseteabe kolmandale isikule töösuhte, kutsealal tegutsemise või muude kohustustega seotud tavapärase tegevuse käigus, nagu on osutatud artikli 10 lõikes 1, peab ta selle teabe täielikult ja tegelikult avalikustama; kui teave avaldati kolmandale isikule tahtlikult, peab avalikustamine toimuma samal ajal, teabe tahtmatu avaldamise korral peab avalikustamine toimuma kohe. Käesoleva lõike sätteid ei kohaldata juhul, kui teavet saaval isikul on vaikimiskohustus, olenemata sellest, kas see kohustus põhineb seadusel, määrusel, põhikirjal või lepingul.
9.  
Kauplemiskoht võib avalikustada siseteabe, mis on seotud emitendiga, kelle finantsinstrumentidega on lubatud kaubelda VKEde kasvuturul, emitendi veebisaidi asemel oma veebisaidil, kui see kauplemiskoht otsustab anda kõnealusel turul tegutsevatele emitentidele sellise võimaluse.
10.  

Selleks et tagada käesoleva artikli ühetaolised rakendamistingimused, töötab Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve välja rakenduslike tehniliste standardite eelnõu, et määrata kindlaks:

a) 

tehnilised vahendid siseteabe nõuetekohaseks avalikustamiseks, nagu on sätestatud lõigetes 1, 2, 8 ja 9; ning

b) 

tehnilised vahendid siseteabe avalikustamisega viivitamiseks, nagu on sätestatud lõigetes 4 ja 5.

Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve esitab nende rakenduslike tehniliste standardite eelnõu komisjonile hiljemalt 3. juuliks 2016.

Komisjonile antakse õigus võtta vastu esimeses lõigus osutatud rakenduslikud tehnilised standardid kooskõlas määruse (EL) nr 1095/2010 artikliga 15.

11.  
Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve annab suunised selle kohta, kuidas koostada mittetäielik soovituslik loetelu emitendi õigustatud huvidest, nagu on osutatud lõike 4 punktis a, ja olukordadest, kus siseteabe avalikustamisega viivitamine lõike 4 punktiga b tõenäoliselt eksitab avalikkust.

Artikkel 18

Insaiderite nimekiri

▼M3

1.  

Finantsinstrumendi emitent ja tema nimel või arvel tegutsev isik peavad:

a) 

koostama nimekirja kõigist isikutest, kellel on juurdepääs siseteabele ning kes töötavad tema heaks töölepingu alusel või täidavad muul viisil ülesandeid, mille tõttu on neil juurdepääs siseteabele, nagu nõustajad, raamatupidajad või reitinguagentuurid („insaiderite nimekiri”);

b) 

insaiderite nimekirja viivitamata ajakohastama vastavalt lõikele 4 ja

c) 

esitama pädeva asutuse taotluse korral insaiderite nimekirja võimalikult kiiresti sellele asutusele.

2.  
Emitent või tema nimel või arvel tegutsev isik võtab mõistlikke meetmeid tagamaks, et kõik insaiderite nimekirja kantud isikud tunnustavad kirjalikult sellega kaasnevaid õiguslikke kohustusi ning on teadlikud siseteabe alusel kauplemise ning siseteabe õigusvastase avaldamise eest kohaldatavatest karistustest.

Kui emitent palub oma insaiderite nimekirja koostada ja ajakohastada mõnel teisel isikul, jääb emitent täielikult vastutavaks käesoleva artikli järgimise eest. Emitendil on alati õigus tutvuda teise isiku koostatava insaiderite nimekirjaga.

▼B

3.  

Insaiderite nimekiri sisaldab vähemalt järgmist:

a) 

siseteabele juurdepääsu omavate isikute isikuandmed;

b) 

põhjus, miks mingi isik insaiderite nimekirja on kantud;

c) 

kuupäev ja kellaaeg, millal vastavale isikule siseteabele juurdepääs anti, ning

d) 

kuupäev, millal insaiderite nimekiri koostati.

▼M3

4.  

Emitent ja tema nimel või arvel tegutsev isik uuendab viivitamata, lisades uuendamise kuupäeva, oma insaiderite nimekirja järgmistel asjaoludel:

a) 

kui juba nimekirjas oleva isiku insaiderite nimekirja kandmise põhjus muutub;

b) 

kui lisandub uus isik, kellel on juurdepääs siseteabele ja kes tuleb seetõttu insaiderite nimekirja kanda, ning

c) 

kui isikul ei ole enam siseteabele juurdepääsu.

Iga kord, kui nimekirja uuendatakse, märgitakse kuupäev ja kellaaeg, mil uuendamise põhjustanud muutus toimus.

5.  
Emitent ja kõik isikud, kes tema nimel või arvel tegutsevad, säilitavad oma insaiderite nimekirja vähemalt viis aastat pärast selle koostamist või uuendamist.
6.  
Emitentidel, kelle finantsinstrumendid on võetud kauplemisele VKEde kasvuturul, on õigus kanda oma insaiderite nimekirja üksnes isikud, kellel on tulenevalt nende ülesannetest või ametist emitendi juures regulaarne juurdepääs siseteabele.

Erandina käesoleva lõike esimesest lõigust ja kui see on põhjendatud spetsiifiliste riigisisese turu usaldusväärsuse kaalutlustega, võivad liikmesriigid nõuda emitentidelt, kelle finantsinstrumendid on võetud kauplemisele VKEde kasvuturul, kanda oma insaiderite nimekirja kõik isikud, kellele on osutatud lõike 1 punktis a. Nimetatud nimekirjad sisaldavad käesoleva lõike neljanda lõigu kohaselt Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve välja töötatud vormis täpsustatud teavet.

Käesoleva lõike esimeses ja teises lõigus osutatud insaiderite nimekirjad esitatakse pädevale asutusele tema taotluse korral võimalikult kiiresti.

Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve töötab välja rakenduslike tehniliste standardite eelnõu, et määrata kindlaks käesoleva lõike teises lõigus osutatud insaiderite nimekirja täpne vorm. Insaiderite nimekirja vorm peab olema proportsionaalne ja võrreldes lõikes 9 osutatud insaiderite nimekirja vormiga tooma kaasa väiksema halduskoormuse.

Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve esitab kõnealuste rakenduslike tehniliste standardite eelnõu komisjonile hiljemalt 1. septembriks 2020.

Komisjonile antakse õigus võtta vastu käesoleva lõike neljandas lõigus osutatud rakenduslikud tehnilised standardid kooskõlas määruse (EL) nr 1095/2010 artikliga 15.

▼B

7.  
Käesolevat artiklit kohaldatakse emitentide suhtes, kes on taotlenud oma finantsinstrumentide kauplemisele võtmist teatava liikmesriigi reguleeritud turul või kelle finantsinstrumendid on kauplemisele võetud, ja üksnes mitmepoolses kauplemissüsteemis või organiseeritud kauplemissüsteemis kaubeldava finantsinstrumendi korral emitentide suhtes, kelle finantsinstrumendid on võetud kauplemisele teatava liikmesriigi mitmepoolses kauplemissüsteemis või organiseeritud kauplemissüsteemis või kes on taotlenud oma finantsinstrumentide kauplemisele võtmist mõne liikmesriigi mitmepoolses kauplemissüsteemis.
8.  

Käesoleva artikli lõikeid 1-5 kohaldatakse ka:

a) 

lubatud heitkoguse väärtpaberite turu osaliste suhtes seoses lubatud heitkoguse väärtpabereid puudutava siseteabega, mis tekib seoses natuuras tehingutega, mida see lubatud heitkoguse väärtpaberite turu osaline teeb;

b) 

enampakkumisplatvormide, enampakkumise korraldajate ja enampakkumise seire teostajate suhtes seoses lubatud heitkoguse väärtpaberite või neil põhinevate enampakkumistoodete enampakkumistega, mida korraldatakse vastavalt määrusele (EL) nr 1031/2010.

9.  
Selleks et tagada käesoleva artikli ühetaolised kohaldamistingimused, töötab Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve välja rakenduslike tehniliste standardite eelnõu, et määrata kindlaks käesolevas artiklis osutatud insaiderite nimekirja täpne vorm ja insaiderite nimekirja uuendamise viis.

Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve esitab rakenduslike tehniliste standardite eelnõu komisjonile hiljemalt 3. juuliks 2016.

Komisjonile antakse õigus võtta vastu esimeses lõigus osutatud rakenduslikud tehnilised standardid kooskõlas määruse (EL) nr 1095/2010 artikliga 15.

Artikkel 19

Juhtide tehingud

1.  

Juhtimiskohustusi täitvad isikud ja nendega lähedalt seotud isikud teatavad emitendile või lubatud heitkoguse väärtpaberite turu osalisele ja lõike 2 teises lõigus osutatud pädevale asutusele:

a) 

seoses emitendiga kõik tehingud, mis nad on oma arvel teinud asjaomase emitendi aktsiatega või võlainstrumentidega või nendega seotud tuletisinstrumentide või muude finantsinstrumentidega;

b) 

seoses lubatud heitkoguse väärtpaberite turu osalisega kõik tehingud, mis nad on oma arvel teinud lubatud heitkoguse väärtpaberite ning neil põhinevate enampakkumistoodete või seotud tuletisinstrumentidega.

Teade esitatakse kohe, kuid mitte hiljem kui kolmandal tööpäeval tehingu tegemise kuupäevast arvates.

Esimest lõiku kohaldatakse, kui tehingute maht on jõudnud kalendriaasta jooksul lõikes 8 või, kui see on asjakohane, lõikes 9 sätestatud künniseni.

▼M1

1a.  

Lõikes 1 osutatud teavitamise kohustust ei kohaldata selliste finantsinstrumentidega tehtavate tehingute suhtes, mis on seotud selles lõikes osutatud emitendi aktsiate või võlainstrumentidega, kui tehingu tegemise ajal on täidetud ükskõik milline järgmistest tingimustest:

a) 

finantsinstrument on osak või aktsia ühisinvesteerimisettevõtjas, milles emitendi aktsiate või võlainstrumentide risk ei ületa 20 % ühisinvesteerimisettevõtja varast;

b) 

finantsinstrument on seotud varaportfelliga, milles emitendi aktsiate või võlainstrumentide risk ei ületa 20 % portfelli varast;

c) 

finantsinstrument on osak või aktsia ühisinvesteerimisettevõtjas või sellega tekib riskipositsioon varaportfelli suhtes ning juhtimiskohustust täitev isik või temaga lähedalt seotud isik ei tea ega saanud teada selle ühisinvesteerimisettevõtja või varaportfelli investeerimiskoosseisu või riskipositsiooni seoses emitendi aktsiate või võlainstrumentidega ning isikul ei ole mingit alust uskuda, et emitendi aktsiad või võlainstrumendid ületavad punktides a ja b sätestatud künniseid.

Kui ühisinvesteerimisettevõtja investeerimiskoosseisu või varaportfelli riski puudutav teave on kättesaadav, peab juhtimiskohustust täitev isik või temaga lähedalt seotud isik tegema mõistlikkusest lähtudes kõik endast oleneva selleks, et see teave saada.

▼B

2.  
Lõike 1 kohaldamisel, ja ilma et see piiraks liikmesriikide õigust sätestada nimetatud artiklis loetlemata muid teatamiskohustusi, teatavad lõikes 1 osutatud isikud pädevatele asutustele kõik oma arvel tehtud tehingud.

Lõikes 1 osutatud teadete esitamise kohustusele kohaldatakse emitendi või lubatud heitkoguse väärtpaberite turu osalise registreerimiskoha liikmesriigi õigust. Teade esitatakse nimetatud liikmesriigi pädevale asutusele kolme tööpäeva jooksul pärast tehingu kuupäeva. Kui emitent ei ole liikmesriigis registreeritud, esitatakse teade päritoluliikmesriigi pädevale asutusele kooskõlas direktiivi 2004/109/EÜ artikli 2 lõike 1 punktiga i või selle puudumisel kauplemiskoha pädevale asutusele.

▼M3

3.  
Emitent või lubatud saastekvoodi väärtpaberite turu osaline avalikustab lõikes 1 osutatud teabe kahe tööpäeva jooksul alates sellise teate kättesaamisest.

▼B

Emitent või lubatud heitkoguse väärtpaberite turu osaline kasutab meediakanalit, mille kaudu on mõistliku eelduse kohaselt võimalik teavet kogu liidus tõhusalt avalikkusele levitada, ning kui see on kohaldatav, kasutab ta selleks direktiivi 2004/109/EÜ artiklis 21 osutatud ametlikult kindlaksmääratud süsteemi.

Alternatiivina võib siseriiklik õigus ette näha, et pädev asutus võib ise teabe avalikustada.

4.  

Käesolevat artiklit kohaldatakse emitentide suhtes, kes:

a) 

on taotlenud oma finantsinstrumentide kauplemisele võtmist reguleeritud turul või kelle finantsinstrumendid on reguleeritud turul kauplemisele võetud või

b) 

üksnes mitmepoolses kauplemissüsteemis või organiseeritud kauplemissüsteemis kaubeldava finantsinstrumendi korral emitentide suhtes, kes on saanud oma finantsinstrumentidega kauplemise loa mitmepoolses kauplemissüsteemis või organiseeritud kauplemissüsteemis või on taotlenud oma finantsinstrumentide kauplemisele võtmist mitmepoolses kauplemissüsteemis.

5.  
Emitent ja lubatud heitkoguse väärtpaberite turu osaline teatab juhtimiskohustusi täitvatele isikutele käesoleva artikli kohastest kohustustest kirjalikult. Emitent ja lubatud heitkoguse väärtpaberite turu osaline koostab nimekirja juhtimiskohustusi täitvatest isikutest ja nendega lähedalt seotud isikutest.

Juhtimiskohustusi täitvad isikud teatavad nendega lähedalt seotud isikutele käesoleva artikli kohastest kohustustest kirjalikult ja hoiavad selle teate koopia alles.

6.  

Lõikes 1 osutatud tehinguteates esitatakse järgmised andmed:

a) 

isiku nimi;

b) 

teate esitamise põhjus;

c) 

asjaomase emitendi või lubatud heitkoguse väärtpaberite turu osalise nimi;

d) 

finantsinstrumendi kirjeldus ja tunnusnumber;

e) 

tehingu(te) olemus (omandamine, võõrandamine vm) ja andmed selle kohta, kas tehing on seotud aktsiaoptsiooniprogrammide läbiviimisega või lõikes 7 osutatud konkreetsete näidetega;

f) 

tehingu(te) kuupäev ja koht ja

g) 

tehingu(te) hind ja maht. Kui tegemist on pandiga, mille väärtus võib tingimuste kohaselt muutuda, tuleks see avalikustada koos pandi väärtusega päeval, mil pant seatakse.

7.  

Lõike 1 kohaldamisel tuleb teatada muu hulgas ka järgmised tehingud:

a) 

finantsinstrumentide pantimine või laenuks andmine lõikes 1 osutatud juhtimiskohustusi täitva isiku ja temaga lähedalt seotud isiku poolt või nimel;

b) 

tehingud, mida tehinguid ametialaselt vahendav või täitev või muu isik teeb lõikes 1 osutatud juhtimiskohustusi täitva isiku või temaga lähedalt seotud isiku nimel, sealhulgas juhul, kui kasutatakse kaalutlusõigust;

c) 

tehingud, mis on tehtud elukindlustuse raames, mis on määratletud vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivile 2009/138/EÜ ( 11 ), kui

i) 

kindlustusvõtja on lõikes 1 osutatud juhtimiskohustusi täitev isik või temaga lähedalt seotud isik,

ii) 

investeerimisriski kannab kindlustusvõtja ja

iii) 

kindlustusvõtja võib volituste või kaalutlusõiguse alusel teha selles elukindlustuses sisalduvate konkreetsete finantsinstrumentidega seotud investeerimisotsuseid või täita selle elukindlustuse finantsinstrumentidega seotud tehinguid.

Punkti a kohaldamisel ei ole seoses finantsinstrumentide depookontole paigutamisega vaja finantsinstrumentide pandist ega selletaolisest tagatisest teatada, v.a juhul ja kuni pandi või muu tagatise eesmärk on tagada teatav krediidiliin.

▼M1

Punkti b tähenduses ei pea teavitama tehingutest, mis tehakse emitendi aktsiate või võlainstrumentidega; või tuletisinstrumentide või muude instrumentidega, mis on nendega seotud juhtide kaudu ühisinvesteerimisettevõtjas, kuhu on investeerinud juhtimiskohustust täitev isik või temaga lähedalt seotud isik, juhul kui ühisinvesteerimisettevõtja juht tegutseb täieliku kaalutlusõigusega, mille puhul on välistatud, et juht saab portfelli koosseisu kohta otseselt või kaudselt juhiseid või soovitusi selle ühisinvesteerimisettevõtja aktsionäridelt.

▼B

Kuivõrd käesoleva lõike kohaselt peab tehingutest teatama kindlustusvõtja, siis kindlustusandja kohta teatamiskohustus ei kehti.

8.  
Lõiget 1 kohaldatakse tehingutele alates tehingust, millega kalendriaastal kogusummas ületatakse 5 000 euro künnis. 5 000 euro künnise arvutamiseks liidetakse kõik lõikes 1 osutatud tehingud ilma tasaarvelduseta (netting) kokku.
9.  
Pädev asutus võib otsustada tõsta lõikes 8 sätestatud künnise 20 000 euroni ning teavitab Euroopa Väärtpaberiturujärelevalvet enne kõrgema künnise kohaldamist oma otsusest selline künnis kehtestada ja esitab otsuse põhjenduse koos andmetega turutingimuste kohta. Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve avalikustab oma veebisaidil selliste künniste loetelu, mida käesoleva artikli kohaselt kohaldatakse, ja põhjendused, mille pädevad asutused on nende künniste kohta esitanud.
10.  
Käesolevat artiklit kohaldatakse ka selliste isikute tehtavatele tehingutele, kes täidavad juhtimiskohustusi enampakkumisplatvormide, enampakkumise korraldajate ja enampakkumise seire teostajate koosseisus, kes on seotud määruse (EÜ) nr 1031/2010 kohaselt korraldatavate enampakkumistega, ja isikute suhtes, kes on nendega seotud, kui tehingud on seotud lubatud heitkoguse väärtpaberite, neil põhinevate enampakkumistoodetega või seotud tuletisinstrumentidega. Sellised isikud teavitavad oma tehingutest enampakkumisplatvorme, enampakkumise korraldajaid ja enampakkumise seire teostajaid, kui see on asjakohane, ning enampakkumisplatvormi, enampakkumise korraldajate ja enampakkumise seire teostajate, kui see on asjakohane, registreerimiskoha pädevat asutust. Enampakkumisplatvorm, enampakkumise korraldaja, enampakkumise seire teostaja või pädev asutus avalikustab teatatud teabe kooskõlas lõikega 3.
11.  

Ilma et see piiraks artikleid 14 ja 15, ei kauple emitendi juhtimiskohustusi täitev isik oma arvel ega kolmanda isikul arvel ei otse ega kaudselt emitendi aktsiate, võlainstrumentide, tuletisinstrumentide ega muude nendega seotud finantsinstrumentidega 30 kalendripäeva pikkusel keeluajal, mis eelneb vahearuande või aastaaruande avalikustamisele, milleks asjaomane emitent on kohustatud vastavalt:

a) 

selle kauplemiskoha eeskirjadele, kus emitendi aktsiad on kauplemisele võetud, või

b) 

siseriiklikule õigusele.

12.  

Ilma et see piiraks artikleid 14 ja 15, võib emitent lubada juhtimiskohustusi täitval isikul kaubelda oma nimel või kolmanda isiku arvel lõikes 11 viidatud keeluajal, kas:

a) 

üksikjuhtumipõhiselt selliste erakorraliste asjaolude esinemise tõttu nagu tõsised finantsprobleemid, mis tingivad aktsiate kohese müümise, või

b) 

sellise kauplemise eripära tõttu, mis on seotud tehingutega, mis on tehtud töötajate osalusskeemi, kogumishoiuste skeemi, aktsiate kvalifitseerimise või aktsiate omandamise õiguse skeemi raames, või tehingutega, mille puhul asjaomase väärtpaberiga seotud omandiosalus ei muutu, või mis on nimetatud skeemidega või tehingutega seotud.

13.  
Komisjonile antakse õigus võtta kooskõlas artikliga 35 vastu delegeeritud õigusakte, milles täpsustatakse asjaolud, mille puhul võib emitent lubada kauplemist keeluajal, nagu on osutatud lõikes 12, sh asjaolud, mida peetakse erakorraliseks, ja tehingute liigid, mille puhul on kauplemiseks loa andmine põhjendatud.
14.  
Komisjonile antakse õigus võtta kooskõlas artikliga 35 vastu delegeeritud õigusakte, milles täpsustatakse tehingute liigid, mis tingivad lõikes 1 osutatud nõude täitmise.
15.  
Selleks et tagada lõike 1 ühetaoline kohaldamine, töötab Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve välja rakenduslike tehniliste standardite eelnõu, mis käsitleb vormi ja näidist, milles lõikes 1 osutatud teabest tuleb teatada ja see avalikustada.

Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve esitab kõnealuse rakenduslike tehniliste standardite eelnõu komisjonile hiljemalt 3. juuliks 2015.

Komisjonile antakse õigus võtta vastu esimeses lõigus osutatud rakenduslikud tehnilised standardid kooskõlas määruse (EL) nr 1095/2010 artikliga 15.

Artikkel 20

Investeerimissoovitused ja statistika

1.  
Isikud, kes koostavad või levitavad investeerimissoovitusi või muud investeerimisstrateegiate soovitamist või väljapakkumist käsitlevat teavet, kannavad mõistlikku hoolt selle eest, et selline teave esitatakse erapooletul viisil, ning avalikustavad oma huvid või huvide konfliktid, mis on seotud finantsinstrumentidega, mida kõnealune teave käsitleb.
2.  
Avalik-õiguslikud asutused, kes levitavad statistilisi andmeid või prognoose, mis võivad avaldada märkimisväärset mõju finantsturgudele, peavad seda tegema erapooletul ja arusaadaval viisil.
3.  
Selleks et tagada käesoleva artikli järjekindel ühtlustamine, töötab Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve välja regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu, et määrata kindlaks lõikes 1 osutatud isikukategooriate suhtes kohaldatav tehniline kord investeerimissoovituste või investeerimisstrateegiate soovitamist või väljapakkumist käsitleva muu teabe esitamiseks erapooletul viisil ning konkreetsete huvide või huvide konfliktidele viitava teabe avalikustamiseks.

Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve esitab kõnealuste regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu komisjonile hiljemalt 3. juuliks 2015.

Komisjonile antakse õigus võtta vastu esimeses lõigus osutatud regulatiivsed tehnilised standardid kooskõlas määruse (EL) nr 1095/2010 artiklitega 10–14.

Lõikes 3 osutatud regulatiivsetes tehnilistes standardites sätestatud tehnilist korda ei kohaldata ajakirjanike suhtes, kellele kehtib liikmesriikides samaväärne kord, sh asjakohane iseregulatsioon, tingimusel et sellel regulatsioonil on samasugune toime nagu kõnealusel tehnilisel korral. Liikmesriigid teatavad kõnealuse samaväärse korra teksti komisjonile.

Artikkel 21

Teabe avalikustamine või levitamine meedia kaudu

Artikli 10, artikli 12 lõike 1 punkti c ja artikli 20 kohaldamisel ja kui teave on avalikustatud või seda on levitatud või kui soovitusi on koostatud või levitatud ajakirjanduse või muu meediakanalites kasutatava väljendusviisi jaoks, hinnatakse seda avalikustamist või levitamist, võttes arvesse eeskirju, mis hõlmavad ajakirjandusvabadust ja sõnavabadust muudes meediakanalites, ning eeskirju või koodeksit, mis reguleerivad ajakirjaniku kutset, v.a juhul kui:

a) 

asjaomased isikud või nendega lähedalt seotud isikud saavad kõnealuse teabe avalikustamisest või levitamisest otseselt või kaudselt eeliseid või kasu või

b) 

teave avalikustatakse või seda levitatakse kavatsusega eksitada turgu finantsinstrumentide pakkumise, nõudluse või hinna suhtes.



4.

PEATÜKK

EUROOPA VÄÄRTPABERITURUJÄRELEVALVE JA PÄDEVAD ASUTUSED

Artikkel 22

Pädevad asutused

Ilma et see piiraks õigusasutuste pädevust, määrab iga liikmesriik käesoleva määruse täitmiseks ühe pädeva haldusasutuse. Liikmesriik teavitab sellest komisjoni, Euroopa Väärtpaberiturujärelevalvet ja muude liikmesriikide pädevaid asutusi. Pädev asutus tagab käesoleva määruse sätete kohaldamise oma territooriumil, võttes arvesse kõiki tema territooriumil teostatavaid tegevusi ja välisriigis teostatavaid tegevusi, mis on seotud instrumentidega, mis on võetud kauplemisele tema territooriumi reguleeritud turul ja mille kohta on esitatud taotlus sellisel turul kauplemisele võtmiseks, millega tehakse pakkumisi enampakkumise platvormil või millega kaubeldakse tema territooriumil tegutsevas mitmepoolses kauplemissüsteemis või organiseeritud kauplemissüsteemis või millega seoses on taotletud nende kauplemisele võtmist tema territooriumil tegutsevas mitmepoolses kauplemissüsteemis.

Artikkel 23

Pädeva asutuse pädevus

1.  

Pädev asutus täidab oma ülesandeid ja kasutab oma pädevust järgmisel viisil:

a) 

vahetult;

b) 

koostöös muude ametiasutuste või turul tegutsevate ettevõtjatega;

c) 

omal vastutusel, delegeerides need sellistele ametiasutustele või turul tegutsevatele ettevõtjatele;

d) 

suunates küsimuse pädevale õigusasutusele.

2.  

Selleks et täita käesolevast määrusest tulenevaid ülesandeid, on pädeval asutusel kooskõlas siseriikliku õigusega vähemalt järgmised järelevalve- ja uurimispädevused:

a) 

juurdepääs kõikidele mis tahes kujul dokumentidele ja muudele andmetele ning õigus saada või teha neist koopiaid;

b) 

õigus nõuda teavet kõigilt isikutelt, ka nendelt, kes on järjestikku seotud korralduste edastamise või asjaomaste toimingute tegemisega, ja neid volitanud isikutelt ning vajaduse korral õigus isik teabe saamiseks välja kutsuda ja teda küsitleda;

c) 

kauba tuletisinstrumentide korral õigus nõuda tüüpvormide alusel teavet seotud hetketurgude osalistelt, õigus saada tehinguaruandeid ning pääseda vahetult ligi kauplejate süsteemidele;

d) 

õigus korraldada kohapeal, v.a füüsiliste isikute eluruumides, kontrolle või uurimist;

e) 

piiramata teise lõigu kohaldamist, õigus siseneda füüsiliste ja juriidiliste isikute tööruumidesse, et võtta kaasa dokumente ja muid mis tahes kujul andmeid, kui esineb mõistlik kahtlus, et kontrolli või uurimise objektiga seotud dokumendid ja muud andmed võivad olla olulised siseteabe alusel kauplemise või turuga manipuleerimise juhtumi kui käesoleva määruse rikkumise tõendamiseks.

f) 

õigus anda asi üle uurimiseks kriminaalmenetluses;

g) 

õigus nõuda investeerimisühingute, krediidiasutuste või finantseerimisasutuste valduses olevaid telefonikõnede ja elektroonilise side andmeid ning andmeliikluse andmeid;

h) 

õigus nõuda juhul, kui seda siseriiklikus õiguses lubatakse, telekommunikatsioonioperaatori valduses olevaid andmeliikluse andmeid, kui on mõistlik kahtlus, et toime on pandud õigusrikkumine, ja kui nimetatud andmed võivad olla olulised artikli 14 punkti a või b või artikli 15 rikkumise uurimiseks;

i) 

õigus taotleda vara kasutamise või käsutamise piiramist, samuti arestimist;

j) 

õigus peatada asjakohaste finantsinstrumentidega kauplemine;

k) 

õigus nõuda sellise tegevuse ajutist lõpetamist, mida pädev asutus peab käesoleva määrusega vastuolus olevaks;

l) 

õigus kehtestada kutsetegevuse ajutine keeld;

m) 

võtta kõik meetmed, mida on vaja avalikkuse nõuetekohaseks teavitamiseks, sh avalikustatud väära või eksitava teabe parandamine, nõudes muu hulgas väära või eksitavat teavet avaldanud või levitanud emitendilt või teiselt isikult õienduse avaldamist.

Kui siseriiklikus õiguses nõutakse asjaomase liikmesriigi õigusasutuselt eelnevat luba, et siseneda füüsiliste või juriidiliste isikute ruumidesse, nagu viidatud esimese lõigu punktis e, kasutatakse nimetatud punktis osutatud õigust alles pärast eelneva loa saamist.

3.  
Liikmesriigid tagavad asjakohaste meetmete olemasolu, nii et pädevatel asutustel on kõik nende ülesannete täitmiseks vajalikud järelevalve- ja uurimispädevused.

Käesolev määrus ei piira õigus- ja haldusnorme, mis on vastu võetud seoses ülevõtmispakkumiste, ühinemistehingute ja muude tehingutega, mis mõjutavad osalust äriühingus või kontrolli äriühingu üle, mille üle teostab järelevalvet järelevalveasutus, kelle on liikmesriigid määranud vastavalt direktiivi 2004/25/EÜ artiklile 4, millega kehtestatakse nõuded, mis täiendavad käesoleva määruse nõudeid.

4.  
Isik, kes annab pädevale asutusele käesoleva määruse kohaselt teavet, ei riku teabe avaldamisele lepingu või õigus- või haldusnormidega kehtestatud piirangut ning teavitav isik ei kanna selle eest mingit vastutust.

Artikkel 24

Koostöö Euroopa Väärtpaberiturujärelevalvega

1.  
Pädevad asutused teevad käesoleva määruse täitmiseks koostööd Euroopa Väärtpaberiturujärelevalvega vastavalt määrusele (EL) nr 1095/2010.
2.  
Pädevad asutused esitavad Euroopa Väärtpaberiturujärelevalvele viivitamata kogu teabe, mis on tema ülesannete täitmiseks vajalik, vastavalt määruse (EL) nr 1095/2010 artiklile 35.
3.  
Selleks et tagada käesoleva artikli ühetaolised kohaldamistingimused, töötab Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve välja rakenduslike tehniliste standardite eelnõu, et määrata kindlaks lõikes 2 osutatud teabevahetuse kord ja vormid.

Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve esitab kõnealuste rakenduslike tehniliste standardite eelnõu komisjonile hiljemalt 3. juuliks 2016.

Komisjonile antakse õigus võtta vastu esimeses lõigus osutatud rakenduslikud tehnilised standardid kooskõlas määruse (EL) nr 1095/2010 artikliga 15.

Artikkel 25

Koostöökohustus

1.  
Pädevad asutused teevad omavahel ja Euroopa Väärtpaberiturujärelevalvega koostööd, kui see on käesoleva määruse täitmiseks vajalik, v.a juhul, kui kohaldatakse mõnd lõikes 2 sätestatud erandit. Pädevad asutused abistavad muude liikmesriikide pädevaid asutusi ja Euroopa Väärtpaberiturujärelevalvet. Eelkõige vahetavad nad põhjendamatu viivituseta teavet ning teevad koostööd uurimise, järelevalve ja õigus- ja haldusnormide täitmise tagamise vahendite kasutamise käigus.

Esimeses lõigus sätestatud koostöö- ja abistamiskohustus kehtib ka komisjoni suhtes seoses teabevahetusega selliste kaupade kohta nagu ELi toimimise lepingu I lisas loetletud põllumajandustooted.

Pädevad asutused ja Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve teevad koostööd vastavalt määrusele (EL) nr 1095/2010, eriti selle artiklile 35.

Kui liikmesriigid otsustavad artikli 30 lõike 1 teise lõigu kohaselt kehtestada kriminaalkaristused, mida kohaldatakse käesoleva määruse sätteid puudutavate ja nimetatud artiklis osutatud rikkumiste korral, tagavad nad, et võetakse asjakohaseid meetmeid, et pädevatel asutustel oleks kõik vajalikud pädevused teha oma kohtualluvuse piires koostööd õigusasutustega, et saada teavet, mis on seotud käesoleva määruse võimaliku rikkumisega seoses algatatud kriminaaluurimise või -menetlusega, ja esitavad need andmed muudele pädevatele asutustele ja Euroopa Väärtpaberiturujärelevalvele, et täita kohustust teha käesoleva määruse kohaldamisel üksteisega ja Euroopa Väärtpaberiturujärelevalvega koostööd.

2.  

Kui pädevalt asutuselt taotletakse teabe esitamise või uurimisega seoses koostöö tegemist, siis võib ta sellest keelduda järgmistel erandlikel asjaoludel, nimelt kui:

a) 

asjaomase teabe esitamine võib kahjustada selle liikmesriigi julgeolekut, kelle poole pöörduti, eelkõige terrorismi- ja muude raskete kuritegude vastast võitlust;

b) 

taotluse rahuldamine kahjustaks tõenäoliselt tema enda uurimistegevust või õigus- ja haldusnormide täitmise tagamise vahendite kasutamist või, kui see on kohaldatav, kriminaaluurimist;

c) 

sama teo ja sama isiku suhtes on juba algatatud kohtumenetlus taotluse saanud liikmesriigis või

d) 

taotluse saanud liikmesriigis on isiku suhtes sama teo suhtes juba tehtud lõplik kohtuotsus.

3.  
Pädevad asutused ja Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve teevad koostööd Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 713/2009 ( 12 ) loodud Energeetikasektorit Reguleerivate Asutuste Koostööametiga (ACER) ning liikmesriikide reguleerivate asutustega, et tagada kooskõlastatud lähenemisviisi rakendamine asjakohaste eeskirjade järgimise tagamisel, kui tehingud, kauplemisega seotud korraldused või muu tegevus või toiming on seotud ühe või mitme käesoleva määruse kohaldamisalasse kuuluva finantsinstrumendiga ning ühe või mitme määruse (EL) nr 1227/2011 artiklite 3, 4 ja 5 reguleerimisalasse kuuluva energia hulgimüügi tootega. Kohaldades energia hulgimüügi toodetega seotud finantsinstrumentide suhtes käesoleva määruse artikleid 7, 8 ja 12, võtavad pädevad asutused arvesse määruse (EL) nr 1227/2011 artiklis 2 sätestatud mõistete eritunnuseid ning määruse (EL) nr 1227/2011 artikleid 3, 4 ja 5.
4.  
Pädevad asutused esitavad nõudmisel kohe kogu teabe, mida nõutakse lõikes 1 osutatud eesmärgil.
5.  
Kui pädev asutus on veendunud, et teise liikmesriigi territooriumil pannakse toime või on toime pandud käesoleva määruse sätetega vastuolus olev tegu või see tegu avaldab mõju teises liikmesriigis asuvas kauplemiskohas kaubeldavatele finantsinstrumentidele, teatab ta sellest nii täpselt kui võimalik teise liikmesriigi pädevale asutusele ja Euroopa Väärtpaberiturujärelevalvele ning energia hulgimüügitoodete korral ACERile. Asjaomaste liikmesriikide pädevad asutused konsulteerivad üksteise ja Euroopa Väärtpaberiturujärelevalvega ning energia hulgimüügitoodete korral ACERiga asjakohaste meetmete võtmise üle ja teavitavad üksteist vahepeal toimunud olulistest muutustest. Nad kooskõlastavad oma tegevuse, et vältida võimalikku dubleerimist ja tegevuse kattumist halduskaristuste ja muude haldusmeetmete kohaldamisel piiriüleste juhtumite korral vastavalt artiklitele 30 ja 31, ning abistavad üksteist oma otsuste täitmisel.
6.  
Ühe liikmesriigi pädev asutus võib kohapealse kontrolli või uurimisega seoses taotleda abi teise liikmesriigi pädevalt asutuselt.

Taotluse esitanud pädev asutus võib esimeses lõigus osutatud taotlusest teavitada Euroopa Väärtpaberiturujärelevalvet. Piiriülese mõjuga uurimise või kontrolli korral peab Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve pädeva asutuse taotluse korral uurimist või kontrolli koordineerima.

Kui pädev asutus saab teise liikmesriigi pädevalt asutuselt taotluse viia läbi kohapealne kontroll või uurimine, võib ta kasutada ühte järgmistest võimalustest:

a) 

teeb ise kohapealse kontrolli või uurimise;

b) 

lubab taotluse esitanud pädeval asutusel kohapealses kontrollis või uurimises osaleda;

c) 

lubab taotluse esitanud pädeval asutusel ise teha kohapealse kontrolli või uurimise;

d) 

määrab audiitorid või eksperdid kohapealset kontrolli või uurimist tegema;

e) 

jagab teatavaid järelevalveülesandeid teiste pädevate asutustega.

Pädevad asutused võivad teha koostööd ka muude liikmesriikide pädevate asutustega, et hõlbustada rahaliste karistuste täitmisele pööramist.

7.  
Ilma et see piiraks ELi toimimise lepingu artikli 258 kohaldamist, võib pädev asutus, kelle taotlust teabe või abi saamiseks vastavalt lõigetele 1, 3, 4 ja 5 ei täideta mõistliku aja jooksul või kelle taotlus teabe või abi saamiseks tagasi lükatakse, teavitada sellest tagasilükkamisest või täitmata jätmisest mõistliku aja jooksul Euroopa Väärtpaberiturujärelevalvet.

Sel juhul võib Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve võtta meetmed vastavalt määruse (EL) nr 1095/2010 artiklile 19, ilma et see piiraks Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve võimalust tegutseda vastavalt määruse (EL) nr 1095/2010 artiklile 17.

8.  
Pädevad asutused teevad koostööd ja vahetavad teavet liikmesriikide ning kolmandate riikide asjaomaste reguleerivate asutustega, kes vastutavad seotud hetketurgude eest, kui neil on mõistlik kahtlus, et pannakse toime või on toime pandud tegu, mis kujutab endast käesoleva määruse rikkumist siseteabega kauplemise, siseteabe õigusvastase avaldamise ja turuga manipuleerimise näol. Sellise koostöö abil saadakse koondülevaade finants- ja hetketurgudest, tuvastatakse riigisiseseid ja piiriüleseid turukuritarvitusi ning mõistetakse karistusi.

Lubatud heitkoguse väärtpaberitega seoses tagatakse esimeses lõigus sätestatud koostöö ja teabevahetus ka järgmiste isikute abil:

a) 

enampakkumise seire teostaja, võttes arvesse lubatud heitkoguse väärtpaberite või muude neil põhinevate enampakkumistoodete enampakkumisi, mis korraldatakse vastavalt määrusele (EL) nr 1031/2010, ning

b) 

pädevad asutused, registri haldajad, sealhulgas põhihaldaja, ja muud direktiivi 2003/87/EÜ alusel nõuete täitmise üle teostatava järelevalve eest vastutavad avalik-õiguslikud asutused.

Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve toetab ja koordineerib koostööd ja teabevahetust pädevate asutuste ning muude liikmesriikide ja kolmandate riikide reguleerivate asutuste vahel. Pädevad asutused sõlmivad artikli 26 kohaselt võimaluse korral koostöökokkulepped kolmandate riikide reguleerivate asutustega, kes vastutavad seotud hetketurgude eest.

9.  
Selleks et tagada käesoleva artikli ühetaolised kohaldamistingimused, töötab Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve välja rakenduslike tehniliste standardite eelnõu, et määrata kindlaks käesolevas artiklis osutatud teabevahetuse ja abistamise kord ning vormid.

Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve esitab kõnealuste rakenduslike tehniliste standardite eelnõu komisjonile 3. juuliks 2016.

Komisjonile antakse õigus võtta vastu esimeses lõigus osutatud rakenduslikud tehnilised standardid kooskõlas määruse (EL) nr 1095/2010 artikliga 15.

Artikkel 26

Koostöö kolmandate riikidega

1.  
Liikmesriikide pädevad asutused sõlmivad vajaduse korral kolmandate riikide järelevalveasutustega koostöökokkulepped teabevahetuse kohta kolmandate riikide järelevalveasutustega ja käesolevast määrusest tulenevate kohustuste täitmise kohta kolmandates riikides. Kõnealused koostöökokkulepped peavad tagama vähemalt tõhusa teabevahetuse, mis võimaldab pädevatel asutustel täita käesolevast määrusest tulenevaid ülesandeid.

Kui pädev asutus teeb sellise kokkuleppe sõlmimise ettepaneku, teavitab ta sellest Euroopa Väärtpaberiturujärelevalvet ja muid pädevaid asutusi.

2.  
Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve lihtsustab ja koordineerib võimaluse korral koostöökokkulepete sõlmimist liikmesriikide pädevate asutuste ja kolmandate riikide asjaomaste järelevalveasutuste vahel.

Selleks et tagada käesoleva artikli järjekindel ühtlustamine, töötab Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve välja regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu, mis sisaldab näidiskoostöökokkulepet, mida liikmesriikide pädevad asutused peavad võimaluse korral kasutama.

Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve esitab kõnealuste regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu komisjonile hiljemalt 3. juuliks 2015.

Komisjonile antakse õigus võtta vastu teises lõigus osutatud regulatiivsed tehnilised standardid kooskõlas määruse (EL) nr 1095/2010 artiklitega 10–14.

Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve lihtsustab ja koordineerib võimaluse korral ka sellise teabe vahetamist liikmesriikide pädevate asutuste vahel, mis saadakse kolmandate riikide järelevalveasutustelt ja mis võib olla artiklite 30 ja 31 alusel meetmete võtmise seisukohast oluline.

3.  
Pädevad asutused sõlmivad kolmandate riikide järelevalveasutustega teabevahetust reguleerivad koostöökokkulepped üksnes tingimusel, et avaldatava teabe suhtes kohaldatakse vähemalt samaväärseid ametisaladuse hoidmise tagatisi, nagu on sätestatud artiklis 27. Selline teabevahetus peab olema ette nähtud kõnealuste pädevate asutuste ülesannete täitmiseks.

Artikkel 27

Ametisaladus

1.  
Käesoleva määruse kohaselt saadud, vahetatud või edastatud konfidentsiaalse teabe suhtes kehtib lõigetes 2 ja 3 sätestatud ametisaladuse hoidmise kohustus.
2.  
Kogu käesoleva määruse kohaselt pädevate asutuste vahel vahetatavat teavet, mis puudutab äri- või tegevustingimusi ja muid majanduslikke või isiklikke küsimusi, peetakse konfidentsiaalseks ja selle suhtes kohaldatakse ametisaladuse nõudeid, välja arvatud juhul, kui pädev asutus märgib teavet edastades, et selle võib avaldada, või kui avaldamise kohustus tuleneb kohtumenetlusest.
3.  
Ametisaladuse hoidmise kohustust kohaldatakse kõikide isikute suhtes, kes töötavad või on töötanud pädeva asutuse heaks või mõne ametiasutuse või turul tegutseva ettevõtja heaks, kellele pädev asutus on ülesandeid delegeerinud, sealhulgas pädeva asutuse lepinguliste audiitorite ja ekspertide suhtes. Ametisaladuse alla kuuluvat teavet ei avaldata ühelegi teisele isikule ega ametiasutusele, välja arvatud juhul, kui avaldamise kohustus tuleneb liidu või liikmesriigi õigusest.

Artikkel 28

Andmekaitse

Seoses isikuandmete töötlemisega käesoleva määruse raames täidavad pädevad asutused käesoleva määruse kohaldamiseks vajalikke ülesandeid kooskõlas siseriiklike õigus- ja haldusnormidega, millega võetakse üle direktiiv 95/46/EÜ. Töödeldes isikuandmeid käesoleva määruse raames, järgib Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve määrust (EÜ) nr 45/2001.

Isikuandmeid säilitatakse kuni viis aastat.

Artikkel 29

Isikuandmete avaldamine kolmandatele riikidele

1.  
Liikmesriigi pädev asutus võib edastada isikuandmeid kolmandale riigile tingimusel, et direktiivi 95/46/EÜ nõuded on täidetud, ning üksnes igat juhtumit eraldi kaaludes. Pädev asutus tagab, et isikuandmete edastamine on käesoleva määruse kohaldamiseks vajalik ja et kolmas riik edastab andmed teisele kolmandale riigile üksnes tema sõnaselgel kirjalikul loal ja järgides liikmesriigi pädeva asutuse kehtestatud tingimusi.
2.  
Liikmesriigi pädev asutus avaldab teise liikmesriigi pädevalt asutuselt saadud isikuandmed kolmanda riigi järelevalveasutusele üksnes juhul, kui asjaomase liikmesriigi pädev asutus on saanud selleks andmed edastanud pädevalt asutuselt sõnaselge nõusoleku ja kui andmed avaldatakse ainult sellel eesmärgil, milleks kõnealune pädev asutus nõusoleku andis.
3.  
Kui koostöökokkuleppega nähakse ette isikuandmete vahetus, peab see toimuma kooskõlas siseriiklike õigus- ja haldusnormidega, millega võetakse üle direktiiv 95/46/EÜ.



5.

PEATÜKK

HALDUSMEETMED- JA KARISTUSED

Artikkel 30

Halduskaristused ja muud haldusmeetmed

1.  

Ilma et see piiraks kriminaalkaristusi ja pädevate asutuste järelevalvepädevust artikli 23 alusel, annavad liikmesriigid kooskõlas siseriikliku õigusega pädevatele asutustele õiguse kohaldada asjakohaseid halduskaristusi ja muid haldusmeetmeid vähemalt järgmiste rikkumiste korral:

a) 

artiklite 14 ja 15, artikli 16 lõigete 1 ja 2, artikli 17 lõigete 1, 2, 4, 5 ja 8, artikli 18 lõigete 1– 6, artikli 19 lõigete 1, 2, 3, 5, 6, 7 ja 11 ning artikli 20 lõike 1 rikkumine ning

b) 

koostööst keeldumine artikli 23 lõikes 2 osutatud uurimise, kontrolli või taotluse puhul või artikli 23 lõikes 2 osutatud uurimise, kontrolli või taotlusega seonduvate nõuete eiramine.

Liikmesriigid võivad hiljemalt 3. juuliks 2016 otsustada mitte kehtestada esimeses lõigus osutatud eeskirju halduskaristuste kohta, kui esimese lõigu punktides a või b osutatud õigusrikkumiste eest kohaldatakse juba siseriikliku õiguse kohaselt kriminaalkaristusi. Kui liikmesriigid nii otsustavad, siis teevad nad komisjonile ja Euroopa Väärtpaberiturujärelevalvele üksikasjalikult teatavaks nende kriminaalõiguse asjaomased osad.

Liikmesriigid teevad esimeses ja teises lõigus osutatud eeskirjad komisjonile ja Euroopa Väärtpaberiturujärelevalvele üksikasjalikult teatavaks hiljemalt 3. juuliks 2016. Nad teavitavad komisjoni ja Euroopa Väärtpaberiturujärelevalvet viivitamata eeskirjade hilisemast muutmisest.

2.  

Kooskõlas siseriikliku õigusega tagavad liikmesriigid, et pädevatel asutustel on lõike 1 esimese lõigu punktis a osutatud õigusrikkumiste korral õigus mõista vähemalt järgmisi halduskaristusi ja võtta järgmisi haldusmeetmeid:

a) 

ettekirjutus, millega nõutakse, et õigusrikkumise eest vastutav isik lõpetaks asjaomase tegevuse ja hoiduks seda kordamast;

b) 

sellise kasu sissenõudmine, mis on saadud õigusrikkumisest, või kahjum, mida on õigusrikkumisega ära hoitud, kui kõnealust kasu või kahjumit on võimalik kindlaks teha;

c) 

avalik hoiatus, milles märgitakse vastutav isik ja õigusrikkumise laad;

d) 

investeerimisühingu tegevusloa kehtetuks tunnistamine või peatamine;

e) 

investeerimisühingus juhtimiskohustuste täitmise ajutise keelu kehtestamine investeerimisühingus juhtimiskohustusi täitva isiku või mis tahes muu vastutava füüsilise isiku suhtes;

f) 

artikli 14 või 15 korduva rikkumise korral investeerimisühingus juhtimiskohustuste täitmise alalise keelu kehtestamine investeerimisühingus juhtimiskohustusi täitva isiku või rikkumise eest vastutava mis tahes muu füüsilise isiku suhtes;

g) 

oma arvel kauplemise ajutise keelu kehtestamine investeerimisühingus juhtimiskohustusi täitva isiku või mis tahes muu vastutava füüsilise isiku suhtes;

h) 

maksimaalne rahaline halduskaristus, mis vastab vähemalt kolmekordsele õigusrikkumisega saadud kasu või ära hoitud kahjumi summale, kui kõnealust kasu või kahjumit on võimalik kindlaks määrata;

i) 

füüsilise isiku puhul on rahalise halduskaristuse maksimummäär vähemalt:

i) 

artiklite 14 ja 15 rikkumise korral 5 000 000 eurot ja liikmesriigis, mille rahaühik ei ole euro, vastav summa omavääringus 2. juulil 2014;

ii) 

artiklite 16 ja 17 rikkumise korral 1 000 000 eurot ja liikmesriigis, mille rahaühik ei ole euro, vastav summa omavääringus 2. juulil 2014 ning

iii) 

artiklite 18, 19 ja 20 rikkumise korral 500 000 eurot ja liikmesriigis, mille rahaühik ei ole euro, vastav summa omavääringus 2. juulil 2014 ning

j) 

juriidilise isiku puhul on rahalise halduskaristuse maksimummäär vähemalt:

i) 

artiklite 14 ja 15 rikkumise korral 15 000 000 eurot või 15 % juriidilise isiku aastasest kogukäibest viimase olemasoleva raamatupidamise aruande järgi, mille on heaks kiitnud juhatus, või liikmesriigis, mille rahaühik ei ole euro, vastav summa omavääringus 2. juulil 2014;

ii) 

artiklite 16 ja 17 rikkumise korral 2 500 000 eurot või 2 % juriidilise isiku aastasest kogukäibest viimase olemasoleva raamatupidamise aruande järgi, mille on heaks kiitnud juhatus, või liikmesriigis, mille rahaühik ei ole euro, vastav summa omavääringus 2. juulil 2014 ning

iii) 

artiklite 18, 19 ja 20 rikkumise korral 1 000 000 eurot või liikmesriigis, mille rahaühik ei ole euro, vastav summa omavääringus 2. juulil 2014.

Käesolevas lõikes sisalduvad viited pädevale asutusele ei piira pädeva asutuse võimet täita oma ülesandeid artikli 23 lõikes 1 osutatud viisidel.

Esimese lõigu punkti j alapunktide i ja ii kohaldamisel, kui juriidiline isik on emaettevõtja või tütarettevõtja, kes on kohustatud koostama konsolideeritud raamatupidamise aruandeid vastavalt direktiivile 2013/34/EL ( 13 ), on asjakohane aastane kogukäive vastavalt asjakohastele raamatupidamisdirektiividele – nõukogu direktiiv 86/635/EMÜ ( 14 ) (pankade kohta) ja nõukogu direktiiv 91/674/EMÜ ( 15 ) (kindlustusseltside kohta) – aastane kogukäive või vastav tululiik viimase olemasoleva konsolideeritud raamatupidamise aruande järgi, mille on heaks kiitnud kõrgeima taseme emaettevõtja juhatus.

3.  
Liikmesriigid võivad ette näha, et pädevatel asutustel on ka muu kui lõikes 2 osutatud pädevus, ja nad võivad ette näha karistuste kõrgemad määrad kui kõnealuses lõikes sätestatud karistuste määrad.

Artikkel 31

Järelevalvepädevuse kasutamine ja karistuste kohaldamine

1.  

Liikmesriigid tagavad, et halduskaristuste liigi ja suuruse otsustamisel võtavad pädevad asutused arvesse kõiki olulisi asjaolusid, sealhulgas asjakohasel juhul järgmist:

a) 

õigusrikkumise raskus ja kestus;

b) 

õigusrikkumise eest vastutava isiku vastutuse määr;

c) 

õigusrikkumise eest vastutava isiku finantsseisund, mida näitab näiteks juriidilise isiku kogukäive või füüsilise isiku aastasissetulek;

d) 

õigusrikkumise eest vastutava isiku teenitud kasumi või välditud kahjumi suurus, kui neid on võimalik kindlaks määrata;

e) 

õigusrikkumise eest vastutava isiku ja pädeva asutuse koostöö tase, ilma et see piiraks vajadust tagada selle isiku teenitud kasumi või välditud kahjumi sissenõudmine;

f) 

õigusrikkumise eest vastutava isiku varasemad õigusrikkumised;

g) 

abinõud, mille õigusrikkumise eest vastutav isik on tarvitusele võtnud, et ära hoida õigusrikkumise kordumine.

2.  
Pädevad asutused teevad artikli 30 alusel halduskaristuste mõistmise ja muude haldusmeetmete kohaldamise pädevuse kasutamisel tihedat koostööd, tagamaks, et nende järelevalve- ja uurimisõigused ning nende mõistetavad halduskaristused ja kohaldatavad haldusmeetmed on käesoleva määruse mõttes tõhusad ja asjakohased. Nad kooskõlastavad oma tegevuse kooskõlas artikliga 25, et vältida võimalikku dubleerimist ja tegevuse kattumist järelevalve- ja uurimisõiguste kasutamisel ning halduskaristuste ja trahvide kohaldamisel piiriüleste juhtumite korral.

Artikkel 32

Õigusrikkumistest teatamine

1.  
Liikmesriigid tagavad, et pädevad asutused kehtestavad tõhusa korra, mille abil on võimalik pädevatele asutustele käesoleva määruse tegelikust või võimalikust rikkumisest teatada.
2.  

Lõikes 1 osutatud kord hõlmab vähemalt järgmist:

a) 

õigusrikkumise teadete vastuvõtmise kord ja nende järelkontroll, sh turvaliste sidekanalite loomine nende teadete esitamiseks;

b) 

töösuhte raames asjakohase kaitse tagamine vähemalt kättemaksu, diskrimineerimise ja muud laadi ebaõiglase kohtlemise eest töölepingu alusel töötavatele isikutele, kes teatavad õigusrikkumistest või kelle puhul arvatakse, et nad on toime pannud õigusrikkumise, ning

c) 

nii õigusrikkumisest teatava isiku kui ka õigusrikkumise väidetavalt toime pannud füüsilise isiku isikuandmete kaitse, sh kaitse, mis puudutab asjaomaste isikute isikuandmete konfidentsiaalsust kõigil menetluse etappidel, ilma et see piiraks teabe avaldamist, mida nõutakse siseriiklikus õiguses seoses uurimisega või sellele järgneva kohtumenetlusega.

3.  
Liikmesriigid nõuavad, et tööandjad, kes osalevad tegevuses, mille suhtes kohaldatakse finantsteenuste reeglistikku, kehtestaksid töötajate jaoks asjakohase sisekorra, mille alusel teatada käesoleva määruse rikkumisest.
4.  
Liikmesriigid võivad käesoleva määruse võimalike rikkumiste kohta olulist teavet esitavatele isikutele ette näha rahalised hüved kooskõlas siseriikliku õigusega, kui sellistel isikutel ei ole muid eelnevaid õiguslikke ega lepingulisi kohustusi sellist teavet esitada, ja kui teave on uus ja kui selle tulemusel mõistetakse käesoleva määruse rikkumise eest haldus- või kriminaalkaristus või kohaldatakse mõnda muud haldusmeedet.
5.  
Komisjon võtab vastu rakendusaktid, et täpsustada lõikes 1 osutatud korda, sealhulgas teatamise kord ja teadete järelkontrolli kord ning töölepingu alusel töötavate isikute kaitse meetmed ja isikuandmete kaitse meetmed. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 36 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

Artikkel 33

Teabevahetus Euroopa Väärtpaberiturujärelevalvega

1.  
Pädevad asutused esitavad Euroopa Väärtpaberiturujärelevalvele igal aastal koondteabe kõigi pädeva asutuse poolt artiklite 30, 31 ja 32 kohaselt mõistetud halduskaristuste ning võetud muude haldusmeetmete kohta. Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve avaldab selle teabe aastaaruandes. Pädevad asutused esitavad Euroopa Väärtpaberiturujärelevalvele kord aastas ka anonüümsed koondandmed kõigi haldusõiguslike uurimiste kohta, mille nad on nimetatud artiklite kohaselt korraldanud.
2.  
Kui liikmesriigid on kooskõlas artikli 30 lõike 1 teise lõiguga kehtestanud kriminaalkaristused selles artiklis osutatud õigusrikkumiste eest, esitavad nende pädevad asutused Euroopa Väärtpaberiturujärelevalvele kord aastas anonüümsed koondandmed kõigi kooskõlas artiklitega 30, 31 ja 32 korraldatud haldusõiguslike uurimiste kohta ja õigusasutuste mõistetud kriminaalkaristuste kohta. Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve avaldab mõistetud kriminaalkaristuste andmed aastaaruandes.
3.  
Kui pädev asutus on avalikustanud haldus- või kriminaalkaristused või muud haldusmeetmed, teavitab ta nendest samal ajal Euroopa Väärtpaberiturujärelevalvet.
4.  
Kui avaldatud haldus- või kriminaalkaristus või muu haldusmeede on seotud investeerimisühinguga, kellel on direktiivi 2014/65/EL kohane tegevusluba, lisab Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve viite avaldatud karistusele või meetmele nimetatud direktiivi artikli 5 lõike 3 alusel asutatud investeerimisühingute registrisse.
5.  
Selleks et tagada käesoleva artikli ühetaolised kohaldamistingimused, koostab Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve rakenduslike tehniliste standardite eelnõu, et määrata kindlaks käesolevas artiklis osutatud teabevahetuse kord ja vormid.

Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve esitab rakenduslike tehniliste standardite eelnõu komisjonile hiljemalt 3. juuliks 2016.

Komisjonile antakse õigus võtta vastu esimeses lõigus osutatud rakenduslikud tehnilised standardid kooskõlas määruse (EL) nr 1095/2010 artikliga 15.

Artikkel 34

Otsuste avaldamine

1.  
Kui kolmandas lõigus ei ole sätestatud teisiti, avaldavad pädevad asutused käesoleva määruse rikkumise eest halduskaristuse mõistmise või haldusmeetme võtmise otsuse oma veebisaidil kohe pärast seda, kui otsusest puudutatud isikule on sellest otsusest teada antud. Avaldatav teade sisaldab vähemalt teavet õigusrikkumise liigi ja laadi kohta ning otsusest puudutatud isiku andmeid.

Esimest lõiku ei kohaldata otsustele, millega võetakse uurimisalaseid meetmeid.

Kui pädev asutus leiab, tuginedes konkreetsete asjaolude hindamisele, et otsusest puudutatud juriidilise isiku andmete või füüsilise isiku isikuandmete avalikustamine on ebaproportsionaalne, või kui selline avalikustamine ohustaks käimasolevat uurimist või finantsturgude stabiilsust, siis toimib ta järgmiselt:

a) 

lükkab otsuse avaldamise edasi seni, kuni edasilükkamise põhjused langevad ära;

b) 

avalikustab otsuse kohta anonüümsed andmed kooskõlas siseriikliku õigusega, kui selline avalikustamine tagab asjaomaste isikuandmete tõhusa kaitse;

c) 

ei avalikusta otsust üldse, kui pädev asutus leiab, et selle avalikustamine kooskõlas punktidega a või b ei taga piisavalt,

i) 

et finantsturgude stabiilsuse ohustamine on välistatud, või

ii) 

otsuse avalikustamise proportsionaalsust meetmetega, mida peetakse vähem tähtsaks.

Kui pädev asutus otsustab avaldada otsuse anonüümselt, nagu on osutatud kolmanda lõigu punktis b, võib ta asjakohaste andmete avalikustamise edasi lükata mõistliku aja võrra, kui on ette näha, et selle ajavahemiku jooksul langevad anonüümsete andmete avalikustamise põhjused ära.

2.  
Kui otsuse peale saab esitada vaide liikmesriigi haldus- või muule asutusele või kaebuse liikmesriigi kohtule, avalikustavad pädevad asutused kohe oma veebisaidil ka sellekohase teabe ning kogu edasise teabe esitatud vaide või kaebuse tulemuste kohta. Peale selle avalikustatakse ka kõik otsused, millega tühistatakse edasikaevatud otsus.
3.  
Pädevad asutused tagavad, et käesoleva artikli kohaselt avalikustatud otsus on nende veebisaidil kättesaadav vähemalt viis aastat pärast selle avalikustamist. Avaldatud isikuandmeid hoitakse pädeva asutuse veebisaidil ainult nii kaua kui kohaldatavate andmekaitse eeskirjade kohaselt vajalik.



6.

PEATÜKK

DELEGEERITUD ÕIGUSAKTID JA RAKENDUSAKTID

Artikkel 35

Delegeeritud volituste rakendamine

1.  
Komisjonile antakse õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte käesolevas artiklis sätestatud tingimustel.

▼M3

2.  
Artikli 6 lõigetes 5 ja 6, artikli 12 lõikes 5, artikli 17 lõike 2 kolmandas lõigus, artikli 17 lõikes 3, artikli 19 lõigetes 13 ja 14 ning artiklis 38 osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile viieks aastaks alates 31. detsembrist 2019. Komisjon esitab delegeeritud volituste kohta aruande hiljemalt üheksa kuud enne viieaastase tähtaja möödumist. Volituste delegeerimist pikendatakse automaatselt samaks ajavahemikuks, välja arvatud juhul, kui Euroopa Parlament või nõukogu esitab selle suhtes vastuväite hiljemalt kolm kuud enne iga ajavahemiku lõppemist.

▼B

3.  
Euroopa Parlament ja nõukogu võivad artikli 6 lõigetes 5 ja 6, artikli 12 lõikes 5, artikli 17 lõike 2 kolmandas lõigus, artikli 17 lõikes 3 ning ►M1  artikli 19 lõigetes 13 ja 14 ning artiklis 38 ◄ osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse selles otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust.
4.  
Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle samal ajal teatavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

▼M1

5.  
Artikli 6 lõike 5 või 6, artikli 12 lõike 5, artikli 17 lõike 2 kolmanda lõigu, artikli 17 lõike 3 ning artikli 19 lõike 13 või 14 või artikli 38 alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole kolme kuu jooksul pärast õigusakti teatavakstegemist Euroopa Parlamendile ja nõukogule esitanud selle suhtes vastuväidet või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et nad ei esita vastuväidet. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega kolme kuu võrra.

▼B

Artikkel 36

Komiteemenetlus

1.  
Komisjoni abistab komisjoni otsusega 2001/528/EÜ ( 16 ) asutatud Euroopa väärtpaberikomitee. Nimetatud komitee on komitee määruse (EL) nr 182/2011 tähenduses.
2.  
Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artiklit 5.



7.

PEATÜKK

LÕPPSÄTTED

Artikkel 37

Direktiivi 2003/6/EÜ ja selle rakendusmeetmete kehtetuks tunnistamine

►C1  Direktiiv 2003/6/EÜ ja komisjoni direktiivid 2004/72/EÜ, 2003/125/EÜ ◄  ( 17 ) ja 2003/124/EÜ ( 18 ) ning komisjoni määrus (EÜ) nr 2273/2003 ( 19 ) tunnistatakse kehtetuks alates 3. juulist 2016. Viiteid direktiivile 2003/6/EÜ käsitatakse viidetena käesolevale määrusele ja seda loetakse kooskõlas käesoleva määruse II lisas esitatud vastavustabeliga.

Artikkel 38

Aruanne

Komisjon esitab hiljemalt 3. juuliks 2019 Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande selle kohta, kuidas käesolevat määrust on rakendatud, lisades asjakohasel juhul seadusandliku akti ettepaneku. Aruandes hinnatakse muu hulgas järgmist:

a) 

kas on asjakohane kehtestada ühtsed eeskirjad, mis kohustavad kõiki liikmesriike kehtestama siseteabe alusel kauplemise ja turuga manipuleerimise eest halduskaristusi;

b) 

kas siseteabe määratlus hõlmab piisavalt kogu teavet, mis on pädevate asutuste jaoks vajalik turukuritarvituse vastaseks tõhusaks võitluseks;

c) 

kas tingimused, mille kohaselt võib kauplemise artikli 19 lõike 11 alusel keelata, on asjakohased, et teha kindlaks, kas on veel asjaolusid, mille korral tuleks kauplemine keelata;

d) 

kas on võimalik luua turuülese tellimusraamatu järelevalve liidu õigusraamistik seoses turukuritarvitusega, sh soovitused selle õigusraamistiku loomiseks, ja

e) 

võrdlusaluseid käsitlevate sätete kohaldamisala.

Esimese lõigu punkti a kohaldamiseks koostab Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve aruande halduskaristuste kohaldamise kohta ja, kui liikmesriigid on otsustanud kehtestada artikli 30 lõike 1 teise lõigu kohaselt käesoleva määruse rikkumise eest samas lõigus osutatud kriminaalkaristused, siis aruande selliste kriminaalkaristuste kohaldamise kohta liikmesriikides. Aruande koostamisel võetakse arvesse ka kõiki andmeid, mis on kättesaadavad artikli 33 lõigete 1 ja 2 alusel.

▼M1

Komisjon esitab 3. juuliks 2019 pärast Euroopa Väärtpaberiturujärelevalvega konsulteerimist Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande artikli 19 lõike 1a punktides a ja b sätestatud piirmäärade suuruse kohta seoses juhtide tehingutega, milles emitendi aktsiad või võlainstrumendid on osa ühisinvesteerimisettevõtjast või nendega tekib riskipositsioon varaportfelli suhtes, et hinnata, kas nende suurus on sobiv või tuleks seda kohandada.

Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 35 vastu delegeeritud õigusakte, et kohandada artikli 19 lõike 1a punktides a ja b nimetatud piirmäärasid, kui ta oma aruandes leiab, et nimetatud piirmäärasid on vaja kohandada.

▼B

Artikkel 39

Jõustumine ja kohaldamine

1.  
Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

▼M2

2.  

Määrust kohaldatakse alates 3. juulist 2016, välja arvatud:

a) 

artikli 4 lõiked 2 ja 3, mida kohaldatakse alates 3. jaanuarist 2018, ning

b) 

artikli 4 lõiked 4 ja 5, artikli 5 lõige 6, artikli 6 lõiked 5 ja 6, artikli 7 lõige 5, artikli 11 lõiked 9, 10 ja 11, artikli 12 lõige 5, artikli 13 lõiked 7 ja 11, artikli 16 lõige 5, artikli 17 lõike 2 kolmas lõik, artikli 17 lõiked 3, 10 ja 11, artikli 18 lõige 9, artikli 19 lõiked 13, 14 ja 15, artikli 20 lõige 3, artikli 24 lõige 3, artikli 25 lõige 9, artikli 26 lõike 2 teine, kolmas ja neljas lõik, artikli 32 lõige 5 ning artikli 33 lõige 5, mida kohaldatakse alates 2. juulist 2014.

▼B

3.  
Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed, et tagada vastavus artiklitele 22, 23 ja 30, artikli 31 lõikele 1 ja artiklitele 32 ja 34 hiljemalt 3. juuliks 2016.
4.  
Käesoleva määruse viiteid direktiivile 2014/65/EL ja määrusele (EL) nr 600/2014 käsitatakse enne ►M2  3. jaanuari 2018 ◄ viidetena direktiivile 2004/39/EÜ kooskõlas direktiivi 2014/65/EL IV lisas sätestatud vastavustabeliga, niivõrd kui vastavustabel sisaldab sätteid, mis viitavad direktiivile 2004/39/EÜ.

Kui käesoleva määruse sätted viitavad organiseeritud kauplemissüsteemidele, VKEde kasvuturgudele, lubatud heitkoguse väärtpaberitele või nendel põhinevatele enampakkumistoodetele, ei kohaldata neid sätteid organiseeritud kauplemissüsteemidele, VKEde kasvuturgudele, lubatud heitkoguse väärtpaberitele või nendel põhinevatele enampakkumistoodetele enne ►M2  3. jaanuari 2018 ◄ .

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.



I LISA

A.    Valede või eksitavate märguannete ja hindade kindlustamisega seotud manipuleeriva tegevuse tunnused

Käesoleva määruse artikli 12 lõike 1 punkti a kohaldamisel, ilma et see mõjutaks kõnealuse artikli lõikes 2 sätestatud tegevuse liike, võetakse arvesse muu hulgas järgmisi tunnuseid, mille loetelu ei ole ammendav ja mida iseenesest ei pea ilmtingimata käsitama turuga manipuleerimisena, kui turuosalised ja pädevad asutused uurivad tehinguid või kauplemiskorraldusi:

a) 

mil määral kujutavad antud kauplemiskorraldused või tehtud tehingud endast märkimisväärset osa asjakohase finantsinstrumendiga, seotud kauba hetkelepinguga või lubatud heitkoguse väärtpaberitel põhineva enampakkumistootega tehtud tehingute päevamahust, eriti kui selline tegevus toob kaasa nende hinna olulise muutuse;

b) 

mil määral põhjustavad finantsinstrumendi, seotud kauba hetkelepingu või lubatud heitkoguse väärtpaberitel põhineva enampakkumistoote puhul märkimisväärset ostu- või müügivõimalust omavate isikute antud kauplemiskorraldused või tehtud tehingud olulisi muutusi finantsinstrumendi, seotud kauba hetkelepingu või lubatud heitkoguse väärtpaberitel põhineva enampakkumistoote hinnas;

c) 

kas sooritatud tehingute tagajärjel muutub finantsinstrumendi, seotud kauba hetkelepingu või lubatud heitkoguse väärtpaberitel põhineva enampakkumistoote tulu saav omanik;

d) 

mil määral hõlmavad antud kauplemiskorraldused või tehtud tehingud või tühistatud korraldused positsioonide muutumist vastupidiseks lühikese aja jooksul ja kujutavad endast märkimisväärset osa asjakohase finantsinstrumendiga, seotud kauba hetkelepinguga või lubatud heitkoguse väärtpaberitel põhineva enampakkumistootega tehtud tehingute päevamahust, ja mil määral võidakse neid seostada finantsinstrumendi, seotud kauba hetkelepingu või lubatud heitkoguse väärtpaberitel põhineva enampakkumistoote hinna olulise muutumisega;

e) 

mil määral koonduvad antud kauplemiskorraldused või tehtud tehingud lühikesse ajavahemikku kauplemiseks ettenähtud ajavahemikus ja põhjustavad hinnamuutuse, mis hiljem muutub vastupidiseks;

f) 

mil määral muudavad antud kauplemiskorraldused finantsinstrumendi, seotud kauba hetkelepingu või lubatud heitkoguse väärtpaberitel põhineva enampakkumistoote eest pakutud parimat ostu- või müügihinda ehk üldisemalt turuosalistele kättesaadava tellimusraamatu sisu ja mil määral neid tühistatakse enne täitmist, ning

g) 

mil määral antakse kauplemiskorraldusi või tehakse tehinguid täpselt või umbes ajal, mil arvutatakse võrdlushindu, arveldushindu ja hinnangulisi väärtusi, ja mil määral see põhjustab selliseid hindu ja hinnangulisi väärtusi mõjutavaid hinnamuutusi.

B.    Näilike võtete või muud liiki pettuse või pettuslike võtete kasutamisega seotud manipuleeriva tegevuse tunnused

Käesoleva määruse artikli 12 lõike 1 punkti b kohaldamisel, ilma et see mõjutaks kõnealuse artikli lõikes 2 sätestatud tegevuse liike, võetakse arvesse muu hulgas järgmisi tunnuseid, mille loetelu ei ole ammendav ja mida iseenesest ei pea ilmtingimata käsitama turuga manipuleerimisena, kui turuosalised ja pädevad asutused uurivad tehinguid või kauplemiskorraldusi:

a) 

kas kauplemiskorraldusi andnud või tehinguid teinud isikud või nendega lähedalt seotud isikud on enne või pärast levitanud väära või eksitavat teavet ning

b) 

kas kauplemiskorraldusi andnud või tehinguid teinud isikud või nendega lähedalt seotud isikud on enne või pärast koostanud või levitanud investeerimissoovitusi, mis on vigased, erapoolikud või ilmselgelt mõjutatud olulistest huvidest.



II LISA



Vastavustabel

Käesolev määrus

Direktiiv 2003/6/EÜ

Artikkel 1

 

Artikkel 2

 

Artikli 2 lõike 1 punkt a

Artikli 9 esimene lõik

Artikli 2 lõike 1 punkt b

 

Artikli 2 lõike 1 punkt c

 

Artikli 2 lõike 1 punkt d

Artikli 9 teine lõik

Artikli 2 lõige 3

Artikli 9 esimene lõik

Artikli 2 lõige 4

Artikli 10 punkt a

Artikli 3 lõigu 1 punkt 1

Artikli 1 lõige 3

Artikli 3 lõigu 1 punkt 2

 

Artikli 3 lõigu 1 punkt 3

 

Artikli 3 lõigu 1 punkt 4

 

Artikli 3 lõigu 1 punkt 5

 

Artikli 3 lõigu 1 punkt 6

Artikli 1 lõige 4

Artikli 3 lõigu 1 punkt 7

 

Artikli 3 lõigu 1 punkt 8

 

Artikli 3 lõigu 1 punkt 9

Artikli 1 lõige 5

Artikli 3 lõigu 1 punkt 10

 

Artikli 3 lõigu 1 punkt 11

 

Artikli 3 lõigu 1 punkt 12

Artikli 1 lõige 7

Artikli 3 lõigu 1 punkt 13

Artikli 1 lõige 6

Artikli 3 lõigu 1 punktid 14–35

 

Artikkel 4

 

Artikkel 5

Artikkel 8

Artikli 6 lõige 1

Artikkel 7

Artikli 6 lõige 2

 

Artikli 6 lõige 3

 

Artikli 6 lõige 4

 

Artikli 6 lõige 5

 

Artikli 6 lõige 6

 

Artikli 6 lõige 7

 

Artikli 7 lõike 1 punkt a

Artikli 1 lõike 1 esimene lõik

Artikli 7 lõike 1 punkt b

Artikli 1 lõike 1 teine lõik

Artikli 7 lõike 1 punkt c

 

Artikli 7 lõike 1 punkt d

Artikli 1 lõike 1 kolmas lõik

Artikli 7 lõige 2

 

Artikli 7 lõige 3

 

Artikli 7 lõige 4

 

Artikli 7 lõige 5

 

Artikli 8 lõige 1

Artikli 2 lõike 1 esimene lõik

Artikli 8 lõige 2

 

Artikli 8 lõike 2 punkt a

Artikli 3 punkt b

Artikli 8 lõike 2 punkt b

 

Artikli 8 lõige 3

 

Artikli 8 lõike 4 punkt a

Artikli 2 lõike 1 punkt a

Artikli 8 lõike 4 punkt b

Artikli 2 lõike 1 punkt b

Artikli 8 lõike 4 punkt c

Artikli 2 lõike 1 punkt c

Artikli 8 lõike 4 punkt d

Artikli 2 lõike 1 punkt d

Artikli 8 lõike 4 teine lõik

Artikkel 4

Artikli 8 lõige 5

Artikli 2 lõige 2

Artikli 9 lõige 1

 

Artikli 9 lõige 2

 

Artikli 9 lõike 3 punkt a

Artikli 2 lõige 3

Artikli 9 lõike 3 punkt b

Artikli 2 lõige 3

Artikli 9 lõige 4

 

Artikli 9 lõige 5

 

Artikli 9 lõige 6

 

Artikli 10 lõige 1

Artikli 3 punkt a

Artikli 10 lõige 2

 

Artikkel 11

 

Artikli 12 lõige 1

 

Artikli 12 lõike 1 punkt a

Artikli 1 lõike 2 punkt a

Artikli 12 lõike 1 punkt b

Artikli 1 lõike 2 punkt b

Artikli 12 lõike 1 punkt c

Artikli 1 lõike 2 punkt c

Artikli 12 lõike 1 punkt d

 

Artikli 12 lõike 2 punkt a

Artikli 1 lõike 2 teise lõigu esimene taane

Artikli 12 lõike 2 punkt b

Artikli 1 lõike 2 teise lõigu teine taane

Artikli 12 lõike 2 punkt c

 

Artikli 12 lõike 2 punkt d

Artikkel 1 lõike 2 teise lõigu kolmas taane

Artikli 12 lõike 2 punkt e

 

Artikli 12 lõige 3

 

Artikli 12 lõige 4

 

Artikli 12 lõige 5

Artikli 1 lõike 2 kolmas lõik

Artikli 13 lõige 1

Artikli 1 lõike 2 punkti a teine lõik

Artikli 13 lõige 1

 

Artikli 13 lõige 2

 

Artikli 13 lõige 3

 

Artikli 13 lõige 4

 

Artikli 13 lõige 5

 

Artikli 13 lõige 6

 

Artikli 13 lõige 7

 

Artikli 13 lõige 8

 

Artikli 13 lõige 9

 

Artikli 13 lõige 10

 

Artikli 13 lõige 11

 

Artikli 14 punkt a

Artikli 2 lõike 1 esimene lõik

Artikli 14 punkt b

Artikli 3 punkt b

Artikli 14 punkt c

Artikli 3 punkt a

Artikkel 15

Artikkel 5

Artikli 16 lõige 1

Artikli 6 lõige 6

Artikli 16 lõige 2

Artikli 6 lõige 9

Artikli 16 lõige 3

 

Artikli 16 lõige 4

 

Artikli 16 lõige 5

Artikli 6 lõike 10 seitsmes taane

Artikli 17 lõige 1

Artikli 6 lõige 1

Artikli 17 lõike 1 kolmas lõik

Artikli 9 kolmas lõik

Artikli 17 lõige 2

 

Artikli 17 lõige 3

 

Artikli 17 lõige 4

Artikli 6 lõige 2

Artikli 17 lõige 5

 

Artikli 17 lõige 6

 

Artikli 17 lõige 7

 

Artikli 17 lõige 8

Artikli 6 lõike 3 esimene ja teine lõik

Artikli 17 lõige 9

 

Artikli 17 lõige 10

Artikli 6 lõike 10 esimene ja teine taane

Artikli 17 lõige 11

 

Artikli 18 lõige 1

Artikli 6 lõike 3 kolmas lõik

Artikli 18 lõige 2

 

Artikli 18 lõige 3

 

Artikli 18 lõige 4

 

Artikli 18 lõige 5

 

Artikli 18 lõige 6

 

Artikli 18 lõige 7

Artikli 9 kolmas lõik

Artikli 18 lõige 8

 

Artikli 18 lõige 9

Artikli 6 lõike 10 neljas taane

Artikli 19 lõige 1

Artikli 6 lõige 4

Artikli 19 lõike 1 punkt a

Artikli 6 lõige 4

Artikli 19 lõike 1 punkt b

 

Artikli 19 lõige 2

 

Artikli 19 lõige 3

 

Artikli 19 lõike 4 punkt a

 

Artikli 19 lõike 4 punkt b

 

Artikli 19 lõiked 5 kuni 13

 

Artikli 19 lõige 14

Artikli 6 lõike 10 viies taane

Artikli 19 lõige 15

Artikli 6 lõike 10 viies taane

Artikli 20 lõige 1

Artikli 6 lõige 5

Artikli 20 lõige 2

Artikli 6 lõige 8

Artikli 20 lõige 3

Artikli 6 lõike 10 kuues taane ja artikli 6 lõige 11

Artikkel 21

Artikkel 1 lõike 2 punkti c teine lause

Artikkel 22

Artikli 11 esimene lõik Artikkel 10

Artikli 23 lõige 1

Artikli 12 lõige 1

Artikli 23 lõike 1 punkt a

Artikli 12 lõike 1 punkt a

Artikli 23 lõike 1 punkt b

Artikli 12 lõike 1 punkt b

Artikli 23 lõike 1 punkt c

Artikli 12 lõike 1 punkt c

Artikli 23 lõike 1 punkt d

Artikli 12 lõike 1 punkt d

Artikli 23 lõike 2 punkt a

Artikli 12 lõike 2 punkt a

Artikli 23 lõike 2 punkt b

Artikli 12 lõike 2 punkt b

Artikli 23 lõike 2 punkt c

 

Artikli 23 lõike 2 punkt d

Artikli 12 lõike 2 punkt c

Artikli 23 lõike 2 punkt e

 

Artikli 23 lõike 2 punkt f

 

Artikli 23 lõike 2 punkt g

Artikli 12 lõike 2 punkt d

Artikli 23 lõike 2 punkt h

Artikli 12 lõike 2 punkt d

Artikkel 23 lõike 2 punkt i

Artikli 12 lõike 2 punkt g

Artikli 23 lõike 2 punkt j

Artikli 12 lõike 2 punkt f

Artikli 23 lõike 2 punkt k

Artikli 12 lõike 2 punkt e

Artikli 23 lõike 2 punkt l

Artikli 12 lõike 2 punkt h

Artikli 23 lõike 2 punkt m

Artikli 6 lõige 7

Artikli 23 lõige 3

 

Artikli 23 lõige 4

 

Artikli 24 lõige 1

Artikli 15a lõige 1

Artikli 24 lõige 2

Artikli 15a lõige 2

Artikli 24 lõige 3

 

Artikli 25 lõike 1 esimene lõik

Artikli 16 lõige 1

Artikli 25 lõige 2

Artikli 16 lõige 2 ja artikli 16 lõike 4 neljas lõik

Artikli 25 lõike 2 punkt a

Artikli 16 lõike 2 teise lõigu esimene taane ja artikli 16 lõike 4 neljas lõik

Artikli 25 lõike 2 punkt b

 

Artikli 25 lõike 2 punkt c

Artikli 16 lõike 2 teise lõigu teine taane ja artikli 16 lõike 4 neljas lõik

Artikli 25 lõike 2 punkt d

Artikli 16 lõike 2 teise lõigu kolmas taane ja artikli 16 lõike 4 neljas lõik

Artikli 25 lõige 3

 

Artikli 25 lõige 4

Artikkel 16 lõike 2 esimene lause

Artikli 25 lõige 5

Artikli 16 lõige 3

Artikli 25 lõige 6

Artikli 16 lõige 4

Artikli 25 lõige 7

Artikli 16 lõike 2 neljas lõik ja artikli 16 lõike 4 neljas lõik

Artikli 25 lõige 8

 

Artikli 25 lõige 9

Artikli 16 lõige 5

Artikkel 26

 

Artikli 27 lõige 1

 

Artikli 27 lõige 2

 

Artikli 27 lõige 3

Artikkel 13

Artikkel 28

 

Artikkel 29

 

Artikli 30 lõike 1 esimene lõik

Artikli 14 lõige 1

Artikli 30 lõike 1 punkt a

 

Artikli 30 lõike 1 punkt b

Artikli 14 lõige 3

Artikli 30 lõige 2

 

Artikli 30 lõige 3

 

Artikkel 31

 

Artikkel 32

 

Artikli 33 lõige 1

Artikli 14 lõike 5 esimene lõik

Artikli 33 lõige 2

 

Artikli 33 lõige 3

Artikli 14 lõike 5 teine lõik

Artikli 33 lõige 4

Artikli 14 lõike 5 kolmas lõik

Artikli 33 lõige 5

 

Artikli 34 lõige 1

Artikli 14 lõige 4

Artikli 34 lõige 2

 

Artikli 34 lõige 3

 

Artikkel 35

 

Artikli 36 lõige 1

Artikli 17 lõige 1

Artikli 36 lõige 2

 

Artikkel 37

Artikkel 20

Artikkel 38

 

Artikkel 39

Artikkel 21

Lisa

 


( 1 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. juuni 2013. aasta määrus (EL) nr 575/2013 krediidiasutuste ja investeerimisühingute suhtes kohaldatavate usaldatavusnõuete kohta ja määruse (EL) nr 648/2012 muutmise kohta (ELT L 176, 27.6.2013, lk 1).

( 2 ) Komisjoni 10. augusti 2006. aasta määrus (EÜ) nr 1287/2006, millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2004/39/EÜ seoses investeerimisühingute registripidamise kohustuse, tehinguaruandluse, turu läbipaistvuse, finantsinstrumentide kauplemisele lubamise ning nimetatud direktiivi jaoks määratletud mõistetega (ELT L 241, 2.9.2006, lk 1).

( 3 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta direktiiv 2012/30/EL tagatiste kooskõlastamise kohta, mida liikmesriigid äriühingu liikmete ja kolmandate isikute huvide kaitseks Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 54 teises lõigus tähendatud äriühingutelt nõuavad seoses aktsiaseltside asutamise ning nende kapitali säilitamise ja muutmisega, et muuta sellised tagatised võrdväärseteks (ELT L 315, 14.11.2012, lk 74).

( 4 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. mai 2014. aasta määrus (EL) nr 600/2014 finantsinstrumentide turgude kohta ning millega muudetakse määrust (EL) nr 648/2012 (vt käesoleva Euroopa Liidu Teataja lk 84).

( 5 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. juuli 2002. aasta direktiiv 2002/58/EÜ, milles käsitletakse isikuandmete töötlemist ja eraelu puutumatuse kaitset elektroonilise side sektoris (eraelu puutumatust ja elektroonilist sidet käsitlev direktiiv) (EÜT L 201, 31.7.2002, lk 37).

( 6 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. novembri 2010. aasta määrus (EL) nr 1095/2010, millega asutatakse Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve), muudetakse otsust nr 716/2009/EÜ ning tunnistatakse kehtetuks komisjoni otsus 2009/77/EÜ (ELT L 331, 15.12.2010, lk 84).

( 7 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. juuni 2017. aasta määrus (EL) 2017/1129, mis käsitleb väärtpaberite avalikul pakkumisel või reguleeritud turul kauplemisele võtmisel avaldatavat prospekti ning millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2003/71/EÜ (ELT L 168, 30.6.2017, lk 12).

( 8 ) Komisjoni 26. veebruari 2016. aasta delegeeritud määrus (EL) 2016/908, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 596/2014 regulatiivsete tehniliste standarditega, mis käsitlevad turu tunnustatud tava kehtestamise kriteeriume, korda ja nõudeid ning selle hoidmise, lõpetamise või tunnustamise tingimuste muutmise nõudeid (ELT L 153, 10.6.2016, lk 3).

( 9 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. detsembri 2004. aasta direktiiv 2004/109/EÜ läbipaistvuse nõuete ühtlustamise kohta teabele, mis kuulub avaldamisele emitentide kohta, kelle väärtpaberid on lubatud reguleeritud turul kauplemisele, ning millega muudetakse direktiivi 2001/34/EÜ (ELT L 390, 31.12.2004, lk 38).

( 10 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. juuni 2013. aasta direktiiv 2013/36/EL, mis käsitleb krediidiasutuste tegevuse alustamise tingimusi ning krediidiasutuste ja investeerimisühingute usaldatavusnõuete täitmise järelevalvet, millega muudetakse direktiivi 2002/87/EÜ ning millega tunnistatakse kehtetuks direktiivid 2006/48/EÜ ja 2006/49/EÜ (ELT L 176, 27.6.2013, lk 338).

( 11 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. novembri 2009. aasta direktiiv 2009/138/EÜ kindlustus- ja edasikindlustustegevuse alustamise ja jätkamise kohta (Solventsus II) (ELT L 335, 17.12.2009, lk 1).

( 12 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. juuli 2009. aasta määrus (EÜ) nr 713/2009, millega luuakse Energeetikasektorit Reguleerivate Asutuste Koostööamet (ELT L 211, 14.8.2009, lk 1).

( 13 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. juuni 2013. aasta direktiiv 2013/34/EL teatavat liiki ettevõtjate aruandeaasta finantsaruannete, konsolideeritud finantsaruannete ja nendega seotud aruannete kohta ja millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2006/43/EÜ ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiivid 78/660/EMÜ ja 83/349/EMÜ (ELT L 182, 29.6.2013, lk 19).

( 14 ) Nõukogu 8. detsembri 1986. aasta direktiiv 86/635/EMÜ pankade ja muude rahaasutuste raamatupidamise aastaaruannete ja konsolideeritud aruannete kohta (EÜT L 372, 31.12.1986, lk 1).

( 15 ) Nõukogu 19. detsembri 1991. aasta direktiiv 91/674/EMÜ kindlustusseltside raamatupidamise aastaaruannete ja konsolideeritud aruannete kohta (EÜT L 374, 31.12.1991, lk 7.)

( 16 ) Komisjoni 6. juuni 2001. aasta otsus 2001/528/EÜ Euroopa väärtpaberikomitee loomise kohta (EÜT L 191, 13.7.2001, lk 45).

( 17 ) Komisjoni 22. detsembri 2003. aasta direktiiv 2003/125/EÜ, millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2003/6/EÜ seoses investeerimissoovituste erapooletu esitamise ja huvide konflikti avalikustamisega (ELT L 339, 24.12.2003, lk 73).

( 18 ) Komisjoni 22. detsembri 2003. aasta direktiiv 2003/124/EÜ, millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2003/6/EÜ seoses siseteabe määratluse ja avalikustamisega ning turuga manipuleerimise määratlusega (ELT L 339, 24.12.2003, lk 70).

( 19 ) Komisjoni 22. detsembri 2003. aasta määrus (EÜ) nr 2273/2003, millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2003/6/EÜ seoses tagasiostuprogrammidele ja finantsinstrumentide stabiliseerimisele ettenähtud eranditega (ELT L 336, 23.12.2003, lk 33).

Top