EUR-Lex Access to European Union law
This document is an excerpt from the EUR-Lex website
Document 02004R1973-20060429
Commission Regulation (EC) No 1973/2004 of 29 October 2004 laying down detailed rules for the application of Council Regulation (EC) No 1782/2003 as regards the support schemes provided for in Titles IV and IVa of that Regulation and the use of land set aside for the production of raw materials
Consolidated text: Komisjoni määrus (EÜ) nr 1973/2004, 29. oktoober 2004, millega sätestatakse üksikasjalikud eeskirjad nõukogu määruse (EÜ) nr 1782/2003 IV ja IVa jaotises sätestatud toetuskavade rakendamiseks ja tootmisest kõrvaldatud maa kasutamine tooraine tootmiseks
Komisjoni määrus (EÜ) nr 1973/2004, 29. oktoober 2004, millega sätestatakse üksikasjalikud eeskirjad nõukogu määruse (EÜ) nr 1782/2003 IV ja IVa jaotises sätestatud toetuskavade rakendamiseks ja tootmisest kõrvaldatud maa kasutamine tooraine tootmiseks
2004R1973 — ET — 29.04.2006 — 006.001
Käesolev tekst on üksnes dokumenteerimisvahend ning sel ei ole mingit õiguslikku mõju. Liidu institutsioonid ei vastuta selle teksti sisu eest. Asjakohaste õigusaktide autentsed versioonid, sealhulgas nende preambulid, on avaldatud Euroopa Liidu Teatajas ning on kättesaadavad EUR-Lexi veebisaidil. Need ametlikud tekstid on vahetult kättesaadavad käesolevasse dokumenti lisatud linkide kaudu
|
KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 1973/2004, 29. oktoober 2004, (ELT L 345 20.11.2004, lk 1) |
Muudetud:
|
|
|
Euroopa Liidu Teataja |
||
|
nr |
lehekülg |
kuupäev |
||
|
L 110 |
21 |
30.4.2005 |
||
|
L 134 |
6 |
27.5.2005 |
||
|
L 172 |
76 |
5.7.2005 |
||
|
L 347 |
31 |
30.12.2005 |
||
|
L 347 |
61 |
30.12.2005 |
||
|
L 46 |
24 |
16.2.2006 |
||
|
L 116 |
27 |
29.4.2006 |
||
Parandatud:
KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 1973/2004,
29. oktoober 2004,
millega sätestatakse üksikasjalikud eeskirjad nõukogu määruse (EÜ) nr 1782/2003 IV ja IVa jaotises sätestatud toetuskavade rakendamiseks ja tootmisest kõrvaldatud maa kasutamine tooraine tootmiseks
1. PEATÜKK
REGULEERIMISALA JA ÜLDSÄTTED
Artikkel 1
Sisu ja reguleerimisala
1. Käesolevas määruses sätestatakse üksikasjalikud eeskirjad määruse (EÜ) nr 1782/2003 IV ja IVa jaotises ettenähtud järgmiste toetuskavade rakendamiseks:
(a) kõva nisu spetsiaalne kvaliteedilisatasu, sätestatud nimetatud määruse IV jaotise 1. peatükis;
(b) valgurikaste taimede toetus, sätestatud nimetatud määruse IV jaotise 2. peatükis;
(c) põllukultuurist sõltuv riisitoetus, sätestatud nimetatud määruse IV jaotise 3. peatükis;
(d) pähklite pindalatoetus, sätestatud nimetatud määruse IV jaotise 4. peatükis;
(e) energeetiliste põllukultuuride toetus, sätestatud nimetatud määruse IV jaotise 5. peatükis;
(f) tärklisekartuli toetus nimetatud määruse IV jaotise 6. peatükis;
(g) piimakarjatoetused ja lisatoetused, sätestatud nimetatud määruse IV jaotise 7. peatükis;
(h) piirkondlik põllukultuuride eritoetus, sätestatud nimetatud määruse IV jaotise 8. peatükis;
(i) seemnetoetus, sätestatud nimetatud määruse IV jaotise 9. peatükis;
(j) põllukultuuride pindalatoetus, sätestatud nimetatud määruse IV jaotise 10. peatükis;
(k) lamba- ja kitsekasvatuse lisatasud, sätestatud nimetatud määruse IV jaotise 11. peatükis;
(l) veise- ja vasikaliha toetused, sätestatud nimetatud määruse IV jaotise 12. peatükis;
(m) kaunviljade toetus, sätestatud nimetatud määruse IV jaotise 13. peatükis;
(n) ühtne pindalatoetuse kava, sätestatud nimetatud määruse artiklis 143b;
(o) riiklikud täiendavad otsetoetused, sätestatud nimetatud määruse artiklis 143c;
(p) humala all olev maa toetus, sätestatud nimetatud määruse IV jaotise 10d peatükis;
(q) puuvilla eritoetus, sätestatud nimetatud määruse IV jaotise 10a peatükis;
(r) oliivisalutoetus, sätestatud nimetatud määruse IV jaotise 10b peatükis;
(s) tubakatoetus, sätestatud nimetatud määruse IV jaotise 10c peatükis.
2. Käesolevas määruses sätestatakse üksikasjalikud eeskirjad tootmisest kõrvaldatud maa kasutamisel tooraine tootmiseks määruse (EÜ) nr 1782/2003 III jaotises sätestatud ühtse toetuskava raames ja selle määruse IV jaotise 10. peatükis sätestatud põllukultuuride pindalatoetuse raames.
Artikkel 2
Toetuse maksmise tingimused
1. Artikli 1 punktides a, b, c, e, h, i, j, m ja p nimetatud otsetoetused eraldatakse iga põllukultuuri osas ainult põllumaadele, mille kohta on esitatud taotlus vähemalt 0,3 hektarile, kui iga haritav maatükk ületab liikmesriigi poolt kindlaks määratud miinimumsuuruse määruse (EÜ) nr 796/2004 artikli 14 lõikes 4 sätestatud ulatuses.
Malta puhul eraldatakse punktides a, b, c, e, h, i, j, m ja p nimetatud otsetoetused iga põllukultuuri osas ainult põllumaadele, mille kohta on esitatud taotlus vähemalt 0,1 hektarile, kui iga haritav maatükk ületab liikmesriigi poolt kindlaks määratud miinimumsuuruse määruse (EÜ) nr 796/2004 artikli 14 lõikes 4 sätestatud ulatuses.
2. Artikli 1 punktides a, b, c, h ja j nimetatud otsetoetused eraldatakse ainult põllumaadele, mis on tervenisti külvatud ning millel on kasutatud kõiki tavalisi agrotehnilisi võtteid vastavalt kohalikele normidele.
Määruse (EÜ) nr 1782/2003 IV jaotise 1. peatükis sätestatud kõva nisu spetsiaalne kvaliteedilisatasu ja sama määruse IV jaotise 10. peatükis sätestatud põllukultuuride toetuse saamise tingimusele vastavad ka põllukultuurid, mida kasvatatakse tervenisti külvatud ja kohalike normide kohaselt haritud põllumaadel, kuid mis ei jõua erandlike ilmastikuolude tõttu õitsemise faasi ja seda on tunnustanud asjaomased liikmesriigid, tingimusel et kõnealuseid põllumaid ei ole enne kõnealust kasvuetappi kasutatud muudel eesmärkidel.
3. Igal konkreetsel aastal ei tohi ühegi haritava maatüki kohta esitada rohkem kui ühe pindalatoetuse taotluse toetuskava raames, mida finantseeritakse nõukogu määruse (EÜ) nr 1258/1999 ( 23 ) artikli 1 lõike 2 punkti b kohaselt.
Siiski võib iga haritav maatükk, mille kohta on samaks aastaks esitatud taotlus:
(a) määruse (EÜ) nr 1782/2003 IV jaotise 1. peatükis sätestatud kõva nisu spetsiaalse kvaliteedilisatasu või määruse (EÜ) nr 1782/2003 IV jaotise 2. peatükis sätestatud valgurikaste taimede lisatasu saamiseks olla aluseks põllukultuuride toetuse taotlemisel, mis on sätestatud määruse (EÜ) nr 1782/2003 IV jaotise 10. peatükis;
(b) määruse (EÜ) nr 1782/2003 IV jaotise 3. peatükis sätestatud põllukultuurist sõltuva riisitoetuse jaoks või määruse (EÜ) nr 1782/2003 IV jaotise 2. peatükis sätestatud valgurikaste taimede lisatasu saamiseks olla aluseks seemnetoetuse taotlemisel, mis on sätestatud määruse (EÜ) nr 1782/2003 IV jaotise 9. peatükis;
(c) määruse (EÜ) nr 1782/2003 IV jaotise 5. peatükis sätestatud energeetiliste põllukultuuride toetuse saamiseks olla aluseks põllukultuuride toetuse taotlemisel, mis on sätestatud määruse (EÜ) nr 1782/2003 IV jaotise 10. peatükis, ilma et see piiraks määruse (EÜ) nr 1782/2003 artikli 90 teise lõigu kohaldamist, või määruse (EÜ) nr 1782/2003 IV jaotise 3. peatükis sätestatud põllukultuurist sõltuva riisitoetuse taotlemisel;
(d) määruse (EÜ) nr 1782/2003 IV jaotise 10. peatükis sätestatud põllukultuuride toetuse saamiseks olla aluseks seemnetoetuse taotlemisel, mis on sätestatud määruse (EÜ) nr 1782/2003 IV jaotise 9. peatükis.
4. Maa, mida kasutatakse määruse 1782/2003 artikli 55 punktis b või artikli 107 lõike 3 esimese taandes nimetatud tooraine tootmiseks või tooraine tootmiseks kasutatav maa, mida haritakse määruse (EÜ) nr 1782/2003 IV jaotise 5. peatükis sätestatud energeetiliste põllukultuuride toetuse raames, ei vasta ühenduse toetuse saamise tingimustele, mis on sätestatud nõukogu määruse (EÜ) nr 1257/1999 ( 24 ) II jaotise VIII peatükis, välja arvatud toetus, mida antakse kiirekasvuliste liikide istutamiskulude katteks, nagu on sätestatud nimetatud määruse artikli 31 lõike 3 teises lõigus
Määruse (EÜ) nr 1782/2003 artikli 55 punktis b ja artikli 107 lõike 3 esimese taandes nimetatud tooraine, mida kasvatatakse tootmisest kõrvaldatud maal ja sellest toorainest toodetud vahe-, lõpp-, kaas- ja kõrvalsaadused ei saa toetust Euroopa Põllumajanduse Arendus- ja Tagatisfondi tagatisrahastust vastavalt määruse (EÜ) nr 1258/1999 artikli 1 lõike 2 punktidele a ja b.
5. Määruse (EÜ) nr 1782/2003 IV jaotise 2. peatükis ettenähtud valgurikaste taimede toetuse ja nimetatud määruse IV jaotise 10. peatükis ettenähtud põllukultuuride pindalatoetuse eesmärgil tähendab mõiste “maguslupiinid” neid lupiinisorte, mille seemned ei sisalda üle 5 % mõruseemneid. Mõruseemnesisaldus arvutatakse vastavalt käesoleva määruse I lisas toodud katsele.
Artikkel 3
Teabevahetus
Liikmesriigid edastavad komisjonile elektrooniliselt järgmised andmed:
(a) hiljemalt kõnealuse aasta 15. septembriks: kättesaadavad andmed alade või piimakarjatoetuse puhul koguste kohta, lisatoetuse, seemne ja tubaka kohta, nagu on ette nähtud määruse (EÜ) nr 1782/2003 artiklites 95, 96, 99 ja 110k, mille jaoks on toetust taotletud selleks kalendriaastaks, kui juhtumit võib käsitleda ala baaskülvipinna osade kaupa;
(b) hiljemalt kõnealuse aasta 31. oktoobriks: lõplikud andmed punktis a nimetatud pindalade või kvootide kohta, mis on saadud juba läbiviidud kontrollimisi arvestades;
(c) hiljemalt järgmise aasta 31. juuliks, pärast vajalikke pindala vähendamise mahaarvamisi, mis on sätestatud määruse (EÜ) nr 796/2004 IV jaotise 1. peatükis, lõplikud andmed järgmise kohta:
i) punktis a osutatud pindalad või kvoodid, mille osas on vaatlusaluse aasta eest toetus tegelikult välja makstud;
ii) määruse (EÜ) nr 1782/2003 artiklis 93 sätestatud tärklisekartuli toetuse puhul tärklise ekvivalendina väljendatud kogused, mille osas on vaatlusaluse aasta eest toetus tegelikult välja makstud;
iii) määruse (EÜ) nr 1782/2003 IV jaotise 10f peatüki kohaselt sõlmitud toetuslepingute alusel tarnitud suhkrupeedist või suhkruroost saadud kvoodikohase suhkru kogused, mille osas on vaatlusaluse aasta eest toetus tegelikult välja makstud.
Pindalad väljendatakse hektarites kahe kümnendkoha täpsusega. Kogused väljendatakse tonnides kolme kümnendkoha täpsusega.
Artikkel 4
Vähendamise koefitsient
1. Pindala vähendamise koefitsient määruse (EÜ) nr 1782/2003 artiklis 75, artikli 78 lõikes 2, artiklis 82, artiklis 85, artikli 89 lõikes 2, artiklis 98, artiklis 143 ja artikli 143b lõikes 7 nimetatud juhtudel või koguste vähendamise koefitsient ja objektiivsed kriteeriumid selle määruse artikli 95 lõikes 4 nimetatud juhtudel kehtestatakse hiljemalt asjaomase aasta 15. novembriks käesoleva määruse artikli 3 punkti b kohaselt edastatud andmete alusel.
2. Määruse (EÜ) nr 1782/2003 artiklites 75, 82 ja 85, artikli 95 lõikes 4, artiklites 98 ja 143 ning artikli 143b lõikes 7 nimetatud juhtudel edastavad liikmesriigid komisjonile hiljemalt asjaomase aasta 1. detsembriks kohaldatud vähendamise koefitsiendi ning selle määruse artikli 95 lõikes 4 nimetatud juhtudel kohaldatud objektiivsed kriteeriumid.
2. PEATÜKK
KÕVA NISU SPETSIAALNE KVALITEEDILISATASU
Artikkel 5
Sortide sõelumine
1. Määruse (EÜ) nr 1782/2003 artikli 74 lõikes 1 loetletud liikmesriigid kehtestavad vastavalt käesoleva artikli lõigetes 2—5 sätestatud sortide sõelumise meetodile nimistu kõva nisu sortidest, mis vastavad määruse (EÜ) nr 1782/2003 artiklis 72 nimetatud spetsiaalse kvaliteedilisatasu tingimustele.
2. Liikmesriigid määravad vähemalt iga kahe aasta järel kindlaks kaks tüüpilist sorti. Tüüpilised sordid on kõige sertifitseeritumad kõva nisu sordid.
3. Liikmesriigid analüüsivad kõva nisu sorte järgmiste kvaliteedinäitajate alusel ning määravad igale näitajale asjakohase kaalu:
(a) proteiinisisaldus (40 %);
(b) gluteeni kvaliteet (30 %):
(c) kollasuse indeks (20 %);
(d) mahukaal või tuhande seemne kaal (10 %).
Punktides a—d nimetatud kvaliteedinäitajate keskmiste väärtuste summa, korrutatud näidatud väärtusega protsentides, moodustab sordi kvaliteediindeksi.
Iga liikmesriik võrdleb vähemalt iga kahe aasta järel kõva nisu sortide kvaliteediindekseid piirkondlike tüüpiliste sortide vastavate näitajatega. Uuritavad sordid on iga liikmesriigi sordiregistris registreeritud sordid, välja arvatud need sordid, mille kohta puuduvad analüütilised andmed viimase kolme aasta kohta, sest neid sorte enam ei kasutata või ei sertifitseerita.
Võttes aluseks tüüpilistele sortidele omistatud keskmise kvaliteediindeksi 100, arvutab liikmesriik iga punktides a—d nimetatud kvaliteedinäitaja protsendi, mis määratakse teistele kõva nisu sortidele, võrreldes indeksiga 100. Ainult need kõva nisu sordid, mille indeks on 98 või kõrgem, vastavad kõva nisu kvaliteedilisatasu tingimustele.
4. Liikmesriik võib arvata tingimustele vastavate sortide nimekirjast välja need sordid, mille kõva nisu klaasja välimuse kaotamise keskmine määr ületab 27 %.
5. Samuti võib toetusekõlblikkuse seisukohast analüüsida sorte, mis on registreeritud mõne teise liikmesriigi sordiregistris.
Artikkel 6
Analüüsimeetodid
1. Kõva nisu proteiinisisalduse, mahukaalu ja klaasja välimuse kaotamise määra analüüsimeetodid on kehtestatud komisjoni määrusega (EÜ) 824/2000. ( 25 )
2. Kollasuse indeksit mõõdetakse ICC 152 meetodi alusel või samaväärse tunnustatud meetodi alusel.
3. Gluteeni kvaliteeti mõõdetakse ICC 158 või ICC 151 meetodi alusel.
Artikkel 7
Sertifitseeritud seemne kogus
Liikmesriigid kehtestavad enne lisatasu andmisele eelneva aasta 1. oktoobrit nõukogu direktiivi 66/402/EMÜ ( 26 ) kohaselt sertifitseeritud seemne miinimumkoguse, mida kasutatakse kooskõlas kehtivate põllumajandusliku tootmise tavadega kõnealuses tootmispiirkonnas.
Artikkel 8
Trükised ja teabevahetus
1. Liikmesriigid avaldavad nimekirja valitud sortidest, mis vastavad riiklikul või piirkondlikul tasandil kõva nisu spetsiaalse kvaliteedilisatasu tingimustele, hiljemalt 1. oktoobril talvesortide osas ning hiljemalt 31. detsembril suvesortide osas toetuste eraldamisele eelneval aastal.
2. Liikmesriigid edastavad komisjonile hiljemalt ühe kuu jooksul pärast lõikes 1 sätestatud kuupäevi lõikes 1 nimetatud nimekirja, samuti kasutatava sertifitseeritud seemne miinimumkogused, kui neid on muudetud.
Artikkel 9
Kehtivusaeg
1. Sordid, mis on kantud artikli 8 lõikes 1 nimetatud nimekirja, vastavad kõva nisu spetsiaalse kvaliteedilisatasu tingimustele viis aastat alates nende sellesse nimekirja esmakordse kandmise kuupäevast.
2. Iga sordi abikõlblikkust võib pikendada viieks aastaks, lähtudes kvalitatiivsete analüüside tulemustest, mis on läbi viidud viieaastase ajavahemiku teisel ja kolmandal aastal.
Artikkel 10
Üleminekumeetmed
1. Liikmesriigid avaldavad nimekirja valitud sortidest, mis vastavad 2005. aastal riiklikul või piirkondlikul tasandil kõva nisu spetsiaalse kvaliteedilisatasu tingimustele hiljemalt 1. oktoobril 2004 talvesortide osas ning hiljemalt 31. detsembril 2004 suvesortide osas.
2. Lõikes 1 nimetatud nimekirja koostamisel kõrvaldavad liikmesriigid riigi sordiregistris registreeritud sortide nimistust sordid, mis ei ole 2003. ja 2004. aastal sertifitseeritud, ning sordid, mis ei vasta vähemalt kahele järgmistest näitajatest:
(a) minimaalne proteiinisisaldus 11,5 %;
(b) minimaalne mahukaal 78 kg/hl või minimaalne 1 000 seemne kaal 42 g;
(c) kõva nisu klaasja välimuse kaotamise maksimaalne määr 27 %;
(d) minimaalne gluteenisisaldus 10 %.
3. Nimekirjad sortidest, mis vastavad toetusele saamise tingimustele aastatel 2005 ja 2006, võivad sisaldada sorte, mis on mõne teise liikmesriigi valitud sortide nimekirjas selle teise liikmesriigi poolt läbi viidud kvalitatiivsete analüüside tulemuste põhjal.
4. Liikmesriigid võivad otsustada kõva nisu kvaliteedierilisatasuks 2006. aastal abikõlblikuks valitud sortide nimekirja koostamise vastavalt lõikes 2 ettenähtud menetlusele talisortide osas hiljemalt 1. oktoobriks 2005 ning suvesortide osas hiljemalt 31. detsembriks 2005.
3. PEATÜKK
VALGURIKASTE TAIMEDE TOETUS
Artikkel 11
Teravilja ja valgurikaste taimede segu
Piirkondades, kus valgurikkaid taimi külvatakse traditsiooniliselt koos teraviljaga, makstakse valgurikaste taimede lisatasu taotlejale juhul, kui ta suudab asjaomase liikmesriigi pädevatele asutustele tõendada, et valgurikkad taimed on selles segus ülekaalus. Kõnealused põllumaad ei vasta määruse (EÜ) nr 1782/2003 artiklis 98 sätestatud piirkondliku põllukultuuride eritoetuse tingimustele.
4. PEATÜKK
PÕLLUKULTUURIST SÕLTUV RIISITOETUS
Artikkel 12
Külvikuupäevad
Põllukultuurist sõltuva riisitoetuse taotlemiseks tuleb deklareeritud maad külvata hiljemalt:
(a) 30. juunil enne kõnealust lõikust Hispaanias ja Portugalis,
(b) 31. mail teistes määruse (EÜ) nr 1782/2003 artikli 80 lõikes 2 nimetatud tootvates liikmesriikides.
Prantsuse Guajaanas külvatakse siiski põllumaad mõlema külvitsükli puhul mitte hiljem kui vastavalt 31. detsembril ja 30. juunil ning põllukultuurist sõltuvat riisitoetust makstakse igas külvitsüklis külvatud põllumaade keskmise suuruse alusel
Artikkel 13
Vähendamise koefitsient
Määruse (EÜ) nr 1782/2003 artiklis 82 nimetatud põllukultuurist sõltuva riisitoetuse vähendamise koefitsient arvutatakse käesoleva määruse II lisa kohaselt.
Artikkel 14
Teatamine
1. Liikmesriigid edastavad komisjonile artikli 3 kohaselt järgmise teabe:
(a) hiljemalt 15. septembriks:
(i) nimekirja sortidest, mis on registreeritud riiklikus sordiregistris, klassifitseeritud vastavalt määruse (EÜ) nr 1785/2003 ( 27 ) I lisa punktis 2 määratletud kriteeriumidele,
(ii) külvatud põllumaad, mille kohta on esitatud põllukultuurist sõltuva riisitoetuse taotlused, riisisortide kaupa ja baaskülvipindade ning osa-baaskülvipindade kaupa vastavalt käesoleva määruse III lisa A osas toodud tabelile;
(b) hiljemalt 31. oktoobriks muudatused külvatud põllumaade osas, mille kohta on esitatud põllukultuurist sõltuva riisitoetuse taotlused, edastatud lõigu (a) kohaselt vastavalt käesoleva määruse III lisa B osas toodud tabelile;
(c) hiljemalt 31. juuliks informatsiooni külvatud põllumaade kohta, mille osas põllukultuurist sõltuvad riisitoetused on eelmise turustusaasta kohta tegelikult välja makstud, II lisas määratletud arvutusmeetodi alusel, vastavalt III lisa C osas toodud tabelile.
2. Prantsuse Guajaana kohta edastatakse külvatud põllumaid puudutav informatsioon kahe külvitsükli jooksul külvatud põllumaade keskmise suuruse alusel.
3. Liikmesriigid võivad igal aastal läbi vaadata baaskülvipinna või osa-baaskülvipinna jaotuse ning objektiivsed kriteeriumid, mille alusel need jaotused on tehtud. Nad edastavad vastava informatsiooni komisjonile hiljemalt 15. maiks enne kõnealust saagikoristust.
5. PEATÜKK
PÄHKLITE PINDALATOETUS
Artikkel 15
Ühenduse toetuse maksmise tingimused
1. Määruse (EÜ) nr 1782/2003 artikliga 83 ette nähtud pindalatoetuse saamise tingimustele vastavad ainult need põllumajanduslikud maatükid, kuhu on istutatud pähklipuud, mis vastavad käesoleva artikli lõigetes 2 ja 3 osutatud tingimustele määruse (EÜ) nr 796/2004 artikli 11 lõikega 2 sätestatud kuupäeval.
Kui on tegemist maatükiga, kus kasvatatakse eri sorti pähklipuid ning toetus on diferentseeritud sõltuvalt sortidest, on abi saamise tingimuseks käesoleva artikli lõikega 3 kehtestatud puude väikseim arv hektari kohta vähemalt ühe pähklisordi puhul.
2. Määruse (EÜ) nr 1782/2003 artikliga 83 ettenähtud pindalatoetuse saamise tingimuseks peab maatüki suurus olema vähemalt 0,10 hektarit. Liikmesriigid võivad siiski objektiivsete kriteeriumide alusel kehtestada suurema minimaalse maatüki suuruse, arvestades asjaomaste maatükkide iseärasusi.
3. Pähklipuude arv hektari kohta ei tohi olla väiksem kui:
i) 125 sarapuud;
ii) 50 mandlipuud;
iii) 50 kreeka pähklipuud;
iv) 50 pistaatsia pähkli puud;
v) 30 jaanikauna puud.
Liikmesriigid võivad siiski objektiivsete kriteeriumide alusel kehtestada suurema minimaalse puude tiheduse, arvestades asjaomaste toodete iseärasusi.
4. Lõike 1 teises lõigus osutatud juhtudel vastab antava abi määr abi selle sordi määrale, mis vastab abikõlblikkuse tingimustele ning mille puhul on abi kõige suurem.
Artikkel 16
Riikliku toetuse saamise tingimused
Artiklit 15 kohaldatakse riikliku toetuse osas, mis on sätestatud määruse (EÜ) nr 1782/2003 artiklis 87.
Ilma et see piiraks määruse (EÜ) nr 1782/2003 artikli 87 kohaldamist, võib liikmesriik kehtestada täiendavaid kriteeriume toetuse saamiseks, tingimusel et need kriteeriumid on kooskõlas toetuskava keskkonda ja maa-elu puudutavate ning sotsiaalsete ja majanduslike eesmärkidega ning ei tekita põllumajandustootjate vahel diskrimineerimist. Liikmesriigid määravad kindlaks vajalikud abinõud kontrollimiseks, et põllumajandustootjad neid kriteeriume täidavad.
Artikkel 17
Teabevahetus
1. Liikmesriigid edastavad komisjonile enne määruse (EÜ) nr 796/2004 artiklis 11 nimetatud abitaotluste esitamise lõppkuupäeva ning hiljemalt:
(a) 31. märtsiks: artikli 15 lõikes 4 nimetatud kõrgemad tasemed ja artiklis 16 nimetatud täiendavad kriteeriumid;
(b) 15. maiks: kui liikmesriik diferentseerib toetust vastavalt määruse (EÜ) nr 1782/2003 artikli 83 lõikele 2, pindalatoetuse taseme toote kohta ja/või muudetud siseriikliku tagatud pindala kohta.
2. Muudatused lõikes 1 osutatud komisjonile edastatud teabe osas kehtivad järgmise aasta kohta ning need tuleb asjaomaste liikmesriikide poolt viivitamatult edastada komisjonile koos objektiivsete kriteeriumidega, mis põhjendavad selliseid muudatusi.
Artikkel 18
Üleminekumeetmed
1. Liikmesriigid võivad otsustada, kas ja millistel tingimustel võib lõpetada määruse (EÜ) nr 1782/2003 artikli 86 lõikes 2 nimetatud arengukavad enne nende normaalset lõppemisaega ning vastavad põllumaad muutuvad toetusekõlblikeks selle määruse IV jaotise 4. peatükis sätestatud kava raames.
2. Lõikes 1 viidatud tingimuste kehtestamisel tagavad liikmesriigid, et:
(a) arengukava ei lõpetata enne üheaastast täielikku rakendamist;
(b) arengukava esialgsed eesmärgid on liikmesriigi nõuetele vastavalt täidetud.
6. PEATÜKK
TÄRKLISEKARTULI TOETUS
Artikkel 19
Abikõlblikkus
Määruse (EÜ) nr 1782/2003 artiklis 93 sätestatud tärklisekartuli toetust makstakse kartuli eest, mille kohta on sõlmitud komisjoni määruse (EÜ) nr 2236/2003 ( 28 ) artiklis 3 sätestatud külvieelne leping kartuli netokaalu netomassi alusel, mis määratakse määruse (EÜ) nr 2235/2003 ( 29 ) I lisas kirjeldatud meetodiga, ning tarnitud kartuli tärklisesisalduse alusel vastavalt selle määruse II lisas toodud määradele.
Tärklisekartuli toetust ei maksta kartuli eest, mille tärklisesisaldus on alla 13 %, välja arvatud juhul, kui kohaldatakse määruse (EÜ) nr 2236/2003 artikli 5 lõike 3 teist lõiku.
Artikkel 20
Miinimumhind
Tärklisekartuli toetuse maksmise aluseks on nõue, et esitatakse tõendus selle kohta, et vabrikusse tarnimise etapis ei ole makstud määruse (EÜ) nr 1868/94 artiklis 4a nimetatud hinnast madalamat hinda vastavalt määruse (EÜ) nr 2235/2003 II lisas kehtestatud tasumääradele.
Kohaldatakse määruse (EÜ) nr 2236/2003 artikli 10 lõiget 2.
Artikkel 21
Toetuse maksmine
1. Ilma et see piiraks määruse (EÜ) nr 1782/2003 artikli 28 kohaldamist, maksab tärklisekartuli toetust liikmesriik, kelle territooriumil asub kartuleid kartulitärklisetööstusele tarniv majand, iga põllumajandustootja kohta siis, kui kõik põllumajandustootja poolt turustusaastal toodetud kogused on tarnitud tärklisetööstusele nelja kuu jooksul alates käesoleva määruse artiklis 20 nimetatud tõendusmaterjali esitamise kuupäevast, ning kui on täidetud käesoleva määruse artiklis 19 nimetatud tingimused.
2. Alates turustusaasta 1. detsembrist võivad liikmesriigid teha ettemakseid antud turustusaasta jooksul põllumajandustootja poolt tärklisetööstusele tarnitud tärklisekartuli erinevate koguste põhjal. Ettemakseid tehakse tarnitud tärklisekartuli koguse eest, mille kohta on esitatud artiklis 20 osutatud tõendus ja on täidetud artiklis 19 sätestatud tingimused.
▼M3 —————
7. PEATÜKK
PIIMAKARJATOETUS JA LISATOETUS
Artikkel 22
Tegevusetuse juhtumid
1. Kui individuaalset kvooti omav füüsiline või juriidiline isik ei vasta määruse (EÜ) nr 1788/2003 artikli 5 punktis c sätestatud määratlusele kõnealuse aasta 31. märtsile eelnenud 12 kuu jooksul, ei maksta talle kõnealuse aasta eest piimakarjatoetust ega lisatoetusi, kui ta ei suuda enne taotluse esitamise tähtaja lõppemist pädevatele asutustele tõestada, et tootmist jätkatakse.
2. Lõiget 1 ei kohaldata vääramatu jõu ning nõuetekohaselt põhjendatud ja pädeva asutuse poolt tunnustatud juhtumite korral, mis mõjutavad ajutiselt asjaomaste põllumajandustootjate tootmisvõimsust.
8. PEATÜKK
ENERGEETILISTE PÕLLUKULTUURIDE TOETUS
1. JAGU
Määratlused
Artikkel 23
Määratlused
Käesoleva peatüki kohaldamisel on:
(a) taotleja põllumajandustootja, kes harib määruse (EÜ) nr 1782/2003 artiklis 88 nimetatud maad selles artiklis nimetatud toetuse saamiseks;
(b) esmatöötleja põllumajandusliku tooraine kasutaja, kes kohustub seda esmaselt töötlema ühe või mitme määruse (EÜ) nr 1782/2003 artiklis 88 nimetatud toote saamiseks;
(c) kokkuostja isik, kes sõlmib taotlejaga lepingu vastavalt artiklile 26 ning ostab omal kulul artiklis 24 loetletud tooraine määruse (EÜ) nr 1782/2003 artikli 88 teises lõigus ette nähtud toodetes kasutamiseks.
2. JAGU
Leping
Artikkel 24
Tooraine kasutamine
1. ►M7 Igasugust põllumajanduslikku toorainet võib kasvatada toetusega hõlmatud põllumaadel, nagu on sätestatud määruse (EÜ) nr 1782/2003 artiklis 88, tingimusel et neid põllumaid kasutatakse peamiselt energiatoodete tootmiseks, nagu on osutatud selle artikli teises lõikes. ◄
Tooraine töötlemisega saavutatud energiatoodete majanduslik väärtus on kõrgem kui kõigi teiste muul otstarbel kasutatavate ja sama töötlemise käigus saadud toodete väärtus, mis on määratud artikli 39 lõikes 3 kirjeldatud hindamismeetodi alusel.
2. Lõikes 1 viidatud tooraine on hõlmatud lepinguga vastavalt määruse (EÜ) nr 1782/2003 artiklile 90 käesolevas jaos sätestatud tingimuste kohaselt.
3. ►M7 Taotlejad tarnivad kogu koristatud tooraine kokkuostjale või esmatöötlejale, kes võtab tarne vastu ning tagab, et samaväärne kogus seda toorainet kasutatakse ühenduses määruse (EÜ) nr 1782/2003 artikli 88 teises lõikes osutatud ühe või mitme energiatoote tootmiseks. ◄
Kui esmatöötleja kasutab tegelikult koristatud toorainet vahe- või kõrvalsaaduse tootmiseks, võib ta kasutada samaväärse koguse selliseid vahe- või kõrvalsaadusi ühe või mitme esimeses lõigus osutatud lõppsaaduse tootmiseks.
Teises lõikes viidatud juhul või kui kokkuostja müüb samaväärse koguse koristatud toorainet, teavitab esmatöötleja või kokkuostja sellest pädevat asutust, kellele on esitatud tagatis. Kui see samaväärne kogus kasutatakse muus liikmesriigis kui see, kus tooraine koristati, teavitavad asjaomaste liikmesriikide pädevad asutused üksteist selliste tehingute üksikasjadest.
4. Lepingulisi suhteid reguleerivate siseriiklike õigusnormide alusel võib esmatöötleja volitada kolmanda isiku vastu võtma tooraine toetust taotleva põllumajandustootja käest. Töötleja jääb ainuisikuliselt vastutavaks käesolevas peatükis sätestatud kohustuste osas.
Artikkel 25
Erandid
1. Erandina artikli 24 lõikest 2 ja 3 võivad liikmesriigid lubada taotlejatel:
(a) kasutada CN-koodi ex 0602 90 41 alla kuuluvat lühikese raieringiga metsapuud või CN-koodide 1201 00 90 , 1205 10 90 , 1205 90 00 , 1206 00 91 ja 1206 00 99 alla kuuluvat teravilja või õliseemneid, mis on koristatud:
(i) kütusena oma põllumajandusettevõtte kütmiseks,
(ii) põllumajandusettevõttes energia või biokütuse tootmiseks;
(b) töödelda oma põllumajandusettevõttes kogu koristatud tooraine CN-koodi 2712 90 02 , 7129 00 alla kuuluvaks biogaasiks.
2. Lõikes 1 osutatud juhtudel taotleja:
(a) kohustub artiklis 26 osutatud lepingu asemel esitatava deklaratsiooniga kasutama või vahetult töötlema deklaratsioonis märgitud toorainet; artikleid 26—40 kohaldatakse mutatis mutandis;
(b) laseb kogu koristatud tooraine kaaluda liikmesriigi poolt selleks määratud asutusel või ettevõttel ning peab eraldi arvestust kasutatud tooraine ning selle töötlemisest saadud toodete ja kõrvalsaaduste kohta; teravilja, õliseemnete ja õle puhul või terviktaime kasutamise korral võib siiski asendada kaalumise tooraine mahu mõõtmisega.
3. Esimest lõiget kohaldavad liikmesriigid võtavad kasutusele piisavad kontrollimeetmed, et tagada tooraine kasutamine otse põllumajandusettevõttes või selle töötlemine CN-koodi 2711 29 00 alla kuuluvaks biogaasiks.
4. Teravili ja õliseemned, mida kasutatakse vastavalt lõike 1 punktile a, denatureeritakse liikmesriigi kehtestatud meetodi alusel. Liikmesriigid võivad lubada lõike 1 punkti a alapunkti ii kohaselt õliseemnete töötlemisega toodetud õli denatureerimist õliseemnete asemel tingimusel, et selline denatureerimine toimub viivitamatult pärast seemnete töötlemist õliks ning seemnete edasist kasutamist kontrollitakse.
Artikkel 26
Leping
1. Taotlejad esitavad pädevatele asutustele toetustaotluse tõendamiseks kokkuostja või esmatöötlejaga sõlmitud lepingud.
Liikmesriigid võivad siiski otsustada, et leping võib olla sõlmitud vaid taotleja ja esmatöötleja vahel.
2. Taotlejad tagavad, et nendes lepingutes on täpsustatud järgmised üksikasjad:
(a) lepingupoolte nimed ja aadressid;
(b) lepingu kehtivusaeg;
(c) kõigi asjakohaste toorainete liigid ning iga liigi all olev pindala;
(d) muud tingimused, mida rakendatakse tooraine prognoositavate koguste suhtes;
(e) kinnitus, et artikli 24 lõikes 3 sätestatud kohustused täidetakse;
(f) tooraine kavandatavad peamised lõppkasutused; iga lõppkasutus vastab artikli 24 lõikes 1 ja artikli 39 lõikes 3 sätestatud tingimustega.
3. Taotlejad tagavad lepingute õigeaegse sõlmimise, et kokkuostjatel või esmatöötlejatel oleks võimalik esitada lepingu koopia oma liikmesriigi pädevatele asutustele artikli 34 lõikes 1 sätestatud tähtajaks.
4. Kontrolli eesmärgil võivad liikmesriigid nõuda, et iga taotleja sõlmiks iga tooraine kohta üksnes ühe tarnelepingu.
3. JAGU
Lepingu muudatused ja lõpetamine
Artikkel 27
Lepingu muudatused ja lõpetamine
Kui lepingupooled muudavad lepingut või lõpetavad selle pärast seda, kui taotleja on esitanud toetusetaotluse, säilib taotleja õigus toetust taotleda üksnes tingimusel, et ta teavitab pädevat asutust lepingu muutmisest või lõpetamisest hiljemalt taotluse muutmiseks asjaomases liikmesriigis sätestatud tähtpäevaks, et võimaldada nõutava kontrolli läbiviimist.
Artikkel 28
Erandlikud asjaolud
Kui taotleja teatab oma pädevale asutusele, et erandlike asjaolude tõttu ei ole tal võimalik tarnida kogu lepingus määratletud tooraine kogust või osa sellest, ning ilma et see piiraks artikli 27 kohaldamist, võib pädev asutus pärast kõnealuste erandlike asjaolude kohta piisavate tõendite saamist anda loa õigustatud muudatuste tegemiseks lepingus või lubada leping lõpetada.
Kui lepingualune maa väheneb lepingusse tehtavate muudatuste tagajärjel või kui leping lõpetatakse, kaotab taotleja õiguse käesolevas peatükis nimetatud toetusele põllumaade osas, mis ei ole enam lepinguga hõlmatud.
Artikkel 29
Muudatused lõppkasutuses
Ilma et see piiraks artikli 27 kohaldamist, võivad kokkuostjad või esmatöötlejad muuta artikli 26 lõike 2 punktis f osutatud tooraine kavandatavat peamist lõppkasutust, kui lepinguline tooraine on neile tarnitud ning on täidetud artikli 31 lõikes 1 ja artikli 34 lõike 3 esimeses lõigus sätestatud tingimused.
Lõppkasutust muudetakse vastavalt artikli 24 lõike 1 teises lõigus ja artikli 39 lõikes 3 sätestatud tingimustele.
Kokkuostjad või esmatöötlejad saadavad eelteate nõutavate kontrollide tegemiseks oma riigi pädevatele asutustele.
4. JAGU
Tüüpilised saagised ja tarnitud kogused
Artikkel 30
Tüüpilised saagised
Igal aastal kehtestavad liikmesriigid asjakohase menetlusega kohustuslikud tüüpilised saagised ning informeerivad nendest asjaomaseid taotlejaid.
Artikkel 31
Tarnitavad kogused
1. Taotlejad deklareerivad koristatud tooraine koguse liikide kaupa oma riigi pädevatele asutustele ning kinnitavad tarnitud tooraine kogused ja tarne vastu võtnud osapooled.
2. ►M7 Tegelikud taotlejate poolt kokkuostjatele või esmatöötlejatele tarnitavad kogused on vähemalt võrdsed tüüpilise saagisega. ◄
Nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel võivad liikmesriigid siiski erandina lubada kuni 10 % saagise puudujääki.
Kui pädevad asutused on lubanud vastavalt artiklile 28 lepinguid muuta või need lõpetada, võivad nad lisaks sellele põhjendatud juhtudel vähendada koguseid, mille taotlejad peavad tarnima käesoleva lõike esimese lõigu kohaselt.
5. JAGU
Toetuse maksmise tingimused
Artikkel 32
Toetuse maksmine
Toetust võib taotlejatele maksta enne tooraine töötlemist. Toetust makstakse siiski üksnes juhul, kui käesoleva peatükiga hõlmatud tooraine nõutud kogused on kokkuostjale või esmatöötlejale tarnitud ning kui:
◄
(a) on esitatud artikli 31 lõikes 1 sätestatud deklaratsioon;
(b) lepingu koopia on üle antud kokkuostja või esmatöötleja pädevale asutusele vastavalt artikli 34 lõikele 1 ning artikli 24 lõikes 1 nimetatud tingimused on täidetud;
(c) pädev asutus on saanud tõendi selle kohta, et artikli 35 lõikes 2 osutatud tagatis on kogu ulatuses esitatud;
(d) maksmise eest vastutav pädev asutus on kontrollinud, et artiklis 26 sätestatud tingimused on iga taotluse kohta täidetud.
2. Kaheaastaste kultuuride puhul, kui tooraine koristatakse ja järelikult ka tarnitakse üksnes teisel kasvatusaastal, makstakse toetust mõlemal aastal pärast lepingu sõlmimist artikli 26 kohaselt tingimusel, kui pädev asutus on kindlaks teinud, et:
(a) käesoleva artikli lõike 1 punktides b, c ja d sätestatud kohustused on täidetud alates esimesest kasvatusaastast;
(b) teisel kasvatusaastal on täidetud käesoleva artikli lõike 1 punktis a sätestatud kohustused ning on edastatud artikli 34 lõike 3 esimeses lõigus osutatud teave.
Toetust esimese kasvatusaasta eest makstakse siiski üksnes juhul, kui pädevatele asutustele tõendatakse, et on esitatud artikli 35 lõikes 2 sätestatud tagatis. Teisel kasvatusaastal ei pea toetuse väljamaksmiseks tagatist esitama.
3. Püsi- või mitmeaastaste kultuuride puhul makstakse toetust igal aastal alates lepingu sõlmimisest. Lõikes 2 sätestatud tingimusi kohaldatakse mutatis mutandis.
6. JAGU
Taotlejate, kokkuostjate ja esmatöötlejate kohustused
Artikkel 33
Töötlejate arv
Energiatooted valmistab maksimaalselt kolmas töötleja.
Artikkel 34
Leping ning taotleja ja esmatöötleja kohustused
1. Kokkuostjad või esmatöötlejad esitavad lepingu koopia pädevatele asutustele asjakohase liikmesriigi määratud ajakava alusel hiljemalt asjakohases liikmesriigis kõnealuse aasta toetusavalduste esitamise lõppkuupäeval.
Kui taotlejad ja kokkuostjad või esmatöötlejad muudavad lepinguid või lõpetavad need enne artiklis 27 osutatud kuupäeva antud aastal, esitavad kokkuostjad või esmatöötlejad hiljemalt kõnealuseks kuupäevaks oma riigi pädevatele asutustele muudetud või lõpetatud lepingu koopia.
2. Esmatöötlejad esitavad oma pädevatele asutustele nõutud teabe kõnealuse töötlemisahela kohta, eelkõige hindade ja toodetavate lõppsaaduste koguste määramiseks kasutatavate artikli 40 teises lõigus osutatud tehniliste töötluskoefitsientide kohta.
3. Kokkuostjad või esmatöötlejad, kes on taotlejatelt tooraine tarned vastu võtnud, teatavad oma pädevatele asutustele liikmesriikide poolt määratud tähtajaks, mis võimaldab toetuse maksmist määruse (EÜ) nr 1782/2003 artiklis 28 täpsustatud ajavahemikus, vastu võetud tooraine kogused, täpsustades liigi, tooraine tarninud lepinguosalise nime ja aadressi, tarnekoha ning lepingu viitenumbri.
Kui kokkuostjate või esmatöötlejate liikmesriik ei ole liikmesriik, kus tooraine kasvatati, teatavad asjaomased pädevad asutused 40 tööpäeva jooksul alates esimeses lõigus osutatud teabe saamisest taotleja liikmesriigi pädevale asutusele tarnitud tooraine üldkogused.
7. JAGU
Tagatised
Artikkel 35
Kokkuostjad ja esmatöötlejad
1. Kokkuostjad või esmatöötlejad esitavad oma riigi pädevatele asutustele asjaomases liikmesriigis kehtestatud maksetaotluste esitamise tähtajaks kõnealusel aastal kogu lõikes 2 sätestatud tagatise.
2. Iga tooraine kohta esitatava tagatise arvutamiseks korrutatakse kõigi antud toetuskava raames kokkuostja või esmatöötleja poolt allakirjutatud lepinguga hõlmatud ning kõnealuse tooraine tootmiseks kasutatavate põllumaade pindala määraga 60 eurot hektari kohta.
3. Kui lepinguid muudetakse või kui need lõpetatakse vastavalt artiklitele 27 või 28, kohandatakse vastavalt ka esitatud tagatiste suurusi.
4. Iga tooraine liigi kohta vabastatakse osa tagatisest tingimusel, et kõnealuse kokkuostja või esmatöötleja pädeva asutuse valduses on tõendus selle kohta, et kõnealuse tooraine kogus on töödeldud kooskõlas artikli 26 lõike 2 punktis f sätestatud nõuetega, kusjuures vajaduse korral on arvestatud mis tahes muudatustega artikli 29 alusel.
5. Ilma et see piiraks lõike 4 kohaldamist, vabastatakse kokkuostja esitatud tagatis pärast kõnealuse tooraine tarnimist esmatöötlejale tingimusel, et kokkuostja pädeval asutusel on tõendus selle kohta, et esmatöötleja on oma liikmesriigi pädevale asutusele esitanud samaväärse tagatise.
Artikkel 36
Esmased ja teisesed nõuded
1. Esmased nõuded komisjoni määruse (EMÜ) nr 2220/85 ( 30 ) artikli 20 tähenduses on järgmised kohustused:
(a) kohustus töödelda tooraine kogused peamiselt lepingus määratletud lõppsaadusteks. Tooraine töödeldakse saagikoristusele järgneva aasta 31. juuliks;
(b) kohustus lisada toodetele kontrolleksemplar T5 vastavalt käesoleva määruse artiklitele 37 ja 38.
Järgmised kokkuostjatele või esmatöötlejatele esitatavad kohustused on määruse (EMÜ) nr 2220/85 artikli 20 tähenduses teisesed nõuded:
◄
(a) kohustus vastu võtta kogu taotleja tarnitud tooraine vastavalt käesoleva määruse artikli 24 lõikele 3;
(b) kohustus esitada lepingu koopiad vastavalt käesoleva määruse artikli 34 lõikele 1;
(c) kohustus esitada vastavalt käesoleva määruse artikli 34 lõike 3 esimesele ja teisele lõigule nõutav teave;
(d) kohustus esitada tagatis vastavalt käesoleva määruse artikli 35 lõikele 1.
8. JAGU
Müüki, üleeandmist või tarnimist teise liikmesriiki või eksporti hõlmavad dokumendid
Artikkel 37
Kontrolleksemplar T5
Kui esmatöötleja müüb või annab üle teistele või kolmandatele töötlejatele teistes liikmesriikides artikli 26 kohaselt lepingutega hõlmatud vahetooted, lisatakse neile toodetele määruse (EMÜ) nr 2454/93 kohaselt välja antud kontrolleksemplarid T5.
Kui kokkuostja müüb või annab teises liikmesriigis asuvale esmatöötlejale üle lepingutega hõlmatud tooraine, tuleb kohaldada esimest lõiget.
Kontrolleksemplaride T5 lahtrisse 104 rubriiki “Muud” tehakse üks järgmistest kannetest:
— Producto destinado a su transformación o entrega de acuerdo con lo establecido en el articulo 26 del Reglamento (CE) no 1973/2004 de la Comisión;
— Použito pro zpracování nebo dodávku v souladu s článkem 26 nařízení Komise (ES) 1973/2004
— Skal anvendes til forarbejdning eller levering i overensstemmelse med artikel 26 i Kommissionens forordning (EF) nr. 1973/2004
— Zur Verarbeitung oder Lieferung gemäß Artikel 26 der Verordnung (EG) Nr. 1973/2004 der Kommission zu verwenden
— Προς χρήση για μεταποίηση ή παράδοση σύμφωνα με το άρθρο 26 του κανονισμού (ΕΚ) αριθ. 1973/2004 της Επιτροπής
— To be used for processing or delivery in accordance with Article 26 of Commission Regulation (EC) No 1973/2004
— Kasutamiseks töötlemisel või tarnimisel vastavalt komisjoni määruse (EÜ) nr 1973/2004 artiklile 26
— À utiliser pour transformation ou livraison conformément aux dispositions de l'article 26 du règlement (CE) no 1973/2004 de la Commission
— Da consegnare o trasformare conformemente all'articolo 26 del regolamento (CE) n. 1973/2004 della Commissione
— Izmantot pārstrādei vai piegādei saskaņā ar Komisijas Regulas (EK) Nr. 1973/2004 26. panta nosacījumiem
— Naudoti perdirbimui arba pristatymui pagal Komisijos reglamento (EB) Nr. 1973/2004 26 straipsnio nuostatas
— A Bizottság 2004/1973/EK rendelete szerint feldolgozásra, vagy átadásra használandó
— Te gebruiken voor verwerking of aflevering overeenkomstig artikel 26 van Verordening (EG) nr. 1973/2004 van de Commissie
— Do wykorzystania w procesie przetwórstwa bądź do dostawy zgodnie z postanowieniami zawartymi w art. 26 rozporządzenia Komisji (WE) nr 1973/2004
— A utilizar para transformação ou entrega em conformidade com o artigo 26 do Regulamento (CE) n.o 1973/2004 da Comissão
— Na spracovanie alebo dodávku v súlade s článkom 26 nariadenia Komisie (ES) č. 1973/2004
— Se uporablja za predelavo ali dostavo v skladu s členom 26 Uredbe Komisije (ES) št. 1973/2004
— Käytetään jalostamiseen tai toimittamiseen komission asetuksen (EY) N:o 1973/2004 26 artiklan mukaisesti
— Används till bearbetning eller leverans i enlighet med artikel 26 i kommissionens förordning (EG) nr 1973/2004.
Artikkel 38
Kontrolleksemplariga T5 samaväärsed dokumendid
Kui kontrolleksemplari T5 ei ole kahe kuu jooksul pärast artikli 36 lõike 1 punktis a nimetatud tooraine töötlemise tähtaja lõppemist tagastatud kokkuostja või esmatöötleja asukohaks oleva liikmesriigi kontrollivale lähtetolliasutusele kokkuostjast või esmatöötlejast olenematute asjaolude tõttu, võib aktsepteerida järgmisi kontrolleksemplariga T5 samaväärseid dokumente:
(a) vahetoodete ostuarved;
(b) teise ja kolmanda töötleja kinnitus, mis tõendab tooraine lõplikku töötlemist määruse (EÜ) nr 1782/2003 artiklis 88 osutatud energiatoodeteks;
(c) teise ja kolmanda töötleja esitatud tõestatud koopiad raamatupidamisdokumentidest, mis tõendavad töötlemise toimumist.
9. JAGU
Kontroll
Artikkel 39
Arvestuse pidamine
1. ►M7 Liikmesriigi pädev asutus määratleb kokkuostjate või töötlejate poolt peetavad arvestusdokumendid ja nende täitmise sageduse, mis on vähemalt kord kuus. ◄
Töötlejate puhul sisaldavad sellised arvestusdokumendid vähemalt järgmist teavet:
(a) töötlemiseks ostetud erinevate toorainete kogused;
(b) töödeldud tooraine kogused ning nendest saadud lõpp-, kaas- ja kõrvalsaaduste kogused ja liigid;
(c) kadu töötlemisel;
(d) hävitatud kogused ja hävitamise põhjused;
(e) töötleja poolt müüdud või üle antud toodete kogused ja liigid ning saadud hinnad;
(f) vajaduse korral edasitöötlejate nimed ja aadressid.
Kokkuostjate puhul sisaldavad sellised arvestusdokumendid vähemalt järgmist teavet:
a) kõikide käesoleva toetuskava raames ostetud ja töötlemiseks müüdud toorainete kogused;
b) esmatöötlejate nimed ja aadressid.
2. Kokkuostja või esmatöötleja pädev asutus kontrollib, kas esitatud leping vastab artikli 24 lõikes 1 sätestatud tingimustele. Kui kõnealused tingimused ei ole täidetud, teavitatakse sellest pädevaid asutusi taotleja riigis.
3. Artikli 24 lõikes 1 nimetatud toodete majandusliku väärtuse arvutamiseks võrdlevad asjaomased pädevad asutused artikli 34 lõikes 2 osutatud teabe põhjal kõikide energiatoodete väärtuste summat kõikide teiste muul otstarbel kasutatavate ja sama töötlemisoperatsiooni käigus saadud toodete väärtuste summaga. Iga väärtus võrdub kõnealuse koguse ja eelmise turustusaasta jooksul registreeritud keskmiste tehasehindade korrutisega. Kui need hinnad ei ole kättesaadavad, määravad pädevad asutused asjakohased hinnad kindlaks eelkõige artikli 34 lõikes 2 osutatud teabe põhjal.
Artikkel 40
Kontroll töötlejate ruumides
1. Nende liikmesriikide pädevad asutused, kus kokkuostjad asuvad, kontrollivad riskianalüüsi alusel valitud, selle liikmesriigi territooriumil asuvatest kokkuostjatest vähemalt 25 % nende tööruumides. Kõnealused kontrollid hõlmavad füüsilist ning äridokumentide kontrolli, et veenduda ostetud tooraine ja vastavate tarnete omavahelises vastavuses.
1a. Nende liikmesriikide pädevad asutused, kus toimub töötlemine, kontrollivad artikli 24 lõikest 1 kinnipidamist riskianalüüsi alusel valitud, selle liikmesriigi territooriumil asuvatest töötlejast vähemalt 25 % nende tööruumides. Nimetatud kontroll hõlmab vähemalt järgmist:
a) kõikide energiatoodete väärtuste summa võrdlust kõikide teiste muul otstarbel kasutatavate ja sama töötlemisoperatsiooni käigus saadud toodete väärtuste summaga;
b) töötleja tootmissüsteemi analüüsi, mis hõlmab füüsilist kontrolli ja äridokumentide inspekteerimist eesmärgiga kontrollida, kas töötlejate osas on tooraine, lõpp-, kaas- ja kõrvalsaaduste tarned täpselt kooskõlas.
Esimese lõigu punktis b nimetatud kontrollimisel lähtuvad pädevad asutused eelkõige kõnealuse tooraine tehnilistest töötluskoefitsientidest. Kui nimetatud koefitsiendid on sätestatud eksporti reguleerivates ühenduse õigusaktides, siis kohaldatakse nimetatud koefitsiente. Kui ühenduse õigusaktides need puuduvad, kuid on sätestatud muud koefitsiendid, siis kohaldatakse muid koefitsiente. Kõigil muudel juhtudel toetutakse kontrollimisel töötleva tööstuse üldtunnustatud koefitsientidele.
2. Artiklis 25 nimetatud töötlemisoperatsioonide kontroll viiakse läbi riskianalüüsi alusel valitud 10 % taotleja osas, võttes arvesse:
(a) toetuse summat;
(b) põllumajanduslike maatükkide arvu ja toetusetaotlusega hõlmatud põllumaa pindala;
(c) arengut võrreldes eelnenud aastaga;
(d) eelmistel aastatel tehtud kontrollide tulemusi;
(e) muid liikmesriikide määratletavaid näitajaid, lähtudes esitatud deklaratsioonide tüüpilisusest.
3. Kui lõikes 2 nimetatud kontrolli käigus ilmneb eeskirjade eiramisi vähemalt 3 % juhtudest, teeb pädev asutus samal aastal täiendava kontrolli ning sellest tulenevalt suurendab järgmisel aastal kohapeal kontrollitavate põllumajandustootjate protsenti.
4. Kui on sätestatud, et teatavad lõikes 1 ja 2 nimetatud kontrollitoimingud võib teostada kontrollproovi korras, peab selline proov tagama usaldusväärse ja tüüpilise kontrollitaseme.
5. Iga kohapealse kontrolli kohta koostatakse kontrollakt, kuhu on märgitud andmed tehtud kontrollide kohta ning mis on inspektori poolt allkirjastatud. Eelkõige näidatakse aktis järgmist:
(a) kontrolli kuupäev;
(b) kohalolnud isikud;
(c) kontrollitud ajavahemik;
(d) kasutatud kontrollitehnikad, kaasa arvatud viide kontrollproovide meetodile, kui see on kohaldatav;
(e) kontrolli tulemused.
Artikkel 41
Kanepi tootmine
Kohaldatakse komisjoni määruse (EÜ) nr 795/2004 ( 31 ) artiklis 29 ja määruse (EÜ) nr 796/2004 artiklis 33 osutatud kanepiga seotud sätteid.
Artikkel 42
Lisameetmed ja vastastikune abi
1. Liikmesriigid võtavad käesoleva peatüki nõuetekohaseks kohaldamiseks kõik vajalikud täiendavad meetmed ning annavad vajaduse korral vastastikust abi käesolevas peatükis sätestatud kontrollide läbiviimiseks. Kui käesolevas peatükis ei sätestata asjakohaseid vähendamisi ja väljaarvamisi, võivad liikmesriigid seejuures kohaldada asjakohaseid siseriiklikke karistusi toetuse eraldamise menetlusega seotud turuosaliste suhtes.
2. Liikmesriigid osutavad üksteisele vastastikust abi tõhusa kontrolli tagamiseks ning võimaldavad esitatud dokumentide ehtsuse ja vahetatud andmete täpsuse kontrollimist vajalikus või käesoleva peatükiga nõutud ulatuses.
10. JAGU
Energeetiliste kultuuride toetuskavast väljaarvamine ja hindamine
Artikkel 43
Tooraine väljaarvamine energeetiliste kultuuride toetuskavast ja minimaalne haritav kasvatusala
1. Liikmesriigid võivad energeetiliste kultuuride toetuskavast välja arvata mis tahes põllumajandusliku tooraine, kui selline materjal tekitab raskusi kontrollimise, rahvatervise, keskkonna, karistusõiguse või valmis energiatoodete vähendatud määra seisukohast.
2. Liikmesriigid võivad kehtestada minimaalse haritava kasvatusala iga artiklis 24 osutatud tooraine puhul.
Artikkel 44
Hindamine
Enne 15. oktoobrit pärast aasta lõppu, mille eest toetust antakse, esitavad liikmesriigid komisjonile kogu vajaliku teabe energeetiliste kultuuride toetuskava hindamiseks.
Selles teabes on eelkõige:
(a) põllumaa vastavalt iga tooraine liigile;
(b) iga liiki tooraine ja saadud lõpp-, kõrval- ja kaassaaduste kogused ning täpsed andmed kasutatud tooraine kohta;
(c) artikli 25 alusel võetud meetmed;
(d) artikli 43 lõike 1 kohaselt energeetiliste kultuuride toetuskavast välja arvatud tooraine ja artikli 43 lõikes 2 osutatud minimaalne kasvatusala.
9. PEATÜKK
PIIRKONDLIK PÕLLUKULTUURIDE ERITOETUS
Artikkel 45
Külvikuupäev
Piirkondliku põllukultuuride eritoetuse taotlemiseks vastavalt määruse (EÜ) nr 1782/2003 artiklile 98 tuleb deklareeritud maad külvata liikmesriikide poolt määratud külvikuupäevaks, mis on hiljemalt 15. juuni.
10. PEATÜKK
SEEMNETOETUS
Artikkel 46
Sertifitseeritud seeme
Määruse (EÜ) nr 1782/2003 artikli 99 kohaldamisel määratakse toetust vastavalt käesoleva määruse artiklitele 47—50 direktiivides 66/401/EMÜ, 66/402/EMÜ ja 2002/57/EÜ määratletud ja nimetatud direktiivides osutatud nõuetele ja tingimustele vastava eliitseemne ja ametlikult sertifitseeritud seemne tootmise eest.
Artikkel 47
Seemne tootmine
1. Seeme on toodetud:
(a) seemnetootmisettevõtte või sordiaretaja ja seemnekasvataja vahel sõlmitud seemnekasvatust käsitleva lepingu alusel,
(b) otse seemnetootmisettevõtte või sordiaretaja poolt; sellist tootmist tõendatakse seemnekasvatust käsitleva deklaratsiooniga.
2. Lõikes 1 osutatud seemnetootmisettevõtted ja sordiaretajad on liikmesriigi poolt heakskiidetud või registreeritud. Liikmesriigi heakskiit või registreerimine kehtib kogu ühenduses.
3. Seemnetootmisettevõte või sordiaretaja, kes kasvatab seemet või laseb seemet kasvatada teises liikmesriigis kui see, kus ta on heakskiidetud või registreeritud vastavalt lõikele 2, peab nõudmise korral edastama kõnealusele teisele liikmesriigile abi saamise õiguse kontrollimiseks vajaliku teabe.
Artikkel 48
Abikõlblikud territooriumid
Iga liikmesriik annab abi ainult seemne puhul, mis on koristatud tema territooriumil selle kalendriaasta jooksul, millal algab turustusaasta, milleks abi on määratud.
Abi antakse kõikidele seemnekasvatajatele tingimustel, mis tagavad abisaajate võrdse kohtlemise nende asukohast ühenduses sõltumata.
Artikkel 49
Seemne turustamine
Abi antakse ainult juhul, kui abi taotleja on hiljemalt koristusaastale järgneva aasta 15. juuniks seemne külvamiseks turustanud. “Turustatud” tähendab kauba kättesaadavana või laos hoidmist, müügiks väljapanekut või müügiks pakkumist, müüki või tarnimist teisele isikule.
Artikkel 49a
Ettemaksed
Liikmesriigid võivad teha ettemakseid seemnekasvatajatele alates turustusaasta 1. detsembrist. Need maksed peavad olema proportsionaalsed juba turustatud külviseemnekogustega artikli 49 tähenduses, tingimusel et kõik 10. peatüki tingimused on täidetud.
Artikkel 50
Cannabis sativa L. sordid
Määruse (EÜ) nr 1782/2003 artikli 99 lõike 4 alusel toetusekõlblikud Cannabis sativa L. sordid on loetletud määruse (EÜ) nr 796/2004 II lisas.
11. PEATÜKK
PÕLLUKULTUURIDE PINDALATOETUS
1. JAGU
Põllukultuuride pindalatoetuse saamise üldsätted
Artikkel 51
Abikõlblik maa
1. Määruse (EÜ) nr 1782/2003 peatüki 10 kohaldamisel tähendab:
(a) “püsikarjamaa” püsikarjamaad komisjoni määruse (EÜ) nr 796/2004 artikli 2 punkti 2 tähenduses;
(b) “püsikultuurid” püsikultuure komisjoni määruse (EÜ) nr 795/2004 artikli 2 punkti c tähenduses.
2. Määruse (EÜ) nr 1782/2003 artikli 108 esimese lõike kohaldamisel on 2003. aastal püsikarjamaa maa, mida:
(a) põllumajandustootja on oma 2003. aasta abitaotluses püsikarjamaana deklareerinud,
ja
(b) põllumajandustootja ei ole oma 2003. aasta abitaotluses deklareerinud, välja arvatud juhul kui saab tõendada, et see maa ei olnud 2003. aastal püsikarjamaa.
3. Vastavalt määruse (EÜ) nr 1782/2003 artikli 108 teisele lõikele võivad liikmesriigid nimetatud artikli esimesest lõikest teha erandi ainult järgmistel tingimustel:
(a) alade puhul, mis on hõlmatud restruktureerimiskavaga, määratletud kui “ametiasutuste kehtestatud muudatus talumajapidamise struktuuris ja/või maa-alal, mis vastab toetuse saamise tingimustele”, võtavad liikmesriigid meetmeid selleks, et vältida põllukultuuride pindalatoetuse kõlbliku põllumajandusmaa koguala olulist kasvu; need meetmed võivad eelkõige hõlmata tasakaalustava meetmena varem toetuskõlblike alade tunnistamist toetuskõlbmatuks; maa, mida liikmesriigid ümberkorraldamisprogrammi alusel uuena tunnistavad toetusekõlblikuks, ei ole pindalalt üle 5 % suurem sama kava alusel toetusekõlbmatuks tunnistatud maast;
(b) mõne vormi riikliku sekkumise korral, kui sellise sekkumise tulemusel kasvatab talupidaja oma tavapärase põllumajandustegevuse jätkamiseks põllukultuure varem toetuskõlbmatuks tunnistatud maal ja kui kõnealune sekkumine tähendab, et esialgselt toetuskõlblik maa lakkab olemast toetuskõlblik, ei või liikmesriigid ajutiselt ega alaliselt suurendada oma toetuskõlblikku põllumajandusmaad rohkem kui 0,1 % võrra kogu nende baaskülvipinnast;
(c) kui põllumajandustootja esitab asjakohased ja objektiivsed põhjused talumajapidamises toetusekõlbmatu maa vahetamise kohta toetusekõlbliku maa vastu, teeb liikmesriik kindlaks, et sellisest vahetusest keeldumiseks ei ole mõjuvaid põhjuseid eelkõige keskkonnariskide seisukohalt ning tõestab komisjonile esitatavas kavas, et toetuskõlblike alade kogupindala jääb muutumatuks; selle talumajapidamise toetuse saamise tingimustele vastava põllumaa kogupindala ei tohi vahetuse tulemusel mitte mingil juhul suureneda; liikmesriigid kehtestavad sellistest vahetustest etteteatamise ja nende heakskiitmise süsteemi.
Artikkel 52
Maksmise tingimused
Ilma et see piiraks artikli 2 kohaldamist, põllukultuuride pindalatoetusi makstakse ainult alade suhtes:
(a) mis asuvad piirkondades, mis ilmastikutingimuste ja põllumajandusega tegelemise seisukohalt sobivad põllukultuuride kasvatamiseks; liikmesriigid on pädevad otsustama, et piirkond ei sobi teatavate põllukultuuride tootmiseks;
(b) kus põllukultuuri kasvatatakse normaalsetes kasvutingimustes vähemalt kuni õitsemisperioodi alguseni.
Kõva nisu kasvatatakse vastavalt kohalikele normidele vähemalt kuni 30. juunini toetuse saamise aastal, kui saaki ei koristata täisküpsena enne seda kuupäeva.
Artikkel 53
Summa piirkonna kohta
1. Kui põllumajandustootja pindalatoetuse kõlblikud alad asuvad mitmes tootmispiirkonnas, määratakse makstav summa kindlaks iga taotluses sisalduva ala asukoha põhjal.
2. Liikmesriikidel, kes käsitlevad eraldi maisi piirkondades, kus seda kasvatatakse peamiselt silo tootmiseks, on lubatud kohaldada selle piirkonna söödateravilja saagist kõnealuse piirkonna kõikide maisikasvatusalade suhtes.
2. JAGU
Teatavate põllukultuuride erisätted
Artikkel 54
Silotaimed
1. Määruse (EÜ) nr 1782/2003 artikli 100 lõike 3 kohaldamisel tähendavad silotaimed peamiselt kõrrelistest heintaimedest koosnevat vähemalt kord aastas haljasmassina koristatud ja suletud keskkonnas anaeroobse käärimise teel säilitamiseks mõeldud kultuuri.
Kõnealuse turustusaasta jooksul direktiivi 66/401/EMÜ kohaselt sertifitseeritud rohuseemne kasvatamiseks registreeritud maatükid ei vasta pindalatoetuse saamise tingimustele.
2. Käesoleva peatüki sätteid kohaldatakse silotaimede suhtes, välja arvatud artikli 52 lõike 1 punkti b õitsemisega seotud tingimus.
3. IV lisa kohaselt silotaimede jaoks konkreetsed piirkonnad sätestanud liikmesriikide põllumajandustootjad vastavad silotaimedega seotud pindalatoetuse andmise tingimustele.
Artikkel 55
Kõva nisu
1. Määruse (EÜ) nr 1782/2003 artiklis 105 sätestatud abitaotlused kõva nisu lisa- ja eritoetuse jaoks kehtivad ainult siis, kui:
(a) sama arvu kõvanisu all olevate hektarite kohta on esitatud ka määruse (EÜ) nr 1782/2003 artiklis 101 osutatud pindalatoetuse taotlus;
(b) on kasutatud vastavalt nõukogu direktiivile 66/402/EMÜ sertifitseeritud seemne miinimumkogust.
2. Liikmesriigid määravad kindlaks ja teatavad põllumajandustootjatele kasutatava sertifitseeritud seemne miinimumkoguse enne abi määramise aastale eelneva aasta 1. oktoobrit vastavalt asjaomase liikmesriigi põllumajandustavale.
Artikkel 56
Kiu tootmiseks kasvatatav lina ja kanep
1. Kiu tootmiseks kasvatatava lina ja kanepi eest pindalatoetuse maksmise eeltingimusteks on:
(a) määruse (EÜ) nr 1782/2003 artikli 106 lõikes 1 osutatud lepingu või kohustuse koopia esitamine hiljemalt 15. septembriks aastal, mille eest toetus antakse, või liikmesriigi kehtestatud varasemaks kuupäevaks;
(b) järgmiste sortide seemne kasutamine:
▼M1 —————
(ii) kiu tootmiseks kasvatatava kanepi puhul määruse (EÜ) nr 796/2004 II lisas loetletud seemne kasutamine 15. mail aastal, mille eest toetust antakse ja mis on sertifitseeritud vastavalt direktiivile 2002/57/EMÜ ( 32 ).
2. Pindalatoetuse maksmiseks kiu tootmiseks kasvatatava kanepi eest võivad liikmesriigid kindlaks määrata külvi alammäära vastavalt heale kanepikasvatustavale.
Artikkel 57
Külvikuupäev
Erandina määruse (EÜ) nr 1782/2003 artiklist 109 võivad liikmesriigid edasi lükata käesoleva määruse VIII lisas loetletud kultuuride külvi lõppkuupäeva asjaomaste liikmeriikide määratletud ja nimetatud lisas täpsustatud piirkondades asuvates vööndites, ent mitte hilisemaks kui 15. juunini.
3. JAGU
Baaskülvipinnad, võrdlussaagised ja ülemmäärad
Artikkel 58
Niisutatud ja niisutamata maa
1. Kui piirkonnajaotuskavad näevad vastavalt määruse (EÜ) nr 1782/2003 artiklile 103 ette erinevad saagised niisutatud ja niisutamata maa puhul, sätestavad liikmesriigid eeskirjad, mille abil määratakse kindlaks, kas alasid turustusaastal jooksul niisutatakse. Eelkõige sätestatakse:
(a) põllukultuuride nimekiri, mille jaoks võib maksta pindalatoetusi niisutatud maadelt saadud saagi puhul ettenähtud määra alusel;
(b) niisutusseadmete kirjeldus, mis peavad põllumajandustootjal olema; seadmed peavad vastama asjaomasele pindalale ja võimaldama piisava veevarustuse taimede normaalseks arenguks kasvuperioodil;
(c) asjakohane niisutusperiood.
2. Lõiget 1 ei kohaldata “regadío” tootmispiirkonnas Hispaanias ja muude alade suhtes, kus maatükkide niisutamine on ajalooline eripära ning võimaldab neid eristada ja loetleda.
Artikkel 59
Baaskülvpindala ületamine
1. Määruse (EÜ) nr 1782/2003 artiklis 102 osutatud piirkondliku baaskülvipinna võimaliku ületamise kindlaksmääramiseks võtab asjaomase liikmesriigi pädev asutus arvesse:
(a) käesoleva määruse IV lisas kindlaksmääratud piirkondlikku baaskülvipinda;
(b) nende alade summat, mille kohta iga teravilja osas on kõnealuses piirkonnas esitatud pindalatoetuse taotlused koos vastava kohustusliku tootmisest kõrvalejätmisega määruse (EÜ) nr 1782/2003 artikli 71 kohaldamisel.
Vabatahtlikult tootmisest kõrvalejäetud alad kuuluvad alade hulka, mis ei ole niisutatud, või maisi ja/või silotaimede all olevate alade hulka.
2. Nende alade summa, mille kohta on esitatud toetusetaotlused, ei hõlma alasid või alade osi, mille kohta esitatud taotlused on halduskontrolli tulemusena osutunud selgelt õigustamatuks.
Vajaduse korral võetakse arvesse ala, mis on kindlaks määratud vastavalt komisjoni määruse (EMÜ) nr 1782/2003 artiklile 23 tehtud kohapealse kontrolli käigus.
3. Alad, millele on vastavalt määruse (EÜ) nr 1782/2003 IV jaotise 10. peatükile külvatud põllukultuure ja mida on kasutatud abitaotluste alusena vastavalt nimetatud määruse IV jaotise 12. peatükile, lisatakse esitatud taotlustega hõlmatud alade hulka pärast kohandamist vastavalt lõikele 2.
4. Pindala ületamine arvutatakse vastavalt VI lisa tabelile.
Artikkel 60
Kõva nisu piiratud pindala ületamine
1. Määruse (EÜ) nr 1782/2003 artikli 105 lõikes 1 osutatud pindalatoetuse lisatoetuse kõlbliku kõva nisu piiratud ala ületamise kindlaksmääramiseks võtavad liikmesriigi pädevad asutused arvesse nende alade summat, mille kohta on esitatud kõva nisu pindalatoetuse lisatoetuse taotlused ja mida on kohaldatud vastavalt käesoleva määruse artikli 59 lõikele 2 ning mida on vajaduse korral vähendatud vastavalt määruse (EÜ) nr 1782/2003 artikli 105 lõikele 1.
2. Lõiget 1 kohaldatakse määruse (EÜ) nr 1782/2003 artikli 105 lõikes 3 sätestatud kõva nisu eriabi kõlbliku tagatud maksimumala ületamise kindlaksmääramisel.
Artikkel 61
Pindala ületamise lõplik määr ja vähendamise koefitsient
1. Kui leitakse, et artiklites 59 ja 60 osutatud alasid on ületatud, määrab asjaomane liikmesriik asjaomase aasta 31. oktoobriks kindlaks ületamise lõpliku määra sajandikeni ümardatuna.
2. Sel viisil kindlaksmääratud ületamise lõplikku määra kasutatakse ala proportsionaalseks vähendamiseks:
(a) põllukultuuri pindalatoetuse arvutamisel vastavalt määruse (EÜ) nr 1782/2003 artikli 102 lõikele 1;
(b) selle lisatoetuse ja kõva nisu eriabi arvutamisel vastavalt määruse (EÜ) nr 1782/2003 artiklile 105 ja pärast selle määruse artikli 102 lõike 1 kohaldamist.
Artikkel 62
Osa-baaskülvipinnad
Määruse (EÜ) nr 1782/2003 artikli 102 lõike 5 kohaldamisel määravad liikmesriigid kindlaks ja teatavad komisjonile hiljemalt 15. septembriks sellel aastal, mille jaoks pindalatoetust taotletakse:
(a) jaotatava riikliku baaskülvipinna;
(b) kriteeriumid, mille kohaselt liikmesriigid kehtestavad osa-baaskülvipinnad;
(c) osa-baaskülvipinnad (number, nimi ja pindala);
(d) üksikasjalikud eeskirjad ületamise korral kohaldatavate meetmete koondamiseks.
Artikkel 63
Toetussumma ülemmäär
Määruse (EÜ) nr 1782/2003 artikli 102 lõikes 2 sätestatud toetuste ülemmäära ületamise ja asjakohase vähenduskoefitsiendi kindlaksmääramisel liikmesriikide pädevad asutused arvesse nimetatud määruse artikli 102 lõikes 1 ja artikli 105 lõikes 2 sätestatud toetuskõlblike alade proportsionaalset vähendamist.
4. JAGU
Maa tootmisest kõrvaldamine
Artikkel 64
Määratlus
Määruse (EÜ) nr 1782/2003 artikli 107 lõike 1 kohaldamisel tähendab “maa tootmisest kõrvaldamine” määruse (EÜ) nr 1782/2003 artikli 108 alusel pindalatoetuse kõlbliku maa-ala söötijätmist.
Artikkel 65
Tingimused
1. Kohaldatakse määruse (EÜ) nr 795/2004 artiklit 32.
2. Erandina määruse (EÜ) nr 1782/2003 artikli 107 lõikest 9 võib Malta aastateks 2005 ja 2006 kehtestada minimaalseks toomisest kõrvaldatud maatükiks alla 0,1 ha ja 10 meetri laiuse maatüki.
Artikkel 66
Piirkonniti rühmitamine
1. Määruse (EÜ) nr 1782/2003 jaotises II nimetatud abitaotlused rühmitatakse piirkonniti vastavalt nimetatud määruse artiklis 103 osutatud piirkonnajaotuskavala.
2. Igale pindalatoetuse taotlusele peab vähemalt asjaomases tootmispiirkonnas haritavate hektarite arvu poolest vastama samas tootmispiirkonnas maa tootmisest kõrvalejätmise deklaratsioon.
3. Liikmesriik võib sätestada vastavalt kehtestatud objektiivsetele kriteeriumidele erandi lõikest 2.
4. Erandina lõikest 2 võib pindalatoetuse taotlusele vastav kohustuslik maa tootmisest kõrvalejätmine toimuda täielikult või osaliselt:
(a) Hispaanias “secano” piirkonnas “secano” ja “regadío” tootmispiirkondades asuvate põllumajandusettevõtete puhul;
(b) teistes tootmispiirkondades, kui tootmisest kõrvalejäetavad alad asuvad nende tootmispiirkondade naabruses, kus asuvad haritavad alad.
5. Lõigete 3 ja 4 kohaldamisel tuleb tootmisest kõrvalejäetavaid alasid kohandada, et võtta arvesse saagiste erinevusi seoses toetuse arvutamiseks kasutavate tootmisest kõrvalejätmisega asjaomastes piirkondades. Selle lõike kohaldamine ei põhjusta siiski kohustusejärgsest väiksema arvu hektarite tootmisest kõrvalejätmist.
Artikkel 67
Liblikõielised söödakultuurid
1. Määruse (EÜ) nr 1782/2003 artikli 107 lõike 3 teise taande kohaldamisel tähendab “liblikõieline söödakultuur” maatükki, millele on külvatud üks või mitu käesoleva määruse VII lisas loetletud liblikõielistest söödakultuuridest. Teravilja ja/või kõrreliste heintaimede segu külvamine on lubatud tingimusel, et:
(a) maatükile külvatakse peamiselt liblikõielisi söödakultuure;
(b) neid ei ole võimalik eraldi koristada.
Kui mahepõllumajanduslikult toodetud põllukultuuridele liikmesriikide kehtestatud eriliste piirkondlike keskkonnastandarditega sätestatakse liblikõieliste söödakultuuride külvipindade ülemmäär, loetakse punktis a sätestatud tingimus, mis käsitleb maatükke, millele on külvatud peamiselt liblikõielisi söödakultuure, täidetuks, kui liikmesriigi poolt sätestatud ülemmäära järgitakse vähemalt 85 % ulatuses.
2. Maatükid, millele lõike 1 kohaselt külvatud liblikõielised söödakultuurid vastavad 15. jaanuarist kuni 31. augustini nõukogu määrusega (EÜ) nr 1786/2003 ( 33 ) ettenähtud toetuskava tingimustele, ei vasta pindalatoetuse saamise tingimustele.
Artikkel 68
Vabatahtlikult tootmisest kõrvaldatud maa toetused
Määruse (EÜ) nr 1782/2003 artikli 107 lõike 6 tähenduses nimetatud määruse artikli 66 kohaldamisel lubavad liikmesriigid põllumajandustootjatel tootmisest kõrvaldada vähemalt 10 % maast, mille eest taotletakse põllukultuuride pindalatoetust ja mida ei kasutata maa tootmisest kõrvaldamise toetusele õiguse andmiseks. Liikmesriik võib määrata suuremad protsendimäärad, võttes arvesse eriolukordi ja tagades põllumaa piisava kasutamise.
Turustusaastast 2005/2006 vabatahtliku maa tootmisest kõrvaldamise baastoetuseks on 63.00 eurot/tonn. Kui niisutatava ja mitteniisutatava maa suhtes on kehtestatud erinev saagikus, kohaldatakse niisutamata maa tootmisest kõrvaldamise toetust.
Liikmesriigid kohaldavad tootmisest kõrvaldatud maa eriolukorrale vastavaid vajalikke meetmeid, et tagada alade hea põllumajandusliku ja keskkonnaalase olukorra säilimine ja keskkonna kaitse.
5. JAGU
Teatamine
Artikkel 69
Teatamine
1. Liikmesriigid edastavad komisjonile IX lisas esitatud tabelites loetletud andmed tootmispiirkonna, baaskülvipinna ning kogu riigi kohta sealsamas esitatud standardvormis ja vastavalt artiklis 3 osutatud ajakavale.
2. Kui leitakse, et artiklites 59 ja 60 osutatud alasid on ületatud, fikseerib kõnealune liikmesriik viivitamatult ja hiljemalt jooksva majandusaasta 15. novembriks ületamise lõpliku määra ning teatab sellest komisjonile hiljemalt asjaomase aasta 15. detsembriks. Baaskülvipinna ületamise määra arvutamisel kasutatavad andmed edastatakse VI lisas esitatud vormis.
3. Kui ületamise määr on jagatud vastavalt määruse (EÜ) nr 1782/2003 artikli 102 lõikele 5 ja artikli 105 lõikele 2, teatab asjaomane liikmesriik sellest jagamisest komisjonile hiljemalt 15. novembriks.
4. Artikli 63 kohaldamisel teatab asjaomane liikmesriik komisjonile lõpliku vähendamise koefitsiendi hiljemalt ajaomase aasta 1. detsembriks.
12. PEATÜKK
LAMBA- JA KITSEKASVATUSE LISATASUD
1. JAGU
Otsetoetused
Artikkel 70
Taotlused ja ooteaeg
1. Lisaks määruse (EMÜ) nr 1782/2003 II jaotise 4. peatükis sätestatud ühtse haldus- ja kontrollisüsteemi nõuetele (“ühtne süsteem”) peavad põllumajandustootjad uttede ja kitsede kohta lisatasude saamise taotlustes märkima, kas nad turustavad selle aasta jooksul, mille kohta lisatasu taotletakse, lambapiima või lambapiimatooteid.
2. Ute- ja emaskitsepidajatele makstava lisatasu taotlused esitatakse liikmesriigi määratud asutusele kindlaksmääratud ajavahemikul, mis algab 1. novembril enne selle aasta algust ja lõpeb 30. aprillil pärast selle aasta algust, mille kohta taotlused esitatakse.
Ühendkuningriik võib Põhja-Iirimaal siiski kehtestada Suurbritannia suhtes kehtestatud ajavahemikust erineva ajavahemiku.
3. Määruse (EÜ) nr 1782/2003 artikli 115 lõikes 1 osutatud loomapidamisaeg, mille jooksul põllumajandustootja kohustub oma põllumajandusettevõttes pidama sellist arvu uttesid ja/või emaskitsi (“ooteaeg”), mille suhtes on taotletud lisatasu, on 100 päeva alates lõikes 2 osutatud taotluste esitamise ajavahemiku viimasele päevale järgnevast esimesest päevast.
Artikkel 71
Kitselisatasu saamise tingimustele vastavad piirkonnad
X lisas loetletud piirkonnad vastavad määruse (EÜ) nr 1782/2003 artikli 113 lõikes 2 osutatud kriteeriumidele.
Liikmesriigid kontrollivad siiski korrapäraselt, kas kõik nende territooriumil asuvad ja X lisas loetletud piirkonnad jätkavad nimetatud kriteeriumidele vastamist. Nimetatud kontrollimise tulemuste alusel teatavad liikmesriigid komisjonile X lisasse muudatuste sisseviimise vajadusest enne muudatuste kohaldamise aastale eelneva aasta 31. juulit. Teatises on eelkõige näidatud X lisas loetletud alad või nende osad, mis ei vasta enam määruse (EÜ) nr 1782/2003 artikli 113 lõikes 2 osutatud kriteeriumidele, ning nendele kriteeriumidele tegelikult vastavad alad, mis ei ole veel X lisas loetletud. Võimalike uute alade puhul teatab liikmesriik komisjonile nende esitamise üksikasjalikud põhjendused.
Artikkel 72
Täiendava lisatasu taotlus ning kitsede lisatasu taotlus
1. Täiendava lisatasu või kitsede lisatasu saamiseks peab põllumajandustootja, kelle põllumajandusettevõtte põllumajandusmaast asub vähemalt 50 %, kuid alla 100 % määruse (EÜ) nr 1782/2003 artikli 114 lõikes 1 osutatud piirkondades või käesoleva määruse X lisas loetletud piirkondades, esitama deklaratsiooni või deklaratsioonid, millele on märgitud põllumajandustootja maade asukoht, vastavalt käesoleva artikli lõiketele 2 ja 3:
2. Põllumajandustootja, kes peab igal aastal esitama deklaratsiooni oma põllumajandusettevõtte põllumajanduslike kõlvikute üldpindala kohta määruse (EÜ) nr 1782/2003 artikli 22 lõikega 1 ettenähtud pindalatoetuse taotluse vormis, märgib kõnealusesse deklaratsiooni need põllumajanduslikud maatükid, mis asuvad vastavalt määruse (EÜ) nr 1782/2003 artikli 114 lõikes 1 või X lisas loetletud piirkondades;
Põllumajandustootja, kes ei pea esitama esimeses lõikes osutatud deklaratsiooni, esitab igal aastal erideklaratsiooni, kasutades vajaduse korral ühtse süsteemiga ettenähtud põllumajanduslike maatükkide identifitseerimissüsteemi.
Põllumajandustootja märgib kõnealusesse erideklaratsiooni kogu selle maa asukoha ja pindala, mida ta mis tahes korra alusel omab, rendib või kasutab, ning teatab üksikasjad põllumajanduslike maatükkide kohta, mis asuvad kas määruse (EÜ) nr 1782/2003 artikli 114 lõikes 1 või X lisas loetletud piirkondades. Liikmesriigid võivad ette näha, et uttede ja/või kitsede lisatasu taotlusele tuleb lisada erideklaratsioon. Liikmesriigid võivad ka ette näha, et erideklaratsioon esitatakse ühtse toetuse taotluse vormis.
3. Pädev riigiasutus võib nõuda kinnisasja omandiõigust kinnitavat dokumenti, rendilepingut või põllumajandustootjate kirjalikku kokkulepet ning vajaduse korral tõendit kohalikult või piirkondlikult asutuselt, kes on andnud põllumajandusmaa asjaomase põllumajandustootja kasutusse. Tõendis märgitakse põllumajandustootja kasutusse antud maa pindala ning vastavalt kas määruse (EÜ) nr 1782/2003 artikli 114 lõikes 1 või X lisas loetletud piirkondades asuvad maatükid.
Artikkel 73
Rändkarjatamisega tegelevad põllumajandustootjad
1. Põllumajandustootjad, kelle põllumajandusettevõtete registreeritud aadressid on ühes määruse (EÜ) nr 1782/2003 artikli 114 lõike 2 punktis b osutatud geograafilistes piirkondadest ja kes soovivad saada täiendavat lisatasu, peavad lisatasutaotluses märkima:
(a) koha või kohad, kus jooksval aastal toimub rändkarjatamine;
(b) määruse (EÜ) nr 1782/2003 artikli 114 lõike 2 punktis a osutatud ja jooksvaks aastaks ettenähtud vähemalt 90päevase ajavahemiku.
2. Lõikes 1 nimetatud põllumajandustootjate lisatasutaotlustega peavad kaasas olema dokumendid, mis tõendavad rändkarjatamise tegelikku toimumist kahe eelnenud aasta jooksul, välja arvatud vääramatu jõu või nõuetekohaselt põhjendatud kariloomadega seotud põllumajandustootjast sõltumatute asjaolude korral, ja eelkõige rändkarjatamise koha kohaliku või piirkondliku ametiasutuse tõend, millega kinnitatakse, et rändkarjatamine on tõesti kestnud vähemalt 90 päeva järjest.
Liikmesriigid tagavad taotluste halduskontrolliga, et lisatasutaotluses märgitud rändkarjatamise koht asub tõepoolest määruse (EÜ) nr 1782/2003 artikli 114 lõikes 1 osutatud piirkonnas.
Artikkel 74
Lisatasu saamise tingimustele vastamine
1. Põllumajandustootjatele makstakse lisatasusid tema põllumajandusettevõttes kogu artikli 70 lõikes 3 osutatud loomapidamisaja jooksul peetud uttede ja/või emaskitsede arvu põhjal.
2. Lisatasu saamise tingimustele vastavatena käsitatakse loomi, kes ooteaja viimasel päeval vastavad määruse (EMÜ) nr 1782/2003 artiklis 112 osutatud määratlustega ettenähtud tingimustele.
Artikkel 75
Lambapiima või lambapiimatooteid turustavate tootjate nimekiri
Iga aasta kohta koostavad liikmesriigid hiljemalt ooteaja 30. päeval lambapiima ja lambapiimatooteid turustavate tootjate nimekirja artikli 70 lõikes 1 osutatud põllumajandustootjate deklaratsioonide alusel.
Liikmesriigid võtavad nimekirja koostamisel arvesse kontrollimiste tulemusi ja kõiki muid pädevale asutusele kättesaadavaid teabeallikaid, eelkõige töötlejatelt või turustajatelt saadud teavet põllumajandustootjate poolt turustatava lambapiima või lambapiimatoodete kohta.
Artikkel 76
Teavitamine
1. Liikmesriigid edastavad komisjonile:
(a) hiljemalt iga aasta 31. juuliks jooksva aasta kohta esitatud lisatasutaotlusi käsitleva teabe kasutades XI lisas esitatud näidisvormi;
(b) hiljemalt iga aasta 31. juuliks eelmisel aastal makstud lisatoetuste arvu ja summa pärast määruse (EÜ) nr 1782/2003 artiklis 120 sätestatud abi vähendamise kohaldamist, kui see on asjakohane, kasutades käesoleva määruse XII lisas esitatud näidisvormi;
(c) hiljemalt iga aasta 31. oktoobriks kõikidest muudatustest nimekirjas, mis hõlmab määruse (EÜ) nr 1782/2003 artikli 114 lõikes 2 ja käesoleva määruse artiklis 73 osutatud geograafilisi piirkondi, kus tegeldakse rändkarjatamisega.
Esimese lõigu alusel nõutav teave tehakse taotluse korral kättesaadavaks riigiasutustele, kes vastutavad lamba- ja kitselihasektoris riikliku statistika koostamise eest.
2. Kui esimese lõike alusel edastatav teave muutub, eriti eelmiste andmete kontrollimise või paranduste tulemusena, teatatakse ajakohastamisest komisjonile ühe kuu jooksul pärast muudatuse tegemist.
2. JAGU
Piirangud, varud ja loovutamised
Artikkel 77
Tasuta saadud õigused
Kui põllumajandustootja on omandanud lisatasu saamise õigused riigi varudest tasuta, ei ole tal lubatud oma õigusi kolme järgmise aasta jooksul loovutada või ajutiselt üle anda, välja arvatud nõuetekohaselt põhjendatud erandjuhtudel.
Artikkel 78
Õiguste kasutamine
1. Õigused saanud põllumajandustootja võib õigusi ise kasutada ja/või anda need ajutiselt üle teisele põllumajandustootjale.
2. Kui põllumajandustootja ei ole aasta jooksul kasutanud miinimumprotsenti oma õigustest, mis on kindlaks määratud vastavalt lõikele 4, loovutatakse kasutamata jäänud osa riigi varudesse, välja arvatud järgmistel juhtudel:
(a) kui põllumajandustootjad, kellel on kuni 20 lisatasu saamise õigust, ei ole kahel järjestikusel kalendriaastal kasutanud miinimumprotsenti oma õigustest, loovutatakse viimasel kalendriaastal kasutamata jäänud osa riigi varudesse;
(b) kui põllumajandustootja osaleb komisjoni poolt tunnustatud ekstensiivistamisprogrammis;
(c) kui põllumajandustootja osaleb komisjoni poolt tunnustatud ennetähtaegselt pensionile jäämise kavas, mille puhul õiguste loovutamine ega/või ajutine üleandmine ei ole kohustuslik;
(d) nõuetekohaselt põhjendatud erandjuhtudel.
3. Õigusi on võimalik ajutiselt üle anda ainult tervete aastate kaupa, kusjuures üleandmine peab hõlmama vähemalt artikli 79 lõikega 1 ettenähtud miinimumarvu loomi. Iga ajutise üleandmise perioodi lõpuks, mis ei tohi ületada kolme järjestikust aastat, saab põllumajandustootja, välja arvatud õiguste loovutamise korral, kõik õigused tagasi vähemalt kaheks järjestikuseks aastaks. Kui põllumajandustootja ei kasuta kummalgi aastal ära vähemalt miinimumprotsenti lõikes 4 sätestatud õigustest, võtab liikmesriik, välja arvatud nõuetekohaselt põhjendatud erandjuhtudel, põllumajandustootja poolt kasutamata jäänud õigused tagasi ja suunab need igal aastal riigi varudesse.
Põllumajandustootjate jaoks, kes osalevad komisjoni poolt tunnustatud ennetähtaegselt pensionile jäämise kavades, võivad liikmesriigid nimetatud kavade alusel toimuvat ajutise üleandmise kogukestust pikendada.
Põllumajandustootjatel, kes on kohustunud osalema ekstensiivistamisprogrammis kooskõlas nõukogu määruse (EMÜ) nr 2078/92 ( 34 ) artikli 2 lõike 1 punktis c nimetatud meetmega või kooskõlas määruse (EÜ) nr 1257/1999 artiklitega 22 ja 23, ei ole lubatud kogu osalemise jooksul oma õigusi ajutiselt üle anda ega/või loovutada. Seda sätet ei kohaldata juhul, kui programm võimaldab õiguste loovutamist ja/või ajutist üleandmist põllumajandustootjatele, kelle osalemine muus programmis kui käesolevas lõigus osutatus eeldab õiguste saamist.
4. Lisatasu saamise õigustest tuleb ära kasutada vähemalt 70 %.
Liikmesriigid võivad seda määra tõsta 100 %-ni. Liikmesriigid teatavad eelnevalt komisjonile protsendimäära, mida nad kavatsevad kohaldada.
Artikkel 79
Õiguste loovutamine ja ajutine üleandmine
1. Liikmesriigid võivad oma tootmisstruktuuri alusel ette näha selliste lisatasu saamise õiguste miinimumarvu, mida võib osaliselt loovutada ilma põllumajandusettevõtte üleandmiseta. See arv ei tohi ületada kümmet lisatasu saamise õigust.
2. Lisatasu saamise õiguste loovutamine ja nende ajutine üleandmine jõustub alles pärast seda, kui õigused loovutav ja/või üleandev põllumajandustootja ning nimetatud õigused saav põllumajandustootja on neist liikmesriigi pädevatele ametiasutustele teatanud.
Selline teatamine toimub liikmesriigi määratud tähtaja jooksul kuni kuupäevani, mil kõnealuses liikmesriigis lõpeb lisatasu taotlusperiood, välja arvatud juhul, kui õiguste loovutamine toimub pärimise kaudu. Sel juhul peab õigused saav põllumajandustootja esitama vajalikud dokumendid selle kohta, et ta on surnud põllumajandustootja õiguste pärija
3. Õiguste loovutamise korral ilma põllumajandusettevõtte üleandmiseta ei tohi hüvituseta riigi varudele loovutavate õiguste arv mingil juhul olla väiksem kui üks.
Artikkel 80
Individuaalülemmäära muutmine
Lisatasu saamise õiguste loovutamiseks või ajutiseks üleandmiseks määravad liikmesriigid uue individuaalülemmäära ja teatavad asjaomastele põllumajandustootjatele hiljemalt 60 päeva jooksul pärast selle tähtaja viimast päeva, mille jooksul põllumajandustootja taotluse esitas, kui palju lisatasu saamise õigusi neile on lubatud.
Esimest lõiget ei kohaldata juhul, kui õiguste loovutamine toimub pärimise kaudu artikli 79 lõikes 2 osutatud tingimustel.
Artikkel 81
Põllumajandustootjad, kes ei ole kasutatava maa omanikud
Ainult riigi või ühisomanduses olevat maad kasutavad põllumajandustootjad, kes otsustavad lõpetada nimetatud maa kasutamise karjatamiseks ja loovutada kõik oma õigused mõnele teisele põllumajandustootjale, võrdsustatakse oma põllumajandusettevõtet müüvate või üleandvate põllumajandustootjatega. Kõigil teistel juhtudel võrdsustatakse sellised põllumajandustootjad ainult lisatasu saamise õigust loovutavate põllumajandustootjatega.
Artikkel 82
Loovutamine riigi varude kaudu
Kui liikmesriigid on ette näinud, et õiguste loovutamine peab toimuma riigi varude kaudu, kohaldavad nad käesoleva peatüki sätetega analoogseid siseriiklikke õigusnorme. Sellistel juhtudel:
(a) võivad liikmesriigid ette näha ajutise üleandmise riigi varude kaudu;
(b) jõustub lisatasu saamise õiguste punkti a alusel loovutamise või ajutise üleandmise korral varudesse loovutamine alles pärast liikmesriigi pädevate asutuste teadet õigusi loovutavale ja/või üleandvale põllumajandustootjale ja üleandmine varudest teisele põllumajandustootjale jõustub alles pärast asutuste teadet sellele põllumajandustootjale.
Lisaks tagatakse esimeses lõikes osutatud siseriiklike õigusnormidega määruse (EÜ) nr 1782/2003 artikli 117 lõike 2 teise lõiguga hõlmamata õiguste osa tasakaalustamine liikmesriigi maksega, mis vastab maksele, mis oleks tõenäoliselt tulenenud õiguste otseloovutamisest põllumajandustootjate vahel, võttes eelkõige arvesse tootmissuunda asjaomases liikmesriigis. See makse võrdub maksega, mida nõutakse riigi varudest samaväärseid õigusi saavatelt põllumajandustootjatelt.
Artikkel 83
Individuaalpiirangute arvutamine
Lisatasu saamise õiguste individuaalpiirangute esialgsel arvutamisel ja hilisemate kohanduste korral kasutatakse ainult täisarve.
Kui aritmeetiliste arvutuste lõpptulemus ei ole täisarv, kasutatakse lähimat täisarvu. Kui aga arvutuste tulemus jääb täpselt täisarvude vahele, kasutatakse suuremat täisarvu.
Artikkel 84
Teavitamine
1. Liikmesriigid teatavad komisjonile hiljemalt 1. märtsiks 2005 määruse (EÜ) nr 1782/2003 artikli 117 lõike 2 kohaselt riigi varudesse tagastatava ülekantud lisatoetusõiguste osa ning nimetatud määruse artikli 117 lõike 3 kohaselt võetud meetmed, kui see on kohaldatav, ning enne iga aasta 1. jaanuari kõik muudatused.
2. Liikmesriigid esitavad komisjonile XIII ja XIV lisas sätestatud tabeli kujul hiljemalt iga aasta 30. aprilliks:
(a) eelmisel aastal ilma põllumajandusettevõtte üleandmiseta õiguste loovutamisel riigi varudesse hüvitiseta loovutatud lisatasu saamise õiguste arvu;
(b) määruse (EÜ) nr 1782/2003 artikli 118 lõikes 2 osutatud kasutamata lisatasu saamise õiguste arvu, mis on eelmisel aastal loovutatud riigi varudesse;
(c) eelmisel aastal määruse (EÜ) nr 1782/2003 artikli 118 lõike 3 alusel määratud lisatasu saamise õiguste arvu;
(d) eelmisel aastal ebasoodsamate piirkondade põllumajandustootjatele riigi varudest antud lisatasu saamise õiguste arvu;
(e) õiguste loovutamise ja lisatasu taotlemiste ajavahemike ja tähtaegade kuupäevad.
3. JAGU
Lisatoetused
Artikkel 85
Lisatoetused
Nõukogu määruse (EÜ) nr 1782/2003 artiklit 71 kohaldavad liikmesriigid esitavad komisjonile teabe nimetatud määruse artikli 119 alusel ettenähtud lisatoetuste andmise riikliku korra kohta. See teave sisaldab eelkõige järgmist, kui see on kohaldatav:
(a) loomühikute põhjal makstavate hüvitiste puhul:
(i) soovituslikud summad looma kohta ja määramise kord;
(ii) esialgne prognoositav kogukulu ja asjaomaste loomade arv;
(iii) loomkoormusega seotud erinõuded;
(iv) muud andmed rakenduseeskirjade kohta;
(b) pindalatoetuste puhul vajaduse korral:
(i) piirkondlike baaskasvupindade arvutamine;
(ii) soovituslikud summad hektari kohta;
(iii) esialgne prognoositav kogukulu ja vastav hektarite arv;
(iv) muud andmed rakenduseeskirjade kohta;
(c) üksikasjad muude kavade kohta, mis on kehtestatud lisatoetuste maksmise eesmärgil.
Liikmesriigid teatavad komisjonile kõikidest selle korra muudatustest ühe kuu jooksul pärast muudatuste tegemist.
4. JAGU
Üldsätted
▼M3 —————
13. PEATÜKK
VEISE- JA VASIKALIHA TOETUSED
1. JAGU
Erilisatasu
(määruse (EÜ) nr 1782/2003 artikkel 123)
Artikkel 87
Taotlused
1. Lisaks ühtse süsteemi nõuetele peab iga määruse (EÜ) nr 1782/2003 artiklis 22 osutatud otsetoetuse taotlus sisaldama järgmist:
(a) loomade arvu vanuseklasside kaupa;
(b) viidet taotlusega hõlmatud loomadega kaasasolevale passile või haldusdokumentidele.
2. Taotlusi võib esitada nende loomade kohta, kelle vanus artiklis 90 osutatud ooteaja alguskuupäeval on järgmine:
(a) pullid—vähemalt seitse kuud;
(b) härjad:
(i) esimese vanuseklassi puhul vähemalt seitse, kuid mitte üle 19 kuu;
(ii) teise vanuseklassi puhul vähemalt 20 kuud.
Artikkel 88
Lisatasu määramine
Loomade kohta, kes ei ole lisatasu saamiseks kõlblikud määruse (EÜ) nr 1782/2003 artikli 123 lõikes 4 nimetatud proportsionaalse vähendamise või kõnesoleva määruse artiklis 131 osutatud loomkoormuse rakendamise tõttu, ei saa enam samas vanuseklassis taotlust esitada ja lisatasu nende eest loetakse makstuks.
Artikkel 89
Loomapassid ja haldusdokumendid
1. Kui loomapass ei ole määruse (EÜ) nr 1760/2000 artiklis 6 sätestatud tingimustel kasutusel, asendatakse see määruse (EÜ) nr 1782/2003 artikli 123 lõike 3 punktis b sätestatud siseriikliku haldusdokumendiga.
2. Liikmesriigi pädevad asutused tagavad, et sellise loomapassi või haldusdokumendi alusel saab ühe looma ja vanuseklassi kohta määrata ainult ühe lisatasu. Vajaduse korral abistavad liikmesriigid üksteist selle eesmärgi saavutamisel.
3. Liikmesriigid võivad ette näha, et lõikes 1 osutatud siseriiklik haldusdokument esitatakse järgmises vormis:
(a) iga loomaga kaasasolev dokument;
(b) põllumajandustootja koostatud üldloend, milles on kõik haldusdokumendis nõutavad andmed, tingimusel et asjassepuutuvad loomad jäävad sama põllumajandustootja juurde alates esimese taotluse esitamisest kuni turuleviimiseni tapmise eesmärgil;
(c) keskasutuste koostatud üldloend, milles on kõik haldusdokumendis nõutavad andmed, tingimusel et seda võimalust kasutav liikmesriik või liikmesriigi piirkond kontrollib kohapeal kõiki taotlusega hõlmatud loomi ja nende liikumist ning märgistab iga kontrollitud looma, kusjuures põllumajandustootjad peavad märgistamist võimaldama;
(d) keskasutuse koostatud üldloend, milles on kõik haldusdokumendis nõutavad andmed, tingimusel et liikmesriik võtab vajalikke meetmeid tagamaks, et lisatasu ei määrata ühe vanuseklassi eest kaks korda, ning annab taotluse korral viivitamata informatsiooni iga looma eest määratud lisatasude kohta.
4. Liikmesriigid, kes otsustavad ühte või mitut lõikes 3 osutatud võimalustest kasutada, teatavad sellest komisjonile õigeaegselt, edastades ka asjakohased rakendussätted.
Punkti c kohaldamisel peetakse liikmesriigi piirkondadeks ainult Suurbritanniat ja Põhja-Iirimaad.
Artikkel 90
Ooteaeg
Määruse (EÜ) nr 1782/2003 artikli 123 lõike 3 punktis a osutatud ooteaeg on kaks kuud alates taotluse esitamisele järgnevast päevast.
Liikmesriigid võivad siiski ette näha, et põllumajandustootja võib määrata ooteaja teistsuguse algusaja, tingimusel et seda ei määrata hilisemaks kui kaks kuud pärast taotluse esitamist.
Artikkel 91
Piirkondlik ülemmäär
1. Kui määruse (EÜ) nr 1782/2003 artikli 123 lõikes 4 osutatud proportsionaalse vähendamise tulemusel ei saada täisarvu lisatasu saamiseks kõlblikke loomi, määratakse kümnendikkoha eest vastav osa lisatasu ühiksummast. Selleks võetakse arvesse ainult kümnendikkoht.
2. Kui liikmesriigid otsustavad määrata määruse (EÜ) nr 1782/2003 artikli 122 punktis a osutatud muid piirkondi või oma territooriumil olevaid piirkondi muuta, teatavad nad sellest komisjonile enne asjassepuutuva aasta 1. jaanuari ning esitavad piirkonna määratluse ja kehtestatava ülemmäära. Kõigist järgmistest muudatustest teatatakse komisjonile enne asjassepuutuva aasta 1. jaanuari.
Artikkel 92
Loomade arvu piiramine talumajapidamise kohta
1. Kui liikmesriigid otsustavad määruse (EÜ) nr 1782/2003 artikli 123 lõikes 1 osutatud talumajapidamise ja vanuseklassi kohta kehtestatud 90 karilooma suurust ülemmäära muuta või sellest erandeid teha, teatavad nad sellest komisjonile enne asjassepuutuva kalendriaasta 1. jaanuari.
Kui liikmesriigid määravad talumajapidamise kohta kindlaks loomade miinimumarvu, millest väiksema puhul proportsionaalset vähendamist ei rakendata, teatavad nad sellest komisjonile enne asjassepuutuva kalendriaasta 1. jaanuari.
2. Kõigist järgmistest muudatustest lõike 1 kohaldamisel teatatakse komisjonile enne asjassepuutuva aasta 1. jaanuari.
Artikkel 93
Lisatasu määramine loomade tapmisel
1. Liikmesriigid võivad määrata loomade tapmise eest lisatasu:
(a) pullide puhul esimese vanuseklassi eest;
(b) härgade puhul esimese või teise vanuseklassi eest või kahe vanuseklassi lisatasude ühendamise teel.
2. Liikmesriigid, kes otsustavad anda lõikes 1 esitatud eritasu, sätestavad lisatasu andmise ka juhul, kui lisatasukõlblikud loomad saadetakse teise liikmesriiki või eksporditakse kolmandasse riiki.
3. Kui liikmesriik otsustab anda tapalisatasu vastavalt lõikele 1, kohaldatakse lisatasu andmise suhtes mutatis mutandis käesolevat jagu ning artiklit 120 ja artikli 121 lõikeid 1 ja 2.
4. Abitaotlus sisaldab lisaks artikli 121 lõikes 1 osutatud informatsioonile andmeid selle kohta, kas abi taotletakse pullide või härgade eest, ning sellele lisatakse dokument, mis sisaldab artikli 89 lõike 2 kohaldamiseks vajalikke üksikasju. Selleks dokumendiks on liikmesriigi valikul:
(a) loomapass või selle koopia, kui kasutatav passiliik koosneb mitmest eksemplarist;
(b) loomapassi koopia, kui kasutatav passiliik koosneb ainult ühest eksemplarist, mis tuleb pädevale asutusele tagastada määruse (EÜ) nr 1760/2000 artikli 6 kohaldamiseks; sel juhul astub liikmesriik samme tagamaks, et koopias sisalduv informatsioon kattuks originaali andmetega;
(c) siseriiklik haldusdokument, kui loomapass ei ole määruse (EÜ) nr 1760/2000 artiklis 6 sätestatud tingimustel kasutusel.
Liikmesriigid võivad siseriikliku haldusdokumendi kohaldamise ka peatada. Sel juhul võtavad nad asjakohased meetmed, et vältida lisatasu kahekordset määramist samast vanuseklassist loomade eest, kellega kaubeldakse ühenduse piires.
Kui määruse (EÜ) nr 1760/2000 artikli 3 punktis b osutatud elektroonilises andmebaasis on liikmesriiki rahuldavad andmed, mis tagavad, et ühe looma ja vanuseklassi eest määratakse ainult üks lisatasu, ei pea abitaotlusele lisama esimeses lõigus osutatud dokumenti.
Kui liikmesriigid kasutavad artikli 121 lõike 2 esimeses lõigus osutatud võimalust, võtavad nad erandina käesoleva lõike esimesest lõigust ka vajalikud meetmed, et põllumajandustootja saaks kindlaks määrata need loomad, kelle eest ta erilisatasu taotleb.
5. Pullide puhul tuleb tapatõendile märkida rümba kaal.
6. Looma saatmisel teise liikmesriiki tõendab saatja looma saatmist teatisega, milles on näidatud sihtliikmesriik.
Sel juhul sisaldab abitaotlus järgmist:
(a) saatja nimi ja aadress (või vastav kood);
(b) looma identifitseerimisnumber;
(c) kinnitus, et loom on vähemalt üheksakuune.
Abitaotlused esitatakse enne looma ärasaatmist asjaomase liikmesriigi territooriumilt ning saatmistõend esitatakse kolme kuu jooksul pärast looma ärasaatmist asjaomase liikmesriigi territooriumilt.
Artikkel 94
Lisatasude määramise süsteemi üksikasjad
1. Erandina artiklist 90 makstakse lisatasu põllumajandustootjatele, kes on loomi pidanud vähemalt kahekuise ooteaja jooksul, mis lõpeb vähem kui kuu aega enne nende tapmist, saatmist või lõpeb vähem kui kaks kuud enne eksportimist.
Härgade puhul järgitakse lisatasu maksmisel järgmisi eeskirju:
(a) esimese vanuseklassi eest makstakse lisatasu ainult juhul, kui põllumajandustootja on vähemalt seitsme ja kõige rohkem 22 kuu vanust looma pidanud vähemalt kaks kuud;
(b) teise vanuseklassi eest makstakse lisatasu ainult juhul, kui põllumajandustootja on vähemalt 20 kuu vanust looma pidanud vähemalt kaks kuud;
(c) mõlema vanuseklassi eest korraga võib lisatasu maksta ainult juhul, kui põllumajandustootja on looma pidanud vähemalt neli kuud järjest vastavalt punktides a ja b sätestatud vanusepiirangutele;
(d) teise vanuseklassi eest võib lisatasu maksta ainult juhul, kui loom toodi teisest liikmesriigist vähemalt 19 kuu vanuselt.
2. Määruse (EÜ) nr 1782/2003 artiklis 131 osutatud loomkoormuse arvutamisel arvestatakse loomi, kelle kohta on kaks korda esitatud kombineeritud taotlus kahes vanuseklassis.
3. Rümba kaalu kehtestamisel võetakse aluseks rümp, mis vastab nõukogu määruse (EMÜ) nr 1208/81 ( 35 ) artiklis 2 esitatud nõuetele.
Kui rümba esitusviis ei vasta kõnesolevale määratlusele, kohaldatakse komisjoni määruse (EMÜ) nr 563/82 ( 36 ) lisas esitatud paranduskoefitsiente.
Kui loom tapetakse tapamajas, mille suhtes ei kohaldata ühenduses kehtivat täiskasvanud veiste rümpade liigitamisskaalat, võivad liikmesriigid lubada kaalu määrata tapetava looma eluskaalu alusel. Kui tapetava looma eluskaal on vähemalt 340 kg, loetakse rümba kaaluks vähemalt 185 kg.
Artikkel 95
Teavitamine
Liikmesriigid teatavad enne asjassepuutuva kalendriaasta algust komisjonile oma otsusest või muutustest seoses artikli 93 ja asjakohaste menetluste kohaldamisega.
2. JAGU
Aastaaegade mõju hüvitav lisatasu
(määruse (EÜ) nr 1782/2003 artikkel 124)
Artikkel 96
Lisatasu rakendamine
Komisjon otsustab hiljemalt iga kalendriaasta 1. septembriks, millistes liikmesriikides võib järgmisel kalendriaastal aastaaegade mõju hüvitavaid lisatasusid määrata.
Liikmesriigid teatavad komisjonile selle kalendriaasta 1. jaanuariks, mille jooksul lisatasu määratakse, otsusest kohaldada määruse (EÜ) nr 1782/2003 artikli 124 lõiget 3.
Artikkel 97
Lisatasu saamise õigus
1. Aastaaegade mõju hüvitava lisatasu võib määrata ainult härgade puhul, kelle eest on juba saadud erilisatasu või kelle eest seda peetakse vastavalt artiklile 88 makstuks liikmesriigis, kus kohaldatakse aastaaegade mõju hüvitavat lisatasu, kusjuures need härjad tapetakse aastaaegade mõju hüvitavat lisatasu kohaldavas liikmesriigis.
2. Aastaaegade mõju hüvitava lisatasu võib määrata ainult põllumajandustootjale, kelle talumajapidamises looma enne tapmist peeti.
Artikkel 98
Taotlused
1. Põllumajandustootja esitab taotluse selle liikmesriigi pädevatele ametiasutustele, kelle territooriumil talumajapidamine asub.
2. Abitaotlus koostatakse vastavalt artikli 93 lõikele 4 ja artiklile 121, mida kohaldatakse mutatis mutandis.
Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed, et kontrollida, kas erilisatasud on määratud, kontrollides ühtlasi artiklis 121 osutatud tõendite õigsust regulaarselt ja ette teatamata.
3. JAGU
Ammlehmade lisatasu
(määruse (EÜ) nr 1782/2003 artiklid 125—129)
Artikkel 99
Lihalehmad
Käesoleva määruse XV lisas nimetatud veisetõugude hulka kuuluvaid lehmi ei peeta määruse (EÜ) nr 1782/2003 artikli 122 punkti d ja artikli 129 lõike 2 tähenduses lihalehmadeks.
Artikkel 100
Maksimaalne individuaalne piimakvoot
1. Kui liikmesriigid otsustavad määruse (EÜ) nr 1782/2003 artikli 125 lõike 2 punktis b osutatud 120 000 kilogrammi suurust maksimaalset individuaalset piimakvooti muuta või sellest erandeid teha, teatavad nad sellest komisjonile enne asjassepuutuva kalendriaasta 1. jaanuari.
2. Kõigist järgmistest muudatustest lõike 1 kohaldamisel teatatakse komisjonile enne asjassepuutuva aasta 1. jaanuari.
Artikkel 101
Ooteaeg
Määruse (EÜ) nr 1782/2003 artikli 125 lõikes 2 nimetatud kuuekuuline ooteaeg algab järgmisel päeval pärast taotluse esitamist.
Artikkel 102
Taotlused
1. Ilma et see piiraks ühtse süsteemi nõudeid, kui lisatasutaotlus esitatakse vastavalt määruse (EÜ) nr 1782/2003 artikli 125 lõike 2 punktile b, peab iga määruse (EÜ) nr 1782/2003 artiklis 22 osutatud otsemakse taotlus sisaldama järgmist:
(a) teatis, milles on näidatud individuaalne piimakvoot, mis kehtestatakse põllumajandustootjale 31. märtsil enne lisamaksukava 12kuulise rakendusaja algust asjassepuutuval kalendriaastal; kui kvoot pole taotluse esitamise päeval teada, tuleb sellest pädevale ametiasutusele esimesel võimalusel teatada;
(b) põllumajandustootjapoolne kohustus mitte suurendada 12 kuu jooksul alates taotluse esitamise päevast oma individuaalkvooti üle määruse (EÜ) nr 1782/2003 artikli 125 lõike 2 punktis b ettenähtud ülemmäära.
Punkti b ei kohaldata, kui liikmesriik on ülemmäära tühistanud.
2. Kalendriaasta jooksul võib taotlusi esitada kokku kuuekuulise ajavahemiku jooksul, mille määrab liikmesriik.
Liikmesriigid võivad määrata selles üldises ajavahemikus konkreetsed taotluste esitamise tähtajad.
Artikkel 103
Keskmine piimaand
Keskmine piimaand arvutatakse XVI lisas sätestatud keskmiste piimaandide alusel. Piimaanni arvutamisel võivad liikmesriigid kasutada ka liikmesriikide poolt tunnustatud dokumenti, mis tõendab põllumajandustootja piimakarja keskmist piimaandi.
Artikkel 104
Täiendavad siseriiklikud lisatasud
1. Määruse (EÜ) nr 1782/2003 artikli 125 lõikes 5 sätestatud täiendavat siseriiklikku ammlehmade lisatasu võib määrata ainult põllumajandustootjale, kellele antakse samal kalendriaastal lisatasu ammlehmade eest.
Täiendavat siseriiklikku ammlehmade lisatasu määratakse ainult selleks lisatasuks kõlblike loomade arvu piires, vajaduse korral pärast määruse (EÜ) nr 1782/2003 artikli 129 lõike 1 teises lõigus sätestatud proportsionaalse vähendamise rakendamist.
2. Täiendavate ammlehmade lisatasude määramiseks võivad liikmesriigid sätestada lisatingimusi. Enne lisatingimuste jõustumist teatavad liikmesriigid nendest õigeaegselt komisjonile.
3. Komisjon otsustab hiljemalt iga kalendriaasta 1. septembriks, millised liikmesriigid täidavad määruse (EÜ) nr 1782/2003 artikli 125 lõike 5 kolmandas lõigus sätestatud tingimused.
Artikkel 105
Individuaalülemmäär
Liikmesriigid määravad iga põllumajandustootja individuaalülemmäära määruse (EÜ) nr 1782/2003 artikli 126 lõikes 1 sätestatud tingimustel.
Artikkel 106
Teavitamine
1. Liikmesriigid teatavad komisjonile hiljemalt 1. märtsiks 2005 mis tahes muudatustest menetluses, mida kasutatakse individuaalülemmäärade vähendamiseks vastavalt määruse (EÜ) nr 1782/2003 artikli 126 lõikele 3.
2. Liikmesriigid teatavad komisjonile:
(a) hiljemalt 1. märtsiks 2005 muudatustest vähendamise arvutamismeetodis, mis on sätestatud määruse (EÜ) nr 1782/2003 artikli 127 lõike 1 teises lõigus;
(b) enne iga aasta 1. jaanuari nimetatud määruse artikli 127 lõike 2 puntki a alusel võetud meetmete muudatustest, kui see on kohaldatav.
3. Liikmesriigid esitavad komisjonile XVIII lisa 3. osas sätestatud tabeli kujul hiljemalt iga kalendriaasta 1. märtsiks esialgsed andmed ning 31. juuliks lõplikud andmed järgmiste näitajate kohta:
(a) eelmisel kalendriaastal ilma talumajapidamise üleandmiseta loovutatud õiguste tulemusel riigi varudesse hüvitiseta loovutatud lisatasuõiguste arv;
(b) artikli 109 lõikes 2 osutatud kasutamata lisatasuõiguste arv, mis on eelmisel kalendriaastal loovutatud riigi varudesse;
(c) eelmisel kalendriaastal määruse (EÜ) nr 1782/2003 artikli 128 lõike 3 alusel määratud lisatasuõiguste arv.
Artikkel 107
Tasuta saadud õigused
Kui põllumajandustootja on saanud lisatasuõigused riigi varudest tasuta, ei ole tal lubatud oma õigusi kolme järgmise kalendriaasta jooksul loovutada ega/või ajutiselt üle anda, välja arvatud nõuetekohaselt põhjendatud erijuhtudel.
Artikkel 108
Õiguste kasutamine
1. Õigused saanud põllumajandustootja võib õigusi kas ise kasutada ja/või anda need ajutiselt üle mõnele teisele põllumajandustootjale.
2. Kui põllumajandustootja ei ole kalendriaastal kasutanud vähemalt miinimumprotsenti oma õigustest, mis on määratud vastavalt lõikele 4, loovutatakse kasutamata jäänud osa riigi varudesse, välja arvatud järgmistel juhtudel:
— kui põllumajandustootja, kellel on maksimaalselt seitse lisatasuõigust, ei ole kahel järjestikusel kalendriaastal kasutanud vähemalt miinimumprotsenti oma õigustest, mis on määratud vastavalt lõikele 4, loovutatakse viimasel kalendriaastal kasutamata jäänud osa riigi varudesse,
— põllumajandustootja osaleb komisjoni poolt tunnustatud ekstensiivistamisprogrammis,
— põllumajandustootja osaleb komisjoni poolt tunnustatud ennetähtaegselt vanaduspensionile jäämise kavas, mille puhul õiguste loovutamine ega/või ajutine üleandmine ei ole kohustuslik,
— või
— nõuetekohaselt põhjendatud erandjuhud.
3. Õigusi on võimalik ajutiselt üle anda ainult tervete kalendriaastate kaupa, kusjuures hõlmata tuleb vähemalt artikli 109 lõikega 1 ettenähtud loomade miinimumarv. Iga ajutise üleandmise perioodi lõpuks, mis ei tohi ületada kolme järjestikust aastat, saab põllumajandustootja, välja arvatud õiguste loovutamise korral, kõik õigused tagasi vähemalt kaheks järjestikuseks kalendriaastaks. Kui põllumajandustootja ei kasuta kummalgi aastal ära vähemalt miinimumprotsenti oma õigustest, mis on määratud vastavalt lõikele 4, võtab liikmesriik, välja arvatud nõuetekohaselt põhjendatud erijuhtudel, põllumajandustootja poolt kasutamata jäänud õigused igal aastal tagasi ja suunab need riigi varudesse.
Põllumajandustootjate jaoks, kes osalevad komisjoni poolt tunnustatud ennetähtaegselt vanaduspensionile jäämise kavades, võivad liikmesriigid nimetatud kavade alusel toimuvat ajutise üleandmise kogukestust pikendada.
Põllumajandustootjatel, kes on kohustunud osalema ekstensiivistamisprogrammis kooskõlas nõukogu määruse (EMÜ) nr 2078/92 ( 37 ) artikli 2 lõike 1 punktis c nimetatud meetmega või kooskõlas määruse (EÜ) nr 1257/1999 ( 38 ) artiklitega 22 ja 23, ei ole lubatud kogu osalemise jooksul oma õigusi ajutiselt üle anda ega/või loovutada. Seda sätet ei kohaldata juhul, kui programm võimaldab õiguste loovutamist ja/või ajutist üleandmist põllumajandustootjatele, kelle osalemine muus programmis lisaks käesolevas lõigus osutatule eeldab õiguste saamist.
4. Lisatasuõigustest tuleb ära kasutada vähemalt 70 %. Liikmesriigid võivad seda miinimummäära tõsta 100 %ni.
Liikmesriigid teatavad komisjonile eelnevalt protsendimäära, mida nad kavatsevad kohaldada.
Artikkel 109
Õiguste loovutamine ja ajutine üleandmine
1. Liikmesriigid võivad oma tootmisstruktuuri alusel ette näha ilma talumajapidamise üleandmiseta osaliselt loovutatavate lisatasuõiguste miinimumarvu. See arv ei tohi ületada viit lisatasuõigust.
2. Lisatasuõiguste loovutamine ja nende ajutine üleandmine jõustub alles pärast seda, kui õigused loovutav ja/või üleandev põllumajandustootja ning nimetatud õigused saav põllumajandustootja on neist ühiselt liikmesriigi pädevatele asutustele teatanud.
Teatamine toimub liikmesriigi määratud tähtaja jooksul hiljemalt kuupäevaks, millal õigused saav põllumajandustootja esitab oma lisatasutaotluse, välja arvatud juhul, kui õiguste loovutamine toimub pärimise kaudu. Sel juhul peab õigused saav põllumajandustootja esitama õigusdokumendid selle kohta, et ta on surnud põllumajandustootja õiguste pärija.
Artikkel 110
Individuaalülemmäära muutmine
Lisatasuõiguste loovutamiseks või ajutiseks üleandmiseks määravad liikmesriigid uue individuaalülemmäära ja teatavad asjaomastele põllumajandustootjatele hiljemalt 60 päeva pärast selle tähtaja viimast päeva, mille jooksul põllumajandustootja taotluse esitas, kui palju lisatasuõigusi neile on lubatud.
Esimest lõiku ei kohaldata juhul, kui õiguste loovutamine toimub pärimise kaudu.
Artikkel 111
Põllumajandustootjad, kes ei ole kasutatava maa omanikud
Ainult riigi või ühisomandis olevat maad kasutavad põllumajandustootjad, kes otsustavad nimetatud maa kasutamise lõpetada ja loovutada kõik oma õigused mõnele teisele põllumajandustootjale, võrdsustatakse oma talumajapidamist müüvate või üleandvate põllumajandustootjatega. Kõigil teistel juhtudel võrdsustatakse need põllumajandustootjad ainult lisatasu saamise õigust loovutavate põllumajandustootjatega.
Artikkel 112
Loovutamine riigi varude kaudu
Kui liikmesriigid on ette näinud, et õiguste loovutamine ilma talumajapidamise üleandmiseta peab toimuma riigi varude kaudu kooskõlas määruse (EÜ) nr 1782/2003 artikli 127 lõike 2 punktiga b, kohaldavad nad artiklites 109—111 sätestatud õigusaktidega samalaadseid siseriiklikke õigusakte. Lisaks kehtib sel juhul järgmine kord:
— liikmesriigid võivad ette näha, et õiguste ajutine üleandmine peab toimuma riigi varude kaudu;
— lisatasuõiguste loovutamisel või ajutisel üleandmisel esimese taande kohaldamisjuhtudel jõustub õiguste loovutamine riigi varudesse alles pärast seda, kui liikmesriigi pädevad asutused on neist õigusi loovutavale ja/või üleandvale põllumajandustootjale teatanud, ning õiguste loovutamine riigi varudest mõnele teisele põllumajandustootjale alles pärast seda, kui need asutused on sellest asjaomasele põllumajandustootjale teatanud.
Lisaks tuleb niisuguste sätetega tagada, et liikmesriik tasub selle osa õiguste eest, mida ei ole nimetatud määruse (EÜ) nr 1782/2003 artikli 127 lõike 1 teises lõigus ja mis vastab osale, mis oleks tõenäoliselt tulenenud õiguste otseloovutamisest põllumajandustootjate vahel, võttes eelkõige arvesse tootmise arengutendentse kõnesolevas liikmesriigis. See tasu võrdub tasuga, mida nõutakse riigi varudest samaväärseid õigusi saavatelt põllumajandustootjatelt.
Artikkel 113
Osalised õigused
1. Kui artiklite 105—112 alusel tehtud arvutuste tulemus pole täisarv, võetakse arvesse ainult kümnendikkoht.
2. Kui käesoleva jao sätete kohaldamise tulemuseks on põllumajandustootja või riigi varude osalised lisatasuõigused, liidetakse need osalised õigused kokku.
3. Osalise õiguse olemasolu korral on põllumajandustootjal õigus saada ainult vastav osa lisatasu ühiksummast ning vajaduse korral artiklis 104 osutatud täiendavast siseriiklikust lisatasust ja artiklis 118 osutatud tootmise ekstensiivistamistoetusest.
Artikkel 114
Erikava mullikate kohta
1. Liikmesriigid, kes soovivad kasutada määruse (EÜ) nr 1782/2003 artikli 129 lõikes 1 sätestatud võimalust, teatavad sellest komisjonile ning samal ajal teatavad komisjonile, kas mainitud määruse artikli 129 lõikes 1 sätestatud tingimused on täidetud.
Liikmesriigid esitavad nende poolt kindlaks määratud spetsiaalse siseriikliku ülemmäära, kui see on kohaldatav.
Komisjon otsustab, millised liikmesriigid vastavad määruse (EÜ) nr 1782/2003 artikli 129 lõikes 1 sätestatud tingimustele.
Käesoleva määruse jõustumisel kehtivaid otsuseid kohaldatakse edasi.
2. Liikmesriigid, kes vastavad määruse (EÜ) nr 1782/2003 artikli 129 lõikes 1 osutatud tingimustele, teatavad enne asjassepuutuva aasta 1. jaanuari komisjonile kõigist nende poolt kindlaks määratud spetsiaalse siseriikliku ülemmäära muudatustest.
3. Erikava kohaldavad liikmesriigid sätestavad kriteeriumid tagamaks, et lisatasu makstakse põllumajandustootjatele, kelle mullikakari on mõeldud lehmakarja uuendamiseks. Need kriteeriumid võivad eelkõige hõlmata vanusepiirangut ja/või loomatõugudega seotud nõudeid. Liikmesriigid teatavad komisjonile enne asjaomase aasta 1. jaanuari nende poolt vastu võetud kriteeriumidest. Kõigist järgmistest muudatustest teatatakse komisjonile enne asjassepuutuva aasta 1. jaanuari.
4. Kui määruse (EÜ) nr 1782/2003 artikli 129 lõike 1 teises lõigus osutatud proportsionaalse vähendamise tulemusel ei saada täisarvu lisatasukõlblikke loomi, määratakse kümnendikkoha eest vastav osa lisatasu ühiksummast ning, kui see on kohaldatav, artiklis 104 osutatud täiendavast siseriiklikust lisatasust ja artiklis 118 osutatud tootmise ekstensiivistamistoetusest. Selleks võetakse arvesse ainult kümnendikkoht.
5. Erikava kohaldatavates liikmesriikides on täielikult täidetud määruse (EÜ) nr 1782/2003 artikli 125 lõikes 2 sätestatud nõue peetavate loomade miinimumarvu kohta ammlehmade puhul, kui põllumajandustootja on ammlehmade lisatasu taotlenud, ja mullikate puhul, kui põllumajandustootja on mullikate lisatasu taotlenud.
6. Käesoleva erikava suhtes ei kohaldata artikleid 105—113.
Artikkel 115
Loomade arvu ümardamine
Kui mullikate väikseima ja suurima arvu väljaarvutamine protsendina vastavalt määruse (EÜ) nr 1782/2003 artikli 125 lõike 2 teisele lõigule annab tulemuse, mis ei ole täisarv, ümardatakse kõnealune arv lähima täisarvuni allapoole, kui see on väiksem kui 0,5, ning ülespoole, kui see on suurem või võrdne 0,5-ga.
4. JAGU
Ühissätted erilisatasude ja ammlehmade lisatasude kohta
1. alajagu
Üldsätted
Artikkel 116
Erilisatasu ja ammlehmade lisatasu taotlused
1. Liikmesriigid võivad halduslikel põhjustel ette näha, et abitaotlused määruse (EÜ) nr 1782/2003 artiklis 22 osutatud otsetoetuste saamiseks erilisatasu ja ammlehmade lisatasu osas esitatakse loomade miinimumarvu kohta, tingimusel et see arv ei ületa 3.
2. Ilma et see piiraks artikli 102 lõike 2 ja artikli 118c lõike 2 kohaldamist, võivad liikmesriigid kindlaks määrata lisatasutaotluste esitamise ajavahemikud ja kuupäevad ning taotluste arvu, mida põllumajandustootjad võivad ühe lisatasukava ja ühe kalendriaasta kohta esitada.
Artikkel 117
Loomkoormus
1. Pädevad asutused määravad igale põllumajandustootjale, kes on samaks kalendriaastaks esitanud taotluse määruse (EMÜ) nr 1782/2003 artiklis 22 nimetatud erilisatasu või ammlehmade lisatasude otsetoetuse saamiseks, loomühikute arvu, mis vastab loomade arvule, kelle eest võib maksta erilisatasu või ammlehmade lisatasu, võttes arvesse söödamaa suurust põllumajandustootja talumajapidamises.
2. Määruse (EÜ) nr 1782/2003 artiklis 131 osutatud loomkoormuse määramisel kehtib järgmine kord:
(a) võetakse arvesse individuaalne piimakvoot, mis kehtestatakse põllumajandustootjale 31. märtsil, mis eelneb lisamaksukava 12kuulise rakendusaja algusele vastavale kalendriaastale;
(b) arvutatakse selle kvoodi täitmiseks vajalike lüpsilehmade arv kooskõlas käesoleva määruse artikliga 103.
3. Lisatasukõlblike loomade arvu määramisel:
(a) korrutatakse ühtse süsteemi eeskirjade alusel määratud hektarite arv määruse (EÜ) nr 1782/2003 artiklis 131 osutatud loomkoormusega;
(b) lahutatakse sel viisil saadud arvust loomühikute arv, mis vastab lüpsilehmade arvule, mida põllumajandustootjale on vaja piima tootmiseks kehtestatud kvoodi mahus;
(c) lahutatakse sel viisil saadud arvust loomühikute arv, mis vastab lammaste ja/või kitsede arvule, kelle kohta on esitatud lisatasutaotlus.
Sel viisil saadud lõplik arv vastab maksimumarvule loomühikutele, mille eest võib määrata erilisatasusid ja lisatasusid ammlehmade eest.
4. Liikmesriigid teatavad igale asjaomasele põllumajandustootjale talle määratud loomkoormuse ja sellest tuleneva loomühikute arvu, mille eest võib lisatasusid määrata.
2. alajagu
Tootmise ekstensiivistamistoetuse kava
(määruse (EÜ) nr 1782/2003 artikkel 132)
Artikkel 118
Tootmise ekstensiivistamistoetuse kavas osalemine
1. Põllumajandustootjad peavad tootmise ekstensiivistamistoetuse saamiseks määruse (EÜ) nr 1782/2003 artiklis 22 viidatud otsetoetuse taotlusel märkima, et nad soovivad tootmise ekstensiivistamistoetuse kavas osaleda.
2. Tootmise ekstensiivistamistoetust ei maksta loomade eest, kelle eest loetakse erilisatasu makstuks artikli 88 tähenduses.
Artikkel 118a
Loomkoormuse arvutamine loenduse käigus
1. Kontrollimaks, kas määruse (EÜ) nr 1782/2003 artikli 132 lõike 3 punkti a kohaselt arvutatud loomade koguarv vastab kõnealuse määruse artikli 132 lõikes 2 sätestatud loomkoormusnõudele, määravad liikmesriigid loomade loendamiseks igal aastal vähemalt viis kuupäeva ning teatavad need komisjonile.
Välja arvatud juhtudel, kui liikmesriigid otsustavad, et loomade loendus võib toimuda mis tahes päeval aastas, määratakse loenduspäevad juhuvalikul nii, et saaks tüüpilisi andmeid kogu aasta kohta, ning neid muudetakse igal aastal ja iga loenduspäev määratakse kindlaks tagantjärele ning sellest teatatakse põllumajandustootjale kõige varem kaks nädalat pärast selle kindlaksmääramist.
2. Loenduskuupäevadel loetakse loomi ühel järgmisel meetodil, mille valib liikmesriik:
(a) liikmesriik võib paluda igal põllumajandustootjal oma talumajapidamise registri alusel enne liikmesriigi poolt kindlaksmääratavat kuupäeva deklareerida loomühikute või loomade arvu mõlemas määruse (EÜ) nr 1782/2003 artikli 131 lõike 2 punktis a osutatud ümberarvestustabelis sätestatud veiste kategoorias;
(b) liikmesriik võib kasutada määruse (EÜ) nr 1760/2000 artikli 3 punktis b osutatud elektroonilist andmebaasi loomühikute arvu kindlaksmääramiseks, tingimusel et liikmesriik on piisavalt veendunud, et andmebaas sisaldab täpseid andmed tootmise ekstensiivistamistoetuse kava kohta.
3. Loomühikute arv, mille alusel määratakse kindlaks, kas põllumajandustootja on täitnud määruse (EÜ) nr 1782/2003 artikli 132 lõikes 2 sätestatud loomkoormusnõude, on loenduspäevadel saadud loomühikute arvu aritmeetiline keskmine, millele lisandub loomühikute arv, mis vastab lammaste ja kitsede arvule, kelle kohta on samal kalendriaastal esitatud lisatasutaotlus.
Kui liikmesriigid otsustavad, et loomade loendus võib toimuda mis tahes päeval, võivad nad ette näha, et lõike 2 punktides a ja b osutatud näitajad arvutatakse pro rata temporis põhimõttel selle ajavahemiku kohta, mil loomi peetakse talumajapidamises.
4. Liikmesriigid võtavad meetmeid määruse (EÜ) nr 1782/2003 artikli 29 kohaldamiseks põllumajandustootjate suhtes, kes loovad nimetatud määruse artiklis 132 sätestatud nõuded kunstlikult, esitades teataval ajal aastas tavapärasest madalama loomkoormuse näitajad.
Artikkel 118b
Lihtsustatud kava loomkoormuse arvutamisel
1. Erandina artiklist 118a võivad liikmesriigid lubada põllumajandustootjatel valida lihtsustatud kava loomkoormuse arvutamisel.
Sel juhul peab põllumajandustootja toetuse taotlusele märkima, et:
(a) ta kinnitab, et on kuni toetuse taotluse esitamiseni iga päev järginud määruse (EÜ) nr 1782/2003 artiklis 132 sätestatud maksimaalse loomkoormuse nõuet;
(b) ta kohustub kõnesolevat loomkoormust järgima iga päev alates toetuse taotluse esitamisest kuni järgmise 31. detsembrini.
Kui asjaomane liikmesriik on otsustanud kohaldada määruse (EÜ) nr 1782/2003 artikli 132 lõike 2 teist lõiku, märgib põllumajandustootja oma taotlusele, kumba maksimaalset loomkoormusnõuet ta järgib. Põllumajandustootja võib oma valikut muuta hiljemalt enne seda, kui talle teatatakse tema loomade arvu kohapeal kontrollimisest.
Põllumajandustootja võib pädevale asutusele teise lõigu punktis b mainitud kohustuse tühistamisest teatada enne seda, kui talle teatatakse tema loomade arvu kohapeal kontrollimisest. Sel juhul ei ole tal õigust saada tootmise ekstensiivistamistoetust.
Teises lõigus osutatud kinnituse ja kohustuse suhtes kohaldatakse ühtse süsteemiga ettenähtud kontrolli- ja karistussätteid.
2. Kui liikmesriigid otsustavad kohaldada määruse (EÜ) nr 1782/2003 artikli 132 lõike 2 teises lõigus sätestatud võimalust või sellest loobuda, teatavad nad komisjonile oma otsusest enne asjassepuutuva kalendriaasta 1. jaanuari.
Artikkel 118c
Mägipiirkondade põllumajandustootjad
1. Liikmesriigid, kes soovivad kasutada määruse (EÜ) nr 1782/2003 artikli 132 lõikes 4 sätestatud võimalust, teatavad sellest komisjonile ning samal ajal teatavad komisjonile, kas käesolevas artiklis sätestatud tingimused on täidetud.
Määruse (EÜ) nr 1782/2003 artikli 132 lõike 4 kohaldamisel tähendab “mägipiirkonna põllumajandustootja” iga põllumajandustootjat:
(a) kelle talumajapidamine asub mägipiirkonnas;
(b) kelle söödamaast vähemalt 50 % asub mägipiirkonnas.
Komisjon peab otsustama, millised liikmesriigid vastavad määruse (EÜ) nr 1782/2003 artikli 132 lõikes 4 osutatud tingimustele.
Käesoleva määruse jõustumisel kehtivaid otsuseid kohaldatakse edasi.
2. Ilma et see piiraks artikli 118 lõike 1 kohaldamist, kinnitavad käesoleva artikli lõike 1 alusel tootmise ekstensiivistamistoetust soovivad põllumajandustootjad loomapidamise abitaotluses, et nad taotlevad tootmise ekstensiivistamistoetust. Nad peavad alates artiklis 118 osutatud taotluse esitamise päevast vähemalt kuus kuud järjest pidama sellisel arvul lüpsilehmi, mis on vähemalt võrdne lüpsilehmade arvuga, kelle eest on taotletud tootmise ekstensiivistamistoetust. Kuuekuuline ooteaeg algab järgmisel päeval pärast taotluse esitamist.
Kalendriaastas esitatakse taotlusi kuuekuulise üldise ajavahemiku jooksul, mille määrab liikmesriik.
Liikmesriigid võivad selles üldises ajavahemikus määrata konkreetsed taotluste esitamise ajavahemikud.
Artikkel 118d
Toetusekõlblike lüpsilehmade maksimaalarv
Lüpsilehmade arv, kelle eest põllumajandustootjale makstakse tootmise ekstensiivistamistoetust, ei tohi ületada ühte järgmistest näitajatest:
(a) lüpsilehmade arv, keda on vaja individuaalse piimakvoodi täitmiseks, mis kehtestatakse põllumajandustootjale 31. märtsil enne lisamaksukava 12kuulise rakendusaja algust asjassepuutuval kalendriaastal; lehmade arv arvutatakse XVI lisas määratletud keskmise piimaanni alusel;
(b) vastavalt artiklile 118a määratud talumajapidamises peetavate lehmade koguarv, millest on lahutatud individuaalülemmäärale vastav ammlehmade arv.
Artikkel 119
Üldsätted
1. Liikmesriigid teatavad komisjonile määruse (EÜ) nr 1782/2003 artikli 132 lõike 3 punktis c kasutatava karjamaa mõiste muutmisest enne asjassepuutuva aasta 1. jaanuari.
2. Käesoleva alajao alusel loomkoormuse arvutamisel võetakse arvesse ainult kaks kümnendkohta.
3. Juhul kui pädevad veterinaarasutused otsustavad, et ühtki looma ei tohi tootmisüksusest välja viia, välja arvatud tapmise eesmärgil, korrutatakse käesoleva alajao kohaldamiseks põllumajandusettevõttes registreeritud loomühikute arv koefitsiendiga 0,8.
Kõnealust meedet kohaldatakse üksnes ajal, mil kohaldatakse esimeses lõigus nimetatud otsust, ja sellele järgneva 20 päeva jooksul tingimusel, et põllumajandustootja on pädevale asutusele otsuse tegemisele järgneva 10 päeva jooksul kirjalikult teatanud asjaomaste loomade olemasolust ning on võtnud kõik vajalikud meetmed episootia puhkemise vältimiseks või tõkestamiseks.
5. JAGU
Tapalisatasu
(määruse (EÜ) nr 1782/2003 artikkel 130)
Artikkel 120
Liikmesriigid võivad ette näha, et kalendriaastal makstava tapalisatasu saamiseks peab põllumajandustootja enne kõnesoleva kalendriaasta kohta tehtava esimese lisataotluse esitamist või selle esitamisel esitama teatise oma osalemise kohta.
Kui põllumajandustootja ei tee osalemisteatises muudatusi, võib liikmesriik lugeda kehtivaks eelmise teatise.
Artikkel 121
Taotlused
1. Abitaotlus sisaldab tapalisatasu määramiseks vajalikke andmeid, eelkõige looma sünnikuupäeva, kui loom on sündinud pärast 1. jaanuari 1998.
Abitaotlused esitatakse liikmesriigi poolt kindlaksmääratava tähtaja jooksul, mis ei tohi olla pikem kui kuus kuud alates looma tapmisest või, looma eksportimisel, ühenduse tolliterritooriumilt lahkumisest, ning mis lõpeb hiljemalt järgmise aasta veebruari lõpuks, välja arvatud erandjuhtudel, mille kohta teeb otsuse liikmesriik, kust loom ära saadetakse või eksporditakse. Ilma et see piiraks nimetatud ajapiirangut, võivad liikmesriigid kindlaks määrata taotluste esitamise tähtajad ja kuupäevad ning kehtestada taotluste arvu, mida põllumajandustootjad võivad ühes kalendriaastas esitada.
Liikmesriigid võivad lubada, et põllumajandustootja asemel esitab taotluse mõni teine isik. Sel juhul märgitakse taotlusse põllumajandustootja nimi ja aadress, kellel on õigus saada tapalisatasu.
Lisaks ühtse süsteemi nõuetele sisaldab taotlus järgmist:
(a) kui lisatasu määratakse loomade tapmise eest, siis tapamaja tõendit või vähemalt sama informatsiooni sisaldavat tapamaja poolt koostatud või kinnitatud dokumenti, kuhu on kantud:
(i) tapamaja nimi ja aadress (või vastav kood),
(ii) looma tapmiskuupäev ning identifitseerimis- ja tapanumber,
(iii) vasikate puhul rümba kaal, kui ei kohaldata artikli 122 lõiget 4;
(b) kui loom eksporditakse kolmandasse riiki:
(i) eksportija nimi ja aadress (või vastav kood),
(ii) looma identifitseerimisnumber,
(iii) ekspordideklaratsioon, milles on esitatud pärast 1. jaanuari 1998 sündinud loomade vanus ning, kui ei kohaldata artikli 122 lõiget 4, vasikate eluskaal, mis ei tohi ületada 300 kilogrammi,
(iv) tõend looma väljaviimise kohta ühenduse tolliterritooriumilt, mis esitatakse samal viisil kui eksporditoetuste saamise korral.
Liikmesriigid võivad siiski ette näha, et neljanda lõigu punktides a ja b osutatud andmed esitatakse liikmesriigi heakskiidetud asutuse või asutuste kaudu, kes võivad kasutada infotehnoloogiat.
Liikmesriigid kontrollivad väljaantud tõendite ja dokumentide ning, kui see on kohaldatav, neljandas lõigus osutatud andmete õigsust regulaarselt ja ette teatamata.
2. Erandina lõikest 1 võivad liikmesriigid ette näha, et tapamajade poolt pädevale asutusele edastatavaid andmeid looma tapmise kohta, mis on kantud määruse (EÜ) nr 1760/2000 artikli 3 punktis b osutatud elektroonilisse andmebaasi, peetakse põllumajandustootjate taotlusteks tapalisatasu saamiseks, juhul kui liikmesriik on piisavalt veendunud, et andmebaas sisaldab täpseid andmeid tapalisatasukava kohaldamiseks ning, kui see on kohaldatav, loomade tapmise erilisatasu ja/või loomade tapmise lisatoetuste ja/või aastaaegade mõju hüvitava lisatasu maksmiseks.
Liikmesriigid võivad siiski ette näha, et tuleb esitada taotlus. Sel juhul võivad nad kindlaks määrata andmed, mis tuleb koos taotlusega esitada.
Liikmesriigid, kes otsustavad käesolevat lõiget kohaldada, teatavad komisjonile kõikidest edasistest muudatustest enne nende rakendamist.
Liikmesriigid tagavad, et makseasutusele esitatavas informatsioonis on kõik tapalisatasu maksmiseks vajalikud andmed, eelkõige:
(a) asjaomasel aastal tapetud, määruse (EÜ) nr 1782/2003 artikli 130 lõikes 1 osutatud loomade liik ja arv;
(b) andmed kõnealuses artiklis osutatud vanusepiirangute ja rümba kaalu ning käesoleva määruse artiklis 123 osutatud ooteaja järgimise kohta;
(c) andmed, mida on vaja loomade tapmise erilisatasu maksmiseks ja/või loomade tapmise lisatoetuste maksmiseks ja/või aastaaegade mõju hüvitava lisatasu maksmiseks, kui see on kohaldatav.
3. Kui loomadega on pärast artiklis 123 nimetatud ooteaega ühenduses kaubeldud, väljastab tapamaja nende kohta käesoleva artikli lõike 1 neljanda lõigu punktis a osutatud dokumendi isegi juhul, kui liikmesriik, kus loom tapeti, on otsustanud kohaldada käesoleva artikli lõikes 2 sätestatud erandit.
Kui kahe liikmesriigi andmeedastussüsteemid on ühitatavad, võivad need liikmesriigid kokku leppida, et kohaldatakse lõikes 2 kirjeldatud süsteemi.
Liikmesriigid abistavad üksteist, et tagada esitatud dokumentide ja/või üksteisele edastatavate andmete õigsuse tõhus kontroll. Selleks edastab lisatasu maksev liikmesriik liikmesriigile, kus loom tapetakse, regulaarselt tapamajade kaupa ülevaate tapatõenditest (või samaväärsetest andmetest), mis sellest liikmesriigist on saadud.
Artikkel 122
Rümpade esitusviis ja kaal
1. Määruse (EÜ) nr 1782/2003 artikli 130 lõike 1 punkti b kohaldamisel esitatakse vasikarümbad pärast nülgimist, veretustamist ja siseelundite eemaldamist, ilma pea ja jalgadeta, kuid koos maksa, neerude ja neerurasvaga.
2. Arvesse võetakse jahutatud rümba kaal või võimalikult kiiresti pärast tapmist määratud tapasooja rümba kaal, millest lahutatakse 2 %.
3. Kui rümbad esitatakse ilma maksa, neerude ja/või neerurasvata, suurendatakse nende kaalu järgmiselt:
(a) maksa arvelt 3,5 kilogrammi võrra;
(b) neerude arvelt 0,5 kilogrammi võrra;
(c) neerurasva arvelt 3,5 kilogrammi võrra.
4. Liikmesriigid võivad ette näha, et kui vasika vanus tapmisel või eksportimisel on alla viie kuu, loetakse määruse (EÜ) nr 1782/2003 artikli 130 lõike 1 punktis b osutatud kaalupiirang täidetuks.
Kui rümba kaalu ei saa tapamajas kindlaks teha, loetakse määruse (EÜ) nr 1782/2003 artikli 130 lõike 1 punktis b nimetatud nõue täidetuks, kui looma eluskaal ei ületa 300 kilogrammi.
Artikkel 123
Lisatasu saaja
1. Lisatasu loomade tapmise eest makstakse põllumajandustootjatele, kes on loomi pidanud vähemalt kahekuise ooteaja vältel, mis lõpeb vähem kui kuu aega enne loomade tapmist või eksportimist.
2. Alla kolme kuu vanuselt tapetavate vasikate ooteaeg on üks kuu.
Artikkel 124
Siseriiklikud ülemmäärad
1. Määruse (EÜ) nr 1782/2003 artikli 130 lõigetes 1 ja 3 osutatud siseriiklikud ülemmäärad on esitatud käesoleva määruse XVII lisas.
2. Kui proportsionaalse vähendamise tulemusel vastavalt määruse (EÜ) nr 1782/2003 artikli 130 lõikele 4 ei saada täisarvu lisatasukõlblikke loomi, määratakse kümnendikkoha eest vastav osa lisatasu ühiksummast. Selleks võetakse arvesse ainult kümnendikkoht.
6. JAGU
Lisatoetused
(määruse (EÜ) nr 1782/2003 artiklid 133—136)
Artikkel 125
Siseriiklik kord
Komisjonile määruse (EÜ) nr 1782/2003 artiklis 137 osutatud siseriikliku korra üksikasjalikud andmed on:
(1) loomühikute põhjal makstavad hüvitised, kui see on kohaldatav:
(a) esialgsed summad iga loomakategooria ühe looma kohta ning lisatasude määramise kord;
(b) esialgne prognoositav kogukulu iga loomakategooria kohta, täpsustades, kas toetused makstakse tapalisatasu lisana, ning asjassepuutuvate loomade arv;
(c) loomkoormusega seotud erinõuded, välja arvatud juhul, kui toetused makstakse tapalisatasu lisana;
(d) isasveiste arvu piirangud talumajapidamise kohta, kui see on kohaldatav;
(e) muud andmed rakenduseeskirjade kohta.
Punktides a ja b osutatud loomakategooriad on pullid, härjad, ammlehmad, lüpsilehmad, ammlehmade lisatasu kõlblikud mullikad ja muud mullikad ning kõik liikmesriikide poolt kindlaksmääratud loomade alamrühmad, mis nendesse kategooriatesse kuuluvad;
(2) pindalatoetused vajaduse korral:
(a) piirkondlike baaskasvupindade arvutamine;
(b) esialgsed summad hektari kohta;
(c) esialgne prognoositav kogukulu ja vastav hektarite arv;
(d) muud andmed rakenduseeskirjade kohta.
7. JAGU
Üldsätted
Artikkel 126
Ettemaksed
1. Vastavalt määruse (EÜ) nr 1782/2003 artikli 28 lõike 3 punktile b teeb pädev asutus halduskontrolli ja kohapealse kontrolli tulemuste alusel põllumajandustootjale lisatasu saamiseks kõlblike loomade eest ettemakse, mis on 60 % erilisatasudest, ammlehmade lisatasudest ja tapalisatasudest.
Erilisatasu, artiklis 114 osutatud mullikate erikava ja/või tapalisatasu puhul võib liikmesriik ettemakse suurust vähendada, kuid see ei või olla väiksem kui 40 %.
Lisaks sellele võivad liikmesriigid halduskontrolli ja kohapealse kontrolli tulemuste alusel otsustada teha põllumajandustootjale ettemakse, mis ei tohi ületada 60 % määruse (EÜ) nr 1782/2003 artiklis 133 nimetatud lisatoetuse summast.
Ettemakset ei või teha enne selle kalendriaasta 16. oktoobrit, milleks lisatasu taotletakse või lisamakse antakse.
2. Lõplik lisatasu või lisamakse võrdub põllumajandustootjale ettenähtud lisatasu või lisamakse ja ettemakse vahega.
Artikkel 127
Loomade arvelevõtmisaasta
1. Erilisatasu, ammlehmade lisatasu, aastaaegade mõju hüvitava lisatasu ning tootmise ekstensiivistamistoetuse kavadega hõlmatud loomade arvelevõtmisaasta määramisel ja loomkoormuse arvutamiseks kasutatavate loomühikute arvu määramisel on rakendusjuhtumiks taotluste esitamistähtaeg.
Kui erilisatasu määratakse vastavalt artiklile 93, saab lisatasu taotleda sellises ulatuses, mis kehtib looma tapmis- või eksportimisaasta 31. detsembril, kui:
(a) loom tapeti või eksporditi hiljemalt 31. detsembril;
(b) lisatasutaotlus kõnesoleva looma eest esitatakse pärast seda kuupäeva.
2. Abi suuruse kohaldamiseks ja proportsionaalse vähendamise arvutamiseks vastavalt artiklile 124 on tapalisatasu maksmisel loomade arvelevõtmisaastaks tapmis- või eksportimisaasta.
▼M3 —————
Artikkel 129
Karistused keelatud ainete ja toodete ebaseadusliku kasutamise või oma valduses hoidmise eest
Ühenduse veterinaarmäärustega keelatud ainete ja toodete ebaseadusliku kasutamise või oma valduses hoidmisega seotud korduvate rikkumiste korral otsustavad liikmesriigid vastavalt määruse (EÜ) nr 1782/2003 artikli 140 lõike 1 teisele lõigule rikkumise raskusest lähtudes, kui pikaks ajaks põllumajandustootja abikavadest välja arvatakse.
Artikkel 130
Individuaalse piimakvoodi kindlaksmääramine
Erandina käesoleva määruse artikli 102 lõike 1 punktist a, artikli 117 lõike 2 punktist a ja artikli 118d punktist a, võivad liikmesriigid kuni määruse (EÜ) nr 1788/2003 artiklis 1 osutatud 11. perioodi lõpuni otsustada, et piimatootjate puhul, kes vastavalt määruse (EMÜ) nr 1788/2003 artikli 5 punktile j ja k või vastavalt nimetatud määruse artiklite 16, 17 ja 18 rakendamiseks võetud siseriiklikele õigusnormidele vabastavad või võtavad alates 31. märtsist või 1. aprillist üle osa või kogu individuaalse piimakvoodi, määratakse 1. aprillil kindlaks:
(a) ammlehmade lisatasu saamise tingimustele vastav maksimaalne individuaalne piimakvoot ja ammlehmade maksimaalne arv;
(b) lisatoetuse maksmine lüpsilehma kohta;
(c) lüpsilehmade arv, pidades silmas ekstensiivistamistoetuse andmist mägipiirkondades asuvates põllumajandusettevõtetes peetavate lüpsilehmade jaoks;
(d) loomkoormus.
Artikkel 130a
Ooteaegade kindlaksmääramine
Artiklis 90, artikli 94 lõikes 1, artiklis 101, artikli 118c lõikes 2 ja artiklis 123 osutatud ooteaegade viimaseks päevaks on ooteaja alguskuupäevaga sama numbrit kandvale päevale eelnev päev, olenemata sellest, kas see on tööpäev või mitte.
Artikkel 131
Teatamine
1. Määruse (EÜ) nr 1782/2003 artikli 68 lõike 1 kohaldamise puhul teatavad liikmesriigid komisjonile:
(a) hiljemalt iga aasta 15. septembriks jooksva aasta esimese kuue kuu kohta ja 1. märtsiks eelmise aasta viimase kuue kuu kohta: vasikate arv, kelle eest on taotletud tapalisatasu, täpsustades, kas loomad tapeti või eksporditi;
(b) hiljemalt iga aasta 31. juuliks ja eelmise kalendriaasta kohta:
(i) vasikate arv, kelle eest tegelikult määrati tapalisatasu, täpsustades, kas toetust taotleti looma tapmisel või eksportimisel, ning asjaomaste põllumajandustootjate arv;
(ii) vasikate arv, kelle eest eelmise kalendriaasta kohta piirkondliku ülemmäära rakendamise tõttu erilisatasu ei määratud.
2. Määruse (EÜ) nr 1782/2003 artikli 68 lõike 2 punkti a alapunktide i ja ii kohaldamise puhul teatavad liikmesriigid komisjonile:
(a) hiljemalt iga aasta 15. septembriks jooksva aasta esimese kuue kuu kohta ja 1. märtsiks eelmise aasta viimase kuue kuu kohta:
(i) lehmade arv, kelle kohta on taotletud ammlehmade eest makstavat lisatasu, määruse (EÜ) nr 1782/2003 artikli 125 lõike 2 punktides a ja b nimetatud kavade kaupa;
(ii) veiste (v.a vasikad) arv, kelle eest on taotletud tapalisatasu, täpsustades, kas loomad on tapeti või eksporditi;
(b) hiljemalt iga aasta 31. juuliks ja eelmise kalendriaasta kohta:
(i) lehmade ja mullikate arv määruse (EÜ) nr 1782/2003 artikli 125 lõike 2 punktides a ja b nimetatud kavade kaupa, kelle kohta tegelikult määrati ammlehmade lisatasu ning asjaomaste põllumajandustootjate arv mõlema eespool nimetatud kava puhul;
(ii) loomade arv, kelle eest eelmise kalendriaasta kohta mullikatele kehtestatud spetsiaalse riikliku ülemmäära rakendamise tõttu lisatasu ei määratud, kui see on kohaldatav;
(iii) kui see on kohaldatav, lisaks ammlehmade lisatasule ka täiendavad siseriiklikud lisatasud, esitades:
— lisatasu määramise tingimused,
— looma kohta määratud summa;
(iv) veiste (v.a vasikad) arv, kelle eest tegelikult määrati tapalisatasu, täpsustades, kas toetus anti looma tapmisel või eksportimisel, ning asjaomaste põllumajandustootjate arv;
(v) veiste (v.a vasikad) arv, kelle eest riikliku ülemmäära rakendamise tõttu eelmise kalendriaasta kohta tapalisatasu ei määratud.
3. Määruse (EÜ) nr 1782/2003 artikli 68 lõike 2 punkti b alapunkti i kohaldamise puhul teatavad liikmesriigid komisjonile:
(a) hiljemalt iga aasta 15. septembriks jooksva aasta esimese kuue kuu kohta ja 1. märtsiks eelmise aasta viimase kuue kuu kohta: veiste (v.a vasikad) arv, kelle eest on taotletud tapalisatasu, täpsustades, kas loomad on tapeti või eksporditi;
(b) hiljemalt iga aasta 31. juuliks ja eelmise kalendriaasta kohta:
(i) veiste (v.a vasikad) arv, kelle eest tegelikult määrati tapalisatasu, täpsustades, kas loomad on tapeti või eksporditi, ning asjaomaste põllumajandustootjate arv;
(ii) veiste (v.a vasikad) arv, kelle eest riikliku ülemmäära rakendamise tõttu eelmise kalendriaasta kohta tapalisatasu ei määratud.
4. Määruse (EÜ) nr 1782/2003 artikli 68 lõike 2 punkti b alapunkti ii kohaldamise puhul teatavad liikmesriigid komisjonile:
(a) hiljemalt iga aasta 15. septembriks jooksva aasta esimese kuue kuu kohta ja 1. märtsiks eelmise aasta viimase kuue kuu kohta: isasveiste arv vanuseklasside ja loomatüüpide (pullid või härjad) kaupa, kelle eest on taotletud erilisatasu;
(b) iga aasta hiljemalt 31. juuliks ja eelmise kalendriaasta kohta:
(i) isasveiste arv vanuseklasside ja loomatüüpide (pullid või härjad) kaupa, kelle eest tegelikult erilisatasu määrati ning asjaomaste põllumajandustootjate arv;
(ii) loomade arv vanuseklasside kaupa, kelle eest eelmise kalendriaasta kohta piirkondliku ülemmäära rakendamise tõttu erilisatasu ei määratud.
5. Liikmesriigid teatavad hiljemalt iga aasta 31. juuliks ja eelmise kalendriaasta kohta komisjonile tegelikult makstud lisatasude summad vastavalt ühtse toetuskava osalise rakendamise põhjal tehtud valikule pärast määruse (EÜ) nr 1782/2003 artikli 139 teises lõikes sätestatud vähendamise rakendamist.
6. Määruse (EÜ) nr 1782/2003 artikli 71 kohaldamise puhul teatavad liikmesriigid komisjonile:
(a) kui see on kohaldatav, hiljemalt iga aasta 15. septembriks jooksva aasta esimese kuue kuu kohta ja 1. märtsiks eelmise aasta viimase kuue kuu kohta: loomade arv, kelle eest tegelikult määrati aastaaegade mõju hüvitav lisatasu, erilisatasu esimese ja teise osa kaupa, ning loomakasvatajate arv mõlema vanuseklassi puhul;
(b) hiljemalt iga aasta 31. juuliks ja eelmise kalendriaasta kohta:
(i) isasveiste arv määruse (EÜ) nr 1782/2003 artikli 132 lõikes 2 sätestatud piirangute kaupa, kelle eest tootmise ekstensiivistamistoetust tegelikult määrati, ning asjaomaste loomakasvatajate arv nimetatud piirangute kaupa;
(ii) lehmade ja mullikate arv määruse (EÜ) nr 1782/2003 artikli 132 lõikes 2 sätestatud piirangute kaupa, kelle eest tootmise ekstensiivistamistoetust tegelikult määrati, ning asjaomaste loomakasvatajate arv nimetatud piirangute kaupa;
(iii) lüpsilehmade arv, kelle eest tegelikult määrati tootmise ekstensiivistamistoetust;
(iv) loomade arv, kelle eest tegelikult määrati lisatasu koos vabastusega loomkoormuse rakendamisest, ja asjaomaste põllumajandustootjate arv.
7. Liikmesriigid edastavad käesolevas artiklis nimetatud andmed XVIII ja XIX lisas esitatud tabelitena.
8. JAGU
Ülemineku- ja lõppsätted
Artikkel 132
Üleminekusätted
Määruse (EÜ) nr 1782/2003 artiklis 138 sätestatud loomade identifitseerimise ja registreerimise nõuet kohaldatakse enne 1. jaanuari 1998 sündinud loomade suhtes nõukogu direktiivis 92/102/EMÜ ( 39 ) sätestatud korras, välja arvatud loomade puhul, kellega kaubeldakse ühenduse piires.
Artikkel 133
Määruse (EÜ) nr 1782/2003 artiklis 71 osutatud üleminekuperioodi jooksul kohaldatavad sätted
Ilma et see piiraks käesoleva peatüki teiste artiklite kohaldamist, kohaldatakse artikleid 96, 97, 98, 117—119 ja 125 kalendriaastatel 2005 ja 2006 niivõrd, kuivõrd liikmesriigid otsustavad kasutada määruse (EÜ) nr 1782/2003 artiklis 71 sätestatud võimalust.
14. PEATÜKK
ÜHTNE PINDALATOETUSE KAVA
(määruse (EÜ) nr 1782/2003 artikkel 143b)
Artikkel 134
Toetuskõlbliku ala miinimumsuurus põllumajandustootja kohta
XX lisas on toodud toetuskõlbliku ala miinimumsuurus põllumajandustootja kohta, mille eest saab toetust taotleda üle 0,3 ha ulatuses vastavalt määruse (EÜ) nr 1782/2003 artikli 143b lõikele 5.
Artikkel 135
Põllumajandusmaad
XXI lisas on sätestatud määruse (EÜ) nr 1782/2003 artikli 143b lõikes 4 osutatud ühtse pindalatoetuse kava alla kuuluvad põllumajandusmaad.
Artikkel 136
Määruse (EÜ) nr 796/2004 kohaldamine
Ilma et see piiraks määruse (EÜ) nr 1782/2003 artikli 143b lõike 6 kolmanda lõigu kohaldamist, kohaldatakse ühtse pindalatoetuse kava suhtes määrust (EÜ) nr 796/2004, välja arvatud nimetatud määruse artikli 6 lõige 3, artikkel 7, artikli 8 lõike 2 punktid b ja c, artikli 12 lõike 1 punkt c ja lõige 2, artikli 13 lõiked 2—8, artikli 14 lõiked 2 ja 3, artiklid 16 ja 17, artikli 21 lõige 3, artikli 24 lõike 1 punktid b, d ja e, artikli 26 lõike 1 punktid a, b ja c ja lõike 2 punktid b, c ja d, artikli 27 lõike 2 punktid g, h, i ja j, artikli 28 lõike 1 punkt d, artikli 30 lõige 3, artikkel 31, artiklid 34—40, artikli 49 lõiked 2 ja 3, artikli 50 lõiked 2, 4, 5 ja 6, artiklid 51—64, artikkel 69 ja artikli 71 lõige 1.
Artikkel 137
Ühtse pindalatoetuse taotlus
1. Käesoleva määruse kohaldamisel käsitatakse ühtse pindalatoetuse taotlust ühtse toetusetaotlusena määruse (EÜ) nr 796/2004 artikli 2 lõike 11 tähenduses.
2. Ühtses pindalatoetuses märgitakse määruse (EÜ) nr 1782/2003 artikli 143b lõikes 5 osutatud tingimuste kohaselt kõlblikud alad.
Artikkel 138
Toetuse saamise tingimustega seotud vähendused ja väljaarvamised
1. Kui halduskontrolli või kohapeal tehtud kontrolli tulemusel leitakse, et deklareeritud pindala ja määruse (EÜ) nr 796/2004 artikli 2 punkti 22 tähenduses kindlaksmääratud pindala erinevus on üle 3 %, kuid mitte üle 30 % kindlaksmääratud pindalast, vähendatakse kõnealuse aasta jaoks ühtse pindalatoetuse alusel antavat summat leitud vahe kahekordse väärtuse võrra, välja arvatud määruse (EÜ) nr 796/2004 artiklis 72 määratletud vääramatu jõu või erandlike asjaolude korral.
Kui erinevus on üle 30 % kindlaksmääratud pindalast, kõnealuse aasta puhul toetust ei anta.
Kui erinevus on üle 50 %, arvatakse põllumajandustootja veel kord toetuse saajate hulgast välja toetuse suuruse ulatuses, mis vastab deklareeritud pindala ja kindlaksmääratud pindala vahele. Kõnealune summa tasaarvestatakse toetusemaksetega, mida põllumajandustootjal on õigus saada taotluste raames, mis ta esitab kolme kalendriaasta jooksul pärast kalendriaastat, mil eeskirjade eiramine on avastatud.
2. Kui deklareeritud pindala ja kindlaksmääratud pindala erinevused tulenevad tahtlikest eeskirjade eiramistest, ei anta kõnealusel kalendriaastal põllumajandustootjale toetust, millele tal oleks olnud õigus.
Kui erinevus on üle 20 % kindlaksmääratud pindalast, arvatakse põllumajandustootja veel kord toetuse saajate hulgast välja toetuse suuruse ulatuses, mis vastab deklareeritud pindala ja kindlaksmääratud pindala vahele. Kõnealune summa tasaarvestatakse toetusemaksetega, mida põllumajandustootjal on õigus saada taotluste raames, mis ta esitab kolme kalendriaasta jooksul pärast kalendriaastat, mil eeskirjade eiramine on avastatud.
3. Määruse (EÜ) nr 796/2004 artikli 2 punkti 22 tähenduses kindlaksmääratud pindala kehtestamiseks kohaldatakse määruse (EÜ) nr 1782/2003 artikli 143b lõike 5 ja lõike 6 esimese lõigu ning käesoleva määruse artikli 137 sätteid.
15. PEATÜKK
RIIKLIKUD TÄIENDAVAD OTSETOETUSED
(määruse (EÜ) nr 1782/2003 artikkel 143c)
Artikkel 139
Vähendamise koefitsient
Kui antud sektori riiklikud täiendavad otsetoetused ületavad komisjoni poolt määruse (EÜ) nr 1782/2003 artikli 143c lõikes 7 lubatud piirmäära, vähendatakse asjaomase sektori riiklike täiendavate otsetoetuste määra proportsionaalselt, kasutades vähendamise koefitsienti.
Artikkel 140
Kontrollimine ja karistused
1. Määrust (EÜ) nr 796/2004 kohaldatakse riikliku täiendava otsetoetuse suhtes, mida kaasrahastatakse vastavalt määruse (EÜ) nr 1257/1999 artiklile 33h.
2. Kui kaasrahastamist ei toimu, kohaldavad asjaomased uued liikmesriigid asjakohaseid kontrollimeetmeid, et tagada komisjoni loaga vastavalt määruse (EÜ) nr 1782/2003 artikli 143c lõikele 7 määratletud siseriiklike täiendavate otsetoetuste kõlblikkustingimuste täitmine.
Artikkel 141
Teatised
Uued liikmesriigid edastavad aruande siseriiklike täiendavate otsetoetuste rakendamismeetmete kohta enne rakendamisaastale järgneva aasta 30. juunit. Nimetatud aruanne peab sisaldama järgmist teavet:
(a) muudatused siseriiklikke täiendavaid otsetoetusi mõjutavas olukorras;
(b) toetusesaajate arv, hektarid või ühikud, mille eest toetust maksti, iga siseriikliku täiendava otsetoetuse kohta;
(c) aruanne vastavalt artiklile 140 kohaldatud kontrollimeetmete ja karistuste kohta.
Artikkel 142
Riigiabi
Määruse (EÜ) nr 1782/2003 artikli 143c lõikes 6 sätestatud komisjoni loale mittevastaval viisil makstud siseriiklikke täiendavaid otsetoetusi käsitletakse ebaseadusliku riigiabina nõukogu määruse (EÜ) nr 659/1999 ( 40 ) tähenduses.
15a PEATÜKK
SUHKRU ERITOETUS
Artikkel 142a
Määruse (EÜ) nr 796/2004 kohaldamine
Määruse (EÜ) nr 1782/2003 artiklis 143ba kehtestatud suhkru eritoetuse puhul kohaldatakse määruse (EÜ) nr 796/2004 artikleid 5, 10, 18–22, 65, 66, 67, 70, 71a, 72 ja 73.
16. PEATÜKK
TOOTMISEST KÕRVALDATUD MAA KASUTAMINE TOORAINE TOOTMISEKS
1. JAGU
Eesmärk ja määratlused
Artikkel 143
Eesmärk
1. Määruses (EÜ) nr 1782/2003 ettenähtud otsetoetuskavade raames tootmisest kõrvaldatud maad võib vastavalt nimetatud määruse artikli 55 punktile b ja artikli 107 lõike 3 esimesele taandele kasutada sellise tooraine kasvatamiseks, millest toodetakse ühenduses tooteid, mis ei ole mõeldud eeskätt inim- või loomatoiduks käesolevas peatükis ettenähtud tingimustel.
2. Suhkrupeeti, maapirni või sigurijuuri võib kasvatada tootmisest kõrvaldatud maal järgmistel tingimustel:
a) suhkrupeeti ei kasutata suhkru tootmiseks, nagu on määratletud komisjoni määruses (EÜ) nr 314/2002, ( 41 ) ei vahe-, kaas- ega kõrvalsaadusena;
b) sigurijuured ja maapirnid ei läbi hüdrolüüsiprotsessi, nagu on määratletud määruses (EÜ) nr 314/2002, ei toorainena, ei sellise vahesaadusena nagu inuliin, ei sellise kaassaadusena nagu oligofruktoos ega mis tahes kõrvalsaadusena.
Artikkel 144
Määratlused
Käesoleva peatüki kohaldamisel on:
a) taotleja põllumajandustootja, kes harib tootmisest kõrvaldatud maad vastavalt määruse (EÜ) nr 1782/2003 artikli 55 punktile b ja artikli 107 lõike 3 esimesele taandele;
b) kokkuostja iga isik, kes on sõlminud artiklis 147 ettenähtud lepingu ning kes ostab oma kuludega artiklis 145 nimetatud põllumajanduslikku toorainet XXIII lisas nimetatud eesmärkidel;
c) esmatöötleja põllumajandusliku tooraine kasutaja, kes kohustub seda esmaselt töötlema ühe või mitme käesoleva määruse XXIII lisas nimetatud toote saamiseks.
2. JAGU
Leping
Artikkel 145
Tooraine kasutamine
1. Tootmisest kõrvaldatud maal võib kasvatada igasugust põllumajanduslikku toorainet vastavalt määruse (EÜ) nr 1782/2003 artikli 53 punktile b ja artikli 107 lõike 3 esimesele taandele.
Tooraine töötlemisel saadud käesoleva määruse XXIII lisas nimetatud toiduks mittekasutatavate toodete majanduslik väärtus peab olema kõrgem kui kõigi teiste muul otstarbel kasutatavate ja sama töötlemise käigus saadud toodete väärtus, mis on määratud käesoleva määruse artikli 163 lõikes 3 kirjeldatud hindamismeetodi alusel.
2. Lõikes 1 nimetatud tooraine peab olema hõlmatud lepinguga vastavalt artiklile 147, ilma et see piiraks artikli 148 sätete kohaldamist.
3. Taotlejad tarnivad kogu koristatud tooraine kokkuostjale või esmatöötlejale, kes võtab tarne vastu ning tagab, et samaväärne kogus seda toorainet kasutatakse ühenduses ühe või mitme lisas XXIII nimetatud toiduks mittekasutatava lõpptoote tootmiseks.
Kui esmatöötleja kasutab tegelikult koristatud toorainet vahe- või kõrvalsaaduse tootmiseks, võib ta kasutada samaväärse koguse selliseid vahe- või kõrvalsaadusi ühe või mitme esimese taandes nimetatud lõppsaaduse valmistamiseks.
Teises lõigus osutatud juhul või kui kokkuostja müüb samaväärse koguse koristatud toorainet, teavitab esmatöötleja või kokkuostja pädevat asutust, kellele ta on esitanud tagatise. Kui see samaväärne kogus kasutatakse muus liikmesriigis kui see, kus tooraine koristati, teavitavad asjaomaste liikmesriikide pädevad asutused üksteist selliste tehingute üksikasjadest.
4. Lepingulisi suhteid reguleerivate siseriiklike sätete alusel võib esmatöötleja volitada kolmanda isiku vastu võtma toorainet toetust taotleva põllumajandustootja käest. Töötleja vastutab ainuisikuliselt käesolevas peatükis sätestatud kohustuste eest.
Artikkel 146
Erandid
1. Erandina artikli 145 lõigetest 2 ja 3 võivad liikmesriigid lubada taotlejal:
a) kasutada CN-koodide 1201 00 90 , 1205 10 90 , 1205 90 00 , 1206 00 91 ja 1206 00 99 alla kuuluvat kogu koristatud teravilja või õliseemneid:
i) kütusena oma põllumajandusettevõtte kütmiseks;
ii) oma põllumajandusettevõttes energia või biokütuse tootmiseks;
b) töödelda kogu koristatud tooraine oma põllumajandusettevõttes biogaasiks (CN-kood 2711 29 00 ).
2. Lõikes 1 osutatud juhtudel taotleja:
a) kohustub artiklis 147 osutatud lepingu asemel esitatava deklaratsiooni alusel kasutama või vahetult töötlema deklaratsioonis märgitud toorainet. Artikleid 147—164 kohaldatakse mutatis mutandis.
b) laseb kogu koristatud tooraine kaaluda liikmesriigi poolt selleks määratud asutuse või ettevõtte poolt ning peab eraldi arvestust kasutatud tooraine ning selle töötlemisest saadud toodete ja kõrvalsaaduste kohta; siiski võib teravilja, õliseemnete ja õle puhul või terviktaime kasutamise korral asendada kaalumise tooraine mahu mõõtmisega.
3. Esimest lõiget kohaldavad liikmesriigid võtavad kasutusele asjakohased kontrollimeetmed, et tagada tooraine kasutamine vahetult põllumajandusettevõttes või selle töötlemine CN-koodi 2711 29 00 alla kuuluvaks biogaasiks.
4. Teravili ja õliseemned, mida kasutatakse vastavalt lõike 1 punktile a, tuleb denatureerida liikmesriigi poolt kehtestatud meetodi alusel. Liikmesriigid võivad lubada lõike 1 punkti a alapunkti ii kohaselt õliseemnete töötlemisega toodetud õli denatureerimist õliseemnete asemel tingimusel, et selline denatureerimine toimub vahetult pärast seemnete töötlemist õliks ning seemnete edasist kasutamist kontrollitakse.
Artikkel 147
Leping
1. Taotlejad esitavad toetusetaotluse tõendamiseks pädevatele asutustele kokkuostjaga või esmatöötlejaga sõlmitud lepingud. Siiski võib liikmesriik otsustada, et lepingu võib sõlmida ainult taotleja ja esmatöötleja vahel.
2. Taotlejad tagavad, et nendes lepingutes on esitatud järgmised üksikasjad:
a) lepingupoolte nimed ja aadressid;
b) lepingu kehtivusaeg;
c) kõigi asjakohaste toorainete liigid ning iga liigi all olev pindala;
d) muud tingimused, mida kohaldatakse toorainekoguste tarnimisel, samuti õlitaimede puhul prognoositavad kogused, mille pädev asutus on asjakohase tooraine hulka esindavaks hinnanud;
e) kinnitus, et artikli 145 lõikes 3 sätestatud kohustused täidetakse;
f) tooraine eeldatav peamine lõppkasutus, mis on kooskõlas artikli 145 lõikes 1 ja artikli 163 lõikes 3 sätestatud tingimustega.
3. Taotlejad tagavad lepingute õigeaegse sõlmimise, et kokkuostjal või esmatöötlejal oleks võimalik esitada lepingu koopia oma liikmesriigi pädevale asutusele artikli 157 lõikes 1 sätestatud tähtajaks.
4. Kontrolli eesmärgil võivad liikmesriigid nõuda, et iga taotleja võib iga tooraine kohta sõlmida üksnes ühe tarnelepingu.
5. Kui leping hõlmab CN-koodiga 1205 10 90 , 1205 90 00 , 1206 00 91 , 1206 00 99 või 1201 00 90 märgitud rüpsi-, rapsi- ja päevalilleseemneid või sojaube, hoolitseb taotleja selle eest, et lepingus oleks peale lõikes 2 nimetatud teabe esitatud kõrvalsaaduste prognoositav üldkogus ja kõrvalsaaduste kogus, mis on mõeldud muuks kui inim- või loomatoiduks, väljendatuna mõlemal juhul liigi kaupa.
Nimetatud kogused arvutatakse järgmiste suhete alusel:
a) 100 kilogrammi CN-koodi 1205 10 90 või 1205 90 00 alla kuuluvaid rüpsi- ja/või rapsiseemneid võrdub 56 kilogrammi kõrvalsaadustega;
b) 100 kilogrammi CN-koodi 1206 00 91 või 1206 00 99 alla kuuluvaid päevalilleseemneid võrdub 56 kilogrammi kõrvalsaadustega;
c) 100 kilogrammi CN-koodi 1201 00 90 alla kuuluvaid sojaube võrdub 78 kilogrammi kõrvalsaadustega.
Artikkel 148
Tooraine, mida ei pea lepinguga hõlmama
Erandina artiklist 147 ei pea XXII lisas loetletud toorainet lepinguga hõlmama.
Toetuse saamiseks võtab põllumajandustootja, kes soovib tootmisest kõrvaldatud pindadel kasvatata nimetatud toorainet, oma liikmesriigi pädevale asutusele toetuse taotluse esitamise hetkel esitatud kirjaliku deklaratsiooniga kohustuse, et nimetatud tooraine kasutamisel põllumajandusettevõttes või nimetatud tooraine müümisel kasutatakse toorainet XXIII lisas ettenähtud eesmärkidel.
Artikkel 149
Õlitaimede kõrvalsaaduste samaväärsus sojajahuga
1. Asjaomane pädev asutus teavitab komisjoni niipea kui võimalik ja hiljemalt tooraine koristamise aasta 30. juuniks inim- või loomatoiduks mõeldud kõrvalsaaduste prognoositavate kogustest liigi kaupa vastavalt artiklis 147 nimetatud lepingutele, kui nimetatud lepingud on sõlmitud CN-koodi 1205 10 90 , 1205 90 00 , 1206 00 91 , 1206 00 99 või 1201 00 90 alla kuuluvate rüpsi-, rapsi- ja päevalilleseemnete või sojaubade kohta, ning nimetatud õlitaimedega kaetud pindadest iga liigi kaupa.
2. Komisjon arvutab inim- või loomatoiduks mõeldud kõrvalsaaduste prognoositava koguse väljendatuna sojajahu-ekvivalendina vastavalt lõikele 1 esitatud teabe alusel, kasutades järgmisi koefitsiente:
— sojakook: 48 %,
— rapsikook: 32 %,
— päevalillekook: 28 %.
Kui komisjon leiab lõikele 1 vastava arvutuse alusel, et inim- või loomatoiduks mõeldud kõrvalsaaduste ülemmäär üks miljon tonni on ületatud, kehtestab ta niipea kui võimalik ja hiljemalt tooraine koristusaasta 31. juuliks iga lepingu suhtes kohaldatava vähendava protsendimäära, et arvutada inim- või loomatoiduks mõeldud kõrvalsaaduste maksimumkogus.
3. JAGU
Lepingu muudatused ja lõpetamine
Artikkel 150
Lepingu muudatused ja lõpetamine
Kui lepingupooled muudavad lepingut või lõpetavad selle pärast seda, kui taotleja on esitanud toetusetaotluse, säilib taotleja õigus toetust taotleda üksnes tingimusel, et ta teavitab pädevat asutust lepingu muutmisest või lõpetamisest hiljemalt taotluse muutmiseks asjaomases liikmesriigis sätestatud tähtpäevaks, et võimaldada nõutava kontrolli läbiviimist.
Artikkel 151
Erandlikud asjaolud
Kui taotlejad teatavad pädevatele asutustele, et erandlike asjaolude tõttu ei ole neil võimalik tarnida kogu lepingus täpsustatud tooraine kogust või osa sellest, ning ilma et see piiraks artikli 150 kohaldamist, võivad pädevad asutused pärast kõnealuste erandlike asjaolude kohta piisavate tõendite saamist anda loa õigustatud muudatuste tegemiseks lepingutes või lepingute lõpetamiseks.
Kui lepingualune maa väheneb lepingusse tehtavate muudatuste tagajärjel või kui leping lõpetatakse, peab taotleja oma toetuse saamise õiguse säilimiseks:
a) kõrvaldama asjaomased pinnad tootmisest pädeva asutuse lubatud meetoditel;
b) mitte müüma, loovutama ega kasutama lepinguga mittehõlmatud pindadel kasvatatud toorainet.
Artikkel 152
Muutused lõppkasutuses
Ilma et see piiraks artikli 150 kohaldamist, võivad kokkuostjad või esmatöötlejad muuta artikli 147 lõike 2 punktis f osutatud tooraine eeldatavat peamist lõppkasutust, kui lepinguline tooraine on neile tarnitud ning on täidetud artikli 154 lõikes 1 ja artikli 157 lõike 3 esimeses taandes sätestatud tingimused.
Lõppkasutust muudetakse vastavalt artikli 145 lõike 1 teises taandes ja artikli 163 lõikes 3 sätestatud tingimustele.
Kokkuostjad või esmatöötlejad saadavad eelteate nõutavate kontrollide teostamiseks oma riigi pädevatele asutustele.
4. JAGU
Tüüpilised saagised ja tarnitud kogused
Artikkel 153
Tüüpilised saagised
Liikmesriigid kehtestavad igal aastal asjakohase menetlusega kohustuslikud tüüpilised saagised ning teavitavad nendest asjaomaseid taotlejaid.
Siiski võib XXII lisas loetletud tooraine kohustusliku tüüpilise saagise nõudest vabastada.
Artikkel 154
Tarnitavad kogused
1. Taotlejad deklareerivad koristatud tooraine koguse liikide kaupa oma riigi pädevatele asutustele ning kinnitavad tarnitud tooraine kogused ja tarne vastu võtnud osapooled.
2. Tegelikud taotlejate poolt kokkuostjale või esmatöötlejatele tarnitavad kogused peavad olema vähemalt võrdsed tüüpilise saagisega.
Nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel võivad liikmesriigid siiski erandina lubada saagisest kuni 10 % väiksemat kogust.
Kui pädevad asutused on lubanud vastavalt artiklile 151 lepinguid muuta või need lõpetada, võivad nad lisaks sellele põhjendatud juhtudel vähendada koguseid, mille taotlejad peavad tarnima esimese lõigu kohaselt.
5. JAGU
Toetuse maksmise tingimused
Artikkel 155
Toetuse maksmine
1. Toetust võib taotlejatele maksta enne tooraine töötlemist. Siiski makstakse toetust üksnes siis, kui käesoleva peatükiga hõlmatud tooraine nõutud kogused on kokkuostjale või esmatöötlejale tarnitud ning kui:
a) on esitatud artikli 154 lõikes 1 ettenähtud deklaratsioon;
b) lepingu koopia on üle antud pädevale asutusele, kellele kokkuostja või esmatöötleja allub vastavalt artikli 158 lõikele 1, ning artikli 145 lõikes 1 nimetatud tingimused on täidetud;
c) pädev asutus on saanud tõendi selle kohta, et artikli 158 lõikes 2 osutatud tagatis on kogu ulatuses esitatud;
d) maksmise eest vastutav pädev asutus on kontrollinud, et artiklis 147 sätestatud tingimused on iga taotluse puhul täidetud.
2. Kaheaastaste kultuuride puhul, kui tooraine koristatakse ja järelikult ka tarnitakse üksnes teisel kasvatusaastal, makstakse toetust mõlemal aastal pärast lepingu sõlmimist artikli 147 kohaselt tingimusel, et pädev asutus on kindlaks teinud, et:
a) käesoleva artikli lõike 1 punktides b, c ja d sätestatud kohustused on täidetud alates esimesest kasvatusaastast ja
b) teisel kasvatusaastal on täidetud käesoleva artikli lõike 1 punktis a sätestatud kohustused ning edastatakse artikli 157 lõike 3 esimeses taandes osutatud teave.
Toetust esimese kasvatusaasta eest makstakse siiski üksnes juhul, kui pädevatele asutustele tõendatakse, et on esitatud artikli 158 lõikes 2 sätestatud tagatis. Teisel kasvatusaastal ei pea toetuse väljamaksmiseks tagatist esitama.
3. Püsi- või mitmeaastaste kultuuride puhul makstakse toetust igal aastal alates lepingu sõlmimisest. Lõikes 2 sätestatud tingimusi kohaldatakse mutatis mutandis.
6. JAGU
Kokkuostja ja esmatöötleja kohustused
Artikkel 156
Töötlejate arv
Toiduks mittekasutatavad tooted valmistab maksimaalselt kolmas töötleja.
Artikkel 157
Kohustused
1. Kokkuostjad või esmatöötlejad esitavad lepingu koopia oma pädevatele asutustele liikmesriigi sätestatud tähtajal hiljemalt kõnealuse aasta toetusetaotluste esitamise tähtpäeval.
Kui taotlejad ja kokkuostjad või esmatöötlejad muudavad lepinguid või lõpetavad need enne artiklis 150 osutatud kuupäeva asjaomasel aastal, esitavad kokkuostjad või esmatöötlejad hiljemalt kõnealuseks kuupäevaks oma riigi pädevatele asutustele muudetud või lõpetatud lepingu koopia.
2. Esmatöötlejad esitavad oma riigi pädevatele asutustele nõutud teabe asjaomase töötlemisahela kohta, eelkõige hindade ja toodetavate lõppsaaduste koguste määramiseks kasutatavate tehniliste töötluskoefitsientide kohta. Koefitsiendid on sätestatud artikli 164 lõike 2 teises lõigus.
3. Kokkuostjad või esmatöötlejad, kes on taotlejatelt tooraine tarned vastu võtnud, teatavad oma riigi pädevatele asutustele liikmesriikide poolt määratud tähtajaks, mis võimaldab toetuse maksmist määruse (EÜ) nr 1782/2003 artiklis 28 ettenähtud ajavahemikus, vastuvõetud tooraine kogused, täpsustades liigi, tooraine tarninud lepingupoole nime ja aadressi, tarnekoha ning lepingu viitenumbri.
Kui kokkuostjate või esmatöötlejate liikmesriigid ei ole samad kui liikmesriigid, kus tooraine kasvatati, teatavad asjaomased pädevad asutused tarnitud tooraine üldkogused 40 tööpäeva jooksul alates esimeses lõigus osutatud teabe saamisest taotleja liikmesriigi pädevale asutusele.
7. JAGU
Tagatised
Artikkel 158
Kokkuostja või esmatöötleja tagatis
1. Kokkuostjad või esmatöötlejad esitavad oma riigi pädevatele asutustele asjaomases liikmesriigis asjaomaseks aastaks kehtestatud maksetaotluste esitamise tähtajaks kogu lõikes 2 sätestatud tagatise.
2. Iga tooraine puhul arvutatakse tagatise suurus, korrutades asjaomase kokkuostja või esmatöötleja poolt allakirjutatud lepinguga hõlmatud ning asjaomase tooraine tootmiseks kasutatavate haritud põllumaade kogupindala määraga 250 eurot hektari kohta.
3. Kui lepinguid muudetakse või need lõpetatakse vastavalt artiklitele 150 või 151, kohandatakse vastavalt ka esitatud tagatiste suurusi.
4. Iga tooraine liigi puhul vabastatakse osa tagatisest tingimusel, et kõnealuse kokkuostja või esmatöötleja pädeva asutuse valduses on tõend selle kohta, et:
a) kõnealuse tooraine kogus on töödeldud kooskõlas artikli 147 lõike 2 punktis f sätestatud nõuetega, kusjuures vajadusel on arvestatud artikli 152 kohaselt tehtud muudatusi;
b) kui leping hõlmab CN-koodi 1205 00 90 , 1206 00 91 , 1206 00 99 või 1201 00 90 alla kuuluvaud rüpsi- rapsi- ja päevalilleseemneid või sojaube ja kui kohaldatakse artikli 149 lõike 2 teises lõigus ettenähtud menetlust, on olemas tõend, et kõrvalsaaduste kogustele, mis ületavad inim- või loomatoiduks mõeldud kõrvalsaaduste maksimumkogused, on leitud muud turustuskohad kui toiduaineteturg.
5. Ilma et see piiraks lõike 4 sätete kohaldamist, vabastatakse kokkuostja poolt esitatud tagatis peale seda, kui kõnealune tooraine on esmatöötlejale tarnitud, tingimusel et kokkuostja pädeva asutuse käsutuses on tõend, et esmatöötleja on esitanud samaväärse tagatise oma pädevale asutusele.
Artikkel 159
Põhi- ja kõrvalnõuded
1. Põhinõuded komisjoni määruse (EMÜ) nr 2220/85 artikli 20 tähenduses on järgmised kohustused:
a) kohustus töödelda tooraine kogused peamiselt lepingus nimetatud lõppsaadusteks. Tooraine töödeldakse saagikoristusele järgneva teise aasta 31. juuliks;
b) kohustus leida enne punktis a nimetatud kuupäeva muud turustuskohad kui toiduaineteturg kõrvalsaadustele, mille kogused ületavad inim- või loomatoiduks mõeldud kõrvalsaaduste maksimaalsed kogused, kui kohaldatakse käesoleva määruse artikli 149 lõike 2 teises lõigus ettenähtud menetlust;
c) kohustus lisada toodetele kontrolleksemplar T5 vastavalt käesoleva määruse artiklitele 160 ja 161.
2. Järgmised kokkuostjate või esmatöötlejate kohustused on määruse (EMÜ) nr 2220/85 artikli 20 tähenduses kõrvalnõuded:
a) kohustus vastu võtta kogu taotleja tarnitud tooraine vastavalt käesoleva määruse artikli 145 lõikele 3;
b) kohustus esitada lepingu koopiad vastavalt käesoleva määruse artikli 157 lõikele 1;
c) kohustus esitada teave vastavalt käesoleva määruse artikli 157 lõike 3 esimesele taandele;
d) kohustus esitada tagatis vastavalt käesoleva määruse artikli 158 lõikele 1.
8. JAGU
Dokumendid, mis hõlmavad müüki, üleandmist või tarnimist teise liikmesriiki või eksporti
Artikkel 160
Kontrolleksemplar T5
1. Kui töötleja müüb või annab üle teistele töötlejatele teistes liikmesriikides artikli 147 kohaselt lepingutega hõlmatud vahesaadused, lisatakse neile toodetele määruse (EMÜ) nr 2454/93 kohaselt välja antud kontrolleksemplarid T5.
Kui kokkuostja müüb või annab üle esmatöötlejatele teistes liikmesriikides lepinguga hõlmatud tooraine, kohaldatakse esimese lõigu sätteid.
2. Kontrolleksemplaride T5 lahtrisse 104 rubriiki “Muud” tuleb teha üks järgmistest kannetest:
— Producto destinado a su transformación o entrega de acuerdo con lo establecido en el articulo 147 del Reglamento (CE) no 1973/2004 de la Comisión;
— Použito pro zpracování nebo dodávku v souladu s článkem 147 nařízení Rady (ES) 1973/2004
— Skal anvendes til forarbejdning eller levering i overensstemmelse med artikel 147 i Kommissionens forordning (EF) nr. 1973/2004
— Zur Verarbeitung oder Lieferung gemäß Artikel 147 der Verordnung (EG) Nr. 1973/2004 der Kommission zu verwenden
— Προς χρήση για μεταποίηση ή παράδοση σύμφωνα με το άρθρο 147 του κανονισμού (ΕΚ) αριθ. 1973/2004 της Επιτροπής
— To be used for processing or delivery in accordance with Article 147 of Commission Regulation (EC) No 1973/2004
— Kasutamiseks töötlemisel või tarnimisel vastavalt komisjoni määruse (EÜ) nr 1973/2004 artiklile 147
— À utiliser pour transformation ou livraison conformément aux dispositions de l'article 147 du règlement (CE) no 1973/2004 de la Commission
— Da consegnare o trasformare conformemente all'articolo 147 del regolamento (CE) n. 1973/2004 della Commissione
— Izmantot pārstrādei vai piegādei saskaņā ar Komisijas Regulas (EK) Nr. 1973/2004 147. panta nosacījumiem
— Naudoti perdirbimui arba pristatymui pagal Komisijos reglamento (EB) Nr. 1973/2004 147 straipsnio nuostatas
— A Bizottság 2004/1973/EK rendelete szerint feldolgozásra, vagy átadásra használandó
— Te gebruiken voor verwerking of aflevering overeenkomstig artikel 147 van Verordening (EG) nr. 1973/2004 van de Commissie
— Do wykorzystania w procesie przetwórstwa bądź do dostawy zgodnie z postanowieniami zawartymi w art. 147 rozporządzenia Komisji (WE) nr 1973/2004
— A utilizar para transformação ou entrega em conformidade com o artigo 147 do Regulamento (CE) n.o 1973/2004 da Comissão
— Na spracovanie alebo dodávku v súlade s článkom 147 nariadenia Komisie (ES) č. 1973/2004
— Se uporablja za predelavo ali dostavo v skladu s členom 147 Uredbe Komisije (ES) št. 1973/2004
— Käytetään jalostamiseen tai toimittamiseen komission asetuksen (EY) N:o 1973/2004 147 artiklan mukaisesti
— Används till bearbetning eller leverans i enlighet med artikel 147 i kommissionens förordning (EG) nr 1973/2004.
Artikkel 161
Ekspordiks mõeldud kontrolleksemplar T5
Kui üks või mitu artikli 147 kohaselt lepingutega hõlmatud lõppsaadust, vahesaadust, kaas- või kõrvalsaadust on mõeldud ekspordiks kolmandatesse riikidesse, tuleb nende transpordil ühenduse territooriumil neile lisada kontrolleksemplar T5, mille on kehtestanud tooraine päritoluriigi pädev asutus.
Kontrolleksemplaride T5 lahtrisse 104 rubriiki “Muud” tuleb teha üks järgmistest kannetest:
— Este producto no podrá acogerse a ninguna de las medidas previstas en el apartado 2 del artículo 1 del Reglamento (CE) no 1258/1999 del Consejo
— Pro tento produkt nemůže být poskytnuto financování podle čl. 1 odst. 2 nařízení (ES) č. 1258/1999 Rady
— De finansieringsforanstaltninger, der er omhandlet i artikel 1, stk. 2, i Rådets forordning (EF) nr. 1258/1999, kan ikke anvendes på dette produkt
— Dieses Erzeugnis kommt für keine Finanzierungen gemäß Artikel 1 Absatz 2 der Verordnung (EG) Nr. 1258/1999 des Rates in Betracht
— Το προϊόν αυτό δεν μπορεί να τύχει καμιάς από τις χρηματοδοτήσεις που προβλέπονται στο άρθρο 1 παράγραφος 2 του κανονισμού (ΕΚ) αριθ. 1258/1999 του Συμβουλίου
— This product shall not qualify for any benefit pursuant to Article 1(2) of Council Regulation (EC) No 1258/1999
— Kõnealuse toote puhul nõukogu määruse (EÜ) nr 1258/1999 artikli 1 lõikele 2 vastavaid soodustusi ei anta.
— Ce produit ne peut pas bénéficier des financements prévus à l'article ler, paragraphe 2, du règlement (CE) no 1258/1999 du Conseil
— Questo prodotto non può beneficiare delle misure di cui all'articolo 1, paragrafo 2 del regolamento (CE) n. 1258/1999 del Consiglio
— Šis produkts nevar saņemt Padomes Regulas (EK) Nr. 1258/1999 1. panta 2. punktā noteikto finansējumu
— Šiam produktui netaikoma jokia išmoka pagal Tarybos reglamento (EB) Nr. 1258/1999 1 straipsnio 2 punktą.
— Ez a termék nem jogosult az 1258/1999/EK tanácsi rendelet 1. cikkének (2) bekezdése szerinti semmilyen ellátásra
— Dit product komt niet in aanmerking voor financieringen zoals bedoeld in artikel 1, lid 2, van Verordening (EG) nr. 1258/1999 van de Raad
— Ten produkt nie kwalifikuje się do finansowania przewidzianego w art. 1 ust. 2 rozporządzenia Rady (WE) nr 1258/1999
— O presente produto não pode beneficiar de medidas ao abrigo do n.o 2 do artigo 1.o do Regulamento (CE) n.o 1258/1999 do Conselho
— Tento produkt nie je oprávnený na financovanie uvedené v odseku 2 článku 1 nariadenia Rady (ES) č. 1258/1999
— Ta proizvod ni upravičen do financiranja iz člena 1(2) Uredbe Sveta (ES) št. 1258/1999
— Tähän tuotteeseen ei sovelleta neuvoston asetuksen (EY) N:o 1258/1999 1 artiklan 2 kohdan mukaisia toimenpiteitä
— De åtgärder som avses i artikel 1.2 i rådets förordning (EG) nr 1258/1999 kan inte användas för denna produkt.
Esimese ja teise lõigu sätteid kohaldatakse ainult juhul, kui XXIII lisas nimetatud lõppsaadusele, artiklis 147 ettenähtud lepinguga hõlmatud vahesaadusele, kaas- või kõrvalsaadusele makstakse eksporditoetust ja kui toode või saadus saadi toorainest, mis kasvatati väljaspool kehtivat korda.
Artikkel 162
Kontrolleksemplariga T5 samaväärsed dokumendid
Kui kontrolleksemplari T5 ei ole kahe kuu jooksul pärast artikli 159 lõike 1 punktis a nimetatud tähtaja lõppemist tagastatud kokkuostja või esmatöötleja asukohaks oleva liikmesriigi kontrollivale lähtetolliasutusele esmatöötlejast olenemata asjaolude tõttu, võib erandina artikli 159 lõike 1 punktist b aktsepteerida allpool nimetatud dokumente kui kontrolleksemplariga T5 samaväärseid:
a) vahetoodete ostuarved;
b) edasitöötleja kinnitus, mis tõendab tooraine lõplikku töötlemist toiduks mittekasutatavateks toodeteks;
c) edasitöötleja poolt esitatud tõestatud koopiad raamatupidamisdokumentidest, mis tõendavad töötlemise toimumist.
9. JAGU
Kontroll
Artikkel 163
Arvestuse pidamine
1. Liikmesriigi pädev asutus määratleb kokkuostjate või töötlejate poolt peetavad arvestusdokumendid ja nende täitmise sageduse, mis on vähemalt kord kuus.
Kokkuostjate puhul sisaldavad arvestusdokumendid vähemalt järgmisi andmeid:
a) käesoleva korra raames töötlemiseks mõeldud ostetud ja müüdud igasuguse tooraine kogused;
b) esmatöötleja nimi ja aadress.
Töötlejate puhul sisaldavad arvestusdokumendid vähemalt järgmisi andmeid:
a) töötlemiseks ostetud erinevate taimse tooraine kogused;
b) töödeldud tooraine kogused ning nendest saadud lõpp-, kaas- ja kõrvalsaaduste kogused ja tüübid;
c) kadu töötlemisel;
d) hävitatud kogused ja hävitamise põhjused;
e) töötleja poolt müüdud või üle antud saaduste kogused ja tüübid ning saadud hinnad;
f) vajaduse korral edasitöötlejate nimed ja aadressid.
2. Kokkuostja või esmatöötleja pädev asutus kontrollib, et esitatud leping vastab artikli 145 lõikes 1 sätestatud tingimustele. Kui kõnealused tingimused ei ole täidetud, teavitatakse sellest pädevaid asutusi taotleja riigis.
3. Artikli 145 lõikes 1 nimetatud toodete majandusliku väärtuse arvutamiseks võrdlevad asjaomased pädevad asutused artikli 157 lõikes 2 osutatud teabe põhjal kõikide toiduks mittekasutatavate toodete väärtuste summat kõikide teiste muul otstarbel kasutatavate ja sama töötlemisoperatsiooni käigus saadud toodete väärtuste summaga. Iga väärtus võrdub kõnealuse koguse ja eelmise turustusaasta jooksul registreeritud keskmiste tehasehindade korrutisega. Kui need hinnad ei ole kättesaadavad, määravad pädevad asutused asjakohased hinnad kindlaks eelkõige artikli 157 lõikes 2 osutatud teabe põhjal.
Artikkel 164
Kontroll kokkuostjate ja töötlejate territooriumil
1. Pädevad asutused liikmesriikides, kus asuvad kokkuostjad, kontrollivad vähemalt 25 % selle liikmesriigi territooriumil asuvat riskianalüüsi alusel valitud kokkuostjat. See kontroll sisaldab füüsilist kontrolli ja kaubandusdokumentide inspekteerimist, eesmärgiga kontrollida, et tooraine kokkuost ja tarned on kooskõlas.
2. Pädevad asutused liikmesriikides, kus toimub töötlemine, kontrollivad artikli 146 lõikest 1 kinnipidamist vähemalt 25 % selle liikmesriigi territooriumil asuvat riskianalüüsi alusel valitud töötlejat. Nimetatud kontroll hõlmab vähemalt:
a) kõikide energiatoodete väärtuste summa võrdlust kõikide teiste muul otstarbel kasutatavate ja sama töötlemisoperatsiooni käigus saadud toodete väärtuste summaga;
b) töötleja tootmissüsteemi analüüsi, mis sisaldab füüsilist kontrolli ja kaubandusdokumentide inspekteerimist, eesmärgiga kontrollida, et töötlejate puhul on taimse tooraine, lõpp-, kaas- ja kõrvalsaaduste tarned täpselt kooskõlas.
Esimese lõigu punktis b nimetatud kontrolli teostamisel lähtuvad pädevad asutused eelkõige kõnealuse tooraine tehnilistest töötluskoefitsientidest. Kui nimetatud koefitsiendid on sätestatud eksporti reguleerivates ühenduse õigusaktides, siis kohaldatakse nimetatud koefitsiente. Kui ühenduse õigusaktides on sätestatud muud koefitsiendid, siis kohaldatakse muid koefitsiente. Kõigil muudel juhtudel toetutakse kontrollimisel töötleva tööstuse üldtunnustatud koefitsientidele.
3. Artiklis 146 nimetatud töötlemisoperatsioonide kontroll viiakse läbi 10 % riskianalüüsi alusel valitud taotleja puhul, võttes arvesse:
a) toetuse summat;
b) põllumajanduslike maatükkide arvu ja toetusetaotlusega hõlmatud põllumaa pindala;
c) arengut võrreldes eelnenud aastaga;
d) eelmistel aastatel tehtud kontrollide tulemusi;
e) muid liikmesriikide poolt kindlaksmääratavaid parameetreid, lähtudes esitatud lepingute tüüpilisusest.
4. Kui lõikes 3 nimetatud kontrolli käigus ilmneb eeskirjade eiramisi vähemalt 3 % juhtudest, teeb pädev asutus samal aastal täiendava kontrolli ning järelikult suurendab järgmisel aastal kohapeal kontrollitavate põllumajandustootjate protsenti.
5. Kui on sätestatud, et teatavad lõigetes 1, 2 ja 3 nimetatud kontrollitoimingud võib teostada kontrollproovi korras, peab selline proov tagama usaldusväärse ja tüüpilise kontrollimise taseme.
6. Iga kohapealse kontrolli kohta koostatakse kontrollakt, kuhu on märgitud andmed tehtud kontrollide kohta ning mis on inspektori poolt allkirjastatud. Eelkõige näidatakse aktis järgmist:
a) kontrolli kuupäev;
b) kohalolnud isikud;
c) kontrollitud ajavahemik;
d) kasutatud kontrollitehnikad, kaasa arvatud viide kontrollproovide meetodile, kui see on vajalik;
e) kontrolli tulemused.
Artikkel 165
Kanepi tootmine
Kohaldatakse määruse (EÜ) nr 795/2004 artikli 29 ja määruse (EÜ) nr 796/2004 artikli 33 kanepiga seotud sätteid.
Artikkel 166
Lisameetmed ja vastastikune abi
1. Liikmesriigid võtavad käesoleva peatüki nõuetekohaseks kohaldamiseks kõik vajalikud lisameetmed ning annavad vajaduse korral vastastikust abi käesolevas peatükis sätestatud kontrollide läbiviimiseks. Kui käesolevas peatükis ei sätestata asjakohaseid vähendamisi ja väljaarvamisi, võivad liikmesriigid seejuures kohaldada asjakohaseid riiklikke sanktsioone toetuse eraldamise protseduuriga seotud turuosaliste suhtes.
2. Liikmesriigid osutavad üksteisele vastastikust abi tõhusa kontrolli tagamiseks ning võimaldavad esitatud dokumentide ehtsuse ja vahetatud andmete täpsuse kontrollimist vajalikus või käesoleva peatükiga nõutud ulatuses.
10. JAGU
Toetuskavast väljaarvamine ja hindamine
Artikkel 167
Tooraine toetuskavast väljaarvamine
Liikmesriigid võivad käesoleva peatükiga kehtestatud toetuskavast välja arvata iga põllumajandusliku tooraine, kui selline tooraine tekitab raskusi kontrollimise, tervisekaitse, keskkonna, karistusõiguse või valmis toiduks mittekasutatavate toodete vähendatud määra seisukohast.
Artikkel 168
Minimaalne pindala
Liikmesriigid võivad kehtestada iga artikli 45 lõikes 1 nimetatud tooraine kasvatamiseks minimaalse pindala.
Artikkel 169
Hindamine
Enne 15. oktoobrit pärast asjaomase turustusaasta lõppu esitavad liikmesriigid komisjonile järgmise teabe:
a) põllumaad vastavalt iga tooraine liigile, mis on hõlmatud artiklis 147 nimetatud lepinguga ning artikli 146 ja artikli 148 lõikes 2 nimetatud deklaratsiooniga;
b) iga liiki tooraine ja saadud lõpp-, kõrval- ja kaassaaduste kogused ning kasutatud tooraine liik;
c) artikli 146 alusel võetud meetmed;
d) artikli 167 kohaselt toetuskavast välja arvatud toorained;
e) artikli 168 kohaselt kehtestatud minimaalsed pindalad.
17. PEATÜKK
TOETUS HUMALA ALL OLEVA MAA EEST
Artikkel 170
Lisatoetus humalat tootvatele põllumajandustootjatele
1. Määruse (EÜ) nr 1782/2003 artikli 68a teises lõikes osutatud lisatoetus määratakse hektari kohta humalat tootvatele põllumajandustootjatele nimetatud määruse artiklis 110o sätestatud tingimustele vastavatele aladele:
a) mille istutustihedus on ühtlane ning kahekordselt toestatud taimede puhul vähemalt 1 500 taime hektari kohta või ühekordselt toestatud taimede puhul vähemalt 2 000 taime hektari kohta;
b) mida on korrapäraselt hooldatud.
2. Määruse (EÜ) nr 1782/2003 artikli 110o teises taandes osutatud humalakasvatusala on välimisi toestusteibaid ühendava traadiga piiratud maatükk. Kui selles reas on humalataimi, lisatakse kõnealuse ala igale küljele täiendav riba, mille laius vastab kõnealuse maatüki hooldusradade keskmisele laiusele. Kõnealune täiendav riba ei tohi olla osa üldkasutatavast teest. Humalarivide otstes asuvad kaks põllupeenart, mis on vajalikud põllutöömasinate manööverdamiseks, kuuluvad alasse, tingimusel et kummagi põllupeenra laius ei ole üle kaheksa meetri ja nad ei moodusta osa üldkasutatavast teest.
3. Alad, kus kasvavad noored humalataimed, mida on kasvatatakse peamiselt istutusmaterjaliks, ei ole lisatoetuse saamiseks kõlblikud.
4. Lisatoetuste saamiseks eraldatud kogusumma jaotakse ühtlaselt kõlblike humalakasvatusalade vahel asjassepuutuvate liikmesriikide territooriumidel.
Artikkel 171
Tunnustatud humalatootjarühmadele maksvad toetused
1. Tunnustatud tootjarühmad esitavad taotluse määruse (EÜ) nr 1782/2003 artikli 68a teises lõikes osutatud toetuse saamiseks hiljemalt saagikoristusaasta 1. septembriks.
2. Tunnustatud tootjarühmale makstud summat kasutatakse määruse (EÜ) nr 1696/71 artikli 7 lõike 1 punktides a—d sätestatud meetmete jaoks 3 aasta jooksul pärast nende summade väljamaksmist. Kõnealuse perioodi jooksul kasutamata jäänud summad tagastatakse makseasutusele ja arvatakse maha Euroopa Põllumajanduse Arendus- ja Tagatisfondi tagatisrahastu poolt finantseeritud kulutustest.
3. Vastavalt määruse (EÜ) nr 1696/71 artikli 12 lõike 5 punktile c saagikoristusaastale 2005 eelnenud koristustele andmata jäänud toetus kasutatakse ära enne 31. detsembrit 2008.
4. Tunnustatud tootjarühmadele toetust maksev liikmesriik edastab komisjonile igal aastal aruande toetusraha kasutamise kohta selle riigi tunnustatud tootjarühmade poolt, lisades kirjeldusega määruse (EÜ) nr 1696/71 artikli 7 lõike 1 punktides a—d sätestatud meetmetest, mida toetusega rahastati. Nimetatud aruanne saadetakse hiljemalt iga aasta 30. juuniks.
5. Antud liikmesriigis tunnustatud tootjarühmadele määruse (EÜ) nr 1782/2003 artikli 68a teises lõikes sätestatud toetustena saadaolev kogusumma jaotakse neile rühmadele võrdeliselt käesoleva määruse artiklis 170 toodud tingimustele vastavate pindaladega, mille kohta nende rühmade liikmed esitasid taotlused vastavalt määruse (EÜ) nr 796/2004 II osa II jaotisele.
17a. PEATÜKK
PUUVILLA SORDIPÕHINE TOETUS
Artikkel 171a
Puuvillatootmise põllumajandusmaade heakskiitmine
Liikmesriigid kehtestavad objektiivsed kriteeriumid, mille alusel kiidetakse põllumajandusmaad heaks määruse (EÜ) nr 1782/2003 artiklis 110a sätestatud puuvilla eritoetuse saamiseks.
Need kriteeriumid põhinevad ühel või mitmel järgmistest elementidest:
a) nende piirkondade põllumajandus, mille jaoks puuvillatootmine on oluline;
b) kõnesolevate piirkondade mulla- ja kliimatingimused;
c) niisutussüsteem;
d) rotatsioonisüsteemid ja viljelustehnikad, mis tõenäoliselt parandavad keskkonda.
Artikkel 171aa
Külvisortide heakskiitmine
Liikmesriigid kinnitavad ühenduse kataloogis registreeritud sordid, mis on kohandatud turu vajadustele.
Artikkel 171ab
Abikõlblikkuse tingimused
Määruse (EÜ) nr 1782/2003 artikli 110b lõikes 1 osutatud alade külv saavutatakse minimaalse taimede tihedusega, mille kehtestab liikmesriik vastavalt mulla- ja kliimatingimustele ning vajaduse korral piirkondlikele iseärasustele.
Artikkel 171ac
Agronoomiatavad
Liikmesriikidel on lubatud kehtestada erieeskirjad kultuuride hooldamiseks normaalsetes kasvutingimustes vajalike agronoomiatavade, välja arvatud koristustööde kohta.
Artikkel 171ad
Toetussumma arvestamine abikõlbliku hektari kohta
1. Ilma et see piiraks käesoleva määruse artikli 171ag sätteid korrutatakse Hispaania ja Portugali puhul, kui abikõlblik puuvillapind ületab määruse (EÜ) nr 1782/2003 artikli 110c lõikes 1 kehtestatud riikliku baaskülvipinna, nimetatud artikli lõikes 2 ettenähtud toetussumma vähenduskoefitsiendiga, mis saadakse baaskülvipinna jagamisel abikõlbliku pinnaga.
2. Ilma et see piiraks käesoleva määruse artikli 171ag sätteid, saadakse Kreeka puhul, kui abikõlblik puuvillapind on suurem kui 300 000 hektarit, hektari kohta makstava toetuse summa, liites 594 eurot korda 300 000 hektarit ja täiendava summa, mis on korrutatud 300 000 hektarit ületava pindalaga, ning jagades saadud summa abikõlbliku kogupindalaga.
Esimeses lõikes osutatud täiendav summa võrdub:
— 342,85 euroga, kui abikõlblik pindala on suurem kui 300 000 hektarit ja väiksem kui 370 000 hektarit või sellega võrdne,
— 342,85 eurot korda vähenduskoefitsient, mis võrdub 70 000 jagatud abikõlblike hektarite arvuga, mis ületavad 300 000 , kui abikõlblik pindala on suurem kui 370 000 hektarit.
Artikkel 171ae
Tootmisharudevaheliste organisatsioonide heakskiitmine
1. Igal aastal kiidavad liikmesriigid enne 31. detsembrit heaks järgmise aasta külviperioodiks iga puuvillatootmisega tegeleva tootmisharudevahelise organisatsiooni, kes seda taotleb, ja:
a) kelle hõlmatav kogupindala ületab liikmesriigi kehtestatud vähemalt 10 000 ha piiri, mis vastab artiklis 171a osutatud heakskiidukriteeriumidele ja mis sisaldab vähemalt üht toorpuuvillaettevõtet;
b) kelle täpselt kindlaksmääratud tegevus on suunatud eelkõige:
— toodetud toorpuuvilla väärtustamise arendamisele,
— toorpuuvillatehaste vajadustele vastava toorpuuvilla kvaliteedi parandamisele,
— keskkonnasäästlike tootmismeetodite kasutamisele;
c) kes on vastu võtnud töökorra, mis puudutab eelkõige:
— liitumistingimusi ja osamakseid kooskõlas siseriiklike ja ühenduse õigusaktidega,
— vajaduse korral maatükkide kategooriate alusel toetuste diferentseerimise skaalat, mis on kindlaks määratud eelkõige sõltuvalt tarnitava toorpuuvilla kvaliteedist.
Aastaks 2006 annavad liikmesriigid heakskiidu puuvilla tootmise tootmisharudevahelistele organisatsioonidele enne 28. veebruari 2006.
2. Kui leitakse, et heakskiidetud tootmisharudevaheline organisatsioon ei järgi lõikes 1 sätestatud heakskiitmiskriteeriume, tühistab liikmesriik heakskiidu, kui asjaomaste kriteeriumide järgimata jätmist ei heastata mõistliku aja jooksul. Kui on kavas heakskiit tühistada, teatab liikmesriik kavatsusest ja tühistamise põhjustest tootmisharudevahelisele organisatsioonile. Liikmesriik võimaldab tootmisharudevahelisel organisatsioonil esitada oma märkused kindlaksmääratud aja jooksul. Tühistamise korral sätestavad liikmesriigid asjakohaste sanktsioonide rakendamise.
Põllumajandustootjad, kes on sellise heakskiidetud tootmisharudevahelise organisatsiooni liikmed, mille heakskiit on vastavalt esimesele lõigule tühistatud, kaotavad oma õiguse määruse (EÜ) nr 1782/2003 artikli 110f lõikes 2 sätestatud toetuse suurendamisele.
Artikkel 171af
Tootjate kohustused
1. Üks tootja ei või kuuluda mitmesse tootmisharudevahelisse organisatsiooni.
2. Tootmisharudevahelise organisatsiooni liikmeks olev tootja on kohustatud tarnima toodetavat puuvilla samasse organisatsiooni kuuluvale toorpuuvillatehasele.
3. Tootjate kuuluvus akrediteeritud tootmisharudevahelisse organisatsiooni peab toimuma vabatahtliku liitumise teel.
Artikkel 171ag
Toetuse diferentseerimine
1. Kaasa arvatud määruse (EÜ) nr 1782/2003 artikli 110f lõikes 2 sätestatud suurendamine, kehtestatakse nimetatud määruse artiklis 110e osutatud skaalal (edaspidi “skaala”):
a) toetussummad abikõlbliku hektari kohta, mida makstakse tootjaliikmetele vastavalt tema maatükkide klassifikatsioonile lõikes 2 osutatud teatud kategooriatesse;
b) diferentseerimiseks mõeldud kogu toetussumma maatükkide kategooriate kaupa jaotamise meetodil vastavalt lõikele 2.
Punkti a kohaldamiseks võrdub baassumma vähemalt määruse (EÜ) nr 1782/2003 artikli 110c lõikes 2 ettenähtud toetuse diferentseerimata osaga abikõlbliku hektari kohta, mida vajadusel kohandatakse vastavalt nimetatud artikli lõikele 3.
Punktis a osutatud arvestus näeb ette ka toorpuuvillatehasele puuvilla tarnimata jätmise olukorra. Nendel juhtudel võrdub asjaomasele tootjaliikmele makstav minimaalne toetussumma abikõlbliku hektari kohta vähemalt määruse (EÜ) nr 1782/2003 artikli 110c lõikes 2 ettenähtud toetuse diferentseerimata osaga abikõlbliku hektari kohta, mida vajadusel kohandatakse vastavalt nimetatud artikli lõikele 3.
2. Maatükid klassifitseeritakse mitmesse kategooriasse, mille määravad tootmisharudevahelised organisatsioonid, pidades silmas vähemalt ühte järgmist kvaliteedikriteeriumi:
a) toodetava puuvilla kiu pikkus;
b) toodetava puuvilla niiskusesisaldus;
c) toodetava puuvilla keskmine lisaainete sisaldus.
Skaalal on kehtestatud menetlused, mis võimaldavad hinnata iga maatükki nende kriteeriumide alusel ja klassifitseerida maatükid kindlaks määratud kategooriatesse.
Skaala ei või mingil juhul sisaldada puuvillatootmise suurendamise ja turustamisega seonduvaid kriteeriume.
Skaala kohaldamiseks võib ühe tootja kõik maatükid lugeda samasse keskmisesse maatükkide kategooriasse, mis annavad sama kvaliteediga puuvilla.
3. Toorpuuvilla klassifitseerimiseks maatükkide kategooriate skaalal analüüsitakse seda vajadusel toote tüüpproovide alusel puuvilla toorpuuvillatehasele üleandmisel kõikide asjaomaste isikute juuresolekul.
4. Tootmisharudevaheline organisatsioon teatab makseasutusele skaala kohaldamise tulemusel saadava summa, mis tuleb tema tootjatele maksta. Makseasutus teeb väljamakse, olles kontrollinud asjaomaste toetussummade vastavust ja lubatavust.
Artikkel 171ah
Skaala kinnitamine ja muutmine
1. Skaala edastatakse asjaomasele liikmesriigile esimest korda 2006. aasta külviks selle vastuvõtmiseks enne 2006. aasta 28. veebruari.
Liikmesriik otsustab skaala vastuvõtmise või mitte kuu aja jooksul pärast selle teatavaks tegemist.
2. Akrediteeritud tootmisharudevahelised organisatsioonid edastavad asjaomasele liikmesriigile skaalas jooksva aasta külviks tehtud muudatused 31. jaanuariks.
Skaalas tehtud muudatusi peetakse heakskiidetuiks, välja arvatud juhul, kui asjaomane liikmesriik vaidlustab need kuu aja jooksul pärast esimeses lõigus osutatud kuupäeva.
Kui skaala muudatusi ei kinnitata, on makstav toetussumma kinnitatud skaala alusel arvestatav summa, kinnitamata muudatusi arvesse võtmata.
3. Kui tootmisharudevaheline organisatsioon otsustab skaala kohaldamise katkestada, teatab ta sellest liikmesriigile. Katkestus jõustub järgmise aasta külvi ajaks.
Artikkel 171ai
Teatamine tootjatele ja komisjonile
1. Liikmesriigid teatavad puuvilla tootvatele põllumajandustootjatele ja komisjonile asjaomase aasta 31. jaanuariks:
a) artikli 171aa alusel pärast nimetatud kuupäeva heakskiidetud sordid tuleb põllumajandustootjatele siiski teatavaks teha sama aasta 15. märtsiks;
b) põllumajandusmaade heakskiitmise kriteeriumid;
c) artiklis 171ab osutatud puuvillataimede minimaalne tihedus;
d) nõutavad agronoomiatavad.
2. Sordi heakskiidu tühistamise korral teavitavad liikmesriigid sellest põllumajandustootjaid hiljemalt 31. jaanuariks järgmise aasta külviks.
3. Liikmesriigid teatavad komisjonile järgmised andmed:
a) hiljemalt asjaomase aasta 30. aprilliks akrediteeritud tootmisharudevaheliste organisatsioonide nimed ja nende põhitunnused pindala, tootmisvõimsuse, tootjate arvu, toorpuuvillatehaste arvu ja nende puuvillapuhastusvõimsuse kohta;
b) hiljemalt asjaomase aasta 15. septembriks külvipinnad, mille kohta on esitatud puuvilla eritoetuse taotlused;
c) hiljemalt järgmise aasta 31. juuliks lõplikud andmed külvipindade kohta, mille kohta on puuvilla eritoetus tegelikult välja makstud vaatlusaluse aasta eest, vajadusel pärast vähendamisi pindala osas, mis on ette nähtud määruse (EÜ) nr 796/2004 1. peatüki IV jaotise II osas.
17b. PEATÜKK
OLIIVISALUTOETUS
Artikkel 171b
Oliivisalukategooriad
1. Liikmesriigid määravad kindlaks määruse (EÜ) nr 1782/2003 artiklis 110g sätestatud abikõlblikud oliivisalud ja klassifitseerivad need maksimaalselt viide kategooriasse järgmiste kriteeriumide hulgast valitud kriteeriumide alusel:
a) keskkonnakriteeriumid:
i) maatükkidele raske ligipääs,
ii) pinnase füüsilise rikkumise oht,
iii) oliivisalude eriiseloom: vanad, kultuurilise ja haljastusliku väärtusega oliivipuud, kallakutel, traditsioonilised, haruldased sordid või looduskaitsealadel asuvad sordid;
b) sotsiaalsed kriteeriumid:
i) suures osas oliivikasvatusest sõltuvad piirkonnad,
ii) oliivitraditsiooniga piirkonnad,
iii) ebasoodsate majandusnäitajatega piirkonnad,
iv) oliivisalude hülgamise ohus põllumajandusettevõtted,
v) oliivisalude ulatus põllumajandusettevõttes,
vi) piirkonnad, millele on iseloomulikud näiteks kaitstud päritolunimetustega või kaitstud geograafiliste tähistega, bioloogilised või integreeritud tooted.
2. Liikmesriigid määravad iga asjaomase põllumajandustootja puhul kindlaks nende oliivikasvatuseks kasutatavate abikõlblike maatükkide kuuluvuse lõikes 1 osutatud kategooriatesse. See teave registreeritakse oliivisalude geograafilise informatsiooni süsteemis (“oliivisalude GIS”).
3. Liikmesriigid võivad kord aastas lõike 1 kohaldamise alusel määratletud oliivisalukategooriaid kohandada.
Kui kategooriate kohandamise tagajärjel klassifitseeritakse oliivisalu ümber, kohaldatakse uut klassifikatsiooni alates kohandamisele järgnevast aastast.
Artikkel 171ba
Pindalade arvestus
1. Liikmesriigid arvestavad iga tootja kohta abikõlbliku pindala XXIV lisas kehtestatud ühismeetodi järgi.
Pindalasid väljendatakse oliivisalude GIS-hektaritena, täpsusega kaks kohta pärast koma.
2. Erandina lõikest 1 ei kohaldata XXIV lisas kehtestatud ühismeetodit, kui:
a) oliivikasvatuseks kasutatav maatükk on liikmesriigi poolt kehtestatava minimaalse suurusega ulatuses, mis ei ületa 0,1 hektarit;
b) oliivikasvatuseks kasutatav maatükk asub haldusüksuses, mis ei kuulu oliivisalude geograafilise informatsiooni süsteemi graafilisse võrdlusandmebaasi.
Nendel juhtudel määrab liikmesriik oliivikasvatuspindala objektiivsete kriteeriumide järgi, tagades samas põllumajandustootjate võrdse kohtlemise.
Artikkel 171bb
Toetussumma
1. Liikmesriigid määravad iga aasta 31. jaanuariks iga oliivisalukategooria puhul kindlaks soovitusliku toetussumma oliivisalude GIS-hektari kohta.
2. Liikmesriigid kehtestavad asjaomase aasta 31. oktoobriks iga oliivisalukategooria puhul toetussumma oliivisalude GIS-hektari kohta.
See summa arvutatakse, korrutades lõikes 1 osutatud soovitusliku summa koefitsiendiga, mis vastab määruse (EÜ) nr 1782/2003 artikli 110i lõikes 3 kehtestatud ja vajadusel nimetatud artikli lõikes 4 ettenähtud vähendamist arvestades toetussumma ülemmäärale, mis jagatakse käesoleva artikli lõikes 1 osutatud soovitusliku toetussumma korrutamisest saadavate summade summaga, kusjuures soovituslik summa on määratud iga kategooria kohta, vastava pinna kaupa.
3. Liikmesriigid võivad kohaldada lõikeid 1. ja 2. piirkondlikul tasemel.
Artikkel 171bc
Põhiandmete kindlaksmääramine
1. Oliivisalude GIS andmete ja põllumajandustootjate deklaratsioonide alusel määravad liikmesriigid 2005. aasta 1. jaanuaril iga oliivikasvatuseks kasutatava maatüki kohta määruse (EÜ) nr 1782/2003 artikli 110h punkti c kohaldamiseks abikõlblike oliivipuude arvu ja asukoha, abikõlbmatute oliivipuude arvu ja asukoha, oliivikasvatuspinna ja oliivikasvatuseks kasutatava maatüki abikõlbliku pindala ning selle kategooria vastavalt artiklile 171b.
2. Komisjoni poolt nõukogu määruse (EÜ) nr 1638/98 ( 42 ) artikli 4 alusel heaks kiidetud ja oliivisalude GISis enne 2007. aasta 1. jaanuari registreeritud uute istandike programmide raames oliivipuudega istutatud pindade puhul Prantsusmaal ja Portugalis määravad liikmesriigid kindlaks käesoleva artikli lõikes 1 osutatud teabe 2006. aasta 1. jaanuariks 2005. aastal istutatud maatükkide puhul ja 2007. aasta 1. jaanuariks 2006. aastal istutatud maatükkide puhul. See teave edastatakse põllumajandustootjatele hiljemalt 2007. aasta ühes ja samas taotluses.
Artikkel 171bd
Teatamine
Liikmesriigid teatavad igal aastal komisjonile:
a) hiljemalt 15. septembriks: kategooriate kaupa liigitatud oliivisalude pindalad, mille kohta taotleti toetust jooksvaks aastaks;
b) hiljemalt 31. oktoobriks:
i) andmed punktis a osutatud pindalade kohta, mida peetakse abikõlblikeks, arvestades määruse (EÜ) nr 796/2004 artiklis 51 ettenähtud vähendusi ja kohandusi,
ii) iga oliivisalukategooria kohta antava toetuse taseme;
c) hiljemalt 31. juuliks: lõplikud andmed kategooriate kaupa liigitatud oliivisalupindade kohta, mille kohta on eelmisel aastal tegelikult toetust makstud.
17c. PEATÜKK
TUBAKATOETUS
Artikkel 171c
Mõisted
Käesolevas peatükis kasutatakse järgmisi mõisteid:
|
a) |
tarne – ettenähtud päeval läbiviidav toiming, mille käigus põllumajandustootja või tootjate ühendus annab töötlemisettevõttele külvieelse lepingu alusel üle toortubaka; |
|
b) |
kontrollisertifikaat – pädeva kontrolliasutuse väljaantud dokument, mis tõendab, et esmatöötleja on asjaomase tubakakoguse vastu võtnud ja et see kogus on tarnitud registreeritud lepingu alusel ning toimingud on läbi viidud vastavalt käesoleva määruse artiklitele 171cj ja 171ck; |
|
c) |
esmatöötleja – tunnustatud füüsiline või juriidiline isik, kes teostab toortubaka esmase töötluse enda nimel ja oma kuludega, käitades selleks toiminguks vajaliku varustusega ühte või mitut tubaka esmatöötlemise rajatist; |
|
d) |
esmane töötlemine – põllumajandustootja poolt tarnitud toortubaka töötlemine stabiilseks, ladustatavaks tooteks, mida hoitakse ühtsete pressitud pallidena või pakendatult lõpptarbija (valmistaja) nõuetele vastava kvaliteediga; |
|
e) |
tootjate ühendus – tubakatootjaid esindav ühendus. |
Artikkel 171ca
Toortubaka sordirühmad
Toortubaka sordid liigitatakse järgmistesse rühmadesse:
a) suitsus kuivatatud tubakas: kontrollitava ventilatsiooni, temperatuuri ja niiskusega kuivatusahjudes kuivatatud;
b) õhu käes kuivatatud hele tubakas: õhu käes katuse all kuivatatud;
c) õhu käes kuivatatud tume tubakas: õhu käes katuse all kuivatatud ja enne turustamist looduslikult fermenteeritud;
d) tule kohal kuivatatud tubakas: tule kohal kuivatatud;
e) päikese käes kuivatatud tubakas: päikese käes kuivatatud;
f) Basmas (päikese käes kuivatatud tubakas);
g) Katerini (päikese käes kuivatatud tubakas);
h) Kaba-Koulak (klassikaline) ja samalaadne (päikese käes kuivatatud tubakas).
Kõigi rühmade sordid on loetletud XXV lisas.
Artikkel 171cb
Esmatöötlejad
1. Liikmesriigid vastutavad oma territooriumil asuvate esmatöötlejate tunnustamise eest ja kehtestavad selliseks tunnustamiseks sobivad tingimused.
Tunnustatud esmatöötlejal on lubatud sõlmida külvieelseid lepinguid tingimusel, et ta müüb vähemalt 60 % oma turustatavast ühenduse päritolu tubakast tubakatootmisettevõtetele otseselt või kaudselt ilma edasise töötlemiseta.
2. Liikmesriik tühistab tunnustuse, kui töötleja ei täida tahtlikult või jämeda hooletuse tõttu toortubakaalaseid sätteid ühenduse või siseriiklikul tasandil.
Artikkel 171cc
Tootmispiirkonnad
Määruse (EÜ) nr 1782/2003 artikli 110k punktis a osutatud tootmispiirkonnad on iga sordirühma puhul sätestatud käesoleva määruse XXVI lisas.
Liikmesriigid võivad eelkõige kvaliteedi huvides määrata kindlaks veelgi piiratumad tootmispiirkonnad. Piiratud tootmispiirkonnad ei või väljuda haldusüksuse piiridest või Prantsusmaa puhul kantonist.
Artikkel 171cd
Külvieelsed lepingud
1. Määruse (EÜ) nr 1782/2003 artikli 110k punktis c osutatud külvieelsed lepingud sõlmitakse ühelt poolt esmatöötleja ja teiselt poolt põllumajandustootja või teda esindava tootjate ühenduse vahel, tingimusel et tootjate ühendus on asjaomase liikmesriigi poolt tunnustatud.
2. Külvieelsed lepingud sõlmitakse sordirühmade kaupa. Külvieelsed lepingud kohustavad esmatöötlejat võtma vastu temale lepingu alusel tarnitud lehttubaka koguse ning põllumajandustootjat või teda esindavat tootjate ühendust tarnima vastava koguse esmatöötlejale mahus, mida nende tegelik toodang võimaldab.
3. Külvieelsed lepingud peavad sisaldama iga lõikuse kohta vähemalt järgmisi andmeid:
a) lepinguosaliste nimi ja aadress;
b) lepinguga hõlmatud tubakasort ja tubakasortide rühmad;
c) tarnitav maksimumkogus;
d) tubaka tootmise täpne koht: artiklis 171cc osutatud tootmispiirkond, provints, omavalitsusüksus, ühtse kontrollsüsteemi alusel identifitseeritud maatükk;
e) asjakohase maatüki pindala, välja arvatud teenindusteed ja piirdeaiad;
f) ostuhind vastavalt kvaliteediklassile, välja arvatud lisatasu, teenustasud ja maksud;
g) vähemalt kolme kvaliteediklassi kvaliteedi miinimumnõuded ja põllumajandustootja kohustus tarnida töötlejale vähemalt nendele kvaliteedinõuetele vastavat toortubakat;
h) esmatöötleja kohustus maksta põllumajandustootjale vastavalt kvaliteediklassile ettenähtud ostuhinda;
i) ostuhinna maksmise tähtaeg, mis ei tohi ületada 30 päeva alates tarnekuupäevast;
j) ostuhinna maksmise tähtaeg, mis ei tohi ületada 30 päeva alates tarnekuupäevast;
4. Kui uuesti istutamine lükkub 20. juunist hilisemale ajale, peab põllumajandustootja sellest teatama töötlejale ja tema liikmesriigi pädevale asutusele tähitud kirja teel enne seda kuupäeva, märkides hilinemise põhjuse ja vajadusel täpsustades maatüki vahetamise üksikasju.
5. Külvieelse lepingu osalised võivad kirjaliku paranduse teel lepingus esialgselt sätestatud koguseid suurendada. Parandus tuleb esitada registreerimiseks pädevale asutusele hiljemalt 40ndaks päevaks pärast artikli 171ce punktis 1 osutatud tähtaega külvieelsete lepingute sõlmimiseks.
Artikkel 171ce
Lepingute sõlmimine ja registreerimine
1. Välja arvatud vääramatu jõu korral, sõlmitakse külvieelsed lepingud saagiaasta 30. aprilliks. Liikmesriigid võivad määrata varasema kuupäeva.
2. Välja arvatud vääramatu jõu korral, tuleb sõlmitud külvieelsed lepingud esitada registreerimiseks pädevale asutusele hiljemalt 15 päeva jooksul pärast lepingute sõlmimiseks lõikes 1 osutatud ettenähtud tähtpäeva.
Pädev asutus on selle liikmesriigi pädev asutus, kus töötlemine toimub.
Kui töötlemine ei toimu liikmesriigis, kus tubakas on kasvatatud, saadab töötleva liikmesriigi pädev asutus registreeritud lepingu koopia tootjaliikmesriigi pädevale asutusele. Kui kõnealune pädev asutus ei kontrolli lisatasude süsteemi, saadetakse registreeritud lepingu koopia kontrolliasutusele.
3. Kui lõikes 1 osutatud lepingute sõlmimise tähtaega või lõikes 2 osutatud külvieelsete lepingute esitamise tähtaega ületatakse maksimaalselt 15 päeva võrra, siis vähendatakse makstavat toetust 20 % võrra.
Artikkel 171cf
Lepingud tootjate ühendusega
1. Kui külvieelse lepingu sõlmivad esmatöötleja ja tootjate ühendus, lisatakse lepingule kooskõlas artikli 171cd lõike 3 punktidega c, d ja e asjaomaste põllumajandustootjate nimede ja nende poolt tarnitavate vastavate maksimumkoguste, asjaomaste maatükkide asukohtade ja pindalade loetelu.
Nimetatud loetelu tuleb esitada pädevale asutusele registreerimiseks hiljemalt saagiaasta 15. maiks.
2. Lõikes 1 osutatud tootjate ühendused ei või teostada tubaka esmast töötlemist.
3. Tubakat tootvad põllumajandustootjad ei või kuuluda enam kui ühte tootjate ühendusse.
Artikkel 171cg
Kvaliteedi miinimumnõuded
Töötlejatele tarnitud tubakas peab olema veatu ja standardse turustuskvaliteediga ja ilma ühegi XXVII lisas toodud omaduseta. Liikmesriik võib kehtestada või lepingupooled võivad kokku leppida rangemates kvaliteedinõuetes.
Artikkel 171ch
Vaidlused
Liikmesriigid võivad sätestada esmatöötlejale tarnitud tubaka kvaliteeti käsitlevate vaidlusküsimuste esitamise arbitraažiorganile. Liikmesriigid sätestavad selliste organite moodustamist ja otsustamismenetlust käsitleva korra. Nimetatud organites peab olema võrdne arv tootjate ja töötlejate esindajaid.
Artikkel 171ci
Toetussummad
Määruse (EÜ) nr 1782/2003 artikli 110k punkti d alusel kehtestavad liikmesriigid soovitusliku toetussumma tubakasordi või sordirühma kg kohta saagiaasta 15. märtsiks. Liikmesriigid võivad sõltuvalt tarnitava tubaka kvaliteedist toetussummasid diferentseerida. Iga sordi või sordirühma toetussumma ületada nõukogu määrusega (EÜ) nr 546/2002 2005. aasta lõikuse jaoks kehtestatud lisatasude summat sordirühma kohta. ( 43 )
Liikmesriigid kehtestavad lõpliku toetussumma tubakasordi või sordirühma kg kohta 15 tööpäeva jooksul pärast kõikide asjaomase lõikuse tubakakoguste tarnimise kuupäeva. Kui liikmesriigis taotletava toetuse kogusumma ületab määruse (EÜ) nr 1782/2003 artiklis 110l kehtestatud riikliku künnise, mida on kohandatud vastavalt selle määruse artiklile 110m, vähendab liikmesriik lineaarselt kõigile põllumajandustootjatele makstavaid toetusi.
Artikkel 171cj
Toetusmakse arvestus
1. Põllumajandustootjatele makstav toetus arvestatakse nõutavale miinimumkvaliteedile vastava(te) ning esmatöötleja poolt vastuvõetud asjaomase sordi või asjaomaste sordirühmade lehttubaka massi alusel.
2. Kus niiskusesisaldus erineb asjakohase sordi kohta XXVIII lisas sätestatud tasemest, parandatakse massi väärtust, arvestades iga erinevust protsendipunktides selles lisas kehtestatud lubatud hälbe piires.
3. Niiskusesisalduse määramise meetod, proovivõtu määr ja sagedus ning kohandatud massi arvutamise meetod sätestatakse XXIX lisas.
Artikkel 171ck
Tarne
1. Välja arvatud vääramatu jõu korral, peavad põllumajandustootjad kogu oma toodangu tarnima esmatöötlejale saagiaastale järgneva aasta 30. aprilliks, vastasel juhul kaotavad nad õiguse toetust saada. Liikmesriigid võivad määrata varasema kuupäeva.
2. Tubakas tuleb tarnida otse tubaka töötlemise kohta või kui liikmesriik lubab, siis tunnustatud kokkuostukeskustesse. Nimetatud kokkuostukeskused peavad saama pädeva kontrolliasutuse tunnustuse ning neil peavad olema vajalikud vahendid, kaalumisseadmed ja ruumid.
3. Kui toortubakat ei ole tarnitud lõikes 2 osutatud kohta või eri tubakakoguste kokkuostukeskusest töötlusvabrikusse transportija ei ole vedamiseks volitatud, maksab asjaomase tubaka vastuvõtnud esmase töötlemisega tegelev ettevõte liikmesriigile summa, mis võrdub kõnesoleva tubakakoguse toetusega. See summa jääb Euroopa Põllumajanduse Arendus- ja Tagatisfondile (EAGGF).
Artikkel 171cl
Maksmine
Liikmesriigi pädev asutus maksab toetuse põllumajandustootjale välja pädeva kontrolliasutuse väljaantud kontrollisertifikaadi alusel, milles tõendatakse, et tubakas on tarnitud.
Artikkel 171cm
Ettemaksed
1. Erandina määruse (EÜ) nr 796/2004 artikli 10 lõikest 1 võivad liikmesriigid kohaldada põllumajandustootjate suhtes tubakatoetuse ettemaksete süsteemi.
2. Põllumajandustootjad võivad esitada ettemaksetaotlused pärast saagiaasta 16. septembrit. Kui liikmesriigi käsutuses ei ole juba järgmisi dokumente ja kui ei ole sätestatud teisiti, tuleb ettemaksetaotlustele lisada järgmised dokumendid:
a) külvieelse lepingu koopia või selle registreerimisnumber;
b) asjaomase põllumajandustootja kirjalik avaldus, milles täpsustatakse tubaka kogus, mida tootja on suuteline vastava saagiaasta jooksul tarnima.
3. Tootjale makstavast toetusest kõige enam kuni 50 % ulatuses ettemaksete tegemiseks vastavalt artiklis 171ci sätestatud soovituslikule toetussummale, peab tootja esitama tagatise, mis võrdub ettemaksega pluss 15 % ettemaksest.
Tagatis vabastatakse, kui toetuse kogusumma on määruse (EMÜ) nr 2220/85 artikli 19 alusel välja makstud.
4. Ettemakset makstakse alates saagikoristusaasta 16. oktoobrist ning see tuleb maksta alates lõikes 2 osutatud taotluse ja lõikes 3 osutatud tagatise olemasolu tõendavate dokumentide esitamisest 30 päeva jooksul.
Makstud ettemakse lahutatakse artikli 171cl alusel makstava tubakatoetuse summast.
5. Liikmesriigid kehtestavad ettemakse andmise ja eelkõige taotluste esitamise lõpptähtaegu käsitlevad täiendavad tingimused. ►M7 ————— ◄
Artikkel 171cn
Piiriülene töötlemine
1. Toetuse või ettemaksed maksab see liikmesriik, kus tubakas on toodetud.
2. Kui tubakat ei töödelda tootjaliikmesriigis, esitab töötlev liikmesriik pärast vajalike kontrollide läbiviimist tootjaliikmesriigile toetuse maksmiseks või tagatise vabastamiseks vajaliku teabe.
Artikkel 171co
Komisjoni teavitamine
1. Iga asjaomane liikmesriik teatab komisjonile hiljemalt iga saagiaasta 31. jaanuariks:
a) külvieelsete lepingute registreerimiste eest vastutavate ametiasutuste nime ja aadressi;
b) tunnustatud esmase töötlemisega tegelevate ettevõtete nime ja aadressi.
Komisjon avaldab külvieelsete lepingute registreerimise eest vastutavate ametiasutuste ja tunnustatud esmase töötlemisega tegelevate ettevõtete loetelu Euroopa Ühenduste Teataja C-seerias.
2. Iga asjaomane liikmesriik teatab viivitamata komisjonile käesoleva peatüki kohaldamiseks võetud siseriiklikest meetmetest.
Artikkel 171cp
Üleminekumeede
Ilma et see piiraks tulevikus tehtavaid muudatusi on tootjatel, kelle tubakatootmiskvoodid osteti vastavalt määruse (EMÜ) nr 2075/92 artiklile 14 tagasi 2002. ja 2003. saagiaasta jooksul, alates 2006. aasta 1. jaanuarist õigus saada ülejäänud viiel saagiaastal, mis järgnevad nende kvoodi tagasiostmise aastale, summa, mis võrdub protsendiga 2005. saagiaasta kohta antud lisatasust, nagu on näidatud XXX lisa tabelites. Need summad makstakse välja iga aasta 31. maiks.
18. PEATÜKK
LÕPPSÄTTED
Artikkel 172
Kehtetuks tunnistamine
1. Määrused (EMÜ) nr 1686/72, (EMÜ) nr 1445/76, (EÜ) nr 1644/1996, (EÜ) nr 2316/1999, (EÜ) nr 2461/1999, (EÜ) nr 2550/2001, (EÜ) nr 2199/2003 ja (EÜ) nr 2237/2003 tunnistatakse kehtetuks alates 1. jaanuarist 2005.
Nimetatud määrusi kohaldatakse siiski 2004/2005. turustusaasta või lisatasuperioodi ja eelmiste turustusaastate või lisatasuperioodide abitaotluste suhtes. Määruse (EÜ) nr 1782/2003 artikli 66 või 71 kohaldamise juhul kohaldatakse määruse (EÜ) nr 2316/1999 artikli 20 lõikeid 2—5 kuni põllumajandustootjate kohustuste lõppemiseni.
2. Määrus (EÜ) nr 2342/1999 tunnistatakse kehtetuks alates 1. jaanuarist 2005. Nimetatud määrust kohaldatakse 2004. aasta kohta esitatud taotluste suhtes.
3. Määrus (EÜ) nr 609/1999 tunnistatakse kehtetuks alates 1. jaanuarist 2005. Nimetatud määrust kohaldatakse siiski koristusaastate 2004 ja 2005 kohta esitatud otsetoetuse saamise taotluste suhtes määruse (EÜ) nr 1782/2003 artikli 71 lõike 1 kohaldamisel. ►M7 Seda kohaldatakse jätkuvalt Sloveenias 2006. aasta saagi kohta esitatud toetusetaotluste suhtes määruse (EMÜ) nr 1696/71 puhul ja kuni 2006. aasta 31. detsembrini nõukogu määruse (EÜ) nr 1098/98 ( 44 ) puhul. ◄
3a. Määrus (EÜ) nr 1591/2001 tunnistatakse kehtetuks. Seda kohaldatakse siiski edasi 2005/2006. turustusaasta suhtes.
3b. Määrused (EMÜ) nr 85/93 ja (EÜ) nr 2848/98 tunnistatakse kehtetuks alates 1. jaanuarist 2006. Neid kohaldatakse siiski edasi 2005. saagiaasta suhtes.
4. Kõiki viiteid kehtetuks tunnistatud õigusaktidele loetakse viideteks käesolevale määrusele, välja arvatud määruse (EMÜ) nr 85/93 puhul.
Artikkel 173
Käesolev määrus jõustub seitsmendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.
Käesolevat määrust kohaldatakse abitaotluste suhtes, mis on seotud alates 1. jaanuarist 2005 algavate turustusaastate või lisatasuperioodidega, välja arvatud artiklit 10, mida kohaldatakse käesoleva määruse jõustamise kuupäevast
Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.
I LISA
ARTIKLI 2 LÕIKES 5 NIMETATUD LUPIINI KIBEDUSE ANALÜÜS
Analüüsiks kasutatakse 200 terast koosnevat proovi, mis on võetud 1 kg kogusest iga maksimaalselt 20-tonnise partii puhul.
Test on ette nähtud proovis leiduvate kibedate terade kvaliteedi kindlakstegemiseks. Homogeensushälve on 1 kibe tera 100 tera kohta. Kasutatakse Von Sengbuschi (1942), Ivanovi ja Smirnova (1932) ning Eggebrechti (1949) tera poolitamise meetodit. Kuivad või paisunud terad lõigatakse risti pooleks. Poolikud terad kastetakse sõelal 10 sekundiks joodilahusesse ning seejärel loputatakse neid veega 5 sekundit. Kibedate terade lõikepinnad värvuvad pruuniks, vähe alkaloide sisaldavad terad jäävad kollaseks.
Joodilahuse valmistamiseks lahustatakse 14 g kaaliumjodiidi võimalikult väheses vees, lisatakse 10 g joodi ning lahjendatakse veega kuni 1 000 cm3-ni. Lahusel lastakse enne kasutamist üks nädal seista. Säilitatakse pruunides pudelites. Põhilahust lahjendatakse enne kasutamist kolm kuni viis korda.
II LISA
PÕLLUKULTUURIST SÕLTUV RIISITOETUS
Artiklis 13 nimetatud vähendamiskoefitsiendi arvutamine
1. Määruse (EÜ) nr 1782/2003 artiklis 82 nimetatud baaskülvipinna võimaliku ületamise korral võtab liikmesriigi pädev asutus arvesse ühelt poolt nimetatud määruse artiklis 81 kehtestatud baaskülvipinnad ja nende osad ning teiselt poolt nimetatud baaskülvipindade ja nende osade kohta esitatud abitaotlustega hõlmatud kogupindala.
2. Abitaotlustega hõlmatud kogupindala kindlaksmääramisel ei võeta arvesse taotlusi või nende osi, mis on kontrolli käigus osutunud selgelt põhjendamatuks.
3. Kui täheldatakse teatavate baaskülvipindade või osa-baaskülvipindade pindala ületamist, määravad liikmesriigid käesoleva määruse artikli 18 lõikes 2 nimetatud tähtajaks nende pindade kohta pindala ületamise protsendi, mis arvutatakse välja kahe kümnendkoha täpsusega. Kui ületamist võib ette näha, teatab liikmesriik sellest viivitamata põllumajandustootjatele.
4. Põllukultuurist sõltuvate riisitoetuste vähendamise koefitsient arvutatakse määruse (EÜ) nr 1782/2003 artikli 82 kohaselt järgmise valemiga:
Vähendamiskoefitsient = osa-baaskülvipinna etalonpindala jagatud selle osa-baaskülvipinna kohta esitatud abitaotlustega hõlmatud kogupindalaga.
Põllukultuurist sõltuvad vähendatud riisitoetused arvutatakse vastavalt järgmisele valemile:
Põllukultuurist sõltuv vähendatud riisitoetus = põllukultuurist sõltuv riisitoetus korrutatud vähendamiskoefitsiendiga.
Nimetatud vähendamiskoefitsient ja nimetatud vähendatud riisitoetus arvutatakse iga osa- baaskülvipinna pindala kohta pärast määruse (EÜ) nr 1782/2003 artikli 82 lõikes 2 sätestatud ümberjagamist. Ümberjagamine tehakse nendel osa-baaskülvipindadel, kus piirnorme ületatakse. Ümberjagamine tehakse proportsionaalselt pindala ületamistega osa-baaskülvipindadel, kus piirnorme ületatakse.
III LISA
Põllukultuurist sõltuv riisitoetus
A. Abitaotlusega hõlmatud külvipind (esialgsed andmed). Artikli 14 lõike 1 punktis a nimetatud teave
Liikmesriik: ……
Baaskülvipind (ainult Prantsusmaa korral): ……
|
Osa-baaskülvipind |
Etalonpindala (hektarites) (1) |
sort |
Abitaotlusega hõlmatud külvipind (hektarites) (2) |
Ületamine protsentides |
|
1. osa-baaskülvipinna nimetus |
|
Sort 1 |
|
|
|
Sort 2 |
|
|||
|
Sort 3 |
|
|||
|
Sort 4 |
|
|||
|
Sort 5 |
|
|||
|
….. |
|
|||
|
KOKKU |
|
|||
|
2. osa-baaskülvipinna nimetus |
|
Sort 1 |
|
|
|
Sort 2 |
|
|||
|
Sort 3 |
|
|||
|
Sort 4 |
|
|||
|
Sort 5 |
|
|||
|
….. |
|
|||
|
KOKKU |
|
|||
|
3. osa-baaskülvipinna nimetus |
|
Sort 1 |
|
|
|
Sort 2 |
|
|||
|
Sort 3 |
|
|||
|
Sort 4 |
|
|||
|
Sort 5 |
|
|||
|
….. |
|
|||
|
KOKKU |
|
|||
|
….. |
|
Sort 1 |
|
|
|
Sort 2 |
|
|||
|
Sort 3 |
|
|||
|
Sort 4 |
|
|||
|
Sort 5 |
|
|||
|
….. |
|
|||
|
KOKKU |
|
|||
|
KOKKU |
|
|
|
|
|
(1) Määruse (EÜ) nr 1782/2003 artikkel 81. (2) Määruse (EÜ) nr 1782/2003 artikli 80 lõige 1. |
||||
B. Abitaotlusega hõlmatud külvipind (tegelikud andmed). Artikli 14 lõike 1 punktis b nimetatud teave
Liikmesriik: ……
baaskülvipind (ainult Prantsusmaa korral): ……
|
Osa-baaskülvipind |
Etalonpindala (hektarites) (1) |
sort |
abitaotlusega hõlmatud külvipind (hektarites) (2) |
ületamine protsentides |
|
1. osa-baaskülvipinna nimetus |
|
Sort 1 |
|
|
|
Sort 2 |
|
|||
|
Sort 3 |
|
|||
|
Sort 4 |
|
|||
|
Sort 5 |
|
|||
|
….. |
|
|||
|
KOKKU |
|
|||
|
2. osa-baaskülvipinna nimetus |
|
Sort 1 |
|
|
|
Sort 2 |
|
|||
|
Sort 3 |
|
|||
|
Sort 4 |
|
|||
|
Sort 5 |
|
|||
|
….. |
|
|||
|
KOKKU |
|
|||
|
3. osa-baaskülvipinna nimetus |
|
Sort 1 |
|
|
|
Sort 2 |
|
|||
|
Sort 3 |
|
|||
|
Sort 4 |
|
|||
|
Sort 5 |
|
|||
|
….. |
|
|||
|
KOKKU |
|
|||
|
….. |
|
Sort 1 |
|
|
|
Sort 2 |
|
|||
|
Sort 3 |
|
|||
|
Sort 4 |
|
|||
|
Sort 5 |
|
|||
|
….. |
|
|||
|
KOKKU |
|
|||
|
KOKKU |
|
|
|
|
|
(1) Määruse (EÜ) nr 1782/2003 artikkel 81. (2) Määruse (EÜ) nr 1782/2003 artikli 80 lõige 1. |
||||
C. Külvipind, mille eest abitaotlust maksti. Artikli 14 lõike 1 punktis c nimetatud teave
Liikmesriik: ……
baaskülvipind (ainult Prantsusmaa korral): ……
|
Osa-baaskülvipind |
Etalonpindala (hektarites) (1) |
sort |
külvipind, mille eest abitaotlust maksti (hektarites) |
makstud eritoetus (EUR/ha) (2) |
|
1. osa-baaskülvipinna nimetus |
|
Sort 1 |
|
|
|
Sort 2 |
|
|||
|
Sort 3 |
|
|||
|
Sort 4 |
|
|||
|
Sort 5 |
|
|||
|
….. |
|
|||
|
KOKKU |
|
|||
|
2. osa-baaskülvipinna nimetus |
|
Sort 1 |
|
|
|
Sort 2 |
|
|||
|
Sort 3 |
|
|||
|
Sort 4 |
|
|||
|
Sort 5 |
|
|||
|
….. |
|
|||
|
KOKKU |
|
|||
|
3. osa-baaskülvipinna nimetus |
|
Sort 1 |
|
|
|
Sort 2 |
|
|||
|
Sort 3 |
|
|||
|
Sort 4 |
|
|||
|
Sort 5 |
|
|||
|
….. |
|
|||
|
KOKKU |
|
|||
|
….. |
|
Sort 1 |
|
|
|
Sort 2 |
|
|||
|
Sort 3 |
|
|||
|
Sort 4 |
|
|||
|
Sort 5 |
|
|||
|
….. |
|
|||
|
KOKKU |
|
|||
|
KOKKU |
|
|
|
|
|
(1) Määruse (EÜ) nr 1782/2003 artikkel 81. (2) Määruse (EÜ) nr 1782/2003 artikli 80 lõige 1 ja käesoleva määruse II lisa. |
||||
IV LISA
Millele viidetakse artikli 54 lõikes 3 ja artikli 59 lõikes 1
BAASKÜLVIPINNAD
|
1000 hektarit |
|||
|
Piirkond |
Kõik kultuurid |
sellest mais |
sellest silotaimed |
|
BELGIA |
|||
|
Kokku |
489,5 |
96,4 |
|
|
sellest: Flandria-Brüssel |
|
|
|
|
TAANI |
2 018,6 |
|
|
|
SAKSAMAA |
10 159,4 (1) |
540,3 (3) |
|
|
Schleswig-Holstein |
506,2 |
|
|
|
Hamburg |
5,1 |
|
|
|
Alam-Saksi |
1 424,7 |
|
|
|
Bremen |
1,8 |
|
|
|
Nordrhein-Westfalen |
948,5 |
|
|
|
Rheinland-Pfalz |
368,6 |
|
|
|
Hessen |
461,4 |
|
|
|
Baden-Württemberg |
735,5 |
122,1 |
|
|
Baieri |
1 776,0 |
418,2 |
|
|
Saarimaa |
36,6 |
|
|
|
Berliin |
2,9 |
|
|
|
Brandenburg |
889,6 |
|
|
|
Mecklenburg-Vorpommern |
968,2 |
|
|
|
Saksimaa |
599,0 |
|
|
|
Saksi-Anhalt |
880,9 |
|
|
|
Tüüringi |
554,4 |
|
|
|
KREEKA |
1 491,7 |
222,1 |
|
|
HISPAANIA |
|||
|
Regadío |
1 371,1 |
403,4 |
|
|
Secano |
7 849,0 |
|
|
|
PRANTSUSMAA |
|||
|
Kokku |
13 582,1 |
|
|
|
Maisi baaskülvipind |
|
613,8 (2) |
|
|
Niisutatud baaskülvipind |
1 209,7 (2) |
|
|
|
IIRIMAA |
345,6 |
0,2 |
|
|
ITAALIA |
5 801,2 |
400,8 |
|
|
LUKSEMBURG |
42,8 |
|
|
|
HOLLAND |
441,7 |
208,3 |
|
|
AUSTRIA |
1 203,5 |
|
|
|
PORTUGAL |
|||
|
Assoorid |
9,7 |
|
|
|
Madeira |
|
|
|
|
— Regadío |
0,31 |
0,29 |
|
|
— Muud |
0,30 |
|
|
|
Mandriline |
|
|
|
|
— Regadío |
293,4 |
221,4 |
|
|
— Muud |
622,7 |
|
|
|
SOOME |
1 591,5 |
|
200,0 |
|
ROOTSI |
1 737,1 |
|
130,0 |
|
ÜHENDKUNINGRIIK |
|||
|
Inglismaa |
3 794,6 |
33,2 (3) |
|
|
Šotimaa |
551,6 |
|
|
|
Põhja-Iirimaa |
52,9 |
|
|
|
Wales |
61,4 |
1,2 (1) |
|
|
(1) Määruse (EÜ) nr 1782/2003 artikli 102 lõike 5 kohaldamisel. (2) Sealhulgas 284 000 hektaril niisutatud aladel kasvatatud mais. (3) Välja arvatud suhkrumais. |
|||
▼M1 —————
VI LISA
millele viidetakse artikli 59 lõikes 4 ja artikli 69 lõikes 2
VII LISA
Artiklis 67 osutatud liblikõielised söödakultuurid
|
CN-kood |
|
|
0713 90 |
Vicia spp. v.a Vicia faba ja Vicia sativa, koristatud täisküpsena Vicia sativa v.a täisküpsena koristatud |
|
ex 1209 29 50 |
Lupinus spp. v.a maguslupiinid |
|
ex 1214 90 99 |
Medicago spp. Trifolium spp. Lathyrus spp. Melilotus spp. Onobrychis spp. Ornithopus sativus Hedysarum coronarium Lotus corniculatus Galega orientalis Trigonella foenum-graecum Vigna sinensis |
VIII LISA
ARTIKLIS 57 OSUTATUD PÕLLUKULTUURID
|
Põllukultuur |
Liikmesriik |
Piirkond |
|
Kõik kõlblikud põllukultuurid |
Eesti Soome |
Kogu territoorium Kogu territoorium |
|
Rootsi |
Kogu territoorium |
|
|
Suhkrumais Kiu tootmiseks kasvatatav kanep |
Kõik liikmesriigid |
Kogu territoorium |
IX LISA
ARTIKLI 69 LÕIKES 1 OSUTATUD
KOMISJONILE EDASTATAV TEAVE
Teave tuleb esitada tabeliseeriana, mis on koostatud vastavalt allpool kirjeldatud näidisele:
— esimene rühm tabeleid sisaldab teavet tootmispiirkonna tasandil määruse (EÜ) nr 1782/2003 artikli 103 tähenduses,
— teine rühm tabeleid sisaldab teavet iga baaskülvipinna piirkonna kohta käesoleva määruse IV lisa tähenduses,
— üks tabel, mis sisaldab kokkuvõtet iga liikmesriigi teabe kohta.
Tabelid tuleb saata nii paberil kui ka elektroonilises vormis.
|
Valem alade kohta |
: |
5 = 1 + 2 + 3 + 4 10 = 7 + 8 + 9 16 = 17 + 18 21 = 5 + 10 + 11 + 12 + 13 + 14 + 15 + 16 + 20 |
Märkused:
Igas tabelis peab olema märgitud asjaomase piirkonna nimi.
Saak on see, mida kasutatakse pindalatoetuse arvutamisel vastavalt määruse (EÜ) nr 1782/2003 IV jaotise 10. peatükile.
Niisutamata ja niisutatavaid alasid eristatakse ainult piirkondade puhul, kus esineb mõlemaid. Sellisel juhul:
(d) = (e) + (f)
(j) = (k) + (l)
Rida 1 käsitleb ainult määruse (EÜ) nr 1782/2003 artikli 105 lõikes 1 sätestatud pindalatoetuse lisatoetuse kõlblikku kõva nisu.
Rida 2 käsitleb ainult määruse (EÜ) nr 1782/2003 artikli 105 lõikes 3 sätestatud eritoetuse kõlblikku kõva nisu.
Rida 19 käsitleb ainult määruse (EÜ) nr 1257/1999 artiklite 22, 23, 24 ja 31 alusel tootmisest kõrvaldatud või metsastatud maad, mida käsitatakse määruse (EÜ) nr 1782/2003 artikli 107 lõike 8 alusel tootmisest kõrvaldatud põllumaana.
Rida 20 käsitleb määruse (EÜ) nr 1782/2003 artikli 102 lõikes 3 osutatud alasid.
Teave tuleb edastada ka nende põllumajandustootjate kohta, kes ei taotle teatavate põllukultuuride toetussüsteemi (määruse (EÜ) nr 1782/2003 IV jaotise 10. peatükk) alusel toetust hektari kohta. See teave tuleb esitada pealkirja “Muu” all veergudes m ja n ning see käsitleb peamiselt veise- ning lambaliha lisatasude saamise eesmärgil loomasöödaaladena deklareeritud aladel kasvatatavaid põllukultuure.
▼M7 —————
Rida 24 käsitleb tootmisest kõrvaldatud ja liblikõieliste söödakultuuride kasvatamiseks kasutatavat maad vastavalt määruse (EÜ) nr 1782 artikli 107 lõike 3 teisele taandele.
TEABETABEL
Piirkonna nimi: …………..
Kuupäev: …………………….
|
Põllukultuur |
nr |
Taotlus > 92 tonni |
Taotlus < 92 tonni |
Muu |
|||||||||||
|
Taotluste üldarv = |
Taotluste üldarv = |
Taotluste üldarv = |
|||||||||||||
|
Saak (t/ha) |
Pindala (ha) |
Saak (t/ha) |
Pindala (ha) |
Saak (t/ha) |
Pindala (ha) |
||||||||||
|
Kokku |
Niisutamata |
Niisutatav |
Kokku |
Niisutamata |
Niisutatav |
Kokku |
Niisutamata |
Niisutatav |
Kokku |
Niisutamata |
Niisutatav |
|
|
||
|
|
|
(a) |
(b) |
(c) |
(d) |
(e) |
(f) |
(g) |
(h) |
(i) |
(j) |
(k) |
(l) |
(m) |
(n) |
|
Kõva nisu (artikli 105 lõige 1) |
1 |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Kõva nisu (artikli 105 lõige 3) |
2 |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Mais (eraldi baaskülvipind) |
3 |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Muu teravili |
4 |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Teravili kokku |
5 |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
— sellest silo |
6 |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Sojaoad |
7 |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Rapsiseeme |
8 |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Päevalill |
9 |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Õliseeme kokku |
10 |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Valgurikkad taimed kokku |
11 |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Linaseeme kokku |
12 |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Kiu tootmiseks kasvatatav lina kokku |
13 |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Kiu tootmiseks kasvatatav kanep kokku |
14 |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Silotaimed |
15 |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Kogu tootmisest kõrvaldatud maa (artikkel 107) |
16 |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
— sellest kohustuslik maa tootmisest kõrvaldamine |
17 |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
— sellest vabatahtlik maa tootmisest kõrvaldamine (artikli 107 lõige 6) |
18 |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
— sellest maa tootmisest kõrvaldamine, mille eest toetust ei maksta artikli 107 lõike 8 alusel |
19 |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Veise- ja lambaliha lisatasude saamise eesmärgil söödamaadena deklareeritud põllukultuurid |
20 |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Kokku |
21 |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Maa tootmisest kõrvaldamine muude kui toiduks kasutatavate kultuuride tootmiseks |
22 |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
▼M7 ————— |
|||||||||||||||
|
Maa tootmisest kõrvaldamine liblikõieliste söödakultuuride kasvatamiseks |
24 |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
X LISA
KITSEDE LISATASU KÕLBLIKUD PIIRKONNAD
1. Saksamaa: kõik mägipiirkonnad määruse (EÜ) nr 1257/1999 artikli 18 tähenduses.
2. Kreeka: kogu riik. ( 45 )
3. Hispaania autonoomsed piirkonnad: Andaluusia, Aragón, Baleaari saared, Castilla-La Mancha, Castilla-León, Kataloonia, Extremadura, Galiitsia (välja arvatud La Coruña ja Lugo provintsid, mida ei loeta vähem soodsateks piirkondadeks vastavalt määrusele (EÜ) nr 1257/1999), Madrid, Murcia, La Rioja, Valencia ja Kanaari saared (45) ning kõik väljaspool neid piirkondi asuvad mägipiirkonnad määruse (EÜ) nr 1257/1999 artikli 18 tähenduses.
4. Prantsusmaa: Korsika, ülemeredepartemangud (45) ja kõik väljaspool seda piirkonda asuvad mägipiirkonnad määruse (EÜ) nr 1257/1999 artikli 18 tähenduses.
5. Itaalia: Lazio, Abruzzo, Molise, Campania, Apuulia, Basilicata, Calabria, Sitsiilia ja Sardiinia ning kõik väljaspool neid piirkondi asuvad mägipiirkonnad määruse (EÜ) nr 1257/1999 artikli 18 tähenduses.
6. Küpros: kogu riik.
7. Austria: kõik mägipiirkonnad määruse (EÜ) nr 1257/1999 artikli 18 tähenduses.
8. Portugal: kogu riik, välja arvatud Assoorid (45) .
9. Sloveenia: kogu riik.
10. Slovaki Vabariik: kõik mägipiirkonnad määruse (EÜ) nr 1257/1999 artikli 18 tähenduses.
XI LISA
UTTEDE JA EMASKITSEDE LISATASUDE TAOTLUSED
LIIKMESRIIK. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
AASTA . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
KUUPÄEV. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
TEABE EDASTAMISE TÄHTAEG: 31. JUULIL IGAL AASTAL
|
Emaslooma tüüp |
Muud uted kui piimalambad |
Piimalambad |
Emaskitsed |
Emasloomad kokku |
|
|
Taotluste arv (1) |
|||||
|
Tootja taotluse kohta deklaree-ritud emas-loomade üldarv (2) |
10/20 (3) |
|
|
|
|
|
21/50 |
|
|
|
|
|
|
51/100 |
|
|
|
|
|
|
101/500 |
|
|
|
|
|
|
501/1000 |
|
|
|
|
|
|
+1 000 |
|
|
|
|
|
|
Taotletud lisatasude arv |
KOKKU |
|
|
|
|
|
MILLEST koos täiendava lisa-tasuga (4) |
|
|
|
|
|
|
(1) Segatüüpi põllumajandusettevõtte puhul, kus peetakse muid uttesid kui piimalambaid ja kitsesid, tehakse märge “1” selle rea muude uttede kui piimalammaste ning kitsede lahtritesse — samuti veerus “emasloomad kokku” — ning märge “0” lahtrisse “piimalambad”. See tähendab, et selles reas võib veeru “emasloomad kokku” väärtus olla väiksem kui rea ülejäänud kolme arvu summa. (2) Kasutatav rida (karja suurus) peab põhinema emasloomade koguarvul. Käesoleva rubriigi ridade puhul peab veeru “emasloomad kokku” väärtus võrduma kolme eelmise veeru “muude uttede kui piimalammaste”, “piimalammaste” ja “emaskitsede” väärtuste summaga. (3) Vastavalt nõukogu määrusele 1782/2003 ei ole võimalik esitada taotlust vähem kui 10 ute ja/või kitse kohta. (4) Vastavalt käesoleva määruse artiklitele 4 ja 5 (ebasoodsamad piirkonnad). |
|||||
XII LISA
UTTEDE JA EMASKITSEDE LISATASUDE MAKSMINE
LIIKMESRIIK. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
AASTA . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
KUUPÄEV. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
TEABE EDASTAMISE TÄHTAEG: 31. juulil igal aastal
|
Emaslooma tüüp |
Muud uted kui piimalambad |
Piimalambad |
Emaskitsed |
Emasloomad kokku või arv |
|
|
Makstud lisatasude arv (loomade arv) |
Lisatoetus te arv looma kohta (1) |
xxxxxxx |
xxxxxxx |
xxxxxxx |
|
|
Lisatoetuste arv (2) |
|
|
|
|
|
|
Uttede ja kitsede eest makstud lisatasude arv |
|
|
|
|
|
|
MAKSTUD SUMMAD (EUR) |
Lisamaksete summad v.a looma kohta ( (1) |
xxxxxxx |
xxxxxxx |
xxxxxxx |
|
|
Lisamaksete summad looma kohta ( (1) |
xxxxxxx |
xxxxxxx |
xxxxxxx |
|
|
|
Lisatoetuste summad (2) |
|
|
|
|
|
|
Uttede ja kitsede lisatasude summad |
|
|
|
|
|
|
KOKKU |
|
|
|
|
|
|
(1) Kui kohaldatakse määruse (EÜ) nr 1782/2003 artiklit 71 (üleminekuaeg). (2) Vastavalt käesoleva määruse artiklitele 72 ja 73 (ebasoodsamad piirkonnad). |
|||||
XIII LISA
RIIGI VARUDE TOIMIMINE
LIIKMESRIIK. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
AASTA . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
KUUPÄEV. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
TEABE EDASTAMISE TÄHTAEG: 30. APRILLIL IGAL AASTAL
|
Õiguste loovutamised OSUTATUD aastaS |
Lisatasu saamise õiguste arv |
|
|
a) Riigi varude saldo aasta alguses (= eelmise aasta lõpus) |
|
|
|
TAGASTATUD RIIGI VARUDESSE ILMA HÜVITISETA |
b) Pärast õiguste loovutamist ilma põllumajandusettevõtte üleandmiseta |
|
|
c) Lisatasu saamise õiguste kasutamata jätmise tulemusena (ebapiisav kasutus) |
|
|
|
d) KOKKU = b + c |
|
|
|
e) Eraldatud õigused |
|
|
|
f) Ebasoodsamate piirkondade põllumajandustootjatele antud õigused |
|
|
|
g) Riigi varude saldo jooksva aasta lõpus = a + d - e |
|
|
XIV LISA
ÕIGUSTE LOOVUTAMISE JA LISATASUDE TAOTLEMISTEGA SEOTUD AJAVAHEMIKUD JA TÄHTAJAD
LIIKMESRIIK. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
AASTA . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
KUUPÄEV. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
TEABE EDASTAMISE TÄHTAEG: 30. APRILLIL IGAL AASTAL
|
|
Alguskuupäev |
Lõppkuupäev |
|
Õiguste lõpliku loovutamise tähtaeg |
XXXXX |
|
|
Õiguste ajutise üleandmise tähtaeg |
XXXXX |
|
|
Riigi varudest taotletavate õiguste taotlusperiood |
|
|
|
Riigi varudest õiguste eraldamise tähtaeg |
XXXXX |
|
|
Lisatasu taotlusperiood |
|
|
|
Ooteaeg |
|
|
XV LISA
ARTIKLIS 99 OSUTATUD VEISETÕUGUDE LOEND
— Angler Rotvieh (Angeln) – Rød dansk mælkerace (RMD) – German Red – Lithuanian Red
— Ayrshire
— Armoricaine
— Bretonne Pie-Noire
— Fries-Hollands (FH), française frisonne pie noire (FFPN), Friesian-Holstein, Holstein, Black and White Friesian, Red and White Friesian, Frisona española, Frisona Italiana, Zwartbonten van België/pie noire de Belgique, Sortbroget dansk mælkerace (SDM), Deutsche Schwarzbunte, Schwarzbunte Milchrasse (SMR), Czarno-biala, Czerweno-biala, Magyar Holstein-Friz, Dutch Black and White, Estonian Holstein, Estonian Native, Estonian Red, British Friesian, Crno-Bela, German Red and White, Holstein Black and White, Red Holstein
— Groninger Blaarkop
— Guernsey
— Jersey
— Malkeborthorn
— Reggiana
— Valdostana Nera
— Itäsuomenkarja
— Länsisuomenkarja
— Pohjoissuomenkarja.
XVI LISA
ARTIKLIS 103 OSUTATUD KESKMINE PIIMATOODANG
|
(kilogrammides) |
|
|
Belgia |
5 450 |
|
Tšehhi Vabariik |
5 682 |
|
Taani |
6 800 |
|
Saksamaa |
5 800 |
|
Eesti |
5 608 |
|
Kreeka |
4 250 |
|
Hispaania |
4 650 |
|
Prantsusmaa |
5 550 |
|
Iirimaa |
4 100 |
|
Itaalia |
5 150 |
|
Küpros |
6 559 |
|
Läti |
4 796 |
|
Leedu |
4 970 |
|
Luksemburg |
5 700 |
|
Ungari |
6 666 |
|
Malta |
|
|
Madalmaad |
6 800 |
|
Austria |
4 650 |
|
Poola |
3 913 |
|
Portugal |
5 100 |
|
Sloveenia |
4 787 |
|
Slovakkia |
5 006 |
|
Soome |
6 400 |
|
Rootsi |
7 150 |
|
Ühendkuningriik |
5 900 |
XVII LISA
1. JAANUARIST 2005 KOHALDATAVAD ARTIKLI 124 LÕIKES 1 OSUTATUD TAPALISATASU RIIKLIKUD ÜLEMMÄÄRAD
|
|
Täiskasvanud veised |
Vasikad |
|
Belgia |
711 232 |
335 935 |
|
Taani |
711 589 |
54 700 |
|
Saksamaa |
4 357 713 |
652 132 |
|
Kreeka |
235 060 |
80 324 |
|
Hispaania (1) |
1 982 216 |
25 629 |
|
Prantsusmaa (2) |
4 041 075 |
2 045 731 |
|
Iirimaa |
1 776 668 |
0 |
|
Itaalia |
3 426 835 |
1 321 236 |
|
Luksemburg |
21 867 |
3 432 |
|
Holland |
1 207 849 |
1 198 113 |
|
Austria |
546 557 |
129 881 |
|
Portugal (3) |
325 093 |
70 911 |
|
Soome |
382 536 |
10 090 |
|
Rootsi |
502 063 |
29 933 |
|
Ühendkuningriik |
3 266 212 |
26 271 |
|
(1) ilma et see piiraks määruse (EÜ) nr 1454/2001 artikli 5 kohaldamist. (2) ilma et see piiraks määruse (EÜ) nr 1452/2001 artikli 9 kohaldamist. (3) ilma et see piiraks määruse (EÜ) nr 1452/2001 artiklite 13 ja 22 kohaldamist. |
||
XVIII LISA
Artikli 106 lõikes 3 ja artiklis 131 osutatud tabel
1. ERILISATASU
Loomade arv
|
Määrus (EÜ) No …./2004 |
Esitamistähtaeg |
Viide |
Nõutavad andmed |
Üldkava ja tapalisatasukava |
Ainult tapalisatasukava |
||
|
Üks vanuseklass või esimene vanuseklass |
Teine vanuseklass |
Mõlemad vanuseklassid kokku |
|||||
|
Pullid |
Härjad |
Härjad |
Härjad |
||||
|
Artikli 131 lõike 4 punkt a |
15. september |
1.1 |
Loomade arv, kelle eest lisatasu taotletakse (jaanuar — juuni) |
|
|
|
|
|
1. märts |
1.2 |
Loomade arv, kelle eest lisatasu taotletakse (juuli — detsember) |
|
|
|
|
|
|
Artikli 131 lõike 4 punkti b alapunkt i |
31. juuli |
1.3 |
Kinnitatud loomade arv (kogu aasta) |
|
|
|
|
|
Artikli 131 lõike 4 punkti b alapunkt ii |
31. juuli |
1.4 |
Piirkondliku ülemmäära tõttu kinnitamata loomade arv |
|
|
|
|
Põllumajandustootjate arv
|
Määrus (EÜ) nr/2004 |
Esitamistähtaeg |
Viide |
Nõutavad andmed |
Üldkava ja tapalisatasukava |
Ainult tapalisatasukava |
||
|
Üks vanuseklass või esimene vanuseklass |
Teine vanuseklass |
Mõlemad vanuseklassid kokku |
Üksik vanuseklass või esimene vanuseklass |
||||
|
Artikli 131 lõike 4 punkti b alapunkt i |
31. juuli |
1.5 |
Põllumajandustootjate arv, kellele on lisatasu määratud |
|
|
|
|
2. AASTAAEGADE MÕJU HÜVITAV LISATASU
|
Määrus (EÜ) nr/2004 |
Esitamistähtaeg |
Viide |
Nõutavad andmed |
Üks vanuseklass või esimene vanuseklass |
Teine vanuseklass |
Mõlemad vanuseklassid kokku |
|
Artikli 131 lõike 6 punkt a |
15. september |
2.1 |
Loomade arv, kelle eest on lisatasu taotletud |
|
|
|
|
2.2 |
Põllumajandustootjate arv |
|
|
|
||
|
1. märts |
2.3 |
Kinnitatud loomade arv |
|
|
|
|
|
2.4 |
Põllumajandustootjate arv |
|
|
|
3. AMMLEHMADE LISATASU
|
Määrus (EÜ) nr/2004 |
Esitamistähtaeg |
Viide |
Nõutavad andmed |
Ammlehmakarjad |
Segakarjad |
|
Artikli 131 lõike 2 punkti a alapunkt i |
15. september |
3.1. |
Loomade arv, kelle eest on lisatasu taotletud (jaanuar — juuni) |
|
|
|
1. märts |
3.2 |
Loomade arv, kelle eest on lisatasu taotletud (juuli — detsember) |
|
|
|
|
Artikli 131 lõike 2 punkti b alapunkt i; artikli 131 lõike 6 punkti b alapunkt ii |
31. juuli |
3.3. |
Kinnitatud lehmade arv (kogu aasta) |
|
|
|
3.4. |
Kinnitatud mullikate arv (kogu aasta) |
|
|
||
|
3.5 |
Põllumajandustootjate arv, kellele on lisatasu määratud (kogu aasta) |
|
|
||
|
|
|
|
|
Summa looma kohta |
|
|
Artikli 131 lõike 2 punkti b alapunkt iii |
31. juuli |
3.6. |
Siseriiklik lisatasu |
|
|
|
Artikli 131 lõike 2 punkti b alapunkt ii |
31. juuli |
3.7. |
Mullikate kohta kehtestatud siseriikliku ülemmäära tõttu kinnitamata loomade arv |
|
|
4. EKSTENSIIVISTAMISTOETUS
4.1. Ühtse loomkoormuse kohaldamine (määruse (EÜ) nr 1782/2003 artikli 132 lõike 2 esimene lõik)
|
Määrus (EÜ) nr/2004 |
Esitamistähtaeg |
Viide |
Nõutavad andmed |
Erilisatasu |
Ammlehmade eest makstav lisatasu |
Lüpsilehmad |
KOKKU |
|
Artikli 131 lõike 6 punkti b alapunkt i; artikli 131 lõike 6 punkti b alapunkt ii; artikli 131 lõike 6 punkti b alapunkt iii |
31. juuli |
4.1.1 |
Kinnitatud loomade arv |
|
|
|
|
|
4.1.2 |
Põllumajandustootjate arv, kellele on lisatasu määratud |
|
|
|
|
4.2. Kahe loomkoormuse kohaldamine (määruse (EÜ) nr 1782/2003 artikli 132 lõike 2 teine lõik)
|
Määrus (EÜ) nr/2004 |
Esitamistähtaeg |
Viide |
Nõutavad andmed |
Erilisatasu |
Ammlehmade lisatasu |
Lüpsilehmad |
KOKKU |
||||
|
1 - 1 |
<1 |
1 - 1 |
<1 |
1 - 1 |
<1 |
1 - 1 |
<1 |
||||
|
Artikli 131 lõike 6 punkti b alapunkt i; artikli 131 lõike 6 punkti b alapunkt ii; artikli 131 lõike 6 punkti b alapunkt iii |
31. juuli |
4.2.1 |
Kinnitatud loomade arv |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
4.2.2 |
Põllumajandustootjate arv, kellele on lisatasu määratud |
|
|
|
|
|
|
|
|
||
5. LISATASU KOOS VABASTUSEGA LOOMKOORMUSE RAKENDAMISEST
|
Määrus (EÜ) nr/2004 |
Esitamistähtaeg |
Viide |
Nõutavad andmed |
Loomad |
Põllumajandustootjad |
|
Artikli 131 lõike 6 punkti b alapunkt iv |
31. juuli |
5 |
Loomade ja põllumajandustootjate arv, kellele on määratud lisatasu koos vabastusega loomkoormuse rakendamisest |
|
|
6. TAPALISATASU
Loomade arv
|
Määrus (EÜ) nr/2004 |
Esitamistähtaeg |
Viide |
Nõutavad andmed |
Tapmine |
Eksport |
||
|
Täiskasvanud veised |
Vasikad |
Täiskasvanud veised |
Vasikad |
||||
|
Artikli 131 lõike 1 punkt a; artikli 131 lõike 2 punkti b alapunkt ii; artikli 131 lõike 3 punkt a |
15. september |
6.1 |
Loomade arv, kelle eest on lisatasu taotletud (jaanuar — juuni) |
|
|
|
|
|
1. märts |
6.2 |
Loomade arv, kelle eest on lisatasu taotletud (juuli — detsember) |
|
|
|
|
|
|
Artikli 131 lõike 1 punkti b alapunkt i; artikli 131 lõike 2 punkti b alapunkt iv; artikli 131 lõike 3 punkti b alapunkt i |
31. juuli |
6.3 |
Kinnitatud loomade arv (kogu aasta) |
|
|
|
|
|
Artikli 131 lõike 1 punkti b alapunkt ii; artikli 131 lõike 2 punkti b alapunkt v; artikli 131 lõike 3 punkti b alapunkt ii |
31. juuli |
6.4 |
Riikliku ülemmäära tõttu kinnitamata loomade arv |
|
|
|
|
Põllumajandustootjate arv
|
Määrus (EÜ) nr/2004 |
Esitamistähtaeg |
Viide |
Nõutavad andmed |
Tapmine |
Eksport |
||
|
Täiskasvanud veised |
Vasikad |
Täiskasvanud veised |
Vasikad |
||||
|
Artikli 131 lõike 1 punkti b alapunkt i; artikli 131 lõike 2 punkti b alapunkt iv; artikli 131 lõike 3 punkti b alapunkt i |
31. juuli |
6.5 |
Põllumajandustootjate arv, kellele on lisatasu määratud |
|
|
|
|
7. AMMLEHMAKVOOT
|
Määrus (EÜ) nr/2004 |
Esitamistähtaeg |
Viide |
Õiguste jääk aasta alguses |
Riigi varudesse loovutatud õigused |
Riigi varudest saadud õigused |
Õiguste jääk aasta lõpus |
|
|
Artikli 106 lõige 3 |
1. märts (esialgsed andmed) |
7.1 |
|
a) seoses loovutamisega talumajapidamise üleandmiseta |
b) seoses kasutamata õigustega |
|
|
|
Artikli 106 lõige 3 |
31. juuli (lõplikud andmed) |
7.2 |
|
|
|
|
|
XIX LISA
ARTIKLIS 131 OSUTATUD TABEL SELLE ARTIKLI LÕIKE 5 KOHALDAMISEKS
|
|
Kuni 100 % tapalisatasust (vasikad) |
Kuni 100 % ammlehmade lisatasust |
Kuni 40 % tapalisatasust (veised v.a vasikad) |
Kuni 100 % tapalisatasust (veised v.a vasikad) |
Kuni 75 % erilisatasust |
|
Viide määruses (EÜ) nr 1782/2003 |
Artikli 68 lõige 1 |
Artikli 68 lõike 2 punkti a alapunkt i |
Artikli 68 lõike 2 punkti a alapunkt ii |
Artikli 68 lõike 2 punkti b alapunkt i |
Artikli 68 lõike 2 punkti b alapunkt ii |
|
Tegelikult makstud summad EUR (pärast artiklis 139 sätestatud vähendamist) |
|
|
|
|
|
XX LISA
Minimaalne abikõlblik pindala põllumajandusettevõtte kohta ühtse pindalatoetuse kava alusel
|
Uued liikmesriigid |
minimaalne abikõlblik pindala põllumajandusettevõtte kohta (ha) |
|
Küpros |
0,3 |
|
Tšehhi Vabariik |
1 |
|
Eesti |
1 |
|
Ungari |
1 Põllumajandusettevõtted, kellel on üle 0,3 ha viljapuuaedu või viinamarjaistandusi, võivad toetusi siiski taotleda |
|
Läti |
1 |
|
Leedu |
1 |
|
Poola |
1 |
|
Slovakkia |
1 |
XXI LISA
PÕLLUMAJANDUSMAA ÜHTSE PINDALATOETUSE KAVA ALUSEL
|
Uued liikmesriigid |
Määruse (EÜ) nr 1782/2003 artikli 143b lõikes 4 nimetatud põllumajandusmaa ühtse pindalatoetuse kava alusel (tuhat ha) |
|
Küpros |
140 |
|
Tšehhi Vabariik |
3 469 |
|
Eesti |
800 |
|
Ungari |
4 355 |
|
Läti |
1 475 |
|
Leedu |
►M7 2 574 ◄ |
|
Poola |
►M7 14 337 ◄ |
|
Slovakkia |
►M7 1 955 ◄ |
XXII LISA
ARTIKLIS 148 OSUTATUD TOORAINE
|
CN-kood |
Toodate lühike kirjeldus |
|
ex 0602 90 41 |
Lühikese raieringiga metsapuud kuni 20-aastase koristustsükliga |
|
ex 0602 90 49 |
Puud, põõsad ja põõsastikud, mis toodavad CN-koodi 1211 ja koondnomenklatuuri gruppi 14 kuuluvat taimset materjali, välja arvatud sellist, mida on võimalik kasutada inim- või loomatoiduks |
|
ex 0602 90 51 |
Mitmeaastased avamaa taimed (nt Miscanthus sinesis), välja arvatud need, mida on võimalik kasutada inim- või loomatoiduks, eelkõige need, mis annavad CN-koodi 1211 alla kuuluvat taimset materjali, välja arvatud lavendel, lavandiin ja salvei, ning koondnomenklatuuri gruppi 14 kuuluvat taimset materjali |
|
ex 0602 90 59 |
Euphorbia lathyris, Sylibum marianum, Polygonum tinctorium ja Isatis tinctoria |
|
1211 90 95 |
Digitalis lanata, Secale cornutum ja Hypericum perforatum, välja arvatud taimne materjal, mida on võimalik kasutada inim- või loomatoiduks |
XXIII LISA
Lõppsaadused, mida tohib toota artiklis 145 loetletud toorainest:
— kõik koondnomenklatuuri 25.—99. gruppi kuuluvad tooted,
— koondnomenklatuuri 15. rühma kuuluvad tooted, mis ei ole mõeldud inim- või loomatoiduks,
— CN-koodi 2207 20 00 alla kuuluvad tooted, mis on mõeldud otseselt kasutamiseks mootorikütuses või töötlemiseks, et neid mootorikütuses kasutada,
— CN-koodide ex 1904 10 ja ex 1905 90 90 alla kuuluv pakkematerjal tingimusel, et on tõendatud toodete kasutamine toiduainetega mitte seotud otstarbeks vastavalt käesoleva määruse artikli 158 lõikele 4,
— CN-koodi ►C3 0602 90 10 ◄ alla kuuluv seeneniidistik,
— CN-koodi 1301 alla kuuluvad šellak, vaigud, looduslikud kummivaigud ja palsamid,
— CN-koodi 1302 11 00 alla kuuluvad oopiumimahlad ja -ekstraktid,
— CN-koodi 1302 14 00 alla kuuluvad püreetrimahlad ja -ekstraktid või rotenooni sisaldavate taimejuurte mahlad ja ekstraktid,
— CN-koodi 1302 39 00 alla kuuluvad muud taimeliimid ja tihendusained,
— kõik artikli 145 lõikes 1 loetletud põllumajandussaadused ja -tooted ning neist vahepealsel töötlemisel saadud ning energiatootmise kütuseks kasutatavad tooted,
— kõik XXII lisas loetletud tooted ning neist saadud ja energiaga seotud otstarbeks mõeldud tooted,
— CN-koodi 0602 90 51 alla kuuluv Miscanthus sinensis, hakitud, ettenähtud kasutamiseks allapanuna hobustele, multšina, lisandina komposti omaduste parandamiseks ning taimede kuivatamiseks ja puhastamiseks, ning see toormaterjal või kiud, mida kasutatakse ehitusmaterjalina,
— kõik komisjoni määruses (EMÜ) nr 1722/93, ( 46 ) viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 216/2004, ( 47 ) osutatud tooted tingimusel, et need ei ole saadud tootmisest kõrvaldatud maal kasvatatud teraviljast ega kartulist ning et need ei sisalda tootmisest kõrvaldatud maal kasvatatud teraviljast ega kartulist saadud tooteid,
— kõik nõukogu määruses (EÜ) nr 318/2006 ( 48 ) osutatud tooted tingimusel, et need ei ole saadud tootmisest kõrvaldatud maal kasvatatud suhkrupeedist ning et need ei sisalda tootmisest kõrvaldatud maal kasvatatud suhkrupeedist saadud tooteid.
XXIV LISA
Oliivisalude pindalade GIS-hektarites arvutamise ühismeetod
Ühismeetod põhineb algoritmil, ( 49 ) mis kehtestab oliivisalude pindala abikõlblike oliivipuude asukohast lähtudes elektroonilise töötluse abil, mis tugineb GISile (geograafilise informatsiooni süsteem).
1. MÕISTED
Käesolevas lisas kasutatakse järgmisi mõisteid:
a) oliivikasvatuseks kasutatav maatükk – ühtne maatükk, mis hõlmab üksteistest kindlaks määratud maksimaalsel kaugusel asuvate tootmises olevate abikõlblike oliivipuudega ala;
b) abikõlblik oliivipuu – enne 1998. aasta 1. maid või Küprose ja Malta puhul enne 31. detsembrit 2001 istutatud oliivipuu või asendusoliivipuu või kõik komisjoni poolt määruse (EÜ) nr 1638/98 artikli 4 alusel heakskiidetud programmi raames istutatud oliivipuud, mille olemasolu on registreeritud GISis;
c) eraldi asuv abikõlblik oliivipuu – tootmises olev oliivipuu, mis ei vasta oliivikasvatuseks kasutataval maatükil puuderühma moodustamiseks vajalikele tingimustele;
d) tootmises olev abikõlblik oliivipuu – abikõlblik oliivipuu, kultuurtaim, milleks on ükskõik millises seisundis püsivalt istutatud elus oliivipuu, millel võib olla mitu tüve, mis on üksteisest eraldunud maapinnast kuni 2 meetri kõrgusel.
2. ALGORITMI ETAPID OLIIVISALUTOETUSTE PUHUL
1. etapp: ümbruskonna analüüs
Lähikonna analüüsi parameeter (P1) määratleb maksimaalse vahemaa abikõlblike oliivipuude vahel, märkides, kas need asuvad eraldi või on sama oliivikasvatuseks kasutatava maatüki osaks. P1 on abikõlblikust oliivipuust lähtuv raadius ja määratleb ringi, milles peavad asuma teised abikõlblikud oliivipuud, selleks et neid võiks lugeda sama oliivisalu ümbermõõdu osaks.
P1 on kindlaks määratud 20 meetrit, mis vastab enamiku piirkondade puhul maksimaalsele agronoomilisele väärtusele. Teatavates liikmesriigi poolt määratavates ulatusliku kasvatuse piirkondades, kus keskmine istutusvahemaa ületab 20 meetrit, võib liikmesriik otsustada määrata P1 kahekordse piirkonna keskmise istutusvahemaa. Sel juhul säilitab liikmesriik selle erandi kohaldamist õigustavad dokumendid.
Abikõlblikke oliivipuid, mis kuuluvad oliivisaludesse, kus vahekaugus on üle P1, loetakse eraldi asuvateks abikõlblikeks oliivipuudeks.
Parameetri P1 kohaldamisega määratakse eelkõige kindlaks abikõlblike oliivipuude lähedus. Kõikide punktide ümber asetatakse puhver (oliivipuude raskuskese), selliselt loodud hulktahukad ühendatakse, seejärel määratakse nende hulktahukate suuruse uurimise teel, millised on eraldi asuvad abikõlblikud oliivipuud.
2. etapp: eraldi asuvatele abikõlblikele oliivipuudele standardpindala omistamine
Pärast P1 kohaldamist jagatakse abikõlblikud oliivipuud kahte klassi:
— oliivisalu ümbermõõdu osaks olevad abikõlblikud oliivipuud,
— eraldi asuvad abikõlblikud oliivipuud.
Eraldi asuvale abikõlblikule oliivipuule omistatud pindalaks P2 määratakse 100 m2 ehk 5,64 m raadiusega ring, mille keskpunkt asub abikõlblikus oliivipuus.
3. etapp: sisepuhvri P3 rakendamine
Oliivisalu ümbermõõdu puhul tuleb arvutada pindala ja määrata kindlaks oliivisalu kujutav hulktahukas.
Kõigepealt luuakse rühma kõiki üksteisest alla P1 kaugusel asuvaid abikõlblikke õlipuid ühendavate joonte võrk.
Seejärel asetatakse nende joonte peale sisepuhvriks määratud pindala. Sisepuhvri all mõistetakse rida punkte, mille kaugus võrgu joonte suhtes on võrdne või väiksem kindlaks määratud väärtusest, mis tähistab sisepuhvri laiust. Vältimaks ühtlases oliivisalus mitte oliivisaludena klassifitseeritavate saarekeste tekkimist, peab sisepuhvri laius võrduma poolega vahemaast P1.
Kõikide sisepuhvrite kombinatsioon moodustab oliivipuurühmale omistatava pindala arvestusliku lähendamise, see tähendab oliivisalu pindala.
4. etapp: välispuhvri P4 rakendamine
Oliivisalu lõplik pindala ja nimetatud pinda kujutava hulktahuka lõplik kuju omistatakse, kasutades teist puhvrit, mida nimetatakse välispuhvriks.
Välispuhvrit rakendatakse väljaspool kõiki abikõlblikke õlipuid ühendavate joonte võrku piki oliivisalu piire. Välispuhver on rida punkte, mille vahemaa võrgu äärel asuva joone suhtes on võrdne või väiksem väärtusest, mida määratletakse välispuhvri laiusena. Välispuhvrit rakendatakse ainult iga võrgu äärel asuva joone väliskülje suhtes, samas kui siseküljel jätkatakse sisepuhvri rakendamist.
Välispuhvri all mõistetakse poolt oliivikasvatuseks kasutatava maatüki keskmisest istutuskaugusest (δ) minimaalse künnisega 2,5 m.
Selle abikõlblike oliivipuude vahelise keskmise kauguse arvutamiseks kasutatakse järgmist võrrandit:
Keskmine istutuskaugus
kus A = oliivipuurühma pindala ja N = oliivipuude arv.
Keskmine istutuskaugus arvutatakse järgmiste järjestikuste tehete abil:
— Esimene keskmine istutuskaugus δ1 arvutatakse, kasutades pindala (A1), mis saadi ainult P3 (sisepuhvrit) rakendades.
— Seejärel arvutatakse uus pindala A2, kasutades välispuhvrina δ2 = δ1/2.
— An saadakse selliselt, kui erinevust An-1 ja An vahel ei loeta enam märgatavaks.
Nii on P4:
P4 = max [2,5 m; 1/2 δn]
Kus
5. etapp: oliivikasvatuspindala määramine
|
— |
5a etapp : Voronoi hulktahuka määramine Lõpptulemuse saamiseks kombineeritakse sisepuhver ja välispuhver (P3 ja P4). Tulemuseks on graafiline kiht, mille oliivisalu ümbermõõt ja oliivikasvatuspindala tuleb registreerida oliivisalude GIS andmebaasis. Selle võib konverteerida Voronoi hulktahukateks, mis omistavad pindala igale abikõlblikule oliivipuule. Voronoi hulktahuka all mõistetakse “hulktahukat, mille sisemus koosneb kõikidest tasapinna punktidest, mis asuvad lähemal võrgu teatud kindlale punktile kui mis tahes teisele punktile”. |
|
— |
5b etapp : Võrdlusmaatüki piiri ületavate osade väljaarvamine Kõigepealt tuleb oliivisalude ümbermõõdud asetada võrdlusmaatükkide äärte peale. Seejärel eemaldatakse võrdlusmaatüki piire ületavad oliivisalude ümbermõõtude osad. |
|
— |
5c etapp : Alla 100 m2 saarekeste integreerimine Saarekeste, st maatükkide osade suuruse suhtes, mis ei ole kaetud abikõlblike oliivipuudega, pärast meetodi kohaldamist, tuleb rakendada täpsusnäitajat künnise abil, selleks et vältida tähtsusetute saarekeste tekkimist. Kõik alla 100 m2 suurused saarekesed võib sisse arvata. Arvesse võetavad saarekesed on: — sisemised saarekesed (OLIAREA poolt väljatöötatud oliivisalude ümbermõõdu sees), mis saadakse parameetrite P1 ja P3 rakendamisel; — välised saarekesed (võrdlusmaatüki sees, kuid väljaspool oliivikasvatuseks kasutatavat maatükki), mis saadakse P4 ja võrdlusmaatükkide ja oliivisalude ümbermõõtude vahelise ühisosa rakendamisel. |
6. etapp: abikõlbmatute oliivipuude väljaarvamine
Kui oliivikasvatuseks kasutataval maatükil on abikõlbmatuid õlipuid, tuleb pärast 5. etappi saadud pindala korrutada abikõlblike oliivipuude arvuga ning jagada oliivikasvatuseks kasutataval maatükil kasvavate oliivipuude koguarvuga. Sel viisil arvutatud pindala kujutabki oliivisalutoetuse abikõlblikku oliivikasvatuspindala.
3. ALGORITMI ETAPID ÜHTSE TOETUSKAVA PUHUL
Määruse (EÜ) nr 1782/2003 (toetusõiguste kindlaksmääramine) artikli 43 lõike 1 ja VII lisa punkti H alusel arvesse võetava hektarite arvu kindlaksmääramiseks rakendatakse eespool kirjeldatud algoritmi etappe 1 kuni 5ni ja 6. etappi ei rakendata. Siiski võidakse 2. etapis osutatud eraldi asuvate oliivipuude pindala jätta arvesse võtmata.
Sel juhul võivad liikmesriigid 5. etapi lõpus otsustada võtta oliivikasvatuspindala sisse üle 100 m2 suuruse pindalaga saarekesed nendel põllumaadel, mis ei ole võrdlusperioodil andnud õigust otsetoetustele, mille nimekiri on esitatud määruse (EÜ) nr 1782/2003 VI lisas, välja arvatud püsikultuuride ja metsa all olevad pinnad. Kui see säte valitakse, tuleb seda kohaldada liikmesriigi kõikide põllumajandustootjate suhtes.
Liikmesriigid säilitavad tõendavad dokumendid selle erandi ja teostatud kontrollide kohta oliivisalude GISis.
Sama lähenemist kohaldatakse abikõlblike hektarite arvu arvutamisel määruse (EÜ) nr 1782/2003 (toetusõiguste kasutamine) artikli 44 alusel.
4. RAKENDAMINE
Liikmesriigid rakendavad seda algoritmi oma oliivisalude GIS funktsioonina, kohandades selle oma arvutikeskkonnale. Algoritmi iga etapi tulemused iga maatüki kohta tuleb registreerida oliivisalude GISis.
XXV LISA
TUBAKASORTIDE LIIGITUS
vastavalt artiklile 171ca
I. KUUMUSES KUIVATATUD TUBAKAS
Virginia
Virginia D ja selle hübriidid
Bright
Wiślica
Virginia SCR IUN
Wiktoria
Wiecha
Wika
Wala
Wisła
Wilia
Waleria
Watra
Wanda
Weneda
Wenus
DH 16
DH 17
Winta
Weronika
II. ÕHU KÄES KUIVATATUD HELE TUBAKAS
Burley
Badischer Burley ja selle hübriidid
Maryland
Bursan
Bachus
Bożek
Boruta
Tennessee 90
Baca
Bocheński
Bonus
NC 3
Tennessee 86
Tennessee 97
Bazyl
Bms 3
III. ÕHU KÄES KUIVATATUD TUME TUBAKAS
Badischer Geudertheimer, Pereg, Korso
Paraguay ja selle hübriidid
Dragon Vert ja selle hübriidid
Philippin
Petit Grammont (Flobecq)
Semois
Appelterre
Nijkerk
Misionero ja selle hübriidid
Rio Grande ja selle hübriidid
Forchheimer Havanna IIc
Nostrano del Brenta
Resistente 142
Goyano
Hybrids of Geudertheimer
Beneventano
Brasile Selvaggio ja sarnased sordid
Fermented Burley
Havanna
Prezydent
Mieszko
Milenium
Małopolanin
Makar
Mega
IV. SUITSUS KUIVATUD TUBAKAS
Kentucky ja selle hübriidid
Moro di Cori
Salento
Kosmos
V. PÄIKESE KÄES KUIVATATUD TUBAKAS
Xanthi-Yaka
Perustitza
Samsun
Erzegovina ja sarnased sordid
Myrodata Smyrnis, Trapezous ja Phi I
Kaba Koulak (mitteklassikaline)
Tsebelia
Mavra
VI. BASMAS
VII. KATERINI JA SAMALAADSED SORDID
VIII. KABA KOULAK (KLASSIKALINE)
Elassona
Myrodata Agrinion
Zichnomyrodata
XXVI LISA
TUNNUSTATUD TOOTMISPIIRKONNAD
vastavalt artiklile 171cc
|
Sordirühm vastavalt I lisale |
Liikmesriik |
Tootmispiirkonnad |
|
I. Suitsus kuivatatud tubakas |
Saksamaa |
Schleswig-Holstein, Alam-Saksi, Baieri, Rheinland-Pfalz, Baden-Württemberg, Hessen, Saarimaa, Brandenburg, Mecklenburg-Vorpommern, Saksimaa, Saksi-Anhalt, Tüüringi |
|
Kreeka |
|
|
|
Prantsusmaa |
Akvitaania, Midi-Pyrénées, Auvergne, Limousin, Champagne-Ardenne, Alsace, Lorraine, Rhône-Alpes, Franche-Comté, Provence-Alpes-Côte d'Azur, Pays-de-Loire, Centre, Poitou-Charentes, Bretagne, Languedoc-Roussillon, Normandia, Burgundia, Nord-pas-de-Calais, Picardie, Île-de-France |
|
|
Itaalia |
Friuli, Veneto, Lombardia, Piemonte, Toscana, Marche, Umbria, Lazio, Abruzzo, Molise, Campania, Basilicata, Calabria |
|
|
Hispaania |
Extremadura, Andaluusia, Castilla-León, Castilla-La Mancha |
|
|
Portugal |
Beiras, Ribatejo Oeste, Alentejo, Assooride autonoomne piirkond |
|
|
Austria |
|
|
|
II. Õhu käes kuivatatud hele tubakas |
Belgia |
|
|
Saksamaa |
Rheinland-Pfalz, Baden-Württemberg, Hessen, Saarimaa, Baieri, Brandenburg, Mecklenburg-Vorpommern, Saksimaa, Saksi-Anhalt, Tüüringi |
|
|
Kreeka |
|
|
|
Prantsusmaa |
Akvitaania, Midi-Pyrénées, Languedoc-Roussillon, Auvergne, Limousin, Poitou-Charentes, Bretagne, Pays-de-Loire, Centre, Rhône-Alpes, Provence-Alpes-Côte d'Azur, Franche-Comté, Alsace, Lorraine, Champagne-Ardenne, Picardie Nord-Pas-de-Calais, Ülem-Normandia, Alam-Normandia, Burgundia, Réunion, Île-de-France |
|
|
Itaalia |
Veneto, Lombardia, Piemonte, Umbria, Emilia-Romagna, Lazio, Abruzzo, Molise, Campania, Basilicata, Sitsiilia, Friuli, Toscana, Marche |
|
|
Hispaania |
Extremadura, Andaluusia, Castilla-León, Castilla-La Mancha |
|
|
Portugal |
Beiras, Ribatejo Oeste, Entre Douro e Minho, Trás-os-Montes, Assooride autonoomne piirkond |
|
|
Austria |
|
|
|
III. Õhu käes kuivatatud tume tubakas |
Belgia |
|
|
Saksamaa |
Rheinland-Pfalz, Baden-Württemberg, Hessen, Saarimaa, Baieri, Brandenburg, Mecklenburg-Vorpommern, Saksimaa, Saksi-Anhalt, Tüüringi |
|
|
Prantsusmaa |
Akvitaania, Midi-Pyrénées, Languedoc-Roussillon, Auvergne, Limousin, Poitou-Charentes, Bretagne, Pays-de-Loire, Centre, Rhône-Alpes, Provence-Alpes-Côte d'Azur, Franche-Comté, Alsace, Lorraine, Champagne-Ardenne, Picardie Nord-Pas-de-Calais, Ülem-Normandia, Alam-Normandia, Burgundia, Réunion |
|
|
Itaalia |
Friuli, Trentino, Veneto, Toscana, Lazio, Molise, Campania, Sitsiilia |
|
|
Hispaania |
Extremadura, Andaluusia, Castilla-León, Castilla-La Mancha, Valencia (autonoomne piirkond), Navarre, Rioja, Catalonia, Madrid, Galicia, Asturia, Cantabria, Compezo piirkond Baskimaal, La Palma (Kanaari saared) |
|
|
Austria |
|
|
|
IV. Kuumuses kuivatatud tubakas |
Itaalia |
Veneto, Toscana, Umbria, Lazio, Campania, Marche |
|
Hispaania |
Extremadura, Andaluusia |
|
|
V. Päikese käes kuivatatud |
Kreeka |
|
|
Itaalia |
Lazio, Abruzzo, Molise, Campania, Basilicata, Sitsiilia |
|
|
VI. Basmas |
Kreeka |
|
|
VII. Katerini ja sarnased sordid |
Kreeka |
|
|
Itaalia |
Lazio, Abruzzo, Campania, Basilicata |
|
|
VIII. Kaba Koulak (klassikaline) Elassona, Myrodata Agrinion, Zichnomyrodata |
Kreeka |
|
XXVII LISA
KVALITEEDI MIINIMUMNÕUDED
vastavalt artiklile 171cg
Artiklis 171ci osutatud toetus makstakse tubaka puhul, mis on asjaomase sordi iseloomulikke omadusi arvesse võttes veatu ja standardse turustuskvaliteediga ning ei tohi sisaldada järgmist:
a) lehetükid;
b) rahe tõttu olulisel määral purunenud lehed;
c) lehed, mille pind on tõsiselt kahjustatud rohkem kui kolmandiku ulatuses;
d) lehed, mille pinnal esineb haigusi või mida on kahjustanud putukad rohkem kui 25 % ulatuses;
e) pestitsiidijääkidega lehed;
f) toored või ilmselgelt rohelised lehed;
g) külmavõetud lehed;
h) hallituse või mädanikuga lehed;
i) kuivamata leheroodudega, niisked, mädanikuga või säsiste või esiletungivate rootsudega lehed;
j) juurevõsude või külgvõsude lehed;
k) asjaomase sordi jaoks ebahariliku lõhnaga lehed;
l) mullased lehed;
m) lehed, mille niiskusesisaldus ületab XXVIII lisas sätestatud niiskusesisalduse.
XXVIII LISA
NIISKUSESISALDUS
vastavalt artiklile 171cj
|
Sordirühm |
Niiskusesisaldus (%) |
Lubatud hälve (%) |
|
I. Suitsus kuivatatud tubakas |
16 |
4 |
|
II. Õhu käes kuivatatud hele tubakas |
||
|
Saksamaa, Prantsusmaa, Belgia, Austria, Portugal – Assooride autonoomne piirkond |
22 |
4 |
|
Muud liikmesriigid ja muud Portugali tunnustatud tootmispiirkonnad |
20 |
6 |
|
III. Õhu käes kuivatatud tume tubakas |
||
|
Belgia, Saksamaa, Prantsusmaa, Austria |
|
|
|
Muud liikmesriigid |
26 |
4 |
|
IV. Kuumuses kuivatatud tubakas |
22 |
6 |
|
V. Päikese käes kuivatatud |
22 |
4 |
|
VI. Basmas |
16 |
4 |
|
VII. Katerini |
16 |
4 |
|
VIII. Kaba Koulak, klassikaline |
||
|
Elassona, Myrodata |
16 |
4 |
|
Agrinion, Zichnomyrodata |
16 |
4 |
XXIX LISA
ÜHENDUSE MEETODID TOORTUBAKA NIISKUSESISALDUSE KINDLAKSMÄÄRAMISEKS
vastavalt artiklile 171cj
I. KASUTATAVAD MEETODID
A. Beaudessoni meetod
1. Seadmed
Beaudessoni EM10 kuivatuskapp
Elektriline kuivati, milles soe õhk liigub ventilaatori abil sundkonvektsiooniga üle kuivatatava proovi. Niiskusesisaldus määratakse kindlaks kaalumise teel enne ja pärast kuivatamist kaalu abil, mis kaliibritakse nii, et kasutatava kümnegrammise koguse põhjal saadud näit vastab vahetult niiskusesisalduse väärtusele protsentides.
2. Menetlus
Augustatud põhjaga kausis kaalutakse kümnegrammine kogus, mis seejärel pannakse kuivatuskolonni, kus see püsib spiraalse rõnga abil. Kuivatuskapp pannakse käima viieks minutiks, mille jooksul soe õhk kuivatab proovi temperatuuril 100 oC.
Viie minuti möödumisel peatab protsessi automaatne taimer. Kuivatusprotsessi lõpus registreeritakse õhutemperatuur seadmesse ehitatud termomeetri abil. Proov kaalutakse ning selle niiskusesisaldus mõõdetakse vahetult ja vajaduse korral korrigeeritakse kümnendikprotsentide lisamise või mahaarvamise teel vastavalt temperatuurinäidule, kasutades seadmesse paigaldatud skaalat.
B. Brabenderi meetod
1. Seadmed
Brabenderi kuivatuskapp
Termostaadiga silindrilisest kambrist koosnev sundkonvektsiooniga ventileeritav elektriline kuivati, millesse pannakse üheaegselt kümme metallkaussi, millest igaüks sisaldab kümme grammi tubakat. Need kausid asetatakse plaadile, mida on võimalik keskel asetseva pöörkäepideme abil pöörata kümnesse eri asendisse, mis võimaldab iga kausi pärast kuivatamist pöörata asendisse, kus seda saab kaaluda otse seadmes: hoobade süsteem võimaldab iga kausi asetada edukalt seadmesse paigaldatud kaalu õlgpuule, ilma et oleks vaja proove kambrist välja võtta. Kaalul on optiline näidik, mis annab niiskusesisalduse vahetu näidu.
Seadme külge on kinnitatud teine kaal, mida kasutatakse üksnes esialgsete koguste kaalumiseks.
2. Menetlus
Termostaat seatakse 110 oC-le.
Kamber pannakse eelnevalt soojenema vähemalt 15 minutiks.
Kaalutakse kümme kümnegrammist kogust.
Kuivatuskapp täidetakse.
Proove kuivatatakse 50 minutit.
Registreeritakse kaalunäidud üldniiskusesisalduse kindlaksmääramiseks.
C. Muud meetodid
Liikmesriigid võivad kasutada teisi mõõtmismeetodeid, mis põhinevad eelkõige asjaomase partii elektritakistuse või dielektriliste omaduste mõõtmisel, tingimusel et tulemused kaliibritakse tüüpilise proovi kontrollimise alusel, kasutades selleks ühte jaotistes A ja B osutatud meetodit.
II. PROOVIDE VÕTMINE
Lehttubaka proovide võtmisel nende niiskusesisalduse kindlaksmääramiseks I jao punktis A või B osutatud meetodeid kasutades järgitakse järgmist korda:
1. Proovide valimine
Igast pallist valitakse palli massiga proportsionaalne lehtede hulk. Valitavate lehtede hulk peaks olema piisav terve palli nõuetekohaseks esindamiseks.
Proovid peavad sisaldama võrdsetes kogustes lehti palli pealmisest osast, keskelt ja nende vahele jäävast piirkonnast.
2. Homogeenimine
Kõik valitud lehed segatakse kilekotis ning mõned kilogrammid selle sisust peenestatakse (lõikelaius 0,4 kuni 2 mm).
3. Osaproovide võtmine
Pärast peenestamist segatakse peenestatud lehed põhjalikult ning eraldatakse representatiivne proov.
4. Mõõtmine
Mõõtmised tuleb teha kogu vähendatud proovi puhul ning võtta tuleks ettevaatusabinõud tagamaks, et:
— ei tekiks muutusi niiskusesisalduses (õhu- ja veekindel kott või mahuti),
— proovi ühtlust ei mõjutaks jäätmete setitamine.
III. PROOVIVÕTU MÄÄR JA SAGEDUS NING KOHANDATUD MASSI ARVUTAMISE MEETOD
toortubaka niiskusesisalduse määramiseks võetavate proovide arv peab olema vähemalt kolm proovi tootja kohta iga vastava sordirühma tarne puhul. Tootjad ja esmatöötlejad võivad tarnimisel taotleda võetavate proovide arvu suurendamist,
ühe sordirühma samal päeval tarnitud tubaka massi tuleb kohandada vastavalt mõõdetud keskmisele niiskusesisaldusele. Kui keskmine niiskusesisaldus on vähem kui ühe punkti võrra kõrgem või madalam kui võrdlusniiskusesisaldus, ei kohandata selle tubaka massi, mis vastab toetuse saamise tingimustele,
kohandatud mass on: ühe päeva jooksul sordirühma kohta tarnitud netomass × (100 – keskmine niiskusesisaldus)/(100 – kõnealuse sordirühma võrdlusniiskusesisaldus). Keskmine niiskusesisaldus peab olema täisarv, mis kümnendkohtade 0,01–0,49 puhul ümardatakse allapoole ja 0,50–0,99 puhul ümardatakse ülespoole.
XXX LISA
KVOOTIDE TAGASIOSTMINE 2002. JA 2003. AASTA SAAGIKORISTUSE EEST
vastavalt artiklile 171cp
|
Tootjad, kelle tootmiskvoot on alla 10 tonni |
|||||
|
Sordirühm |
Aasta |
||||
|
1. |
2. |
3. |
4. |
5. |
|
|
I rühma kvoot |
25 % |
25 % |
25 % |
15 % |
10 % |
|
II rühma kvoot |
25 % |
25 % |
25 % |
15 % |
10 % |
|
III rühma kvoot |
|||||
|
— 2002. aasta lõikus |
40 % |
40 % |
25 % |
25 % |
20 % |
|
— 2003. aasta lõikus |
75 % |
75 % |
50 % |
25 % |
25 % |
|
IV rühma kvoot |
25 % |
25 % |
25 % |
15 % |
10 % |
|
V rühma kvoot |
100 % |
100 % |
75 % |
50 % |
50 % |
|
VI rühma kvoot |
25 % |
25 % |
25 % |
15 % |
10 % |
|
VII rühma kvoot |
25 % |
25 % |
25 % |
15 % |
10 % |
|
VIII rühma kvoot |
25 % |
25 % |
25 % |
15 % |
10 % |
|
Tootjad, kelle tootmiskvoot on 10 tonni või rohkem, kuni 40 tonni |
|||||
|
Sordirühm |
Aasta |
||||
|
1. |
2. |
3. |
4. |
5. |
|
|
I rühma kvoot |
25 % |
25 % |
20 % |
10 % |
10 % |
|
II rühma kvoot |
25 % |
25 % |
20 % |
10 % |
10 % |
|
III rühma kvoot |
|||||
|
— 2002. aasta lõikus |
35 % |
35 % |
20 % |
20 % |
20 % |
|
— 2003. aasta lõikus |
75 % |
50 % |
40 % |
20 % |
20 % |
|
IV rühma kvoot |
25 % |
25 % |
20 % |
10 % |
10 % |
|
V rühma kvoot |
90 % |
90 % |
50 % |
50 % |
50 % |
|
VI rühma kvoot |
25 % |
25 % |
20 % |
10 % |
10 % |
|
VII rühma kvoot |
25 % |
25 % |
20 % |
10 % |
10 % |
|
VIII rühma kvoot |
25 % |
25 % |
20 % |
10 % |
10 % |
|
Tootjad, kelle tootmiskvoot on 40 tonni või rohkem |
|||||
|
Sordirühm |
Aasta |
||||
|
1. |
2. |
3. |
4. |
5. |
|
|
I rühma kvoot |
20 % |
20 % |
20 % |
10 % |
10 % |
|
II rühma kvoot |
20 % |
20 % |
20 % |
10 % |
10 % |
|
III rühma kvoot |
|||||
|
— 2002. aasta lõikus |
30 % |
30 % |
20 % |
15 % |
15 % |
|
— 2003. aasta lõikus |
65 % |
65 % |
20 % |
20 % |
20 % |
|
IV rühma kvoot |
20 % |
20 % |
20 % |
10 % |
10 % |
|
V rühma kvoot |
75 % |
75 % |
40 % |
40 % |
40 % |
|
VI rühma kvoot |
20 % |
20 % |
20 % |
10 % |
10 % |
|
VII rühma kvoot |
20 % |
20 % |
20 % |
10 % |
10 % |
|
VIII rühma kvoot |
20 % |
20 % |
20 % |
10 % |
10 %. |
( 1 ) ELT L 270, 21.10.2003, lk 1. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 864/2004 (ELT L 161, 30.4.2004, lk 48).
( 2 ) EÜT L 177, 4.8.1972, lk 26. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 323/2004 (ELT L 58, 26.2.2004, lk 14).
( 3 ) EÜT L 161, 23.6.1976, lk 10. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 1252/2001 (EÜT L 173, 27.6.2001, lk 27).
( 4 ) EÜT L 207, 17.8.1996, lk 1.
( 5 ) EÜT L 75, 20. 3. 1999, lk 20.
( 6 ) EÜT L 280, 30.10.1999, lk 43. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 206/2004 (ELT L 34, 6.2.2004, lk 33).
( 7 ) EÜT L 281, 4.11.1999, lk 30. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 1777/2004 (ELT L 316, 15.10.2004, lk 66).
( 8 ) EÜT L 299, 20.11.1999, lk 16. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 345/2002 (EÜT L 55, 26.2.2002, lk 10).
( 9 ) EÜT L 341, 22.12.2001, lk 105. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 920/2004 (ELT L 163, 30.4.2004, lk 92).
( 10 ) ELT L 328, 17.12.2003, lk 21. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 1766/2004 (ELT L 315, 14.10.2004, lk 27).
( 11 ) ELT L 339, 24.12.2003, lk 52.
( 12 ) EÜT L 197, 30.7.1994, lk 4. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 1782/2003.
( 13 ) ELT L 270, 21.10.2003, lk 123.
( 14 ) EÜT L 253, 11.10.1993, lk 1. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 2286/2003 (ELT L 343, 31.12.2003, lk 1).
( 15 ) EÜT 125, 11.7.1966, lk 2298/66. Direktiivi on viimati muudetud direktiiviga 2004/55/EÜ (ELT L 114, 21.4.2004, lk 18).
( 16 ) EÜT 125, 11.7.1966, lk 2309/66. Direktiivi on viimati muudetud direktiiviga 2003/61/EÜ (ELT L 165, 3.7.2003, lk 23).
( 17 ) EÜT L 193, 20.7.2002, lk 74. Direktiivi on viimati muudetud direktiiviga 2003/61/EÜ .
( 18 ) ELT L 141, 30.4.2004, lk 18.
( 19 ) EÜT L 193, 29.7.2000, lk 16. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 393/2004 (ELT L 65, 3.3.2004, lk 4).
( 20 ) EÜT L 204, 11.8.2000, lk 1. Määrust on muudetud 2003. aasta ühinemisaktiga.
( 21 ) EÜT L 147, 18.6.1993, lk 25.
( 22 ) EÜT L 175, 4.8.1971, lk 1. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 2320/2003 (ELT L 345, 31.12.2003, lk 18).
( 23 ) EÜT L 160, 26.6.1999, lk 103.
( 24 ) EÜT L 160, 26.6.1999, lk 80.
( 25 ) EÜT L 100, 20.4.2000, lk 31.
( 26 ) EÜT L 125, 11.7.1966, lk 2309.
( 27 ) ELT L 270, 21.10.2003, lk 96.
( 28 ) ELT L 339, 24.12.2003, lk 45.
( 29 ) ELT L 339, 24.12.2003, lk 36.
( 30 ) EÜT L 205, 3.8.1985, lk 96.
( 31 ) ELT L 141, 30.4.2004, lk 1.
( 32 ) EÜT L 193, 20.7.2002, lk 74.
( 33 ) ELT L 270, 21.10.2003, lk 114.
( 34 ) EÜT L 215, 30.7.1992, lk 85
( 35 ) EÜT L 123, 7.5.1981, lk 3.
( 36 ) EÜT L 67, 11.3.1982, lk 23.
( 37 ) EÜT L 215, 30.7.1992, lk 85.
( 38 ) EÜT L 160, 26.6.1999, lk 80.
( 39 ) EÜT L 355, 5.12.1992, lk 32.
( 40 ) EÜT L 83, 27.3.1999, lk 1.
( 41 ) EÜT L 50, 21.2.2002, lk 40.
( 42 ) EÜT L 210, 28.7.1998, lk 32. Määrus on tunnistatud kehtetuks määrusega (EÜ) nr 865/2004 (ELT L 161, 30.4.2004, lk 97, parandatud väljaandes ELT L 206, 9.6.2004, lk 37).
( 43 ) EÜT L 84, 28.3.2002, lk 4.
( 44 ) EÜT L 157, 30.5.1998, lk 7.
( 45 ) Prantsuse ülemeredepartemangud, Madeira, Kanaari saared ja Egeuse mere saared jäetakse käesolevast lisast välja, kui huvitatud liikmesriik kohaldab määruse (EÜ) nr 1782/2003 artikli 70 lõike 1 punktis b sätestatud vabatahtlikku väljaarvamist.
( 46 ) EÜT L 159, 1.7.1993, lk 112.
( 47 ) ELT L 36, 7.2.2004, lk 36.
( 48 ) ELT L 58, 28.2.2006, lk 1.
( 49 ) OLIAREAks nimetatud meetod, mille töötas välja Euroopa Komisjoni Teadusuuringute Ühiskeskus.