ELi julgeolekuliidu strateegia

 

KOKKUVÕTE:

teatis ELi julgeolekuliidu strateegia kohta

MIS ON TEATISE EESMÄRK?

• Selles määratakse kindlaks strateegilised prioriteedid, et tagada Euroopa Liidu ja selle kodanike digi- ja füüsiline julgeolek järgmise viie aasta jooksul.
• Selles keskendutakse neile prioriteetidele ja meetmetele, kus EL saab anda lisaväärtust, et toetada ELi riike kõigi Euroopas elavate inimeste turvalisuse suurendamisel.

PÕHIPUNKTID

Turvalisus on seotud kõigi eluvaldkondadega. Sel põhjusel on EL otsustanud käsitleda turvalisust terviklikult. See teatis annab üldise riiklike meetmete toetamise raamistiku, milles prognoositakse arenevaid ohte ja tegeletakse nendega, olgu need siis veebis ja ka mujal, digitaalsed ja füüsilised või sisemised ja välised.

Strateegias sätestatakse ELi neli strateegilist prioriteeti.

• 1.

  Tulevikukindel julgeolekukeskkond üksikisikutele

  Elutähtsad taristud*, mida igapäevaelus kasutatakse, peavad olema ohutud ja vastupidavad ning tehnoloogiat, millest me sõltume, tuleb kaitsta üha keerukamate küberrünnakute, nii ELi siseste kui ka väliste küberrünnakute eest.

  Peamised võetavad meetmed hõlmavad järgmist:

  • ELi õigusaktide tugevdamine, mis käsitlevad elutähtsaid taristuid (direktiiv 2008/114/EÜ – vt kokkuvõte) ning võrgu- ja infosüsteeme (direktiiv (EL) 2016/1148 – vt kokkuvõte);
  • finantssektori operatiivse vastupidavuse suurendamine;
  • ELi küberturvalisuse strateegia ja ELi ühise küberüksuse loomine;
  • avaliku ruumi kaitseks tehtava tihedama koostöö soodustamine ning heade tavade jagamine droonide väärkasutamisega toimetuleku kohta.
• 2.

  Arenevate ohtudega tegelemine

  See prioriteet hõlmab selliseid aspekte nagu küberkuritegevus (nt identiteedivargus või ettevõtteandmete vargus), ebaseaduslik veebisisu (laste seksuaalne kuritarvitamine või vaenu või terrorismile õhutamine) ja hübriidohud (konventsionaalsete ja mittekonventsionaalsete ning sõjaliste ja mittesõjaliste tegevuste kooslus).

  Strateegia sisaldab mitmeid meetmeid, näiteks küberkuritegevust käsitlevate õigusaktide jõustamise ja otstarbekohasuse tagamine, hübriidohtude vastu võitlemise ELi operatiivprotokolli läbivaatamine ja tulemuslikuma strateegia väljatöötamine laste seksuaalse väärkohtlemise vastu.

• 3.

  Eurooplaste kaitsmine terrorismi ja organiseeritud kuritegevuse eest

  Strateegias näidatakse, kuidas terrorism ja radikalism nõuavad inimelusid ja destabiliseerivad ühiskonda, ning rõhutatakse asjaolu, et organiseeritud kuritegevus põhjustab igal aastal 218–282 miljardi euro ulatuses majanduslikku kahju.

  Võetavad meetmed hõlmavad järgmist:

  • ELi terrorismivastane tegevuskava ning võimsamad radikaliseerumisvastased algatused;
  • tihedam koostöö kolmandate riikide ja rahvusvaheliste organisatsioonidega;
  • tegevuskava organiseeritud kuritegevuse tõkestamiseks ja tegevuskava rändajate ebaseadusliku üle piiri toimetamise tõkestamiseks;
  • uimastitevastane programm ja tegevuskava aastateks 2021–2025;
  • ebaseadusliku tulirelvakaubanduse vastane ELi tegevuskava 2020–2025;
  • õigusaktid, milles käsitletakse vara arestimist ja konfiskeerimist (määrus (EL) 2018/1805 – vt kokkuvõte), kriminaaltulu jälitamise talitusi (otsus 2007/845/JSK – vt kokkuvõte), keskkonna vastu suunatud kuritegu (direktiiv 2008/99/EÜ – vt kokkuvõte).
• 4.

  Tugeva Euroopa julgeoleku ökosüsteemi väljaarendamine

  ELi valitsuste, õiguskaitseasutuste, ettevõtjate, valitsusväliste organisatsioonide ja üksikisikute ühine prioriteet on võidelda kuritegevusega ja edendada õiglust tihedama koostöö ja teabe jagamise kaudu. See tähendab, et tugevad ELi välispiirid peavad tagama üldsuse julgeoleku ja Schengeni ala terviklikkuse. See tähendab ka investeerimist julgeolekualastesse teadusuuringutesse ning tehnoloogia ja uurimismeetodite alasesse innovatsiooni, et tõrjuda ohte, ning oskuste ja teadlikkuse suurendamisse, et ettevõtjad, haldusasutused ja üksikisikud oleksid paremini ettevalmistatud.

  Tugeva Euroopa julgeoleku ökosüsteemi väljaarendamiseks võiks võtta järgmisi meetmeid:

  • võimalik ELi politseikoostöö seadustik ja politseikoostöö kriisi ajal;
  • tugevamad volitused Europolile;
  • Eurojusti tugevdamine kohtu- ja õiguskaitseasutuste sidumiseks;
  • reisijaid käsitleva eelteabe direktiivi (direktiiv 2004/82/EÜ – vt kokkuvõte) läbivaatamine;
  • ELi ja Interpoli koostöö tugevdamine.

  Euroopa Komisjon;

  • esitas strateegiaga samal ajal kolm konkreetset algatust selle eesmärkide elluviimiseks:
    • ELi strateegia, mis käsitleb tõhusamat võitlust laste seksuaalse väärkohtlemise vastu,
    • uus ELi uimastitevastane programm ja tegevuskava,
    • ebaseadusliku tulirelvakaubanduse vastane ELi tegevuskava;
  • annab korrapäraselt edusammudest aru Euroopa Parlamendile ja nõukogule, kes on strateegia prioriteedid juba kinnitanud, ning sidusrühmadele.

TAUST

• ELi esialgne poliitiline vastus julgeolekuohtude suurenemisele oli komisjoni Euroopa julgeoleku tegevuskavaga 2015–2020 (vt kokkuvõte). See koostati pärast 2015. aasta jaanuaris Pariisis toimunud Charlie Hebdo rünnakuid.
• 2020. aasta juulis avaldas komisjon töödokumendi õigusaktide rakendamise kohta sisejulgeoleku valdkonnas aastatel 2017–2020.
• Lisateave:
  • julgeolekuliidu strateegia 2020–2025 (Euroopa Komisjoni veebisait).

PÕHIMÕISTED

PÕHIDOKUMENT

Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, Euroopa Ülemkogule, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „ELi julgeolekuliidu strateegia“ (COM(2020) 605 final, 24.7.2020)

SEONDUVAD DOKUMENDID

Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „ELi uimastitevastase võitluse programm ja tegevuskava 2021–2025“ (COM(2020) 606 final, 24.7.2020)

Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „ELi strateegia, mis käsitleb tulemuslikumat võitlust laste seksuaalse väärkohtlemise vastu“ (COM(2020) 607 final, 24.7.2020)

Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „Ebaseadusliku tulirelvakaubanduse vastane ELi tegevuskava 2020–2025“ (COM(2020) 608 final, 24.7.2020)

Komisjoni talituste töödokument: Siseasjade valdkonnas sisejulgeolekualaste õigusaktide rakendamine aastatel 2017–2020 (SWD(2020) 135 final, 9.7.2020)

Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „5G turvaline kasutuselevõtt ELis: ELi meetmepaketi rakendamine“ (COM(2020) 50 final, 29.1.2020)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 19. märtsi 2019. aasta määrus (EL) 2019/452, millega luuakse liitu tehtavate välismaiste otseinvesteeringute taustauuringute raamistik (ELT L 79I, 21.3.2019, lk 1–14)

Määruse (EL) 2019/452 hilisemad muudatused on algdokumenti lisatud. Käesoleval konsolideeritud versioonil on üksnes dokumenteeriv väärtus.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. novembri 2018. aasta määrus (EL) 2018/1805, mis käsitleb arestimis- ja konfiskeerimisotsuste vastastikust tunnustamist (ELT L 303, 28.11.2018, lk 1–38)

Ühisteatis Euroopa Parlamendile ja nõukogule „Vastupidavusvõime, heidutus ja kaitse: tugeva küberturvalisuse tagamine ELis“ (JOIN(2017) 450 final, 13.9.2017)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 6. juuli 2016. aasta direktiiv (EL) 2016/1148 meetmete kohta, millega tagada võrgu- ja infosüsteemide turvalisuse ühtlaselt kõrge tase kogu liidus (ELT L 194, 19.7.2016, lk 1–30)

Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, Euroopa Ülemkogule ja nõukogule „Euroopa julgeoleku tegevuskava elluviimine, et võidelda terrorismi vastu ning liikuda tulemusliku ja tegeliku julgeolekuliidu poole“ (COM(2016) 230 final, 20.4.2016)

Ühisteatis Euroopa Parlamendile ja nõukogule „Hübriidohtudega võitlemise ühine raamistik“ (JOIN(2016) 18 final, 6.4.2016)

Eelnõu: nõukogu järeldused Euroopa Liidu sisejulgeoleku uuendatud strateegia (2015–2020) kohta, 10. juuni 2015

Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „Euroopa julgeoleku tegevuskava“ (COM(2015) 185 final, 28.4.2015)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. detsembri 2011. aasta direktiiv 2011/93/EL, mis käsitleb laste seksuaalse kuritarvitamise ja ärakasutamise ning lasteporno vastast võitlust ja mis asendab nõukogu raamotsuse 2004/68/JSK (ELT L 335, 17.12.2011, lk 1–14)

Vt konsolideeritud versioon.

Nõukogu 8. detsembri 2008. aasta direktiiv 2008/114/EÜ Euroopa elutähtsate infrastruktuuride identifitseerimise ja määramise ning nende kaitse parandamise vajaduse hindamise kohta (ELT L 345, 23.12.2008, lk 75–82)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 19. novembri 2008. aasta direktiiv 2008/99/EÜ keskkonna kaitsmise kohta kriminaalõiguse kaudu (ELT L 328, 6.12.2008, lk 28–37)

Vt konsolideeritud versioon.

Nõukogu 6. detsembri 2007. aasta otsus 2007/845/JSK, mis käsitleb kriminaaltulu jälitamise talituste vahelist koostööd kuritegelikul teel saadud tulu või kuritegevusega seotud muu vara jälitamise ja tuvastamise valdkonnas (ELT L 332, 18.12.2007, lk 103–105)

Nõukogu 29. aprilli 2004. aasta direktiiv 2004/82/EÜ veoettevõtjate kohustuse kohta edastada reisijaid käsitlevaid andmeid (ELT L 261, 6.8.2004, lk 24–27)

Viimati muudetud: 04.12.2020