Finantssüsteemi rahapesu või terrorismi rahastamise eesmärgil kuritarvitamise tõkestamine (alates 2027)

PÕHIPUNKTID

Kohustatud isikuteks loetakse muuhulgas järgmised ettevõtjad ja tegevused:

• krediidi- ja finantseerimisasutused;
• audiitorid, välised raamatupidamisteenuse osutajad, maksunõustajad ja advokaadid, kelle peamine kutsetegevus on anda nõu maksuküsimustes;
• notarid, advokaadid ja teised õigusteenuse osutajad, kes osalevad oma kliendi heaks või tema nimel finants- või kinnisvaratehingutes või aitavad kliendil kavandada teatavaid tehinguid;
• muud isikud, sealhulgas professionaalsed jalgpalliklubid ja jalgpalliagendid ning isikud, kes kauplevad suure väärtusega kaupadega.

Määrus sisaldab täielikult või osaliselt erandi tegemise võimalust, kui riiklikud hinnangud leiavad, et järgmistega seonduv risk on väike:

• teatavad hasartmänguteenused;
• professionaalsed jalgpalliklubid, kes osalevad rahvusliku jalgpalliliiga kõrgeimas liigas ja kelle aasta kogukäive kahel eelneval kalendriaastal on alla 5 miljoni euro, või need, kes osalevad madalamas liigas, tõendatult väikese riski alusel;
• mitmesugused väikesemahulised finantstegevused, mille puhul peetakse kinni rangetest käibe ja künnise väärtustest.

Kohustatud isikud peavad

• teavitama oma liikmesriigi järelevalve tegijaid enne esimest korda tegevuse alustamist teises Euroopa Liidu (EL) liikmesriigis;
• kehtestama ettevõttesisesed põhimõtted, protseduurid ja kontrollimeetmed, et maandada ja juhtida rahapesu, terrorismi rahastamise ja finantssanktsioonidest kõrvalehoidmise riske;
• tegema ja ajakohastama kogu äritegevust hõlmava riskihindamise, eriti uute toodete, teenuste või äritavade turuletoomise korral;
• nimetama vastavuskontrolli juhi, kes vastutab käesoleva määruse ja määruse (EL) 2023/1113 nõuete täitmise eest ning tagab, et töötajad oleksid teadlikud oma kohustustest;
• tagama, et kui tegu on emaettevõtjaga, siis kõik nende filiaalid ja tütarettevõtjad ELis ja kolmandates riikides järgivad täielikult õigusakti nõudeid, isegi kui viimase puhul on õiguslikud nõuded leebemad;
• jääma vastutavaks nõuete täitmise eest ka siis, kui ülesanded on edasi antud.

Kliendi suhtes rakendatavad hoolsusmeetmed

Kohustatud isikud

• rakendavad klientide suhtes hoolsusmeetmeid muuhulgas järgmistel juhtudel:
  • ärisuhte loomisel;
  • kui nad teevad juhutehingut, mille väärtus on vähemalt 10 000 eurot;
  • kui on rahapesu või terrorismi rahastamise kahtlus;
• kontrollivad
  • kliendi ja tegelikult kasusaava omaniku isikusamasust hoolsuskohustuse protsessi osana;
  • ärisuhte eesmärki ja kavandatud olemust;
• teevad pidevat ärisuhete seiret;
• keelduvad tehingu lõpule viimisest või lõpetavad ärisuhte, kui nad ei suuda täita hoolsuskohustust, ja teatavad kahtlustest;
• teatavad kõikidest lahknevustest nende kogutud ja tegelike kasusaajate keskregistrites oleva teabe vahel;
• rakendavad tugevdatud hoolsusmeetmeid, et juhtida ja maandada mis tahes riske, mis on seotud kolmandate riikidega, kus Euroopa Komisjoni määratluse kohaselt on rahapesu ja terrorismi rahastamisega seotud meetmed nõrgad ning mille ta on nimetanud suure riskiga kolmandateks riikideks;
• peavad kohaldama tugevdatud kontrollimeetmeid suurema riskiga juhtudel, mis on seotud keeruka tehinguga, mis on ebatavaliselt suuremahuline, millel ei ole selget majanduslikku ega õiguslikku eesmärki või hõlmab vara väärtusega vähemalt viis miljonit eurot;
• võivad rakendada lihtsustatud hoolsusmeetmeid seoses vähese riskiga ärisuhete ja tehingutega klientide, toodete ja geograafiliste tegurite korral, mis on sätestatud II ja III lisas;
• rakendavad erimeetmeid poliitilise taustaga isikute² suhtes.

Tegelike kasusaajate läbipaistvus

Tegelik kasusaaja

Juriidilise isiku puhul on tegelikud kasusaajad need, kellel on otseselt või kaudselt osalus äriühingus (vähemalt 25 % aktsiatest või hääleõigustest) või otsene või kaudne kontroll äriühingu või muu juriidilise isiku üle osaluse kaudu või muul viisil. Määruses täpsustatakse ka seda, kes on tegelik kasusaaja usaldushalduse, sarnase õigusliku üksuse ja lepingulise usaldushaldusega sarnaste juriidiliste isikute puhul.

Juriidilised isikud

• kes on asutatud ELis, peavad omama õiget ja ajakohast teavet tegeliku kasusaaja kohta;
• kes on asutatud väljaspool ELi, peavad esitama teabe tegeliku kasusaaja kohta liikmesriigi keskregistrile, kui nad
  • loovad ärisuhte kohustatud isikuga;
  • omandavad ELis kinnisvara;
  • omandavad mitteäriliseks kasutamiseks mootorsõiduki hinnaga vähemalt 250 000 eurot või veesõiduki või õhusõiduki hinnaga vähemalt 7,5 miljonit eurot;
  • sõlmivad avaliku sektori hankijaga riigihankelepingu.

Liikmesriigid

• teavitavad komisjoni 10. oktoobriks 2027 nende jurisdiktsioonis olevate juriidiliste isikute ja õiguslike üksuste liikidest;
• kehtestavad karistused tegelike kasusaajate läbipaistvuse eeskirjade rikkumise eest.

Teatamiskohustused

Kohustatud isikud

• teatavad rahapesu andmebüroole (riiklikule asutusele, kes kogub teavet kahtlustäratava või ebatavalise finantstegevuse kohta) kõigist kahtlustest, et rahalised vahendid või tegevused on seotud kuritegevuse või terrorismi rahastamisega;
• esitavad rahapesu andmebüroole selle taotluse korral kehtestatud tähtaegadeks kogu vajaliku teabe, sealhulgas teabe tehingute kohta;
• säilitama kõiki asjakohaseid dokumente vähemalt viis aastat.

Suure väärtusega kaupadega kauplejad ja finantseerimisasutused peavad asjakohasel juhul teatama rahapesu andmebüroole kõigist mootorsõidukite, vee- ja õhusõidukite müügitehingutest mittekaubanduslikel eesmärkidel ülalnimetatud piirmäärade kohaselt.

Anonüümsetest instrumentidest tulenevate riskide maandamise meetmed

Anonüümsed kontod

• Krediidiasutustel ja finantseerimisasutustel ning krüptovarateenuse osutajatel on keelatud hoida anonüümseid panga- ja maksekontosid, hoiuraamatuid, hoiulaekaid või krüptovarakontosid.
• Ülalpool nimetatud anonüümsete kontode omanikele ja soodustatud isikutele kohaldatakse hoolsusmeetmeid enne seda, kui neid kontosid mis tahes viisil kasutatakse.
• Krediidiasutused ja finantseerimisasutused ei tohi võtta vastu makseid, mis on tehtud kolmandates riikides välja antud anonüümsete ettemaksekaartidega.

Suured sularahamaksed

• Sularahamakseid kaupade ja teenuste eest ühe või mitme maksena tohib teha summas kuni 10 000 eurot.

Muud meetmed

Määrusega

• nähakse ette koostöö riiklike rahapesu andmebüroode, Euroopa Prokuratuuri ja Euroopa Pettustevastase Ameti vahel;
• antakse komisjonile volitused võtta vastu delegeeritud õigusakte, et ajakohastada määruse tehnilisi aspekte;
• nähakse ette, et komisjon
  • peab hindama 10. juuliks 2030 tegeliku kasusaaja künniste vähendamise vajalikkust ja proportsionaalsust ning teatavate suure väärtusega kaupade kategooriate hõlmamist käesoleva direktiivi reguleerimisalasse;
  • peab vaatama läbi määruse rakendamise 10. juuliks 2032 ning seejärel iga kolme aasta tagant;
• peab andma uuele Rahapesu ja Terrorismi Rahastamise Tõkestamise Ametile juhised töötada välja mitu rakendusakti ja suunist.