EUR-Lex Access to European Union law

Back to EUR-Lex homepage

This document is an excerpt from the EUR-Lex website

Document 32020O0978

Euroopa Keskpanga suunis (EL) 2020/978, 25. juuni 2020, kaalutlusõiguse kasutamise kohta Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013 artikli 178 lõike 2 punkti d alusel seoses piirmääraga, mille alusel riiklikud pädevad asutused hindavad tähtajaks tasumata krediidi olemusega nõuete olulisust vähem oluliste krediidiasutuste osas (EKP/2020/32)

ELT L 217, 8.7.2020, p. 5–7 (BG, ES, CS, DA, DE, ET, EL, EN, FR, HR, IT, LV, LT, HU, MT, NL, PL, PT, RO, SK, SL, FI, SV)

Legal status of the document In force

ELI: http://data.europa.eu/eli/guideline/2020/978/oj

8.7.2020   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 217/5


EUROOPA KESKPANGA SUUNIS (EL) 2020/978,

25. juuni 2020,

kaalutlusõiguse kasutamise kohta Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013 artikli 178 lõike 2 punkti d alusel seoses piirmääraga, mille alusel riiklikud pädevad asutused hindavad tähtajaks tasumata krediidi olemusega nõuete olulisust vähem oluliste krediidiasutuste osas (EKP/2020/32)

EUROOPA KESKPANGA NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse nõukogu 15. oktoobri 2013. aasta määrust (EL) nr 1024/2013, millega antakse Euroopa Keskpangale eriülesanded seoses krediidiasutuste usaldatavusnõuete täitmise järelevalve poliitikaga, (1) eelkõige selle artikli 6 lõiget 1 ja artikli 6 lõike 5 punkte a ja c,

ning arvestades järgmist:

(1)

Euroopa Keskpank (EKP) vastutab ühtse järelevalvemehhanismi tõhusa ja järjepideva toimimise eest. EKP teostab järelevalvet süsteemi toimimise üle, et tagada kõrgete järelevalvestandardite ühetaoline kohaldamine ja järelevalvetulemuste sidusus osalevates liikmesriikides. EKP võib riiklikele pädevatele asutustele anda suuniseid, võttes arvesse milliseid järelevalveülesandeid tuleb teostada ja milliseid järelevalveotsuseid peavad riiklikud pädevad asutused tegema.

(2)

Määruse (EL) nr 1024/2013 ja Euroopa Keskpanga määruse (EL) nr 468/2014 (EKP/2014/17) (2) kohaselt peab EKP tagama usaldatavusnõuete ühetaolise kohaldamise osalevate liikmesriikide krediidiasutuste suhtes.

(3)

Kuna EKP on oluliste krediidiasutuste järelevalve osas pädev asutus määruse (EL) nr 1024/2013 alusel, kasutas EKP kaalutlusõigust, mis on talle antud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013 (3) artikli 178 lõike 2 punktiga d, ja võttis vastu Euroopa Keskpanga määruse (EL) 2018/1845 (EKP/2018/26), (4) milles määratakse tähtajaks tasumata krediidi olemusega nõuete hindamise piirmäär.

(4)

Kuigi riiklike pädevate asutuste ülesanne on asjakohaste valikuvõimaluste ja kaalutlusõiguse kasutamine vähem oluliste krediidiasutuste osas, võimaldab EKP üldine järelevalvepädevus ühtse järelevalvemehhanismi raames edendada valikuvõimaluste ja kaalutlusõiguse ühetaolist kasutamist kohastel juhtudel nii oluliste kui vähem oluliste krediidiasutuste suhtes. Sellega tagatakse, et: a) osalevate liikmesriikide krediidiasutuste usaldatavusnõuete täitmise järelevalvet rakendatakse ühtselt ja tõhusalt, b) finantsteenuste ühtset reeglistikku kohaldatakse osalevate liikmesriikide krediidiasutuste suhtes ühetaoliselt ning c) kõigi krediidiasutuste suhtes kohaldatakse kõrgeima kvaliteediga järelevalvet.

(5)

Võttes eesmärgiks tasakaalu oluliste ja vähem oluliste krediidiasutuste suhtes järelevalvestandardite ühetaolise kohaldamise ning proportsionaalsuse põhimõtte kohaldamise vahel, leiab EKP, et vähem oluliste krediidiasutuste üle järelevalvet teostavad riiklikud pädevad asutused peaksid kasutama kaalutlusõigust määruse (EL) nr 575/2013 artikli 178 lõike 2 punkti d alusel ja komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2018/171 (5) alusel kooskõlas selle kasutamisega EKP poolt määruse (EL) 2018/1845 (EKP/2018/26) alusel,

ON VÕTNUD VASTU KÄESOLEVA SUUNISE:

Artikkel 1

Reguleerimisese ja kohaldamisala

Käesolev suunis sätestab kaalutlusõiguse kasutamise viisi riiklike pädevate asutuste poolt määruse (EL) nr 575/2013 artikli 178 lõike 2 punkti d alusel seoses piirmääraga, mille alusel hinnatakse tähtajaks tasumata krediidi olemusega nõuete olulisust, olenemata riskiga kaalutud varade positsioonide arvutamise meetodist. Kaalutlusõiguse kasutamine vähem oluliste krediidiasutuste osas riiklike pädevate asutuste poolt peab olema täielikus kooskõlas kaalutlusõiguse kasutamisega EKP poolt määruse (EL) 2018/1845 (EKP/2018/26) alusel.

Artikkel 2

Mõisted

Käesolevas suunises kasutatakse mõisteid määruse (EL) nr 575/2013 artikli 4 lõikes 1, määruse (EL) nr 1024/2013 artiklis 2 ning määruse (EL) nr 468/2014 (EKP/2014/17) artiklis 2 määratletud tähenduses.

Artikkel 3

Tähtajaks tasumata krediidi olemusega nõuete hindamise piirmäär

1.   Krediidiasutused hindavad tähtajaks tasumata krediidi olemusega nõude olulisust määruse (EL) nr 575/2013 artikli 178 lõike 2 punkt d tähenduses järgmise piirmäära suhtes, mis koosneb kahest komponendist:

a)

võlgniku poolt sellele krediidiasutusele, selle krediidiasutuse emaettevõtjale või tema mis tahes tütarettevõtjale tähtajaks tasumata võlgnevuste kogusumma (edaspidi „tähtajaks tasumata krediidi iseloomuga nõue“), mille suurus on:

i)

jaenõuete puhul 100 eurot;

ii)

muude kui jaenõuete puhul 500 eurot;

b)

tähtajaks tasumata krediidi iseloomuga nõude summa suhe võlgniku poolt krediidiasutusele, emaettevõtjale või tema mis tahes tütarettevõtjatele võlgnetavasse bilansilisse kogunõudesse, välja arvatud omakapitali investeeringud, mille suurus on 1 %.

2.   Riiklikud pädevad asutused peavad nõudma, et vähem olulised krediidiasutused, kes kohaldavad määruse (EL) nr 575/2013 artikli 178 lõike 1 esimese lõigu punktides a ja b toodud makseviivituse määratlust jaenõuetele üksiku krediidiliini tasandil, kohaldavad lõikes 1 sätestatud piirmäära krediidiasutuse, emaettevõtjale või tema mis tahes tütarettevõtja poolt võlgnikule avatud iga krediidiliini tasandil.

3.   Makseviivitus loetakse toimunuks, kui mõlemaid lõike 1 punktides a ja b sätestatud piirmäärasid ületatakse 90 järjestikuse päeva jooksul.

Artikkel 4

Olulisuse piirmäära kohaldamise kuupäev

Riiklikud pädevad asutused peavad tagama, et vähem olulised krediidiasutused teatavad neile konkreetse kuupäeva, millest alates nad kohaldavad tähtajaks tasumata krediidi olemusega nõuete olulisuse piirmäära, ja et vähem olulised krediidiasutused kohaldavad seda piirmäära hiljemalt 31. detsembril 2020.

Artikkel 5

Jõustumine ja rakendamine

1.   Käesolev suunis jõustub sellest osalevate liikmesriikide pädevatele asutustele teatamise kuupäeval.

2.   Riiklikud pädevad asutused peavad käesolevat suunist järgima hiljemalt 31. detsembrist 2020.

Artikkel 6

Adressaadid

Käesolev suunis on adresseeritud osalevate liikmesriikide pädevatele asutustele.

Frankfurt Maini ääres, 25. juuni 2020

EKP nõukogu nimel

EKP president

Christine LAGARDE


(1)  ELT L 287, 29.10.2013, lk 63.

(2)  Euroopa Keskpanga määrus (EL) nr 468/2014, 16. aprill 2014, millega kehtestatakse raamistik Euroopa Keskpanga ja riiklike pädevate asutuste vaheliseks ning riiklike määratud asutustega tehtavaks koostööks ühtse järelevalvemehhanismi raames (ühtse järelevalvemehhanismi raammäärus) (EKP/2014/17) (ELT L 141, 14.5.2014, lk 1).

(3)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 575/2013, 26. juuni 2013, krediidiasutuste ja investeerimisühingute suhtes kohaldatavate usaldatavusnõuete kohta ja määruse (EL) nr 648/2012 muutmise kohta (ELT L 176, 27.6.2013, lk 1).

(4)  Euroopa Keskpanga määrus (EL) 2018/1845, 21. november 2018, kaalutlusõiguse kasutamise kohta määruse (EL) nr 575/2013 artikli 178 lõike 2 punkti d alusel seoses piirmääraga, mille alusel hinnata tähtajaks tasumata krediidi olemusega nõuete olulisust (EKP/2018/26) (ELT L 299, 26.11.2018, lk 55).

(5)  Komisjoni delegeeritud määrus (EL) 2018/171, 19. oktoober 2017, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 575/2013 seoses regulatiivsete tehniliste standarditega, mis käsitlevad tähtajaks tasumata krediidi iseloomuga nõude olulisuse piirmäära (ELT L 32, 6.2.2018, lk 1).


Top